LISA

JUHEND

direktiivi 2010/75/EL artikli 13 lõike 3 punktide c ja d kohaselt toimuva teabevahetuse rakendusliku korralduse, sealhulgas andmete kogumise, parima võimaliku tehnika viitedokumentide koostamise ja nende kvaliteedi tagamise kohta

1. PEATÜKK: PARIMA VÕIMALIKU TEHNIKA (PVT) VIITEDOKUMENDI VÄLJATÖÖTAMISE JA LÄBIVAATAMISE EESMÄRK JA ÜLDINE KORD

1.1.

Taust

1.1.1.

Mis on PVT-viitedokument ja selle eesmärk

1.1.2.

Nn horisontaalsed ja vertikaalsed PVT-viitedokumendid

1.2.	PVT-viitedokumentide väljatöötamise ja läbivaatamise kord

1.2.1.

Uue PVT-viitedokumendi väljatöötamise üldine kord

1.2.2.

PVT-viitedokumendi läbivaatamise üldine kord

1.2.3.

PVT-viitedokumendi läbivaatamise eesmärk

1.2.4.

PVT-viitedokumentide väljatöötamise ja läbivaatamise tüüpiline töövoog

1.3.	Direktiivi 2010/75/EL artikli 13 kohaselt loodud foorumi arvamus

1.4.	PVT-järelduste vastuvõtmine ja PVT-viitedokumendi avaldamine

2. PEATÜKK: PVT-VIITEDOKUMENDI SISU JA REGULEERIMISALA

2.1.	Sissejuhatus

2.2.	PVT-viitedokumendi struktuur

2.3.	PVT-viitedokumendi sisu

2.3.1.

Üldteave PVT-viitedokumendi sisu kohta

2.3.2.

Eessõna

2.3.3.

Reguleerimisala

2.3.4.

Üldteave asjaomase sektori kohta

2.3.5.

Kasutatavad protsessid ja tehnikad

2.3.6.

Praegused heite- ja tarbimistasemed

2.3.7.

PVT kindlaksmääramisel kaalutavad võimalikud tehnikad

2.3.7.1.

Üldteave PVT kindlaksmääramisel kaalutavate võimalike tehnikate kohta

2.3.7.2.

Iga tehnika kohta esitatud teave

2.3.7.2.1.

Kirjeldus

2.3.7.2.2.

Tehniline kirjeldus

2.3.7.2.3.

Saavutatud keskkonnaalane kasu

2.3.7.2.4.

Keskkonnatoime ja käitamisandmed

2.3.7.2.5.

Keskkonnalised ristmõjud

2.3.7.2.6.

Kohaldatavusega seotud tehnilised kaalutlused

2.3.7.2.7.

Majanduslik mõju

2.3.7.2.8.

Elluviimist ergutav mõjur

2.3.7.2.9.

Näidiskäitised

2.3.7.2.10.

Viidatud materjalid

2.3.8.

Järeldused parima võimaliku tehnika (PVT) kohta

2.3.9.

Kujunemisjärgus tehnoloogiad

2.3.10.

Lõppmärkused ja tulevikus tehtava töö soovitused

2.3.11.

Viited

2.3.12.

Mõistete ja lühendite sõnastik

2.3.13.

Lisad

3. PEATÜKK: PVT-JÄRELDUSED

3.1.	Sissejuhatus

3.2.	Üksiku PVT-järelduse osad

3.2.1.

Üldine teave

3.2.2.

Tehnikate kirjeldus

3.2.3.

Teave tehnikate kohaldatavuse hindamiseks

3.3.	Üksikud PVT-järeldused koos seotud keskkonnatoime tasemetega

3.3.1.

Üksikud PVT-järeldused koos seotud heitetasemetega

3.3.2.

Üksikud PVT-järeldused koos teiste seotud keskkonnatoime tasemetega peale heitetasemete

3.4.	Üksikud PVT-järeldused ilma PVTga seotud keskkonnatoime tasemeteta

4. PEATÜKK: TEABEVAHETUSE KORRALDAMINE

4.1.	Sissejuhatus

4.2.	Direktiivi 2010/75/EÜ artikli 75 lõike 1 alusel asutatud komitee roll

4.3.	Direktiivi 2010/75/EL artikli 13 alusel loodud foorumi roll

4.4.	Tehniliste töörühmade roll

4.4.1.

Tehniliste töörühmade loomine

4.4.2.

Tehnilise töörühma kohustused ja ülesanded

4.4.3.

Tehnilise töörühma allrühmad

4.4.4.

Objektikülastused

4.4.5.

Seadmete tarnijate osalemine teabevahetuses

4.5.	Euroopa SKVK büroo roll

4.6.	Teabevahetuse vaheetapid

4.6.1.

Soovide loetelu koostamine

4.6.2.

Tehnilise töörühma koosolekud

4.6.2.1.

Üldine teave

4.6.2.2.

Avakoosolek

4.6.2.3.

Tehnilise töörühma lõppkoosolek

4.6.2.3.1.

Üldine teave

4.6.2.3.2.

Lahkarvamused

4.6.3.

Esimene andmekogumise etapp pärast avakoosolekut

4.6.4.

Täiendava teabe nõuded

4.6.5.

PVT-viitedokumendi töödokumendid ja projekti ametlikud versioonid

4.6.5.1.

Projekti ametlikud versioonid

4.6.5.2.

Projekti tööversioonid

4.6.6.

PVT-viitedokumentide projektide ametlike versioonide kommenteerimine

4.7.	Teabevahetuse vahendid

4.7.1.

PVT infosüsteem (BATIS)

4.7.2.

Euroopa SKVK büroo veebisait

4.8.	Isikuandmete turvalisus

5. PEATÜKK: ANDMETE KOGUMINE JA ESITAMINE

5.1.	Sissejuhatus

5.2.	PVT-viitedokumentide väljatöötamiseks ja läbivaatamiseks vajalike andmete kogumise ja esitamise üldpõhimõtted

5.2.1.

Andmete liik

5.2.2.

Andmete vorm

5.2.3.

Andmete kvaliteet

5.3.	Konfidentsiaalsusküsimused

5.4.	Keskkonnatoime ja tegevusandmed PVT-viitedokumendi peatükkide „PVT kindlaksmääramisel kaalutavad võimalikud tehnikad” ja „Parima võimaliku tehnika (PVT) järeldused” jaoks

5.4.1.

Üldteave keskkonnatoime ja käitamisandmete kohta

5.4.2.

Tarbimine

5.4.2.1.

Üldteave tarbimise kohta

5.4.2.2.

Tooraine ja abimaterjalide/lähteainete tarbimine

5.4.2.3.

Veetarve

5.4.2.4.

Energiatarve

5.4.3.

Vetteheide

5.4.4.

Heide õhku

5.4.5.

Jäägid/jäätmed

5.4.6.

Muu teave

5.4.7.

Võrdlusteave, mis peab heiteandmetega kaasas olema

5.4.7.1.

Üldine teave

5.4.7.2.

Seire

5.4.7.3.

Heiteväärtuste keskmised, vahemikud ja jaotused

5.5.	Tehnilise töörühma pädevusalasse kuuluvad konkreetsed küsimused

6. PEATÜKK: PVT-VIITEDOKUMENTIDE VÄLJATÖÖTAMISfE JA LÄBIVAATAMISE KVALITEEDI TAGAMINE

1. LIIDE: ANDMETE KVALITEEDI HINDAMISE SÜSTEEM

2. LIIDE: PVT-VIITEDOKUMENTIDE VÄLJATÖÖTAMISE JA LÄBIVAATAMISE TÜÜPILINE TÖÖVOOG

1.   PEATÜKK

Parima võimaliku tehnika (PVT) viitedokumendi väljatöötamise ja läbivaatamise eesmärk ja üldine kord

1.1.   Taust

1.1.1.   Mis on PVT-viitedokument ja selle eesmärk

Direktiivi 2010/75/EL artikli 13 lõikega 1 nõutakse komisjonilt teabevahetuse korraldamist komisjoni ja liikmesriikide, asjaomaste tööstusharude ning keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonide vahel PVT-viitedokumentide koostamiseks, läbivaatamiseks ja vajaduse korral ajakohastamiseks (edaspidi „PVT-viitedokument”).

Samuti on direktiivi 2010/75/EL artikli 13 lõikega 2 nõutud, et teabevahetus käsitleb eelkõige:

a)	käitiste ja tehnoloogiate tulemuslikkust seoses heitega, mida väljendatakse vastavalt vajadusele lühiajaliste ja pikaajaliste keskmistega ning nendega seotud võrdlustingimustega, toorainete kasutamise ja laadiga, veekasutusega, energiakuluga ning jäätmetekkega;

b)	kasutatavaid tehnoloogiaid, nendega seotud seiret, keskkonnalist ristmõju, majanduslikku ja tehnilist teostatavust ning nende arenguid;

c)	parimat võimalikku tehnikat ja kujunemisjärgus tehnoloogiaid, mis määratakse kindlaks pärast punktides a ja b esitatud asjaolude kaalumist.

Parima võimaliku tehnika (PVT) viitedokument (PVT-viitedokument), mis sellise andmevahetuse tulemusel luuakse, on määratletud direktiivi 2010/75/EL artikli 3 lõikes 11. See on dokument, mis on koostatud kindlaksmääratud tegevusvaldkondade kohta ja milles kirjeldatakse eelkõige kasutatavaid tehnoloogiaid, praeguseid heite- ja tarbimistasemeid, parima võimaliku tehnika kindlaksmääramisel kaalutavaid võimalikke tehnikaid ning PVT-järeldusi ja kõiki kujunemisjärgus tehnoloogiaid, pöörates erilist tähelepanu direktiivi 2010/75/EL III lisas loetletud kriteeriumidele. Seetõttu on PVT-viitedokument määratluse poolest kirjeldav dokument ja ei sätesta ühegi tehnika või konkreetse tehnoloogia kasutamist ega tõlgenda ka direktiivi 2010/75/EL.

Parim võimalik tehnika (PVT) on määratletud direktiivi 2010/75/EL artikli 3 lõikes 10 kui tehnilise arendustegevuse ja selles rakendatavate töömeetodite kõige tõhusam ja paremini välja arendatud aste, mis näitab selle praktilist sobivust heite piirväärtuste ja muude loa tingimuste määramise aluseks võtmiseks, et vältida või, kui see ei ole teostatav, vähendada heidet ja selle mõju keskkonnale tervikuna:

a.   „tehnika”– hõlmab nii kasutatavat tehnoloogiat kui ka käitise projekteerimise, ehitamise, hooldamise, käitamise ja tegevuse lõpetamise viisi;

b.   „võimalik tehnika”– niisugusel arengutasemel tehnika, mis võimaldab selle kasutamist vastavas tööstussektoris, mille kasutamine on kulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt otstarbekas, olenemata sellest, kas seda tehnikat kasutatakse või luuakse kõnealuses liikmesriigis, kui see tehnika on käitajale mõistlikul viisil kättesaadav;

c.   „parim”– keskkonna kui terviku kaitse kõrge üldise taseme saavutamiseks kõige tõhusam.

Direktiivi 2010/75/EL artikli 3 lõikes 12 on „PVT-järeldused” määratletud kui PVT-viitedokumendi osad, milles esitatakse järeldused PVT kohta, selle kirjeldus ning teave selle rakendatavuse hindamiseks ning PVTga saavutatud heitetasemete, sellega seotud seire, sellega seotud tarbimistasemete ja vajaduse korral asjaomase tegevuskoha suhtes võetavate parandamismeetmete kohta. PVT-järeldused võetakse vastu direktiivi 2010/75/EL artikli 75 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt. Neid peetakse viitedokumentideks direktiiviga 2010/75/EL hõlmatavate käitiste loa tingimuste kehtestamisel.

PVT-viitedokumendi eesmärk on määrata kindlaks parim võimalik tehnika ja piirata tööstuslike tegevusvaldkondade heitetasemetega seotud ebavõrdsust liidus. PVT-viitedokumendid peaksid andma liikmesriikide pädevatele asutustele, tööstusettevõtetele, komisjonile ja laiemale üldsusele teavet selle kohta, millised on parimad võimalikud tehnikad ja kujunemisjärgus tehnoloogiad direktiiviga 2010/75/EL hõlmatud tegevuste puhul. PVT ja kujunemisjärgus tehnoloogia kindlaksmääramise protsess peab olema läbipaistev ja objektiivne ning põhinema usaldusväärsel tehnilisel ja majandusteabel. PVT-viitedokument peaks ühtlasi edendama paranenud keskkonnatoimet kogu liidus.

Peaeesmärgi täitmiseks ja kasutajasõbralikkuse tagamiseks peaks PVT-viitedokumendi sisus piirduma ainult PVT ja sellega seotud keskkonnatoime tasemete (nagu on sätestatud 3. peatükis) (1) ja kujunemisjärgus tehnoloogiate kindlaksmääramiseks asjakohase teabega direktiivi 2010/75/EL rakendamise kontekstis. PVT-viitedokument ei ole kavandatud õpikuks saaste vältimise ja kontrollimise tehnikate kohta. Selle valdkonna kohta on avaldatud hulgaliselt materjali, millele PVT-viitedokument võib vajaduse korral viidata. Samas on oluline, et PVT-viitedokumendid annaksid teavet peamiste tehnikate kohta, mida tehniline töörühm (vt punkt (2) 4.4) kaalus PVT kindlaksmääramiseks, ja selle kohta, mille alusel töörühm PVT-järeldusteni jõudis. Nn horisontaalsed ja vertikaalsed PVT-viitedokumendid.

1.1.2.   Nn horisontaalsed ja vertikaalsed PVT-viitedokumendid

PVT-viitedokumendid võivad olla piiratud teemadega, mis on seotud konkreetsete tööstusalaste tegevustega (nn vertikaalsed PVT-viitedokumendid), või käsitleda valdkondadevahelisi küsimusi (nn horisontaalsed PVT-viitedokumendid) (3).

