27.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 140/11

(1)

Euroopa Liidu toimimise leping (ELi toimimise leping) nõuab, et liikmesriigid käsitleksid oma majanduspoliitikat kui ühise huvi küsimust, et eelarvepoliitika kujundamisel lähtutaks vajadusest tagada riigi rahanduse usaldusväärsus ja et liikmesriikide majanduspoliitika ei ohustaks majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist.

(2)

Stabiilsuse ja kasvu pakti eesmärk on tagada kogu liidus eelarvedistsipliin ning sellega kehtestatakse valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi ennetamise ja korrigeerimise raamistik. Pakt lähtub eesmärgist tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, et kindlustada hindade stabiilsus ning finantsstabiilsusele tugineva tugeva ja jätkusuutliku majanduskasvu tingimused, millega toetatakse liidu jätkusuutliku majanduskasvu ning tööhõive eesmärkide saavutamist. Stabiilsuse ja kasvu pakt sisaldab nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1466/97 (eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta) (3) kehtestatud mitmepoolset järelevalvesüsteemi ning ELi toimimise lepingu artiklis 126 sätestatud ja nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta) (4) täpsustatud valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi vältimise menetlust. Stabiilsuse ja kasvu pakti on veelgi tugevdatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1175/2011 (5) ja nõukogu määrusega (EL) nr 1177/2011 (6). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrusega (EL) nr 1173/2011 (eelarvejärelevalve tõhusa rakendamise kohta euroalal) (7) lisandus tõhusate, ennetavate ja järkjärguliste haldussunnivahendite süsteem karistuste määramiseks neile liikmesriikidele, mille rahaühik on euro.

(3)

Stabiilsuse ja kasvu pakti tõhustamisega on tugevdatud liikmesriikidele usaldusväärse eelarvepoliitika kujundamiseks antavaid suuniseid ja nende liikmesriikide puhul, mille rahaühik on euro, on tugevdatud karistuste määramist ja muudetud see automaatsemaks juhuks, kui usaldusväärset eelarvepoliitikat ei järgita, et hoida ära ülemäärane valitsemissektori puudujääk. Nende sätetega on loodud täielikum raamistik.

(4)

Liikmesriikide majanduspoliitika tihedama kooskõlastamise ja majandusliku suutlikkuse püsiva vastastikuse lähenemise tagamiseks nähakse määruse (EÜ) nr 1466/97 artiklis 2-a kehtestatud Euroopa poolaastaga ette majanduspoliitika kooskõlastamise raamistik. Euroopa poolaasta hõlmab ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 kohaselt liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniseid (edaspidi „majanduspoliitika üldsuunised”) ja järelevalvet nende rakendamise üle; selliste tööhõivesuuniste koostamist ja rakendamise kontrollimist, mida liikmesriigid peavad ELi toimimise lepingu artikli 148 lõike 2 kohaselt arvesse võtma (edaspidi „tööhõivesuunised”); kõnealuse määruse kohaste liikmesriikide stabiilsus- või lähenemisprogrammide esitamist ja hindamist; liikmesriikide selliste reformikavade esitamist ja hindamist, millega toetatakse liidu majanduskasvu ja tööhõive strateegiat ning mis on kooskõlas majanduspoliitika üldsuuniste, tööhõivesuuniste ning vastavalt komisjoni ja Euroopa Ülemkogu poolt liikmesriikidele iga-aastase järelevalvetsükli alguses esitatud üldsuunistega (iga-aastane majanduskasvu analüüs); ning järelevalvet, et ennetada ja korrigeerida makromajanduslikku tasakaalustamatust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrusele (EL) nr 1176/2011 (makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta) (8). Asjakohasel juhul tuleks võtta arvesse ka käesolevas määruses kehtestatava majanduspartnerluse programmi raames esitatavaid arvamusi.

