3.3.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 64/13 |
KOMISJONI OTSUS,
29. veebruar 2012,
millega luuakse keeleressursside ja -tehnoloogia ühine infrastruktuur Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi kujul (CLARIN ERIC)
(teatavaks tehtud numbri C(2012) 1018 all)
(2012/136/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2009. aasta määrust (EÜ) nr 723/2009 Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõike 1 punkti a,
ning arvestades järgmist:
(1) |
23. septembril 2011 esitasid Tšehhi Vabariik, Taani, Saksamaa, Eesti, Hollandi Keele Ühendus, Austria ja Madalmaad komisjonile taotluse keeleressursside ja -tehnoloogia ühise infrastruktuuri loomise kohta Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi kujul (edaspidi „CLARIN ERIC”). |
(2) |
Madalmaad esitasid deklaratsiooni, milles tunnustatakse CLARIN ERICut rahvusvahelise organisatsioonina nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) (2) artikli 143 lõike 1 punkti g ja artikli 151 lõike 1 punkti b ning nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivi 92/12/EMÜ (aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta) (3) artikli 23 lõike 1 teise taande tähenduses alates selle loomisest. |
(3) |
Komisjon hindas taotlust vastavalt määruse (EÜ) nr 723/2009 artikli 5 lõikele 2 ja jõudis järeldusele, et see vastab nimetatud määruses sätestatud tingimustele. |
(4) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 723/2009 artikli 20 alusel loodud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Käesolevaga luuakse keeleressursside ja -tehnoloogia ühise infrastruktuuri jaoks Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsium nimega CLARIN ERIC.
2. CLARIN ERICu põhikiri, mis on kokku lepitud selle liikmete vahel, on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 29. veebruar 2012
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Máire GEOGHEGAN-QUINN
(1) ELT L 206, 8.8.2009, lk 1.
(2) ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.
(3) EÜT L 76, 23.3.1992, lk 1.
LISA
CLARIN ERICu PÕHIKIRI
Sisukord
1. PEATÜKK: ÜLDSÄTTED
Artikkel 1. |
Nimi, asukoht, tegutsemiskohad ja töökeel |
Artikkel 2. |
Eesmärgid ja tegevus |
2. PEATÜKK: LIIKMELISUS
Artikkel 3. |
Liikmelisus ja esindavad üksused |
Artikkel 4. |
Liikmete ja vaatlejate vastuvõtmine |
Artikkel 5. |
Liikme- või vaatlejastaatusest loobumine / Liikme- või vaatlejastaatuse lõpetamine |
3. PEATÜKK: LIIKMETE JA VAATLEJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
Artikkel 6. |
Liikmed |
Artikkel 7. |
Vaatlejad |
4. PEATÜKK: CLARIN ERICu JUHTIMINE
Artikkel 8. |
Üldkogu |
Artikkel 9. |
Teadusnõukogu |
Artikkel 10. |
Riiklike koordinaatorite foorum |
Artikkel 11. |
Tegevdirektor |
Artikkel 12. |
Direktorite nõukogu |
Artikkel 13. |
CLARINi tehnoloogiakeskuste alaline komitee |
Artikkel 14. |
Töörühmad |
5. PEATÜKK: RAHASTAMINE
Artikkel 15. |
Eelarvepõhimõtted ja raamatupidamine |
Artikkel 16. |
Kohustused |
6. PEATÜKK: ARUANDLUS KOMISJONILE
Artikkel 17. |
Aruandlus komisjonile |
7. PEATÜKK: PÕHIMÕTTED
Artikkel 18. |
Lepingud kolmandate isikutega |
Artikkel 19. |
Kasutajate juurdepääsu põhimõtted |
Artikkel 20. |
Teadusliku hindamise põhimõtted |
Artikkel 21. |
Teavituspõhimõtted |
Artikkel 22. |
Intellektuaalomandi õiguse põhimõtted |
Artikkel 23. |
Tööhõive, sealhulgas võrdsete võimaluste põhimõtted |
Artikkel 24. |
Hankepõhimõtted ja maksuvabastused |
Artikkel 25. |
Andmetega seotud põhimõtted |
8. PEATÜKK: KESTUS, TEGEVUSE LÕPETAMINE, VAIDLUSED, LOOMISSÄTTED
Artikkel 26. |
Kestus |
Artikkel 27. |
Tegevuse lõpetamine |
Artikkel 28. |
Kohaldatav õigus |
Artikkel 29. |
Vaidlused |
Artikkel 30. |
Põhikirja kättesaadavus |
Artikkel 31. |
Loomissätted |
1. LISA: |
LIIKMETE JA VAATLEJATE NIMEKIRI |
2. LISA: |
AASTAMAKS |
1. PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Nimi, asukoht, tegutsemiskohad ja töökeel
1.1. |
Luuakse Euroopa teadusuuringute infrastruktuur „Keeleressursside ja -tehnoloogia ühine infrastruktuur” ehk CLARIN. |
1.2. |
CLARINi õiguslikuks vormiks on määruse (EÜ) nr 723/2009 sätete kohaselt asutatud Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsium (ERIC), mille nimi on „CLARIN ERIC”. |
1.3. |
CLARIN on teadusuuringute jaotunud infrastruktuur, mis tegutseb kõigis CLARIN ERICu liikmesriikides ja muudes riikides, millega CLARIN ERIC on sõlminud kokkulepped vastavalt artiklile 18. |
1.4. |
CLARIN ERICu põhikirjajärgne asukoht on Madalmaades, Utrechtis. |
1.5. |
CLARIN ERICu töökeel on inglise keel. |
Artikkel 2
Eesmärgid ja tegevus
2.1. |
CLARIN ERICu peamine eesmärk on edendada humanitaar- ja sotsiaalvaldkonna teadusuuringuid sellega, et teadlastele pakutakse ühetaolist juurdepääsu platvormile, millesse on Euroopa tasemel koondatud keelealaseid ressursse ja kõrgetasemelisi töövahendeid. Eesmärgi saavutamiseks luuakse teadusuuringute ühine jaotunud infrastruktuur, mille eesmärk on muuta keeleressursid, -tehnoloogia ja -teadmised kättesaadavaks laiemale humanitaar- ja sotsiaalteaduste teadlaskonnale, ning hoitakse seda töös. |