Nn horisontaalsed ja vertikaalsed PVT-viitedokumendid tuleks välja töötada nii, et need täiendaksid direktiiviga 2010/75/EL hõlmatud käitiste loa tingimuste kehtestamise eesmärki. „Vertikaalsed” PVT-viitedokumendid võivad sisaldada teavet tehnikate kohta, mis võivad aidata koostada töörühmadel PVT-viitedokumente teiste valdkondade jaoks. „Horisontaalsed” PVT-viitedokumendid peavad sisaldama üldist laadi teavet, mida saab kasutada direktiivi 2010/75/EL reguleerimisalasse jäävate eri tegevuste puhul. „Horisontaalsetesse” PVT-viitedokumentidesse lisatakse teave, mis täiendab „vertikaalsetes” PVT-viitedokumentides sisalduvat teavet teatavate aspektide kohta, mis kehtivad mitme tööstusvaldkonna puhul. Tulemuseks ei tohi olla vastukäivad järeldused „vertikaalsete” ja „horisontaalsete” PVT-viitedokumentide vahel. Selleks et soodustada nn vertikaalsete ja horisontaalsete PVT-viitedokumentide kasutamist teineteist täiendaval moel, tuleb PVT-viitedokumendis esitada vastavad viited teistele asjakohastele „vertikaalsetele” ja „horisontaalsetele” PVT-viitedokumentidele.

1.2.   PVT-viitedokumentide väljatöötamise ja läbivaatamise kord

Komisjon korraldab ja koordineerib teabevahetust Euroopa SKVK büroo (Teadusuuringute Ühiskeskuse alluvuses) ja keskkonna peadirektoraadi kaudu. Teabevahetusse kaasatud sidusrühmad, nagu on ette nähtud direktiivi 2010/75/EL artikli 13 lõikega 1 (liikmesriigid, asjaomased tööstusharud, keskkonnakaitset edendavad valitsusvälised organisatsioonid ja komisjon), juhivad protsessi foorumi kaudu, mis on kokku kutsutud vastavalt direktiivi 2010/75/EL artikli 13 lõikele 3. Nad annavad oma panuse PVT-viitedokumentide väljatöötamisse ja läbivaatamisse tehnilistes töörühmades osalemise teel. Lisateave sidusrühmade rolli ning foorumi ja tehniliste töörühmade töökorra kohta on esitatud 4. peatükis.

Otsuse PVT-viitedokumendi väljatöötamise või selle läbivaatamise algatamise kohta langetab komisjon. Artikli 13 lõike 3 punkti b kohaselt võtab komisjon arvesse foorumi arvamust teabevahetuse tööprogrammi kohta.

1.2.1.   Uue PVT-viitedokumendi väljatöötamise üldine kord

Kuna direktiivi 2010/75/EL I lisasse on lisatud uusi tegevusvaldkondi, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/1/EÜ (4) I lisa ei hõlma, tuleb koostada uued PVT-viitedokumendid.

Uue PVT-viitedokumendi väljatöötamise töövoog sarnaneb paljuski PVT-viitedokumendi läbivaatamise töövooga, mida on kirjeldatud punktis 1.2.4. Peamised erinevused seisnevad selles, et väljatöötatava PVT-viitedokumendi jaoks ei nõuta tingimata soovide esitamist (vt punkt 4.6), et vajalik on suurema hulga teabe kogumine ja et enne tehnilise töörühma lõppkoosoleku pidamist oodatakse vähemalt projekti kahe ametliku versiooni koostamist.

1.2.2.   PVT-viitedokumendi läbivaatamise üldine kord

PVT muutuva olemuse tõttu on PVT-viitedokumentide läbivaatamine järjepidev protsess. Näiteks võivad tekkida uued meetmed ja tehnikad, teadusharu ja tehnoloogiad arenevad pidevalt ning tööstusharus võetakse edukalt kasutusele uued või kujunemisjärgus protsessid. Nimetatud muutuste ja nende tagajärgede kajastamiseks PVTdes tuleb PVT-viitedokumendid regulaarselt läbi vaadata ja vajaduse korral vastavalt ajakohastada. See on sõnaselgelt väljendatud direktiivi 2010/75/EL põhjenduses 13, mille kohaselt peaks komisjon püüdma PVT-viitedokumente ajakohastada hiljemalt kaheksa aastat pärast eelmise versiooni avaldamist.

Otsuse langetamisel PVT-viitedokumendi läbivaatamise kohta tuleks arvestada teavet PVT-viitedokumendi peatükis „Kujunemisjärgus tehnoloogiad” ning PVT-viitedokumendi jaotises „Lõppmärkused ja tulevikus tehtava töö soovitused” (vt punkt 2.2) koos kõigi teiste teguritega, näiteks viidetega, et saadaval on uued tehnikad, et PVT-viitedokumendi reguleerimisala on vaja laiendada või et kaasata on vaja tooted/ained või protsessid, mida varem ei ole hõlmatud.

1.2.3.   PVT-viitedokumendi läbivaatamise eesmärk

PVT-viitedokumendi läbivaatamise eesmärk on tuvastada parima võimaliku tehnika areng. Selle saavutamiseks vaadatakse üle PVT-viitedokumendi need osad, mis sätestavad PVT-järeldused, ning muudetakse või ajakohastatakse neid järeldusi, mille kohta on kättesaadav uus teave, mille alusel seda teha.

PVT-viitedokumendi läbivaatamine ei pea seega hõlmama kogu PVT-viitedokumendi täielikku ümberkirjutamist ega muutmist. Samas tunnistatakse, et mõnel juhul on PVT-viitedokumentide esimese läbivaatamise muudatuste maht tunduvalt suurem kui järgnevate läbivaatamiste korral.

Ilmselgelt on kõige asjakohasem uus teave, mis tuleb tuvastada, koguda ja esitada teabevahetuse raames PVT-viitedokumendi läbivaatamiseks, selline teave, mis võib kaasa tuua PVT-järelduste muutmise või ajakohastamise. Seetõttu on ülioluline, et andmed kogutaks 5. peatükis kehtestatud suuniste alusel.

Lisaks peaks PVT-viitedokumendi läbivaatamine hõlmama:

1.	vana taustteabe ajakohastamist ja täiendamist värskemate andmete alusel;

2.	kehtivuse kaotanud ja vananenud teabe eemaldamist;

3.	vigade parandamist ja mittevastavuste eemaldamist võrreldes teiste PVT-viitedokumentidega.

PVT-viitedokumendi läbivaatamisel keskendutakse peamiselt PVT-viitedokumendi peatükkidele „PVT kindlaksmääramisel kaalutavad võimalikud tehnikad”, „Parimate võimalike tehnikate (PVT) järeldused” ja „Arenemisjärgus tehnikad” ning vähemal määral ka PVT-viitedokumendi peatükkidele „Kasutatavad protsessid ja tehnikad” (selle peatüki oluliste muudatuste puhul) ning „Praegused heite- ja tarbimistasemed”. PVT-viitedokumendi ülejäänud peatükkide läbivaatamine on väiksema prioriteetsusega.

Üldiselt on vaja tagada, et kogu PVT-viitedokumenti jääv teave on nii ajakohane, järjepidev ja täpne kui võimalik.

1.2.4.   PVT-viitedokumentide väljatöötamise ja läbivaatamise tüüpiline töövoog

PVT-viitedokumentide väljatöötamise ja läbivaatamise tüüpiline töövoog (vt 2. liide) sisaldab olulisi vaheetappe, nagu avakoosolek, üks või kaks PVT-viitedokumendi projekti ametlikku versiooni ja tehnilise töörühma lõppkoosolek (vt punkt 4.6.2.3). Olenevalt protsessi liigist (PVT-viitedokumendi väljatöötamine või läbivaatamine) on olemas järgmised töövoo variandid:

1.	uue PVT-viitedokumendi või mahuka reguleerimisala laienemisega PVT-viitedokumendi läbivaatamise puhul peetakse tavaliselt vajalikuks kaht projekti ametlikku versiooni; kogu protsess peaks sellisel juhul võtma 31 kuni 39 kuud;

2.

PVT-viitedokumendi esimese läbivaatamise korral, kui reguleerimisala ei laiene märkimisväärselt, võib vaja minna kaht projekti ametlikku versiooni, kuigi üldjuhul peaks eelduste kohaselt piisama ühest PVT-viitedokumendi ametlikust versioonist ja seega võtab protsess üldjuhul aega 24 kuni 29 kuud (ühe projekti ametliku versiooni korral või 29 kuni 39 kuud kahe ametliku versiooni korral);

3.	PVT-viitedokumendi järgnevate läbivaatamiste korral, kui reguleerimisala ei laiene märkimisväärselt, peaks eelduste kohaselt piisama ühest ametlikust versioonist ning protsessile peaks kuluma 24 kuni 29 kuud.

Need töövoo variandid on võrdluspunktid tehnilistele töörühmadele. Euroopa SKVK büroo võib neid kohandada pärast tehnilise töörühmaga nõu pidamist seoses konkreetse PVT-viitedokumendi üksikasjadega, võttes ühtlasi arvesse teiste PVT-viitedokumentide väljatöötamisel ja läbivaatamisel saadud kogemusi. Põhietappe PVT-viitedokumentide ja nende ajakavade väljatöötamisel ja läbivaatamisel on täpsemalt kirjeldatud tabelis 1.

Nende etappide puhul võetakse arvesse direktiivi 2010/75/EL 13. põhjenduses sätestatud eesmärki, et PVT-viitedokumente tuleks ajakohastada hiljemalt kaheksa aastat pärast eelmise versiooni avaldamist.

Eespool nimetatud ajakavasid võib võtta kui tüüpilise nn vertikaalse PVT-viitedokumendi näiteid (vt punkt 1.1.2).

Iga PVT-viitedokumendi konkreetsed etapid ja töö ajastus sõltuvad hulgast teguritest, sealhulgas PVT-viitedokumendi reguleerimisalast (ja PVT-viitedokumentide läbivaatamiste korral reguleerimisala võimalikust laiendamisest), käsitletavate teemade arvust ja keerukusest, Euroopa SKVK büroo ressurssidest (arvestades büroo keskset rolli teabevahetuses) ja eelkõige tehnilise töörühma aktiivse ja tõhusa osaluse tasemest. Paindlikkust töövoo kohandamisel vastavalt konkreetse PVT-viitedokumendi üksikasjadele kohaldatakse, piiramata üldeesmärki lõpetada töö eespool viidatud tähtaja jooksul.

Eelduste kohaselt peetakse PVT-viitedokumendi läbivaatamise käigus põhimõtteliselt kaks tehnilise töörühma täiskogu istungit (avakoosolek ja lõppkoosolek, vt punkt 4.6.2). Mõningatel erandjuhtudel (nt kui esitatud on hulgaliselt uut teavet või kui parima võimaliku tehnika kindlaksmääramine on eriti vastuoluline) võib pidada töörühma täiskogu lisaistungi. Peale nimetatud tehnilise töörühma täiskogu istungite võib töö edendamiseks korraldada allrühmade koosolekuid (vt punkt 4.4.3).

Samuti eeldatakse, et üks projekti ametlik versioon avaldatakse enne tehnilise töörühma täiskogu lõppistungit (vt punkt 4.6.2.3), välja arvatud uue PVT-viitedokumendi puhul või eriti keerulise läbivaatamise puhul, nagu reguleerimisala märkimisväärset laienemist hõlmav läbivaatamine, mille puhul on vajalik teine projekti ametlik versioon. Peale nimetatud versiooni(de) võib töö soodustamiseks levitada projekti tööversioone (vt punkt 4.6.5).

Kõikide PVT-viitedokumendi väljatöötamisse või läbivaatamisse kaasatud poolte ressursside kõige tõhusama ärakasutamise huvides peab olema määratud kindel tähtpäev avakoosoleku järeldustes lubatud või tuvastatud teabe põhiosa esitamiseks (vt punkt 4.6.2.2). Pärast seda tähtpäeva esitatud teave võetakse vastu ainult erandkorras ja pärast konsulteerimist tehnilise töörühmaga ning Euroopa SKVK büroo arvestab seda ainult sellisel juhul, kui see annab olulise panuse PVT koostamisse või sellega seotud järelduste ajakohastamisse.

Vajaduse korral esitab Euroopa SKVK büroo tehnilisele töörühmale täiendava teabe nõude, et hankida olulist puuduvat teavet, mida peetakse vajalikuks eelkõige PVT-järeldusteni jõudmisel vastavalt 3. ja 5. peatükis kehtestatud suunistele (vt punkt 4.6.4).

