16.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 156/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2012/17/EL,

13. juuni 2012,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/666/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2005/56/EÜ ja 2009/101/EÜ keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite sidestamise osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 50,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Siseturu võimalusi kasutades laienevad äriühingud üha enam riigipiiridest väljapoole. Piiriülestesse kontsernidesse ja mitmesugustesse ümberkorraldusprotsessidesse, nagu ühinemised ja jagunemised, on kaasatud eri liikmesriikide äriühingud. Sellest tulenevalt aina suureneb piiriülene nõudlus äriühinguid käsitleva teabe järele. Äriühinguid käsitlev ametlik teave ei ole piiriüleselt siiski alati hõlpsasti kättesaadav.

(2)

Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta üheteistkümnendas direktiivis 89/666/EMÜ (avalikustamisnõuete kohta, mis on seotud liikmesriigis filiaali asutamisega teise liikmesriigi õigusele alluva teatud liiki äriühingu poolt) (3) kehtestatakse nende dokumentide ja andmete loetelu, mida äriühingud peavad oma filiaali registris avaldama. Registritel ei ole siiski õiguslikult siduvat kohustust vahetada välisfiliaale käsitlevaid andmeid. See põhjustab õiguslikku ebakindlust kolmandate isikute jaoks, kuna vaatamata äriühingu registrist kustutamisele võib selle filiaal tegutsemist jätkata.

(3)

Piiriülesed ühinemised on muutnud ettevõtlusregistritevahelise igapäevase koostöö möödapääsmatuks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivis 2005/56/EÜ (piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise kohta) (4) nõutakse registritelt piiriülest koostööd. Kahjuks ei ole loodud sidekanaleid, mis aitaksid menetlusi kiirendada, saada üle keeleprobleemidest ja suurendada õiguskindlust.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiviga 2009/101/EÜ (tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 54 teises lõigus osutatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised võrdväärseteks) (5) tagatakse muu hulgas see, et registris talletatud dokumentide ja andmetega saab tutvuda nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt. Kodanikud ja äriühingud peavad registris otsinguid tegema ikkagi riigipõhiselt, eelkõige sellepärast, et praegune registritevaheline vabatahtlik koostöö ei ole osutunud piisavaks.

(5)

Komisjoni teatises ühtse turu akti kohta määratleti keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite sidestamine meetmena, mis on vajalik ettevõtjasõbraliku õigus- ja maksukeskkonna loomiseks. Sidestamine peaks kaasa aitama Euroopa ettevõtluse konkurentsivõime edendamisele, kuna see vähendab halduskoormust ja suurendab õiguskindlust ning aitab sellega kaasa ülemaailmsest majandus- ja finantskriisist väljumisele, mis on üks strateegia „Euroopa 2020” põhieesmärk. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia uuenduste kasutamise abil peaks sidestamine aitama parandada ka registritevahelist piiriülest koostööd.

(6)

Nõukogu 25. mai 2010. aasta järeldustes äriregistrite ühendamise kohta kinnitati, et äriühinguid käsitlevale ajakohastatud ja usaldusväärsele teabele juurdepääsu parandamine võib suurendada kindlustunnet turul ning aidata kaasa Euroopa ettevõtluse arengu taastumisele ja konkurentsivõime suurenemisele.

(7)

Euroopa Parlament rõhutas oma 7. septembri 2010. aasta resolutsioonis äriregistrite ühendamise kohta, (6) et projektist on Euroopa majanduspiirkonna edasise integreerumise jaoks kasu ainult juhul, kui kõik liikmesriigid võrgustikus osalevad.

(8)

Euroopa e-õiguskeskkonna mitmeaastase tegevuskavaga (2009–2013) (7) nähakse ette Euroopa e-õiguskeskkonna portaali (edaspidi „portaal”) loomine, millest saab Euroopa ühtne elektrooniline juurdepääsupunkt õigusteabele, õigus- ja haldusasutustele, registritele, andmebaasidele ja muudele teenustele, ning tegevuskavas peetakse tähtsaks keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite sidestamist.

