25.7.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 219/56

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

23. juuli 2014,

Xylella fastidiosa (Well et Raju) liitu sissetoomise ja seal leviku vastu võetavate meetmete kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2014) 5082 all)

(2014/497/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta, (1) eriti selle artikli 16 lõike 3 neljandat lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon on võtnud vastu rakendusotsuse 2014/87/EL (2) liidus Xylella fastidiosa (Well et Raju) (edaspidi „kõnealune organism”) leviku vastu võetavate meetmete kohta.

(2)

Pärast kõnealuse otsuse vastuvõtmist on Itaalia ametiasutused uurinud nakatunud aladel ja neid ümbritsevatel aladel kõnealuse organismi leidumist ja selle laadi. Nende uurimistega on saadud esialgsed tulemused, mis on piisavad, et võimaldada täpsemate meetmete vastuvõtmist.

(3)

Itaalia ametiasutuste uurimise ning kättesaadavate teaduslike ja tehniliste tõenditega on kinnitust leidnud, et taimed Catharanthus G. Don, Nerium L., Olea L., Prunus L. ja Vinca L. on kõnealuse organismi peremeestaimed. Kättesaadavate tõendite järgi otsustades on tõenäoline, et ka taimed Malva L., Portulaca L., Quercus L. ja Sorghum L. võivad olla kõnealuse organismi peremeestaimed. Seepärast tuleks meetmeid kohaldada järgmiste istutamiseks ettenähtud taimede, välja arvatud seemnete puhul: Catharanthus G. Don, Nerium L., Olea L., Prunus L., Vinca L., Malva L., Portulaca L., Quercus L. ja Sorghum L. (edaspidi „nimetatud taimed”).

(4)

On asjakohane kehtestada liitu toomisel nõuded taimedele, mis on pärit sellistest kolmandatest riikidest, kus teadaolevalt seda organismi esineb. Tuleks vastu võtta konkreetsed nõuded registreerimise, järelevalve ja tootmiskohtade seisundi kohta, samuti kontrollimise, proovide võtmise, analüüside tegemise ja vedude kohta, tagamaks, et liitu toodavad taimed ei kannaks seda organismi.

(5)

Nimetatud taimed, mis on kasvanud vähemalt osa oma elust sellisel piiristatud alal või mida on sellise ala kaudu veetud, on suurema tõenäosusega kui muud taimed nakatunud kõnealuse organismiga. Seepärast tuleks nende liikumise suhtes kohaldada erinõudeid. Need nõuded peaksid olema sarnased sellistest kolmandatest riikidest pärit taimede suhtes kehtestatud nõuetega, kus teadaolevalt nimetatud organismi esineb.

(6)

Liikmesriigid peaksid tegema iga-aastaseid uuringuid, et teha kindlaks nimetatud organismi esinemine oma territooriumil, et vältida selle sissetoomist ja levikut.

(7)

Selleks et tagada võimalikult kiiresti meetmete võtmine kõnealuse organismi olemasolu korral, peaks igaüks, kes on teadlik kõnealuse organismi olemasolust, teatama sellest liikmesriikidele. Lisaks peaksid liikmesriigid selleks, et sidusrühmad saaksid vajalikke meetmeid võtta, teatama asjaomastele käitlejatele, et nende territooriumil võib nimetatud organismi leiduda, ja teatama, milliseid meetmeid tuleks võtta.

(8)

Et nimetatud organismi tõrjuda ja selle levikut tõkestada, peaksid liikmesriigid kehtestama piiristatud alad ja võtma vajalikud meetmed. Sellised piiristatud alad peavad lisaks nakatunud vööndile sisaldama puhvervööndit. Puhvervööndi laiuse määramisel tuleks pidada silmas ohtu, et kõnealune kahjulik organism võib levida teistesse piirkondadesse.

