I LISA

Kaitstud geograafilise tähise „Nürnberger Bratwürste”/„Nürnberger Rostbratwürste” spetsifikaadi järgmine muudatus on heaks kiidetud.

Järgmine tekst lisatakse koostise kirjeldusse pärast sõnastust „osaliselt rasvatustatud sealiha”: Rasvane liha, eelkõige sea kõhuliha, kõhupekk, põseliha, põsepekk, seljaosa ja seljapekk.

1.

Muutmise vajadus oli tingitud toiduainete koostisosade märgistamist käsitlevatest uutest eeskirjadest (koostisosade koguse märkimine Quantitative Ingredient Declaration – QUID), mis kehtestati komisjoni 26. novembri 2001. aasta direktiiviga 2001/101/EÜ, millega muudetakse toiduainete märgistamist käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/13/EÜ. Märgistamisdirektiivi 1. lisas on nüüd sätestatud, et koostisosa võib kirjeldada kui „…liha” ainult juhul, kui see ei ületa rasva ja sidekoe kindlaksmääratud sisaldust. Sealiha puhul ei tohi rasvasisaldus ületada 30 % ja sidekoesisaldus 25 %. Koostisosa, mis ületab piirnormi, tuleb näiteks kirjeldada „rasvase lihana”. Toote „Nürnberger Bratwürste”/„Nürnberger Rostbratwürste” retsepti kohaselt on lubatud rohkem kui 30 % rasvasisaldus. Spetsifikaadiga on ette nähtud ainult „osaliselt rasvatustatud sealiha”. QUIDi nõude kohaselt tuleb suurem rasvasisaldus nüüd pakendile märkida vastavalt toiduainete märgistamise korralduse nr 3 (Lebensmittel-Kennzeichnungsverordnung (LMKV)) 3. jao lõikele 1. Toote „Nürnberger Bratwürste”/„Nürnberger Rostbratwürste” retsepti või spetsifikaati ei ole kuni tänaseni lisatud kõnealust direktiivikohast toiduainete märgistamise muudatust. Seepärast tuleb retsepti ja spetsifikaati muuta, et toode vastaks uutele märgistamisnõuetele. „Nürnberger Bratwürste” kaitseühendus (Schutzverband Nürnberger Bratwürste) nõustus 28. septembril 2006. aastal retsepti läbi vaatama ja algatama spetsifikaadi muutmise menetluse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1257/2003 (viide DPMA 398 99 002.6).

2.