2.2. |
Selleks võtab CLARIN ERIC ette ja koordineerib mitmesuguseid tegevusi, mis hõlmavad järgmist, kuid ei piirdu sellega:
|
2.3. |
CLARIN ERIC rajab keeleressursside ja -tehnoloogia ühise infrastruktuuri (CLARIN) ning hoiab seda käigus mittetulunduslikkuse põhimõtete kohaselt; selleks et innovatsiooni ning teadmiste ja tehnoloogia levikut veelgi hoogustada, võib piiratud mahus tegeleda ka tulundustegevusega, kui see ei sea ohtu põhitegevust. |
2. PEATÜKK
LIIKMELISUS
Artikkel 3
Liikmelisus ja esindavad üksused
3.1. |
Järgmised üksused võivad saada CLARIN ERICu liikmeks või ilma hääleõiguseta vaatlejaks:
Liikmete ja vaatlejate vastuvõtmise tingimused on sätestatud käesoleva põhikirja artikli 4 lõigetes 4.1 ja 4.2. |
3.2. |
CLARIN ERICu liikmeks on vähemalt kolm liikmesriiki. |
3.3. |
Üldkogus on liikmesriikidel ühiselt häälteenamus. |
3.4. |
Iga liiget ja vaatlejat võib esindada üks tema valitud avalik-õiguslik või avaliku teenuse pakkumisega tegelev eraõiguslik isik, kes määratakse tema enda eeskirjade ja korra kohaselt. |
3.5. |
Praegused liikmed, vaatlejad ja neid esindavad üksused on loetletud 1. lisas. ERICut käsitleva avalduse esitamise ajal liikmeks olnuid nimetatakse asutajaliikmeteks. |
Artikkel 4
Liikmete ja vaatlejate vastuvõtmine
4.1. |
Uute liikmete vastuvõtmise tingimused on järgmised:
|
4.2. |
Artikli 3 lõikes 3.1 loetletud üksused, kes soovivad CLARIN ERICu tegevuses osaleda, kuid ei saa veel liikmeks astuda, võivad taotleda vaatlejastaatust. Vaatlejate vastuvõtmise tingimused on järgmised:
|
Artikkel 5
Liikme- või vaatlejastaatusest loobumine / Liikme- või vaatlejastaatuse lõpetamine
5.1. |
Esimese viie aasta jooksul pärast CLARIN ERICu loomist ei või ükski liige oma staatusest loobuda, kui liikmeks ei ole astutud kindlaksmääratud lühemaks ajaks. |
5.2. |
Kui CLARIN ERICu loomisest on möödunud viis aastat, võib liige oma staatusest loobuda eelarveaasta lõpus, tingimusel et ta on esitanud sellekohase taotluse 12 kuud enne staatusest loobumist. |
5.3. |
Vaatleja võib oma staatusest loobuda eelarveaasta lõpus, tingimusel et ta on esitanud sellekohase taotluse kuus kuud enne staatusest loobumist. |
5.4. |
Staatusest loobumist ei kinnitata enne, kui on täidetud kõik rahalised ja muud kohustused. |
5.5. |
Üldkogul on õigus lõpetada liikme- või vaatlejastaatus järgmistel tingimustel:
Liikmele või vaatlejale antakse võimalus vaidlustada tema staatuse lõpetamise otsus ning end üldkogu ees kaitsta. |
3. PEATÜKK
LIIKMETE JA VAATLEJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
Artikkel 6
Liikmed
6.1. |
Liikmete õigused on järgmised:
|
6.2. |
Igal liikmel tuleb:
|
6.3. |
Nende liikmete aastamaks, kes on CLARIN ERICuga liitudes jätnud endale õiguse loobuda liikmestaatusest enne seda, kui CLARIN ERICu loomisest möödub viis aastat, on suurem kui 2. lisas määratletud aastamaks. |
6.4. |
Liikmed võivad lisaks CLARIN ERICu aastamaksule anda ka muu panuse kas üksi või koostööst teiste liikmete, vaatlejate või kolmandate isikutega. Selline panus võib olla rahaline või mitterahaline. |
6.5. |
Liikmed volitavad oma esindava üksuse või riiklikku konsortsiumi esindava üksuse täitma artikli 6 lõike 6.2 punktis a ja punktides d–l osutatud kohustusi. CLARIN ERIC sõlmib selle üksusega CLARINi kokkuleppe, et sätestada tingimused ja nõuded, mille alusel kohustusi täidetakse ja panus antakse. |
Artikkel 7
Vaatlejad
7.1. |
Vaatlejate õigused on järgmised:
|
7.2. |
Igal vaatlejal tuleb:
|
7.3. |
Vaatlejad võivad lisaks CLARIN ERICu aastamaksule anda ka muu panuse kas üksi või koostöös teiste liikmete, vaatlejate või kolmandate isikutega. Selline panus võib olla rahaline või mitterahaline. |
7.4. |
Vaatlejad volitavad oma esindava üksuse täitma artikli 7 lõike 7.2 punktides b ja c osutatud kohustusi. CLARIN ERIC sõlmib selle üksusega CLARINi vaatleja kokkuleppe, et sätestada tingimused ja nõuded, mille alusel kohustusi täidetakse ja panus antakse. |
4. PEATÜKK
CLARIN ERICu JUHTIMINE
Artikkel 8
Üldkogu
8.1. |
CLARIN ERICu üldkogu on organ, kellel on täielik otsustuste tegemise pädevus ja kes esindab CLARIN ERICu liikmeid. Igal liikmel on üks hääl. Iga liiget esindav üksus nimetab ühe ametliku esindaja. Iga liige võib täiendavalt kaasa võtta ka ühe eksperdi. Seega võib iga delegatsioon koosneda kuni kahest inimesest, kuid hääleõigus on ametlikul esindajal. |
8.2. |
Üldkogu tuleb kokku vähemalt kord aastas ning teeb vähemalt järgmist:
|
8.3. |
Esimees kutsub üldkogu kokku vähemalt neljanädalase etteteatamisega ning päevakord saadetakse laiali vähemalt kaks nädalat enne kohtumist. Liikmetel on õigus esitada päevakorda küsimusi kuni kolm nädalat enne kohtumist. Üldkogu kohtumist võib taotleda vähemalt 50 % liikmetest ning kohtumine toimub nii pea kui võimalik ja vähemalt kahenädalase etteteatamisega. |