(5)

Selleks et võimaldada liidul konkurentsivõimet, tootlikkust, kasvupotentsiaali, sotsiaalset ühtekuuluvust ja vastastikust majanduslikku lähenemist suurendades kriisist nii sisemiselt kui ka rahvusvahelisel tasandil tugevamana välja tulla, võttis Euroopa Ülemkogu 17. juuni 2010. aasta järeldustes vastu liidu uue majanduskasvu ja tööhõive strateegia, mis hõlmab ka vaesuse vähendamise, hariduse, innovatsiooni ja keskkonnakaitse valdkonna eesmärke.

(6)

Selleks et tagada majandus- ja rahaliidu nõuetekohane toimimine, võimaldab ELi toimimise leping võtta euroalas erimeetmeid, mis lähevad kaugemale kõigi liikmesriikide suhtes kohaldatavatest sätetest, et tugevdada eelarvedistsipliini kooskõlastamist ja järelevalvet. Tugevama kooskõlastamise ja järelevalvega peaks asjakohasel juhul kaasnema Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide vastav osalemine. Kui see on asjakohane ja vajalik, tuleks aktiivselt kasutada ELi toimimise lepingu artiklis 136 sätestatud erimeetmeid.

(7)

Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks järgida täiel määral ELi toimimise lepingu artiklit 152 ning käesoleva määruse alusel antud soovitustes tuleks arvestada riigisiseste palgakujunduse tavade ja pooltega. Käesolevas määruses võetakse arvesse ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 28 ja see ei mõjuta õigust pidada läbirääkimisi, sõlmida ja täita kollektiivlepinguid ning kollektiivselt oma õigusi kaitsta vastavalt riigisisesele õigusele ja tavale.

(8)

ELi toimimise lepingu artiklis 9 on sätestatud, et poliitika ja meetmete kindlaksmääramisel ja rakendamisel võtab liit arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid.

(9)

Käesolevas määruses sätestatud järk-järgult tugevdatava järelevalve ja kooskõlastamisega kujundatakse paremini välja majanduspoliitika kooskõlastamise Euroopa poolaasta, täiendatakse kehtivaid stabiilsuse ja kasvu pakti sätteid ning tõhustatakse nende liikmesriikide eelarve- ja majanduspoliitika järelevalvet, mille rahaühik on euro. Järk-järgult tugevdatav seiremenetlus peaks aitama saavutada paremaid eelarve- ja majandustulemusi, suurendama makrorahanduslikku toimekindlust ning majanduslikku lähenemist ja seega olema kasulik kõigile liikmesriikidele, mille rahaühik on euro. Järk-järgult tugevdatava menetluse raames on tõhusam seire kasulik eelkõige liikmesriikidele, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust.

(10)

Kallutatud ja ebarealistlikud makromajanduslikud ja eelarveprognoosid võivad eelarve planeerimise tulemuslikkust märkimisväärselt piirata ja seetõttu pärssida eelarvedistsipliinist kinnipidamist. Kallutamata ja realistlikke makromajanduslikke prognoose võivad anda sõltumatud organid ja organid, kes on oma tööülesannete täitmisel liikmesriigi eelarveasutustest sõltumatud ning kelle tegevust toetavad riigisisesed õigusnormid, millega tagatakse tööülesannete täitmisel ulatuslik sõltumatus ja vastutus. Selliseid prognoose tuleks kasutada kogu eelarvemenetluse käigus.

(11)

Tugevale riigi rahandusele pannakse alus juba eelarvestamise etapis ning tõsised vead tuleks tuvastada võimalikult varakult. Lisaks eelarvestrateegia ja eelarve-eesmärkide kehtestamisele tuleks liikmesriikidele kasuks ka eelarvepoliitika ühtne jälgimine.

(12)

