5.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 325/1

(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) kehtestas määrusega (EL) nr 513/2013 (edaspidi „ajutine määrus”) (2) ajutise dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV” või „asjaomane riik”) pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide ja plaatide) impordi suhtes.

(2)

Uurimine algatati pärast seda, kui ettevõtjate ühendus EU ProSun (edaspidi „kaebuse esitaja”) esitas 25. juulil 2012 kaebuse tootjate nimel, kelle toodang moodustab rohkem kui 25 % kõikidest liidus toodetavatest kristalsest ränist fotoelektrilistest moodulitest ja nende põhikomponentidest. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid kõnealuse toote dumpinguhindadega müügi ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, ning neid tõendeid peeti uurimise algatamiseks piisavaks.

(3)

Nagu on öeldud ajutise määruse põhjenduses 3, võttis komisjon pärast seda, kui oli saanud kaebuse esitajalt taotluse, mida toetas nõutav tõendusmaterjal, 1. märtsil 2013 vastu määruse (EL) nr 182/2013, (3) millega kehtestati alates 6. märtsist 2013 registreerimisnõue Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide ja plaatide) impordi suhtes. Ajutise määrusega lõpetati dumpinguvastase uurimise huvides algmääruse artikli 14 lõike 5 kohane impordi registreerimine, sest dumpinguhinnaga impordi eest pakkus kaitset ajutine dumpinguvastane tollimaks.

(4)

Mõni huvitatud isik väitis, et impordi registreerimise otsus oli põhjendamata, kuna tingimused ei olnud vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 5 täidetud. Neid väiteid aga ei põhjendatud ja need ei tuginenud faktilistele tõenditele. Ajal, mil tehti otsus import registreerida, oli komisjonil piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid — eeskätt absoluutse impordimahu ja turuosa järsk suurenemine –, millega põhjendati vajadust import registreerida. Seega tuli kõnealused väited tagasi lükata.

(5)

Komisjon on kiitnud otsusega 2013/423/EL (4) heaks eksportivate tootjate ning Hiina masinate ja elektroonikatoodete impordi ja ekspordi kaubanduskoja (China Chamber of Commerce for Import & Export of Machinery & Electronic Products — CCCME; edaspidi „kaubanduskoda”) pakutud hinnakohustuse.

(6)

Pärast selliste oluliste asjaolude ja kaalutluste avalikustamist, mille põhjal oli otsustatud kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed (edaspidi „esialgsete järelduste avalikustamine”), esitasid Hiina valitsus ja mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles nad väljendasid oma seisukohti esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus. Importijaid esindav ühendus Association for Affordable Solar Energy (edaspidi „AFASE”), tootmisahela eelmise ja järgmise etapi ettevõtjad ning üks importija taotlesid ärakuulamist, mida neile võimaldati kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku juuresolekul.

(7)

Komisjon jätkas kogu sellise teabe otsimist ja kontrollimist, mida ta pidas oma lõplike järelduste tegemiseks vajalikuks. Kaaluti huvitatud isikute esitatud suulisi ja kirjalikke märkusi ning vajaduse korral tehti esialgsetes järeldustes asjakohased kohandused.

(8)

Peale selle tehti kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

(9)

AFASE seadis kahtluse alla Europressediensti valdustesse tehtud kontrollkäigu õigusliku aluse, kuna kõnealune konsultatsioonifirma ei ole käesoleva uurimise huvitatud isik ega jää seega algmääruse artikli 16 reguleerimisalasse. Europressedienst on esitanud teavet makromajanduslike näitajate kohta, nagu on märgitud ajutise määruse põhjendustes 99 ja 120. On selgitatud, et komisjon viis Europressediensti valdustes läbi kohapealse kontrolli hea halduse põhimõtte järgimiseks, et veenduda nende andmete usaldusväärsuses ja õigsuses, millele komisjon rajas oma järeldused.

(10)

Hiina valitsus kordas väidet, et tema kaitseõigusi seoses juurdepääsuga huvitatud isikutele tutvumiseks ette nähtud toimikutele on rikutud, sest i) mittekonfidentsiaalsetest toimikutest oli teavet puudu, ilma et seda oleks mõjuvalt põhjendatud või ilma et oleks esitatud piisavalt üksikasjalikku kokkuvõtet või erandkorras põhjendatud suutmatust esitada mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet; ii) puudu oli mittekonfidentsiaalne versioon liidu tootjate vastustest kogu küsimustikule ning iii) viivitused liidu tootjate poolt küsimustikule esitatud mittekonfidentsiaalsete vastuste huvitatud isikutele kättesaadavaks tegemisel olid liiga pikad.

(11)

i) Väite puhul, et avatud toimikust oli puudu teavet, ei täpsustanud huvitatud isik, millisele teabele ta viitas. ii) Huvitatud isiku väide, et kogu küsimustiku vastuste mittekonfidentsiaalne versioon ei olnud kättesaadav, oli väär. iii) Seoses viivitustega, mis esinesid valimisse kaasatud liidu tootjate poolt küsimustikele esitatud mittekonfidentsiaalsete vastuste kättesaadavaks tegemisel, on asjaomasele isikule selgitatud, et küsimustikud lisati mittekonfidentsiaalsesse dokumenti alles pärast seda, kui oli kontrollitud nende kokkuvõtete täielikkust ja asjakohasust. Selleks et tagada liidu tootjate õigus anonüümsusele, kinnitati ka, et küsimustike mittekonfidentsiaalsetes versioonides ei paljastatud asjaomase liidu tootja identiteeti. Seepärast tuli mittekonfidentsiaalseid versioone need esitanud isikute abil mõnel juhul parandada, enne kui need sai teha kättesaadavaks teistele huvitatud isikutele.

(12)

Igal juhul leitakse, et see ei mõjutanud mingil moel huvitatud isikute kaitseõigusi. Komisjon on andnud kõikidele huvitatud isikutele võimaluse reageerida tutvumiseks esitatud toimikus sisalduvale teabele õigel ajal, et nende põhjendatud ja õigustatud märkusi saaks arvesse võtta, enne kui uurimise raames hakatakse tegema konkreetseid järeldusi. Huvitatud isikutel olid kõik võimalused teha tähelepanekuid valimisse kaasatud liidu tootjate küsimustike kohta ka pärast esialgsete ja lõplike järelduste avalikustamist. Seepärast tuleks märkida, et isegi juhul, kui huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimiku avalikustamine ja juurdepääs sellele põhinevad eri õigusnormidel, oli huvitatud isikutel arvukalt võimalusi teha märkusi kogu teabe kohta, mille oli teinud kättesaadavaks ükskõik milline uurimises osalenud isik. Seepärast tuli see väide tagasi lükata.

(13)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide) impordi suhtes ning ajutise tollimaksu abil tagatud summade lõplikku sissenõudmist (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine”). Kõikidele huvitatud isikutele anti aega, et esitada kõnealuste lõplike järelduste avalikustamise kohta märkusi.

(14)

Huvitatud isikute esitatud märkusi kaaluti ja võeti võimaluse korral arvesse.

(15)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist sai komisjon eksportivate tootjate ning kaubanduskoja muudetud hinnakohustuse pakkumise, mis hõlmab ka paralleelset subsiidiumivastast uurimist. Komisjon on selle hinnakohustuse vastuvõetavuse Komisjoni rakendusotsusega 2013/707/EL (5), 4. detsember 2013, millega kinnitatakse pakutud hinnakohustus, mis on seotud Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide) importi käsitlevate dumpingu- ja subsiidiumivastaste menetlustega, lõplike meetmete kohaldamise ajaks kinnitanud.

(16)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist kordasid mõned huvitatud isikud väidet, et liigne konfidentsiaalsus ei lase neil esitada märkusi liidu tootjate valimi moodustamise kohta ning seega ei võimalda neil kasutada korralikult oma kaitseõigusi. Komisjon juba käsitles seda küsimust ajutise määruse põhjenduses 9. Kuna uut teavet selle kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduse 9 järeldused.

(17)

Hiina valitsus kordas väidet, et kaebuste esitajate ja valimisse kaasatud liidu tootjate nimede kasutamise puhul ei ole tagatud konfidentsiaalsus. Nagu ajutise määruse põhjenduses 9 juba märgitud, taotlesid liidu tootjad oma nimede salastamist, sest on oht, et neile võidakse kätte maksta. Komisjon leidis, et taotlused olid piisavalt põhjendatud, et need rahuldada. Teavet, mis on esitatud komisjonile selleks, et põhjendada kättemaksuohtu, ei ole võimalik avalikustada kolmandatele isikutele, sest sellise avalikustamisega kaoks konfidentsiaalsustaotluse mõte. Peale selle ei ole olukorras, kus liidu tootja on — nagu on teatanud Hiina valitsus — oma positsiooni ümber hinnanud ja paljastanud oma identiteedi sellega, et on esitanud seoses esialgse määrusega taotluse kohtumenetluse algatamiseks, enam põhjust avalikustada teavet, mille alusel anonüümsus tagati, sest identiteet on juba paljastatud.

(18)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist toonitas üks huvitatud isik taas, et valimi moodustamisel aluseks võetud teave ei ole usaldusväärne, esitamata siiski selle kohta uusi tõendeid. Seepärast lükati see väide tagasi.

(19)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas kaubanduskoda väiteid, mis olid seotud liidu tootjate esialgse valimi moodustamisel kasutatud meetodiga. Kaubanduskoda väitis eelkõige, et institutsioonid ei ole arvesse võtnud 120 tootjat. Komisjon juba käsitles seda küsimust ajutise määruse põhjenduses 9. Peale selle on institutsioonid kontrollinud sellesse nimekirja kuuluvate äriühingute tegevust. Selgus, et see nimekiri hõlmab peamiselt Hiina, Taiwani ja India paigaldajaid, turustajaid, seotud importijaid ja eksportivaid tootjaid. Seepärast ei sobinud see tõestamaks, et institutsioonid olid jätnud tähelepanuta hulgaliselt liidu tootjaid. Pealegi ei ole kaubanduskoda vaidlustanud alternatiivsete näitajate esitamisega liidu kogutoodangut ega ole ka esitanud tõendeid selle kohta, et kui komisjon oleks olnud sellest teadlik, oleks see võinud mõjutada valimi esinduslikkust, sest valimisse ei oleks kaasatud ühtki väidetavat täiendavat liidu tootjat.

(20)

Pärast plaatide väljajätmist vaatlusaluse toote määratlusest ja seega käesolevast uurimisest, nagu on märgitud põhjenduses 32, koosnes lõplik valim kaheksast liidu tootjast. Kuna ühtki täiendavat märkust liidu tootjate valimi moodustamise kohta ei esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 7–10 esitatud järeldused, mida on muudetud eespool kirjeldatud viisil.

(21)

Pärast ajutise määruse põhjenduses 12 osutatud ajutiste meetmete kehtestamist võttis komisjon ühendust lisaks importijatega, kes olid uurimise algatamise ajal juba koostööd teinud, andes põhiteavet oma uurimisaluse tootega seotud tegevuse kohta algatamisteates kindlaks määratud uurimisperioodil. Eesmärk oli kindlaks teha, kas sõltumatute importijate valimit oleks võimalik suurendada. Endast andsid teada kuus äriühingut, kes kvalifitseerusid vaatlusaluse tootega kauplevaks (toodet ostvaks ja edasi müüvaks) sõltumatuks importijaks ja kes olid valmis tegema uurimise käigus täiendavat koostööd. Nendest kuuest viis vastasid ettenähtud tähtajaks. Saadud viiest vastusest olid vaid kolm piisavalt täielikud, et neid sisuliselt hinnata. Selle põhjal suurendati sõltumatute importijate valimit, mis hakkas koosnema neljast moodulite importijast, hõlmates umbes 2–5 % asjaomasest riigist pärit koguimpordist. Võttes arvesse sõltumatute importijate struktuuri — tegemist oli peamiselt väikeste ja keskmise suurusega äriühingutega — ei olnud institutsioonide käsutuses olnud piiratud ressursside tõttu võimalik moodustada valimit, mis esindanuks suuremat osa.

(22)

Kuna ühtki täiendavat märkust sõltumatute importijate valimi moodustamise kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 11 ja 12.

(23)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitas hulk valimist välja jäetud äriühinguid märkused, milles nad väitsid, et nende olukord on valimisse kaasatud ettevõtjate omast erinev. Nende väitel tuleks seepärast kohaldada nende suhtes vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 3 individuaalset tollimaksumäära. Koostööd teinud äriühingute (sageli kontsernide) suure arvu tõttu ei olnud kõiki äriühinguid siiski võimalik eraldi uurida. Seepärast kohaldatakse vastavalt artikli 9 lõikele 6 nende äriühingute suhtes valimisse kaasatud äriühingute kaalutud keskmist tollimaksu.

(24)

Kuna ühtki täiendavat märkust eksportivate tootjate valimi moodustamise kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 13 ja 14.

(25)

Nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 19, hõlmas dumpingu ja kahju uurimine ajavahemikku 1. juulist 2011 kuni 30. juunini 2012 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 2009. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(26)

Nagu on sätestatud ajutise määruse põhjendustes 20–49, on vaatlusalune toode esialgse määratluse kohaselt Hiina RVst pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektrilised moodulid või paneelid ning sellist tüüpi elemendid ja plaadid, mida kasutatakse kristalsest ränist fotoelektrilistes moodulites või paneelides. Elementide ja plaatide paksus ei ületa 400 mikromeetrit. See toode kuulub praegu CN-koodide ex 3818 00 10, ex 8501 31 00, ex 8501 32 00, ex 8501 33 00, ex 8501 34 00, ex 8501 61 20, ex 8501 61 80, ex 8501 62 00, ex 8501 63 00, ex 8501 64 00 ja ex 8541 40 90 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(27)

Vaatlusaluse toote määratlus ei hõlma järgmisi tooteliike:

(28)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitsid huvitatud isikud, et plaadid tuleks toote määratlusest välja jätta, sest nende füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused erinevad elementide ja moodulite põhiomadustest. Lisaks uurimise algetapis esitatud väidetele esitati selle kohta pärast esialgsete järelduste avalikustamist kaks lisaväidet.

(29)

Esiteks väitsid huvitatud isikud, et plaate saab kasutada muul otstarbel kui elementide tootmiseks, nimelt integraallülituste ja muude mikroseadmete valmistamiseks. Sellega seoses märgitakse, et käesoleva uurimise tootevalikusse ei kuulu kõik plaadid, vaid üksnes „plaadid, mida kasutatakse kristalsest ränist fotoelektrilistes moodulites või paneelides” ja plaadid, mille „paksus ei ületa 400 mikromeetrit”. Ehkki plaate leidub kahtlemata ka teistes seadmetes, ei käsitletud uurimise raames plaate, mida kasutatakse muude toodete, näiteks integraallülituste tootmiseks. Pealegi ei väitnud ükski teist tüüpi plaatide turuga seotud tootja, importija ega kasutaja, et nende plaatide suhtes kohaldatakse registreerimisnõuet või ajutisi dumpinguvastaseid tollimakse. Seepärast kinnitatakse, et kõnealused muud liiki plaadid ei kuulu käesoleva uurimise tootevalikusse. Samal ajal näitab see seda, et plaatide lõppkasutusala ei pruugi olla ilmtingimata sama, mis elementidel ja moodulitel.

(30)

Teiseks väitsid huvitatud isikud, et töötlemata plaatidel ei ole ühtki nendest olulistest elektrilistest omadustest, mis eristavad päikeseelemente ja mooduleid muudest toodetest. Eelkõige puudub plaatidel võime päikesest elektrienergiat toota, mis on kristalsest ränist fotoelektriliste elementide ja moodulite põhifunktsioon.

(31)

Selle väitega saab nõustuda. Pärast täiendavat kontrollimist ja vastupidiselt sellele, mis on öeldud ajutise määruse põhjenduses 36: „moodulitel, elementidel ja plaatidel on sama lõppkasutusala — päikesevalguse muundamine elektriks”, tuleb tõepoolest märkida, et plaat omandab võime toota päikesest elektrienergiat alles siis, kui ta on muudetud elemendiks.

(32)

Kaaludes igakülgselt erinevusi füüsikalistes ja tehnilistes põhiomadustes, mida määratletakse uurimise käigus muu hulgas kui võimet toota päikesevalgusest elektrienergiat, järeldatakse, et plaadid tuleks vaatlusaluse toote määratlusest ja seega käesolevast uurimisest välja jätta.

(33)

Huvitatud isikud rõhutasid taas, et elemendid ja moodulid ei ole üks toode ning seepärast tuleks neid hinnata eraldi, korrates sellega peamiselt väiteid, mida on ajutise määruse põhjendustes 27–39 juba käsitletud. Erinevalt plaatidest on elementidel ja moodulitel siiski samad põhiomadused, st võime päikesevalgusest elektrienergiat toota. Seepärast lükati need väited tagasi.

(34)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks eksportija, et elemendid iseenesest ei suuda toota elektrienergiat. Väidetavalt tuleb need integreerida selleks moodulitesse. Igal elemendil endal on tavaliselt siiski võime toota päikesevalgusest umbes 4 W elektrienergiat. Ehkki see võimsus võib olla ebapiisav enamiku seadmete jaoks, mis nõuavad mitme elemendi koondamist moodulisse, ei tähenda see seda, et elemendil endal puuduks võime toota elektrienergiat.

(35)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks eksportija, et asjaolu, et elementide normaalväärtuse põhjal ei saa määrata moodulite normaalväärtust — nagu on kirjeldatud põhjenduses 100 –, tõestab, et mooduleid ja elemente ei tuleks käsitada ühe tootena.

(36)

Sellega seoses märgitakse, et enamikus dumpinguvastastes uurimistes, sh käesolevas uurimises, võrreldakse normaalväärtusi ja ekspordihindu tooteliikide alusel. Seda põhjusel, et sageli on väga mitmesugustel tooteliikidel samad füüsikalised, tehnilised ja/või keemilised põhiomadused ning see viib tihti olukorrani, kus vaatlusaluse toote mõiste alla kuuluvad väga erinevate kulude ja hindadega tooteliigid. Ainuüksi tõsiasi, et ühe tooteliigi normaalväärtust ei ole võimalik määrata teise tooteliigi normaalväärtuse põhjal, ei tähenda seda, et asjaomaseid tooteliike ei võiks pidada üheks tooteks. Nagu on kirjeldatud põhjenduses 32, on nii elementidel kui ka moodulitel samad füüsikalised ja tehnilised põhiomadused, muu hulgas võime toota päikesevalgusest elektrienergiat.

(37)

Veel väideti, et kui elemendid ja moodulid oleksid üks toode, millel on vaid väikesed erinevused, ei tohiks olla keeruline kohandada moodulite hinna määramiseks elementide hindu. Selle kohta märgitakse, et sellist nõuet, et vaatlusaluse toote eri liikidel peavad olema vaid väikesed erinevused, ei ole. Vastupidi — piisab sellest, kui vaatlusaluse toote eri liikidel on samad füüsikalised, tehnilised ja/või keemilised põhiomadused. Käesoleval juhul, moodulite ja elementide puhul, on selliseks omaduseks muu hulgas võime toota päikesevalgusest elektrienergiat.

(38)

Lisaks väitis sama isik, et elemendid ei ole lihtsalt üks teine moodulite liik, vaid täiesti erinev toode. Tegelikult on element mooduli põhikomponent. Põhikomponendina ei ole element selgelt „täiesti erinev toode”, sest moodulitel ja elementidel on ühine põhiomadus toota päikesevalgusest elektrienergiat, nagu on märgitud põhjenduses 32.

(39)

Peale selle väitis sama isik, et liidu tootjate ja Hiina eksportijate valimi moodustamisel võeti arvesse erinevust elementide ja moodulite vahel. Seepärast oleks pidanud kehtestama moodulitele ja elementidele erinevad tollimaksumäärad. Sellega seoses kinnitatakse, et liidu tootjate ja Hiina eksportijate valimi moodustamisel võeti tõepoolest arvesse moodulite ja elementide erinevust, nagu on märgitud ajutise määruse põhjendustes 10 ja 14. Seda aga tehti üksnes selleks, et tagada valimi esinduslikkus, ning see ei tähenda, et elemente ja mooduleid ei tuleks käsitada ühe vaatlusaluse tootena või et elementide ja moodulite jaoks tuleks kehtestada erinevad tollimaksumäärad. Tagamaks, et valim on esinduslik kõikide tooteliikide puhul, oli kahtlemata oluline teha valimi moodustamisel vahet elementidel ja moodulitel. Pealegi, kuna küsimuses, kas elemente ja mooduleid tuleks pidada üheks tooteks või kaheks eraldi tooteks, valitses teatav ebakindlus, tuli tagada esinduslikkus mõlema võimaliku tulemuse puhul.

(40)

Peale selle väidetakse, et käesoleva määruse põhjendus 100, milles viidatakse moodulite märkimisväärsetele töötlemiskuludele, on vastuolus ajutise määruse põhjendusega 32, milles on öeldud, et lisandväärtus ei ole koondunud tootmisprotsessi ühte etappi. Sellega seoses tuletatakse meelde, et põhjendusega 100 selgitatakse ka seda, et elementide ja moodulite tootmiskulude erinevus on 34 %, mis tähendab, et 66 % moodulite väärtusest moodustab element. Seepärast on jõutud järeldusele, et lisandväärtus ei ole koondunud tootmisprotsessi ühte etappi.

(41)

Eksportivate tootjate väitel kinnitab asjaolu, et ettevõtja kehtestab elementidele ja moodulitele erinevad minimaalsed impordihinnad ja -mahud, seda, et moodulid ja elemendid on selgesti eristatavad tooted, mille jaoks tuleb korraldada kaks eraldi uurimist. Erinevad minimaalsed impordihinnad on siiski vaid märk sellest, et elemendid ja moodulid on erinevad tooteliikide rühmad, mida müüakse erineva hinnaga. Seepärast on vaja määrata erinevad hinnad, et minimaalsed impordihinnad oleksid asjakohased.

(42)

Samuti ei ole asjaolu, et elemendid ja moodulid on selgesti eristatavad tooteliikide rühmad, vaatlusaluse toote määratlemise seisukohast iseenesest oluline. Vaatlusaluse toote määratluse jaoks piisab, et toodetel on samad põhiomadused ja lõppkasutusalad, ning moodulite ja elementide puhul peab see paika, nagu on kirjeldatud vastavalt põhjendustes 32 ja 48.

(43)

Hiina valitsuse väitel ei võeta selle hindamisel, kas elemendid ja moodulid on üks vaatlusalune toode, arvesse mitut kriteeriumit, mis on kindlaks määratud apellatsioonikogu aruandes asbesti kohta EÜs (6). Neid kriteeriume kasutatakse aga samasuguse toote, mitte vaatlusaluse toote määratlemiseks. Teisisõnu tuleb neid kriteeriume kasutada selleks, et määratleda samasugune toode, näiteks liidu tootmisharu valmistatud samasugune toode, mida võrreldakse seejärel Hiina eksportivate tootjate eksporditava vaatlusaluse tootega. Need kriteeriumid ei ole asjakohased vaatlusaluse toote määratlemiseks. Institutsioonid täheldavad, et asbesti käsitleva aruande kriteeriumide kohaldamine vaatlusaluse toote määratlemiseks ei annaks käesoleval juhul teistsugust tulemust. Esimene ja teine kriteerium (omadused, laad ja kvaliteet vastavalt lõppkasutusaladele) on identsed eelnevates põhjendustes kasutatud füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste omaduste ning lõppkasutusalade kriteeriumidega. Kolmas kriteerium (tarbijate eelistused ja harjumused) ei ole käesoleva juhtumi puhul eriti kasulik, kuivõrd elemendid on moodulite põhikomponent. Neljanda kriteeriumi, tariifse klassifitseerimise kohta märgitakse, et nii elemente kui ka mooduleid saab deklareerida tollirubriigi 8541 40 90 all, samas kui tollirubriigi 8501 alamrubriigid on ette nähtud elektrigeneraatorite tarvis üldiselt, mitte konkreetselt päikeseenergiatoodete jaoks.

(44)

Teised huvitatud isikud väitsid, et nende kriteeriumide objektiivne kohaldamine, mille on välja töötanud Euroopa Kohus varasemate juhtumite puhul, (7) viib järelduseni, et moodulid ja elemendid on erinevad tooted. Sellega seoses märgitakse, et kohus on viidanud vaid mitmesugustele kriteeriumidele, mida võib arvesse võtta — kohustust kasutada kõiki kriteeriume kõikide juhtumite puhul, ei ole, sest kõik neist ei pruugi olla asjakohased. Neid kriteeriume hinnati ajutise määruse põhjendustes 27–39, milles leiti, et hulk kriteeriume ei ole käesoleva juhtumi puhul asjakohased. Ka Brosmanni kohtuasja puhul hinnati seda, kas eri liiki kingad kuuluvad määratluse „vaatlusalune toode” alla, vaid kolme asjakohaseks peetud kriteeriumi põhjal. Kuna huvitatud isikud ei põhjendanud seda, miks kriteeriumide objektiivne kohaldamine viib järelduseni, et moodulid ja elemendid on selgesti eristatavad tooted, ei saa väitega nõustuda.

(45)

Peale selle tuletatakse meelde, et elementidel ja moodulitel on samad peamised lõppkasutusalad, st neid müüakse fotoelektrilistesse päikeseenergiasüsteemidesse integreerimiseks. Nagu on öeldud ajutise määruse põhjenduses 28, on moodulite toimimine otseselt seotud elementide toimimisega.

(46)

Üks huvitatud isik väitis, et seoses plaatide tootevalikust väljajätmisega ja seoses märkimisväärse töötlemisega, mis on vajalik selleks, et valmistada elementidest mooduleid, on ümberlükatav ka väide, et elementidel ja moodulitel on samad lõppkasutusalad. Väidetakse ka, et hinnang moodulite ja elementide samade lõppkasutusalade kohta põhineb eeldusel, et plaatidel, moodulitel ja elementidel on üks ja sama tootmisprotsess.

(47)

Esiteks on järeldus, et hinnang moodulite ja elementide samade lõppkasutusalade kohta põhineb tootmisprotsessil, vale. Ehkki mõlemad väited on tõepoolest esitatud ajutise määruse põhjenduses 36, ei tähenda see, et üks järeldus põhineb teisel eeldusel. Kahte väidet teineteisest eraldav sõnapaar „peale selle” annab selgelt märku sellest, et teine väide ei põhine esimesel. Lisaks käsitletakse nende kahe väitega punkti „Lõppkasutusala ja vastastikune asendatavus” erinevaid küsimusi. Esimeses väites tootmisprotsessi kohta käsitletakse vastastikust asendatavust, samal ajal kui teises väites käsitletakse lõppkasutust. Seepärast on väär eeldus, mille kohaselt hinnang moodulite ja elementide samade lõppkasutusalade kohta põhineb eeldusel, et plaatidel, moodulitel ja elementidel on üks ja sama tootmisprotsess.

(48)

Mis puudutab elementide ja moodulite tegelikku lõppkasutusala, siis huvitatud isikud ei vaidlusta seda, et mooduleid ja elemente müüakse fotoelektrilistesse päikeseenergiasüsteemidesse integreerimiseks. Seepärast kinnitatakse järeldus, et moodulitel ja elementidel on sama lõppkasutusala.

(49)

Üks huvitatud isik väitis, et liidus ei toodeta monokristalseid elemente ning et huvitatud isiku monokristalsete elementide eksport ei paku konkurentsi liidu tootmisharule. Uurimine aga näitas, et monokristalseid elemente liidus siiski toodetakse. Seepärast lükati see väide tagasi. Üldkohus leidis igal juhul Brosmanni kohtuasjas, et konkreetset liiki ühenduse toodangu puudumine ei ole määrav.

(50)

Huvitatud isikud väitsid, et uurimise laiendamine „sealt [Hiina RVst] saadetud” toodetele oli põhjendamatu, kuivõrd uurimine algatati üksnes Hiina RVst pärit toodete suhtes.

(51)

Hiina RVst saadetud tooted olid siiski hõlmatud juba uurimise algatamise etapis. Algatamisteate (8) punktis 5 on palutud „äriühingutel, kes tarnivad vaatlusalust toodet Hiina Rahvavabariigist, kuid leiavad, et teatava osa või kogu kõnealuse ekspordi tollipäritolu ei ole Hiina Rahvavabariik, endast uurimise jaoks teada anda ning esitada kogu vajalik teave”. Seega on selge, et kõikidel äriühingutel, kes saavad Hiina RVst kaupu, oli võimalus uurimise raames koostööd teha. Kuna uurimisalune toode sisaldab sageli eri riikidest pärit komponente ja osi, lubati algatamisteate punktis 5 ka, et „vajaduse korral võetakse vastu erisätted”, et selle küsimusega tegeleda.

(52)

Seepärast leitakse, et kõiki asjassepuutuvaid ettevõtjaid oli teavitatud nõuetekohaselt võimalusest võtta Hiina RVst saadetud kaupade kohta vajaduse korral vastu erisätted ning neid kutsuti üles uurimise raames koostööd tegema. Seega ei laiendatud uurimist Hiina RVst saadetud toodetele, sest need tooted olid hõlmatud juba algusest peale.

(53)

Pärast järelduste avalikustamist väitsid huvitatud isikud, et hoolimata põhjenduses 51 osutatud algatamisteate sätetest, piirduti uurimise käigus vaid Hiina RVst pärit toodetega ja jäeti hindamata Hiina RVst saadetud toodete mõju.

(54)

Vastuseks märgitakse, et selle tagamiseks, et uurimise käigus hinnataks kõiki Hiina RVst saadetud kaupu ja mitte üksnes Hiina RVst pärit kaupu, võeti allpool loetletud meetmed.

(55)

Selle põhjal on jõutud järeldusele, et uurimine hõlmas kõiki Hiina RVst pärit või sealt saadetud kaupu ning et uurimise järeldused, sh dumpingu ja kahju kohta, hõlmavad kõiki Hiina RVst pärit või sealt saadetud kaupu.

(56)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid huvitatud isikud, et kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid vaid Hiina RVst pärit päikesepaneelide impordi, mitte Hiina RVst saadetud kaupade kohta. Sellega seoses tuleb selgitada, et kaebus hõlmas tõepoolest kaupu, mis on „saadetud Hiina RVst” ja mida on näha taotleja esitatud kaebuse templit kandvalt tiitellehelt. Enne seda lehte on toimikus veel üks leht, millel kasutatakse tõesti sõnastust „pärit Hiina Rahvavabariigist”. Ent see ei olnud osa kaebuse esitaja dokumendist, vaid selle lisasid tiitellehena komisjoni talitused, kasutades uurimise nimetust, selle asemel et korrata kaebuse peakirja. Seepärast leitakse, et kaebus hõlmas kõiki Hiina RVst tarnitavaid kaupu, olgu need sealt pärit või mitte.

(57)

Veel väitsid Hiina eksportivad tootjad, et kolmandate riikide eksportivatelt tootjatelt ei olnud mõistlik oodata teadmist, et uurimise käigus oleks võidud sihikule võtta ka nende tooted. Sellega seoses märgitakse, et meetmeid ei kohaldata kauba suhtes, mida peetakse üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) V artikli tähenduses transiitkaubaks. Seepärast ei mõjuta meetmed eksportivaid tootjaid, kellel puudub tegevus Hiina RVs. Pealegi ei andnud ükski kolmanda riigi eksportiv tootja teada sellest, et nende eksporditavate toodete suhtes kohaldataks dumpinguvastast tollimaksu.

(58)

Samad eksportivad tootjad väitsid, et kolmandate riikide eksportivatel tootjatel ei palutud endast teada anda ning et neile ei antud võimalust näidata, et nende tooteid ei müüda dumpinguhinnaga. Institutsioonid on seisukohal, et neid eksportivaid tootjaid, kellel puudub Hiina RVs mis tahes tegevus, meetmed ei mõjuta, kuna nende kauba saatmisel Hiina RVst on tegemist transiitkaubaga. Kõiki teisi eksportivaid tootjaid teavitati algatamisteatega sellest, et nende tegevuse vaatlemine on osa uurimisest.