(9)

Kui piiristatud ala ei tundu olevat vajalik, et kõrvaldada nimetatud organismi, peaks asjaomasel liikmesriigil olema võimalus mitte kehtestada piiristatud ala viivitamata. Sellisel juhul tuleks nimetatud organism kõrvaldada taimedelt, kus seda kõigepealt leiti, ning uurida, kas on veel taimi, mis on nakatunud.

(10)

Tuleks kehtestada konkreetsed meetmed, et tagada nimetatud organismi likvideerimine seal, kus seda on leitud.

(11)

Selguse huvides tuleks rakendusotsus 2014/87/EL kehtetuks tunnistada.

(12)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taimetervise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „nimetatud taimed”— järgmised istutamiseks ettenähtud taimed, välja arvatud seemned: Catharanthus G. Don, Nerium L., Olea L., Prunus L., Vinca L., Malva L., Portulaca L., Quercus L. ja Sorghum L.;

b)   „kõnealune organism”— Xylella fastidiosa (Well et Raju).

Artikkel 2

Nimetatud taimede toomine liitu kolmandatest riikidest, kus teadaolevalt esineb kõnealust organismi

Kolmandatest riikidest, kus teadaolevalt esineb kõnealust organismi, on lubatud nimetatud taimi liitu importida üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

taimed vastavad I lisa 1. jaotises sätestatud sissetoomise erinõuetele;

b)

liitu sissetoomiseks on vastutav ametiasutus neid kontrollinud vastavalt I lisa 2. jaotisele kõnealuse organismi esinemise suhtes;

c)

kontrollimisel vastavalt I lisa 2. jaotisele ei ole leitud kõnealust organismi ega selle esinemise nähte.

Artikkel 3

Nimetatud taimede edasitoimetamine liidu piires

Nimetatud taimi, mis on kasvanud vähemalt osa oma elust piiristatud alal, mis on kehtestatud kooskõlas artikliga 7, või mida on läbi sellise ala veetud, tohib vedada ainult sellistesse aladesse ja sellistel aladel, mis ei ole nakatunud vöönd, kui need vastavad II lisas sätestatud tingimustele.

Artikkel 4

Kõnealuse organismi uuring

1.   Iga liikmesriik viib läbi iga-aastaseid uuringuid, et teha kindlaks nimetatud organismi esinemine oma territooriumil nimetatud taimedel ja teistel võimalikel peremeestaimedel.

Kõnealuseid uuringuid teeb vastutav ametiasutus või tehakse uuringuid vastutava ametiasutuse ametliku järelevalve all. Uuring seisneb vaatluses ja kahtluse tekkimisel kõnealuse organismi leidumise kohta, proovide kogumises ja analüüside tegemises. Uuringud põhinevad usaldusväärsetel teaduslikel ja tehnilistel põhimõtetel ning neid tehakse sobival ajal, mil kõnealust organismi on võimalik avastada.

Kõnealustes uuringutes võetakse arvesse kättesaadavaid teaduslikke ja tehnilisi tõendeid, kõnealuse organismi ja tema vektorite bioloogiat ja nimetatud taimede bioloogiat, mis tõenäoliselt võivad olla kõnealuse organismi peremeestaimed, ning muud asjakohast teavet kõnealuse organismi leidumise kohta.

2.   Liikmesriigid edastavad nende uuringute tulemused komisjonile ja teistele liikmesriikidele iga aasta 31. detsembriks.

Artikkel 5

Teave kõnealuse organismi kohta

1.   Kui saadakse teavet kõnealuse organismi leidumise kohta või on põhjust kahtlustada, et sellist organismi võib leiduda, peab isik, kel on sellist teavet, viivitamata teavitama vastutavat ametiasutust.

Vastutav ametiasutus peab viivitamata registreerima sellise teabe.

2.   Kui see on asjakohane, peab vastutav ametiasutus nõudma lõikes 1 osutatud isikult, et see esitaks kogu muu teabe, mis sellel isikul on kõnealuse organismi esinemise kohta.

