9.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 39/30

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1406/2002, (3) mis võeti vastu reaktsioonina naftatanker Erika õnnetusele, asutati Euroopa Meresõiduohutuse Amet (edaspidi „amet”) meresõiduohutuse ning laevade põhjustatud merereostuse vältimise kõrge, ühetaolise ja tulemusliku taseme tagamiseks.

(2)

Pärast 2002. aastal naftatankeriga Prestige toimunud õnnetust määrust (EÜ) nr 1406/2002 muudeti, et anda ametile rohkem ülesandeid reostustõrje valdkonnas.

(3)

On vaja täpsustada, mis tüüpi merereostus peaks olema hõlmatud määruse (EÜ) nr 1406/2002 eesmärkidega. Seega tuleks nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostust mõista reostusena, mille on põhjustanud nafta või mis tahes aine, mis ei ole nafta, ning mis kujutab merekeskkonda sattudes tõenäoliselt ohtu inimtervisele, kahjustab elusressursse ja mereelu ning maastikku või häirib muul viisil mere õiguspärast kasutamist, vastavalt 2000. aasta protokollile ohtlikest ja mürgistest ainetest tingitud reostusjuhtumiteks valmisoleku, nende tõkestamise ja sellealase koostöö kohta.

(4)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1406/2002 artiklile 22 tellis ameti haldusnõukogu (edaspidi „haldusnõukogu”) 2007. aastal selle määruse rakendamise sõltumatu välishindamise. Selle hindamise põhjal esitas ta juunis 2008 soovitused muudatuste tegemiseks ameti toimimises, selle koosseisus, pädevusalades ja selle töökorralduses.

(5)

Välishinnangu järelduste ning haldusnõukogu soovituste ja haldusnõukogu poolt 2010. aasta märtsis vastu võetud mitmeaastase strateegia põhjal tuleks määruse (EÜ) nr 1406/2002 teatavaid sätteid selgitada ja ajakohastada. Kuigi peamiselt keskendutakse neile esmajärgulise tähtsusega ülesannetele, mis on seotud meresõiduohutusega, peaks amet saama mitu uut põhi- ja abiülesannet, mis on seotud meresõiduohutuspoliitika muutustega liidus ja rahvusvahelisel tasandil. Arvestades liidu eelarve piiranguid, on kulude ja eelarve tõhususe tagamiseks ning dubleerimise vältimiseks vaja hoolikalt kontrollida ressursse ja teha ümberpaigutusi. Personalivajadused, mis on seotud uute põhi- ja abiülesannetega, tuleks põhimõtteliselt katta tööjõu ametisisese ümberpaigutamise teel. Samal ajal tuleks ametit rahastada vajaduse korral liidu eelarve muudest osadest, eelkõige naabruspoliitika rahastamisvahendist. Ameti võetavad uued põhi- ja abiülesanded täidetakse kehtiva finantsperspektiivi ja ameti eelarve piires, ilma et see piiraks läbirääkimisi mitmeaastase finantsraamistiku üle ja selle kohta tehtavaid otsuseid. Kuna käesolev määrus ei ole rahastamisotsus, peaksid eelarvepädevad institutsioonid otsustama ametile antavate vahendite üle iga-aastase eelarvemenetluse raames.

(6)

Ameti ülesanded peaksid olema kirjeldatud selgelt ja täpselt ning dubleerimist tuleks vältida.

(7)

Amet on tõendanud, et teatavaid ülesandeid saab tulemuslikumalt täita Euroopa tasandil, mis võiks teatavatel juhtudel võimaldada liikmesriikidel nende riiklike eelarvete osas kokku hoida ning, kui see on aset leidnud, pakkuda tõelist Euroopa lisandväärtust.

(8)

Teatavaid sätteid ameti juhtimise eripära kohta tuleks selgitada. Võttes arvesse, et Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud liidu poliitika rakendamine on eelkõige komisjoni ülesanne, peaks komisjon andma ametile poliitilisi juhiseid tema ülesannete täitmisel, arvestades samas täielikult ameti õiguslikku seisundit ja selle tegevdirektori sõltumatust, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 1406/2002.

(9)

Haldusnõukogu liikmete ametisse nimetamisel, haldusnõukogu esimehe ja aseesimehe valimisel ning osakonnajuhatajate ametisse nimetamisel tuleks võtta täielikult arvesse sugupoolte võrdse esindatuse tagamise olulisust.