8.4. |
Üldkogu valib esimehe lihthäälteenamusega. Esimees on ühe liikme ametlik esindaja. Esimees valitakse kahe aasta pikkuseks ametiajaks ning on ametis mitte rohkem kui kaks ametiaega järjest. Kui esimees astub enne ametiaja lõppu tagasi, valib üldkogu uue esimehe. |
8.5. |
Üldkogu valib aseesimehe lihthäälteenamusega. Aseesimees on ühe liikme ametlik esindaja. Aseesimees valitakse kahe aasta pikkuseks ametiajaks ning on ametis mitte rohkem kui kaks ametiaega järjest. Kui aseesimees astub enne ametiaja lõppu tagasi, valib üldkogu uue aseesimehe. Aseesimees asendab esimeest tolle äraoleku ja huvide konflikti korral. |
8.6. |
Kui ametlik esindaja ei saa üldkogul osaleda, võib liige kirjaliku ja nõuetekohaselt allkirjastatud volitusega, mis esitatakse esimehele enne kohtumise algust, volitada enda eest hääletama samasse üksusse kuuluva esindaja, riikliku eksperdi või teise liikme ametliku esindaja. Ükski esindaja ei või esitada rohkem kui kolm volitust. |
8.7. |
Üldkogu juhatab esimees või tema puudumise korral aseesimees. Esimees või esimehe volitatud isik vastutab 1. lisa ajakohastamise eest, et alati oleks olemas liikmete, vaatlejate ja neid esindavate üksuste täpne nimekiri. |
8.8. |
Kõik otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, välja arvatud järgmised otsused:
|
8.9. |
Järgmiste otsuste tegemiseks on vaja kahekolmandikulist häälteenamust:
Põhikirja muutmise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 723/2009 artikli 11 sätteid. |
8.10. |
Liikme- või vaatlejastaatuse lõpetamiseks on vaja ühehäälset otsust; arvesse ei võeta kõnealuse liikme enda häält ja hääletamisest loobunuid. |
8.11. |
Esindaja soovi korral on hääletamine salajane. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav hääl esimehel. |
8.12. |
Üldkogu kvoorumi moodustab kahekolmandikuline häälteenamus. Esindajad võivad kohal olla isiklikult või volitatud esindaja kaudu, nagu on kirjeldatud artikli 8 lõikes 8.6. Üldkogu võib teha otsuse kasutada kohtumisteks tehnilisi abivahendeid, näiteks videokonverentse. |
8.13. |
Esimees võib teha otsuse kasutada otsuste vastuvõtmiseks kirjalikku menetlust. Sellistel juhtudel saadab esimees või esimehe volitatud isik ettepaneku laiali kõigile üldkogu ametlikele esindajatele, kes esitavad seejärel ettenähtud aja jooksul oma vastuväited või muudatusettepanekud või teatavad kavatsusest hääletamisest loobuda. Vastamise tähtaeg ei tohi olla lühem kui 14 kalendripäeva. Kiireloomulistel juhtudel ja siis, kui vastuvõetavat abinõu tuleb hakata viivitamata rakendama, võib esimees vastamise tähtaega lühendada viie kalendripäevani. Kui ettenähtud aja jooksul ei esitata vastuväiteid ega muudatusettepanekuid ega teatata kavatsusest loobuda hääletamisest, loetakse ettepanek vaikimisi vastuvõetuks. Kui ametlikul esindajal on vastuväiteid või muudatusettepanekuid, võib esimees otsustada ettepanekut muuta ning esitada selle uuesti kirjalikuks menetluseks või lisada selle küsimuse üldkogu järgmise kohtumise päevakorda. |
Artikkel 9
Teadusnõukogu
9.1. |
Teadusnõukogu liikmed määrab ametisse üldkogu. Teadusnõukogu koosneb kõrgetasemelistest teadlastest, kes ei ole CLARIN ERICuga seotud (1). Teadusnõukogus peavad esindatud olema nii CLARIN ERICu infrastruktuuri pakkujad kui ka kasutajad. |
9.2. |
Teadusnõukogu liikmete arvu otsustab üldkogu. Liikmeid ei tohiks olla vähem kui viis ega rohkem kui kümme. |
9.3. |
Teadusnõukogu ametiaeg on kolm aastat ning üldkogu otsusega võib seda ühe korra pikendada. |
9.4. |
Teadusnõukogu annab üldkogule kas selle palvel või oma algatusel nõu strateegilistes küsimustes, muu hulgas seoses tulevikuplaanide, uute algatuste, töökavade ja kvaliteedi tagamisega. Teadusnõukogu võib esitada üldkogule CLARIN ERICu töö ja pakutavate teenuste hindamiseks oma seisukohti. |
9.5. |
Teadusnõukogu esimehe määrab ametisse üldkogu. Teadusnõukogu eeskirjade aluseks on direktorite nõukogu väljatöötatud eeskirjade üldvorm. Eeskirjad peab heaks kiitma direktorite nõukogu. |
Artikkel 10
Riiklike koordinaatorite foorum
10.1. |
Iga liikmeks olev riik peab määrama riikliku koordinaatori. Riiklik koordinaator on peamine ühenduslüli CLARIN ERICu ja riikliku konsortsiumi vahel. Riiklik koordinaator vastutab selle eest, et tema riik järgib üldkogu poliitilisi otsuseid ja strateegiaid CLARINi arendamiseks ja kasutamiseks. |
10.1.1. |
Kui liige on tegevstruktuuriga valitsustevaheline organisatsioon, on ta kohustatud määrama koordinaatori. Koordinaator on peamine ühenduslüli CLARIN ERICu ja valitsustevahelise organisatsiooni tegevüksuste vahel. Koordinaator vastutab selle eest, et tema organisatsioon järgib üldkogu poliitilisi otsuseid ja strateegiaid CLARINi arendamiseks ja kasutamiseks. Kui käesolevas põhikirjas kasutatakse edaspidi terminit „riiklik koordinaator”, hõlmab see ka valitsustevaheliste organisatsioonide määratud koordinaatoreid. |
