29.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 182/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 610/2013,

26. juuni 2013,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad), Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni, nõukogu määrusi (EÜ) nr 1683/95 ja (EÜ) nr 539/2001 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 767/2008 ja (EÜ) nr 810/2009

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 77 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Liidu poliitika eesmärk välispiiri valdkonnas on integreeritud piirihaldus, mis tagab ühetaolise ja kõrgetasemelise kontrolli ja valve isikute vaba liikumise üle liidus ning mis on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala üks oluline osa. Selleks tuleks kehtestada välispiiri kontrolli norme ja korda reguleerivad ühised eeskirjad, võttes arvesse erilist ja ebaproportsionaalset survet, millega mõned liikmesriigid seisavad silmitsi oma välispiiril. Eeskirjade kehtestamisel tuleks juhinduda liikmesriikidevahelise solidaarsuse põhimõttest.

(2)

Isikute vaba liikumine Schengeni ala piires on üks Euroopa integratsiooni suurimaid saavutusi. Liikumisvabadus on üks põhiõigusi, mille kasutamise tingimused on sätestatud Euroopa Liidu lepingus (ELi leping) ja Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivis 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil) (2).

(3)

Kontrolli kaotamiseks sisepiiridel on vaja, et liikmesriigid usaldaksid täielikult üksteise võimet täiel määral rakendada kaasnevaid meetmeid, mis võimaldavad piirikontrolli kaotada.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad) (3) jõustus 13. oktoobril 2006.

(5)

Määruse mitme kohaldamisaasta järel on tekkinud vajadus teha sellesse mitmesuguseid muudatusi, tuginedes liikmesriikide ja komisjoni kogemustele määruse (EÜ) nr 562/2006 kohaldamisel, Schengeni hindamiste tulemustele, liikmesriikide esitatud aruannetele ja taotlustele ning muudatustele liidu esmases ja teiseses õiguses, ning vajadus täpsustada otsustava tähtsusega tehnilisi küsimusi ja need tõhusamalt kaardistada.

(6)

Konkreetseid soovitusi määruse (EÜ) nr 562/2006 tehnilisteks muudatusteks sisaldavad komisjoni 21. septembri 2009. aasta aruanne kolmandate riikide kodanike reisidokumentide tembeldamist reguleerivate sätete kohaldamise kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 562/2006 artiklitega 10 ja 11ning komisjoni 13. oktoobri 2010. aasta aruanne määruse (EÜ) nr 562/2006 III jaotise (sisepiirid) kohaldamise kohta.

(7)

Teatavaid muudatusi määruses (EÜ) nr 562/2006 nõuavad hiljuti vastu võetud liidu seadusandlikud aktid, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (5).

(8)

Samuti tuleks muuta 14. juunil 1985 Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta sõlmitud Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni (6) („Schengeni lepingu rakendamise konventsioon”) teatavaid sätteid, et kajastada määruse (EÜ) nr 562/2006 muudatusi ja kehtivat õiguslikku olukorda.

(9)

Kohtuasja C-241/05 (Nicolae Bot vs. Préfet du Val-de-Marne) (7) kohaselt on vajadus muuta neid eeskirju, mis käsitlevad lühiajalise liidus viibimise lubatud pikkuse arvutamist. Selged, lihtsad ja ühtlustatud eeskirjad kõigis kõnealust küsimust käsitlevates õigusaktides tuleks kasuks nii reisijatele kui viisasid väljastavatele ja piirivalveasutustele. Määrust (EÜ) nr 562/2006 ja Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni, nõukogu 29. mai 1995. aasta määrust (EÜ) nr 1683/95(ühtse viisavormi kohta) (8) ja nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määrust (EÜ) nr 539/2001 (milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud) (9), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 767/2008 (mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus)) (10) ja määrust (EÜ) nr 810/2009 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(10)

Asjaolu, et vastu võeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1168/2011, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2007/2004 Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) asutamise kohta (11), („agentuur”) parandab välispiiride integreeritud haldamist ja aitab saavutada agentuuri rolli edasise suurendamise kooskõlas liidu eesmärgiga töötada välja poliitika, mille abil kehtestada järk-järgult integreeritud piirihalduse kontseptsioon.

(11)

Selleks et ühtlustada määruse (EÜ) nr 562/2006 sätteid ELi toimimise lepinguga, tuleks komisjonile kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida õigus võtta vastu patrull- ja vaatlustegevust reguleerivaid lisameetmeid ning määruse (EÜ) nr 562/2006 lisadesse tehtavaid muudatusi. On eriti tähtis, et komisjon konsulteeriks ettevalmistava töö käigus asjakohaselt, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(12)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt tehniliste muudatuste tegemist määruse (EÜ) nr 562/2006 ja Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning samuti määruste (EÜ) nr 1683/95, (EÜ) nr 539/2001, (EÜ) nr 767/2008 ja (EÜ) nr 810/2009 kehtivatesse eeskirjadesse, on võimalik saavutada üksnes liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(13)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (12) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (nimetatud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta) (13) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda.

(14)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’  (14) rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (15) artikliga 3.

(15)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’  (16) rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (17) artikliga 3.

(16)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 22) (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu poolt otsuse tegemist käesoleva määruse üle, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(17)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (18); seetõttu ei osale Ühendkuningriik määruse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(18)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (19); seetõttu ei osale Iirimaa määruse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 562/2006 muutmine

Määrust (EÜ) nr 562/2006 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)

punktis 1 asendatakse alapunkt c järgmisega:

„c)

liikmesriikide mere-, jõe- ja järvesadamad, mille kaudu toimub regulaarne liidusisene parvlaevaühendus;”;

b)

punkt 4 asendatakse järgmisega:

„4.   „regulaarne liidusisene parvlaevaühendus”– kahe või enama liikmesriigi territooriumil asuva sadama vaheline parvlaevaühendus, mille vältel ei randuta üheski väljapoole liikmesriikide territooriumi jäävas sadamas ning mille puhul toimub reisijate ja sõidukite vedu avaldatud graafiku kohaselt;”;

c)

punkti 5 muudetakse järgmiselt:

i)

sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„5.

„liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omavad isikud”:”;

ii)

alapunktis a asendatakse viide „artikli 17 lõike 1” viitega „artikli 20 lõike 1”;

iii)

alapunktis b asendatakse sõna „ühenduse” sõnaga „liidu”;

d)

punktis 6 asendatakse viide „artikli 17 lõike 1” viitega „artikli 20 lõike 1”;

e)

lisatakse järgmine punkt:

„8a.   „ühine piiripunkt”– liikmesriigi territooriumil või kolmanda riigi territooriumil asuv piiripunkt, kus liikmesriigi ja kolmanda riigi piirivalveametnikud teostavad üksteise järel väljumis- ja sisenemiskontrolli vastavalt oma siseriiklikule õigusele ja kahepoolse kokkuleppe kohaselt;”;

f)

punkt 15 asendatakse järgmisega:

„15.   „elamisluba”:

a)

kõik elamisload, mis on liikmesriikide poolt väljastatud vastavalt ühtsele vormile, mis on kehtestatud nõukogu 13. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks, (20) ja direktiivi 2004/38/EÜ alusel väljastatud elamisload;

b)

kõik muud liikmesriigi poolt kolmandate riikide kodanikele väljastatavad dokumendid, millega lubatakse viibida liikmesriigi territooriumil, tingimusel et teave kõnealuste dokumentide kohta on edastatud ja seejärel üldsusele kättesaadavaks tehtud kooskõlas artikliga 34, välja arvatud:

i)

ajutised load, mis on väljastatud alapunktis a osutatud elamisloa või varjupaiga esmataotluse läbivaatamiseni, ning

(ii)

viisad, mille liikmesriigid on väljastanud vastavalt ühtsele vormile, mis on kehtestatud nõukogu 29. mai 1995. aasta määrusega (EÜ) nr 1683/95 ühtse viisavormi kohta (21);

g)

lisatakse järgmine punkt:

„18a.   „avamerel töötaja”– territoriaalvetes või rahvusvahelise mereõiguse kohaselt liikmesriikide mere majandusliku ainukasutusõiguse piirkonnas asuval avamererajatisel töötav isik, kes pöördub regulaarselt meritsi või õhuteed pidi tagasi liikmesriikide territooriumile;”.

2)

Artiklis 3 asendatakse punkt a järgmisega:

„a)

liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omavate isikute õigusi;”.

3)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 3a

Põhiõigused

Käesoleva määruse kohaldamisel toimivad liikmesriigid täielikus kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktide, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga („põhiõiguste harta”), asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide, sealhulgas 28. juulil 1951. aastal Genfis vastu võetud pagulasseisundi konventsiooniga („Genfi konventsioon”), rahvusvahelisele kaitsele juurdepääsuga seotud kohustuste, eriti tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttega, ning põhiõigustega. Kooskõlas liidu õiguse üldiste põhimõtetega võetakse käesoleva määruse alusel tehtavad otsused vastu üksikjuhtumipõhiselt.”.

4)

Artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Erandina lõikest 1 võib lubada kõrvalekaldumist kohustusest ületada välispiire ainult piiripunktide kaudu nende kindlaksmääratud lahtiolekuajal:

a)

üksikisikute või rühmade puhul, kui on tegemist erivajadusega välispiiride erakorraliseks ületamiseks väljaspool piiripunkte või kindlaksmääratud lahtiolekuaegadest erineval ajal, tingimusel et neil on siseriikliku õigusega nõutavad load ja et toimuv ei ole vastuolus liikmesriikide avaliku korra ja sisejulgeoleku huvidega. Liikmesriigid võivad näha kahepoolsete kokkulepetega ette asjaomase erikorra. Riiklikes õigusaktides ja kahepoolsetes kokkulepetes sätestatud üldisi erandeid käsitlev teave edastatakse vastavalt artiklile 34 komisjonile;

b)

üksikisikute või rühmade puhul ettenägematu hädaolukorra puhul;

c)

vastavalt artiklites 18 ja 19 sätestatud erieeskirjadele koostoimes VI ja VII lisaga;”.

5)

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)

sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„1.   Kuni 90 päevaseks kavandatud viibimiseks liikmesriikide territooriumil mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul, mis tähendab igale viibimispäevale eelneva 180-päevase ajavahemiku arvestamist, kehtivad kolmandate riikide kodanikele järgmised territooriumile sisenemise tingimused:”;

ii)

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

neil on kehtiv reisidokument, mis annab kasutajale õiguse piiri ületada ning vastab järgmistele kriteeriumidele:

i)

see kehtib vähemalt kolm kuud pärast liikmesriikide territooriumilt lahkumise kavandatavat kuupäeva. Põhjendatud erakorralisel juhul võib sellest nõudest siiski loobuda;

ii)

see on väljastatud viimase kümne aasta jooksul;”;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„1a.   Lõike 1 rakendamisel loetakse sisenemiskuupäev esimeseks liikmesriikide territooriumil viibimise päevaks ja väljumiskuupäev viimaseks liikmesriikide territooriumil viibimise päevaks. Liikmesriikide territooriumil viibimise kestuse arvestamisel ei võeta arvesse elamisloa või pikaajalise viisa alusel lubatud viibimisi.”;

c)

lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

i)

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

kolmanda riigi kodanikul, kes ei täida kõiki lõikes 1 sätestatud tingimusi, kuid kellel on elamisluba või pikaajaline viisa, on lubatud elamisloa või pikaajalise viisa andnud liikmesriigi territooriumile jõudmiseks sõita läbi teiste liikmesriikide territooriumi, välja arvatud juhul, kui liikmesriik, kelle välispiiri ületamist ta taotleb, on kandnud ta oma sisenemiskeelu registrisse ning keeluga kaasnevad juhised sisenemise või läbisõidu keelamiseks;”;

ii)

punktis b asendatakse esimene ja teine lõik järgmisega:

„b)

kolmandate riikide kodanikele, kes täidavad lõikes 1 (välja arvatud punktis b) sätestatud tingimusi ja kes ilmuvad piirile, võidakse anda luba liikmesriikide territooriumile sisenemiseks, kui viisa väljastatakse piiril vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 810/2009 (millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri)) (22) artiklitele 35 ja 36.