(9)

Piiriülest juurdepääsu äriühinguid ja nende teistes liikmesriikides asutatud filiaale käsitlevale äriteabele saab parandada ainult siis, kui kõik liikmesriigid aitavad kaasa registritevahelise elektroonilise teabevahetuse võimaldamisele ning edastavad üksikkasutajatele äriteavet standardsel kujul (kasutades identset sisu ja koostalitlusvõimelisi tehnoloogiaid) kogu liidus. Registrite koostalitlusvõime tuleks tagada liikmesriikide registrite (edaspidi „riigisisesed registrid”) pakutavate teenuste abil, mis peaksid endast kujutama Euroopa keskse platvormi (edaspidi „platvorm”) liideseid. Platvorm peaks olema infotehnoloogia vahendite tsentraliseeritud kogum teenuste integreerimiseks ning moodustama ühtse liidese. Kõnealust ühtset liidest peaksid kasutama kõik riigisisesed registrid. Platvorm peaks osutama liidese ülesannet täitvaid teenuseid Euroopa elektrooniliseks juurdepääsupunktiks olevale portaalile ja liikmesriikide poolt vabal valikul loodud juurdepääsupunktidele. Kõnealust platvormi tuleks käsitada kui registrite sidestamise vahendit, mitte kui eraldiseisvat õigusvõimelist isikut. Platvorm peaks olema võimeline edastama kordumatute tunnuste abil teavet liikmesriigi igast registrist teiste liikmesriikide pädevatele registritele standardteate kujul (infotehnoloogiasüsteemide vahel vahetatavate teadete elektrooniline kuju, näiteks xml) ja asjakohases keeleversioonis.

(10)

Direktiivi eesmärk ei ole keskse registrite andmebaasi loomine, milles talletatakse sisulist teavet äriühingute kohta. Keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite sidestamise süsteemi (edaspidi „registrite sidestamise süsteem”) rakendamise käigus tuleks kindlaks määrata ainult selliste andmete kogum, mis on vajalik platvormi korrektseks toimimiseks. Andmete hulka peaksid eelkõige kuuluma operatiivandmed, sõnaraamatud ja sõnastikud. Andmete kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta ka vajadust tagada registrite sidestamise süsteemi tõhus toimimine. Andmeid tuleks kasutada toimingute teostamise võimaldamiseks platvormi poolt ja neid ei tohiks kunagi teha avalikkusele vahetult kättesaadavaks. Samuti ei peaks platvorm muutma riigisisestes registrites äriühingute kohta talletatavate andmete ega registrite sidestamise süsteemi kaudu edastatavate, äriühingute kohta käivate andmete sisu.

(11)

Kuna direktiivi eesmärk ei ole keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite riiklike süsteemide ühtlustamine, ei ole liikmesriikidel kohustust muuta oma riiklikku registrite süsteemi, eelkõige seoses andmete haldamise ja talletamise, tasude ning kasutuse ja andmete avalikustamisega riigisiseseks otstarbeks.

(12)

Käesoleva direktiivi raames töötleb portaal platvormi abil üksikkasutajate päringuid äriühinguid ja nende teistes liikmesriikides asutatud filiaale käsitleva äriteabe kohta, mida hoitakse riigisisestes registrites. See võimaldab portaalis esitada otsingute tulemused, sealhulgas selgitavad märkused, kõigis liidu ametlikes keeltes, milles teave esitatakse. Selleks, et parandada kolmandate isikute kaitset teistes liikmesriikides, tuleks portaalis lisaks avaldada põhiteave nende dokumentide ja andmete õigusliku tähenduse kohta, mis avalikustatakse kooskõlas direktiiviga 2009/101/EÜ vastu võetud liikmesriikide õigusaktidele.

(13)

Liikmesriikidel peaks olema võimalus vabal valikul luua üks või mitu juurdepääsupunkti, mis võivad mõjutada platvormi kasutamist ja toimimist. Seetõttu tuleks komisjoni nõuetekohaselt teavitada juurdepääsupunktide loomisest ja teistest olulistest muudatustest nende toimimises, eelkõige sulgemisest. Teavitamine ei tohiks kuidagi piirata liikmesriigi õigust juurdepääsupunkte vabal valikul luua ja hallata.

(14)

Äriühingutel ja nende teistes liikmesriikides avatud filiaalidel peaks olema kordumatu tunnus, mis võimaldab neid liidus selgelt identifitseerida. Tunnust tuleks kasutada registrite sidestamise süsteemi kaudu toimivas registritevahelises teabevahetuses. Seetõttu ei peaks äriühingud ja filiaalid olema kohustatud lisama kordumatut tunnust direktiivides 89/666/EMÜ ja 2009/101/EÜ nimetatud äriühingu dokumentidesse või tellimiskviitungitele. Omaenda teabevahetuse eesmärkidel peaksid nad jätkama oma riigisisese registreerimisnumbri kasutamist.