Tabel 1

PVT-viitedokumendi väljatöötamise ja läbivaatamise põhietapid

Etapi nr	PVT-viitedokumendi läbivaatamise etapp	Etapi eeldatav kestus (kuudes)	Aeg kokku (kuudes)	Märkused
0	Läbivaatamiseks ettevalmistumine			Pärast PVT-viitedokumendi valmimist peab Euroopa SKVK büroo selle PVT-viitedokumendi kohta BATIS-foorumit (vt punkt 4.7.1), eelkõige seoses PVT-viitedokumendis esitatud tulevase töö soovituste järelmeetmetega (vt punkt 2.3.10) ning pidades silmas PVT-viitedokumendi läbivaatamist tulevikus. BATIS peaks toimima järgmise läbivaatamise protsessi toetava arutelu ja teabe vahetamise foorumina.
1	Tehnilise töörühma tegevuste (taas)käivitamine ja soovide esitamise kutse	2	2	Euroopa SKVK büroo (taas)käivitab tehnilise töörühma tegevuse (kutsudes üles liikmesust kinnitama ja kontaktandmeid esitama). PVT-viitedokumendi läbivaatamise puhul palub Euroopa SKVK büroo tehnilise töörühma liikmetel esitada oma soovid seoses teabega, mida nad sooviksid läbivaatamisprotsessi käigus kaaluda, või seoses muudatuste/parandustega, mis olemasolevasse teksti võiks sisse viia (vt punkt 4.6.1).
2	Avakoosolek	3	5	PVT-viitedokumendi läbivaatamise puhul struktureerib ja koostab Euroopa SKVK büroo soovide koondnimekirja ning töötab vajaduse korral tehnilise töörühma jaoks välja standardvormid iga soovide nimekirjas leiduva küsimuse kohta, et jagada teavet struktureeritud, tõhusal ja otse kasutataval moel. Euroopa SKVK büroo kutsub kokku töörühma koosoleku (vt punkt 4.6.2.2), et protsessi selgitada, soovide nimekirja arutada (PVT-viitedokumendi läbivaatamise korral), läbivaatamise ulatuse suhtes kokkuleppele jõuda ning valida kogutavad andmed ja nende vorming andmete kogumise suuniste põhjal, mis on esitatud peatükis 5. Tehniline töörühm lepib kokku protseduuris, võttes aluseks Euroopa SKVK büroo üldsuunised selliste küsimuste lahendamiseks nagu konfidentsiaalne äriteave, tundlik teave konkurentsiseaduse tähenduses, huvide konflikt ja muu sellega seonduv.
3	Uus teave (tähtpäev)	6	11	Tehniline töörühm kogub ja esitab avakoosoleku järeldustes nimetatud või lubatud teabe. Kergesti kättesaadav teave esitatakse viivitamatult Euroopa SKVK büroole, nii et projekti koostamine saaks alata võimalikult ruttu pärast avakoosolekut. Sellel perioodil võib Euroopa SKVK büroo: — külastada objekte, milles lepitakse kokku avakoosolekul või pärast seda (vt punkt 4.6.2.2); — uurida teavet; — alustada projekti koostamist, kasutades varakult esitatud kättesaadavat teavet. Tehnilise töörühma esitatud ja Euroopa SKVK büroo kogutud teavet jagatakse tehnilise töörühma liikmete vahel reaalajas BATISe vahendusel vastavalt punktidele 4.7.1 ja 5.3. Tehnilise töörühma liikmed võivad esitatud teavet kommenteerida ja kommentaare BATISe kaudu jagada.
4	Projekti esimese ametliku versiooni läbiarutamine	4–6	15–17	Euroopa SKVK büroo koostab PVT-viitedokumendi (või PVT-viitedokumendi läbivaatamise korral dokumendi muudetud osade) kohta projekti esimese ametliku versiooni ametlikuks läbiarutamiseks tehnilises töörühmas (vt 2. peatükk ning punktid 4.6.5.1 ja 4.6.6). Eeldatakse, et konsultatsiooniperioodil esitatud teabest piisab tavaliselt taustteabeks, mille põhjal saavutatakse ulatuslik üksmeel PVT-viitedokumendi peatükkides „Praegused heite- ja tarbimistasemed” (vt punkt 2.3.6), „PVT kindlaksmääramisel kaalutavad võimalikud tehnikad” (vt punkt 2.3.7), mille kaudu lisatakse ka PVT-viitedokumendi peatükk pealkirjaga „PVT-järeldused” (vt punkt 2.3.8) PVT-viitedokumendi läbivaatamise esimesse ametlikku versiooni.
5	Tehnilise töörühma märkused	2–3	17–20	Tehnilise töörühma märkused projekti kohta tuleb esitada kahe kuu jooksul. Kui konsultatsiooniperiood jätkub kava kohaselt pärast suve või aastalõpu pühasid, siis võib seda pikendada maksimaalselt kolme kuuni.
6	Projekti teise ametliku versiooni läbiarutamine (valikuline)	3–7	[20–27]	Euroopa SKVK büroo võtab kõik märkused ja esitatud teabe arvesse. Ta koostab taustdokumendi, mis sisaldab peamiste tehtud märkuste hinnangut, ning esitab projekti teise ametliku versiooni, mis peab hõlmama vähemalt ajakohastatud versiooni PVT-viitedokumendi peatükist „Parima võimaliku tehnika (PVT) järeldused” ja uusimaid versioone PVT-viitedokumendi peatükkidest „Praegused heite- ja tarbimistasemed” (vt punkt 2.3.6) ning „PVT määramisel arvesse võetavad tehnikad” (vt punkt 2.3.7).
7	Tehnilise töörühma märkused (valikuline)	2–3	[22–30]	Projekti teine ametlik versioon antakse välja ametlikuks arutamiseks ja tehnilise töörühma märkuste saamiseks kahe kuu jooksul. Kui konsultatsiooniperiood jätkub kava kohaselt pärast suve või aastalõpu pühasid, siis võib seda pikendada maksimaalselt kolme kuuni.
8	Lõppkoosolek	3–5	20–25 [25–35]	Euroopa SKVK büroo analüüsib kõiki märkusi ja valmistab ette tehnilise töörühma lõppkoosoleku. Ta koostab taustdokumendi, mis sisaldab vähemalt peamiste saadud märkuste hinnangut (vt punkt 4.6.6), ning esitab vähemalt värskeimad versioonid PVT-viitedokumendi peatükkidest „Praegused heite- ja tarbimistasemed” (vt punkt 2.3.6), „PVT kindlaksmääramisel kaalutavad võimalikud tehnikad” (vt punkt 2.3.7) ning „Parima võimaliku tehnika (PVT) järeldused” (vt punkt 2.3.8). Sellel tehnilise töörühma lõppkoosolekul püütakse saavutada üksmeel projekti lõppversiooni suhtes (vt punkt 4.6.2.3).
9	Lõppversioon	4	24–29 [29–39]	Lõppversioon esitatakse lühikeseks ajaks kommenteerimiseks tehnilisele töörühmale, mille käigus keskendutakse lõppkoosoleku järelduste tulemusel tehtud muudatustele. Euroopa SKVK büroo tagab, et tehnilisele töörühmale antakse tagasisidet, kuidas neid märkusi on arvesse võetud. Ajakohastatud lõppversioon ja lõplike märkuste hinnang tehakse foorumis kättesaadavaks vähemalt kaheksa nädalat enne foorumi koosolekut.
10	Esitlemine foorumi koosolekul			Ajakohastatud lõppversioon esitatakse foorumile ja palutakse avaldada oma arvamust dokumendi kohta (vt punkt 1.3). Komisjon teeb foorumi arvamuse üldsusele kättesaadavaks.
NB! Aeg nurksulgudes viitab sellistele juhtudele, kui laiali jagatakse kaks ametlikku versiooni.

Töö ettevalmistamise tõhususe suurendamiseks teatab Euroopa SKVK büroo foorumile (vt punkt 4.3) võimalikult pikalt ette kuupäevad/ajavahemikud, mille jooksul tehniline töörühm uuesti kokku või ellu kutsuda tuleb. Samamoodi teavitab Euroopa SKVK büroo tehnilise töörühma liikmeid järgmistest etappidest ja võimalikest tähtaegadest.

1.3.   Direktiivi 2010/75/EL artikli 13 kohaselt loodud foorumi arvamus

Pärast töö lõpetamist tehnilises töörühmas saadetakse PVT-viitedokumendi ajakohastatud lõppversioon direktiivi 2010/75/EL artikli 13 kohaselt kokku kutsutud foorumile (vt punkt 4.3) ja palutakse sel dokumendi kohta oma arvamust avaldada. Dokumenti arutatakse foorumi koosolekul. Foorumi liikmetel palutakse esitada enne koosolekut kirjalikult kõik märkused PVT-viitedokumendi projekti lõppversiooni kohta.

Foorum võib muu hulgas käsitleda:

1.	tehnilises töörühmas tõstatatud küsimusi, kui asjaomaste töörühma liikmete lahkarvamused ei peegeldu täpselt lõppversiooni tekstis;

2.	foorumi liikmete põhjendatud ettepanekuid nende endi esindaja poolt tehnilises töörühmas väljendatud lahkarvamuse eemaldamiseks või muutmiseks;

3.	teksti selgitamist, mis jääb ebaselgeks lõppversiooni kohmaka inglise keele kasutuse tõttu;

4.	teksti redigeerimist, kui see kajastab täpsemalt tehnilise töörühma järeldust;

5.	trükivigade parandamist lõppversioonis;

6.	ettepanekuid lisada olulised küsimused, mis juba sisalduvad PVT-viitedokumendi kehatekstis, jaotisse „Lõppmärkused ja tulevikus tehtava töö soovitused” (vt punkt 2.3.10).

Kooskõlas direktiivi 2010/75/EL artikli 13 lõikega 4 peab komisjon tegema foorumi arvamuse PVT-viitedokumendi kavandatud sisu kohta avalikult kättesaadavaks ning võtab seda arvesse PVT-järelduste kohta otsuste vastuvõtmise menetlustes ning PVT-viitedokumendi avaldatud lõppversioonis.

1.4.   PVT-järelduste vastuvõtmine ja PVT-viitedokumendi avaldamine

Komisjon esitab PVT-järelduste otsuse eelnõu (vt punkt 2.3.8 ja peatükk 3) direktiivi 2010/75/EL artikli 75 lõike 1 kohaselt loodud komiteele arvamuse saamiseks vastavalt direktiivi 2010/75/EL artikli 75 lõikes 2 viidatud menetlusele (vt punkt 4.2).

Pärast PVT-järeldusi käsitleva otsuse vastuvõtmist muudab Euroopa SKVK büroo vajaduse korral PVT-viitedokumenti vastavalt PVT-järelduste kohta vastu võetud otsustele ja teeb PVT-viitedokumendi ingliskeelse lõppversiooni viivitamata avalikult kättesaadavaks. Otsused PVT-järelduste kohta avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas liidu ametlikes keeltes.

2.   PEATÜKK

PVT-viitedokumendi sisu ja reguleerimisala

2.1.   Sissejuhatus

PVT-viitedokument on tehniline dokument, milles esitatakse faktilist tehnilist ja majandusalast teavet, kajastatakse direktiivi 2010/75/EL artikli 13 kohaselt toimuva teabevahetuse tulemusi ning tuuakse välja asjakohaseid tegevusi käsitlevate PVT-järeldusteni jõudmiseks vajalikud elemendid.

Kui tehniline töörühm avastab küsimused, mis jäävad väljapoole PVT-viitedokumendi või direktiivi 2010/75/EL reguleerimisala, siis ei lisata selliseid küsimusi PVT-viitedokumenti.

Selleks et aidata lugejal otsida lisateavet teatud küsimuse kohta, võib ettevõtted (st käitised või tarnijad), kaubanimed, osalised või tehnilise töörühma liikmed PVT-viitedokumendis nimeliselt ära märkida, kui see ei riku konkurentsiseadust.

2.2.   PVT-viitedokumendi struktuur

Direktiivi 2010/75/EL artikli 3 lõikes 11 esitatud PVT-viitedokumendi definitsiooniga sätestatakse, et PVT-viitedokumendis kirjeldatakse eelkõige kasutatavaid tehnoloogiaid, praeguseid heite- ja tarbimistasemeid, parima võimaliku tehnika kindlaksmääramisel kaalutavaid võimalikke tehnikaid ning PVT-järeldusi ja kõiki kujunemisjärgus tehnoloogiaid.

PVT-viitedokument peaks üldjuhul sisaldama alljärgnevas tabelis nimetatud osasid

Eessõna

Reguleerimisala

Peatükk „Üldteave asjaomase sektori kohta”

Peatükk „Kasutatavad protsessid ja tehnikad”

Peatükk „Praegused heite- ja tarbimistasemed”

Peatükk „PVT kindlaksmääramisel kaalutavad võimalikud tehnikad”

Peatükk „Järeldused parima võimaliku tehnika (PVT) kohta”

Peatükk „Kujunemisjärgus tehnoloogiad”

Lõppmärkused ja tulevikus tehtava töö soovitused

Viited

Mõistete ja lühendite sõnastik

Lisad (sõltuvad tähtsusest sektori jaoks ja teabe kättesaadavusest)

Kõikide PVT-viitedokumentide struktuur peaks järgima käesolevas punktis kehtestatud üldpõhimõtteid. Samas on siinkohal esitatud peatükkide järjekord vaid näitlik ning PVT-viitedokumendi struktuuri võib üles ehitada teisiti, kui see sobib paremini PVT-viitedokumendi sisuga. Nn horisontaalsed PVT-viitedokumendid (vt punkt 1.1.2) võivad esitatud kavast märkimisväärselt kõrvale kalduda ning mõni peatükk ei pruugi üldse asjakohane olla. Sellegipoolest püüab tehniline töörühm ka „horisontaalsete” PVT-viitedokumentide puhul PVT-järeldustes kokku leppida, kui see on asjakohane ja võimalik.

Kui PVT-viitedokument käsitleb erinevaid allosasid või selgelt eristatavaid protsessi etappe sektori sees, siis võib olla otstarbekas koostada eraldi peatükk iga sellise sektori või protsessi etapi kohta ning kohaldada igale peatükile eespool esitatud struktuuri („Üldteave” kuni „Kujunemisjärgus tehnoloogiad”).

2.3.   PVT-viitedokumendi sisu

2.3.1.   Üldteave PVT-viitedokumendi sisu kohta

PVT-viitedokumentide koostamise ja läbivaatamise eesmärk on avaldada PVT-järeldustele keskenduvad sisutihedad dokumendid ning hoida kirjeldavad osad võimalikult lühikesed. Teabe dubleerimise minimeerimiseks võib viidata teistele PVT-viitedokumentidele (või teemadele nendes dokumentides).

2.3.2.   Eessõna

PVT-viitedokumendi kokkuvõtlikus standardjaotises pealkirjaga „Eessõna” kirjeldatakse dokumendi struktuuri, antakse lühiülevaade õigusaktidega seotud kontekstist (direktiivi 2010/75/EL tõlgendamata) ning dokumendi koostamise meetoditest (nt teabe kogumise ja hindamise viisid). Teksti kohandatakse vastavalt konkreetse PVT-viitedokumendi struktuurile.

