28.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 159/32


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 573/2014/EL,

15. mai 2014,

avalike tööturuasutuste koostöö tõhustamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 149,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ülemkogu võttis oma 17. juuni 2010. aasta järeldustes vastu tööhõivet ning arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu käsitleva strateegia „Euroopa 2020” („strateegia „Euroopa 2020””). Ülemkogu kutsus üles mobiliseerima kõiki liidu vahendeid ja poliitikavaldkondi, et toetada ühiste eesmärkide saavutamist, ja kutsus liikmesriike üles rakendama tõhustatud koordineeritud meetmeid. Avalikel tööturuasutustel on keskne roll aitamaks kaasa sellele, et saavutada strateegias „Euroopa 2020” seatud tööhõivealane peamine eesmärk, milleks on suurendada 2020. aastaks 20–64-aastaste naiste ja meeste tööhõivemäära 75 %ni, eelkõige vähendades töötust noorte hulgas.

(2)

Euroopa Liidu toimimise lepingu („alusleping”) artiklis 45 on sätestatud töötajate liikumisvabadus liidu piires ning selle artikliga 46 on ette nähtud meetmed kõnealuse vabaduse saavutamiseks, eelkõige tagades tiheda koostöö avalike tööturuasutuste vahel. Käesoleva otsusega loodav avalike tööturuasutuste võrgustik („võrgustik”) peaks siiski lisaks geograafilise liikuvuse üldaspektidele hõlmama ka arvukalt eri eesmärke ja algatusi, mis stimuleerivate meetmete vormis aitavad parandada liikmesriikide koostööd tööhõive valdkonnas.

(3)

Käesoleva otsuse eesmärk peaks olema innustada liikmesriikidevahelist koostööd avalike tööturuasutuste vastutusalas. Sellega muudetakse avalike tööturuasutuste mitteametlik koostöö ametlikuks ja tugevdatakse seda olemasoleva Euroopa avalike tööturuasutuste juhtide võrgustiku abil, milles on nõustunud osalema kõik liikmesriigid. Võrgustiku täielik potentsiaalne väärtus seisneb kõigi liikmesriikide pidevas osalemises. Kõnealusest osalemisest tuleks teavitada võrgustiku sekretariaati.

(4)

Kooskõlas aluslepingu artikli 148 lõikega 4 võttis nõukogu otsusega 2010/707/EL (3) vastu liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised, mis kehtisid edasi ka aastatel 2011–2013. Kõnealused koondsuunised annavad liikmesriikidele juhised riiklike reformikavade määratlemiseks ja reformide rakendamiseks. Koondsuunised on aluseks nõukogu poolt nimetatud artikli kohaselt antavatele riigipõhistele soovitustele. Viimastel aastatel on kõnealustesse soovitustesse lisatud konkreetseid soovitusi avalike tööturuasutuste toimimise ja võimekuse kohta ning liikmesriikide aktiivse tööturupoliitika tulemuslikkuse kohta.

(5)

Riigipõhiste soovituste koostamisele aitaksid kaasa põhjalikum tõenduspõhisem tagasiside edukalt rakendatud meetmete kohta ning liikmesriikide tööturuasutuste koostöö. Selleks peaks võrgustik ellu viima konkreetseid algatusi, nagu ühtsed tõenduspõhised võrdlussüsteemid, nendega seonduvad vastastikuse õppimise meetmed, võrgustiku liikmete vastastikune abi ning strateegiliste meetmete rakendamine avalike tööturuasutuste ajakohastamiseks. Võrgustiku ja selle liikmete käsutuses olevat spetsiifilist teavet tuleks Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni või tööhõivekomitee taotluse korral kasutada ka tööhõivepoliitika arengut iseloomustavate andmete esitamiseks.

(6)

Tihedam ja sihipärasem koostöö avalike tööturuasutuste vahel peaks aitama kaasa parimate tavade tõhusamale vahetamisele. Võrgustik peaks ühendama võrdlussüsteemile ja vastastikuse õppimise meetmetele tuginevad andmed selliselt, mis võimaldab süstemaatilise, dünaamilise ja tervikliku võrdleva õppimise protsessi väljakujunemist.