(15)

Peaks olema võimalik luua selge seos äriühingu registri ja registrite vahel, kuhu on kantud äriühingu teistes liikmesriikides asutatud filiaalid, mis hõlmaks teabe vahetamist äriühingu likvideerimis- või maksejõuetusmenetluse algatamise ja lõpetamise kohta ning äriühingu registrist kustutamise kohta, juhul kui see toob äriühingu registrijärgses liikmesriigis kaasa õiguslikke tagajärgi. Liikmesriikidel peaks olema võimalus otsustada, milliseid menetlusi nad oma territooriumil registreeritud filiaalide puhul järgivad, kuid nad peaksid tagama vähemalt selle, et tegevuse lõpetanud äriühingu filiaalid kustutatakse registrist põhjendamatu viivituseta, vajaduse korral aga pärast asjaomase filiaali likvideerimismenetluse lõppu. Seda kohustust ei tuleks kohaldada registrist kustutatud äriühingute filiaalidele juhul, kui äriühingul on olemas õigusjärglane, näiteks kui on muutunud äriühingu õiguslik vorm, toimunud ühinemine või jagunemine või äriühingu registrijärgne asukoht on viidud ühest riigist teise.

(16)

Direktiivi ei tuleks kohaldada nende filiaalide suhtes, mille on liikmesriigis asutanud äriühing, millele ei kohaldata ühegi liikmesriigi õigust (vastavalt direktiivi 89/666/EMÜ artiklis 7 sätestatule).

(17)

Direktiivi 2005/56/EÜ tuleks muuta, et tagada registritevaheline teabevahetus registrite sidestamise süsteemi kaudu.

(18)

Liikmesriigid peaksid tagama, et kõik äriühinguid käsitleva registritesse kantud teabe muudatused kaasajastatakse põhjendamatu viivituseta. Ajakohastatud teave tuleks tavaliselt teha kättesaadavaks 21 päeva jooksul alates kõnealuseid muudatusi käsitleva täieliku dokumentatsiooni kättesaamisest, sealhulgas pärast õiguspärasuse kontrollimist vastavalt siseriiklikule õigusele. Kõnealust tähtaega tuleks tõlgendada selliselt, et liikmesriikidel tuleb teha mõistlikke jõupingutusi direktiivis sätestatud tähtajast kinnipidamiseks. Nõuet ei tuleks kohaldada raamatupidamisdokumentide puhul, mille äriühingud peavad iga majandusaasta kohta esitama. Erand on põhjendatud riigisiseste registrite ülekoormusega aruandluse esitamise perioodil. Kooskõlas kõikides liikmesriikides tunnustatud õiguse üldpõhimõtetega tuleks 21-päevane tähtaeg peatada force majeure'i puhul.

(19)

Kui komisjon otsustab platvormi luua ja/või seda hallata kolmanda isiku kaudu, peaks see olema kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (8). Tuleks tagada liikmesriikide asjakohasel määral osalemine kõnealuses protsessis, kehtestades riigihankemenetluse puhul kasutatava tehnilise kirjelduse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) (9) artiklis 5 osutatud kontrollimenetluse kohaselt vastu võetavate rakendusaktidega.

(20)

Kui komisjon otsustab platvormi hallata kolmanda isiku kaudu, tuleks tagada teenuste osutamise järjepidevus registrite sidestamise süsteemi kaudu ning platvormi toimimise asjakohane avaliku võimu järelevalve. Platvormi toimimise juhtimisega seotud üksikasjalikud eeskirjad tuleks kehtestada määruse (EL) nr 182/2011 artiklis 5 osutatud kontrollimenetluse kohaselt vastu võetavate rakendusaktidega. Liikmesriikide panus kogu süsteemi toimimisse tuleks igal juhul tagada komisjoni ja liikmesriikide esindajate vahelise korrapärase dialoogi kaudu küsimustes, mis puudutavad registrite sidestamise süsteemi käitamist ja selle tulevast arengut.

(21)

Keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite sidestamiseks on vaja kooskõlastada riiklikke süsteeme, mille tehnilised näitajad on erinevad. See nõuab tehniliste meetmete ja kirjelduste vastuvõtmist, mille puhul tuleb arvesse võtta registritevahelisi erinevusi. Käesoleva direktiivi rakendamiseks ühetaoliste tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendusvolitused kõnealuste tehniliste ja operatiivsete küsimuste lahendamiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määruse (EL) nr 182/2011 artiklis 5 osutatud kontrollimenetlusega.