10.2. |
Riiklike koordinaatorite foorum koosneb kõigist riiklikest koordinaatoritest. Riiklike koordinaatorite foorum vastutab üldkogu kehtestatud strateegiate rakendamise koordineerimise eest. Foorum peab tagama ühtsuse ja järjepidevuse kogu CLARINi lõikes ja koostöö selle liikmete vahel. |
10.3. |
Riiklike koordinaatorite foorumi esimees valitakse foorumi eeskirjade kohaselt. Esimees on ex officio direktorite nõukogu liige. |
10.4. |
Foorumi eeskirjade aluseks on direktorite nõukogu väljatöötatud eeskirjade üldvorm. Eeskirjad peab heaks kiitma direktorite nõukogu. |
Artikkel 11
Tegevdirektor
11.1. |
Üldkogu määrab CLARIN ERICu tegevdirektori ametisse üldkogu määratletud korras. Õiguslikult esindavad CLARIN ERICut koos tegevdirektor ja direktorite nõukogu. Tegevdirektor tegeleb CLARIN ERICu igapäevase juhtimisega. Tegevdirektor vastutab 2. lisa muutmist käsitleva üldkogu otsuse rakendamise eest. |
11.2. |
Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat ning üldkogu otsusega võib seda ilma konkursita pikendada kuni kahe aasta võrra. Pärast viie aasta pikkuse ametiaja lõppu või siis, kui ametiaega ei saa rohkem pikendada, kuulutatakse välja uus avalik konkurss. |
Artikkel 12
Direktorite nõukogu
12.1. |
Üldkogu määrab ametisse kõrgetasemelistest isikutest koosneva direktorite nõukogu. Direktorite arvu üle otsustab üldkogu. Ametissemääramise korra määrab kindlaks üldkogu. Direktorite nõukogu kollektiivsed teadmised peavad hõlmama järgmisi valdkondi: juhtimine, tehniline infrastruktuur, keeleressursid ja -vahendid ning kasutajate vajadused. |
12.2. |
Üldkogu määrab ühe direktorite nõukogu liikme asedirektoriks. Asedirektor asendab tegevdirektorit tema äraoleku ajal või huvide konflikti korral. |
12.3. |
Direktorite nõukogu liikmete ametiaeg on kolm aastat ning üldkogu otsusega võib seda ühe korra pikendada. |
12.4. |
Direktorite nõukogu moodustab koos tegevdirektoriga CLARIN ERICu täitevorgani. Direktorite nõukogu vastutab selle eest, et CLARIN ERIC toimiks sujuvalt vastavalt üldkogu suunistele ja otsustele, aga ka muudelt nõukogudelt ja komiteedelt laekuvale tagasisidele. |
12.5. |
Direktorite nõukogu kehtestab eeskirjade üldvormi, mida kasutavad kõik käesolevas põhikirjas nimetatud nõukogud ja komiteed, ning kiidab heaks iga nõukogu ja komitee konkreetsed eeskirjad. Direktorite nõukogu kehtestab üldvormi põhjal ka oma eeskirjad. |
12.6. |
Tegevdirektor on direktorite nõukogu esimees. |
Artikkel 13
CLARINi tehnoloogiakeskuste alaline komitee
13.1. |
Luuakse CLARINi tehnoloogiakeskuste alaline komitee. CLARINi keskuste alaline komitee koosneb CLARINi tegevuse seisukohalt võtmetähtsusega keskusteks peetavate keskuste direktoritest (või direktorite nimetatud esindajatest). Võtmetähtsusega keskuste väljaselgitamise kriteeriumid määratleb direktorite nõukogu. Otsuse nimetada tehnoloogiakeskus CLARINi tegevuse seisukohalt võtmetähtsusega keskuseks teeb üldkogu. |
13.2. |
CLARINi keskuste alalise komitee ülesanne on tagada infrastruktuuriteenuste ühtsus, järjepidevus ja stabiilsus rakendamist käsitlevate otsuste ning keskuste ja liikmete omavahelise tegevuse koordineerimise kaudu. Alaline komitee annab aru riiklike koordinaatorite foorumile ja direktorite nõukogule. Alalise komitee eesistuja valitakse komitee eeskirjade kohaselt. Esimees on ex officio direktorite nõukogu liige. |
13.3. |
Alalise komitee näol on tegemist CLARINi keskuste foorumiga, kus vahetada mõtteid ja kogemusi. Alalise komitee ülesanne on anda CLARIN ERICule ja riiklikele koordineerijatele nõu ning esitada taotlusi ja ettepanekuid teenuste ühtsuse, järjepidevuse ja stabiilsuse tagamiseks. |
13.4. |
Alalise komitee eeskirjade aluseks on direktorite nõukogu väljatöötatud eeskirjade üldvorm. Eeskirjad peab heaks kiitma direktorite nõukogu. |
Artikkel 14
Töörühmad
14.1. |
Direktorite nõukogu võib luua ja laiali saata töörühmi, kes tegelevad erilist pühendumist vajavate küsimustega, millega direktorite nõukogu tegeleda ei saa. |
14.2. |
Töörühmade eeskirjade aluseks on direktorite nõukogu väljatöötatud eeskirjade üldvorm. Eeskirjad peab heaks kiitma direktorite nõukogu. |
5. PEATÜKK
RAHASTAMINE
Artikkel 15
Eelarvepõhimõtted ja raamatupidamine
15.1. |
CLARIN ERICu eelarveaasta algab iga aasta 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. |
15.2. |
Kõik CLARIN ERICu tulu- ja kuluartiklid peavad kajastuma igaks eelarveaastaks koostatavates kalkulatsioonides ja need kirjendatakse aastaeelarves. Aastaeelarve on kooskõlas läbipaistvuse põhimõtetega. |
15.3. |
CLARIN ERICu raamatupidamisaruannetele lisatakse aruanne, mis käsitleb eelarve haldamist ja finantsjuhtimist eelarveaastal. |
15.4. |