(59)

Hiina valitsus väitis, et ehkki algmääruse artikli 1 lõikega 3 lubatakse teha erand põhimõttest, et ekspordiriik on päritoluriik, ei saa kõnealust artiklit käesoleval juhul kasutada. Oma väite toetuseks märgib ta, et selle kohta, kas ekspordiriik võib olla transiidiriik, ei ole tehtud täielikku analüüsi. Institutsioonid ei ole nõus algmääruse artikli 1 lõike 3 sellise tõlgendamisega. Ükski isik ei vaidlusta seda, et Hiina RVs toimub märkimisväärne tootmine. Kas Hiina RV on lõpptoote päritoluriik, sõltub mitmest tegurist. Institutsioonide tehtud dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide analüüsis viidatakse sellele toodangule, olenemata sellest, kas eksporditava valmiskauba tollipäritolu on Hiina RV. Kuna oli tugevaid märke selle kohta, et kõiki tooteid, mis olid vähemalt osaliselt toodetud Hiina RVs, ei käsitata toodetena, mille tollipäritolu on Hiina RV, otsustasid institutsioonid, et on vajalik hõlmata ka need tooted, mille puhul Hiina RV on üksnes transiidiriik.

(60)

Veel väitis Hiina valitsus, et kuna ühelegi Hiina eksportijale ei ole võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, puudub Hiina RVs päikesepaneelide puhul võrreldav hind ja seepärast ei saa kasutada Hiina RVd transiidiriigina. Sellega seoses märgitakse, et algmääruse artikli 1 lõike 3 kolm tingimust on toodud vaid näitena ja kõik tingimused ei pruugi olla kõikidel juhtudel asjakohased. Kuna ühelegi Hiina eksportijale ei ole võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, tuli võrreldav hind määrata käesoleval juhul kindlaks võrdlusriigis ja see võrreldav hind on sama, olenemata sellest, kas Hiina RVd peetakse päritoluriigiks või transiidiriigiks. Seepärast on küsimus, kas kõnealuses riigis on olemas võrreldav hind, ebaoluline, kuna käesoleva juhtumi puhul ei määrata võrreldavat hinda kindlaks kõnealuses riigis, vaid võrdlusriigis.

(61)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitsid huvitatud isikud, et mõiste „päikeselaadijad, mis koosnevad vähem kui kuuest elemendist” on liiga kitsas ja seda tuleks laiendada sellistele mõistega hõlmamata sarnase funktsiooniga toodetele nagu sama suured tooted, milles kasutatakse suuremat arvu väiksemaid elemente.

(62)

Peale selle väitsid huvitatud isikud, et mõiste „kristalsest ränist fotoelektrilised tooted, mis on püsivalt integreeritud elektriseadmetesse” on liiga kitsas, kuna välja on jäetud üksnes valmis elektritooted, samas kui elektriseadmetesse integreerimiseks ette nähtud päikesekomponendid ei pruugi olla välja jäetud.

(63)

Eeltoodud väidete analüüsimisel selgus tõepoolest, et on asjakohasem lisada selliste toodete väljajätmisele tehnilisel standardil põhinev kriteerium. Eelkõige tehti kindlaks, et tooteid, mis tuleks meetmete kohaldamisalast välja jätta, määratlevad paremini järgmised standardid: rahvusvaheline standard IEC 61730-1, seadmete klassid, klass C: piiratud pinge, piiratud võimsusega seadmed (lk 13) (9).

(64)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist laekusid märkused eespool nimetatud rahvusvahelisel standardil põhineva erandi kohta. Väideti, et standardile viitamise asemel oleks asjakohasem määratleda erand väljundpinge ja väljundvõimsuse põhjal kui „moodulid või paneelid, mille väljundpinge ei ületa alalisvoolu puhul 50 V ja väljundvõimsus ei ületa 50 W ning mis on ette nähtud üksnes otseseks kasutamiseks patareide laadijatena süsteemides, millel on samad pinge- ja võimsusnäitajad”. Selle väite võib heaks kiita ja erand kehtestatakse vastavalt sellele määratlusele.

(65)

Üks teine huvitatud isik väitis, et katusesse paigaldatavad päikesemoodulid tuleks uurimisaluste toodete seast välja jätta, sest nendes on ühendatud päikesemooduli ja katuseplaadi või -kivi funktsioonid. Seepärast ei oleks need otseselt asendatavad standardse päikesemooduliga.

(66)

Uurimine siiski näitas, et nii standardsed moodulid kui ka katusesse paigaldatavad päikesemoodulid peavad vastama samadele elektrilistele standarditele. Pealegi, ehkki katusesse paigaldatavat päikesemoodulit ei saa lihtsalt asendada standardse mooduliga, saab selle asendada standardse mooduli ja katuseplaadi või -kividega. Seepärast on nendel toodetel sama tehniline põhiomadus toota päikesevalgusest elektrit. Lisafunktsiooni (mis oleks muidu katusekattematerjalil) ei peetud oluliseks ja see ei põhjusta katusesse paigaldatavate päikesemoodulite tootevalikust väljajätmist.

(67)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis sama huvitatud isik, et katusesse paigaldatavate päikesemoodulite ja standardsete päikesemoodulite vastastikuse asendatavuse võimaluse puudumine on märk sellest, et katusesse paigaldatavad päikesepaneelid tuleks meetmete kohaldamisalast välja jätta, viidates üldiselt jalatsitega seotud juhtumile (10) ja konkreetselt eritehnoloogiaga spordijalatsitele. Eritehnoloogiaga spordijalatsite väljajätmisel oli põhjuseid palju. Ka ei pidanud Üldkohus vastastikuse asendatavuse puudumist ennast piisavaks põhjuseks Brosmanni kohtuasja (11) puhul, leides, et konkreetses dumpinguvastases uurimises võib lugeda vaatlusaluseks tooteks hoolimata nende erinevustest väga erinevaid tooteid, näiteks linna- ja matkajalatseid.

(68)

Peale selle väitis huvitatud isik, et liidu tootmise puudumine ja asjaolu, et intellektuaalomandi õigused kuuluvad huvitatud isikule, kinnitavad seda, et katusesse paigaldatavad päikesemoodulid on innovaatilised ja erinevad ükskõik millisest muust tootest. Ent tsiteerigem taas huvitatud isiku osutatud juhtumit seoses jalatsitega, mille raames Üldkohus leidis Brossmanni puhul, et mis puudutab „seda liiki jalatsite ühenduse toodangu puudumise ja patendi olemasolu käsitlevaid argumente, siis tuleb sedastada, et need ei ole määravad” (12). Seepärast loeti patenteeritud tehnoloogiaga jalatsid kõnealuse juhtumi puhul vaatlusaluseks tooteks.

(69)

Huvitatud isik väitis ka, et katusesse paigaldatavad päikesemoodulid tuleks vaatlusaluse toote määratlusest välja jätta, sest neid müüakse märgatavalt kõrgema hinnaga kui standardseid mooduleid. Ka jalatsite juhtumi puhul jäeti konkreetset hinda ületavad eritehnoloogiaga spordijalatsid vaatlusaluse toote määratlusest välja. Sellega seoses täheldatakse, et katusesse paigaldatavas päikesemoodulis on ühendatud päikesemooduli ja katuseplaadi või -kivi funktsioon, nagu on märgitud põhjenduses 66. Seepärast ei ole hindade otsesel võrdlemisel mõtet, kuna lisafunktsioon toob mõistagi kaasa kõrgemad hinnad.

(70)

Selle väite peale kostis huvitatud isik, et sellisele põhjendusele tuginedes ei saa iialgi viidata hinnaerinevustele kui lisanäitajale, mis tagab toote tootevalikust väljajätmise. See tõlgendus on siiski liiga kaugeleulatuv. Eelmises põhjenduses on öeldud vaid seda, et konkreetse juhtumi puhul, kui katusesse paigaldatavates moodulites on ühendatud vaatlusaluse toote funktsioon ja veel ühe toote (katuseplaadi või -kivi) funktsioon, ei ole hind loomulikult määrav. See ei tähenda mingil juhul seda, et hinnaerinevus ei saaks olla muudel juhtudel kasulik näitaja, et teha kindaks, kas toode tuleks vaatlusaluse toote määratlusest välja jätta.

(71)

Ja veel — huvitatud isiku väitel tuleks tema katusesse paigaldatavate päikesemoodulite tarnijale võimaldada osaleda miinimumhinna kohustuses. Ent tuleb välja, et asjaomane Hiina eksportija ei teinud uurimise käigus koostööd ja koostööd mitte teinud isikuna ei ole tal õigust kohustuses osaleda. Seepärast ei saa seda taotlust rahuldada.

(72)

Eespool öeldut arvesse võttes määratletakse toode lõplikult kui Hiina RVst pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektrilised moodulid või paneelid ning sellist tüüpi elemendid ja plaadid, mida kasutatakse kristalsest ränist fotoelektrilistes moodulites või paneelides, välja arvatud juhul, kui tegemist on transiitkaubaga GATTi V artikli tähenduses. Elementide paksus ei ületa 400 mikromeetrit. See toode kuulub praegu CN-koodide ex 8501 31 00, ex 8501 32 00, ex 8501 33 00, ex 8501 34 00, ex 8501 61 20, ex 8501 61 80, ex 8501 62 00, ex 8501 63 00, ex 8501 64 00 ja ex 8541 40 90 alla.

(73)

Vaatlusaluse toote määratlus ei hõlma järgmisi tooteliike:

(74)

Pärast plaatide väljajätmist on analüüs läbi vaadatud ning sellest on välja jäetud plaatidega seotud andmed ja analüüs, kui ei ole märgitud teisiti. Kuna plaadid moodustasid uurimisperioodil vaid väikese osa vaatlusaluse toote impordist liidus (umbes 2 % impordi väärtusest), peetakse plaatide väljajätmise mõju ükskõik millisele järeldusele tühiseks. Huvitatud isikute esitatud märkustega on tegeletud, kuid kõik võimalikud viited plaatidele on kõrvale jäetud. Seepärast ei kehti enam plaatidega seotud viited ja andmed, mis on esitatud ajutise määruse põhjendustes, isegi kui asjaomaseid põhjendusi käesolevas määruses kinnitatakse.

(75)

Sellest tulenevalt kinnitati lõplikult esialgsed järeldused, mida on põhjendustes 26–74 kirjeldatud moel kohandatud. Pidades silmas käesoleva menetluse eesmärke ja kooskõlas liidu tavapärase praktikaga leiti, et kõiki vaatlusaluse toote liike tuleks käsitada ühe tootena.

(76)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitsid huvitatud isikud, et turumajandusliku kohtlemise taotlusi käsitlev otsus tehti hilinenult, st pärast algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga c ette nähtud kolme kuu möödumist, ja et uurimine tuleks seetõttu viivitamata lõpetada.

(77)

Sellega seoses väitsid need isikud, et algmääruse muudatus, (13) millega pikendati turumajandusliku kohtlemise taotlusi käsitlevate otsuste tegemise tähtaega väidetavalt kaheksa kuuni, jõustus alles pärast varem kohaldatud kolmekuulise tähtaja lõppemist. See muudatus kehtib vaid seoses tulevaste uurimistega ja nende käimasolevate uurimistega, mille puhul turumajandusliku kohtlemise taotlusi käsitlevate otsuste tegemise tähtaeg ei olnud veel möödunud.

(78)

Algmääruse muutmise artiklis 2 on siiski selgelt öeldud, et „käesolevat määrust kohaldatakse kõigi uute ja kõigi käimasolevate uurimiste suhtes alates 15. detsembrist 2012”. Selles artiklis ega ka kogu määruses ei leidu ühtki viidet huvitatud isikute väites nimetatud piirangule „mille puhul turumajandusliku kohtlemise taotlusi käsitlevate otsuste tegemise tähtaeg ei olnud selleks ajaks möödunud”. Seepärast ei saa selle väitega nõustuda.

(79)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas mitu huvitatud isikut oma väidet, et turumajandusliku kohtlemise taotlusi käsitlevad otsused tehti hilinenult, vaidlustamata samas tõsiasja, et põhjenduses 78 nimetatud algmääruse muudatus kehtib „kõigi käimasolevate uurimiste” suhtes, mille hulka kuulub ka käesolev uurimine. Seepärast on jõutud lõpliku järelduseni, et turumajandusliku kohtlemise taotlusi käsitlevad otsused ei ole tehtud hilinenult.

(80)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks eksportija, et turumajandusliku kohtlemise võimaldamisest ei oleks tulnud keelduda põhjusel, et kolmel äriühingul, mille tegevus 2011. aastal lõppes, ei olnud üht selget peamiste raamatupidamisdokumentide kogumit. Eelkõige tunti huvi, millise raamatupidamisstandardi kohasel oleks pidanud oma tegevuse lõpetanud äriühing sellised raamatupidamisdokumendid koostama.

(81)

Sellega seoses märgitakse, et raamatupidamisstandardites ei ole kindlaks määratud, millised äriühingud peavad finantsaruandeid koostama, vaid see, kuidas need aruanded tuleb koostada. Hiina RV suhtes kohaldatakse äriettevõtete raamatupidamisstandardite põhistandardeid, mille artiklis 4 on sätestatud, et „finantsaruandeid peavad koostama kõik ettevõtted”. See on kohustus, mille puhul ei tehta mingit erandit äriühingutele, kes on oma tegevuse lõpetanud.

(82)

Pealegi — ehkki need äriühingud olid oma tegevuse lõpetanud, olid neil siiski varad (sh maa, ehitised, seadmed ja varud) ja kohustused ning nad olid juriidiliste isikutena vähemalt 2013. aasta alguseni olemas. Seepärast leitakse, et need äriühingud olid kohustatud avaldama 2011. aasta kohta raamatupidamisdokumendid ja nende raamatupidamisdokumentide puudumine on kriteeriumi 2 rikkumine.

(83)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid eksportijad ka, et maksusoodustused ja toetused ei moodusta märkimisväärset osa nende käibest, mida kinnitab väidetavalt paralleelne subsiidiumivastane uurimine.

(84)

Sellega seoses tuletatakse meelde, et seda väidet on ajutise määruse põhjenduses 65 juba käsitletud. Selles on rõhutatud, et eeskätt soodustuse iseloomu tõttu ei ole uurimisperioodil saadud kasumi absoluutväärtus oluline hindamaks, kas moonutus on „märkimisväärne”. Seepärast lükatakse see väide tagasi.

(85)

Kuna muid märkusi turumajandusliku kohtlemise kohta ei esitatud, kinnitatakse kõik ajutise määruse põhjendustes 50–69 esitatud otsused.

(86)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 70, esitasid 18 valimisse kaasamata koostööd teinud eksportivat tootjat või eksportivate tootjate kontserni algmääruse artikli 17 lõike 3 kohase individuaalse hindamise taotluse. Käesoleval juhul oli valimis juba seitse kontserni, millesse kuulub tavaliselt hulk liidu ja kolmandate riikide eksportivaid tootjaid, seotud kaubandusettevõtjaid ja seotud importijaid. 18 täiendava eksportiva tootja (või nende kontserni) individuaalne hindamine oleks lisaks valimisse kaasatud seitsme eksportivate tootjate kontserni hindamisele põhjendamatult koormav ning takistaks uurimise õigeaegset lõpetamist.

(87)

Kuna muid märkusi individuaalse hindamise kohta ei esitatud, kinnitatakse kõik ajutise määruse põhjendustes 70–71 esitatud otsused.

(88)

Huvitatud isikud märkisid, et India ei ole „Jawaharlal Nehru National Solar Mission” (edaspidi „JNNSM”) projektide kohaliku tootmissisendi sätete tõttu sobiv võrdlusriik. Üks huvitatud isik väitis, et nõutav kohaliku tootmissisendi määr on 75 %, samas kui ühe teise huvitatud isiku sõnul saavad India tootjad küsida täies ulatuses kodumaal toodetud moodulite eest kõrgemat hinda. Lisaks väitsid nad, et sellised nõuded tõstavad märgatavalt kohalike toodete hinda. Selle väite tõestuseks lisati India ajakirjanduses avaldatud artikkel (14). See artikkel aga on avaldatud ligi aasta pärast uurimisperioodi lõppu ja tõendeid selle mõju kohta uurimisperioodil ei ole esitatud.

(89)

Samas artiklis öeldi ka, et India päikesetööstusel tuleb rinda pista „lääneriikide ja Hiina tootjate kõva konkurentsiga”. Seda tõendab Indiasse suunatud impordi pidev kasv, nagu on näidatud põhjenduses 92. Ehkki kohaliku tootmissisendi nõuetel võib olla India siseturule kahtlemata teatav mõju, võib teha sellegipoolest selge järelduse, et India turg on konkurentsivõimeline turg, kus pakuvad üksteisele tõhusat konkurentsi arvukad India ja välismaised tootjad.

(90)

Lisaks muutub Teadusuuringute Ühiskeskuse avaldatud teabe (15) kohaselt enamik JNNSMi projektidest alates 2015. aastast internetipõhiseks. On tõsi, et JNNSMi raames oli võrguga ühendatud fotoelektriliste süsteemide puhul 2012. aasta eesmärk 50 MW võrreldes India võrguga ühendatud koguvõimsusega, mis oli juba 2012. aasta juunis üle 1 GW. See näitab, et uurimisperioodil oli JNNSMi osakaal kõikide päikeseenergiaseadmete puhul Indias alla 5 %, ning seepärast oli mõju, mis oli JNNSMil ja selle kohaliku tootmissisendi nõuetel (kui need uurimisperioodil juba olemas olid — fakt, mida huvitatud isikud ei ole kindlaks teinud) parimal juhul väga piiratud. Enamik seadmetest (umbes 65 %) asus tingituna riiklikust toetuspoliitikast uurimisperioodil Guajarãti osariigis.

(91)

Huvitatud isikud väitsid, et India turg oli uurimisperioodil eri allikatest, sh Hiina RVst pärit impordi eest tegelikult kaitstud, sest dumpinguvastase uurimise algatamist oli plaanitud juba alates 2012. aasta algusest. Tõepoolest algatas India 23. novembril 2012, st vaid ligi viis kuud pärast uurimisperioodi lõppu, dumpinguvastase uurimise Hiina RVst, Malaisiast, Taiwanis ja Ameerika Ühendriikidest pärit päikeseelementide ja -moodulite impordi suhtes.

(92)

Seda väidet ei toeta siiski muudatused päikeseelementide ja -moodulite impordis, millest annab tunnistust India kaubandusstatistika (16):

(93)

Ülaltoodud tabelist on näha, et ajavahemikus 2010/11 kuni 2011/12 suurenes päikeseelementide ja -moodulite import hüppeliselt — enam kui 600 % võrra Hiina RV puhul ja enam kui 400 % võrra kokku. Pärast seda impordiväärtused mõnevõrra langesid, ent samal ajal langesid ka päikeseelementide ja -moodulite hinnad. Ajavahemikus 2011/12 kuni 2012/13 toimunud impordiväärtuste langus on tõepoolest kooskõlas hinnalangusega, millest teatasid sama perioodi puhul sellised spetsialiseerunud konsultatsioonifirmad nagu pvXchange, ning mis viib järelduseni, et impordiväärtused olid ajavahemikus 2011/12 kuni 2012/13 võrdlemisi stabiilsed. Seepärast tehakse järeldus, et India turg ei olnud uurimisperioodil eri allikatest, sh Hiina RVst pärit impordi eest tegelikult kaitstud.

(94)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hiina valitsus, et Ameerika Ühendriigid avaldasid 6. veebruaril 2013 soovi konsulteerida WTO vaidluste lahendamise menetluste kohaselt Indiaga seoses JNNSMi kohaliku tootmissisendi nõuetega. Nende kohaliku tootmissisendi eeskirjade mõju koos põhjenduses 91 nimetatud dumpinguvastase uurimisega tõid ajavahemikus 2012. aasta aprillist kuni 2013. aasta märtsini võrreldes eelmise aastaga väidetavalt kaasa väärtuse 38 %-lise vähenemise, vastupidiselt varasemate aastate väärtuse suurenemisele.

(95)

Sellega seoses märgitakse, et väärtuse vähenemine on tingitud pigem hindade langemisest kui impordimahtude vähenemisest. Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitas üks huvitatud isik teabe ajavahemikus 2010. aastast kuni 2013. aasta märtsini India turul toimunud muutuste kohta päikeseelementide ja -moodulite impordimahus. Need andmed näitavad, et päikeseelementide ja -moodulite impordimaht on India turul pidevalt kasvanud. Seepärast on jõutud järeldusele, et India turg ei olnud tänu plaanitud dumpinguvastasele uurimisele tegelikult kaitstud ning et põhjenduses 90 nimetatud JNNSMi kohaste kohaliku tootmissisendi nõuete väidetav, kuid tõestamata ja igatahes parimal juhul väike mõju ei takistanud impordimahu pidevat kasvamist.

(96)

Lisaks juhitakse tähelepanu sellele, et ajavahemik 2012. aasta aprillist kuni 2013. aasta märtsini, mis kajastab JNNSMi väidetavat mõju Indiasse suunatud impordile, hõlmab valdavalt aega pärast uurimisperioodi lõppu. Seepärast saab selle väidetava vähenemise võimalik mõju uurimisperioodile olla ainult väike.

(97)

Üks huvitatud isik väitis, et Tata Power Solar (edaspidi „Tata”) sisenes turule alles hiljuti ja ei ole seetõttu sobilik võrdlusriigi tootja. Sellega seoses märgitakse, et äriühing, mis kandis varem nime „Tata BP Solar”, toodab päikesemooduleid alates 1989. aastast, mistõttu ei saa seda pidada äriühinguks, mis sisenes turule alles hiljuti. Ühe teise huvitatud isiku andmeil sisenes Tata turule oluliselt varem kui valimi viis suurimat Hiina eksportijat.

(98)

Üks huvitatud isik väitis, et Taiwan oleks sobivam võrdlusriik kui India, sest Taiwani äriühingute suurus on Hiina eksportijate suurusega paremini võrreldav ning Taiwani tootjad teevad ka koostööd. Ka teised huvitatud isikud seadsid kahtluse alla, kas India oleks Tata suhtelist väiksust arvesse võttes mõistlik võrdlusriik, kuid ei pakkunud samas välja sobivamat alternatiivi.

(99)

On tõsi, et Taiwani äriühingud tegid koostööd. Üks äriühing tegi koostööd täielikult, samas kui teine tegi seda vaid osaliselt. Ainuke täielikult koostööd teinud Taiwani äriühing on aga väiksem kui Tata, eriti kui võtta arvesse toodetavaid ja müüdavaid mooduleid, mis moodustavad umbes 90 % vaatlusaluse toote müügist ja mida Tata müüb märkimisväärselt rohkem kui kõnealune Taiwani äriühing, mille müük selles valdkonnas on tähtsusetu, nagu on öeldud ajutise määruse põhjenduses 76. Pärast lõplike järelduste avalikustamist küsis üks eksportija, kas osaliselt koostööd teinud Taiwani äriühinguga on ühendust võetud, et saada puuduolev teave. Sellega seoses viidatakse ajutise määruse põhjendusele 76, milles on selgitatud, et Taiwani ei saa võrdlusriigina kasutada, sest koostööd teinud Taiwani äriühingud tootsid peaaegu eranditult elemente, samal ajal kui Hiina ekspordi moodustasid peamiselt moodulid. See pidas paika ka osaliselt koostööd teinud Taiwani tootja puhul. Kuna seda tootjat peeti juba sel põhjusel sobimatuks, ei peetud asjakohaseks küsida äriühingult lisateavet.

(100)

Kõnealuse huvitatud isiku väitel ei välista see, et moodulite müüki peaaegu ei toimu, iseenesest Taiwani kvalifitseerumist võrdlusriigiks, kuna elementide mooduliteks muutmise töötlemiskulusid ei ole eriti keeruline kindlaks teha. Uurimise käigus tuvastatud faktid seda siiski ei kinnita. Elementidest mooduli valmistamiseks tuleb läbida mitu tootmisetappi, mille jooksul luuakse märkimisväärne osa mooduli lisandväärtusest. Nagu on näidatud ajutise määruse põhjenduses 137, oli elementide ja moodulite keskmine hinnaerinevus uurimisperioodil 555,92 eurot ehk 54 %, samas kui keskmine kulude erinevus oli 377,99 eurot ehk 34 %. See tähendab, et märkimisväärne osa võimalikust Taiwani normaalväärtusest peaks põhinema moodulite puhul töötlemiskulude kohandustel, mida ei saa pidada mõistlikumaks olukorrast, kus riigis saab võtta enamiku vaatlusaluse toote puhul normaalväärtuse määramisel aluseks omamaise müügihinna. Seepärast leitakse, et India valimine võrdlusriigiks on olemasolevat usaldusväärset teavet arvesse võttes mõistlik.

(101)

Ühe teise huvitatud isiku väitel ei ole põhjendatud, miks Ameerika Ühendriike ei peetud sobivaks võrdlusriigiks. Sellega seoses on asjakohane viidata ajutise määruse põhjendusele 74, milles on selgelt öeldud, et „Ameerika Ühendriigid ei ole sobiv võrdlusriik, seda peamiselt põhjusel, et Ameerika Ühendriikide turgu kaitsti uurimisperioodi ühe osa vältel Hiina impordi eest dumpingu- ja subsiidiumivastaste meetmetega”. Kuna ühtki märkust Ameerika Ühendriikide turu sellise kaitsmise kohta ei esitatud, jääb sellega seotud seisukoht muutmata.

(102)

Huvitatud isikud väitsid, et dumpingu arvutamise tulemus on Hiina tootjate ja India tootja mastaabisäästu erinevuste tõttu moonutatud. Seepärast kontrolliti, kas on olemas seos äriühingu tootmismahu ja tema dumpingumarginaali vahel.

(103)

Seitsmest valimisse kaasatud äriühingute kontsernist kaks on keskmise suurusega kontsernid (Jinzhou Yangguang ja Delsolar) ja viis on suured kontsernid (JingAo, LDK, Suntech, Trina ja Yingli). Keskmise suurusega äriühingute Jinzhou Yangguangi marginaal on väikseim ja Delsolari marginaal suurim. Viis suuremat äriühingut jäävad nende kahe vahele. See näitab selgelt, et mastaabisäästu ja dumpingumarginaali vahel puudub mis tahes seos. Seepärast leitakse, et dumpingu arvutamise tulemus ei ole Hiina tootjate ja India tootja mastaabisäästu erinevuste tõttu moonutatud.

(104)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid huvitatud isikud, et mastaabisäästu ja dumpingumarginaali vahelise seose puudumine ei tõesta mastaabisäästu ja hindade võrreldavuse vahelise mõju puudumist. Olukorras, kus dumpingumarginaal põhineb kõikide eksportijate puhul samal normaalväärtusel — nagu käesoleval juhul –, kujundavad dumpingumarginaali peamiselt ekspordihinnad. Seega näitab mastaabisäästu ja dumpingumarginaali vahelise seose puudumine samavõrra mastaabisäästu ja müügihindade vahelise seose puudumist. Seepärast on jõutud järeldusele, et käesoleval juhul ei mõjuta erinevused mastaabisäästus hindade võrreldavust.

(105)

Üks huvitatud isik väitis, et võrdlusriigi tootjal olid äärmiselt kõrged omamaised müügihinnad, mis on liidu tootmisharu müügihindadest väidetavalt märkimisväärselt kõrgemad, kuna dumpingumarginaal ületab oluliselt allalöömise marginaali. Selle väite aluseks oli India normaalväärtuste ja liidu tootmisharu müügihindade võrdlus. See võrdlus on aga vigane, sest India normaalväärtus põhineb vaid kasumlikul müügil. Eriti olukorras, kus liidu tootmisharu toodab kahjumit, pole üllatav, et India kasumlikud hinnad on liidu tootmisharu keskmisest hinnast kõrgemad. Seega ei näita asjaolu, et India normaalväärtus ületab liidu tootmisharu keskmisi hindu, et India valimine võrdlusriigiks ei oleks mõistlik.

(106)

Üks huvitatud isik väitis, et Tata hinnad on moonutatud, sest äriühing on seotud kommunaalteenuseid pakkuva äriühinguga Tata Power. See võimaldab väidetavalt Tatal küsida Tata Poweri teeninduspiirkonnas kõrgemat hinda. Ühtki tõendit selle kohta aga ei esitatud ja samuti ei määratud kindlaks väidetava mõju suurust. Seepärast ei saanud seda väidet heaks kiita.

(107)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks eksportija, et Tata on konkurentsivõimetu äriühing, millel on suured tootmiskulud ja kõrged müügihinnad, ja see oli väidetavalt põhjus, miks BP Solar taandus 2011. aasta detsembris ühisettevõttest. Selle toetuseks tsiteeritakse ajakirjanduses avaldatud artiklit, milles on öeldud, et „BP lahkumine päikeseenergiatööstusest pärast seal tegutsetud nelja aastakümmet näitab, kui suureks on muutunud päikeseenergia turul konkurents ja surve.”. Ent selles artiklis ei tõstetud esile Tatat kui konkurentsivõimetut äriühingut, vaid käsitleti päikesepaneelide turul valitsevat olukorda üldiselt, rääkides „tootmisharu iseloomustavast kõrilõikajalikust konkurentsist” ja sellest, et „paljud äriühingud kogu maailmas on sulgenud tehaseid, vallandanud sadu töötajaid ja esitanud pankrotiavaldusi”. Seepärast ei saa selle artikliga tõestada, et Tata on konkurentsivõimetu äriühing, millel on suured tootmiskulud ja kõrged müügihinnad.

(108)

Pärast järelduste avalikustamist väitis üks eksportija, et Tatat ei käsitletud põhjenduses 91 nimetatud käimasolevas India dumpinguvastases uurimises tema märkimisväärse elementide impordi tõttu India omamaise tööstuse osana. On küll leidnud kinnitust, et Tata tõepoolest ei ole käimasolevas India dumpinguvastases uurimises osa India omamaisest tööstusest, aga see ei tähenda automaatselt, et Tata ei ole sobilik võrdlusriigi tootja. Normaalväärtus põhines üksnes Tata poolt Indias toodetud elementidel ja moodulitel, mitte imporditud kaubal. Asjaolu, et mõne toote tootmisel kasutati imporditud komponente, ei tähenda, et saadud normaalväärtus ei ole India puhul esinduslik, seda enam, et see põhineb peamiselt müügihindadel, mitte kuludel.

(109)

Hiina valitsus väitis, et Tata moodulimüük moodustas vaid 0,3 % Hiina ekspordist ELi ja seda ei saa pidada esinduslikuks, viidates Detlef Nölle kohtuasjas (17) tehtud otsusele. Selle kohtuasja puhul leidis kohus, et kui kodutoodang moodustab riigis vaid 1,25 % ELi suunatud ekspordi mahust, viitab see sellele, et vaatlusalune turg ei ole väga esinduslik. Käesoleva juhtumi puhul ei võrrelnud Hiina valitsus India kogutoodangut ja Hiina kogueksporti, vaid üksnes ühe India äriühingu toodangut ja kõigi Hiina eksportijate kogueksporti. See võrdlus on aga vigane, sest tiheda konkurentsiga turul, kus on palju osalejaid, ei anna vaid ühe tootjaga seotud kogused ülevaadet kogu turu esinduslikkusest. Peale selle ei ole see ka võrdlus, mis tehti Detlef Nölle juhtumi puhul, mille raames riigi kogutoodangut võrreldi koguekspordiga. Hiina masinate ja elektroonikatoodete impordi ja ekspordi kaubanduskoja esitatud teabe kohaselt prognoositi, et India toodang ületab 2012. aasta lõpuks, st üsna pea pärast uurimisperioodi lõppu, 2 GW. Selline toodang moodustaks 14 % Hiina ekspordist ELi, mis ületaks tublisti Detlef Nölle kohtuasjas tehtud otsuses nimetatud suunavat künnist 5 %.

(110)

Pärast järelduste avalikustamist viitas üks huvitatud isik asjaolule, et Tata ei osale tootmisahela eelmises etapis ja peab hankima plaate kolmandatelt isikutelt. Vertikaalse integratsiooni puudumine tootmisahela eelmisel etapil toob võrreldes vertikaalselt integreeritud Hiina tootjatega väidetavalt kaasa kulude suurenemise. Seda väidet siiski ei põhjendatud. Tata kogukulud suurenevad vaid siis, kui tema plaatide ostuhind ületab ühe plaadi tootmiskulu, mis ei ole kindel, kuna paljud päikeseenergia sektori äriühingud on tootnud uurimisperioodil kahjumit. Pealegi ostsid isegi suured vertikaalselt integreeritud Hiina tootjad sageli märkimisväärseid plaatide koguseid sõltumatutelt tarnijatelt, mis toetab järeldust, et vertikaalse integratsiooni puudumine plaatide puhul ei pruugi ilmtingimata kaasa tuua moodulite ja elementide suuremaid kulusid.