2.3.3.   Reguleerimisala

PVT-viitedokumendi üldiselt kokkuvõtlikus jaotises pealkirjaga „Reguleerimisala” kirjeldatakse võimalikult täpselt, milliseid tegevusi dokument kajastab.

Jaotis peab sisaldama vähemalt viidet asjaomaste tegevuste kirjeldustele, mis on loetletud direktiivi 2010/75/EL I lisas. Vajaduse korral lisatakse täpsem teave dokumendis käsitletavate tootmisprotsesside ja allprotsesside kohta.

Jaotises märgitakse samuti tegevused/protsessid, mis on teadlikult PVT-viitedokumendi reguleerimisalast välja jäetud, ning nimetatakse ka väljajätmise põhjused. Samuti loetletakse dokumendiga hõlmatud peamised otseselt seotud tegevused, isegi kui need iseenesest ei ole I lisas osutatud tegevused.

Kui seda peetakse vajalikuks, siis märgitakse ära teiste PVT-viitedokumentide asjakohasus, ristviidates sellistele asjakohastele PVT-viitedokumentidele (või nendes käsitletud teemadele).

Selgelt määratakse kindlaks juhud, kui PVT-viitedokumendi reguleerimisala on laiem või kitsam kui vastava direktiivi 2010/75/EL I lisa tegevuse/tegevuste reguleerimisalad. PVT-viitedokumendi reguleerimisala kindlaksmääramine ei ole direktiivi 2010/75/EL I lisas esitatud tegevuste kirjelduste ametlik tõlgendus.

Nn horisontaalsete PVT-viitedokumentide puhul kirjeldatakse nii käsitletavaid teemasid kui nende kohaldatavust seoses direktiivi 2010/75/EL I lisas nimetatud tegevustega.

2.3.4.   Üldteave asjaomase sektori kohta

PVT-viitedokumendi lühikeses sissejuhatavas peatükis „Üldteave asjaomase sektori kohta” esitatakse värske üldteave PVT-viitedokumendis käsitletava tööstussektori kohta, hõlmates arvnäitajaid ja käitiste suurusi, geograafilist jaotust, tootmisvõimsust ja majanduslikku mõju. Viidatakse taustteabeks olevatele sektori olulisematele keskkonnaküsimustele, võimaluse korral koos üldiste heitkoguste ja tarbimisandmetega (keskendudes peamistele keskkonnaküsimustele).

See sissejuhatav peatükk ei ole PVT-viitedokumendi koostamisel või läbivaatamisel esmatähtis.

2.3.5.   Kasutatavad protsessid ja tehnikad

PVT-viitedokumendi peatükis „Kasutatavad protsessid ja tehnikad” kirjeldatakse lühidalt PVT-viitedokumendis käsitletud tööstussektori(te)s kasutatavaid tootmisprotsesse koos viidetega heite vältimiseks ja vähendamiseks kasutatavatele tehnikatele.

Hõlmatud tegevused sisaldavad direktiivi I lisas kirjeldatud tegevusi ja otseselt seotud tegevusi, märkides ära teiste PVT-viitedokumentide asjakohasuse mõne seotud tegevuse teatud aspektide puhul. Kirjeldatakse protsessi erinevaid variante, arenevaid suundumusi ja alternatiivseid protsesse sellises ulatuses, nagu need on PVT kindlaksmääramisel asjakohased. Jaotise lühendamiseks võib kirjeldust illustreerida diagrammide ja graafikutega.

Peatükis peegeldatakse tüüpilise tootmisüksuse järjestikuseid etappe. Lisatakse mõni järgmistest teemadest või need kõik (võimalik, et kohandatult töötlemisüksuste või farmide eripärale), kuna need võivad PVT kindlaksmääramiseks asjakohased olla:

—	kasutatavad toormaterjalid (sealhulgas sekundaarsed/ümbertöötatud) ja tarvikud, kaasa arvatud vesi ja elektrienergia;

—	kasutatavad abiained/-materjalid;

—	toormaterjali ettevalmistamine (sealhulgas ladustamine ja käitlemine);

—	materjali töötlemine;

—	toodangu valmistamine;

—	toodangu viimistlemine;

—	kasutatavad tehnikad heite vältimiseks või vähendamiseks;

—	vahe- ja lõpptoodangu ladustamine ja käitlemine;

—	kõrvalsaaduste ja jääkide/jäätmete käitlemine ja saatus.

Kirjeldatakse tegelikke või võimalikke suhteid ja seoseid erinevate tegevuste/protsessietappide vahel, eriti siis, kui need võivad mõjutada üldist keskkonnatoimet (nt kui ühe tegevuse kõrvalsaadusi või jääke/jäätmeid saab kasutada lähteainena teises tegevuses).

2.3.6.   Praegused heite- ja tarbimistasemed

PVT-viitedokumendi peatükis „Praegused heite- ja tarbimistasemed” antakse aru kogu protsessi (või protsesside) ja selle (nende) allprotsesside hetkel täheldatud heite- ja tarbimistasemetest koos viitega kasutatud tehnikatele. Sellel otstarbel võib kasutada punktis 5.2 osutatud andmekogumites sisalduvat teavet. Andmaks aimu võrreldavate tegevuste suhtelisest keskkonnatoimest, on vaja teavet tootmistasemete kohta, et oleks võimalik väljendada heite-/tarbimistasemeid tootmisüksuse kohta.

Teave hõlmab praegust täheldatud energia-, vee- ja toorainetarvet. Andmed hõlmavad peamiste saasteainete õhku- ja vetteheidet ning jääkide/jäätmete teket tegevuste tagajärjel ning vajaduse korral müra- ja lõhnatasemeid. Kui vastav teave on saadaval, esitatakse allprotsesside sisendid ja väljundid, tõstes seeläbi esile keskkonnaalaselt olulisemaid allprotsesse ning käsitledes võimalusi materjalide ümbertöötamiseks ja korduskasutamiseks protsessi raames või sellest väljaspool. Selles peatükis sisalduv teave ja andmed on alus olulisemate keskkonnaliste ristmõjude ja vastastikmõjude hindamisel.

Selles PVT-viitedokumendi peatükis esitatud heite- ja tarbimisalaseid andmeid täiendatakse võimalikult täpsete üksikasjadega käitamistingimuste (nt täisvõimsuse protsent, muude kui tavapäraste käitamistingimuste kaasaarvamine või väljajätt, võrdlustingimused), proovivõtmise ja analüüsimeetodite kohta. Sel eesmärgil võib kasutada statistilisi esitlusi (nt näidata keskmist, maksimum- ja miinimumväärtusi, vahemikke).

2.3.7.   PVT kindlaksmääramisel kaalutavad võimalikud tehnikad

2.3.7.1.   Üldteave PVT kindlaksmääramisel kaalutavate võimalike tehnikate kohta

PVT-viitedokumendi peatükk „Üldteave PVT kindlaksmääramisel kaalutavate võimalike tehnikate kohta” on PVT-järelduste väljatöötamisel väga oluline. Selles esitatakse loetelu tehnikate ja seonduva seirega järgmiseks:

—	heite õhku, vette (sealhulgas põhjavette) ja pinnasesse sattumise vältimine või, kui see ei ole teostatav, heite vähendamine;

—	jäätmete tekke vältimine või vähendamine.

Selles PVT-viitedokumendi peatükis kirjeldatud tehnikaid peetakse esmatähtsaks PVT kindlaksmääramisel seoses asjaomaste tegevustega. Tehnikad hõlmavad nii kasutatud tehnoloogiat kui käitiste projekteerimist, ehitust, hooldust, käitamist ja tegevuse lõpetamist.

Kirjeldatud tehnikad hõlmavad tehnikaid, mis vähendavad tooraine, vee ja energia kasutust, meetmeid, mida kasutatakse keskkonnatagajärgede ärahoidmiseks või piiramiseks õnnetuste ja vahejuhtumite korral, ning tegevuskoha suhtes võetavaid parandamismeetmeid. Need hõlmavad ka meetmeid, mida võetakse saaste vältimiseks või vähendamiseks muude kui tavapäraste käitamistingimustega (nt käivitamis- ja seiskamistegevused, lekked, talitlushäired, ajutised seisakud ja tegevuse täielik lõpetamine).

Vananenud tehnikaid ei esitata.

Kuna PVT-viitedokumendid ei ole kavandatud õpikuteks saastamise ärahoidmise ja kontrollimise tehnikate kohta, kirjeldatakse tehnikaid selles peatükis võimalikult lühidalt.

Kui tehnikat on juba piisavalt üksikasjalikult kirjeldatud mõnes teises PVT-viitedokumendis, siis võib viidata nimetatud PVT-viitedokumendile. Kui eksisteerivad sektoripõhised variandid, siis esitatakse need uuendatavas PVT-viitedokumendis pealkirja „Tehniline kirjeldus” all. PVT-viitedokument sisaldab sektoripõhist teavet ka pealkirjade „Keskkonnatoime ja käitamisandmed”, „Kohaldatavus” ja „Näidiskäitised” all.

Võimalike tehnikate kogum sisaldab nii saastuse vältimise kui kontrollimise meetmeid, tunnistades, et kui see on teostatav, siis eelistatakse heite vältimist heitkoguste vähendamisele. Käsitletakse häid käitamistavasid ning võetakse arvesse (ennetavate) hooldussüsteemide, protsessi kontrollimise meetodite ja ettenägematute olukordade sätteid. Vajaduse korral lisatakse sektoris praktikas alles kujunemisjärgus olevad tehnikad, mis on juba kasutatavad tehnikad teistes sektorites.

Selle PVT-viitedokumendi peatüki eesmärk on hõlmata võimalikult palju vajalikku teavet hindamaks, kas tehnika sobib iseseisvalt või kombineeritult kasutamiseks asjaomase sektori PVTna või mitte ning kas see on selles sektoris kohaldatav. Käesolevas peatükis arutatakse iga tehnikat, andmata hinnangut sellele, kas see vastab kõikidele PVT kriteeriumidele (vt artikli 3 lõige 10 ja direktiivi 2010/75/EL III lisa).

Täpsustatakse, kas esitatud tehnikaid kohaldatakse olemasolevatele või ainult uutele käitistele või nii uutele kui olemasolevatele käitistele. Esitatud tehnikate valik peaks sisaldama nii odavamaid kui kalleid tehnikaid.

2.3.7.2.   Iga tehnika kohta esitatud teave

Iga tehnika kohta esitatud teave peaks eelistatavalt sisaldama kõiki alljärgnevas tabelis märgitud elemente.

Kirjeldus

Tehniline kirjeldus

Saavutatud keskkonnaalane kasu

Keskkonnatoime ja käitamisandmed

Keskkonnalised ristmõjud

Kohaldatavusega seotud tehnilised kaalutlused

Majanduslik mõju

Elluviimist ergutav mõjur

Näidiskäitised

Viidatud materjalid

Andmete kogumise üldpõhimõtted, sealhulgas eespool esitatud teave, on sätestatud 5. peatükis.

2.3.7.2.1.   Kirjeldus

Sisaldab tehnika lühikirjeldust, mida saaks kasutada PVT-järeldustes (vt punkt 3.2).

2.3.7.2.2.   Tehniline kirjeldus

Üksikasjalikum, kuid lühike tehniline kirjeldus, milles kasutatakse vastavalt vajadusele kemikaalide või muid võrrandeid, jooniseid, diagramme ja graafikuid.

2.3.7.2.3.   Saavutatud keskkonnaalane kasu

Esitatakse peamised võimalikud keskkonnaalased kasud, mida saadakse tehnika rakendamisest (sh vähenenud energiatarve, vähenenud heide vette, õhku ja maapinda, tooraine sääst, tootlikkuse kasv, vähenenud jäätmekogus jms).

2.3.7.2.4.   Keskkonnatoime ja käitamisandmed

Nimetatakse käitisepõhised tegelikud talitlusnäitajad (5) (sh heitetasemed, (6) tooraine, vee ja energia tarbimistasemed ning tekkinud jääkide/jäätmete kogused) heade näitajatega käitiste puhul (võttes arvesse keskkonda kui tervikut), kus vastavat tehnikat rakendatakse, koos asjaomase taustteabega, nagu on kirjeldatud punktis 5.4.

Lisatakse ka kogu järgmisi punkte käsitlev kasulik teave:

—	kuidas tehnikat projekteerida, käitada, hooldada, juhtida ja selle tegevus lõpetada (vt ka punkt 5.4);

—	tehnika kasutamisega seotud heiteseire küsimused (vt ka punkt 5.4.7);

—	tehnika tundlikkus ja vastupidavus;

—	keskkonnaõnnetuste vältimise küsimused.

Rõhutatakse seoseid sisendite (nt tooraine ja kütuse liik ja kogus, energia, vesi) ja väljundite (heitkogused, jäägid/jäätmed, toodang) vahel, eriti kui need on olulised arusaamise parandamiseks erinevatest keskkonnamõjudest ja nende omavahelistest suhetest, näiteks kui väljundeid on vahetatud nii, et teatud keskkonnatoime tasemeid ei ole võimalik samaaegselt saavutada.

Heite- ja tarbimisandmeid iseloomustatakse võimalikult täpselt asjaomaste käitamistingimuste üksikasjadega (nt täisvõimsuse protsent, kütuse koostis, (saasteainete püüdmise) tehnika väljajätt, muude kui tavapäraste käitamistingimuste kaasaarvamine või väljajätt, võrdlustingimused), proovide võtmise ja analüüsimise meetoditega ning statistiliste esitlustega (nt lühi- ja pikaajalised keskmised, maksimumväärtused, vahemikud ja jaotused, vt eelkõige punkt 5.4.7).

