Euroopa Ülemkogu otsus,

11. mai 2012,

selle kohta, et liikmesriikide valitsuste esindajate konverents vaatab läbi Iirimaa valitsuse esitatud ettepaneku aluslepingute muutmiseks Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatava protokolliga Iiri rahva murede kohta seoses Lissaboni lepinguga, ning et jätta konvent kokku kutsumata

(2013/106/EL)

EUROOPA ÜLEMKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 48 lõiget 3,

võttes arvesse aluslepingute muutmise ettepanekut, mille Iirimaa valitsus esitas 20. juulil 2011 nõukogule ning mille nõukogu esitas 12. oktoobril 2011 Euroopa Ülemkogule,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut konventi mitte kokku kutsuda [1],

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [2],

olles teavitanud ettepanekutest riikide parlamente,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni arvamust [3]

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Ülemkogu 18.– 19. juuni 2009. aasta kohtumisel kokku tulnud Euroopa Liidu 27 liikmesriigi riigipead või valitsusjuhid võtsid vastu otsuse Iiri rahva murede kohta seoses Lissaboni lepinguga ning teatasid, et järgmise ühinemislepingu sõlmimise ajal näevad nad ette kõnealuse otsuse sätete lisamise Euroopa Liidu lepingule (ELi leping) ja Euroopa Liidu toimimise lepingule (ELi toimimise leping) lisatavasse protokolli kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega.

(2) Iirimaa valitsus esitas 20. juulil 2011 kooskõlas ELi lepingu artikli 48 lõike 2 esimese lausega ettepaneku aluslepingute muutmiseks protokolliga Iiri rahva murede kohta seoses Lissaboni lepinguga.

(3) Nõukogu esitas 12. oktoobril 2011 vastavalt ELi lepingu artikli 48 lõike 2 kolmandale lausele Iirimaa valitsuse ettepaneku Euroopa Ülemkogule. Sellest teavitati ka riikide parlamente.

(4) Euroopa Ülemkogu otsustas oma 23. oktoobri 2011. aasta kohtumisel vastavalt ELi lepingu artikli 48 lõike 3 esimesele lõigule konsulteerida kavandatavate muudatuste osas Euroopa Parlamendi ja komisjoniga. Ülemkogu otsustas samuti vastavalt ELi lepingu artikli 48 lõike 3 teisele lõigule taotleda Euroopa Parlamendi nõusolekut selleks, et konventi ei kutsuta kokku, kuna tema arvates ei õigusta kavandatavate muudatuste ulatus sellise konvendi kokkukutsumist.

(5) Euroopa Parlament võttis 18. aprillil 2012 kavandatavate muudatuste kohta vastu pooldava arvamuse. Parlament andis ka oma nõusoleku selleks, et konventi ei kutsuta kokku, kuna kavandatavate muudatuste ulatus seda ei õigusta. Komisjon võttis 4. mail 2012 kavandatavate muudatuste kohta vastu pooldava arvamuse.

(6) Seetõttu on asjakohane, et Euroopa Ülemkogu otsustab vastavalt ELi lepingu artikli 48 lõike 3 teisele lõigule, et Iirimaa valitsuse esitatud muudatused peaks läbi vaatama liikmesriikide valitsuste esindajate konverents, määrab kindlaks konverentsi volitused ja otsustab konventi mitte kokku kutsuda,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Ülemkogu otsustab, et liikmesriikide valitsuste esindajate konverents vaatab läbi Iirimaa valitsuse esitatud ettepaneku lisada Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule protokoll Iiri rahva murede kohta seoses Lissaboni lepinguga käesoleva otsuse järel esitatud sõnastuses, mis on nimetatud konverentsi volitusteks. Arvestades kavandatavate muudatuste ulatust, Euroopa Liidu lepingu artikli 48 lõike 3 kohast konventi kokku ei kutsuta.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 11. mai 2012

Euroopa Ülemkogu nimel

eesistuja

H. van Rompuy

[1] 18. aprilli 2012. aasta nõusolek (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

[2] 18. aprilli 2012. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

[3] 4. mai 2012. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

--------------------------------------------------

Protokoll

Iiri rahva murede kohta seoses Lissaboni lepinguga

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI,

MALTA,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

edaspidi "KÕRGED LEPINGUOSALISED",

TULETADES MEELDE Euroopa Ülemkogu 18.– 19. juuni 2009. aasta kohtumisel kokku tulnud Euroopa Liidu 27 liikmesriigi riigipeade ja valitsusjuhtide otsust Iiri rahva murede kohta seoses Lissaboni lepinguga,