(22)

Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide õigust võtta tasu äriühingute kohta käiva teabe hankimise eest registrite sidestamise süsteemi kaudu, kui sellist tasu nõutakse siseriikliku õiguse kohaselt. Seetõttu peaksid registrite sidestamise süsteemi tehnilised meetmed ja kirjeldused võimaldama kehtestada maksete tegemise viisi. Direktiivis ei tohiks eelistada selles osas mingeid konkreetseid tehnilisi lahendusi, kuna maksete tegemise viis tuleks kindlaks määrata rakendusaktide vastuvõtmise käigus, võttes arvesse laialdaselt kättesaadavaid internetipõhiseid maksesüsteeme.

(23)

Oleks soovitav, et kolmandad riigid saaksid tulevikus registrite sidestamise süsteemis osaleda.

(24)

Registrite sidestamise süsteemi rahastamise küsimuse õiglane lahendus nõuab, et nii liit kui ka liikmesriigid osaleksid süsteemi rahastamises. Liikmesriigid peaksid kandma riigisiseste registrite süsteemiga vastavusse viimise kulud, samas kui keskseid elemente – platvormi ja portaali kui Euroopa ühtset juurdepääsupunkti – tuleks rahastada liidu üldeelarve vastavalt eelarverealt. Käesoleva direktiivi mitteoluliste osade täiendamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte äriühinguid käsitleva teabe hankimise eest võetava tasu kohta. See ei mõjuta riiklike registrite võimalust võtta tasu, kuid võib endast kujutada lisatasu platvormi hoolduse ja käitamise rahastamiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(25)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (10) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (11) reguleerivad isikuandmete töötlemist liikmesriikides, sealhulgas isikuandmete edastamist elektrooniliselt. Isikuandmete töötlemisel peaksid liikmesriikide registrid, komisjon ja vajaduse korral platvormi haldavad kolmandad isikud täitma nimetatud õigusaktidega sätestatut. Registrite sidestamise süsteemi kohta vastu võetud rakendusaktid peaksid vajaduse korral tagama neist õigusaktidest kinnipidamise, eelkõige määrates kindlaks kõigi süsteemis osalejate ülesanded ja kohustused ning nende suhtes kohaldatavad organisatsioonilised ja tehnilised eeskirjad.

(26)

Liikmesriigid peavad registrite sidestamise süsteemi käivitamiseks tegema selles vajalikud kohandused, eelkõige töötama välja iga registrit platvormiga ühendava liidese, mis võimaldaks süsteemil toimida. Seetõttu tuleks direktiiviga ette näha süsteemi tehnilist toimimist käsitlevate sätete liikmesriikidepoolse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaja edasilükkamine. Kõnealune tähtaeg peaks lähtuma registrite sidestamise süsteemi tehnilisi meetmeid ja kirjeldusi käsitlevate rakendusaktide vastuvõtmisest komisjoni poolt. Registrite sidestamise süsteemi tehnilist toimimist käsitlevate direktiivi sätete ülevõtmise ja kohaldamise tähtaeg peaks võimaldama liikmesriikidel lõpule viia vajalikud õiguslikud ja tehnilised kohandused, et muuta kõnealune süsteem mõistliku aja jooksul täielikult toimivaks.

(27)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta (12) kohustuvad liikmesriigid lisama põhjendatud juhtudel ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud.

(28)

Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eriti selle artiklis 8 tunnustatud põhimõtet, mille kohaselt on igaühel õigus oma isikuandmete kaitsele.

(29)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt parandada piiriülest juurdepääsu äriteabele, tagada ajakohastatud teabe salvestamist filiaalide registrites ja luua selged registritevahelised sidekanalid piiriüleste registreerimistoimingute korral, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ja seetõttu on neid ulatuse ja toime tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(30)

Direktiive 89/666/EMÜ, 2005/56/EÜ ja 2009/101/EÜ tuleks seega vastavalt muuta.

(31)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikele 2 konsulteeriti Euroopa andmekaitseinspektoriga ning ta esitas oma arvamuse 6. mail 2011. aastal (13),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 89/666/EMÜ muudatused

Direktiivi 89/666/EMÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklisse 1 lisatakse järgmised lõiked:

„3.   Artikli 2 lõikes 1 osutatud dokumendid ja andmed tehakse avalikkusele kättesaadavaks keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite sidestamise süsteemi kaudu, mis on loodud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/101/EÜ (tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 54 teises lõigus osutatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised võrdväärseteks) (14) artikli 4a lõikega 2 (edaspidi „registrite sidestamise süsteem”). Nimetatud direktiivi artiklit 3b ja artikli 3c lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis.

