24.9.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 252/5


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 912/2013,

23. september 2013,

millega rakendatakse haridus- ja koolitussüsteemide osas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 452/2008, milles käsitletakse statistika koostamist ja arendamist hariduse ja elukestva õppe valdkonnas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 452/2008, milles käsitletakse statistika koostamist ja arendamist hariduse ja elukestva õppe valdkonnas, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 452/2008 on kehtestatud ühine raamistik süstemaatiliseks Euroopa hariduse ja elukestva õppe statistika tegemiseks statistiliste meetmete abil kolmes kindlaksmääratud valdkonnas.

(2)

Haridus- ja koolitussüsteemide statistika (määruses (EÜ) nr 452/2008 sätestatud 1. valdkond) tegemiseks on vaja vastu võtta meetmed eraldiseisvate statistiliste meetmete rakendamiseks.

(3)

Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide statistika tegemisel ja levitamisel peaksid riiklikud ja liidu statistikaasutused võtma arvesse Euroopa statistikasüsteemi komitees 2011. aasta septembris kinnitatud Euroopa statistika tegevusjuhises sätestatud põhimõtteid.

(4)

Meetmete rakendamisel haridus- ja koolitussüsteemide statistika tegemiseks tuleb arvesse võtta haridusvaldkonna asutuste ja isikute võimalikku koormust ning hiljutist kokkulepet, mis on sõlmitud UNESCO Statistikainstituudi (UIS), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ja komisjoni (Eurostati) vahel ning milles käsitletakse mõisteid, määratlusi, andmetöötlust ja tulemuste edastamise tähtaegasid ning perioodilisust.

(5)

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO) on läbi vaadanud senini kasutusel olnud rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse (ISCED) 1997. aasta versiooni (ISCED 1997) eesmärgiga tagada, et see oleks kooskõlas hariduse ja koolituse poliitika ja struktuuri arenguga.

(6)

Selleks, et haridusstatistikat saaks rahvusvaheliselt võrrelda, on vaja, et Euroopa Liidu liikmesriigid ja institutsioonid kasutaksid hariduse klassifikatsioone, mis oleksid kooskõlas rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse 2011. aasta versiooniga (edaspidi „ISCED 2011”), mis võeti vastu UNESCO liikmesriikide 36. peakonverentsil 2011. aasta novembris.

(7)

Administratiivsetest üksustest ja teistest allikatest andmete kogumist üliõpilaste liikuvuse kohta kõigis õppeastmetes tuleks parandada, et jälgida toimuvat ja tuvastada probleemkohti ning aidata kaasa tõenditel põhineva poliitika kujunemisele.

(8)

Komisjoni 2. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 88/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 452/2008 (milles käsitletakse statistika koostamist ja arendamist hariduse ja elukestva õppe valdkonnas) seoses haridus- ja koolitussüsteeme käsitleva statistikaga, (2) tuleks kehtetuks tunnistada.

(9)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesolevas määruses sätestatakse määruse (EÜ) nr 452/2008 rakenduseeskirjad statistiliste andmete kogumise, edastamise ja töötlemise kohta haridus- ja koolitussüsteeme käsitlevas 1. valdkonnas.

Artikkel 2

Käsitletavad teemad ja nende karakteristikud

Haridus- ja koolitussüsteeme käsitlevasse 1. valdkonda kuuluvate teemade valimine ja kindlaksmääramine ning nende karakteristikute ja jaotuste üksikasjalik loetelu esitatakse I lisas.

Artikkel 3

Vaatlusperiood ja tulemuste edastamine

1.   Andmed õpilaste/üliõpilaste, sisseastumiste ja personali kohta kajastavad riiklikul tasandil määratletud õppeaastat (aasta t/t + 1). Aastaandmed õpilaste/üliõpilaste, sisseastumiste ja personali kohta edastatakse komisjonile (Eurostatile) 30. septembriks aastal t + 2. 2014. aasta septembris edastatakse esimesed andmed riiklikul tasandil määratletud õppeaasta 2012/2013 kohta.