(10)

Viiteid asjakohastele liidu õigusaktidele tuleks mõista viidetena õigusaktidele meresõiduohutuse, meresõiduturvalisuse, laevade põhjustatud reostuse vältimise ja tõrje ning nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostustõrje valdkonnas.

(11)

Käesolevas määruses mõistetakse meresõiduturvalisust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 725/2004 (laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta) (4) mitmete ennetusabinõudena, mis on mõeldud laevade ja sadamarajatiste kaitsmiseks tahtliku õigusvastase tegevuse ohtude eest. Turvalisuse eesmärk tuleks saavutada asjakohaste meetmete vastuvõtmise abil meretranspordipoliitika valdkonnas, ilma et see piiraks liikmesriikide eeskirju riikliku julgeoleku, riigikaitse ja avaliku julgeoleku valdkonnas, ning riigivastaste finantskuritegude vastu võitlemisel.

(12)

Amet peaks tegutsema liidu huvides. See peaks hõlmama olukorda, mille puhul ametile on tehtud ülesandeks oma pädevusaladel tegutseda väljaspool liikmesriikide territooriumi ja anda tehnilist abi asjaomastele kolmandatele riikidele, edendades liidu meresõiduohutuse poliitikat.

(13)

Amet peaks andma liikmesriikidele tehnilist abi, mis peaks hõlbustama liidu acquis’ rakendamiseks vajaliku riigisisese suutlikkuse loomist.

(14)

Amet peaks andma liikmesriikidele ja komisjonile operatiivabi. See peaks sisaldama selliseid teenuseid nagu liidu meresõiduohutuse teabevahetussüsteem (SafeSeaNet), Euroopa satelliidipõhine õlireostuse jälgimise süsteem (CleanSeaNet), laevade kaugtuvastuse ja kaugseire Euroopa Liidu andmekeskus (ELi LRIT andmekeskus) ja ELi sadamariigi kontrolli rakendamise süsteem (Thetis).

(15)

Ameti eksperditeadmisi elektroonilise andmeedastuse ja meresõiduohutuse teabevahetussüsteemi kohta tuleks kasutada laevade teavitusformaalsuste lihtsustamiseks, eesmärgiga kõrvaldada meretransporti takistavad asjaolud ja luua Euroopa piirideta meretranspordiruum. Eelkõige peaks amet toetama liikmesriike Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta direktiivi 2010/65/EL (milles käsitletakse liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsusi) (5) rakendamisel.

(16)

Amet peaks komisjoni rohkem abistama oma pädevusalaga seotud teadustegevuses. Liidu praeguse teadusstruktuuri töö dubleerimist tuleks siiski vältida. Kindlasti ei tohiks ameti ülesandeks teha teadusprojektide juhtimist.

(17)

Arvestades uute innovatiivsete rakenduste ja teenuste väljaarendamist ning olemasolevate rakenduste ja teenuste paremaks muutmist ning eesmärki kujundada välja Euroopa piirideta meretranspordiruum, peab amet Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) ja Maa seire Euroopa programmi (GMES) pakutavaid võimalusi täielikult ära kasutama.

(18)

Pärast seda, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 2850/2000/EÜ (6) loodud liidu koostööraamistik õnnetuste või tahtliku merereostuse valdkonnas on aegunud, peaks amet jätkama teatavaid toiminguid, mida varem tehti nimetatud raamistiku alusel, tuginedes eriti merereostuseks valmisoleku ja reostustõrje tehnilise nõuanderühma eksperditeadmistele. Ameti tegevus selles valdkonnas ei tohiks vabastada rannikuriike nende vastutusest hoida alal asjakohaseid reostustõrjemehhanisme ning see peaks järgima juba olemasolevaid liikmesriikidevahelisi või liikmesriikide rühmade vahelisi koostööalaseid kokkuleppeid.

(19)

Soovi korral jagab amet liikmesriikidele üksikasjalikku teavet laevade põhjustatud võimaliku merereostuse kohta oma CleanSeaNeti kaudu, et liikmesriigid saaksid täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivist 2005/35/EÜ (mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest) (7) tulenevaid kohustusi. Kohustuste täitmise tulemuslikkus on aga väga erinev, ehkki selline reostus võib sattuda teiste riikide vetesse. Selle direktiivi artikli 12 kohaselt esitatavas järgmises aruandes peaks komisjon seega andma Euroopa Parlamendile ja nõukogule teavet direktiivi jõustamise tulemuslikkuse ja sidususe kohta ning muud asjakohast teavet selle kohaldamise kohta.

