(1)

Direktiiviga 2011/61/EL on komisjonile antud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega eelkõige täpsustatakse eeskirju, mis käsitlevad künnise arvutamist, finantsvõimendust, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate (edaspidi „AIFi valitseja”) tegutsemistingimusi, sealhulgas riski ja likviidsuse juhtimist, varade hindamist ja ülesannete delegeerimist, alternatiivsete investeerimisfondide (edaspidi „AIF”) ülesandeid ja kohustusi, läbipaistvusnõudeid ja kolmandate riikidega seotud erinõudeid. On oluline, et kõnealuseid täiendavaid sätteid hakataks kohaldama samal ajal kui direktiivi 2011/61/EL, nii et AIFi valitsejate suhtes kehtestatud uusi nõudeid saaks tõhusalt rakendada. Käesoleva määruse sätted on omavahel tihedalt seotud, kuna need käsitlevad liidus AIFisid valitsevatele ja/või turustavatele AIFide valitsejatele tegevusloa andmist, nende tegevust ja läbipaistvust, mis on varavalitsemise tegevuse alustamise ja jätkamisega lahutamatult seotud aspektid. Selleks et tagada kooskõla kõnealuste sätete puhul, mis peaksid jõustuma samal ajal, ja anda isikutele, kelle suhtes neid kohustusi kohaldatakse, sealhulgas kolmandate riikide residentidele, põhjalik ülevaade neist ja terviklik juurdepääs neile, oleks soovitav koondada kõik direktiiviga 2011/61/EL ette nähtud delegeeritud õigusaktid ühte määrusesse.

(2)

Määruse eesmärk on tagada direktiivi 2011/61/EL eesmärkide ühtne saavutamine kõigis liikmesriikides, edendada siseturu terviklikkust ja tagada õiguskindlus kõigile turuosalistele, sealhulgas institutsionaalsetele investoritele, pädevatele asutustele ja muudele sidusrühmadele. Määrusega nähakse ette ühtne raamistik kõigi turuosaliste jaoks ning määrus on parim võimalik vahend võrdsete tingimuste (sh konkurentsitingimuste) ja ühtsete asjakohaste investorikaitsenõuete tagamiseks. Lisaks tagatakse sellega AIFi valitseja tegevust käsitletavate üksikasjalike ühtsete eeskirjade otsene kohaldamine ning seega ei ole neid vaja üle võtta liikmesriikide tasandil. Lisaks võimaldab määruse kasutamine vältida direktiivi 2011/61/EL kohaldamise edasilükkumist liikmesriikides.

(3)

Kuna delegeeritud määrusega nähakse ette juhtorgani ja kõrgema juhtkonna ülesanded ja vastutus, on oluline täpsustada juhtorgani ja kõrgema juhtkonna määratlus ning asjaolu, et juhtorgan võib koosneda kõrgema juhtkonna liikmetest. Kuna käesoleva määrusega nähakse ette ka järelevalvefunktsioon, peaks juhtorgani määratlus kajastama, et juhul, kui järelevalve- ja juhtimisfunktsioon on riikliku äriühinguõiguse kohaselt lahutatud, täidab juhtimisfunktsiooni juhtorgan. Direktiiviga 2011/61/EL on ette nähtud, et AIFi valitseja esitab pädevatele asutustele teatavat teavet, sealhulgas teavet selle kohta, kui suur on AIFi nende varade osakaal, mille suhtes kohaldatakse tulenevalt varade mittelikviidsest olemusest erikorda. Käesolevas määruses täpsustatakse erikorra määratlus, nii et AIFi valitsejad teavad täpselt millist teavet nad pädevatele asutustele esitama peavad.

(4)

Direktiiviga 2011/61/EL on ette nähtud sooduskord, mida kohaldatakse nende AIFi valitsejate suhtes, kelle valitsetava AIFi valitsetavad varad ei ületa teatavat künnist. Tuleb selgelt kindlaks määrata, kuidas tuleks arvutada valitsetavate varade koguväärtus. Sellega seoses on esmatähtis määratleda varade koguväärtuse arvutamiseks vajalikud sammud, määrata selgelt kindlaks arvutamisel välja jäetavad varad, täpsustada, kuidas tuleks hinnata finantsvõimenduse kasutamise teel omandatud varasid ning sätestada eeskirjad, mis käsitlevad AIFi valitseja valitsetavate AIFide vastastikust ristosalust.

(5)

Valitsetavate varade koguväärtus tuleb arvutada vähemalt kord aastas asjakohastatud teabe alusel. Seepärast tuleks varade väärtus kindlaks määrata kaheteist kuu jooksul enne valitsetavate varade koguväärtuse arvutamise kuupäeva ja võimalikult kõnealuse kuupäeva lähedal.

(6)

Selleks et AIFi valitseja suhtes saaks kohaldada direktiivi 2011/61/EL kohast sooduskorda, peab AIFi valitseja kehtestama menetluse, mis võimaldab pidevalt jälgida valitsetavate varade koguväärtust. Künnise ületamise tõenäosuse või täiendava arvutamise vajaduse hindamisel võib AIFi valitseja võtta arvesse valitsetava AIFi liiki ja erinevaid varaklasse.

(7)

Kui AIFi valitseja ei täida enam künnistega seotud tingimusi, teatab ta sellest pädevale asutusele ja taotleb tegevusluba 30 kalendripäeva jooksul. Kui künnise ületamine või sellest allapoole langemine leiab aset juhuslikult asjaomase kalendriaasta jooksul ja sellist olukorda saab pidada ajutiseks, ei peaks AIFi valitseja olema kohustatud taotlema tegevusluba. Sel juhul peaks AIFi valitseja pädevat asutust künnise ületamisest teavitama ning põhjendama, miks tema arvates selline ületamine on ajutine. Olukorda ei saa pidada ajutiseks, kui see kestab üle kolme kuu. Hinnates seda, kui tõenäoline on see, et olukord on ajutine, peaks AIFi valitseja võtma arvesse prognoositavat märkimist ja tagasivõtmist või vajaduse korral kapitali sissenõudmist ja jaotamist. AIFi valitseja ei tohiks kõnealuse hindamise osana kasutada prognoositavaid turuliikumisi.

(8)

Andmed, mida AIFi valitseja kasutab valitsetavate varade koguväärtuse arvutamiseks, ei pea olema üldsusele või investoritele kättesaadavad. Samas peab pädevatel asutustel olema võimalik kontrollida, kas AIFi valitseja on nõuetekohaselt arvutanud ja jälginud valitsetavate varade koguväärtust, sealhulgas hinnata juhtusid, mil valitsetavate varade koguväärtus ajutiselt ületab asjaomast künnist, ning seepärast peaks pädevatel asutustel olema nõudmise korral juurdepääs kõnealustele andmetele.

(9)

AIFi valitsejad, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2011/61/EL kohast sooduskorda, peaksid esitama pädevatele asutustele ajakohastatud teavet registreerimise ajal. Mitte igat liiki AIFi valitsejatel ei pruugi olla ajakohastatud pakkumisdokumente, mis kajastavad hiljutist teavet valitsetavate AIFide kohta, ning sellistel AIFi valitsejatel võib olla asjakohasem esitada nõutav teave fondi investeerimisstrateegiat kirjeldavas eraldi dokumendis. See võib olla nii börsivälistesse ettevõtetesse investeerivate fondide või riskikapitalifondide puhul, kes sageli kaasavad vahendeid potentsiaalsete investoritega peetavate läbirääkimiste teel.

(10)

AIFi, kelle varaportfellis on ainult börsil noteeritud äriühingute aktsiaid, ei tuleks käsitada finantsvõimendust kasutava fondina, kui aktsiad ei ole omandatud laenuvahendite eest. Kui sama AIF ostab aktsiaindeksi optsioone, tuleks seda käsitada finantsvõimenduse kasutamisena, kuna sellega suurendatakse AIFi riskipositsiooni asjaomases investeeringus.

(11)

Selleks et AIFi valitsejate kohustust anda objektiivne ülevaade kasutatavast finantsvõimendusest kohaldataks ühtselt, tuleks ette näha kaks finantsvõimenduse arvutamise meetodit. Turu-uuringud osutavad, et parimaid tulemusi saab saavutada nn üldmeetodi ja kohustustepõhise meetodi kombineerimisel.

(12)

Selleks et saada asjakohast teavet süsteemsete riskide seireks ja täielikku ülevaadet AIFi valitseja kasutatavast finantsvõimendusest, tuleks teavet AIFi riskipositsiooni kohta esitada pädevatele asutustele ja investoritele nii üldmeetodi kui ka kohustustepõhisel meetodi alusel ning seepärast peaksid kõik AIFi valitsejad arvutama riskipositsiooni nii üldmeetodil kui ka kohustustepõhisel meetodil. Üldmeetod annab ülevaate AIFi üldisest riskipositsioonist, samas kui kohustustepõhine meetod annab ülevaate fondivalitseja kasutavatest riskimaandamise ja tasaarvestamise tehnikatest. Seepärast tuleb mõlemat meetodit käsitleda kooskõlas. See, mil määral üldmeetodil ja kohustustepõhisel meetodil arvutatud üldine riskipositsioon erineb, võib anda kasulikku teavet. Tagamaks, et AIFi riskipositsiooni suurenemine oleks asjakohaselt kajastatud, võib komisjon võtta vastu täiendavaid delegeeritud õigusakte finantsvõimenduse arvutamise täiendavate ja vabatahtlikke meetodite kohta.

(13)

Riskipositsiooni arvutamisel tuleks algselt arvesse võtta AIFi kõiki positsioone, sealhulgas varade ja kohustuste lühikesi ja pikki positsioone, laenuvahendeid, tuletisinstrumente ja mis tahes muud riskipositsiooni suurendamise meetodit, mille puhul varade või kohustustega seotud riskid ja hüved kuuluvad AIFile, ja kõiki muid positsioone, mis varade puhasväärtust mõjutavad.

(14)

AIFi sõlmitud laenulepingud tuleks finantsvõimenduse arvutamisel välja jätta, kui need on ajutist laadi ning seotud investorite kapitalikohustustega ja nendega täielikult kaetud. Uuenevaid krediidilimiite ei tuleks käsitada ajutistena.

(15)

Lisaks riskipositsiooni arvutamisele üldmeetodil, peaksid kõik AIFi valitsejad arvutama riskipositsiooni ka kohustustepõhisel meetodil. Kohustustepõhise meetodi kohaselt tuleks tuletisinstrumendid arvestada ümber võrdväärsesse alusvara positsiooni. Kui AIF investeerib teatavatesse tuletisinstrumentidesse, et katta muude AIFi investeeritud varade tururiski, ei pea teatavatel tingimustel kõnealuseid tuletisinstrumente võrdväärsesse alusvara positsiooni ümber arvestama, kuna kahe investeeringu riskipositsioonid tasakaalustavad üksteist. Näiteks juhul, kui AIF investeerib teatavasse indeksisse ja omab tuletisinstrumenti, mille alusel vahetatakse kõnealuse indeksi tootlus teise indeksi tootluse vastu, peaks see olema võrdväärne teises indeksis oleva riskipositsiooniga ning seega ei sõltuks AIFi varade puhasväärtus esimese indeksi tootlusest.

(16)

Riskipositsiooni arvutamisel kohustustepõhisel meetodil ei kaasne käesoleva määruse kohastele kriteeriumidele vastavate tuletisinstrumentidega mis tahes täiendavat riski. Kui AIF investeerib indeksifutuuridesse ja hoiab futuurilepingute kogu turuväärtusega võrdväärset sularahapositsiooni, oleks see võrdväärne otsese investeerimisega indeksisse kuuluvatesse aktsiatesse ning seega ei tuleks indeksifutuuri võtta arvesse AIFi riskipositsiooni arvutamisel.

(17)

Riskipositsiooni arvutamisel kohustustepõhisel meetodil peaks AIFi valitsejal olema lubatud võtta arvesse riskimaandus- ja tasaarvestuskorda, kui need vastavad kohustustepõhise meetodiga seotud kriteeriumidele.

(18)

Nõuet, mille kohaselt peab tasaarvestuskord hõlmama sama alusvara, tuleks tõlgendada rangelt nii, et varasid, mida AIFi valitseja peab samaväärseks või tugevas korrelatsioonis olevaks (nt sama emitendi emiteeritud eri aktsiaklassid või võlakirjad), ei tohiks tasaarvestuskorra seisukohast käsitada identsetena. Tasaarvestuskorra määratlus peab tagama, et arvesse võetakse ainult neid tehinguid, mis katavad teiste tehingutega seotud riski nii, et ei jääks olulist jääkriski. Tasaarvestuskorrana ei tohiks käsitada tehingute kombinatsioone, mille eesmärk on saada tulu (isegi kui see on väike) teatavate riskide vähendamise ja teiste riskide säilitamise teel, samuti arbitraažiga seotud investeerimisstrateegiaid, mille eesmärk on saada tulu selliste tuletisinstrumentide hinnaerinevustest, mis on seotud sama alusvaraga, kuid millel on erinevad lõpptähtajad.

(19)

Portfelli valitsemise viis, mille eesmärk on vähendada kestusriski, kombineerides investeeringud pikaajalistesse võlakirjadesse intressimäära vahetuslepingutega, või vähendada AIFi võlakirjaportfelli kestust, võttes lühikese positsiooni võlakirja futuurilepingutes, mis kajastavad portfelli intressimäärariski (kestusriski maandus), tuleks käsitada riskimaanduskorrana, kui see vastab riskimaanduskriteeriumidele.

