29.10.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 287/15

(1)

Euroopa Liidule ja tema enam kui 50 institutsioonile ja ametile tuleks jätkuvalt tagada kõrgetasemeline Euroopa avalik haldus, et liidul oleks võimalik saavutada oma eesmärke, rakendada oma poliitikat ja meetmeid, täita aluslepingutest tulenevaid ülesandeid võimalikult tulemuslikult, et tulla toime tulevaste nii sisemiste kui ka väliste väljakutsetega ja teenida liidu kodanike huve.

(2)

Seetõttu on vaja kehtestada raamistik, mis oleks atraktiivne ning võimaldaks tööle võtta ja teenistuses hoida kõrgelt kvalifitseeritud ja mitut keelt valdavaid töötajaid, kes valitakse võimalikult laialt geograafiliselt alalt ja soolist tasakaalu nõuetekohaselt arvesse võttes liikmesriikide kodanike hulgast, kes on sõltumatud ja vastavad kõige kõrgematele kutsenõuetele, ning mis võimaldab sellistel töötajatel täita oma tööülesandeid võimalikult tulemuslikult ja tõhusalt. Selleks tuleb ületada praegused raskused, millega institutsioonid puutuvad kokku teatavatest liikmesriikidest ametnike või töötajate töölevõtmisel.

(3)

Arvestades Euroopa avaliku teenistuse suurust liidu eesmärkide ja elanikkonnaga võrreldes, ei tohiks liidu institutsioonide ja ametite töötajate arvu vähendamine halvendada neile vastavalt aluslepingutes sätestatud kohustustele ja volitustele antud ülesannete, kohustuste ja funktsioonide täitmist. Seda silmas pidades peavad institutsioonide ja ametite personalikulud kõigi nende töötajate kategooriate osas olema läbipaistvad.

(4)

Euroopa avalikult teenistuselt oodatakse kutse-eetika kõrgeimatele standarditele vastamist ja igal ajal sõltumatuks jäämist. Seetõttu tuleks veelgi täpsustada personalieeskirjade (4) II jaotist, milles sätestatakse õiguste ja kohustuste raamistik. Ametnikud või endised ametnikud, kes ei täida kõnealuseid kohustusi, peaksid kandma distsiplinaarvastutust.

(5)

Euroopa avaliku teenistuse väärtus seisneb ka selle kultuurilises ja keelelises mitmekesisuses, mida on võimalik saavutada ainult sobiliku tasakaalu kindlustamisega eri liikmesriikidest töölevõetud ametnike vahel. Töölevõtmisel ja ametisse nimetamisel tuleks tagada, et töötajad valitakse võimalikult laialt geograafiliselt alalt kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike hulgast ja et ühtegi ametikohta ei eraldata ainult konkreetse liikmesriigi kodanikele. Eelnevat silmas pidades ja selleks, et võidelda võimaliku ametnike kodakondsusega seotud suure tasakaalustamatusega, mis ei ole põhjendatud objektiivsete kriteeriumitega, peaks igal institutsioonil olema võimalus võtta põhjendatud ja asjakohaseid meetmeid. Selliste meetmetega ei tohiks kunagi kaasneda muid töölevõtmiskriteeriume peale teenetel põhinevate kriteeriumite. Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande institutsioonide poolt võetud asjakohaste meetmete kohta.

(6)

Selleks et aidata kaasa töötajate töölevõtmisele võimalikult laialt geograafiliselt alalt, peaksid institutsioonid püüdma toetada oma töötajate lastele mitmekeelse ja mitmekultuurilise hariduse andmist. On soovitav, et liidu osa Euroopa koolide rahastamisest, mille otsustavad eelarvepädevad institutsioonid asjakohaste eeskirjade alusel, makstakse liidu eelarvest. Komisjonil peaks olema võimalus paluda pädevatel asutustel uuesti kaaluda uue Euroopa kooli asukohta, kui see on institutsioonide toimimise huvides.

(7)

Laiem eesmärk peaks olema inimressursside haldamise optimeerimine Euroopa avalikus teenistuses, mida iseloomustab kõrge tase, pädevus, sõltumatus, lojaalsus, erapooletus ja stabiilsus, kultuuriline ja keeleline mitmekesisus ning atraktiivsed töölevõtmistingimused.

(8)

Ametnikele tuleks kohaldada üheksakuulist katseaega. Ametniku ametisse kinnitamise üle otsustamisel peaks ametisse nimetav asutus või ametiisik võtma arvesse katseaja lõpus koostatud aruannet ja katseajal oleva isiku käitumist, pidades silmas tema kohustusi vastavalt personalieeskirjadele. Kui katseajal oleva isiku töö on osutunud selgelt nõuetele mittevastavaks, peaks olema võimalik koostada tema kohta aruanne igal ajal. Muul juhul tuleks aruanne koostada üksnes katseaja lõpus.

(9)

Et Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate ostujõud areneks paralleelselt liikmesriikide keskvalitsuste teenistuses olevate riigiteenistujate omaga, tuleb säilitada palkade ajakohastamise mitmeaastane mehhanism, nn meetod, tagada selle kohaldamine kuni 2023. aasta lõpuni koos läbivaatamisega 2022. aasta alguses ning lisada mehhanism meetodi ajutiseks pikendamiseks. Lisaks tuleks varem meetodi kohaldamisega seotud raskuste vältimiseks kehtestada kord, mis võimaldab kõiki palkasid, pensioneid ja toetusi igal aastal automaatselt ajakohastada ja mis sisaldab automaatset kriisiklauslit. Seepärast tuleks Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades ja muude teenistujate teenistustingimustes esitatud vastavaid summasid käsitleda võrdlussummadena, mida korrapäraselt automaatselt ajakohastatakse. Teavitamise eesmärgil peaks komisjon kõnealused ajakohastatud summad avaldama Euroopa Liidu Teataja C-seerias. Ajakohastamise mehhanismi tuleks kasutada ka kõigil muudel juhtudel, kui selline ajakohastamine on ette nähtud.

(10)

Töötasude ja pensionide ajakohastamiseks kasutatav statistika peab olema kvaliteetne. Seda peaksid siseriiklikul tasandil erapooletuse põhimõttel koguma ja Eurostatile edastama liikmesriikide statistikaametid või muud pädevad asutused.

(11)

Meetodi kohaldamisest Euroopa Liidu ametnikele ja muudele teenistujatele tulenevad võimalikud eelised tuleks tasakaalustada nn maksu taastamisega. Nagu meetodi puhul, võib ka solidaarsusmaksu kohaldamist ajutiselt pikendada. Praeguses olukorras on asjakohane suurendada solidaarsusmaksu, võrreldes erimaksu määraga, mida kohaldati 2004.–2012. aastani, ning kehtestada progressiivsem maksumäär. Selle eesmärk on arvestada liidu äärmiselt keerukat majanduslikku ja sotsiaalset olukorda ja selle mõju liidu liikmesriikide rahandusele. Vajadus konsolideerida liidu liikmesriikide rahandust ka lühikeses perspektiivis nõuab liidu institutsioonide töötajatelt kiireid ja konkreetseid jõupingutusi solidaarsuse nimel. Solidaarsusmaks peaks seega kõigile liidu ametnikele ja muudele teenistujatele kehtima alates 1. jaanuarist 2014.

(12)

Euroopa Ülemkogu rõhutas oma 8. veebruari 2013. aasta kohtumise järeldustes mitmeaastase finantsraamistiku kohta, et vajadus konsolideerida riikide rahandust lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis nõuab kõikidelt avaliku halduse asutustelt ja nende töötajatelt erilisi pingutusi, et parandada tõhusust ja tulemuslikkust ning kohaneda muutuva majandusolukorraga. Selles nõudmises korrati tegelikkuses eesmärke, mille komisjon esitas 2011. aasta ettepankus Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste muutmiseks, mille eesmärk oli tagada kulutõhusus ning milles tunnistati, et Euroopa Liidu ees praegu seisvad probleemid nõuavad igalt avaliku halduse asutuselt ja igalt selle töötajalt erilisi jõupingutusi, et suurendada tõhusust ja kohaneda Euroopa muutuva majandusliku ja sotsiaalse olukorraga. Euroopa Ülemkogu nõudis lisaks, et osana personalieeskirjade reformist peatataks kõigi liidu institutsioonide töötajate palkade ja pensionide meetodi alusel kohandamine kaheks aastaks ning palgasüsteemi reformi osana taaskehtestataks uus solidaarsusmaks.

(13)

Nimetatud järeldusi arvestades ja uute eelarvepiirangutega toimetulemiseks ning selleks, et näidata Euroopa avaliku teenistuse solidaarsust liikmesriikide võetud rangete meetmetega enneolematu finantskriisi ning liikmesriikides ja kogu liidus valitseva äärmiselt raske sotsiaalse ja majandusliku olukorra tagajärjel, tuleb kaheks aastaks peatada meetodi kohaldamine kõigi ametnike töötasude, pensionide ja toetuste suhtes ning kohaldada meetodi peatamisest hoolimata solidaarsusmaksu.

(14)

Demograafilistest muutustest ja asjaomase elanikkonna vanusestruktuuri muutumisest tulenevalt tuleb pensioniiga tõsta, kuid rakendada samas üleminekumeetmeid juba tööle võetud Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate suhtes. Üleminekumeetmeid on vaja selleks, et austada nende ametnike omandatud õigusi, kes on juba tööle võetud ja kes on teinud sissemakseid Euroopa Liidu ametnike nominaalpensioni fondi. Pensioniiga tuleks muuta ka paindlikumaks, et töötajatel oleks lihtsam jätkata soovi korral töötamist 67-aastaseks saamiseni ning erandkorras ja eritingimustel 70-aastaseks saamiseni.

(15)

Kuna Euroopa Liidu pensioniskeem on kindlustusmatemaatilises tasakaalus, mida tuleb hoida nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis, tuleks enne 1. jaanuari 2014 tööle võetud töötajatele nende pensioni sissemaksed hüvitada üleminekumeetmetega, nagu näiteks kohandatud aastakoefitsient pensioniikka jõudmisele järgnevate aastate eest (Barcelona stiimul) ning 60. eluaasta ja seadusliku pensioniea vahel ennetähtaegselt pensionile jäämise korral kehtiva pensionivähenduse kohaldamine ainult pooles ulatuses.

(16)

Üldtunnustatud kindlustusmatemaatilise tava kohaselt tuleb pensioniskeemide tasakaalus hoidmiseks intressimäärade ja palkade tõusu puhul arvesse võtta viimase 20–40 aasta kogemusi. Seepärast tuleks intressimäärade ja palkade tõusu liikuvad keskmised pikendada 30 aastani koos seitsme-aastase üleminekuperioodiga.

(17)

Nõukogu taotles komisjonilt uurimust ja asjakohaseid ettepanekuid personalieeskirjade artikli 5 lõike 4, I lisa A jao ning artikli 45 lõike 1 kohta, et luua selge seos vastutuse ja palgaastme vahel ning et rõhutada töötajate edutamisel rohkem nende vastutuse taset.

