20.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 347/303

(1)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1082/2006 (3) esitas komisjon 29. juulil 2011 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande nimetatud määruse kohaldamise kohta. Komisjon teatas aruandes kavatsusest teha ettepanek teatavate muudatuste tegemiseks määruses (EÜ) nr 1082/2006, et lihtsustada ETKRide asutamist ja nende toimimist, samuti kavatsusest teha ettepanek, selgitamaks teatavaid olemasolevaid sätteid. Uute ETKRide asutamisega seotud takistused tuleks kõrvaldada, säilitades ja toetades samal ajal olemasolevate rühmituste tegevuse järjepidevust, et laiendada ETKRide rakendamist ning edendada avalik-õiguslike asutuste koostööd ja poliitika sidusust, suurendamata sealjuures liikmesriikide või liidu ametiasutuste koormust.

(2)

ETKRi asutamise otsuse peaksid tegema selle liikmed ja nende riikide ametiasutused ning asutamisega ei kaasne automaatselt mingeid liidu tasandi õiguslikke ega finantshüvesid.

(3)

Lissaboni lepinguga lisati ühtekuuluvuspoliitikale territoriaalne mõõde ja sõnastuses asendati sõna „ühendus” sõnaga „liit”. Seega tuleks ka määruses (EÜ) nr 1082/2006 kasutada uut terminoloogiat.

(4)

ETKRidel võib olla võimalusi tugevdada liidu kui terviku harmoonilise arengu edendamist ja saavutamist ning eeskätt selle piirkondade majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning aidata kaasa Euroopa 2020 aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia (Euroopa 2020. aasta strateegia) eesmärkide täitmisele. ETKRid võivad aidata tulemuslikult vähendada ka territoriaalse koostöö tõkkeid piirkondade vahel, kus valitsevad rasked ja püsivad looduslikud või demograafilised tingimused, sealhulgas äärepoolseimate piirkondade eriolukorra puhul, ning need võivad aidata kaasa kolmandate riikide, ülemeremaade ja -territooriumide (ÜMT) ning liidu piirialade vahelise koostöö tugevdamisele, sealhulgas liidu väliskoostöö programmide kasutamise kaudu.

(5)

Seni asutatud ETKRide kogemus näitab, et ETKRi õiguslikku vormi kasutatakse lisaks ühtekuuluvuspoliitikale ka muude liidu poliitikate raames tehtavas koostöös, sealhulgas rakendades programme või programmiosi, milles kasutatakse muud liidu finantstoetust kui ühtekuuluvuspoliitika vahendeid. ETKRide tõhusust ja tulemuslikkust tuleks edendada, laiendades nende rühmituste sisu, kaotades püsivad tõkked ja hõlbustades ETKRide asutamist ja toimimist, säilitades samas liikmesriikide võime piirata tegevusalasid, millega ETKR võib tegeleda ilma liidu finantstoetuseta. Määruse (EÜ) nr 1082/2006 alusel on ETKRidel igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis antakse juriidilistele isikutele vastava liikmesriigi õiguse alusel, sealhulgas ka võimalus sõlmida kokkuleppeid teiste ETKRide või muude juriidiliste isikutega, et teostada ühiseid koostööprojekte eesmärgiga tagada muu hulgas makropiirkondlike strateegiate tõhusam toimimine.

(6)

Oma määratluse kohaselt tegutseb ETKR rohkem kui ühes liikmesriigis. Määruse (EÜ) nr 1082/2006 kohaselt võivad ETKRid kokkulepetes ja põhikirjas määrata, millist õigust teatavates küsimustes kohaldada. Täpsustada tuleks, millistel juhtudel kohaldatakse eelisjärjekorras kõnealuses määruses sätestatud õigusnormide hierarhias selle liikmesriigi õigusnorme, kus on ETKRi registrijärgne asukoht. Kohaldatavat õigust käsitlevaid määruse (EÜ) nr 1082/2006 sätteid tuleks laiendada ETKRi sellistele meetmetele ja sellisele tegevusele, mis alluvad liikmesriikide õiguslikule kontrollile igal üksikul juhul.