(20)

Riskimaanduskriteeriumidele vastavaks tuleks lugeda portfelli valitsemise viisi, mille eesmärk on katta hästi hajutatud aktsiaportfelli investeerimisega seotud märkimisväärseid riske, võttes lühikese positsiooni aktsiaindeksifutuurides, kui aktsiaportfelli koosseis kajastab väga täpselt aktsiaindeksit ja aktsiaportfelli tootlus on tugevas korrelatsioonis aktsiaindeksi tootlusega ning kui aktsiaindeksifutuuride lühike positsioon võimaldab vaieldamatult vähendada aktsiaportfelliga seotud üldist tururiski ning kui spetsiifiline risk ei ole märkimisväärne, nagu ka hästi hajutatud aktsiaportfelli beetamaanduse puhul, kui spetsiifiline risk ei ole märkimisväärne.

(21)

Portfelli valitsemise viisi, mille eesmärk on katta fikseeritud intressimääraga võlakirjadesse investeerimisega seotud riske, kombineerides krediidiriski vahetustehingu pika positsiooni intressimäära vahetustehinguga, millega vahetatakse asjaomane fikseeritud intressimäär rahaturu asjakohase viiteintressimääraga võrdse intressimäära vastu, millele on lisatud väike intressivahe, tuleks käsitada riskimaanduskorrana, kui kõik kohustustepõhise meetodi kohased riskimaanduskriteeriumid on põhimõtteliselt täidetud.

(22)

Portfelli valitsemise viisi, mille eesmärk on katta teatava aktsia riski, võttes tuletisinstrumendi abil lühikese positsiooni aktsias, mis on asjaomasest esimesest aktsiast erinev, kuid sellega tugevas korrelatsioonis, ei tuleks pidada vastavaks riskimaanduskriteeriumidele. Kuigi sellise strateegia puhul võetakse vastandpositsioonid samas varaklassis, jääb maandamata teatavasse aktsiasse investeerimisega seotud spetsiifiline risk. Seepärast ei tuleks seda käsitada kohustustepõhise meetodiga seotud kriteeriumides sätestatud riskimaanduskorrana.

(23)

Portfelli valitsemise viisi, mille eesmärk on hoida aktsiakorvi (kuhu kuulub piiratud arvul aktsiaid) alfat, kombineerides kõnealuse aktsiakorvi investeerimise beetaga kohandatud aktsiaindeksifutuuri lühikese positsiooniga, ei tuleks pidada vastavaks riskimaanduskriteeriumidele. Sellise strateegia eesmärk ei ole katta kõnealusesse aktsiakorvi investeerimisega seotud märkimisväärseid riske, vaid katta kõnealuse investeeringu beeta (tururisk) ja säilitada alfa. Aktsiakorvi alfakomponent võib olla beetakomponendist suurem ja seega tekitada kahju AIFi tasandil. Seetõttu ei tuleks seda käsitada riskimaanduskorrana.

(24)

Ühinemise ja ülevõtmisega seotud arbitraažistrateegia puhul kombineeritakse ühe aktsia lühike positsioon teise aktsia pika positsiooniga. Sellise strateegia eesmärk on maandada positsioonide beeta (tururisk) ja saada kasu mõlema aktsia suhtelisest turuliikumisest. Ka antud juhul võib aktsiakorvi alfakomponent olla beetakomponendist suurem ja seega tekitada kahju AIFi tasandil. Seepärast ei tuleks seda käsitada kohustustepõhise meetodiga seotud kriteeriumides sätestatud riskimaanduskorrana.

(25)

Strateegia, mille eesmärk on maandada aktsia või võlakirja pikk positsioon samalt emitendilt ostetava krediidiriski kaitsega, on seotud kahe erineva varaklassiga ja seepärast ei tuleks seda käsitada riskimaanduskorrana.

(26)

Kui AIFi valitseja kasutab meetodeid, mille tulemusel suureneb AIFi riskipositsioon, peaks ta järgima üldpõhimõtteid, nt võtma tehingu puhul lisaks õiguslikule vormile arvesse ka tehingu sisu. Eelkõige repotehingute puhul peaks AIFi valitseja jälgima, kas asjaomaste varadega seotud riskid ja hüved kantakse edasi või jäävad AIFile. Samuti peaks AIFi valitseja võtma arvesse tuletisinstrumente või muid alusvaraga seotud lepingulisi suhteid, et määrata kindlaks kõnealustest tehingutest tulenevad AIFi võimalikud tulevased kohustused.

(27)

Kuna kohustustepõhise meetodi korral käsitatakse eri lõpptähtajaga intressimäärasid erineva alusvarana, võib AIF, kes vastavalt kesksele investeerimispoliitikale investeerib peamiselt intressimäära tuletisinstrumentidesse, kasutada intressikõvera lõpptähtajavööndite vahelise korrelatsiooni arvessevõtmiseks kestuse tasaarvestamise erieeskirju. Investeerimispoliitika ja riskiprofiili kehtestamisel peaks AIF suutma määrata intressiriski taseme ja seega määrata eesmärgistatud kestuse. AIF peaks investeerimisvalikute tegemisel võtma arvesse eelnevalt eesmärgiks seatud kestust. Kui portfelli kestus erineb eesmärgiks seatud kestusest, ei tuleks strateegiat käsitada kestuse tasaarvestuse korrana kohustustepõhise meetodi kriteeriumides esitatud tähenduses.

(28)

Kestuse tasaarvestuse eeskirjade kohaselt võib tasaarvestada pikki ja lühikesi positsioone, mille alusvaraks on erinevad intressimäärad. Lõpptähtajavööndite künnisena kasutatakse lõpptähtaegasid 2 aastat, 7 aastat ja 15 aastat. Positsioone peaks olema lubatud tasaarvestada iga lõpptähtajavööndi piires.

(29)

Positsioonide tasaarvestamine eri lõpptähtajavööndite vahel peaks olema lubatud osaliselt. Osalise tasaarvestamise korral tuleks tasaarvestatavate positsioonide suhtes kohaldada sanktsioone. Neid tuleks väljendada protsendina, mis põhineb intressikõvera 2 aasta, 5 aasta, 10 aasta ja 30 aasta lõpptähtajavööndite vahelisel keskmisel korrelatsioonil. Mida suurem on positsiooni lõpptähtaegade erinevus, seda suuremat sanktsiooni tuleb tasaarvestuse korral kohaldada ning seega peab protsendimäär olema kõrgem.

(30)

Positsioonid, mille modifitseeritud kestus on palju pikem kogu portfelli modifitseeritud kestusest, ei ole kooskõlas AIFi investeerimisstrateegiaga ning nende täielik tasaarvestamine ei tohiks olla lubatud. Seega ei tohiks tasaarvestada 18 kuu pikkuse lõpptähtajaga lühikest positsiooni (kuulub lõpptähtajavööndisse 1) 10 aasta pikkuse lõpptähtajaga pika positsiooniga (kuulub lõpptähtajavööndisse 3), kui AIFi eesmärgiks seatud kestus on ligikaudu 2 aastat.

(31)

Riskipositsiooni arvutamisel saab AIF kõigepealt teha kindlaks mis tahes riskimaanduskorra. Asjaomase korraga seotud tuletisinstrumendid jäetakse üldise riskipositsiooni arvutamisel välja. AIF peaks riskimaanduskorra puhul kasutama täpseid arvutusi. AIF ei tohiks riskimaanduse arvutamisel kasutada kestuse tasaarvestuse eeskirju. Kestuse tasaarvestuse eeskirju võib kasutada intressimäära ülejäänud tuletisinstrumentide ümberarvestamiseks võrdväärsesse alusvara positsiooni.

(32)

Direktiivi 2011/61/EL kohaselt peab AIFi valitseja tagama, et tema tegevusest tulenevad võimaliku kutsealase vastutusega seotud riskid on asjakohaselt kaetud täiendavate omavahenditega või kutsekindlustusega. Kõnealuse sätte ühtseks kohaldamiseks on vaja tagada ühine lähenemisviis võimalikele kutsealase vastutusega seotud riskidele, mis tuleb katta. AIFi valitseja kutsealasest hooletusest tulenevaid riske käsitlevate üldsätetega tuleks kindlaks määrata asjakohaste riskijuhtude tunnused ja võimaliku kutsealase vastutuse ulatus, sealhulgas selliste isikute poolt põhjustatud kahju, kes otseselt täidavad ülesandeid, mille eest AIFi valitseja õiguslikult vastutab, nt kõrgema juhtkonna liikmed, juhtivtöötajad või töötajad, samuti isikud, kes täidavad ülesandeid AIFi valitsejaga sõlmitud ülesannete delegeerimise lepingu alusel. Vastavalt direktiivi 2011/61/EL sätetele ei mõjuta AIFi valitseja vastutust delegeerimine või edasidelegeerimine ning AIFi valitseja peaks tagama selliste kolmandate isikutega seotud kutsealaste riskide asjakohase katte, kelle eest ta õiguslikult vastutab.

(33)

Selleks et tagada ühine arusaamine üldsätetest, tuleks kehtestada näitlik loend, mida saab kasutada võimalike kutsealase vastutusega seotud riskide tuvastamiseks. Kõnealune loend peaks hõlmama väga erinevaid hooletusest, vigadest või tegematajätmistest tingitud juhtusid, nagu investeeringu omandiõigust tõendavate dokumentide kaotsiminek, vääralt kajastatud teave, AIFi valitsejale seatud kohustuste või ülesannete rikkumine. Samuti peaks see hõlmama juhtumeid, mil asjakohase sisekontrollisüsteemi abil ei suudeta ära hoida AIFi valitseja organisatsiooni siseseid pettusi. AIFi valitseja vastutab kahju eest, mis tuleneb hoolsuskohustuste ebapiisavast täimisest investeeringu puhul, mille puhul leidis aset pettus, ning seega peab see kahju olema nõuetekohaselt kaetud. Samas ei oleks vaja katta kahju, mis on tingitud investeeringu väärtuse vähenemisest ebasoodsate turutingimuste tõttu. Samuti peaks loend hõlmama varade ebaõiget hindamist, mida tuleks mõista suutmatusena teostada nõuetekohane hindamine ning millega rikutakse direktiivi 2011/61/EL artiklit 19 ja vastavaid delegeeritud õigusakte.

(34)

Vastavalt riskijuhtimise kohustustele peaks AIFi valitsejal olema asjakohased kvalitatiivsed sisekontrollimehhanismid, et hoida ära või leevendada talitlushäireid, sealhulgas kutsealase vastutusega seotud riske. Seepärast peavad AIFi valitsejal olema riskijuhtimispoliitika osana kehtestatud operatsiooniriski juhtimise asjakohased põhimõtted ja menetlused, mis on kooskõlas tema tegevuse olemuse, ulatuse ja keerukusega. Sellised menetlused ja põhimõtted peaksid igal juhul võimaldama luua siseste kahjuandmete andmebaasi, mida kasutatakse operatsiooniriski profiili hindamisel.

(35)

Tagamaks, et täiendavad omavahendid ja kutsekindlustus asjakohaselt kataksid võimalikud kutsealase vastutusega seotud riskid, tuleks katte nõuetekohase taseme kindlaksmääramiseks kehtestada kvantitatiivsed minimaalsed võrdlusalused. AIFi valitseja peaks sellised kvantitatiivsed võrdlusalused kehtestama teatava protsendina valitsetava AIFi portfelli väärtusest, mis arvutatakse kõigi valitsetavate AIFide kõigi varade absoluutväärtuse summana, olenemata sellest, kas need varad on omandatud finantsvõimenduse kasutamise abil või investorite raha eest. Sellega seoses tuleks tuletisinstrumendid hinnata turuväärtuses, kuna selle hinna eest saab need asendada. Kuna kutsekindlustuse teel omandatud kate on oma olemuselt ebakindlam kui täiendavate omavahenditega tagatud kate, tuleks kutsealase vastutusega seotud riskide katmiseks kasutatava asjaomase kahe erineva vahendi puhul kohaldada erinevat protsendimäära.

(36)

Tagamaks, et kutsekindlustus on tõhus ja katab kindlustatud juhtudest tuleneva kahju, tuleb kindlustusleping sõlmida kindlustusandjaga, kellele on antud luba pakkuda kutsekindlustusteenust. See hõlmab ELi kindlustusandjaid ja kolmandate riikide kindlustusandjaid niivõrd kuivõrd neile on liidu või siseriikliku õiguse kohaselt antud luba osutada sellist kindlustusteenust.

(37)

Selleks et võimaldada asjakohase kutsekindlustuslepingu sõlmimisel teatavat paindlikkust, peaks AIFi valitsejal ja kindlustusandjal olema võimalik lisada klausel selle kohta, et AIFi valitseja katab mis tahes kahju esimese osa kindlaksmääratud summas (omavastutuse klausel). Kui selline omavastutuse klausel on ette nähtud, peaks AIFi valitseja tagama omavahendid, mis vastavad AIFi valitseja kantavale kindlaksmääratud kahjusummale. Sellised omavahendid peaksid olema lisaks AIFi algkapitalile ja omavahenditele, mida AIFi valitseja peab tagama vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 9 lõikele 3.