(18)

Kõnealust taotlust arvesse võttes on asjakohane, et edutamine kõrgemale palgaastmele peaks sõltuma isiklikust pühendumusest, oskuste ja pädevuste parandamisest ning selliste tööülesannete täitmisest, mille olulisus õigustab ametniku määramist vastavale kõrgemale astmele.

(19)

Tegevusüksustes AD ja AST tuleks ametialane edutamine ümber korraldada nii, et kõrgeimad palgaastmed oleksid reserveeritud ainult sellistele ametnikele, kellel on selles üksuses kõige suurem vastutus. Seega saab administraatoreid edutada ainult kuni palgaastmeni AD 12, kui neid ei nimetata konkreetsele sellest palgaastmest kõrgemale palgaastmele, ning palgaastmed AD 13 ja 14 peaksid jääma sellistele töötajatele, kellel on suur vastutus. Samuti võib ametnikke, kelle palgaaste on AST 9, edutada palgaastmele AST 10 üksnes personalieeskirjade artiklis 4 ja artikli 29 lõikes 1 ette nähtud korra kohaselt.

(20)

Praeguse tegevusüksuse AST karjääristruktuuride edasiseks kohandamiseks mitmesuguste töökohustustega ja halduskulude vähendamise vältimatu sammuna tuleks sekretäride ja kantseleitöötajate jaoks kasutusele võtta uus tegevusüksus AST/SC. Palkade ja ametialase edutamise määrade abil tuleks luua asjakohane seos vastutuse ja palga vahel. Nii on võimalik säilitada stabiilne ja igakülgne Euroopa avalik teenistus. Komisjon peaks hindama selle uue tegevusüksuse kasutuselevõtmise ulatust ja mõju ning esitama sellekohase aruande, võttes eriti arvesse naiste olukorda, et oleks võimalik säilitada stabiilne ja igakülgne Euroopa avalik teenistus.

(21)

Säilib nõue, mille kohaselt peab ametnik enne kõrgemale palgaastmele edutamist töötama samal palgaastmel vähemalt kaks aastat, et silmapaistvaid töötajaid oleks võimalik kiiremini edutada. Kõik institutsioonid peaksid tagama, et nende asutusesiseses personalipoliitikas kasutatakse personalieeskirjades ette nähtud võimalusi, et anda võimekatele ja silmapaistvatele ametnikele sobilikud karjäärivõimalused.

(22)

Institutsioonides kehtivad tööajad tuleks viia kooskõlla teatavates Euroopa Liidu liikmesriikides kehtivate tööaegadega, et tasakaalustada töötajaskonna vähenemist institutsioonides. Tööaja kohandamisel tuleks arvesse võtta liikmesriikide avalikus teenistuses kehtivaid tööaegu. Minimaalse nädalase tööaja kehtestamine tagab, et institutsioonide töötajad tulevad toime Euroopa Liidu poliitikaeesmärkidest tuleneva töökoormusega, ning ühtlustab solidaarsusest institutsioonide töötingimused kogu liidu avalikus teenistuses.

(23)

Paindlik tööaja korraldus on oluline osa nüüdisaegsest ja tõhusast avalikust haldusest, mis võimaldab kasutada peresõbralikke töötingimusi ning saavutada institutsioonides sobiva soolise tasakaalu. Seepärast on vaja nimetatud tööaja korraldusele personalieeskirjades selgelt viidata.

(24)

Töötamiskohast päritolukohta sõidu aega ja iga-aastast sõidukulude hüvitamist reguleerivaid eeskirju tuleks ajakohastada, ratsionaliseerida ja seostada võõrsil elamisega, et muuta nende kohaldamine lihtsamaks ja läbipaistvamaks. Eelkõige tuleks iga-aastane sõiduaeg asendada kodumaapuhkusega ja seda tuleks vähendada kuni kahe ja poole päevani.

(25)

Samamoodi tuleks lihtsustada kolimiskulude hüvitamist, et hõlbustada nende kohaldamist nii administratsiooni kui ka töötajate jaoks. Seepärast tuleks kasutusele võtta kulude ülempiirid, mis lähtuvad ametniku või teenistuja perekondlikust olukorrast ning kolimise ja sellega seotud kindlustuse keskmisest maksumusest.

(26)

Mõned töötajad peavad sageli viibima lähetuses oma institutsiooni teistes põhitegevuskohtades. Sedalaadi olukorda ei ole praegustes lähetusi reguleerivates eeskirjades piisavalt arvesse võetud. Seepärast tuleks neid eeskirju kohandada, et majutuskulusid oleks võimalik hüvitada kindla summa põhjal.

(27)

Vaja on ajakohastada kolmandates riikides töötavate töötajate töötingimusi ja muuta need kulutõhusamaks, vähendades sellega kulusid. Samuti tuleks põhipuhkust kohandada ja sätestada võimalus võtta kasutusele rohkem parameetreid elamistingimuste eest makstava toetuse määramiseks, ilma et see mõjutaks üldist eesmärki kulusid vähendada. Majutustoetuse andmise tingimused tuleks läbi vaadata, et võtta rohkem arvesse kohalikke olusid ja vähendada halduskoormust.

(28)

Lepinguliste töötajate töölevõtmiseks tuleb ette näha paindlikum raamistik. Liidu institutsioonidele tuleks seepärast anda võimalus võtta ametnike või ajutiste töötajate järelevalve all täidetavate ülesannete jaoks tööle lepingulisi töötajaid kuni kuueks aastaks. Kuigi valdav enamik ametnikke võetakse ka edaspidi tööle avaliku konkursi korras, tuleks institutsioonidele lisaks anda õigus korraldada sisekonkursse, mis oleksid erandkorras ja eritingimustel avatud ka lepingulistele töötajatele.

(29)

Uute eeskirjade ja meetmete järkjärguliseks kohaldamiseks tuleks sätestada üleminekukord, mis austaks enne kõnealuste personalieeskirjade muudatuste jõustumist tööle võetud töötajate omandatud õigusi ja õiguspäraseid ootusi.

(30)

Sarnaselt muudele töötajatele, kellele kohaldatakse personalieeskirju, hõlmab ELi pensioniskeem ka ametite töötajaid. Täielikul omafinantseerimisel olevad ametid tasuvad praegu skeemi tööandja sissemakseid. Eelarve läbipaistvuse tagamiseks ja tasakaalustatumaks koormuse jagamiseks peaksid ametid, mida rahastatakse osaliselt Euroopa Liidu üldeelarvest, tasuma tööandja sissemaksetest selle osa, mis vastab ameti kogutulude ja nende tulude vahekorrale, millest on maha arvatud Euroopa Liidu eelarvest saadav toetus. Kuna see uus säte võib nõuda ametite kogutavaid tasusid käsitlevate asjaomaste eeskirjade kohandamist, tuleks seda kohaldada alles alates 1. jaanuarist 2016. Vajaduse korral peaks komisjon esitama ettepanekud kõnealuste eeskirjade kohandamiseks.

(31)

Lihtsuse ja personalipoliitika järjepidevuse huvides tuleks komisjoni poolt personalieeskirjade rakendamiseks vastu võetud eeskirju kohaldada analoogia põhjal ka ametite suhtes. Selleks et vajaduse korral oleks võimalik arvesse võtta ametite eriolukorda, tuleks neile anda õigus taotleda komisjonilt luba võtta vastu rakenduseeskirjad, mis erinevad komisjoni vastu võetud eeskirjadest, või mitte kohaldada komisjoni eeskirju.

(32)

Tuleks luua personalieeskirjade rakendamiseks vastu võetud eeskirjade register, mida peaks haldama Euroopa Liidu Kohus. Kõnealune register, millega võivad tutvuda kõik institutsioonid, ametid ja liikmesriigid, tagab läbipaistvuse ja edendab personalieeskirjade ühtset kohaldamist.

(33)

Et ühtlustada ja selgitada rakendussätete vastuvõtmist reguleerivaid eeskirju ja arvestada sellega, et tegemist on halduslikku laadi sise-eeskirjadega, on asjakohane anda vastavate otsuste tegemise volitused ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule ja lepingute sõlmimise õigusega asutusele.

(34)

Arvestades, et ametites töötab palju ajutisi töötajaid ja on vaja töötada välja sidus personalipoliitika, tuleb luua uus ajutiste töötajate kategooria ning kehtestada nende jaoks eraldi eeskirjad.

(35)

Komisjon peaks jätkuvalt teostama järelevalvet ühise ravikindlustusskeemi eelarve olukorra üle ja võtma süsteemi struktuurilise tasakaalutuse korral vajalikke meetmeid.

(36)

Protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artiklis 15 on sätestatud, et liikmesriikide valitsustele teatatakse ametnike ja muude teenistujate teatavad andmed.

(37)

Personalieeskirjades sätestatud eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte eelkõige seoses töötingimuste teatavate aspektidega. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjakohaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule,

1)

Artiklit 1d muudetakse järgmiselt:

2)

Artikli 1e lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Töötavatel ametnikel on juurdepääs institutsioonide poolt vastu võetud sotsiaalmeetmetele, sealhulgas tööelu pereeluga ühitamise erimeetmetele, ja artiklis 9 osutatud sotsiaalhoolekandeorganite pakutavatele teenustele. Endistel ametnikel on piiratud ulatuses juurdepääs sotsiaalsetele erimeetmetele.”

3)

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

4)

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

1.   Institutsiooni käsitlevale eelarve osale lisatud ametikohtade loetelus on näidatud iga palgaastme ja tegevusüksuse ametikohtade arv.

2.   Ilma et see piiraks artiklis 45 sätestatud teenetel põhineva ametialase edutamise põhimõtte kohaldamist, tagab kõnealune loetelu, et igas institutsioonis vastab ametikohtade loetelu iga palgaastme vabade ametikohtade arv iga aasta 1. jaanuaril eelmise aasta 1. jaanuaril madalamal palgaastmel töötavate ametnike arvule, korrutatuna I lisa B jaos kõnealusele palgaastmele sätestatud määradega. Kõnealuseid määrasid kohaldatakse viie aasta keskmise põhjal alates 1. jaanuarist 2014.

3.   I lisa B jaos sätestatud määrad moodustavad osa artiklis 113 osutatud aruandest.

4.   Tegevusüksust AST/SC käsitlevate sätete ning XIII lisa artikliga 31 kehtestatud üleminekusätete rakendamine, võttes arvesse seda, kuidas on kõigis institutsioonides muutunud vajadus sekretäride ja kantseleitöötajate järele ning kuidas on muutunud alalised ja ajutised ametikohad tegevusüksustes AST ja AST/SC, moodustab osa artiklis 113 osutatud aruandest.”