Liikmesriigid koostavad statistika piiril väljastatud viisade kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 810/2009 artikliga 46 ja nimetatud määruse XII lisaga.

6)

Artikli 6 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1.   Piirivalveametnikud täidavad oma kohustusi, austades täielikult inimväärikust, eelkõige haavatavate isikute inimväärikust.”.

7)

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 2 teine, kolmas ja neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Esimeses lõigus osutatud minimaalset kontrolli kohaldatakse isikute suhtes, kes omavad liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust.

Siiski võivad piirivalveametnikud liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omavate isikute minimaalsel kontrollimisel teostada pisteliselt päringuid riigisisestes või Euroopa andmebaasides, et teha kindlaks, et isik ei kujuta tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu liikmesriikide sisejulgeolekule, avalikule korrale, rahvusvahelistele suhetele ega rahvatervisele.

Selliste päringute tulemus ei takista liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omavatel isikutel asjaomase liikmesriigi territooriumile sisenemist vastavalt direktiivile 2004/38/EÜ.”;

b)

lõike 5 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Ilma et see piiraks teise lõigu kohaldamist, teavitatakse teise astme kontrolli korras põhjalikult kontrollitavaid kolmanda riigi kodanikke sellise kontrolli eesmärgist ja läbiviimise korrast kirjalikult neile arusaadavas keeles või keeles, mille puhul on põhjust eeldada, et isik seda mõistab, või muul tõhusal viisil.”;

c)

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omavaid isikuid kontrollitakse vastavalt direktiivile 2004/38/EÜ.”;

d)

lisatakse järgmine lõige:

„8.   Juhul kui kohaldatakse artikli 4 lõike 2 punkti a või b, võivad liikmesriigid näha ette erandeid ka käesoleva artikli sätetest.”.

8)

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.

a)

Liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omavatel isikutel on õigus kasutada III lisa A-osas esitatud viidaga („EL, EMP, CH”) tähistatud ridasid. Samuti võivad nad kasutada III lisa B1-osas esitatud viidaga („viisa ei ole nõutud”) ja B2-osas esitatud viidaga („kõik reisidokumendid”) tähistatud ridasid.

Need kolmandate riikide kodanikud, kelle suhtes ei kohaldata liikmesriikide välispiiride ületamise korral viisanõuet vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 539/2001, ning need kolmandate riikide kodanikud, kellel on kehtiv elamisluba või pikaajaline viisa, võivad kasutada käesoleva määruse III lisa B1-osas esitatud viidaga („viisa ei ole nõutud”) tähistatud ridasid. Samuti võivad nad kasutada käesoleva määruse III lisa B2-osas esitatud viidaga („kõik reisidokumendid”) tähistatud ridasid.

b)

Kõik teised isikud kasutavad III lisa B2-osas esitatud viidaga („kõik reisidokumendid”) tähistatud ridasid.

Iga liikmesriik esitab punktides a ja b osutatud viitade tähistuse sellises keeles või keeltes, mida ta peab asjakohaseks.

III lisa B1-osas esitatud viidaga („viisa ei ole nõutud”) tähistatud eraldi ridade kasutamine ei ole kohustuslik. Liikmesriigid otsustavad vastavalt vajadusele, kas ja millises piiripunktis nad seda võimalust kasutavad.”;

b)

lõige 5 jäetakse välja.

9)

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega „Reisidokumentide tembeldamine”;

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Kui kolmandate riikide kodanikud, kes on liidu kodanike pereliikmed ja kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2004/38/EÜ, ei esita kõnealuse direktiiviga ette nähtud elamisluba, tembeldatakse nende reisidokumente riiki sisenemisel ja riigist lahkumisel.

Kui kolmandate riikide kodanikud, kes on liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omavate kolmandate riikide kodanike pereliikmed, ei esita direktiiviga 2004/38/EÜ ette nähtud elamisluba, tembeldatakse nende reisidokumente riiki sisenemisel ja riigist lahkumisel.”;

c)

lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

i)

esimesse lõiku lisatakse järgmised punktid:

„f)

rahvusvaheliste reisi- ja kaubarongide personali reisidokumentidesse;

g)

nende kolmandate riikide kodanike reisidokumentidesse, kes esitavad direktiiviga 2004/38/EÜ ette nähtud elamisloa.”;

ii)

teine lõik asendatakse järgmisega:

„Erandkorras võib kolmanda riigi kodaniku palvel sisenemis- või väljumistempli jäljendi kandmisest loobuda, kui see võib asjaomasele isikule tõsiseid ebameeldivusi tekitada. Sel juhul tuleb sisenemine või väljumine registreerida eraldi lehel, millele märgitakse nimetatud isiku nimi ja passinumber. Nimetatud leht antakse kolmanda riigi kodanikule. Liikmesriikide pädevad asutused võivad koguda selliste erandjuhtude kohta statistilisi andmeid ja esitada need komisjonile.”.

10)

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Juhul kui lõikes 1 osutatud eeldust ei lükata ümber, võidakse kolmanda riigi kodanik tagasi saata kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiviga 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (23) ja nimetatud direktiivi järgivate siseriiklike õigusaktidega.

b)

lisatakse järgmine lõige:

„4.   Väljasõidutempli puudumise korral kohaldatakse mutatis mutandis lõigete 1 ja 2 asjaomaseid sätteid”.