(20)

Kannatada saanud riikide taotlused reostustõrje meetmete mobiliseerimiseks ameti poolt tuleks edastada nõukogu otsusega 2007/779/EÜ, Euratom (8) loodud ELi kodanikukaitse mehhanismi kaudu. Komisjon võib siiski leida, et muudel asjaoludel kui taotluste puhul valve-reostustõrjelaevade ja varustuse mobiliseerimiseks võivad arenenud infotehnoloogiat kasutavad alternatiivsed sidevahendid olla asjakohasemad, ja võib seega taotluse esitanud liikmesriiki sellest teavitada.

(21)

Hiljutised sündmused on rõhutanud ohtusid, mida kujutavad endast meretranspordi ja merekeskkonna jaoks nafta- ja gaasivarude uurimine ning nafta ja gaasi tootmine avamerel. Kannatada saanud riigi taotlusel tuleks ameti naftareostusele reageerimise suutlikkust ja tema eksperditeadmisi ohtlikest ja mürgistest ainetest tingitud reostuste valdkonnas kasutada nii, et see hõlmaks sellisest tegevusest tingitud reostuse tõrjet.

(22)

Eelkõige peaks amet kasutama CleanSeaNetti, mida praegu kasutatakse laevade põhjustatud naftareostuse kohta tõendite esitamiseks, ka avamerel nafta- ja gaasivarude uurimise ning nafta ja gaasi tootmise tõttu põhjustatud reostuse tuvastamiseks ja sellest teadaandmiseks, ilma et see mõjuks kahjustavalt meretranspordile osutatavatele teenustele.

(23)

Ametil on väljakujunenud ja tunnustatud väärtuslikud eksperditeadmised ja vahendid meresõiduohutuse, meresõiduturvalisuse, laevade põhjustatud reostuse vältimise ja tõrje valdkonnas. Need eksperditeadmised ja vahendid võivad olla asjakohased liidu meretranspordipoliitikaga seotud muude liidu meetmete seisukohalt. Taotluse korral peaks amet seega abistama komisjoni ja liikmesriike selliste liidu meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel, tingimusel et haldusnõukogu on selle ameti iga-aastases tööprogrammis heaks kiitnud. Sellise abi suhtes tuleks läbi viia üksikasjalik kulude ja tulude analüüs ning see ei tohiks kahjustada ameti põhiülesannete täitmist.

(24)

Tehnilise abi kaudu, mida amet pakub, annab ta ka panuse keskkonnasõbralikuma meretranspordi arendamisse.

(25)

Mis puudutab klassifikatsiooniühinguid, siis enamik klassifikatsiooniühingutest tegeleb nii merelaevade kui ka siseveelaevadega. Tuginedes ameti kogemusele klassifikatsiooniühingutega merelaevade puhul, saaks amet anda komisjonile asjakohast teavet siseveelaevadega tegelevate klassifikatsiooniühingute kohta ja seega võimaldada suurendada tõhusust.

(26)

Transpordi infosüsteemide vahelise liidese osas peaks amet abistama komisjoni ja liikmesriike, uurides koos jõeteabeteenuste süsteemi pädevate asutustega võimalust jagada teavet selliste süsteemide vahel.

(27)

Ilma et see piiraks pädevate asutuste vastutust, peaks amet aitama komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja ja rakendada tulevast liidu e-merenduse algatust, mille eesmärk on suurendada Euroopa meretranspordi sektori tõhusust, hõlbustades arenenud infotehnoloogiate kasutamist.

(28)

Siseturu ja Euroopa piirideta meretranspordiruumi loomise eesmärgil tuleks vähendada meresõidu halduskoormust, edendades seeläbi muu hulgas lähimerevedusid. Sellega seoses võiks „sinise vööndi” kontseptsiooni ja e-merendust potentsiaalselt kasutada liikmesriikide sadamatesse sisenevate või neist väljuvate kaubalaevade teavitusformaalsusi vähendavate vahenditena.