5)

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

6)

Artikli 10 esimese lõigu teises lauses asendatakse sõna „institutsioonide” sõnadega „institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute”.

7)

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Ametnik täidab oma kohustusi ja tegutseb ainult liidu huve silmas pidades. Ta ei küsi ega võta vastu juhiseid üheltki institutsiooniväliselt valitsuselt, asutuselt, organisatsioonilt ega isikult. Ta täidab talle pandud kohustusi objektiivselt, erapooletult ja kooskõlas lojaalsuskohustusega liidu ees.

Ametnik ei võta ilma ametisse nimetava asutuse või ametiisiku loata üheltki valitsuselt ega mujalt väljastpoolt oma institutsiooni vastu autasu, teenetemärki, soodustust, kinki või ükskõik millist tasu, välja arvatud teenete eest, mis on osutatud kas enne tema ametisse nimetamist või eripuhkuse ajal sõjaväe- või muus riiklikus teenistuses ja sellise teenistusega seoses.

Enne ametniku töölevõtmist teeb ametisse nimetav asutus või ametiisik kindlaks, et kandidaadil ei ole tema sõltumatust kahjustada võivaid isiklikke huvisid või muud huvide konflikti. Sel eesmärgil teavitab kandidaat ametisse nimetavat asutust või ametiisikut erivormi kasutades igasugusest olemasolevast või võimalikust huvide konfliktist. Ametisse nimetav asutus või ametiisik võtab seda arvesse nõuetekohaselt põhjendatud arvamuses. Vajaduse korral võtab ametisse nimetav asutus või ametiisik artikli 11a lõikes 2 osutatud meetmeid.

Käesolevat artiklit kohaldatakse analoogia põhjal ametnike suhtes, kes naasevad isiklikel põhjustel võetud puhkuselt.”

8)

Artikkel 16 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 16

Ka pärast teenistusest lahkumist on ametnik kohustatud käituma ausameelselt ja diskreetselt teatavate ametissenimetamiste puhul või soodustuste vastuvõtmisel.

Ametnik, kes kahe aasta jooksul pärast teenistusest lahkumist kavatseb hakata tegelema palgalise või tasustamata kutsealase tegevusega, teatab sellest oma institutsioonile kasutades erivormi. Kui kõnealune tegevus on seotud ametniku poolt viimasel kolmel aastal teenistuses tehtud tööga ja võib viia konfliktini institutsiooni õigustatud huvidega, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik teenistuse huvisid silmas pidades kas keelata tal sellega tegeleda või anda oma nõusoleku vastavalt tingimustele, mida ta peab kohaseks. Ametisse nimetav asutus või ametiisik teatab pärast nõupidamist ühiskomiteega oma otsuse 30 tööpäeva jooksul pärast vastava teate saamist. Kui nimetatud ajavahemiku lõpuks ei ole otsusest teatatud, käsitatakse seda kui vaikivat nõusolekut.

Rakendusmeetmetes määratletud endiste kõrgemate ametnike puhul keelab ametisse nimetav asutus või ametiisik põhimõtteliselt neil 12 kuu jooksul pärast teenistusest lahkumist tegeleda oma endise institutsiooni töötajatele suunatud lobi- või nõustamistegevusega oma ettevõtte, klientide või tööandjate heaks küsimustes, mille eest nad olid vastutavad viimasel kolmel teenistusaastal.

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (5) avaldab iga institutsioon kord aastas kolmanda lõigu kohaldamist käsitleva teabe, sealhulgas hinnatud juhtude loetelu.

9)

Artikli 18 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Kõik õigused mis tahes kirjutistele või muule tööle, mida ametnik on teinud oma kohustuste täitmisel, kuuluvad Euroopa Liidule, kui selline kirjutis või töö on seotud liidu tegevusega, või Euroopa Aatomienergiaühendusele, kui selline kirjutis või töö on seotud kõnealusele ühenduse tegevusega. Euroopa Liidul või, kui see on kohaldatav, Euroopa Aatomienergiaühendusel on õigus nõuda, et selliste tööde autoriõigused kantakse talle üle.”

10)

Artikkel 19 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 19

Kohtumenetluses ei avalda ametnik ilma ametisse nimetava asutuse või ametiisiku loata mingil alusel teavet, mida ta teab oma ametikohustuste tõttu. Luba ei anta ainult juhul, kui seda nõuavad liidu huvid ja kui keeldumine ei too ametniku suhtes kaasa kriminaalõiguslikke tagajärgi. Ametnik järgib seda kohustust ka pärast teenistusest lahkumist.

Esimese lõigu sätteid ei kohaldata ametniku või endise ametniku suhtes, kes annab Euroopa Liidu Kohtule või mõne institutsiooni distsiplinaarnõukogule tunnistusi asjas, mis käsitleb Euroopa Liidu teenistujat või endist teenistujat.”

11)

Artiklile 21a lisatakse järgmine lõige:

„3.   Ametnikule, kes teavitab oma ülemusi korraldustest, mida ta pidas ebatavaliseks või tõenäoliselt suuri raskusi tekitavateks, ei tohi selle tõttu kahju tekitada.”

12)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 22c

Vastavalt artiklitele 24 ja 90 kehtestab institutsioon menetluse, mille kohaselt käsitletakse ametnike kaebusi selle kohta, kuidas neid koheldi artiklist 22a või 22b tulenevate kohustuste täitmise järel või tagajärjel. Asjaomane institutsioon tagab, et kaebusi käsitletakse konfidentsiaalselt ja põhjendatud juhtudel enne artiklis 90 sätestatud tähtaegade möödumist.

Institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik kehtestab sise-eeskirjad, mis reguleerivad muu hulgas järgmist:

13)

Artiklis 26a asendatakse sõna „institutsioonide” sõnadega „institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute”.

14)

Artikkel 27 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 27

Ametnike töölevõtmisel lähtutakse eesmärgist võtta institutsiooni teenistusse võimalikult võimekad, tulemuslikult töötavad ja sõltumatud ametnikud, kes valitakse liidu liikmesriikide kodanike hulgast võimalikult laialt geograafiliselt alalt. Ühtki ametikohta ei eraldata konkreetse liikmesriigi kodanikele.

Liidu kodanike võrdsuse põhimõte võimaldab igal institutsioonil ametnike kodakondsusega seotud suure tasakaalustamatuse korral, mis ei ole põhjendatud objektiivsete kriteeriumitega, võtta vastu asjakohased meetmed. Kõnealused meetmed peavad olema põhjendatud ega tohi seisneda muudes töölevõtukriteeriumites peale teenetel põhinevate kriteeriumite. Enne asjakohaste meetmete vastuvõtmist kehtestab institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik üldsätted käesoleva lõike rakendamiseks vastavalt artiklile 110.

Kolme aasta möödumisel 1. jaanuarist 2014 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande teise lõigu rakendamise kohta.

Selleks et aidata kaasa töötajate töölevõtmisele võimalikult laialt geograafiliselt alalt, püüavad institutsioonid toetada oma töötajate lastele mitmekeelse ja mitmekultuurilise hariduse andmist.”

15)

Artikli 29 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Enne vaba ametikoha täitmist institutsioonis kaalub ametisse nimetav asutus või ametiisik kõigepealt:

või kas rakendada konkursimenetlust kvalifikatsioonide või katsete või nii kvalifikatsioonide kui ka katsete põhjal. Konkursimenetlus on sätestatud III lisas.

Nimetatud menetlust võib rakendada ka tulevaste ametnike reservi moodustamiseks.

Säilitades põhimõtte, et valdav enamik ametnikke võetakse tööle avaliku konkursi korras, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik erandina punktist d ja ainult erandjuhul korraldada institutsioonis sisekonkursi, mis on avatud ka Euroopa Liidu muude teenistujate töötingimuste artiklites 3a ja 3b määratletud lepingulistele töötajatele. Viimatinimetatud töötajate kategooria suhtes kehtivad kõnealuse võimaluse osas piirangud vastavalt Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 82 lõikele 7, ja piirangud konkreetsete ülesannete osas, mida ta oli volitatud lepingulise töötajana täitma.”

16)

Artikkel 30 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 30

Ametisse nimetav asutus või ametiisik nimetab iga konkursi puhuks ametisse valimiskomisjoni. Valimiskomisjon koostab sobivate kandidaatide nimekirja.

Ametisse nimetav asutus või ametiisik otsustab, millised kandidaatidest määrata vabadele ametikohtadele.

Kandidaatidel on juurdepääs vastavaid vabasid ametikohtasid käsitlevale asjakohasele teabele, mille institutsioonid ja ametid on avaldanud.”

17)

Artikli 31 lõike 2 esimese lõigu esimene lause asendatakse järgmisega:

„Ilma et see piiraks artikli 29 lõike 2 kohaldamist, võetakse ametnikke tööle vaid palgaastmetele SC 1–SC 2, AST 1–AST 4 või AD 5–AD 8.”

18)

Artikli 32 kolmandas lõigus asendatakse sõna „institutsiooni” sõnadega „institutsiooni ametisse nimetava asutuse või ametiisiku”.

19)

Artikkel 34 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 34

1.   Ametnikule kohaldatakse enne ametisse kinnitamist üheksakuulist katseaega. Ametniku ametisse kinnitamise otsus tehakse lõikes 3 osutatud aruande põhjal ja andmete põhjal, millele ametisse nimetaval asutusel või ametiisikul on juurdepääs, katseajal oleva isiku käitumise kohta II jaotist silmas pidades.

Kui ametnik ei saa katseaja jooksul haiguse, artikli 58 kohase rasedus- ja sünnituspuhkuse või õnnetuse tõttu täita oma kohustusi järjest vähemalt ühe kuu jooksul, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik katseaega vastava ajavahemiku võrra pikendada. Katseaja kogukestus ei ületa 15 kuud.

2.   Kui katseajal olev isik osutub selgelt nõuetele mittevastavaks, võib tema kohta koostada aruande ükskõik mis ajal enne katseaja lõppu.

Kõnealune aruanne edastatakse asjaomasele isikule, kellel on õigus esitada kirjalikult oma märkused kaheksa tööpäeva jooksul. Katseajal oleva isiku otsene ülemus edastab aruande koos märkustega viivitamatult ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule, kes küsib ühiselt hindamiskomiteelt kolme nädala jooksul arvamust selle kohta, milliseid meetmeid tuleb võtta. Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib otsustada katseajal oleva isiku teenistusest vabastada enne katseaja lõppu, teatades talle sellest kuu aega ette, või määrata ametniku ülejäänud katseajaks tööle muusse talitusse.

3.   Vähemalt üks kuu enne katseaja lõppu koostatakse aruanne katseajal oleva isiku suutlikkuse kohta täita oma töökohustusi, samuti tema võimekuse ja käitumise kohta teenistuses. Kõnealune aruanne edastatakse katseajal olevale isikule, kellel on õigus esitada kirjalikult oma märkused kaheksa tööpäeva jooksul.