(111)

Üks huvitatud isik väitis, et võrdlusriik on konkurentsivõimetu. Seda väidet toetab asjaolu, et päikeseelementide tootmine on Indias 2013. aastal viimase viie aasta madalaimal tasemel. Kõnealuse huvitatud isiku tsiteeritud aruandest nähtus siiski, et uurimisperioodil oli India elementide tootmine endiselt kõrgel tasemel, mis jäi teatatud tipptaseme lähedale. Tootmine vähenes märgatavalt pärast uurimisperioodi ja seepärast ei mõjutanud see uurimise tulemusi.

(112)

Teise argumendina toetamaks väidet, et võrdlusriik on konkurentsivõimetu, nimetati põhjenduses 91 osutatud dumpinguvastast uurimist. Institutsioonid täheldavad, et uurimine alles kestab ja seepärast ei ole võimalik teha selle kohta järeldusi. Üldjuhul ei viita dumpinguvastased uurimised konkurentsivõime puudumisele, vaid sellele, et omamaine tootmisharu leiab end kandvat kolmandates riikides asuvate konkurentide ebaõiglaste kaubandustavade tõttu kahju.

(113)

Küsimust igakülgselt kaaludes leiab komisjon, et India valimine võrdlusriigiks ei ole põhjendamatu.

(114)

Kuna muid märkusi võrdlusriigi kohta ei esitatud, kinnitatakse kõik ajutise määruse põhjendustes 72–77 esitatud otsused.

(115)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist märkis üks huvitatud isik, et India äriühingud müüsid peamiselt võrguväliseid mooduleid, mille hind ja kulud on kõrgemad kui Hiina eksportijate müüdavatel võrguga ühendatud moodulitel. Veel väideti, et võrguvälistel moodulitel on tavaliselt väiksem väljundvõimsus kui võrguga ühendatud moodulitel.

(116)

Selle kohta märgitakse, et enam kui 36 elemendist koosnevatele nn standardse suurusega moodulitele, mis on tavaliselt võrguga ühendatud, ja kuni 36 elemendist koosnevatele väiksematele moodulitele, mida kasutatakse tavaliselt võrguväliselt, määrati erinevad normaalväärtused. Seepärast leitakse, et asjakohane normaalväärtus on määratud kõikidele tooteliikidele, sh võrguvälistele moodulitele ja võrguga ühendatud moodulitele.

(117)

Ühe teise huvitatud isiku väitel tegutseb Tata ka projektiarendajana ning seepärast ei ole selle äriühingu müük võrreldav vaid mooduleid eksportivate Hiina tootjate müügiga. Sellega seoses märgitakse, et India omamaiseid hindu ja Hiina ekspordihindu võrreldi üksnes seoses moodulite müügiga ning terviklike projektide või lahenduste müüki normaalväärtuse määramisel aluseks ei võetud, sest neid ei peetud võrreldavaks.

(118)

Kuna muid märkusi normaalväärtuse kohta ei esitatud, kinnitatakse kõik ajutise määruse põhjendustes 78–86 esitatud otsused.

(119)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist juhtisid mõned valimisse kaasatud eksportijad tähelepanu mõnele väiksemale probleemile, mis oli seotud dumpingumarginaali kindlaksmääramisel kasutatud ekspordihinnaga. Kui see oli põhjendatud, võeti neid tähelepanekuid arvesse ja muudeti veidi asjaomaste äriühingute dumpingumarginaali.

(120)

Kuna ühtki muud märkust ekspordihinna kohta ei esitatud, kinnitatakse kõik ajutise määruse põhjendustes 87–89 esitatud otsused.

(121)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist juhtisid mõned valimisse kaasatud eksportijad tähelepanu mõnele väiksemale probleemile, mis oli seotud ekspordihindade võrdlemisel kasutatud kohandustega. Kui see oli põhjendatud, võeti neid tähelepanekuid arvesse ja muudeti veidi asjaomaste äriühingute dumpingumarginaali.

(122)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist avastati tehniline viga, mis tõi kaasa omamaise kauba normaalväärtuse ebaõige kohandamise. See viga parandati ja selle tulemusel dumpingumarginaalid pisut vähenesid.

(123)

Pärast järelduste avalikustamist väitis üks huvitatud isik, et tema puhul võib olla põhjendatud kaubandustasandi kohandamine, kuna asjaomane isik ei müü otse paigaldajatele, vaid edasimüüjatele ja turustajatele. Kõnealune huvitatud isik nõudis võrdlusriigi tootja müügikanalite kohta üksikasjalikku teavet, mida ei olnud võimalik konfidentsiaalse teabe kaitsmist silmas pidades anda. Selle asemel jagati võrdlusriigi tootja kliendid vastavalt müügimahule eri kategooriatesse, mis näitas, et kaubandustasandi kohandamine ei olnud põhjendatud.

(124)

Vastusena sellele analüüsile tunnistas huvitatud isik, et erinevused müügikogustes toovad kaasa hinnaerinevused, ent jäi kindlaks oma väitele, et paigaldajatelt küsitakse kõrgemat hinda kui turustajatelt/edasimüüjatelt, isegi kui paigaldaja ostab sama koguse kui turustaja/edasimüüja. Seda väidet aga ei põhjendatud ja seepärast ei saanud seda arvesse võtta.

(125)

Kuna ühtki muud märkust ekspordihinna kohta ei esitatud, kinnitatakse kõik ajutise määruse põhjendustes 90–92 esitatud otsused.

(126)

Üks valimisse kaasatud eksportiv tootja nõudis oma dumpinguarvutuste täielikku avalikustamist, väites, et vastasel juhul ei saa ta kommenteerida nende täpsust. Kuna sellele äriühingule ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, põhines tema normaalväärtus Indiast kui võrdlusriigist pärit andmetel. Võttes arvesse, et võrdlusriigis tegi uurimise käigus igakülgset koostööd vaid üks tootja, ei saa selleks, et kaitsta konfidentsiaalset teavet, võrdlusriigist pärit teavet tooteliigi tasandil avalikustada. Seepärast tuleb väide tagasi lükata.

(127)

Nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõigetes 11 ja 12, võrreldi valimisse kaasatud äriühingute puhul samasuguse toote iga liigi kohta võrdlusriigis kindlaks määratud kaalutud keskmist normaalväärtust ja vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmist ekspordihinda.

(128)

Valimisse kaasamata koostööd teinud eksportivate tootjate kaalutud keskmine dumpingumarginaal arvutati vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 6. See marginaal kehtestati valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul kindlaks määratud marginaalide alusel.

(129)

Selle põhjal määrati valimisse kaasamata koostööd teinud äriühingute lõplikuks dumpingumarginaaliks 88,1 %.

(130)

Kõikide teiste Hiina RVst eksportivate tootjate puhul tehti dumpingumarginaalid kindlaks kättesaadavate andmete põhjal vastavalt algmääruse artiklile 18. Selleks määrati kõigepealt kindlaks koostöö ulatus, võrreldes koostööd teinud eksportivate tootjate esitatud andmeid liitu suunatud ekspordi mahu kohta Hiina koguekspordiga, nagu on sätestatud põhjenduses 167.

(131)

Kuivõrd koostöö hõlmas üle 80 % Hiina koguekspordist liitu, võib koostöö ulatust pidada suureks. Kuna ei olnud põhjust arvata, et mõni eksportiv tootja oleks tahtlikult koostööst hoidunud, määrati ülejäänud äriühingute dumpingumarginaal samale tasemele kui valimisse kaasatud suurima dumpingumarginaaliga äriühingu marginaal. Seda peeti asjakohaseks põhjusel, et miski ei viidanud koostööst hoiduvate äriühingute dumpingu madalamale tasemele, ning selleks, et tagada meetmete tõhusus.

(132)

Sellest tulenevalt on lõplikud dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, järgmised:

(133)

Uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet ligikaudu 215 tootjat. Institutsioonid on kontrollinud huvitatud isikute väiteid, mille kohaselt oli nende arv suurem. Selle kontrollimise käigus on selgunud, et väidetavad täiendavad tootjad olid peamiselt eksportivad tootjad, nendega seotud importijad, turustajad ja paigaldajad.

(134)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist vaidlustas mitu isikut asjaolu, et sõltumatu konsultatsioonifirma Europressediensti (edaspidi „konsultant”) andmeid kasutati muu hulgas selleks, et määrata kindlaks liidu toodang ja liidu tootmisvõimsus ning muud liidu tootmisharu ja oluliste andmetega seotud makromajanduslikud kahjunäitajad. Need isikud seadsid kahtluse alla konsultandi sõltumatuse, väites, et konsultant oli kaebuse esitajaga seotud. Nad nõudsid ka selgitusi selle kohta, millistel alustel oli komisjon konsultandi valinud, ja seadsid kahtluse alla konsultandi pädevuse fotoelektriliste toodete sektoriga seotud majandusandmete kogumisel. Sellega seoses väideti, et komisjon oleks pidanud tuginema oma järeldustes muudest olemasolevatest allikatest, eeskätt tuntud uurimisinstituutidest pärit andmetele. Viimasena viitas importijaid esindav ühendus AFASE konsultandi esitatud andmete usaldusväärsuse vaidlustamiseks majandusandmete esitamise ja andmekogumise parimatele tavadele, mida kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklitega 101 ja 102 seotud juhtumite ja ühinemisjuhtumite puhul.

(135)

Mis puudutab väidetavaid seoseid konsultandi ja kaebuse esitaja vahel, siis asjaomased huvitatud isikud ei esitanud selliste seoste olemasolu kohta mingeid tõendeid. Samuti ei ilmnenud uurimise käigus ühtki tõendit suhte kohta, mis oleks olnud midagi enamat kui lihtsalt ärisuhe. Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks huvitatud isik, et leidus märke selle kohta, et esmapilgul usutavad tõendid, mille kaebuse esitanud liidu tootmisharu kaebuses välja tõi, põhinesid sama konsultandi edastatud andmetel. Kuigi tunnistatakse, et mõne näitaja puhul olid järeldused tõepoolest sarnased kaebuses esitatud tõenditega, ei tähenda see ilmtingimata, et need põhinevad vaid ühel allikal. Erinevad kasutatud allikad on kaebuses ära märgitud.

(136)

Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 99, pidas komisjon kõnealuse konsultandi kasutamist käesolevas uurimises asjakohaseks seetõttu, et teistest avalikest allikatest pärit kogu liidu turgu hõlmavad vajalikud makromajanduslikud andmed ja impordiandmed puudusid. Enne Europressediensti valimist hindas komisjon metoodikat, mida konsultant kasutas asjaomaste andmete kogumiseks, ning konsultandi võimet esitada vajalikud andmed eraldi kõikide tooteliikide kohta ja kogu vaatlusaluse perioodi kohta.

(137)

Lisaks võrreldi konsultandi esitatud andmeid võimaluse korral muudest olemasolevatest allikatest pärit andmetega ja otsiti neile kinnitust. Sellega seoses märgitakse, et turul on mitmeid fotoelektrilisi tooteid käsitleva statistika kogumisele spetsialiseerunud uuringuettevõtteid ning teatatud näitajad ei ole peaaegu kunagi identsed. Seda põhjusel, et täpsete näitajate tuletamine on keeruline ükskõik millise uurimisinstituudi jaoks, ja seepärast jäävad fotoelektriliste toodete turu teatatud näitajad põhinema alati hinnangutel, sõltumata selliste näitajate esitajast. Selles kontekstis võrdles komisjon konsultandilt saadud andmete suundumusi võimaluse korral suundumustega, mis ilmnesid teiste uuringuettevõtete, Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse ja Euroopa fotogalvaanikatööstuse ühenduse (European Photovoltaic Industry Association — EPIA) avaldatud samu valdkondi käsitlevate andmete puhul. Võrdlemise käigus märkimisväärseid erinevusi ei täheldatud, kuna võrreldud näitajate suundumused olid sarnased. Esialgsed järeldused ei põhinenud seega üksnes konsultandi esitatud andmetel, vaid ka nende andmete analüüsimisel ja hindamisel komisjonis. Peale selle tehti pärast ajutiste meetmete kehtestamist konsultandi valdustesse kontrollkäik, nagu on märgitud põhjenduses 9. Komisjon tegi konsultandi tööruumides kohapealse kontrolli, et veenduda metoodika ja esitatud andmete usaldusväärsuses. See kontroll korraldati komisjoni algatatud andmete võrdlemise järelmeetmena ja selleks, et saada veelgi kinnitust andmete ja nendega seotud metoodika usaldusväärsuse ja kvaliteedi kohta.

Kohapealset kontrolli peeti asjakohaseks seoses hea halduse põhimõtte kohaldamisega, kuigi need andmed ei esitanud mitte huvitatud isik, vaid konsultant. Selle tulemusel veendus komisjon veelgi enam konsultandi esitatud andmete usaldusväärsuses.

(138)

Üks isik väitis, et komisjoni kasutatud võrdlemismetoodikat ei selgitatud piisavalt üksikasjalikult, ja nõudis, et avalikustada tuleks ka teised võrdlemise puhul kasutatud allikad. Veel väitis kõnealune isik, et kasutatud metoodika oli igal juhul kehtetu, kuna võrreldi vaid eri allikate suundumusi, mitte absoluutväärtusi.

(139)

Mis puudutab teisi allikaid, mida kasutati konsultandi esitatud andmete võrdlemiseks, siis tegemist oli Teadusuuringute Ühiskeskuse ja EPIA avaldatud aruannetega, milles käsitleti sama teemat. Seoses andmete võrdlemisega teiste allikatega märgitakse, et selle käigus ei ilmnenud mitte üksnes sarnased suundumused, vaid ka sarnased suurusjärgud. Seepärast jõuti järeldusele, et kasutatud metoodika oli asjakohane, ja selle kohta esitatud väited lükati tagasi.

(140)

Konsultandi pädevuse kohta märgitakse, et tema põhitegevus on koguda fotoelektriliste toodete sektoriga seotud andmeid ja töötada välja ajakohane andmebaas fotoelektriliste toodete turul tegutsevatest äriühingutest. Need andmed avaldatakse kõnealusele sektorile spetsialiseerunud ajakirjades ja neid kasutavad ka äriühingud, kelle jaoks konsultant korraldab spetsiaalseid uuringuid. Europressediensti välja töötatud andmebaasi ajakohastatakse korrapäraselt ja avaldatakse regulaarselt uuesti. Lisaks on konsultandil asjaomases sektoris mitmeaastane kogemus. Täpsemalt öeldes on konsultandi metoodika järgmine: koguda, võrrelda ja koondada teavet, kasutades erinevaid turul kättesaadavaid allikaid. Selleks kogub konsultant teavet andmebaasis loetletud äriühingutele saadetavate standardküsimustike abil või telefoni teel, eriti liidu tootjatelt, või spetsiaalsetel messidel, eeskätt kolmandate riikide tootjatelt. Kui nimetatud kanalite kaudu ei ole võimalik teavet saada, kontrollib Europressedienst fotoelektriliste toodete sektoris tegutsevate äriühingute finantsaruandeid või teeb andmete saamiseks või nende võrdlemiseks vabas vormis koostööd teiste uurimisinstituutidega. Kontrolliti ja tõepoolest ka veenduti, et konsultant kasutas neid allikaid oma igapäevases töös. Eespool öeldut arvesse võttes peeti asjakohaseks kasutada käesolevas uurimises Europressediensti teenuseid ning huvitatud isikute väited lükati seega tagasi.

(141)

Mis puudutab majandusandmete esitamist komisjoni pädeva talituse koostatud parimate tavade (edaspidi „parimad tavad”) kohaselt, siis tuleks märkida järgmist. Esiteks on see dokument, millega ei saa kaasata komisjoni, sest selle ei ole vastu võtnud volinike kolleegium, vaid on avaldanud pädev talitus, et anda soovitusi selle kohta, kuidas esitada majandusandmeid. Teiseks käsitletakse parimates tavades majandusanalüüsi ja esitatavaid majandusandmeid, mida kasutatakse ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaselt konkurentsialastes uurimistes ja ühinemisjuhtumite puhul. Nende konkurentsialaste juhtumite puhul kohaldatavaid eeskirju, tõendamisnõudeid ja komisjoni uurimisvolitusi ei saa võrrelda kaubanduse kaitsemeetmetega seotud uurimiste omadega, kuivõrd nende uurimiste puhul kohaldatakse hoopis teistsuguseid eeskirju.

(142)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist vaidlustas mitu isikut konsultandi kasutatud metoodika väitega, et see ei küündi tunnustatud teaduslike standarditeni. Ent nagu on märgitud põhjenduses 137, kasutatud metoodikat hinnati ning saadud tulemusi võrreldi ja kontrolliti ning selle tulemusel leiti, et need on kooskõlas teiste avaldatud andmetega ja on seepärast piisavalt usaldusväärsed. Huvitatud isikute, peamiselt AFASE tõstatatud konkreetseid küsimusi selgitati ja selgitused tehti huvitatud isikutele tutvumiseks kättesaadavaks uurimise avalikus toimikus.

(143)

Hiina masinate ja elektroonikatoodete impordi ja ekspordi kaubanduskoda väitis, et andmete koondamise metoodikat ei selgitatud. See väide lükati tagasi, sest asjaomane teave tehti kõikidele huvitatud isikutele tutvumiseks kättesaadavaks uurimise avalikus toimikus.

(144)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väljendas mitu isikut taas muret seoses komisjoni valitud konsultandiga ja esitatud andmete kvaliteediga. Sellega seoses väideti, et konsultandi andmeid on võimalik tellida ja osta vastavalt vajadusele, nii et need on kooskõlas võimalike klientide spetsiaalselt kindlaks tehtud soovidega, ning seepärast ei pruugi need olla objektiivsed. Peale selle vaidles kaubanduskoda vastu sellele, et konsultandi kogutud andmeid võib pidada algmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses otseseks tõendusmaterjaliks, kuna andmed põhinesid suurel määral eeldustel ja hinnangutel. Lisaks väideti, et esitatud andmete kohta ei olnud toimikus piisavalt tõendusmaterjali ning et need andmed ei olnud laadilt kinnitavad, objektiivsed ja kontrollitavad.

(145)

Seoses nende väidetega viidatakse põhjendustele 136–137, milles on esitatud konsultandi valimise kohta lisateavet. Veel märgitakse, et komisjon palkas konsultandi parima teabe põhjal, mis oli tol hetkel kättesaadav, õigeaegselt ja järgides täielikult menetluse suhtes kohaldatavaid komisjoni finantseeskirju. Ka tuletatakse meelde, et väga oluline oli konsultandi võime esitada kõik vajalikud andmed õigeks ajaks, sest komisjon oli kohustatud kinni pidama tähtaegadest, mis olid seadusega ette nähtud käimasoleva uurimise ajutiste järelduste avaldamiseks.

(146)

Mis puudutab esitatud andmete kvaliteeti ja seda, kas neid andmeid võib pidada vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 2 otseseks tõendusmaterjaliks, siis konsultandi andmete kogumise metoodikat kontrolliti ja selle kvaliteet hinnati rahuldavaks, nagu on märgitud põhjenduses 137. Lisaks — nagu on samuti märgitud samas põhjenduses — võrreldi konsultandi esitatud andmeid võimaluse korral muudest allikatest pärit andmetega ja need leiti olevat piisavalt täpsed. Lõpetuseks märgitakse, et konsultandil on üks andmebaas, mida ajakohastatakse korrapäraselt olenemata klientide vajadustest ja soovidest. Sama andmebaasi kasutatakse selleks, et koondada ja esitada erinevatele klientidele fotoelektrilisi tooteid käsitlevat statistikat, ning seepärast tuli väide, et andmed ei olnud objektiivsed, tagasi lükata.

(147)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks huvitatud isik, et komisjon ei olnud avaldanud allikaid, kasutatud metoodikat ja nende äriühingute nimesid, kellega konsultant oli teinud esitatud makromajanduslike andmete kogumiseks koostööd. Üks teine huvitatud isik kordas, et konsultandi rakendatud metoodika annab põhjust eeldada, et tulemused on ebatäpsed. Mitu huvitatud isikut nõudsid konsultandi kasutatud metoodika kohta lisateavet, mis käsitleb näiteks keskmist küsimustikele/intervjuudele vastamise määra, iga kanali kaudu kogutud andmete osakaalu, seda, kuidas neid andmeid kontrolliti, andmete kogumisel kasutatud lähenemisi/eeldusi, nende äriühingute arvu, kellega võeti ühendust, ning vähemalt ligikaudset konsultandi töötajate arvu.

(148)

Nende väidete kohta märgitakse, et pärast esialgsete meetmete avalikustamist tegi komisjon huvitatud isikutele teatavaks metoodika ja allikad, mida konsultant oli andmete kogumisel kasutanud, ning käsitles konkreetseid küsimusi, mis huvitatud isikud olid nende kohta pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitanud. Leitakse, et täiendavad taotlused saada teavet, mille asjaomased huvitatud isikud esitasid pärast lõplike järelduste avalikustamist, on rahuldatud teabega, mis tehti kättesaadavaks pärast ajutiste tollimaksude kehtestamist niivõrd kuivõrd konfidentsiaalsuspiirangud seda võimaldasid. Peale selle toonitatakse, et komisjon kontrollis kohapeal viisi, kuidas konsultant oli andmed kogunud ja koondanud, ning andmete koondamisel aluseks võetud asjakohaseid eeldusi. Kontrollimise tulemused olid rahuldavad ning komisjon veendus aluseks võetud eelduste mõistlikkuses ja konsultandi esitatud teabe kvaliteedis. Pealegi andmeid endid huvitatud isikud ei vaidlustanud.

(149)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist palus üks teine isik selgitust seoses nende liidu tootjate arvuga, keda konsultant oli oma andmete kogumisel vaadelnud, ning nende ja ligikaudu 215 komisjonile teada oleva liidu tootja kattumisega. Sellega seoses selgitatakse, et konsultandi vaadeldud liidu tootjad on suures osas samad mis põhjenduses 133 nimetatud tootjad, kes teati esindavat käesolevas uurimises liidu tootmisharu.

(150)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks isik, et komisjon on analüüsinud kahju ebajärjekindlalt, kuna seda tehti moodulite ja elementide puhul eraldi, samal ajal kui dumpingumarginaal oli kehtestatud kaalutud keskmisena moodulite ja elementide jaoks koos. Sellega seoses märgitakse, et ehkki näitajad esitati eraldi iga tooteliigi kohta, viitavad iga näitaja puhul tehtud järeldused uurimisalusele tootele tervikuna. Ühtlasi tuletatakse meelde, et moodulid ja elemendid on üks toode, ning dumpingumarginaalid ja kahju kõrvaldamist võimaldav tase kehtestati seda aluseks võttes. Seepärast lükati väide tagasi.

(151)

Lõpetuseks väitis üks teine isik, et tuginemine uurimisperioodi makromajanduslike näitajate väärtuste arvutamisel 2011. ja 2012. aasta aritmeetilisele keskmisele oli väär, sest selline metoodika ei ole objektiivne ja ei vii tulemusteni, mis kajastavad uurimisperioodil valitsenud tegelikku olukorda. Selgitatakse, et andmete aritmeetilist keskmist kasutati vaid juhul, kui asjaomasel perioodil esinesid sarnased suundumused. Kui suundumused olid erinevad, metoodikat vastavalt kohandati, võttes arvesse tegelikku turuolukorda. Asjaomane isik ei täpsustanud, mil määral ei kajasta kasutatud metoodika tulemused tegelikku turuolukorda. Seepärast lükati need väited tagasi.

(152)

Tuginedes eelöeldule ja kuna ühtki muud märkust selle kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 98–101 esitatud järeldused.

(153)

Mitu isikut väitis, et kahju oleks pidanud hindama suletud turu ja vaba turu puhul eraldi. Üks isik väitis, et enda tarbeks ette nähtud elementidega seotud andmed oleks pidanud kahju hindamisest välja jätma, sest dumpinguhinnaga import neid ei mõjutanud.

(154)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 105, tuleks tarbimist, müügimahtu, tootmist, tootmisvõimsust, tootmisvõimsuse rakendamist, kasvu, investeeringuid, varusid, tööhõivet, tootlikkust, rahavoogu, investeeringutasuvust, kapitali kaasamise võimet ja dumpingumarginaali suurust uurida kogu liidu tootmisharu tegevuse ulatuses (kaasa arvatud omatarbimine), sest konkureeriv import asjaomasest riigist mõjutas samavõrra ka enda tarbeks tootmist.

(155)

Uurimine on seega näidanud, et dumpinguhinnaga impordi hinnasurve tagajärjel olid vertikaalselt integreeritud liidu tootjad sunnitud importima dumpingtooteid (elemente) ja lõpetama nende toodete tootmise impordihinda ületavate kuludega. Uurimise käigus selgus ka see, et vabal turul ja suletud turul olid sarnased hinnasuundumused, mis näitas samuti, et asjaomane import mõjutas võrdselt mõlemat.

(156)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordasid mitu isikut, et komisjon ei suutnud esitada asjakohast ja põhjendatud analüüsi tootmisharusisese turu kohta ega ka selle kohta, miks ei tehtud eraldi analüüsi. Üks isik väitis, et enda tarbeks ette nähtud liidu toodangu tähtsuse kohta ei esitatud mingit teavet. Peale selle väideti, et ajutise määruse põhjendus 106, milles on jõutud järeldusele, et tootmisharusisese turu hinnad ei järginud alati turuhindu, on vastuolus käesoleva määruse põhjenduses 155 esitatud järeldustega, et vabal turul ja tootmisharusisesel turul olid sarnased hinnasuundumused.

(157)

Kõigepealt märgitakse, et ajutise määruse põhjenduses 105 on sätestatud põhjused, miks peeti asjakohaseks vaadelda kahjunäitajaid (v.a kasumlikkust), viidates liidu tootmisharu kogu tegevusele (kaasa arvatud omatarbimisele). Sellega seoses tuletatakse meelde, et uurimine näitas — nagu on märgitud samas põhjenduses –, et konkureeriv import Hiina RVst mõjutas ka enda tarbeks tootmist, mida asjaomased huvitatud isikud ei vaidlustanud. Seepärast tuli väide, et ei antud selgitusi selle kohta, miks ei tehtud eraldi analüüsi, tagasi lükata. Nagu tuleneb sellest järeldusest, ei saanud nõustuda ka sellega, et selline tootmisharusisese turu eraldi analüüsimine oleks pidanud toimuma.

(158)

Teiseks, ehkki eelöeldu põhjal ei peetud enda tarbeks ette nähtud liidu toodangu tähtsust oluliseks elemendiks, märgitakse, et enda tarbeks ette nähtud liidu elementide toodang moodustas uurimisperioodi kogutoodangust umbes poole. Lõpetuseks selgitatakse, et asjaolu, et tootmisharusisese turu hinnad ei järgi vaba turu hindu, ei ole ilmtingimata vastuolus sellega, et mõlemad hinnad järgisid samu suundumusi, kuna nad võivad olla sellegipoolest eri tasemetel või hinnamuutused võivad olla suuremad ja väiksemad ning kajastada seega teistsugust pilti. Eelöeldu põhjal lükati väited tootmisharusisese turu kohta tagasi.

(159)

Asjaomased isikud ei esitanud mingit teavet, mis oleks võinud liidu turu kindlaksmääramist käsitlevate järelduste väärtust kahandada. Neil põhjustel lükati asjaomased väited tagasi ja kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 102–106 esitatud järeldused.

(160)

Üks huvitatud isik väitis, et andmed uurimisaluse toote tarbimise kohta liidus on sõltuvalt kasutatud allikast väga erinevad. Kõnealuse isiku väitel saab usaldusväärseid andmeid kindlaks määrata üksnes spetsialiseerunud asutuste või uuringukeskuste käest saadud teabe põhjal. Võttes arvesse põhjendustes 134–152 esitatud selgitusi ja järeldusi, milles käsitletakse uurimises kasutatud konsultandi esitatud andmete usaldusväärsust, lükati see väide tagasi.

(161)

Sama isik väitis, et liidu tarbimise kindlakstegemiseks ei piisa üksnes sellest, kui liita kokku liidus moodulite tootmiseks olemas olevad tootmisvõimsused, ning et sellest tuleks maha arvata moodulite tarbimine liidu tootmisharu projektide puhul. See väide lükati tagasi, kuivõrd moodulite tarbimine määrati kindlaks liidus värskelt installeeritud võimsuste põhjal. See on moodulite tarbimise kindlaksmääramisel levinud tava. Elementide puhul määrati tarbimine kindlaks liidu moodulitoodangu põhjal.

(162)

Üks teine isik väitis, et konsultandi kirjeldatud metoodika puhul tunnistatakse usaldusväärsete tarbimisnäitajate kindlaksmääramise keerukust. Veel väideti, et andmed impordi ja liidu tootmisharu eksportmüügi kohta põhinesid kas kontrollimatutel hinnangutel või ebatäielikul teabel ning et komisjoni teostatud andmete võrdlemine ei olnud piisav järeldamaks, et need andmed olid tõepoolest usaldusväärsed ja täpsed.

(163)

Nagu põhjendustes 136 ja 137 juba osutatud, veendus komisjon andmete ja nende kogumiseks kasutatud metoodikate kvaliteedis kohapealsete kontrollide käigus, mille põhjal leiti, et kasutatud metoodikad olid asjakohased ning tulemused täpsed ja piisavalt usaldusväärsed. Seepärast lükati see väide tagasi.

(164)

Sellest tulenevalt ja kuna ühtki muud märkust liidu tarbimise kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 107–109.

(165)

Üks huvitatud isik väitis, et uurimisaluse toote impordimahte käsitlevad andmed on sõltuvalt kasutatud allikast väga erinevad. Kõnealuse isiku väitel saab usaldusväärseid andmeid kindlaks määrata üksnes spetsialiseerunud asutuste või uuringukeskuste käest saadud teabe põhjal. Võttes arvesse põhjendustes 134–152 esitatud selgitusi ja järeldusi, milles käsitletakse uurimises kasutatud konsultandi esitatud andmete usaldusväärsust, lükati see väide tagasi.

(166)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustas üks huvitatud isik Hiina RVst pärit impordi koguväärtuse kindlaksmääramise metoodika väitega, et see põhines tehingutel, mis tehti CIF-tasandil enne tollimaksu tasumist, ning seepärast on kaheldav, kas need tehingud olid tehtud liidu tarbimise jaoks. Selle väitega seoses selgitatakse, et konsultandi esitatud Hiina RVst pärit impordi koguväärtust ei kasutatud esialgsetes ja lõplikes järeldustes ning et uurimise ajal määrati kindlaks üksnes impordimahud ja impordihinnad, nagu on näidatud ajutise määruse põhjendustes 110–113. Kuna asjaomane huvitatud isik impordihindade kindlaksmääramise metoodikat ei vaidlustanud, viidatakse ajutise määruse põhjendustes 113–117 esitatud asjaomastele järeldustele ning käesoleva määruse põhjendustele 168–176. Seepärast lükati ülaltoodud väide tagasi.

(167)

Sellest tulenevalt ja kuna ühtki muud märkust vaatlusaluse toote Hiina RVst importimise kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 110–112.

(168)

Üks koostööd teinud sõltumatu importija väitis, et impordihindade kindlaksmääramisel oleks tulnud aluseks võtta tema vaatlusaluse toote import liitu. Andmed, mis kõnealune importija uurimise ajal esitas, käsitlesid siiski vaid murdosa koguimpordist liitu, ning kogu vaatlusalusel mitmeaastasel perioodil Hiina RVst toimunud impordi keskmise impordihinna kohta ei oleks saanud teha ühtki asjalikku järeldust. Seepärast lükati see väide tagasi.

(169)

Ühe teise isiku väitel ei selgitatud hindade kindlaksmääramise metoodikat, ja eriti seda, kuidas eri allikatest pärit andmed olid kokku sobitatud ja kooskõlastatud. Peale selle väideti, et impordikulud oleksid pidanud põhinema uurimise käigus kogutud kontrollitud teabel, mitte prognoosidel.

(170)

Leitakse, et metoodika, mida huvitatud isikutele tutvustati, on piisavalt täielik, et mõista, kuidas need näitajad saadi. Seoses impordikuludega selgitatakse, et jõudmaks CIF-hindadeni, kohandati hetketuru hindu. Tehtud prognoosi kinnitati uurimise käigus kogutud andmetega.