(7)

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste asutuste erineva staatuse tõttu eri liikmesriikides võivad ühel pool piiri olla pädevad piirkondlikud ning teisel pool piiri riiklikud ametiasutused, seda eeskätt väikestes ja tsentraliseeritud liikmesriikides. Seepärast peaks lisaks liikmesriikidele olema ka riiklikel asutustel võimalik ETKRi liikmeks saada.

(8)

Kuigi määruse (EÜ) nr 1082/2006 kohaselt võivad eraõiguslikud asutused ETKRi liikmeks saada juhul, kui neid käsitatakse avalik-õiguslike isikutena nii nagu need on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2004/18/EÜ (4), peaks tulevikus olema võimalik rakendada ETKRe selliste avalike teenuste ühiseks osutamiseks, mille keskmes on eriti üldhuvi teenused või infrastruktuurid. Seepärast peaks ka muudel era- või avalik-õiguslikel asutustel olema võimalik saada ETKRi liikmeks. Seega tuleks nende hulka kaasata ka riigi osalusega äriühingud nii nagu need on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2004/17/EÜ (5) ning äriühingud, kellele on usaldatud üldhuvi teenuste osutamine sellistes valdkondades nagu haridus ja koolitus, meditsiiniteenused, sotsiaalsed vajadused, nagu tervishoid ja pikaajaline hooldus, lastehooldus, juurdepääs ja naasmine tööturule, sotsiaalelamud ning ebasoodsas olukorras olevate rühmade eest hoolitsemine ja sotsiaalne kaasamine.

(9)

Määrus (EÜ) nr 1082/2006 ei sisalda üksikasjalikke eeskirju kolmanda riigi asutuste osalemise kohta selle määruse alusel asutatud ETKRis, st vähemalt kahest liikmesriigist pärit liiget hõlmavas ETKRis. Võttes arvesse ühe või mitme liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi vahelist koostööd reguleerivate eeskirjade edasist ühtlustamist, valdavalt Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi raames toimuva piiriülese koostöö puhul ning ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA II) puhul, kuid ka Euroopa Arengufondi täiendava rahastamise puhul ning riikidevahelise koostöö puhul, mida tehakse Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames, mille puhul eraldised Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist ja IPA II-st kantakse üle,et ühendada need eraldised ühiste koostööprogrammide raames Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) tulevate eraldistega, tuleks liikmesriigiga (sealhulgas selle äärepoolseimate piirkondadega) piirnevate kolmandate riikide liikmete osalemine vähemalt kahe liikmesriigi asutatud ETKRis sõnaselgelt ette näha. See peaks olema võimalik, kui kolmanda riigi õigusaktid või vähemalt ühe osaleva liikmesriigi ja ühe kolmanda riigi vahelised lepingud seda lubavad.

(10)

Selleks et tugevdada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning seega tõhustada eriti territoriaalse koostöö mõjusust, sealhulgas üht või mitut piiriülese, riikideülese ja piirkondadevahelise koostöö liiki ETKRi liikmete vahel, peaks olema lubatud liikmesriigiga (sealhulgas selle äärepoolseimate piirkondadega) piirnevate kolmandate riikide osalemine ETKRides. Euroopa territoriaalse koostöö programmides ettenähtud tegevusega, mida kaasrahastab liit, tuleks seetõttu jätkuvalt järgida liidu ühtekuuluvuspoliitika eesmärke, ka sel juhul, kui neid viiakse osaliselt või täielikult ellu väljaspool liidu territooriumi, mille tulemusel tegutsevad ETKRid vähemalt teatud määral ka väljaspool liidu territooriumi. Selles kontekstis ning juhul, kui see on asjakohane, on selliste ETKRide tegevuse panus, millel on liikmeid ka vähemalt ühe liikmesriigiga (sealhulgas selle äärepoolseimate piirkondadega) piirnevatest kolmandatest riikidest, liidu välistegevuse poliitika eesmärkide (nt arengukoostöö või majandus-, finants- ja tehnilise koostöö eesmärgid) saavutamisse üksnes kõrvalise tähtsusega, sest asjaomaste koostööprogrammide raskuskese on liidu ühtekuuluvuspoliitika eesmärkidel ja seega peaks ETKRide tegevus keskenduma peamiselt nendele. Seepärast on üksnes ühe liikmesriigi (sealhulgas selle äärepoolseimate piirkondade) ning ühe või mitme kolmanda riigi vahelise mis tahes võimaliku arengukoostöö või majandus-, finants- ja tehnilise koostöö eesmärgid liikmesriikide (sealhulgas nende äärepoolseimate piirkondade) vahelise ühtekuuluvuspoliitikal põhineva territoriaalse koostöö eesmärkidega võrreldes üksnes kõrvalise tähtsusega. Seepärast on Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 175 kolmas lõik käesoleva määruse vastuvõtmise jaoks piisav õiguslik alus.