(29)

Tuletatakse meelde, et Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktika kohaselt ja institutsioonilise tasakaalu põhimõtte järgimiseks ei või ametile anda volitusi võtta vastu üldiselt kohaldatavaid otsuseid.

(30)

Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 1406/2002 sätestatud eesmärke ja ülesandeid, peaks komisjon hiljemalt üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist koostama ja esitama tihedas koostöös asjaomaste sidusrühmadega teostatavusuuringu, eesmärgiga hinnata erinevate rannavalveteenistuste koordineerimise ja koostöö tõhustamise võimalusi ja need kindlaks määrata. Selles uuringus tuleks arvesse võtta olemasolevat õigusraamistikku ja asjaomaste liidu foorumite asjakohaseid soovitusi, samuti ühise teabejagamiskeskkonna (CISE) praegust väljatöötamist, ja järgida täielikult subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, tuues Euroopa Parlamendile ja nõukogule selgelt välja kulud ja tulud.

(31)

Hea väljaõppe saanud Euroopa meremeeste ligimeelitamine on oluline liidu merendusvaldkonna konkurentsivõime jaoks. Seetõttu, võttes arvesse praegust ja tulevast nõudlust kõrge kvalifikatsiooniga meremeeste järele liidus, peaks amet vajaduse korral toetama liikmesriike ja komisjoni merendusalase väljaõppe edendamisel, hõlbustades parimate tavade vabatahtlikku vahetamist ja andes teavet liidu vahetusprogrammide kohta merendusalase väljaõppe valdkonnas. See võiks sisaldada pädevate Euroopa sidusrühmade abistamist tipptaseme poole püüdlemisel merendusalase hariduse ja väljaõppe puhul vabatahtlikkuse alusel, austades samal ajal täielikult liikmesriikide vastutust merendusalase väljaõppe sisu ja korralduse eest.

(32)

Selleks et võidelda piraatluse suurenenud ohuga, peaks amet jätkama, kui see on asjakohane, pädevatele riiklikele asutustele ja muudele asjaomastele organitele, sealhulgas operatsioonidele, näiteks ELi merevägede operatsioonile Atalanta, üksikasjaliku teabe edastamist liikmesriikide lipu all sõitvate ja suure riskiga piirkonnas liiklevate laevade asukoha kohta. Lisaks on ameti käsutuses vahendid, mis võiksid olla kasulikud eelkõige CISE väljatöötamisel. Seetõttu on asjakohane, et amet saaks taotluse korral anda asjakohaseid laeva positsioneerimise andmeid ja Maa seireandmeid pädevatele riiklikele asutustele ja liidu organitele, näiteks Frontexile ja Europolile, et lihtsustada ennetavate meetmete võtmist tahtliku õigusvastase tegevuse suhtes, nagu seda mõistetakse asjakohases liidu õiguses, ilma et see piiraks liikmesriikide õigusi ja kohustusi ning kooskõlas kohaldatava siseriikliku ja liidu õigusega, eelkõige seoses nende organitega, kes andmeid taotlevad. Laevade kaugtuvastus- ja jälgimissüsteemi (LRIT) andmete esitamise kohta peaks andma nõusoleku asjaomane lipuriik kooskõlas haldusnõukogu poolt kehtestatava korraga.

(33)

Teabe avaldamisel sadamariigi kontrolli kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivile 2009/16/EÜ (mis käsitleb sadamariigi kontrolli) (9) peaksid komisjon ja amet tuginema vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi raames saadud eksperditeadmistele ja kogemusele, et tagada sidusus.

(34)

Ameti abi liikmesriikidele ja komisjonile seoses asjakohase tööga rahvusvahelistes ja piirkondlikes organisatsioonides ei tohiks piirata nende organisatsioonide ja liikmesriikide vahelisi suhteid, mis tulenevad liikmesriikide liikmesusest nendes organisatsioonides.