(7)

Võrgustik peaks tegema tihedat koostööd tööhõivekomiteega vastavalt aluslepingu artiklile 150 ning andma oma panuse tööhõivekomitee töösse, esitades faktilisi andmeid ja avalike tööturuasutuste rakendatavat poliitikat käsitlevaid aruandeid. Võrgustiku tööpanuseid peaks vahendama muutmata kujul Euroopa Parlamendile sekretariaat ning nõukogule tööhõivekomitee, lisades asjakohasel juhul märkusi. Eelkõige võiks võrgustikku koondunud teave tööhõivepoliitika tulemuste kohta ja avalike tööturuasutuste võrdlev analüüs olla sisendiks nii liidu kui ka riikliku tasandi poliitikakujundajatele tööhõivepoliitika hindamisel ja kavandamisel.

(8)

Avalike tööturuasutuste vastutusalas peaks võrgustik kaasa aitama tööhõivepoliitika alaste algatuste (nagu nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitus noortegarantii loomise kohta) (4) elluviimisele. Võrgustik peaks samuti toetama algatusi, mis on mõeldud soodustama oskuste paremat sobitamist, inimväärset ja püsivat tööd ning suuremat vabatahtlikku tööalast liikuvust, ja hõlbustama üleminekut haridus- ja koolitusasutustest tööellu, sealhulgas nõustamise toetamise ning oskuste ja kvalifikatsioonide suurema läbipaistvuse kaudu. Võrgustiku tegevus peaks olema suunatud aktiivse tööturupoliitika, sealhulgas haavatavatele ühiskonnagruppidele ja sotsiaalselt tõrjututele mõeldud poliitika hindamise läbiviimisele ja sellele hinnangu andmisele.

(9)

Võrgustik peaks tugevdama koostööd oma liikmete vahel, töötama välja ühisalgatusi, mille eesmärk on teabevahetus ja parimate tavade tutvustamine kõigis avalike tööturuasutuste tegevusvaldkondades, võrdlev analüüs ja nõustamine ning uudsete tööturuteenuste osutamise viiside edendamine. Võrgustiku abil on võimalik teha kõiki avalikke tööturuasutusi kaasavat, tõenduspõhist ja tulemustele orienteeritud võrdlusanalüüsi, mille abil selgitatakse välja parimad tavad avalike tööturuasutuste osutatavate teenuste valdkondades. Saadud tulemused peaksid aitama välja töötada parema tööturuteenuste struktuuri ja pakkumise korralduse konkreetses vastutusalas. Võrgustiku algatused peaksid suurendama avalike tööturuasutuste töö tulemuslikkust ja parandama avaliku sektori kulutuste tasuvust. Võrgustik peaks tegema koostööd ka muude tööturuteenuste osutajatega.

(10)

Võrgustik peaks iga-aastases tööprogrammis määrama kindlaks avalike tööturuasutuste tulemuste võrdlemist ja sellega seotud vastastikust õppimist puudutavad tehnilised üksikasjad, eelkõige võrdleva õppimise metoodika, tuginedes käesoleva otsuse lisas sätestatud võrdlusnäitajatele avalike tööturuasutuste tulemuslikkuse hindamiseks, taustategurid, andmete esitamise nõuded ning vastastikuse õppimise koondprogrammide õppemeetodid. Käesoleva otsusega tuleks kindlaks määrata võrreldavad valdkonnad. Liikmesriikidel on õigus otsustada, kas osaleda vabatahtlikkuse alusel muid valdkondi hõlmavates täiendavates võrdleva õppimise üritustes.