(11)

Lähtuvalt sellest, et nõukogu otsusega 2013/755/EL (6) lubatakse ÜMT riiklikel, piirkondlikel, allpiirkondlikel ja kohalikel asutustel ja organisatsioonidel ning vajaduse korral muudel avaliku sektori asutustel ja institutsioonidel (sealhulgas avalike teenuste pakkujatel) ETKRis osaleda, ning võttes arvesse seda, et programmiperioodi 2014-2020 puhul tõhustab finantsraamistiku kohane eraldi täiendav rahaline eraldis liidu äärepoolseimate piirkondade koostööd piirnevate kolmandate riikide ja ELi toimimise lepingu II lisas loetletud ja nimetatud äärepoolseimate piirkondadega piirnevate teatavate ÜMTdega, peaks ETKRi õiguslik vorm olema avatud ka ÜMTdest pärit liikmetele. Õiguskindluse ja läbipaistvuse huvides tuleks ÜMTdest pärit liikmete ETKRiga liitumiseks kehtestada konkreetsed heakskiitmismenetlused, mis hõlmavad vajaduse korral erieeskirju õiguse kohta, mida kohaldatakse asjaomase, ÜMTst pärit liikmeid hõlmava ETKRi suhtes.

(12)

Määruses (EÜ) nr 1082/2006 tehakse vahet kokkuleppel, milles määratakse kindlaks tulevase ETKRi põhielemendid, ja põhikirjal, milles sätestatakse rakenduspõhimõtted. Ent nimetatud määruse kohaselt peab põhikiri praegusel hetkel sisaldama kokkuleppe kõiki sätteid. Kuigi liikmesriikidele tuleb saata nii kokkulepe kui põhikiri, on need eraldiseisvad dokumendid, ning heakskiidumenetlust tuleks kohaldada üksnes kokkuleppe suhtes. Peale selle peaksid mõned elemendid, mis praegu kajastuvad põhikirjas, sisalduma hoopis kokkuleppes.

(13)

ETKRide asutamise kogemus näitab, et liikmesriigid on kolmekuulise heakskiidumenetluse tähtajast harva kinni pidanud. Seepärast tuleks seda tähtaega pikendada kuue kuuni. Teisalt tuleks selleks, et tagada õiguskindlus pärast selle tähtaja möödumist, lugeda kokkulepe vajaduse korral vaikimisi heaks kiidetuks kooskõlas asjaomaste liikmesriikide õigusega (kaasa arvatud iga liikmesriigi põhiseadusliku korraga). Siiski peaks liikmesriik, kuhu tuleb ETKRi kavandatav registrijärgne asukoht, kokkuleppe ametlikult heaks kiitma. Kuigi liikmesriigid peaksid saama ETKRi uue liikme osalemise heakskiidumenetluse suhtes kohaldada riigisisest õigust või võtta määruse (EÜ) nr 1082/2006 riiklike rakenduseeskirjade raames vastu erinorme, tuleks pärast kuuekuulist tähtaega välistada erandi tegemine vaikiva nõusoleku sättest, välja arvatud käesolevas määruses sätestatud juhtudel.