Kui aruandes soovitatakse katseajal olev isik teenistusest vabastada või erandlike asjaolude korral tema katseaega vastavalt lõikele 1 pikendada, edastab katseajal oleva isiku otsene ülemus aruande koos märkustega viivitamatult ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule, kes peab ühise hindamiskomiteega kolme nädala jooksul nõu selle üle, milliseid meetmeid tuleb võtta.

Kui katseajal oleva isiku töö või käitumine ei vasta tema ametikohale, lõpetatakse temaga teenistussuhe.

4.   Kui katseajal olev isik vabastatakse teenistusest ja tal ei ole võimalust viivitamatult asuda tööle mujal, saab katseajal teenistusest vabastatu hüvitist kolme kuu põhipalga ulatuses, kui ta on olnud teenistuses rohkem kui aasta, kahe kuu põhipalga ulatuses, kui ta on olnud teenistuses vähemalt kuus kuud, ja ühe kuu põhipalga ulatuses, kui ta on olnud teenistuses alla kuue kuu.

5.   Lõikeid 2, 3 ja 4 ei kohaldata ametnike suhtes, kes lahkuvad ametist omal soovil enne katseaja lõppu.”

20)

Artiklile 35 lisatakse järgmine punkt:

21)

Artikli 37 punkti b teises taandes asendatakse sõna „institutsioonide” sõnadega „institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute”.

22)

Artiklit 40 muudetakse järgmiselt:

23)

Artikkel 42a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 42a

Ametnikul on õigus saada iga lapse kohta kuni kuus kuud põhipalgata lapsehoolduspuhkust, mis tuleb võtta esimese kaheteistkümne aasta jooksul pärast lapse sündi või lapsendamist. Puhkuse kestust võib kahekordistada institutsiooni ametisse nimetava asutuse või ametiisiku poolt vastu võetud üldiste rakendussätete põhjal üksikvanemana tunnustatud vanemate puhul ja vanemate puhul, kelle ülalpeetaval lapsel on institutsiooni meditsiinitöötaja poolt tuvastatud puue või raske haigus. Korraga võetav miinimumpuhkus ei või olla lühem kui üks kuu.

Lapsehoolduspuhkuse ajal kehtib ametniku suhtes jätkuvalt sotsiaalkindlustusskeem; ametnikul jätkub pensioniõiguste kogumine ning säilivad ülalpeetava lapse toetus ja õppetoetus. Ametnikul säilib tema ametikoht ja tal on jätkuvalt õigus tõusta kõrgemale palgajärgule või -astmele. Puhkust võib võtta täisajaga või töötades edasi poole kohaga. Kui lapsehoolduspuhkust võetakse poole kohaga töötamist jätkates, kahekordistatakse esimeses lõigus sätestatud maksimumperioodi. Lapsehoolduspuhkuse ajal on ametnikul õigus saada 911,73 euro suurust toetust kuus või 50 % sellest summast puhkuse ajal poole kohaga töötamise korral, kuid nad ei tohi teha muud tasustatavat tööd. Institutsioon maksab artiklites 72 ja 73 sätestatud sotsiaalkindlustusmaksed täies ulatuses ja need maksed arvutatakse ametniku põhipalga alusel. Kui puhkuse ajal töötatakse poole kohaga, kohaldatakse käesolevat sätet üksnes kogu põhipalga ja proportsionaalselt vähendatud põhipalga vahe suhtes. Tegelikult saadud põhipalga osas arvutatakse ametniku sissemakse samasid protsendimäärasid kasutades nagu siis, kui ta töötaks täistööajaga.

Üksikvanemate puhul ja vanemate puhul, kelle ülalpeetaval lapsel on esimeses lõigus osutatud institutsiooni meditsiinitöötaja poolt tuvastatud puue või raske haigus, ning lapsehoolduspuhkuse esimese kolme kuu jooksul, kui sellise puhkuse võtab isa ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või ükskõik kumb vanematest kohe pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või selle ajal või kohe pärast lapsendamispuhkust, on toetus 1 215,63 eurot kuus või vastavalt 50 % sellest summast, kui ametnik töötab puhkuse ajal poole kohaga.

Lapsehoolduspuhkust võib pikendada lisaks kuue kuu võrra, sel ajal on toetus 50 % teises lõigus osutatud summast. Esimeses lõigus osutatud üksikvanemate puhul võib lapsehoolduspuhkust pikendada lisaks kaheteistkümne kuu võrra, sel ajal on toetus 50 % kolmandas lõigus osutatud summast.

Käesolevas artiklis nimetatud summasid ajakohastatakse samadel tingimustel nagu töötasu.”

24)

III jaotise 2. peatükki lisatakse järgmine jagu:

„7.   jagu

Puhkusele saatmine teenistuse huvides

Artikkel 42c

Kõige varem viis aastat enne ametniku pensioniiga võib vähemalt kümme aastat teenistuses olnud ametniku saata ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega teenistuse huvides puhkusele organisatsiooniliste vajaduste tõttu, mis on seotud uute pädevuste omandamisega institutsioonides.

Igal aastal teenistuse huvides puhkusele saadetavate ametnike koguarv ei ole suurem kui 5 % kõikide institutsioonide ametnike arvust, kes jäid pensionile sellele eelnenud aastal. Selliselt arvutatud koguarv jagatakse institutsioonide vahel vastavalt eelnenud aasta 31. detsembri seisuga institutsioonis töötanud ametnike arvule. Igale institutsioonile määratud arv ümardatakse suurenemise suunas lähima täisarvuni.

Selline puhkus ei ole distsiplinaarmeede.

Kõnealune puhkus kestab üldjuhul seni, kuni ametnik jõuab pensioniikka. Erandkorras võib ametisse nimetav asutus või ametiisik otsustada puhkuse katkestada ja ametniku tööle tagasi kutsuda.

Kui ametnik jõuab teenistuse huvides puhkusel viibimise ajal pensioniikka, jääb ta automaatselt pensionile.

Teenistuse huvides puhkusele saatmise suhtes kohaldatakse järgmisi eeskirju:

Puhkusele saadetud ametnik saab toetust, mida arvutatakse IV lisa kohaselt.

Toetusest tehakse ametniku taotlusel pensioniskeemi sissemakseid, mis arvutatakse kõnealuse toetuse alusel. Sellisel juhul võetakse arvesse teenistuse huvides puhkusele saadetud ametniku teenistuse kestust, et arvutada VIII lisa artikli 2 kohaselt pensioniõiguslik staaž.

Toetuse suhtes ei kohaldata paranduskoefitsienti.”

25)

Artikkel 43 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 43

Ametniku pädevuse, tulemuslikkuse ja tööalase käitumise kohta koostatakse igal aastal hindamisaruanne institutsiooni ametisse nimetava asutuse või ametiisiku poolt vastavalt artiklile 110 kehtestatud tingimustel. Kõnealuses aruandes märgitakse, kas ametnik on oma tööülesandeid täitnud rahuldaval tasemel. Institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik kehtestab sätted, millega antakse õigus esitada aruandemenetluse käigus kaebus ning seda õigust tuleb kasutada enne artikli 90 lõikes 2 osutatud kaebuse esitamist.

Palgaastmest AST 5 alates võib aruandes esitada ametniku töö tulemuslikkuse põhjal arvamuse ka selle kohta, kas ametnik on võimeline täitma administraatori ülesandeid.

Aruanne tehakse ametnikule teatavaks. Tal on õigus seda kommenteerida, kui ta peab seda vajalikuks.”

26)

Artikkel 44 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 44

Ametnik, kes on kaks aastat olnud oma palgaastme ühes järgus, tõuseb automaatselt sama palgaastme järgmisesse järku, välja arvatud juhul, kui tema tööülesannete täitmist on artiklis 43 osutatud viimase iga-aastase aruande kohaselt hinnatud mitterahuldavaks. Ametnik tõuseb oma palgaastme järgmisesse järku hiljemalt nelja aasta pärast, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artikli 51 lõikes 1 sätestatud menetlust.

Kui ametnik nimetatakse üksuse juhatajaks, direktoriks või peadirektoriks samal palgaastmel, tõuseb ta ametisse nimetamise jõustumisel tagasiulatavalt ühe järgu võrra samal palgaastmel, tingimusel et tema töö tulemuslikkus on esimese üheksa kuu jooksul pärast ametisse nimetamist olnud rahuldav artikli 43 tähenduses. Sellise tõusuga kaasneb igakuise põhipalga tõus, mis vastab iga palgaastme esimese ja teise järgu vahelisele protsendimäärale. Kui palgatõus on väiksem või kui ametnik on sel ajal juba oma palgaastme viimases järgus, tõuseb tema põhipalk selliselt, et tagatakse tõus esimese ja teise palgajärgu vahel kuni järgmise edutamise jõustumiseni.”

27)

Artiklit 45 muudetakse järgmiselt:

28)

Artiklit 45a muudetakse järgmiselt:

29)

Artikli 48 kolmandas lõigus asendatakse sõnad „tegevusüksuse AST” sõnadega „tegevusüksuste AST ja AST/SC”.

30)

Artikli 50 kaheksandas lõigus asendatakse sõna „55aastaseks” sõnaga „58-aastaseks”.

31)

Artikkel 51 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 51

1.   Institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik kehtestab menetluse ebapädevuse tuvastamiseks, sellega tegelemiseks ja selle lahendamiseks õigeaegselt ja sobival viisil.

Sise-eeskirjade vastuvõtmisel järgib institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik järgmiseid nõudeid:

2.   Ametnikul on õigus tutvuda täies mahus oma isikutoimikuga ning teha kõikidest menetlusega seotud dokumentidest koopiaid. Tal on pärast ettepaneku kättesaamist aega vähemalt 15 päeva, kuid mitte rohkem kui 30 päeva, et valmistada ette kaitse. Teda võib abistada tema valitud isik. Ametnik võib esitada kirjalikke märkusi. Ametniku kuulab ära ühine nõuandekomitee. Ametnik võib kutsuda ka tunnistajaid.

3.   Institutsiooni esindab ühises nõuandekomitees ametisse nimetava asutuse või ametiisiku poolt selleks määratud ametnik. Kõnealusel ametnikul on samad õigused kui asjaomasel ametnikul.

4.   Ühine nõuandekomitee võtab pärast lõike 1 punkti b kohaste ettepanekute ning asjaomase ametniku või tunnistajate kirjalike või suuliste seletuste arvessevõtmist häälteenamusega vastu põhjendatud arvamuse meetme kohta, mida ta peab tema taotluse alusel tuvastatud asjaolude põhjal vajalikuks. Ühine nõuandekomitee edastab kõnealuse arvamuse ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule ja asjaomasele ametnikule kahe kuu jooksul alates asja komiteele esitamise kuupäevast. Esimees ei hääleta ühise nõuandekomitee otsuste tegemisel, välja arvatud menetlusküsimustes ja häälte võrdse jagunemise korral.