Lisatakse teave tingimuste/asjaolude kohta, mis takistavad (saasteainete püüdmise) tehnika kasutamist täisvõimsusel ja/või muudavad vajalikuks (saasteainete püüdmise) tehnika täieliku või osalise väljajätmise, ning täieliku (saasteainete püüdmise) võimsuse taastamiseks võetud meetmed.

Selles PVT-viitedokumendi osas sisalduv teave on võtmetähtsusega PVTga seostatud keskkonnatoime tasemete tuletamiseks (vt punkt 3.3).

2.3.7.2.5.   Keskkonnalised ristmõjud

Märgitakse ära asjakohased tehnika rakendamisest tulenevad negatiivsed keskkonnamõjud, mis võimaldavad tehnikaid võrrelda, et hinnata üldist keskkonnamõju. See võib hõlmata järgmisi punkte:

—	tooraine ja vee tarbimine ning liik;

—	energiatarve ning panus kliimamuutusesse;

—	stratosfääri osoonikihi kahandamise potentsiaal;

—	võime osooni fotokeemiliselt tekitada;

—	hapestumine õhku paisatavate heitkoguste tagajärjel;

—	tahked osakesed ümbritsevas õhus (sh mikroosakesed ja metallid);

—	maa ja vee eutrofeerumine õhku ja vette paisatavate heitkoguste tagajärjel;

—	vees hapnikukoguse kahandamise potentsiaal;

—	püsivad, toksilised, bioakumuleeruvad komponendid (sh metallid);

—	jääkide/jäätmete teke;

—	jääkide/jäätmete korduskasutamise või ümberkäitlemise võime piiratus;

—	müra ja/või lõhna teke;

—	suurenenud õnnetuste oht.

Oluliste keskkonnaliste ristmõjude korral võetakse arvesse viitedokumenti majanduse ja tervikliku keskkonnamõju kohta.

2.3.7.2.6.   Kohaldatavusega seotud tehnilised kaalutlused

Kui tehnikat saab kohaldada terves PVT-viitedokumendi hõlmatavas tööstussektoris (vt punkt 2.3.3), märgitakse see ära. Muul juhul esitatakse peamised üldised tehnilised piirangud tehnika kasutamisele sektori raames.

Eeldatavasti viidatakse järgmistele peamistele sektoripõhistele piirangutele:

—	viide nendele sektori käitiste või protsesside liikidele, millele tehnikat rakendada ei saa;

—

rakendamise piirangud teatavatel üldistel juhtudel, võttes arvesse näiteks järgmist: — kui piirang on seotud uue või olemasoleva käitisega, siis moderniseerimise tegurid (nt vaba ruumi olemasolu) ja vastastikmõju juba paigaldatud tehnikatega; — käitise suurus, võimsus (suur või väike) või koormustegur; — valmistatava toote kogus, liik või kvaliteet; — kasutatava kütuse või tooraine liik; — loomade heaolu; — ilmastikutingimused.

Piirangud tuleb esitada koos nende põhjustega.

Piirangute loetelu ei ole ette nähtud loetlemaks võimalikke kohalikke tingimusi, mis võivad mõjutada tehnika kohaldamist konkreetses käitises.

2.3.7.2.7.   Majanduslik mõju

Kaasatakse teave tehnikate maksumuse kohta (kapital/investeeringud, käitamine ja hooldus, sh andmed selle kohta, kuidas eespool nimetatud kulutused välja arvestati) ja pärast tehnika rakendamist saadava võimaliku säästu kohta (nt vähenenud tooraine- või energiatarve, jäätmetasud, vähenenud tasuvusaeg võrreldes teiste tehnikatega) ning tulu või muu kasu, kaasa arvatud andmed selle kohta, kuidas eespool nimetatu välja arvutati.

Maksumuse andmed esitatakse eelistatavalt eurodes (EUR). Kui maksumus konverteeritakse mõnest muust valuutast, siis esitatakse andmed originaalvaluutas ja andmete kogumise aasta. See on oluline, kuna valuutavahetuskursid muutuvad aja jooksul. Seadme või teenuse hind/maksumus tuleb esitada koos selle ostmise aastaga.

Andmed maksumuse kohta esitatakse eelistatavalt piirkuludes, et võimaldada hinnata muutusi kogukuludes.

Võimaluse korral esitatakse teavet sektori turutingimuste kohta, et panna tehnikate maksumus konteksti.

Lisatakse nii uusi kui olemasolevaid käitisi käsitlev teave. See aitab võimaluse korral hinnata tehnika majanduslikku elujõulisust asjaomases sektoris ning võimalikke majanduslikke piiranguid tehnika kohaldatavusele.

Vajaduse korral tuleb esitada teave tehnika kulutõhususe kohta (nt eurodes püütud saasteaine massi kohta), et oleks võimalik hinnata tehnika majanduslikku elujõulisust vastavalt direktiivi 2010/75/EL artikli 3 lõike 10 punktile b.

Seoses majanduslike aspektide ja seirekuludega tuleb vastavalt arvesse võtta viitedokumenti majanduse ja tervikliku keskkonnamõju kohta ning viitedokumenti järelevalve üldpõhimõtete kohta.

Kui tekib küsimusi seoses konfidentsiaalsusega, tuleks neid käsitleda punkti 5.3 kohaselt.

2.3.7.2.8.   Elluviimist ergutav mõjur

Kui see on asjakohane, siis lisatakse konkreetsed kohalikud tingimused, nõuded (nt õigusaktid, ohutusmeetmed) või mittekeskkonnaalased mõjurid (nt suurenenud tootlikkus, paranenud tootekvaliteet, majanduslikud stiimulid, nt toetused, maksusoodustused), mis on seni mõjutanud või ergutanud tehnika rakendamist.

See PVT-viitedokumendi osa peaks olema võimalikult lühike ja kasutama täpploendeid.

Näited teabe kohta, mis selles kontekstis tuleks esitada, on järgmised:

—	teave suubla vee liigi/kvaliteedi kohta (nt temperatuur, soolsus);

—	teave keskkonnaalaste kvaliteedistandardite kohta;

—	teave tootmise või tootlikkuse kasvu kohta.

2.3.7.2.9.   Näidiskäitised

Loetletakse viide (viited) käitis(t)ele, kus tehnikat on rakendatud ja kust on kogutud andmed, mida on kasutatud seda tehnikat käsitleva PVT-viitedokumendi jaotise koostamiseks, näidates sealjuures ära, millises ulatuses tehnikat liidus või maailmas kasutatakse.

Käitiste nimede äramärkimist kõnealuses PVT-viitedokumendi jaotises peetakse väga kasulikuks ning see ei tohiks üldiselt tekitada raskusi seoses konfidentsiaalsusküsimustega (vt punkt 5.3).

2.3.7.2.10.   Viidatud materjalid

Lisatakse kasutatud kirjandus või muud viidatud materjalid (nt raamatud, aruanded, uuringud), mida jaotise koostamisel kasutati ning mis sisaldavad üksikasjalikumat teavet tehnika kohta. Kui kasutatud materjal koosneb suurest hulgast lehekülgedest, siis viidatakse asjakohastele lehekülgedele või jaotistele.

Viidatud materjalid tehakse võimaluse korral kättesaadavaks BATISe kaudu.

2.3.8.   Järeldused parima võimaliku tehnika (PVT) kohta

PVT-viitedokumendi peatükis „Järeldused parima võimaliku tehnika (PVT) kohta” kirjeldatakse järeldusi, milline on sektori PVT, võttes aluseks eelnevates peatükkides kajastatud teabevahetuse ja arvestades artikli 3 lõikes 10 esitatud parima võimaliku tehnika määratlusega ning direktiivi 2010/75/EL III lisas loetletud kriteeriumidega. PVT-järeldusteni jõudmise protsessis võetakse arvesse üldiseid tehnikate keskkonnatoime kriteeriume, sealhulgas ristmõju, ning nende maksumust tööstussektoris.

Käesolev peatükk tuleb koostada selliselt, et ei oleks vaja teha olulisi muudatusi selle lisamiseks direktiivi 2010/75/EL artikli 13 lõike 5 kohaselt vastuvõetavasse dokumenti või selle kasutamiseks PVT-järeldustena direktiivi 2010/75/EL artikli 3 lõike 12 tähenduses.

Siinkohal tuleb märkida, et tõendid (st usaldusväärsed tehnilised ja majanduslikud andmed) tehnika kui PVT toetuseks võivad pärineda ühest või mitmest tehnikat kasutavast käitisest ükskõik kus kohas maailmas. Kui tehnikat iseloomustav teave pärineb ainult ühest käitisest ja/või kolmandates riikides asuvatest käitistest, siis viib tehniline töörühm läbi tehnika põhjaliku hindamise seoses selle kohaldatavusega konkreetses sektoris.

Lisateave PVT-järelduste ja nende koostisosade kohta direktiivi 2010/75/EL artikli 3 lõike 12 kohaselt on esitatud peatükis 3.

2.3.9.   Kujunemisjärgus tehnoloogiad

Direktiivi 2010/75/EL artikli 3 lõikes 14 määratletakse kujunemisjärgus tehnoloogiat kui tööstuslikus tegevusvaldkonnas kasutatavat uudset tehnoloogiat, mis kaubanduslikul eesmärgil arendatuna aitaks tagada kas keskkonnakaitse kõrgema üldise taseme või vähemalt keskkonnakaitse sama taseme ja suurema kulude kokkuhoiu, kui see on võimalik olemasoleva parima võimaliku tehnikaga.

PVT-viitedokumendi peatükis „Kujunemisjärgus tehnoloogiad” käsitletakse selliseid kujunemisjärgus tehnoloogiaid. Tuleb olla hoolikas, et lisataks vaid need tehnoloogiad, mis on piisavalt kaugele arenenud ja mille puhul on tõenäoline, et nendest võib (lähi)tulevikus PVT saada.

Teave iga kujunemisjärgus tehnoloogia kohta peab sisaldama vähemalt tehnoloogia kirjeldust, potentsiaalset tulemuslikkust võrreldes olemasoleva parima võimaliku tehnikaga, esialgset tasuvuse hinnangut ning tehnoloogia kaubandusvõrgus kättesaadavaks muutumise ajakava.

See peatükk võib sisaldada ka keskkonnaküsimustega seotud tehnoloogiad, mis on käsitletavas sektoris hiljuti huviorbiiti tõusnud.

Tööstustasandil juba rakendatavaid tehnikaid esitletakse PVT-viitedokumendi peatükis „PVT kindlaksmääramisel kaalutavad võimalikud tehnikad” (vt punkt 2.3.7), mitte peatükis „Kujunemisjärgus tehnoloogiad”.

2.3.10.   Lõppmärkused ja tulevikus tehtava töö soovitused

PVT-viitedokumendi lühikeses jaotises „Lõppmärkused ja tulevikus tehtava töö soovitused” märgitakse PVT-viitedokumendi koostamise või läbivaatamise protsessi alguskuupäev ja kestus ning peamised vaheetapid (nt tehnilise töörühma koosolekud, dokumendi projekti ametlikud avaldatud versioonid).

Nimetatakse tehnilises töörühmas esindatud institutsioonid ja organisatsioonid, kes osalesid aktiivselt teabevahetuses, ning põhilised teabeallikad, millest saadud andmetele PVT-viitedokument tugineb, tuues esile eriti tähelepanuväärsed aruanded või esitatud materjalid, mis toetavad tulemuste usaldusväärsust.

Viidatakse teabevahetuse käigus saavutatud üksmeelele, esitades tehnilise töörühma liikmete väljendatud kehtivad (7) lahkarvamused ja toetus nendele tehnilise töörühma liikmete seas.

Selles jaotises osutatakse foorumi arvamusele PVT-viitedokumendi kavandatud sisu kohta ning küsimustele, mis tuleb lahendada PVT-järelduste kinnitamismenetluse käigus.

Märgitakse ära olulised lahtised küsimused või teadmiste lüngad. Antakse soovitusi lisauuringuteks või andmete kogumiseks dokumendi järgmist läbivaatamist silmas pidades.

2.3.11.   Viited

PVT-viitedokumendi jaotises „Viited” on loetletud Euroopa SKVK büroo poolt dokumendi koostamisel kasutatud teabeallikad ja eelkõige tehnilise töörühma liikmete teabevahetuse käigus esitatud dokumendid. Need dokumendid tehakse BATISe kaudu kättesaadavaks ka tehnilise töörühma liikmetele (vt punkt 4.7.1), kui need ei sisalda konfidentsiaalset teavet (vt punkt 5.3) või kui nende levitamist ei takista autoriõigus.

2.3.12.   Mõistete ja lühendite sõnastik

PVT-viitedokumendi standardse struktuuri ja sissejuhatusega jaotises „Mõistete ja lühendite sõnastik” võetakse kokku ja määratletakse kõik dokumendis kasutatud spetsiifilised tehnilised mõisted ja kõik suurtähtlühendid.

2.3.13.   Lisad

Sõltuvalt nende tähtsusest sektori jaoks ja teabe kättesaadavusest võib PVT-viitedokumendi põhiosa täiendada lisadega, mis sisaldavad kirjandusest ja/või juhtumiuuringutest pärit täiendavat teavet.

PVT-viitedokumenti ei lisata õigusaktide kokkuvõtteid. Tehnilise töörühma liikmete esitatud siseriiklike õigusaktide viidete kokkuvõtted võib teha kättesaadavaks Euroopa SKVK büroo veebisaidi kaudu.

3.   PEATÜKK

PVT-järeldused

3.1.   Sissejuhatus

PVT-järelduste määratlemisel direktiivi 2010/75/EL artikli 3 lõikes 12 märgitakse, et see on „PVT-viitedokumendi osi sisaldav dokument, milles esitatakse järeldused parima võimaliku tehnika kohta, selle kirjeldus ning teave selle rakendatavuse hindamiseks ning parima võimaliku tehnikaga saavutatud heitetasemete, sellega seotud seire, sellega seotud tarbimistasemete, ja vajaduse korral asjaomase tegevuskoha suhtes võetavate parandamismeetmete kohta”.

