KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 600/2012,

21. juuni 2012,

milles käsitletakse kasvuhoonegaaside heite- ja tonnkilomeetriaruannete tõendamist ja tõendajate akrediteerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (1), eriti selle artikli 15 neljandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse sätted direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt esitatud aruannete tõendamiseks ning tõendajate akrediteerimiseks ja järelevalveks.

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 765/2008 kohaldamist, täpsustatakse käesolevas määruses ka sätteid, milles käsitletakse tõendajate vastastikust tunnustamist ja riiklike akrediteerimisasutuste vastastikust hindamist vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 15.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013 tekkivate kasvuhoonegaaside heite- ja tonnkilomeetriandmete suhtes, mis on teatatud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 14 kohastes aruannetes.

Artikkel 3

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse lisaks direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 3 ja määruse (EL) nr 601/2012 artiklis 3 sätestatud mõistetele järgmisi mõisteid:

1)   „avastamisrisk”– risk, et tõendaja ei avasta olulist väärkajastamist;

2)   „akrediteerimine”– riikliku akrediteerimisasutuse kinnitus selle kohta, et tõendaja vastab harmoneeritud standarditega kehtestatud nõuetele määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punkti 9 tähenduses ning käesolevas määruses sätestatud nõuetele käitaja või õhusõiduki käitaja aruande tõendamiseks käesoleva määruse kohaselt;

3)   „tõendaja”– juriidiline isik või muu õigussubjekt, kes viib läbi tõendamistoimingud vastavalt käesolevale määrusele ja kellel on tõendamisaruande väljaandmise ajal määruse (EÜ) nr 765/2008 ja käesoleva määruse kohane riikliku akrediteerimisasutuse akrediteering, või füüsiline isik, kes on selleks muul viisil volitatud, ilma et see piiraks kõnealuse määruse artikli 5 lõike 2 kohaldamist;

4)   „tõendamine”– tõendaja poolt läbi viidud toimingud tõendamisaruande väljaandmiseks käesoleva määruse kohaselt;

5)   „oluline väärkajastamine”– väärkajastamine, mis tõendaja arvates ületab üksikult või koos muude väärkajastamistega olulisuse taseme või võib mõjutada käitaja või õhusõiduki käitaja aruande käsitlemist pädeva asutuse poolt;

6)   „käitaja või õhusõiduki käitaja aruanne”– aastaheite aruanne, mille käitaja või õhusõiduki käitaja esitab direktiivi 2003/87/EÜ artikli 14 lõike 3 kohaselt või tonnkilomeetriaruanne, mille õhusõiduki käitaja esitab kõnealuse direktiivi artikli 3e ja artikli 3f kohaselt selleks, et taotleda saastekvootide eraldamist;

7)   „akrediteerimisulatus”– I lisas osutatud tegevusalad, mille kohta akrediteeringut taotletakse või mille kohta see on antud;

8)   „pädevus”– võime rakendada teadmisi ja oskusi toimingu teostamiseks;

9)   „olulisuse tase”– kvantitatiivne läviväärtus või künnis, millest ülespoole loeb tõendaja väärkajastamisi üksikult või koos muude väärkajastamistega olulisteks;

10)   „ohjesüsteem”– käitaja või õhusõiduki käitaja riskianalüüs ja kõik ohjemeetmed, mille käitaja või õhusõiduki käitaja on määruse (EL) nr 601/2012 artikli 58 kohaselt kehtestanud, dokumenteerinud ja rakendanud ning mida ta haldab, sealhulgas toimingute pidev juhtimine;

11)   „ohjemeetmed”– toimingud või meetmed, mida käitaja või õhusõiduki käitaja on omariski vähendamiseks rakendanud;

12)   „mittevastavus”– üks järgmistest tegevustest:

13)   „tegevuskoht”– õhusõiduki käitaja heite- või tonnkilomeetriaruande tõendamisel asukoht, kus seireprotsess on määratletud ja kus seda juhitakse, sealhulgas asukohad, kus asjaomaseid andmeid ning teavet ohjatakse ja säilitatakse;

14)   „ohjekeskkond”– keskkond, kus sisemine ohjesüsteem töötab ning üldmeetmed, mida käitaja või õhusõiduki käitaja juhtkond võtab selleks, et tagada teadlikkus sellest sisemisest ohjesüsteemist;

15)   „omarisk”– käitaja või õhusõiduki käitaja aruandes sisalduva näitaja tundlikkus väärkajastamiste suhtes, mis võivad olla olulised üksikult või koos muude väärkajastamistega, enne mis tahes seotud ohjemeetmete mõju arvessevõtmist;

16)   „ohjerisk”– käitaja või õhusõiduki käitaja aruandes sisalduva parameetri tundlikkus väärkajastamiste suhtes, mis võivad olla olulised üksikult või koos muude väärkajastamistega ning mida ei saa ohjesüsteemiga õigeaegselt vältida ega avastada ja parandada;

17)   „tõendamisrisk”– omariski, ohjeriski ja avastamisriski hõlmav risk, et tõendaja esitab ebaõige arvamuse, kui käitaja või õhusõiduki käitaja aruandes esineb olulisi väärkajastamisi;

18)   „piisav kindlus”– tõendaja arvamuses väljendatud kõrge, kuid mitte absoluutne kindlustase selle kohta, et tõendatavas käitaja või õhusõiduki käitaja aruandes ei esine olulisi väärkajastamisi;

19)   „analüütilised menetlused”– andmete kõikumiste ja suundumuste analüüs, sealhulgas seoste analüüs, kui seosed on vastuolus muu asjakohase teabega või kalduvad kõrvale prognoositud kogustest;

20)   „tõendamise sisedokumendid”– kõik sisedokumendid, mis tõendaja on koostanud selleks, et jäädvustada kõik käitaja või õhusõiduki käitaja aruande tõendamiseks läbiviidud toimingutega seotud dokumentaalsed tõendid ja põhjendused;

21)   „ELi HKSi juhtaudiitor”– ELi HKSi audiitor, kelle ülesanne on juhtida ja kontrollida tõendamisrühma, kes vastutab käitaja või õhusõiduki käitaja aruande tõendamise ja seda käsitleva aruande koostamise eest;

22)   „ELi HKSi audiitor”– käitaja või õhusõiduki käitaja aruande tõendamise eest vastutava tõendamisrühma üksikliige, kes ei ole ELi HKSi juhtaudiitor;

23)   „tehniline ekspert”– isik, kellel on teatud valdkonnas üksikasjalikud teadmised ja erialane asjatundlikkus, mis on vajalik tõendamistoimingute teostamiseks III peatüki kohaldamisel ja akrediteerimistoimingute teostamiseks V peatüki kohaldamisel;

24)   „kindlustase”– kindluse aste, mille tõendaja annab tõendamisaruande kohta ning mille aluseks on eesmärk vähendada tõendamisriski vastavalt tõendamisülesande asjaoludele;

25)   „assessor”– riikliku akrediteerimisasutuse määratud isik, kes üksi või hindamisrühma liikmena viib läbi tõendaja hindamise käesoleva määruse kohaselt;

26)   „peaassessor”– assessor, kellele on antud üldine vastutus tõendaja hindamiseks käesoleva määruse kohaselt;

27)   „väärkajastamine”– väljajätmine, moonutamine või viga käitaja või õhusõiduki käitaja esitatud andmetes, arvestamata mõõtemääramatust, mis on lubatud määruse (EL) nr 601/2012 artikli 12 lõike 1 punkti a kohaselt;

Artikkel 4

Vastavuse eeldus

Kui tõendaja tõendab oma vastavust asjaomastes määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 9 määratletud harmoneeritud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidele, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tõendaja vastavust käesoleva määruse peatükis II ja III sätestatud nõuetele, kui kohaldatavad harmoneeritud standardid hõlmavad neid nõudeid.

Artikkel 5

Akrediteerimise üldraamistik

Kui käesolevas määruses ei ole kehtestatud erisätteid riikliku akrediteerimisasutuse koosseisu või akrediteerimisega seotud tegevuse ja nõuete kohta, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 asjaomaseid sätteid.

II   PEATÜKK

TÕENDAMINE

Artikkel 6

Tõendamise usaldusväärsus

Tõendatud heitearuanne on kasutajate jaoks usaldusväärne. Selles kajastatakse tõepäraselt seda, mida seal väidetakse kajastavat või mida võib põhjendatult eeldada, et seal kajastatakse.

Heitearuannete tõendamisprotsess on tõhus ning usaldusväärne abinõu kvaliteedi tagamise ja kvaliteediohje menetluste toetamiseks ning pakub teavet, mille abil käitaja või õhusõiduki käitaja saab heiteseiret ja -aruandlust tõhustada.

Artikkel 7

Tõendaja üldised kohustused

1.   Tõendaja viib läbi tõendamise ja käesolevas peatükis kirjeldatud toimingud, et esitada tõendamisaruanne, kus piisava kindlusega järeldatakse, et käitaja või õhusõiduki käitaja aruandes ei esine olulist väärkajastamist.

2.   Tõendaja kavandab ja viib tõendamise läbi kutsealast kahtlust ilmutades ja mööndes, et võivad esineda asjaolud, mille tõttu võib olla käitaja või õhusõiduki käitaja aruandes esitatud teabes olulist väärkajastamist.

3.   Tõendaja teostab tõendamist üldsuse huvides ning käitajast või õhusõiduki käitajast ja direktiivi 2003/87/EÜ eest vastutavatest pädevatest asutustest sõltumatult.

4.   Tõendaja hindab tõendamise kestel seda, kas:

Käesoleva lõike punkti c kohaldamisel hangib tõendaja käitajalt või õhusõiduki käitajalt selget ja objektiivset tõendusmaterjali, mis toetab heite- või tonnkilomeetrite kohta esitatud koondandmeid, võttes arvesse kogu muud käitaja või õhusõiduki käitaja aruandes esitatud teavet.

