20.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 373/1


INSTITUTSIOONIDEVAHELINE KOKKULEPE,

2. detsember 2013,

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta

2013/C 373/01

EUROOPA PARLAMENT, EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA EUROOPA KOMISJON,

edaspidi „institutsioonid”,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

1.

Käesolev kokkulepe on vastu võetud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 295 kohaselt ning selle eesmärk on rakendada eelarvedistsipliini ning parandada iga-aastase eelarvemenetluse toimimist ja institutsioonidevahelist eelarvealast koostööd ning tagada samuti usaldusväärne finantsjuhtimine.

2.

Käesoleva kokkuleppe raames hõlmab eelarvedistsipliin kõiki kulusid. Käesolev kokkuleppe on kõikide institutsioonide jaoks siduv kogu oma kehtivusaja jooksul.

3.

Käesolev kokkulepe ei muuda asjaomaste institutsioonide eelarvepädevust, mis on sätestatud aluslepingutes, nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 1311/2013 (1) („finantsraamistiku määrus”), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju (2) (edaspidi „finantsmäärus”).

4.

Käesolevat kokkulepet võib muuta üksnes kõikide institutsioonide ühisel kokkuleppel.

5.

Käesolev kokkulepe on kolmeosaline:

I osa sisaldab täiendavaid sätteid, mis on seotud mitmeaastase finantsraamistikuga, ja sätet, mis käsitleb erivahendeid, mida finantsraamistik ei hõlma;

II osas käsitletakse eelarvemenetluse käigus toimuvat institutsioonidevahelist koostööd;

III osa sisaldab liidu vahendite usaldusväärse finantsjuhtimisega seotud sätteid.

6.

Käesolev kokkulepe jõustub 23. detsembril 2013 ning sellega asendatakse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (3).

I   OSA

FINANTSRAAMISTIK JA ERIVAHENDID

A.   Finantsraamistikuga seotud sätted

7.

Euroopa Liidu üldeelarvesse lülitamata toiminguid ja ühenduse omavahendite eri kategooriate eeldatavat muutumist käsitlev teave on näitlikuna esitatud eraldi tabelites. Seda teavet ajakohastatakse igal aastal koos eelarveprojektile lisatud dokumentidega.

8.

Finantsjuhtimise usaldusväärsuse kindlustamiseks tagavad institutsioonid võimalust mööda eelarvemenetluse käigus ja eelarve vastuvõtmise ajal nii palju kui võimalik, et eri rubriikide ülemmäärade piires jäetakse piisav varu, välja arvatud alamrubriigi „Majanduslik, sotsiaalne ja piirkondlik ühtekuuluvus” puhul.

Pärast 2020. aastat makseteks ettenähtud assigneeringute prognooside ajakohastamine

9.

2017. aastal kohandab komisjon pärast 2020. aastat makseteks ettenähtud assigneeringute prognoose. Seejuures arvestatakse kogu asjakohast teavet, sealhulgas eelarvete tegelikku täitmist kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringute ja makseteks ettenähtud assigneeringute osas ning eelarve täitmise prognoose. Arvesse võetakse ka eeskirju, mis on koostatud selleks, et tagada makseteks ettenähtud assigneeringute korrapärane kujunemine võrreldes kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringutega ja Euroopa Liidu kogurahvatulu kasvuprognoosidega.

B.   Sätted, mis on seotud erivahenditega, mida finantsraamistik ei hõlma

Hädaabireserv

10.

Kui komisjon peab vajalikuks hädaabireservi kasutada, esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku nimetatud reservist ülekande tegemiseks asjakohastele eelarveridadele.

Igale komisjoni tehtud reservist ülekande tegemise ettepanekule peab aga eelnema assigneeringute ümberjaotamise võimaluste uurimine.

Arvamuste lahknemise korral algatatakse kolmepoolsete läbirääkimiste menetlus.

Reservist ülekande tegemine toimub kooskõlas finantsmäärusega.

Euroopa Liidu Solidaarsusfond

11.

Kui asjakohases alusaktis sätestatud Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtu tingimused on täidetud, teeb komisjon ettepaneku selle kasutuselevõtmiseks. Kui assigneeringuid on võimalik ümber jaotada selles rubriigis, kus on vajalikud täiendavad kulud, arvestab komisjon seda asjaomase eelarvevahendi kohta vajaliku ettepaneku tegemise käigus vastavalt finantsmäärusele. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise otsuse teevad Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt. Nõukogu langetab oma otsused kvalifitseeritud häälteenamusega ja Euroopa Parlament koosseisu häälteenamusega ja antud häälte kolmeviiendikulise enamusega.

Arvamuste lahknemise korral algatatakse kolmepoolne menetlus.

Paindlikkusinstrument

12.

Komisjon teeb paindlikkusinstrumendi kasutamise ettepaneku pärast seda, kui ta on uurinud kõiki võimalusi jaotada assigneeringud ümber täiendavaid kulusid eeldava rubriigi piires.

Ettepanekus määratakse kindlaks rahastatavad vajadused ja summa. Asjakohase eelarveaastaga seotud ettepaneku võib esitada eelarvemenetluse käigus.

Paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise otsuse teevad Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt. Nõukogu langetab oma otsused kvalifitseeritud häälteenamusega ja Euroopa Parlament koosseisu häälteenamusega ja antud häälte kolmeviiendikulise enamusega.

Kokkulepe saavutatakse iga-aastase eelarvemenetluse raames.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond

13.

Kui asjakohases alusaktis sätestatud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtu tingimused on täidetud, teeb komisjon ettepaneku selle kasutuselevõtmiseks. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise otsuse teevad Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt. Nõukogu teeb oma otsused kvalifitseeritud häälteenamusega ja Euroopa Parlament koosseisu häälteenamusega ja antud häälte kolmeviiendikulise enamusega.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise ettepaneku tegemisega samal ajal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku vahendite ümberpaigutamiseks asjakohastele eelarveridadele.

Arvamuste lahknemise korral algatatakse kolmepoolne menetlus.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondiga seotud ümberpaigutused tehakse kookõlas finantsmäärusega.

Ettenägemata kulude varu

14.

Ettepaneku kasutada ettenägemata kulude varu või selle osa teeb komisjon pärast muude rahaliste võimaluste põhjalikku analüüsi. Sellise ettepaneku võib esitada üksnes paranduseelarve või aastaeelarve projekti kohta, mille vastuvõtmiseks on selline ettepanek vajalik. Koos ettepanekuga kasutada ettenägemata kulude varu esitab komisjon ettepaneku olemasoleva eelarve piires vahendite ümberjaotamiseks märkimisväärses ulatuses, kui seda toetavad analüüsi tulemused.

Otsuse kasutada ettenägemata kulude varu teevad Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt samaaegselt liidu paranduseelarve või üldeelarve heakskiitmisega, mille vastuvõtmist ettenägemata kulude varu hõlbustab. Euroopa Parlament ja nõukogu tegutsevad kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 314 liidu üldeelarve heakskiitmiseks sätestatud hääletuseeskirjadega.

II   OSA

INSTITUTSIOONIDEVAHELISE EELARVEALASE KOOSTÖÖ PARANDAMINE

A.   Institutsioonidevaheline koostöömenetlus

15.

Institutsioonidevahelise eelarvealase koostöö üksikasjad on esitatud lisas.

Eelarve läbipaistvus

16.

Komisjon koostab koos liidu üldeelarvega esitatava iga-aastase aruande, kus on esitatud kõik kättesaadavad ja mittekonfidentsiaalsed andmed, mis on seotud

liidu varade ja kohustustega, sealhulgas liidu poolt kooskõlas aluslepingutega teostatud laenutehingutest tulenevate varade ja kohustustega;

Euroopa Arengufondi, Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi, Euroopa stabiilsusmehhanismi ja teiste võimalike tulevaste mehhanismide, sealhulgas usaldusfondide tulude, kulude, varade ja kohustustega;

liikmesriikide kuludega tõhustatud koostöö raames, kui need ei ole kantud liidu üldeelarvesse.

B.   Finantssätete inkorporeerimine seadusandlikesse aktidesse

17.

Igas seadusandliku tavamenetluse käigus vastu võetud ja mitmeaastasi programme käsitlevas seadusandlikus aktis sisaldub säte, mille kohaselt seadusandja määrab kindlaks sellise programmi rahastamispaketi.

Nimetatud lähtesumma on Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks.

Euroopa Parlament ja nõukogu ja eelarveprojekti koostamisel ka komisjon kohustuvad kogu asjaomase programmi kestel sellest summast mitte üle 10 % kõrvale kalduma, välja arvatud juhul, kui ilmnevad uued, objektiivsed ja pikaajalised asjaolud, mis on programmi rakendamise tulemusi silmas pidades sõnaselgelt ja täpselt põhjendatud ja mis on eeskätt kindlaks tehtud hindamiste käigus. Sellistest asjaoludest tingitud summa suurenemine jääb allapoole asjaomase rubriigi puhul kehtivat ülemmäära, ilma et see piiraks finantsraamistiku määruses nimetatud ja käesoleva kokkuleppega ettenähtud vahendite kasutamist.

Käesolevat punkti ei kohaldata seadusandliku tavamenetluse raames eraldatud ühtekuuluvuseesmärgiliste ja liikmesriikide poolt sihtotstarbeliselt eraldatud assigneeringute suhtes, millega kaasneb kogu programmi kestust hõlmav lähtesumma, ning finantsraamistiku määruse artiklis 16 osutatud suuremahuliste projektide suhtes.

18.

Mitmeaastasi programme käsitlevad seadusandlikud aktid, mida ei võeta vastu seadusandliku tavamenetluse raames, ei sisalda „vajalikuks peetavat summat”.

Kui nõukogu soovib kindlaks määrata lähtesumma, käsitletakse seda summat seadusandja tahte väljendusena ja see ei mõjuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu eelarvepädevust, mis on sätestatud ELi toimimise lepingus. Sellekohane säte lisatakse kõikidesse seadusandlikesse aktidesse, mis sisaldavad sellist lähtesummat.

Kui kõnealuses lähtesummas on kokku lepitud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 4. märtsi 1975. aasta ühisdeklaratsioonis (4) sätestatud lepitusmenetluse kohaselt, käsitatakse seda lähtesummana käesoleva kokkuleppe punkti 17 tähenduses.

C.   Kalanduskokkulepetega seotud kulud

19.

Kalanduskokkulepetega seotud kulude suhtes kohaldatakse järgmisi erieeskirju.

Komisjon kohustub Euroopa Parlamendile korrapäraselt teatama läbirääkimiste ettevalmistamisest ja käigust, sealhulgas nende mõjust eelarvele.

Kalanduskokkulepetega seotud seadusandliku menetluse käigus kohustuvad institutsioonid tegema kõik tagamaks, et kõik menetlused viiakse läbi võimalikult kiiresti.

Pärast asjaomase eelarveaasta 1. jaanuari kehtima hakkavate uute kalanduskokkulepete sõlmimiseks või olemasolevate kalanduskokkulepete uuendamiseks eelarves sätestatud summad paigutatakse reservi.

Kui kalanduskokkulepetega seotud assigneeringutest (sealhulgas reservist) ei piisa, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teabe, mida on vaja arvamuste vahetamiseks olukorra põhjuste ja kehtestatud menetluste raames võimalike vastuvõetavate meetmete üle; arvamuste vahetamine toimub kolmepoolse menetlusena, mis võib olla lihtsustatud vormis. Vajaduse korral esitab komisjon ettepaneku sobivate meetmete kohta.

Kord kvartalis esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule üksikasjalikud andmed kehtivate kalanduskokkulepete rakendamise ja aasta järelejäänud osa käsitlevate finantsprognooside kohta.

20.

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi volitusi kalanduskokkulepete valdkonnas ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vaheliste suhete raamkokkuleppe (5) punktidega 25 ja 26, võivad Euroopa Parlamendi esindajad osaleda vaatlejatena kahe- või mitmepoolsetel konverentsidel, kus peetakse läbirääkimisi rahvusvaheliste kalanduskokkulepete üle.

21.

Ilma et see mõjutaks kalanduskokkuleppeid käsitlevate läbirääkimiste suhtes kohaldatavat asjakohast menetlust, kohustuvad Euroopa Parlament ja nõukogu saavutama eelarvealase koostöö raames õigeaegse kokkuleppe kalanduskokkulepete piisava rahastamise küsimuses.

D.   Põllumajandussektori kriisireserviga seotud kulud

22.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelevalve kohta) (6) artiklis 25 sätestatud assigneeringud põllumajandussektori kriisireservi jaoks kantakse otse liidu üldeelarvesse. Kõik reservi summad, mida kriisimeetmete rahastamiseks ei kasutatud, kantakse tagasi otsetoetustesse.

16. oktoobri ja eelarveaasta lõpu vahel asetleidvate kriiside meetmetega seotud kulutusi võib katta järgmise eelarveaasta reservist kooskõlas kolmandas lõigus sätestatud nõuetega.

Kui komisjon peab vajalikuks reservi kasutada, esitab ta kooskõlas asjaomase seadusandliku aktiga Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku ülekande tegemiseks sellest reservist eelarveridadele, mis on mõeldud nende meetmete rahastamiseks, mida ta vajalikuks peab. Igale komisjoni tehtud reservist ülekande tegemise ettepanekule eelneb assigneeringute ümberjaotamise võimaluste uurimine.

Reservist tehakse ülekandeid kookõlas finantsmäärusega.

Arvamuste lahknemise korral algatatakse kolmepoolsete läbirääkimiste menetlus.

E.   Ühise välis- ja julgeolekupoliitika rahastamine

23.

Ühise välis- ja julgeolekupoliitika (edaspidi „ÜVJP”) tegevuskulude üldsumma kantakse täies ulatuses ühte eelarvepeatükki pealkirja „ÜVJP” all. See summa katab tegelikud eeldatavad vajadused, mida hinnatakse eelarveprojekti koostamise raames, lähtudes igal aastal liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja”) poolt tehtavatest prognoosidest, ning see sisaldab piisava varu ettenägematuteks meetmeteks. Reservi ei saa vahendeid kanda.

24.

ÜVJP kulude puhul, mis kantakse liidu üldeelarvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 41 kohaselt, püüavad institutsioonid lähtuda komisjoni koostatud eelarveprojektist ja jõuda lepituskomitees igal aastal kokkuleppele liidu üldeelarvesse kantavate talituskulude summas ja selle summa jaotuses ÜVJPd käsitleva eelarvepeatüki artiklite vahel, mis on esitatud käesoleva punkti neljandas lõigus. Kui kokkuleppele ei jõuta, kannavad Euroopa Parlament ja nõukogu eelarvesse eelmises eelarves sisaldunud summa või siis eelarveprojektis esitatud summa, juhul kui viimasena nimetatud summa on väiksem.

ÜVJPga seotud talituskulude üldsumma jaotatakse ÜVJP eelarvepeatüki artiklite vahel, mis on esitatud neljandas lõigus. Iga artikkel hõlmab juba vastuvõetud õigusakte, kavandatud, kuid veel vastuvõtmata õigusakte ja kõiki tulevasi ehk ettenägemata õigusakte, mis nõukogu võtab vastu asjaomasel eelarveaastal.

Kuna komisjonil on õigus assigneeringuid finantsmääruse kohaselt ÜVJP eelarvepeatüki artiklite vahel iseseisvalt ümber paigutada, siis tagatakse sellega ÜVJP meetmete kiireks rakendamiseks vajalik paindlikkus. Juhul kui eelarveaastaks ette nähtud ÜVJP eelarvepeatükist ei piisa vajalike kulude katmiseks, püüavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ning finantsraamistiku määruse artiklis 3 ja käesoleva kokkuleppe punktis 10 esitatut arvesse võttes küsimuse kiirkorras lahendada.

ÜVJP eelarvepeatükis võiksid artiklid, mille alla ÜVJP meetmed kantakse, olla järgmised:

finantsmääruse artikli 49 lõike 1 punktis g nimetatud suuremad missioonid;

kriisiohjeoperatsioonid, konfliktide ärahoidmine ja lahendamine ning rahu- ja julgeolekuprotsesside stabiliseerimine ning nende järelevalve ja elluviimine;

tuumarelva leviku tõkestamine ja desarmeerimine;

erakorralised meetmed;

ettevalmistavad ja järelmeetmed;

Euroopa Liidu eriesindajad.

25.

Igal aastal peab kõrge esindaja Euroopa Parlamendiga nõu tulevikku suunatud dokumendi üle, mis esitatakse asjaomase aasta 15. juuniks ja kus määratakse kindlaks ÜVJP peamised aspektid ja põhivalikud, sealhulgas rahaline mõju liidu üldeelarvele ja hinnang aastal n-1 käivitatud meetmetele ning hinnang ÜVJP kooskõlale ja täiendavusele võrreldes liidu teiste välisrahastamisvahenditega. Lisaks peab kõrge esindaja hoidma Euroopa Parlamenti regulaarselt toimuvaga kursis, korraldades selleks ÜVJP küsimustes toimuva korrapärase poliitilise dialoogi raames vähemalt viis korda aastas ühiseid nõupidamiskohtumisi, milles lepitakse kokku hiljemalt lepituskomitees. Osalemise nimetatud kohtumistel otsustavad vastavalt Euroopa Parlament ja nõukogu, võttes arvesse asjaomaste kohtumiste eesmärki ja vahetatava teabe laadi.

Neile kohtumistele kutsutakse osalema ka komisjon.

Iga kord, kui nõukogu võtab vastu ÜVJPga seotud otsuse, millega kaasnevad kulud, saadab kõrge esindaja viivitamata ja igal juhul mitte hiljem kui viis tööpäeva hiljem Euroopa Parlamendile kavandatud kulude eelarvestuse (finantsselgituse), milles käsitletakse eelkõige neid kulusid, mis on seotud ajakava, kaasatavate töötajate, ruumide ja muu taristu kasutamise, sõidukite, koolitusvajaduste ning turvameetmetega.

Kord kvartalis annab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teavet ÜVJP meetmete rakendamise ja järelejäänud eelarveaastat käsitlevate finantsprognooside kohta.

F.   Institutsioonide osalemine arengupoliitikas ja Euroopa Arengufondis

26.

Komisjon peab Euroopa Parlamendiga mitteametlikku dialoogi arengupoliitika küsimuste üle sõltumata selle rahastamise allikast. Euroopa Parlamendi järelevalveõigus Euroopa Arengufondi üle viiakse vabatahtlikult vastavalt mitte-ametliku dialoogi käigus kokku lepitud üksikasjalikule korrale kooskõlla liidu üldeelarve järelevalveõigusega, eelkõige seoses arengukoostöö vahendiga.

Euroopa Parlament ja nõukogu märgivad, et komisjon kavatseb muu hulgas arengupoliitika demokraatliku analüüsi tõhustamise eesmärgil teha ettepaneku Euroopa Arengufondi lisamiseks liidu üldeelarvesse alates 2021. aastast.

G.   Institutsioonide koostöö halduskulusid käsitlevas eelarvemenetluses

27.

Mitmeaastase finantsraamistiku määruse lisas sätestatud rubriigi 5 ülemmäärast tulenevad kokkuhoitavad summad jagatakse proportsionaalselt kõikide institutsioonide vahel ning teiste liidu organite vahel, tuginedes nende vastavale osale halduseelarvetes.

Iga institutsioon, organ ja amet peab iga-aastase eelarvemenetluse raames esitama kulude eelarvestuse, mis on kooskõlas esimeses lõigus osutatud suunistega.

Selleks et neutraliseerida täiendavat jõudluse kasvu, mille annab tööaja pikendamine 40 tunnini nädalas, lepivad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku, et võttes aluseks 1. jaanuaril 2013. aastal kehtiva ametikohtade loetelu loobutakse järk-järgult 5 % personalist (7). Nimetatud vähendamine peaks olema kohaldatav kõigi institutsioonide, organite ja ametite suhtes ning see tuleks ellu viia ajavahemikul 2013–2017. See ei mõjuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu eelarveõigusi.

III   OSA

LIIDU VAHENDITE USALDUSVÄÄRNE FINANTSJUHTIMINE

A.   Ühine haldamine

28.

Komisjon tagab, et Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale esitatakse nendepoolse taotluse esitamisel mis tahes teavet ja dokumente, mis puudutavad liidu vahendeid, mis on kulutatud rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu, omandatud nimetatud organisatsioonidega sõlmitud kontrollikokkulepete kohaselt, mida peetakse vajalikuks Euroopa Parlamendi, nõukogu või kontrollikoja pädevuste rakendamiseks ELi toimimise lepingu kohaselt.

Hindamisaruanne

29.

ELi toimimise lepingu artikliga 318 sätestatud hindamisaruandes eristab komisjon strateegiale „Euroopa 2020” keskendatud sisepoliitika välispoliitikast ning kasutab rohkem tulemusnäitajaid, sealhulgas tulemusauditi tulemusi, et hinnata liidu rahandust saavutatud tulemuste alusel.

Finantsplaneerimine

30.

Komisjon esitab kaks korda aastas, esmalt aprillis või mais (koos eelarveprojekti juurde kuuluvate dokumentidega) ja seejärel detsembris või jaanuaris (pärast liidu üldeelarve vastuvõtmist) täieliku finantsplaneeringu finantsraamistiku rubriikide 1 (v.a rubriik „Majanduslik, sotsiaalne ja piirkondlik ühtekuuluvus”), 2 (ainult „Keskkond ja kalandus”), 3 ja 4 kohta. Nimetatud planeering peab olema jaotatud rubriikide, poliitikavaldkondade ja eelarveridade järgi ning hõlmama järgmist:

a)

kehtivad õigusaktid, eristades seejuures mitmeaastaseid programme ja iga-aastaseid meetmeid:

mitmeaastaste programmide puhul peaks komisjon osutama, millise menetluse alusel need on vastu võetud (seadusandlik tava- või erimenetlus), milline on nende kestus, rahastamispaketi kogusuurus ning kui suur on nende halduskulude osakaal;

iga-aastaste meetmete (mis seonduvad katseprojektide, ettevalmistusmeetmete ja ametite tegevusega) ja komisjoni institutsiooniliste õiguste raames rahastatavate meetmete puhul peaks komisjon teatama nende mitmeaastaste kulude esialgse eelarvestuse ja näitama komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1268/2012 (8) kindlaksmääratud ülemmäärade suhtes jäävad varud;

b)

menetluses olevad seadusandlikud ettepanekud: menetluses olevad komisjoni ettepanekute viimased versioonid.

Komisjon peaks kaaluma, kuidas teha finantsplaneeringusse ristviited kavandatavatele õigusaktidele, et muuta prognoosid täpsemaks ja usaldusväärsemaks. Iga seadusandliku ettepaneku puhul peaks komisjon märkima, kas see kajastub aprilli või detsembri finantsplaneeringus. Eelkõige tuleks Euroopa Parlamenti ja nõukogu teavitada järgmisest:

a)

kõik vastuvõetud uued seadusandlikud aktid ja kõik menetletavad seadusandlikud ettepanekud, mis ei ole kajastu aprilli või detsembri finantsplaneeringus (koos asjaomaste summadega);

b)

komisjoni iga-aastases õigusloomeprogrammis ette nähtud õigusaktid märkega selle kohta, kas neil on tõenäoliselt finantsmõju.

Vajaduse korral peaks komisjon viitama finantsplaneeringu muutustele, mis tulenevad uutest seadusandlikest ettepanekutest.

B.   Ametid ja Euroopa koolid

31.

Enne mis tahes ettepaneku esitamist uue ameti asutamise kohta, peaks komisjon esitama usaldusväärse, täieliku ja objektiivse mõjuhinnangu, võttes muu hulgas arvesse personali ja pädevuste kriitilist massi, kulutõhusust, subsidiaarsust ja proportsionaalsust, mõju liikmesriigi ja liidu tegevusele, ning eelarvemõjusid asjaomasele rubriigile. Tuginedes neile andmetele, võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu eelarvealase koostöö raames endale kohustuse jõuda ameti rahastamise küsimuses aegsasti kokkuleppele, ilma et see piiraks kavandatud ameti asutamist reguleerivate õiguslike menetluste kohaldamist.

Menetlustoimingud on järgmised:

esiteks võtab komisjon uue ameti asutamise ettepaneku vastu ja tutvustab seda korrapäraselt esimestel kolmepoolsetel läbirääkimistel, mis järgnevad asjaomase ettepaneku vastuvõtmisele, ning tutvustab finantsselgitusi, mis esitatakse koos kõnealuse ameti asutamist käsitleva õigusakti eelnõuga ja milles tuuakse välja selle tagajärjed ülejäänud finantsplaneerimise perioodiks;

teiseks abistab komisjon seadusandliku protsessi käigus seadusandjat kavandatud muudatusettepanekute finantstagajärgede hindamisel. Selliseid finantstagajärgi tuleks arutada asjaomaste seadusandlusalaste kolmepoolsete läbirääkimiste käigus;

kolmandaks esitab komisjon enne seadusandliku menetluse lõppu ajakohastatud finantsaruande, võttes arvesse seadusandjapoolseid võimalikke muudatusi; see finantsaruanne kantakse viimaste seadusandlusalaste kolmepoolsete läbirääkimiste päevakorda ning see kinnitatakse ametlikult seadusandja poolt. Samuti kantakse see järgmiste kolmepoolsete eelarvealaste läbirääkimiste päevakorda, mis esmatähtsatel juhtudel võib toimuda lihtsustatud korras, et saavutada rahastamist käsitlev kokkulepe;

neljandaks ja võttes arvesse komisjoni eelarvehinnangut seadusandliku protsessi sisu kohta, kinnitatakse kolmepoolsetel läbirääkimistel saavutatud kokkulepe ühisavalduses. Nimetatud kokkulepe tuleb heaks kiita Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt vastavalt nende kodukorrale.

Sama menetlust rakendatakse ametit käsitleva õigusakti mis tahes muutmise korral, kui sellega kaasneks mõju kõnealuse ameti ressurssidele.

Kui ameti ülesanded peaksid oluliselt muutuma ilma kõnealuse ameti asutamist käsitlevat õigusakti muutmata, annab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teavet muudetud finantsselgituse teel, et Euroopa Parlament ja nõukogu saaksid jõuda ameti rahastamise küsimuses aegsasti kokkuleppele.

32.

Eelarvemenetluse käigus tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta 19. juulil 2012. aastal allkirjastatud Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni ühisavaldusele detsentraliseeritud ametite kohta lisatud ühise lähenemisviisi asjakohaseid sätteid.

33.

Kui juhatajate nõukogu näeb ette uue Euroopa kooli loomise, kohaldatakse sarnast menetlust mutatis mutandis selle eelarvemõjude kohta liidu üldeelarvele.

Brüssel, 9. detsembri 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

J. BERNATONIS

Komisjoni nimel

komisjoni liige

J. LEWANDOWSKI

Strasbourg, 10. detsembri 2013

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ


(1)  Nõukogu 20 detsember 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(3)  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(4)  EÜT C 89, 22.4.1975, lk 1.

(5)  ELT L 304, 20.11.2010, lk 47.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsember 2013 määruse (EL) nr 1306/2013 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelevalve kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

(7)  Nõukogu ja komisjon on juba vähendanud personali 1 % võrra, nagu on märgitud nende 1. jaanuari 2013. aasta ametikohtade loetelus.

(8)  Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).


LISA

Institutsioonidevaheline koostöö eelarvemenetluse ajal

A osa.   Eelarvemenetluse ajakava

1.

Institutsioonid lepivad igal aastal kokku pragmaatilise ajakava, tehes seda õigeaegselt enne eelarvemenetluse algust senistele tavadele tuginedes.

B osa.   Eelarvemenetluse prioriteedid

2.

Aegsasti enne seda, kui komisjon eelarveprojekti vastu võtab, peetakse kolmepoolsed läbirääkimised algava eelarveaasta võimalike prioriteetide üle.

C osa.   Eelarveprojekti koostamine ja esialgse eelarvestuse ajakohastamine

3.

Teisi institutsioone peale komisjoni kutsutakse üles võtma oma eelarveprojekt vastu enne märtsi lõppu.

4.

Komisjon esitab igal aastal eelarveprojekti, milles on näidatud liidu tegelikud rahastamisvajadused.

Seejuures võtab ta arvesse

a)

liikmesriikide prognoose seoses struktuurifondidega,

b)

assigneeringute kasutamise võimet, püüdes hoida kindlat suhet kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringute ja makseteks ettenähtud assigneeringute vahel,

c)

võimalusi algatada uusi tegevussuundi katseprojektide, uute ettevalmistusmeetmete või mõlema kaudu või jätkata lõpulejõudvaid mitmeaastasi meetmeid, olles eelnevalt hinnanud, kas finantsmääruse tähenduses on põhiõigusakti vastuvõtmise eeldused olemas (põhiõigusakti mõiste, põhiõigusakti vajalikkus rakendamisel ja erandite tegemisel),

d)

vajadust tagada, et kõik kulud muutuvad eelmise aastaga võrreldes eelarvedistsipliini nõuete kohaselt.

5.

Institutsioonid väldivad võimaluse kohaselt ebaolulise suurusega talituskulude kandmist eelarvesse.

6.

Euroopa Parlament ja nõukogu kohustuvad ka arvesse võtma eelarve täitmise võimaluste hinnangut, mis komisjon on andnud oma eelarveprojektides ja seoses jooksva eelarve täitmisega.

7.

Usaldusväärse finantsjuhtimise huvides ja mõju tõttu, mida eelarveliigenduse jaotistes ning peatükkides tehtud olulised muudatused avaldavad komisjoni osakondade juhtimisaruandluse alastele kohustustele, kohustuvad Euroopa Parlament ja nõukogu lepitusmenetluse käigus kõiki selliseid olulisemaid muudatusi komisjoniga arutama.

8.

Euroopa Parlament ja nõukogu kohustuvad lojaalse ja usaldusväärse institutsioonidevahelise koostöö huvides hoidma korrapäraseid aktiivseid kontakte vastavate läbirääkijate kaudu kõikidel tasanditel kogu eelarvemenetluse jooksul ning eelkõige lepitusperioodi ajal. Euroopa Parlament ja nõukogu tagavad vajaliku teabe ja dokumentide õigeaegse ja pideva vastastikuse vahetamise nii ametlikul kui mitteametlikul tasandil ning peavad vajaduse korral tehnilisi/mitteametlikke kohtumisi lepitusperioodi jooksul koostöös komisjoniga. Komisjon tagab Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigeaegse ja võrdse juurdepääsu teabele ja dokumentidele.

9.

Kuni lepituskomitee kokkukutsumiseni võib komisjon vajaduse korral muuta eelarveprojekti vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 314 lõikele 2, sealhulgas kirjaliku muutmisettepaneku abil, millega ajakohastatakse põllumajanduskulude esialgset eelarvestust. Komisjon esitab ajakohastamist käsitleva teabe võimalikult kiiresti Euroopa Parlamendile ja nõukogule arutamiseks. Ta esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule nende nõudmisel kõik asjakohased põhjused.

D osa.   Lepitusmenetlusele eelnev eelarvemenetlus

10.

Kolmepoolsed läbirääkimised kutsutakse kokku aegsasti enne nõukogus toimuvat lugemist, et institutsioonid saaksid eelarveprojekti arutada.

11.

Et komisjonil oleks piisavalt aega hinnata Euroopa Parlamendi ja nõukogu kavandatud selliste muudatuste teostatavust, mis loovad uusi ettevalmistusmeetmeid või käivitavad katseprojekte või pikendavad käimasolevate kestust, teavitavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni oma asjaomastest kavatsustest, nii et esimesed arutelud saaksid toimuda juba nimetatud kolmepoolsetel läbirääkimistel.

12.

Kolmepoolsed läbirääkimised võiks kokku kutsuda enne Euroopa Parlamendi täiskogu hääletust.

E osa.   Lepitusmenetlus

13.

Kui Euroopa Parlament võtab vastu nõukogu seisukoha suhtes esitatud muudatusettepanekud, võtab nõukogu eesistuja samal täiskogu istungil teadmiseks nimetatud kahe institutsiooni seisukohtade erinevused ja annab Euroopa Parlamendi presidendile oma nõusoleku kutsuda viivitamata kokku lepituskomitee. Kiri lepituskomitee kokkukutsumiseks saadetakse välja hiljemalt selle nädala esimesel tööpäeval, mis järgneb sellele lõppenud parlamendi osaistungjärgule, mil toimus täiskogu hääletus, ning lepitusperiood algab järgmisel päeval. 21-päevane ajavahemik arvutatakse kooskõlas nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 (1).

14.

Kui nõukogu ei ole nõus kõikide Euroopa Parlamendis hääletatud muudatusettepanekutega, tuleks tal kinnitada oma seisukohta kirjas, mis saadetakse enne lepitusperioodile kavandatud esimest kohtumist. Sellisel juhul jätkab lepituskomitee järgmistes punktides sätestatud tingimustel.

15.

Lepituskomitee eesistujateks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu esindajad ühiselt. Lepituskomitee kohtumiste eesistujaks on kordamööda seda korraldavad institutsioonid. Iga institutsioon määrab vastavalt oma kodukorrale kindlaks kohtumisel osalejad ja nende läbirääkimisvolitused. Euroopa Parlament ja nõukogu on esindatud lepituskomitees asjakohasel tasandil, nii et kumbki delegatsioon saab oma institutsioonile poliitilisi kohustusi võtta ning teha tegelikke edusamme lõpliku kokkuleppe saavutamiseks.

16.

Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 314 lõike 5 teisele lõigule võtab komisjon lepituskomitee kohtumisest osa ning teeb kõik vajalikud algatused selleks, et lähendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu seisukohti.

17.

Kogu lepitusmenetluse vältel toimuvad erineval esindatuse tasemel kolmepoolsed läbirääkimised, et lahendada tekkivaid küsimusi ja valmistada ette lepituskomitees saavutatavat kokkulepet.

18.

Lepituskomitee kohtumised ja kolmepoolsed läbirääkimised toimuvad kordamööda Euroopa Parlamendi ja nõukogu ruumides, et jagada võrdselt ruumide, sealhulgas tõlketeenusega seonduvaid kulusid.

19.

Kolm institutsiooni lepivad lepituskomitee kohtumiste ja kolmepoolsete läbirääkimiste toimumiskuupäevades eelnevalt kokku.

20.

Lepituskomiteele tehakse kättesaadavaks tavapärased dokumendid (sisenddokumendid), milles võrreldakse eelarvemenetluse eri etappe (2). Nimetatud dokumendid sisaldavad eelarveridade kaupa esitatud summasid, finantsraamistiku rubriikide kogusummasid ning koonddokumenti summade ja märkustega kõikide tehniliselt avatuks peetavate eelarveridade kohta. Ilma et see piiraks lepituskomitee lõplikku otsust, loetletakse eraldi dokumendis kõik tehniliselt suletuks peetavad eelarveread (3). Kõnealused dokumendid liigitatakse eelarve liigenduste kaupa.

Lepituskomiteele esitatavatele sisenddokumentidele lisatakse veel muud dokumendid, sealhulgas komisjoni kiri nõukogu seisukoha ja Euroopa Parlamendi muudatusettepanekute teostatavuse kohta ning mis tahes kirjad teistelt institutsioonidelt nõukogu seisukoha või Euroopa Parlamendi muudatusettepanekute kohta.

21.

Eesmärgiga jõuda lepitusperioodi lõpuks kokkuleppele, tehakse kolmepoolsetel läbirääkimistel järgmist:

määratletakse käsitletavate eelarveküsimustega seotud läbirääkimiste ulatus;

kinnitatakse tehniliselt suletuks peetavate eelarveridade loetelu sõltuvalt lõplikust kokkuleppest eelarveaasta kogu eelarve kohta;

käsitletakse esimeses taandes väljatoodud küsimusi, et saavutada võimalik kokkulepe, mille lepituskomitee peab heaks kiitma;

käsitletakse temaatilisi küsimusi, sealhulgas mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa.

Kolmepoolsete läbirääkimiste ajal või vahetult pärast seda tehakse ühiselt esialgsed järeldused ja samal ajal lepitakse kokku järgmise kohtumise päevakord. Sellised järeldused registreerib kolmepoolsed läbirääkimised korraldanud institutsioon ning need loetakse esialgu heakskiidetuks 24 tunni pärast, ilma et see mõjutaks lepituskomitee lõplikku otsust.

22.

Kolmepoolsete läbirääkimiste järeldused ja eelarveridasid sisaldav dokument on lepituskomitee kohtumistel komitee käsutuses koos eelarveridadega, mille võimaliku kinnitamise suhtes on kolmepoolsetel läbirääkimistel jõutud esialgsele kokkuleppele.

23.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu sekretariaadid koostavad komisjoni abiga ELi toimimise lepingu artikli 314 lõikega 5 ettenähtud ühise teksti. See koosneb kaaskirjast, mis adresseeritakse delegatsioonide esimeeste poolt Euroopa Parlamendi presidendile ja nõukogu eesistujale ning mis sisaldab lepituskomitees saavutatud kokkuleppe kuupäeva, ja lisadest, kuhu kuuluvad järgmised osad:

kõikide eelarvepunktide arvnäitajad ridade kaupa ja kogusummad mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa;

koonddokument arvnäitajatega ja kõiki neid ridasid käsitleva lõpptekstiga, mida on lepitusmenetluse käigus muudetud;

loetelu ridadest, mida ei muudetud eelarveprojekti või seda käsitleva nõukogu seisukohaga võrreldes.

Lepituskomitee võib heaks kiita ka eelarvega seotud järeldused ja võimalikud ühisavaldused.

24.

Ühine tekst tõlgitakse Euroopa Parlamendi teenistustes kõikidesse liidu institutsioonide ametlikesse keeltesse ja esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule heakskiitmiseks neljateistkümne päeva jooksul alates kuupäevast, mis järgneb ühise teksti suhtes mis tahes kokkuleppe saavutamise kuupäevale kooskõlas punktiga 23.

Pärast ühise teksti vastuvõtmist viimistletakse eelarve õiguskeeleliselt, lisades ühise teksti lisad eelarveridadele, mida lepitusmenetluse käigus ei muudetud.

25.

Kolmepoolseid läbirääkimisi või lepituskomitee kohtumist korraldanud institutsioon tagab suulise tõlkimise kõikidesse keeltesse lepituskomitee kohtumiste ajal ja vastavalt vajadusele asjaomastesse keeltesse kolmepoolsete läbirääkimiste ajal.

Kohtumise korraldanud institutsioon tagab koosolekudokumentide paljundamise ja jaotamise.

Kolme institutsiooni teenistused teevad koostööd läbirääkimiste tulemuste kodeerimisel ühise teksti lõpliku toimetamise eesmärgil.

F osa.   Paranduseelarved

Üldpõhimõtted

26.

Võttes arvesse seda, et paranduseelarved on sageli seotud spetsiifiliste ja mõnikord kiireloomuliste küsimustega, lepivad institutsioonid kokku järgmistes põhimõtetes, et tagada asjakohane institutsioonidevaheline koostöö paranduseelarvete sujuva ja kiire otsustusprotsessi nimel, püüdes võimaluse korral vältida paranduseelarvetega seotud lepituskohtumiste kokkukutsumist.

27.

Institutsioonid püüavad võimaluse korral paranduseelarvete arvu piirata.

Ajakava

28.

Komisjon teatab eelnevalt Euroopa Parlamendile ja nõukogule paranduseelarvete projektide vastuvõtmise võimalikud kuupäevad, ilma et see mõjutaks lõpliku vastuvõtmise kuupäeva.

29.

Euroopa Parlament ja nõukogu püüavad kumbki vastavalt oma kodukorrale vaadata komisjoni vastuvõetud paranduseelarve projekti läbi varakult pärast selle esitamist.

30.

Kõnealuse menetluse kiirendamiseks tagavad Euroopa Parlament ja nõukogu oma asjaomaste ajakavade võimalikult ulatusliku kooskõlastamise, et menetlusi saaks teostada sidusal ja ühtsel viisil. Seetõttu püüavad nad võimalikult kiiresti kehtestada orienteeruva ajakava paranduseelarve lõpliku vastuvõtmise etappide jaoks.

Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad arvesse paranduseelarve suhtelist kiireloomulisust ning selle õigeaegse heakskiitmise vajadust, et paranduseelarve rakenduks asjaomasel eelarveaastal.

Koostöö paranduseelarve lugemise ajal

31.

Institutsioonid teevad kogu menetluse jooksul koostööd heas usus, kõrvaldades võimaluse korral takistused, et võtta paranduseelarve vastu menetluse varases etapis.

Vajaduse korral ja kui esineb arvamuste lahknemise võimalus, võib Euroopa Parlament või nõukogu enne kui kumbki võtab paranduseelarve suhtes lõpliku seisukoha või komisjon teha igal ajal ettepaneku korraldada eraldi kolmepoolsed läbirääkimised, et arutada lahkarvamusi ning püüda leida kompromiss.

32.

Kõik komisjoni esitatud paranduseelarvete projektid, mida ei ole veel lõplikult heaks kiidetud, kuuluvad automaatselt iga-aastase eelarvemenetluse käigus korraldatavate kolmepoolsete läbirääkimiste päevakorda. Komisjon esitab paranduseelarvete projektid ja Euroopa Parlament ja nõukogu teatavad oma asjaomased seisukohad võimaluse korral enne kolmepoolseid läbirääkimisi.

33.

Kui kolmepoolsete läbirääkimiste raames saavutatakse kompromiss, kohustuvad Euroopa Parlament ja nõukogu arvestama kolmepoolsete läbirääkimiste tulemustega paranduseelarve arutamise käigus kooskõlas ELi toimimise lepinguga ja oma vastava kodukorra kohaselt.

Koostöö pärast paranduseelarve lugemist

34.

Kui Euroopa Parlament kiidab nõukogu seisukoha ilma muudatusettepanekuid esitamata heaks, võetakse paranduseelarve vastu kooskõlas ELi toimimise lepinguga.

35.

Euroopa Parlament võtab muudatused vastu oma liikmete häälteenamusega, kohaldatakse ELi toimimise lepingu artikli 314 lõike 4 punkti c. Enne lepituskomitee kohtumist kutsutakse kokku kolmepoolsed läbirääkimised ning

kui kolmepoolsete läbirääkimiste käigus saavutatakse kokkulepe ja kui Euroopa Parlament ja nõukogu nõustuvad kolmepoolsete läbirääkimiste tulemustega, lõpetatakse lepitusmenetlus kirjavahetuse teel ilma lepituskomitee kohtumiseta;

kui kolmepoolsete läbirääkimiste käigus kokkulepet ei saavutata, tuleb kokku lepituskomitee ja korraldab oma töö vastavalt asjaoludele, võttes eesmärgiks jõuda enne ELi toimimise lepingu artikli 314 lõikes 5 sätestatud 21-päevast tähtaega otsustusprotsessiga võimalikult kaugele. Lepituskomitee võib töö viia lõpule kirjavahetuse teel.

G osa.   Täitmata kulukohustused

36.

Võttes arvesse vajadust tagada maksete koguassigneeringute korrapärane edenemine seoses kulukohustuste assigneeringutega, et vältida mis tahes ebatavalist täitmata kulukohustuste edasikandumist ühest aastast teise, lepivad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku, et jälgivad tähelepanelikult täitmata kulukohustuste taset eesmärgiga vähendada ohtu, et liidu programmide elluviimisel võiks tekkida mitmeaastase finantsraamistiku lõpus maksete assigneeringute puudujäägi tõttu tõrked.

Selleks, et tagada kõigi rubriikide kohaste maksete hallatav tase ja profiil, kohaldatakse kõigi rubriikide puhul rangelt kulukohustuste vabastamise eeskirju, eelkõige kulukohustuste automaatse vabastamise eeskirju.

Eelarvemenetluse käigus kohtuvad kolm institutsiooni korrapäraselt, eesmärgiga hinnata ühiselt olukorra arenemist ning eelarve täitmise väljavaateid jooksval aastal ja tulevastel aastatel. See leiab aset teemakohaste institutsioonidevaheliste vastava tasandi kohtumiste näol, enne mida esitab komisjon üksikasjaliku ülevaate olukorrast fondide ja liikmesriikide kaupa ning maksete sooritamise, saadud hüvitamistaotluste ja läbivaadatud prognooside kohta. Eelkõige selleks, et tagada, et liit saab kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 323 täita kõik oma finantskohustused, mis tulenevad olemasolevatest ja tulevastest kohustustest ajavahemikul 2014–2020, analüüsivad ja arutavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni hinnanguid maksete assigneeringute nõutava taseme kohta.


(1)  Nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad (ELT L 124, 8.6.1971, lk 1).

(2)  Eri etappide alla kuuluvad: jooksva eelarveaasta eelarve (sealhulgas vastuvõetud paranduseelarved), esialgne eelarveprojekt, nõukogu seisukoht eelarveprojekti kohta, Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud nõukogu seisukoha kohta ja komisjoni esitatud kirjalikud muutmisettepanekud (kui kõik institutsioonid ei ole neid veel täielikult heaks kiitnud).

(3)  Tehniliselt suletuks peetav eelarverida on eelarverida, mille suhtes ei esine Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel lahkarvamusi ning mille kohta ei ole esitatud kirjalikke muutmisettepanekuid.