(11)

Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte võrdlusnäitajaid käsitleva lisa muutmise kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide, eriti avalike tööturuasutuste ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(12)

Kuna avalikud tööturuasutused on toimimise mudeli, ülesannete ja teenusepakkumise korralduse poolest erinevad, nimetab iga liikmesriik oma tööturuasutuste juhtivtöötajate seast ühe liikme ja ühe asendusliikme avalike tööturuasutuste võrgustiku nõukogusse („võrgustiku nõukogu”). Võimaluse korral peaks võrgustiku nõukogu liige või asendusliige esindama seal ka teisi oma liikmesriigi tööturuasutusi. Kui liikmesriigil ei ole põhiseadusest tulenevatel põhjustel võimalik nimetada vaid üht avalikku tööturuasutust, tuleks kindlaks määrata võimalikult väike arv asjakohaseid avalikke tööturuasutusi, säilitades nõude, et ühel liikmesriigil on võrgustiku nõukogus üks hääl. Võrgustiku nõukogu liikmed peaksid tegema kõik võimaliku tagamaks, et võrgustiku tegevuses võetakse arvesse kohalike ja piirkondlike asutuste arvamusi ja kogemusi ning et selliseid asutusi teavitatakse võrgustiku tegevusest. Võrgustiku nõukogu liikmed peaksid olema volitatud langetama otsuseid neid lähetanud avalike tööturuasutuste nimel. Selleks et tagada kõigi avalike tööturuasutuste kaasatus, peaks võrgustiku tegevus olema avatud osalemiseks kõikide tasandite tööturuasutustele.

(13)

Selleks et avalike tööturasutuste ühised ülesanded vastaksid võimalikult täpselt tööturu tegelikule olukorrale, peaks võrgustikul olema võimalikult ajakohased andmed tööpuuduse näitajate kohta NUTS 3. tasandil.

(14)

Võrgustik peaks tuginema olemasoleva mitteametliku, 1997. aastast komisjoni toetusel tegutseva Euroopa avalike tööturuasutuste juhtide võrgustiku nõuanderühma kogemustele ja selle asendama; käesoleva otsuse koostamisel on arvesse võetud nimetatud rühma seisukohti. Kõnealuse nõuanderühma dokumendis „Avalike tööturuasutuste strateegia aastani 2020” kindlaks määratud peamised tegevusvaldkonnad peaksid aitama kaasa avalike tööturuasutuste ajakohastamisele ja tugevdamisele.

(15)

Võrgustik peaks pakkuma oma liikmetele vastastikust abi ja tuge asutuste struktuuri ja teenusepakkumise ajakohastamisel, tõhustades koostööd, eriti teadmussiiret, õppereise ja töötajate vahetust.

(16)

Võrgustikku ja selle algatusi tuleks rahastada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1296/2013 (5) loodud Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI) valdkonna PROGRESS/tööhõive alt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määratud assigneeringute piires.

(17)

Selliste projektide jaoks, mis kavandatakse võrgustiku või vastastikuse õppimise meetmete raames ja seejärel rakendatakse erinevates avalikes tööturuasutustes, peaks liikmesriikidel olema võimalik rahastamist saada Euroopa Sotsiaalfondist, regionaalarengu fondist ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (6) aastateks 2014–2020 loodud liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” eelarvest.

(18)

Võrgustik peaks tagama täiendavuse Euroopa tööhõivestrateegia (aluslepingu IX jaotise mõistes) raames võetavate meetmetega ja hoiduma nende asendamisest või dubleerimisest, eelkõige mis puudutab tööhõivekomitee meetmeid ja selliseid vahendeid nagu ühine hindamisraamistik ja vastastikuse õppe programm. Sünergia loomiseks peaks komisjon samuti tagama tiheda koostöö võrgustiku sekretariaadi ja tööhõivekomitee sekretariaadi vahel.

(19)

Käesolev otsus järgib põhiõigusi ja võtab arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas („harta”) tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige püütakse käesoleva otsusega tagada tasuta tööhõiveteenuste kättesaadavuse õiguse täielikku järgimist ning edendada harta artikli 29 kohaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Võrgustiku loomine

Kogu liitu hõlmav avalike tööturuasutuste võrgustik („võrgustik”) luuakse ajavahemikuks 17. juunist 2014 kuni 31. detsembrini 2020. Võrgustik viib ellu artiklis 4 sätestatud algatusi.

Võrgustikku kuuluvad:

a)

liikmesriikide nimetatud avalikud tööturuasutused,

b)

komisjon.

Tööhõivekomiteel on vaatlejastaatus.

Liikmesriigid, kus on piirkondlikke autonoomseid tööturuasutusi, tagavad, et need oleksid võrgustiku algatustes asjakohaselt esindatud.