5.   Kui tõendaja avastab, et käitaja või õhusõiduki käitaja ei täida määrust (EL) nr 601/2012, teatatakse sellest eeskirjade eiramisest tõendamisaruandes isegi juhul, kui pädev asutus on asjaomase seirekava kinnitanud.

6.   Kui pädev asutus ei ole seirekava vastavalt määruse EL nr 601/2012 artiklile 11 kinnitanud, see on mittetäielik või kui aruandlusperioodi jooksul on toimunud kõnealuse määruse artikli 15 lõikes 3 või 4 osutatud olulisi muudatusi, mida pädev asutus ei ole kinnitanud, soovitab tõendaja käitajal või õhusõiduki käitajal hankida pädevalt asutuselt vajalik heakskiit.

Pärast pädeva asutuse heakskiitu tõendaja vastavalt kas jätkab, kordab või kohandab tõendamistoiminguid.

Kui heakskiitu ei ole saadud enne tõendamisaruande väljaandmist, kannab tõendaja sellest tõendamisaruandes ette.

Artikkel 8

Lepingueelsed kohustused

1.   Enne tõendamisülesande vastuvõtmist hangib tõendaja käitaja või õhusõiduki käitaja kohta põhjalikku teavet ja hindab, kas ta saab tõendamise ette võtta. Sel eesmärgil teeb tõendaja vähemalt järgmist:

2.   Käitaja või õhusõiduki käitaja edastab tõendajale kogu asjakohase teabe, mis võimaldab tõendajal teostada lõikes 1 osutatud toimingud.

Artikkel 9

Tõendamiseks kuluva aja määramine

1.   Kui tõendaja määrab kindlaks artikli 8 lõike 1 punktis f osutatud tõendamisülesande täitmiseks vajaliku aja, võtab ta arvesse vähemalt järgmist:

2.   Tõendaja tagab, et tõendamislepinguga nähakse ette võimalus lepingus sätestatud ajavahemikku pikendada, kui leitakse, et selline lisaaeg on vajalik strateegilise analüüsi, riskianalüüsi või muu tõendamistoimingu läbiviimiseks. Lisaaega võib taotleda vähemalt järgmistes olukordades:

3.   Tõendaja dokumenteerib kindlaksmääratud tõendamiseks kuluva aja tõendamise sisedokumentides.

Artikkel 10

Käitajalt või õhusõiduki käitajalt saadud teave

1.   Enne strateegilise analüüsi tegemist ja muul ajal tõendamise jooksul esitab käitaja või õhusõiduki käitaja tõendajale kogu järgmise teabe:

2.   Enne kui tõendaja annab välja tõendamisaruande, esitab käitaja või õhusõiduki käitaja tõendajale kinnitatud ja asutusesiseselt valideeritud lõpliku aruande.

Artikkel 11

Strateegiline analüüs

1.   Tõendamise alguses hindab tõendaja tõendamisülesannete laadi, ulatust ja keerukust, teostades kõigi selliste toimingute strateegilise analüüsi, mis on asjakohased seoses käitise või õhusõiduki käitajaga.

2.   Käitise või õhusõiduki käitaja tegevuse mõistmiseks kogub tõendaja vajalikku teavet, et hinnata, kas tõendamisrühm on tõendamise teostamiseks piisavalt pädev, kas lepingus osutatud tõendamiseks kuluv aeg on õigesti määratud, ja et tagada tõendamisrühma suutlikkus vajalikku riskianalüüsi läbi viia, ning vaatab selle teabe läbi. Kõnealune teave hõlmab vähemalt järgmist:

3.   Kui tõendaja vaatab lõikes 2 osutatud teabe läbi, hindab ta vähemalt järgmist:

4.   Kui tõendaja viib läbi strateegilist analüüsi, kontrollib ta järgmist:

Artikkel 12

Riskianalüüs

1.   Tulemusliku tõendamise väljatöötamiseks, kavandamiseks ja rakendamiseks määrab tõendaja kindlaks järgmised elemendid ja analüüsib neid:

2.   Kui tõendaja määrab kindlaks ja analüüsib lõikes 1 osutatud elemente, võtab ta arvesse vähemalt järgmist:

3.   Kui tõendaja on tuvastanud, et käitajal või õhusõiduki käitajal ei ole oma riskianalüüsis õnnestunud asjakohaseid omariske ja ohjeriske kindlaks määrata, siis teatab tõendaja sellest käitajale või õhusõiduki käitajale.

4.   Kui see on tõendamise jooksul hangitud teabe kohaselt vajalik, siis vaatab tõendaja riskianalüüsi uuesti läbi ja muudab või kordab vajalikke tõendamistoiminguid.

Artikkel 13

Tõendamiskava

1.   Tõendaja koostab tõendamiskava, mis vastab strateegilise analüüsi ja riskianalüüsi käigus hangitud teabele ja kindlaks määratud riskidele ning mis sisaldab vähemalt järgmist:

2.   Tõendaja koostab lõike 1 punktis b osutatud katsetamiskava nii, et tal oleks võimalik kindlaks määrata, mil määral saab toetuda asjakohastele ohjemeetmetele artikli 7 lõike 4 punktis b osutatud nõuetele vastavuse hindamisel.

Kui tõendaja määrab kindlaks proovivõtu ulatuse ja -toimingud ohjemeetmete katsetamiseks, võtab ta arvesse järgmisi elemente:

3.   Kui tõendaja määrab kindlaks andmevõtu ulatuse ja -toimingud lõike 1 punktis c osutatud andmete võtmiseks, võtab ta arvesse järgmisi elemente:

4.   Tõendaja koostab ja rakendab tõendamiskava nii, et tõendamisrisk on vähendatud vastuvõetava tasemeni piisava kindluse andmiseks selle kohta, et käitaja või õhusõiduki käitaja aruandes ei esine olulisi väärkajastamisi.

5.   Kui tõendaja leiab lisariske, mida on vaja vähendada, või juhul kui tegelikke riske on algselt eeldatust vähem, ajakohastab ta tõendamise jooksul riskianalüüsi ja tõendamiskava ning kohandab tõendamistoiminguid.

Artikkel 14

Tõendamistoimingud

Tõendaja rakendab tõendamiskava ja kontrollib riskianalüüsi põhjal pädeva asutuse kinnitatud seirekava rakendamist.

Selleks viib tõendaja läbi vähemalt põhjaliku testimise, mis koosneb analüütilistest menetlustest, andmete tõendamisest ja seiremetoodika kontrollimisest, ning kontrollib järgmist:

Teise lõigu punkti a kohaldamisel jälgib tõendaja andmevoogu, järgides andmete liikumise järjestust ja vastasmõju lähteandmetest kuni käitaja või õhusõiduki käitaja aruande koostamiseni.

Artikkel 15

Analüütilised menetlused

1.   Kui omarisk, ohjerisk ja käitaja või õhusõiduki käitaja ohjemeetmete laad vajavad analüütilisi menetlusi, kasutab tõendaja neid andmete usutavuse ja täielikkuse hindamisel.

2.   Lõikes 1 osutatud analüütiliste menetluste läbiviimisel, hindab tõendaja esitatud andmeid, et määrata kindlaks potentsiaalsed riskivaldkonnad ning seejärel valideerida ja kohandada kavandatud tõendamistoimingud. Tõendaja teeb vähemalt järgmist:

3.   Kui tõendaja kohaldab lõikes 1 osutatud analüütilisi menetlusi, viib ta läbi järgmised menetlused:

4.   Kui tõendaja tuvastab võõrväärtusi, kõikumisi, suundumusi, andmelünki või andmeid, mis ei ole muu asjakohase teabega kooskõlas või mis märkimisväärselt erinevad eeldatud kogustest või määradest, küsib tõendaja käitajalt või õhusõiduki käitajalt selgitusi ning neid toetavat täiendavat asjakohast tõendusmaterjali.

Esitatud selgituste ja täiendava tõendusmaterjali põhjal hindab tõendaja mõju tõendamiskavale ja vajalikele tõendamistoimingutele.

Artikkel 16

Andmete tõendamine

1.   Tõendaja tõendab käitaja või õhusõiduki käitaja aruandes esitatud andmeid ning testib andmeid üksikasjalikult, sealhulgas jälgib neid tagasi algallikatest saadud andmeteni, teostab andmete ristkontrolli väliste andmeallikatega, viib läbi võrdlusi, kontrollib läviväärtusi seoses nõuetekohaste andmetega ning teostab ümberarvutusi.

2.   Osana lõikes 1 osutatud andmete tõendamisest ja võttes arvesse kinnitatud seirekava, sealhulgas kavas kirjeldatud menetlusi, kontrollib tõendaja järgmist:

3.   Lõike 2 punktis c osutatud lendude täielikkuse kontrollimiseks kasutab tõendaja õhusõiduki käitaja lennuliikluse andmeid, sealhulgas andmeid, mis on kogutud Eurocontrolist või muudest asjakohastest organisatsioonidest, kes võivad töödelda sellist lennuliikluse teavet nagu on kättesaadav Eurocontrolile.

Artikkel 17

Seiremetoodika õige kohaldamise tõendamine

1.   Tõendaja kontrollib pädeva asutuse poolt seirekavas kinnitatud seiremetoodika, sealhulgas selle konkreetsete üksikasjade nõuetekohast rakendamist.

2.   Käitaja heitearuande tõendamisel kontrollib tõendaja määruse (EL) nr 601/2012 artiklis 33 osutatud ning pädeva asutuse poolt kinnitatud proovivõtukava nõuetekohast kohaldamist ja rakendamist.

3.   Kui CO2 on üle kantud kooskõlas määruse (EL) nr 601/2012 artiklitega 48 ja 49 ning ülekantud CO2 kogust on mõõtnud nii ülekandev kui ka vastuvõttev käitis, kontrollib tõendaja, kas mõlemas käitises mõõdetud väärtuste erinevusi saab selgitada mõõtesüsteemidega seotud mõõtemääramatusega ja kas mõlema käitise heitearuandes on kasutatud mõõdetud väärtuste õiget aritmeetilist keskmist.