(14)

Tuleks sätestada alused, millele tuginedes võib liikmesriik keelduda uue liikme osalemise või kokkuleppe heakskiitmisest. Siiski ei tohiks heakskiidu otsustamisel arvesse võtta mis tahes riigisisest õigusakti, milles nõutakse muude eeskirjade kohaldamist kui need, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 1082/2006.

(15)

Kuna määrust (EÜ) nr 1082/2006 ei saa kohaldada kolmandates riikides, peaks liikmesriik, kelle territooriumile on kavandatud ETKRi registrijärgne asukoht, kolmanda riigi õiguse alusel asutatud nimetatud kolmandast riigist pärit tulevase liikme osalemise heakskiitmisel veenduma, konsulteerides liikmesriikidega, kelle õiguse alusel muud ETKRi tulevased liikmed on asutatud, et kolmandad riigid on kohaldanud määrusega (EÜ) nr 1082/2006 samaväärseid tingimusi ja korda või rahvusvahelisi kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid, mille on sõlminud Euroopa Nõukogu liikmesriigid, sõltumata sellest, kas need riigid kuuluvad ka liidu liikmesriikide hulka, tuginedes territoriaalsete kogukondade või ametiasutuste vahelise piiriülese koostöö Euroopa raamkonventsioonile, mis allkirjastati Madridis 21. mail 1980, ning selle lisaprotokollidele. Juhul kui osaleb mitu liidu liikmesriiki ja üks kolmas riik või mitu kolmandat riiki, peaks olema piisav, kui selline kokkulepe sõlmitakse asjaomase kolmanda riigi ja ühe osaleva liidu liikmesriigi vahel.

(16)

Selleks et julgustada uusi liikmeid olemasoleva ETKRiga liituma, tuleks sellistel juhtudel lihtsustada kokkulepete muutmise korda. Seega ei peaks juhul, kui uus liige on liikmesriigist, kes on kokkuleppe juba heaks kiitnud, sellistest muudatustest teavitama kõiki osalevaid liikmesriike, vaid ainult seda liikmesriiki, kelle õiguse alusel tulevane liige on asutatud, ning liikmesriiki, kus on ETKRi registrijärgne asukoht. Järgnevatest muudatustest kokkuleppes tuleks teavitada kõiki asjaomaseid liikmesriike. Muudatuste tegemise menetluse lihtsustamine ei peaks siiski kehtima juhul, kui tulevane uus liige on pärit liikmesriigist, kes ei ole veel kokkulepet heaks kiitnud, või kolmandast riigist või ÜMT-st, et anda kõikidele osalevatele liikmesriikidele võimalus kontrollida, kas selline liitumine on kooskõlas nende avaliku huvi või avaliku korraga.

(17)

Võttes arvesse liikmesriikide ja ÜMTde vahelisi sidemeid, peaksid ÜMTdest pärit tulevaste liikmete osalemise heakskiitmise menetlustesse olema kaasatud ka asjaomased liikmesriigid. Liikmesriigi ja ÜMT vahelise konkreetse haldussuhte kohaselt peaks liikmesriik heaks kiitma ÜMTst pärit tulevase liikme osalemise või esitama liikmesriigile, kuhu on kavandatud ETKRi registrijärgne asukoht, kirjaliku kinnituse selle kohta, et ÜMT pädevad asutused on kiitnud tulevase liikme osalemise heaks vastavalt tingimustele ja menetlusele, mis on samaväärsed määruses (EÜ) nr 1082/2006 sätestatuga. Samasugust korda tuleks kohaldada sellise ÜMTst pärit tulevase liikme puhul, kes soovib ühineda olemasoleva ETKRiga.

(18)

Kuna põhikiri ei pea enam sisaldama kõiki kokkuleppe sätteid, tuleks registreerida ja/või avaldada nii kokkulepe kui ka põhikiri. Läbipaistvuse huvides tuleks lisaks Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldada ka ETKRi asutamisotsuse teade. Järjepidevuse huvides peaks kõnealune teade sisaldama käesoleva määrusega muudetud määruse (EÜ) nr 1082/2006 lisas esitatud üksikasju.