2.   Lõpetajate andmed kajastavad riiklikul tasandil määratletud õppeaastat (aasta t/t + 1) või kalendriaastat (aasta t + 1). Aastaandmed lõpetajate kohta edastatakse komisjonile (Eurostatile) 30. novembriks aastal t + 2.

3.   Esimesed andmed lõpetajate kohta (välja arvatud andmed nende lõpetajate kohta, kes on õppetsükli jooksul osalenud liikuvusprogrammis ainepunktide omandamiseks) edastatakse 2014. aasta novembris ja need kajastavad riiklikul tasandil määratletud õppeaastat 2012/2013 või kalendriaastat 2013.

4.   Esimesed andmed lõpetajate kohta, kes on õppetsükli jooksul osalenud liikuvusprogrammis ainepunktide omandamiseks, edastatakse 2017. aasta novembris ja kajastavad riiklikul tasandil määratletud õppeaastat 2015/2016 või kalendriaastat 2016.

5.   Sõltumata kodakondsusest määratletakse liikuvad üliõpilased/lõpetajad nende päritoluriigi järgi (mitte varasema hariduse, elukoha või kodakondsuse järgi). Enne 2016. aastat kasutatakse „liikuvate üliõpilaste/lõpetajate” kohta andmete esitamisel „päritoluriigi” riigisisest määratlust. Alates 2016. aastast tuleb päritoluriiki määratleda kui riiki, kus on väljastatud keskharidust tõendav tunnistus, või kasutada selle kindlaksmääramiseks parimat riigisisest hinnangut.

6.   Hariduskulutuste andmed kajastavad riiklikul tasandil määratletud liikmesriigi finantsaastat (aasta t). Aastaandmed hariduskulutuste kohta ja üliõpilaste arvu kohta – vastavalt hariduskulutustele kohandatud katvusega – edastatakse komisjonile (Eurostatile) 30. novembriks aastal t + 2. 2014. aasta novembris edastatakse esimesed andmed finantsaasta 2012 kohta.

Artikkel 4

Andmete kvaliteedinõuded ja kvaliteediaruandluse raamistik

1.   Haridus- ja koolitussüsteeme käsitlevate andmete kvaliteedinõuded ja standardsed kvaliteediaruanded esitatakse II lisas.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostatile) igal aastal II lisas esitatud nõuete kohase standardse kvaliteediaruande. Standardne kvaliteediaruanne edastatakse koos riiklike programmide ja kvalifikatsioonide ISCED-kaardistusega, mille jaoks on kasutatud komisjonilt (Eurostatilt) saadud malli.

Esimene aruanne kajastab andmekogumisaastat 2014 (õppeaasta 2012/2013). Artiklis 3 sätestatud vaatlusperioode kajastav kvaliteediaruanne edastatakse komisjonile 31. jaanuariks aastal t + 3.

3.   Liikmesriigid hangivad vajalikud andmed, kasutades eri allikate, nt valikvaatluste, haldusandmete allikate ja muude andmeallikate kombinatsiooni.

4.   Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) muude kui lõikes 3 osutatud valikvaatlustest ja haldusandmete allikatest saadud andmete puhul teabe meetodite ja andmete kvaliteedi kohta.

Artikkel 5

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL) nr 88/2011 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 6

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. september 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 145, 4.6.2008, lk 227.

(2)  ELT L 29, 3.2.2011, lk 5.


I LISA

Käsitletavad teemad, karakteristikute üksikasjalik loetelu ja nende jaotus

Andmete edastamisel ISCED astmete kaupa on aluseks ISCED 2011. Akadeemilise ja erialase orientatsiooni eristamine (ISCED 6 ja 7 puhul kahekohalise täpsusega), mis ei olnud UNESCO liikmesriikide 36. kongressil 2011. aasta novembris vastu võetud ISCED 2011 klassifikatsioonis täpselt määratletud, määratakse vastavalt üksikasjalikele suunistele, mis käsitlevad UNESCO/OECD/Eurostati jaoks haridussüsteemide kohta andmete kogumist.