11)

Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Patrull- ja vaatlustegevuse põhieesmärgiks on tõkestada ebaseaduslikku piiriületamist, võidelda piiriülese kuritegevuse vastu ja võtta meetmeid ebaseaduslikult piiri ületanud isikute suhtes. Isik, kes on ületanud ebaseaduslikult piiri ning kellel ei ole õigust viibida asjaomase liikmesriigi territooriumil, peetakse kinni ning tema suhtes rakendatakse menetlusi, järgides direktiivi 2008/115/EÜ.”;

b)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Komisjoni volitatakse võtma kooskõlas artikliga 33 vastu delegeeritud õigusakte, mis sisaldavad patrull- ja vaatlustegevust reguleerivaid lisameetmeid.”.

12)

Artikli 13 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Liikmesriigid koguvad statistilisi andmeid sisenemiskeelu saanud isikute arvu, sisenemiskeelu põhjuste, sisenemiskeelu saanud isikute kodakondsuse ja selle kohta, mis liiki piiril (maismaa-, õhu- või merepiir) isikutel ei lubatud siseneda, ning esitavad kõnealused andmed igal aastal komisjonile (Eurostat) kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat (24).

13)

Artikli 15 lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid tagavad, et piirivalveametnikeks on spetsiaalse ettevalmistuse ja nõuetekohase väljaõppe saanud professionaalid, ning võtavad seejuures arvesse piirivalveametnike ühiseid põhiõppekavasid, mille on välja töötanud ja kasutusele võtnud nõukogu määrusega (EÜ) nr 2007/2004 asutatud Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur. Õppekavad sisaldavad eriväljaõpet haavatavate isikute, näiteks saatjata alaealiste ja inimkaubanduse ohvritega seotud olukordade tuvastamiseks ja nende lahendamiseks. Liikmesriigid innustavad agentuuri toetusel piirivalveametnikke õppima keeli, mis on vajalikud nende tööülesannete täitmiseks.”.

14)

Artikli 18 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Nimetatud erieeskirjad võivad sisaldada erandeid artiklitest 4 ja 5 ning artiklitest 7 kuni 13.”.

15)

Artikli 19 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)

esimesse lõiku lisatakse järgmised punktid:

„g)

päästeteenistuse töötajad, politseiametnikud, tuletõrjemeeskonna liikmed ja piirivalveametnikud;

h)

avamerel töötajad.”;

b)

teine lõik asendatakse järgmisega:

„Nimetatud erieeskirjad võivad sisaldada erandeid artiklitest 4 ja 5 ning 7 kuni 13.”.

16)

Artikli 21 punkti d asendatakse järgmisega:

„d)

liikmesriigi võimalust sätestada õigusaktiga kolmandate riikide kodanike jaoks Schengeni konventsiooni artikli 22 sätete järgne kohustus teatada oma viibimisest tema territooriumil.”

17)

Artikkel 32 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 32

Lisade muutmine

Komisjoni volitatakse võtma kooskõlas artikliga 33 vastu delegeeritud õigusakte, mis sisaldavad III, IV ja VIII lisa muudatusi.”.

18)

Artikkel 33 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 33

Delegeerimine

1.   Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volitused antakse komisjonile käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 12 lõikes 5 ja artiklis 32 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volitused antakse komisjonile määramata ajaks alates 19 juulil 2013.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 12 lõikes 5 ja artiklis 32 osutatud volitused igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samaaegselt teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud kooskõlas artikli 12 lõikega 5 ja artikliga 32, jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse korral kahe kuu võrra pikendada.”

19)

Artikli 34 lõiget 1 muudetase järgmiselt:

a)

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

elamislubade loetelu, kusjuures tehakse vahet artikli 2 punkti 15 alapunktis a ja alapunktis b kirjeldatud elamislubade vahel ning artikli 2 punkti 15 alapunktis b kirjeldatud elamisloa korral lisatakse selle näidis. Direktiivi 2004/38/EÜ alusel väljastatud elamislubade puhul osutatakse konkreetselt, et tegemist on seda liiki elamisloaga, ja selliste elamislubade puhul, mis ei ole väljastatud vastavalt määruses (EÜ) nr 1030/2002 sätestatud ühtsele vormile, tuleb esitada nende näidised.”;

b)

lisatakse järgmised punktid:

„ea)

artikli 4 lõike 2 punktis a osutatud erandid välispiiri ületamisel;

eb)

artikli 10 lõikes 3 osutatud statistika.”

20)

Artikli 37 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid teatavad komisjonile siseriiklikest sätetest, mis on seotud artikli 21 punktidega c ja d, karistustest, millele on viidatud artikli 4 lõikes 3, ja kahepoolsetest kokkulepetest, mille sõlmimine on käesoleva määrusega lubatud. Nende sätete järgnevatest muudatustest teatatakse viie tööpäeva jooksul.”

21)

Määruse (EÜ) nr 562/2006 III, IV, VI, VII ja VIII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

Artikkel 2

Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni muutmine

Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 18 lõikes 1 asendatakse sõna „kolmekuuliseks” sõnaga „90-päevaseks”.

2)

Artiklit 20 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikes 1 asendatakse sõnad „kolm kuud kuuekuulise ajavahemiku jooksul alates esimese sisenemise kuupäevast” sõnadega „90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul”;

b)

lõikes 2 asendatakse sõnad „kolme kuu” sõnadega „90 päeva”.

3)

Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikes 1 asendatakse sõnad „kolm kuud kuue kuu jooksul” sõnadega „90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul”;

b)

lõige 3 jäetakse välja.

4)

Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 22

Ühe konventsiooniosalise territooriumile seaduslikult saabunud välismaalane võib olla kohustatud teatama endast vastavalt iga konventsiooniosalise kindlaksmääratud nõuetele selle konventsiooniosalise pädevatele asutustele, kelle territooriumile ta saabub. Selline teatamine toimub selle konventsiooniosalise valikul, kelle territooriumile välismaalane saabub, kas saabumisel või kolme tööpäeva jooksul alates saabumise kuupäevast.”.

5)

Artikkel 136 jäetakse välja.