Riigieelarvete koostamisele ühise ajakava kehtestamine liikmesriikide puhul, mille rahaühik on euro, peaks aitama paremini liikmesriigiti ühtlustada riigieelarvete koostamise peamisi etappe, suurendades seega stabiilsuse ja kasvu pakti ning majanduspoliitika kooskõlastamise Euroopa poolaasta tulemuslikkust. See peaks looma rohkem sünergiat, lihtsustades nende liikmesriikide poliitika kooskõlastamist, mille rahaühik on euro, ja tagama selle, et nõukogu ja komisjoni soovitusi võetakse liikmesriikide eelarvemenetluses asjakohaselt arvesse. Liikmesriikide eelarvemenetlus peaks iga-aastase järelevalvetsükli raames olema kooskõlas majanduspoliitika kooskõlastamise raamistikuga, mis hõlmab eelkõige komisjoni ja Euroopa Ülemkogu poolt tsükli alguses liikmesriikidele antavaid üldsuuniseid. Liikmesriikide eelarvepoliitika peaks olema kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti raames antavate soovitustega ja asjakohasel juhul iga-aastase järelevalvetsükli raames antavate soovitustega, mis hõlmab määrusega (EL) nr 1176/2011 kehtestatud makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlust ja arvamusi käesoleva määrusega kehtestatava majanduspartnerluse programmi kohta.

(13)

Riigieelarvete koostamise ühise ajakava esimese sammuna peaksid liikmesriigid avaldama samaaegselt oma stabiilsusprogrammidega soovitatavalt 15. aprilliks, ent hiljemalt 30. aprilliks riikliku keskpika perioodi eelarvestrateegia. Eelarvestrateegia peaks sisaldama teavet selle kohta, kuidas kavandatud reformid ja meetmed peaksid aitama kaasa liidu majanduskasvu ja tööhõive strateegia raames sätestatud eesmärkide ja liikmesriikide võetud kohustuste täitmisele. Liikmesriigi keskpika perioodi eelarvestrateegia ja stabiilsusprogramm võivad olla üks dokument.

(14)

Riigieelarvete koostamise ühise ajakava üheks oluliseks teetähiseks peaks olema keskvalitsuse eelarveprojekti avaldamine 15. oktoobriks. Kuna stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirjade järgimine tuleb tagada kogu valitsemissektori tasandil ning eelarve-eesmärkide saavutamine nõuab kõigi valitsemissektori allsektorite eelarvete koostamise järjepidevust, tuleks koos keskvalitsuse eelarveprojektiga avaldada ka valitsemissektori kõigi muude allsektorite eelarvete põhinäitajad. Need näitajad peaksid sisaldama eelkõige muude allsektorite eelarve täitmise prognoose, prognooside aluseks olevaid peamisi eeldusi ja põhjendusi eeldatavate muudatuste kohta võrreldes stabiilsusprogrammis eeldatuga.

(15)

Riigieelarvete koostamise ühises ajakavas nähakse ühtlasi ette, et riigieelarve tuleks igal aastal vastu võtta või kinnitada 31. detsembriks koos valitsemissektori muude allsektorite eelarvete ajakohastatud põhinäitajatega. Kui riigieelarvet ei ole valitsusest mitteolenevatel objektiivsetel põhjustel 31. detsembriks vastu võetud, tuleks kehtestada algava eelarveaasta pöördmenetlus, et tagada valitsuse võime täita oma olulisi ülesandeid. Selline kord võiks tähendada näiteks valitsuse esitatud riigieelarve eelnõu, eelmise aasta vastuvõetud eelarve või parlamendis heaks kiidetud erimeetmete kasutamist.

(16)

Riigivõlakirjade emissiooni kavandamise paremaks kooskõlastamiseks peaksid liikmesriigid eurorühmale ja komisjonile andma eelnevalt teada oma võlakirjade emiteerimise kavatsustest.

(17)