5.   Ebapädevuse tõttu teenistusest vabastatud ametnikul on lõikes 6 määratletud ajavahemiku jooksul õigus igakuisele vallandamistoetusele, mis võrdub ametniku igakuise põhipalgaga palgaastme AST 1 esimeses järgus. Samuti on ametnikul õigus saada samal ajavahemikul artiklis 67 sätestatud peretoetust. Majapidamistoetus arvutatakse palgaastmel AST 1 töötava ametniku igakuise põhipalga põhjal VII lisa artikli 1 kohaselt.

Toetust ei maksta juhul, kui ametnik lahkub teenistusest pärast lõigetes 1 ja 2 osutatud menetluste alustamist või kui tal on õigus kohe makstavale täispensionile. Kui tal on õigus riiklikule töötushüvitisele, arvatakse kõnealuse hüvitise summa eespool nimetatud toetusest maha.

6.   Lõikes 5 osutatud toetusi makstakse järgmise ajavahemiku jooksul:

7.   Ametnik, kes on ebapädevuse tõttu viidud madalamale palgaastmele, võib kuue aasta pärast taotleda, et tema isikutoimikust kustutatakse kõik viited kõnealusele meetmele.

8.   Ametnikul on õigus talle menetluse käigus tekkinud põhjendatud kulude, sealhulgas institutsiooni mittekuuluvale kaitsjale makstavate tasude hüvitamisele, kui käesolevas artiklis sätestatud menetlus lõppeb ilma, et tehtaks otsust ametniku teenistusest vabastamise või madalamale palgaastmele viimise kohta.”

32)

Artikkel 52 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 52

Ilma et see piiraks artikli 50 sätete kohaldamist, jääb ametnik pensionile:

Ametnik võib oma taotluse kohaselt ja juhul, kui ametisse nimetav asutus või ametiisik peab seda teenistuse huvides põhjendatuks, jätkata töötamist kuni 67-aastaseks saamiseni või erandkorras 70-aastaseks saamiseni; sel juhul läheb ta automaatselt pensionile selle kuu viimasel päeval, mil ta jõuab kõnealusesse ikka.

Kui ametisse nimetava asutus või ametiisik annab loa jääda ametnikul teenistusse pärast 66. eluaastat, antakse luba kõige rohkem üheks aastaks. Luba võib ametniku taotlusel pikendada.”

33)

Artiklit 55 muudetakse järgmiselt:

34)

Artikli 55a lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Ametnikul on õigus saada luba järgmistel juhtudel:

Kui osalise tööajaga töötamise luba taotletakse täiendkoolitusel osalemiseks või viimase kolme aasta jooksul enne pensioniikka jõudmist, kuid mitte enne 58. eluaastat, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik keelduda loa andmisest või lükata loa andmise jõustumiskuupäeva edasi üksnes erandjuhtudel ning kaalukatel teenistuse huvidest tingitud põhjustel.

Kui loa saamise õigust kasutatakse raskelt haige või puudega abikaasa, üleneja sugulase, alaneja sugulase, venna või õe eest hoolitsemiseks või täiendkoolitusel osalemiseks, ei tohi sellised ajavahemikud kokku ületada viit aastat kogu ametniku ametiaja vältel.”

35)

Artikli 56 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Nagu on sätestatud VI lisas, on palgaastmete SC 1–SC 6 ning AST 1–AST 4 ametnikel õigus saada ületunnitöö eest kas hüvitavat puhkust või lisatasu, kui teenistuse vajadused ei võimalda anda hüvitavat puhkust ületunnitöö tegemise kuule järgneva kahe kuu jooksul.”

36)

Artikli 56a teine lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon määrab pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega artiklite 111 ja 112 alusel vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega kindlaks ametnike kategooriad, kellel on õigus saada kõnealuseid hüvitisi, ning nende hüvitiste määrad ja maksmise tingimused.”

37)

Artikli 56b teine lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon määrab pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega artiklite 111 ja 112 alusel vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega kindlaks ametnike kategooriad, kellel on õigus saada kõnealuseid hüvitisi, ning hüvitiste määrad ja maksmise tingimused.”

38)

Artikli 56c teine lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon määrab pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega artiklite 111 ja 112 alusel vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega kindlaks ametnike kategooriad, kellel on õigus saada kõnealuseid erihüvitisi, ning hüvitiste määrad ja maksmise tingimused.”

39)

Artikli 57 esimeses lõigus asendatakse sõna „institutsioonide” sõnadega „institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute”.

40)

Artikkel 58 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 58

Rasedatel on arstitõendi esitamise korral lisaks artiklis 57 sätestatud puhkusele õigus saada 20 nädalat puhkust. Kõnealune puhkus algab kõige varem kuus nädalat enne tõendile märgitud eeldatavat sünnituskuupäeva ja lõpeb mitte varem kui 14 nädalat pärast sünnituskuupäeva. Mitmike, enneaegse sünnituse või puude või raske haigusega lapse sünni korral kestab puhkus 24 nädalat. Käesoleva sätte tähenduses on „enneaegne sünnitus” sünnitus, mis toimub enne 34. rasedusnädala lõppu.”

41)

Artikkel 61 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 61

Riigipühade loetelud koostatakse liidu institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute kokkuleppel pärast konsulteerimist personalieeskirjade komiteega.”

42)

Artikkel 63 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 63

Ametniku töötasu väljendatakse eurodes. Seda makstakse selle riigi vääringus, kus ametnik oma kohuseid täidab, või eurodes.

Muus vääringus kui eurodes makstavat töötasu arvutatakse vahetuskursside põhjal, mida kasutati Euroopa Liidu üldeelarve täitmisel vastava aasta 1. juulil.

Vahetuskursse uuendatakse igal aastal tagasiulatuvalt artiklis 65 ette nähtud töötasude iga-aastase ajakohastamise ajal.”

43)

Artikkel 64 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 64

Ametniku eurodes väljendatud töötasu suhtes kohaldatakse pärast käesolevates personalieeskirjades või rakendusmäärustes ettenähtud kohustuslikke kinnipidamisi paranduskoefitsienti, mis on suurem, väiksem või võrdne 100 %-ga, sõltuvalt elamistingimustest eri teenistuskohtades.

Paranduskoefitsiente arvutatakse või tühistatakse ning ajakohastatakse igal aastal kooskõlas XI lisaga. Ajakohastamise puhul käsitletakse kõiki väärtusi võrdlusväärtustena. Komisjon avaldab ajakohastatud väärtused kahe nädala jooksul pärast ajakohastamist teavitamise eesmärgil Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

Belgias ja Luksemburgis paranduskoefitsiente ei kohaldata, kuna nendes riikides asuvad enamiku institutsioonide peamised ja esialgsed teenistuskohad, mistõttu on neil eriline roll võrdlusalusena.”

44)

Artikkel 65 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 65

1.   Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate töötasu ajakohastatakse igal aastal, võttes arvesse liidu majandus- ja sotsiaalpoliitikat. Erilist tähelepanu pööratakse palgatõusudele liikmesriikide avalikus teenistuses ning vajadusele uute ametnike järele. Töötasuga seotud ajakohastamist rakendatakse vastavalt XI lisale. Kõnealune ajakohastamine toimub enne aasta lõppu ja selle käigus võetakse arvesse aruannet, mille komisjon koostab Euroopa Liidu Statistikaameti poolt kokkuleppel liikmesriikide statistikaametitega kogutud statistika põhjal, mis kajastab iga liikmesriigi olukorda 1. juuli seisuga. Kõnealune aruanne sisaldab andmeid selle kohta, milline on liidu ametnike töötasu ja pensionide eelarveline mõju. Aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikli 42a teises ja kolmandas lõigus, artiklites 66 ja 69, VII lisa artikli 1 lõikes 1, artikli 2 lõikes 1, artikli 3 lõigetes 1 ja 2, artikli 4 lõikes 1, artikli 7 lõikes 2, artikli 8 lõikes 2 ja artikli 10 lõikes 1 ning XIII lisa artikli 8 lõikes 2 osutatud summasid, VII lisa endises artiklis 4a osutatud summasid, mida ajakohastatakse vastavalt XIII lisa artikli 18 lõikele 1, muude teenistujate töötingimuste artikli 24 lõikes 3, artikli 28a lõike 3 teises lõigus, artikli 28a lõikes 7, artiklites 93 ja 94 ning artikli 96 lõike 3 teises lõigus, artikli 96 lõikes 7 ning artiklites 133, 134 ja 136 osutatud summasid, nõukogu määruse (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 300/76 (6) artikli 1 lõike 1 esimeses lõigus osutatud summasid ning nõukogu määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68 (7) artiklis 4 osutatud summade koefitsienti ajakohastatakse igal aastal vastavalt XI lisale. Komisjon avaldab ajakohastatud summad kahe nädala jooksul pärast ajakohastamist teavitamise eesmärgil Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

2.   Elukalliduse olulise muutumise korral ajakohastatakse lõikes 1 osutatud summasid ja artiklis 64 osutatud koefitsiente vastavalt XI lisale. Komisjon avaldab ajakohastatud summad ja koefitsiendid kahe nädala jooksul pärast ajakohastamist teavitamise eesmärgil Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

3.   Lõikes 1 osutatud summasid ja artiklis 64 osutatud koefitsiente, käsitletakse summadena ja koefitsientidena, mille tegelikku väärtust teataval ajahetkel ajakohastatakse ilma vajaduseta võtta vastu uus õigusakt.

4.   Ilma et see piiraks XI lisa artikli 3 lõigete 5 ja 6 kohaldamist, ei toimu lõigetes 1 ja 2 sätestatud ajakohastamist 2013. ja 2014. aastal.

45)

Artiklit 66 muudetakse järgmiselt:

46)

Artikkel 66a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 66a

1.   Erandina määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68 artikli 3 lõikest 1 ning selleks, et võtta artikli 65 lõike 3 kohaldamist piiramata arvesse ametnike töötasude ja pensionide ajakohastamise meetodi kohaldamist, kohaldatakse liidu poolt tema teenistuses olevatele töötajatele makstava töötasu suhtes 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2023 ajutist meedet, mida nimetatakse solidaarsusmaksuks.

2.   Kõnealuse solidaarsusmaksu määr, mida kohaldatakse lõikes 3 kindlaks määratud põhitöötasu suhtes, on 6 %. Alates palgaastme AD 15 teisest palgajärgust on solidaarsusmaksu määr 7 %.

4.   Solidaarsusmaks arvatakse iga kuu palgast maha; sellest laekuv raha kantakse tuluna Euroopa Liidu üldeelarvesse.”

47)

Artikli 67 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Ülalpeetava lapse toetust võib ametisse nimetava asutuse või ametiisiku põhjendatud eriotsusega kahekordistada, kui arstitõenditega on tõendatud, et lapsel on puue või pikaajaline haigus, mistõttu on ametnikul suured väljaminekud.”