Kui kummaski käitises mõõdetud väärtuste erinevusi ei saa selgitada mõõtesüsteemidega seotud mõõtemääramatusega, siis kontrollib tõendaja, kas mõõdetud väärtuste erinevuste ühtlustamiseks tehti korrigeerimisi, kas need korrigeerimised olid konservatiivsed ja kas pädev asutus on kõnealused korrigeerimised kinnitanud.

4.   Kui määruse (EL) nr 601/2012 artikli 12 lõike 3 kohaselt peavad käitajad lisama seirekavasse täiendavaid elemente, mis on vajalikud komisjoni otsuse 2011/278/EL (10) artikli 24 lõike 1 nõuete täitmiseks, kontrollib tõendaja määruse (EL) nr 601/2012 artikli 12 lõikes 3 osutatud menetluste nõuetekohast kohaldamist ja rakendamist. Seda tehes kontrollib tõendaja samuti, kas käitaja on esitanud pädevale asutusele aruandlusperioodi 31. detsembriks teabe kõigi kavandatud või elluviidud muudatuste kohta seoses käitise võimsuse, tootmistaseme ja käitamisega.

Artikkel 18

Puuduvate andmete täiendamiseks kasutatud meetodite tõendamine

1.   Kui pädeva asutuse kinnitatud seirekavas ettenähtud meetodeid on kasutatud puuduvate andmete täiendamiseks vastavalt määruse (EL) nr 601/2012 artiklile 65, kontrollib tõendaja, kas kasutatud meetodid olid konkreetses olukorras sobivad ja kas neid kohaldati õigesti.

Kui käitaja või õhusõiduki käitaja on saanud pädevalt asutuselt kinnituse, et ta võib kooskõlas määruse (EL) nr 601/2012 artikliga 65 kasutada muid kui esimeses lõigus osutatud meetodeid, kontrollib tõendaja, kas heakskiidetud meetodit on õigesti kohaldatud ja kas see on nõuetekohaselt dokumenteeritud.

Kui käitaja või õhusõiduki käitaja ei saa pädeva asutuse heakskiitu õigel ajal, kontrollib tõendaja, kas käitaja või õhusõiduki käitaja kasutatud meetod puuduvate andmete täiendamiseks tagab, et heitkoguseid ei ole alahinnatud ja et see meetod ei vii oluliste väärkajastamisteni.

2.   Tõendaja kontrollib, kas käitaja või õhusõiduki käitaja rakendatud ohjemeetmed määruse (EL) nr 601/2012 artikli 65 lõikes 1 osutatud andmete puudumise vältimiseks on tulemuslikud.

Artikkel 19

Mõõtemääramatuse hindamine

1.   Kui määruses (EL) nr 601/2012 nõutakse, et käitaja näitaks tegevusandmete ja arvutustegurite mõõtemääramatuse läviväärtuste järgimist, kinnitab tõendaja mõõtemääramatuse taseme arvutamisel kasutatud teabe paikapidavust, nagu on sätestatud kinnitatud seirekavas.

2.   Kui käitaja rakendab määruse (EL) nr 601/2012 artiklis 22 osutatud seiremetoodikat, mis ei põhine määramistasanditel, kontrollib tõendaja järgmist:

3.   Kui määruse (EL) nr 601/2012 kohaselt nõutakse, et õhusõiduki käitaja näitaks, et nõutavat mõõtemääramatuse taset ei ole ületatud, kontrollib tõendaja selle teabe kehtivust, mida kasutati näitamaks, et pädeva asutuse kinnitatud seirekavas esitatud kohaldatavaid mõõtemääramatuse tasemeid ei ole ületatud.

Artikkel 20

Andmevõtt

1.   Kui tõendaja kontrollib artikli 14 punktides b ja c osutatud ohjemeetmete ja menetluste vastavust või teostab artiklites 15 ja 16 osutatud kontrolle, võib ta kasutada käitisele või õhusõiduki käitajale eriomaseid andmevõtumeetodeid, kui andmevõtt on riskianalüüsi põhjal põhjendatud.

2.   Kui tõendaja tuvastab andmevõtu käigus mittevastavuse või väärkajastamise, nõuab tõendaja, et käitaja või õhusõiduki käitaja selgitaks mittevastavuse või väärkajastamise peamisi põhjusi, et hinnata mittevastavuse või väärkajastamise mõju esitatud andmetele. Kõnealuse hindamise tulemuste põhjal määrab tõendaja kindlaks, kas täiendavad tõendamistoimingud on vajalikud, kas andmevõtu ulatust on vaja suurendada ja missugust andmekogumi osa peab käitaja või õhusõiduki käitaja parandama.

3.   Tõendaja dokumenteerib artiklites 14, 15, 16 ja 17 osutatud kontrollide tulemused ning täiendavate andmevõttude üksikasjad tõendamise sisedokumentides.

Artikkel 21

Tegevuskohtade külastus

1.   Tõendaja külastab tõendamisprotsessi jooksul sobival ajal üks või mitu korda tegevuskohta, et hinnata mõõteseadmete ja seiresüsteemide tööd, viia läbi küsitlusi, teostada käesolevas peatükis nõutavaid toiminguid ning koguda piisavat teavet ja tõendusmaterjali, mis võimaldab tõendajal otsustada, kas käitaja või õhusõiduki käitaja aruandes esineb olulisi väärkajastamisi või mitte.

2.   Käitaja või õhusõiduki käitaja tagab tõendajale juurdepääsu oma tegevuskohtadesse.

3.   Käitaja heitearuande tõendamisel külastab tõendaja tegevuskohta ka selleks, et hinnata käitise piire ning lähtevoogusid ja heiteallikaid käsitlevate andmete täielikkust.

4.   Käitaja heitearuande tõendamisel otsustab tõendaja riskianalüüsi põhjal, kas täiendavate tegevuskohtade külastused on vajalikud ning kas andmete liikumise ja ohjemeetmete olulisi osi täidetakse muudes asukohtades, nagu näiteks ettevõtte peakontor ja muud eemalasuvad kontorid.

Artikkel 22

Väärkajastamiste ja mittevastavuste käsitlemine

1.   Kui tõendaja on tõendamise jooksul tuvastanud väärkajastamisi või mittevastavusi, teavitab ta sellest õigeaegselt käitajat või õhusõiduki käitajat ja nõuab asjaomaste paranduste tegemist.

Käitaja või õhusõiduki käitaja parandab iga väärkajastamise ja mittevastavuse, millest talle teatati.

2.   Tõendaja dokumenteerib kõik väärkajastamised ja mittevastavused, mis käitaja või õhusõiduki käitaja on tõendamise jooksul parandanud, tõendamise sisedokumentides ja märgib need kui lahendatud väärkajastamised ja mittevastavused.

3.   Kui käitaja või õhusõiduki käitaja ei ole enne tõendamisaruande väljaandmist parandanud väärkajastamisi või mittevastavusi, millest tõendaja on talle lõike 1 kohaselt teatanud, palub tõendaja käitajal või õhusõiduki käitajal selgitada mittevastavuse või väärkajastamise peamisi põhjusi, et hinnata mittevastavuste või väärkajastamiste mõju esitatud andmetele.

Tõendaja määrab kindlaks, kas parandamata väärkajastamistel, üksikult või koos muude väärkajastamistega, on oluline mõju esitatud heite või tonnkilomeetrite koondandmetele. Väärkajastamiste olulisuse hindamisel võtab tõendaja arvesse väärkajastamise ulatust ja laadi ning lisaks ka nende ilmnemise konkreetseid asjaolusid.

Tõendaja hindab, kas parandamata mittevastavustel, üksikult või koos muude väärkajastamistega, on mõju esitatud andmetele ja kas see viib oluliste väärkajastamisteni.

Tõendaja võib pidada väärkajastamisi olulisteks isegi siis, kui need väärkajastamised, üksikuna või koos muude väärkajastamistega, jäävad allapoole artiklis 23 sätestatud olulisuse taset, kui see on põhjendatud väärkajastamiste ulatust ja laadi ning nende ilmnemise konkreetseid asjaolusid arvestades.

Artikkel 23

Olulisuse tase

1.   Olulisuse tase on 5 % tõendataval aruandlusperioodil teatatud koguheitest järgmiste käitiste puhul:

2.   Olulisuse tase on 2 % tõendataval aruandlusperioodil teatatud koguheitest järgmiste käitiste puhul:

3.   Õhusõiduki käitajate tonnkilomeetriaruannete tõendamisel on olulisuse tase 5 % tõendataval aruandlusperioodil esitatud tonnkilomeetriandmetest kokku.

Artikkel 24

Leidude baasil tehtud järeldused

Tõendamist läbi viies ja tõendamise jooksul hangitud teavet kontrollides, teeb tõendaja järgmist:

Artikkel 25

Sõltumatu ülevaatus

1.   Enne tõendamisaruande väljaandmist edastab tõendaja tõendamise sisedokumendid ja tõendamisaruande sõltumatule ülevaatajale.

2.   Sõltumatu ülevaataja ei tohi olla teostanud ühtegi neist tõendamistoiminguist, mida ta üle vaatab.

3.   Sõltumatu ülevaatamine hõlmab kogu käesolevas peatükis kirjeldatud ja tõendamise sisedokumentidesse märgitud tõendamisprotsessi.

Sõltumatu ülevaataja teostab ülevaatuse, millega tagatakse, et tõendamisprotsess on viidud läbi kooskõlas käesoleva määrusega, et artiklis 40 osutatud tõendamistoimingute menetlused on õigesti läbi viidud, ning et on kohaldatud nõuetekohast kutsealast hoolivust ja hinnangu andmist.

Sõltumatu ülevaataja hindab ka seda, kas kogutud tõendusmaterjal on piisav selleks, et tõendaja võiks tõendamisaruande piisava kindlusega välja anda.

4.   Kui ilmnevad asjaolud, mille tõttu tuleb tõendamisaruannet pärast ülevaatust muuta, vaatab sõltumatu ülevaataja üle ka need muudatused ja vastava tõendusmaterjali.