(38)

Põhimõtteliselt tuleks täiendavate omavahendite või kutsekindlustuse abil tagatud katte piisavust kontrollida vähemalt korra aastas. Samas peaksid AIFi valitsejal olema kehtestatud menetlused, millega tagatakse valitsetavate AIFi portfellide koguväärtuse pidev seire ja kutsealase vastutusega seotud riskide katte pidev kohandamine märkimisväärsete mittevastavuste korral. Lisaks võib AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädev asutus vähendada või suurendada täiendatavate omavahendite miinimumnõuet, võttes arvesse AIFi valitseja riskiprofiili, varasemaid kahjuandmeid ning täiendavate omavahendite või kutsekindlustuse asjakohasust.

(39)

Direktiiviga 2011/61/EL on ette nähtud, et AIFi valitseja peab tegutsema AIFi, selle investorite ja turu terviklikkuse parimates huvides. Seepärast peaks AIFi valitseja kohaldama asjakohaseid põhimõtteid ja menetlusi, mis võimaldavad hoida ära kuritarvitusi, nagu turu ajastamine ja hiline kauplemine. Turu ajastamise korral kasutatakse portfelli kuuluvate väärtpaberite aegunud või ajakohastamata hindasid, mis mõjutab AIFi varade puhasväärtuse arvutamist, või ostetakse ja võetakse tagasi AIFi osakud mõne päeva jooksul ning seega kasutatakse ära AIFi varade puhasväärtuse arvutamise korda. Hilise kauplemise korral antakse AIFi osakute ostmise või tagasivõtmise korraldus pärast kindlaksmääratud lõpptähtaega, kuid korralduse täitmishind vastab enne lõpptähtaega kehtinud hinnale. Mõlemat laadi kuritarvituste puhul kahjustatakse pikaajaliste investorite huvisid, kuna kõnealused kuritarvitused vähendavad nende tootlust ja mõjutavad negatiivselt AIFi tootlust, suurendades tehingukulusid ja häirides portfelli valitsemist. Samuti peaks AIFi valitseja kehtestama asjakohased menetlused, et tagada AIFi tõhus valitsemine, ja tegutsema nii, et AIFilt ega selle investoritelt ei nõutaks põhjendamatute kulude katmist.

(40)

Kooskõlas eurofondide valitsejate suhtes kohaldatava lähenemisviisiga peaksid AIFi valitsejad järgima investeeringute valimisel ja seirel ranget hoolsuskohustust. Neil peaksid olema asjakohased erialased teadmised varade kohta, millesse AIF investeerib. Tagamaks, et investeerimisotsused tehtaks kooskõlas valitsetava AIFi investeerimisstrateegiaga ja vajaduse korral riskipiirangutega, peaks AIFi valitseja kehtestama kirjalikult hoolsuskohustuse järgimise põhimõtted ja menetlused. Kõnealused põhimõtted ja menetlused tuleks korrapäraselt läbi vaadata ja ajakohastada. Kui AIFi valitseja investeerib teatavasse varaklassi pikaks ajaks või vähemlikviidsetesse varadesse (nt kinnisvara või osalus ühisettevõttes), tuleks hoolsuskohustuse nõudeid järgida ka läbirääkimiste etapis. AIFi valitseja tegevus enne kokkuleppe sõlmimist peaks olema hästi dokumenteeritud, et selle alusel saaks tõendada, et tegevus on kooskõlas majandus- ja finantskavaga ning seega AIFi kestusega. AIFi valitseja peaks säilitama asjaomaste kohtumiste protokollid, ettevalmistavad dokumendid ning projekti teostatavuse ja lepinguliste kohustuste hindamiseks läbi viidud majandus- ja finantsanalüüsi.

(41)

Nõuet, mille kohaselt peab AIFi valitseja täitma oma ülesandeid piisava vilumuse, ettevaatlikkuse ja hoolikusega, tuleb kohaldada ka peamaakleri või vastaspoole määramisel. AIFi valitseja peaks valima ja määrama ainult sellise peamaakleri ja vastaspoole, kelle suhtes teostatakse pidevalt järelevalvet, kelle finantsseisund on kindel ja kelle organisatsiooniline struktuur on sobiv teenuste osutamiseks AIFi valitsejale või AIFile. Investorite huvide asjakohase kaitse tagamiseks on oluline täpsustada, et üks finantsseisundi hindamise kriteeriume peaks olema see, kas peamaakleri või vastaspoole üle teostatakse tõhusat järelevalvet ja kas nende suhtes kohaldatakse tõhusaid usaldatavusnõudeid, sealhulgas asjakohaseid kapitalinõudeid.

(42)

Kooskõlas direktiiviga 2011/61/EL, mille kohaselt peab AIFi valitseja tegutsema ausalt, õiglaselt ning piisava vilumusega, peaks isikutel, kes tegelikult juhivad AIFi valitseja tegevust, on juhtorgani või juhul, kui üksusel ei ole juhtorganit, kõrgema juhtkonna liikmed, olema piisavad teadmised, oskused ja kogemused, et täita oma ülesandeid ja eelkõige mõista AIFi valitseja tegevusega seotud riske. Kooskõlas komisjoni rohelise raamatuga äriühingu üldjuhtimise kohta finantssektoris (2) peaksid isikud, kes tegelikult juhivad AIFi valitseja tegevust, pühendama lisaks piisavalt aega oma ülesannete täitmisele AIFi valitseja raames ning tegutsema ausalt, terviklikult ja sõltumatult, et muu hulgas tõhusalt hinnata ja kaaluda kõrgema juhtkonna otsuseid.

(43)

Selleks et tagada asjakohaste ülesannete nõuetekohane täitmine, peaks AIFi valitseja võtma tööle töötajad, kellel on neile määratud ülesannete täitmiseks vajalikud oskused, teadmised ja asjatundlikkus.

(44)

Individuaalse väärtpaberiportfelli valitsemise teenust osutav AIFi valitseja peaks järgima hüvesid käsitlevaid eeskirju, mis on sätestatud komisjoni 10. augusti 2006. aasta direktiivis 2006/73/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (3). Ühtsuse tagamiseks tuleks kõnealuseid põhimõtteid laiendada ka AIFi valitsejatele, kes osutavad ühise väärtpaberiportfelli valitsemise teenust ja turustamisteenust. AIFi valitseja aastaaruandes tuleks avalikustada teenustasu, vahendustasu või hüve olemasolu, olemus ja summa või kui summat ei saa kindlaks teha, siis selle arvutamise meetod.

(45)

AIFi investoritel peaks olema sama kaitse nagu AIFi valitseja klientidel, kellele AIFi valitseja osutab individuaalse väärtpaberiportfelli valitsemise teenust, kuna sel juhul peab ta järgima „parimal viisil täitmise” eeskirju, mis on sätestatud Euroopa parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivis 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ) (4) ja direktiivis 2006/73/EÜ. Samas tuleks arvesse võtta erinevusi eri varaklasside puhul, millesse AIF on investeerinud, kuna parimal viisil täitmine ei ole oluline näiteks juhul, kui AIFi valitseja investeerib kinnisvarasse või osalusse ühisettevõttes ning investeeringule eelnevad põhjalikud läbirääkimised lepingutingimuste üle. Kui valik eri täitmiskohtade vahel puudub, peab AIFi valitseja suutma seda pädevatele asutustele ja audiitoritele tõestada.

(46)

Selleks et tagada kooskõla eurofondide valitsejate suhtes kohaldatavate nõuetega, tuleks AIFi valitsejate suhtes, kes osutavad ühise väärtpaberiportfelli valitsemise teenust, kohaldada korralduste käitlemist ning tehingukorralduste koondamist ja jaotamist käsitlevaid eeskirju. Selliseid eeskirju ei tuleks siiski kohaldada juhul, kui varasse investeerimisele eelnevad põhjalikud läbirääkimised lepingutingimuste üle; nt investeerimine kinnisvarasse, osalusse ühisettevõttes või börsil noteerimata äriühingutesse, kuna sel juhul ei toimu korralduse täitmist.

(47)

Oluline on kindlaks määrata olukorrad, mil võib tõenäoliselt tekkida huvide konflikt, eelkõige juhud, mil on rahalise kasu saamise või rahalise kahju ärahoidmise võimalus või mil AIFi valitsejal on rahaline või muu stiimul, mis mõjutab AIFi valitseja tegevust nii, et eelistatakse teatavaid huvisid teiste isikute (nt teine AIF, selle kliendid, eurofondid või AIFi valitseja teised kliendid) huvide arvel.

(48)

AIFi valitseja kehtestatud huvide konfliktide juhtimise poliitika kohaselt peaks olema võimalik kindlaks teha olukorrad, mil AIFi valitseja tegevusega võib kaasneda huvide konflikt, mis kahjustab või ei kahjusta AIFi või selle investorite huvisid. Selliste olukordade kindlakstegemisel peaks AIFi valitseja võtma arvesse mitte ainult ühise väärtpaberiportfelli valitsemisega seotud tegevust, vaid ka muid tegevusi, mida tal on lubatud teostada, sealhulgas delegeeritavate, isikute, kellele delegeeritav on ülesanded edasi delegeerinud, välishindaja või vastaspoole tegevust.

(49)

Kooskõlas lähenemisviisiga, mida kohaldatakse eurofondide suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivile 2009/65/EÜ (vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) (5) ja investeerimisühingute suhtes vastavalt direktiivile 2004/39/EÜ, peaksid AIFi valitsejad võtma vastu menetlused ja meetmed, millega tagatakse, et asjaomased isikud, kes teostavad tegevusi, mille puhul võib tekkida huvide konflikt, teostavad neid tegevusi sellisel tasemel sõltumatusega, mis on AIFi valitseja suuruse ja tegevuse seisukohast asjakohane.

(50)

Oluline on kehtestada üldraamistik, mille kohaselt tuleks huvide konflikte nende tekkimise korral juhtida ja avalikustada. Üksikasjalikud sammud ja menetlused, mida tuleb sellistel juhtudel järgida, tuleks kindlaks määrata huvide konfliktide juhtimise poliitikas, mille kehtestab AIFi valitseja.

(51)

Riskijuhtimissüsteemi keskne osa on alaline riskijuhtimisfunktsioon. Ühtsuse tagamiseks peaksid riskijuhtimisfunktsiooni ülesanded ja vastutus olema olemuselt samad nagu eurofondi valitseja alalise riskijuhtimisfunktsiooni puhul, mis on kindlaks määratud 1. juuli 2010. aasta komisjoni direktiiviga 2010/43/EL, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ seoses organisatsiooniliste nõuete, huvide konfliktide, äritegevuse, riskijuhtimise ning depositooriumi ja fondivalitseja vahelise lepingu sisuga (6). Kõnealusel funktsioonil peaks olema keskne roll AIFi riskipoliitika kujundamisel, riski seirel ja riski mõõtmisel, tagamaks, et riskitase oleks pidevalt kooskõlas AIFi riskiprofiiliga. Alalisel riskijuhtimisfunktsioonil peaksid olema vajalikud ametivolitused ja juurdepääs kogu asjakohasele teabele ning ta peaks olema korrapäraselt kontaktis AIFi valitseja kõrgema juhtkonna ja juhtorganiga, et anda neile ajakohastatud teavet, mille alusel saab kõrgem juhtkond või juhtorgan vajaduse korral võtta viivitamatult parandusmeetmeid.

(52)

Riskijuhtimissüsteemi teine sammas on riskijuhtimispoliitika. Kõnealune poliitika peaks olema asjakohaselt dokumenteeritud ja selles tuleks eelkõige täpsustada riskide mõõtmiseks ja juhtimiseks kasutatavaid meetmeid ja protseduure, kaitsemeetmeid riskijuhtimisfunktsiooni sõltumatu tegutsemise tagamiseks, riskijuhtimismeetodeid ja AIFi valitseja sisest vastutuse jaotust riskijuhtimise ja muu töökorra puhul. Riskijuhtimispoliitika tõhususe tagamiseks peaks kõrgem juhtkond selle läbi vaatama vähemalt korra aastas.

(53)

Nagu on ette nähtud direktiiviga 2011/61/EL, peaks riskijuhtimisfunktsioon olema tegevüksustest funktsionaalselt ja hierarhiliselt eraldatud. Seega tuleks täpsustada, et selline eraldatus peaks olema tagatud kuni AIFi valitseja juhtorganini ning et riskijuhtimisfunktsiooni täitvad isikud ei tohiks täita mis tahes muid vastuolus olevaid ülesandeid ega olla sellise isiku järelevalve all, kes täidab vastuolus olevaid ülesandeid.

(54)

Oluline on määrata kindlaks kaitsemeetmed, mida AIFi valitseja pidevalt kohaldab, et tagada riskijuhtimisfunktsiooni sõltumatu toimimine ning eelkõige et riskijuhtimisfunktsiooni täivatele isikutele ei seataks vastuolus olevaid kohustusi, et nad saaksid teha otsuseid andmete alusel, mida nad saavad asjakohaselt hinnata ning et otsuste tegemise protsessi saaks kontrollida.

(55)

Kuigi direktiiviga 2011/61/EL ei ole AIFide suhtes kehtestatud mingeid investeerimispiiranguid, ei saa AIFi riske juhtida tõhusalt, kui AIFi valitseja ei ole eelnevalt kehtestanud riskipiiranguid. Riskipiirangud peaksid olema kooskõlas AIFi riskiprofiiliga ja need tuleks investoritele avalikustada vastavalt direktiivile 2011/61/EL.