Haridusvaldkondade kaupa andmete edastamise aluseks on „Haridus- ja koolitusvaldkondade 1999. aasta juhendis” ja „ISCED haridus- ja koolitusvaldkondades” esitatud liigitus, mille alguses viidatakse õpingute/akadeemilisele vaatlusaastale vastavalt viimases versioonis kehtestatud muudatuste.

Õpilaste/üliõpilaste andmed

Õpilaste/üliõpilaste arv ISCED astmete 0–8 kaupa (ISCED 0 ja 2: kahekohalise täpsusega; ISCED 1: ühekohalise täpsusega; ISCED 3–7: kolmekohalise täpsusega; ISCED 8: ühekohalise täpsusega), õppeasutuse liigi (riiklik, era-), osalemise intensiivsuse (täisajaga, osalise ajaga, täisaja ekvivalent) ja soo kaupa. Andmete edastamine ISCED 01 kohta on vabatahtlik;

ISCED astmete 0–8 õpilaste/üliõpilaste arv (ISCED 0 ja 2–5: kahekohalise täpsusega; ISCED 1 ja 6–8: ühekohalise täpsusega), soo ja vanuse kaupa. Andmete edastamine ISCED 01 kohta on vabatahtlik. Kahekohalise täpsusega andmete edastamine ISCED 6 ja 7 kohta on vabatahtlik;

ISCED astmete 3–8 kaupa õpilaste/üliõpilaste arv (ISCED 3 ja 4: ainult kutsehariduse puhul; ISCED 5: kahekohalise täpsusega, ISCED 6–8: ühekohalise täpsusega), haridusvaldkonna (3. taseme täpsusastmega) ja soo kaupa. Kahekohalise täpsusega andmete edastamine ISCED 6 ja 7 kohta on vabatahtlik;

ISCED astmete 3–5 kaupa „kooli- ja töökohapõhist õpet ühendavate programmide” raames õppivate õpilaste/üliõpilaste arv, ainult kutsehariduse puhul, õppeasutuse liigi (riiklik, era), osalemise intensiivsuse (täisajaga, osalise ajaga, täisaja ekvivalent) ja soo kaupa;

ISCED astmete 0–8 kaupa õpilaste/üliõpilaste arv (ISCED 0 ja 2–5: kahekohalise täpsusega; ISCED 1 ja 6–8: ühekohalise täpsusega), NUTS2 (1) piirkonna ja soo kaupa. Andmete edastamine ISCED 01 kohta on vabatahtlik;

ISCED astmete 0–8 õpilaste/üliõpilaste arv liidetuna, esitatuna NUTS2 (1) piirkondade, soo ja vanuse kaupa;

ISCED astmete 1–3 kaupa õpilaste/üliõpilaste arv (ISCED 1 ja 2: ühekohalise täpsusega; ISCED 3: kahekohalise täpsusega) ja õpitud nüüdisvõõrkeeled;

ISCED astmete 1–3 kaupa õpilaste/üliõpilaste arv (ISCED 1 ja 2: ühekohalise täpsusega; ISCED 3: kahekohalise täpsusega) ja õpitud nüüdisvõõrkeeled.

Sisseastujate andmed

Uute sisseastujate arv ISCED astmete 3–8 kaupa (ISCED 3 ja 5: kahekohalise täpsusega; ISCED 6–8: ühekohalise täpsusega), soo ja vanuse kaupa. Kahekohalise täpsusega andmete edastamine ISCED 6 ja 7 kohta on vabatahtlik;

ISCED astmete 3–8 kaupa uute sisseastujate arv (ISCED 3 ja 4: ainult kutsehariduse puhul; ISCED 5: kahekohalise täpsusega; ISCED 6–8: ühekohalise täpsusega), soo ja haridusvaldkonna (2. taseme täpsusastmega) kaupa. Kahekohalise täpsusega andmete edastamine ISCED 6 ja 7 kohta on vabatahtlik.