Artikkel 2

Võrdleva õppimise määratlus

Käesoleva otsuse kohaldamisel ja seoses võrgustiku tööga tähendab „võrdlev õppimine” protsessi, millega võrdlemise ja vastastikuse õppimise meetmete vahel luuakse süsteemne ja integreeritud seos, mis seisneb heade tavade väljaselgitamises näitajatepõhiste võrdlussüsteemide abil, sealhulgas andmete kogumises, andmete kontrollimises, andmete koondamises ja hindamises vastavalt asjakohastele meetoditele, ning tulemuste kasutamises tajutavate ja tõenduspõhiste vastastikuse õppimise meetmete, sealhulgas heade või parimate tavade mudelite puhul.

Artikkel 3

Eesmärgid

Käesoleva otsuse eesmärk on ergutada võrgustiku kaudu liikmesriikidevahelist koostööd tööhõive valdkonnas avalike tööturuasutuste vastutusalas, et anda panus strateegia „Euroopa 2020” ja asjaomase liidu poliitika elluviimisse ning seeläbi toetada:

a)

kõige haavatavamaid ja suure töötuse määraga ühiskonnarühmi, eriti eakamaid töötajaid ning mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori;

b)

inimväärset tööd ja pidevat töötamist;

c)

ELi tööturgude paremat toimimist;

d)

oskuste puuduse väljaselgitamist ja teabe kogumist selle ulatuse ja asukoha kohta, samuti tööotsijate oskuste ja tööandjate vajaduste paremat sobitamist;

e)

tööturgude paremat integreerimist;

f)

vabatahtliku geograafilise ja tööalase liikuvuse suurendamist õiglastel alustel, et rahuldada liikmesriikide tööturgude konkreetseid vajadusi;

g)

tööturult tõrjutute tagasitoomist tööturule osana võitlusest sotsiaalse tõrjutuse vastu;

h)

aktiivsete tööturualaste algatuste hindamist ning nende tõhusat ja tulemuslikku rakendamist.

Artikkel 4

Võrgustiku algatused

1.   Avalike tööturuasutuste vastutusalas viib võrgustik ellu eelkõige järgmisi algatusi:

a)

arendab ja rakendab kogu liidus tööturuasutuste vahel tõenduspõhist võrdlevat õppimist, et võrrelda asjakohaste meetoditega tulemusi järgmistes valdkondades:

i)

kõikides vanuserühmades ja haavatavates rühmades tööhõive vähendamisele kaasa aitamine;

ii)

töötuse ja tööturult eemaloleku kestuse lühendamisele kaasa aitamine, et sellega vähendada pikaajalist ja struktuurset töötust ning sotsiaalset tõrjutust;

iii)

vabade töökohtade täitmine (muu hulgas vabatahtliku tööalase liikuvuse abil);

iv)

klientide rahulolu avalike tööturuasutuste teenustega;

b)

vastastikune abi partner- või rühmameetmete ja koostöö vormis, samuti võrgustiku liikmete vahelise teabe, kogemuste ja töötajate vahetusena, sealhulgas asjaomase liikmesriigi või avaliku tööturuasutuse taotlusel toetus nõukogu poolt avalike tööturuasutuste toimimise kohta antud riigipõhiste soovituste rakendamisele;

c)

aitab kaasa avalike tööturuasutuste ajakohastamisele ja tugevdamisele olulistes valdkondades, kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” tööhõive- ja sotsiaalvaldkonna eesmärkidega;

d)

koostab aruandeid Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel või omal algatusel;

e)

aitab kaasa asjakohaste poliitiliste algatuste elluviimisele;

f)

võtab vastu ja viib ellu iga-aastase tööprogrammi, milles sätestatakse töömeetodid, tulemused ja võrdleva õppimise rakendamisega seotud üksikasjad;

g)

edendab ja vahetab parimaid tavasid mittetöötavate ja mitteõppivate noorte väljaselgitamiseks ning selliste algatuste väljatöötamiseks, millega tagada, et kõnealused noored omandaksid tööturule sisenemiseks ja seal püsimiseks vajalikud oskused.