(19)

ETKRi eesmärki tuleks laiendada nii, et see hõlmaks territoriaalse koostöö hõlbustamist ja edendamist üldiselt, sealhulgas ka strateegilist planeerimist ning piirkondlike ja kohalike probleemide lahendamist kooskõlas liidu ühtekuuluvuspoliitika ja muude poliitikatega, ning aitaks seega kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimisele ja makropiirkondlike strateegiate rakendamisele. ETKR peaks seepärast saama tegevusi läbi viia muu kui liidu ühtekuuluvuspoliitika kohaselt antava finantstoetusega. Kuigi ETKRi tõhusaks toimimiseks peaks vajalik pädevus olema igal liikmel igast osalevast liikmesriigist või kolmandast riigist, välja arvatud juhul, kui liikmesriik või kolmas riik nõustub oma siseriikliku õiguse alusel asutatud liikme osalemisega, kuigi see liige ei ole pädev täitma kõiki kokkuleppes nimetatud ülesandeid.

(20)

ETKRi kui õigusliku vormi eesmärk ei ole kõrvale hoida Euroopa Nõukogu õigustikuga loodud raamistikust, mis pakub erinevaid võimalusi piirkondlike ja kohalike ametiasutuste piiriüleseks koostööks (sealhulgas hiljuti loodud euroregiooni koostöörühmitused) (7), ega ka luua eraldi ühiste eeskirjade kogu, mis reguleeriksid sellist korda kõikjal liidus.

(21)

Nii ETKRi konkreetsed ülesanded kui ka liikmesriikide võimalus piirata meetmeid, mida ETKR võib võtta ilma liidu rahalise toetuseta, tuleks viia kooskõlla sätetega, millega reguleeritakse ERFi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi tegevust programmiperioodil 2014–2020.

(22)

Kuigi määruses (EÜ) nr 1082/2006 on sätestatud, et ETKRi ülesanded ei ole muu hulgas seotud regulatiivsete volitustega, millel võivad olla eri liikmesriikides erinevad õiguslikud tagajärjed, peaks ETKRi kogul olema siiski võimalik, kui ETKRi kokkuleppes nii konkreetselt ette nähakse, ning kooskõlas liidu ja liikmesriikide õigusega määrata kindlaks ETKRi hallatava infrastruktuuriüksuse kasutuse tingimused või tingimused, mille kohaselt võib osutada üldhuvi teenuseid, sealhulgas kasutajate makstavad tasud.

(23)

Koos ETKRide avamisega kolmandatest riikidest või ÜMTdest pärit liikmetele tuleks kokkuleppes täpsustada nende kaasamise korra üksikasjad.

(24)

Kokkuleppes tuleks lisaks kohaldatavale õigusele üldisele viitamisele, nagu on juba sätestatud määruse (EÜ) nr 1082/2006 artiklis 2, loetleda ka liidu ja liikmesriigi eeskirjad, mida kohaldatakse ETKRi suhtes. Samuti peaks viidatud liikmesriigi õiguse puhul olema tegemist selle liikmesriigi õigusnormidega, kus ETKRi põhikirjajärgsed organid oma volitusi kasutavad, eelkõige juhul, kui direktori alluvuses töötav personal ei asu samas liikmesriigis, kus on ETKRi registrijärgne asukoht. Samuti peaks nimetatud kokkuleppes loetlema kindlaks määratud ülesannete raames toimuva ETKRi tegevusega otseselt seotud kohaldatavad liidu ja selle liikmesriigi õigusaktid, sealhulgas kui ETKR osutab üldhuvi teenuseid või haldab infrastruktuure.

(25)

Käesolev määrus ei peaks hõlmama piiriüleste hankelepingutega seotud probleeme, millega ETKRid silmitsi seisavad.

(26)

Arvestades ETKRi töötajate suhtes kohaldatavate eeskirjade ning personalihalduse eeskirjade ja töölevõtmise menetluse põhimõtete olulisust, peaks need täpsustama kokkuleppes, mitte põhikirjas. Peaks olema võimalik ette näha, et ETKRi töötajate suhtes kohaldatavate eeskirjade valikuks sätestatakse kokkuleppes erinevad valikuvõimalused. Personalihalduse ja töölevõtmise menetlust tuleks täpsustada põhikirjas.