5.   Tõendaja volitab nõuetekohaselt isiku, kes kinnitab tõendamisaruande, mis põhineb sõltumatu ülevaataja järeldustel ja tõendamise sisedokumentides esitatud tõendusmaterjalil.

Artikkel 26

Tõendamise sisedokumendid

1.   Tõendaja valmistab ette ja koostab tõendamise sisedokumendid, mis sisaldavad vähemalt järgmist:

2.   Lõikes 1 osutatud tõendamise sisedokumendid koostatakse nii, et artiklis 25 osutatud sõltumatu ülevaataja ja riiklik akrediteerimisasutus saaksid hinnata, kas tõendamine on tehtud käesoleva määruse kohaselt.

Tõendaja lisab pärast tõendamisaruande artikli 25 lõike 5 kohast kinnitamist sõltumatu ülevaatuse tulemused tõendamise sisedokumentidesse.

3.   Tõendaja tagab pädevale asutusele taotluse korral juurdepääsu tõendamise sisedokumentidele, et hõlbustada pädeva asutuse läbiviidavat tõendamise hindamist.

Artikkel 27

Tõendamisaruanne

1.   Tõendaja annab tõendamise jooksul kogutud teabe põhjal käitajale või õhusõiduki käitajale välja tõendamisaruande iga tõendatud heite- või tonnkilomeetriaruande kohta. Tõendamisaruanne sisaldab vähemalt ühte tulemust järgmistest:

Esimese lõike punkti a kohaldamisel võib käitaja või õhusõiduki käitaja aruande tunnistada rahuldavaks üksnes juhul, kui käitaja või õhusõiduki käitaja aruandes ei esine olulisi väärkajastamisi.

2.   Käitaja või õhusõiduki käitaja esitab pädevale asutusele tõendamisaruande koos käitaja või õhusõiduki käitaja asjaomase aruandega.

3.   Tõendamisaruanne sisaldab vähemalt järgmisi elemente:

4.   Tõendaja kirjeldab tõendamisaruandes väärkajastamisi ja mittevastavusi piisava üksikasjalikkusega, et käitaja või õhusõiduki käitaja ning lisaks ka pädev asutus mõistaksid järgmist:

5.   Kui liikmesriik nõuab, et tõendaja esitaks tõendamisprotsessi kohta teavet lisaks lõikes 3 kirjeldatud elementidele ning see teave ei ole vajalik tõendaja arvamuse mõistmiseks, võib käitaja või õhusõiduki käitaja tõhususe kaalutlustel esitada selle täiendava teabe pädevale asutusele tõendamisaruandest eraldi mingil muul kuupäeval, ent mitte hiljem kui sama aasta 15. mail.

Artikkel 28

Ulatuse piiramine

Tõendaja võib otsustada, et artikli 27 lõike 1 punktis c osutatud tõendamise ulatus on liiga piiratud mis tahes järgmise olukorra puhul:

Artikkel 29

Parandamata ebaoluliste mittevastavuste käsitlemine

1.   Tõendaja hindab vajaduse korral, kas käitaja või õhusõiduki käitaja on parandanud määruse (EL) nr 601/2012 artikli 69 lõikes 4 osutatud nõuete kohaselt mittevastavused, millele on osutatud eelmise seireperioodiga seotud tõendamisaruandes.

Kui käitaja või õhusõiduki käitaja ei ole nimetatud mittevastavusi vastavalt määruse (EL) nr 601/2012 artikli 69 lõikele 4 parandanud, kaalub tõendaja, kas see suurendab või võib suurendada väärkajastuste riski.

Tõendaja teatab tõendamisaruandes, kas käitaja või õhusõiduki käitaja on kõnealused mittevastavused lahendanud.

2.   Tõendaja märgib tõendamise sisedokumentidesse, millal ja kuidas on käitaja või õhusõiduki käitaja tuvastatud mittevastavused tõendamise jooksul lahendanud.

Artikkel 30

Seire- ja aruandlusprotsessi täiustamine

1.   Kui tõendaja on tuvastanud valdkondi, mida saaks käitaja või õhusõiduki käitaja tegevuses seoses käesoleva lõike punktidega a kuni d täiustada, lisab ta tõendamisaruandesse parendusettepanekud, mis on seotud käitaja või õhusõiduki käitaja tegevusega seoses kõnealuste punktidega:

2.   Tõendamisaruandes esitatud parandusettepanekutele järgneval aastal tõendamist tehes kontrollib tõendaja, kas ja mil viisil käitaja või õhusõiduki käitaja on parandusettepanekuid rakendanud.

Kui käitaja või õhusõiduki käitaja ei ole vastavaid ettepanekuid rakendanud või ei ole neid õigesti rakendanud, hindab tõendaja mõju, mis sellel on väärkajastamiste ja mittevastavuste riskile.

Artikkel 31

Lihtsustatud tõendamine käitajale

1.   Erandina artikli 21 lõikest 1 ning juhul, kui pädev asutus selle kooskõlas käesoleva artikli teise lõiguga heaks kiidab, võib tõendaja otsustada, et käitistesse külastusi ei tehta, kui riskianalüüsi tulemused seda võimaldavad ja kui on kindlaks tehtud, et kõigile asjakohastele andmetele on tõendajal kaugjuurdepääs ning et komisjoni kehtestatud tingimused tegevuskoha külastusest loobumiseks on täidetud. Tõendaja teatab sellest põhjendamata viivituseta käitajale.

Käitaja esitab pädevale asutusele taotluse, milles ta palub pädeval asutusel tõendaja otsuse tegevuskoha külastusest loobumise kohta heaks kiita.

Pädev asutus otsustab käitaja taotluse põhjal, kas kiita tõendaja otsus tegevuskoha külastusest loobumise kohta heaks, võttes arvesse kõiki järgmisi elemente:

2.   Tegevuskoha külastusest loobumiseks ei ole vaja lõikes 1 osutatud pädeva asutuse heakskiitu määruse (EL) nr 601/2012 artikli 47 lõikes 2 osutatud vähese heitega käitiste puhul.

3.   Tõendaja külastab tegevuskohta igal juhul, kui:

Artikkel 32

Lihtsustatud tõendamine õhusõiduki käitajale

1.   Erandina käesoleva määruse artikli 21 lõikest 1 võib tõendaja otsustada loobuda tegevuskoha külastusest määruse (EL) nr 601/2012 artikli 54 lõikes 1 osutatud väikeheitetekitaja juurde, kui tõendaja on jõudnud riskianalüüsi põhjal järeldusele, et tal on kogu asjaomasele teabele kaugjuurdepääs.

2.   Kui õhusõiduki käitaja kasutab kütusekulu määramiseks määruse (EL) nr 601/2012 artikli 54 lõikes 2 esitatud lihtsustatud vahendeid ning esitatud andmed on saadud neid vahendeid kasutades ja sõltumatult õhusõiduki käitaja esitatud andmetest, võib tõendaja riskianalüüsi põhjal käesoleva määruse artiklites 14, 16, artikli 17 lõikes 1 ja artikli 17 lõikes 2 ning artiklis 18 osutatud kontrolle mitte teostada.

Artikkel 33

Lihtsustatud tõendamiskavad

Kui tõendaja kasutab lihtsustatud tõendamiskava, säilitab ta selliste kavade kasutamise põhjendusi tõendamise sisedokumentides, sealhulgas tõendusmaterjali selle kohta, et lihtsustatud tõendamiskavade kasutamise tingimused on täidetud.

III   PEATÜKK

TÕENDAJATELE ESITATAVAD NÕUDED

Artikkel 34

Sektoripõhine akrediteerimisulatus

Tõendaja annab tõendamisaruande välja üksnes käitajale või õhusõiduki käitajale, kelle tegevusala kuulub selliste I lisas osutatud akrediteerimisulatusse, mille kohta on tõendajale antud akrediteering vastavalt määruse (EÜ) nr 765/2008 ja käesoleva määruse sätetele.

Artikkel 35

Jätkuva pädevuse protsess

1.   Tõendaja kehtestab, dokumenteerib, rakendab ja haldab pädevusprotsessi selle tagamiseks, et kõik töötajad, kellele on usaldatud tõendamistegevuse läbiviimine, on pädevad neile määratud ülesandeid sooritama.

2.   Lõikes 1 osutatud pädevusprotsessi osana määrab tõendaja kindlaks, dokumenteerib, rakendab ja haldab vähemalt järgmist:

Esimese lõigu punktis b osutatud pädevuskriteeriumid on eriomased igale akrediteerimisulatusele, milles kõnealused isikud tõendamistoiminguid läbi viivad.

Kui tõendaja hindab töötajate pädevust esimese lõigu punkti c kohaselt, kasutab ta selleks punktides a ja b osutatud pädevuskriteeriume.

Esimese lõigu punktis e osutatud protsessi kuulub ka selle hindamine, kas tõendamisrühmal on olemas vajalik pädevus ja isikud tõendamistoimingute teostamiseks konkreetse käitaja või õhusõiduki käitaja jaoks.

Tõendaja töötab välja üldised ja konkreetsed pädevuskriteeriumid, mis on kooskõlas artikli 36 lõikes 4 ning artiklites 37, 38 ja 39 sätestatud kriteeriumidega.

3.   Tõendaja kontrollib korrapäraste ajavahemike järel kõigi tõendamistoiminguid teostavate töötajate tegevust, et veenduda kõnealuste töötajate jätkuvas pädevuses.

4.   Tõendaja vaatab korrapäraste ajavahemike järel üle lõikes 1 osutatud pädevusprotsessi, et tagada järgmine:

5.   Tõendajal on süsteem lõikes 1 osutatud pädevusprotsessis läbiviidud toimingute tulemuste üles märkimiseks.

6.   Piisavalt pädev hindaja hindab ELi HKSi audiitori ja ELi HKSi juhtaudiitori pädevust ja töötulemusi.

Selleks et teha kindlaks, kas nimetatud audiitorid vastavad pädevuskriteeriumidele, jälgib pädev hindaja neid käitaja või õhusõiduki käitaja aruande tõendamise ajal vajaduse korral käitise või õhusõiduki käitaja tegevuskohas.