(35)

Liit on ühinenud järgmiste instrumentidega, millega on loodud piirkondlikud organisatsioonid (mille tegevus kattub ka ameti eesmärkidega): Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon (Helsingi konventsioon, mis vaadati läbi 1992. aastal); (10) Vahemere saastekaitse konventsioon (Barcelona konventsioon) (11) ja selle 1995. aastal läbivaadatud versioon (12) ning mitmed protokollid; naftast ja muudest kahjulikest ainetest tuleneva Põhjamere saaste vastu võitlemist käsitlev koostööleping (Bonni leping); (13) Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsioon (OSPARi konventsioon); (14) Atlandi kirdeosa rannikute ja vete kaitset saaste eest käsitlev koostööleping, millele kirjutati alla 17. oktoobril 1990. aastal (Lissaboni leping), (15) koos selle lisaprotokolliga, millele kirjutati alla 20. mail 2008. aastal, mis ei ole veel jõustunud (16). Samuti peab liit läbirääkimisi ühinemise üle Musta mere reostuse eest kaitsmise konventsiooniga, millele kirjutati alla 1992. aasta aprillis (Bukaresti konventsioon). Amet peaks seega andma liikmesriikidele ja komisjonile tehnilist abi, et osaleda nende piirkondlike organisatsioonide asjakohases töös.

(36)

Lisaks nendele piirkondlikele organisatsioonidele on olemas mitmed reostustõrjet käsitlevad muud piirkondlikud, allpiirkondlikud ja kahepoolsed koordineerimise ja koostöö alased kokkulepped. Reostustõrjega seotud abi andmisel kolmandatele riikidele, kes jagavad liiduga merepiirkonda, peaks amet tegutsema neid kokkuleppeid arvesse võttes.

(37)

Liit jagab naaberriikidega Vahemere, Musta mere ja Läänemere merepiirkondi. Komisjoni taotlusel peaks amet andma nendele riikidele reostustõrjega seotud abi.

(38)

Maksimaalse tõhususe saavutamiseks peaks amet tegema võimalikult tihedat koostööd sadamariigi kontrolli käsitleva Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumi kontekstis. Komisjon ja liikmesriigid peaksid jätkama tõhususe edasise suurendamise võimaluste uurimist ning võiksid esitada need võimalused arutamiseks Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumi raames.

(39)

Tagamaks, et liidu siduvaid õigusakte meresõiduohutuse ja laevade põhjustatud reostuse vältimise valdkonnas rakendatakse nõuetekohaselt, peaks amet abistama komisjoni, tehes visiite liikmesriikidesse. Need visiidid riikide asutustesse peaksid võimaldama ametil koguda kogu teabe, mis on vajalik selleks, et esitada komisjonile põhjalik aruanne täiendavaks hindamiseks. Need visiidid tuleks läbi viia Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 osutatud põhimõtete vaimus ja sellisel viisil, et riikide veeteede ametite halduskoormus oleks viidud miinimumini. Lisaks tuleks need visiidid teha vastavalt haldusnõukogu poolt vastu võetud menetlusele, sealhulgas standardmetoodikale.

(40)

Amet peaks aitama komisjonil viia läbi tunnustatud organisatsioonide kontrolle vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 391/2009 laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta (17). Neid kontrolle võib läbi viia ka kolmandates riikides. Komisjon ja amet peaksid tagama, et liikmesriike teavitatakse nõuetekohaselt. Lisaks peaks amet täitma komisjoni poolt talle delegeeritud kontrollimisülesandeid seoses meremeeste väljaõppe ja diplomeerimisega kolmandates riikides vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivile 2008/106/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta (18). Komisjonile vastavalt komisjoni 9. aprilli 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 324/2008 (millega kehtestatakse meresõiduturvalisuse alaste komisjoni kontrollide läbiviimise uuendatud kord) (19) meresõiduohutuse kontrollide läbiviimiseks ameti pakutava tehnilise abi üksikasjad ei peaks olema hõlmatud määrusega (EÜ) nr 1406/2002.

(41)

Selleks et tagada kooskõla poliitiliste eesmärkide ja liidu institutsioonilise struktuuriga, samuti kohaldatavate haldus- ja finantsmenetlustega, peaks komisjon esitama kirjaliku arvamuse vormis ametliku nõuande ameti mitmeaastase strateegia eelnõu ja iga-aastaste töökavade eelnõude kohta, mida haldusnõukogu peaks enne dokumentide vastuvõtmist arvesse võtma.