PVT-viitedokumendi peatükk „Järeldused parima võimaliku tehnika (PVT) kohta” tuleb koostada selliselt, et see hõlmaks kõiki eespool nimetatud tahke ja et ei oleks vaja teha olulisi muudatusi selle lisamiseks direktiivi 2010/75/EL artikli 13 lõike 5 kohaselt vastu võetavasse dokumenti ning selle kasutamiseks PVT-järeldustena direktiivi 2010/75/EL artikli 3 lõike 12 kohaselt (vt punkt 2.3.8).

Selguse huvides määratletakse dokumendis sõnaselgelt tegevused, millele PVT-järeldusi kohaldatakse. Lisaks märgitakse ära, et PVT-järeldustes kirjeldatud tehnikate loetelu ei ole ettekirjutav ega lõplik. Võib kasutada muid tehnikaid, millega tagatakse vähemalt samaväärne keskkonnakaitse tase. Vajaduse korral võib lisada ka sektoripõhised uue käitise/tehase ja olemasoleva käitise/tehase määratlused.

PVT-järeldused koosnevad hulgast üksikutest järeldustest, mis näitavad, millised tehnikad või tehnikate kombinatsioonid on PVT konkreetse keskkonnaeesmärgi saavutamisel. Need tehnikad peaksid olema nimetatud PVT-viitedokumendi peatükis „PVT kindlaksmääramisel kaalutavad võimalikud tehnikad”.

Iga üksiku PVT võib esitada koos seotud keskkonnatoime tasemega või ilma selleta. Seotud keskkonnatoime tase võib olla heitetase või mõni muu toimimise tase.

Kui seda pädevate asutuste ja käitajate jaoks oluliseks peetakse, võivad PVT-järeldused sisaldada ka väiteid selle kohta, millisel juhul konkreetne tehnika ei ole PVT ja on seetõttu teadlikult PVT-järeldustest välja jäetud selliste tegurite tõttu nagu vilets või tõendamata keskkonnatoime, kättesaamatus, majanduslik mõju, moderniseerimise tehnilised ja/või majanduslikud kaalutlused, keskkonnalised ristmõjud või töökindlus.

Direktiivi 2010/75/EL artikli 3 lõike 12 kohaselt peaksid PVT-järeldused käsitlema ka PVTga seotud seiret (seire sagedus ja -meetodid). Seda võib teha eraldiseisvate seirealaste järelduste kaasamise teel või osana teistest, näiteks keskkonnatoime vahemikku käsitlevatest järeldustest.

PVT-järeldused peaksid käsitlema muid kui tavapäraseid käitamistingimusi (nt käivitamis- ja seiskamistegevused, lekked, talitlushäired, ajutised seisakud ja tegevuse täielik lõpetamine), kui neid peetakse keskkonnakaitse seisukohast probleemseteks.

PVT-järeldused struktureeritakse selliselt, et üksikud järeldused rühmitatakse vastavalt vajadusele ühiste omaduste alusel, näiteks keskkonnaküsimused, tootmisprotsessi etapid või lõpptoodang(ud).

3.2.   Üksiku PVT-järelduse osad

3.2.1.   Üldine teave

Üksikud PVT-järeldused tuleks esitada standardvormis, mille struktuur sõltub ennekõike sellest, kas PVTga on seotud keskkonnatoime tase või mitte.

Üksikud PVT-järeldused nummerdatakse viitamise lihtsuse huvides ning nende alguses märgitakse ära sihiks olev keskkonnaalane eesmärk/kasu (nt tolmu heitkoguste vältimine/vähendamine, veetarbe vältimine/vähendamine, jäätmete tekke vältimine/vähendamine), millele järgneb PVT kasutusvaldkond ning tehnika või tehnikate kombinatsioon, mille abil eesmärk (eesmärgid) saavutatakse.

Kõik PVT-järeldused sisaldavad viidatud keskkonnaalas(t)e eesmärgi/kasu (eesmärkide/kasu) saavutamiseks kasutatavate tehnika(te) või tehnikate kombinatsiooni kirjeldust ning teavet asjaomases sektoris kohaldatavuse hindamiseks.

3.2.2.   Tehnikate kirjeldus

Tehnikate kirjeldus on lühike, kuid piisavalt informatiivne, et sellest pädevatele asutustele ja käitajatele kasu oleks. Välditakse defineerimata lühendeid ja tehnilist erialakeelt. PVT-viitedokumendi peatükis „PVT kindlaksmääramisel kaalutavad võimalikud tehnikad” (vt punkt 2.3.7) leiduvad tehnikate lühikirjeldused on alus kirjeldustele PVT-järeldustes.

Vajaduse korral sisaldab nimetatud kirjeldus ka PVT mõistes nimetatud tahke (nt hooldus, projekteerimine, käitamine, tegevuse lõpetamine).

3.2.3.   Teave tehnikate kohaldatavuse hindamiseks

Kui ei ole teisiti sätestatud, siis kohaldatakse PVT-järeldustes nimetatud tehnikaid üldiselt asjaomasele tegevusele. Kui teatava tehnika kohaldatavus on piiratud, viidatakse sellele selge sõnaga. PVT-järeldustes on kohaldatavuse küsimustele viitamise alus teave PVT-viitedokumendi peatükist „PVT kindlaksmääramisel kaalutavad võimalikud tehnikad” (vt punkt 2.3.7, eelkõige teave osades „Kohaldatavusega seotud tehnilised kaalutlused”, „Majanduslik mõju” ja „Keskkonnalised ristmõjud”).

Konkreetsete tehnikate kohaldatavuse hindamiseks kasutatav teave käsitleb eelkõige järgmist, kui kohaldatakse: uued versus olemasolevad tehased/käitised, tehase/käitise suurus, kasutatava protsessi liik, kasutatava kütuse või tooraine liik, tarbimistasemed, koormustegur, tootlus või tootlikkus, ilmastikutingimused ja ruuminõuded. Keskkonnalisi ristmõjusid ei nimetata, kui need ei piira kohaldatavust.

3.3.   Üksikud PVT-järeldused koos seotud keskkonnatoime tasemetega

PVTga seotud keskkonnatoime tasemed võivad sisaldada:

—	heitetasemeid;

—	tarbimistasemeid;

—	muid tasemeid (nt saasteainete püüdmise tõhusus).

PVTga seotud keskkonnatoime tase lisatakse juhul, kui selleks on konkreetne alus. Seda tehakse tehnilise töörühma andmevahetuse põhjal, võttes arvesse teabevahetuse käigus saadud käitisepõhiste andmete hulka ja kvaliteeti.

PVTga seotud keskkonnatoime tasemeid väljendatakse vahemike, mitte üksikväärtustena. Vahemik võib peegeldada erinevusi teatavat tüüpi käitise piires (nt erinevused lõpptoote sordis/puhtuses ja kvaliteedis, käitise konstruktsiooni-, ehitus-, suurus- ja võimsuserinevused), mille tulemus on varieeruvus PVT rakendamisega saavutatud keskkonnatoimetes.

Soovitatav on kasutada tegelikku vahemikku ja mitte sellist väljendit nagu „<X”, kuna see edastab vähem teavet. Lubatud on kasutada sellist väljendit nagu „<X kuni Y” (kus „<X” tähistab vahemiku alumist piiri, „Y” aga ülemist piiri), kui vahemiku alumist piiri ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata, näiteks kui teabevahetuse käigus esitatud andmed on tuvastamispiiri lähedal.

Euroopa SKVK büroo ja tehniline töörühm hindavad teabevahetuse käigus kogutud andmeid (vt peatükk 5) vahemiku alumise ja ülemise piiri tuletamiseks.

Vahemiku alumise piiri kindlaksmääramiseks on vaja võtta tehaste tulemuslikkus PVTga tavalistes käitamistingimustes, mille kaudu saadakse parim keskkonnatoime, nagu sätestati teabevahetuses (PVT-viitedokumendi peatükk „PVT kindlaksmääramisel kaalutavad võimalikud tehnikad”), kui tehniline töörühm ei ole seda tulemuslikkust vahemikust välja jätnud. Sellisel juhul on PVT-viitedokumendis selgitus selle kohta, miks näitaja kõrvale jäeti, võttes arvesse, et konkreetse keskkonnanäitaja alal parima tulemuslikkuse saavutanud käitis ei pruugi saavutada parimaid tulemusi teistes näitajates.

PVTga seotud keskkonnatoime taseme vahemiku ülemine piir tuletatakse, võttes arvesse PVT (8) tavapärastel käitamistingimustel rakendamisega seotud tulemuslikkuse vahemikku.

PVTga seotud keskkonnatoime tasemete kindlaksmääramisel võib kasutada ümardatud väärtusi, et võtta arvesse andmete kogumise piiranguid või tehnilisi küsimusi (nt erinevate seiremeetodite kasutamine, mõõtemääramatus).

3.3.1.   Üksikud PVT-järeldused koos seotud heitetasemetega

Direktiivi 2010/75/EL artikli 3 lõikes 13 määratletakse heitetaset, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, kui rida heitetasemeid, mis on saadud tavatingimustes PVT-järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnika või parimate võimalike tehnikate kombinatsiooni kasutamisel, väljendatuna teatud aja keskmisena kindlaks määratud võrdlustingimustes.

Direktiivi 2010/75/EL artikli 3 lõikes 4 määratletakse heidet kui ainete, vibratsiooni, soojuse või müra otsest või kaudset väljutamist käitise punkt- või hajaallikatest õhku, vette või pinnasesse.

Artikli 14 lõike 1 punktis f nimetatakse käivitamis- ja seiskamistegevusi, lekkeid, talitlushäireid ja ajutisi seisakuid kui näiteid muude kui tavapäraste käitamistingimuste kohta.

Üksik PVT-järeldus koos PVTga seotud heitetasemetega sisaldab heitetasemete numbrilist vahemikku. Ühikud, võrdlustingimused (nt hapniku tase suitsugaasis, temperatuur, rõhk), kui neid kohaldatakse, ja keskmise väärtuse arvutamiseks kasutatava ajavahemiku pikkus (nt tunni/päeva/nädala/kuu/aasta keskmine) peavad olema selgelt kindlaks määratud. Kui seda peetakse vajalikuks ja kui esitatud andmed seda võimaldavad, siis võib PVTga seotud heitetasemeid väljendada lühiajaliste ja pikaajaliste keskmistena (vt ka punkt 5.4.7).

Lisada võib teavet selgitamaks, millistel tingimustel saab PVTga seotud heitetasemete alumisi väärtusi saavutada, või kajastamaks erinevate tehnikate erinevat tulemuslikkust.

Näide üksiku PVT-järelduse kohta, mis sisaldab PVTga seotud heitetasemeid, on esitatud joonisel 3.1.

Joonis 3.1

Näide üksiku PVT-järelduse kohta, mis sisaldab PVTga seotud heitetasemeid

42.	Lenduvate orgaaniliste ühendite heite vähendamiseks protsessist AA peab PVT kasutama ühte järgmistest tehnikatest või nende kombinatsiooni.

	Tehnika	Kirjeldus	Kohaldatavus
a	aa	[kirjeldus]	uued käitised
b	bb		olemasolevad käitised
c	cc

Lenduvate orgaaniliste ühendite PVTga seotud heitetasemed on:

—	uute käitiste korral: 10–20 mg C/Nm3 päeva keskmisena võrdlustingimustel xx, yy, …

—	olemasolevate käitiste korral: 20–30 mg C/Nm3 päeva keskmisena võrdlustingimustel xx, yy, …

PVTga seotud heitetasemeid saab väljendada ühel või enamal viisil sõltuvalt saadaolevast teabest, kaasa arvatud allpool esitatud viisidel.

—	Kontsentratsioonidena (mahuühiku kohta vabanenud saasteaine mass). See on üldjuhul kõige levinum viis heitetasemete väljendamiseks, kuid võrdlustingimused ja keskmise väärtuse arvutamiseks kasutatav ajavahemiku pikkus on nende võrreldavuse juures olulised.

—

Erikoormustena (vabanenud saasteaine mass toodangu massi kohta või kasutatud tooraine massi kohta). Teatud juhtudel on erikoormused paremad tulemuslikkuse näitajad kui kontsentratsioonid, näiteks siis, kui saasteaine kontsentratsioon suureneb heitvee mahtude vähendamise meetmete tulemusena, ja energia säästmiseks, näiteks veeringluste sulgemiseks. Sellisel juhul on võrreldavuse jaoks olulised keskmise väärtuse arvutamiseks kasutatavad ajavahemikud.

3.3.2.   Üksikud PVT-järeldused koos teiste seotud keskkonnatoime tasemetega peale heitetasemete

Teatava PVTga võib siduda muid keskkonnatoime tasemeid kui heitetasemeid. Selliste näidete hulka kuuluvad materjali-, vee- või energiatarve, jäätmete teke, saasteainete püüdmise tõhusus ja nähtava heite kestus.

PVTga seotud tarbimistasemeid tuleks eelistatavalt väljendada tarbimisena (nt tooraine, energia, vesi) valmistatud toodangu massi kohta (nt ühikutes kg/t või MJ/t).

Energia- ja veetarbe puhul võib PVTga seotud tulemuslikkuse tasemeid väljendada tarbimisena tooraine massi kohta (nt ühikutes MJ/t või m3/t).

Jäätmete tekitamisega seoses peaks PVTga seotud keskkonnatoime tasemeid eelistatavalt väljendama toodetud jäätmete massina toodangu massi kohta (nt ühikutes toote kg/t). Neid võib väljendada ka muul viisil, nagu toodetud jäätmete massina tooraine massi kohta (nt ühikutes kg/t).