Vastavalt põlvest põlve edasi antud retseptile toodetakse „Nürnberger Bratwürste”/„Nürnberger Rostbratwürste” traditsiooniliselt kõhutükist, kõhupekist, põsetükist, põsepekist, seljatükist või seljapekist. Vorstide konsistents ja pehmus oleneb suures osas kõnealustest koostisosadest. Ilma nende koostisosadeta kuivaks hakklihatoode praadimise käigus märgatavalt ning laguneks laiali. Toote „Nürnberger Bratwürste”/„Nürnberger Rostbratwürste” maitse oleneb suurel määral ka rasvasest lihast, mida on maitsestatud tootele iseloomulike maitseainetega. Üksikasjalikuma loetelu eesmärk on koostisosade täpsustamine. Saksamaa vastava eriala ekspertide hulgas puudub ühtne arusaam mõiste „osaliselt rasvatustatud sealiha” kohta. Mõned on seisukohal, et „osaliselt rasvatustatud sealiha” ei hõlma rasvast liha. See tähendaks, et toote „Nürnberger Bratwürste”/„Nürnberger Rostbratwürste” spetsifikaat on olnud algusest peale puudulik. Selle kinnituseks on viide Saksmaa toiduainete registri suunistes kehtestatud määratlusele, milles „osaliselt rasvatustatud sealiha” ja „rasvane liha” on määratletud eraldi. See suuniste punkt on arusaamatu isegi järelevalveasutustele. Põhja-Baieri kontrollibüroo (Landesuntersuchungsanstalt Nordbayern) oli samuti kaasatud esialgse spetsifikaadi koostamisse ning kuigi teadlik koostisosadest, ei pidanud neid vajalikuks täpsustada isegi eespool kirjeldatud olukorrast hoolimata. Kõik kaasatud asjaosalised lähtusid muidugi sellest, et osaliselt rasvatustatud sealiha võib sisaldada ka mõnevõrra rasvast liha. Vastasel juhul ei oleks rasvasisaldus saanud retsepti järgi olla kuni 35 %. Selline osakaal on võimalik üksnes juhul, kui „osaliselt rasvatustatud sealiha” hõlmab mõnevõrra kõhuliha, kõhupekki, põseliha, põsepekki, seljaosa ja seljapekki. Esiteks on retseptis rasvase liha osa piiratud rasvasisalduse suhtes kohaldatava piirnormiga 35 %. Teiseks on see piiratud sellise sätte tõttu, milles on kindlaks määratud, et sidekoevalguta lihavalku (MPFCP) peab olema vähemalt 12 %. Kuna rasvase liha MPFCP-sisaldus on keskmiselt vaid 8 %, siis lõpptootes vähemalt 12 % MPFCP sisaldus on võimalik vaid ainult tailiha ja kõrgekvaliteedilise liha segus, milles MPFCP-sisaldus ületab 12 %. Toote MPFCP minimaalse sisalduse kindlaksmääramisega retseptis piiratakse seega rasvase liha sisaldust. Seetõttu ei ole vaja retseptis kasutatud mõiste „osaliselt rasvatustatud sealiha” määratlust suuniste kohaselt tõlgendada. Pigem ilmneb retseptist endast, et mõistet on kasutatud teises tähenduses kui suunistes. Lisaks sellele ei ole suunised siduvad. Teatavasti ei kajasta suunised tarbijate või konkreetse valdkonna spetsialistide seisukohti, sest suuniste koostamisel nende arvamusi arvesse ei võetud. Pigem kajastavad suunised teatavate huvitatud isikute seisukohti. Suunised erinevad traditsioonilistest tootmistavadest tegelikult olulisel määral. See oli juba selge „Nürnberger Bratwürste KGT”/„Nürnberger Rostbratwürste KGT” spetsifikaadi koostamisel, kuna selles kirjeldatud „Nürnberger Bratwürste”/„Nürnberger Rostbratwürste” koostis erines oluliselt kohapeal kasutatud retseptist. Seetõttu muudeti suuniseid pärast registreerimismenetlust. Toote „Nürnberger Bratwürste”/„Nürnberger Rostbratwürste” traditsioonilised tootmistavad peaksid retseptis kasutatud koostisosa „osaliselt rasvatustatud sealiha” määratluse jaoks olema samuti võrdlusaluseks. Sel puhul kasutatakse traditsiooniliselt kõhuliha, kõhupekki, põseliha, põsepekki, seljaosa ja seljapekki. Kõigi osapoolte jaoks selguse huvides on koostisained „rasvane liha, eelkõige sea kõhuliha, kõhupekk, põsetükk, põsepekk, seljatükk ja seljapekk” nüüd retseptis selgesõnaliselt loetletud.

II LISA

Konsolideeritud koonddokument

Nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (1)

„NÜRNBERGER BRATWÜRSTE”/„NÜRNBERGER ROSTBRATWÜRSTE”

EÜ nr: DE-PGI-0105-0184-28.09.2010

KGT (X) KPN ()

1.   Nimetus

„Nürnberger Bratwürste”/„Nürnberger Rostbratwürste”

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Saksamaa

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.2.

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Tihedas lambasoolekestas keskmiselt sõmerja sisuga 7–9 cm pikkused grillvorstid; toortoote ühiku kaal umbes 20–25 g.

Koostis:

osaliselt rasvatustatud sealiha, rasvane liha, eelkõige sea kõhuliha, kõhupekk, põsetükk, põsepekk, seljatükk ja seljapekk, täiteseguta, soolamata (välja arvatud suitsutatud Bratwürste puhul), maitseainesegu varieerub vastavalt traditsioonilisele retseptile, kõige rohkem kasutatakse aedmajoraani; sidekoevalguta lihavalgu osakaal ei tohi olla vähem kui 12 % ja absoluutne rasvasisaldus üle 35 %; sidekoevalguta lihavalgu osa lihas ei ole väiksem kui 75 mahuprotsenti (histomeetriline) ning mitte alla 80 % (keemiline).

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Rasvane liha, eelkõige sea kõhuliha, kõhupekk, põseliha, põsepekk, seljaosa ja seljapekk. Lõpptoote rasvasisaldus tohib olla kuni 35 %, sidekoevalguta lihavalku (MPFCP) ei tohi olla vähem kui 12 %; maitseainesegu, eelkõige aedmajoraan; lambasoolest kestad.