(171)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist nõudis mitu huvitatud isikut hindade allalöömise arvutuste kohta rohkem üksikasju, kui oli esitatud ajutise määruse põhjenduses 116. Lisateavet anti kahepoolse avalikustamise käigus niivõrd, kui seda võimaldas selliste andmete tundlik laad ja asjaolu, et liidu tootjatele oli tagatud anonüümsus.

(172)

Kooskõlas otsusega jätta plaadid tootevalikust välja (vt põhjendused 28–32), jäeti need tooted välja ka hindade allalöömise arvutusest. Peale selle teatasid huvitatud isikud mõnest CIF-hindade muutmisest. Kuna sõltumatute importijate valimit põhjenduses 21 selgitatud põhjustel muudeti, kasutati uue importijate valimi keskmisi impordijärgseid kulusid, kui andmed olid kättesaadavad ja terviklikud.

(173)

Muudetud hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutega seoses, tehes vajaduse korral nõuetekohased kohandused ning arvates maha soodustused ja hinnaalandused. Võrdluse tulemus — väljendatuna protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate käibest uurimisperioodil — näitas, et kaalutud keskmine hindade allalöömise marginaal on moodulite puhul 19,8–32,1 %, elementide puhul 4–28,5 % ja kogu vaatlusaluse toote puhul 8–29 %.

(174)

Tuleks märkida, et ühe valimisse kaasatud eksportiva tootja puhul tehti kindlaks negatiivne elementide hinna allalöömine. Eksporditud kogused ei olnud aga märkimisväärsed ja seetõttu ei saa neid pidada esinduslikuks.

(175)

Üks valimisse kaasatud eksportiv tootja vaidlustas monokristalsete elementide polükristalseteks elementideks kohandamise allika, jättes aga oma väite põhjendamata. Uut teavet või tõendeid ei esitatud ja see väide lükati seetõttu tagasi.

(176)

Kuna ühtki muud märkust Hiina RVst pärit impordi hindade ja hindade allalöömise arvutuste kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 113–117, mida on muudetud eespool kirjeldatud viisil.

(177)

Mõned isikud seadsid kahtluse alla komisjoni poolt käesoleva uurimise raames kasutatud makromajanduslike kahjunäitajate üldise usaldusväärsuse Nad väitsid, et mitme sellise näitaja puhul kindlaks tehtud suundumused erinesid samade näitajate suundumustest, mis olid kindlaks tehtud valimisse kaasatud liidu tootjate puhul. Eeskätt viidati liidu tootmisele, tootlikkusele, müügile, keskmistele tööjõukuludele ja tööhõivele.

(178)

Nagu on öeldud ajutise määruse põhjenduses 121, tehti makromajanduslikud näitajad kindlaks kõikide liidu tootjate puhul. Samade andmete kogumisel üksikute liidu tootjate või liidu tootjate rühma (nt valimisse kaasatud liidu tootjate) kohta ei pruugi suundumused olla identsed, kuna sellise võrdlemise puhul ei võeta arvesse näiteks iga vaadeldava äriühingu kaalu. Seepärast ei pruugi kõikide liidu tootjate ja valimisse kaasatud liidu tootjate makromajanduslike näitajate võrdlemine olla tulemuslik ning see ei võimalda teha järeldust, et ühed või teised andmed on ebausaldusväärsed. Võrreldes liidu tootmisharu makromajanduslike näitajate suundumusi valimisse kaasatud liidu tootjate samade konsolideeritud andmetega, võib igal juhul märgata suundumuste erinevusi seoses mitme näitajaga, nt liidu tootmisharu tootmise, tootmisvõimsuse, müügimahu, tööhõive ja tootlikkusega ajavahemikus 2011. aastast kuni uurimisperioodi alguseni. Kõikide nende näitajate puhul olid valimisse kaasatud liidu tootjate tulemused paremad kui liidu tootmisharul üldiselt. Selle põhjuseks on asjaolu, et uurimisperioodil lõpetasid paljud valimisse mittekuuluvad liidu tootjad tootmise või muutusid maksejõuetuks, mis mõjus liidu tasandil arvutatud makromajanduslikule näitajale negatiivselt. Seepärast lükati need väited tagasi.

(179)

Ühe huvitatud isiku väitel põhines ajutise määruse põhjenduses 153 esitatud järeldus, et liidu tootmisharu olukorra analüüs näitas kõigi peamiste kahjunäitajate selget negatiivset suundumust, konsultandi esitatud andmetel. Sellega seoses selgitatakse, et ühelt poolt põhinesid ajutise määruse tabelites 4-a kuni 6-c loetletud makromajanduslikud näitajad konsultandilt saadud andmetel, mida võimaluse korral võrreldi muudest olemasolevatest allikatest saadud andmetega. Teiselt poolt aga põhinesid ajutise määruse tabelites 7-a kuni 11-c loetletud mikromajanduslikud näitajad valimisse kaasatud liidu tootjatelt kogutud andmetel, mida komisjon oli kohapeal kontrollinud. Märkida tuleks ka, et sellised liidu tootmisharule kahju tekitamisel määravad tegurid nagu liidu tootmisharu kasumlikkuse tasemed, keskmine müügihind liidus ja hindade allalöömise arvutused põhinesid andmetel, mis olid kogutud valimisse kaasatud liidu tootjatelt ja eksportivatelt tootjatelt ning mida oli kohapeal kontrollitud. Seepärast lükati ülaltoodud väide tagasi.

(180)

Kuna ühtki muud märkust liidu tootmisharu majandusolukorra üldise hindamismetoodika kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 118–123.

(181)

AFASE väitis, et ajutise määruse põhjenduses 124 moodulite puhul kindlaks määratud tootmismaht ning samas põhjenduses moodulite ja elementide puhul kindlaks määratud liidu tootmisharu tootmisvõimsus olid üle hinnatud, ning esitas muudest allikatest (EPIA, IMS ja BNEF) pärit andmed, mis näitasid väiksemaid mahte.

(182)

Ajutise määruse põhjenduses 124 kindlaks määratud tootmismaht põhineb teabel, mis hõlmab nii börsil noteeritud kui ka börsil noteerimata äriühinguid. Ajutise määruse põhjenduses 124 kindlaks määratud muudatused liidu tootmises on kooskõlas ajutise määruse põhjenduses 108 kindlaks määratud muudatustega liidu tarbimises. AFASE esitatud andmed tootmismahtude kohta näitasid seevastu ajutise määruse põhjenduses 108 kindlaks määratud liidu tarbimise ja EPIA avaldatud liidu tarbimist käsitleva statistika puhul erinevaid suundumusi.

(183)

Mis puudutab tootmisvõimsust, siis uurimine näitas, et ajutise määruse põhjenduses 124 esitatud järeldused hõlmasid nende äriühingute tootmisvõimsusi, kes esitasid uurimisperioodil pankrotiavalduse või lõpetasid tootmise, samas kui nad ei olnud müünud oma tootmisrajatisi ja seadmeid ning olid seega võimelised tootmise väga kiiresti taastama. Nagu on märgitud põhjenduses 182, sisaldasid ajutise määruse põhjenduses 124 esitatud näitajad ka börsil noteerimata äriühingute andmeid.

(184)

Nagu on öeldud põhjenduses 137, kontrolliti sõltumatu konsultandi esitatud andmeid ja need leiti olevat piisavalt täpsed. Tuginedes eelöeldule leiti, et AFASE esitatud andmed, mis põhinevad muudel olemasolevatel allikatel, ei pruugi ilmtingimata olla esialgsete järeldustega vastuolus.

(185)

Igatahes ei mõjutaks AFASA esitatud näitajate heakskiitmine üldist järeldust, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju, kuna nende näitajate, st liidu toodangu ja liidu tootmisvõimsuse negatiivsed suundumused oleksid veelgi ilmsemad.

(186)

Üks sõltumatu importija väitis, et tootmismaht, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine oleks tulnud kindlaks teha üksnes valimisse kaasatud liidu tootjate andmete põhjal. Kuna tegemist on makromajanduslike näitajatega, tuleks need siiski kindlaks teha kõikide liidu tootjate tasandil, et saada liidu tootmisharu olukorrast adekvaatne ja täielik pilt. Seepärast lükati see väide tagasi.

(187)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist palus üks isik komisjonil selgitada viisi, kuidas konsultant oli arvutanud liidu aastatoodangu. Üks teine isik palus, et komisjon annaks täiendavaid selgitusi seoses liidu kogu tootmisvõimsuse kohta kättesaadavate erinevate andmete kooskõlastamisega. Üks teine isik leidis, et andmed liidu kogutoodangu ja kogu tootmisvõimsuse kohta oleksid pidanud pärinema valimisse kaasatud liidu tootjatelt, sest see oleks andnud usaldusväärsema tulemuse. Sellega seoses väideti, et avalikkusele kättesaadavad andmed on selliste andmete konfidentsiaalsuse tõttu ebatäpsed ning et iga uuringukeskus või konsultant pidi tuginema oma analüüsis arvukatele prognoosidele ja eeldustele.

(188)

Selgitatakse, et liidu aastatoodangu arvutamisel võeti aluseks näitajad, mille olid teatanud konsultandile liidu tootjad. Kui konkreetse liidu tootja aastatoodangut käsitlevaid näitajaid ei olnud mõne aasta kohta võimalik saada, kohaldati nende prognoosimiseks kõnealuse aasta uue tootmisvõimsuse suhtes eelmise aasta tootmisvõimsuse rakendamise taset. Institutsioonid on võrrelnud konsultandilt saadud näitajat ka näitajatega, mille esitas enne uurimise algatamist olukorra hindamiseks koostatud küsimustikele antud vastustes liidu tootmisharu. Need näitajad olid sarnased.

(189)

Mis puudutab taotlust saada täiendavaid selgitusi seoses liidu kogu tootmisvõimsuse kohta kättesaadavate erinevate andmete kooskõlastamisega, siis selle kohta märgitakse, et kõnealune teave on juba esitatud huvitatud isikutele tutvumiseks ette nähtud avatud toimikus. Seepärast jäeti see taotlus rahuldamata.

(190)

Lõpetuseks olgu märgitud, et liidu tootmine ja tootmisvõimsus on makromajanduslikud näitajad ning seepärast tuleb need kindlaks määrata kogu liidu tootmisharu tasandil, mitte valimisse kaasatud liidu tootjate tasandil.

(191)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks isik, et tootmisandmete kogumiseks kasutatud metoodika (peamiselt küsitlused ja külaskäigud tootmisrajatistesse) ei võimaldanud saada usaldusväärseid tulemusi tingituna selliste andmete konfidentsiaalsusest ja sellest tulenevast äriühingute vastumeelsusest neid andmeid avalikustada. Seepärast ei saa pidada sellist metoodikat asjakohaseks. Seda kinnitas väidetavalt asjaolu, et ehkki konsultant kasutas märksa suuremat arvu liidu tootjaid, kui võttis arvesse komisjon olukorra hindamisel uurimise algatamisetapis, on konsultandi kindlaks tehtud tootmise kogumaht väiksem kui tootmise kogumaht, mille tegi olukorra hindamisel kindlaks komisjon. Veel väitis kõnealune isik, et sellest tulenevalt ei saa selle kahjunäitajaga seotud teavet lugeda otseseks tõendusmaterjaliks algmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses.

(192)

Esiteks selgitatakse, et nende tootjate arv, keda ühelt poolt konsultant ja teiselt poolt komisjon arvesse võtsid, on laias laastus sama ning seetõttu tuli väide, et tulemused on ebajärjepidevad, tagasi lükata. Veel tuletatakse meelde, et konsultandi kogutud andmeid võrreldi võimaluse korral muudest allikatest pärit andmetega ning leiti, et hinnangud olid piisavalt usaldusväärsed. Seepärast kinnitatakse, et konsultandi esitatud teavet tootmisandmete kohta peetakse otseseks tõendusmaterjaliks algmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses.

(193)

Kuna ühtki muud märkust toodangu, tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendamise kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 124–128.

(194)

Ühe huvitatud isiku väitel oli liidu tootmisharu turuosa moodulite puhul vaid 19 % juba 2009. aastal ning selle 6 protsendipunkti suurust vähenemist vaatlusperioodil ei saa lugeda kahjuks.

(195)

6 protsendipunkti suurust turuosa vähenemist vaatlusalusel perioodil tuleb vaadelda samas ajavahemikus liidus toimunud moodulite tarbimise ligi 200 %-lise suurenemise taustal. Liidu tootmisharu ei saanud tarbimise kasvust kasu — vastupidi, isegi suurenenud tarbimise puhul ei suutnud liit suurendada vastavalt oma müügimahtu ja tema turuosa vähenes. Seepärast tuli see väide tagasi lükata.

(196)

Üks isik väitis, et müügiandmete kogumiseks kasutatud metoodika (peamiselt küsitlused ja külaskäigud tootmisrajatistesse) ei võimaldanud saada usaldusväärseid tulemusi tingituna selliste andmete konfidentsiaalsusest ja sellest tulenevast äriühingute vastumeelsusest neid andmeid avalikustada. Seepärast ei saa pidada sellist metoodikat asjakohaseks. Samuti ei saa neid pidada otseseks tõendusmaterjaliks algmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses. Nagu on märgitud põhjenduses 137, võrreldi konsultandi kogutud andmeid võimaluse korral muudest allikatest pärit andmetega ning leiti, et hinnangud olid piisavalt usaldusväärsed. Seepärast kinnitatakse, et konsultandi esitatud teavet müügiandmete kohta peetakse otseseks tõendusmaterjaliks algmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses.

(197)

Kuna muid märkusi liidu tootmisharu müügimahu ja turuosa kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 129–131.

(198)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks isik, et metoodika, mida kasutati selleks, et määrata kindlaks liidu kogutööhõive vaatlusalusel perioodil, oli väär. See isik väitis, et kui teave mõne konkreetse liidu tootja tööhõivemäära kohta ei olnud kättesaadav, võeti arvesse nende liidu tootjate keskmist tööhõivemäära, kelle puhul oli selline teave kättesaadav. See väide tuli tagasi lükata, sest kogutööhõive kindlaksmääramise metoodika oli teistsugune — kui andmed mõne konkreetse liidu tootja tööhõive kohta ei olnud kättesaadavad, prognoositi see näitaja sama äriühingu eelmis(t)e aasta(te) andmete põhjal. Nagu on osutatud põhjenduses 137, seda metoodikat kontrolliti ja see leiti olevat asjakohane. Seepärast lükati väide tagasi.

(199)

Kuna ühtki muud märkust liidu tootmisharu tööhõive ja tootlikkuse taseme kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 132–134.

(200)

Kuna ühtki märkust selle kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 135 ja 136.

(201)

Üks huvitatud isik vaidlustas järelduse, et keskmiste müügihindade langus mõjus laastavalt liidu tootmisharu kasumlikkusele. Kõnealune isik väitis, et samamoodi vähenesid ka liidu tootmisharu keskmised kulud ja seetõttu on hinnalangus loomulik. Nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 138, tehti uurimise käigus kindlaks, et liidu tootmisharu müügihinnad langesid siiski rohkem kui selle keskmised tootmiskulud ja seepärast ei kajastunud selline kulude langus liidu tootmisharu kasumlikkuses. Seepärast kinnitatakse, et liidu tootmisharu müügihindade langus mõjus laastavalt liidu tootmisharu kasumlikkusele, ning selle kohta esitatud väited lükati tagasi.

(202)

Üks teine isik vaidlustas ajutise määruse põhjenduses 138 esitatud järelduse, et hinnad olid uurimisperioodil jätkusuutmatul tasemel, väites, et seda peavad otsustama turujõud. Sama isik vaidles vastu ka samas põhjenduses esitatud järeldusele, et liidu tootmisharu ei saanud kulude vähenemisest dumpinguhinnaga impordi hinnasurve tõttu kasu. Sellega seoses märgivad institutsioonid järgmist. Väljendiga „jätkusuutmatu tase” viidatakse asjaolule, ei liidu tootmisharu müüs kahjumiga ega saanud seetõttu pikas perspektiivis ellu jääda. Seega on küsimuse puhul, kas hinnatase on jätkusuutlik, tegemist vaid tootmiskulude ja hindade suhte küsimusega. Väitega, et liidu tootmisharu ei saanud kulude vähenemisest kasu, viidatakse asjaolule, et kulud vähenesid aeglasemalt kui langesid hinnad. Mõlemat väidet toetavad ajutise määruse põhjenduses 138 esitatud tõendid. Seepärast tuli see väide tagasi lükata.

(203)

Kuna ühtki täiendavat märkust liidu tootmisharu keskmiste müügihindade kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 137 ja 138.

(204)

Sama huvitatud isik väitis ka, et vastupidiselt sellele, mis on öeldud ajutise määruse põhjenduses 140, ei ole vaatlusalusel perioodil toimunud mingit inflatsiooni ja seepärast ei saa tööjõukulude üldine kasv olla tingitud sellest tegurist.

(205)

Vastupidiselt asjaomase isiku väitele näitas uurimine, et vaatlusalusel perioodil on toimunud inflatsioon ning et tööjõukulude kasvu, mis esines vaid moodulite puhul, on võimalik põhjendada inflatsiooni ja tootlikkuse suurenemisega.

(206)

Ühe isiku väitel tekitas liidu tootmisharule kahju tööjõukulude suurenemine ja samal ajal toimunud tootlikkuse vähenemine. Esmalt tuleks märkida, et tööjõukulud püsisid elementide puhul stabiilsed, samal ajal kui tootlikkus suurenes nii elementide kui ka moodulite puhul. Seepärast saab viimati nimetatud suurenemist põhjendada tootlikkuse suurenemisega. Lisaks on uurimine näidanud, et tööjõukulud ei moodusta tootmiskuludest olulist osa, mida on öeldud ka juba ajutise määruse põhjenduses 203. Seepärast tuli see väide tagasi lükata.

(207)

Seda aluseks võttes kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 139 ja 140 esitatud järeldused.

(208)

Üks huvitatud isik väitis, et laovarude suurenemine vaatlusalusel perioodil — väljendatuna protsendina kogutoodangust — on ebaoluline ja seepärast ei saa selles näha tõendit kahju kohta. Veel väitis kõnealune isik, et viis, kuidas varusid kajastavad näitajad on ajutise määruse põhjenduses 141 esitatud, on eksitav, sest nende puhul kasutakse ühikut kW, mitte MW, nagu liidu tootmisharu toomismahu puhul.

(209)

Sellega seoses märgitakse, et ajutise määruse põhjendust 143 muudetakse ja see peaks olema järgmine: „… samasuguse toote laovarude kasv vaatlusalusel perioodil ei ole oluline tegur tuvastamaks, kas liidu tootmisharu kandis olulist kahju”. Tehnilise vea olemasolu saab selgeks eelmise lause põhjal, milles jõutakse järeldusele, et liidu tootjad hoiavad laos pigem piiratud varusid, sest nende tootmine põhineb tellimustel.

(210)

Ja veel — seda, kas varude väljendamisel on kasutatud ühikut kW või MW, peeti ebaoluliseks tuvastamaks, kas liidu tootmisharu kandis olulist kahju.

(211)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis mitu isikut, et varud oleks pidanud kindlaks määrama kogu liidu tootmisharu puhul ning et vaid kümne liidu tootja näitajad ei ole esinduslikud. Selgitatakse, et varusid peetakse mikromajanduslikuks näitajaks ja seepärast tuleks need kindlaks määrata teabe põhjal, mis on kogutud äriühingutelt eraldi, käesoleval juhul valimisse kaasatud liidu tootjatelt, kes leiti esindavat kogu liidu tootmisharu. Seepärast lükati ülaltoodud väide tagasi.

(212)

Kuna ühtki muud märkust varude kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 141–143.

(213)

Pärast ühelt huvitatud isikult saadud märkust selgitatakse, et ajutise määruse põhjenduses 148 esitatud väide, et rahavood näitasid 2009. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal „süvenevalt negatiivset suundumust”, on väär, sest rahavood, mis moodulite puhul aastatel 2009–2010 vähenesid, 2011. aastal tegelikult suurenesid ja vähenesid uurimisperioodil taas.

(214)

Sama isik väitis, et ajutise määruse põhjenduses 149 esitatud näitajad investeeringute kohta olid võrreldes ajutise määruse põhjenduses 124 esitatud liidu tootmisharu tootmisvõimsusega liiga väikesed. Selle väite tõestuseks teatas kõnealune isik, et on teadlik ühe liidu tootja investeeringust tootmisvõimsuse suurendamisse, mis oli märksa suurem. Asjaomane isik järeldas, et seepärast peab liidu tootmisharu kindlaksmääratud tootmisvõimsus olema üle hinnatud. Märgitakse, et selle väite kohta ei esitatud ühtki tõendit, eriti seoses kõnealuse liidu tootja tehtud investeeringuga. Ajutises määruses esitatud investeerimisnäitajad põhinesid seevastu valimisse kaasatud liidu tootjatelt saadud tegelikul ja kontrollitud teabel. Märkida tuleks ka, et see väide põhines valimisse kaasatud liidu tootjate koguinvesteeringute ja kogu liidu tootmisharu kogu tootmisvõimsuse võrdlusel, mida ei saa pidada asjakohaseks võrdlusaluseks, sest arvesse ei võetud kogu liidu tootmisharu koguinvesteeringuid. Seepärast tuli see väide tagasi lükata.

(215)

Kuna ühtki muud märkust kasumlikkuse, rahavoo, investeeringute ja investeeringutasuvuse ning kapitali kaasamise võime kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 144–152.

(216)

Eespool öeldut silmas pidades kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 153–158 esitatud järeldused, st et liidu tootmisharu kandis olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(217)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis mitu huvitatud isikut, et teostatud põhjusliku seose analüüsiga ei määratud, eraldatud ega eristatud ühelt poolt dumpinguhinnaga impordi kahjulikku mõju ja teiselt poolt muude samaaegselt liidu tootmisharu kahjustavate teadaolevate tegurite mõju. Peale selle väideti, et komisjon ei suutnud analüüsida kõiki teisi teadaolevaid tegureid koos.

(218)

Vastuseks sellele väitele tuleks märkida, et komisjon kontrollis väljakujunenud tava kohaselt esiteks seda, kas dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel on põhjuslik seos, ning teiseks seda, kas mõne muu teadaoleva teguri tõttu oli katkenud olulist kahju kandnud liidu tootmisharu ja dumpinguhinnaga impordi vaheline põhjuslik seos. Selles analüüsis hinnati, eraldati ja eristati ühelt poolt muude teadaolevate tegurite mõju liidu tootmisharu olukorrale ja teiselt poolt dumpinguhinnaga impordi kahjulik mõju tagamaks, et nende tegurite põhjustatud kahju ei omistataks dumpinguhinnaga impordile. Leiti, et neist ühelgi ei olnud tootmisharu olukorrale märkimisväärset mõju (või puudus selline mõju täielikult), mis oleks kummutanud tõsiasja, et hinnatud olulist kahju tuleb seostada dumpinguhinnaga impordiga. Neil põhjustel lükati see väide tagasi.

(219)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas mitu huvitatud isikut ülaltoodud põhjendusi. Sellega seoses väideti, et komisjon peaks panema põhjendatud ja asjakohase selgituse abil selgelt paika, et muude tegurite kui dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju ei tohiks omistada sellele impordile.

(220)

Käesolevas uurimises jõuti pärast kõikide faktide kontrollimist järeldusele, et dumpinguhinnaga import on eraldi võetuna põhjustanud liidu tootmisharule olulist kahju. Muude teadaolevate tegurite mõju suuruse hindamine ei olnud käesoleval juhul võimalik ja seepärast teostati kvalitatiivne hindamine, nagu on sätestatud ajutise määruse põhjendustes 164–222. Kokkuvõttes kinnitati, et liidu tootmisharu kantud olulise kahju põhjustas dumpinguhinnaga import. On tõsi, et teiste tegurite mõju liidu tootmisharu taandarengule peeti piiratuks. Tuleks märkida, et algmääruse artikli 3 lõigetega 6 ja 7 ei ole kehtestatud ühtki kohustust, mis käsitleks teostatava kahju omistamise ja mitteomistamise analüüsi vormi. Vastupidi, algmääruse artikli 3 lõigete 6 ja 7 alusel tuleb need analüüsid teha nii, et dumpinguhinnaga impordi kahjulik mõju oleks võimalik eraldada ja eristada teiste tegurite kahjulikust mõjust. Uurimise käigus ei ilmnenud ühtki tõendit selle kohta, et muud teadaolevad tegurid, mis võisid mõjutada kantud kahju, oleksid kas koos või eraldi katkestanud dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahelise põhjusliku seose. Ülaltoodud analüüsi arvesse võttes kinnitati, et muud teadaolevad tegurid ei andnud võimalust kummutada järeldust, et liidu tootmisharu kantud oluline kahju tuleb omistada dumpinguhinnaga impordile. Neil põhjustel lükati need väited tagasi.

(221)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitasid mõned huvitatud isikud vastuväited ajutise määruse põhjenduses 160 esitatud järeldusele. Nad kordasid, et uurimisaluse toote turutingimused on liikmesriigiti erinevad ja seepärast tuleks põhjusliku seose analüüs teha iga liikmesriigi kohta eraldi. Peale selle väitsid kõnealused isikud, et riiklikud toetuskavad, päikesepaiste ja elektrihinnad (sh reguleerivad maksud) on liikmesriikides erinevad ning lisaks on igal turul erinevad turuosad (kodudes kasutatavad seadmed võimsusega alla 40 kW, ettevõtetes ja tööstussektoris kasutatavad seadmed võimusega 40 kW kuni 1 MW ja kommunaalsektori seadmed võimsusega 1–10 MW). Seda arvesse võttes väitsid nad, et põhjusliku seose analüüs tuleks teha eraldi ühelt poolt iga liikmesriigi kohta ja teiselt poolt suuremahulise turuosa ja kodukasutajate turuosa kohta.

(222)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas mõni huvitatud isik oma väidet, et põhjusliku seose analüüs tuleks teha iga liikmesriigi puhul eraldi, esitamata siiski selle kohta täiendavaid argumente või uusi tõendeid.

(223)

Uurimine on näidanud, et müügi- ja impordihinnad on sarnased kogu liidus. Seetõttu võib järeldada, et uurimisaluse toote jaoks on tõepoolest olemas üks turg. Samuti ei osutanud uurimine, et liikmesriigi või piirkonna tootjad oleksid keskendanud oma tegevuse sellele konkreetsele turule või et dumpinguhinnaga import oleks koondunud ühte liikmesriiki või piirkonda. Pealegi ei väitnud ükski huvitatud isik, et dumpingut ja kahju tuleks analüüsida liikmesriigi tasandil, mis aga oleks eeltingimus põhjusliku seose analüüsi tegemiseks iga liikmesriigi puhul eraldi. Uurimise käigus ei ilmnenud ühtki tõendit selle kohta, et see oleks olnud asjakohane lähenemine, võttes eeskätt arvesse, et liidu tasandil vaadeldava toote hinnad olid sarnased kogu liidus. Peale selle märgitakse, et päikesepaiste võib olla sama liikmesriigi eri piirkondades erinev (nt Lõuna-Prantsusmaal on seda rohkem kui Põhja-Prantsusmaal) või ühe liikmesriigi eri piirkondades võivad olla erinevad toetuskavad (nt Belgias), ning seepärast võib kõnealuste tegurite mõju nõudlusele olla samas liikmesriigis piirkonniti erinev. Erinevused liikmesriikide ja/või piirkondade õigusraamistikes ning tingimustes, nt päikesevalguse hulgas, ei õigusta eraldi põhjusliku seose analüüsi ning koos sellega eraldi kahju- ja dumpinguanalüüsi tegemist. Seepärast tuli need väited tagasi lükata.

(224)

Üks teine huvitatud isik väitis, et ehkki olulised on ka teised tegurid, on nõudluse kindlaksmääramisel põhitegur riiklikud toetuskavad. Sama isik vaidlustas ka selle, et mõnes paigas on juba saavutatud võrgupariteet, väites, et moodulite hinnad alates uurimisperioodi algusest tõusid, samas kui elektrihinnad langesid. Lisaks väitis ta, et vähemalt teatavates liikmesriikides ei võimalda regulatiivsed, majanduslikud ja tehnilised tingimused võrguga ühinemist ning nende liikmesriikide jaoks on seetõttu ebaoluline, kas võrgupariteet on saavutatud või mitte. Kõnealune isik ei esitanud aga eeltoodud väidete kohta ühtki tõendit. Eelnevad väited kinnitavad, et olukord seoses riiklike toetuskavade ja võrgupariteediga võib olla liikmesriikides mõnevõrra erinev. Esitatud teave ei olnud siiski sellist laadi, et see oleks tõestanud iga liikmesriigi kohta eraldi analüüsi tegemise põhjendatust.

(225)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas sama huvitatud isik seda väidet ja esitas teabe, mille põhjal pidid väidetavalt näha olema liikmesriikide ja segmentide erinevad turutingimused. Esitatud teavet ei saanud siiski pidada veenvaks, sest see koosnes PowerPointi esitlusest, millele ei olnud lisatud ühtki toetavat tõendit, ning seepärast ei tõestanud see, et analüüsi tegemine iga liikmesriigi puhul eraldi oleks põhjendatud. Seepärast tuli selle isiku väide tagasi lükata.

(226)

Sellest tulenevalt jõuti järeldusele, et põhjusliku seose analüüsimine liikmesriikide ja/või piirkondade ning segmentide kaupa ei ole vastavuses tegeliku turuolukorraga. Kuna ühtki muud märkust selle kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 159 ja 160 esitatud järeldused.

(227)

Hiina valitsus väitis, et komisjon on olnud põhjusliku seose analüüsimisel ebajärjepidev, sest kahju analüüsiti moodulite ja elementide puhul eraldi, samal ajal kui põhjusliku seoses analüüsimisel ei tehtud tooteliikidel vahet. Sellega seoses märgitakse, et ehkki kahjunäitajad esitati tõepoolest eraldi iga tooteliigi kohta, viitavad iga näitaja puhul tehtud järeldused uurimisalusele tootele tervikuna. Ühtlasi tuletatakse meelde, et moodulid ja elemendid on üks toode, ning põhjusliku seose analüüs tehti seda aluseks võttes. Seepärast lükati väide tagasi.

(228)

Üks huvitatud isik vaidlustas järelduse, et vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga Hiina RVst importimise ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel on piisav seos. Väidetavalt kinnitas seda ühelt poolt asjaolu, et 2009.–2010. aastal suurenes elementide puhul märgatavalt liidu tootmisharu kasumimarginaal (kahjumist 12 % kasumini), samal ajal kui Hiinast pärit impordi hind oli liidu tootmisharu hindadest 36 % madalam ja selle impordi turuosa kõnealusel perioodil kahekordistus. Teiselt poolt suurenes aastatel 2010–2011 Hiina impordi turuosa vaid 6 protsendipunkti, ehkki tarbimine kasvas sel perioodil tunduvalt enam, samas kui liidu tootmisharu osa vähenes sellegipoolest 36 %. Veel väitis kõnealune isik, et uurimisperioodil oli teistest kolmandatest riikidest imporditud elementide hinnatase sama kui Hiina impordi oma, ent nende turuosa suurenes vastavalt liidu tootmisharu turuosa vähenemisele rohkem.

(229)

Uurimine näitas, et vaatlusalusel perioodil suurenes Hiina turuosa kõikide tooteliikide puhul pideavalt (17 protsendipunkti moodulite, 17 protsendipunkti elementide puhul). Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi maht suurenes moodulite puhul rohkem kui 300 % ja elementide puhul 482 %. Samal ajal langesid oluliselt ja pidevalt Hiina impordihinnad (vaatlusalusel perioodil moodulite puhul 64 % ja elementide puhul 42 %) ning uurimisperioodil lõid nad liidu tootmisharu hinnad märkimisväärselt alla. Samas vähenes vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu turuosa ning nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjendustes 153 ja 154, ilmnes kõikide peamiste kahjunäitajate puhul negatiivne suundumus. Seepärast kinnitatakse, et dumpinguhinnaga impordi suurenemise ja liidu tootmisharu turuosa vähenemise vahel on selge ajaline kokkulangevus.

(230)

Nagu on näidatud ajutise määruse põhjendustes 161 ja 162, tehti see ajaline kokkulangevus kindlaks kõikide tooteliikide puhul eraldi. Pealegi ei anna analüüs, mille puhul vaadeldakse impordi mõju liidu tootmisharu kasumimarginaalile igal vaatlusaluse perioodi aastal eraldi, kasutuskõlblikke tulemusi, kuna dumpingu ja olulise kahju ning nende omavahelise põhjusliku seose olemasolu ei tule kindlaks teha iga aasta kohta eraldi. Dumpinguhinnaga impordi ja olulise kahju vahelise seose tõestamiseks piisab, kui analüüsida muutusi kogu vaatlusaluse perioodi vältel.