7.   Kui mõnel töötajal ei õnnestu näidata, et ta vastab täielikult talle antud konkreetse ülesande täitmiseks vajalikele pädevuskriteeriumitele, määrab tõendaja kindlaks ja korraldab täiendava koolituse või juhendamisega töö ning seirab kõnealust isikut, kuni viimane näitab tõendajat rahuldaval viisil, et ta vastab pädevuskriteeriumitele.

Artikkel 36

Tõendamisrühmad

1.   Iga konkreetse tõendamisülesande jaoks paneb tõendaja kokku tõendamisrühma, kes on võimeline teostama II peatükis osutatud tõendamistoiminguid.

2.   Tõendamisrühm koosneb vähemalt ühest ELi HKSi juhtaudiitorist ning juhul, kui artikli 8 lõike 1 punktis e osutatud hindamise tulemused ja strateegiline analüüs seda nõuavad, ka vajalikust arvust ELi HKSi audiitoritest ja tehnilistest ekspertidest.

3.   Konkreetse tõendamisülesandega seotud tõendamistoimingute sõltumatuks ülevaatuseks määrab tõendaja sõltumatu ülevaataja, kes ei kuulu tõendamisrühma.

4.   Iga rühmaliige:

5.   Tõendamisrühma kuulub vähemalt üks isik, kellel on tehniline pädevus ja arusaam, et hinnata konkreetseid tehnilisi seire- ja aruandlusaspekte, mis on seotud I lisas osutatud käitise või õhusõiduki käitaja tegevusaladega, ning üks isik, kes on võimeline tõhusalt suhtlema keeles, mis on nõutav käitaja või õhusõiduki käitaja aruande tõendamiseks liikmesriigis, kus tõendaja kõnealust tõendamist teostab.

6.   Kui tõendamisrühm koosneb ühest isikust, peab kõnealune isik vastama kõigile ELi HKSi audiitori ja ELi HKSi juhtaudiitori pädevusnõuetele ning lõikes 4 ja 5 sätestatud nõuetele.

Artikkel 37

ELi HKSi audiitori ja ELi HKSi juhtaudiitori pädevusnõuded

1.   ELi HKSi audiitoril peab olema tõendamise läbiviimiseks vajalik pädevus. Selleks peab ELi HKSi audiitoril olema vähemalt:

2.   ELi HKSi juhtaudiitor vastab ELi HKSi audiitori pädevusnõuetele ning ta peab olema näidanud, et ta on pädev tõendamisrühma juhtima ja käesoleva määruse kohaste tõendamistoimingute läbiviimise eest vastutama.

Artikkel 38

Sõltumatu ülevaataja pädevusnõuded

1.   Sõltumatul ülevaatajal on nõuetekohane volitus artikli 25 kohaseks tõendamisaruande kavandi ja tõendamise sisedokumentide ülevaatamiseks.

2.   Sõltumatu ülevaataja vastab artikli 37 lõikes 2 osutatud ELi HKSi juhtaudiitori pädevusnõuetele.

3.   Sõltumatul ülevaatajal on vajalik pädevus esitatud teabe analüüsimiseks, et kinnitada teabe täielikkust ja terviklikkust, vaidlustada puuduvat või vastuolulist teavet ning kontrollida andmekogumise käiku selleks, et hinnata, kas tõendamise sisedokumendid on täielikud ja pakuvad piisavat teavet tõendamisaruande kavandi toetamiseks.

Artikkel 39

Tehniliste ekspertide kasutamine

1.   Tõendaja võib tõendamistoimingute läbiviimisel kasutada tehniliste ekspertide abi, et tagada teatavas küsimuses üksikasjalikud teadmised ja ametialane asjatundlikkus, mis on vajalik ELi HKSi audiitori ja ELi HKSi juhtaudiitori toetamiseks tõendamistoimingute läbiviimisel.

2.   Kui sõltumatu ülevaataja ei ole pädev konkreetset küsimust ülevaatuse käigus hindama, taotleb tõendaja tehnilise eksperdi abi.

3.   Tehnilisel eksperdil on pädevus ja teadmised, mis on vajalikud ELi HKSi audiitori ja ELi HKSi juhtaudiitori või vajaduse korral sõltumatu ülevaataja tulemuslikuks toetamiseks konkreetses küsimuses, millega seoses tema teadmisi ja ametialast asjatundlikkust vajatakse. Lisaks on tehnilisel eksperdil piisavad teadmised artikli 37 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud küsimustes.

4.   Tehniline ekspert täidab konkreetseid ülesandeid sõltumatu ülevaataja või sellise ELi HKSi juhtaudiitori juhtimisel ja täielikul vastutusel, kelle tõendamisrühmas tehniline ekspert tegutseb.

Artikkel 40

Tõendamistoimingute menetlused

1.   Tõendaja kehtestab, dokumenteerib, rakendab ja haldab ühte või enamat II peatükis kirjeldatud tõendamistoimingute menetlust ning II lisas nõutud menetlusi ja protsesse. Kõnealuste menetluste ja protsesside kehtestamisel ja rakendamisel viib tõendaja toimingud läbi kooskõlas II lisas osutatud harmoneeritud standardiga.

2.   Tõendaja kavandab, dokumenteerib, rakendab ja haldab kvaliteedijuhtimissüsteemi selleks, et tagada lõikes 1 osutatud menetluste ja protsesside pidev arendamine, rakendamine, parendamine ja ülevaatamine kooskõlas II lisas osutatud harmoneeritud standardiga.

Artikkel 41

Andmed ja teabe edastamine

1.   Selleks et tõendada vastavust käesolevale määrusele, säilitab tõendaja andmed, sealhulgas andmed personali pädevuse ja erapooletuse kohta.

2.   Tõendaja teeb käitajale või õhusõiduki käitajale ning muudele asjaomastele pooltele teabe korrapäraselt kättesaadavaks vastavalt II lisas osutatud harmoneeritud standardile.

3.   Tõendaja tagab tõendamise käigus saadud teabe konfidentsiaalsuse vastavalt II lisas osutatud harmoneeritud standardile.

Artikkel 42

Erapooletus ja sõltumatus

1.   Tõendaja on tõendamistoimingute läbiviimisel käitajast või õhusõiduki käitajast sõltumatu ning erapooletu.

Seetõttu ei või tõendaja ja sama õigussubjekti mis tahes osa olla käitaja või õhusõiduki käitaja, käitaja või õhusõiduki käitaja omanik ega või olla nende omanduses ning samuti ei tohi tõendajal olla käitaja või õhusõiduki käitajaga suhteid, mis võiksid mõjutada tema sõltumatust ja erapooletust. Samuti on tõendaja sõltumatu asutustest, kes kauplevad saastekvootidega kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemis, mis on kehtestatud direktiivi 2003/87/EÜ artikliga 19.

2.   Tõendaja on organiseeritud niisugusel viisil, mis tagab tema objektiivsuse, sõltumatuse ja erapooletuse. Käesoleva määruse kohaldamisel kohaldatakse asjaomaseid nõudeid, mis on sätestatud II lisas osutatud harmoneeritud standardis.

3.   Tõendaja ei vii tõendamistoiminguid läbi käitaja või õhusõiduki käitaja jaoks, kellega seoses kaasneb vastuvõetamatu risk tõendaja erapooletusele või kes tekitab tõendaja jaoks huvide konflikti. Tõendaja ei kasuta käitaja või õhusõiduki käitaja aruande tõendamisel töötajaid ega lepingulisi töövõtjaid, kui sellega kaasneb tegelik või potentsiaalne huvide konflikt. Tõendaja tagab ka, et töötajate ja organisatsioonide tegevus ei mõjuta tõendamise konfidentsiaalsust, objektiivsust, sõltumatust ega erapooletust.

Esimese lõigu esimeses lauses osutatud vastuvõetamatu risk erapooletusele või huvide konflikt loetakse muu hulgas tekkinuks juhul, kui:

4.   Tõendaja ja käitaja või õhusõiduki käitaja vahelistes suhetes loetakse huvide konflikt tõendaja jaoks tekkinuks muu hulgas juhul, kui:

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel loetakse tõendaja erapooletust ohustatuks, kui suhted tõendaja ja konsulteeriva asutuse, tehnilise abi asutuse või mõne muu organisatsiooni vahel põhinevad ühisomandil, ühisel juhtimisel, ühisel juhtkonnal või töötajatel, jagatavatel ressurssidel, ühistel rahalistel vahenditel, ühistel lepingutel või turundusel ning ühisel komisjonitasu maksmisel või muudel uute klientide eest saadavatel ergutusvahenditel.

5.   Tõendaja ei telli väljast tõendamisaruande sõltumatut ülevaatust ega väljaandmist. Käesoleva määruse kohaldamisel täidab tõendaja muude tõendamistoimingute väljast tellimisel asjaomaseid nõudeid, mis on sätestatud II lisas osutatud harmoneeritud standardis.

Esimese lõigu kohaldamisel ei peeta üksikisikutega lepingute sõlmimist tõendamistoimingute väljast tellimiseks juhul, kui tõendaja täidab kõnealuste isikutega lepingute sõlmimisel asjaomaseid nõudeid, mis on sätestatud II lisas osutatud harmoneeritud standardis.

6.   Tõendaja kehtestab, dokumenteerib, rakendab ja haldab protsessi, millega tagatakse tõendaja, tõendajaga sama õigussubjekti osade, lõikes 4 osutatud muude organisatsioonide ning kõigi tõendamisprotsessis osalevate töötajate ja lepinguliste töötajate jätkuv erapooletus ja sõltumatus. Kõnealune protsess sisaldab mehhanismi tõendaja erapooletuse ja sõltumatuse tagamiseks ning vastab asjaomastele nõuetele, mis on kehtestatud II lisas osutatud harmoneeritud standardis.