Artikkel 3

Määruse (EÜ) nr 1683/95 muutmine

Määruse (EÜ) nr 1683/95 artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse mõistet „viisa”, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 810/2009 (millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri)) (25) artikli 2 punkti 2 alapunktis a.

Artikkel 4

Määruse (EÜ) nr 539/2001 muutmine

Määrust (EÜ) nr 539/2001 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 1 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„II lisas olevas loendis nimetatud kolmandate riikide kodanikud vabastatakse lõikes 1 esitatud kohustusest viibimise puhul, mis ei ületa 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul.”.

2)

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse mõistet „viisa”, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 810/2009 (millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri)) (26) artikli 2 punkti 2 alapunktis a.

Artikkel 5

Määruse (EÜ) nr 767/2008 muutmine

Määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 12 lõike 2 punkti a alapunkt iv asendatakse järgmisega:

„iv)

on jooksva 180-päevase ajavahemiku jooksul juba viibinud liikmesriikide territooriumil 90 päeva ühtse viisa või piiratud territoriaalse kehtivusega viisa alusel;”.

Artikkel 6

Määruse (EÜ) nr 810/2009 muutmine

Määrust (EÜ) nr 810/2009 muudetakse järgmiselt:

1)

artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse menetlused ja tingimused viisade andmiseks liikmesriikide territooriumi läbimiseks transiidi eesmärgil või kavandatud viibimiseks liikmesriikide territooriumil kestusega kuni 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul.”;

2)

artikli 2 punkti 2 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

liikmesriikide territooriumi läbimiseks transiidi eesmärgil või seal kavandatud viibimiseks kestusega kuni 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul.”;

3)

artikli 25 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

kui konsulaat peab põhjendatuks anda taotlejale 180-päevaseks ajavahemikuks uus viisa taotlejale, kes on 90-päevase kehtivusajaga ühtse viisa või piiratud territoriaalse kehtivusega viisa sama 180-päevase ajavahemiku jooksul juba ära kasutanud.”;

4)

artikli 32 lõike 1 punkti a alapunkt iv asendatakse järgmisega:

„iv)

on jooksva 180-päevase ajavahemiku jooksul juba viibinud liikmesriikide territooriumil 90 päeva ühtse viisa või piiratud territoriaalse kehtivusega viisa alusel;”;

5)

määruse (EÜ) nr 810/2009 VI, VII ja XI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 7

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub 19 juulil 2013.

Artikli 1 lõike 5 punkti a alapunkti i, artikli 1 lõike 5 punkti b, artikli 2 lõikeid 1 ja 2, artikli 2 lõike 3 punkti a, artikleid 3, 4, 5 ja 6 ning I lisa punkti 3 ja II lisa kohaldatakse alates 18 oktoobril 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel, 26. juuni 2013

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

A. SHATTER

(1)  Euroopa Parlamendi 12. juuni 2013. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 20. juuni 2013. aasta otsus.

(2)  ELT L 158, 30.4.2004, lk 77.

(3)  ELT L 105, 13.4.2006, lk 1.

(4)  ELT L 243, 15.9.2009, lk 1.

(5)  ELT L 348, 24.12.2008, lk 98.

(6)  EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19.

(7)  [2006] EKL, I-9627.

(8)  EÜT L 164, 14.7.1995, lk 1.

(9)  EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1.

(10)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 60.

(11)  ELT L 304, 22.11.2011, lk 1.

(12)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(13)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

(14)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(15)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 1.

(16)  ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.

(17)  ELT L 160, 18.6.2011, lk 19.

(18)  EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(19)  EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

(20)  EÜT L 157, 15.6.2002, lk 1.

(21)  EÜT L 164, 14.7.1995, lk 1.”;

(22)  ELT L 243, 15.9.2009, lk 1.”.

(23)  ELT L 348, 24.12.2008, lk 98.”;

(24)  ELT L 199, 31.7.2007, lk 23.”.

(25)  ELT L 243, 15.9.2009, lk 1.”.

(26)  ELT L 243, 15.9.2009, lk 1.”

I LISA

Määruse (EÜ) nr 562/2006 lisasid muudetakse järgmiselt.

1)

III lisa muudetakse järgmiselt:

a)

B-osa asendatakse järgmisega:

„B1-OSA:

„viisa ei ole nõutud”;

Image

B2-OSA:

„kõik reisidokumendid”.

Image”;

b)

C-osas lisatakse viitade „EL, EMP, CH” ja viida „KÕIK REISIDOKUMENDID” vahele järgmised viidad:

„Image Image Image”.

2)

IV lisa punktis 3 asendatakse esimene lõik järgmisega:

„3.

Nende kolmandate riikide kodanike sisenemisel ja väljumisel, kelle suhtes on kehtestatud viisanõue, kantakse templijäljend üldjuhul viisaga lehekülje vastasleheküljele.”.

3)

V lisa B osas toodud vormi „Standardvorm sisenemise keelamise korral piiril”, valikuvariant F asendatakse järgmisega:

„

(F)

on 180-päevase perioodi jooksul juba viibinud Euroopa Liidu territooriumil 90 päeva.”

4)

VI lisa muudetakse järgmiselt:

a)

punkti 1 muudetakse järgmiselt:

i)

punkti 1.1 lisatakse järgmine punkt:

„1.1.4.   Ühised piiripunktid

1.1.4.1.

Liikmesriigid võivad kolmandate naaberriikidega sõlmida või jõus hoida kahepoolseid kokkuleppeid, mille alusel seatakse sisse ühised piiripunktid, kus liikmesriigi piirivalveametnikud ja kolmanda riigi piirivalveametnikud teostavad sisenemis- ja väljumiskontrolli üksteise järel kooskõlas oma siseriikliku õigusega kokkuleppe teise poole territooriumil. Ühine piiripunkt võidakse sisse seada kas liikmesriigi territooriumil või kolmanda riigi territooriumil.

1.1.4.2.

