20.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 351/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1215/2012,

12. detsember 2012,

kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades

(uuesti sõnastatud)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 67 lõiget 4 ning artikli 81 lõike 2 punkte a, c ja e,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

21. aprillil 2009 võttis komisjon vastu aruande nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) (3) kohaldamise kohta. Aruandes järeldati, et üldiselt toimib kõnealune määrus rahuldavalt, kuid on soovitav tõhustada selle teatavate sätete kohaldamist, hõlbustada veelgi kohtuotsuste vaba liikumist ja parandada veelgi õiguskaitse kättesaadavust. Kuna sellesse tuleb teha mitmeid muudatusi, tuleks kõnealune määrus selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Euroopa Ülemkogu võttis 10.–11. detsembril 2009 Brüsselis toimunud kohtumisel vastu uue mitmeaastase programmi „Stockholmi programm – avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel” (4) (programm). Kõnealuses programmis oli Euroopa Ülemkogu seisukohal, et kõigi vahemeetmete (välisriigi kohtuotsuste täidetavaks tunnustamise menetlus) tühistamise protsessi tuleks programmi kehtivusajal jätkata. Samal ajal peaksid välisriigi kohtuotsuste täidetavaks tunnustamise menetluse tühistamisega kaasnema mitmed kaitsemeetmed.

(3)

Liit on seadnud eesmärgiks säilitada ning arendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, lihtsustades muu hulgas õiguskaitse kättesaadavust eelkõige tsiviilasjades tehtud kohtuotsuste ja kohtuväliste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kaudu. Sellise ala järkjärguliseks loomiseks peab liit võtma eelkõige siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vajalikud meetmed seoses õigusalase koostööga piiriülese toimega tsiviilasjades.

(4)

Teatavad erinevused kohtualluvust ja kohtuotsuste täitmist käsitlevates siseriiklikes eeskirjades takistavad siseturu häireteta toimimist. Olulised on sätted, millega ühtlustatakse kollisiooninormid kohtualluvuse kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ning tagatakse, et liikmesriigis tehtud kohtuotsuste vastastikune tunnustamine ja täitmine oleks kiire ja lihtne.

(5)	Niisugused sätted kuuluvad õigusalase koostöö valdkonda tsiviilasjades Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 81 tähenduses.

(6)	Selleks et saavutada tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste vaba liikumine, on vajalik ja asjakohane, et kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise eeskirju reguleeritaks liidu õigusaktiga, mis on siduv ja vahetult kohaldatav.

(7)

27. septembril 1968 sõlmisid Euroopa ühenduste tolleaegsed liikmesriigid Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artikli 220 neljanda taande alusel Brüsseli konventsiooni kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, mida on hiljem muudetud konventsioonidega uute liikmesriikide ühinemisel kõnealuse konventsiooniga (edaspidi „1968. aasta Brüsseli konventsioon”) (5). 16. septembril 1988 sõlmisid tolleaegsed Euroopa ühenduste liikmesriigid ja teatavad EFTA riigid Lugano konventsiooni kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (6) (edaspidi „1988. aasta Lugano konventsioon”), mis on 1968. aasta Brüsseli konventsiooni paralleelkonventsioon. 1988. aasta Lugano konventsiooni hakati Poola suhtes kohaldama 1. veebruaril 2000.

(8)

22. detsembril 2000 võttis nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 44/2001, millega asendati 1968. aasta Brüsseli konventsioon ELi toimimise lepinguga hõlmatud liikmesriikide territooriumide puhul kõikide liikmesriikide vahel peale Taani. Nõukogu otsusest 2006/325/EÜ (7) tulenevalt sõlmis ühendus Taaniga lepingu, millega tagatakse määruse (EÜ) nr 44/2001 kohaldamine Taanis. 1988. aasta Lugano konventsiooni on muudetud tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ning neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooniga (8) (edaspidi „2007. aasta Lugano konventsioon”), mille sõlmisid 30. oktoobril 2007 Luganos ühendus, Taani, Island, Norra ja Šveits.

(9)	1968. aasta Brüsseli konventsiooni kohaldatakse jätkuvalt liikmesriikide nende territooriumide suhtes, mis kuuluvad kõnealuse konventsiooni territoriaalsesse kohaldamisalasse, kuid mis jäävad käesoleva määruse kohaldamisalast välja vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 355.

(10)

Käesoleva määruse reguleerimisala peaks hõlmama kõiki peamisi tsiviil- ja kaubandusasju peale teatavate selgelt määratletud asjade, eelkõige ülalpidamiskohustuste, mis tuleks nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) (9) vastuvõtmisest tulenevalt käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta.

(11)

Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks liikmesriikide kohtuteks pidada mitme liikmesriigi ühiseid kohtuid, näiteks Beneluxi kohus, kui ta mõistab õigust käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvates asjades. Seepärast tuleks kõnealuste kohtute otsuseid tunnustada ja täita vastavalt käesolevale määrusele.

(12)

Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada vahekohtumenetluse suhtes. Käesolev määrus ei tohiks mingil viisil takistada liikmesriigi kohtutel, kuhu pöörduti seoses asjaga, mille suhtes on poolte vahel sõlmitud vahekohtu kokkulepe, suunamast pooli vahekohtusse või peatamast või lõpetamast kohtumenetlust ja analüüsimast nende siseriikliku õiguse kohaselt, kas vahekohtu kokkulepe on tühine, mitte toimiv või seda ei ole võimalik täita.

Käesolevas määruses sätestatud tunnustamist ja täitmist käsitlevaid eeskirju ei tuleks kohaldada liikmesriigi kohtu tehtud otsuse suhtes, mis käsitleb seda, kas vahekohtu kokkulepe on tühine, mitte toimiv või seda ei ole võimalik täita, olenemata sellest, kas kohus tegi selle kohta otsuse põhi- või eelküsimusena.

Teiselt poolt, kui käesoleva määruse või siseriikliku õiguse kohaselt pädev liikmesriigi kohus on otsustanud, et vahekohtu kokkulepe on tühine, mitte toimiv või seda ei ole võimalik täita, ei tohiks see välistada asja sisulise osa kohta tehtud kohtuotsuse tunnustamist ning – olenevalt juhtumist – selle täitmist vastavalt käesolevale määrusele. See ei tohiks piirata liikmesriikide kohtute pädevust teha otsuseid vahekohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta kooskõlas 10. juunil 1958 New Yorgis sõlmitud välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooniga (edaspidi „1958. aasta New Yorgi konventsioon”), mis on käesoleva määruse suhtes ülimuslik.

Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada ühegi hagi ega jätkumenetluse suhtes, mis puudutab eelkõige vahekohtu asutamist, vahekohtunike volitusi, vahekohtumenetluse läbiviimist või kõnealuse menetluse mis tahes muid aspekte, ega vahekohtuotsuse tühistamise, läbivaatamise, edasikaebamise, tunnustamise või täitmise nõude või kohtuotsuse suhtes.

(13)	Menetluste, mille suhtes käesolevat määrust kohaldatakse, ja liikmesriigi territooriumi vahel peab olema seos. Järelikult tuleks kohtualluvuse ühiseeskirju kohaldada põhimõtteliselt siis, kui kostja alaline elukoht on liikmesriigis.

(14)

Kostja suhtes, kelle alaline elukoht ei ole liikmesriigis, tuleks üldiselt kohaldada siseriiklikke kohtualluvuse eeskirju, mis kehtivad selle liikmesriigi territooriumil, kelle kohtusse pöörduti.

Tarbijate ja töötajate kaitse tagamiseks, liikmesriikide kohtute pädevuse kindlustamiseks olukordades, kus neil on erandlik kohtualluvus, ning poolte autonoomia austamiseks tuleks siiski käesoleva määruse teatavaid kohtualluvuse eeskirju kohaldada kostja alalisest elukohast olenemata.

(15)

Kohtualluvuse eeskirjad peaksid olema hästi prognoositavad ning lähtuma põhimõttest, et tavaliselt on kohtualluvus seotud kostja alalise elukohaga. Seepärast peaks alati olema tagatud kohtualluvus kostja elukoha alusel, välja arvatud teatavatel täpselt määratletud juhtudel, kui vaidluse sisu või poolte autonoomia eeldab teistsugust seost. Selleks et ühiseeskirjad oleksid läbipaistvamad ja et vältida vastuolulist kohtualluvust, peab juriidilise isiku alaline asukoht olema autonoomselt kindlaks määratud.

(16)

Lisaks kostja alalisele elukohale peaks kohtualluvuse määramisel olema ka muid aluseid, mis toetuksid tihedale seosele kohtu ja menetluse vahel või aitaksid kaasa tõrgeteta õigusemõistmisele. Tihe seos peaks tagama õiguskindluse ja hoidma ära võimaluse, et kostja vastu esitatakse hagi liikmesriigi kohtusse, mida ta ei saanud mõistlikult ette näha. See on oluline eelkõige lepinguväliste võlasuhete puhul, mis tulenevad eraelu puutumatuse ja isikuõiguste rikkumisest, sealhulgas laimust.

(17)

Nõukogu 15. märtsi 1993. aasta direktiivi 93/7/EMÜ (liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta) (10) artikli 1 lõikes 1 määratletud kultuuriväärtuse omanikul peaks käesoleva määruse alusel olema võimalik esitada omandiõigusest tulenev tsiviilõiguslik väljaandmisnõue kultuuriväärtuse tagasisaamiseks selle paiga kohtutesse, kus kultuuriväärtus asub kohtusse pöördumise ajal. Niisugused menetlused ei tohiks piirata direktiivi 93/7/EMÜ alusel algatatud menetluste kohaldamist.

(18)	Kindlustus-, tarbija- ja töölepingute puhul tuleks nõrgemat poolt kaitsta soodsamate kohtualluvuse eeskirjadega kui üldised eeskirjad.

(19)	Kui tegemist ei ole kindlustus-, tarbija- või töölepinguga, mille puhul on pädeva kohtu kindlaksmääramise vabadus piiratud, tuleks austada poolte lepinguvabadust, kui käesolevas määruses sätestatud erandliku kohtualluvuse alustest ei tulene teisiti.

(20)	Kui tõusetub küsimus, kas liikmesriigi kohtu või kohtute kasuks sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppe on sisu poolest tühine, tuleks kõnealune küsimus otsustada kokkuleppes määratud kohtu või kohtute asukoha liikmesriigi õiguse, sealhulgas kõnealuse liikmesriigi kollisiooninormide alusel.

(21)

Harmoonilise õigusemõistmise huvides tuleb samaaegsete menetluste võimalust vähendada miinimumini ja tagada, et eri liikmesriikides ei tehta vastuolulisi kohtuotsuseid. Paralleelsete menetluste ja seotud hagide lahendamiseks ning selleks, et ennetada probleeme, mis tulenevad siseriiklikest erinevustest seoses ajaga, mille jooksul saab kohtuasja pidada pooleliolevaks, peaks olema selge ja tõhus süsteem. Käesoleva määruse kohaldamiseks tuleks see aeg autonoomselt kindlaks määrata.