(231)

Märgitakse ka, et liidu tootmisharu kasumlikkus on üks algmääruse artikli 3 lõikes 5 osutatud teguritest, mida tuleks uurida, kui vaadeldakse dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharu olukorrale. Pelgalt asjaolu, et liidu tootmisharu oli mingil konkreetsel aastal kasumlik, ei pruugi tähendada ilmtingimata seda, et see ei kandnud mingit olulist kahju. Selleks et teha kindlaks põhjuslik seos kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel, ei pea liidu tootmisharu turuosa vähenemine olema pealegi täpses vastavuses dumpinguhinnaga impordi turuosa suurenemisega. Ja veel — muid tegureid (nt muude kolmandate riikide importi või tarbimise arengut), mis oleksid võinud mõjutada liidu tootmisharule kahju tekitamist, kontrolliti ja käsitleti eraldi ajutise määruse põhjendustes 164–224.

(232)

Liidu tootmisharu hinnad alla löönud dumpinguhinnaga impordi mahu märgatava kasvu ja liidu tootmisharu üha ebakindlama olukorra ajaline kokkulangevus näitab käesoleval juhul selgelt põhjuslikkust, nagu on öeldud ajutise määruse põhjendustes 161–163. Seepärast lükati väited dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahelise mis tahes seose puudumise kohta tagasi.

(233)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist jätkas sama huvitatud isik põhjusliku seose analüüsi vaidlustamisega, sest liidu tootmisharu kasumlikkust ei analüüsitud konkreetselt teatavate aastate puhul (eelkõige 2010. aasta puhul), vaid seoses kogu vaatlusaluse perioodiga.

(234)

Sellega seoses tuleks märkida, et põhjusliku seose kohta ei saa teha ühtki paikapidavat järeldust, kui vaatlusalusest perioodist valitakse välja vaid üks konkreetne aasta ning samal ajal eiratakse liidu tootmisharu arengut kogu vaatlusaluse perioodi jooksul ja selle seost muudatustega dumpinguhinnaga impordis. Selline analüüs annab vaid osalise pildi ja selle põhjal ei saa teha ühtki usaldusväärset järeldust. Kasumlikkuse määrad, mis suunasid ka teisi 2010. aastal saavutatud liidu tootmisharu finantsnäitajaid, olid seega kõrged tänu erakordselt suurele hüppele liidu tarbimises, mida toetasid väga helded toetuskavad, mis võimaldasid liidu tootmisharul suurendada samal aastal rohkem kui kunagi varem oma müüki, ent vaid ajutiselt, nii et see ei olnud seda liiki tootmisharu jaoks igal juhul jätkusuutlik. Seepärast tuli see väide tagasi lükata.

(235)

Kuna täiendavaid märkusi dumpinguhinnaga impordi mõju kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 159–163.

(236)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitasid mitu huvitatud isikut kommentaari seoses järeldustega, milles käsitletakse importi muudest kolmandatest riikidest, ning kordasid neid märkusi pärast lõplike järelduste avalikustamist. Need isikud ei toonud aga päevavalgele uut teavet ega tõendeid, mis oleksid võinud anda põhjust muuta asjakohaseid esialgseid järeldusi.

(237)

Need isikud tõstsid eelkõige esile Taiwanist pärit elementide impordimahu. Kuid Taiwanist pärit vaatlusaluse toote absoluutne impordimaht (1 132 MW) moodustab vaid väga väikese osa (alla 5 %) liidu kogutarbimisest (21 559 MW) ja on samuti väga väike võrreldes Hiina RVst pärit impordiga (15 005 MW). Seepärast on Taiwanist pärit import kahjustanud liidu tootmisharu väga vähe (kui üldse) ega ole katkestanud põhjuslikku seost.

(238)

Kuna ühtki muud märkust impordi kohta muudest kolmandatest riikidest ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 164–167 esitatud järeldused.

(239)

Üks huvitatud isik väitis, et komisjon ei suutnud analüüsida tarbimise arengu mõju. Sellega seoses väideti, et Hiina RVst pärit import ei katnud kogu tarbimise suurenemist, ning et ehkki moodulite puhul liidu tootmisharu turuosa aastatel 2009–2010 kahanes, tootmisharu kasumlikkus samas ajavahemikus siiski suurenes. Väideti ka, et 2009. aastal, mil Hiina RVst pärit elementide impordi turuosa oli vaid 8 %, kandis liidu tootmisharu siiski 8 %-list kahju.

(240)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 168, jäi vaatamata sellele, et liidu tarbimine uurimisperioodil vähenes, Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa vaatlusalusel perioodil kas samaks (moodulite puhul) või suurenes (elementide puhul), kahjustades liidu tootmisharu. Seepärast ei saa järeldada, et tarbimise vähenemine oleks põhjustanud dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahelise põhjusliku seose katkemise. Pealegi näitas uurimine, et kuna liidu tootmisharu tootmisvõimsus oli igal juhul märksa väiksem kui tarbimise tase, ei oleks uurimisperioodil aset leidnud tarbimise vähenemine saanud mõjutada liidu tootmisharule kahju tekitamist. Seepärast lükati see väide tagasi.

(241)

Üks teine huvitatud isik vaidlustas väite, et liidu nõudlus jääb alles isegi riiklike toetuskavade puudumise korral. Kõnealuse isiku väitel on nõudluse ja toetuskavade vahel seos ning et selliste kavade puudumise korral ei oleks fotoelektriliste toodete sektori projektid enam kasumlikud ja seepärast kaoks ka nõudlus päikesepaneelide järele.

(242)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 169, leiti uurimise ajal märke sellest, et isegi toetuskavade puudumise korral on nõudlus endiselt olemas ja jääb alles ka tulevikus. Kõnealune isik ei esitanud mingeid tõendeid, mis oleksid võinud nende järelduste väärtust kahandada. Kuna uut teavet selle kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 169 esitatud järeldused ja lükatakse kõnealune väide tagasi.

(243)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hiina valitsus, et asjaolu, mille kohaselt liidu tootmisharu võimsus ei vastanud igal juhul liidu nõudlusele, on ebaoluline, sest liidu tootmisharu moodulite müügimaht kahanes kooskõlas tarbimise vähenemisega, ning kordas, et liidu tootmisharu kantud olulise kahju põhjus oli tarbimise vähenemine 2011. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal. Ehkki liidu tarbimine 2011. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal tõepoolest vähenes ja moodulite müügimaht kahanes sama suundumust järgides, tuleb seda vaadelda seoses Hiina dumpinguhinnaga impordi arenguga, mis lõi märkimisväärselt alla liidu tootmisharu hinnad, sundides liidu tootmisharu müüma kahjumiga. Sellega seoses tuletatakse meelde — nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 111 –, et ajal, mil tarbimine vähenes, Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga import kas säilitas oma turuosa (moodulite puhul) või suurendas seda (elementide puhul). Samal ajal langesid märgatavalt Hiina impordihinnad ja lõid oluliselt alla liidu tootmisharu müügihinnad. Seepärast lükati see väide tagasi.

(244)

Kuna ühtki muud märkust liidu tarbimise arengu kohta ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 168 ja 169 esitatud järeldused.

(245)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist kordas mitu huvitatud isikut, et liidu tootmisharu kantud kahju põhjuseks oli liikmesriikides rakendatud soodustariifide muutmine. Nende väitel avaldas soodustariifide muutmine hindadele ja sellega ka liidu tootmisharu kasumlikkusele tugevat survet languse suunas. Üks huvitatud isik väitis, et uuriti vaid soodustariifide muutmise mõju nõudlusele, ehkki oleks pidanud analüüsima ka selle mõju hindadele. Sellega seoses väitis mitu huvitatud isikut, et enamik liikmesriike tegi suuri kärpeid juba 2010. aastal, pannes sellega langema moodulite hinnad.

(246)

Selle väitega seoses tuleks märkida, et liikmesriigid rakendasid soodustariifide kärpeid eri aegadel ja eri kiirusega ning üldise pildi saamine kogu liidu kohta on võrdlemisi keeruline. Olenemata hetkest, millal soodustariifide määrad langesid väga madalale tasemele, ei saa liidu hindade ja kasumlikkuse olulist langust vaatlusalusel perioodil põhjendada üksnes või peamiselt soodustariifide vähendamisega. Esiteks oli teabe põhjal, mis koguti Saksamaa ja Itaalia kohta, mis moodustasid 2011. aastal üheskoos umbes 75 % liidu turust, keskmise müügihinna langus uurimisperioodil ilmsem kui soodustariifimäärade vähenemine. Teiseks nähtub kogutud tõenditest, et mõnes riigis (nt Itaalias) pidi liidu tootmisharu vähendama märkimisväärselt oma hindu isegi väga soodsate soodustariifimäärade puhul. Ja lõpetuseks, liidu tootjad pidid müüma uurimisperioodil tooteid tootmiskuludest madalama hinnaga, mis oli peamiselt selle tagajärg, et Hiina eksportivate tootjate käes oli 80 % liidu turust ja seega ka võimalus mõjutada hinnakujundusmehhanismi.

(247)

Veel tehti uurimise käigus kindlaks, et kuni 2011. aastani muutsid soodustariifide kõrgemad määrad koos liidus aset leidnud moodulite hinna langusega investeerimise päikeseenergiasse äärmiselt atraktiivseks, sest investeeringute tasuvuse määr oli väga kõrge. Seepärast oli tulemuseks suur arv investeeringuid ja sellest tulenevalt suur nõudlus päikesepaneelide järele. Suurenenud nõudluse tulemusel suurenes märkimisväärselt makstud soodustariifide kogusumma ja enamik liikmesriike alandas olemasolevaid soodustariife, et vältida muu hulgas elektrihinna tõusu. See näitab, et soodustariifide kärped võisid olla ka langevate hindade tulemus, mitte vastupidi.

(248)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks isik, et käesoleva määruse põhjendus 246, milles on märgitud, et kogu liidu nõudlust on keeruline hinnata, ja põhjendus 223, milles on öeldud, et põhjusliku seose analüüsimine iga liikmesriigi puhul eraldi ei too asjalikke tulemusi, on teineteisega vastuolus. Sellega seoses selgitatakse, et põhjenduses 246 esitatud hinnangus viidatakse sellele, kui keeruline on saada üldist pilti soodustariifide muutumisest kogu liidus, mitte liidu nõudluse osas, nagu väidab huvitatud isik. Sellest tulenevalt ei ole nende kahe põhjenduse vahel mingit vastuolu ja seepärast lükati väide tagasi.

(249)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks isik, et isegi kõrgete soodustariifimäärade puhul võib moodulite hind tehnoloogia arengu, mastaabisäästu, kulude vähenemise ja suureneva üleilmse tootmisvõimsuse tõttu märgatavalt langeda. Selle väitega seoses märgitakse, et kogutud tõendite põhjal pidid Itaalia tootjad langetama oma hindu allapoole tootmiskulusid isegi kõrgete soodustariifimäärade puhul. Kuigi ülalnimetatud tegurid võisid tõepoolest mõjutada keskmisi kulusid, ei saa nendega põhjendada seda, miks liidu tootjad pidid langetama oma hindu allapoole oma tootmiskulusid. Seepärast järeldatakse, et hinnad surus jätkusuutmatule tasemele peamiselt Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga import, ning kõnealune väide lükati tagasi.

(250)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks isik, et põhjenduses 247 esitatud järelduse (et soodustariifide kärped võisid olla ka langevate hindade tulemus, mitte vastupidi) toetuseks pole ühtki tõendit.

(251)

Märgitakse, et põhjenduses 247 tehtud järeldused tuginesid teabele, mis oli uurimise ajal kättesaadav, ja kirjeldatud stsenaariumi peeti selle konkreetse turu olusid silmas pidades tõepoolest mõistlikuks. Seepärast lükati see väide tagasi.

(252)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas üks isik, et ta ei nõustu järeldusega, mille kohaselt liidu tootjatele avaldatud surve hindu alandada oli põhjustatud dumpinguhinnaga impordist, ning väitis, et hoopiski soodustariifide kärped olid need, mis sundisid liidu tootjaid oma hindu alandama. Sama isik kordas, et pärast soodustariifide vähendamist langesid fotoelektrilise süsteemi hinnad kooskõlas selle vähenemisega, nii et projektiarendajate kulud ei suurenenud, mis tõi lõppkokkuvõttes liidu tootjatele kaasa hinnasurve.

(253)

Kuna nende väidete kohta ei esitatud ühtki veenvat tõendit, jäi komisjon kindlaks oma analüüsile ja järeldustele, mis on esitatud põhjendustes 246–247.

(254)

Sama isik väitis, et turgu suunavad muudatused soodustariifides, ja esitas teabe fotoelektriliste seadmete arvu kohta Ühendkuningriigis aastatel 2012 ja 2013. Teave, mille kõnealune isik esitas, oli Ühendkuningriigi valitsuse trükis, mis põhines Ühendkuningriigi registrisse Central FiT Register tehtavatel iganädalastel kannetel. Märgitakse, et see teave käsitles peamiselt aega, mis jäi väljapoole uurimisperioodi, ja oli seotud vaid ühe liikmesriigiga, samal ajal kui käesolevas uurimises keskenduti olukorrale liidu turul tervikuna. Igal juhul ei vaielda vastu, et soodustariifide tasemed mõjutavad nõudlust, kuivõrd piirkondades, kus päikesekiirgust on vähem, sõltub investeeringute kasumlikkus soodustariifi tasemest. Näitamaks, et kahju on põhjustanud tase, millel soodustariifid olid uurimisperioodil kehtestatud, oleksid huvitatud isikud siiski pidanud tõestama, et liidu tootjate hinna tõusmine mittekahjustavale tasemele oleks tähendanud, et liidu tootjad ei oleks saanud vaatlusalust toodet müüa, sest investeeringud fotoelektrilistesse süsteemidesse ei oleks olnud selle hinnataseme juures elujõulised. Selliseid tõendeid ei esitatud. Seepärast lükati see väide tagasi.

(255)

Seepärast lükati tagasi väide selle kohta, et soodustariifide vähendamised katkestasid dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahelise põhjusliku seoses.

(256)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist toonitas üks huvitatud isik taas, et soodustariifide muutmine muutis päikeseenergiasse investeerimise võimalused investorite jaoks ebahuvitavaks ja vähendas seega nõudlust toote järele. Üks teine huvitatud isik väitis, et ajutise määruse põhjenduses 173 esitatud järeldus, et vaatamata soodustariifisüsteemi tühistamisele tehakse Hispaanias endiselt investeeringuid, on vale.

(257)

Soodustariifide mõju nõudlusele on käsitletud ajutise määruse põhjenduses 173. Kuna ühtki uut väidet selle kohta ei esitatud, lükati ülaltoodud väide, et nõudlus soodustariifide muutmise tõttu vähenes, tagasi. Mis puudutab Hispaanias tehtavaid investeeringuid, siis selgitatakse, et ajutise määruse põhjenduses 177 esitatud järeldused põhinevad uurimise raames saadud teabel, mida on kohapeal kontrollitud. Kuna kõnealune isik ei esitanud selle kohta uut teavet ega uusi tõendeid, tuli väide tagasi lükata.

(258)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis mitu huvitatud isikut, et madalate soodustariifimäärade tõttu olid investeeringud fotoelektriliste toodete sektori projektidesse majanduslikult elujõulised vaid siis, kui neis kasutati Hiina RVst pärit madalaima hinnaga päikesepaneele. Seepärast väideti, et soodustariifide kärped põhjustasid liidu tootmisharule olulist kahju. Ühe teise isiku väitel mõjutab soodustariifimäära tase moodulite hinnakujundusmehhanismi.

(259)

Tuleks märkida, et mooduli kogukulu, mille puhul projekt oleks endiselt majanduslikult elujõuline, on liikmesriigiti või piirkonniti erinev mitmete selliste tegurite tõttu nagu soodustariifid, muud regulatiivsed stiimulid, päikesepaiste, tavapärased elektrihinnad jne.

(260)

Peale selle näitas uurimine, et praegused seadmed sõltuvad üha vähem soodustariifidest, sest mitmes Euroopa piirkonnas — nt suures osas Itaaliast, Hispaanias, Portugalis, Lõuna-Prantsusmaal ja Kreekas — on teatavate seadmete puhul saavutatud tõenäoliselt fotoelektrilise süsteemi võrgupariteet.

(261)

Eespool nimetatud põhjustel lükati selle kohta esitatud väited tagasi.

(262)

Ühe huvitatud isiku väitel ei uurinud komisjon seda, kas liidu tootmisharu ei suutnud ette näha valitsuste toetuskavade rakendamise järsku lõpetamist või nende vähendamist. Selle väite kinnituseks ei esitatud ühtki argumenti. Tuleks siiski märkida, et kogutud tõendite põhjal ei ole mingit märki sellest, et liidu tootmisharu oleks reageerinud turusignaalidele (nt tarbimise arengule) ja muule olemasolevale teabele (nt toetuskavade vähendamisele) ebamõistlikult. Seepärast lükati see väide tagasi.

(263)

Üks huvitatud isik väitis, et soodustariifide kärped vähendasid liidu tootmisharu müüki, sest investeeringud olid elujõulised vaid taskukohaste Hiina hindadega. Kogutud tõendid näitavad tegelikult ainult seda, et uurimisperioodil toimus liidu tootmisharu müügis vaid väike langus vastupidiselt sellele, mida olnuks oodata, kui fotoelektriliste toodete sektori projektid oleksid olnud elluviidavad vaid Hiina moodulitega. Vastupidi, 2011. aastani liidu tootmisharu moodulite müük kasvas ja seejärel uurimisperioodil pisut kahanes, järgides sama suundumust kui tarbimine. Seepärast lükati see väide tagasi.

(264)

Üks teine huvitatud isik väitis, et ajutise määruse põhjendustes 174 ja 175 esitatud järeldusel, et soodustariifide muutused ei põhjustanud põhjusliku seose katkemist, ei ole ei faktilist ega õiguslikku alust ning see ei ole kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 7, sest komisjon ei suutnud hinnata soodustariifide vähendamisega tekitatud kahju taset ja pidas liidu tootmisharu hinna märkimisväärset langust vaid Hiina dumpinguhinnaga impordi tagajärjeks. Sama isiku väitel oli moodulite, elementide ja plaatide hinna langus üleilmne nähtus ega olnud tingitud Hiina impordi avaldatud survest.

(265)

Seoses väitega, et komisjon ei suutnud hinnata soodustariifi kärbetega põhjustatud kahju taset, viidatakse ajutise määruse põhjendustele 174, 175 ja 182 ning käesoleva määruse põhjendustele 245–263, milles komisjon on jõudnud järeldusele, et ei nõudluse vähenemine ega soodustariifide mõju liidu hindadele — hoolimata sellest, kas ja kui suures ulatuses võisid nende põhjuseks olla soodustariifide kärped — pole olnud selline, mis oleks põhjustanud liidu tootmisharu kantud kahju ja Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi põhjusliku seose katkemise. Seepärast lükati väide, et komisjoni järeldustel puudub faktiline alus, tagasi. Seoses väitega, et moodulite ja elementide hinna langus oli üleilmne nähtus, viidatakse ajutise määruse põhjendustele 164–167, milles hinnatakse teistest riikidest kui Hiina RVst pärit liitu suunatud impordi mahte ja hindu. Ehkki hindade langemise suundumus oli moodulite ja elementide puhul üleilmselt tõepoolest olemas, on Hiina RVst pärit impordi dumpinguhinnad seda suundumust süvendanud ja viinud hinnad kahjumit tekitava tasemeni. Tuginedes eelöeldule, lükati see väide tagasi.

(266)

Kuna ühtki märkust liidu tootmisharule antud muu rahalise abi kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 184 ja 185 esitatud järeldused.

(267)

Üks huvitatud isik kordas väidet, et olulise kahju põhjustas pigem liigne tootmisvõimsus nii maailma kui ka liidu turul kui import Hiina RVst. Sellega seoses väideti, et liidu tootmisharu paisutas oma võimsused üle, mida tõestas madal tootmisvõimsuse rakendamise tase, ja seepärast oli mis tahes kahju põhjustanud tootmisharu ise. Liigse tootmisvõimsuse väidetavat mõju liidus ja kogu maailmas on ajutise määruse põhjendustes 185–190 juba käsitletud ning seepärast tuli väide uue teabe puudumise tõttu tagasi lükata.

(268)

Ühe teise huvitatud isiku väitel viis liigne tootmisvõimsus hinna otstarbekohastamiseni. Sellega seoses tuleks märkida, et ühelt poolt tõi liigne tootmisvõimsus tegelikult kaasa n-ö võidujooksu madalaima hinna poole ja liidu tootmisharu hindade allasurumise, mis oli üldjuhul suurem kui tootmiskulude vähenemine. Teiselt poolt — nagu on öeldud ajutise määruse põhjenduses 186 — järgiti liidu tootmisharu tootmisvõimsuse suurendamisel turu arengut ning seda võimsust peeti mõistlikuks. Elementide puhul kasvas tootmisvõimsus vähem kui moodulite puhul. Asjaomane isik ei esitanud selle kohta uut teavet ega uusi tõendeid ning seepärast tuli need väited tagasi lükata.

(269)

Üks teine huvitatud isik väitis, et liidu tootmisharu kantud kahju põhjustas asjaolu, et liidu tootmisharu keskendub üksnes spetsiifilistele investeeringutele ega tee vajalikke investeeringuid tootmisvõimsuse suurendamisse ega kulude vähendamisse. Ka seda väidet ei õnnestunud kinnitada uurimise tulemustega, mis näitasid, et liidu tootmisharu suurendas vaatlusalusel perioodil oma tootmisvõimsust ja tõhusust (ajutise määruse põhjendused 124 ja 187). Seepärast lükati see väide tagasi.

(270)

Peale selle väitis üks huvitatud isik, et liidu tootmisharu suurendas oma tootmisvõimsust hoolimata sellest, et tootmisvõimsuse rakendamise tasemed olid juba madalad, põhjustades sellega endale ise kahju. See väide tugines valimisse kaasatud liidu tootjate investeeringute suundumuse ja kogu liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendamise suundumuse võrdlusel, mis ei ole asjakohane võrdlusalus. Lisaks näitas uurimine, et liidu tootmisharu ei olnud suurendanud oma tootmisvõimsust ulatuses, mis oleks ületanud liidu tarbimise arengut, ning seepärast lükati see väide tagasi.

(271)

Lisaks näitavad kogutud tõendid, et investeeringutega uutesse masinatesse vähendas liidu tootmisharu oma tootmiskulusid ja muutus kulude poolest konkurentsivõimelisemaks. Seepärast tuli see väide tagasi lükata.

(272)

Üks huvitatud isik väitis, et ajutise määruse põhjenduses 189 esitatud järeldused olid vastuolus ajutise määruse põhjendustes 124 ja 186 tehtud järeldustega, andmata samas täiendavaid selgitusi väidetava vastuolu laadi või ulatuse kohta. Seepärast tuli see väide tagasi lükata.

(273)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidles mõni huvitatud isik vastu sellele, et liidu tootmisharu võimsuse suurendamine oli mõistlik ning kooskõlas turu ja eelkõige liidu tarbimise arenguga. Mis puudutab mooduleid, siis tootmisvõimsus kasvas vaatlusalusel perioodil 106 %, samal ajal kui liidu tarbimine suurenes 221 %, seega enam kui topelt. Sama lugu oli elementidega — tootmisvõimsus kasvas vaatlusalusel perioodil 39 %, samal ajal kui liidu tarbimine suurenes 87 %. See näitab, et võimsuse kasv oli oluliselt väiksem tarbimise kasvust, ning seepärast ei saa seda pidada ebamõistlikuks, võttes arvesse, et liidus ei ole kunagi olnud liigset tootmisvõimsust. Pealegi ei tuleks seda, kas võimsuse suurendamine oli mõistlik, analüüsida aastate kaupa eraldi, vaid arvesse tuleks võtta suundumust kogu vaatlusalusel perioodil. Võimsuse suurendamise mõju hakkab seega tavaliselt täielikult avalduma alles pärast teatava aja möödumist investeeringu tegemisest ja ühe aasta eraldi analüüsimine võib anda moonutatud pildi. Seepärast lükati see väide tagasi.

(274)

Kuna ühtki muud märkust liidu tootmisharu liigse tootmisvõimsuse kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 185–190 esitatud järeldused.

(275)

Mõned huvitatud isikud toonitasid taas, et liidu tootmisharu või vähemalt osa sellest ei saa pikaajaliste tooraine tarnelepingute tõttu kasu polükristalse räni hinna langusest uurimisperioodil. Viidates ajutise määruse põhjenduses 193 esitatud järeldusele, milles on öeldud, et liidu tootmisharul õnnestus oma pikaajalised lepingud koos oma tarnijatega (sh plaatide tootjatega) uuesti läbi vaadata ja seepärast saadi madalamast hinnast kasu, väitsid kõnealused isikud, et polükristalse räni ja/või plaatide pikaajaliste lepingute läbivaatamise või lõpetamisega kaasnesid trahvid. Selle väite toetamiseks esitasid kõnealused isikud ajakirjanduses ilmunud artiklid, milles oli öeldud, et mõned liidu tootjad olid sattunud kohtuvaidlusse või et nad lõpetasid oma lepingud. Mõni isik esitas teabe, mis väidetavalt kinnitas seda, et pikaajalisi lepinguid ei olnud võimalik uuesti läbi vaadata.

(276)

Polükristalne räni on plaatide tootjate põhitooraine. Uurimise käigus selgus, et polükristalse räni hinnad tõusid 2008. aastal, mil nad saavutasid oma lae tasemel ligikaudu 500 USA dollarit kg, kuid langesid uuesti 2009. aastal, jõudes aasta lõpuks tasemele ligikaudu 50–55 USA dollarit kg, ning 2010. aastal ja 2011. aasta alguses toimus üksnes väike hinnatõus. Uurimisperioodil langesid hinnad märgatavalt, jõudes tasemele 30 USA dollarit kg (Teadusuuringute Ühiskeskuse teadus- ja poliitikaaruanded, PV Status Report 2012). Tuleks märkida, et polükristalse räni hindade mõju liidu tootmisharule saab olla vaid võrdlemisi tähtsusetu, kuivõrd selle mis tahes mõju elementide ja moodulite tootmiskulude väärtusahelas vähenes. Pealegi mainiti eespool nimetatud artiklites arengut, mis oli toimunud pärast uurimisperioodi ja mis ei mõjutanud asjaomaste liidu tootjate olukorda uurimisperioodi ajal ning mida ei saa seetõttu arvesse võtta. Pärast ajutiste meetmete kehtestamist uuriti seda küsimust veel ja selle tulemusel saab kinnitada, et liidu tootmisharul oli tõepoolest võimalus vaadata läbi mitte üksnes pikaajaliste lepingute hinnad, vaid ka nende lepingutega seotud leppetrahvid.

(277)

Üks eespool nimetatud huvitatud isikutest väitis, et piisab ka sellest, kui pikaajalised lepingud on mõjutanud mõnda liidu tootjat, ning et kogu liidu tootmisharu olukord ei ole oluline. Kõnealuse isiku väitel ei pruugi suuremad kulud ilmtingimata mõjutada kõiki ettevõtjaid ühtmoodi. Selle väitega eiratakse järeldust, et liidu tootmisharu jaoks üldiselt ei olnud polükristalse räni keskmised hinnad paljudel juhtudel kõrgemad kui turuhinnad või hetkehinnad ning seepärast ei peetud küsimust, kas kõrgemad kulud mõjutavad kõiki või üksnes mõnda ettevõtjat, asjakohaseks. Seepärast lükati see väide tagasi.

(278)

Üks teine huvitatud isik nõudis, et komisjon eraldaks, eristaks ja määraks iga liidu tootmisharu olukorda mõjutava teguri mõju ning et eelkõige tuleks eraldi vaadelda polükristalse räni hindade märkimisväärse languse mõju. Sellega seoses väideti, et müügihindade languse põhjustas pigem polükristalse räni hindade langus kui Hiina impordi hinnasurve. Mis puudutab liidu tootmisharu, siis tuleks märkida, et keskmised müügihinnad langesid märksa rohkem kui keskmised tootmiskulud, mida toorainehindade langus oleks saanud mõjutada. Seepärast lükati see väide tagasi.

(279)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas mõni huvitatud isik, et polükristalse räni hinna languse mõju liidu tootmisharu kuludele ei olnud piiratud ja väärtusahelas see ei vähenenud, nagu oli järeldatud uurimise käigus. Polükristalne räni on peamine tooraine plaatide tootjatele — nagu põhjenduses 276 juba märgitud — ja seega leiti, et mis tahes mõju elementide või moodulite tootmiskuludele väärtusahelas väheneb. Huvitatud isikud ei esitanud mingeid tõendeid, mis oleksid võinud selle järelduse väärtust kahandada. Lisaks näitas uurimine, et polükristalse räni hinna langus vaatlusalusel perioodil kajastus valimisse kaasatud liidu tootjate elementide ja moodulite keskmistes tootmiskuludes, mis langesid samavõrra kui polükristalse räni hinnad. Üks huvitatud isik seadis kahtluse alla nende trahvide mõju, mida liidu tootmisharul tuli väidetavalt maksta seoses tarnelepingute läbivaatamisega. Sellega seoses ei saa välistada, et piiratud arvul tootjatel tuli maksta vaatlusalusel perioodil plaatide tarnelepingute tühistamise tõttu trahvi.

Komisjon ei leidnud siiski ühtki tõendit selle kohta, et need trahvid oleksid mõjutanud liidu tootmisharu olukorda tervikuna või et need oleksid esinduslikud. Selliseid tõendeid ei esitanud ka kõnealune huvitatud isik. Ehkki seepärast ei saa täielikult välistada, et trahvidel võis olla piiratud arvule liidu tootjatele teatav kahjulik mõju, on üldine mõju liidu tootmisharule parimal juhul vaid tühine ega saanud seega katkestada põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja kogu liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel. Seepärast tuli need väited tagasi lükata.

(280)

Üks teine huvitatud isik väitis, et uurimisaluse toote müügihinna langus liidus on osaliselt tingitud polükristalse räni hinna langusest. Sellega seoses tuleks siiski märkida, et uurimine näitas, et import Hiina RVst toimus dumpinguhinnaga ja lõi oluliselt alla liidu tootmisharu hinnad. Seepärast läheb hinnalangus kaugemale tootmiskulude vähenemisest, mida on võimalik põhjendada toorainehinna langusega. Kui hinnalangus oleks olnud pelgalt toorainehinna languse tagajärg, ei oleks liidu tootmisharu olnud sunnitud langetama oma müügihindu allapoole oma tootmiskulusid. Seepärast tuli see väide tagasi lükata.

(281)

Üks teine huvitatud isik kordas, et kohtuvaidlus, millesse üks liidu tootja pärast uurimisperioodi sattus, on mõjutanud vähemalt selle liidu tootja olukorda juba uurimisperioodi ajal. See isik siiski ei selgitanud, kuidas ja mis ulatuses sai selline vaidlus, mis toimus pärast uurimisperioodi, mõjutada asjaomase tootja olukorda uurimisperioodi ajal. Ka ei ilmnenud uurimise käigus sellise mõju kohta ühtki tõendit. Seepärast tuli see väide tagasi lükata.

(282)

Peale selle seadis sama huvitatud isik kahtluse alla eespool nimetatud järeldused, sest väidetavalt ei olnud nende kohta esitatud ühtki tõendit. Uurimise järeldused põhinesid faktidel ja otsesel tõendusmaterjalil, mille mittekonfidentsiaalsed versioonid olid kättesaadavad kõikidele huvitatud isikutele.

(283)

Kuna ühtki muud märkust toorainehindade mõju kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 191–194 esitatud järeldused.

(284)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist kordas mitu huvitatud isikut väidet, et liidu tootmisharu kantud kahju põhjustas liidu tootmisharu vähene mastaabisääst. Rõhutati taas, et väiketootjad olid võrreldes suuremate, vertikaalselt integreeritud tootjatega ebasoodsas olukorras ning seepärast ei saa väiketootjate kantud kahju omistada dumpinguhinnaga impordile. Üks teine huvitatud isik väitis, et tootmisprotsessi automatiseerimine on kulukas ja seepärast on mastaabisääst tootmiskulude vähendamiseks veelgi olulisem.