48)

Artiklit 72 muudetakse järgmiselt:

49)

Artikli 73 lõikes 1 asendatakse sõna „institutsioonid” sõnadega „institutsioonide ametisse nimetavad asutused või ametiisikud”.

50)

Artikli 76a teises lauses asendatakse sõna „institutsioonide” sõnadega „institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute”.

51)

Artikkel 77 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 77

Ametnikul, kes on teenistuses olnud vähemalt kümme aastat, on õigus saada vanaduspensioni. Tal on õigus saada pensioni teenistuse pikkusest olenemata, kui tema vanus ületab pensioniea, kui teda ei ole olnud võimalik tööle ennistada tema reservis viibimise ajal või kui ta on teenistuse huvides teenistusest vabastatud.

Maksimaalne vanaduspension on 70 % viimasest põhipalgast viimasel palgaastmel, millel ametnik oli vähemalt ühe aasta jooksul. Ametnikule makstakse 1,80 % tema viimasest põhipalgast iga VIII lisa artikli 3 kohaselt arvestatud teenistuses oldud aasta eest.

Kui tegemist on ametnikuga, kes on assisteerinud isikut, kes töötab Euroopa Liidu lepingu või Euroopa Liidu toimimise lepinguga ette nähtud ametikohal, või mõne liidu institutsiooni või organi valitud presidenti või mõne Euroopa Parlamendi fraktsiooni valitud esimeest, arvutatakse pensioni suurus vastavalt asjaomases ametis kogunenud pensioniõiguslikule staažile kõnealuse aja jooksul saadud viimase põhipalga põhjal, kui saadud põhipalk on suurem kui käesoleva artikli teise lõigu kohaldamisel aluseks võetav põhipalk.

Vanaduspension ei või olla väiksem kui 4 % elatusmiinimumist iga teenistuses oldud aasta kohta.

Pensioniiga algab 66-aastaselt.

Alates 1. jaanuarist 2014 hinnatakse pensioniiga iga viie aasta järel aruande põhjal, mille komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Aruandes hinnatakse eelkõige liikmesriikide avaliku teenistuse töötajate pensioniea muutusi ning institutsioonide töötajate oodatava eluea muutusi.

Komisjon teeb vajaduse korral ettepaneku pensioniea muutmiseks vastavalt kõnealuse aruande järeldustele, võttes eelkõige arvesse muutusi liikmesriikides.”

52)

Artikkel 78 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 78

Ametnikul on VIII lisa artiklites 13–16 ette nähtud korras õigus invaliidsustoetusele püsiva täieliku invaliidsuse korral, mille tõttu ametnikul ei ole võimalik täita oma tegevusüksuse ametikohale vastavaid kohustusi.

Artiklit 52 kohaldatakse analoogia põhjal invaliidsustoetuse saajate suhtes. Kui invaliidsustoetuse saaja jääb pensionile enne 66. eluaastat, ilma et ta oleks saavutanud õigust maksimumpensionile, kohaldatakse vanaduspensioni käsitlevaid üldeeskirju. Vanaduspensioni suurus põhineb ametniku palgaastmel ja -järgul, mis ametnikul oli invaliidiks jäämise hetkel.

Invaliidsustoetus võrdub 70 %-ga ametniku viimasest põhipalgast, kuid ei või olla väiksem kui elatusmiinimum.

Invaliidsustoetusest tehakse sissemakseid pensioniskeemi, maksete suurus arvutatakse kõnealuse toetuse põhjal.

Kui invaliidsus on tekkinud tööülesannete täitmise ajal või seoses tööülesannete täitmisega juhtunud õnnetuse tagajärjel, kutsehaiguse või ühiskasuliku tegevuse tõttu või teise inimese päästmisel eluga riskides, ei või invaliidsustoetus olla väiksem kui 120 % elatusmiinimumist. Sellisel juhul tehakse sissemakseid pensioniskeemi täies mahus artiklis 1b osutatud institutsiooni või asutuse eelarvest.”

53)

Artikli 80 kuues lõik asendatakse järgmisega:

„Esimeses, teises ja kolmandas lõigus ette nähtud õigus kehtib ka sellise endise ametniku surma korral, kellel oli õigus toetusele personalieeskirjade artikli 50, nõukogu määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (8) artikli 5, nõukogu määruse (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 2530/72 (9) artikli 3 või nõukogu määruse (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1543/73 (10) artikli 3 alusel, ning sellise endise ametniku surma korral, kes lahkus teenistusest enne pensioniikka jõudmist ja taotles oma vanaduspensioni saamise edasilükkamist pensioniikka jõudmise kalendrikuule järgneva kalendrikuu esimesele päevale.

54)

Artikli 81a lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

55)

Artikli 82 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Kui ajakohastatakse töötasu vastavalt artikli 65 lõikele 1, ajakohastatakse samamoodi ka pensioneid.”

56)

Artikli 83 lõike 1 teine lõik jäetakse välja.

57)

Artikli 83a lõiked 2, 3, 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„2.   Ametid, mis ei saa Euroopa Liidu üldeelarvest toetust, teevad kõnealusesse eelarvesse kõik pensioniskeemi rahastamiseks vajalikud sissemaksed täies ulatuses. Alates 1. jaanuarist 2016 teevad need ametid, mida rahastatakse osaliselt liidu eelarvest, tööandja sissemaksetest selle osa, mis vastab ameti kogutulude ja nende tulude vahekorrale, millest on maha arvatud Euroopa Liidu üldeelarvest saadav toetus.

3.   Pensioniskeemi tasakaal tagatakse pensioniea ja sissemaksete määra abil. Iga viie aasta järel XII lisa kohaselt korraldataval kindlustusmatemaatilisel hindamisel ajakohastatakse pensioniskeemi tehtavate sissemaksete määra, et tagada pensioniskeemi tasakaal.

4.   Komisjon ajakohastab igal aastal lõikes 3 osutatud kindlustusmatemaatilist hinnangut vastavalt XII lisa artikli 1 lõikele 2. Kui ilmneb, et antud hetkel kohaldatava sissemaksete määra ja kindlustusmatemaatilise tasakaalu säilitamiseks vajaliku määra vahel on vähemalt 0,25-punktiline vahe, ajakohastatakse määra XII lisas sätestatud korra kohaselt.

5.   Käesoleva artikli lõigete 3 ja 4 kohaldamisel ajakohastatakse artikli 83 lõikes 2 sätestatud võrdlusväärtust. Komisjon avaldab ajakohastatud sissemaksete määra kahe nädala jooksul pärast ajakohastamist teavitamise eesmärgil Euroopa Liidu Teataja C-seerias.”

58)

VIII jaotis jäetakse välja.

59)

Artikkel 110 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 110

1.   Käesolevate personalieeskirjade üldised rakendussätted võtab vastu institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik pärast nõupidamist personalikomitee ja personalieeskirjade komiteega.

2.   Käesolevate personalieeskirjade jõustamiseks komisjoni poolt vastu võetud rakenduseeskirju, sealhulgas lõikes 1 osutatud üldisi rakendussätteid, kohaldatakse analoogia põhjal ka ametite suhtes. Komisjon teatab ametitele viivitamata selliste rakenduseeskirjade vastuvõtmisest.

Rakenduseeskirjad jõustuvad ametite suhtes üheksa kuu möödumisel nende jõustumisest komisjonis või üheksa kuu möödumisel kuupäevast, mil komisjon teatas ametitele nende vastuvõtmisest, olenevalt sellest, milline kuupäev on hilisem. Olenemata eespool sätestatust võib amet otsustada, et rakenduseeskirjad jõustuvad varasemal kuupäeval.

Erandina võib amet enne käesoleva lõike teises lõigus nimetatud üheksakuulise tähtaja möödumist ja pärast nõupidamist personalikomiteega esitada komisjonile nõusoleku saamiseks komisjoni vastuvõetud eeskirjadest erinevad rakenduseeskirjad. Samadel tingimustel võib amet taotleda komisjonilt nõusolekut teatavate rakenduseeskirjade kohaldamata jätmiseks. Viimatinimetatud juhul võib komisjon taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise asemel nõuda ametilt, et see esitaks talle nõusoleku saamiseks komisjoni vastuvõetud eeskirjadest erinevad rakenduseeskirjad.

Käesoleva lõike teises lõigus osutatud üheksakuuline tähtaeg peatub kuupäeval, mil amet esitab taotluse komisjonilt nõusoleku saamiseks, ja jätkub kuupäeval, mil komisjon esitab oma seisukoha.

Pärast konsulteerimist personalikomiteega võib amet esitada komisjonile nõusoleku saamiseks ka rakenduseeskirjad küsimustes, mida komisjoni rakenduseeskirjades ei käsitata.

Rakenduseeskirjade vastuvõtmisel esindab ametit kas juhatus või samaväärne organ, millele on osutatud asjaomase ameti asutamist käsitlevas liidu õigusaktis.

3.   Institutsioonide kokkuleppel vastuvõetud eeskirjade kohaldamisel ei käsitata ameteid institutsioonidena. Komisjon siiski konsulteerib ametitega enne kõnealuste eeskirjade vastuvõtmist.

4.   Töötajaid teavitatakse käesolevate personalieeskirjade jõustamiseks vastu võetud rakenduseeskirjadest, sealhulgas lõikes 1 osutatud üldistest rakendussätetest, ning institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute kokkuleppel vastuvõetud eeskirjadest.

5.   Institutsioonide haldusüksused ja ametid peavad omavahel regulaarselt nõu käesolevate personalieeskirjade kohaldamise üle. Ametid osalevad kõnealustel nõupidamistel ühise esindusega nendevahelisel kokkuleppel kindlaksmääratud eeskirjade kohaselt.

6.   Euroopa Liidu Kohus haldab registrit, mis sisaldab institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute poolt käesolevate personalieeskirjade jõustamiseks vastu võetud eeskirju ning ametite poolt lõikes 2 sätestatud korras vastu võetud eeskirju, mis erinevad komisjoni eeskirjadest, samuti nende muudatusi. Institutsioonidel ja ametitel on registrile vahetu juurdepääs ja õigus oma eeskirju muuta. Liikmesriikidel on registrile vahetu juurdepääs. Lisaks esitab komisjon iga kolme aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande eeskirjade kohta, mille institutsioonide ametisse nimetavad asutused või ametiisikud on vastu võtnud käesolevate personalieeskirjade rakendamiseks.”

60)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 111

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 112 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse töötingimuste teatavaid aspekte ning tasude maksmist ja sotsiaalkindlustusskeemi käsitlevate eeskirjade rakendamise teatavaid aspekte.