Tõhusa eeskirjadel põhineva eelarveraamistiku järgimine võib olla tähtis vahend usaldusväärse ja jätkusuutliku eelarvepoliitika tagamisel. Nõukogu 8. novembri 2011. aasta direktiivis 2011/85/EL (liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta) (9) sätestati, et riigispetsiifiliste arvudes väljendatud eelarve-eeskirjade täitmise järelevalvet peaksid toetama sõltumatud organid või tööülesannete täitmisel sõltumatud organid. Oluline on märkida, et kuna võimalikke ja kehtivaid kordasid on palju, peaks olema võimalik anda eeskirjade täitmise järelevalve ülesanne rohkem kui ühele sõltumatule organile, eeldusel et vastutus on selgelt jagatud ja pädevus järelevalve konkreetsete aspektide üle ei kattu, ehkki see pole eelistatud valik. Hoiduda tuleks järelevalveülesannete liigsest killustamisest institutsioonide vahel. Selleks et järelevalveorganid saaksid täita oma volitusi tulemuslikult, tuleks selliseid organeid toetada riigisiseste õigusnormidega, millega tagatakse ulatuslik sõltumatus ja vastutus tööülesannete täitmisel. Selliste järelevalveorganite kujundamisel tuleks võtta arvesse olemasolevat institutsioonilist raamistikku ja asjaomase liikmesriigi haldusstruktuuri. Eelkõige peaks olema võimalik anda olemasoleva institutsiooni asjakohasele üksusele sõltumatus tööülesannete täitmisel, eeldusel et see üksus on määratud täitma talle eriomaseid järelevalveülesandeid, tal on õigusaktidega reguleeritud põhikiri ja ta vastab käesolevas põhjenduses osutatud põhimõtetele.

(18)

Käesolev määrus ei kehtesta liikmesriikidele täiendavaid nõudeid ega lisakohustusi võrreldes riigispetsiifiliste arvudes väljendatud eelarve-eeskirjadega. Liidu tasandi eelarve-eesmärkidega kooskõlas olevad ranged riigispetsiifilised arvudes väljendatud eelarve-eeskirjad, mille üle teostavad järelevalvet sõltumatud organid, on liidu tugevdatud eelarvejärelevalve raamistiku nurgakivi. Eeskirjad, mida need sõltumatud organid peaksid täitma ja nende eriülesanded, on täpsustatud käesolevas määruses.

(19)

Nende liikmesriikide eelarvepoliitikal, mille rahaühik on euro, on üksteisele tugev ülekanduv mõju. Enne eelarvepoliitika mis tahes sellise ulatusliku reformikava vastuvõtmist, mis võib mõjutada teisi liikmesriike, peaksid liikmesriigid, mille rahaühik on euro, konsulteerima komisjoni ja üksteisega, et oleks võimalik hinnata võimalikku mõju kogu euroalale. Samuti peaksid nad oma eelarvekavasid käsitama ühise huvi küsimusena ja esitama need komisjonile hindamiseks enne seda, kui eelarvekava muutub siduvaks. Komisjon peaks koostöös liikmesriikidega tegema ettepaneku eelarvekavade sisu täpsustavate, ühtlustatud raamistiku vormis antavate suuniste kohta.

(20)

Erijuhtudel, kui komisjon leiab pärast asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist, et stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud eelarvepoliitilised kohustused on eelarvekavas olulisel määral täitmata jäetud, peaks komisjon nõudma eelarvekava kohta koostatud arvamuses käesoleva määruse kohaselt uue läbivaadatud eelarvekava esitamist. See on nii eelkõige juhul, kui eelarvekava kui sellise täitmine ohustaks asjaomase liikmesriigi finantsstabiilsust või võiks ohustada majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist või kui sellisena vastuvõetud riigieelarve täitmisega kaasneks nõukogu poolt vastavalt stabiilsuse ja kasvu paktile antud soovituste ilmne märkimisväärne rikkumine.

(21)

Komisjon peaks oma arvamuse eelarvekava kohta andma võimalikult kiiresti, ent hiljemalt novembri lõpuks, võttes võimalikult suurel määral arvesse liikmesriikide eelarve koostamise ajakavasid ja parlamentaarseid menetlusi, et liidu eelarvevaldkonna poliitikaalaseid suuniseid oleks võimalik liikmesriikide eelarvete koostamisel arvesse võtta. Eelkõige peaks arvamus hõlmama hinnangut selle kohta, kas eelarvekavas võetakse piisavalt arvesse Euroopa poolaasta raames eelarve valdkonnas antud soovitusi. Komisjon peaks olema valmis esitama oma arvamuse asjaomase liikmesriigi parlamendi või Euroopa Parlamendi taotlusel pärast arvamuse avalikustamist taotluse esitanud parlamendile. Liikmesriigid peaksid oma riigieelarve seaduse vastuvõtmise menetluses arvesse võtma komisjoni arvamust eelarvekava kohta.