(285)

Uurimine näitas, et liidu tootmisharu ja isegi liidu suuremad, vertikaalselt integreeritud tootjad ei suutnud saada täielikku kasu kõrgest tootmisvõimsuse rakendamise tasemest ning saavutada sel moel mastaabisäästu. Igal juhul ei leitud uurimise käigus mingit seost suuruse, vertikaalse integratsiooni ja suurema kasumlikkuse vahel, sest dumpinguhinnaga impordi suur hinnasurve on seda seost muutnud. Uurimine näitas, et turul, kus tootmisvõimsuse rakendamise tase on madal, ei ole mastaabisäästust enam kasu, mis pidas paika ka Hiina tootjate puhul. Seepärast lükati need väited tagasi.

(286)

Peale selle väitis üks huvitatud isik, et investorid ja pangad ei rahasta projekte, kui moodulite tootja on liiga väike, sest suured tootjad annavad paremaid tagatisi ja on pankade jaoks atraktiivsemad. Teisisõnu suhtuvad investorid ja pangad tõrksalt selliste fotoelektriliste toodete sektori projektide rahastamisesse, mille puhul kasutatakse liidus toodetud mooduleid. Uurimine näitas siiski, et investorite ja pankade võimalik eelistus rahastada pigem suurema tootmisvõimsusega Hiina tootjaid on põhjustatud moonutusest, mille on tekitanud liidu turul dumpinguhinnaga import. Nagu on öeldud põhjenduses 285, ei mängi tootmisliinide suurus rolli, kui tootmisvõimsuse rakendamise tase jääb madalaks. Seepärast lükati see väide tagasi.

(287)

Üks huvitatud isik kordas, et liidu tootmisharu kulustruktuur on võrreldes Hiina konkurentide omaga ebasoodne, sest Hiina tootjatel olid madalamad tööjõu-, elektri- ja amortisatsioonikulud ning peale selle on neil kõige tänapäevasemad seadmed. Asjaomane isik ei suutnud siiski esitada uut teavet või tõendeid, mis kummutaksid käesoleva uurimise vastavad järeldused. Väidet, et Hiina tootjad kasutasid kõige tänapäevaseimaid seadmeid, on käsitletud eeskätt ajutise määruse põhjenduses 203, milles on öeldud, et Hiina RV eksportivatel tootjatel ei ole konkurentsieelist eelkõige seetõttu, et nende masinad ja seadmed olid imporditud peamiselt Euroopa Liidust. Seepärast lükati eespool esitatud väited tagasi.

(288)

Ühe teise huvitatud isiku väitel oli hiinlastel suhteline eelis seoses polükristalse räni hindade ja mastaabisäästuga, mis tulenes masinate madalamast hinnast. Kõnealune isik ei esitanud selle kohta uut teavet ega tõendeid, mis kummutaksid ajutise määruse põhjendustes 195, 196 ja 203 esitatud järeldused. Seepärast tuli kõnealuse isiku väide tagasi lükata.

(289)

Tuletatakse meelde — nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 203 ja öeldud ka käesoleva määruse põhjenduses 287 –, et Hiina RV eksportivatel tootjatel ei ole tooraine ja kasutatavate masinate osas konkurentsieelist, sest neid mõlemaid imporditi peamiselt liidust. Üks huvitatud isik vaidlustas selle väite, lisamata siiski ühtki tõendit. Seoses tööjõu- ja üldkuludega, sh amortisatsioonikuludega, tuleb märkida, et need moodustasid uurimisperioodil mooduli kogukulust keskmiselt vähem kui 10 % ega mänginud olulist rolli. Mis puudutab elektrikulusid, siis need moodustasid uurimisperioodil mooduli kogukulust keskmiselt vähem kui 1 % ega mänginud olulist rolli. Pealegi ei põhjendatud väidet, et hiinlased kasutavad kõige tänapäevasemaid seadmeid.

(290)

Peale selle väitis üks huvitatud isik taas, et mõni liidu tootja hankis elemente ja/või plaate asjaomasest riigist ning müüs neid tooteid liidu turul edasi kui enda omi. Ajaomane isik nõudis, et nende tehingutega tekitatavat kahju ei seostataks dumpinguhinnaga impordiga. Uurimise käigus siiski selgus, et vaatlusaluse toote import liidu tootmisharusse oli vaid täiendav ja toimus võrreldes liidu enda tootmisega väga väikeses mahus ning seepärast on see tühine ja seda ei saa pidada dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahelise põhjusliku seose katkestajaks.

(291)

Ühe sõltumatu importija väitel ei käsitletud ajutises määruses piisavalt asjaolu, et vaatlusalusel perioodil suurenes töötajate arv. Selle väite kohta märgitakse, et moodulite puhul tööhõive aastatel 2009–2011 suurenes ja uurimisperioodil vähenes. Elementide puhul suurenes tööhõive kuni 2010. aastani, seejärel 2011. aastal vähenes ja jätkas vähenemist uurimisperioodil. Märgitakse, et moodulite puhul järgis tööhõive liidu tootmise suundumust. Kuna Hiina import suurendas kogu perioodi jooksul oma turuosa, ei saanud liidu tootmisharu elementide puhul suurenevast tarbimisest loodetud kasu. Seepärast vähenes tööhõive 2011. aastal ja uurimisperioodil nende äriühingute töötajate võrra, kes olid muutunud maksejõuetuks või lõpetasid elementide tootmise.

(292)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas üks huvitatud isik, et liidu tootmisharu kantud kahju põhjustas tootmisharu väiksus ja mastaabisäästu puudumine. Nagu käesoleva määruse põhjenduses 285 ning ajutise määruse põhjendustes 195 ja 196 on juba selgitatud, suurus ei loe ja mastaabisäästust ei ole võimalik kasu saada isegi üleilmsel turul, kui üldine tootmisvõimsuse rakendamise tase on madal ja kui kogu maailmas on tohutu liigne tootmisvõimsus. Seepärast tuli see väide tagasi lükata.

(293)

Peale selle kordas sama isik, et liidu tootmisharu kantud kahju põhjus oli liidu tootmisharu suutmatus kasutada kulueeliseid. Kõnealuse isiku väitel oli see eelkõige tingitud sellest, et enamik liidu tootjaid oli vertikaalselt integreeritud. See isik ei esitanud siiski täiendavat teavet selle kohta, millises ulatuses võis asjaolu, et tootjad on vertikaalselt integreeritud, mõjuda kahjulikult nende kulustruktuurile. Seepärast tuli see väide tagasi lükata.

(294)

Kuna ühtki muud märkust selle kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 195–206.

(295)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist kordas üks huvitatud isik väidet, et liidu tootmisharu kantud kahju põhjustas konkurents kilest fotoelektriliste toodete ja muude fotoelektriliste tehnoloogiatega, sest need tehnoloogiad pakkusid uurimisalusele tootele konkurentsi eelkõige ettevõtetes/tööstussektoris kasutatavate maapinnale ja katusele paigaldatavate süsteemide puhul, mis moodustavad olulise osa liidu kogu fotoelektriliste toodete turust.

(296)

Uurimine näitas, et ehkki kilest fotoelektrilised tooted on uurimisalusest tootest odavamad, on nende turuosa liidu kogu päikeseenergiaturu puhul piiratud, sest nende muundamise kasutegur on märksa väiksem ja võimsus väiksem kui kristalsest ränist moodulitel. Olemasoleva teabe põhjal ei olnud kilest fotoelektriliste toodete turuosa uurimisperioodil võrreldes liidu kogu päikeseenergiaturuga märkimisväärne. Seepärast kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 208 esitatud järeldus, et kui kilest toodete ja vaatlusaluse toote vahel ongi mõningane konkurents, siis peetakse seda tähtsusetuks. Neil põhjustel tuli selle kohta esitatud väited tagasi lükata.

(297)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas üks huvitatud isik, et liidu tootmisharu kantud olulise kahju põhjustas tõenäoliselt konkurents kilest fotoelektriliste toodetega. Sellega seoses tunnistas asjaomane isik, et Saksamaal oli kilest fotoelektriliste toodete turuosa kogu päikeseenergiaturul märkimisväärne enamiku uurimisperioodi jooksul ja vähenes vaid 2012. aasta lähenedes.

(298)

Uurimine näitas tõepoolest, et kilest fotoelektriliste toodete keskmised hinnad olid uurimisaluse toote keskmisest hinnatasemest madalamad.

(299)

Ent nagu on sedastatud põhjenduses 296, on kilest fotoelektriliste toodete muundamise kasutegur märksa väiksem ja võimsus madalam kui kristalsest ränist moodulitel ning seepärast ei saa nende toodete vaheline konkurents, kui see peaks olemas olema, suurendada liidu tootmisharu kahju, kuna liidu päikeseenergiaturul on peamine tehnoloogia kristalsest ränist moodulid. Teadusuuringute Ühiskeskuse dokumendis Status Report 2012 on märgitud, et poükristalse räni hindades toimunud languse tõttu on kilest fotoelektrilised tooted kaotanud viimastel aastatel oma turuosa kristalsest ränist moodulite kasuks.

(300)

Kuna ühtki muud märkust selle kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 207–210 esitatud järeldused.

(301)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väideti, et finantskriisi ja selle tagajärgede kahjulik mõju juurdepääsule rahastamisallikatele tuleks eraldada ja eristada ning mitte omistada seda dumpinguhinnaga impordile.

(302)

Sellega seoses viidatakse ajutise määruse põhjendusele 212, milles on konkreetselt käsitletud finantskriisi ja majanduslanguse mõju liidu tootmisharu olukorrale. Selles põhjenduses on selgitatud üksikasjalikult, kuidas on jõutud järeldusele, et ehkki finantskriisil oli mõju liidu tootmisharu olukorrale, ei katkestanud see dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahelist põhjuslikku seost. Seda selgitust ei ole huvitatud isikud vaidlustanud ning samuti ei ole nad esitanud mingit uut teavet ega tõendeid, mis oleksid võinud selles põhjenduses esitatud järelduste väärtust kahandada. Sellepärast lükati selle kohta esitaud väited tagasi.

(303)

Peale selle väideti, et liidu tootmisharu kantud kahju põhjuseks oli tootmisharu suutmatus taotleda asjakohast rahastamist ning et komisjon peaks uurima, kas liidu tootmisharu taotles rahastamist ajal, mil ta oli kasumis. Uurimine näitas, et 2010. aastal, mil liidu tootmisharu oli veel kasumis, suurenes investeeringute tase võrreldes 2009. aastaga moodulite ja elementide puhul vastavalt 315 % ja 10 %. Kuna fotoelektriliste toodete tööstus on kapitalimahukas, oodatakse liidu tootmisharult pidevat asjakohaste rahastamisvõimaluste otsimist, et suurendada oma kulutasuvust ja pakkuda konkurentsi ebaõiglasele dumpinguhinnaga impordile. Seepärast on jõutud järeldusele, et juurdepääsu puudumine rahastamisallikatele oli dumpinguhinnaga impordi põhjustatud moonutatud olukorra tagajärg, mitte selle tekitaja. Seepärast lükati ülaltoodud väide tagasi.

(304)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas üks huvitatud isik, et finantskriisi kahjulik mõju tuleks eraldada ja eristada ning seda ei tuleks omistada dumpinguhinnaga impordile. See isik viitas avalikkusele kättesaadavale teabele, millest nähtub, et vähemalt üks liidu tootja tajus finantskriisi kantud kahju peamise põhjusena. Käesoleva uuringu järeldused põhinevad äriühingutelt saadud konkreetsetel andmetel, mis on mõne äriühingu avalikkusele kättesaadavatest avaldustest märksa põhjalikumad. Seepärast ei saa üldkättesaadav avaldus, millele viidati, mõjutada ajutise määruse põhjenduses 212 esitatud järeldust selle kohta, et kui finantskriisil oligi teatav mõju liidu tootmisharu olukorrale, siis ei suutnud see katkestada dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahelist põhjuslikku seost. Seepärast tuli see väide tagasi lükata.

(305)

Üks teine huvitatud isik väitis, et arvesse tuleks võtta liidu tootmisharu ja Hiina eksportivate tootjate erinevat juurdepääsu rahastamisvahenditele. Selle isiku väitel oli see, mitte dumpinguhinnaga import, üks peamistest teguritest, mis põhjustas liidu tootmisharule olulise kahju. On tõesti leitud, et mitme Hiina eksportiva tootja soodustatud juurdepääs rahastamisvahenditele moonutab turgu ja see võib väga hästi olla üks peamisi põhjuseid, mis võimaldab Hiina eksportivatel tootjatel eksportida vaatlusalust toodet dumpinguhinnaga. Seepärast ei saa see tegur katkestada põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel. Seepärast lükati see väide tagasi.

(306)

Kuna ühtki muud märkust finantskriisi mõju kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 211 ja 212 esitatud järeldused.

(307)

Kuna ühtki märkust, mis nõuaks ajutise määruse põhjendustes 213 ja 215 esitatud järelduste läbivaatamist, ei esitatud, kinnitatakse need järeldused.

(308)

Kuna ühtki märkust, mis nõuaks ajutise määruse põhjendustes 215–217 esitatud järelduste läbivaatamist, ei esitatud, kinnitatakse need järeldused.

(309)

Kuna ühtki märkust, mis nõuaks ajutise määruse põhjendustes 218 ja 219 esitatud järelduste läbivaatamist, ei esitatud, kinnitatakse need järeldused.

(310)

Mõned huvitatud isikud kordasid ajutise määruse põhjenduses 220 esitatud väidet, et vähemalt ühe liidu tootja kantud olulise kahju põhjuseks olid juhtkonna valed otsused. Need isikud esitasid täiendava teabena ajakirjanduses avaldatud artikli. Esitatud teavet ei olnud siiski võimalik kontrollida ja sellega ei saanud kummutada käesoleva uurimise järeldust, et asjaomase äriühingu juhtkonna otsused olid tavalised ja läbimõeldud ning neil ei olnud mingit mõju kogu liidu tootmisharule. Seepärast lükati eespool esitatud väited tagasi.

(311)

Kuna ühtki muud märkust selle kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 220 ja 221 esitatud järeldused.

(312)

Kuna ühtki märkust, mis nõuaks ajutise määruse põhjenduses 222 toodud järelduste läbivaatamist, ei esitatud, kinnitatakse need järeldused.

(313)

Üks huvitatud isik väitis, et liidu tootmisharu kantud kahju on tingitud n-ö teerajaja ebasoodsamast olukorrast ja Euroopa Komisjoni vähesest poliitilisest toetusest varasematel aastatel. See isik väitis ühtlasi, et riiklike toetuskavade kõrval on igal turul olulised tegurid ka rahvastik, SKP, elektritarbimine, rahastamisvõimalused ja ühenduvus võrguga. Kõnealune isik ei olnud siiski suuteline oma väiteid põhjendama ja seepärast lükati need tagasi.

(314)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas sama huvitatud isik, et liidu tootmisharu kantud kahju oli tingitud „teerajaja” ebasoodsamast olukorrast. Seda väidet aga ei analüüsitud ega põhjendatud ning seepärast tuli see tagasi lükata.

(315)

Uurimine on näidanud, et kahju võisid suurendada ka muud tegurid: vaatlusaluse toote import Taiwanist, soodustariifide taseme vähendamine, piiratud arvu liidu tootjate pikaajalised polükristalset räni käsitlevad lepingud, finants- ja majanduskriis.

(316)

Nagu on näidatud ülal vastavalt jaotistes 3.1 ja 3.6, on Taiwanist pärit impordi ja piiratud arvu liidu tootjate pikaajaliste polükristalset räni käsitlevate lepingute võimalik mõju parimal juhul vaid tühine, sest tootmisahelas vähenes mis tahes mõju veelgi.

(317)

Mis puudutab majandus- ja finantskriisi, siis uurimine on näidanud, et peamine põhjus, miks liidu tootmisharul oli keeruline pääseda ligi investeerimiseks vajalikule kapitalile, oli dumpinguhinnaga import, mis ei lasknud liidu tootmisharul müüa oma tooteid ajal, mil liidu turu kasv oli kiire (2009–2011), kasumliku hinnaga.

(318)

Soodustariifide puhul ei ole kolmandad isikud suutnud tõestada, et soodustariifide tasemed oleksid olnud uurimisperioodil nii madalad, et need oleksid takistanud liidu tootjaid müümast vaatlusalust toodet mittekahjustava hinnaga. Institutsioonid on seisukohal, et soodustariifide taseme vähendamisega võib põhjendada vähenenud nõudlust, kuna investeeringud ei olnud teatavates paikades enam elujõulised. Ent need ei saa katkestada põhjuslikku seost isegi koos muude teguritega, mille puhul on leitud, et need on kahju suurendanud, sest tariifid olid endiselt tasemel, mis oleks dumpinguhinnaga impordi puudumise korral võimaldanud liidu tootjatel müüa oma tooteid mittekahjustavate hindadega.

(319)

Seepärast, isegi kui hinnatakse nende nelja muu teguri kogumõju, mis võivad kahju suurendada, ei ole põhjuslik seos dumpingu ja kahju vahel katkenud.

(320)

Muude kahjutegurite kui dumpinguhinnaga impordi võimalikku mõju on analüüsitud eraldi ja koos. Seepärast on jõutud järeldusele, et kõikide nende tegurite ühine hindamine, mis võisid tekitada liidu tootmisharule kahju (st import kolmandatest riikidest, soodustariifid, toorainehinnad, finantskriis), ei anna selgitust kahjule, mida liidu tootmisharu kandis eelkõige madalate hindade ja rahalise kahju näol, mille põhjustas asjaolu, et vaatlusalust toodet imporditi madala hinnaga märkimisväärsetes kogustes Hiina RVst. Eespool kirjeldatut arvesse võttes kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 223 ja 224 esitatud esialgsed järeldused, et Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(321)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis üks huvitatud isik, et liidu huvide hindamisel aluseks võetud ettevõtjate arv ei olnud esinduslik.

(322)

Komisjon on võtnud eri ettevõtjatega ühendust järgmisel moel.

(323)

Sõltumatud importijad. Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 12, võttis komisjon ühendust kõigi kaebuses nimetatud 250 sõltumatu importijaga ja moodustas esialgse valimi vastavalt algmääruse artiklile 17 nii, et see hõlmaks võimalikult suurt esinduslikku impordimahtu, mida on võimalik ettenähtud aja jooksul uurida. Nagu on täheldatud ajutise määruse põhjendustes 12 ja 232, osutus vaid üks algselt valitud äriühingutest pärast kontrollimist tõepoolest sõltumatuks importijaks. Pärast ajutise määruse avaldamist kutsuti viitteist täiendavat sõltumatut importijat, kes olid esitanud uurimise algatamise etapis valimis osalemise vormi, ent keda valimisse ei kaasatud, tegema edaspidi uurimise käigus koostööd. Kuus neist olid sellega nõus ja said küsimustiku ning viis neist andsid sellele vastused, millest kolme peeti piisavalt täielikuks. Seepärast koosneb sõltumatute importijate lõplik valim neljast sõltumatust importijast, kes esindavad 2–5 % vaatlusaluse toote impordist. Selle väikese protsendi puhul tuleb meeles pidada, et enamik vaatlusaluse toote impordist liitu ei toimu sõltumatute importijate kaudu, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 12.

(324)

Muud ettevõtjad kui sõltumatud importijad (tootmisahela eelmise ja järgmise etapi ettevõtjad): Nagu on öeldud ajutise määruse põhjenduses 226, saatis komisjon lisaks spetsiaalsed küsimustikud umbes 150 ettevõtjale, sh nendele sõltumatutele importijatele, kes olid endast teada andnud pärast uurimise algatamist, andes neile sellega võimaluse esitada komisjonile asjakohaseid andmeid. Pealegi ei võetud uurimises arvesse mitte üksnes küsimustikes esitatud vastuseid, vaid ka huvitatud isikute ettenähtud tähtajaks esitatud kontrollitavaid ja nõuetekohaselt põhjendatud märkusi ja teavet, olenemata sellest, kas kõnealused isikud olid või ei olnud vastanud ka küsimustikule. Eelkõige on edastanud oma liikmete, fotoelektriliste toodete sektori ettevõtjate nimel komisjonile märkusi, mida ka analüüsiti, AFASE.

(325)

Eespool öeldut arvesse võttes koguti piisavalt teavet, mis võimaldas hinnata sisuliselt liidu huve. Neil põhjustel lükati väide tagasi.

(326)

Üks huvitatud isik soovis, et komisjon selgitaks, kuidas ta töötles importijate küsimustikke, millele olid vastanud tootmisahela järgmise etapi ettevõtjad.

(327)

Vastusena sellele nõudmisele selgitatakse, et ajutise määruse põhjenduses 241 osutatud 36 vastust on seotud algatamisteate B lisaga, mille eesmärk oli vajaduse korral moodustada sõltumatutest importijatest valim.

(328)

Mis puudutab vastuseid, mille andsid küsimustikule kaks ajutise määruse põhjenduses 12 osutatud ettevõtjat, siis ühe ettevõtja vastuseid võeti arvesse tootmisahela järgmise etapi ettevõtjate asjakohases analüüsis. Teine ettevõtja esitas lisateavet, millest selgus, et vastupidiselt ajutise määruse põhjenduses 12 öeldule oli selle ettevõtja näol tõepoolest tegemist moodulite importijaga, mitte aga elementide importijaga. Sellegipoolest ei olnud teave, mille ta küsimustikule antud vastuses esitas, piisav, et võtta seda arvesse sõltumatute importijate analüüsimisel, kuna antud vastused olid puudulikud.

(329)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist tehti kahe projektiarendaja valdustesse täiendavad kontrollkäigud (vt põhjendus 8). Peale selle analüüsiti ja võeti käesoleva uurimise läbiviimisel arvesse (vt põhjendused 369–371) fotoelektriliste toodete sektori teenuseosutajatelt (logistika-, transpordi-, avalike suhete jm valdkondadest) spetsiaalsetele küsimustikele (vt põhjendus 324) saadud kuut vastust, mida ei peetud alguses piisavalt täielikuks (vt ajutise määruse põhjendus 241).

(330)

Kokkuvõttes tugineti liidu huvide analüüsimisel järgmisele teabele:

(331)

Mõni huvitatud isik kahtles, kas liidu tootmisharul on ühestki meetmest kasu, väites, et i) meede vähendab liidus nõudlust fotoelektriliste toodete järele ja seepärast ei saa liidu tootmisharu suurendada oma müüki; ii) liidu tootmisharu tootmisrajatised on väikesed ning seepärast ei suuda tootmisharu rahuldada nõudlust konkreetsete seadmete, näiteks katusele paigaldatavate ja suurte maapinnale paigaldatavate seadmete järele; iii) liidu tootjad ei ole pankade silmis atraktiivsed; iv) elementidele tollimaksude kehtestamisega suurendataks liidu moodulitootjate tootmiskulusid ja vähendataks liidu tootjate atraktiivsust tarbijate silmis; v) Hiina RVst pärit impordi märkimisväärse vähenemise korral kasutaksid seda olukorda tõenäoliselt ära muude kolmandate riikide tootjad.

(332)

Seoses väitega, et meetmete tõttu väheneb liidus nõudlus fotoelektriliste toodete järele ja seepärast ei saa liidu tootmisharu suurendada oma müüki, märgitakse, et kõnealused isikud ei ole suutnud esitada ühtki kontrollitavat tõendit otsese seose kohta meetmete kehtestamise ja fotoelektriliste toodete nõudluse vähenemise vahel: toodete nõudlust aastate jooksul on mõjutanud mitmesugused tegurid.

(333)

Vastuseks väitele, et liidu tootmisharu tootmisrajatised on väikesed ning seepärast ei suuda tootmisharu rahuldada nõudlust konkreetsete seadmete, näiteks katusele paigaldatavate ja suurte maapinnale paigaldatavate seadmete järele, tuleks märkida, et uurimine on näidanud, et liidu tootmisharul on võimsust nii ettevõtetes ja tööstussektoris kasutatavate seadmete (40 kW kuni 1 MW) kui ka kommunaalsektori seadmete (1–10 MW) tarnimiseks. Peale selle ei ilmnenud uurimise käigus ühtki tõendit selle kohta, et ühes projektis ei võiks kasutada eri tootjate tarnitud tooteid. Seepärast lükati see väide tagasi.

(334)

Väidet, et liidu tootmisharu ei saa meetmetest kasu, sest liidu tootjad ei ole pankade silmis atraktiivsed, ja et investeerimisfondid ei ole nõus ELis valmistatud mooduleid kasutavaid projekte rahastama, ei põhjendatud. Igal juhul eeldatakse, et meetmete kehtestamisega taastatakse õiglased turutingimused, mis peaksid veenma investoreid, sealhulgas pangandussektorist, liidu tootjate võimes arendada elujõulisi projekte. Neil põhjustel lükati see väide tagasi.

(335)

Selle väite puhul, mille kohaselt elementidele tollimaksude kehtestamisega suurendataks liidu moodulitootjate tootmiskulusid ja vähendataks kõnealuste tootjate atraktiivsust tarbijate silmis, tuleks arvesse võtta ka seda, et ehkki ei ole välistatud, et tollimaksude kehtestamisele võib järgneda teatav hinnatõus, on avalikult kättesaadavate allikate andmeil moodulite ja elementide hind langemas. Seega, isegi kui elementide kulud võivad meetmete võtmise tulemusel tõusta, peaks hindade üleüldine langemine kaasa tooma moodulite kulude vähenemise. Kõnealused tootjad võivad ka otsustada hankida oma elemendid liidust, mitte enam Hiina RVst. Ja veel — eeldatakse, et meetmete kehtestamisega parandatakse liidu elemenditootjate tootmisvõimsuse rakendamist ning suurendatakse sel moel nende mastaabisäästu ja vähendatakse kulusid. Seepärast lükati see väide tagasi.

(336)

Väide, et kui Hiinast pärit import pärast meetmete kehtestamist märkimisväärselt väheneb, siis kasutavad seda olukorda tõenäoliselt ära muud kolmandad riigid, ei leidnud uurimise tulemusel kinnitust. Uurimise käigus ei ilmnenud ühtki selget märki sellest, et muud kolmandad riigid hakkaksid suunama oma eksporti ulatuslikult liidu turule, võttes eelkõige arvesse muude kolmandate riikide turgude tõenäolist laienemist, eriti Aasias, mida prognoositakse avalikult kättesaadavates allikates. Lisaks ei ole mingit märki sellest, et isegi kui import muudest kolmandatest riikidest Hiina impordi vähenemise tulemusel suureneks, ei suudaks liidu tootmisharu pakkuda sellistest riikidest pärit impordile konkurentsi.

(337)

Vastusena lõplike järelduste avalikustamisele väitis mõni isik, et on ebarealistlik eeldada mooduleid ja elemente tootva jätkusuutliku liidu tootmisharu teket, sest puudub mõistlik investor, kes investeeriks liidu tootjatesse, kes väidetavalt kannatavad ebasoodsa kulustruktuuri tõttu ja ei saa seepärast toota konkurentsivõimeliste hindadega. Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 202 ja 203, ei kinnitanud uurimine, et liidu tootmisharu kannatab ebasoodsa kulustruktuuri tõttu. Seepärast peaks tootmisvõimsuse ulatuslik rakendamine tooma dumpinguhinnaga impordi puudumise korral kaasa mastaabisäästu ja võimaldama jätkusuutliku liidu tootmisharu teket. Eespool öeldut arvesse võttes lükati väide tagasi.

(338)

Üks isik väitis, et nõudlus liidus sõltub soodustariifide muutmisest ja eeldatav investeeringutasuvus on seotud nende muudatustega. Eeskätt väidetakse, et kui hinnad tollimaksude tulemusel liidus tõusevad ja soodustariifid ei lähe selle tõusuga vastavalt kaasa, siis nõudlus väheneb ja liidu tootmisharu ei saa kehtestatud tollimaksudest kasu.

(339)

Vastuseks eespool esitatud väitele märgitakse, et hoolimata soodustariifide taseme ja fotoelektriliste seadmete nõudluse vahelisest seosest näitavad uurimise käigus kogutud tõendid, et tulevikus sõltub nõudlus üha vähem soodustariifidest ja muudest toetuskavadest, sest mitmes liidu paigas on saavutatud teatavate rajatiste puhul tõenäoliselt fotoelektrilise süsteemi võrgupariteet (vt põhjendus 260). Peale selle peaks eeldatav investeeringutasuvus põhinema õiglastel turuhindadel. Ja lõpetuseks — nagu on öeldud põhjenduses 335 — ehkki ei ole välistatud, et meetmete kehtestamisele võib järgneda teatav hinnatõus, tuleks märkida, et avalikult kättesaadavate allikate andmeil on üldine hinnasuundumus negatiivne. Seepärast lükati väide tagasi.

(340)

Huvitatud isikud on juhtinud tähelepanu sellele, et kuna nõudlust päikesepaneelide järele suunavad toetuskavad, eelkõige soodustariifid, ja lõpptarbija makstavad elektrienergia hinnad (mis määravad kindlaks võrgupariteedi), võib nõudluse hinnaelastsus olla väga suur. Ehkki on õige, et märkimisväärne hinnatõus võib kõnealuste huvitatud isikute viidatud turu eripära tõttu kaasa tuua nõudluse märkimisväärse vähenemise, tuleb see väide tagasi lükata, kuna allpool toodud põhjustel on väga ebatõenäoline, et meetmete põhjustatav hinnatõus saab olema märkimisväärne. Esiteks kinnitavad kõik olemasolevad allikad, et vaatlusaluse toote hinna märkimisväärne langemine, mis on toimunud uurimisperioodil ja uurimisperioodist tänaseni, jätkub.

Teiseks avaldub komisjoni heakskiidetud hinnakohustuse majanduslik mõju selles, et Hiina eksportivad tootjad tarnivad vaatlusalust toodet minimaalse impordihinnaga alla 60 s/W, mis on märksa madalam kui hind, mida on täheldatud uurimisperioodil, ning mahus, mis vastab laias laastus nende praegusele turuosale. Selle hinnataseme juures on nõudluse märkimisväärne vähenemine väga ebatõenäoline, sest see hinnatase tagab piisava nõudluse nii praeguse toetuskavade alusel antava toetuse taseme juures kui ka praeguste võrgupariteedi tasemete juures. Peale selle on oodata, et elektrienergia hind lõpptarbija jaoks tõuseb, samal ajal kui vaatlusaluse toote hind eeldatavasti langeb. Hinnakohustusega tagatakse indekseerimisvalemi abil, et minimaalse impordihinna puhul võetakse arvesse vaatlusaluse toote hinna täiendavat langemist. Seepärast tuleb need väited tagasi lükata.

(341)

Mitu huvitatud isikut kordasid väidet, et liidu tootmisharu huvid ei ole olulised, sest tootmisahela eelmise ja järgmise etapi ettevõtjate loodud lisandväärtus on märksa olulisem kui lisandväärtus, mille on loonud fotoelektriliste toodete sektori väärtusahelas liidu tootmisharu. Väidet, et fotoelektriliste toodete sektori eri osadel on erinev lisandväärtus, ei vaidlustata. Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 228, tehti uurimise käigus kindlaks, et liidu tootmisharu on kandnud ebaõiglaste kaubandustavade tõttu olulist kahju. On tõsi, et mõned liidu tootjad on olnud juba sunnitud oma tootmisrajatised sulgema, ning meetmete puudumisel tundub olevat kindel, et olukord halveneb veelgi. Kuna kõik fotoelektriliste toodete sektori osad on omavahel tihedalt seotud, oleks liidu tootmise hääbumine kahjulik kogu asjaomasele sektorile, pannes selle täielikult sõltuma välishangetest. Seepärast lükati väide tagasi ka varustuskindluse tõttu.

(342)

Vastusena lõplike järelduste avalikustamisele kordas üks huvitatud isik väidet, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamise otsuse tegemisel on oluline suurem lisandväärtus, mille loovad võrreldes vaatlusalust toodet tootva liidu tootmisharuga tootmisahela eelmise ja järgmise etapi ettevõtjad. Sellega seoses kinnitatakse, et liidu huvide hindamisel kaalusid institutsioonid positiivseid ja negatiivseid tagajärgi, mis võivad tollimaksudel eri ettevõtjatele olla. Samal ajal kui mõju tootmisahela eelmise ja järgmise etapi ettevõtjatele on piiratud, võimaldavad meetmed liidu tootmisharul toibuda kahjustavast dumpingust.