Liikmesriigi territooriumil asuvad ühised piiripunktid: Kahepoolsed kokkulepped, millega asutatakse liikmesriigi territooriumil asuvad ühised piiripunktid, sisaldavad kolmanda riigi piirivalveametnikele antavat luba täita oma ülesandeid liikmesriigi territooriumil, järgides järgmiseid põhimõtteid:

a)

Rahvusvaheline kaitse: Liikmesriigi territooriumil rahvusvahelist kaitset taotlevale kolmanda riigi kodanikule võimaldatakse juurdepääs asjaomase liikmesriigi menetlustele vastavalt liidu varjupaigaalastele õigusaktidele.

b)

Isiku vahistamine või vara konfiskeerimine: Kui kolmanda riigi piirivalveametnikud saavad isiku kinnipidamist või kaitse alla võtmist või vara arestimist õigustavat teavet, edastavad nad selle liikmesriigi ametiasutustele, kes tagavad asjaomase isiku kodakondsusest sõltumata asjakohaste meetmete võtmise kooskõlas riikliku, liidu ja rahvusvahelise õigusega.

c)

Liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omavad isikud, kes sisenevad liidu territooriumile: Kolmanda riigi piirivalveametnikud ei takista liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omavaid isikuid liidu territooriumile sisenemast. Kui kolmandal riigil on põhjust keelata konkreetsel isikul kõnealuse kolmanda riigi territooriumilt väljuda, teatavad riigi piirivalveametnikud sellest liikmesriigi ametiasutustele, kes tagavad asjakohaste meetmete võtmise kooskõlas siseriikliku, liidu ja rahvusvahelise õigusega.

1.1.4.3.

Kolmanda riigi territooriumil asuvad ühised piiripunktid: Kahepoolsed kokkulepped, millega asutatakse kolmanda riigi territooriumil asuvad ühised piiripunktid, sisaldavad liikmesriigi piirivalveametnikele antavat luba täita oma ülesandeid kolmanda riigi territooriumil. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse kõiki liikmesriikide piirivalveametnike poolt kolmanda riigi territooriumil asuvas ühises piiripunktis teostatud kontrolle asjaomase liikmesriigi territooriumil läbiviidud kontrollidena. Liikmesriikide piirivalveametnikud täidavad oma ülesandeid kooskõlas määrusega (EÜ) nr 562/2006 ja järgides järgmiseid põhimõtteid:

a)

Rahvusvaheline kaitse: Kui kolmanda riigi kodanik, kes on läbinud kolmanda riigi piirivalveametnike teostatud väljumiskontrolli, taotleb kolmanda riigi territooriumil viibivatelt liikmesriigi piirivalveametnikelt rahvusvahelist kaitset, võimaldatakse talle juurdepääs asjaomase liikmesriigi menetlustele vastavalt liidu varjupaigaalastele õigusaktidele. Kolmanda riigi ametiasutused lepivad asjaomase isiku üleviimisega liikmesriigi territooriumile.

b)

Isiku vahistamine või vara konfiskeerimine: Kui liikmesriigi piirivalveametnikud saavad isiku kinnipidamist või kaitse alla võtmist või vara arestimist õigustavat teavet, tegutsevad nad kooskõlas riikliku, liidu ja rahvusvahelise õigusega. Kolmanda riigi ametiasutused lepivad asjaomase isiku või eseme üleviimisega liikmesriigi territooriumile.

c)

Juurdepääs IT-süsteemidele: Liikmesriikide piirivalveametnikel on võimalus isikuandmeid töötlevate infosüsteemide kasutamiseks kooskõlas artikliga 7. Liikmesriikidel võimaldatakse liidu õigusaktidega nõutavate tehniliste ja organisatsiooniliste turvameetmete kehtestamist, et kaitsta isikuandmeid juhusliku või ebaseadusliku hävitamise või juhusliku kaotsimineku, muutmise, volitamata avalikustamise või juurdepääsu, sealhulgas kolmandate riikide ametiasutuste juurdepääsu eest.

1.1.4.4.

Enne kolmanda naaberriigiga ühiseid piiripunkte käsitleva kahepoolse kokkuleppe sõlmimist või sõlmitud kokkuleppe muutmist konsulteerivad asjaomased liikmesriigid komisjoniga, et kontrollida kokkuleppe kooskõla liidu õigusega. Juba olemas olevatest kahepoolsetest kokkulepetest tuleb komisjonile teada anda hiljemalt 20. jaanuar 2014.

Kui komisjon leiab, et kokkulepe ei ole liidu õigusega kooskõlas, teavitab ta sellest asjaomast liikmesriiki. Liikmesriik võtab kõik vajalikud meetmed, et muuta kokkulepet mõistliku aja jooksul selliselt, et tuvastatud vastuolud saaksid kõrvaldatud.”;

ii)

punkti 1.2 punktid 1.2.1 ja 1.2.2 asendatakse järgmistega:

„1.2.1.

Kontrollitakse nii reisijaid rongides kui ka välispiire ületavate rongide personali, kaasa arvatud personali kaubarongidel või tühjadel rongidel. Liikmesriigid võivad sõlmida kahe- või mitmepoolsed kokkulepped, millega määratakse kindlaks selliste kontrollimiste teostamine kooskõlas punktis 1.1.4 sätestatud põhimõtetega. Kontrollimisi teostatakse ühel järgmistest viisidest:

—

esimeses peatuses pärast liikmesriigi territooriumile saabumist või viimases peatuses enne liikmesriigi territooriumilt lahkumist,

—

rongis kolmanda riigi territooriumilt lahkumise viimase peatuse ja liikmesriiki sisenemise esimese peatuse vahelisel või vastupidisel transiidil,

—

viimases peatuses enne kolmanda riigi territooriumilt lahkumist või esimeses peatuses pärast kolmanda riigi territooriumile saabumist.

1.2.2.