(27)

Liikmesriigid peaksid täiendavalt kasutama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 883/2004 (8) antud võimalusi, et teatavate isikute või isikute kategooriate huvides jõuda ühisele seisukohale selle määruse järgi kohaldatava õiguse kindlaksmääramise erandite osas ning käsitada ETKRi töötajaid kui selliste isikute kategooriat.

(28)

Arvestades piiratud vastutusega ETKRi puhul kehtiva liikmete vastutust reguleeriva korra olulisust, peaks seda korda täpsustama kokkuleppes, mitte põhikirjas.

(29)

Kui ETKRi ainueesmärk on hallata ERFi rahastatavat koostööprogrammi või selle osa või kui ETKR on seotud piirkondadevahelise koostöö või võrgustikuga, ei tohiks olla vaja esitada teavet territooriumi kohta, kus ETKR saab oma ülesandeid täita. Esimesel juhul tuleks territooriumi ulatus kindlaks määrata, ja seda muudetakse asjakohasel juhul koostööprogrammis. Teisalt seaks, põhiliselt vaimsete tegevuste korral, sellise teabe nõue ohtu uute liikmete liitumise piirkondadevahelise koostöö või võrgustikega.

(30)

Tuleks täpsustada avalike fondide haldamise kontrollimise mitmesuguseid eeskirju ning teiselt poolt ETKRi raamatupidamise auditeerimise korda.

(31)

Tuleks teha selgemat vahet piiratud vastutusega liikmetega ETKRide ja nende ETKRide vahel, mille liikmetel on piiramatu vastutus. Selleks et piiratud vastutusega liikmetega ETKRid saaksid tegeleda tegevusega, millega võiksid kaasneda võlad, tuleks liikmesriikidele anda luba nõuda, et sellised ETKRid sõlmivad asjakohase kindlustuslepingu või kohustada neid hankima selleks sobiva finantstagatise, mis katab nende tegevusega seotud riskid.

(32)

Liikmesriigid peaksid komisjonile teatama kõik määruse (EÜ) nr 1082/2006 rakendamiseks vastu võetud sätted ja nende mis tahes muudatused. Selleks et parandada liikmesriikide, komisjoni ja Regioonide Komitee vahelist teabevahetust ja koostööd, peaks komisjon kõnealused sätted edastama teistele liikmesriikidele ja Regioonide Komiteele. Regioonide Komitee on käivitanud ETKRe käsitleva teabeplatvormi, kus kõik sidusrühmad saavad jagada kogemusi ja häid tavasid ning parandada teabevahetust ETKRide võimaluste ja probleemide kohta, lihtsustades seega kogemuste vahetamist ETKRide asutamise kohta territoriaalsel tasandil ning jagades teadmisi territoriaalse koostöö parimate tavade kohta.

(33)

Tuleks kindlaks määrata määruse (EÜ) nr 1082/2006 kohaldamist käsitleva järgmise aruande tähtaeg. Kooskõlas komisjoni tõenditel põhineva poliitikakujundamise põhimõttega tuleks kõnealuses aruandes eelkõige hinnata tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, Euroopa lisaväärtust ja lihtsustamise ja jätkusuutlikkuse ulatust. Tulemuslikkust tuleks mõista nii, et see hõlmab muu hulgas hinnangut sellele, kuidas komisjoni eri talituste siseselt ning komisjoni ja muude asutuste, näiteks Euroopa välisteenistus, vahel levitatakse ETKRi vahendi kohta teavet. Komisjon peaks edastama nimetatud aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja ELi toimimise lepingu artikli 307 esimese lõigu kohaselt regioonide komiteele. Nimetatud aruanne tuleks edastada 1. augustiks 2018.