(42)

Selleks et tagada õiglane ja läbipaistev tegevdirektori ametisse nimetamise kord, peab järgitav valimismenetlus olema kooskõlas komisjoni suunistega, milles käsitletakse liidu ametite direktorite valimist ja ametisse nimetamist. Nendes suunistes nähakse ette, et mis tahes liikmesriigi kodanikud võivad esitada oma taotluse. Samal põhjusel peaks haldusnõukogu olema eelvaliku komitees esindatud vaatleja kaudu. Vaatlejat tuleks teavitada valimismenetluse edasiste etappide jooksul. Samal ajal kui haldusnõukogu teeb oma otsuse liikmete ametisse nimetamise kohta, peaks haldusnõukogu liikmetel olema võimalik esitada komisjonile küsimusi valimismenetluse kohta. Lisaks peaks haldusnõukogul olema võimalus intervjueerida väljavalitud kandidaate, kooskõlas üldise tavaga. Ameti tegevdirektori valimismenetluse kõigis etappides ja ametikohale ametisse nimetamisel peaksid kõik kaasatud pooled tagama, et kandidaatide isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (20).

(43)

Ametit rahastatakse peamiselt liidu vahenditest, kuid ametil on ka tema teenustega seotud maksudest ja lõivudest saadavad tulud. Need maksud ja lõivud on seotud eelkõige ELi LRIT andmekeskuse tegevusega ja neid kohaldatakse vastavalt nõukogu resolutsioonile, mis võeti vastu 1. ja 2. oktoobril 2007 ja 9. detsembril 2008, mis on seotud ELi LRIT andmekeskuse loomisega ja eelkõige LRIT-aruannete rahastamist käsitlevate punktidega.

(44)

Määruses (EÜ) nr 1406/2002 sätestatud eduaruande raames peaks komisjon analüüsima ka ameti potentsiaalset panust tulevase õigusakti, milles käsitletakse avamerel nafta ja gaasi geoloogilise luure, uuringute ja tootmise ohutust, mida praegu analüüsivad Euroopa Parlament ja nõukogu, rakendamisse seoses avamere nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud reostuse vältimisega, võttes arvesse ameti väljakujunenud ja tunnustatud eksperditeadmisi ja vahendeid.

(45)

Ameti tegevus peaks, kui see on asjakohane, andma panuse ka tõelise Euroopa piirideta meretranspordiruumi loomisse.

(46)

Arvesse tuleks võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju), (21) ja eriti selle artiklit 208.

(47)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1406/2002 vastavalt muuta,

1.

Artiklid 1–3 asendatakse järgmistega:

„Artikkel 1

Eesmärgid

1.   Käesoleva määrusega asutatakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (edaspidi „amet”) meresõiduohutuse, meresõiduturvalisuse, laevade põhjustatud reostuse vältimise ja tõrje ning nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostustõrje kõrge, ühetaolise ja tulemusliku taseme tagamiseks.

2.   Sel eesmärgil teeb amet koostööd liikmesriikide ja komisjoniga ning pakub neile vajalikku tehnilist, operatiiv- ja teadustuge käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud valdkondades artiklis 2 sätestatud põhiülesannete piires ja vajaduse korral artiklis 2a sätestatud abiülesannete piires, et eelkõige aidata liikmesriikidel ja komisjonil nõuetekohaselt kohaldada asjakohaseid liidu õigusakte. Seoses reostuse tõrje valdkonnaga annab amet operatiivtuge ainult kannatada saanud riigi (riikide) taotlusel.

3.   Pakkudes lõikes 2 osutatud tuge, annab amet vajaduse korral panuse mereliikluse ja meretranspordi üldisesse tõhususse vastavalt käesolevas määruses sätestatule, et hõlbustada Euroopa piirideta meretranspordiruumi loomist.

Artikkel 2

Ameti põhiülesanded

1.   Et tagada artiklis 1 sätestatud eesmärkide nõuetekohane saavutamine, täidab amet käesolevas artiklis loetletud põhiülesandeid.

2.   Amet aitab komisjonil:

3.   Amet teeb liikmesriikidega koostööd, et

4.   Amet hõlbustab koostööd liikmesriikide ja komisjoni vahel:

5.   Amet võib komisjoni nõudmisel seoses asjaomaste liidu õigusaktidega anda tehnilist abi, sealhulgas kohase väljaõppe korraldamine, riikidele, kes taotlevad Euroopa Liiduga ühinemist, ja vajaduse korral Euroopa naabruspoliitika partnerriikidele ja sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi osalisriikidele.