Lisaks võivad liikmesriigid, kelle territooriumi selliste kolmandatest riikidest pärit rongide marsruut läbib, otsustada reisikiirrongide liikluse hõlbustamise eesmärgil ja ühisel kokkuleppel asjaomaste kolmandate riikidega, et nad teostavad punktis 1.1.4 sätestatud põhimõtteid järgides isikute riiki sisenemise kontrolli kolmandatest riikidest pärit rongidel ühel järgmistest viisidest:

—

kolmandas riigis asuvates jaamades, kus reisijad rongile lähevad,

—

jaamades liikmesriikide territooriumil, kus reisijad lahkuvad rongilt,

—

rongis kolmanda riigi territooriumil asuvate jaamade ja liikmesriikide territooriumil asuvate jaamade vahelisel transiidil, eeldusel et reisijad viibivad rongis.”;

b)

punkt 3.1 asendatakse järgmisega:

„3.1.   Mereliikluse kontrollimise üldine kord

3.1.1.

Laevade kontroll toimub saabumise või lahkumise sadamas, laeva vahetus läheduses selleks spetsiaalselt ettenähtud alal või laeva pardal territoriaalvetes, nagu see on määratletud ÜRO mereõiguse konventsioonis. Liikmesriigid võivad sõlmida kokkuleppeid, mille kohaselt võib kontrolli siiski teostada ka piiri ületamisel või laeva saabumisel või lahkumisel kolmanda riigi territooriumil, järgides punktis 1.1.4 sätestatud põhimõtteid.

3.1.2.

Kapten, laevaagent või mõni muu kapteni poolt nõuetekohaselt volitatud või asjaomasele avaliku sektori asutusele vastuvõetaval viisil autenditud isik (mõlemal juhul edaspidi „kapten”) koostab meeskonna ja reisijate nimekirja, mis sisaldab rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsiooni vormides nr 5 (meeskonna nimekiri) ja nr 6 (reisijate nimekiri) nõutavat teavet ning võimaluse korral isikute viisa või elamisloa numbrit. Nimekiri tuleb esitada:

—

hiljemalt 24 tundi enne sadamasse saabumist või

—

hiljemalt laeva eelmisest sadamast lahkumise ajal, kui sõiduaeg on lühem kui 24 tundi, või

—

kui külastatav sadam ei ole teada või kui seda sõidu ajal muudetakse, siis niipea, kui vastav teave on kättesaadav.

Kapten edastab nimekirja(d) piirivalveametnikele või kui see on riiklike õigusaktidega ette nähtud, siis muudele asjaomastele asutustele, kes edastavad nimekirja(d) viivitamata piirivalveametnikele.

3.1.3.

Piirivalveametnikud või punktis 3.1.2 osutatud asutused saadavad kaptenile kinnituse nimekirja(de) kättesaamise kohta (nimekirjade allkirjastatud koopia või elektrooniline kättesaamise kinnitus), mille kapten peab laeva sadamas viibimise ajal ette näitama, kui seda nõutakse.

3.1.4.

Kapten teatab pädevale asutusele viivitamata mis tahes muudatustest meeskonna koosseisus või reisijate arvus.

Lisaks sellele teavitab kapten viivitamata ja punktis 3.1.2 sätestatud ajavahemiku jooksul pädevaid asutusi pardalolevatest piletita reisijatest. Piletita reisijate eest vastutab siiski kapten.

Erandina artiklitest 4 ja 7 ei kontrollita piiril süstemaatiliselt laeva pardal olevaid isikuid. Laeva läbiotsimist ja pardal viibivate isikute kontrolli teostavad piirivalveametnikud üksnes õigustatud juhtudel sisejulgeoleku ja ebaseadusliku sisserändega seotud riskide hinnangu alusel.

3.1.5.

Kapten teavitab pädevat asutust laeva lahkumisest õigeaegselt ja vastavalt asjaomases sadamas kehtivatele eeskirjadele.”;

c)

punkti 3.2 muudetakse järgmiselt:

i)

punkt 3.2.1 asendatakse järgmisega:

„3.2.1.

Merematkalaeva kapten edastab pädevale asutusele reisi marsruudi ja programmi niipea, kui need on koostatud, ning hiljemalt punktis 3.1.2 sätestatud tähtpäevaks.”;

ii)

punkti 3.2.2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Vaatamata sellele teostatakse nendel laevadel üksnes õigustatud juhtudel meeskonna ning reisijate kontrolli sisejulgeoleku ja ebaseadusliku sisserändega seotud riskide hinnangu alusel.”;

iii)

punkti 3.2.3 alapunktides a ja b asendatakse viide „nagu osutatud punktis 3.2.4” viitega „nagu on osutatud punktis 3.1.2.”;

iv)

punkti 3.2.3 alapunktis e asendatakse teine lõik järgmisega:

„Vaatamata sellele teostatakse nendel laevadel üksnes õigustatud juhtudel meeskonna ning reisijate kontrolli sisejulgeoleku ja ebaseadusliku sisserändega seotud riskide hinnangu alusel.”;

v)

punkt 3.2.4 jäetakse välja;

vi)

punktist 3.2.9 jäetakse välja teine lõik;

vii)

punkti 3.2.10 lisatakse järgmine alapunkt:

„i)

Punkti 3.1.2 (kohustus esitada meeskonna ja reisijate nimekirjad) ei kohaldata. Juhul kui esitada tuleb pardal viibivate isikute nimekiri vastavalt nõukogu 18. juuni 1998. aasta direktiivile 98/41/EÜ (ühenduse liikmesriikide sadamatesse või sadamatest liiklevate reisilaevade pardal olevate isikute registreerimise kohta) (1), edastab kapten nimekirja koopia hiljemalt 30 minutit pärast kolmanda riigi sadamast lahkumist selle liikmesriigi pädevale asutusele, kelle territooriumil asuvasse sadamasse laev järgmisena saabub.

viii)

lisatakse järgmine punkt:

„3.2.11.