IV   PEATÜKK

AKREDITEERIMINE

Artikkel 43

Akrediteerimine

Tõendaja, kes väljastab käitajale või õhusõiduki käitajale tõendamisaruande, on akrediteeritud nende I lisas loetletud tegevusalade ulatuses, mille kohta tõendaja käitaja või õhusõiduki käitaja aruannet tõendab.

Artikkel 44

Akrediteerimise eesmärgid

Akrediteerimisprotsessi ja akrediteeritud tõendajate seire käigus hindab iga riiklik akrediteerimisasutus, kas tõendaja ja tema tõendamistoiminguid teostavad töötajad:

Artikkel 45

Akrediteerimistaotlus

1.   Iga juriidiline isik või muu õigussubjekt võib taotleda akrediteerimist vastavalt määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 5 lõikele 1 ja käesoleva peatüki sätetele.

Taotlus sisaldab teavet, mis on nõutud vastavalt III lisas osutatud harmoneeritud standardile.

2.   Lisaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabele teeb taotleja enne artikli 44 kohase hindamise alustamist riiklikule akrediteerimisasutusele kättesaadavaks ka järgmise teabe:

Artikkel 46

Hindamise ettevalmistamine

1.   Artiklis 44 osutatud hindamise ettevalmistamisel ja läbiviimisel võtab iga riiklik akrediteerimisasutus arvesse selle tegevusala keerukust, mille jaoks tõendaja akrediteerimist taotleb, ning artikli 40 lõikes 2 osutatud kvaliteedijuhtimise süsteemi keerukust, artikli 40 lõikes 1 osutatud menetlusi ja teavet protsesside kohta ning geograafilisi piirkondi, kus tõendaja tõendamist teostab või seda teha kavatseb.

2.   Käesoleva määruse kohaldamisel täidab riiklik akrediteerimisasutus miinimumnõudeid, mis on kehtestatud III lisas osutatud harmoneeritud standardis.

Artikkel 47

Hindamine

1.   Artiklis 57 osutatud hindamisrühm teeb artiklis 44 osutatud hindamise läbiviimiseks vähemalt järgmist:

Nende toimingute läbiviimisel täidab hindamisrühm III lisas osutatud harmoneeritud standardis sätestatud nõudeid.

2.   Hindamisrühm annab leidudest ja mittevastavustest taotlejale teada vastavalt III lisas osutatud harmoneeritud standardis sätestatud nõuetele ning palub taotlejal reageerida seoses talle teada antud leidude ja mittevastavustega kooskõlas nimetatud nõuetega.

3.   Taotleja võtab parandusmeetmeid mis tahes talle lõike 2 kohaselt teada antud mittevastavuse korrigeerimiseks ja osutab oma vastuses seoses hindamisrühma töö tulemuste ja tuvastatud mittevastavustega meetmetele, mis on võetud või kavandatud võtta ajavahemiku jooksul, mille riiklik akrediteerimisasutus on tuvastatud mittevastavuste lahendamiseks määranud.

4.   Riiklik akrediteerimisasutus vaatab taotleja poolt lõike 3 kohaselt esitatud vastused leidude ja mittevastavuste kohta läbi.

Kui riiklik akrediteerimisasutus leiab, et taotleja vastus on ebapiisav või ebaefektiivne, nõuab ta taotlejalt lisateavet või täiendavate meetmete võtmist. Lisaks võib riiklik akrediteerimisasutus nõuda tõendusmaterjali võetud meetmete tulemusliku rakendamise kohta või viia läbi järelhindamise, et hinnata, kas parandusmeetmeid rakendatakse tulemuslikult.

Artikkel 48

Akrediteerimisotsus ja akrediteerimistunnistus

1.   Kui riiklik akrediteerimisasutus valmistab akrediteerimist ette ja otsustab, kas taotlejale akrediteering anda, seda laiendada või uuendada, täidab ta III lisas osutatud harmoneeritud standardis sätestatud nõudeid.

2.   Kui riiklik akrediteerimisasutus on otsustanud taotlejale akrediteeringu anda, seda laiendada või uuendada, annab ta selleks välja akrediteerimistunnistuse.

Akrediteerimistunnistus sisaldab vähemalt teavet, mis on nõutud III lisas osutatud harmoneeritud standardiga.

Akrediteerimistunnistus kehtib kuni viis aastat pärast seda kuupäeva, mil riiklik akrediteerimisasutus kõnealuse tunnistuse välja andis.

Artikkel 49

Järelevalve

1.   Riiklik akrediteerimisasutus teostab igal aastal järelevalvet iga tõendaja üle, kellele riiklik akrediteerimisasutus on akrediteerimistunnistuse välja andnud.

Järelevalve hõlmab vähemalt järgmist:

2.   Riiklik akrediteerimisasutus viib tõendaja üle lõike 1 kohase järelevalve läbi esimest korda hiljemalt 12 kuud pärast seda kuupäeva, mil akrediteerimistunnistus kõnealusele tõendajale välja anti.

3.   Riiklik akrediteerimisasutus koostab vastavalt III lisas osutatud harmoneeritud standardis sätestatud nõuetele igale tõendajale järelevalve kava nii, et oleks võimalik hinnata esinduslikku valimit akrediteerimisulatusest.

4.   Lõikes 1 osutatud järelevalve tulemuste põhjal otsustab riiklik akrediteerimisasutus, kas kinnitada akrediteeringu jätkamine.

5.   Kui tõendaja viib tõendamist läbi mõnes muus liikmesriigis, võib kõnealuse tõendaja akrediteerinud riiklik akrediteerimisasutus paluda järelevalvetoimingute teostamist enda nimel ja vastutusel selle liikmesriigi riiklikult akrediteerimisasutuselt, kus tõendamist läbi viiakse.

Artikkel 50

Uuesti hindamine

1.   Enne akrediteerimistunnistuse kehtivusaja möödumist hindab riiklik akrediteerimisasutus uuesti seda tõendajat, kellele riiklik akrediteerimisasutus on akrediteerimistunnistuse välja andnud, et kindlaks määrata, kas kõnealuse akrediteerimistunnistuse kehtivust saab pikendada.

2.   Riiklik akrediteerimisasutus koostab kava iga tõendaja uuesti hindamiseks nii, et oleks võimalik hinnata esinduslikku valimit akrediteerimisulatusest. Järelevalvet kavandades ja läbi viies täidab riiklik akrediteerimisasutus III lisas osutatud harmoneeritud standardis sätestatud nõudeid.

Artikkel 51

Erakorraline hindamine

1.   Riiklik akrediteerimisasutus võib läbi viia tõendaja erakorralise hindamise mis tahes ajal tagamaks, et tõendaja vastab käesolevas määruses kehtestatud nõuetele.

2.   Et riiklik akrediteerimisasutus saaks hinnata erakorralise hindamise vajadust, teatab tõendaja riiklikule akrediteerimisasutusele viivitamata kõigist tema staatuse või toimingutega seotud märkimisväärsetest muudatustest, mis on tema akrediteeringu seisukohalt olulised. Märkimisväärsed muudatused sisaldavad III lisas osutatud harmoneeritud standardis nimetatud muudatusi.

Artikkel 52

Akrediteerimisulatuse laiendamine

Kui tõendaja taotleb talle juba antud akrediteerimisulatuse laiendamist, võtab riiklik akrediteerimisasutus ette vajalikud toimingud, et kindlaks määrata, kas tõendaja vastab taotletud akrediteerimisulatuse laienduse osas artikli 44 nõuetele.

Artikkel 53

Haldusmeetmed

1.   Riiklik akrediteerimisasutus võib tõendaja akrediteeringu peatada, tühistada või akrediteerimisulatust kitsendada, kui tõendaja ei täida käesoleva määruse nõudeid.

Riiklik akrediteerimisasutus peatab või tühistab tõendaja akrediteeringu või kitsendab akrediteerimisulatust, kui tõendaja seda taotleb.

Riiklik akrediteerimisasutus kehtestab, dokumenteerib, rakendab ja haldab protseduuri akrediteeringu peatamiseks, tühistamiseks ja akrediteerimisulatuse kitsendamiseks.

2.   Riiklik akrediteerimisasutus peatab tõendaja akrediteeringu või kitsendab akrediteerimisulatust mis tahes järgmisel juhul:

3.   Riiklik akrediteerimisasutus tühistab akrediteeringu, kui:

4.   Riikliku akrediteerimisasutuse otsust tõendaja akrediteering kooskõlas lõigetega 2 ja 3 peatada, tühistada või akrediteerimisulatust kitsendada on võimalik edasi kaevata.

Liikmesriigid kehtestavad kõnealuste apellatsioonide lahendamise korra.

5.   Riikliku akrediteerimisasutuse otsus tõendaja akrediteering peatada, tühistada või akrediteerimisulatust kitsendada jõustub pärast tõendajale sellekohase teate esitamist.

Riiklik akrediteerimisasutus katkestab akrediteerimistunnistuse peatamise, kui ta on saanud teda rahuldava teabe ja on kindel, et tõendaja vastab käesoleva määruse nõuetele.

V   PEATÜKK

AKREDITEERIMISASUTUSTELE ESITATAVAD NÕUDED HKSi TÕENDAJATE AKREDITEERIMISEKS

Artikkel 54

Riiklik akrediteerimisasutus

1.   Käesoleva määruse kohase akrediteerimisega seotud ülesandeid täidavad määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 4 lõike 1 kohaselt määratud riiklikud akrediteerimisasutused.

2.   Kui liikmesriik otsustab lubada füüsilisest isikust tõendajate sertifitseerimist vastavalt käesolevale määrusele, täidab kõnealuste tõendajate sertifitseerimisega seotud ülesandeid riiklik asutus, mis ei ole määruse (EÜ) 765/2008 artikli 4 lõikega 1 määratud riiklik akrediteerimisasutus.