Üksikud PVT-järeldused koos muude kui heitetasemetega seotud keskkonnatoime tasemetega on sama struktuuriga, kui on näidatud joonisel 3.1 (kus PVTga seotud heitetasemete asemel on teised keskkonnatoime tasemed).

3.4.   Üksikud PVT-järeldused ilma PVTga seotud keskkonnatoime tasemeteta

Üksikud PVT-järeldused ilma PVTga seotud keskkonnatoime tasemeteta, nt seiret, tegevuskoha parandamise meetmeid või keskkonnajuhtimissüsteeme käsitlevad tasemed, on samalaadse struktuuriga, kui on näidatud joonisel 3.1, ent erinevus on PVTga seotud keskkonnatoime tasemete alases teabes.

4.   PEATÜKK

Teabevahetuse korraldamine

4.1.   Sissejuhatus

Erinevaid etappe teabevahetusprotsessis ja PVT-järelduste kinnitamise protsessis, nagu on sätestatud direktiivi 2010/75/EL artiklis 13, on kirjeldatud punktis 1.2.4.

Sellist andmevahetusprotsessi nimetatakse sageli Sevilla protsessiks, kuna seda koordineerib Hispaanias Sevillas asuv Euroopa SKVK büroo.

Protsessi kaasatud peamiste osaliste rolle on kirjeldatud punktides 4.2–4.5.

Teabevahetusprotsessi olulisi vaheetappe, teabevahetustööriistu ja isikuandmete turvalisuse küsimusi on kirjeldatud punktides 4.6–4.8.

4.2.   Direktiivi 2010/75/EÜ artikli 75 lõike 1 alusel asutatud komitee roll

Direktiivi 2010/75/EL artiklis 75 sätestatakse kõikide liikmesriikide esindajatest koosneva komitee loomine, mis aitab komisjoni direktiivi 2010/75/EL rakendamise raames.

Tööstusheidete direktiivi artikli 13 lõikega 5 on ette nähtud, et otsused PVT-järelduste kohta võetakse vastu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 182/2011 (9) sätestatud kontrollimenetlusele. Siiski on direktiivi 2010/75/EL artikli 75 lõikega 1 loodud komitee kaasatud teabevahetuse tulemustel põhinevate otsuste langetamisse PVT-järelduste kohta.

Vastavalt artikli 13 lõikele 3 on komitee kaasatud ka andmete kogumist käsitlevate suuniste ning PVT-viitedokumentide väljatöötamist ja nende kvaliteedi tagamist, sealhulgas nende sisu ja vormi sobivust käsitlevate suuniste (st käesoleva dokumendi) üle peetavasse arutellu ja nende vastuvõtmisesse.

4.3.   Direktiivi 2010/75/EL artikli 13 alusel loodud foorumi roll

Direktiivi 2010/75/EL artikli 13 alusel loodud foorum on eksperdirühm, mille on kokku kutsunud ja mida juhatab komisjon ja mis koosneb liikmesriikide, asjaomaste tööstusharude ja valitsusväliste keskkonnakaitset edendavate organisatsioonide esindajatest. Liikmete foorumisse määramine toimub kooskõlas komisjoni 16. mai 2011. aasta otsusega 2011/C 146/03 foorumi loomise kohta, (10) milles sätestatakse ka foorumi ülesanne.

Foorumi roll, nagu on kirjeldatud direktiivi 2010/75/EL põhjenduses 14 ja artiklis 13, on tagada tõhus, aktiivne ja läbipaistev teabevahetus, mille tulemus oleks kvaliteetsed PVT-viitedokumendid, arutades teabevahetuse praktilist korraldust ja esitades oma arvamusi selle kohta.

Foorumi põhiülesanne on hinnata PVT teabevahetuse tulemust, võttes arvesse käesolevaid suuniseid, ning esitada oma arvamus tehnilisel tasemel tehtud töö tulemusena koostatud PVT-viitedokumentide kavandatud sisu kohta (vt punkt 1.3). Foorumi liikmed vastutavad esindajate nimetamise eest tehnilistesse töörühmadesse (vt eelkõige punkt 4.4.2, milles käsitletakse tehnilise töörühma liikmete ülesandeid ja profiile) ning nendega sidepidamise eest kogu projekti koostamise protsessi käigus, et tagada aktiivne ja tõhus teabevahetus.

Direktiivi 2010/75/EL artikli 13 lõike 3 kohaselt annab foorum oma arvamuse eelkõige järgmise kohta:

1.	foorumi kodukord;

2.	teabevahetuse tööprogramm;

3.	andmete kogumist käsitlevad suunised;

4.	PVT-viitedokumentide väljatöötamist ja nende kvaliteedi tagamist, sealhulgas nende sisu ja vormi sobivust käsitlevad suunised.

Foorum on ka koht, kus arutletakse üldisi teabevahetusega seonduvaid küsimusi. Foorumi kaudu saavad sidusrühmad väljendada oma arvamust teabevahetusprotsessi kohta. Foorum võib, kui seda peetakse vajalikuks, soovitada konkreetseid tahke, millega tuleks PVT-viitedokumendi väljatöötamise või läbivaatamise käigus tegeleda.

4.4.   Tehniliste töörühmade roll

4.4.1.   Tehniliste töörühmade loomine

PVT-viitedokumendi väljatöötamiseks või läbivaatamiseks paneb komisjon kokku (või taasloob) tehnilise töörühma. Iga tehniline töörühm koosneb tehnilistest ekspertidest, kes esindavad liikmesriike, tööstusi, keskkonnakaitset edendavaid valitsusväliseid organisatsioone ja komisjoni.

Tehnilise töörühma liikmed nimetatakse teabevahetuses osalema peamiselt nende tehnilise, majandusliku, keskkonna- või õiguslike erialateadmiste tõttu (eelkõige tööstuskäitiste lubade ja inspekteerimisega seoses) ning tänu nende suutlikkusele lisada PVT-viitedokumendi teabevahetusprotsessi lõppkasutaja vaatenurk.

Foorumi esindajad nimetavad iga tehnilise töörühma eksperdid. Selleks saadavad foorumi liikmed tehnilise töörühma kandidaatide nimed ja kontaktandmed Euroopa SKVK büroole.

Asjaomaste tööstussektorite kaasatuse tõhustamiseks tehnilises töörühmas võivad nende esindajate ametisse nimetamist koordineerida Euroopa tööstusühendused.

4.4.2.   Tehnilise töörühma kohustused ja ülesanded

Tehniline töörühm töötab välja või vaatab läbi PVT-viitedokumendi, milles salvestatakse konkreetse sektoriga seotud teabevahetuse tulemused.

Tehniline töörühm on PVT-viitedokumendi väljatöötamisel ja läbivaatamisel peamine teabeallikas. Seetõttu on väga oluline, et tehnilise töörühma liikmed osaleksid aktiivselt teabevahetuses. Tehnilise töörühmaga liitudes annavad liikmed nõusoleku aktiivselt teavet koguda ja esitada seda tehnilises töörühmas kokku lepitud või Euroopa SKVK büroo esitatud tähtpäevaks, pidades samal ajal kinni konkurentsieeskirjadest.

Tehnilise töörühma liikmed annavad aru teda ametisse nimetanud foorumi esindajale, eriti kui teabevahetuses kerkivad esile probleemid.

Tehnilise töörühma liikme põhiülesanded on:

1.	saada teadlikuks käesoleva dokumendi suunistest ja mõista neid;

2.	tuvastada ja loetleda uued/ajakohastatud põhiandmed ja küsimused, mis on asjakohased sektori PVT-järelduste tuletamisel või ajakohastamisel;

3.

koguda aktiivselt tehnilist ja majanduslikku sihtteavet, mis on oluline PVT-viitedokumendi väljatöötamiseks/läbivaatamiseks, sealhulgas eelkõige uued/ajakohastatud heite- ja tarbimistasemete andmed PVT-viitedokumendi käsitlusalasse jäävatest käitistest (esindatava sektori/liikmesriigi jaoks) tehnilises töörühmas kokku lepitud protsessi kohaselt, võttes aluseks Euroopa SKVK büroo üldsuunised, mis on vastavuses käesoleva dokumendi 5. peatükis kehtestatud põhimõtetega, mis käsitlevad muu hulgas selliseid küsimusi nagu konfidentsiaalne äriteave, tundlik teave konkurentsiseaduse tähenduses, huvide konflikt ja muu eespool nimetatuga seonduv;

4.	kontrollida kogutud andmete ja teabe kvaliteeti enne nende Euroopa SKVK büroole esitamist, eelkõige tehase- või käitisepõhiste andmete kogumiseks kasutatud täidetavates vormides/küsimustikes sisalduvaid andmeid (vt punktid 5.4 ja 5.5);

5.	jagada kogutud andmeid teiste tehnilise töörühma liikmetega ja Euroopa SKVK bürooga, postitades vastava teabe otse BATISesse (vt punkt 4.7.1), ent jättes välja võimaliku konfidentsiaalse äriteabe või tundliku teabe konkurentsiseaduse tähenduses;

6.	reageerida õigeaegselt Euroopa SKVK büroo esitatud lisateabe või -selgituste päringutele (vt punkt 1.2.4);

7.	kommenteerida määratud tähtaja jooksul PVT-dokumentide projekte ja teisi Euroopa SKVK büroo koostatud dokumente;

8.	osaleda tehnilise töörühma koosolekutel ja nendest aktiivselt osa võtta;

9.	jagada oma kogemusi Euroopa SKVK bürooga ja teiste tehnilise töörühma liikmetega (nt objektide külastamise käigus);

10.

sõlmida kontakte ja luua võrgustikke tehnilisse töörühma mittekuuluvate isikute ning institutsioonidega (nt ekspertide varigrupid, pädevad asutused, käitajad või käitajate rühmad, riiklikud huvirühmad), et koguda lisakogemusi, mida ülejäänud tehnilise töörühma liikmete ja Euroopa SKVK bürooga jagada.

Tehnilise töörühma liikmed vastutavad PVT-viitedokumendi väljatöötamiseks või läbivaatamiseks kogutud ja esitatud teabe üleslaadimise eest BATISesse (vt punkt 4.7.1, jättes välja võimaliku konfidentsiaalse äriteabe või tundliku teabe konkurentsiseaduse tähenduses, vt punkt 5.3). Erandjuhtudel võib andmeid esitada muude elektrooniliste vahendite, näiteks elektronposti teel.

Suurem osa tehnilise töörühma liikmete tööst toimub väljaspool üldkoosolekuid teabe esitamise ja projekti tekstide läbivaatamisena. Eelkõige eeldab PVT-viitedokumendi edukas väljatöötamine tehniliselt töörühmalt reageerimist mahukate dokumendiprojektide üksikasjadele piiratud ajavahemiku jooksul. Kuigi tehnilise töörühma töös peaks püüdma saavutada üksmeelt, ei ole see eeltingimus ning Euroopa SKVK büroo ülesanne on kajastada PVT-viitedokumendis asjakohast kättesaadavat teavet.

4.4.3.   Tehnilise töörühma allrühmad

Teatud küsimuste lahendamiseks töö raames võib tehniline töörühm otsustada luua allrühmad konkreetsete ülesannete täitmiseks, nagu teabe ja andmete kogumine, analüüsimine, struktureerimine ja nende üle arutamine, projektide teksti kohta tehtud märkuste üle arutamine või vormide ja dokumentide ettevalmistamine ja väljatöötamine. Nimetatud allrühmade tööd juhib läbipaistval viisil Euroopa SKVK büroo, mis tagab kõikidele tehnilise töörühma liikmetele juurdepääsu rühmadele ning võimaldab neil jälgida ja mõista allrühma tegevust ja tulemusi (nt koosoleku päevakord, protokollid ja aruanded laetakse õigeaegselt BATISesse).

Tehnilise töörühma allrühmade koosolekuid võib pidada komisjoni ruumides Hispaanias Sevillas või mujal.

Allrühmade arutelud ja töö ei asenda tehnilise töörühma täiskogu koosolekuid, kus langetatakse tervet tehnilist töörühma kaasavaid otsuseid.

4.4.4.   Objektikülastused

Objektide külastused võivad olla PVT-viitedokumentide väljatöötamiseks ja läbivaatamiseks vajaliku teabe kogumisel ja kontrollimisel väga olulised. Objekti külastuse ettepaneku võivad Euroopa SKVK büroole ja teistele tehnilise töörühma liikmetele teha tehnilise töörühma liikmed. Teavet objektide külastuste kohta jagatakse kogu tehnilise töörühmaga piisavalt kaua enne külastuste kuupäevi, et nendest oleks võimalik osa võtta võimalikult suurel arvul kohalike pädevate asutuste esindajatel ja asjast huvitatud tehnilise töörühma liikmetel ning et vältida huvide konflikti. Lühiaruanded objektikülastuste kohta tehakse BATISe kaudu kättesaadavaks tervele tehnilisele töörühmale (vt punkt 4.7.1).

4.4.5.   Seadmete tarnijate osalemine teabevahetuses

Seadmete tarnijaid, kes võivad anda väärtuslikke tehnilisi ja majandusalaseid andmeid ja teavet PVT-viitedokumentide väljatöötamisse ja läbivaatamisse, tuleks kutsuda aktiivselt teabevahetuses osalema kas otseselt tehnilise töörühma liikmetena või kaudselt Euroopa SKVK büroole või teistele tehnilise töörühma liikmetele teavet jagavate ekspertidena.

Mõistet „seadmete tarnijad” tuleks käsitleda võimalikult laiaulatuslikult, et laiendada teabevahetuse teadmiste piire. Põhikriteerium nende teabevahetusprotsessi kaasatuse juures on see, et seadmete tarnijad peaksid valdama asjakohast tehnilist ja majandusalast teavet või tehnilisi ja majandusalaseid teadmisi, millest oleks kasu PVT teabevahetuses ja sellega seotud seires. Seega jääksid põhimõtteliselt välja ainult kaubanduslikud vahendajad (hulgimüüjad), kes müüvad kasumi eest seadmeid või teenuseid käitajatele / käitiste omanikele, omamata sealjuures tingimata piisavat tehnilist arusaama seadmete funktsioonidest või teadmisi nende töö tulemuslikkusest.