CLARIN ERICu suhtes kohaldatakse raamatupidamisarvestuse koostamise, esitamise, auditeerimise ja avaldamise nõudeid, mis on sätestatud kohaldatavas õiguses. |
15.5. |
CLARIN ERIC tagab, et assigneeringuid kasutatakse usaldusväärse finantshalduse põhimõtete kohaselt. |
15.6. |
CLARIN ERIC peab oma majandustegevuse kulude ja tulude üle eraldi raamatupidamist. |
Artikkel 16
Kohustused
16.1. |
CLARIN ERIC vastutab oma võlgade eest. |
16.2. |
Liikmed ei vastuta ühiselt CLARIN ERICu võlgade eest. |
16.3. |
Liikmete finantsvastutus CLARIN ERICu võlgade eest piirdub iga konkreetse liikme aastapanusega, mis on sätestatud 2. lisas. |
16.4. |
CLARIN ERIC kindlustab ennast nõuetekohaselt CLARINi loomise ja toimimisega seotud riskide eest. |
6. PEATÜKK
ARUANDLUS KOMISJONILE
Artikkel 17
Aruandlus komisjonile
17.1. |
CLARIN ERIC koostab iga-aastase tegevusaruande eelkõige oma teadusliku, korraldusliku ja finantstegevuse kohta. Üldkogu peab selle aruande heaks kiitma ning edastama komisjonile ja asjaomastele ametiasutustele kuue kuu jooksul pärast vastava eelarveaasta lõppu. Kõnealune aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks. |
17.2. |
CLARIN ERIC teatab komisjonile kõigist asjaoludest, mis ähvardavad seada tõsisesse ohtu CLARIN ERICu eesmärkide saavutamise või takistavad CLARIN ERICut määruses (EÜ) nr 723/2009 sätestatud nõuete täitmisel. |
7. PEATÜKK
PÕHIMÕTTED
Artikkel 18
Lepingud kolmandate isikutega
18.1. |
Kui CLARIN ERIC peab seda kasulikuks, võib ta sõlmida lepinguid kolmandate isikutega, näiteks konkreetsete asutuste, piirkondade ja liikmete hulka mittekuuluvate riikidega. |
18.2. |
Kui liikmete hulka mittekuuluva riigi asutus või muu artikli 18 lõikes 18.1 osutatud isik soovib anda oma panuse CLARIN ERICu tegevusse kas teadmiste, teenuste, keeleressursside või -tehnoloogia näol, võib CLARIN ERIC sõlmida sellise isikuga lepingu. Lepingus määratletakse konkreetne teenus/panus, mida kõnealune isik pakub, ning täpsustatakse juurdepääsuõigused, kasutustasu ja muud selle panusega seotud tingimused. Eeltingimusena peavad CLARINi andmete, vahendite ja teenuste kasutajad kuuluma autentimise ja volitamise süsteemi. |
Artikkel 19
Kasutajate juurdepääsu põhimõtted
19.1. |
CLARINi liikmesriikide teadlastele ettenähtud juurdepääs CLARIN ERICu pakutavatele andmetele, vahenditele ja teenustele on avatud kõigile töötajatele ja üliõpilastele sellistes teadusasutustes nagu ülikoolid, teaduskeskused, muuseumid ja teadusraamatukogud vastavalt infosisu pakkujate antud volitustele ning CLARIN ERICu heakskiidetud autentimise alusel. |
19.2. |
Selleks, et liikmete hulka mittekuuluvate riikide teadlased saaksid kasutada CLARINi andmeid, vahendeid ja teenuseid, peab asjaomane teadusasutus maksma 2. lisas esitatud põhimõtete kohase kasutustasu ning sel juhul on kõigil selle asutuse töötajatel ja üliõpilastel juurdepääs CLARINi andmetele, vahenditele ja teenustele. Eeltingimusena peavad CLARINi andmete, vahendite ja teenuste kasutajad kuuluma autentimise ja volitamise süsteemi, mis vastab CLARINi nõuetele ja mille CLARIN ERIC on heaks kiitnud. |
19.3. |
Muudele asutustele, tööstusettevõtjatele ja samalaadsetele konkreetset liiki kasutajatele ning üksikutele teadlastele, kes ei kuulu ühegi asutuse juurde, võib võimaldada juurdepääsu kasutustasu eest. Eeltingimusena peavad CLARINi andmete, vahendite ja teenuste kasutajad kuuluma autentimise ja volitamise süsteemi, mis vastab CLARINi nõuetele ja mille CLARIN ERIC on heaks kiitnud. |
19.4. |
Kui omanike seatud litsentsitingimused ei piira teenuste või vahendite kasutamist, võib juurdepääsu anda ka üldsusele. Lubatakse juurdepääs metaandmetele ning avatud lähtekoodiga ja avatud juurdepääsuga ressurssidele. |
19.5. |
Ka siis, kui artikli 19 lõigete 19.1–19.4 alusel on juurdepääs lubatud, võib omaniku nõudmisel olla mõnede teenuste ja ressursside kasutamine tasuline. |
Artikkel 20
Teadusliku hindamise põhimõtted
20.1. |
CLARIN ERICu eesmärk on soodustada teadustegevust ning üldiselt toetab ta võimalikult vaba juurdepääsu teaduslikele andmetele. Sellest põhimõttest sõltumata propageerib CLARIN ERIC kõrgetasemelist teadustegevust ning toetab koolituste kaudu headele tavadele toetuvat teaduskultuuri. Kui jõudlusega seotud probleemide tõttu tuleb piirata juurdepääsu CLARINi teadusandmetele või vahenditele ning projektide seas tuleb teha valik, hindavad projektiettepanekute teaduslikku kvaliteeti sõltumatud eksperdid; hindamise kriteeriumid ja korra kehtestab üldkogu teadusnõukogult saadud nõuannete põhjal. Kriteeriumide puhul võetakse arvesse, et teatav osa jõudlusest tuleks reserveerida täiesti uute ideede jaoks, mis ei pruugi olla saavutanud täielikku küpsust või mille teaduslikku väärtust ei ole veel laialdaselt tunnustatud. Projekte hindavad eksperdid valib välja direktorite nõukogu vastavalt hindamispõhimõtetele. |
20.2. |
CLARIN ERICu tegevust ja selle tulemusi hindab teaduslik nõuandekogu vastavalt artikli 9 lõikele 9.4. |