Artikkel 6

Kinnitus leidumise kohta

1.   Kui vastutavale ametiasutusele on teatatud kas kõnealuse organismi leidumisest või sellisest kahtlusest artikli 4 lõikes 1 osutatud vaatlusuuringu põhjal või vastavalt artiklile 5, peab vastutav ametiasutus võtma ette vajalikud sammud, et saada leidumise kohta kinnitus.

2.   Kui saadakse kinnitus kõnealuse organismi leidumise kohta sellises piirkonnas, kus seda varem ei ole esinenud, peab asjaomane liikmesriik viie tööpäeva jooksul kinnituse saamisest sellest teatama komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

Sama kehtib juhul, kui saadakse ametlik kinnitus kõnealuse organismi leidumise kohta sellisel peremeestaimel, millel teadaolevalt ei ole varem sellist organismi leitud. Need teated esitatakse kirjalikult.

3.   Liikmesriigid tagavad, et ettevõtjaid, kelle nimetatud taimi võib mõjutada kõnealune organism, teavitatakse viivitamata, et asjaomase liikmesriigi territooriumil leidub kõnealust organismi ja teatatakse, millised on ohud ja milliseid meetmeid tuleb võtta.

Artikkel 7

Piiristatud alad

1.   Kui artikli 4 lõikes 1 osutatud uuringute tulemusena ilmneb, et leidub kõnealust organismi või kui kõnealuse organismi leidumine saab kinnitust, nii nagu osutatud artikli 6 lõikes 1, piiritleb asjaomane liikmesriik viivitamata asjaomase ala ja edaspidi nimetatakse seda ala „piiristatud alaks”.

2.   Piiristatud ala koosneb vööndist, kust nimetatud organismi leiti (edaspidi „nakatunud vöönd”). Kõnealune vöönd kehtestatakse vastavalt III lisa 1. jaotisele. Lisaks peab piiristatud ala koosnema vööndist, mis ümbritseb nakatunud vööndit (edaspidi „puhvervöönd”). Kõnealune vöönd kehtestatakse vastavalt III lisa 1. jaotisele.

3.   Liikmesriigid võtavad piiristatud aladel meetmeid, nagu on sätestatud III lisa 2. jaotises.

4.   Erandina lõikest 1 võib liikmesriik otsustada mitte kehtestada piiristatud ala viivitamata, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)

on tõendeid, et nimetatud organism on hiljuti toodud piirkonda koos taimedega, millelt seda leiti;

b)

on tõendeid, et kõnealused taimed olid nakatunud enne nende toomist asjaomasesse piirkonda;

c)

selliste taimede läheduses ei ole leitud asjaomaseid vektoreid, mis tõendab, et kõnealune organism ei ole kaugemale levinud.

Sellisel juhul peab liikmesriik tegema uuringu, et teha kindlaks, kas nakatunud on veel taimi lisaks neile, millelt kõnealust organismi esialgu leiti. Sellise uuringu põhjal otsustab liikmesriik, kas on vaja kehtestada piiristatud ala. Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile ja teistele liikmesriikidele nende uuringute tulemused ning põhjenduse, miks piiristatud ala ei kehtestata.

5.   Liikmesriigid kehtestavad tähtajad lõikes 3 sätestatud meetmete võtmiseks ning vajaduse korral lõikes 4 sätestatud uuringu tegemiseks.

Artikkel 8

Aruanded meetmete kohta

1.   30 päeva jooksul pärast artikli 6 lõikes 2 osutatud teatamist esitavad liikmesriigid komisjonile ja teistele liikmesriikidele aruande, milliseid meetmeid nad on võtnud või kavatsevad võtta vastavalt artikli 7 lõikele 3 ja millised on artikli 7 lõike 5 kohased tähtajad.

Aruandes esitatakse veel järgmine:

a)

teave piiristatud ala asukoha kohta, selle ala omaduste kirjeldus, mis võib olla asjakohane kõnealuse organismi tõrje ja leviku tõkestamise seisukohast;

b)

kaart, millel on näidatud, kus piiristatud ala paikneb;

c)

teave kõnealuse organismi ja tema vektorite leidumise kohta;

d)

meetmed, millega täidetakse nõudeid, mis on seotud nimetatud taimede veoga liidu piires, nagu on sätestatud artiklis 3.