4.   Liikmesriigid tagavad, et filiaalidel oleks kordumatu tunnus, mis võimaldab neid selgelt identifitseerida registritevahelises teabevahetuses registrite sidestamise süsteemi kaudu. Kordumatu tunnus koosneb vähemalt elementidest, mis võimaldavad identifitseerida registrit pidavat liikmesriigi, riigisisese päritoluregistri ja filiaali numbri selles registris, ning kui see on asjakohane, identifitseerimisvigu vältida aitavatest elementidest.

2)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 5a

1.   Äriühingu register teeb registrite sidestamise süsteemi kaudu viivitamata kättesaadavaks teabe äriühingu mis tahes likvideerimis- või maksejõuetusmenetluse algatamise ja lõpetamise kohta ning äriühingu registrist kustutamise kohta, juhul kui see toob äriühingu registrijärgses liikmesriigis kaasa õiguslikke tagajärgi.

2.   Filiaali register tagab registrite sidestamise süsteemi kaudu viivitamata lõikes 1 osutatud teabe kättesaamise.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud teabevahetus on registrite jaoks tasuta.

4.   Liikmesriigid määravad kindlaks, missugust menetlust tuleb lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe saamisel järgida. Selline menetlus tagab, et tegevuse lõpetanud või muul põhjusel registrist kustutatud äriühingute filiaalid kustutatakse registrist põhjendamatu viivituseta.

5.   Lõike 4 teist lauset ei kohaldata registrist kustutatud äriühingute filiaalidele, kui äriühingu kustutamine toimus äriühingu õigusliku vormi muutumise, äriühingu ühinemise või jagunemise või registrijärgse asukoha üleviimise tõttu ühest riigist teise.”

3)

Lisatakse järgmine jagu:

„IIIA   JAGU

ANDMEKAITSE

Artikkel 11a

Käesoleva direktiiviga seoses töödeldakse isikuandmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivile 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (15).

Artikkel 2

Direktiivi 2005/56/EÜ muudatused

Direktiivi 2005/56/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Registreerimine

Kord, mille kohaselt kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/101/EÜ (tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 54 teises lõigus osutatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised võrdväärseteks) (16) artikliga 3 avalikustatakse piiriülese ühinemise lõpuleviimine avalikus registris, kuhu iga ühinemises osalev äriühing oma dokumendid esitama peab, määratakse asjaomase riigi territooriumi osas kindlaks iga liikmesriigi õiguse alusel, mille jurisdiktsiooni alla ühinevad äriühingud kuuluvad.

Register, kuhu piiriülese ühinemise teel tekkinud äriühing kantakse, teatab direktiivi 2009/101/EÜ artikli 4a lõike 2 kohaselt loodud keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite sidestamise süsteemi kaudu viivitamata registrile, kuhu mõni osalev äriühing pidi dokumendid esitama, et piiriülene ühinemine on jõustunud. Kui see on ette nähtud, toimub varasema kande kustutamine nimetatud teate laekumisel, kuid mitte varem.

2)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 17a

Andmekaitse

Käesoleva direktiiviga seoses töödeldakse isikuandmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivile 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (17).

Artikkel 3

Direktiivi 2009/101/EÜ muudatused

Direktiivi 2009/101/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 2a

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et artikli 3 lõike 1 esimeses lõigus osutatud pädevasse registrisse kantakse kõik muudatused artiklis 2 osutatud dokumentides ja andmetes ning need avalikustatakse kooskõlas artikli 3 lõigetega 3 ja 5, tavaliselt 21 päeva jooksul pärast muudatusi käsitleva täieliku dokumentatsiooni kättesaamist, sealhulgas pärast siseriikliku õiguse kohaselt nõutavat õiguspärasuse kontrolli seoses registrisse kandmisega, kui see on ette nähtud.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata artikli 2 punktis f osutatud raamatupidamisdokumentide suhtes.”

2)

Artikli 3 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

„Liikmesriigid tagavad, et äriühingutel on kordumatu tunnus, mis võimaldab neid kooskõlas artikli 4a lõikega 2 loodud keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite sidestamise süsteemi (edaspidi „registrite sidestamise süsteem”) kaudu registritevahelises teabevahetuses selgelt identifitseerida. Nimetatud kordumatu tunnus koosneb vähemalt elementidest, mis võimaldavad identifitseerida registrit pidava liikmesriigi, riigisisese päritoluregistri ja äriühingu registrinumbri selles registris, ning kui see on asjakohane, identifitseerimisvigu vältida aitavatest elementidest.”