Artikkel 21
Teavituspõhimõtted
21.1. |
CLARIN ERIC tutvustab CLARINi tegevust ning julgustab teadlasi alustama uusi ja uuendusmeelseid projekte ja kasutama CLARINit kõrghariduses. |
21.2. |
CLARIN ERIC julgustab kõiki teadlasi tegema oma teadustöö tulemused üldsusele kättesaadavaks ning soovib, et liikmesriikide teadlased avaldaksid oma töö tulemused CLARINi kaudu. |
21.3. |
Teavituspõhimõtetes kirjeldatakse erinevaid sihtrühmi ning CLARIN kasutab nendeni jõudmiseks eri kanaleid (veebiportaalid, uudiskirjad, seminarid, osalemine konverentsidel, artiklid ajakirjades või ajalehtedes). |
Artikkel 22
Intellektuaalomandi õiguse põhimõtted
22.1. |
CLARIN ERICu raames saavutatud tulemuste intellektuaalomandi õigused kuuluvad CLARIN ERICule ning neid haldab direktorite nõukogu. |
22.2. |
Üldiselt soositakse avatud lähtekoodi ja avatud juurdepääsu põhimõtteid. |
22.3. |
CLARIN ERIC jagab teadlastele juhtnööre (sh veebisaidi kaudu) tagamaks, et teadustegevus, milles kasutatakse CLARIN ERICu kaudu kättesaadavaid materjale, toimub andmete omanike ja üksikisikute õigusi tunnustaval moel. |
22.4. |
CLARIN ERIC tagab, et kasutajad on nõus juurdepääsu tingimustega ning andmete salvestamisel ja töötlemisel rakendatakse sobivaid turvameetmeid. |
22.5. |
CLARIN ERIC kehtestab täpse korra teadusandmete väidetavate turvalisuse ja konfidentsiaalsuse rikkumise juhtumite uurimiseks. |
Artikkel 23
Tööhõive, sealhulgas võrdsete võimaluste põhimõtted
23.1. |
CLARIN ERIC pakub tööandjana kõigile võrdseid võimalusi. Töölepingutes järgitakse personali töölevõtva riigi õigusakte. |
23.2. |
CLARIN ERIC valib iga ülesannet täitma parima kandidaadi, olenemata tema taustast, rahvusest, usulistest põhimõtetest ja soost. |
Artikkel 24
Hankepõhimõtted ja maksuvabastused
24.1. |
CLARIN ERICu raames koheldakse hankekandidaate ja pakkujaid võrdsetel ja mittediskrimineerivatel alustel, sõltumata sellest, kas nad asuvad Euroopa Liidus või mitte. CLARIN ERICu hankepõhimõtted võtavad arvesse läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja konkurentsi põhimõtteid. CLARIN on jaotunud konsortsium ja seega tegelevad hangetega osaliselt konkreetsed liikmed vastavalt oma riigi hanke-eeskirjadele ja -korrale ning osaliselt CLARIN ERIC ise. |
24.2. |
CLARIN ERICu hangete eest vastutab direktorite nõukogu. Kõik hanked kuulutatakse välja CLARIN ERICu veebisaidil ning liikmete ja vaatlejate riikide territooriumitel. Kui hanke maksumus ületab 200 000 eurot, rakendab CLARIN ERIC ELi riigihankedirektiive ja neist tulenevaid riikide õigusakte. Hankelepingu sõlmimise otsus avaldatakse koos täieliku põhjendusega. Üldkogu võtab vastu rakenduseeskirjad, milles määratletakse täpselt kõik hankemenetluse ja -kriteeriumide vajalikud üksikasjad. |
24.3. |
Liikmete ja vaatlejate hangete puhul, mis on seotud CLARINi tegevusega, võetakse nõuetekohaselt arvesse CLARIN ERICu vajadusi, tehnilisi nõudeid ja asjaomaste asutuste spetsifikatsioone. |
24.4. |
Maksuvabastused, mis põhinevad nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (2) artikli 143 lõike 1 punktil g ja artikli 151 lõike 1 punktil b ning on kooskõlas nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 282/2011 (3) artiklitega 50 ja 51, piirduvad selliste kaupade ja teenuste käibemaksuga, mis on ette nähtud CLARIN ERICu ametlikuks kasutamiseks, mille väärtus on suurem kui 250 eurot ja mille eest tasumise maksmise ja mille hankimisega tegeleb täies mahus CLARIN ERIC. Üksikute liikmete hangete suhtes neid vabastusi ei kohaldata. Täiendavaid piiranguid ei kohaldata. |
Artikkel 25
Andmetega seotud põhimõtted
25.1. |
Üldiselt soosib CLARIN ERIC avatud lähtekoodi ja avatud juurdepääsu põhimõtteid, kuid kehtivaid litsentse tuleb austada. |
25.2. |
CLARIN ERIC teeb kõik keeleressursid ja -vahendid avalikult nähtavaks tuumsete metaandmete kirjelduste kaudu. |
8. PEATÜKK
KESTUS, TEGEVUSE LÕPETAMINE, VAIDLUSED, LOOMISSÄTTED
Artikkel 26
Kestus
26.1. |
CLARIN ERIC luuakse määramata ajaks. |
Artikkel 27
Tegevuse lõpetamine
27.1. |
CLARIN ERICu tegevus lõpetatakse üldkogu otsusega vastavalt artikli 8 lõigetele 8.2 ja 8.8. |
27.2. |
Pärast seda, kui on vastu võetud otsus CLARIN ERICu tegevuse lõpetamise kohta, teatab CLARIN ERIC sellest otsusest viivitamata ja igal juhul hiljemalt kümne päeva jooksul Euroopa Komisjonile. |
27.3. |
Pärast CLARIN ERICu võlgade tasumist järelejäänud varad jagatakse liikmete vahel proportsionaalselt nende akumuleerunud aastapanusele CLARIN ERICu tegevusse, mis on sätestatud 2. lisas. Vastavalt artikli 16 lõikele 16.3 jaotatakse kohustused, mis jäävad järele pärast CLARIN ERICu varade tasaarvestamist, liikmete vahel proportsionaalselt nende akumuleerunud aastapanusele CLARIN ERICu tegevusse, mis on sätestatud 2. lisas. |
27.4. |
CLARIN ERIC teatab komisjonile tegevuse lõpetamise protsessi lõpuleviimisest viivitamata ja igal juhul 10 päeva jooksul. |