Esimese lõigu punktis a osutatud algatusega seoses kasutatakse võrdlusprotsessis lisas esitatud näitajaid. Võrgustik osaleb ühtlasi aktiivselt kõnealuste algatuste rakendamises andmete, teadmiste ja tavade vahetuse kaudu. Liikmesriikidel on õigus otsustada, kas osaleda vabatahtlikkuse alusel muudes kui punkti a alapunktides i–iv loetletud valdkondi hõlmavates täiendavates võrdleva õppimise üritustes.

2.   Võrgustik kehtestab seoses lõikes 1 loetletud algatustega aruandluskorra. Kõnealuse aruandluskorra rakendamisel annavad võrgustiku liikmed igal aastal aru võrgustiku nõukogule.

Artikkel 5

Koostöö

Võrgustik algatab koostöö asjakohaste tööturu sidusrühmadega, sealhulgas muude tööturuteenuste osutajatega ning vajaduse korral sotsiaalpartneritega, töötuid isikuid või haavatavaid rühmi esindavate organisatsioonidega, tööhõive alal tegutsevate valitsusväliste organisatsioonidega, piirkondlike ja kohalike asutustega, elukestva nõustamise poliitika Euroopa võrgustikuga ning erasektori tööturuteenistustega, kaasates neid asjakohastesse võrgustiku meetmetesse ja kohtumistesse, samuti teabe- ja andmevahetusse.

Artikkel 6

Võrgustiku nõukogu toimimine

1.   Võrgustikku juhib nõukogu. Liikmesriigid nimetavad võrgustiku nõukogusse oma avalike tööturuasutuste juhtivtöötajate seast ühe liikme ja ühe asendusliikme. Komisjon nimetab võrgustiku nõukogusse samuti ühe liikme ja ühe asendusliikme. Võrgustiku nõukogu liikmeid asendavad vajaduse korral asendusliikmed.

Tööhõivekomitee nimetab kooskõlas oma kodukorraga oma liikmete seast ühe esindaja, kellel on võrgustiku nõukogus vaatlejastaatus, välja arvatud võrgustiku nõukogu piiratud koosseisu kohtumistel. Võrgustiku nõukogu võib kokku tulla piiratud koosseisus, milles osaleb igast liikmesriigist üks liige ja komisjonist üks liige, välja arvatud päevakorrapunktide puhul, mis käsitlevad iga-aastast tööprogrammi. Täpsemad üksikasjalikud eeskirjad piiratud koosseisu kasutamise kohta nähakse ette võrgustiku nõukogu kodukorras.

2.   Võrgustiku nõukogu määrab liikmesriikide nimetatud liikmete hulgast nõukogu juhataja ja kaks asejuhatajat. Võrgustiku esindajaks on juhataja. Juhatajat asendab vajaduse korral asejuhataja.

3.   Võrgustiku nõukogu võtab ühehäälse otsusega vastu oma kodukorra. Kõnealuse kodukorraga nähakse ette muu hulgas otsuste langetamise kord võrgustiku nõukogus ning võrgustiku nõukogu juhataja ja asejuhatajate ametisse määramise kord ja ametiaja kestus.

4.   Võrgustiku nõukogu võtab häälteenamusega vastu:

a)

võrgustiku iga-aastase tööprogrammi, milles täpsustatakse töörühmade loomist ja võrgustiku koosolekute töökeelt;

b)

võrgustiku iga-aastase tööprogrammi osana tehnilise raamistiku tulemuste võrdlemise ja vastastikuse õppimise meetmete rakendamiseks, sealhulgas võrdleva õppimise metoodika, tuginedes avalike tööturuasutuste tulemuslikkuse hindamise võrdlusnäitajatele, mis on esitatud käesoleva otsuse lisas, taustategurid, andmete esitamise nõuded ning vastastikuse õppimise koondprogrammide õppemeetodid;

c)

võrgustiku aastaaruande. Nimetatud aruanne saadetakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning avaldatatakse.

5.   Võrgustiku nõukogu abistab sekretariaat, mis asub komisjonis ja on komisjoni moodustatud. Sekretariaat valmistab koostöös juhataja ja asejuhatajatega ette võrgustiku nõukogu koosolekud, võrgustiku iga-aastase tööprogrammi ja aastaaruande. Sekretariaat teeb tihedat koostööd tööhõivekomitee sekretariaadiga.