3)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 3a

1.   Liikmesriigid tagavad, et kättesaadavaks tehakse selge ja ajakohastatud teave, mis selgitab siseriiklikke õigusnorme, mille alusel kolmandad isikud võivad vastavalt artikli 3 lõigetele 5, 6, ja 7 tugineda artiklis 2 osutatud andmetele ja dokumendiliikidele.

2.   Liikmesriigid esitavad Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis (edaspidi „portaal”) avaldamiseks vajaliku teabe vastavalt portaali eeskirjadele ja tehnilistele nõuetele.

3.   Komisjon avaldab kõnealuse teabe portaalis kõikides liidu ametlikes keeltes.

Artikkel 3b

1.   Artiklis 2 osutatud dokumentide ja andmete elektroonilised koopiad tehakse samuti registrite sidestamise süsteemi kaudu avalikkusele kättesaadavaks.

2.   Liikmesriigid tagavad, et artiklis 2 osutatud dokumendid ja andmed on registrite sidestamise süsteemi kaudu kättesaadavad standardteate kujul ja elektroonilisel teel. Samuti tagavad liikmesriigid, et järgitakse andmeedastuse minimaalseid turvastandardeid.

3.   Komisjon pakub liikmesriikides registreeritud äriühingute kohta otsinguteenust kõikides liidu ametlikes keeltes, eesmärgiga teha portaali kaudu kättesaadavaks:

a)

artiklis 2 osutatud dokumendid ja andmed;

b)

selgitavad märkused kõigis liidu ametlikes keeltes, milles loetletakse kõnealused andmed ja dokumendiliigid.

Artikkel 3c

1.   Registrite sidestamise süsteemi kaudu artiklis 2 osutatud dokumentide ja andmete hankimise tasud ei tohi ületada asjaomaseid halduskulusid.

2.   Liikmesriigid tagavad, et järgmised andmed on registrite sidestamise süsteemi kaudu tasuta kättesaadavad:

a)

äriühingu nimi ja õiguslik vorm;

b)

äriühingu registrijärgne asukoht ja liikmesriik ning

c)

äriühingu registrinumber.

Lisaks kõnealustele andmetele võivad liikmesriigid otsustada teha tasuta kättesaadavaks muid dokumente ja andmeid.

Artikkel 3d

1.   Äriühingu register teeb registrite sidestamise süsteemi kaudu viivitamata kättesaadavaks teabe äriühingu likvideerimis- või maksejõuetusmenetluse algatamise ja lõpetamise kohta ning äriühingu registrist kustutamise kohta, juhul kui see toob äriühingu registrijärgses liikmesriigis kaasa õiguslikke tagajärgi.

2.   Filiaali register tagab lõikes 1 osutatud teabe viivitamatu kättesaamise registrite sidestamise süsteemi kaudu.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud teabevahetus on registrite jaoks tasuta.”

4)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 4a

1.   Luuakse Euroopa keskne platvorm (edaspidi „platvorm”).

2.   Registrite sidestamise süsteemi kuuluvad:

liikmesriikide registrid,

platvorm,

portaal kui Euroopa elektrooniline juurdepääsupunkt.

3.   Liikmesriigid tagavad platvormi kaudu oma registrite koostalitlusvõime registrite sidestamise süsteemis.

4.   Liikmesriigid võivad luua vabal valikul juurdepääsupunkte registrite sidestamise süsteemile. Liikmesriigid teavitavad põhjendamatu viivituseta komisjoni juurdepääsupunktide loomisest ja kõigist olulistest muudatustest nende toimimises.

5.   Juurdepääs registrite sidestamise süsteemis leiduvale teabele tagatakse portaali ja liikmesriikide vabal valikul loodud juurdepääsupunktide kaudu.

6.   Registrite sidestamise süsteemi loomine ei mõjuta olemasolevaid kahepoolseid kokkuleppeid, mis on liikmesriikide vahel sõlmitud äriühinguid käsitleva teabevahetuse kohta.

Artikkel 4b

1.   Komisjon otsustab platvormi luua ja/või hallata kas oma vahenditega või kolmanda isiku kaudu.

Kui komisjon otsustab platvormi luua ja/või hallata kolmanda isiku kaudu, toimub kolmanda isiku valimine ning temaga sõlmitud lepingu täitmine komisjoni poolt kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (18).