Amet võib samuti anda abi laevade põhjustatud reostuse ning nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostuse korral liiduga merepiirkonda jagavatele kolmandatele riikidele kooskõlas otsusega 2007/779/EÜ, Euratom loodud ELi kodanikukaitse mehhanismiga ja samadel tingimustel, mida kohaldatakse liikmesriikide suhtes vastavalt käesoleva artikli lõike 3 punktile d. Nimetatud ülesanded viiakse kooskõlla olemasolevate piirkondlike merereostust käsitlevate koostöökokkulepetega.

Artikkel 2a

Ameti abiülesanded

1.   Piiramata artiklis 2 osutatud põhiülesannete täitmist abistab amet vastavalt käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatule komisjoni ja liikmesriike vajaduse korral ameti eesmärkidega seotud liidu meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel niivõrd, kuivõrd ametil on väljakujunenud ja tunnustatud eksperditeadmisi ja vahendeid. Käesolevas artiklis sätestatud abiülesanded:

2.   Amet aitab komisjoni:

3.   Amet aitab komisjoni ja liikmesriike:

Artikkel 3

Visiidid liikmesriikidesse ja kontrollid

1.   Selleks et täita talle määratud ülesandeid ja abistada komisjoni talle ELi toimimise lepinguga antud ülesannete täitmisel, eelkõige asjakohase liidu õiguse rakendamise tulemuslikkuse hindamisel, viib amet läbi visiite liikmesriikidesse vastavalt haldusnõukogu kindlaksmääratud metoodikale.

2.   Amet teavitab aegsasti asjaomast liikmesriiki kavandatud visiidist, volitatud ametnike nimedest ja visiidi alguse kuupäevast ning selle oodatavast kestusest. Ameti ametnikud, kellele on antud volitused visiite läbi viia, teevad seda, esitades ameti tegevdirektori kirjaliku otsuse, milles on nimetatud nende missiooni eesmärk ja suunitlused.

3.   Amet viib komisjoni nimel läbi kontrolle, nagu on nõutud liidu siduvate õigusaktidega; kontrollitakse organisatsioone, mida liit on tunnustanud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 391/2009 (laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta) (32) ning meremeeste väljaõpet ja diplomeerimist kolmandates riikides vastavalt direktiivile 2008/106/EÜ.

4.   Iga visiidi või kontrolli lõpus koostab amet aruande ja saadab selle komisjonile ja asjaomasele liikmesriigile.

5.   Amet analüüsib vajaduse korral, ja alati siis, kui visiidi- või kontrollitsükkel on lõpetatud, selle tsükli aruandeid, et teha nii horisontaalsed järeldused kui ka üldised järeldused võetud meetmete tulemuslikkuse ja kulutõhususe kohta. Amet esitab selle analüüsi komisjonile, kes võib seda liikmesriikidega täiendavalt arutada, et võtta sellest õppust ja hõlbustada heade töötavade levitamist.

2.

Artikli 4 lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmistega:

„3.   Haldusnõukogu võtab vastu praktilise korra lõigete 1 ja 2 rakendamiseks, sealhulgas vajaduse korral korra liikmesriikidega konsulteerimiseks enne teabe avaldamist.

4.   Käesoleva määruse kohaselt komisjoni ja ameti poolt kogutud ja töödeldud teabe suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (33) ning amet võtab vajalikud meetmed konfidentsiaalse teabe turvalise käsitlemise ja töötlemise tagamiseks.

3.

Artikli 5 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Komisjoni taotlusel ja kokkuleppel ning koostöös asjaomaste liikmesriikidega ning võttes nõuetekohaselt arvesse mõju eelarvele, sealhulgas panust, mida võivad anda asjaomased liikmesriigid, võib haldusnõukogu otsustada luua piirkondlikke keskusi, mis on vajalikud mõningate ameti ülesannete kõige tulemuslikumaks ja tõhusamaks täitmiseks. Sellise otsuse vastuvõtmisel määrab haldusnõukogu kindlaks piirkondliku keskuse täpse tegevusulatuse, vältides seejuures tarbetuid finantskulusid ja tõhustades koostööd juba tegutsevate piirkondlike ja riiklike võrgustikega.”

4.

Artikli 10 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

5.

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

6.

Artikli 13 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Konfidentsiaalse küsimuse või huvide konflikti korral võib haldusnõukogu otsustada teatavaid päevakorrapunkte arutada asjaomaste liikmete kohalolekuta. Käesoleva sätte rakendamise üksikasjalikud eeskirjad nähakse ette töökorraga.”