(22)

Selleks et suurendada erandlike kohtualluvuse kokkulepete tõhusust ja et hoida ära menetlustaktika kuritarvitamist, tuleb siiski näha ette erand üldisest paralleelsete kohtumenetluste eeskirjast, et tegeleda rahuldavalt eriolukorraga, kus võivad esile kerkida samaaegsed menetlused. Niisuguse olukorraga on tegemist, kui on pöördutud erandliku kohtualluvuse kokkuleppes määramata kohtu poole ning seejärel on pöördutud kokkuleppes määratud kohtu poole samal alusel ja samade poolte vahel esitatud hagiga. Niisugusel juhul peaks kohus, kuhu esimesena pöörduti, olema kohustatud peatama menetluse kohe, kui on pöördutud määratud kohtu poole, senikauaks kui viimati mainitud kohus teatab, et tal puudub pädevus erandliku kohtualluvuse kokkuleppe kohaselt. Eesmärgiks on tagada, et niisuguses olukorras on kokkuleppes määratud kohtul eelisõigus otsustada kokkuleppe kehtivuse üle ja selle üle, millises ulatuses kohaldatakse kokkulepet selle kohtu menetluses oleva vaidluse suhtes. Kokkuleppes määratud kohtul peaks olema võimalik jätkata menetlust sõltumata sellest, kas määramata kohus on juba teinud otsuse menetluse peatamise kohta või mitte.

Kõnealune erand ei peaks kehtima olukorras, kus pooled on sõlminud vastuolulised erandliku kohtualluvuse kokkulepped või kus esimesena on pöördutud erandliku kohtualluvuse kokkuleppes määratud kohtu poole. Sellistel juhtudel tuleks kohaldada käesoleva määruse üldist paralleelsete kohtumenetluste eeskirja.

(23)

Käesoleva määrusega tuleks näha ette paindlik kord, mis võimaldaks liikmesriikide kohtutel arvestada kolmandates riikides pooleliolevate menetlustega, pidades silmas eelkõige seda, kas kolmandas riigis tehtud kohtuotsust on võimalik asjaomases liikmesriigis selle liikmesriigi õiguse alusel tunnustada ja täita, ning nõuetekohast õigusemõistmist.

(24)

Nõuetekohase õigusemõistmise arvessevõtmisel peaks asjaomase liikmesriigi kohus hindama menetluses oleva kohtuasja kõiki asjaolusid. Sellised asjaolud võivad hõlmata kohtuasja faktiliste asjaolude, poolte ja asjaomase kolmanda riigi vahelisi seoseid, staadiumit, kuhu kolmandas riigis läbiviidav menetlus on jõudnud selleks ajaks, kui menetlust liikmesriigi kohtus alustatakse, ning seda, kas võib eeldada, et kolmanda riigi kohus teeb kohtuotsuse mõistliku aja jooksul või mitte.

Kõnealusel hindamisel võib kaaluda ka küsimust, kas kolmanda riigi kohtul on konkreetses kohtuasjas erandlik pädevus olukorras, kus liikmesriigi kohtul oleks selles asjas erandlik pädevus.

(25)

Ajutiste meetmete, sealhulgas kaitsemeetmete mõiste peaks sisaldama näiteks kaitsemeetmeid, mille eesmärk on hankida teavet või säilitada tõendeid, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/48/EÜ (intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta) (11) artiklites 6 ja 7. See ei peaks hõlmama meetmeid, mis ei ole kaitsva iseloomuga, nagu meetmed, millega nähakse ette tunnistaja ärakuulamine. See ei tohiks piirata nõukogu 28. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1206/2001 (liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades) (12) kohaldamist.

(26)

Vastastikune usaldus õigusemõistmise vastu liidus õigustab põhimõtet, mille kohaselt tuleks ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsuseid tunnustada ilma erimenetluseta kõigis liikmesriikides. Lisaks õigustab kohtuotsuse täitmisele eelneva täidetavaks tunnistamise menetluse kaotamist liikmesriigis, kus kohtuotsusele tuginetakse või täitmist taotletakse, eesmärk muuta piiriüleste kohtuvaidluste lahendamine kiiremaks ja odavamaks. Sellest tulenevalt tuleks liikmesriigi kohtu tehtud kohtuotsust kohelda kui otsust, mis on tehtud taotluse saanud liikmesriigis.

(27)	Kohtuotsuste vaba liikumise eesmärgi saavutamiseks tuleks liikmesriigis tehtud kohtuotsust tunnustada ja täita muus liikmesriigis isegi juhul, kui see on tehtud isiku suhtes, kellel ei ole üheski liikmesriigis alalist elukohta.

(28)

Kui kohtuotsus sisaldab meedet või määrust, mida taotluse saanud liikmesriigi õiguses ei tunta, tuleks seda meedet või korraldust, sealhulgas mis tahes selles esitatud õigust võimaluse korral kohandada meetmeks või korralduseks, millel on asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt samaväärne mõju ning sarnased eesmärgid. Kohandamise viisi ja teostaja peaks kindlaks määrama iga liikmesriik ise.

(29)

Taotluse saanud liikmesriigis muus liikmesriigis tehtud kohtuotsuse vahetu täitmine ilma täidetavaks tunnistamiseta ei tohiks seada ohtu kaitseõiguste järgimist. Seetõttu peaks isikul, kelle suhtes taotletakse kohtuotsuse täitmist, olema võimalik taotleda kohtuotsuse tunnustamisest või täitmisest keeldumist, kui tema arvates esineb vähemalt üks tunnustamisest keeldumise alus. See peaks hõlmama alust, mille kohaselt ei olnud tal võimalust end kaitsta, kui kohtuotsus tehti kriminaalmenetlusega seotud tsiviilasjas tagaselja. See peaks hõlmama ka aluseid, millele saaks tugineda taotluse saanud liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel Brüsseli konventsiooni artikli 59 kohaselt sõlmitud kokkuleppe alusel.

(30)

Pool, kes vaidlustab muus liikmesriigis tehtud kohtuotsuse täitmise, peaks võimaluse korral ja kooskõlas taotluse saanud liikmesriigi õigussüsteemiga saama tugineda samas menetluses lisaks käesolevas määruses sätestatud täitmisest keeldumise alustele ka siseriiklikus õiguses sätestatud keeldumise alustele selles õiguses sätestatud tähtaja jooksul.

Kohtuotsuse tunnustamisest tuleks siiski keelduda üksnes juhul, kui esineb üks või mitu käesolevas määruses sätestatud keeldumise alust.

(31)	Kohtuotsuse täitmise vaidlustamise korral peaks taotluse saanud liikmesriigi kohtutel olema kogu vaidlustamismenetluse, sealhulgas edasikaebamise jooksul võimalik jätkata täitmist tingimustel, et täitmist piiratakse või määratakse kautsjoni tasumine.

(32)

Selleks et teavitada isikut, kelle suhtes täitmist taotletakse, teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuse täitmisest, tuleks käesoleva määruse alusel väljastatud tunnistus, millele on vajaduse korral lisatud kohtuotsus, toimetada kõnealusele isikule kätte mõistliku aja jooksul enne esimese täitemeetme võtmist. Sellega seoses peaks esimene täitemeede tähendama esimest täitemeedet pärast kõnealust kättetoimetamist.

(33)

Kui ajutised meetmed, sealhulgas kaitsemeetmed, kehtestab kohus, kelle pädevusse kuulub asja sisuline lahendamine, tuleks tagada nende vaba liikumine käesoleva määruse alusel. Ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid, mis kehtestati kõnealuse kohtu poolt, ilma et kostjalt oleks nõutud kohtusse ilmumist, ei tuleks siiski käesoleva määruse alusel tunnustada ega täita, välja arvatud juhul, kui meedet sisaldav otsus toimetatakse kostjale kätte enne täitmisele pööramist. See ei tohiks välistada kõnealuste meetmete tunnustamist ja täitmist siseriikliku õiguse alusel. Kui ajutised meetmed, sealhulgas kaitsemeetmed, kehtestab liikmesriigi kohus, kelle pädevusse ei kuulu asja sisuline menetlemine, peaks nende mõju piirduma käesoleva määruse alusel kõnealuse liikmesriigi territooriumiga.

(34)	Tuleks tagada 1968. aasta Brüsseli konventsiooni, määruse (EÜ) nr 44/2001 ja käesoleva määruse vaheline järjepidevus ning selleks tuleks ette näha üleminekusätted. Järjepidevust on vaja ka Euroopa Liidu Kohtu tõlgendustes 1968. aasta Brüsseli konventsiooni ja seda asendavate määruste kohta.

(35)	Austus liikmesriikide rahvusvaheliste kohustuste vastu tähendab seda, et käesolev määrus ei tohiks mõjutada konkreetseid küsimusi käsitlevaid konventsioone, mille osalised liikmesriigid on.

(36)

Ilma et see piiraks aluslepingutest tulenevaid liikmesriikide kohustusi, ei tohiks käesolev määrus mõjutada kolmanda riigi ja liikmesriigi vahel enne määruse (EÜ) nr 44/2001 jõustumise kuupäeva sõlmitud kahepoolsete konventsioonide ja lepingute kohaldamist, mis käsitlevad käesoleva määrusega reguleeritud küsimusi.

(37)

Selleks et tagada käesoleva määruse kohaselt kohtuotsuste, ametlike dokumentide ja kohtulike kokkulepete tunnustamise või täitmisega seoses kasutatavate tunnistuste ajakohastamine, tuleks komisjonile anda ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse I ja II lisa muutmiseks. Eriti oluline on, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(38)	Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige harta artiklis 47 tagatud õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele.

(39)

Kuna käesoleva määruse eesmärki ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada ning seda on parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(40)

Ühendkuningriik ja Iirimaa osalesid ELi lepingule ja tolleaegsele Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud protokolli (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta) artikli 3 kohaselt määruse (EÜ) nr 44/2001 vastuvõtmisel ning kohaldamisel. ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriik ja Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(41)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning ilma et see piiraks Taani võimalust kohaldada määruse (EÜ) nr 44/2001 muudatusi, mis tulenevad 19. oktoobri 2005. aasta Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahelise kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades käsitleva lepingu (13) artiklist 3, ei ole see tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

1. Käesolevat määrust kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjade suhtes igat liiki kohtutes. Eelkõige ei kohaldata seda maksu-, tolli- ja haldusasjade suhtes ega riigi vastutuse suhtes tegevuse või tegevusetuse eest riigivõimu teostamisel (acta iure imperii).

2. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes:

a)	füüsiliste isikute õigus- ja teovõime, abielusuhtest või suhtele kohaldatava õiguse kohaselt abielule sarnase toimega suhtest tulenevad varalised õigused;

b)	pankrotimenetlus, maksejõuetute äriühingute või muude juriidiliste isikute likvideerimismenetlus, kohtumenetlus, kompromissi tegemine ja muude sellised menetlused;

c)	sotsiaalkindlustus;

d)	vahekohtumenetlus;

e)	perekonna-, sugulus-, abielu- või hõimlussuhetest tulenevad ülalpidamiskohustused;

f)	testamendid ja pärimine, sealhulgas surma tagajärjel tekkivad ülalpidamiskohustused.

Artikkel 2

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „kohtuotsus”– liikmesriigi kohtu lahend, sealhulgas dekreet, määrus, otsus või täitemäärus, samuti kohtuametniku otsus kohtukulude kohta.

III peatüki kohaldamisel hõlmab „kohtuotsus” ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid, mille on määranud käesoleva määruse kohaselt asja sisuliseks arutamiseks pädev kohus. See ei hõlma ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid, mille kohus on määranud, ilma et kostjat oleks kohtuistungile kutsutud, välja arvatud juhul, kui meetme määramise otsus on kostjale kätte toimetatud enne täitmisele pööramist;

b) „kohtulik kokkulepe”– kokkulepe, mille liikmesriigi kohus on kinnitanud või mis on liikmesriigi kohtus menetluse käigus sõlmitud;

c) „ametlik dokument”– dokument, mis on päritoluliikmesriigis ametlikult koostatud või ametliku dokumendina registreeritud ning mille ehtsus:

i)	lähtub dokumendi allkirjast ja sisust ning

ii)	on kindlaks tehtud ametiasutuse või muu selleks volitatud asutuse poolt;

d) „päritoluliikmesriik”– liikmesriik, kus sõltuvalt asjaoludest on tehtud kohtuotsus, kinnitatud või sõlmitud kohtulik kokkulepe või ametlikult koostatud või ametliku dokumendina registreeritud ametlik dokument;

e) „taotluse saanud liikmesriik”– liikmesriik, kus tuginetakse kohtuotsuse tunnustamisele, või taotletakse kohtuotsuse, kohtuliku kokkuleppe või ametliku dokumendi täitmist;

f) „otsuse teinud kohus”– kohus, kes on teinud kohtuotsuse, mille tunnustamist või täitmist taotletakse.

Artikkel 3

Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmab „kohus” järgmisi ametiasutusi asjades, milles neil on pädevus lahendada käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvaid küsimusi:

a)	Ungaris lihtmenetluses tehtud maksekäskude (fizetési meghagyásos eljárás) puhul notarit (közjegyző),

b)	Rootsis lihtmenetluses tehtud maksekäskude (betalningsföreläggande) ja otsustatud elatisabi (handräckning) puhul Rootsi täiteametit (Kronofogdemyndighet).

II PEATÜKK

KOHTUALLUVUS

1. JAGU

Üldsätted

Artikkel 4

1. Käesoleva määruse kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest.

2. Isikute suhtes, kes ei ole selle liikmesriigi kodanikud, kus on nende alaline elukoht, kohaldatakse selle liikmesriigi kodanike suhtes kehtivaid kohtualluvuse eeskirju.

Artikkel 5

1. Isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib hagi esitada teise liikmesriigi kohtusse üksnes käesoleva peatüki 2.-7. jaos sätestatud korras.

2. Eelkõige ei kohaldata lõikes 1 osutatud isikute suhtes siseriikliku kohtualluvuse eeskirju, millest liikmesriigid peavad komisjoni artikli 76 lõike 1 punkti a kohaselt teavitama.

Artikkel 6

1. Kui kostja alaline elukoht ei ole üheski liikmesriigis, tehakse liikmesriigi kohtute pädevus kindlaks iga liikmesriigi oma õiguse kohaselt, kui artikli 18 lõikest 1, artikli 21 lõikest 2 ning artiklitest 24 ega 25 ei tulene teisiti.

2. Sellise kostja suhtes võib iga isik, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, oma kodakondsusest olenemata juhinduda samal viisil kui selle liikmesriigi kodanikud selles liikmesriigis kehtivatest kohtualluvuse eeskirjadest, eelkõige nendest, millest liikmesriigid peavad komisjoni artikli 76 lõike 1 punkti a kohaselt teavitama.

2. JAGU

Valikuline kohtualluvus

Artikkel 7

Isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi teises liikmesriigis:

a)	lepinguid puudutavates asjades selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus;

kui ei ole kokku lepitud teisiti, käsitatakse käesoleva sätte kohaldamisel asjaomase kohustuse täitmise kohana:

—	müügi puhul kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaselt kaubad üle anti või kus need oleks tulnud üle anda,

—	teenuste osutamise puhul kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaselt teenuseid osutati või kus neid oleks tulnud osutada;

c)	kui alapunkt b ei kohaldu, kohaldatakse alapunkti a;

2)	lepinguvälise kahju puhul selle paiga kohtusse, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud või võib toimuda;

3)	tsiviilõigusliku kahjutasu- või hüvitisnõude puhul, mille aluseks on kriminaalkorras menetletav tegu, sellesse kohtusse, kus menetletakse kriminaalasja, kui see kohus on tema suhtes kehtiva õiguse kohaselt pädev tsiviilasjades;

4)	direktiivi 93/7/EMÜ artikli 1 lõikes 1 määratletud kultuuriväärtuse omandiõigusest tuleneva tsiviilõigusliku väljaandmisnõude puhul, mille on esitanud kõnealuse eseme väljaandmist nõudev isik, selle paiga kohtutesse, kus kultuuriväärtus asub kohtusse pöördumise ajal;

5)	filiaali, esinduse või muu üksuse tegevusest tuleneva vaidluse puhul selle paiga kohtutesse, kus filiaal, esindus või muu üksus asub;

6)	vaidluse puhul, mis on algatatud seaduse alusel või kirjaliku dokumendiga või kirjalikult kinnitatud suulise kokkuleppega moodustatud usaldusühingu (trust) asutaja, usaldusosaniku või kasusaaja vastu, selle liikmesriigi kohtusse, kus on usaldusühingu (trust) asukoht;

vaidluses tasunõude üle veose või lasti päästmise eest, selle paiga kohtusse, kus asjaomane veos või last:

a)	on tasumise tagamiseks arestitud või

b)	oleks võidud arestida, kuid anti kautsjon või muu tagatis,

tingimusel et käesolevat sätet kohaldatakse üksnes juhul, kui väidetakse, et kostjal on veose või lasti suhtes õigusi või et tal olid sellised õigused päästmise ajal.

Artikkel 8

Isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi ka:

1)	juhul kui kostjaid on mitu, selle paiga kohtusse, kus on neist ühe alaline elukoht, tingimusel et nõuded on sedavõrd tihedalt seotud, et eri menetlustest tulenevate vastuoluliste otsuste ohu vältimiseks oleks soovitav neid menetleda ning otsuseid teha üheskoos;

2)	kolmanda isikuna tagatist või garantiid puudutava nõude või muu kolmandate isikute osalusega menetluse puhul kohtusse, kus menetletakse põhihagi, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud üksnes selleks, et viia isik välja selle kohtu alluvusest, kes oleks tema asjas pädev;

3)	vastuhagi puhul, mille aluseks on sama leping või samad asjaolud, mis põhihagi puhul, põhihagi menetlevasse kohtusse;

4)	lepinguid puudutavates asjades, mille menetlus on võimalik ühendada sama kostja vastu kinnisasjaõigust puudutavas asjas algatatud menetlusega, selle liikmesriigi kohtusse, kus kinnisasi asub.

Artikkel 9

Kui liikmesriigi kohus on käesoleva määruse kohaselt pädev laeva kasutamisest või käitamisest tuleneva vastutuse asjades, on see kohus või mõni asjaomase liikmesriigi siseriikliku õiguse alusel selleks määratud teine kohus pädev ka vastutuse piiramise nõuete puhul.

3. JAGU

Kohtualluvus kindlustusasjade puhul

Artikkel 10

Kindlustusasjades määratakse kohtualluvus kindlaks käesoleva jao kohaselt, ilma et see piiraks artikli 6 või artikli 7 punkti 5 kohaldamist.

Artikkel 11

1. Kindlustusandja vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi kas:

a)	selle liikmesriigi kohtusse, kus on tema alaline elukoht;

b)	kui tegemist on kindlustusvõtja, kindlustatu või soodustatud isiku esitatud hagiga, muus liikmesriigis hageja alalise elukoha kohtusse, või

c)	kui tegemist on kaaskindlustusandjaga, siis selle liikmesriigi kohtusse, kus on algatatud menetlus peakindlustusandja vastu.

2. Kindlustusandjat, kelle alaline elukoht ei ole üheski liikmesriigis, kuid kellel on ühes liikmesriigis filiaal, esindus või muu üksus, käsitatakse filiaali, esinduse või muu üksuse tegevusest tulenevates vaidlustes selles liikmesriigis alalist elukohta omavana.

Artikkel 12

Vastutuskindlustuse või kinnisasja kindlustamise puhul võib esitada hagi kindlustusandja vastu ka selle paiga kohtusse, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud. Sama kehtib ka juhul, kui vallas- ja kinnisasi on hõlmatud ühise kindlustuspoliisiga ning sama juhtumi tõttu on kahjustada saanud mõlemad.

Artikkel 13

1. Vastutuskindlustuse puhul võib menetlusse, mille kahjustatud isik on algatanud kindlustatu suhtes, kaasata ka kindlustusandja, kui asjaomase kohtu suhtes kohaldatav õigus seda võimaldab.

2. Artikleid 10, 11 ja 12 kohaldatakse hagide suhtes, mille kahjustatud isik algatab otse kindlustusandja vastu juhul, kui sellised otsehagid on lubatud.

3. Kui sellistele otsehagidele kohaldatava õiguse kohaselt saab kindlustusvõtja või kindlustatu menetlusse kaasata, on nende puhul pädev sama kohus.

Artikkel 14

1. Ilma et see piiraks artikli 13 lõike 3 kohaldamist, võib kindlustusandja algatada menetluse üksnes selle liikmesriigi kohtus, kus on kostja alaline elukoht, olenemata sellest, kas tegemist on kindlustusvõtja, kindlustatu või soodustatud isikuga.

2. Käesoleva jao sätted ei mõjuta õigust esitada vastuhagi kohtusse, kus käesoleva jao kohaselt on lahendamisel põhihagi.

Artikkel 15

Käesoleva jao sätetest võib kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel,

1)	mis on sõlmitud pärast vaidluse teket;

2)	millega võimaldatakse kindlustusvõtjal, kindlustatul või soodustatud isikul algatada menetlus käesolevas jaos nimetamata kohtutes;

mille on sõlminud kindlustusvõtja ja kindlustusandja, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud isegi juhul, kui kahjustav sündmus leiab aset välisriigis, tingimusel et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega;

4)	mis on sõlmitud kindlustusvõtjaga, kelle alaline elukoht ei ole liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui kindlustus on kohustuslik või seotud liikmesriigis asuva kinnisasjaga, või

5)	mis käsitleb kindlustuslepingut, kui see leping hõlmab üht või mitut artiklis 16 nimetatud riski.