2.   Kui komisjon otsustab platvormi luua kolmanda isiku kaudu, siis määrab komisjon rakendusaktide abil kindlaks riigihangete puhul kasutatava tehnilise kirjelduse ning kolmanda isikuga sõlmitava lepingu kestuse.

3.   Kui komisjon otsustab, et platvormi hallatakse kolmanda isiku kaudu, võtab komisjon rakendusaktidega vastu platvormi toimimise juhtimiseks üksikasjalikud eeskirjad.

Platvormi toimimise juhtimise hulka kuulub eelkõige:

platvormi toimimise järelevalve;

platvormi kaudu levitatavate ja vahetatavate andmete turvalisus ja kaitse;

liikmesriikide registrite ja kolmanda isiku vaheliste suhete kooskõlastamine.

Platvormi toimimise järelevalvet teostab komisjon.

4.   Lõigetes 2 ja 3 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 4e lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 4c

Komisjon kehtestab rakendusaktidega:

a)

tehnilise kirjelduse, millega määratakse kindlaks elektroonilise teabevahetuse meetodid registrite sidestamise süsteemi jaoks;

b)

teabevahetusprotokollide tehnilise kirjelduse;

c)

tehnilised meetmed, millega tagatakse teabevahetuse ja teabe levitamise minimaalsed infotehnoloogilised turvastandardid registrite sidestamise süsteemis;

d)

tehnilise kirjelduse, millega määratakse kindlaks käesoleva direktiivi artiklis 3d ja 21. detsembri 1989. aasta üheteistkümnenda nõukogu direktiivi 89/666/EMÜ (avalikustamisnõuete kohta, mis on seotud liikmesriigis filiaali asutamisega teise liikmesriigi õigusele alluva teatud liiki äriühingu poolt) (19) artiklis 5a osutatud äriühingu registri ja filiaali registri vahelise teabevahetuse meetodid;

e)

registritevahelise teabevahetuse eesmärgil edastatava teabe üksikasjaliku loendi, millele on viidatud käesoleva direktiivi artiklis 3d, direktiivi 89/666/EMÜ artiklis 5a ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/56/EÜ (piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise kohta) (20) artiklis 13;

f)

tehnilise kirjelduse, millega määratakse kindlaks registrite, platvormi ja portaali vahelise teabevahetuse standardteate struktuur;

g)

tehnilise kirjelduse, millega määratakse kindlaks platvormi toimimiseks vajalike andmete kogum ning andmete talletamise, kasutamise ja kaitsmise meetod;

h)

tehnilise kirjelduse, millega määratakse kindlaks registritevahelise teabevahetuse kordumatu tunnuse struktuur ja kasutamine;

i)

kirjelduse, millega määratakse kindlaks registrite sidestamise süsteemi käitamise tehnilised meetodid selles osas, mis puudutab teabe levitamist ja teabevahetust, ning kirjelduse, millega määratakse kindlaks platvormi osutatavad infotehnoloogiateenused, tagades teadete edastamise asjakohases keeleversioonis;

j)

portaali pakutava otsinguteenuse ühtsed kriteeriumid;

k)

maksete tegemise viisid, võttes arvesse kättesaadavaid maksesüsteeme, nt internetipõhised maksed;

l)

üksikasjad selgitavate märkuste kohta, milles loetletakse artiklis 2 osutatud andmed ja dokumendiliigid;

m)

registrite sidestamise süsteemi poolt pakutavate teenuste kättesaadavuse tehnilised tingimused;

n)

riigi vabal valikul loodud juurdepääsupunktide platvormiga ühendamise korra ja tehnilised nõuded.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 4e lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Komisjon võtab nimetatud rakendusaktid vastu hiljemalt 7. juuliks 2015.

Artikkel 4d

1.   Platvormi loomist ja selle edasist arendamist ning käesolevast direktiivist tulenevaid portaali kohandusi rahastatakse liidu üldeelarvest.

2.   Platvormi hooldust ja käitamist rahastatakse liidu üldeelarvest ning seda võib kaasrahastada üksikkasutajatelt registrite sidestamise süsteemile juurdepääsu eest võetavatest tasudest. Käesoleva lõike sätted ei mõjuta riigi tasandil kehtestatud tasusid.

3.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 13a vastu delegeeritud õigusakte eeskirjade kohta, mis määravad, kas platvormi rahastatakse tasu võtmisega, ja kui see on nii, siis kooskõlas lõikega 2 üksikkasutajatelt võetava tasu suuruse kohta.