(343)

Üks isik vaidlustas meetmete kehtestamisega kindlustatavate töökohtade arvu. Selle isiku väitel pakub liidu tootmisharu tööd umbes 6 000 inimesele ja mitte 25 000 inimesele, nagu on teatatud ajutise määruse põhjenduses 229.

(344)

Selle väite toetamiseks ei esitatud aga ühtki tõendit ja seepärast lükati see tagasi. Selgitatakse, et võttes arvesse plaatide tootevalikust väljajätmist, oli liidu tootmisharus uurimisperioodil umbes 21 000 töötajat. Huvitatud isikud ei esitanud ühtki tõendit selle kohta, et liidu tootmisharu töötajate arv on pärast uurimisperioodi oluliselt muutunud.

(345)

Kokkuvõttes tõestati uurimise käigus, et liidu tootmisharu kannatas Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu olulist kahju, suutmata teenida tehtud investeeringut tagasi kasumliku müügi abil. Eeldatakse, et meetmete kehtestamisega taastatakse liidu turul õiglased turutingimused ning võimaldatakse liidu tootmisharul konkureerida võrdsetel alustel. Hiina RVst pärit impordi tõenäoline vähenemine peaks võimaldama liidu tootmisharul suurendada liidus oma müüki ja rakendada sel moel lühikeses perspektiivis paremini olemasolevat tootmisvõimsust. See võib omakorda kaasa tuua mastaabisäästu. Kuigi on võimalik, et samasuguse toote hinnad meetmete tõttu mõne aja pärast tõusevad, jääb üleüldine negatiivne hinnasuundumus tõenäoliselt alles ühelt poolt tänu uurimisaluse toote tootmiskulude täiendavale vähenemisele ja teiselt poolt konkurentsisurvele kolmandate riikide tootjatelt, kes pakuvad samuti liidu turul konkurentsi.

(346)

Kuna ühtki täiendavat märkust ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 227 ja 231, välja arvatud käesoleva määruse põhjenduses 344 nimetatud tööhõivet käsitlev näitaja.

(347)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis üks sõltumatu importija, kes oli vastanud küsimustikule enne ajutiste meetmete kehtestamist ja kes moodustas esialgse valimi, et järeldused meetmete mõju kohta sõltumatutele importijatele põhinesid vaid tema antud vastustel ja seetõttu ei saa neid järeldusi pidada esinduslikeks.

(348)

Ajutise määruse järeldused seoses sõltumatute importijatega põhinesid ühel äriühingul, sest nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 232, oli kolmest esialgselt valimisse kaasatud importijast vaid ühe peamine tegevusala vaatlusaluse tootega kauplemine. Nagu on öeldud põhjenduses 21, suurendati pärast ajutiste meetmete kehtestamist valimit, võeti ühendust täiendavate sõltumatute importijatega ning küsimustikule saadud viiest vastusest olid vaid kolm piisavalt täielikud, et neid sisuliselt hinnata. Seepärast suurendati uurimise lõppjärgus sõltumatute importijate valimit nii, et sellesse kuulus neli importijat. Kokkuvõttes moodustas nelja valimisse kaasatud koostööd teinud sõltumatu importija vaatlusaluse tootega seotud tegevus uurimisperioodil 60–100 % nende kogutegevusest. Peale selle oli kõnealuse nelja koostööd teinud sõltumatu importija moodulite koguimpordist 16–100 % pärit Hiina RVst ja vaid üks importis üksnes asjaomasest riigist. Nelja valimisse kaasatud koostööd teinud sõltumatu importija kasumlikkus oli vaatlusaluse toote puhul uurimisperioodil keskmiselt 2,3 %.

(349)

Üks huvitatud isik väitis, et tollimaksude mõju sõltumatutele importijatele on alahinnatud, sest ei ole olemas kiiresti kasutusele võetavat alternatiivset tarneallikat, millega saaks asendada tollimaksude kehtestamise korral vaatlusaluse toote importimise Hiinast, ning tarneallika vahetamine on keeruline, võttes arvesse asjaolu, et põhitootmine toimub Hiina RVs, ning tooks kaasa märkimisväärseid kulusid.

(350)

Sellega seoses tuletatakse meelde, et meetmete kehtestamine ei peaks kaasa tooma vaatlusaluse toote Hiina RVst importimise lõppemise. Uurimine näitas, et Hiina RVst pärit impordi võimalik vähenemine mõjutab eelkõige neid importijaid, kes impordivad vaatlusalust toodet üksnes Hiina RVst. Neljast koostööd teinud sõltumatust importijast on see nii vaid ühe puhul. Mis puudutab meetmete mõju sõltumatute importijate finantsolukorrale, siis ei välistatud, et see võib olla negatiivne, ent on jõutud järeldusele, et see mõju sõltub suuresti asjaomaste importijate suutlikkusest vahetada tarneallikat või kanda vähemalt osa võimalikust hinnatõusust üle oma klientidele. Ettevõtjate jaoks, kes impordivad vaatlusalust toodet ka muudest allikatest peale Hiina RV, või kes impordivad ka teisi tooteid, on negatiivne mõju veelgi rohkem piiratud. Seepärast leiab komisjon, et ehkki kahjulik mõju vaatlusaluse toote importijatele on tõenäoliselt olemas, on see mõju üldjuhul piiratud.

(351)

Üks sõltumatu importija väitis, et ta vajab enne uue tarnija toodete vastuvõetavaks tunnistamist märkimisväärselt aega ettevalmistuste tegemiseks ja suuri rahalisi investeeringuid. Sellega seoses esitati vastusena lõplike järelduste avalikustamisele väide, et kohapealse kontrolli teostanud meeskonnale esitati kontrollkäigu ajal asjakohased tõendid vajaliku aeganõudva kontrollimise kohta, mille importija peab sooritama enne otsust tarnida konkreetselt eksportijalt.

(352)

Tunnistatakse, et uue suhte loomine importija ja tarnija vahel võib kaasa tuua lisakulusid ja sellele võib kuluda aega (nt seoses toote katsetamisega). Samal ajal tundub tarnijate vahetamine olevat importija tegevusega kaasnev tavaline risk ning see on seotud asjaoluga, et fotoelektriliste toodete turg areneb ja läbib seepärast pidevaid muutusi (nt pankrotte, konsolideerumisi), mis nõuavad üleminekut uutele tarnijatele. Peale selle võib eeldada, et katsetamist vajavad ka pidevalt turule tulevad uut liiki moodulid (millel on näiteks uued tõhususega seotud omadused). Sellega seoses tundub uue toote katsetamine (isegi kui see on pärit samalt tarnijalt) olevat pigem tavapärane kui ebatavaline tegevus. Seepärast lükatakse väide tagasi.

(353)

Vastusena lõplike järelduste avalikustamisele kordasid kaks isikut väidet, et sõltumatute importijate huve ei võetud asjakohaselt arvesse. Ühe isiku väitel ei võimaldanud asjaolu, et puudusid mittekonfidentsiaalsed versioonid vastustest, mille olid andnud küsimustikele täiendavad koostööd teinud importijad, huvitatud isikutel olukorda korralikult hinnata. Kõnealune isik pidas küsitavaks komisjoni hinnangut võimaluse kohta, et muude kolmandate riikide import liitu suureneb, võimaldades importijatel vahetada oma tarnijaid, mis põhines väitel, et muude kolmandate riikide turud õilmitsevad. Selleks väitis kõnealune isik, et selline oletus on vastuolus põhjenduses 336 esitatud järeldustega, milles on väidetud, et muudest kolmandatest riikidest pärit import ei saa olema ulatuslik. Üks teine isik esitas küsimuse, kas komisjon on pidanud kinni mittediskrimineerimise põhimõttest, kuivõrd liidu tootjatele omistati komisjoni hinnangus suurem tähtsus kui teistele ettevõtjatele.

(354)

Esiteks kinnitatakse, et mittekonfidentsiaalsed versioonid vastustest, mille andsid pärast ajutise määruse avaldamist küsimustikele täiendavad koostööd teinud importijad, lisati huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikusse. Teiseks ei ole oletusel, et muudest kolmandatest riikidest pärit import võib Hiina RVst pärit impordi vähenemise tulemusel suureneda, mingit vastuolu väitega, et selline suurenemine ei tohiks olla ulatuslik, kuna nõudlus fotoelektriliste seadmete järele kogu maailmas üha suureneb. Kuna on oodata, et liidu tootmisharu võtab tagasi teatava osa turuosast, mis oli enne Hiina RVst pärit toodete käes, ei saa samal ajal välistada, et sõltumatute importijate äritegevus mõnevõrra väheneb. Siiski täheldatakse, et pikas perspektiivis on oodata fotoelektriliste toodete turu suurenemise jätkumist, kuna üha enamates paikades saavutatakse võrgupariteet. Lõpetuseks selgitatakse, et kui liidu tootmisharu olukorda hinnati selleks, et teha kindlaks, kas see kandis dumpinguhinnaga impordi tõttu olulist kahju, siis liidu huve hinnati liidu tootmisharu huvide analüüsimise kontekstis võrdsel alusel teiste ettevõtjatega, sealhulgas sõltumatute importijatega, nagu kõikide kaubanduse kaitsemeetmetega seotud uurimiste puhul. Selgitatakse ka, et selle uurimist, kas liidu tootmisharu kandis olulist kahju või mitte, reguleerib eeskätt algmääruse artikli 3 lõige 5, milles on sätestatud sellise uurimise miinimumnõuded. Liidu huve analüüsitakse üksnes siis, kui vastavalt algmääruse artikli 21 nõuetele on kindlaks tehtud kahjuliku dumpingu esinemine. Seepärast leiti, et meetmete tõenäoline kahjulik mõju teatavatele importijatele, eelkõige neile, kes tarnivad üksnes Hiina RVst, ei kaalunud üles meetmetest tulenevat kasu liidu tootmisharule ning kasu, mida need toovad õiglase konkurentsi tulemusel keskpikas ja pikas perspektiivis liidu fotoelektriliste toodete turule.

(355)

Kuna ühtki täiendavat märkust ei esitatud, kinnitati nelja valimisse kaasatud importijat käsitleva teabe põhjal ajutise määruse põhjendused 233 ja 234.

(356)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist kordasid mitu huvitatud isikut väidet, et enamik fotoelektriliste toodete sektori väärtusahela sisendeid on pärit liidust ning et selline soodne olukord võib lakata tollimaksude kehtestamise korral eksisteerimast, kuna tollimaksu tagajärjel väheneb Hiina RVs vaatlusaluse toote tootmine. Vastusena lõplike järelduste avalikustamisele juhtis üks huvitatud isik tähelepanu sellele, et meetmed võivad tuua käesoleval juhul kaasa muud meetmed, mis Hiina RV võib kehtestada liidu toodetele.

(357)

Sellega seoses tuleks märkida, et nagu on öeldud ajutise määruse põhjenduses 239, peaks import Hiinast eelduste kohaselt jätkama liidu turu varustamist isegi tollimaksude kehtestamise korral. Pealegi peaks nõudluse võimalik vähenemine liidus olema mitme fotoelektriliste toodete sektori avalikult kättesaadava allika prognooside kohaselt — näiteks vastavalt EPIA fotogalvaanika globaalse turu väljavaatele aastateks 2013–2017 — üksnes lühiajaline (2013. ja 2014. aastal), sest tarbimine peaks liidus järgnevatel aastatel taas suurenema. Lisaks, nagu on järeldatud ajutise määruse põhjenduses 239, võimaldab ebaõiglaste kaubandustavade kõrvaldamine tõenäoliselt tekitada liidu fotoelektriliste toodete turul keskpikas ja pikas perspektiivis jätkusuutliku kasvu, millest peaksid kasu saama kõik liidu ettevõtjad. Ja lõpetuseks, mis puudutab väidet, et Hiina RV võib käesoleval juhul võetavate meetmete eest kätte maksta, siis tuletatakse meelde, et Hiina RV nagu iga teine WTO liige saab võtta abiks kaubanduse kaitsemeetmetega seotud uurimise vaid põhjendatud asjaoludel ja selline uurimine peab toimuma kooskõlas WTO rangete eeskirjadega. Komisjon jälgib iga sellist uurimist, et tagada WTO eeskirjade järgimine. Seepärast lükati väide tagasi.

(358)

Mõni isik vaidlustas ajutise määruse põhjenduses 239 esitatud järelduse, et liidu fotoelektriliste toodete sektori tootmisahela eelmise etapi ettevõtjate Hiina RVsse suunatud ekspordi vähenemise kompenseerib eksport muudele turgudele, väites, et tollimaksud vähendavad vaatlusaluse toote nõudlust kogu maailmas.

(359)

Sellega seoses märgitakse esmalt, et tollimaksude tagajärjel ei kao import Hiinast eelduste kohaselt täielikult. Peale selle ei ilmnenud uurimise käigus kogutud teabe põhjal mingit otsest seost liidu turul toimuvate Hiina RVst pärit impordiga seotud muudatuste ja muudele turgudele suunatud Hiina RV ekspordi vahel. Pealegi prognoositakse avalikult kättesaadavates allikates, näiteks EPIA fotogalvaanika globaalse turu väljavaates aastateks 2013–2017, lähiaastatel fotoelektriliste toodete ülemaailmse turu suurenemist. Mis puudutab Hiina turgu, siis leidub märke sellest, et Hiina RV omamaine tarbimine suureneb märkimisväärselt (nagu märgib näiteks EPIA). Eespool öeldut arvesse võttes eeldatakse, et liidu tootmisahela eelmise etapi ettevõtjate eksport Hiina RVsse ei peaks meetmete kehtestamise tagajärjel oluliselt vähenema.

(360)

Märkida tuleks ka, et nõudluse vähenemisel liidus 2013. ja 2014. aastal, millele osutatakse põhjenduses 357, võib olla tootmisahela eelmise etapi ettevõtjatele kahjulik mõju. Ent seda ei saa — vähemalt suures osas — seostada tollimaksudega, sest sellist tendentsi oli ette näha juba ammu enne ajutiste meetmete kehtestamist. Mis puudutab liidu ettevõtjaid, kes toodavad fotoelektriliste toodete sektori tarvis masinaid, siis kuna Hiina RVs on juba palju varuvõimsust, on ebatõenäoline — nagu on märgitud ka ajutise määruse põhjenduses 239 –, et nende eksport Hiina RVi saab oluliselt suureneda isegi sellise stsenaariumi korral, mille raames Hiina tootjad suurendavad oma tootmismahtu. Ja veel — uurimise käigus kogutud teabe põhjal selgus, et masinatootjaid võib mõjutada ka Hiina solaar-fotoelektriliste toodete sektori 12. viisaastakuplaan, milles nähakse ette, et 2015. aastaks peab 80 % elementide tootmise seadmetest olema pärit Hiina RVst. Kui see muudatus viiakse ellu kooskõlas WTO eeskirjadega, võib ka see piirata täiendavalt liidu masinatootjate võimalust konkureerida Hiina turul. Seepärast lükati eespool esitatud väide tagasi.

(361)

Vastusena lõplike järelduste avalikustamisele väitis Hiina valitsus, et solaar-fotoelektriliste toodete sektori 12. viisaastakuplaanis on esitatud vaid mõned üldised suunavad põhimõtted, mis ei ole siduvad, kuna jõustamisvolitusi ei ole ette nähtud, ning et seepärast ei tuleks selles näha märki sellest, et liidu masinatootjate võimalust konkureerida Hiina turul piiratakse. Sellega seoses märgitakse, et Hiina valitsus lisas fotoelektriliste toodete sektori 12. viisaastakuplaani strateegiliste sektorite sekka ja avaldas ka solaar-fotoelektriliste toodete sektori kohta spetsiaalse kava. Selles kavas avaldas Hiina valitsus toetust „kõrgemalseisvatele ettevõtetele” ja „peamistele ettevõtetele”, võttis endale kohustuse „edendada fotoelektriliste toodete sektorit toetavate erinevate strateegiate elluviimist” ning „teha üldisi ettevalmistusi seoses strateegiatega, millega toetatakse tööstust, rahandust, maksustamist …”. Kuna kõnealune kava sisaldab olulisi juhtnööre, mida Hiina tööstus peab viie aasta jooksul järgima, avaldab see lisaks suurt mõju ettevõtlusmaastikule nii Hiina RVs kui ka riikides, kellel on Hiina RVga ärisuhted. Eespool öeldut arvesse võttes on selgeid märke sellest, et kõnealune kava piirab Hiina elementide tootjate valikuvabadust ja Hiina turule tootmisseadmeid eksportivate liidu tootjate konkurentsisurvet. Seepärast lükati see argument tagasi.

(362)

Üks koostööd teinud toorainetootja vaidlustas väljavaate, et muud turud kompenseerivad vähenenud tootmise Hiina turul, pidades silmas Hiina RV olemasolevat suurt tootmisvõimsust, mida ei ole lihtne rajada mujale.

(363)

Võttes arvesse põhjenduses 359 esitatud järeldusi, lükatakse see väide tagasi, sest mingeid märke tootmise väidetava vähenemise kohta Hiina turul ei ole.

(364)

Üks huvitatud isik vaidlustas ajutise määruse põhjenduses 236 nimetatud tootmisahela eelmise etapi töötajate arvu.

(365)

Selgitatakse, et ajutises määruses nimetatud arvuga 4 200 ei viidatud mitte kogu sektorile, vaid üksnes tootmisahela eelmise etapi koostööd teinud ettevõtjatele, näiteks seadmetootjatele ja polükristalse räni tarnijatele, ja see arv põhines vastustel, mille olid andnud küsimustikule asjaomased ettevõtjad.

(366)

Pärast plaatide tootevalikust väljajätmist peaksid selle toote tootjad liidus tollimaksude kehtestamisest sellegipoolest kasu saama, sest eeldatavasti suurendab liit oma elementide ja moodulite tootmist.

(367)

Kuna ühtki täiendavat märkust ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 235 ja 240.

(368)

Nagu on öeldud põhjenduses 329, tehti pärast ajutiste meetmete kehtestamist kahe projektiarendaja juurde täiendavad kontrollkäigud.

(369)

Lisaks küsimustikule antud seitsmele vastusele, mis saadi tootmisahela järgmise etapi ettevõtjatelt, kelle tegevus on otseselt seotud samasuguse tootega (projektiarendajatelt ja paigaldajatelt), ning millele tugines ajutises määruses esitatud tootmisahela järgmise etapi ettevõtjate analüüs, analüüsiti täiendavalt kuut vastust, mis olid saadud küsimustikule uurimise algetapis ja mida ei peetud piisavalt täielikuks (vt ajutise määruse põhjendus 241), kuivõrd neis oli märke ettevõtjate fotoelektriliste toodete sektoriga seotud tegevuse suhtelisest tähtsusest võrreldes nende kogutegevusega

(370)

Asjaomased kuus täiendavat ettevõtjat pakkusid fotoelektriliste toodete sektoris teenuseid (logistika-, transpordi-, avalike suhete jm valdkondades), olles seega ettevõtjad, kelle tegevus ei ole uurimisaluse tootega otseselt seotud. Ehkki vastustes oli teatavaid puudujääke, nähtus küsimustikus esitatud andmetest, et nende ettevõtjate fotoelektriliste toodete sektoriga seotud tegevus oli võrreldes nende kogutegevusega tähtsusetu. Fotoelektriliste toodete sektoriga seotud tegevus moodustas uurimisperioodil tõesti vaid umbes 5 % nende kogukäibest ja 8 % nende kogutööhõivest. Kasumlikkuse määr oli keskmiselt ligi 7 %. Tuleb siiski märkida, et andmed kasumlikkuse kohta ei olnud täielikud, kuna kõik ettevõtjad neid ei esitanud.

(371)

Täiendava analüüsi põhjal jõuti järeldusele, et esitatud andmeid arvesse võttes ei ole tõenäoline, et meetmete võimalik mõju fotoelektriliste toodete sektori teenuseosutajate majandusolukorrale on märkimisväärne.

(372)

Pärast esialgsete ja lõplike järelduste avalikustamist vaidlustas mitu isikut selle tootmisahela järgmise etapi ettevõtjate käivet, kasumlikkust ja tööhõivet käsitleva teabe esinduslikkuse, mille komisjoni oli saanud seitsme taolise ettevõtja vastustest küsimustikule. AFASE esitas oma liikmete (paigaldajate) seas korraldatud nn uuringu näitamaks, et enamiku paigaldajate jaoks on fotoelektriliste toodetega seotud tegevus peamine sissetulekuallikas. Veel väitis AFASE, et tootmisahela järgmise etapi ettevõtjate, eriti paigaldajate kasumimarginaal on vastupidiselt ajutise määruse põhjenduses 242 öeldule vaid ühekohaline, mis ei võimalda võtta enda kanda mingeid tollimakse.

(373)

Mis puudutab ajutises määruses kasutatud andmete esinduslikkust, siis komisjon on kasutanud kõiki nende tootmisahela järgmise etapi ettevõtjate esitatud andmeid, kes on täitnud spetsiaalse küsimustiku, ja AFASE esitatud teavet, nagu on selgitatud põhjenduses 330.

(374)

Mis puudutab väidet, et fotoelektriliste toodetega seotud tegevus on paigaldajate peamine sissetulekuallikas, siis analüüsides täiendavalt vastuseid, mille olid andnud küsimustikule tootmisahela järgmise etapi seitse ettevõtjat (paigaldajat ja projektiarendajat), saadi kinnitust sellele, et uurimisaluse samasuguse tootega otseselt seotud tegevus moodustab kõnealuste ettevõtjate kogutegevusest keskmiselt umbes 42 % ja kasumlikkus on keskmiselt 11 %. Ent võttes arvesse ka nende tegevust (mis ei ole uurimisaluse tootega otseselt seotud), suureneb sellise tegevuse üleüldine tähtsus seitsmest ettevõtjast kolme puhul märkimisväärselt. Selle tulemusel jäi sellise tegevuse osakaal uurimisperioodil vahemikku 45–100 %. Seitsme ettevõtja (paigaldaja ja projektiarendaja) kasumlikkus fotoelektriliste toodetega seotud tegevuse puhul, sealhulgas seoses tegevusega, mis ei ole uurimisaluse tootega otseselt seotud, on keskmiselt 9 %. Mis puudutab tööhõivet, siis seitsme ettevõtja puhul tähendas fotoelektriliste toodetega seotud tegevus, sealhulgas tegevus, mis ei olnud uurimisaluse tootega otseselt seotud, uurimisperioodil ligikaudu 660 täistööajaga töökohta. Fotoelektriliste toodetega seotud projektide ja seadmete kõrval tegelesid need ettevõtjad ka tuuleenergiarajatistega ja elektriseadmete tootmisega.

(375)

On jõutud järeldusele, et hindamaks meetmete mõju tootmisahela järgmise etapi ettevõtjatele, tuleb eelkõige aluseks võtta asjaomaste ettevõtjate tegevus, mis on seotud otseselt uurimisaluse tootega ja mille kasumlikkus oli uurimisperioodil keskmiselt 11 %. Ent isegi kui selle mõju hindamisel lähtutakse üldisest fotoelektriliste toodete sektoriga seotud tegevusest, mis ei ole uurimisaluse tootega otseselt seotud, oleksid järeldused sarnased uurimise algetapis tehtud järeldusele, sest erinevad arvesse võetavad tegurid — kasumlikkus ja võimalus võtta osa tollimaksust enda kanda — kokkuvõttes märkimisväärselt ei erine (kasumlikkus langeb keskmiselt 11 %-lt keskmiselt 9 %-le). Vastusena lõplike järelduste avalikustamisele vaidlustas üks isik, kelle valdustesse oli komisjon teinud kontrollkäigu, paigaldajate ja arendajate kasumlikkuse kohta tehtud järelduse esinduslikkuse, mis põhinenuks tema puhul väidetavalt vaid ühel tehingul. See väide lükatakse tagasi, sest komisjon võttis tootmisahela järgmise etapi ettevõtjate kasumlikkuse arvutamisel aluseks kogu teabe, mille tootmisahela järgmise etapi ettevõtjad olid esitanud oma küsimustikele antud vastustes.

(376)

Seoses uuringuga, mille AFASE korraldas oma liikmete seas, märgitakse esiteks, et kõikidel ettevõtjatel oli võimalus endast uurimise algatamisel teada anda ja vastata tootmisahela järgmise etapi ettevõtjate jaoks koostatud spetsiaalsele küsimustikule, milles küsiti vajalikku teavet, et hinnata tollimaksude mõju kõnealustele ettevõtjatele. Teiseks ei olnud uuringus ära märgitud paigaldajate andmeid, mis ei võimaldanud kontrollida näiteks esitatud teabe asjakohasust ja usaldusväärsust. Kolmandaks, ehkki suur hulk uuringus esitatud küsimusi oli seotud paigaldajate võimega võtta võimalikud tollimaksud enda kanda, ei olnud uuringus ühtki viidet sellele, milline oli uurimisperioodil nende paigaldajate kasum, mis tähendab, et meetmete mõju hindamiseks puudus uuringus üks oluline tegur. Seetõttu ei saa esitatud uuringu põhjal teha ühtki sisulist järeldust.

(377)

Mitu isikut vaidlustas ajutise määruse põhjendustes 247 ja 250 esitatud järeldused, et tollimaksud mõjutavad tootmisahela järgmise etapi töökohti negatiivselt lühikeses perspektiivis ning et kokkuvõttes oleks mõju negatiivne vaid piiratud ulatuses, pidades silmas asjaolu, et prognooside kohaselt fotoelektriliste toodete turg liidus keskpikas ja pikas perspektiivis kasvab. Lisaks väitis mõni isik, et nõudluse vähenemise tõttu kannatavad eelkõige paigaldajad, kes sõltuvad fotoelektrilistest seadmetest.

(378)

Tollimaksude kehtestamisest tingitud võimalikku töökohtade kadumist analüüsiti täiendavalt. Uurimise käigus kogutud teave kinnitas üldjoontes seda, et tootmisahela järgmises etapis on kadunud töökohad seepärast, et nõudlus fotoelektriliste seadmete järele vähenes liidus aastatel 2011–2012 umbes 5 GW suuruse võimsuse võrra, nagu ajutise määruse põhjenduses 246 on juba märgitud. Nende töökohtade kadumist ei saa seostada kõnealuste meetmetega, sest need kajastasid turu arengut. Pealegi väheneb nõudlus prognooside kohaselt 2013. ja 2014. aastal veelgi ning see toob fotoelektriliste toodete sektoris tõenäoliselt kaasa täiendava töökohtade kadumise. Sellist nõudluse muutumist nägid enne uurimise algatamist ette ka suuremad uuringukeskused, näiteks EPIA, ja seepärast ei saa sellist töökohtade kadumist seostada meetmete kehtestamisega.

(379)

Liidu tootmisharu esitas konsultandi PriceWaterHouseCoopers (edaspidi „PWC”) koostatud uuringu, milles käsitleti meetme võimalikku mõju fotoelektriliste toodete sektoriga seotud töökohtadele. PWC uuringus viidatakse ühele varasemale uuringule, mille korraldas üks teine konsultant (Prognos) ja milles prognoositi, et meetmete kehtestamise tulemusel kaob fotoelektriliste toodete turul suur arv töökohti. AFASE esitas selle uuringu, mida on käsitletud ajutise määruse põhjendustes 243–246, enne ajutiste tollimaksude kehtestamist. PWC uuringus kritiseeritakse Prognosi uuringut, osutades asjaolule, et nimetatud konsultandi prognoositud kaduvate töökohtade arv ületas liidu fotoelektriliste toodete sektori olemasolevate töökohtade koguarvu. Seoses tollimaksude mõjuga liidu turule jõudis PWC vastupidistele järeldustele kui Prognos, ennustades positiivset puhasmõju liidu töökohtadele ning leides, et saadav kasu kaalub üles tollimaksude võimaliku kahjuliku mõju (nt nõudlusele). Kuna uusi põhjendatud väiteid meetmete mõju kohta tootmisahela järgmise etapi tööhõivele ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 247–250 esitatud järeldused.

(380)

AFASE väitis, et komisjon ei avalikustanud, mis allikast on pärit 2011. aasta puhul arvutatud fotoelektriliste toodete sektoriga otseselt seotud töökohtade arvu 20 %-line vea ülemmäär, millele on osutatud ajutise määruse põhjenduses 245.

(381)

See 20 %-line vea ülemmäär, mida võib kohaldada üles- või allapoole, selgus EPIAsse tehtud kontrollkäigu jooksul. See näitab, kui keeruline on hinnata tootmisahela järgmises etapis täpselt tööhõivenäitajaid, kuna andmete kogumiseks on allikaid vähe ja sageli on need vastuolulised.

(382)

Vastusena lõplike järelduste avalikustamisele väitis mõni isik, et komisjoni analüüsis ei nimetatud asjaolu, et tollimaksud aitavad kaasa töökohtade kadumisele, mis on toimunud pärast 2011. aastat seoses fotoelektriliste seadmete paigaldamiste arvu vähenemisega. Väideti, et selline töökohtade kadumine, eriti tootmisahela järgmises etapis, on tihedalt seotud asjaoluga, et fotoelektriliste toodete paigaldajad sõltuvad päikeseenergiaseadmetest. Lisaks kritiseeris AFASE komisjoni selle pärast, et see ei olnud nõuetekohaselt arvesse võtnud uuringut, mille oli oma liikmete seas korraldanud AFASE, ja sarnaseid uuringuid, mille oli korraldanud Ühendkuningriigi päikeseenergia kaubandusühendus, mis väidetavalt tõestasid sellist sõltuvust.

(383)

Seoses väitega, et komisjon ei maininud sõnagagi tollimaksude mõju töökohtadele, viidatakse käesoleva määruse põhjendustele 377 ja 379, milles käsitletakse väiteid meetmete mõju kohta fotoelektriliste toodete sektori töökohtadele ja milles tunnistatakse, et lühikeses perspektiivis võivad meetmed kahtlemata mõjutada tootmisahela järgmise etapi töökohti.

(384)

Mis puudutab AFASE ja Ühendkuningriigi päikeseenergia kaubandusühenduse tehtud uuringuid, siis vastusena lõplike järelduste avalikustamisele esitati küsitluses osalenud äriühingute andmed. Uuringud jäid siiski puudulikuks, sest näiteks teatavad vastused olid ebatäielikud. Uuringute analüüsimine näitas järgmist. Seoses AFASE tehtud uuringuga märgitakse esmalt, et enamik 50st küsimustikule vastanud paigaldajast väitis, et nad tegutsevad üksnes fotoelektriliste toodete turul. 50st paigaldajast 15 väitis, et nad tegutsevad ka muudes valdkondades, mis ei ole seotud fotoelektriliste toodetega, näiteks küttesüsteemide, elektriseadmete ja teataval määral tuuleenergiaga. Ühendkuningriigi uuringu puhul tegeles 31st küsimustikule vastanud Ühendkuningriigi äriühingust muu tegevusega, mis ei olnud seotud fotoelektriliste toodetega, 21 äriühingut. See tulemus näitab, et ligi poolte projektiarendajate ja paigaldajate puhul peab paika ajutise määruse põhjenduses 247 esitatud järeldus suutlikkuse kohta tegeleda muude töödega, näiteks elektri- ja kütteseadmete, torude ja muude keskkonnahoidlike energiaseadmete paigaldamisega. Sellegipoolest tunnistatakse, et seda suutlikkust võib esineda vähemal määral, kui on eeldatud ajutises määruses. Selle leevendav mõju töökohtade kaotusele võib seepärast olla vähem tuntav, kui algselt eeldati. Teiseks on mõni AFASE ja Ühendkuningriigi päikeseenergia kaubandusühenduse vaadeldud ettevõtja kasutanud tooteid, mis on toodetud liidus, ja mõni prognoosib, et hakkab ostma pärast meetme võtmist hinnatõusu vältimiseks tooteid, mis ei ole pärit Hiinast. Seega on oodata, et nende sõltuvus Hiina impordist ja meetmete mõju väheneb, kuivõrd neil on võimalik ligi pääseda liidus valmistatud toodetele.

Kolmandaks ei olnud võimalik teha kindlaid järeldusi selle kohta, milline on meetmete mõju kõikide vaadeldud ettevõtjate äritegevusele, sest nende hinnangud olid väga erinevad. Mõned äriühingud ei suutnud isegi sellist mõju hinnata. Neljandaks ulatusid Ühendkuningriigi uuringus ka vastused küsimusele, kui paljusid fotoelektriliste toodetega seotud projekte ähvardaks tollimaksude kehtestamise korral tühistamisoht, variandist „mitte eriti paljusid” variandini „kõiki projekte”. Mõned ettevõtjad ei suutnud selle kohta hinnangut anda. Lõpetuseks puudus mõlemas uuringus küsimus vaadeldud ettevõtjate kasumlikkuse kohta, mis on oluline selleks, et hinnata võimalust tollimaksust tulenev hinnatõus, kui see peaks aset leidma, enda kanda võtta.