3.   Kui liikmesriik otsustab kasutada lõikes 2 sätestatud võimalust, tagab ta, et asjaomane riiklik asutus vastab käesoleva määruse nõuetele, sealhulgas artiklis 70 sätestatule, ning esitab määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 5 lõikega 2 nõutud dokumentaalsed tõendid.

4.   Riiklik akrediteerimisasutus on kõnealuse määruse artikli 14 alusel tunnustatud asutuse liige.

5.   Riiklik akrediteerimisasutus teostab akrediteerimist avaliku sektori tegevusena ja saab selleks liikmesriigi ametliku tunnustuse, kui akrediteerimist ei teosta otse avaliku sektori asutused.

6.   Käesoleva määruse kohaldamisel täidab riiklik akrediteerimisasutus oma ülesandeid kooskõlas nõuetega, mis on sätestatud III lisas osutatud harmoneeritud standardis.

Artikkel 55

Piiriülene akrediteerimine

Kui liikmesriik leiab, et oma akrediteerimisasutuse loomine või teatavate akrediteerimisteenuste pakkumine direktiivi 2003/87/EÜ artikli 15 tähenduses ei ole majanduslikult otstarbekas, võib kõnealune liikmesriik pöörduda teise liikmesriigi akrediteerimisasutuse poole.

Asjaomane liikmesriik teavitab sellest viivitamatult komisjoni ja teisi liikmesriike.

Artikkel 56

Sõltumatus ja erapooletus

1.   Riiklik akrediteerimisasutus organiseeritakse viisil, mis tagab selle täieliku sõltumatuse tõendajatest, keda ta hindab, ja erapooletuse tõendamistoimingute läbiviimisel.

2.   Seepärast ei tee riiklik akrediteerimisasutus ühtegi toimingut ega paku ühtegi teenust, mida osutavad tõendajad, samuti ei paku ta konsultatsiooniteenuseid, ei oma tõendaja aktsiaid ega muid finants- või juhtimishuve seoses tõendajaga.

3.   Ilma et see piiraks artikli 54 lõike 2 kohaldamist, on riikliku akrediteerimisasutuse struktuur, kohustused ja ülesanded selgesti eristatavad pädeva asutuse ja muude riiklike asutuste kohustustest ja ülesannetest.

4.   Riiklik akrediteerimisasutus võtab vastu kõik tõendajate akrediteerimisega seotud lõplikud otsused.

Siiski võib riiklik akrediteerimisasutus sõlmida allhankelepinguid teatavate toimingute läbiviimiseks vastavalt III lisas osutatud harmoneeritud standardis sätestatud nõuetele.

Artikkel 57

Hindamisrühm

1.   Riiklik akrediteerimisasutus määrab iga konkreetse hindamise jaoks hindamisrühma.

2.   Hindamisrühma kuuluvad peaassessor vajaduse korral sobiv arv assessoreid või konkreetse akrediteerimisulatuse tehnilisi eksperte.

Hindamisrühma kuulub vähemalt üks isik, kellel on teadmised määruse (EL) nr 601/2012 kohastest kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusnõuetest, mis on olulised asjaomases akrediteerimisulatuses, ja pädevus ja arusaamine tõendamistoimingute hindamiseks kõnealuses ulatuses käitise või õhusõiduki käitaja puhul, ning vähemalt üks isik, kellel on teadmised asjakohastest riiklikest õigusnormidest ja juhistest.

Artikkel 58

Assessorite pädevusnõuded

1.   Assessoril peab tõendaja hindamiseks olema pädevus IV peatükis nõutud toimingute teostamiseks. Selleks peab assessor:

2.   Peaassessor vastab lõikes 1 osutatud pädevusnõuetele, ta peab olema näidanud oma pädevust hindamisrühma juhtimiseks ja vastutab hindamise läbiviimise eest kooskõlas käesoleva määrusega.

3.   Sisemistel ülevaatajatel ja isikutel, kes teevad otsuseid seoses akrediteeringu andmise, laiendamise või uuendamisega on lisaks lõikes 1 osutatud pädevusnõuetele piisavad teadmised ja kogemused akrediteerimise hindamiseks.

Artikkel 59

Tehnilised eksperdid

1.   Riiklik akrediteerimisasutus võib hindamisrühma kaasata tehnilised eksperdid, et tagada seoses konkreetse valdkonnaga üksikasjalikud teadmised ja erialane asjatundlikkus, mida on vaja peaassessori või assessori toetamiseks hindamistoimingute läbiviimisel.

2.   Tehnilisel eksperdil peab olema pädevus ja erialane asjatundlikkus, mis on nõutav peaassessori ja assessori tulemuslikuks toetamiseks seoses konkreetse valdkonnaga, kus tema teadmisi ja erialast asjatundlikkust vajatakse. Lisaks on tehnilisel eksperdil:

3.   Tehniline ekspert täidab konkreetseid ülesandeid asjaomase hindamisrühma peaassessori juhtimisel ja täielikul vastutusel.

Artikkel 60

Menetlused

Riiklik akrediteerimisasutus vastab määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 8 sätestatud nõuetele.

Artikkel 61

Kaebused

Kui riiklik akrediteerimisasutus on saanud pädevalt asutuselt, käitajalt või õhusõiduki käitajalt või muult huvitatud isikult kaebuse tõendaja kohta, teeb riiklik akrediteerimisasutus mõistliku ajavahemiku jooksul järgmist:

Artikkel 62

Andmed ja dokumendid

Riiklik akrediteerimisasutus säilitab andmed iga akrediteerimisprotsessis osaleva isiku kohta. Kõnealused andmed sisaldavad dokumente asjaomase kvalifikatsiooni, koolituse, kogemuste, erapooletuse ja pädevuse kohta, mis on vajalikud selleks, et näidata vastavust käesolevale määrusele.

Artikkel 63

Juurdepääs teabele ja konfidentsiaalsus

1.   Riiklik akrediteerimisasutus teeb akrediteerimise käigus saadud teabe üldsusele korrapäraselt kättesaadavaks ja ajakohastab seda.

2.   Riiklikul akrediteerimisasutusel on kehtestatud määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 8 punktis 4 osutatud asjakohane kord, et vajaduse korral tagada saadud teabe konfidentsiaalsus.

Artikkel 64

Vastastikune hindamine

1.   Riiklikud akrediteerimisasutused kohustuvad teineteist vastastikku korrapäraselt hindama.

Vastastikust hindamist korraldab määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 14 kohaselt tunnustatud asutus.

2.   Määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 14 kohaselt tunnustatud asutus rakendab asjakohaseid vastastikuse hindamise kriteeriume ning tulemuslikku ja sõltumatut vastastikuse hindamise protsessi, et hinnata, kas:

Vastastikuse hindamise kriteeriumid sisaldavad vastastikust hindamist teostavate hindajate ja hindamisrühmade pädevusnõudeid, mis on eriomased direktiiviga 2003/87/EÜ loodud kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemile.

3.   Määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 14 kohaselt tunnustatud asutus avaldab riikliku akrediteerimisasutuse vastastikuse hindamise tulemused ja edastab need komisjonile, liikmesriikides riiklike akrediteerimisasutuste eest vastutavatele riigiasutustele ja liikmesriigi pädevale asutusele või artikli 69 lõikes 2 osutatud teabekeskusele.

4.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist ning juhul kui riiklik akrediteerimisasutus on edukalt läbinud vastastikuse hindamise, mille on korraldanud määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 14 kohaselt tunnustatud asutus enne käesoleva määruse jõustumist, vabastatakse kõnealune riiklik akrediteerimisasutus uuest vastastikusest hindamisest pärast käesoleva määruse jõustumist, kui ta suudab näidata vastavust käesolevale määrusele.

Selleks esitab asjaomane riiklik akrediteerimisasutus taotluse ja vajalikud dokumendid määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 14 kohaselt tunnustatud asutusele.

Määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 14 kohaselt tunnustatud asutus otsustab, kas tingimused vabastuse andmiseks on täidetud.

Vabastust kohaldatakse ajavahemikul, mis ei ületa kolme aastat alates kuupäevast, mil riiklikule akrediteerimisasutusele esitati teade otsuse kohta.

5.   Selle riikliku asutuse usaldusväärsuse tase, kellele on artikli 54 lõikega 2 antud selliste tõendajate sertifitseerimisega seotud ülesanded, kes on käesoleva määruse kohaselt füüsilised isikud, on sama kõrge kui nendel riiklikel akrediteerimisasutustel, kes on edukalt läbinud vastastikuse hindamise.

Selleks esitab asjaomane liikmesriik komisjonile ja teistele liikmesriikidele kõik asjaomased dokumentaalsed tõendid kohe pärast seda, kui ta on vastu võtnud otsuse, millega ta volitab riiklikku asutust sertifitseerimist läbi viima. Ükski riiklik ametiasutus ei teosta käesoleva määruse kohaldamisel tõendajate sertifitseerimist enne, kui asjaomane liikmesriik on esitanud kõnealused dokumentaalsed tõendid.

Asjaomane liikmesriik kontrollib korrapäraselt riikliku asutuse tööd, et tagada selle usaldusväärsus eespool nimetatud tasemel, ning teatab sellest komisjonile.

Artikkel 65

Parandusmeetmed

1.   Liikmesriigid teostavad korrapärast seiret oma riiklike akrediteerimisasutuste üle, et tagada nende jätkuv vastavus käesoleva määruse nõuetele, võttes arvesse artikli 64 kohaselt läbiviidud vastastikuse hindamise tulemusi.

2.   Kui riiklik akrediteerimisasutus ei vasta käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele või ei täida talle sellega pandud kohustusi, võtab asjaomane liikmesriik nõuetekohased parandusmeetmed või tagab selliste parandusmeetmete võtmise, ning teatab sellest komisjonile.