Artikkel 16

Artikli 15 punktis 5 osutatud riskid on järgmised:

kahju, mis tekib:

a)	laevadele, ranniku- või avamererajatistele või õhusõidukitele kaubanduslikel eesmärkidel kasutamisega seotud riskist,

b)	teel olevatele kaupadele, v.a reisijate pagas, kui vedu toimub osaliselt või täielikult nimetatud laevade või õhusõidukitega;

vastutus, v.a reisijate kehavigastuste ja nende pagasi kaotuse või kahjustumise eest:

a)	mis tuleneb punkti 1 alapunktis a nimetatud laevade, rajatiste või õhusõidukite kasutamisest või käitamisest, ning õhusõidukite puhul niivõrd, kuivõrd õhusõiduki registreerinud liikmesriigi õigus ei keela kokkuleppeid kohtualluvuse kohta selliste riskide kindlustamise puhul;

b)	punkti 1 alapunktis b nimetatud teel oleva kauba kaotuse või selle kahjustumise eest;

3)	majanduslik kahju, mis on seotud punkti 1 alapunktis a nimetatud laevade, rajatiste või õhusõidukite kasutamise või käitamisega, eelkõige lasti või prahiraha kaotusega;

4)	punktides 1–3 nimetatud riskidega seotud risk;

5)	punktidest 1–4 olenemata kõik „suured riskid”, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivis 2009/138/EÜ (kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta) (Solventsus II) (14).

4. JAGU

Kohtualluvus tarbijalepingute puhul

Artikkel 17

1. Asjades, mis puudutavad lepinguid, mille isik on tarbijana sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks käesoleva jao alusel, ilma et see piiraks artikli 6 ja artikli 7 punkti 5 kohaldamist, kui tegemist on:

a)	järelmaksuga kaupade müügilepinguga,

b)	osamaksetena tasutava laenulepinguga või muud liiki krediidilepinguga, mis sõlmiti kaupade müügi rahastamiseks, või

muudel juhtudel lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis äri- või kutsetegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse.

2. Kui tarbija sõlmib lepingu poolega, kelle alaline elukoht ei ole liikmesriigis, kuid kellel on filiaal, esindus või muu üksus mõnes liikmesriigis, loetakse see liikmesriik nimetatud filiaali, esinduse või muu üksuse tegevusest tulenevate vaidluste puhul tema alaliseks elukohaks.

3. Käesolevat jagu ei kohaldata transpordilepingute suhtes, välja arvatud lepingud, mille alusel osutatakse summaarhinna eest kombineeritud veo- ja majutusteenust.

Artikkel 18

1. Tarbija võib algatada menetluse teise lepingupoole vastu selle liikmesriigi kohtutes, kus on nimetatud poole alaline elukoht, või, olenemata teise poole alalisest elukohast, selle paiga kohtutes, kus on tarbija enese alaline elukoht.

2. Teine lepingupool võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.

3. Käesoleva artikli sätted ei mõjuta õigust esitada vastuhagi kohtusse, kus käesoleva jao kohaselt on lahendamisel põhihagi.

Artikkel 19

Käesoleva jao sätetest võib kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel:

1)	mis on sõlmitud pärast vaidluse teket,

2)	mis võimaldab tarbijal algatada menetluse käesolevas jaos nimetamata kohtutes, või

mille on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega.

5. JAGU

Kohtualluvus töölepingute puhul

Artikkel 20

1. Töölepinguid puudutavates asjades määratakse kohtualluvus kindlaks käesoleva jao kohaselt, ilma et see piiraks artikli 6 ja artikli 7 punkti 5 ning tööandja vastu algatatud kohtumenetluse puhul artikli 8 punkti 1 kohaldamist.

2. Kui töötaja sõlmib töölepingu tööandjaga, kelle alaline elukoht ei ole liikmesriigis, kuid kellel on filiaal, esindus või muu üksus mõnes liikmesriigis, loetakse see liikmesriik nimetatud filiaali, esinduse või muu üksuse tegevusest tulenevate vaidluste puhul tööandja alaliseks elukohaks.

Artikkel 21

1. Tööandja vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi kas:

a)	selle liikmesriigi kohtutesse, kus on tema alaline elukoht, või

teises liikmesriigis:

i)	selle paiga kohtutesse, kus või kust kohast töötaja tavaliselt töötab, või selle paiga kohtutesse, kus ta viimati töötas, või

ii)	kui töötaja ei tööta või ei töötanud tavaliselt ainult ühes riigis, siis selle paiga kohtutesse, kus asub või asus töötaja tööle võtnud ettevõte.

2. Tööandja vastu, kelle alaline elukoht ei ole üheski liikmesriigis, võib hagi esitada liikmesriigi kohtusse vastavalt lõike 1 punktile b.

Artikkel 22

1. Tööandja võib algatada kohtumenetluse ainult töötaja alalise elukoha liikmesriigi kohtus.

2. Käesoleva jao sätted ei mõjuta õigust esitada vastuhagi kohtusse, kus käesoleva jao kohaselt on lahendamisel põhihagi.

Artikkel 23

Käesoleva jao sätetest võib kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel,

1)	mis on sõlmitud pärast vaidluse teket või

2)	mis võimaldab töötajal algatada menetluse käesolevas jaos nimetamata kohtutes.

6. JAGU

Erandlik kohtualluvus

Artikkel 24

Poolte alalisest elukohast olenemata allub asi erandlikult järgmistele liikmesriigi kohtutele:

menetluste puhul, mille esemeks on kinnisasjaõigus või kinnisasja üür või rent, selle liikmesriigi kohtutele, kus asjaomane asi asub.

Kui menetluse esemeks on kinnisasja üürimine ajutiseks isiklikuks kasutuseks maksimaalselt kuueks järjestikuseks kuuks, on pädevad siiski ka selle liikmesriigi kohtud, kus on kostja alaline elukoht, tingimusel et üürnik on füüsiline isik ning nii üürileandja kui ka üürniku alaline elukoht on samas liikmesriigis;

menetluste puhul, mille esemeks on äriühingute, muude juriidiliste isikute või füüsiliste või juriidiliste isikute ühenduste asutamise või lõpetamise õiguspärasus või õigusvõime puudumine või nende organite otsuste kehtivus, selle liikmesriigi kohtutele, kus on äriühingu, juriidilise isiku või ühenduse asukoht. Asukoha kindlakstegemisel kohaldab kohus oma rahvusvahelise eraõiguse sätteid;

3)	menetluste puhul, mille esemeks on avalike registrite kannete kehtivus, selle liikmesriigi kohtutele, kus registrit peetakse;

menetluste puhul, mis seonduvad patentide, kaubamärkide, disainilahenduste või muude sarnaste hoiuleandmise või registreerimisele kuuluvate õiguste registreerimise või kehtivusega, olenemata sellest, kas küsimus tõusetub hagi või vastuväite vormis, selle liikmesriigi kohtutele, kus hoiulevõtmist või registreerimist taotletakse, kus see on toimunud või kus see loetakse toimunuks liidu õigusakti või rahvusvahelise konventsiooni tingimuste kohaselt.

Ilma et see piiraks 5. oktoobril 1973 Münchenis allakirjutatud Euroopa patentide väljaandmise konventsiooniga Euroopa Patendiametile antud pädevust, alluvad liikmesriigi kohtutele erandlikult asjad, mis puudutavad kõnealuse liikmesriigi suhtes väljaantud Euroopa patentide registreerimist või kehtivust;

5)	menetluste puhul, mis seonduvad kohtuotsuste täitmisega, selle liikmesriigi kohtutele, kus otsus on täidetud või kuulub täitmisele.

7. JAGU

Kokkuleppest tulenev kohtualluvus

Artikkel 25

1. Kui pooled, olenemata sellest, kus on nende alaline elukoht, on kokku leppinud, et konkreetsest õigussuhtest tulenenud või tuleneda võivate vaidluste lahendamiseks on pädev liikmesriigi kohus või kohtud, on see kohus või need kohtud pädevad, välja arvatud juhul, kui kõnealune kokkulepe on sisulise kehtivuse poolest asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt tühine. Kohtualluvus on erandlik, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtualluvuse kokkulepe sõlmitakse kas:

a)	kirjalikult või suuliselt kirjaliku kinnitusega;

b)	vormis, mis vastab poolte vahel väljakujunenud tavale, või

c)	rahvusvahelise kaubanduse puhul vormis, mis vastab kaubandustavale, millest pooled olid või pidid olema teadlikud ning mis on asjaomase kaubanduse valdkonnas laialt tuntud ning mida selles valdkonnas tegutsevad asjakohast liiki lepingute pooled regulaarselt kasutavad.

2. Elektrooniliselt edastatud teave, mille puhul on võimalik kokkulepet alaliselt säilitada, võrdsustatakse kirjaliku vormiga.

3. Liikmesriigi kohtul või kohtutel, kelle pädevus on määratud usaldusühingu (trust) asutamisdokumendiga, on asutaja, usaldusosaniku või kasusaaja vastu algatatud menetluste puhul erandlik pädevus, kui asi puudutab kõnealuste isikute suhteid või nende õigusi või kohustusi, mis tulenevad usaldusühingust (trust).

4. Usaldusühingu (trust) asutamise kokkuleppe või dokumendi sätetel, millega pädevus kindlaks määratakse, ei ole õigusjõudu, kui need on vastuolus artikliga 15, 19 või 23, või kui on välistatud kohtute pädevus, kellele asi allub erandlikult artikli 24 kohaselt.

5. Kohtualluvuse kokkulepet, mis on osa lepingust, käsitatakse lepingu muudest tingimustest sõltumatu kokkuleppena.

Kohtualluvuse kokkuleppe kehtivust ei saa vaidlustada üksnes seetõttu, et leping ei ole kehtiv.

Artikkel 26

1. Lisaks käesoleva määruse muudest sätetest tulenevale pädevusele on pädev ka see liikmesriigi kohus, kuhu kostja ilmub. Käesolevat sätet ei kohaldata juhul, kui isik on ilmunud kohtusse pädevuse vaidlustamiseks või kui artikli 24 kohaselt allub asi erandlikult teisele kohtule.

2. 3., 4. või 5. jaos osutatud asjades, kus kostjaks on kindlustusvõtja, kindlustatu, kindlustuslepingu kohaselt soodustatud isik, kahjustatud isik, tarbija või töötaja, tagab kohus enne asja lõike 1 alusel menetlusse võtmist, et kostjat teavitatakse õigusest kohtualluvus vaidlustada ning kohtusse ilmumise või ilmumata jätmise tagajärgedest.