(22)

Seda, mil määral on kõnealust arvamust järgitud liikmesriigi riigieelarve seaduses, tuleks arvesse võtta selle hindamisel, kas ja millal on täidetud tingimused, mis ajendavad tegema asjaomase liikmesriigi suhtes ülemäärase eelarvepuudujäägi esinemise otsust. Sellisel juhul tuleks komisjoni varakult antud suuniste eiramist käsitada raskendava asjaoluna.

(23)

Samuti peaks, tuginedes komisjoni üldisele hinnangule eelarvekavade kohta, eurorühm arutama euroala kui terviku eelarveseisundit ja -väljavaateid.

(24)

Liikmesriike, mille rahaühik on euro ja mille suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, tuleks jälgida lähemalt, et tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi täielik, õigeaegne ja püsiv korrigeerimine. Täiendavatele aruandlusnõuetele tuginev tugevdatud jälgimine peaks tagama selle, et mis tahes kõrvalekaldeid nõukogu soovitustest ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks ennetatakse ja need korrigeeritakse varakult. Selline jälgimine peaks täiendama määruse (EÜ) nr 1467/97 sätteid. Täiendavad aruandlusnõuded peaksid olema proportsionaalsed liikmesriigi suhtes ELi toimimise lepingu artikli 126 kohaselt kohaldatava menetluse etapile. Esimese sammuna peaks asjaomane liikmesriik tegema valitsemissektori ja selle allsektorite eelarvete aastasisese täitmise põhjaliku hindamise, võttes eelkõige arvesse tingimuslike kohustustega seotud finantsriske, millel võib tõenäoliselt olla riigieelarvele suur mõju.

(25)

Täiendavad aruandlusnõuded liikmesriikidele, mille rahaühik on euro ja mille suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, peaksid võimaldama paremat teabevahetust asjaomaste liikmesriikide ja komisjoni vahel ning seeläbi aitama välja selgitada tegurid, mis ohustavad nõukogu poolt liikmesriigile ülemäärase puudujäägi korrigeerimiseks ette nähtud tähtajast kinnipidamist. Kui selline oht tuvastatakse, peaks komisjon esitama liikmesriigile soovituse võtta teatava aja jooksul asjakohaseid meetmeid. Nõudmisel peaks komisjon oma soovituse esitama asjaomase liikmesriigi parlamendile. Soovituse järgimine peaks aitama kiiresti korrigeerida suundumused, mis võivad ohustada ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimist ettenähtud tähtajaks.

(26)

Komisjoni soovituse järgimisele antav hinnang peaks olema osa pidevast hindamisest, mida komisjon teeb selle kohta, kas ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks on võetud tõhusaid meetmeid. Hinnates seda, kas ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks on võetud tõhusaid meetmeid, peaks nõukogu oma otsuse tegemisel võtma aluseks selle, kas liikmesriik on või ei ole järginud komisjoni soovitust, võttes nõuetekohaselt arvesse määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõiget 5 ja artikli 5 lõiget 2.

(27)

Määrus (EÜ) nr 1467/97, mis sätestab ELi toimimise lepingu artiklil 126 põhineva ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse üksikasjad, sisaldab teatavat paindlikkust, mis võimaldab võtta arvesse ootamatuid majandust kahjustavaid sündmusi. Kõnealuse määruse artikli 3 lõige 5 ja artikli 5 lõige 2 sätestavad, et kui kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohase soovitusega või ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 kohase otsusega esitada teade on võetud mõjusaid meetmeid ja kui pärast kõnealuse soovituse või teate esitamise otsuse vastuvõtmist leiab aset ootamatu tõsine majanduslik sündmus, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju, võib nõukogu teha komisjoni soovituse alusel otsuse võtta vastu muudetud soovitus ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 alusel või muudetud teade ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 alusel. Muudetud soovituses või muudetud otsuses esitada teade võidakse määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõikes 3 osutatud asjakohaseid tegureid arvesse võttes eelkõige pikendada ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaega reeglina ühe aasta võrra.