Artikkel 66

Tõendajate vastastikune tunnustamine

1.   Liikmesriigid tunnustavad selliste riiklike akrediteerimisasutuste pakutavate teenuste samaväärsust, kes on vastastikuse hindamise edukalt läbinud. Liikmesriigid aktsepteerivad selliste tõendajate akrediteerimistunnistusi, kelle on akrediteerinud kõnealused riiklikud akrediteerimisasutused ja võtavad arvesse nende tõendajate õigust teostada tõendamist nende akrediteerimisulatuses

2.   Kui riiklik akrediteerimisasutus ei ole läbinud täielikku vastastikuse hindamise protsessi enne 31. detsembrit 2014, aktsepteerivad liikmesriigid riikliku akrediteerimisasutuse akrediteeritud tõendajate akrediteerimistunnistusi juhul, kui määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 14 kohaselt tunnustatud asutus on alustanud kõnealuse riikliku akrediteerimisasutuse vastastikust hindamist ja ei ole tuvastanud ühtegi vastuolu kõnealuse riikliku akrediteerimisasutuse ja käesoleva määruse nõuete vahel.

3.   Kui tõendajate sertifitseerimist teostab artikli 54 lõikes 2 osutatud riiklik asutus, aktsepteerib liikmesriik sellise asutuse poolt välja antud tunnistust ja võtab arvesse nende poolt sertifitseeritud tõendajate õigust teostada tõendamist nende akrediteerimisulatuses.

Artikkel 67

Osutatavate teenuste seire

Kui liikmesriik on direktiivi 2006/123/EÜ artikli 31 lõike 4 kohase inspekteerimise käigus teinud kindlaks, et tõendaja ei vasta käesoleva määruse nõuetele, teatab kõnealuse liikmesriigi pädev asutus või riiklik akrediteerimisasutus sellest kõnealuse tõendaja akrediteerinud riiklikule akrediteerimisasutusele.

Kõnealuse tõendaja akrediteerinud riiklik akrediteerimisasutus käsitleb teadet kaebusena käesoleva määruse artikli 61 tähenduses ja võtab asjakohased meetmed ning vastab pädevale asutusele või riiklikule akrediteerimisasutusele kooskõlas käesoleva määruse artikli 72 lõikega 2.

Artikkel 68

Elektrooniline andmevahetus ja automaatsüsteemide kasutamine

1.   Liikmesriigid võivad nõuda, et tõendajad kasutaksid tõendamisaruannete esitamisel elektroonilisi vorme või erilisi failivorminguid kooskõlas määruse (EL) nr 601/2012 artikli 74 lõikega 1.

2.   Standarditud elektrooniliste vormide või failivormingute spetsifikatsioonid võidakse teha kättesaadavaks tõendamisaruande esitamiseks ja muus vormis teabevahetuseks käitaja, õhusõiduki käitaja, tõendaja, pädeva asutuse ja riikliku akrediteerimisasutuse vahel kooskõlas määruse (EL) nr 601/2012 artikli 74 lõikega 2.

VI   PEATÜKK

TEABEVAHETUS

Artikkel 69

Teabevahetus ja teabekeskused

1.   Liikmesriik kehtestab asjakohase teabe tõhusa vahetamise ja tulemusliku koostöö pädeva asutuse ja riikliku akrediteerimisasutuse või vajaduse korral sellise riikliku asutuse vahel, kelle ülesandeks on tõendajate sertifitseerimine.

2.   Kui liikmesriik on direktiivi 2003/87/EÜ artikli 18 kohaselt määranud enam kui ühe pädeva asutuse, volitab ta ühte neist tegutsema teabekeskusena, et vahetada teavet, koordineerida lõikes 1 osutatud koostööd ja viia läbi käesolevas peatükis osutatud toiminguid.

Artikkel 70

Akrediteerimise tööprogramm ja tegevusaruanne

1.   Riiklik akrediteerimisasutus teeb iga aasta 31. detsembriks iga liikmesriigi pädevale asutusele kättesaadavaks akrediteerimise tööprogrammi, mis sisaldab selliste tema poolt akrediteeritud tõendajate loetelu, kes on artikli 76 kohaselt teatanud, et nad kavatsevad hakata kõnealustes liikmesriikides tõendamisi läbi viima. Akrediteerimise tööprogramm sisaldab iga tõendaja kohta vähemalt järgmist teavet:

2.   Pärast akrediteerimise tööprogrammi esitamist lõike 1 kohaselt esitab pädev asutus riiklikule akrediteerimisasutusele kogu asjakohase teabe, sealhulgas teabe kõigi asjakohaste siseriiklike õigusaktide või suuniste kohta.

3.   Riiklik akrediteerimisasutus teeb iga aasta 1. juuniks pädevale asutusele kättesaadavaks tegevusaruande. Tegevusaruanne sisaldab iga kõnealuse riikliku akrediteerimisasutuse poolt akrediteeritud tõendaja kohta vähemalt järgmist teavet:

Artikkel 71

Haldusmeetmetega seotud teabevahetus

Kui riiklik akrediteerimisasutus on määranud tõendajale artikli 53 kohased haldusmeetmed või kui akrediteeringu peatamine on katkestatud või apellatsiooni kohta tehtud otsusega on tühistatud riikliku akrediteerimisasutuse otsus artiklis 53 osutatud haldusmeetmete määramise kohta, teavitab riiklik akrediteerimisasutus viivitamata järgmisi osalisi:

Artikkel 72

Pädeva asutuse teabevahetus

1.   Selle liikmesriigi pädev asutus, kus tõendaja tõendamist teostab, edastab igal aastal tõendaja akrediteerinud riiklikule akrediteerimisasutusele vähemalt järgmise teabe:

2.   Kui lõikes 1 osutatud teave annab tõendusmaterjali selle kohta, et pädev asutus on tuvastanud käesoleva määruse rikkumise tõendaja poolt, käsitleb riiklik akrediteerimisasutus seda teavet kui pädeva asutuse kaebust kõnealuse tõendaja kohta artikli 61 tähenduses.

Riiklik akrediteerimisasutus võtab asjakohased meetmed selle teabe käsitlemiseks ja vastab pädevale asutusele kolme kuu jooksul alates teabe saamise kuupäevast. Riiklik akrediteerimisasutus teatab oma vastuses pädevale asutusele tema poolt võetud meetmetest ja vajaduse korral tõendajale määratud haldusmeetmetest.

Artikkel 73

Järelevalvega seotud teabevahetus

1.   Kui selle liikmesriigi riiklikult akrediteerimisasutuselt, kus tõendaja tõendamist läbi viib, on artikli 49 lõike 5 kohaselt palutud läbi viia järelevalvetoimingud, esitab kõnealune riiklik akrediteerimisasutus leidude kohta aruande sellele riiklikule akrediteerimisasutusele, kes on tõendaja akrediteerinud, välja arvatud juhul, kui mõlemad riiklikud akrediteerimisasutused on omavahel teisiti kokkuleppinud.

2.   Tõendaja akrediteerinud riiklik akrediteerimisasutus võtab lõikes 1 osutatud leiud arvesse, kui ta hindab seda, kas tõendaja vastab käesolevas määruses kehtestatud nõuetele.

3.   Kui lõikes 1 osutatud leiud tõendavad, et kõnealune tõendaja ei täida käesolevat määrust, võtab kõnealuse tõendaja akrediteerinud riiklik akrediteerimisasutus käesoleva määruse kohaselt asjakohased meetmed ja teatab järelevalvetoiminguid läbiviinud riiklikule akrediteerimisasutusele järgmist:

Artikkel 74

Teabevahetus tõendaja asukohaliikmesriigiga

Kui tõendajale on akrediteeringu andnud muu kui tõendaja asukohaliikmesriigi riiklik akrediteerimisasutus, edastatakse artiklis 70 osutatud akrediteerimise tööprogramm ja tegevusaruanne ning artiklis 71 osutatud teave ka tõendaja asukohaliikmesriigi pädevale asutusele.

Artikkel 75

Akrediteeritud tõendajate andmebaasid

1.   Riiklikud akrediteerimisasutused või vajaduse korral artikli 54 lõikes 2 osutatud riiklikud asutused loovad ja haldavad andmebaasi ning võimaldavad sellele juurdepääsu muudele riiklikel akrediteerimisasutustele, riiklikele asutustele, tõendajatele, käitajatele, õhusõiduki käitajatele ja pädevatele asutustele.

Määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 14 kohaselt tunnustatud asutus lihtsustab ja ühtlustab juurdepääsu andmebaasidele, et võimaldada tulemuslik ja kulutõhus teabevahetus akrediteerimisasutuste, riiklike asutuste, tõendajate, käitajate, õhusõiduki käitajate ja pädevate asutuste vahel, ning ta võib ühendada need andmebaasid ühte kesksesse andmebaasi.

2.   Lõikes 1 osutatud andmebaas sisaldab vähemalt järgmist teavet:

Teave on üldsusele kättesaadav.

Artikkel 76

Tõendajate teated

1.   Selleks et riiklik akrediteerimisasutus saaks koostada artiklis 70 osutatud akrediteerimise tööprogrammi ja tegevusaruande, saadab tõendaja iga aasta 15. novembriks sellele riiklikule akrediteerimisasutusele, kes on kõnealuse tõendaja akrediteerinud, järgmise teabe:

2.   Kui lõikes 1 osutatud teave muutub, teatab tõendaja nendest muudatustest akrediteerimisasutusele kõnealuse riikliku akrediteerimisasutusega kokkulepitud ajavahemiku jooksul.

VII   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 77

Üleminekusätted

Enne 1. jaanuari 2013 tekkiv heide ja vajaduse korral tegevusandmed tõendatakse vastavalt otsuses 2007/589/EÜ (11) sätestatud nõuetele.

Artikkel 78

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013.

(1)  ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.

(2)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 30.

(3)  ELT L 376, 27.12.2006, lk 36.

(4)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.

(5)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 82.

(6)  ELT L 342, 22.12.2009, lk 1.

(7)  EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.

(8)  ELT L 140, 5.6.2009, lk 114.

(9)  ELT L 41, 14.2.2003, lk 26.

(10)  ELT L 130, 17.5.2011, lk 1.

(11)  ELT L 229, 31.8.2007, lk 1.