Artikkel 112

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Personalieeskirjade artiklites 56a, 56b ja 56c, VII lisa artikli 13 lõikes 3 ja XI lisa artiklis 9 ning muude teenistujate teenistustingimuste artikli 28a lõikes 11 ja artikli 96 lõikes 11 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 1. jaanuarist 2014.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad personalieeskirjade artiklites 56a, 56b ja 56c, VII lisa artikli 13 lõikes 3 ja XI lisa artiklis 9 ning muude teenistujate teenistustingimuste artikli 28a lõikes 11 ja artikli 96 lõikes 11 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Personalieeskirjade artiklite 56a, 56b ja 56c, VII lisa artikli 13 lõike 3 või XI lisa artikli 9 või muude teenistujate teenistustingimuste artikli 28a lõike 11 või artikli 96 lõike 11 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 113

Komisjon esitab 31. detsembriks 2020 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse käesolevate personalieeskirjade toimimist.”

61)

I lisa muudetakse järgmiselt:

62)

II lisa muudetakse järgmiselt:

63)

IV lisa ainsat artiklit muudetakse järgmiselt:

64)

IVa lisa muudetakse järgmiselt:

65)

V lisa muudetakse järgmiselt:

66)

VI lisa muudetakse järgmiselt:

67)

VII lisa muudetakse järgmiselt:

68)

VIII lisa muudetakse järgmiselt:

69)

IX lisa muudetakse järgmiselt:

70)

X lisa muudetakse järgmiselt:

71)

XI lisa asendatakse järgmisega:

72)

XII lisa muudetakse järgmiselt:

73)

XIII lisa muudetakse järgmiselt:

1)

Artikli 1 teine taane jäetakse välja.

2)

Artiklile 2 lisatakse järgmine punkt:

3)

Artikkel 3 jäetakse välja.

4)

Artikli 3b punktis b asendatakse alapunkt i järgmisega:

5)

Artikli 8 esimeses lõigus asendatakse fraas „artikli 2 punkti a” fraasiga „artikli 2 punkti a või f”.

6)

Artikli 10 lõige 4 jäetakse välja.

7)

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

8)

Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

9)

Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14

1.   Ajutisele töötajale kohaldatakse üheksakuulist katseaega.

Kui ajutine töötaja ei ole saanud katseaja jooksul haiguse, personalieeskirjade artiklis 58 osutatud rasedus- ja sünnituspuhkuse või õnnetuse tõttu vähemalt kuu aega järjest oma kohustusi täita, võib artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik tema katseaega vastava ajavahemiku võrra pikendada. Katseaja kogukestus ei ületa 15 kuud.

2.   Kui katseajal olev ajutine töötaja osutub selgelt nõuetele mittevastavaks, võib tema kohta koostada aruande ükskõik mis ajal enne katseaja lõppu.

Kõnealune aruanne edastatakse asjaomasele isikule, kellel on õigus esitada kirjalikult oma märkused kaheksa tööpäeva jooksul. Ajutise töötaja otsene ülemus edastab aruande koos märkustega viivitamatult artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutusele või ametiisikule. Aruande alusel võib artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik otsustada lõpetada teenistussuhte ajutise töötajaga enne katseaja lõppu, teatades talle sellest kuu aega ette, või määrata ajutise töötaja ülejäänud katseajaks tööle muusse teenistusüksusesse.

3.   Hiljemalt üks kuu enne katseaja lõppu koostatakse aruanne ajutise töötaja suutlikkuse kohta täita oma töökohustusi, samuti tema võimekuse ja teenistuses käitumise kohta. Kõnealune aruanne edastatakse asjaomasele ajutisele töötajale, kellel on õigus esitada kirjalikult oma märkused kaheksa tööpäeva jooksul.

Kui aruandes soovitatakse töötaja teenistusest vabastada või erandlike asjaolude korral katseaega kooskõlas lõikega 1 pikendada, edastab ajutise töötaja otsene ülemus aruande koos märkustega viivitamatult artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutusele või ametiisikule.

Kui ajutise töötaja töö või käitumine ei vasta tema ametikohale, lõpetatakse temaga teenistussuhe.

Lõplik otsus tehakse käesolevas lõigus osutatud aruande ning artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutusele või ametiisikule kättesaadavate andmete põhjal ajutise töötaja käitumise kohta personalieeskirjade II jaotist silmas pidades.

4.   Teenistusest vabastatud ajutisel töötajal on õigus saada hüvitist ühe kolmandiku põhipalga ulatuses katseaja iga täitunud kuu eest.”

10)

Artikli 15 lõikes 1 lisatakse esimesele lõigule järgmine lause:

„Artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutuse või ametiisiku kehtestatud palgaastmekriteeriumide kohaselt liigitatud ajutistel töötajatel säilib ajutise töötajana omandatud staaž, kui nad nimetatakse sama palgaastme ajutisteks töötajateks kohe pärast eelmise ajutise teenistuse lõppu.”

11)

Artikkel 16 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 16

Personalieeskirjade artikleid 42a, 42b ja 55–61, mis käsitlevad puhkust, tööaega, ületunnitööd, vahetustega tööd, valveaega töökohal või kodus ning riiklikke pühi, kohaldatakse analoogia põhjal. Eripuhkuse ning lapsehooldus- ja perepuhkuse kestus ei ületa lepingu tähtaega. Lisaks kohaldatakse personalieeskirjade artikleid 41, 42, 45 ja 46 analoogia põhjal personalieeskirjade XIII lisa artiklis 29 osutatud ajutiste teenistujate suhtes, olenemata nende lepingu sõlmimise kuupäevast.

Personalieeskirjade artiklis 59 sätestatud tasulised haiguspäevad ei või kesta üle kolme kuu või ajutise töötaja töötatud aja, kui viimane on pikem. Haiguspuhkus ei jätku pärast lepingu lõppemist.

Nende tähtaegade lõppemisel antakse teenistujale, kelle lepingut ei ole veel lõpetatud, hoolimata tema võimetusest oma kohustusi täita, palgata puhkust.

Kui teenistuja on haigestunud kutsehaigusse või kui temaga on juhtunud tööõnnetus, saab ta edasi täistasu kogu töövõimetusaja eest niikaua, kuni talle ei ole määratud artiklis 33 sätestatud invaliidsuspensioni.”

12)

Artikkel 17 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 17

Erandjuhtudel võib ajutisele töötajale tema taotluse põhjal anda palgata puhkust mõjuvatel isiklikel põhjustel. Isiklikel põhjustel võetud palgata puhkuse ajal jätkatakse personalieeskirjade artikli 12b kohaldamist.

Artikli 12b kohast luba ei anta ajutisele töötajale palgalise või tasustamata kutsealase tegevuse alustamiseks, mis hõlmab tema institutsioonile suunatud lobitööd või nõustamistegevust ja mis võib tuua kaasa konflikti institutsiooni õigustatud huvidega või niisuguse konflikti võimaluse.

Sellise puhkuse pikkuse otsustab artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik ja see ei ole pikem kui veerand ajast, mille teenistuja on juba töötanud, või:

Personalieeskirjade artikli 44 esimese lõigu kohaldamisel ei arvestata esimese lõigu kohaselt antud puhkuse aega.

Ajaks, mil ajutine tööaja on palgata puhkusel, peatatakse tema liikmesus artiklis 28 sätestatud sotsiaalkindlustusskeemis.

Ajutine töötaja, kes ei tee tasustatavat tööd, võib hiljemalt ühe kuu jooksul pärast palgata puhkuse alguse kuud taotleda, et jätkuks tema kindlustuskate artiklis 28 osutatud riskide vastu, tingimusel et ta maksab oma puhkuse ajal poole nimetatud artikli kohaseks kindlustamiseks nõutavatest sissemaksetest; sissemakse arvutatakse tema viimase põhipalga alusel.

Ajutine töötaja, kelle suhtes kohaldatakse artikli 2 punkti c või d ja kes tõendab, et ta ei saa omandada pensioniõigust mõne muu pensioniskeemi alusel, võib taotleda palgata puhkuse ajal pensioniõiguste kogumise jätkamist tingimusel, et ta maksab sissemaksed, mis võrduvad kolmekordse artiklis 41 sätestatud määraga; sissemaksed arvutatakse töötaja palgaastmele ja järgule vastava põhipalga alusel.

Naistel, kelle rasedus- ja sünnituspuhkus algab enne lepingu lõppu, on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust ning rasedus- ja sünnituspuhkuse hüvitist.”

13)

Artiklit 20 muudetakse järgmiselt:

14)

Artiklit 28a muudetakse järgmiselt:

15)

Artikli 33 lõike 1 teises lõigus asendatakse fraas „65. eluaastat” fraasiga „66. eluaastat”.

16)

Artikkel 34 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 34

Surnud teenistuja pärijatel personalieeskirjade VIII lisa 4. peatükis määratletud tähenduses on õigus toitjakaotuspensionile artiklite 35–38 alusel.

Endise teenistuja, kes sai invaliidsustoetust, või endise teenistuja artikli 2 punkti a, c, d, e või f tähenduses, kes sai vanaduspensioni või kes lahkus teenistusest enne pensioniikka jõudmist ning taotles oma vanaduspensioni edasilükkamist pensioniikka jõudmise kuule järgneva kalendrikuu esimese päevani, surma korral on surnud teenistuja pärijatel personalieeskirjade VIII lisa 4. peatükis määratletud tähenduses õigus saada nimetatud lisas sätestatud toitjakaotuspensioni.

Kui ajutine töötaja või invaliidsustoetust või vanaduspensioni saav endine ajutine töötaja või endine ajutine töötaja, kes lahkus teenistusest enne pensioniikka jõudmist ning taotles oma vanaduspensioni edasilükkamist tema pensioniikka jõudmise kuule järgneva kalendrikuu esimese päevani, on olnud teadmata kadunud üle aasta, kohaldatakse personalieeskirjade VIII lisa 5. ja 6. peatüki ajutist pensioni käsitlevaid sätteid tema abikaasa ja tema ülalpeetavateks tunnistatud isikute suhtes analoogia põhjal.”

17)

Artikli 36 esimese lõigu kolmandas lauses asendatakse sõnad „artikli 2 punktis a, c või d” sõnadega „artikli 2 punktis a, c, d, e või f”.

18)

Artikli 37 neljandas lõigus asendatakse sõnad „63-aastaseks saamist” ja „63-aastaseks saamise” sõnadega „pensioniikka jõudmist” ja „pensioniikka jõudmise” ning sõnad „artikli 2 punktis a, c või d” sõnadega „artikli 2 punktis a, c, d, e või f”.

19)

Artikli 39 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Teenistusest lahkumise korral on teenistujal artikli 2 tähenduses õigus vanaduspensionile, kindlustusmatemaatilise väärtuse ülekandmisele või lahkumistoetuse maksmisele vastavalt personalieeskirjade V jaotise 3. peatükile ja VIII lisale. Kui teenistujal on õigus saada vanaduspensioni, vähendatakse tema pensioniõigusi võrdeliselt artikli 42 kohaselt makstud summadega.”