Aruandes tuleb kirjeldada tõendeid ja kriteeriume, millel meetmed põhinevad.

2.   Liikmesriigid peavad igal aastal 31. detsembriks edastama komisjonile ja teistele liikmesriikidele aruande, mis sisaldab lõikes 1 osutatud teavet ajakohastatud kujul.

Artikkel 9

Kehtetuks tunnistamine

Rakendusotsus 2014/87/EL tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 10

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 23. juuli 2014

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Tonio BORG

(1)  EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1.

(2)  Komisjoni rakendusotsus 2014/87/EL, 13. veebruar 2014, liidus Xylella fastidiosa (Well et Raju) leviku vastu võetavate meetmete kohta (ELT L 45, 15.2.2014, lk 29).

I LISA

NÕUDED SELLISTE NIMETATUD TAIMEDE LIITU SISSETOOMISEKS, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLIS 2

1. JAOTIS

Avaldused, mis tuleb lisada taimepuhtuse tunnistusele direktiivi 2000/29/EÜ artikli 13 lõike 1 alapunkti ii kohaselt

1.

Nimetatud taimi, mis on pärit kolmandatest riikidest, kus teadaolevalt kõnealust organismi esineb, võib Euroopa Liitu tuua ainult juhul, kui taimedega on kaasas taimepuhtuse tunnistus, millele on osutatud direktiivi 2000/29/EÜ artikli 13 lõike 1 punktis ii ja mis vastab punktis 2 või 3 sätestatud tingimustele.

2.

Taimepuhtuse tunnistuses tuleb lahtris „lisadeklaratsioon” märkida, et taimed on kogu oma eluaja kasvanud tootmiskohas, mille päritoluriigi taimekaitseorganisatsioon on registreerinud ja mille järele ta valvab ning mis asub piirkonnas, mille kõnealune organisatsioon on asjakohaste rahvusvaheliste fütosanitaarmeetmete standardite alusel tunnistanud kahjustajavabaks piirkonnaks.

Kahjustajavaba piirkonna nimi märgitakse tunnistusel lahtrisse „päritolukoht”.

3.

Taimepuhtuse tunnistuses tuleb lahtris „lisadeklaratsioon” esitada järgmised avaldused:

a)

nimetatud taimed on kogu oma eluaja jooksul kasvanud tootmiskohas, mis vastab järgmistele tingimustele:

i)

tootmiskoht on fütosanitaarmeetmete asjakohaste rahvusvaheliste standardite kohaselt vaba kõnealusest organismist ja selle vektoritest;

ii)

päritoluriigi taimekaitseorganisatsioon on selle registreerinud ja valvab selle järele;

iii)

tootmiskoht on füüsiliselt kaitstud selle eest, et kõnealust organismi ei toodaks sisse selle organismi vektoritega;

iv)

sellele on tehtud asjakohane fütosanitaartöötlus, et seda hoida vabana kõnealuse organismi vektoritest;

v)

sellele tehakse vähemalt kaks ametlikku kontrolli aastas asjakohaste ajavahemike järel. Seniste kontrollide käigus ei ole leitud kõnealust organismi ega selle vektoreid ning kahtluse korral on tehtud uuring ja saadud kinnitus kõnealuse organismi puudumise kohta;

b)

fütosanitaartöötlusi kõnealuse organismi vektorite vastu on tehtud tootmiskoha vahetus läheduses;

c)

nimetatud taimede partiid on läbinud iga-aastase kontrolli, mis põhineb proovide võtmisel, ning asümptomaatiline kõnealuse organismi esinemine on välistatud;

d)

taimi on veetud väljaspool kõikide kõnealuse organismi teadaolevate vektorite lendlusperioodi või suletud anumates või pakendites, millega on tagatud, et kõnealuse organismi või selle teadaolevate vektorite nakkust ei saa tekkida;

e)

vahetult enne partiide eksportimist on kõnealuseid taimi uuritud vaatluse teel, võetud proove ja tehtud analüüse sel viisil, et on võimalik kinnitada usaldustasemega 99 %, et kõnealuse organismi leidumine nimetatud taimedel on alla 1 %, mis eelkõige kehtib nende taimede kohta, millel on kõnealuse organismi suhtes kahtlasi nähte.