Kui kolmandast riigist saabuv parvlaev, mis teeb liikmesriikide territooriumil rohkem kui ühe peatuse, võtab reisijaid pardale ainult ülejäänud sellel territooriumil toimuvaks reisietapiks, tuleb kõnealuste reisijate suhtes kohaldada väljasõidukontrolli selles sadamas, mille kaudu nad lahkuvad, ja sissesõidukontrolli selles sadamas, mille kaudu nad saabuvad.

Selliste isikute kontroll, kes nende vahepeatuste ajal juba viibivad parvlaeval ega ole pardale läinud liikmesriikide territooriumil, teostatakse selles sadamas, kuhu nad saabuvad. Kui sihtkohaks on mõni kolmas riik, kohaldatakse vastupidist menetlust.”;

ix)

lisatakse järgmine punkt koos pealkirjaga:

„Liikmesriikidevaheline kaubavedu

3.2.12.

Erandina artiklist 7 ei kontrollita piiril liikmesriikide territooriumil asuva kahe või enama sadama vahel toimuvat kaubavedu, mille raames ei külastata liikmesriikide territooriumist väljapoole jäävaid sadamaid ning mis seisneb kaupade transpordis.

Vaatamata sellele teostatakse nendel laevadel üksnes õigustatud juhtudel meeskonna ning reisijate kontrolli sisejulgeoleku ja ebaseadusliku sisserändega seotud riskide hinnangu alusel.”.

5)

VII lisa muudetakse järgmiselt:

a)

punkti 3 punktid 3.1 ja 3.2 asendatakse järgmisega:

„Erandina artiklitest 4 ja 7 võivad liikmesriigid lubada meremeestel, kellele on vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonile nr 108 (1958) või nr 185 (2003) (meremeeste isikut tõendavate dokumentide kohta), rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsioonile (FAL konventsioon) ja asjakohastele siseriiklikele õigusaktidele välja antud meremehe isikut tõendav dokument, siseneda piiripunkti läbimata liikmesriikide territooriumile või liikmesriikide territooriumilt oma laevale naastes väljuda, minnes maale viibimiseks selle sadama territooriumil, kus nende laev randub, või sellega piirnevates haldusüksustes viibimiseks, tingimusel et nad on kantud oma laeva meeskonna nimekirja, mis on eelnevalt esitatud pädevatele asutustele kontrollimiseks.

Sisejulgeoleku ja ebaseadusliku sisserändega seotud riskide hinnangu alusel teostavad piirivalveametnikud meremeeste suhtes siiski enne nende maaleminekut piirikontrolli vastavalt artiklile 7.”;

b)

punkti 6 lisatakse järgmised punktid:

„6.4.

Liikmesriigid määravad kindlaks riiklikud kontaktpunktid, mille kaudu on võimalik alaealiste küsimuses konsulteerida, ja teavitavad kontaktpunktidest komisjoni. Komisjon teeb kõnealuseid kontaktpunkte sisaldava loetelu liikmesriikidele kättesaadavaks.

6.5.

Juhul kui piirivalveametnikel tekib kahtlusi seoses punktides 6.1 kuni 6.3 kirjeldatud mis tahes asjaoludega, kasutavad nad alaealiste küsimuses konsulteerimiseks mõeldud riiklike kontaktpunktide loetelu.”;

c)

lisatakse järgmised punktid:

„7.   Päästeteenistuse töötajad, politseiametnikud, tuletõrjemeeskonna liikmed ja piirivalveametnikud

Hädaolukorras tegutsevate päästeteenistuse töötajate, politseiametnike ja tuletõrjemeeskonna liikmete ning samuti oma ametiülesannete täitmisel piiri ületavate piirivalveametnike riiki sisenemise ja sealt väljumise kord sätestatakse siseriiklikes õigusaktides. Liikmesriigid võivad sõlmida kolmandate riikidega kahepoolsed kokkulepped nende kategooriate isikute riiki sisenemise ja sealt väljumise kohta. Nimetatud kordade ja kahepoolsete kokkulepete puhul võidakse teha erandeid artiklitest 4, 5 ja 7.

8.   Avamerel töötajad

Erandina artiklitest 4 ja 7 ei kontrollita süstemaatiliselt artikli 2 punktis 18a määratletud avamerel töötajaid, kes pöörduvad meritsi või õhutsi regulaarselt tagasi liikmesriikide territooriumile, ilma et nad teeksid peatuse kolmanda riigi territooriumil.

Sellest olenemata tuleb teostatavate kontrollide sageduse kindlaksmääramisel arvestada ebaseadusliku sisserände riski, eriti juhul, kui avamere rajatise vahetus läheduses asub kolmanda riigi rannajoon.”.

6)

VIII lisas esitatud standardvormi muudetakse järgmiselt:

a)

sõna „sissesõidutemplit” asendatakse sõnadega „sisse- või väljasõidutemplit”;

b)

sõnad „sisenenuks liikmesriigi territooriumile” asendatakse sõnadega „sisenenuks liikmesriigi territooriumile või liikmesriigi territooriumilt väljunuks”.

(1)  EÜT L 188, 2.7.1998, lk 35.”;

II LISA

Määruse (EÜ) nr 810/2009 lisasid muudetakse järgmiselt:

1)

VI lisas asendatakse „Standardvorm viisa andmisest keeldumisest, viisa tühistamisest või kehtetuks tunnistamisest teatamiseks ja selle põhjendamiseks” punkt 4 järgmisega:

„4.

Te olete jooksva 180-päevase ajavahemiku jooksul juba viibinud liikmesriikide territooriumil 90 päeva ühtse viisa või piiratud territoriaalse kehtivusega viisa alusel;”;

2)

VII lisa punkti 4 neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Kui viisa kehtivusaeg on rohkem kui kuus kuud, on lubatud viibimiste kestus 90 päeva iga 180-päevase ajavahemiku kohta.”;

3)

XI lisa artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Välja antud viisa on ühtne mitmekordne viisa, mis lubab maksimaalselt 90 päeva pikkust viibimist olümpia- ja/või paraolümpiamängude kestel.”.