TULETADES MEELDE Euroopa Ülemkogu 18.– 19. juuni 2009. aasta kohtumisel kokku tulnud Euroopa Liidu 27 liikmesriigi riigipeade ja valitsusjuhtide avaldust selle kohta, et järgmise ühinemislepingu sõlmimise ajal näevad nad ette nimetatud otsuse sätete lisamise Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatavasse protokolli kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega,

MÄRKIDES, et kõrged lepinguosalised on allkirjastanud kõrgete lepinguosaliste ja Horvaatia Vabariigi vahelise lepingu Horvaatia Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga,

ON LEPPINUD KOKKU järgmistes sätetes, mis lisatakse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule:

I JAOTIS

ÕIGUS ELULE, PEREKOND JA HARIDUS

Artikkel 1

Mitte miski Lissaboni lepingus (millega antakse juriidiline staatus Euroopa Liidu põhiõiguste hartale) ega nimetatud lepingu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala käsitlevates sätetes ei mõjuta mingil viisil nende Iirimaa põhiseaduse sätete reguleerimisala ja kohaldatavust, mis käsitlevad kaitset seoses õigusega elule (artiklid 40.3.1, 40.3.2 ja 40.3.3), perekonna kaitset (artikkel 41) ja haridusega seotud õiguste kaitset (artiklid 42 ning 44.2.4 ja 44.2.5).

II JAOTIS

MAKSUSTAMINE

Artikkel 2

Mitte miski Lissaboni lepingus ei muuda ühegi liikmesriigi puhul kuidagi Euroopa Liidu pädevuse ulatust ega teostamist maksustamise valdkonnas.

III JAOTIS

JULGEOLEK JA KAITSE

Artikkel 3

Liidu tegevus rahvusvahelisel areenil tugineb sellistele põhimõtetele nagu demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ning jagamatus, samuti inimväärikuse, võrdsuse ja solidaarsuse ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse austamine.

Liidu ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika on ühise välis- ja julgeolekupoliitika lahutamatu osa ning tagab liidule operatiivse tegutsemisvõime, et viia läbi väljaspool liitu toimuvaid missioone, mille eesmärk on rahu tagamine, konfliktide ennetamine ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamine kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtetega.

See ei mõjuta liikmesriikide, sealhulgas Iirimaa julgeoleku- ja kaitsepoliitikat ega ühegi liikmesriigi kohustusi.

Lissaboni leping ei mõjuta ega piira Iirimaa tavapärase sõjalise neutraalsuse poliitika kohaldamist.

Liikmesriigid, sealhulgas Iirimaa, võivad solidaarsuse vaimus ja ilma, et see piiraks nende tavapärase sõjalise neutraalsuse poliitika kohaldamist, iseseisvalt otsustada selle üle, millist abi või toetust antakse liikmesriigile, mis on langenud terrorirünnaku või oma territooriumil relvastatud kallaletungi ohvriks.

Kõik otsused, mis võivad viia ühiskaitseni, tuleb teha Euroopa Ülemkogu ühehäälse otsusega. Liikmesriikide, sealhulgas Iirimaa pädevuses on otsustada kooskõlas Lissaboni lepingu sätete ja oma põhiseadusest tulenevate nõuetega, kas ühiskaitset kohaldada või mitte.

Mitte miski käesolevas jaotises ei mõjuta ega piira ühegi teise liikmesriigi seisukohta või poliitikat julgeoleku ja kaitse küsimustes.

Samuti on iga liikmesriigi pädevuses otsustada kooskõlas Lissaboni lepingu sätete ja kõikide siseriiklikust õigusest tulenevate nõuetega, kas osaleda alalises struktureeritud koostöös või Euroopa Kaitseagentuuris.

Lissaboni lepinguga ei nähta ette Euroopa sõjaväe loomist ega mitte ühessegi sõjalisse üksusse värbamist.

Kõnealune leping ei mõjuta Iirimaa ega ühegi teise liikmesriigi õigust otsustada oma kaitse- ja julgeolekukulutuste olemuse ja mahu ning oma kaitsevõime olemuse üle.

Iirimaa ja kõikide teiste liikmesriikide pädevuses on iseseisvalt otsustada kooskõlas kõikide siseriiklikust õigusest tulenevate nõuetega, kas osaleda sõjalises operatsioonis või mitte.

IV JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 4

Käesolev protokoll jääb kõrgetele lepinguosalistele allakirjutamiseks avatuks kuni 30. juunini 2012.

Kõrged lepinguosalised ratifitseerivad käesoleva protokolli kooskõlas nende riikide põhiseadusest tulenevate nõuetega ning samuti teeb seda Horvaatia Vabariik juhul, kui nimetatud protokoll ei ole jõustunud Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise kuupäevaks. Ratifitseerimiskirjad antakse hoiule Itaalia Vabariigi valitsusele.