(34)

Selleks et määrata kindlaks selliste näitajate loetelu, mida kasutada määruse (EÜ) nr 1082/2006 kohaldamist käsitlevas aruandes hindamisel ning selle ettevalmistamisel, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(35)

Olemasolevaid ETKRe ei tuleks kohustada kohandama oma kokkulepet ja põhikirja vastavalt käesoleva määrusega määruses (EÜ) nr 1082/2006 tehtud muudatustele.

(36)

On oluline täpsustada, milliste eeskirjade kohaselt kiidetakse heaks need ETKRid, mille heakskiitmismenetlust alustati enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva.

(37)

Selleks et kohandada liikmesriigis kehtivaid käesoleva määruse rakendamise eeskirju enne Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames programmide esitamist komisjonile, peaks käesolevat määrust hakkama kohaldama kuus kuud pärast selle jõustumist. Kehtivate liikmesriigi eeskirjade kohandamisel peaksid liikmesriigid tagama selle, et ETKRide heakskiitmise eest vastutavad pädevad asutused on kindlaks määratud ning et kooskõlas nende õigus- ja halduskorraga peaksid need olema samad organid, kes vastutavad teadete saamise eest vastavalt määruse (EÜ) nr 1082/2006 artiklile 4.

(38)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt täiustada ETKRi kui õiguslikku vormi, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Vastavalt nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale, kusjuures ETKRi kasutamine on vabatahtlik ja toimub iga liikmesriigi põhiseadusliku korra kohaselt.

(39)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1082/2006 vastavalt muuta,

1)

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

2)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

3)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

4)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 3a

Kolmandatest riikidest või ülemeremaadest või -territooriumidelt (ÜMT) pärit liikmete liitumine

1.   Kooskõlas artikli 4 lõikega 3a võib ETKR koosneda vähemalt kahe liikmesriigi ja vähemalt ühe nimetatud liikmesriigiga (sealhulgas nende äärepoolseimate piirkondadega) piirneva ühe või mitme kolmanda liikmesriigi territooriumil asuvatest liikmetest, kui kõnealused liikmesriigid ja kolmandad riigid teevad ühiselt territoriaalset koostööd ja viivad ellu liidu toetust saanud programme.

Käesoleva määruse tähenduses loetakse, et kolmas riik või ÜMT piirneb liikmesriigi, sealhulgas selle äärepoolseimate piirkondadega, kui see kolmas riik või ÜMT jagab liikmesriigiga maismaapiiri või kui nii kolmas riik ja ÜMT kui ka liikmesriik on rahastamiskõlblikud Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgiga hõlmatud ühise piiriülese või riikideülese merealade programmi raames või mõne muu piiriülese, mereülese või merealade koostööprogrammi raames, kaasa arvatud siis, kui neid riike eraldavad rahvusvahelised veed.

2.   ETKR võib koosneda ainult ühe liikmesriigi ja selle liikmesriigiga (sealhulgas selle äärepoolseimate piirkondadega) piirneva ühe või mitme kolmanda liikmesriigi territooriumil asuvatest liikmetest, kui kõnealuse liikmesriigi arvates ETKRi selline koosseis vastab asjaomaste kolmandate riikidega piiriülese või riikideülese koostöö või kahepoolsete suhete raames tehtava territoriaalse koostöö valdkonnale.

3.   Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel loetakse liikmesriigiga, sealhulgas selle äärepoolseimate piirkondadega piirnevateks kolmandateks riikideks ka need riigid, kellel on asjaomase riigiga ühine merepiir.

4.   Kooskõlas artikliga 4a ja vastavalt selle artikli lõikes 1 sätestatud tingimustele võib ETKR koosneda ka vähemalt kahe liikmesriigi, kaasa arvatud nende äärepoolseimate piirkondade, ja ühe või mitmest ÜMT territooriumil asuvast liikmest, koos ühe või mitme kolmanda riigi territooriumil asuvate liikmetega või ilma nendeta.

5.   Kooskõlas artikliga 4a ja vastavalt käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tingimustele võib ETKR koosneda ka üheainsa liikmesriigi, kaasa arvatud selle äärepoolseimate piirkondade, ja ühe või mitme ÜMT territooriumil asuvatest liikmetest, koos ühe või mitme kolmanda riigi territooriumil asuvate liikmetega või ilma nendeta.