Nõukogu hindab, kas on toimunud ootamatu majandust kahjustav sündmus, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju, võrreldes seda oma soovituses või otsuses esitada teade sisalduvate majandusprognoosidega. Tõsise majandussurutise korral euroalal või kogu liidus võib nõukogu võtta komisjoni soovitusel vastu ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohaselt muudetud soovituse või ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 kohaselt muudetud otsuse esitada teade, tingimusel et see ei ohusta eelarve jätkusuutlikkust keskpika ajavahemiku jooksul. Ühtlasi sätestatakse määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõikes 1a, et võlasuhte kohandamise võrdlusaluse rakendamisel võetakse arvesse tsükli mõju riigivõla vähendamisele. Seega ei leita, et liikmesriik oleks ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 2 punktis b sätestatud riigivõla kriteeriumi rikkunud üksnes negatiivsete tsükliliste tingimuste tõttu.

(28)

Kuna eelarvemeetmetest ei pruugi ülemäärase eelarvepuudujäägi püsiva korrigeerimise tagamiseks piisata, peaksid liikmesriigid, mille rahaühik on euro ja mille suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, esitama ka majanduspartnerluse programmi, milles kirjeldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi tegeliku ja püsiva korrigeerimise tagamiseks vajalikke poliitilisi meetmeid ja struktuurireforme, tuginedes kõige viimasele liikmesriigi ajakohastatud reformikavale ja stabiilsusprogrammile.

(29)

Majanduse tugevdatud juhtimise juurde kuulub ka tihedam dialoog Euroopa Parlamendiga. Kuigi Euroopa Parlamendi partnerid selles dialoogis on asjakohased liidu institutsioonid ja nende esindajad, võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon anda liikmesriigile, kellele komisjon on käesoleva määruse kohaselt andnud soovituse või nõukogu on esitanud arvamuse, võimaluse osaleda arvamuste vahetuses. Liikmesriigi osalemine sellises arvamuste vahetuses on vabatahtlik.

(30)

Selleks et määrata kindlaks selliste liikmesriikide aruandluskohustuste ulatus, mille suhtes on alustatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte aruandluse sisu ja kohaldamisala kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(31)

Nõukogule tuleks anda õigus võtta vastu arvamusi käesolevas määruses sätestatud majanduspartnerluse programmide kohta. Sellised arvamused täiendavad ELi toimimise lepingu artiklis 126 sätestatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, mille kohaselt otsustab nõukogu ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu üle ja selliste meetmete üle, mis on vajalikud selle korrigeerimiseks.

(32)

Meenutades veel kord, kui oluline on riigi rahanduse usaldusväärsus, struktuurireformide elluviimine ja jätkusuutliku majanduskasvu nimel investeeringute tegemine, kirjutasid liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid 29. juunil 2012 alla majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppele, ilmutades kindlat kavatsust riigi rahanduse usaldusväärsust säilitades stimuleerida majanduskasvu, mille käigus luuakse töökohti. Kokkulepe hõlmab eelkõige majanduse rahastamise parandamise meetmeid. Kiiresti toimivate majanduskasvu edendavate meetmete toetamiseks võetakse kasutusele 120 miljardit eurot (ligikaudu 1 % ELi kogurahvatulust). Nagu on soovitatud 2012. ja 2013. aasta majanduskasvu analüüsides, peaksid liikmesriigid püüdma hoida piisavat eelarve konsolideerimise tempot, säilitades samal ajal investeeringud, mille abil tahetakse saavutada majanduskasvu ja tööhõive strateegias „Euroopa 2020” majanduskasvu ja tööhõive osas püstitatud eesmärke.

(33)

Komisjon jälgib rangete eelarvepiirangute mõju majanduskasvu soodustavatele avaliku sektori kulutustele ja investeeringutele. Liidu fiskaalraamistik pakub võimalust tasakaalustada vajadus avaliku sektori tulutoovate investeeringute järele ja eelarvedistsipliini eesmärgid: pidades täielikult kinni stabiilsuse ja kasvu paktist, võib pakti ennetavate meetmete osas kasutada täielikult liidu olemasoleva fiskaalraamistiku pakutavaid võimalusi, et vajadus avaliku sektori tulutoovate investeeringute järele oleks tasakaalus fiskaaldistsipliini eesmärkidega. Komisjon on teada andnud, et ta kavatseb anda aru selle kohta, milliseid meetmeid on võimalik liidu kehtiva fiskaalraamistiku piires võtta.