4.

Punkte 2 ja 3 kohaldatakse niivõrd, kuivõrd see on kohaldatav nimetatud taimede suhtes, mis on kasvanud kahjustajavabas piirkonnas ja väljaspool seda.

2. JAOTIS

Kontrollimine

Nimetatud taimi peab vastutav ametiasutus hoolikalt kontrollima piiriületuspunktis või sihtkohas, mis on kindlaks määratud vastavalt komisjoni direktiivile 2004/103/EÜ (1). Kontrollida tuleb vaatluse teel ja kõnealuse organismi kahtluse korral tuleb igast nimetatud taimede partiist võtta proove ja teha analüüse. Proovide suurus peab olema selline, et 99 % usaldustasemega oleks võimalik kinnitada, et kõnealust organismi leidub vähem kui 1 % nendest taimedest.

(1)  Komisjoni direktiiv 2004/103/EÜ, 7. oktoober 2004, mis käsitleb nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ V lisa B osas loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete identsus- ja fütosanitaarkontrolle, mida võib teha mujal kui ühenduse piiriületuskohas või selle läheduses, ning millega täpsustatakse nende kontrollidega seotud tingimusi (ELT L 313, 12.10.2004, lk 16).

II LISA

NÕUDED SELLISTE NIMETATUD TAIMEDE EDASITOIMETAMISEKS LIIDUS, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLIS 3

1.

Nimetatud taimi, mida on kasvatatud vähemalt osa oma elust piiristatud alal, võib edasi toimetada üksnes muudes vööndites kui nakkusvööndis ainult juhul, kui nendega on kaasas taimepass, mis on koostatud ja välja antud vastavalt komisjoni direktiivile 92/105/EMÜ (1).

2.

Nimetatud taimi, mida on kasvatatud vähemalt osa oma elust piiristatud alal, võib edasi toimetada üksnes muudes vööndites kui nakkusvööndis ainult juhul, kui kogu selle aja, mis nad on viibinud piiristatud alal, on täidetud järgmised nõuded lisaks punktile 1:

a)

tootmiskohas, kus neid on kasvatatud piiristatud alal, on täidetud järgmised tingimused:

i)

on kindlaks tehtud, et tootmiskoht on kõnealusest organismist vaba;

ii)

tootmiskoht on registreeritud vastavalt komisjoni direktiivile 92/90/EMÜ (2);

iii)

tootmiskoht on füüsiliselt kaitstud selle eest, et kõnealust organismi ei toodaks sisse selle organismi vektoritega;

iv)

sellele on tehtud asjakohane fütosanitaartöötlus, et seda hoida vabana kõnealuse organismi vektoritest;

v)

sellele tehakse vähemalt kaks ametlikku kontrolli aastas asjakohaste ajavahemike järel. Seniste kontrollide käigus ei ole leitud kõnealust organismi ega selle vektoreid ning kahtluse korral on tehtud uuring ja saadud kinnitus kõnealuse organismi puudumise kohta;

b)

igal aastal on iga nimetatud taime liigi ja iga tootmiskoha esinduslikust proovist tehtud analüüs ning asümptomaatiline kõnealuse organismi esinemine on välistatud;

c)

tootmiskoha vahetus läheduses on tehtud fütosanitaartöötlusi kõnealuse organismi vektorite vastu.

3.

Nimetatud taimi, mida tuleb edasi toimetada piiristatud alas või läbi sellise ala, tuleb vedada väljaspool kõigi kõnealuse organismi teadaolevate vektorite lendlusperioodi või suletud anumates või pakendites, millega on tagatud, et kõnealuse organismi või selle teadaolevate vektorite nakkust ei saa tekkida.