20)

Artikli 42 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Tingimustel, mille sätestab artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik, võib teenistuja taotleda, et asustus või ametiisik teeks tema eest maksed, mida ta peab tegema selleks, et saada või säilitada pensioniõigusi oma päritoluriigis.”

21)

Artikkel 47 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 47

Ajutise töötaja töösuhe lõpeb surma korral ning alljärgnevatel juhtudel:

22)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 48a

Euroopa Parlamendi igal ametiajal võib personalieeskirjade artiklit 50 kohaldada analoogia põhjal maksimaalselt viie Euroopa Parlamendi fraktsioonide palgaastmel AD 15 või AD 16 oleva kõrgema astme ajutise töötaja suhtes, tingimusel et nad on saanud 55-aastaseks ja on olnud kakskümmend aastat institutsioonide teenistuses ning vähemalt 2,5 aastat oma viimasel palgaastmel.”

23)

Artikli 50c lõige 2 jäetakse välja.

24)

II jaotisele lisatakse järgmine peatükk:

„11.   PEATÜKK

ARTIKLI 2 PUNKTIS F OSUTATUD AJUTISI TÖÖTAJAID KÄSITLEVAD ERISÄTTED

Artikkel 51

Personalieeskirjade artiklit 37, välja arvatud selle esimese lõigu punkti b, ja artiklit 38 kohaldatakse artikli 2 punktis f osutatud ajutiste töötajate suhtes analoogia põhjal.

Artikkel 52

Erandina artikli 17 kolmandast lõigust võivad artikli 2 punktis f osutatud ajutised töötajad, kelle leping on sõlmitud määramata ajaks, staažist olenemata saada palgata puhkust kuni üheaastaseks ajavahemikuks.

Sellise puhkuse kogukestus ei või ületada kahtteist aastat kogu töötaja ametiaja jooksul.

Ajutise töötaja ametikohale võib tööle võtta teise isiku.

Pärast puhkuse lõppu tuleb ajutine töötaja ennistada tööle esimesele tema palgaastmele vastavale ja tema tegevusüksuses vabanevale ametikohale, tingimusel et ta vastab kõnealusel ametikohal töötamise nõuetele. Kui ajutine töötaja keeldub talle pakutud ametikohast, säilib tal õigus ennistamisele järgmisele tema palgaastmele vastavale ja tema tegevusüksuses vabanevale ametikohale samadel tingimustel; kui ta keeldub teist korda, võib institutsioon teenistussuhte ette teatamata lõpetada. Kuni tegeliku tööle ennistamiseni või lähetusse saatmiseni jääb töötaja isiklikel põhjustel võetud palgata puhkusele.

Artikkel 53

Artikli 2 punktis f osutatud ajutised töötajad võetakse tööle ühe või mitme ameti korraldatud valikumenetluse alusel. Euroopa Personalivaliku Amet osutab asjaomase ameti või asjaomaste ametite taotlusel neile abi, määrates eelkõige katsete sisu ja korraldades valikumenetluse. Euroopa Personalivaliku Amet tagab valikumenetluse läbipaistvuse.

Välise valikumenetluse korral võetakse artikli 2 punktis f osutatud ajutisi töötajaid tööle üksnes palgaastmetele SC 1–SC 2, AST 1–AST 4 või AD 5–AD 8. Amet võib vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel anda loa vastavate töökohustustega ametikohtade puhul ja kinnitatud ametikohtade loetelu piires töölevõtmiseks palgaastmetele AD 9, AD 10, AD 11 või erandjuhtudel palgaastmele AD 12. Ametis palgaastmetele AD 9–AD 12 tööle võetud ajutiste töötajate arv ei ületa jooksval viieaastasel ajavahemikul 20 % ajutiste töötajate koguarvust tegevusüksuses AD.

Artikkel 54

Artikli 2 punktis f osutatud ajutistele töötajatele määratakse järgmine kõrgem palgaaste üksnes nende töötajate seast valiku tegemisel, kes on oma palgaastmel töötanud vähemalt kaks aastat, võrreldes selliste ajutiste töötajate teeneid ja võttes arvesse nende kohta koostatud aruandeid. Personalieeskirjade artikli 45 lõike 1 viimast lauset ja artikli 45 lõiget 2 kohaldatakse analoogia põhjal. Ametnikele personalieeskirjade I lisa B jaos sätestatud keskmisele teenistuskäigule vastavaid protsendimäärasid ei tohi ületada.

Vastavalt personalieeskirjade artiklile 110 võtab iga amet vastu üldsätted käesoleva artikli rakendamiseks.

Artikkel 55

Kui artikli 2 punktis f osutatud ajutine töötaja vahetab ametikohale korraldatud sisekonkursi tulemusena ametikohta tegevusüksuse piires, ei määrata talle tema eelmisest ametikohast madalamat palgaastet või -järku, tingimusel et tema palgaaste on üks palgaastmetest, millele osutati vaba ametikoha väljakuulutamise teates.

Samu sätteid kohaldatakse analoogia põhjal juhul, kui selline ajutine töötaja sõlmib ametiga uue lepingu kohe pärast muu ametiga sõlmitud eelmist ajutist töölepingut.

Artikkel 56

Vastavalt personalieeskirjade artikli 110 lõikele 2 võtab iga amet vastu artikli 2 punktis f osutatud ajutiste töötajate töölevõtmise korra üldsätted.”

25)

III jaotis jäetakse välja.

26)

Artikli 79 lõikes 2 asendatakse sõnad „iga institutsioon” sõnadega „artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik”.

27)

Artiklit 80 muudetakse järgmiselt:

28)

Artiklit 82 muudetakse järgmiselt:

29)

Artikkel 84 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 84

1.   Kui lepingulise töötajaga sõlmitakse leping vähemalt üheks aastaks, kohaldatakse talle katseaega, mille kestus on tegevusüksuse I puhul kuus esimest kuud töötamisajast ja muude tegevusüksuste puhul üheksa esimest kuud töötamisajast.

Kui lepinguline töötaja ei ole saanud katseaja jooksul haiguse, personalieeskirjade artiklis 58 osutatud rasedus- ja sünnituspuhkuse või õnnetuse tõttu katkematult kuu aega oma kohustusi täita, võib artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik tema katseaega vastava ajavahemiku võrra pikendada. Katseaja kogukestus ei ületa 15 kuud.

2.   Kui katseajal olev lepinguline töötaja osutub selgelt nõuetele mittevastavaks, võib tema kohta koostada aruande ükskõik mis ajal enne katseaja lõppu.

Kõnealune aruanne edastatakse asjaomasele isikule, kellel on õigus esitada kirjalikult oma märkused kaheksa tööpäeva jooksul. Lepingulise töötaja otsene ülemus edastab aruande koos märkustega viivitamatult artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutusele või ametiisikule. Aruande alusel võib artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik otsustada lõpetada teenistussuhte lepingulise töötajaga enne katseaja lõppu, teatades talle sellest kuu aega ette, või määrata lepingulise töötaja ülejäänud katseajaks tööle muusse teenistusüksusesse.

3.   Hiljemalt üks kuu enne katseaja lõppu koostatakse aruanne lepingulise töötaja suutlikkuse kohta täita oma töökohustusi, samuti tema võimekuse ja teenistuses käitumise kohta. Kõnealune aruanne edastatakse asjaomasele lepingulisele töötajale, kellel on õigus esitada kirjalikult oma märkused kaheksa tööpäeva jooksul.

Kui aruandes soovitatakse töötaja teenistusest vabastada või erandlike asjaolude korral katseaega kooskõlas lõikega 1 pikendada, edastab lepingulise töötaja otsene ülemus aruande koos märkustega viivitamatult artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutusele või ametiisikule.

Kui lepingulise töötaja töö või käitumine ei vasta tema ametikohale, lõpetatakse temaga teenistussuhe.

Lõplik otsus tehakse käesolevas lõikes osutatud aruande ning artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutusele või ametiisikule kättesaadavate andmete põhjal lepingulise töötaja käitumise kohta personalieeskirjade II jaotist silmas pidades.

4.   Teenistusest vabastatud lepingulisel töötajal on õigus saada hüvitist ühe kolmandiku põhipalga ulatuses katseaja iga täitunud kuu eest.”

30)

Artikli 85 lõikes 3 asendatakse fraas „EÜ asutamislepingu artiklis 314” fraasiga „Euroopa Liidu lepingu artikli 55 lõikes 1”.

31)

Artikli 86 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

32)

Artikli 88 esimese lõigu punktis b asendatakse sõnad „kolme aastat” sõnadega „kuut aastat”.

33)

Artikkel 91 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 91

Artikleid 16–18 kohaldatakse analoogia põhjal.

Personalieeskirjade artikli 55 lõike 4 teist lauset ei kohaldata analoogia põhjal lepinguliste töötajate suhtes.

Tegevusüksuste III ja IV lepinguliste töötajate ületunnitöö ei anna õigust hüvitisele ega lisatasule.

Personalieeskirjade VI lisas sätestatud tingimuste kohaselt on tegevusüksuste I ja II lepingulistel töötajatel õigus saada ületunnitöö eest kas hüvitavat puhkust või lisatasu, kui teenistusüksuse töö ei võimalda hüvitavat puhkust anda ületunnitöö tegemise kuule järgneva kahe kuu jooksul.”

34)

Artiklis 95 asendatakse sõnad „63. eluaastani” sõnadega „pensioniikka jõudmiseni”.

35)

Artiklit 96 muudetakse järgmiselt:

36)

Artikli 101 lõike 1 teise lõigu teises lauses asendatakse sõnad „65. eluaastat” sõnadega „66. eluaastat”.

37)

Artiklit 103 muudetakse järgmiselt:

38)

Artikli 106 lõikes 4 asendatakse sõnad „63-aastaseks saamist” ja „63-aastaseks saamise” sõnadega „pensioniikka jõudmist” ja „pensioniikka jõudmise”.

39)

Artiklis 120 asendatakse sõnad „iga institutsioon” sõnadega „artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik”.

40)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 132a

Vastavalt artikli 125 lõikes 1 osutatud rakendusmeetmetele ja assistendi poolt abistatava(te) parlamendiliikme(te) sõnaselge taotluse korral võib parlamendiliikme registreeritud assistendile maksta ainult üks kord kas sisseseadmistoetust või ümberasumistoetust, mida makstakse asjaomase parlamendiliikme assisteerimise hüvitisest, tuginedes tõenditele, et elukohavahetus oli vajalik. Toetuse summa ei ületa assistendi ühe kuu põhipalka.”

41)

Artiklit 139 muudetakse järgmiselt:

42)

Artiklis 141 asendatakse sõnad „iga institutsioon” sõnadega „artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik”.

43)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 142a

Komisjon esitab 31. detsembriks 2020 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse käesolevate muude teenistujate teenistustingimuste toimimist.”

44)

Lisa muudetakse järgmiselt: