29.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 181/57

(1)

Protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artikli 2 lõigete 1 ja 2 kehtivusaeg lõpeb 2009.–2014. aastaks valitud Euroopa Parlamendi koosseisu ametiaja lõppemisel.

(2)

Horvaatia Vabariigi ühinemistingimusi ning Euroopa Liidu lepingus, Euroopa Liidu toimimise lepingus ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus tehtavaid muudatusi käsitleva akti artikli 19 lõike 1 kehtivusaeg lõpeb 2009.–2014. aastaks valitud Euroopa Parlamendi koosseisu ametiaja lõppemisel.

(3)

Viivitamata on vaja täita protokolli nr 36 artikli 2 lõike 3 sätteid ja võtta sellest tulenevalt vastu Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lõike 2 teises lõigus ette nähtud otsus, et võimaldada liikmesriikidel kehtestada õigel ajal vajalikud siseriiklikud meetmed Euroopa Parlamendi valimiste korraldamiseks 2014.–2019. aasta ametiajaks.

(4)

Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lõike 2 esimene lõik sätestab kriteeriumid Euroopa Parlamendi koosseisu kohta, mille kohaselt ei ole liidu kodanike esindajate arv suurem kui seitsesada viiskümmend, millele lisandub president, kodanike esindatus on kahanevalt proportsionaalne, alammääraks on kuus liiget liikmesriigi kohta ja ükski liikmesriik ei saa üle üheksakümne kuue koha.

(5)

Euroopa Liidu lepingu artikkel 10 sätestab muu hulgas, et liit toimib esindusdemokraatia alusel, kusjuures kodanikud on liidu tasandil otseselt esindatud Euroopa Parlamendis ning liikmesriike esindavad nende valitsused, kes ise annavad demokraatlikult aru kas oma riikide parlamentidele või kodanikele, nõukogus. Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lõige 2, mis käsitleb Euroopa Parlamendi koosseisu, kohaldub seega aluslepingutes sätestatud laiemas institutsioonilises raamistikus, mis hõlmab ka sätteid nõukogus otsuste tegemise kohta,

—

kohtade jaotamisel Euroopa Parlamendis kasutatakse täiel määral Euroopa Liidu lepingus kindlaks määratud minimaalset ja maksimaalset arvu, et kajastada võimalikult täpselt iga liikmesriigi rahvaarvu;

—

iga liikmesriigi rahvaarvu ja parlamendikohtade vaheline suhe enne täisarvuni ümardamist erineb vastavalt rahvaarvule sellisel viisil, et suurema rahvaarvuga liikmesriigist valitud Euroopa Parlamendi liige esindab suuremat arvu kodanikke kui väiksema rahvaarvuga liikmesriigist valitud Euroopa Parlamendi liige ja vastupidiselt, mida suurem on liikmesriigi rahvaarv, seda suuremale arvule kohtadele tal on õigus.