27.5. |
CLARIN ERIC lakkab eksisteerimast päeval, mil Euroopa Komisjon avaldab sellekohase teabe Euroopa Liidu Teatajas. |
Artikkel 28
Kohaldatav õigus
28.1. |
CLARIN ERICu tegevuse suhtes kohaldatakse järgmisi õigusnorme järgmises järjestuses:
|
Artikkel 29
Vaidlused
29.1. |
Euroopa Liidu Kohus on pädev lahendama CLARIN ERICut käsitlevaid vaidlusi liikmete vahel, liikmete ja CLARIN ERICu vahel ning kõiki selliseid vaidlusi, kus EL on osaline. |
29.2. |
CLARIN ERICu ja kolmandate isikute vaheliste vaidluste suhtes kohaldatakse kohtualluvust käsitlevaid ELi õigusakte. ELi õigusega reguleerimata juhtudel määratakse sellise vaidluse lahendamisel kohaldatav õigus kindlaks Madalmaade õiguse põhjal. |
Artikkel 30
Põhikirja kättesaadavus
30.1. |
Käesoleva põhikirja kehtiv versioon on alati üldsusele kätte saadav CLARIN ERICu veebisaidil ja põhikirjajärgses asukohas. |
Artikkel 31
Loomissätted
31.1. |
Asukohariik kutsub üldkogu moodustamiseks kokku kohtumise nii pea kui võimalik, kuid hiljemalt 45 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui jõustub komisjoni otsus CLARIN ERICu loomise kohta. |
31.2. |
Asukohariik teatab asutajaliikmetele, kui enne moodustamiskohtumist peaks olema CLARIN ERICu nimel vaja teha konkreetseid kiireloomulisi õigustoiminguid. Kui asutajaliige ei esita vastuväiteid viie tööpäeva jooksul pärast teatamist, teostab asukohariigi poolt nõuetekohaselt volitatud isik need õigustoimingud. |
1. Lisa
LIIKMETE JA VAATLEJATE NIMEKIRI
Käesolevas lisas on loetletud liikmed ja vaatlejad ning neid esindavad üksused.
Viimati uuendatud: 20. septembril 2010
Liikmed
Riik või valitsustevaheline organisatsioon |
Esindav üksus |
Austria Vabariik |
Austria Teadus- ja Uurimistegevuse Riigiministeerium (BMWF - Bundesministerium für Wissenschaft und Forschungi) |
Bulgaaria Vabariik |
Haridus-, Noorsootöö- ja Teadusministeerium |
Tšehhi Vabariik |
Haridus-, Noorsootöö- ja Spordiministeerium |
Taani Kuningriik |
Taani Teaduse, Tehnoloogia ja Innovatsiooni Agentuur |
Hollandi Keele Ühendus |
Peasekretär |
Eesti Vabariik. |
Haridus- ja Teadusministeerium |
Saksamaa Liitvabariik |
Saksamaa Hariduse ja Teaduse Riigiministeerium (BMBF - Bundesministerium für Bildung und Forschung) |
Madalmaade Kuningriik |
Madalmaade Teadusuuringute Organisatsioon (NWO – Nederlandse Organisatie voor Wetenschappelijk Onderzoek) |
Poola Vabariik |
|
Vaatlejad
Riik või valitsustevaheline organisatsioon |
Esindav üksus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2. Lisa
AASTAMAKS
Põhimõtted
Esimese viie aasta jooksul arvutatakse liikmete, vaatlejate ja liikmete hulka mittekuuluvate riikide CLARIN ERICuga liituda soovivate asutuste iga-aastased rahalised panused lähtuvalt allpool kirjeldatud põhimõtetest. Ühtlasi võib üldkogu sõlmida eraldi koostöölepinguid kolmandate isikutega. Edaspidi kasutatav arvutusmetoodika pannakse paika enne esimese viie aasta möödumist.
Põhimõtted on järgmised:
(a) |
Esialgse eesmärgi kohaselt peaks eelarve olema 1 000 000 eurot aastas ning see eeldab, et CLARINi ettevalmistava etapi konsortsiumis esindatud 26 riigist osaleb kaks kolmandikku. Kui liitujaid on rohkem, võib üldkogu otsustada vähendada makseid või laiendada tegevust; |
(b) |
Madalmaade kui asukohariigi osamakse esimesel aastal on 250 000 eurot; |
(c) |
teiste liikmete maksimaalne osamakse esimesel aastal on 200 000 eurot; |
(d) |
liikme minimaalne osamakse esimesel aastal on 11 800 eurot; |
(e) |
iga liikme osamakse määratakse kindlaks viieks aastaks ning see kasvab aastas 2 %, et katta inflatsioon ja kulude suurenemine. Iga liikme täpse osamakse summa on sätestatud allpool esitatud tabelis; |
(f) |
järgmistel aastatel liitujad tasuvad selleks aastaks kinnitatud indekseeritud osamakse; |
(g) |
vaatlejad tasuvad väikseima indekseeritud osamakse vastavalt allpool esitatud tabelile; |
(h) |
liikmete hulka mittekuuluvate riikide konkreetsed asutused tasuvad väikseima indekseeritud osamakse vastavalt allpool esitatud tabelile; |
(i) |
Hollandi Keele Ühenduse osamakse on 28 600 eurot, mis põhineb Flandria osal liidu sisemajanduse koguproduktist (sellest tuleb 23 600 eurot), millele omakorda lisandub 5 000 eurot konkreetselt Hollandi Keele Ühenduse kui rahvusvahelise organisatsiooni panusena; |
(j) |
aasta jooksul liituvate üksuste osamakse on proportsionaalne sellega, mitu kuud on kõnealusest aastast veel jäänud, ning arvestust alustatakse liitumiskuu esimesest päevast; |
(k) |
osamaksed põhinevad sellel, kui suure osa ELi 2010 SKPst (Eurostati andmete kohaselt) moodustas konkreetse riigi sama aasta SKP, vastavalt allpool esitatud valemile. |
Protsent ELi SKPst ümardatakse lähima täisarvuni (kõik viiest väiksemad täisarvud ümardatakse ülespoole ja kõik viiest suuremad allapoole) ning korrutatakse väikseima osamaksega vastavalt järgmisele tabelile.