Käesolev protokoll jõustub võimaluse korral 30. juunil 2013, eeldusel et kõik ratifitseerimiskirjad on selleks ajaks hoiule antud, või vastasel juhul järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui viimane liikmesriik annab hoiule oma ratifitseerimiskirja.

Artikkel 5

Käesolev protokoll, mis on koostatud ühes originaalis bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed, antakse hoiule Itaalia Vabariigi valitsuse arhiivi ja nimetatud valitsus edastab selle tõestatud koopiad kõikide teiste liikmesriikide valitsustele.

Kui käesolev protokoll muutub Horvaatia Vabariigile siduvaks vastavalt Horvaatia Vabariigi ühinemistingimusi käsitleva akti artiklile 2, antakse käesoleva protokolli horvaadikeelne versioon, mis on võrdselt autentne esimeses lõigus nimetatud tekstidega, samuti hoiule Itaalia Vabariigi valitsuse arhiivi ja nimetatud valitsus edastab selle tõestatud koopia kõikide teiste liikmesriikide valitsustele.

SELLE KINNITUSEKS on nimetatud täievolilised esindajad käesolevale protokollile alla kirjutanud.

Съставено в Брюксел на тринадесети юни две хиляди и дванадесета година.

Hecho en Bruselas, el trece de junio de dos mil doce.

V Bruselu dne třináctého června dva tisíce dvanáct.

Udfærdiget i Bruxelles den trettende juni to tusind og tolv.

Geschehen zu Brüssel am dreizehnten Juni zweitausendzwölf.

Kahe tuhande kaheteistkümnenda aasta juunikuu kolmeteistkümnendal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις δέκα τρεις Ιουνίου δύο χιλιάδες δώδεκα.

Done at Brussels on the thirteenth day of June in the year two thousand and twelve.

Fait à Bruxelles, le treize juin deux mille douze.

Arna dhéanamh sa Bhruiséil, an tríú lá déag de Mheitheamh an bhliain dhá mhíle agus a dó dhéag.

Fatto a Bruxelles, addì tredici giugno duemiladodici.

Briselē, divi tūkstoši divpadsmitā gada trīspadsmitajā jūnijā.

Priimta du tūkstančiai dvyliktų metų birželio tryliktą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizenkettedik év június havának tizenharmadik napján.

Magħmul fi Brussell, fit- tlettax-il jum ta’ Ġunju tas-sena elfejn u tnax.

Gedaan te Brussel, de dertiende juni tweeduizend twaalf.

Sporządzono w Brukseli dnia trzynastego czerwca roku dwa tysiące dwunastego.

Feito em Bruxelas, em treze de junho de dois mil e doze.

Întocmit la Bruxelles la treisprezece iunie două mii doisprezece.

V Bruseli dňa trinásteho júna dvetisícdvanásť.

V Bruslju, dne trinajstega junija leta dva tisoč dvanajst.

Tehty Brysselissä kolmantenatoista päivänä kesäkuuta vuonna kaksituhattakaksitoista.

Som skedde i Bryssel den trettonde juni tjugohundratolv.

Voor het Koninkrijk België

Pour le Royaume de Belgique

Für das Königreich Belgien

+++++ TIFF +++++

Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.

Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallone, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.

Diese Unterschrift bindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.

За Република България

+++++ TIFF +++++

Za Českou republiku

+++++ TIFF +++++

For Kongeriget Danmark

+++++ TIFF +++++

Für die Bundesrepublik Deutschland

+++++ TIFF +++++

Eesti Vabariigi nimel

+++++ TIFF +++++

Thar cheann Na hÉireann

For Ireland

+++++ TIFF +++++

Για την Ελληνική Δημοκρατία

+++++ TIFF +++++

Por el Reino de España

+++++ TIFF +++++

Pour la République française

+++++ TIFF +++++

Per la Repubblica italiana

+++++ TIFF +++++

Για την Κυπριακή Δημοκρατία

+++++ TIFF +++++

Latvijas Republikas vārdā –

+++++ TIFF +++++

Lietuvos Respublikos vardu

+++++ TIFF +++++

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

+++++ TIFF +++++

Magyarország részéről

+++++ TIFF +++++

Għal Malta

+++++ TIFF +++++

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

+++++ TIFF +++++

Für die Republik Österreich

+++++ TIFF +++++

W imieniu Rzeczypospolitej Polskiej

+++++ TIFF +++++

Pela República Portuguesa

+++++ TIFF +++++

Pentru România

+++++ TIFF +++++

Za Republiko Slovenijo

+++++ TIFF +++++

Za Slovenskú republiku

+++++ TIFF +++++

Suomen tasavallan puolesta

För Republiken Finland

+++++ TIFF +++++

För Konungariket Sverige

+++++ TIFF +++++

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------