Artikkel 7

Käesoleva stimuleeriva meetme rahastamine

Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud üldised vahendid nähakse ette EaSi valdkonna PROGRESS/tööhõive alt, mille iga-aastasteks assigneeringuteks annavad loa Euroopa Parlament ja nõukogu finantsraamistiku piires.

Artikkel 8

Võrdlusnäitajaid käsitleva lisa muutmine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 9 vastu delegeeritud õigusakte võrdlusnäitajaid käsitleva lisa muutmiseks.

Artikkel 9

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 8 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile alates 17. juunist 2014 kuni 31. detsembrini 2020.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 8 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 8 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 10

Läbivaatamine

Komisjon esitab hiljemalt 18. juuniks 2017 Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele aruande käesoleva otsuse kohaldamise kohta. Aruandes hinnatakse eelkõige seda, kui suur on olnud võrgustiku panus artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisse ja kas võrgustik on oma ülesanded täitnud. Samuti hinnatakse selles, kuidas võrgustik on arendanud ja rakendanud artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktides i–iv osutatud valdkondade võrdlussüsteeme.

Artikkel 11

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 12

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 15. mai 2014

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

D. KOURKOULAS


(1)  ELT C 67, 6.3.2014, lk 116.

(2)  Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 8. mai 2014. aasta otsus.

(3)  Nõukogu 21. oktoobri 2010. aasta otsus 2010/707/EL liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (ELT L 308, 24.11.2010, lk 46).

(4)  ELT C 120, 26.4.2013, lk 1.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1296/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) ning muudetakse otsust nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” (ELT L 347, 20.12.2013, lk 238).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).


LISA

VÕRDLUSNÄITAJAD

A.

Kvantitatiivsed näitajad artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktides i–iv loetletud valdkondades

1)

Panus töötuse vähendamisse kõikides vanuserühmades ja haavatavates rühmades:

a)

tööle asunud töötute osakaal registreeritud töötute koguarvust vanuserühmade, soo ja kvalifikatsioonitaseme järgi;

b)

avalike tööturuasutuste töötute registritest maha võetud isikute osakaal registreeritud töötute koguarvust.

2)

Panus töötuse ja mitteaktiivse seisundi kestuse lühendamisse, et sellega vähendada pikaajalist ja struktuurset töötust ning sotsiaalset tõrjutust:

a)

tööle asunud (nt pärast 6 ja 12 kuu pikkust töötusperioodi) isikute osakaal kõigis avalikes tööturuasutustes registreeritud töötute koguarvust vanuserühmade, soo ja kvalifikatsioonitaseme järgi;

b)

avalikus tööturuasutuses registreeritud varem mitteaktiivsete isikute osakaal kõikidest kõnealuses avalikus tööturuasutuses registreeritud isikutest vanuserühmade ja soo järgi.

3)

Vabade töökohtade täitmine (muu hulgas vabatahtliku tööalase liikuvuse abil):

a)

täidetud töökohad;

b)

vastused Eurostati tööjõu-uuringu küsimusele selle kohta, kas vastaja praegune töökoht on leitud avalike tööturuasutuste abiga.

4)

Klientide rahulolu avalike tööturuasutuste teenustega:

a)

tööotsijate üldine rahulolu;

b)

tööandjate üldine rahulolu.

B.

Võrdlussüsteemi rakendamise valdkondade tulemuslikkust suurendavate tegurite kvalitatiivne sise-/välishinnang artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktides i–iv loetletud valdkondades

1)

Strateegiline tulemusjuhtimine;

2)

selliste operatiivprotsesside kavandamine nagu tööotsijate edasisuunamine ja iseloomustamine ning aktiivsete tööturumeetmete kohandatud kasutamine;

3)

tööhõivekategooriate vaheliste üleminekute püsiv aktiveerimine ja juhtimine;

4)

suhted tööandjatega;

5)

avalike tööturuasutuste teenuste tõenduspõhine kavandamine ja rakendamine;

6)

sidusrühmadega loodud partnerluste tõhus haldamine;

7)

avalike tööturuasutuste ressursside jaotamine.