Andmed üliõpilaste liikuvuse kohta

Liikuvate üliõpilaste arv ISCED astmete 5–8 kaupa (ühekohalise täpsusega), haridusvaldkonna (3. taseme täpsusastmega) ja soo kaupa;

liikuvate üliõpilaste arv ISCED astmete 5–8 kaupa (ühekohalise täpsusega), päritoluriigi ja soo kaupa;

liikuvate lõpetajate arv ISCED astmete 5–8 kaupa (ühekohalise täpsusega), päritoluriigi ja soo kaupa; kahekohalise täpsusega andmete edastamine ISCED 5 kohta on vabatahtlik;

nende lõpetajate arv, kes on õppetsükli jooksul veetnud vähemalt kolm kuud liikuvusprogrammis ainepunktide omandamiseks, ISCED astmete 5–8 kaupa (ühekohalise täpsusega), ning liikuvusprogrammi liik (ELi programm, muud rahvusvahelised/riiklikud programmid, muud programmid). Kahekohalise täpsusega andmete edastamine ISCED 5 kohta on vabatahtlik. Edastatavate andmete detailsem liigitus (õppeperiood, praktika) on vabatahtlik;

nende lõpetajate arv, kes on õppetsükli jooksul veetnud vähemalt kolm kuud liikuvusprogrammis ainepunktide omandamiseks, ISCED astmete 5–8 kaupa (ühekohalise täpsusega) ning sihtkohariik. Kahekohalise täpsusega andmete edastamine ISCED 5 kohta on vabatahtlik. Edastatavate andmete detailsem liigitus (õppeperiood, praktika) on vabatahtlik;

vabatahtlik andmete edastamine nende lõpetajate arvu kohta, kes on õppetsükli jooksul veetnud vähem kui kolm kuud liikuvusprogrammis ainepunktide omandamiseks, ISCED astmete 5–8 kaupa (ISCED 5: kahekohalise täpsusega; ISCED 6–8: ühekohalise täpsusega), sihtkohariik ja liikuvusliik (õppeperiood, praktika).

Lõpetajate andmed

Lõpetajate arv ISCED astmete 3–8 kaupa (ISCED 3–7: kolmekohalise täpsusega; ISCED 8: ühekohalise täpsusega), soo ja vanuse kaupa;

lõpetajate arv ISCED astmete 3–8 kaupa (ISCED 3 ja 4: ainult kutsehariduse puhul; ISCED 5: kahekohalise täpsusega; ISCED 6–8: ühekohalise täpsusega), haridusvaldkonna (3. taseme täpsusastmega) ja soo kaupa. Kahekohalise täpsusega andmete edastamine ISCED 6 ja 7 kohta on vabatahtlik.

Töötajate andmed

Andmed õpetajate kohta ISCED astmete 0–4 kaupa tuleb esitada järgmiselt jaotatuna: ISCED 0: kahekohalise täpsusega; ISCED 1 ja 2: ühekohalise täpsusega; ISCED 3 ja 4: kahekohalise täpsusega; ISCED astmetel 5–8 esitatakse andmed akadeemilise personali kohta koondatult. Andmete edastamine ISCED 01 kohta on vabatahtlik. ISCED astmetel 5–8 akadeemiliste töötajate ja ISCED astmetel 5–8 spetsialistide koondandmete esitamine on vabatahtlik:

õpetajate (ISCED astmete 0–4 kaupa) ja akadeemilise personali arv, soo ja vanuserühmade kaupa;

õpetajate (ISCED astmete 0–4 kaupa) ja akadeemilise personali arv, õppeasutuse liigi (riiklik, era-), töösuhte (täistööaeg, osaline tööaeg, täistööaja ekvivalent) ja soo kaupa;