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

—

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Toote „Nürnberger Bratwürste”/„Nürnberger Rostbratwürste” tootmise kõik etapid peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas. Need on järgmised:

—	liha purustamine jahvatamise või hakkimise teel,

—	vorstisegu saamiseks purustatud liha segamine ning maitseainete segamine,

—	lambasoolest kestade täitmine.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

—

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta

—

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Nürnbergi linna halduspiirkond.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära

Nürnbergis on vorstide Bratwürste tootmine sajanditepikkuse traditsiooniga. Ajalooürikute põhjal algas vorstitootmine 1313. aastal. Teadaolevalt algas toote „Nürnberger Bratwürste”/„Nürnberger Rostbratwürste” pikkuse ja kaalu vähendamine hiljemalt 1573. aastal. Nürnbergi asukoht kahe olulise kaubatee ristumiskohas tähendas seda, et idamaised maitseained olid selles linnas vorstivalmistamiseks kättesaadavad juba ammu.

Praegune Bratwurst'i tootmise tava Nürnbergis on kuulsusrikka minevikuga. Toodet „Nürnberger Bratwürste”/„Nürnberger Rostbratwürste” on teiste hulgas kõrgelt hinnanud ka Goethe ja Jean Paul. 19. sajandil oli Saksamaa St. Sebaldi piirkonna kõrts „Bratwurst-Glöcklein” Euroopa üks tuntumaid võõrastemaju; seda maja külastasid aadlikud ja võimukad rahamehed ning see oli ka oluline peatuskoht linna igale külastajale.

5.2.   Toote eripära

Tootele „Nürnberger Bratwürste”/„Nürnberger Rostbratwürste” on iseloomulik selle ebaharilik väike kuju ja maitses tuntav aedmajoraan. Juba pikka aega kontrollitud kõrge kvaliteedi standardile vastavad vorstid on tuntud ka kaugel väljaspool Nürnbergi ning tarbijate poolt väga hinnatud.

See kajastub asjaolus, et linnakülastuse standardprogramm hõlmab tänapäeval ka „Nürnberger Bratwürste”/„Nürnberger Rostbratwürste” söömist Nürnbergi kesklinna ühes paljudest vorstivalmistus ja -söögikohas, nn Bratwurstküche's või Wurstbraterei's.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Tänu Nürnbergi sajanditepikkusele Bratwurst'i tootmise traditsioonile, pikka aega kontrollitud kõrge kvaliteedi standardile ja ebatavaliselt väikesele kujule on toode „Nürnberger Bratwürste”/„Nürnberger Rostbratwürste” tuntud ja kõrgelt hinnatud kogu Saksamaal ja mujal maailmas.

See eriroog sai kuulsaks endise riigilinna Nürnbergi geograafilise asukoha tõttu – Ida-Aasia maitseainete (aedmajoraan, muskaatpähkel ja pipar) veoteede ristumiskohas. Vorstide tootmine oli eelkõige võimalik tänu Aasiast pärit vürtside kättesaadavusele. Kuna pikamaaveoga seotud kaubandustegevusse kaasatud Nürnbergi linnas olid välja kujunenud mitmed peened traditsioonid, olid seal aja jooksul kuulsust kogunud „Nürnberger Bratwürste” vorstikesed väiksemad, paremini viimistletud ja vürtsitatud kui mujal.

Erinevalt maapiirkondadest pöörati linnas algusest peale suuremat tähelepanu vorsti kvaliteedile. Kui mujal oli oluline kogus, siis Nürnbergi vorstitootmises valitses põhimõte – eelistada kvaliteeti kvantiteedile – selle tulemusel kujunes aja jooksul välja ka vorsti väikesemõõtmeline kuju.

Vorsti retsepti ja kvaliteeti kontrollitakse vastavalt Nürnbergi linnavalitsuse eeskirjadele. Nürnberg võib olla uhke vanima toiduainetekaubanduse järelevalvekava üle, mida on karistusseadustikus nimetatud juba 1300. aastal.

Nürnbergi linn on vorstiretsepti avaldamise, range järelevalve teostamise ning linna piires tootmise piiramisega aidanud tagada, et vorsti eripära säiliks selle päritolu tunnusena.

Seega põhines seos geograafilise piirkonnaga esialgu geograafilisel asukohal, kuna selles linnas oli oluline vürtsi- ja muude kaupade veoteede ristumiskoht ning juba varakult kehtestati järelevalve toiduainete kvaliteedi üle. Seega on vorsti kvaliteet tingitud geograafilisest asukohast, toidu kvaliteedi järelevalvest ja sellega seotud retsepti kaitsest. Ulatusliku ülemaailmse kaubandusvõrgustikuga riigilinnas kujunes keskajast alates välja ülihästi tuntud piirkondlik eriroog. Tänapäeval põhineb seos kogu maailmas kõrgelt hinnatud toote heal mainel.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

2. novembri 2007. aasta väljaanne Markenblatt, 44. köide, 7a–bb osa, lk 20269.

https://register.dpma.de/DPMAregister/geo/detail.pdfdownload/142

---

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).