% ELi SKPst |
ümardatud |
Osamakse eurodes |
≤ 1 |
1 |
11 800 |
> 1 ja ≤ 2 |
2 |
23 600 |
> 2 ja ≤ 3 |
3 |
35 400 |
> 3 ja ≤ 4 |
4 |
47 200 |
> 5 ja ≤ 6 |
5 |
59 000 |
> 6 ja ≤ 7 |
6 |
70 800 |
jne |
… |
… |
≥ 16 ja < 17 |
16 |
188 800 |
≥ 17 |
puudub |
200 000 |
Nende liikmete aastamaksu, kes esialgu ei seo ennast konsortsiumiga viieks aastaks, suurendatakse 25 % võrra, kuni nad ei ole ennast sidunud kogu ülejäänud perioodiks. Kui selline liige seob ennast konsortsiumiga viie aasta ülejäänud osaks või kui ta on konsortsiumi liige viis aastat, tagatakse, et liige ei maksa kokku rohkem kui nende viie aasta tavapärased aastamaksud.
Järgmine tabel ja selle kogusummad arvestavad 33 võimaliku liikmega Euroopast.
Arvutuste tulemused end konsortsiumiga viieks aastaks sidunud liikmete puhul
(võimalik) liige |
% SKPst EL 2010 |
Alus: osamakse |
aastane kasv 2 % |
summa |
||||
2012 |
2013 |
2014 |
2015 |
2016 |
2012–16 |
|||
Island |
0,10 |
11 800 |
11 800 |
12 036 |
12 277 |
12 522 |
12 773 |
61 408 |
Küpros |
0,10 |
11 800 |
11 800 |
12 036 |
12 277 |
12 522 |
12 773 |
61 408 |
Eesti |
0,10 |
11 800 |
11 800 |
12 036 |
12 277 |
12 522 |
12 773 |
61 408 |
Malta |
0,10 |
11 800 |
11 800 |
12 036 |
12 277 |
12 522 |
12 773 |
61 408 |
Läti |
0,10 |
11 800 |
11 800 |
12 036 |
12 277 |
12 522 |
12 773 |
61 408 |
Leedu |
0,20 |
11 800 |
11 800 |
12 036 |
12 277 |
12 522 |
12 773 |
61 408 |
Bulgaaria |
0,30 |
11 800 |
11 800 |
12 036 |
12 277 |
12 522 |
12 773 |
61 408 |
Luksemburg |
0,30 |
11 800 |
11 800 |
12 036 |
12 277 |
12 522 |
12 773 |
61 408 |
Sloveenia |
0,30 |
11 800 |
11 800 |
12 036 |
12 277 |
12 522 |
12 773 |
61 408 |
Horvaatia |
0,40 |
11 800 |
11 800 |
12 036 |
12 277 |
12 522 |
12 773 |
61 408 |
Slovakkia |
0,50 |
11 800 |
11 800 |
12 036 |
12 277 |
12 522 |
12 773 |
61 408 |
Ungari |
0,80 |
11 800 |
11 800 |
12 036 |
12 277 |
12 522 |
12 773 |
61 408 |
Rumeenia |
1,00 |
11 800 |
11 800 |
12 036 |
12 277 |
12 522 |
12 773 |
61 408 |
Tšehhi |
1,20 |
23 600 |
23 600 |
24 072 |
24 553 |
25 045 |
25 545 |
122 815 |
Iirimaa |
1,30 |
23 600 |
23 600 |
24 072 |
24 553 |
25 045 |
25 545 |
122 815 |
Portugal |
1,40 |
23 600 |
23 600 |
24 072 |
24 553 |
25 045 |
25 545 |
122 815 |
Soome |
1,50 |
23 600 |
23 600 |
24 072 |
24 553 |
25 045 |
25 545 |
122 815 |
HKÜ/Flandria |
1,68 |
28 600 |
28 600 |
29 172 |
29 755 |
30 351 |
30 958 |
148 836 |
Taani |
1,90 |
23 600 |
23 600 |
24 072 |
24 553 |
25 045 |
25 545 |
122 815 |
Kreeka |
1,90 |
23 600 |
23 600 |
24 072 |
24 553 |
25 045 |
25 545 |
122 815 |
Austria |
2,30 |
35 400 |
35 400 |
36 108 |
36 830 |
37 567 |
38 318 |
184 223 |
Norra |
2,60 |
35 400 |
35 400 |
36 108 |
36 830 |
37 567 |
38 318 |
184 223 |
Belgia |
2,90 |
35 400 |
35 400 |
36 108 |
36 830 |
37 567 |
38 318 |
184 223 |
Rootsi |
2,90 |
35 400 |
35 400 |
36 108 |
36 830 |
37 567 |
38 318 |
184 223 |
Poola |
2,90 |
35 400 |
35 400 |
36 108 |
36 830 |
37 567 |
38 318 |
184 223 |
Šveits |
3,30 |
35 400 |
35 400 |
36 108 |
36 830 |
37 567 |
38 318 |
184 223 |
Türgi |
4,70 |
59 000 |
59 000 |
60 180 |
61 384 |
62 611 |
63 863 |
307 038 |
Madalmaad |
4,80 |
250 000 |
250 000 |
255 000 |
260 100 |
265 302 |
270 608 |
1 301 010 |
Hispaania |
8,70 |
94 400 |
94 400 |
96 288 |
98 214 |
100 178 |
102 182 |
491 261 |
Itaalia |
12,80 |
141 600 |
141 600 |
144 432 |
147 321 |
150 267 |
153 272 |
736 892 |
Ühendkuningriik |
14,00 |
165 200 |
165 200 |
168 504 |
171 874 |
175 312 |
178 818 |
859 707 |
Prantsusmaa |
16,10 |
188 800 |
188 800 |
192 576 |
196 428 |
200 356 |
204 363 |
982 523 |
Saksamaa |
20,60 |
200 000 |
200 000 |
204 000 |
208 080 |
212 242 |
216 486 |
1 040 808 |
KOKKU |
1 635 000 |
1 635 000 |
1 667 700 |
1 701 054 |
1 735 075 |
1 769 777 |
8 508 606 |
(1) „Ei ole seotud” tähendab, et neil ei ole huvide konflikti.