7.

Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

8.

Artikkel 16 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 16

Tegevdirektori ja osakonnajuhatajate ametisse nimetamine ja ametist vabastamine

1.   Tegevdirektori nimetab ametisse ja vabastab ametist haldusnõukogu. Ta nimetatakse ametisse viieks aastaks pärast artiklis 10 osutatud vaatleja arvamuse ärakuulamist, pidades silmas tema teeneid, dokumenteeritud haldus- ja juhtimisoskust ning dokumenteeritud kogemusi artiklis 1 osutatud valdkondades. Tegevdirektor nimetatakse ametisse komisjoni esitatud vähemalt kolme kandidaadiga nimekirjast, mis koostatakse Euroopa Liidu Teatajas ja mujal avaldatud osalemiskutsete põhjal korraldatud avaliku konkursi alusel. Enne ametisse määramist võib haldusnõukogu valitud kandidaadi kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette, et ta vastaks selle liikmete küsimustele. Haldusnõukogu arutab ametist vabastamist komisjoni või ühe kolmandiku selle liikmete taotlusel. Haldusnõukogu võtab oma otsused ametisse nimetamiste või ametist vabastamise kohta vastu kõikide hääleõiguslike liikmete neljaviiendikulise häälteenamusega.

2.   Haldusnõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal ja hindamisaruannet arvesse võttes pikendada ühe korra tegevdirektori ametiaega kuni neljaks aastaks. Haldusnõukogu võtab otsused vastu kõikide hääleõiguslike liikmete neljaviiendikulise häälteenamusega. Haldusnõukogu teatab tegevdirektori ametiaja pikendamise kavatsusest Euroopa Parlamendile. Ühe kuu jooksul enne ametiaja pikendamist võidakse tegevdirektor kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette, et ta vastaks selle liikmete küsimustele. Kui tegevdirektori ametiaega ei pikendata, jääb ta ametisse kuni uue tegevdirektori ametisse nimetamiseni.

3.   Tegevdirektorit võib abistada üks või mitu osakonnajuhatajat. Kui tegevdirektor puudub või ei saa osaleda, täidab tema kohustusi üks osakonnajuhatajatest.

4.   Osakonnajuhatajad nimetatakse ametisse, pidades silmas nende teeneid, dokumenteeritud haldus- ja juhtimisoskust ning teadmisi ja kogemusi artiklis 1 osutatud valdkondades. Osakonnajuhatajad nimetab ametisse või vabastab ametist tegevdirektor, kui haldusnõukogu on selle heaks kiitnud.”

9.

Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

10.

Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 22

Hindamine

1.   Haldusnõukogu tellib regulaarselt ja vähemalt kord iga viie aasta tagant sõltumatu välishinnangu käesoleva määruse rakendamise kohta. Komisjon teeb ametile kättesaadavaks mis tahes teabe, mida viimane nimetatud hinnangu jaoks vajalikuks peab.

2.   Hindamise raames hinnatakse käesoleva määruse, ameti ja tema töömeetodite kasulikkust, asjakohasust, saavutatud lisandväärtust ja tulemuslikkust. Hinnangu andmisel võetakse arvesse sidusrühmade seisukohti nii Euroopa kui ka riigi tasandil. Eelkõige tuleks hinnangus käsitleda võimalikku vajadust muuta ameti ülesandeid. Kokkuleppel komisjoniga, pärast konsultatsioone kaasatud pooltega, annab haldusnõukogu välja erivolitusi.

3.   Hindamisaruanne esitatakse haldusnõukogule, kes esitab soovitused käesoleva määruse, ameti ja tema töömeetodite muutmise kohta komisjonile. Komisjon edastab hindamise tulemused ja soovitused Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning need avalikustatakse. Vajaduse korral lisatakse tegevuskava koos ajakavaga.”

11.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 22a

Eduaruanne

Hiljemalt 2. märtsiks 2018 ja võttes arvesse artiklis 22 osutatud hindamisaruannet, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis käsitleb seda, kuidas amet on täitnud talle käesoleva määrusega antud lisakohustusi, eesmärgiga teha kindlaks, kuidas ameti tegevust veel enam tõhustada ja milliseid ameti eesmärke ja ülesandeid tuleks vajaduse korral muuta.”

12.

Artikkel 23 jäetakse välja.