üliõpilaste arv, kohandatuna vastavalt haridustöötajate arvule, ISCED astmete 0–8 kaupa, (ISCED 0, 3 ja 4: kahekohalise täpsusega; ISCED 1 ja 2: ühekohalise täpsusega; ISCED 5–8 koondatult), õppeasutuse liigi (riiklik, era-) ja osalemise intensiivsuse (täisajaga, osalise ajaga, täisaja ekvivalent) kaupa. Andmete edastamine ISCED 01 kohta on vabatahtlik. ISCED astmetel 5–8 akadeemiliste töötajate ja ISCED astmetel 5–8 spetsialistide koondandmete esitamine on vabatahtlik;

andmete esitamine kooli tasandi juhtivtöötajate arvu kohta ISCED astmete 0–3 kaupa (ühekohalise täpsusega), nende töösuhte (täistööaeg, osaline tööaeg, täistööaja ekvivalent) ja soo kaupa on vabatahtlik.

Hariduskulutuste andmed ja üliõpilaste arv (vastavalt hariduskulutustele kohandatud katvusega)

Andmed hariduskulutuste ja üliõpilaste arvu kohta (vastavalt hariduskulutuste statistikale kohandatud katvusega) esitatakse ISCED astmete 0–8 puhul järgmiselt jaotatuna: ISCED 0: kahekohalise täpsusega (ISCED 01 vabatahtlik); ISCED 1 ja ISCED 2: ühekohalise täpsusega; ISCED 3–4 koondatult kahekohalise täpsusega (üldharidus, kutseharidus); ISCED 5: ühekohalise täpsusega; ISCED 6–8 koondatult. ISCED astmetel 5–8 akadeemiliste töötajate ja ISCED astmetel 5–8 spetsialistide koondatud andmete esitamine on vabatahtlik. Kõigi hariduskulutuste kohta on olemas eraõppeasutuste jaotus riigi toetatust saavateks ja sõltumatuteks asutusteks, selle kasutamine ei ole kohustuslik. Teadus- ja arendustegevuse kulutused puudutavad üksnes kolmanda taseme haridust:

hariduskulutused ISCED astme, allika ja tehingu liigi kaupa:

kuluallikad: valitsemissektori kulutused (keskvalitsuse, piirkondliku ja kohaliku tasandi), rahalised vahendid rahvusvahelistest organisatsioonidest ja muudest välismaistest allikatest, majapidamiste kulutused ja muude eraõiguslike üksuste kulutused;

valitsemissektori kulutustega seotud tehingute liigid: riiklike asutuste otsekulutused, eraasutuste otsekulutused, kõigi õppeasutuste liikide otsekulutused kokku (neist otsekulutused kapitalile, kõrvalteenustele ning teadus- ja arendustegevusele), siirded piirkondlikele omavalitsustele (neto), siirded kohalikele omavalitsustele (neto), üliõpilaste/leibkondade stipendiumid ja muud toetused, õppelaenud, siirded ja maksed muudele eraõiguslikele üksustele;

rahvusvaheliste organisatsioonide ja muude välismaiste allikate rahaliste vahenditega seotud tehingute liigid: rahvusvahelised otsemaksed igat liiki asutustele (sh teadus- ja arendustegevuse kulutuste maksed), siirded rahvusvahelistest allikatest kõigile valitsustasanditele; vabatahtlik: rahvusvahelised otsemaksed riiklikele asutustele, rahvusvahelised otsemaksed eraasutustele, siirded rahvusvahelistest allikatest keskvalitsusele, piirkondlikele valitsustele, kohalikele omavalitsustele;

majapidamiskulutustega seotud tehingute liigid: maksed riiklikele asutustele (neto), maksed eraasutustele (neto), maksed haridustoodete ja -teenuste eest (v.a maksed haridusasustustele); vabatahtlik: maksed asutustele kõrvalteenuste eest, maksed otseselt või kaudselt haridusasutuste poolt nõutavate kaupade eest, maksed kaupade eest, mida ei ole osalemiseks otseselt vaja, maksed eraõpetuse eest;