4.   Kooskõlas lõikega 2 kehtestatud tasud ei mõjuta tasusid, mida võidakse kehtestada liikmesriikidele artikli 3c lõikes 1 nimetatud dokumentide ja andmete hankimise eest.

5.   Kooskõlas lõikega 2 kehtestatud tasusid ei nõuta artikli 3c lõike 2 punktides a, b ja c nimetatud andmete hankimise eest.

6.   Iga liikmesriik katab käesolevast direktiivist tulenevad kulud, mis on seotud riigisiseste registrite kohandamise ning nende hoolduse ja käitamisega.

Artikkel 4e

1.   Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) (21) tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

5)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 7a

Käesoleva direktiiviga seoses töödeldakse isikuandmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivile 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (22).

6)

Lisatakse järgmine peatükk:

„PEATÜKK 4A

DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID

Artikkel 13a

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 4d lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4d lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 4d lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.”

Artikkel 4

Aruanne ja korrapärane dialoog

1.   Hiljemalt viis aastat pärast artikli 5 lõikes 2 osutatud sätete hiliseimat kohaldamiskuupäeva avaldab komisjon aruande registrite sidestamise süsteemi toimimise kohta, käsitledes eelkõige selle tehnilist käitamist ja finantsaspekte.

2.   Aruandele lisatakse ettepanekud käesoleva direktiivi muutmiseks, kui see on asjakohane.

3.   Komisjoni ja liikmesriikide esindajad tulevad korrapäraselt asjakohases foorumis kokku, et arutada käesolevas direktiivis reguleeritud küsimusi.

Artikkel 5

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid enne 7. juulit 2014 ja kohaldavad neid hiljemalt 7. juulist 2014.

2.   Olenemata lõikest 1 võtavad liikmesriigid vastu ja avaldavad hiljemalt kaks aastat pärast direktiivi 2009/101/EÜ artiklis 4c osutatud rakendusaktide vastuvõtmist sätted, mis on vajalikud järgimaks:

artikli 1 lõikeid 3 ja 4 ning direktiivi 89/666/EMÜ artiklit 5a;

direktiivi 2005/56/EÜ artiklit 13;

direktiivi 2009/101/EÜ artikli 3 lõike 1 teist lõiku, artikleid 3b, 3c ja 3d ning artikli 4a lõikeid 3–5, ning kohaldavad neid.

Kõnealuste rakendusaktide vastuvõtmise korral avaldab komisjon käesolevas lõikes osutatud sätete kohaldamise hiliseima kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

3.   Kui liikmesriigid lõikes 1 osutatud meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

4.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 6

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 7

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 13. juuni 2012

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

N. WAMMEN


(1)  ELT C 248, 25.8.2011, lk 118.

(2)  Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2012. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 10. mai 2012. aasta otsus.

(3)  EÜT L 395, 30.12.1989, lk 36.

(4)  ELT L 310, 25.11.2005, lk 1.

(5)  ELT L 258, 1.10.2009, lk 11.

Märkus: direktiivi 2009/101/EÜ pealkirja on muudetud, et võtta arvesse EÜ asutamislepingu artiklite numeratsiooni muutumist vastavalt Lissaboni lepingu artiklile 5; esialgne viide oli asutamislepingu artikli 48 teine lõik.

(6)  ELT C 308 E, 20.10.2011, lk 1.

(7)  ELT C 75, 31.3.2009, lk 1.

(8)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(9)  ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(10)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(11)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(12)  ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.

(13)  ELT C 220, 26.7.2011, lk 1.

(14)  ELT L 258, 1.10.2009, lk 11.

Märkus: direktiivi 2009/101/EÜ pealkirja on muudetud, et võtta arvesse EÜ asutamislepingu artiklite numeratsiooni muutumist vastavalt Lissaboni lepingu artiklile 5; esialgne viide oli asutamislepingu artikli 48 teine lõik.”

(15)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.”

(16)  ELT L 258, 1.10.2009, lk 11.

Märkus: direktiivi 2009/101/EÜ pealkirja on muudetud, et võtta arvesse EÜ asutamislepingu artiklite numeratsiooni muutumist vastavalt Lissaboni lepingu artiklile 5; esialgne viide oli asutamislepingu artikli 48 teine lõik.”

(17)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.”

(18)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(19)  EÜT L 395, 30.12.1989, lk 36.

(20)  ELT L 310, 25.11.2005, lk 1.

(21)  ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.”

(22)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.”