(1)  Komisjoni direktiiv 92/105/EMÜ, 3. detsember 1992, millega kehtestatakse teatavate taimede, taimsete saaduste ja muude toodete ühenduse piires liikumisel kasutatavate taimepasside ühtlustamise ulatus ning taimepasside väljastamise üksikasjalik kord ja nende ümbervahetamise tingimused ja üksikasjalik kord (EÜT L 4, 8.1.1993, lk 22).

(2)  Komisjoni direktiiv 92/90/EMÜ, 3. november 1992, millega kehtestatakse taimede, taimsete saaduste ja muude toodete tootjate ja importijate kohustused ning nende registreerimise üksikasjad (EÜT L 344, 26.11.1992, lk 38).

III LISA

PIIRISTATUD ALADE KEHTESTAMINE JA ARTIKLIS 7 SÄTESTATUD MEETMED

1. JAOTIS

Piiristatud alade kehtestamine

1.

Nakatunud vöönd hõlmab kõiki taimi, mis teadaolevalt on nakatunud kõnealuse organismiga, kõiki taimi, millel on võimaliku kõnealuse organismiga nakatumise nähud, ning kõiki muid taimi, mis võivad olla kõnealuse organismiga nakatunud seetõttu, et nad paiknevad nakatunud taimede või ühise nakkusallika lähedal või on kasvanud nakatunud taimedest.

2.

Puhvervööndi laius peab olema vähemalt 2 000 m.

Puhvervööndi laiust võib vähendada kuni 1 000 meetrini, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a)

nakatunud taimed koos taimedega, millel esineb kõnealuse organismiga nakatumise nähte ning taimedega, mis võivad tõenäoliselt nakatuda, kõrvaldatakse. Taimed tuleb kõrvaldada nii, et kõrvaldatud taimedest ei jääks järele mingit materjali;

b)

on tehtud uuring koos sellise kontrolliga, mille käigus võetud proovide põhjal saab 99 % usaldustasemega kinnitada, et kõnealust organismi leidub 2 000 m laiusel alal ümber nakatunud vööndi vähem kui 0,1 % taimedest.

3.

Vööndite täpne piiristamine peab põhinema arukatel teaduslikel põhimõtetel, kõnealuse kahjuliku organismi ja selle vektorite bioloogial ning sõltuma nakatumise tasemest, vektorite esinemisest ning võimalike peremeestaimede esinemisest kõnealusel alal.

4.

Kui nimetatud organismi esinemine leiab kinnitust väljaspool nakatunud vööndit, tuleb saastunud vööndi ja puhvervööndi piirid üle vaadata ja vastavalt vajadusele muuta.

5.

Kui artikli 4 lõikes 1 osutatud uuringute ja käesoleva lisa 2. jaotise punktis h osutatud järelevalve põhjal ei ole kõnealust organismi avastatud viis aastat, võib piiristatud ala tühistada.

2. JAOTIS

Piiristatud aladel võetavad meetmed

Piiristatud aladel võtab liikmesriik kõnealuse organismi tõrjeks järgmisi meetmeid:

a)

liikmesriik kõrvaldab võimalikult kiiresti kõik kõnealuse organismiga nakatunud taimed, samuti kõik võimaliku nakkuse nähtudega taimed ning kõik taimed, mis on määratletud kui taimed, mis võivad tõenäoliselt nakatuda. Kõrvaldamine tuleb teha nii, et kõrvaldatud taimedest ei jääks järele mingit materjali ja võttes kõiki abinõusid, et ära hoida kõnealuse organismi levikut kõrvaldamise ajal ja hiljem;

b)

liikmesriik võtab 200 m laiusel alal nakatunud taimede ümber proovid ja analüüsib nimetatud taimi, nakatunud taimedega ühte liiki taimi ja kõiki muid taimi, millel on kõnealuse organismiga nakatumise nähud, kasutades proovivõtuskeemi, millega saab 99 % usaldustasemega kinnitada, et kõnealust organismi leidub vähem kui 0,1 % sellistest taimedest;