teiste eraõiguslike üksuste kulutustega seotud tehingute liigid: maksed riiklikele asutustele, maksed eraasutustele, maksed kõikidele asutuste liikidele (sh maksed teadus- ja arendustegevuskuludeks teistele eraõiguslikele üksustele), üliõpilaste/leibkondade stipendiumid ja muud toetused, õppelaenud; vabatahtlik: eraettevõtete maksed teatava haridustegevuse eest, asutustele kõrvalteenuste eest makstud tasud;

hariduskulutused ISCED astme, laadi ja ressursside kategooria järgi. Kulu laad: kulutused riiklikes asutustes ja kulutused eraasutustes. Ressursside kategooriad: jooksvad kulutused töötajate hüvitisteks; teised jooksvad kulud, kapitalikulud, kohandamine vahendite seisu muutustega, kulutused kõrvalteenustele, teadus- ja arendustegevuste kulutused. Vabatahtlikult võib jooksvad kulutused töötajate hüvitisteks jaotada järgmiselt: õpetajad, muud pedagoogilised, haldus-, kutse- ja tugitöötajad, palgad, pensionikulud, muud palgaga mitte seotud kulud;

üliõpilaste arv (vastavalt hariduskulutuste statistikale kohandatud katvusega) ISCED astme, asutuse liigi ja osalemise intensiivsuse kaupa. Asutuste liigid: riiklikud asutused ja eraasutused. Osalemise intensiivsus: täiskoormus, osakoormus, täiskoormuse ekvivalent.


(1)  NUTS klassifikatsiooni 2. tasand kõikide riikide puhul, välja arvatud Saksamaa ja Ühendkuningriik (NUTS 1. tasand).


II LISA

Andmekvaliteedi nõuded ja kvaliteediaruande standardvorm

Andmekvaliteedi nõuded

Haridus- ja koolitussüsteeme käsitlevad andmed peavad Euroopa statistikasüsteemi (1) kehtestatud kvaliteedinõuete kohaselt olema asjakohased, täpsed, ajakohased, õigeaegsed, kättesaadavad, selged, võrreldavad ja ühtsed.

Eelkõige peavad andmed olema kooskõlas määratluste ja põhimõtetega, mis on esitatud üksikasjalikes suunistes, milles käsitletakse UNESCO/OECD/Eurostati jaoks haridussüsteemide kohta andmete kogumist.

Kvaliteediaruande standardvorm

Komisjon (Eurostat) edastab igal aastal kolm kuud enne artikli 4 lõikes 2 osutatud edastamistähtaega liikmesriikidele kvaliteediaruande kavandid, mis on osaliselt eeltäidetud komisjonile (Eurostatile) kättesaadava teabega. Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) artikli 4 lõikes 2 osutatud täidetud kvaliteediaruande.

Kvaliteediaruande standardvorm näitab, kas asjakohasuse, täpsuse, ajakohasuse, õigeaegsuse, kättesaadavuse, selguse, võrreldavuse ja ühtsuse nõuded on täidetud.

Eelkõige näitab kvaliteediaruanne seda, kas järgitakse määratlusi ja põhimõtteid, mis on esitatud üksikasjalikes suunistes, milles käsitletakse UNESCO/OECD/Eurostati jaoks haridussüsteemide kohta andmete kogumist.

Kõrvalekalded määratlustest ja põhimõtetest, mis on esitatud üksikasjalikes suunistes, milles käsitletakse UNESCO/OECD/Eurostati jaoks haridussüsteemide kohta andmete kogumist, dokumenteeritakse ja neid selgitatakse ning võimaluse korral kvantifitseeritakse.

Eelkõige esitavad liikmesriigid teabe I lisas kirjeldatud muutujate puhul kasutatud allikate kohta; tabelite ja jaotuste puhul kasutatud hinnangutest ning revisjonidest tuleb selgesti teada anda.


(1)  Euroopa statistikasüsteem (European Statistical System – ESS).