8. JAGU

Kohtualluvuse ja lubatavuse kontrollimine

Artikkel 27

Kui liikmesriigi kohtule esitatakse hagi, mis puudutab olulises osas asja, mis allub artikli 24 kohaselt erandlikult teise liikmesriigi kohtutele, deklareerib see kohus omal algatusel, et ta ei ole selles asjas pädev.

Artikkel 28

1. Kui kostja, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, vastu esitatakse hagi teise liikmesriigi kohtusse ning ta ei ilmu kohtusse, deklareerib see kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev, välja arvatud juhul, kui pädevus tuleneb käesoleva määruse sätetest.

2. Kohus peatab menetluse niikauaks, kuni on tõendatud, et kostjal on olnud võimalus menetluse algatamist käsitlev või võrdväärne dokument saada kätte piisavalt aegsasti, et ta oleks saanud end kaitsta, või on tõendatud, et selleks on võetud kõik vajalikud meetmed.

3. Käesoleva artikli lõike 2 asemel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1393/2007 (kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide kättetoimetamine)) (15) artiklit 19, kui menetluse algatamist käsitlev või võrdväärne dokument tuli kõnealuse määruse kohaselt ühest liikmesriigist teise toimetada.

4. Kui määrus (EÜ) nr 1393/2007 ei kohaldu, kohaldatakse 15. novembri 1965. aasta tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmise Haagi konventsiooni artiklit 15, kui kõnealuse konventsiooni kohaselt tuli menetluse algatamist käsitlevad või nendega võrdväärsed dokumendid välisriiki toimetada.

9. JAGU

Lis pendens ja seotud menetlused

Artikkel 29

1. Kui eri liikmesriikide kohtutesse on esitatud hagid samal alusel ja samade poolte vahel, peatab kohus, kuhu pöörduti hiljem, menetluse omal algatusel seniks, kuni on kindlaks tehtud selle kohtu pädevus, kuhu pöörduti esimesena, ilma et see piiraks artikli 31 lõike 2 kohaldamist.

2. Lõikes 1 osutatud juhtudel peab muu kohus, kuhu pöörduti, teatama selle kohtu taotluse korral, kuhu vaidlusega seoses pöörduti, viivitamata viimati nimetatud kohtule tema poole vastavalt artiklile 32 pöördumise kuupäeva.

3. Kui on kindlaks tehtud selle kohtu pädevus, kuhu pöörduti esimesena, loobub kohus, kuhu pöörduti hiljem, pädevusest esimese kohtu kasuks.

Artikkel 30

1. Kui eri liikmesriikide kohtutes on lahendamisel seotud menetlused, võivad kõik kohtud peale kohtu, kuhu pöörduti esimesena, oma menetlused peatada.

2. Kui menetlus on pooleli esimeses astmes kohtus, kuhu pöörduti esimesena, võivad ülejäänud kohtud poole taotlusel pädevusest loobuda, kui kohus, kuhu pöörduti esimesena, on kõnealustes menetlustes pädev ja kui asjaomase riigi õigus võimaldab neid menetlusi liita.

3. Käesoleva artikli tähenduses loetakse menetlused seotuks, kui nad on sedavõrd tihedalt seotud, et eri menetlustest tulenevate vastuoluliste otsuste ohu vältimiseks oleks soovitav neid menetleda ning otsuseid teha üheskoos.

Artikkel 31

1. Kui asi allub erandlikult mitmele kohtule, loobuvad kõik ülejäänud kohtud pädevusest selle kohtu kasuks, kuhu pöörduti esimesena.

2. Ilma et see piiraks artikli 26 kohaldamist, kui pöördutakse liikmesriigi kohtusse, kellele on artiklis 25 osutatud kokkuleppega antud erandlik pädevus, peatavad kõik ülejäänud liikmesriikide kohtud menetluse seni, kuni kohus, kuhu pöörduti kokkuleppe alusel, teatab, et tal puudub pädevus kokkuleppe kohaselt.

3. Kui kokkuleppega määratud kohus on teinud kindlaks kokkuleppekohase pädevuse olemasolu, loobuvad ülejäänud liikmesriikide kohtud pädevusest selle kohtu kasuks.

4. Lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata 3., 4. või 5. jaos osutatud asjades, kui hagejaks on kindlustusvõtja, kindlustatu, kindlustuslepingu kohaselt soodustatud isik, kahjustatud isik, tarbija või töötaja ning kokkulepe ei ole nimetatud jagudes sisalduvate sätete kohaselt kehtiv.

Artikkel 32

1. Käesoleva jao kohaldamisel loetakse kohtusse pöördumine toimunuks:

a)	ajal, mil kohtule esitatakse menetluse algatamist käsitlev või võrdväärne dokument, tingimusel et hageja teeb pärast seda vajaliku, et dokumendid kostjale kätte toimetada, või

b)	kui dokument tuleb kätte toimetada enne kohtule esitamist, ajal, mil kättetoimetamise eest vastutav asutus selle kätte saab, tingimusel et hageja teeb pärast seda vajaliku, et dokument kohtule esitada.

Punktis b osutatud kättetoimetamise eest vastutav asutus on esimene asutus, kes saab dokumendid, mis tuleb kätte toimetada.

2. Lõikes 1 osutatud kohus ja kättetoimetamise eest vastutav asutus märgivad üles vastavalt menetluse algatamist käsitleva dokumendi või samaväärse dokumendi esitamise või kättetoimetatavate dokumentide kättesaamise kuupäeva.

Artikkel 33

1. Kui kohtualluvus põhineb artiklil 4 või artiklitel 7, 8 või 9 ning kui sel ajal, kui liikmesriigi kohtusse pöörduti, on kolmanda riigi kohtus pooleli menetlus samal alusel ja samade poolte vahel, võib liikmesriigi kohus menetluse peatada, kui:

a)	eeldatakse, et kolmanda riigi kohus teeb otsuse, mida on võimalik tunnustada ja vajaduse korral täita kõnealuses liikmesriigis, ning

b)	liikmesriigi kohus leiab, et peatamine on nõuetekohase õigusemõistmise huvides vajalik.

2. Liikmesriigi kohus võib menetlust jätkata, kui:

a)	menetlus kolmanda riigi kohtus on peatatud või lõpetatud,

b)	liikmesriigi kohus peab ebatõenäoliseks, et menetlus kolmanda riigi kohtus viiakse lõpule mõistliku aja jooksul, või

c)	menetluse jätkamine on vajalik nõuetekohase õigusemõistmise huvides.

3. Liikmesriigi kohus lõpetab menetluse, kui menetlus kolmanda riigi kohtus on viidud lõpule ja on tehtud kohtuotsus, mida on võimalik tunnustada ja vajaduse korral täita asjaomases liikmesriigis.

4. Liikmesriigi kohus kohaldab käesolevat artiklit poole taotlusel või, kui see on siseriikliku õiguse kohaselt võimalik, omal algatusel.

Artikkel 34

1. Kui kohtualluvus põhineb artiklil 4 või artiklitel 7, 8 või 9 ning kui menetlus on kolmanda riigi kohtus pooleli sel ajal, kui liikmesriigi kohtusse pöörduti hagiga, mis on seotud kolmanda riigi kohtus menetletava hagiga, võib liikmesriigi kohus menetluse peatada, kui:

a)	eri menetlustest tulenevate vastuoluliste otsuste ohu vältimiseks on soovitatav menetleda seotud hagisid ning teha otsuseid koos,

b)	eeldatakse, et kolmanda riigi kohus teeb otsuse, mida on võimalik tunnustada ja vajaduse korral täita kõnealuses liikmesriigis, ning

c)	liikmesriigi kohus leiab, et peatamine on nõuetekohase õigusemõistmise huvides vajalik.

2. Liikmesriigi kohus võib menetlust jätkata, kui:

a)	liikmesriigi kohus peab tõenäoliseks, et vastuoluliste otsuste ohtu enam ei ole;

b)	menetlus kolmanda riigi kohtus on peatatud või lõpetatud;

c)	liikmesriigi kohus peab ebatõenäoliseks, et menetlus kolmanda riigi kohtus viiakse lõpule mõistliku aja jooksul, või

d)	menetluse jätkamine on vajalik nõuetekohase õigusemõistmise huvides.

3. Liikmesriigi kohus võib menetluse lõpetada, kui menetlus on kolmanda riigi kohtus lõpule viidud ja on tehtud kohtuotsus, mida on võimalik tunnustada ja vajaduse korral täita asjaomases liikmesriigis.

4. Liikmesriigi kohus kohaldab käesolevat artiklit poole taotlusel või, kui see on siseriikliku õiguse kohaselt võimalik, omal algatusel.

10. JAGU

Ajutised meetmed, sealhulgas kaitsemeetmed

Artikkel 35

Liikmesriigi kohtutelt võib taotleda selle liikmesriigi õigusega ettenähtud ajutiste meetmete, sealhulgas kaitsemeetmete kehtestamist isegi juhul, kui kõnealuse liikmesriigi kohtud on asja sisuliseks arutamiseks pädevad.

III PEATÜKK

TUNNUSTAMINE JA TÄITMINE

1. JAGU

Tunnustamine

Artikkel 36

1. Ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsust tunnustatakse teistes liikmesriikides ühegi erimenetluseta.

2. Huvitatud pool võib 3. jao 2. alajaos sätestatud korras taotleda, et tuvastataks artiklis 45 osutatud kohtuotsuse tunnustamisest keeldumise aluste puudumine.

3. Kui liikmesriigi kohtus toimuva menetluse tulemus sõltub sellest, kas kohtuotsuse tunnustamisest keeldutakse, kuulub see küsimus nimetatud kohtu pädevusse.

Artikkel 37

1. Pool, kes soovib liikmesriigis tugineda teises liikmesriigis tehtud kohtuotsusele, esitab:

a)	kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele, ning

b)	artikli 53 kohaselt väljastatud tunnistuse.

2. Kohus või asutus, kus tuginetakse teises liikmesriigis tehtud kohtuotsusele, võib vajaduse korral nõuda otsusele tuginevalt poolelt artikli 57 kohaselt lõike 1 punktis b osutatud tunnistuse sisu tõlke või transliteratsiooni esitamist. Kui kohus või asutus ei saa menetlust jätkata kohtotsuse tõlketa, võib ta tunnistuse sisu tõlke asemel nõuda poolelt kohtuotsuse tõlke esitamist.

Artikkel 38

Kohus või asutus, kus tuginetakse teises liikmesriigis tehtud kohtuotsusele, võib oma menetluse kas täielikult või osaliselt peatada, kui:

a)	kohtuotsus vaidlustatakse päritoluliikmesriigis või

b)	on esitatud taotlus tuvastada otsusega artiklis 45 osutatud kohtuotsuse tunnustamisest keeldumise aluste puudumine või tunnustamisest keeldumise aluse olemasolu.

2. JAGU

Täitmine

Artikkel 39

Liikmesriigis tehtud kohtuotsus, mis on selles liikmesriigis täidetav, on täidetav ka teistes liikmesriikides, ilma et oleks nõutav otsuse täidetavaks tunnistamine.