(56)

Ühtsuse tagamiseks tuleks riskide tuvastamist, mõõtmist ja seiret käsitlevate nõuete aluseks võtta direktiivi 2010/43/EL vastavad sätted. Selleks et võtta nõuetekohaselt arvesse riskide mõõtmise meetodite ja mudelite võimalikke puudusi, peaks AIFi valitseja viima läbi stressiteste, järelteste ja stsenaariumianalüüse. Kui stressitestide ja stsenaariumianalüüside tulemused osutavad, et teatavate asjaolude korral ei pruugi meetodid ja mudelid nõuetekohaselt toimida, peaks AIFi valitseja viivitamata võtma parandusmeetmeid.

(57)

Direktiiviga 2011/61/EL on ette nähtud, et komisjon määrab kindlaks likviidsuse juhtimise korra ja menetlused, mille alusel AIFi valitseja jälgib AIFi likviidsusriski (välja arvatud juhul, kui AIF on finantsvõimenduseta kinnine AIF) ja tagab, et AIFi investeeringute likviidsusprofiil on kooskõlas AIFi aluskohustustega. Seepärast on oluline kehtestada kõigi AIFi valitsejate suhtes peamised üldnõuded, mille kohaldamisel tuleks arvesse võtta asjaomase AIFi valitseja valitsetava AIFi suurust, struktuuri ja olemust.

(58)

AIFi valitseja peaks suutma pädevatele asutustele tõendada, et kehtestatud on asjakohased ja tõhusad likviidsuse juhtimise põhimõtted ja menetlused. Selleks tuleb võtta nõuetekohaselt arvesse AIFi olemust, sealhulgas alusvarade klassi ja AIFi likviidsusriski, AIFi ulatust ja keerukust või varade likvideerimise või müümise keerukust.

(59)

Likviidsuse juhtimise kord ja menetlused peaksid võimaldama AIFi valitsejal kohaldada mittelikviidsete varade valitsemisel ja asjaomaste hindamisprobleemide lahendamisel vahendeid ja korda, millega tagatakse tagasivõtmise taotluste täitmine. Kui see on lubatud riiklike õigusaktidega, võivad sellised vahendid ja kord hõlmata väljumise piiranguid, osalist tagasivõtmist, ajutist laenamist, etteteatamisperioodi ja likviidsete varade kogumeid. Kõrvalkontosid ja muid mehhanisme, mille puhul AIFi teatavate varade suhtes kohaldatakse AIFi ja selle investorite vahel samalaadset korda, tuleks käsitada erikorrana, kuna need mõjutavad AIFi investorite spetsiifilist tagasivõtmisõigust. AIFi peatamist ei tuleks käsitada erikorrana, kuna seda kohaldatakse kõigi AIFi varade ja investorite suhtes. Likviidsuse juhtimise vahendite ja erikorra kasutamine peaks sõltuma konkreetsetest asjaoludest ja arvesse tuleks võtta AIFi olemust, ulatust ja investeerimisstrateegiat.

(60)

Nõuet jälgida selliste ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate likviidsuse juhtimist, millesse AIF investeerib, ja nõuet näha ette vahendid ja kord likviidsusriski juhtimiseks ja investoritevaheliste huvide konfliktide tuvastamiseks, juhtimiseks ja seireks, ei tuleks kohaldada kinniseid AIFisid valitsevate AIFi valitsejate suhtes, hoolimata sellest, kas kõnealuste AIFide puhul kasutatakse finantsvõimendust. Kõnealuste tagasivõtmistega seotud likviidsusjuhtimise nõuete täitmisest vabastamine peaks kajastama erinevusi investorite üldistes tagasivõtmistingimustes kinniste AIFide puhul võrreldes avatud AIFidega.

(61)

AIFi likviidsuse või mittelikviidsusega seotud miinimumpiirangute kasutamine võiks olla tõhus seirevahend teatavat liiki AIFide puhul. Piirangu ületamine ei peaks iseenesest tingima meetmete võtmist AIFi valitseja poolt, kuna see sõltub konkreetsetest asjaoludest ja AIFi valitseja lubatud hälbest. Praktikas saaks piiranguid kasutada keskmise päevase tagasivõtmise jälgimiseks võrreldes fondi likviidsusega (päevades) samal perioodil. Samuti saaks neid kasutada investorite kontsentratsiooni seireks stressitestistsenaariumide puhul. Kõnealused piirangud käivitaksid sõltuvalt asjaoludest jätkuva seire või parandusmeetmed.

(62)

Stressitestidega tuleks vajaduse korral teostada varade puuduliku likviidsuse ja tagasivõtmise ebatavapärase aktiivsuse simulatsioone. Arvesse tuleks võtta hiljutist ja prognoositavat märkimist ja tagasivõtmist ning seda, kuidas AIFi prognoositav tootlus võrreldes samalaadsete AIFide tulemustega võiks AIFi mõjutada. AIFi valitseja peaks stressistsenaariumide raames analüüsima, kui palju aega on vaja tagasivõtmistaotluste rahuldamiseks. Samuti peaks AIFi valitseja viima läbi stressitestid seoses selliste turuteguritega nagu vahetuskursi muutused, mis võivad oluliselt mõjutada AIFi valitseja või AIFi krediidiprofiili ja seega tagatisnõudeid. Stressitestide või stsenaariumianalüüside teostamisel peaks AIFi valitseja võtma arvesse väärtuse hindamise tundlikkust stressitingimustes.

(63)

Stressitestide läbiviimise sagedus peaks sõltuma AIFi olemusest, investeerimisstrateegiast, likviidsusprofiilist, investorite laadist ja tagasivõtmispoliitikast. Siiski eeldatakse, et kõnealused testid viiakse läbi vähemalt korra aastas. Kui stressitesti tulemused osutavad prognoositust märksa suuremale likviidsusriskile, peaks AIFi valitseja võtma meetmeid kõigi AIFi investorite parimates huvides, võttes arvesse AIFi varade likviidsusprofiili, tagasivõtmistaotluste taset ja vajaduse korral likviidsuse juhtimise põhimõtete ja menetluste asjakohasust.

(64)

Direktiiviga 2011/61/EL on ette nähtud, et komisjon määrab kindlaks, kuidas tuleb investeerimisstrateegia, likviidsusprofiil ja tagasivõtmispoliitika kooskõlla viia. Kõnealuse kolme elemendi kooskõla on tagatud, kui investoritel on võimalik vastavalt AIFi tagasivõtmispoliitikale, mis peaks hõlmama tagasivõtmistingimusi nii tavapäraste kui ka erandlike asjaolude korral, oma investeeringud tagasi võtta nii, et on tagatud investorite õiglane kohtlemine.

(65)

Direktiiviga 2011/61/EL on ette nähtud, et tuleb tagada sektoriülene järjepidevus ja kõrvaldada huvide lahknevus ühelt poolt väärtpaberistamise tehingu algatajate vahel, kes struktureerivad laenud ümber kaubeldavatesse väärtpaberitesse, ja teiselt poolt AIFi valitsejate vahel, kes AIFi nimel nendesse väärtpaberitesse või muudesse finantsinstrumentidesse investeerivad. Selle eesmärgi saavutamiseks on võetud arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta) (7) asjaomaseid sätteid, millega on ette nähtud kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed nõuded, mida peavad täitma väärtpaberistamise krediidiriski võtnud investorid, väärtpaberistamise tehingu algatajad ja sponsorid. Kuna nii käesoleva määruse kui ka direktiivi 2006/48/EÜ asjaomaste sätete eesmärk on viia väärtpaberistamise tehingu algatajate ja sponsorite huvid kooskõlla investorite huvidega, on esmatähtis kasutada mõlemas õigusaktis ühtseid mõisteid; seepärast on aluseks võetud direktiivi 2006/48/EÜ mõisted. Võttes arvesse, et Euroopa Pangandusjärelevalve eellaseks olnud Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee on välja andud üksikasjalikud suunised direktiivi 2006/48/EÜ asjakohaste sätete tõlgendamise kohta, (8) tuleb sektoriülese ühtsuse tagamiseks käesolevaid eeskirju, mille eesmärk on viia kooskõlla väärtpaberistamise tehingu algatajate, sponsorite ja AIFi valitsejate huvid, tõlgendada kõnealuste suuniste raames.

(66)

Oluline on tagada, et tehinguid, mille raames struktureeritakse laenud ümber kaubeldavatesse väärtpaberitesse, ei kujundata sel viisil, et vältida väärtpaberistamise positsioonidesse investeerimisega seotud nõuete kohaldamist. Seepärast ei tuleks investeeringut ümberstruktureeritud laenudel põhinevatesse kaubeldavatesse väärtpaberitesse või muudesse finantsinstrumentidesse, rangelt käsitada selliste instrumentide omandiõiguse õiguspärase ja siduva üleminekuna, vaid majanduslikel kaalutlustel tehtud investeeringuna, nii et mis tahes laadi sünteetiliste investeeringute suhtes kohaldataks erinõudeid. Selleks et vältida vääritimõistmist ja tagada kooskõla pangandusalastes õigusaktides kasutatavate sätetega, tuleks sõnastuse „investeering ümberstruktureeritud laenudel põhinevatesse kaubeldavatesse väärtpaberitesse või muudesse finantsinstrumentidesse” asemel kasutada sõnastust „väärtpaberistamise krediidiriski positsiooni võtmine”.

(67)

Direktiiviga 2006/48/EÜ on otseselt kehtestatud nõuded, mida peavad täitma asutused, kes tegutsevad väärtpaberistamise tehingu algataja või sponsori või algse laenuandjana. Seepärast on oluline ette näha väärtpaberistamise positsioonidesse investeerivate AIFi valitsejate vastavad kohustused. AIFi valitseja peaks võtma väärtpaberistamise riskipositsiooni ainult juhul, kui väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või algne laenuandja on AIFi valitsejale selgelt avalikustanud märkimisväärse majandusliku huvi säilitamise alusvaras (nn säilitamiskohustus). Lisaks peaks AIFi valitseja tagama, et täidetud on sponsori ja väärtpaberistamise tehingu algataja suhtes direktiiviga 2006/48/EÜ kehtestatud mitmed kvalitatiivsed nõuded. Lisaks peaks AIFi valitseja ise täitma kvalitatiivseid nõudeid, et tal oleksid igakülgsed ja põhjalikud teadmised väärtpaberistamise positsiooni investeerimise ja selle aluseks olevate riskipositsioonide kohta. Selleks peaks AIFi valitseja tegema investeerimisotsuse alles pärast hoolsuskohustuse täitmist, mille käigus peaks ta saama piisavat teavet ja teadmisi asjaomase väärtpaberistamise kohta.

(68)

Teatavatel asjaoludel võib üksus olla vastavuses väärtpaberistamise tehingu algataja või sponsori määratlusega või täita algse laenuandja rolli; samas võib ka teine üksus, kes ei vasta väärtpaberistamise tehingu algataja või sponsori määratlusele ega täida algse laenuandja rolli, kuid kelle huvid on optimaalselt kooskõlas investorite huvidega, üritada säilitamisnõuet täita. Õiguskindluse tagamiseks ei peaks selline teine üksus olema kohustatud täitma säilitamisnõuet, kui kõnealust nõuet täidab väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või algne laenuandja.

(69)

Säilitamisnõude või kvalitatiivsete nõuete rikkumise korral peaks AIFi valitseja kaaluma parandusmeetmete võtmist, nt kas maandada, müüa või vähendada riskipositsiooni või pöörduda säilitamisnõuet rikkuva isiku poole ja nõuda vastavusseviimist. Sellised parandusmeetmed peaksid alati olema investorite parimates huvides ja nendega ei tohiks kaasneda otsest kohustust müüa varad viivitamata pärast rikkumise ilmnemist; seega välditakse kiirmüüki. AIFi valitseja peaks rikkumist arvesse võtma, kui ta kavatseb teha täiendavat investeeringut tehingu raames, milles osaleb nõuet rikkunud isik.

(70)

Selleks et täita direktiivi 2011/61/EL kohast nõuet määrata kindlaks sisemenetlused ja organisatsiooniline korraldus, mida AIFi valitseja peaks kohaldama, tuleks ette näha, et AIFi valitseja kehtestab hästi dokumenteeritud organisatsioonilise struktuuri, millega määratakse selgelt vastutus, määratakse kindlaks kontrollimehhanismid ja tagatakse kõigi osaliste vahel hea teabevahetus. Samuti peaks AIFi valitseja kehtestama teabe kaitsmise ja talitluspidevuse tagamise süsteemid. Kõnealuste menetluste ja struktuuride kehtestamisel peaks AIFi valitseja võtma arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, mis võimaldab kohandada menetlusi, mehhanisme ja organisatsioonilist struktuuri vastavalt AIFi valitseja tegevuse olemusele, ulatusele ja keerukusele.