c)

liikmesriik hävitab kohapeal või lähedal asuvas vastava otstarbega kohas piiristatud ala piires taimed, taimeosad või puidu, mis võib soodustada kõnealuse organismi levikut. Hävitada tuleb asjakohasel viisil, millega hoitakse ära kõnealuse organismi levik;

d)

liikmesriik hävitab kohapeal või lähedal asuvas kohas kogu materjali, mis pärineb nimetatud taimedest ja nakatunud taimedega ühte liiki taimedest. Hävitada tuleb asjakohasel viisil, millega hoitakse ära kõnealuse organismi levik selle vektoritega;

e)

liikmesriik teeb asjakohase fütosanitaartöötluse nimetatud taimedele ja kõigile taimedele, mis võivad olla kõnealuse organismi vektorite peremeestaimed, et vältida kõnealuse organismi levikut selle vektoritega;

f)

liikmesriik teeb kindlaks nakkuse päritolu ja uurib välja nakkusjuhuga seotud nimetatud taimed, mis võivad olla edasi toimetatud enne piiristatud ala moodustamist. Selliste taimede sihtkoha asjaomastele ametiasutustele tuleb teatada kõik edasitoimetamise asjaomased üksikasjad, et oleks võimalik taimi uurida ja võtta vajalikke meetmeid, kui see osutub vajalikuks;

g)

liikmesriik keelab nimetatud taimede ja nakatatud taimedega ühte liiki taimede istutamise kohtades, mis ei ole vektorite eest kaitstud;

h)

liikmesriik teeb kõnealuse organismi jälgimiseks tõhusat järelevalvet vähemalt iga-aastasel ülevaatusel selleks sobival ajal, pöörates eriti tähelepanu puhvervööndile, nimetatud taimedele ning nakatunud taimedega ühte liiki taimedele, sealhulgas analüüside tegemisele, seejuures kõigist taimedest, millel esineb nakatumisnähte. Proovide arv tuleb märkida artiklis 8 osutatud aruandesse;

i)

liikmesriik peab rakendama abinõusid, et suurendada üldsuse teadlikkust kõnealuse organismi ohtlikkusest ning meetmetest, mida võetakse, et tõkestada kõnealuse organismi liitu sissetoomist ja levimist liidu piires, sealhulgas tehes teatavaks tingimused, mille alusel nimetatud taimi võib vedada artikli 7 alusel kehtestatud piiristatud alalt välja;

j)

vajaduse korral tuleb liikmesriigil võtta erimeetmeid eriolukordade või raskete juhtude puhuks, mille korral on alust arvata, et ei saa tõrjet teha, see on takistatud või esineb viivitusi; eriti tuleb võtta selliseid meetmeid, mis on seotud juurdepääsuga kõigile saastunud või eeldatavalt saastunud taimedele ja selliste taimede asjakohase hävitamisega, olenemata taimede asukohast, nende kuuluvusest riigi- või eraomandisse ning nende eest vastutavast isikust või üksusest;

k)

liikmesriik võtab muid meetmeid, mis võivad nimetatud organismi likvideerimisele kaasa aidata, võttes arvesse standardit ISPM nr 9 (1) ja rakendades ühendmeetodit vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud standardis ISPM nr 14 (2).

(1)  Guidelines for pest eradication programmes Reference Standard ISPM No 9 by the Secretariat of the International Plant Protection Convention, Rome (Kahjuritõrjejuhised — võrdlusstandard ISPM nr 9, rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni sekretariaat, Rooma). Avaldatud: 15. detsembril 2011.

(2)  The use of integrated measures in a systems approach for pest risk management Reference Standard ISPM No 14 by the Secretariat of the International Plant Protection Convention, Rome (Süsteemse kahjuritõrje ühendmeetmed — võrdlusstandard ISPM nr 14, rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni sekretariaat, Rooma). Avaldatud 8. jaanuaril 2014.