Artikkel 40

Täidetavast kohtuotsusest tuleneb seaduse alusel luba võtta kaitsemeetmeid, mis on ette nähtud taotluse saanud liikmesriigi õigusega.

Artikkel 41

1. Muus liikmesriigis tehtud kohtuotsuste täitemenetlusele kohaldatakse taotluse saanud liikmesriigi õigust, kui käesolevast jaost ei tulene teisiti. Ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsus, mis on taotluse saanud liikmesriigis täidetav, täidetakse seal samadel tingimustel kui taotluse saanud liikmesriigis tehtud kohtuotsus.

2. Erandina lõikest 1 kohaldatakse taotluse saanud liikmesriigi õiguses sätestatud täitmisest keeldumise või selle peatamise aluseid niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus artiklis 45 osutatud alustega.

3. Poolelt, kes taotleb teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuse täitmist, ei nõuta postiaadressi olemasolu taotluse saanud liikmesriigis. Samuti ei pea sellel poolel olema taotluse saanud liikmesriigis volitatud esindajat, välja arvatud juhul, kui esindaja olemasolu on kohustuslik, olenemata poolte kodakondsusest või alalisest elukohast.

Artikkel 42

1. Selleks et liikmesriigis täita teises liikmesriigis tehtud kohtuotsust, esitab taotleja pädevale täitevasutusele järgmised dokumendid:

a)	kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele, ning

b)	artikli 53 kohaselt väljastatud tunnistuse, millega tõendatakse, et kohtuotsus on täidetav, ning mis sisaldab väljavõtet kohtuotsusest ja vajaduse korral asjakohast teavet sissenõutavate menetluskulude ja intressi arvutamise kohta.

2. Selleks et liikmesriigis täita teises liikmesriigis tehtud kohtuotsust, millega määratakse ajutised meetmed, sealhulgas kaitsemeetmed, esitab taotleja pädevale täitevasutusele järgmised dokumendid:

a)	kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele,

artikli 53 kohaselt väljastatud tunnistuse, mis sisaldab meetme kirjeldust ja millega tõendatakse, et

i)	kohus on pädev asja sisuliselt arutama,

ii)	kohtuotsus on päritoluliikmesriigis täidetav ja

c)	tõendi kohtuotsuse kättetoimetamise kohta, kui meede määrati, ilma et kostjat oleks kohtusse kutsutud.

3. Pädev täitevasutus võib vajaduse korral nõuda, et taotleja esitaks tunnistuse sisu tõlke või transliteratsiooni kooskõlas artikliga 57.

4. Pädev täitevasutus võib nõuda, et taotleja esitaks kohtuotsuse tõlke üksnes juhul, kui kohus ei saa menetlust tõlketa jätkata.

Artikkel 43

1. Kui taotletakse teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuse täitmist, toimetatakse artikli 53 kohaselt väljastatud tunnistus kätte isikule, kelle vastu täitmist taotletakse, enne esimese täitemeetme võtmist. Tunnistusele lisatakse kohtuotsus, kui seda ei ole kõnealusele isikule juba kätte toimetatud.

2. Kui selle isiku alaline elukoht, kelle vastu täitmist taotletakse, on muus liikmesriigis kui päritoluliikmesriigis, võib ta kohtuotsuse täitmise vaidlustamiseks nõuda kohtuotsuse tõlget, kui kirjalik kohtuotsus ei ole üheski järgmises keeles või kui kohtuotsusele ei ole lisatud tõlget ühtegi järgmisesse keelde:

a)	keel, millest ta aru saab, või

b)	selle liikmesriigi ametlik keel, kus on tema alaline elukoht või, kui selles liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, selle paiga ametlik keel või üks ametlikest keeltest, kus on tema alaline elukoht.

Kui on esitatud esimese lõigu kohane kohtuotsuse tõlke nõue, ei tohi võtta muid täitemeetmeid kui kaitsemeetmeid seni, kuni isikule, kelle vastu täitmist taotletakse, on esitatud kohtuotsuse tõlge.

Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui kohtuotsus on isikule, kelle vastu täitmist taotletakse, juba jätte toimetatud ühes esimeses lõigus osutatud keeles või sellele on lisatud tõlge ühte nimetatud keelde.

3. Käesolevat artiklit ei kohaldata kohtuotsusega kehtestatud kaitsemeetme täitmise suhtes või kui täitmist taotlev isik taotleb kaitsemeetmeid artikli 40 kohaselt.

Artikkel 44

1. Kui esitatakse kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotlus 3. jao 2. alajao kohaselt, võib taotluse saanud liikmesriigi kohus selle isiku taotlusel, kelle vastu täitmist taotletakse, teha järgmist:

a)	piirduda täitemenetluses üksnes kaitsemeetmete võtmisega;

b)	seada täitmise tingimuseks kautsjoni tasumise, määrates oma äranägemisel kindlaks selle suuruse või

c)	peatada täitemenetluse kas täielikult või osaliselt.

2. Taotluse saanud liikmesriigi pädev asutus peatab täitemenetluse selle isiku taotlusel, kelle vastu täitmist taotletakse, kui kõnealuse kohtuotsuse täidetavus on päritoluliikmesriigis peatunud.

3. JAGU

Tunnustamisest või täitmisest keeldumine

1. alajagu

Tunnustamisest keeldumine

Artikkel 45

1. Kohtuotsuse tunnustamisest keeldutakse huvitatud poole taotlusel:

a)	kui tunnustamine on selgelt vastuolus taotluse saanud liikmesriigi avaliku korraga (ordre public);

kui kohtuotsus on tehtud tagaselja ning kostjale ei toimetatud menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või võrdväärset dokumenti kätte piisavalt aegsasti ja sellisel viisil, et ta oleks saanud end kaitsta, välja arvatud juhul, kui kostja ei algatanud kohtuotsuse vaidlustamise menetlust, kui tal oli selleks võimalus;

c)	kui kohtuotsus on vastuolus kohtuotsusega, mis on tehtud samade poolte vahel taotluse saanud liikmesriigis;

d)	kui kohtuotsus on vastuolus samal alusel ja samade poolte vahel esitatud hagi alusel teises liikmesriigis või kolmandas riigis tehtud varasema otsusega, kui varasem kohtuotsus vastab taotluse saanud liikmesriigis tunnustamiseks vajalikele tingimustele või

kui kohtuotsus on vastuolus:

i)	II peatüki 3., 4. või 5. jaoga, kui kostjaks oli kindlustusvõtja, kindlustatu, kindlustuslepingu kohaselt soodustatud isik, kahjustatud isik, tarbija või töötaja või

ii)	II peatüki 6. jaoga.

2. Lõike 1 punktis e osutatud kohtualluvuse aluseid kontrollivale kohtule, kellele taotlus esitati, on siduvad tuvastatud asjaolud, millele otsuse teinud kohus tugines oma pädevuse kindlakstegemisel.

3. Ilma et see piiraks lõike 1 punkti e kohaldamist, ei või otsuse teinud kohtu pädevust kontrollida. Lõike 1 punktis a osutatud avalikku korda (ordre public) ei kohaldata kohtualluvuse suhtes.

4. Kohtuotsuse tunnustamisest keeldumise taotlus esitatakse 2. alajaos ja, kui see on asjakohane, 4. jaos sätestatud korras.

2. alajagu

Täitmisest keeldumine

Artikkel 46

Kohtuotsuse täitmisest keeldutakse selle isiku taotlusel, kelle vastu kohtuotsuse täitmist taotletakse, artiklis 45 osutatud alusel.

Artikkel 47

1. Täitmisest keeldumise taotlus esitatakse kohtule, mis on asjaomase liikmesriigi poolt vastavalt artikli 75 punktile a komisjonile esitatud teatele kohus, kellele tuleb esitada kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotlus.

2. Täitmisest keeldumise menetlusele kohaldatakse käesoleva määrusega hõlmamata osas taotluse saanud liikmesriigi õigust.

3. Taotlejal esitab kohtule kohtuotsuse koopia ning vajaduse korral kohtuotsuse tõlke või transliteratsiooni.

Kohus võib loobuda esimeses lõigus osutatud dokumentide esitamise nõudest, kui tal on need juba olemas või kui ta peab ebamõistlikuks nõuda taotlejalt nende esitamist. Viimati nimetatud juhul võib kohus nõuda dokumentide esitamist teiselt poolelt.

4. Poolelt, kes taotleb teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuse täitmisest keeldumist, ei nõuta postiaadressi olemasolu taotluse saanud liikmesriigis. Samuti ei pea sellel poolel olema taotluse saanud liikmesriigis volitatud esindajat, välja arvatud juhul, kui esindaja olemasolu on kohustuslik, olenemata poolte kodakondsusest või alalisest elukohast.

Artikkel 48

Kohus teeb otsuse täitmisest keeldumise taotluse kohta viivitamata.

Artikkel 49

1. Kumbki pool võib kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotluse kohta tehtud otsuse edasi kaevata.

2. Apellatsioonkaebus esitatakse kohtule, mis on asjaomase liikmesriigi poolt vastavalt artikli 75 punktile b komisjonile esitatud teatele kohus, kellele tuleb esitada kohtuotsuse täitmise keeldumise taotlus.

Artikkel 50

Apellatsioonkaebuse alusel tehtud otsust saab edasi kaevata üksnes siis, kui asjaomane liikmesriik on sellest komisjoni teavitanud vastavalt artikli 75 punktile c.

Artikkel 51

1. Kohus, kellele esitatakse kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotlus, või kohus, kes menetleb artikli 49 või artikli 50 alusel esitatud kaebust, võib menetluse peatada, kui kohtuotsus on päritoluliikmesriigis üldkorras edasi kaevatud või edasikaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud. Viimati nimetatud juhul võib kohus määrata tähtaja, mille jooksul tuleb kaebus esitada.

2. Kui kohtuotsus on tehtud Iirimaal, Küprosel või Ühendkuningriigis, käsitatakse kõiki päritoluliikmesriigi edasikaebamisvõimalusi lõike 1 kohaldamisel edasi kaebamisena üldkorras.

4. JAGU

Üldsätted

Artikkel 52

Ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsus ei kuulu ühelgi juhul taotluse saanud liikmesriigis sisulisele läbivaatamisele.

Artikkel 53

Otsuse teinud kohus väljastab huvitatud poole taotlusel tunnistuse, kasutades I lisas esitatud vormi.

Artikkel 54

1. Kui kohtuotsus sisaldab meedet või korraldust, mida taotluse saanud liikmesriigi õiguses ei tunta, kohandatakse seda meedet või korraldust võimalikult suurel määral asjaomase liikmesriigi õiguses tuntud meetmeks või korralduseks, millel on samaväärne mõju ning sarnased eesmärgid.

Kohandamisel ei tohi olla päritoluliikmesriigi õiguses sätestatust kaugemaleulatuvat toimet.