(71)

Kuna teabe avalikustamine on investorite kaitse seisukohast esmase tähtsusega, peaks AIFi valitseja rakendama asjakohased põhimõtted ja menetlused, millega tagatakse, et asjaomase AIFi puhul kohaldatavad tagasivõtmistingimused avalikustatakse investoritele piisavalt üksikasjalikult ja silmatorkavalt enne investeeringu tegemist ning oluliste muudatuste korral. Avalikustada võiks tagasivõtmisega seotud etteteatamisperioodi, kapitali külmutamise perioodi üksikasjad, asjaolud, mille korral tavapärast tagasivõtmismehhanismi ei pruugita kohaldada või see võidakse peatada ja mis tahes selliste meetmete üksikasjad, mida juhtorgan võib kaaluda (nt väljumise piirangud, kõrvalkontod), kuna need mõjutavad asjaomase AIFi investorite spetsiifilist tagasivõtmisõigust.

(72)

Selleks et tagada asjakohaste tegevuste nõuetekohane teostamine, peaks AIFi valitseja eelkõige kasutama sobivaid elektroonilisi süsteeme, et täita portfellitehingute ning märkimis- ja tagasivõtmiskorralduste andmete registrisse kandmisega seotud nõudeid, ning kehtestama, rakendama ja säilitama raamatupidamiskorra, millega tagatakse, et varade puhasväärtus arvutatakse vastavalt direktiivile 2011/61/EL ja käesolevale määrusele.

(73)

Selleks et tagada kooskõla nõuetega, mis on eurofondide valitsejate suhtes kehtestatud direktiiviga 2009/65/EÜ, tuleks AIFi valitseja juhtorganile, kõrgemale juhtkonnale ja vajaduse korral järelevalvefunktsioonile seada samalaadsed ülesanded, millega kaasneb asjakohane vastutus. Vastutuse jaotus peaks olema kooskõlas kõrgema juhtorgani, kõrgema juhtkonna ja järelevalvefunktsiooni rolli ja vastutusega vastavalt kohaldatavatele siseriiklikele õigusaktidele. Kõrgemasse juhtkonda võivad kuuluda mõned või kõik juhtorgani liikmed.

(74)

AIFi valitseja peab alati täitma nõuet kehtestada alaline ja tõhus vastavuskontrollifunktsioon, olenemata oma tegevuse mahust ja keerukusest. Samas tuleks vastavuskontrollifunktsiooni tehnilise ja personalipõhise korralduse puhul võtta arvesse AIFi valitseja tegevuse ja teenuste olemust, ulatust ja keerukust. AIFi valitseja ei peaks looma sõltumatut vastavuskontrolliüksust, kui see nõue ei ole AIFi valitseja suurust ja tema tegevuse olemust, ulatust ja keerukust silmas pidades proportsionaalne.

(75)

Hindamisnõuded erinevad eri jurisdiktsioonide ja varaklasside lõikes. Käesolevas määruses tuleks täiendada ühiseid üldeeskirju ja kehtestada võrdlusalused, mida AIFi valitsejad peavad arvesse võtma asjakohaste ja ühtsete põhimõtete ja menetluste väljatöötamisel ja rakendamisel, et tagada AIFi varade nõuetekohane ja sõltumatu hindamine. Põhimõtted ja menetlused peavad kirjeldama kõigi hindamisega seotud isikute, sealhulgas välishindajate kohustusi, ülesandeid ja vastutust.

(76)

Varade väärtust võib kindlaks määrata eri viisil, võttes näiteks aluseks toimival turul jälgitavad hinnad või kasutades riiklike õigusaktidega, AIFi tingimuste või põhikirjaga ette nähtud hindamismeetodite abil saadud tulemusi. Kuna iga vara või kohustuse väärtust saab kindlaks määrata eri meetoditel ja eri alusandmete põhjal, peaks AIFi valitseja kasutatava hindamismeetodi kindlaks määrama ja seda kirjeldama.

(77)

Kui varade hindamisel kasutatakse mudelit, tuleb hindamismenetlustes ja -põhimõtetes esile tuua kõnealuse mudeli peamised tunnused. Enne mudeli kasutamist peaks selle valideerima AIFi valitseja sisene või väline isik, kes ei osalenud mudeli väljatöötamises. Isikut tuleks lugeda pädevaks varade hindamisel kasutatava mudeli valideerimiseks, kui tal on piisavad teadmised ja kogemused seoses sellise mudeli kasutamisega varade hindamiseks; selline isik võib olla audiitor.

(78)

Kuna AIF tegutseb muutuvas keskkonnas, kus investeerimisstrateegiad võivad aja jooksul muutuda, tuleks hindamispõhimõtted ja -menetlused läbi vaadata vähemalt korra aastas ja igal juhul enne, kui AIF hakkab järgima uut investeerimisstrateegiat või investeerima uude varaklassi. Hindamispõhimõtete ja -menetluste, sealhulgas hindamismeetodite muutmisel tuleb järgida eelnevalt kindlaks määratud korda.

(79)

AIFi valitseja peab tagama, et AIFi kõik varad on nõuetekohaselt hinnatud kooskõlas hindamispõhimõtete ja -menetlustega. Ebaõige hindamise oht on suurem eelkõige keeruliste ja mittelikviidsete finantsinstrumentide puhul. Sellega seoses peaks AIFi valitseja kehtestama piisavad kontrollimeetmed tagamaks, et AIFi varade väärtus oleks piisavalt objektiivne.

(80)

Vara puhasväärtus osaku või aktsia kohta arvutatakse kooskõlas riiklike õigusaktidega ja/või vastavalt olukorrale fonditingimuste või põhikirja alusel. Käesolev määrus hõlmab ainult arvutamise korda, mitte arvutusmeetodeid. AIFi valitseja võib vara puhasväärtuse osaku või aktsia kohta arvutada välja ise AIFi jaoks täidetavate haldusülesannete osana. Samas võib määrata haldusülesannete täitmiseks, sealhulgas vara puhasväärtuse arvutamiseks kolmanda isiku. AIFi vara puhasväärtuse arvutamisega tegelevat kolmandat isikut ei tuleks käsitada välishindajana direktiivi 2011/61/EL tähenduses, kui ta ei hinda üksikute varade (sealhulgas varad, mille kohta tuleb anda subjektiivne hinnang) väärtust, vaid kasutab arvutamisel AIFi valitsejalt, hindamisallikatelt või välishindajalt saadud väärtusi.

(81)

On hindamismenetlusi, mida saab teostada iga päev (nt finantsinstrumentide hindamine), kuid on ka hindamismenetlusi, mida ei saa teostada sama sagedasti kui emiteerimist, märkimist, tagasivõtmist ja tühistamist, nt kinnisvara hindamine. Avatud fondi varade hindamise sageduse kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta eri klassidesse kuuluvate AIFi varade hindamise erinevust.

(82)

Direktiivis 2011/61/EL on sätestatud ranged nõuded ja piirangud, mida AIFi valitseja peab oma kohustuste delegeerimisel järgima. AIFi valitseja on kogu aeg täielikult vastutav delegeeritud kohustuste nõuetekohase täitmise ning direktiivi 2011/61/EL ja selle rakendusmeetmete järgimise eest. Seepärast peaks AIFi valitseja tagama, et delegeeritav täidab ja kohaldab sama rangeid nõudeid nagu kohaldaks AIFi valitseja ise. Tagamaks, et delegeeritud ülesandeid täidetakse järjepidevalt rangete nõuete kohaselt, peaks AIFi valitsejal olema vajaduse korral võimalik delegeerimine lõpetada ning seepärast peaks delegeerimise lepinguga olema AIFi valitsejale ette nähtud paindlik delegeerimise lõpetamise õigus. Delegeerimise piiranguid ja nõudeid tuleks kohaldada ka direktiivi 2011/61/EL I lisa kohaste valitsemise ülesannete suhtes, samas ei tuleks AIFi ülesannete delegeerimisena käsitada tugiülesandeid nagu haldus- või tehnilised ülesanded valitsemisülesannete toetuseks, nt logistiline toetus puhastus- ja toitlustusteenusena ning põhiteenuste või -toodete hange. Näiteks hõlmavad tehnilised või haldusülesanded veel valmiskaubana turustatava standardse tarkvara ostmist ja tarkvaratarnijate poolset operatsioonilist abi seoses valmiskaubana turustatava süsteemiga või personalitoetust, nt ajutiste töötajate värbamine või palgaarvestus.

(83)

Selleks et lisaks AIFi valitseja äritegevuse tõhustamisele oleks tagatud ka investorite kõrgetasemeline kaitse peaks delegeerimine põhinema objektiivsetel põhjustel. Kõnealuste põhjuste hindamisel peaksid pädevad asutused võtma arvesse delegeerimise vormi ja selle mõju AIFi valitseja struktuurile, samuti delegeeritud ülesannete ja AIFi valitsejale jäävate ülesannete koostoimet.

(84)

Hindamaks, kas delegeeritud ülesandeid tegelikult täitval isikul on piisavalt hea maine, tuleb kõnealust isikut kontrollida ja veenduda, et ta ei ole toime pannud finantstegevusega seotud rikkumisi. Piisavalt hea maine nõude täitmise hindamisel tuleks võtta arvesse mis tahes muud asjakohast teavet isikuomaduste kohta, mis võivad negatiivselt mõjutada isiku suutlikkust asjaomaseid ülesandeid nõuetekohaselt täita, nt kahtlused seoses tema aususe ja eetilisusega.

(85)

Direktiivi 2009/65/EÜ kohaselt tegevusloa saanud äriühinguna asutatud fonde ei tohiks käsitada ettevõtjatena, kelle tegevusluba või registrisse kantud tegevusala hõlmab varade valitsemist ning kelle üle teostatakse järelevalvet, kuna kõnealuse direktiivi kohaselt ei tohi sellised fondid tegeleda muu tegevuse kui ühise väärtpaberiportfelli valitsemisega. Samuti ei tuleks sellise ettevõtjana käsitada siseselt valitsetavat AIFi, kuna selline AIF ei tohi tegeleda muu tegevuse kui AIFi sisemise valitsemisega.

(86)

Kui delegeerimine on seotud portfelli valitsemisega või riskijuhtimisega, mis on AIFi valitseja põhitegevus ning seega investorite kaitse ja süsteemise riski seisukohast väga oluline, peaksid lisaks direktiivi 2011/61/EL artikli 20 lõike 1 punkti c nõuete kohaldamisele AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädev asutus ja kolmanda riigi ettevõtja pädev asutus olema sõlminud kirjaliku koostöökokkuleppe. Kõnealune koostöökokkulepe peaks olema sõlmitud enne delegeerimist. Kokkuleppe koostamisel tuleks võtta arvesse rahvusvahelisi nõudeid.

(87)

Kirjalikud kokkulepped peaksid tagama pädevatele asutustele õiguse teostada kohapealseid kontrolle, sealhulgas juhul, kui nad nõuavad, et kohapealse kontrolli teostaks selle ettevõtja pädev asutus, kellele ülesanded on delegeeritud, ning juhul, kui nad taotlevad kolmanda riigi pädevalt asutuselt luba teostada kohapealne kontroll ise või viibida kolmanda riigi pädeva asutuste töötajate teostatava kohapealse kontrolli juures, et aidata neil kontrolli läbi viia.

(88)

Direktiivis 2011/61/EL sätestatud kohustuste kohaselt peaks AIFi valitseja alati tegutsema valitsetava AIFi või selle investorite parimates huvides. Seepärast peaks delegeerimine olema lubatav ainult juhul, kui see ei takista AIFi valitsejal tegutsemast või AIFi valitsemast selle investorite parimates huvides.

(89)

Kõrgetasemelise investorite kaitse tagamiseks tuleks delegeerimise korral võtta arvesse võimalikke huvide konflikte. Tuleks kehtestada mitu kriteeriumi, mille alusel tuvastada olukordi, kus võib tekkida oluline huvide konflikt. Kõnealused kriteeriumid ei ole ammendavad ega tähenda, et väiksemad huvide konfliktid ei ole direktiivi 2011/61/EL kohaldamisel olulised. Seega on vastavuskontrolli või auditi ülesannete täitmise korral huvide konflikt portfelli valtsemise ülesannetega, samas kui turutegemise või emissiooni tagamise ülesannete korral on huvide konflikt portfelli valitsemise või riskijuhtimise ülesannetega. Kõnealune kohustus ei piira direktiivi 2011/61/EL artikli 15 kohast delegeeritava kohustust eraldada riskijuhtimisülesanded funktsionaalselt ja hierarhiliselt portfelli valitsemisest.

(90)

AIFi valitseja ülesannete delegeerimisel kohaldatavaid nõudeid tuleks kohaldada mutatis mutandis ka juhul, kui delegeeritav talle delegeeritud ülesanded edasi delegeerib, samuti mis tahes edasise delegeerimise korral.

(91)

Tagamaks, et AIFi valitseja igal juhul täidab investeeringute valitsemise ülesandeid, ei tohiks AIFi valitseja delegeerida oma ülesandeid sel määral, et sisuliselt ei saaks teda enam pidada AIFi valitsejaks ning ta muutub fiktiivseks äriühinguks. AIFi valitsejal peaks kogu aeg olema piisavalt vahendeid delegeeritud ülesannete tõhusaks järelevalveks. AIFi valitseja peaks ise täitma investeeringute valitsemise ülesandeid ning tal peaks olema piisavalt teadmisi ja vahendeid, et suuta teha kõrgema juhtkonna pädevusse kuuluvaid otsuseid ja täita kõrgema juhtkonna ülesandeid, mis võivad hõlmata üldise investeerimispoliitika ja investeerimisstrateegiate rakendamist.