(34)

Euroopa Parlamendi 20. novembri 2012. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile Euroopa Ülemkogu eesistuja, Euroopa Komisjoni presidendi, Euroopa Keskpanga presidendi ja eurorühma esimehe raporti „Tõelise majandus- ja rahaliidu suunas” kohta ja komisjoni 28. novembri 2012. aasta teatis „Tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu loomise tegevuskava” kajastavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja komisjoni seisukohti sammude kohta, mida on vaja astuda, et saavutada sidusam ja tihedamalt lõimunud majandus- ja rahaliit. Raporti „Tõelise majandus- ja rahaliidu suunas” järel esitas Euroopa Ülemkogu 2012. aasta detsembri järeldustes oma arvamuse mitme majandus- ja rahaliidu tugevdamisega seotud küsimuse kohta,

a)

täiendades määruse (EÜ) nr 1466/97 artiklis 2-a kehtestatud Euroopa poolaastat riigieelarvete koostamise ühise ajakavaga;

b)

täiendades ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise menetlust, mis on kehtestatud määruses (EL) nr 1176/2011;

c)

täiendades määruse (EÜ) nr 1466/97 kohast mitmepoolset eelarvepoliitika järelevalvesüsteemi täiendavate järelevalvenõuetega, millega tagatakse, et liidu poliitikaalaseid soovitusi eelarvevaldkonnas võetakse asjakohaselt arvesse liikmesriikide riigieelarvete koostamisel;

d)

täiendades ELi toimimise lepingu artikli 126 ja määruse (EÜ) nr 1467/97 kohast liikmesriikide ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust nende liikmesriikide eelarvepoliitika tugevdatud järelevalvega, mille suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, et tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi õigeaegne ja püsiv korrigeerimine;

e)

tagades järjepidevuse eelarvepoliitika ning määrusega (EL) nr 1176/2011 kehtestatud ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise menetluse raames ja asjakohasel juhul artiklis 9 osutatud majanduspartnerluse programmide raames võetavate meetmete ja läbiviidavate reformide vahel.

1)

iga-aastase järelevalvetsükli raames toimuva majanduspoliitika kooskõlastamise raamistikuga, mis hõlmab eelkõige komisjoni ja Euroopa Ülemkogu poolt liikmesriikidele järelevalvetsükli alguses antavaid üldsuuniseid;

2)

soovitustega, mis antakse stabiilsuse ja kasvu pakti raames;

3)

asjakohasel juhul, soovitustega, mis antakse iga-aastase järelevalvetsükli raames, mis hõlmab määrusega (EL) nr 1176/2011 kehtestatud makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlust, ja

4)

asjakohasel juhul arvamustega, mis antakse artiklis 9 osutatud majanduspartnerluse programmide kohta.

a)

arvudes väljendatud eelarve-eeskirju, millega lisatakse riigi eelarvemenetlusse määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 2a kohase keskpika perioodi eelarve-eesmärk;

b)

direktiivi 2011/85/EL artiklis 5 osutatud arvudes väljendatud eelarve-eeskirju.

a)

selliste asjaolude esinemist, mis viib eelarvepuudujäägi korrigeerimise mehhanismi kasutuselevõtmiseni märkimisväärse kõrvalekalde korral keskpika perioodi eesmärgist või selle saavutamiseks vastuvõetud kohandamiskavast kooskõlas määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 6 lõikega 2;

b)

seda, kas eelarve korrigeerimine edeneb vastavalt riigisisestele eeskirjadele ja kavadele;

c)

määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõike 1 kümnendas lõigus osutatud selliste asjaolude ilmnemist ja lõppemist, mis lubavad ajutist kõrvalekaldumist keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks vastuvõetud kohandamiskavast, eeldusel et selline kõrvalekaldumine ei ohusta riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskpikal perioodil.

a)

kavandatav valitsemissektori eelarvepositsioon protsendina SKPst, esitatud valitsemissektori allsektorite lõikes;

b)

valitsemissektori kulu- ja tuluprognoosid protsendina SKPst ning kulude ja tulude peamised komponendid, kaasa arvatud kapitali kogumahutus põhivarasse, eeldusel et poliitikat ei muudeta;

c)

valitsemissektori kavandatud kulud ja tulud protsendina SKPst ning nende peamised komponendid, võttes arvesse tingimusi ja kriteeriume riigi tulude suurendamiseks nii, et see ei hõlma määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõikes 1 sätestatud kaalutlusõiguse alusel võetud tulumeetmeid;

d)

asjakohane teave valitsemissektori kulude kohta tegevuste kaupa, kaasa arvatud haridus-, tervishoiu- ja tööhõivekulutused, ning võimaluse korral teave peamiste kulu- ja tulupoole meetmete oodatava jaotusliku mõju kohta;

e)

selliste kulu- ja tulumeetmete kirjeldus ning arvandmed, mis sisalduvad järgmise aasta riigieelarve eelnõus iga allsektori tasandil, et täita lõhe punkti c kohaste kavandatud kulude ja tulude ning punktis b osutatud prognooside (mis on koostatud eeldusel, et poliitikat ei muudeta) vahel;

f)

sõltumatute makromajanduslike prognooside ja oluliste majandussuundumuste peamised eeldused, mis on olulised eelarve-eesmärkide saavutamise seisukohast;

g)

lisa, mis sisaldab metoodikat, majandusmudeleid ja eeldusi, samuti muid eelarveprognoose toetavaid olulisi parameetreid ning hinnangut eelarvealaste koondmeetmete mõju kohta majanduskasvule;

h)

teave selle kohta, kuidas eelarvekavas sisalduvad reformid ja meetmed, sealhulgas eelkõige avaliku sektori investeeringud, vastavad ELi toimimise lepingu artiklite 121 ja 148 alusel asjaomasele liikmesriigile antud soovitustele ja kuidas need aitavad saavutada liidu majanduskasvu ja tööhõive strateegias püstitatud eesmärke.

a)

viib soovitatavalt koostöös riikliku kõrgema auditeerimisasutusega läbi valitsemissektori kõigi allsektorite raamatupidamisarvestuse põhjaliku sõltumatu auditi, et hinnata avaliku halduse raamatupidamisarvestuse usaldusväärsust, täielikkust ja täpsust ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohaldamisel, ning esitab selle kohta aruande;

b)

esitab täiendava kättesaadava teabe, mida on vaja ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimisel tehtavate edusammude jälgimiseks.

a)

komisjon arvesse, kui ta koostab ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohase ettekande ja soovitab kohaldada intressi mittekandvat tagatist kooskõlas määruse (EL) nr 1173/2011 artikliga 5;

b)

nõukogu arvesse, kui ta ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 6 kohaselt otsustab, kas esineb ülemäärane eelarvepuudujääk.

a)

artikli 6 lõike 5 kohases ühtlustatud raamistikus sätestatud eelarvekava sisu täpsustavaid andmeid;

b)

komisjoni arvamusi käsitlevate eurorühma arutelude tulemusi vastavalt artikli 7 lõikele 1 sellises ulatuses, mil need tulemused on avalikustatud;

c)

komisjoni poolt vastavalt artikli 7 lõikele 4 koostatud üldhinnangut euroala kui terviku eelarveseisundi ja -väljavaadete kohta;

d)

artikli 9 lõikes 4 ja artikli 12 lõikes 3 osutatud nõukogu õigusakte.

a)

käesoleva määruse tulemuslikkust;

b)

edusamme liikmesriikide majanduspoliitika tihedama kooskõlastamise ning majandustulemuste püsiva vastastikuse lähendamise tagamisel kooskõlas ELi toimimise lepinguga;

c)

seda, kuidas käesolev määrus aitab saavutada liidu majanduskasvu ja tööhõive strateegia eesmärke.