(385)

Teised isikud väitsid, et paigaldajatel ei ole lihtne muuta oma tegevust või lülituda ümber teistele keskkonnahoidliku energia seadmetele, sest tegemist on väga erinevate teadmiste ja oskusteabega. Seepärast jäävad nad tollimaksude kehtestamise korral tööta. Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas üks huvitatud isik seda väidet, öeldes, et paigaldajad on investeerinud seoses spetsialiseerumisega fotoelektrilistele seadmetele näiteks eriväljaõppesse märkimisväärseid vahendeid, mis näitab, et nad on keskendunud peamiselt fotoelektriliste toodete sektorile ja neil ei ole lihtne lülituda ümber teisele tegevusele.

(386)

Seda väidet ei põhjendatud piisavalt, sest ei näidatud täpselt, millised teadmised peab paigaldaja omandama ning kui keeruline ja kallis nende omandamine on. Sellegipoolest tunnistavad institutsioonid, et paigaldajad on omandanud oskusteabe, mis on spetsiifiline fotoelektriliste moodulite paigaldamisele. See teave on aga omandatud võrdlemisi hiljuti ning see täiendab paigaldajate varasemaid teadmisi elektri- ja kütteseadmete, torutööde jms valdkonnas. Samuti omandati see seoses ebaõiglase tavaga, nimelt dumpinguhinnaga impordi ulatusliku sissevooluga Hiina RVst. Sõltumata paigaldusettevõtjate töötajate erioskustest, tuleks seda väidet kaaluda paralleelselt põhjendustes 378 ja 382 tehtud analüüsiga, mis käsitleb tööhõiveolukorda tootmisahela järgmises etapis, millele avalduv mõju võib olla lühikeses perspektiivis negatiivne, ent kus jätkusuutlik kaubandus toob keskpikas kuni pikas perspektiivis kaasa paigaldajate tööhõive suurenemise. Seepärast lükati väide tagasi.

(387)

Mitu isikut vaidlustas ajutise määruse põhjenduses 247 esitatud väite tootmisahela järgmise etapi ettevõtjate suutlikkuse kohta võtta võimalik hinnatõus osaliselt enda kanda. Ka seda väidet ei põhjendatud piisavalt, mis ei võimaldanud hinnata, kuivõrd õige oli see väide. Nagu on märgitud põhjenduses 374, hinnati nende tootmisahela järgmise etapi koostööd teinud ettevõtjate kasumlikkuseks, kes olid vaatlusaluse tootega otseselt seotud, keskmiselt umbes 11 %, mis jätab kõnealustele ettevõtjatele võimaluse võtta hinnatõus, kui see peaks toimuma, vähemalt osaliselt enda kanda. Sellega seoses tuletatakse meelde, et üldine hinnasuundumus on negatiivne, nagu on märgitud põhjenduses 335. Seepärast lükatakse väide tagasi.

(388)

Vastusena lõplike järelduste avalikustamisele kordas mõni isik väidet tõsise ohu kohta, mille kohaselt nõudlus päikeseenergiatoodete järele liidus meetmete tagajärjel väheneb, mis räägib nende isikute väitel kõnealuste meetmete vastu. Ühe isiku väitel on päikeseenergia puhul nõudluse hinnaelastsus praegu väga suur ja isegi väike päikeseenergiatoodete hinnatõus toob kaasa nõudluse tõsise vähenemise. Selle isiku hinnangul võib 30 %-line dumpinguvastane tollimaks vähendada nõudlust veelgi 8 GW, samal ajal kui 50 %-line tollimaks vähendaks nõudlust 10 GW. Sarnaselt viitas AFASE turuanalüütiku teostatud uuringule, milles nähakse samuti ette, et nõudlus väheneb 50 %-lise tollimaksu tagajärjel 2013. aastal kuni 2 GW ehk märksa vähemas ulatuses.

(389)

Ehkki huvitatud isikud esitasid uurimise käigus lisaks ülalnimetatud vähenemisstsenaariumidele erinevaid nõudluse vähenemise stsenaariume, ei sisaldanud need võrreldavaid tulemusi. Ehkki ei saa välistada, et tollimaksud võivad kaasa tuua nõudluse vähenemise fotoelektriliste seadmete järele, on nende mõju ulatust keeruline kindlaks määrata, võttes arvesse erinevaid elemente, mis mõjutavad liidus fotoelektriliste seadmete atraktiivsust (vt näiteks ajutise määruse põhjendus 258). Pealegi, kui selline vähenemine peaks ka lühikeses perspektiivis aset leidma, on oodata, et kasu, mis tuleneb õiglasest kaubandusest keskpikas ja pikas perspektiivis, kaalub üles ajutise negatiivse mõju. Ja veel — AFASE tunnistas ka ise, et nõudluse ja tollimaksude vahelist otsest seost saab hinnata alles siis, kui tollimaksud on kehtestatud. Seepärast lükati see väide tagasi.

(390)

Kuna ühtki täiendavat märkust ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 243 ja 250. Nende kuue teenuseosutaja kohta tehtud järeldused, kelle puhul fotoelektriliste toodetega seotud tegevus moodustab vaid väikese osa nende kogutegevusest (vt põhjendus 370), ei muuda ajutise määruse põhjenduses 250 esitatud järeldust, nagu ei tee seda ka sellise põhjenduses 374 osutatud seitsme projektiarendaja/paigaldaja fotoelektriliste seadmetega seotud tegevuse esiletõstmine, mis ei ole vaatlusaluse tootega otseselt seotud.

(391)

Pärast ajutiste järelduste avalikustamist kordas mõni isik väidet, et tollimaksuga tõuseks vaatlusaluse toote hind. Selle tulemusel väheneks nõudlus fotoelektriliste seadmete järele, sest need oleksid tarbijatele liiga kallid ja ei oleks teistele investoritele piisavalt atraktiivsed.

(392)

Nagu põhjenduses 335 juba märgitud, on üldine hinnasuundumus — isegi kui meetmete kehtestamise tulemusel peaks toimuma ajutine hinnatõus — mitme avaliku allika kinnitusel negatiivne. Kuigi meetmetest tulenevat võimalikku hinnatõusu ja selle tagajärjel aset leidvat võimalikku nõudluse vähenemist on keeruline täpselt kindlaks määrata, tuletatakse meelde mitut aspekti. Esiteks moodustab vaatlusalune toode kuni 50 % fotoelektrilise seadme kogukulust ja seepärast on võimalik tollimaks vähemalt osaliselt enda kanda võtta. Teiseks hoiab liidu tootmisharu konkureerimine liidu turul juba tegutsevate kolmandate riikide tootjatega tõenaoliselt hinnad all. Samal ajal peaks liidu tootmisharu olema võimeline saavutama paremaid finantstulemusi tänu mastaabisäästule, mis tuleneb tootmisrajatiste paremast kasutamisest ja vähenenud tootmiskuludest. Kolmandaks ei ole nõudlus fotoelektriliste seadmete järele seotud mitte üksnes uurimisaluse toote hinnatasemega, vaid ka soodustariifide tasemega. Praeguse nõudluse juures, mille tase on 2011. aastal ja uurimisperioodil saavutatud tasemega võrreldes madal, võib eeldada, et soodustariifid ei peaks vähenema nii kiiresti kui vaatlusalusel perioodil, mis võimaldab investeerida jätkuvalt fotoelektriliste toodetega seotud projektidesse. Seepärast lükati väide tagasi.

(393)

Vastusena lõplike järelduste avalikustamisele vaidlustas üks isik ülaltoodud selgituse. Kõnealuse isiku väitel ei saa hindade langemise suundumus pärast meetmete kehtestamist püsida. See isik tuletas meelde, et meetmed toovad kaasa märkimisväärse kulude kasvu, mida ei saa täielikult tasakaalustada kulude vähenemisega või impordiga kolmandatest riikidest. Peale selle korrati, et liidu tootmisharu ei suuda teha uusi investeeringuid rajatistesse ja seadmetesse ning tootmisahela järgmise etapi ettevõtjad saavad võtta enda kanda vaid väikese osa, kui nende kasum on 11 %. Ja lõpuks — ei ole ühtki tõendit selle kohta, et hinnatõusu võiksid hüvitada soodustariifid.

(394)

Tuletatakse meelde, et vastupidiselt sellele väitele ei eeldata, et meetmetest tulenevat hinnatõusu oleks võimalik täielikult tasakaalustada, vaid pigem seda, et meetmete tagajärjel on võimalik ajutine hinnatõus (vt ajutise määruse põhjendus 247). On tõsi, et selle hinnatõusu põhjuseks võib olla erinevus Hiina dumpinguhinnaga impordi ja mujalt pärit toodete hinnatasemetes. Ometi lubab uurimise käigus kogutud teave väita, et tegeliku hinnatõusu võivad osaliselt enda kanda võtta mitmed tegurid, võttes arvesse tootmisahela järgmise etapi 11 %-list kasumit. Lõpetuseks — seoses väitega, mille kohaselt ei ole ühtki tõendit selle kohta, et hinnatõusu võiksid hüvitada soodustariifid, on mõistlik eeldada, et soodustariife aja jooksul kohandatakse kooskõlas projektide hindade muutumisega.

(395)

Üks isik väitis, et 2013. aasta märtsist tõusid moodulite hinnad Euroopas 20 % ning et alates 2013. aastast on varud olnud väga puudulikud. Seda väidet ei põhjendatud. Vastupidi, avalikud teabeallikad kinnitavad, et hinnad on olnud 2013. aasta teises kvartalis võrdlemisi stabiilsed. Isegi kui see teave oleks õige, kajastaks see vaid tõsiasja, et pärast impordi registreerimist on arvesse võetud võimaliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise riski. Seepärast lükati väide tagasi.

(396)

Ühe teise isiku väitel ei ole investeerimine fotoelektriliste toodetega seotud projektidesse tasuv, kui soodustariifide vähenemist ei seostata vähenevate projektikuludega, sh moodulite hinnaga, sest need moodustavad märkimisväärse osa konkreetse projekti kuludest. Sellega seoses väideti, et tollimaksud seavad kahtluse alla paljude fotoelektriliste toodete sektori projektide elujõulisuse, sest need toovad kaasa hinnatõusu.

(397)

Nagu on märgitud põhjenduses 335, on elementide ja moodulite üldine hinnasuundumus negatiivne. Pealegi on soodustariifide tähtsus kõnealusel turul kahanemas, kuna mitmes piirkonnas saavutatakse tõenäoliselt võrgupariteet. Neil põhjustel lükati tagasi väide, et fotoelektriliste moodulite hinnal võib olla fotoelektriliste toodetega seotud projektidele, sealhulgas nende elujõulisusele, kahjulik mõju.

(398)

Üks huvitatud isik esitas sisemudeli tõestamaks, et tollimaksude kohaldamisel oleks ohus paljude fotoelektriliste toodetega seotud projektide elujõulisus.

(399)

See mudel ei võimaldanud nõuetekohaselt kindlaks määrata, kui suures ulatuses võiks fotoelektrilistesse seadmetesse investeerimise atraktiivsus (st investeeringutasuvus) elementide ja moodulite hinna tõusmise korral väheneda. Lisaks on kõnealuses mudelis kasutatud eeldus, et ükskõik milline tollimaks kandub täielikult üle lõppkasutajatele või tarbijatele, tootmisahela järgmise etapi ettevõtjate olemasoleva kasumimarginaali tõttu ebatõenäoline. Pealegi ei põhine investeerimisotsus üksnes moodulite hinnal, vaid sõltub ka paljudest teistest teguritest, sealhulgas fotoelektriliste seadmete jaoks soodsa üldise raamistiku olemasolust konkreetses riigis, vastavast toetuse tasemest, elektrienergia hinnast (võrgupariteedi puhul). Seepärast tuleb see väide tagasi lükata.

(400)

Kuna ühtki täiendavat märkust ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 252 ja 254.

(401)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist korrati väidet, et liidu tootmisharu ei suuda varustada liidu turgu ja üksnes Hiina RV-l on olemas selleks vajalik võimsus.

(402)

Seda väidet on käsitletud ajutise määruse põhjenduses 256. Isegi kui lähtuda liidu tootmisvõimsuse puhul konservatiivsemast eeldusest (vt põhjendus 183), on liidu ja kolmandate riikide varuvõimsus kokku piisav, et hüvitada lühikeses perspektiivis võimalikku Hiina impordi vähenemist. Ka keskpikas perspektiivis on mõistlik eeldada, et liidu tootmisharu suurendab nõudluse katmiseks oma tootmisvõimsust, mis võimaldab sel saavutada mastaabisäästu, mis annab omakorda võimaluse langetada hinda. Nimetatud väide lükati seetõttu tagasi.

(403)

Mõni isik kordas väidet selle kohta, kui keeruline on saavutada tollimaksude kehtestamise korral komisjoni 2020. aastaks püstitatud keskkonnahoidliku energia eesmärke. Seda väidet on ajutise määruse põhjendustes 257–259 juba käsitletud. Seepärast kinnitatakse täiendava teabe puudumisel ajutise määruse põhjendused 257 ja 259.

(404)

Eespool öeldut arvesse võttes kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 260–261 esitatud hinnang.

(405)

Seepärast puuduvad mõjuvad põhjused, mis õigustaksid Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes lõplike meetmete võtmata jätmist.

(406)

Dumpingu, tekitatud kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades tuleks kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule täiendavat kahju.

(407)

Kõnealuste meetmete taseme määramisel võeti arvesse kindlaks tehtud dumpingumarginaale ning liidu tootjatele tekitatud kahju kõrvaldamiseks vajalikku tollimaksumäära, ületamata kindlaks tehtud dumpingumarginaale.

(408)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist vaidlustas üks huvitatud isik 10 %-lise kasumimarginaali, mida kasutati kahju kõrvaldamist võimaldava taseme arvutamisel, väites, et see tase on kõnealuse tootmisharu jaoks praeguses turuolukorras liiga kõrge ning et seda kasutati nii moodulite kui ka elementide puhul. Märgitakse, et maksu kehtestamise eelse kasumi kindlaksmääramiseks sobiv kriteerium arvutamaks kahju kõrvaldamist võimaldavat taset, on see, kas tootmisharu on suuteline sellist kasumit tavalistes konkurentsitingimustes, st dumpingu puudumisel, mõistlikult saavutama. Üldkohtu kohtupraktika kohaselt tuleb aluseks võtta vaatlusaluse perioodi alguses, st enne dumpinguhinnaga impordi suurenemist teenitud kasum. Seepärast kohandati sihtkasumit 8 %-le, võttes aluseks liidu tootmisharu aastatel 2009 ja 2010 moodulite ja elementide puhul teenitud kasumi kaalutud keskmise.

(409)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis liidu tootmisharu, et kasumlikkuse tasemena, mida liidu tootmisharu oleks võimeline dumpinguhinnaga impordi puudumise korral teenima, tuleks kasutada pigem 2010. aasta kasumlikkust kui 2009. ja 2010. aasta keskmist kasumimarginaali. Selle kohta väideti, et 2009. aasta kasumlikkus oli ebapiisav ja nendel kahel aastal valitsenud olud eristusid selgelt, võttes eelkõige arvesse tarbimise arengut 2010. aastal, mis leevendas tol aastal dumpingu mõju. Sellega seoses tuleks märkida, et kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlaksmääramisel ei puutu asjasse, kas liidu tootmisharu keskmine kasumimarginaal oli n-ö piisav. Nagu ajutise määruse põhjenduses 264 on juba märgitud, peaks kahju kõrvaldamist võimaldav tase põhinema kasumil, mida on võimalik teenida dumpinguhinnaga impordi puudumise korral. Uurimisasutustel on tavaks pidada seda taset vaatlusaluse perioodi alguseks saavutatuks. Kuna käesoleval juhul kandis liidu tootmisharu seoses elementide müügiga vaatlusaluse perioodi alguses 2009. aastal kahju, see metoodika ei sobinud. Leiti, et on usaldusväärsem tugineda kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlaksmääramisel vaatlusaluse perioodi esimese ja teise aasta keskmisele kasumimarginaalile. Sellega seoses leiti ka, et tähtsust ei oma asjaolu, et kõnealuse kahe aasta olud olid erinevad.

(410)

Üks teine isik kordas, et moodulitele ja elementidele tuleks kehtestada erinevad sihtkasumid, kuna nende tooteliikide kasumlikkuse puhul esinesid vaatlusalusel perioodil erinevad suundumused. Ehkki näitajad esitati eraldi iga tooteliigi kohta, viitavad iga näitaja puhul tehtud järeldused uurimisalusele tootele tervikuna. Ühtlasi tuletatakse meelde, et moodulid ja elemendid on üks toode, ning dumpingumarginaalid ja kahju kõrvaldamist võimaldav tase kehtestati seda aluseks võttes.

(411)

Peale selle mõjutasid arvutatud kahjumimarginaale sõltumatute importijate kohandatud valimi impordijärgsed kulud (valimit kohandati põhjenduses 21 esitatud põhjustel). Ja veel mõjutas kõiki turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaale soodustariifide muutmine, plaatide väljajätmine ja uus sihtkasum.

(412)

Üks isik väitis, et valimisse kaasatud liidu tootjate müük oli suunatud eeskätt kõrgema hinnaga toodete turule, näiteks kodukasutajatele/väikeettevõtjatele, mis meelitas ligi suuremaid soodustariife, ning tegi ettepaneku, et liidu tootmisharu müügihinda tuleks seepärast vastavalt kohandada. Tuleb märkida, et see väide ei tohiks olla kahjumarginaali arvutamisel otsustav, sest uurimine näitas, et liidu tootjad ei olnud kasumis.

(413)

Kuna muid märkusi kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 263–266 kirjeldatud metoodika.

(414)

Arvestades järeldusi dumpingu, tekitatud kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta ning kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 leitakse, et Hiina RVst pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite või paneelide suhtes ning sellist tüüpi elementide suhtes, mida kasutatakse kristalsest ränist fotoelektrilistes moodulites või paneelides, tuleks kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed sellisel tasemel, mis vastaks dumpingu- või kahjumarginaali määrale, olenevalt sellest, kumb on väiksem. Sellisel juhul tuleks tollimaksu määr kehtestada vastavalt kindlaksmääratud kahjumarginaali tasemele.

(415)

Märgitakse, et paralleelselt dumpinguvastase uurimisega viidi läbi subsiidiumivastane uurimine. Võttes arvesse väiksema tollimaksu reegli rakendamist ja asjaolu, et lõplikud subsiidiumimarginaalid on madalamad kui kahju kõrvaldamist võimaldav tase, peetakse asjakohaseks kehtestada kindlaks tehtud lõplike subsiidiumimarginaalide tasemel lõplik tasakaalustav tollimaks ja seejärel kehtestada vastavalt asjaomasele kahju kõrvaldamist võimaldavale tasemele lõplik dumpinguvastane tollimaks. Eespool toodu põhjal on kõnealuste tollimaksude kehtestamisele kuuluvad määrad järgmised:

(416)

Käesoleva määrusega äriühingute suhtes kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis tehti uurimise ajal kindlaks kõnealuste äriühingute puhul. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi suhtes, mis on pärit Hiina RVst ja mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega nimetatud konkreetsed juriidilised isikud. Kõnealuseid määrasid ei saa kohaldada imporditava vaatlusaluse toote suhtes, mille tootja on mõni teine äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksused, ning nende puhul kehtib „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(417)

Pärast järelduste avalikustamist väitis Hiina valitsus, et I ja II lisas loetletud äriühingute kaalutud keskmine tollimaksumäär on vastuolus WTO dumpinguvastase kokkuleppega, kuivõrd väidetavalt põhineb see selliste tollimaksude kaalutud keskmisel, mis on arvutatud valimisse kaasatud elementide ja moodulite eksportivate tootjate jaoks eraldi. See hinnang on siiski väär. Valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele on arvutatud kogu vaatlusaluse toote ekspordi jaoks ühtne tollimaksumäär — paraku enamik eksportivatest tootjatest eksportis elemente ja mooduleid. Seepärast on hinnang, et elemente ja mooduleid eksportivate tootjate jaoks arvutati tollimaksud eraldi, väär ning seepärast ei saa selle väitega nõustuda.

(418)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, kelle suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb märgatavalt pärast asjaomaste meetmete kehtestamist, võib sellist mahu suurenemist käsitada kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellistel asjaoludel ja ettenähtud tingimuste täitmisel võib algatada meetmetest kõrvalehoidumise uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalsete tollimaksumäärade kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(419)

Kõik taotlused kohaldada individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra (nt pärast üksuse nimevahetust või uue tootmis- või müügiüksuse asutamist) tuleks saata viivitamata komisjonile koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige teabega mis tahes muudatuse kohta äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis, mis on seotud näiteks kõnealuse nimevahetuse või muutusega tootmis- või müügiüksustes. Vajaduse korral muudetakse käesolevat määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(420)

Selleks et tagada uute eksportijate ja käesoleva määruse I ja II lisas nimetatud valimisse kaasamata koostööd teinud äriühingute võrdne kohtlemine, tuleks ette näha kord viimati nimetatud äriühingute suhtes kehtestatud kaalutud keskmise tollimaksu kohaldamiseks kõigile uutele eksportijatele, kellel oleks vastasel korral õigus läbivaatamisele algmääruse artikli 11 lõike 4 alusel.

(421)

Selleks et liidus asuvatel tootjatel oleks võimalik dumpingu kahjulikust mõjust toibuda, kehtestatakse meetmed. Meetmete võimalik kasu liidus asuvatele tootjatele ei ole esialgu tasakaalus liidu teistele ettevõtjatele tekkivate kuludega, kuid seda tasakaalustamatust leevendaks tootmise suurendamine ja/või taasalustamine liidus.

(422)

Kavandatud stsenaarium — tootmise kasv ühenduses — ei pruugi siiski olla kooskõlas selle kõikuva turu arenguga. Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 108, suurenes moodulite tarbimine aastatel 2009–2011 liidus 264 % ja vähenes seejärel uurimisperioodile eelnenud kuue kuu jooksul vaid 43 protsendipunkti. Kõikumine on veelgi muljetavaldavam, kui vaadelda ajavahemikku 2006–2011, mil moodulite tarbimine liidus suurenes võimsuselt alla 1 GW võimsusele ligi 20 GW, kasvades viie aastaga ligi 2 000 %. See kõikumine eeldatavasti jätkub ja ettevõtjate ühenduste avaldatud prognooside kohaselt on eri stsenaariumide puhul isegi keskpikas perspektiivis (2014–2015) erinevused 100 % ja rohkem.

(423)

Neil põhjustel peetakse erandlike asjaolude tõttu asjakohaseks piirata meetmete kehtivusaega vaid kahe aastaga.

(424)

Sellest ajavahemikust peaks piisama, et liidu tootjatel oleks võimalik suurendada ja/või taasalustada oma tootmist, kuid samal ajal ei ohustaks see märkimisväärselt liidu teiste ettevõtjate olukorda. Leitakse, et kahe aasta pikkune periood on kõige asjakohasem, et analüüsida, kas meetmete kehtestamine on tõepoolest aidanud Euroopas tootmist suurendada ja seega tasakaalustanud meetmete negatiivset mõju liidu teistele ettevõtjatele.

(425)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitas üks liidu tootja väite, et kaks aastat, millega meetmete kohaldamisel piirdutakse, on liiga lühike aeg, et kantud kahjust toibuda. Peale selle väideti, et meetmete kohaldamine kahe aasta jooksul ei võimaldaks liidu tootjatel esitada jooksva ja saabuva majandusaasta kohta äriplaane. Sellega seoses märgitakse, et meetmeid kohaldatakse 2015. aasta detsembrini, millest peaks liidu tootjatele piisama, et esitada kuni 2015. aastani oma äriplaanid.

(426)

Pealegi ei vaidlustanud kõnealune liidu tootja põhjuseid, mille pärast meetmete kohaldamine kahe aastaga piirati, nimelt turu ebastabiilsust. Asjaomane tootja isegi kiitis selgelt heaks läbivaatamise, juhul kui meetmeid tuleb turuolukorra muutumise tõttu muuta. Kuna tõenäosus, et turutingimused kahe aasta jooksul muutuvad, on sellel ebastabiilsel turu kahtlemata väga suur, peetakse asjakohaseks piirata meetmete kohaldamine kohe alguses kahe aastaga.

(427)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et kaks aastat on selleks, et investeerida tootmisesse, ebapiisav, viidates põhjendusele 424. Tulenevalt liidu tootmisharu märkimisväärsest varuvõimsusest saab aga tootmist suurendada olemasoleva tootmisvõimsuse parema kasutamise teel, mis peaks olema teostatav ilma oluliste lisainvesteeringuteta.

(428)

Veel väitis kaebuse esitaja, et lõplike dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisest kaheks aastaks ei piisa selleks, et liidu tootmisharu saaks toibuda varasema dumpingu kahjulikust mõjust. Dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisel ei saa siiski arvesse võtta ainuüksi liidu tootmisharu huve, vaid tuleb tasakaalu viia ühelt poolt liidu tootjatele tõusev võimalik tulu ja teiselt poolt liidu teistele ettevõtjatele kaasnevad võimalikud kulud. Sellele tuginedes jäädakse kindlaks otsusele piirata meetmete kohaldamine kahe aastaga.

(429)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist Hiina RVst pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite või paneelide ja sellist tüüpi elementide impordi suhtes, mida kasutatakse kristalsest ränist fotoelektrilistes moodulites või paneelides, ning ajutise tollimaksu abil tagatud summade lõplikku sissenõudmist (lõplike järelduste avalikustamine). Kõikidele huvitatud isikutele anti aega, et esitada kõnealuste lõplike järelduste avalikustamise kohta märkuseid.

(430)

Huvitatud isikute suulisi ja kirjalikke märkuseid kaaluti ja võeti võimaluse korral arvesse.

(431)

Seoses dumpinguvastaste meetmete tagasiulatuva kohaldamisega tuleb hinnata algmääruse artikli 10 lõikes 4 sätestatud kriteeriume. Artikli 10 lõike 4 punkti b kohaselt on üks täidetav põhikriteerium see, et „lisaks uurimisperioodil kahju tekitanud impordi tasemele on import veelgi märgatavalt suurenenud”.

(432)

Moodulite ja elementide igakuiste keskmiste impordimahtude (19) võrdlemisel registreerimisperioodi (märts 2013 kuni juuni 2013) igakuiste keskmiste impordimahtudega selgub, et impordimahud on pärast uurimisperioodi järsult vähenenud. Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 110, oli imporditavate Hiina moodulite ja elementide igakuine keskmine kogus uurimisperioodil tõepoolest 1 250 MW (20). Märkigem võrdlusena, et registreerimisperioodil moodustas Hiina moodulite ja elementide igakuine keskmine impordimaht sellest vaid poole.

(433)

Võttes arvesse turu kõikuvust, oleks teine võimalus hinnata täiendavat märkimisväärset impordi suurenemist suhteliselt, mitte absoluutselt. Selleks et hinnata suhteliselt, kas import on veel märgatavalt suurenenud, tuleb võrrelda impordimahte tarbimisega liidu turul, st tarbimine peaks vähenema oluliselt kiiremini kui Hiina import. Kuna Hiina moodulite ja elementide impordimaht moodustas registreerimisperioodil uurimisperioodi vastavast mahust vaid poole, peaks see tarbimise vähenemine olema oluliselt suurem kui 50 %. Kuna täpsed andmed tarbimise kohta registreerimisperioodil puuduvad, ei ole ühtki viidet sellele, et tarbimine oleks vähenenud rohkem kui 50 %.

(434)

Eespool esitatud põhjustel ei ole kriteerium, et import peab olema veel märgatavalt suurenenud, täidetud. Seepärast on jõutud järeldusele, et lõplikku dumpinguvastast tollimaksu ei tuleks nõuda tagasiulatuvalt enne ajutiste meetmete kohaldamise kuupäeva toimunud impordi puhul.

(435)

Pärast ajutiste dumpinguvastaste meetmete vastuvõtmist pakkus rühm koostööd teinud eksportivaid tootjaid, sh nendega seotud äriühingud Hiina RVs ja Euroopa Liidus, koos Hiina masinate ja elektroonikatoodete impordi ja ekspordi kaubanduskojaga välja algmääruse artikli 8 lõike 1 kohase ühise hinnakohustuse. Seda pakutud kohustust toetasid ka Hiina ametivõimud.

(436)

Komisjon tutvus kõnealuse pakkumisega ja kiitis selle otsusega 2013/432/EL heaks. Nagu otsuse põhjendustes 3, 4 ja 7 juba öeldud, on komisjon selle hindamiseks, kas hinnakohustusega kaotatakse dumpingu kahjulik mõju, analüüsinud püsivalt muutunud turutingimusi seoses muu hulgas praeguste ekspordihindadega ja kahju kõrvaldamist võimaldava tasemega, mis leiti olevat madalam kui dumpingu tase.

(437)

Pärast otsuse 2013/423/EL vastuvõtmist esitasid eksportivad tootjad koos kaubanduskojaga esialgse hinnakohustuse muutmise avalduse. Nad taotlesid kohustuse läbivaatamist, et võtta arvesse plaatide tootevalikust väljajätmist, nagu seda on kirjeldatud põhjendustes 31 ja 72. Peale selle esitas hulk teisi eksportijaid algmääruse artikli 8 lõikes 2 sätestatud tähtajaks taotluse enda hõlmamiseks hinnakohustusega.

(438)

Komisjon kinnitas rakendusotsusega 2013/707/EL otsuse lisas loetletud eksportijate pakutud hinnakohustuse vastuvõetavuse lõplike tollimaksude osas,

—

päikeselaadijad, mis koosnevad vähem kui kuuest elemendist, on kaasaskantavad ja varustavad seadmeid elektriga või laevad akusid;

—

kilest fotoelektrilised tooted;

—

kristalsest ränist fotoelektrilised tooted, mis on püsivalt integreeritud elektriseadmetesse, kui elektriseadmete funktsioon ei ole energia tootmine ning kui need elektriseadmed kasutavad integreeritud kristalsest ränist fotoelektrilisest elemendist (fotoelektrilistest elementidest) saadavat elektrit;

—

moodulid või paneelid, mille väljundpinge ei ületa alalisvoolu puhul 50 V ja väljundvõimsus ei ületa 50 W ning mis on ette nähtud üksnes otseseks kasutamiseks patareide laadijatena süsteemides, millel on sama pinge- ja võimsusnäitajad.

—

ta ei eksportinud uurimisperioodil (1. juuli 2011 — 30. juuni 2012) liitu lõikes 1 kirjeldatud toodet;

—

ta ei ole seotud ühegi Hiina Rahvavabariigi eksportija või tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid;

—

ta on vaatlusalust toodet tegelikult liitu eksportinud pärast meetmete aluseks oleva uurimisperioodi lõppu või tal on tühistamatu lepinguga võetud kohustus eksportida liitu märkimisväärne kogus,

a)

rakendusotsuse 2013/707/EL lisas loetletud äriühing on eespool osutatud tooted ise või samuti rakendusotsuse 2013/707/EL lisas loetletud seotud äriühingu kaudu tootnud, lähetanud ja nende kohta arve esitanud kas tema liidus asuvatele seotud äriühingutele, kes tegutsevad importijana ja lubavad kaubad liidus vabasse ringlusse, või esimesele sõltumatule kliendile, kes tegutseb importijana ja lubab kaubad liidus vabasse ringlusse;

b)

imporditava kaubaga koos esitatakse kinnitusarve, milleks on faktuurarve, mis sisaldab vähemalt käesoleva määruse III lisas nimetatud andmeid ja avaldust;

c)

imporditava kaubaga koos esitatakse vastavalt käesoleva määruse IV lisale ekspordikohustuse sertifikaat;

d)

tollis deklareeritud ja esitatud kaubad vastavalt täpselt kinnitusarves kirjeldatule.

a)

kui lõikes 1 kirjeldatud impordi puhul tehakse kindlaks, et üks või mitu nimetatud lõikes loetletud tingimustest on täitmata, või

b)

kui komisjon tühistab määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 8 lõike 9 kohase hinnakohustuse heakskiitmise määruse või otsusega, milles viidatakse konkreetsetele tehingutele, ning tunnistab asjaomased kinnitusarve kehtetuks.