(92)

Delegeerimise struktuuri hindamine on keeruline ja see peab põhinema mitmel kriteeriumil, et pädevad asutused saaksid kujundada oma hinnangu. Kombinatsioon on vajalik, et võtta arvesse fondistruktuuride ja investeerimisstrateegiate mitmekesisust ELis. ESMA võib välja töötada suunised, et tagada delegeerimise struktuuride ühtne hindamine ELis.

(93)

Komisjon jälgib kriteeriumide kohaldamist ja nende mõju turgudele. Komisjon hindab olukorda kahe aasta pärast ja kui see peaks osutuma vajalikuks, võtab asjakohased meetmed, et veelgi täpsustada tingimusi, mille korral AIFi valitseja loetakse olevat delegeerinud oma ülesanded sellisel määral, et ta muutub fiktiivseks äriühinguks ning teda ei saa käsitada enam AIFi valitsejana.

(94)

Direktiivis 2011/61/EL on sätestatud laiaulatuslikud nõuded AIFi depositooriumi kohta, et tagada kõrgetasemeline investorite kaitse. Seepärast tuleks selgelt kindlaks määrata depositooriumi, AIFi valitseja ja vajaduse korral AIFi ja kolmandate isikute vastavad konkreetsed õigused ja kohustused. Kirjalik leping peaks hõlmama kõiki üksikasju, mis on vajalikud, et depositoorium või kolmas isik, kellele hoidmise ülesanded on direktiivi 2011/61/EL kohaselt delegeeritud, saaksid asjakohaselt hoida kõiki AIFi varasid, ja et depositoorium saaks nõuetekohaselt täita oma järelevalve- ja kontrolliülesandeid. Selleks et depositoorium saaks hinnata ja jälgida hoidmisega seotud riski, tuleks lepingus piisavalt üksikasjalikult märkida varaklassid, kuhu AIF võib investeerida, ja geograafilised piirkonnad, kuhu AIF kavatseb investeerida. Samuti tuleks lepingus esitada üksikasjalik teave eskalatsioonimenetluse kohta. Depositoorium peaks AIFi valitsejat teavitama asjaomase turu arveldussüsteemis tuvastatud mis tahes olulisest riskist. Seoses lepingu lõpetamisega tuleks lepingus märkida, et lepingu lõpetamine on depositooriumi viimane abinõu, mida kasutatakse, kui depositooriumi arvates ei ole varad piisavalt kaitstud. Samuti peaks leping hoidma ära moraalse ohu, kus AIFi valitseja teeb investeerimisotsused hoidmisega seotud riske arvesse võtmata, kasutades ära asjaolu, et enamikul juhtudel on vastutav depositoorium. Kõrgetasemelise investorite kaitse tagamiseks tuleks üksikasjalikke nõuded kolmandate isikute seire kohta kohaldada kogu hoiuahela suhtes.

(95)

Kolmandas riigis asutatud depositooriumi suhtes kohaldatakse usaldatavusnõudeid ja nende täitmise järelevalvet teostab järelevalveasutus, kes vastutab pideva järelevalve, kontrollide läbiviimise ja sanktsioonide kehtestamise eest. Kui depositooriumi järelevalve hõlmab mitut järelevalveasutust, peaks direktiivi 2011/61/EL ja selle kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusmeetmete kohaldamisel olema üks järelevalveasutus kontaktpunktiks.

(96)

Direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 6 viimase lõigu kohast kolmanda riigi õigusaktide hindamist peaks teostama Euroopa Komisjon, võrreldes kolmandas riigis depositooriumi suhtes kohaldatavaid tegevusloa andmise kriteeriume ja tegutsemistingimusi liidu õiguses sätestatud vastavate nõuetega, mida kohaldatakse krediidiasutuste ja vastavalt olukorrale investeerimisühingute suhtes seoses depositooriumi tegevuse alustamise ja depositooriumi ülesannete täitmisega, et teha kindlaks, kas kolmanda riigi kriteeriumid on samaväärsed liidu õiguses kehtestatud kriteeriumidega. Euroopa Komisjon võib hinnata depositooriumi, kelle üle teostatakse usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ja kellele on kolmandas riigis antud luba tegutsemiseks muus kohalikus kategoorias kui krediidiasutuse või investeerimisühinguna, et teha kindlaks, kas kolmanda riigi asjaomased kriteeriumid on samaväärsed kriteeriumidega, mis on liidu õiguses kehtestatud krediidiasutuste või vastavalt olukorrale investeerimisühingute suhtes.

(97)

Selleks et depositooriumil oleks kõigil juhtudel selge ülevaade AIFi rahavoogudest, peaks AIFi valitseja tagama, et depositooriumile esitatakse põhjendamatult viivitamata täpne teave kõigi rahavoogude kohta, sealhulgas teave kolmandatelt isikutelt, kelle juures on AIFil avatud rahakonto.

(98)

AIFi rahavoogude nõuetekohase seire tagamiseks peaks depositoorium kehtestama asjakohased menetlused, neid tõhusalt rakendama ja korrapäraselt läbi vaatama. Eelkõige peaks depositoorium vaatama läbi kontode võrdlemise menetluse, et olla kindel, et see AIFi puhul sobib ja et seda kohaldatakse AIFi valitseja olemust, ulatust ja keerukust arvesse võttes asjakohase sagedusega. Sellise menetluse kohaselt tuleks näiteks ühekaupa võrrelda pangakonto väljavõttel kirjendatud rahavoogusid AIFi raamatupidamises kirjendatud rahavoogudega. Kui kontode võrdlemist teostatakse iga päev nagu enamiku avatud AIFide puhul, peaks ka depositoorium teostama kontode võrdlemist iga päev. Eelkõige peaks depositoorium jälgima kontode võrdlemise menetluse käigus tuvastatud mittevastavusi ning võetud parandusmeetmeid, et põhjendamatult viivitamata teatada AIFi valitsejale kõigist kõrvaldamata kõrvalekalletest, ning vaatama kontode võrdlemise menetluse täielikult läbi. Kontode võrdlemise menetlus tuleks läbi vaadata vähemalt korra aastas. Samuti peaks depositoorium tegema õigel ajal kindlaks märkimisväärsed rahavood, eelkõige need, mis ei pruugi olla kooskõlas AIFi tegevusega, nt AIFi varade positsioonide muutus või märkimine või tagasivõtmine, ning saama korrapäraselt kontoväljavõtteid ja kontrollima, kas tema andmed rahapositsioonide kohta on kooskõlas AIFi valitseja vastavate andmetega. Depositoorium peaks hoidma asjaomaseid andmeid ajakohastena vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 8 punktile b.

(99)

Depositoorium peab tagama, et kõik investorite poolt või nende nimel AIFi aktsiate või osakute märkimisel tehtud maksed saadakse kätte ja kantakse ühele või mitmele rahakontole vastavalt direktiivile 2011/61/EL. Seepärast peaks AIFi valitseja tagama, et depositooriumile esitatakse asjakohast teavet, mida on vaja investorite maksete laekumise seireks. AIFi valitseja peab tagama, et kui kolmas isik saab korralduse AIFi aktsiate või osakute tagasivõtmiseks või väljaandmiseks, esitatakse kõnealune teave depositooriumile põhjendamatu viivituseta. Seepärast peaks AIFi aktsiate või osakute märkimise või tagasivõtmise eest vastutav üksus edastama asjaomase teabe depositooriumile tööpäeva lõpus, et vältida investorite maksete väärkasutamist.

(100)

Sõltuvalt hoitavast varaklassist tuleks varasid hoida hoiul (nt finantsinstrumendid, mida saab kanda finantsinstrumentide kontole) või anda need füüsiliselt üle depositooriumile vastavalt direktiivile 2011/61/EL või tuleks kontrollida varade omandiõigust ja kanda need registrisse. Depositoorium peaks hoidma kõiki AIFi või selle nimel tegutseva AIFi valitseja finantsinstrumente, mida saab kanda registrisse või hoida kontol otse või kaudselt depositooriumi või kolmanda isiku nimel, kellele hoidmisfunktsioonid on delegeeritud, eelkõige väärtpaberite keskdepositooriumi tasandil. Lisaks peavad olema hoiul finantsinstrumendid, mis on registreeritud ainult otse emitendi enda või tema esindaja juures depositooriumi või sellise kolmanda isiku nimel, kellele hoidmisfunktsioonid on delegeeritud. Finantsinstrumente, mis kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt on registreeritud ainult otse AIFi nimel emitendi enda või tema esindaja juures (nt börsivälistesse ettevõtetesse investeeriva fondi ja riskikapitalifondi investeeringud börsil noteerimata äriühingutesse), ei hoita hoiul. Hoiul peaksid olema kõik finantsinstrumendid, mida saab füüsiliselt anda üle depositooriumile. Tingimusel, et finantsinstrumentide hoiule andmise tingimused on täidetud, peab depositoorium või kolmas isik, kellele hoidmisfunktsioonid on delegeeritud, hoiul hoidma ka finantsinstrumente, mis on antud tagatiseks kolmandale isikule või mille kolmas isik on seadnud AIFi kasuks tagatiseks, kui kõnealused finantsinstrumendid kuuluvad AIFile või selle nimel tegutsevale AIFi valitsejale. AIFile või selle nimel tegutsevale AIFi valitsejale kuuluvaid finantsinstrumente, mille puhul on AIF või selle nimel tegutsev AIFi valitseja andnud depositooriumile nõusoleku asjaomaste finantsinstrumentide korduvaks kasutamiseks, hoitakse hoiul seni, kuni korduvkasutuse õigust ei ole kasutatud.

(101)

Hoiul olevate finantsinstrumentidega seoses tuleks pidevalt järgida nõuetekohast hoolsust ja tagada nende kaitse. Hoidmisega seotud riski asjakohaseks hindamiseks peaks depositoorium nõuetekohase hoolsuse järgimise raames eelkõige teadma, millised kolmandad isikud moodustavad hoiuahela, tagama hoolsuskohustuse ja varade lahushoidmise kohustuse täitmise kogu hoiuahela raames, tagama endale asjakohase juurdepääsu selliste kolmandate isikute arvepidamisele ja dokumentidele, kellele hoidmisfunktsioonid on delegeeritud, tagama kõnealuste nõuete täitmise, dokumenteerima kõik kõnealused kohustused ja tegema need dokumendid AIFi valitsejale kättesaadavaks ja teatavaks.

(102)

Selleks et vältida direktiivi 2011/61/EL nõuetest kõrvalehoidumist, peaks depositoorium hoidmise kohustust kohaldama alusvara suhtes, mida omavad AIFi või selle nimel tegutseva AIFi valitseja poolt otseselt või kaudselt kontrollitavad finants- või õiguslikud struktuurid. Kõnealust arvessevõtmise sätet ei tuleks kohaldada fondifondide või investor- ja ühisfondi struktuuride suhtes, kui neil on fondi varasid nõuetekohaselt hoidev depositoorium.

(103)

Depositooriumil peaks olema kogu aeg põhjalik ülevaade varadest, mis ei ole hoiul hoitavad finantsinstrumendid. Vastavalt direktiivile 2011/61/EL tuleb kõnealuste varade puhul kontrollida omandiõigust ja pidada nende üle arvestust. Sellised varad on näiteks materiaalsed varad, mida ei saa käsitada finantsinstrumendina direktiivi 2011/61/EL tähenduses või mida ei saa füüsiselt depositooriumisse hoiule anda, finantslepingud nagu tuletisinstrumendid, rahahoiused või investeeringud eraettevõtjates ja osalus ühisettevõttes.

(104)

Selleks et olla piisavalt kindel, et AIF või selle nimel tegutsev AIFi valitseja on tõepoolest varade omanik, peaks depositoorium tagama, et ta saab kogu teabe, mida on vaja veendumaks, et AIFil või selle nimel tegutseval AIFi valitsejal on varaga seoses omandiõigus. Teave võib olla ametliku dokumendi koopia, mis tõendab, et AIF või selle nimel tegutsev AIFi valitseja on vara omanik, või mis tahes ametlik ja usaldusväärne tõend, mida depositoorium peab asjakohaseks. Vajaduse korral peaks depositoorium nõudma AIFilt või selle valitsejalt või asjaomaselt kolmandalt isikult täiendavaid tõendeid.

(105)

Depositoorium peaks pidama arvestust kõigi varade üle, mille puhul ta on AIFi omandiõiguses veendunud. Depositoorium võib kehtestada kolmandatelt isikutelt teabe saamiseks menetluse, mille kohaselt oleks AIFide puhul, kes teevad vähe tehinguid ja/või kelle tehingute üle peetakse enne arveldamist läbirääkimisi, võimalik võtta meetmeid, millega tagatakse, et varasid ei saa üle kanda ilma, et sellistest tehingutest oleks teatatud depositooriumile või kolmandale isikule, kellele varade hoidmise ülesanded on delegeeritud. Nõue, mille kohaselt peaks olema juurdepääs kolmanda isiku valduses olevatele mis tahes tehingut tõendavatele dokumentidele, oleks asjakohane AIFide puhul, kelle portfelli kuuluvate varadega tehakse sagedamini tehinguid, nt investeerimisel börsil noteeritud tuletisinstrumentidesse.