6.   ETKRi ei moodustata üksnes liikmesriigist ja ühest või mitmest selle liikmesriigiga seotud ÜMTst pärit liikmete vahel.”

5)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

6)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 4a

ÜMTdest pärit liikmete osalemine

Kui ETKRi tulevane liige pärineb ÜMTst, veendub liikmesriik, kes on selle ÜMTga seotud, et artikli 3a nõuded on täidetud, ning arvestades oma suhet asjaomase ÜMTga, kas:

7)

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Juriidiliseks isikuks saamine ja avaldamine Euroopa Liidu Teatajas

1.   Kokkulepe, põhikiri ja nende kõik hilisemad muudatused registreeritakse ja/või avaldatakse liikmesriigis, kus on asjaomase ETKRi registrijärgne asukoht, kooskõlas selle liikmesriigi kohaldatava õigusega. ETKR omandab juriidilise isiku õigused ja kohustused kuupäeval, mil kokkulepe või põhikiri registreeritakse või avaldatakse, olenevalt sellest, kumb on varasem. Liikmed teatavad asjaomastele liikmesriikidele ja Regioonide Komiteele kokkuleppe ja põhikirja registreerimisest või avaldamisest.

2.   ETKR tagab, et kümne tööpäeva jooksul alates kokkuleppe ja põhikirja registreerimisest või avaldamisest saadetakse Regioonide Komiteele käesoleva määruse lisas sätestatud näidisvormi kohane taotlus. Regioonide Komitee edastab nimetatud taotluse Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele, et Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldataks ETKRi asutamise kohta teatis, milles esitatakse käesoleva määruse lisas sätestatud üksikasjad.”

8)

Artikli 6 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Olenemata käesoleva artikli lõigetest 1, 2 ja 3, kohaldatakse liidu rahaliste vahendite kontrollimist käsitlevaid õigusakte juhul, kui ETKRi artikli 7 lõikes 3 osutatud ülesanded hõlmavad tegevusi, mida liit kaasrahastab.”

9)

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

10)

Artikli 8 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Kokkuleppes täpsustatakse järgmist:

3.   Lõike 2 punktis b nimetatud teave ei ole vajalik, kui ETKRi ülesanded seisnevad üksnes koostööprogrammi või selle osa juhtimises vastavalt määrusele (EL) nr 1299/2013 või kui ETKR on seotud piirkondadevahelise koostöö või võrgustikega.”

11)

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Põhikiri

1.   ETKRi põhikirja võtavad rühmituse liikmed kokkuleppe alusel ja selle kohaselt vastu ühehäälselt.

2.   ETKRi põhikiri sätestab vähemalt järgmist:

12)

Artikli 11 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Raamatupidamisaruanne, sealhulgas vajaduse korral sellele lisatava iga-aastane aruanne koostatakse ning nimetatud aruanded auditeeritakse ja avaldatakse vastavalt selle liikmesriigi õigusele, kus on ETKRi registrijärgne asukoht.”

13)

Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

14)

Artikli 15 lõikes 2 asendatakse esimene lõik järgmisega:

„2.   Kui käesolevas määruses ei sätestata teisiti, kohaldatakse ETKRiga seotud vaidluste suhtes kohtualluvust käsitlevaid liidu õigusakte. Liidu õiguses sätestamata juhtudel on vaidluste lahendamisel pädevateks kohtuteks selle liikmesriigi kohtud, kus on ETKRi registrijärgne asukoht.”

15)

Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

16)

Artikkel 17 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 17

Aruanne

Komisjon edastab 2018. aasta 1. augustiks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Regioonide Komiteele aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta, hinnates näitajate alusel selle tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, Euroopa lisaväärtust ja lihtsustamisvõimalusi.

Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 17a vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse esimeses lõigus osutatud näitajate loetelu.”

17)

Lisatakse artikkel 17a:

„Artikkel 17a

Delegeerimine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 17 teises lõigus osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 21 detsembri 2013

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 17 teises lõigus osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 17 teise lõigu alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.”