2. Pool võib meetme või korralduse kohandamise kohtus vaidlustada.

3. Vajaduse korral võidakse poolelt, kes tugineb kohtuotsusele või taotleb selle täitmist, nõuda kohtuotsuse tõlke või transliteratsiooni esitamist.

Artikkel 55

Liikmesriigis tehtud kohtuotsus, millega määratakse karistusena karistusmakse, on taotluse saanud liikmesriigis täitmisele pööratav üksnes juhul, kui otsuse teinud kohus on tasutava summa lõplikult kindlaks määranud.

Artikkel 56

Poolelt, kes taotleb ühes liikmesriigis teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuse täitmist, ei nõuta kautsjoni ega deposiiti, olenemata vormist, põhjusel, et ta on välisriigi kodanik või et tema alaline või peamine elukoht ei ole taotluse saanud liikmesriigis.

Artikkel 57

1. Juhul kui käesoleva määruse kohaselt on nõutav tõlge või transliteratsioon, tehakse tõlge või transliteratsioon asjaomase liikmesriigi ametlikku keelde või, kui selles liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, siis teises liikmesriigis tehtud kohtuotsusele tuginemise või taotluse esitamise paigas toimuva kohtumenetluse ametlikku keelde vastavalt kõnealuse liikmesriigi õigusele.

2. Artiklites 53 ja 60 osutatud vormide esitamiseks võib tõlke või transliteratsiooni teha ka mõnesse muusse liidu institutsioonide ametlikku keelde, mille aktsepteerimisest asjaomane liikmesriik on teatanud.

3. Kõik käesoleva määruse alusel nõutavad tõlked teeb isik, kellel on liikmesriigis selleks pädevus.

IV PEATÜKK

AMETLIKUD DOKUMENDID JA KOHTULIKUD KOKKULEPPED

Artikkel 58

1. Ametlik dokument, mis on päritoluliikmesriigis täidetav, on täidetav teistes liikmesriikides, ilma et oleks nõutav dokumendi täidetavaks tunnistamine. Ametliku dokumendi täitmisest võib keelduda üksnes juhul, kui selle täitmine on selgelt vastuolus taotluse saanud liikmesriigi avaliku korraga (ordre public).

Ametlike dokumentide suhtes kohaldatakse vajaduse korral III peatüki 2. jao, 3. jao 2. alajao ja 4. jao sätteid.

2. Ametlik dokument peab vastama päritoluliikmesriigis selle ehtsuse kindlakstegemiseks esitatavatele tingimustele.

Artikkel 59

Kohtulik kokkulepe, mis on päritoluliikmesriigis täitmisele pööratav, täidetakse teistes liikmesriikides samadel tingimustel nagu ametlikke dokumente.

Artikkel 60

Päritoluliikmesriigi pädev asutus või kohus väljastab huvitatud poole taotlusel II lisas esitatud vormi kasutades tunnistuse, mis sisaldab ametlikus dokumendis kajastuva täitmisele kuuluva kohustuse või kohtulikus kokkuleppes kajastuva poolte kokkuleppe kokkuvõtet.

V PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 61

Käesoleva määruse raames ei nõuta liikmesriigis välja antud dokumentide legaliseerimist ega muu sarnase formaalsuse täitmist.

Artikkel 62

1. Et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus siseriiklikku materiaalõigust.

2. Kui poole alaline elukoht ei ole liikmesriigis, kelle kohtutele on asja kohta hagi esitatud, kohaldab kohus teise liikmesriigi õigust, et selgitada, kas nimetatud poole alaline elukoht on selles liikmesriigis.

Artikkel 63

1. Käesoleva määruse kohaldamisel on äriühingu või muu juriidilise isiku või füüsiliste või juriidiliste isikute ühenduse alaline asukoht seal, kus on tema:

a)	põhikirjajärgne asukoht,

b)	juhatuse asukoht või

c)	peamine äritegevuse koht.

2. Iirimaal, Küprosel ja Ühendkuningriigis tähendab „põhikirjajärgne asukoht” registrijärgset asukohta või kui sellist asukohta ei ole, siis asutamise kohta, või kui ka sellist kohta ei ole, siis kohta, mille õiguse alusel asutamine toimus.

3. Et teha kindlaks, kas usaldusühingu (trust) alaline asukoht on selles liikmesriigis, kus asub kohus, kuhu pöörduti, kohaldab kohus enda riigi rahvusvahelise eraõiguse sätteid.

Artikkel 64

Ilma et see piiraks siseriikliku õiguse soodsamate sätete kohaldamist, võivad neid isikuid, kelle alaline elukoht on liikmesriigis ja kelle vastu on seoses tahtmatult sooritatud õigusrikkumisega algatatud kriminaalmenetlus sellise teise liikmesriigi kohtus, mille kodanikud nad ei ole, kaitsta selleks kvalifitseeritud isikud ka juhul, kui nad ise kohtusse ei ilmu. Kohus, kuhu pöörduti, võib siiski nõuda isiklikult kohtu ette ilmumist; ilmumata jätmise korral ei pea teised liikmesriigid tunnustama ega täitma tsiviilasjas tehtud kohtuotsust, mille puhul asjaomasel isikul ei olnud võimalust end kaitsta.

Artikkel 65

1. Artikli 8 punktis 2 ja artiklis 13 sätestatud kohtualluvusele tagatist või garantiid puudutavas hagis või muus kolmandate isikute osalusega menetluses võib komisjoni poolt artikli 76 lõike 1 punkti b ja artikli 76 lõike 2 kohaselt koostatud loetelus nimetatud liikmesriikides tugineda ainult siseriiklikus õiguses ettenähtud tingimustel. Isikut, kelle alaline elukoht on teises liikmesriigis, võib kutsuda ühinema kõnealuste liikmesriikide kohtutes toimuvate menetlustega vastavalt kõnealuses loetelus osutatud kolmanda isiku kaasamise sätetele.

2. Liikmesriigis artikli 8 punkti 2 või artikli 13 alusel tehtud kohtuotsuseid tunnustatakse ja täidetakse III peatüki kohaselt mis tahes muus liikmesriigis. Lõikes 1 mainitud loetelus nimetatud liikmesriikides tehtud kohtuotsuste võimalikku lõike 1 kohaldamisest tulenevat mõju kolmandatele isikutele vastavalt nende liikmesriikide õigusele tunnustatakse kõikides liikmesriikides.

3. Lõikes 1 osutatud loetelus nimetatud liikmesriigid esitavad nõukogu otsusega 2001/470/EÜ (16) loodud tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa kohtute võrgu („Euroopa kohtute võrk”) raames teavet selle kohta, kuidas teha nende siseriikliku õiguse kohaselt kindlaks lõike 2 teises lauses nimetatud kohtuotsuste mõju.

VI PEATÜKK

ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 66

1. Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse üksnes 10. jaanuaril 2015 või pärast seda algatatud kohtumenetluste, ametlikult koostatud või ametlike dokumentidena registreeritud ametlike dokumentide ja kinnitatud või sõlmitud kohtulike kokkulepete suhtes.

2. Erandina artiklist 80 jätkatakse määruse (EÜ) nr 44/2001 kohaldamist enne 10. jaanuari 2015 algatatud kohtumenetlustes tehtud otsuste, ametlikult koostatud või ametlike dokumentidena registreeritud ametlike dokumentide ja kinnitatud või sõlmitud kohtulike kokkulepete suhtes, mis kuuluvad nimetatud määruse kohaldamisalasse.

VII PEATÜKK

SEOS TEISTE DOKUMENTIDEGA

Artikkel 67

Käesoleva määruse kohaldamine ei piira nende sätete kohaldamist, millega reguleeritakse kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist konkreetses valdkonnas ja mis sisalduvad liidu õigusaktides või selliste õigusaktide kohaselt ühtlustatud siseriiklikes õigusaktides.

Artikkel 68

1. Käesolev määrus asendab 1968. aasta Brüsseli konventsiooni liikmesriikidevahelistes suhetes, välja arvatud nende liikmesriikide territooriumide puhul, mis kuuluvad nimetatud konventsiooni territoriaalsesse kohaldamisalasse, kuid mis jäävad väljapoole käesoleva määruse territoriaalset kohaldamisala vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 355.

2. Kui käesolev määrus asendab liikmesriikidevahelistes suhetes 1968. aasta Brüsseli konventsiooni sätteid, loetakse kõik viited nimetatud konventsioonile viideteks käesolevale määrusele.

Artikkel 69

Kui artiklites 70 ja 71 ei ole sätestatud teisiti, asendab käesolev määrus liikmesriikidevahelistes suhetes konventsioone, mis käsitlevad küsimusi, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust. Eelkõige asendab käesolev määrus komisjoni poolt artikli 76 lõike 1 punkti c ja artikli 76 lõike 2 kohaselt koostatud loetelus sisalduvaid konventsioone.

Artikkel 70

1. Artiklis 69 nimetatud konventsioonid jäävad ka edaspidi jõusse valdkondades, mida käesoleva määrusega ei reguleerita.

2. Need kehtivad enne määruse (EÜ) nr 44/2001 jõustumise kuupäeva tehtud kohtuotsuste, ametlikult koostatud või ametlikult registreeritud ametlike dokumentide ja kinnitatud või sõlmitud kohtulike kokkulepete suhtes.

Artikkel 71

1. Käesolev määrus ei mõjuta konventsioone, millega liikmesriigid on liitunud ja millega reguleeritakse kohtualluvust või kohtuotsuste tunnustamist või täitmist konkreetses valdkonnas.

2. Ühetaolise tõlgendamise tagamiseks kohaldatakse lõiget 1 järgmiselt:

käesolev määrus ei takista konkreetset valdkonda käsitleva konventsiooniga ühinenud liikmesriigi kohtul saamast pädevust selle konventsiooni kohaselt isegi juhul, kui kostja alaline elukoht on muus liikmesriigis, kes ei ole selle konventsiooniga ühinenud. Igal juhul kohaldab menetlev kohus käesoleva määruse artiklit 28;

b)	liikmesriigi kohtus konkreetset valdkonda käsitlevas konventsioonis sätestatud kohtualluvuse kohaselt tehtud kohtuotsust tunnustavad ja täidavad teised liikmesriigid käesoleva määruse kohaselt.

Kui konkreetset valdkonda käsitlev konventsioon, millega on ühinenud nii päritoluliikmesriik kui ka taotluse saanud liikmesriik, sisaldab kohtuotsuste tunnustamise või täitmise tingimusi, kohaldatakse neid tingimusi. Igal juhul võib kohaldada käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist.

Artikkel 72

Käesolev määrus ei mõjuta kokkuleppeid, millega liikmesriigid kohustusid enne määruse (EÜ) nr 44/2001 jõustumist 1968. aasta Brüsseli konventsiooni artikli 59 kohaselt mitte tunnustama eelkõige teises kõnealuse konventsiooni osalisriigis tehtud kohtuotsust isiku suhtes, kelle alaline või peamine elukoht on kolmandas riigis, kui nimetatud konventsiooni artiklis 4 sätestatud juhtudel võis kohtuotsus põhineda üksnes kõnealuse konventsiooni artikli 3 teises lõigus ettenähtud pädevusel.