(106)

Selleks et depositoorium saaks täita oma ülesandeid, tuleb täpsustada direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 9 kohased ülesanded ja eelkõige teise tasandi kontrollid, mida depositoorium peab teostama. Sellised ülesanded ei tohiks takistada depositooriumil teostamast vajaduse korral ja kokkuleppel AIFi valitsejaga eelkontrolli. Selleks et tagada oma ülesannete täitmine, peaks depositoorium kehtestama eskalatsioonimenetluse, et lahendada eeskirjade eiramisega seotud olukordi. Kõnealune menetlus peaks tagama, et pädevatele asutustele teatatakse kõigist olulistest rikkumistest. Käesoleva määruse kohased depositooriumi järelevalvekohustused kolmandate isikute suhtes ei piira direktiivi 2011/61/EL kohaseid AIFi valitseja kohustusi.

(107)

Depositoorium peaks kontrollima, kas emiteeritud osakute või aktsiate arv on kooskõlas märkimisest laekunud tuluga. Selleks et tagada investorite poolt märkimisel tehtud maksete laekumine, peaks depositoorium täiendavalt võrdlema märkimiskorraldusi ja märkimisest laekunud tulu. Samasugune võrdlemine tuleb läbi viia tagasivõtmiskorralduste puhul. Samuti peaks depositoorium kontrollima, kas osakute või aktsiate arv AIFi kontol vastab ringlusse lastud osakute või aktsiate arvule AIFi registris. Depositoorium peaks märkimise ja tagasivõtmise sagedust arvesse võttes asjaomaseid menetlusi vastavalt kohandama.

(108)

Depositoorium peaks võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et AIFi varade hindamise põhimõtted ja menetlused on tõhusalt rakendatud, ja tegema selleks pistelisi kontrolle või võrdlema vara puhasväärtuse arvutamise muutust ajas teatava võrdlusaluse muutusega. Menetluse kehtestamisel peaks depositooriumil olema selge arusaam hindamismeetoditest, mida AIFi valitseja või välishindaja kasutavad AIFi varade hindamiseks. Selliste kontrollide sagedus peaks olema kooskõlas AIFi varade hindamise sagedusega.

(109)

Direktiiviga 2011/61/EL ette nähtud järelevalvekohustuste täitmisel peaks depositoorium kehtestama järelkontrolli menetluse, et kontrollida AIFi vastavust kohaldatavatele õigusnormidele ning AIFi tingimustele ja põhikirjale. Selle raames kontrollitakse muu hulgas, kas AIFi investeeringud on kooskõlas AIFi tingimustes ja pakkumisdokumentides kirjeldatud AIFi investeerimisstrateegiaga ning tagatakse, et AIF ei riku investeerimispiiranguid, kui need on olemas. Depositoorium peaks jälgima AIFi tehinguid ja uurima ebatavalisi tehinguid. Kohaldatavate siseriiklike õigusnormide või AIFi tingimuste ja põhikirjaga kehtestatud piirangute rikkumise korral peaks depositoorium saama näiteks AIFi valitsejalt juhised rikkumisega seotud tehingu tagasipööramiseks AIFi valitseja enda kulul. Käesolev määrus ei takista depositooriumil teostamast vajaduse korral ja kokkuleppel AIFi valitsejaga eelkontrolli.

(110)

Depositoorium peaks tagama, et tulu arvutatakse direktiivi 2011/61/EL nõuete kohaselt. Selleks peab depositoorium tagama tulu nõuetekohase jaotamise ja vea tuvastamise korral tagama, et AIFi valitseja võtab asjakohaseid parandusmeetmeid. Pärast selle tagamist peaks depositoorium kontrollima tulujaotuse ja eelkõige dividendimaksete täielikkust ja täpsust.

(111)

Muude varade hoidmise ülesannete delegeerimisel vastavalt direktiivile 2011/61/EL on delegeerimine enamikul juhtudel tõenäoliselt seotud haldamise ülesannetega. Registripidamiskohustuste delegeerimise korral peaks depositoorium rakendama ja kohaldama asjakohast ja dokumenteeritud korda, millega tagatakse, et delegeeritav täidab kogu aeg direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 11 punkti d nõudeid. Varade piisava kaitse tagamiseks tuleks kehtestada teavad põhimõtted, mida tuleks kohaldada seoses hoidmisfunktsiooni delegeerimisega. Hoidmiskohustuste delegeerimise korral on oluline kehtestada teatavad põhimõtted, mida tuleb kogu delegeerimise jooksul tõhusalt kohaldada. Kõnealuseid põhimõtteid ei tuleks käsitada ammendavatena ega arvata, et nendega on üksikasjalikult kindlaks määratud, kuidas depositoorium peaks piisava vilumuse, ettevaatlikkuse ja hoolikusega tegutsema, samuti et kindlaks on määratud kõik meetmed, mida depositoorium peaks seoses kõnealuste põhimõtetega võtma. Kohustus teostada pidevalt seiret kolmanda isiku üle, kellele hoidmisfunktsioonid on delegeeritud, peaks hõlmama kontrolli selle üle, kas kolmas isik nõuetekohaselt täidab kõiki temale delegeeritud kohustusi ja järgib delegeerimislepingut. Kolmas isik peaks tegutsema ausalt ja heas usus AIFi ja selle investorite parimates huvides, järgides regulatiivseid ja järelevalvenõudeid, ning ettevaatlikkuse ja hoolikuse ja vilumusega, mida kõnealuse kutseala hoolikalt tegutsevalt ettevõtjalt tavapäraselt eeldatakse. Depositoorium peaks muu seas läbi vaatama hindamis- ja määramismenetluse raames hinnatud elemendid ja võrdlema neid turusuundumuste seisukohast. Korrapärastel läbivaatamistel tuleks võtta arvesse asjaolusid, nii et depositoorium suudaks asjakohaselt hinnata riske, mis on seotud otsusega usaldada varad hoiule kolmandale isikule. Läbivaatamise sagedust tuleks kohandada nii, et see alati vastaks turutingimustele ja asjaomastele riskidele. Selleks et depositoorium suudaks tõhusalt reageerida kolmanda isiku võimaliku maksejõuetuse korral, tuleks koostada hädaolukorra lahendamise kava, sealhulgas töötada välja alternatiivsed strateegiad ja vajaduse korral valida välja alternatiivsed teenusepakkujad. Kuigi sellised meetmed võivad depositooriumi jaoks vähendada hoidmisega seotud riski, ei vabasta need kohustusest tagastada finantsinstrumendid või maksta nende kaotsimineku korral vastav summa, olenevalt sellest, kas on täidetud direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 12 kohased nõuded.

(112)

Varade hoidmise ülesannete delegeerimisel peaks depositoorium tagama, et täidetud on direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 11 punkti d alapunkti iii kohased nõuded ja et depositooriumi klientideks olevate AIFide varasid hoitakse nõuetekohaselt lahus. Kõnealune kohustus peaks eelkõige tagama, et AIFi varad ei lähe kaotsi sellise kolmanda isiku maksejõuetuse tõttu, kellele hoidmisfunktsioon on delegeeritud. Depositoorium peaks võtma täiendavaid meetmeid, et minimeerida kõnealust ohtu riikides, kus maksejõuetust käsitlevate õigusaktidega ei tunnistata varade lahushoidmisest tulenevat mõju. Depositoorium võib kõnealuse teabe AIFile ja selle nimel tegutsevale AIFi valitsejale avalikustada, nii et hoidmisega seotud riski selliseid aspekte saaks investeerimisotsuste tegemisel nõuetekohaselt arvesse võtta, või võtta kohalikus jurisdiktsioonis võimalikke meetmeid, et tagada varade säilimine maksevõimetuse korral vastavalt kohalikele õigusaktidele. Lisaks võib depositoorium keelata kliendi varade ajutise puudujäägi, kasutada puhvreid või kehtestada korra, mille kohaselt on keelatud kasutada ühe kliendi väärtpaberite deebetjääki teise kliendi krediitjäägi katmiseks. Kuigi sellised meetmed võivad depositooriumi jaoks vähendada hoidmisega seotud riski hoidmisfunktsiooni delegeerimise korral, ei vabasta need kohustusest tagastada finantsinstrumendid või maksta nende kaotsimineku korral vastav summa, olenevalt sellest, kas on täidetud direktiivi 2011/61/EL kohased nõuded.

(113)

Depositooriumil tekib direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 12 teise lõigu kohane kohustus juhul, kui depositooriumile või kolmandale isikule, kellele hoidmisfunktsioon on delegeeritud, hoiule antud finantsinstrumendid on kaotsi läinud ja depositoorium ei suuda tõendada, et kaotsimineku põhjustasid välised sündmused, mille üle tal puudub mõistlik kontrollivõimalus ning mille tagajärjed oleksid olnud vältimatud, vaatamata kõigile pingutustele nende ärahoidmiseks. Kõnealust kaotsiminekut tuleks eristada investorite investeerimiskahjumist, mis on tingitud vara väärtuse vähenemisest vale investeerimisotsuse tõttu.

(114)

Kaotsimineku kindlakstegemiseks peab see olema lõplik, ilma finantsvara tagasisaamise võimaluseta. Seega ei tuleks olukorda, kus finantsinstrument on ainult ajutiselt kättesaamatu või külmutatud, käsitada kaotsiminekuna direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 12 tähenduses. Kaotsiminekut tuleks pidada lõplikuks kolmel juhul: kui finantsinstrumenti ei ole enam olemas või seda ei ole olemas olnudki; kui finantsinstrument on olemas, kuid AIF on lõplikult kaotanud tema omandiõiguse; kui AIFil on finantsinstrumendi omandiõigus, kuid ta ei saa seda alaliselt üle kanda või luua piiratud omandiõigust.

(115)

Näiteks ei ole finantsinstrumenti enam olemas, kui see on kadunud parandamatu raamatupidamisvea tõttu; samuti juhul, kui finantsinstrumenti ei ole olemas olnudki, kuna AIFi omandiõigus registreeriti võltsitud dokumentide alusel. Kaotsiminekuna tuleks käsitada ka olukorda, mil finantsinstrumendi kaotsiminek on tingitud pettusest.

(116)

Kaotsiminekuna ei saa käsitada finantsinstrumendi asendamist või selle vahetamist muu finantsinstrumendi vastu, nt kui äriühingu saneerimise käigus aktsiad tühistatakse ja asendatakse uute emiteeritavate aktsiatega. Kui AIF või selle nimel tegutsev AIFi valitseja on õiguspäraselt andnud omandi üle kolmandale isikule, ei tähenda see, et AIF on alaliselt omandiõiguse kaotanud. Kui eristatakse vara juriidilist omandiõigust ja tegelikku tulusaajat, peaks kaotsimineku määratlus põhinema tegeliku tulusaamise õiguse kaotsiminekul.

(117)

Ainult juhul, kui kaotsimineku põhjustasid välised sündmused, mille üle depositooriumil puudub mõistlik kontrollivõimalus ning mille tagajärjed oleksid olnud vältimatud, vaatamata kõigile pingutustele nende ärahoidmiseks, ei ole depositoorium vastutav direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 12 alusel. Vastutusest vabastamiseks peaks depositoorium tõendama, et kõik kõnealused tingimused on täidetud.

(118)

Kõigepealt tuleb kindlaks määrata, kas kaotsimineku põhjustas väline sündmus. Depositooriumi vastutust ei tohiks mõjutada delegeerimine ja seega tuleks sündmust lugeda väliseks, kui see ei ole tingitud depositooriumi või kolmanda isiku, kellele asjaomaste finantsinstrumentide hoidmise kohustus oli delegeeritud, tegevusest või tegevusetusest. Seejärel tuleks hinnata, kas sündmus on väljaspool mõistlikku kontrollivõimalust, kontrollides, kas hoolikalt tegutsedes oleks depositoorium saanud sündmuse ärahoidmiseks midagi teha. Nende sammude raames võib väljaspool mõistlikku kontrollivõimalust olevate väliste sündmustena käsitada nii looduslikke protsesse kui ka ametiasutuste tegevust. Väljaspool mõistlikku kontrollivõimalust oleva välise sündmusena käsitatakse ka olukorda, kus sellise kolmanda isiku maksejõuetuse korral, kellele hoidmisfunktsioon on delegeeritud, ei tunnistata sellise asjaomase riigi õigusaktidega, kus instrumente hoiul hoitakse, varade nõuetekohasest lahushoidmisest tulenevat mõju. Seevastu ei tuleks väljaspool mõistlikku kontrollivõimalust oleva välise sündmusena käsitada vara kaotsiminekut, mis on tingitud direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 11 punkti d alapunkti iii kohaste varade lahus hoidmise nõuete täitmatajätmisest või kolmanda isiku äritegevuse häirest seoses maksejõuetusega.

(119)

Depositoorium peaks tõendama, et kaotsiminekut ei oleks saanud ära hoida, vaatamata kõigile pingutustele selle ärahoidmiseks. Sellega seoses peaks depositoorium AIFi valitsejat teavitama ja võtma asjakohaseid meetmeid vastavalt asjaoludele. Näiteks juhul, kui depositooriumi arvates on ainus asjakohane tegutsemisviis finantsinstrumentidest loobumine, peaks depositoorium nõuetekohaselt teavitama AIFi valitsejat, kes omakorda peaks andma depositooriumile kirjalikult juhised selle kohta, kas depositoorium peaks finantsinstrumente jätkuvalt hoidma või nendest loobuma. AIFi investoritele tuleb põhjendamatu viivituseta teatada kõigist juhistest, mis antakse depositooriumile varade jätkuvaks hoidmiseks. AIFi valitseja või AIF peaksid depositooriumi soovitusi nõuetekohaselt kaaluma. Kui depositoorium on hoolimata korduvatest hoiatustest jätkuvalt seisukohal, et finantsinstrumentide kaitse ei ole piisav, võib ta vastavalt asjaoludele võtta täiendavaid meetmeid, nt lõpetada lepingu, tingimusel, et AIFile antakse vastavalt siseriiklikule õigusele piisavalt aega teise depositooriumi leidmiseks.