Artikkel 73

1. Käesolev määrus ei mõjuta 2007. aasta Lugano konventsiooni kohaldamist.

2. Käesolev määrus ei mõjuta 1958. aasta New Yorgi konventsiooni kohaldamist.

3. Käesolev määrus ei mõjuta kolmanda riigi ja liikmesriigi vahel enne määruse (EÜ) nr 44/2001 jõustumise kuupäeva sõlmitud kahepoolsete konventsioonide ja lepingute kohaldamist, mis hõlmavad käesoleva määrusega reguleeritud küsimusi.

VIII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 74

Liikmesriigid esitavad Euroopa kohtute võrgu raames teabe avalikustamise eesmärgil täitmist käsitlevate siseriiklike eeskirjade ja menetluste kirjelduse, sealhulgas täitevasutuste nimekirja ning teabe täitmise piirangute, eelkõige võlgniku kaitse eeskirjade ning aegumistähtaegade kohta.

Liikmesriigid ajakohastavad seda teavet pidevalt.

Artikkel 75

Liikmesriigid esitavad komisjonile 10. jaanuariks 2014 järgmise teabe:

a)	kohtud, kellele tuleb esitada kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotlus artikli 47 lõike 1 kohaselt;

b)	kohtud, kellele tuleb esitada kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotluse kohta tehtud otsuse edasikaebus artikli 49 lõike 2 kohaselt;

c)	kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebused artikli 50 kohaselt, ning

d)	keeled, mida aktsepteeritakse vormide tõlkimiseks, millele on viidatud artikli 57 lõikes 2.

Komisjon teeb kõnealuse teabe avalikult kättesaadavaks kõikide asjakohaste vahendite abil, kasutades eelkõige Euroopa kohtute võrku.

Artikkel 76

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile:

a)	artikli 5 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 2 osutatud kohtualluvuse eeskirjad,

b)	artiklis 65 osutatud sätted kolmanda isiku kaasamise kohta ning

c)	artiklis 69 osutatud konventsioonid.

2. Komisjon koostab liikmesriikidelt saadud teabe alusel, millele on osutatud lõikes 1, vastavad loetelud.

3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni nimetatud loetelude võimalikest hilisematest muudatustest. Komisjon muudab seejärel loetelusid.

4. Komisjon avaldab loetelud ja nende hilisemad muudatused Euroopa Liidu Teatajas.

5. Komisjon teeb kogu lõigete 1 ja 3 kohaselt saadud teabe avalikult kättesaadavaks kõikide asjakohaste vahendite abil, kasutades eelkõige Euroopa kohtute võrku.

Artikkel 77

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 78 vastu delegeeritud õigusakte I ja II lisa muutmiseks.

Artikkel 78

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 77 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 9. jaanuarist 2013.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 77 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 77 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 79

Komisjon esitab 11. jaanuariks 2022 Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Nimetatud aruanne sisaldab hinnangut võimaliku vajaduse kohta laiendada täiendavalt kohtualluvuse eeskirju kostjatele, kelle alaline elukoht ei ole liikmesriigis, võttes arvesse käesoleva määruse toimimist ja võimalikke arenguid rahvusvahelisel tasandil. Kui see on asjakohane, lisatakse aruandele määruse muutmise ettepanekud.

Artikkel 80

Käesoleva määrusega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 44/2001. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt III lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 81

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 10. jaanuarist 2015, välja arvatud artiklid 75 ja 76, mida kohaldatakse alates 10. jaanuarist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlas aluslepingutega.

Strasbourg, 12. detsember 2012

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

A. D. MAVROYIANNIS

(1) ELT C 218, 23.7.2011, lk 78.

(2) Euroopa Parlamendi 20. novembri 2012. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 6. detsembri 2012. aasta otsus.

(3) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1.

(4) ELT C 115, 4.5.2010, lk 1.

(5) EÜT L 299, 31.12.1972, lk 32, EÜT L 304, 30.10.1978, lk 1, EÜT L 388, 31.12.1982, lk 1, EÜT L 285, 3.10.1989, lk 1, EÜT C 15, 15.1.1997, lk 1. Konsolideeritud tekst EÜT C 27, 26.1.1998, lk 1.

(6) EÜT L 319, 25.11.1988, lk 9.

(7) ELT L 120, 5.5.2006, lk 22.

(8) ELT L 147, 10.6.2009, lk 5.

(9) ELT L 7, 10.1.2009, lk 1.

(10) EÜT L 74, 27.3.1993, lk 74.

(11) ELT L 157, 30.4.2004, lk 45.

(12) EÜT L 174, 27.6.2001, lk 1.

(13) ELT L 299, 16.11.2005, lk 62.

(14) ELT L 335, 17.12.2009, lk 1.

(15) ELT L 324, 10.12.2007, lk 79.

(16) EÜT L 174, 27.6.2001, lk 25.

I LISA

II LISA

III LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EÜ) nr 44/2001	Käesolev määrus
Artikli 1 lõige 1	Artikli 1 lõige 1
Artikli 1 lõike 2 sissejuhatus	Artikli 1 lõike 2 sissejuhatus
Artikli 1 lõike 2 punkt a	Artikli 1 lõike 2 punktid a ja f
Artikli 1 lõike 2 punktid b–d	Artikli 1 lõike 2 punktid b–d
—	Artikli 1 lõike 2 punkt e
Artikli 1 lõige 3	—
—	Artikkel 2
Artikkel 2	Artikkel 4
Artikkel 3	Artikkel 5
Artikkel 4	Artikkel 6
Artikli 5 sissejuhatus	Artikli 7 sissejuhatus
Artikli 5 punkt 1	Artikli 7 punkt 1
Artikli 5 punkt 2	—
Artikli 5 punktid 3 ja 4	Artikli 7 punktid 2 ja 3
—	Artikli 7 punkt 4
Artikli 5 punktid 5–7	Artikli 7 punktid 5–7
Artikkel 6	Artikkel 8
Artikkel 7	Artikkel 9
Artikkel 8	Artikkel 10
Artikkel 9	Artikkel 11
Artikkel 10	Artikkel 12
Artikkel 11	Artikkel 13
Artikkel 12	Artikkel 14
Artikkel 13	Artikkel 15
Artikkel 14	Artikkel 16
Artikkel 15	Artikkel 17
Artikkel 16	Artikkel 18
Artikkel 17	Artikkel 19
Artikkel 18	Artikkel 20
Artikli 19 punktid 1 ja 2	Artikli 21 lõige 1
—	Artikli 21 lõige 2
Artikkel 20	Artikkel 22
Artikkel 21	Artikkel 23
Artikkel 22	Artikkel 24
Artikli 23 lõiked 1 ja 2	Artikli 25 lõiked 1 ja 2
Artikli 23 lõige 3	—
Artikli 23 lõiked 4 ja 5	Artikli 25 lõiked 3 ja 4
—	Artikli 25 lõige 5
Artikkel 24	Artikli 26 lõige 1
—	Artikli 26 lõige 2
Artikkel 25	Artikkel 27
Artikkel 26	Artikkel 28
Artikli 27 lõige 1	Artikli 29 lõige 1
—	Artikli 29 lõige 2
Artikli 27 lõige 2	Artikli 29 lõige 3
Artikkel 28	Artikkel 30
Artikkel 29	Artikli 31 lõige 1
—	Artikli 31 lõige 2
—	Artikli 31 lõige 3
—	Artikli 31 lõige 4
Artikkel 30	Artikli 32 lõike 1 punktid a ja b
—	Artikli 32 lõike 1 teine lõik
—	Artikli 32 lõige 2
—	Artikkel 33
—	Artikkel 34
Artikkel 31	Artikkel 35
Artikkel 32	Artikli 2 punkt a
Artikkel 33	Artikkel 36
—	Artikkel 37
—	Artikkel 39
—	Artikkel 40
—	Artikkel 41
—	Artikkel 42
—	Artikkel 43
—	Artikkel 44
Artikkel 34	Artikli 45 lõike 1 punktid a–d
Artikli 35 lõige 1	Artikli 45 lõike 1 punkt e
Artikli 35 lõige 2	Artikli 45 lõige 2
Artikli 35 lõige 3	Artikli 45 lõige 3
—	Artikli 45 lõige 4
Artikkel 36	Artikkel 52
Artikli 37 lõige 1	Artikli 38 lõike 1 punkt a
Artikkel 38	—
Artikkel 39	—
Artikkel 40	—
Artikkel 41	—
Artikkel 42	—
Artikkel 43	—
Artikkel 44	—
Artikkel 45	—
Artikkel 46	—
Artikkel 47	—
Artikkel 48	—
—	Artikkel 46
—	Artikkel 47
—	Artikkel 48
—	Artikkel 49
—	Artikkel 50
—	Artikkel 51
—	Artikkel 54
Artikkel 49	Artikkel 55
Artikkel 50	—
Artikkel 51	Artikkel 56
Artikkel 52	—
Artikkel 53	—
Artikkel 54	Artikkel 53
Artikli 55 lõige 1	—
Artikli 55 lõige 2	Artikli 37 lõige 2 ja artikli 47 lõige 3 ja artikkel 57
Artikkel 56	Artikkel 61
Artikli 57 lõige 1	Artikli 58 lõige 1
Artikli 57 lõige 2	—
Artikli 57 lõige 3	Artikli 58 lõige 2
Artikli 57 lõige 4	Artikkel 60
Artikkel 58	Artikkel 59 ja artikkel 60
Artikkel 59	Artikkel 62
Artikkel 60	Artikkel 63
Artikkel 61	Artikkel 64
Artikkel 62	Artikkel 3
Artikkel 63	—
Artikkel 64	—
Artikkel 65	Artikli 65 lõiked 1 ja 2
—	Artikli 65 lõige 3
Artikkel 66	Artikkel 66
Artikkel 67	Artikkel 67
Artikkel 68	Artikkel 68
Artikkel 69	Artikkel 69
Artikkel 70	Artikkel 70
Artikkel 71	Artikkel 71
Artikkel 72	Artikkel 72
—	Artikkel 73
Artikkel 73	Artikkel 79
Artikli 74 lõige 1	Artikli 75 esimese lõigu punktid a, b ja c ning artikli 76 lõike 1 punkt a
Artikli 74 lõige 2	Artikkel 77
—	Artikkel 78
—	Artikkel 80
Artikkel 75	—
Artikkel 76	Artikkel 81
I lisa	Artikli 76 lõike 1 punkt a
II lisa	Artikli 75 punkt a
III lisa	Artikli 75 punkt b
IV lisa	Artikli 75 punkt c
V lisa	I ja II lisa
VI lisa	II lisa
—	III lisa