(120)

Ühtsete investorikaitsenõuete tagamiseks tuleks samasid sätteid kohaldada ka delegeeritava suhtes, kellele depositoorium on lepinguliselt vastutuse üle kandnud. Vastutusest vabastamiseks direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 12 alusel peab seega ka delegeeritav tõendama, et kõik samad tingimused on täidetud.

(121)

Teatavatel asjaoludel võib depositoorium vabastada end vastutusest selliste finantsinstrumentide kaotsimineku eest, mida hoiab kolmas isik, kellele hoidmisfunktsioon on delegeeritud. Vastutusest vabastamise lubamiseks peab olema vastutusest vabastamise lepingu sõlmimiseks objektiivne põhjus, mida aktsepteerivad nii depositoorium kui ka AIF või selle nimel tegutsev AIFi valitseja. Objektiivne põhjus tuleb kindlaks teha igal vastutusest vabastamise juhul, võttes arvesse konkreetseid hoidmisfunktsiooni delegeerimise asjaolusid.

(122)

Objektiivsete põhjuste kaalumisel tuleks kehtestada õige tasakaal tagamaks, et lepingulist vastutusest vabastamist saab vajaduse korral rakendada ja et kehtestatud on piisavad kaitsemeetmed, millega vältida lepingulise vastutusest vabastamise väärkasutust depositooriumi poolt. Lepingulist vastutusest vabastamist ei tohiks mingil juhul kasutada direktiivi 2011/61/EL kohastest depositooriumi vastutusega seotud nõuetest kõrvalehoidmiseks. Depositoorium peaks tõendama, et teatavad asjaolud sundisid teda hoidmisfunktsiooni kolmandale isikule delegeerima. Lepinguline vastutusest vabastamine peaks alati olema AIFi või selle investorite parimates huvides ning AIF või selle nimel tegutsev AIFi valitseja peaks selgesõnaliselt teatavaks tegema, et nad tegutsevad sellistes parimates huvides. Näidetena tuleks esitada juhud, mil depositooriumil ei ole tõenäoliselt muud võimalust, kui delegeerida hoidmisfunktsioon kolmandale isikule.

(123)

Pädevad asutused peavad saama asjakohast ja piisavat teavet, et nõuetekohaselt ja pidevalt teostada järelevalvet AIFi valitseja tegevuse ja sellega seotud riskide üle. Kuna AIFi valitseja tegevusel võib olla piiriülene mõju ja mõju finantsturgudele, peaksid pädevad asutused teostama AIFi valitseja ja AIFi üle põhjalikku seiret, et võtta süsteemsete riskide tekkimise vältimiseks asjakohaseid meetmeid. Rakendusmeetmetega ette nähtud sätetega, mis käsitlevad asjakohase teabe esitamist ja avalikustamist, tagatav suurem läbipaistvus ja ühtsus peaks võimaldama pädevatel asutustel tuvastada riskid finantsturgudel ja võtta asjakohaseid meetmeid.

(124)

Esmatähtis on, et investorid saaksid asjakohast teavet konkreetse AIFi valitseja ja AIFi ja nende struktuuri kohta, et teha oma vajadustele ja riskivalmidusele vastavaid investeerimisotsuseid. Kõnealune teave peaks olema selge, usaldusväärne, koheselt mõistetav ja selgelt esitatud, kusjuures teabe kasulikkust suurendaks see, kui see on võrreldav AIFi valitsejate, AIFide ja ajavahemike lõikes. Enne teabe avalikustamist ei tohiks AIFi valitseja teha midagi, mis võib kahjustada investorite suutlikkust seda teavet mõista ja praktiliselt kasutada, nt olukorra ilustamine ehk nn „window dressing”.

(125)

Tuleb kehtestada raamistik, millega nähakse ette miinimumnõuded seoses aastaaruannetega, sealhulgas võtmeelemendid ja kirjete mittetäielik loetelu. Direktiivi 2011/61/EL artikli 22 lõike 2 punktis d osutatud olulised muudatused tuleks avalikustada finantsaruannete raames aastaaruandes. Lisaks põhikirjete mittetäielikule loetelule võib esitada täiendavad kirjed, rubriigid ja vahesummad, kui selliste kirjete esitamine on vajalik, et mõista AIFi üldist finantsseisundit või tootlust. Sarnase olemuse või funktsiooniga kirjeid võib koondada, kui sellised kirjed eraldi ei ole olulised. Sellised kirjed võib koondada kirje alla „muu kategooria”, nt „muud varad” või „muud kohustused”. Kirjeid ei pea esitama, kui need ei kajasta asjaomast AIFi. Olenemata direktiivi 2011/61/EL kohaselt kohaldatavatest raamatupidamisstandarditest tuleks kõiki varasid hinnata vähemalt korra aastas. Direktiivi 2011/61/EL kohaselt esitatav bilanss või varade ja kohustuste aruanne peaks hõlmama muu hulgas raha ja raha ekvivalente. AIFi riskipositsiooni arvutamisel tuleks raha ekvivalente käsitada väga likviidsete investeeringutena.

(126)

Seoses direktiivi 2011/61/EL kohase aastaaruande osana esitava majandusaasta tegevusaruande sisu ja vormiga peaks aruanne hõlmama AIFi tegevuse õiglast ja erapooletut ülevaadet koos peamiste riskide ja investeeringute või sellise majandusliku ebakindluse kirjeldusega, millega AIF võib kokku puutuda. Kõnealuse teabe avalikustamisega ei tohiks kaasneda ärisaladusena käsitletava teabe avaldamist, mis kahjustaks AIFi ja selle investorite huvisid. Kui ärisaladusena käsitletava teabe avaldamisel oleks selline mõju, võib sellise teabe koondada tasemel, mille puhul ei oleks kahjustavat mõju, ja see teave ei peaks hõlmama näiteks individuaalse portfelli või investeeringu tulemusi ega andmeid, mis võiks viia AIFi ärisaladusena käsitletava teabe avalikustamiseni. Kõnealune teave peaks olema osa tegevusaruandest, mis esitatakse tavaliselt koos finantsaruannetega.

(127)

Kui tasustamise avalikustamise korral esitatakse teave AIFi valitseja tasandil, tuleks esitada täiendavat teavet tasustamise jaotuse kohta asjaomaste AIFide lõikes. Selleks võib avalikustada AIFi valitseja tasustamisandmete summa, mis on jagatud püsi- ja muutuvkomponendiks, märkida, et kõnealused andmed on AIFi valitseja, mitte ainult AIFi kohta, märkida AIFi valitseja valitsetavate AIFide ja eurofondide arv ning selliste AIFide ja eurofondide valitsetavate varade koguväärtus ning esitada ülevaade tasustamispoliitikast ja viide sellele, kus AIFi valitseja tasustamispoliitika on täies mahus investoritele kättesaadav. Lisaks võib avalikustada koguandmed muutuvtasu kohta, mida AIF vastavalt oludele tulemustasuna või teenitud intressina maksab. Võib olla asjakohane, et lisaks tasustamise avalikustamisele esitab AIFi valitseja teabe tasustamispoliitika ja -tavade rahaliste ja mitterahaliste kriteeriumide kohta seoses asjaomaste personalikategooriatega, et investorid saaksid hinnata pakutud stiimuleid.

(128)

Kui AIF emiteerib osakuid, tuleb mis tahes varade ülekandmisel kõrvalkontodele teha arvutused ülekandmise ajal, korrutades vara ülekandmiseks eraldatud osakute arvu osaku hinnaga. Hindamise alus tuleks kõigil juhtudel selgelt avalikustada ja see peaks hõlmama hindamise kuupäeva.

(129)

Likviidsuse juhtimiseks peaks AIFi valitsejal olema lubatud sõlmida valitsetava AIFi nimel laenulepinguid. Kõnealused lepingud võivad olla lühiajalised või alalisemad. Viimasel juhul on tõenäoline, et selline leping on mittelikviidsete varade valitsemiseks kasutatav erikord.

(130)

Kooskõlas eristamise põhimõttega ja väga erinevaid AIFi liike silmas pidades peaks AIFi poolt investoritele avalikustatav teave erinema AIFi liikide lõikes ning sõltuma muudest teguritest nagu investeerimisstrateegia ja portfelli struktuur.

(131)

Direktiiviga 2011/61/EL on ette nähtud, et AIFi valitseja esitab oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele korrapäraselt teavet iga valitsetava AIFi kohta ja iga liidus turustatava AIFi kohta. Seepärast on oluline kindlaks määrata esitatav teave ja selle esitamise sagedus, mis sõltub asjaomase AIFi valitseja valitsetavate AIFide portfellides valitsetavate varade väärtusest. Tuleks kehtestada aruandevorm, mida peab AIFi valitseja valitsetava AIFi nimel täitma. Kui AIFi valitseja tegevusloa saanud üksus turustab AIFisid, mida valitseb teine AIFi valitseja, ei käsitata teda kõnealuste AIFide valitsejana, vaid vahendajana nagu direktiiviga 2004/39/EÜ hõlmatud mis tahes investeerimisühingut. Seepärast ei pea ta kõnealuste AIFide koha esitama aruandeid, kuna see võib viia topelt- või mitmekordse aruandluseni. Aruandlusnõudeid tuleks sellest hoolimata kohaldada kolmandate riikide AIFi valitsejate suhtes, kes valitsevad liidus turustatavaid AIFisid.

(132)

Käesoleva määrusega kehtestatud künnise ületamisel kohaldatakse ainult direktiivi 2011/61/EL artikli 24 lõikes 4 sätestatud aruandlusnõudeid. AIF ei kasuta finantsvõimendust olulisel määral, kui tema finantsvõimenduse määr, mis on arvutatud vastavalt kohustustepõhisele meetodile, ületab vähem kui kolm korda tema varade puhasväärtust. Samas võivad pädevad asutused nõuda täiendavat teavet, kui seda on vaja süsteemsete riskide tõhusaks seireks. Samuti tagab aruandluskünnise kehtestamine süsteemsete riskidega seotud teabe järjepideva kogumise kogu liidus ja annab kindlustunde AIFi valitsejatele.

(133)

Direktiivi 2011/61/EL artikli 25 lõike 3 kohaseid pädevate asutuste järelevalvevolitusi rakendatakse uue järelevalvesüsteemi raames ja need on osa pidevast järelevalveprotsessist ja süsteemsete riskide hindamisest, mida AIFi valitsejate suhtes kohaldavad pädevad asutused ja Euroopa järelevalveasutused finantssüsteemi stabiilsust ja terviklikkust silmas pidades. Pädevad asutused peaksid saadavat teavet asjakohaselt kasutama ning kehtestama AIFi valitseja kasutatavale finantsvõimendusele piirmäärad või AIFi valitsemisega seoses muud piirangud, kui nad peavad seda finantssüsteemi stabiilsuse ja terviklikkuse tagamiseks vajalikuks. Süsteemise riski hindamine tõenäoliselt erineb olenevalt majanduskeskkonnast, kusjuures iga AIFi valitseja võib seoses valitsetavate AIFidega olla süsteemselt oluline. Seepärast on peamine nõue, et pädevatel asutustel on kogu vajalik teave selliste olukordade nõuetekohaseks hindamiseks, et hoida ära süsteemiste riskide teke. Pädevad asutused peaksid kõnealust teavet põhjalikult hindama ja võtma asjakohaseid meetmeid.

(134)

Selleks et ELi AIFi valitsejad saaksid valitseda ja turustada kolmandate riikide AIFisid ning kolmandate riikide AIFi valitsejad saaksid valitseda ja turustada AIFisid liidus, on direktiiviga 2011/61/EL ette nähtud asjakohaste koostöökokkulepete sõlmimine selliste kolmandate riikide asjaomaste pädevate asutustega, kus kolmanda riigi AIF ja/või kolmanda riigi AIFi valitseja on asutatud. Sellised koostöökokkulepped peaksid tagama vähemalt tõhusa teabevahetuse, mis võimaldab liidu pädevatel asutustel täita direktiivi 2011/61/EL kohaseid kohustusi.

(135)

Koostöökokkulepped peaksid võimaldama pädevatel asutustel täita järelevalve- ja jõustamiskohustusi seoses kolmandate riikide üksustega. Seepärast tuleks koostöökokkulepetega kehtestada selge ja konkreetne raamistik teabele juurdepääsuks, kohapealsete kontrollide teostamiseks ja kolmandate riikide ametiasutuste antavale abile. Koostöökokkulepetega tuleks tagada, et saadud teavet võib jagada teiste asjaomaste pädevate asutustega ning ESMA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga.

(136)

Selleks et pädevad asutused, AIFi valitsejad ja depositooriumid saaksid kohanduda käesoleva määruse kohaste uute nõuetega ja neid kohaldada tõhusalt ja tulemuslikult, peaks käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev olema kooskõlas direktiivi 2011/61/EL ülevõtmise kuupäevaga,