Seadmete tarnijate tehnilised/majandusalased teadmised või tehniline ja majandusalane teave võivad hõlmata suurt hulka tegevusi, näiteks tehase/käitise või tehase/käitise osa (nt protsessi, süsteemi või komponendi) kontseptsioon, projekteerimine, litsentsimine, tootmine/ehitamine, tarnimine, käitamine, hooldamine, seiramine ja tegevuse lõpetamine.

Tehnilisse töörühma nimetatud seadmete tarnimise ettevõtte esindaja peaks tegelikult tegutsema laiemalt seadmete tarnijate või konkreetse allsektori esindajana (mitte esindama ainult tema tööandjaks olevat ettevõtet), et tagada vastava sektori nõuetekohane esindatus.

Seetõttu on soovitatav võimaluse korral kaasata seadmete tarnijate ühenduste esindajaid, kelle kaudu saavad teavet esitada üksikud ettevõtted.

4.5.   Euroopa SKVK büroo roll

Euroopa SKVK büroo roll on koordineerida teabevahetust ning tagada, et PVT-viitedokumendi väljatöötamiseks või läbivaatamiseks kogutakse ja töödeldakse teavet vastavalt käesolevas dokumendis esitatud suunistele.

Iga PVT-viitedokumendi puhul juhivad Euroopa SKVK büroo tehnilised töötajad sellel otstarbel asutatud tehnilise töörühma tööd.

Euroopa SKVK büroo juhib tööd PVT kindlaksmääramisel, nagu on määratletud direktiivis 2010/75/EL, võttes suunisteks tehnilise kompetentsuse, läbipaistvuse ja neutraalsuse põhimõtted. Töö hõlmab ka PVT-järelduste tegemiseks kogutud teabe sõltumatut kontrollimist ja analüüsi.

Kui tehnilise töörühma liikmed esitavad mittetäielikku või ebapiisavat teavet, siis annab Euroopa SKVK büroo tehnilisele töörühmale ja foorumile sellest teada ja palub andmete täiendamist. Peale selle püüab büroo täita infolüngad, otsides aktiivselt puuduvaid või mittetäielikke andmeid (nt objektide külastuste käigus, vt punkt 4.4.4, või võttes ühendust isikute/institutsioonidega, kes ei ole tehnilises töörühmas otseselt esindatud). Euroopa SKVK büroo võib lisaks korraldada telefoni- või videokonverentse, kui PVT-viitedokumendi väljatöötamise või läbivaatamisega seoses on vaja teatud küsimusi arutada.

Oma rolli täitmiseks lahendab Euroopa SKVK büroo eelkõige järgmisi ülesandeid:

1.	osaleb aktiivselt teabe kogumises ja toetab seda ning koostab PVT-viitedokumentide projekte;

2.	kontrollib/kinnitab esitatud andmeid/teavet ja palub andmete/teabe esitajalt täiendusi/selgitusi, kui seda vajalikuks peetakse;

3.	juhib tehnilisi arutelusid tehnilise töörühma täiskogu ja allrühmade koosolekutel ning on nende koosolekute eesistuja (vt ka punktid 4.6.2 ja 4.4.3);

4.	tagab BATISe koostöövahendi üldise halduse (vt punkt 4.7.1), et garanteerida teabevahetuse läbipaistvus;

5.	esitab PVT-viitedokumentide projektide lõppversioonid foorumi koosolekutel (vt punkt 4.3).

Euroopa SKVK büroo muud ülesanded on nimetatud käesoleva dokumendi teistes osades, eelkõige punktides 4.6–4.7.

Euroopa SKVK büroo töötaja, kes juhib konkreetse PVT-viitedokumendi alast teabevahetust, peab väga hästi aru saama protsessi tehnoloogiast, keskkonnaküsimustest, tööstusharu käsitlevatest määrustest, keskkonnalubade andmise protsessidest, ELi keskkonnapoliitikast ja eelkõige asjaomasest tööstussektorist.

Vajalikud võtmepädevused on tehnilised teadmised, organiseerimisoskus, suhtlusoskus, dokumentide koostamise oskus, neutraalsus, väärikus ja võime töötada tehniliste dokumentidega või neid inglise keeles koostada.

4.6.   Teabevahetuse vaheetapid

4.6.1.   Soovide loetelu koostamine

PVT-viitedokumendi läbivaatamise korral palutakse foorumi liikmetel tehnilise töörühma taasloomise käigus nimetada enda esindaja(d) tehnilises töörühmas ning neile tehnilise töörühma liikmetele saadetakse palve, et nad esitaksid oma soovid, mida kasutatakse arutelude korraldamiseks ja struktureerimiseks avakoosolekul (vt punkt 4.6.2.2).

PVT-viitedokumendi läbivaatamise fokusseerimiseks peaksid soovid käsitlema peamiselt esmatähtsaid küsimusi, nagu järgmised:

1.	PVT-viitedokumendi reguleerimisala ja struktuur (vt punktid 2.3.3 ja 2.2);

2.	puuduv, aegunud, mittetäielik või ebaselge PVT või PVTga seotud keskkonnatoime tasemed (vt punkt 2.3.8 ja peatükk 3);

3.	läbivaatajate teavitamiseks kogutavate tehase- või käitisepõhiste andmete liik ja vorm (vt punkt 5.4);

4.	kogu protsessi (või protsesside) ja selle (nende) allprotsesside puhul sel ajal täheldatud heite- ja tarbimistasemete vahemike ajakohastamine koos viitega kasutatud tehnikatele;

5.	uued PVT kindlaksmääramisel kaalutavad võimalikud tehnikad, kujunemisjärgus tehnoloogiad ja protsessid, mille rakendamine tooks sektorile keskkonnaalast ja/või majanduslikku kasu (vt punktid 2.3.7 ja 2.3.9);

6.	olemasolevate tehnikate ja protsesside parendused keskkonnakaitset ja/või majanduslikke aspekte silmas pidades (vt punkt 2.3.7).

Seega peaksid foorumi liikmed soovide esitamisel keskenduma järgmistele PVT-viitedokumendi osadele: „Praegused heite- ja tarbimistasemed” (vt punkt 2.3.6), kuid ennekõike „PVT kindlaksmääramisel kaalutavad võimalikud tehnikad” (vt punkt 2.3.7), „Järeldused parima võimaliku tehnika (PVT) kohta” (vt punkt 2.3.8), „Kujunemisjärgus tehnoloogiad” (vt punkt 2.3.9) ning „Lõppmärkused ja tulevikus tehtava töö soovitused” (vt punkt 2.3.10).

Väheolulised küsimused (nt kirjavead) ei kuulu soovidena esitamisele. Esmane andmete kogumise periood, nagu ka iga PVT-viitedokumendi projekti jaoks organiseeritud kommenteerimisperiood, annavad tehnilise töörühma liikmetele võimaluse esitada eespool nimetatud küsimused teistele tehnilise töörühma liikmetele.

Soovide loetelu peaks hõlmama uue ja olemasoleva teabe, mida tehniline töörühm soovib koguda ja esitada.

Selleks et soov oleks täiesti kasutuskõlblik, peaks sellega kaasnema:

1.	asjakohane põhjendus;

2.	toetavad dokumendid/tugiteave, kui on olemas;

3.	soovitused asjakohase teabe liigi ja vormi kohta ning selle kohta, kuidas läbivaatamiseks vajalikku teavet koguda.

4.6.2.   Tehnilise töörühma koosolekud

4.6.2.1.   Üldine teave

Tehnilise töörühma täiskogu koosolekute (nt avakoosolekud ja tehnilise töörühma lõppkoosolekud) korraldaja ja eesistuja on Euroopa SKVK büroo ning need toimuvad komisjoni ruumides Hispaanias Sevillas. Koosolekutel kasutatav töökeel on inglise keel. Tehnilise töörühma koosolekuid toetab Euroopa SKVK büroo koostatud taustdokument, milles sätestatakse arutlusteks esitatud küsimused ja mis saadetakse enne koosolekut kõikidele tehnilise töörühma liikmetele (vt punkt 1.2.4).

Euroopa SKVK büroo võib korraldada lisaks ajutisi koosolekuid ühe tehnilise töörühma liikme või nende rühmaga, et arutada või selgitada tehnilise töörühma liikmete esitatud konkreetseid küsimusi või tehtud märkusi eesmärgiga toetada teabevahetusprotsessi edukat lõpptulemust (vt ka punkt 4.4.3 tehnilise töörühma allrühmade kohta).

Euroopa SKVK büroo koostab tehnilise töörühma täiskogu või ajutiste koosolekute lühiprotokolli või märkmed, mis laaditakse seejärel BATISesse.

4.6.2.2.   Avakoosolek

Nagu osutatud punktis 4.6.1, on PVT-viitedokumendi läbivaatamise korral soovide loetelu avakoosoleku arutelude korraldamise ja struktureerimise alus.

Avakoosolekul tegeletakse eelkõige järgmiste küsimustega ja püütakse nendega seotud järeldusteni jõuda.

1.	PVT-viitedokumendi reguleerimisala ja struktuur.

2.

Läbivaatamise käigus kogutava teabe olemus ja ulatus. Eelkõige tuleb jõuda järeldusteni järgmistes küsimustes: i. sektoripõhine (-põhised) vorm(id) teabe kogumiseks ja aruandluseks (vt ka punktid 5.4 ja 5.5), vormide levitamise strateegia, peamiselt selleks, et vältida käitajale mitme andmete esitamise taotluse saatmist ning suure hulga kasutuskõlbmatute andmete loomist; ii. viisid, mille abil tagada PVT-järeldusteks vajaliku andmekogu esinduslikkus.

3.

Protsess tehnilise töörühma jaoks, mille abil vajaduse korral tuvastada ja PVT-viitedokumendis selgitada järgmist: i. mida peetakse tavapäraseks ja muuks kui tavapäraseks käitamistingimuseks PVT-viitedokumendi reguleerimisalasse jäävate tegevuste puhul; ii. millised meetmed peaksid vältima või kui see ei ole teostatav, siis vähendama saastumist muude kui tavapäraste käitamistingimuste korral (nt käivitamine või seiskamine, saasteainete püüdmise süsteemide vältimine) vt ka punkt 2.3.7).

4.	Töö üldine ajakava punktis 1.2.4 viidatud tüüpilise töövoo alusel, eelkõige tähtpäev suurema osa teabe kättesaamiseks pärast avakoosolekut.

5.	Tehnilise töörühma konkreetsed ülesanded, mille puhul on märgitud see, milline tehnilise töörühma liige millist teavet esitada lubas.

6.

Avakoosolek annab ka võimaluse teavitada tehnilise töörühma liikmeid küsimustest, mida peab PVT-viitedokumentides ühtlustatult käsitlema, eelkõige: i) viisid, kuidas käsitleda potentsiaalselt konfidentsiaalset äriteavet ja konkurentsiseadusest tulenevat tundlikku teavet, huvide konflikte ja eespool esitatuga seonduvat (vt punkt 5.3); ii) seosed teiste PVT-viitedokumentidega (nii „horisontaalsed” kui „vertikaalsed”, vt punkt 1.1.2); iii) konkreetne töövahend, mida tehniline töörühm kasutab teabe kogumiseks, vahetamiseks ja analüüsimiseks. Eelkõige esitletakse tehnilisele töörühmale PVT infosüsteemi BATIS (vt punkt 4.7.1) ja protseduure avakoosolekul kindlaks määratud teabe esitamiseks (vt punkt 4.6.3).

Avakoosolekul arutletavaid põhiküsimusi ja Euroopa SKVK büroo ettepanekuid kirjeldatakse taustdokumendis, mis jagatakse tehnilise töörühma liikmetele kätte vähemalt neli nädalat enne koosolekut.

4.6.2.3.   Tehnilise töörühma lõppkoosolek

4.6.2.3.1.   Üldine teave

Tehnilise töörühma lõppkoosoleku eesmärk on lahendada lahtised küsimused, et tehnilise töörühma sisesed arutelud võiks lõppenuks lugeda.

Lõppkoosolekul tegeletakse eelkõige järgmiste küsimustega ja püütakse nendega seotud järeldusteni jõuda:

1.	PVT-järelduste sisu ja struktuur (vt 3. peatükk);

2.	muudatused, mis tuleb teha järgmiste PVT-viitedokumendi peatükkide sisus: „PVT kindlaksmääramisel kaalutavad võimalikud tehnikad” (vt punkt 2.3.7) ja „Kujunemisjärgus tehnoloogiad” (vt punkt 2.3.9);

3.	küsimused, mis märgitakse ära PVT-viitedokumendi jaotises „Lõppmärkused ja tulevikus tehtava töö soovitused” (vt punkt 2.3.10).

Tehnilise töörühma lõppkoosolekul arutletavaid põhiküsimusi ja Euroopa SKVK büroo ettepanekuid kirjeldatakse üksikasjalikus taustdokumendis, mis jagatakse tehnilise töörühma liikmetele kätte vähemalt neli nädalat enne koosolekut. Taustdokument peab sisaldama vähemalt olulisemate märkuste hinnangut (vt punkt 4.6.6). Euroopa SKVK büroo varustab tehnilise töörühma vähemalt värskeima versiooniga PVT-viitedokumendi peatükkidest „Praegused heite- ja tarbimistasemed” (vt punkt 2.3.6), „PVT kindlaksmääramisel kaalutavad võimalikud tehnikad” (vt punkt 2.3.7) ja „Järeldused parima võimaliku tehnika (PVT) kohta” (vt punkt 2.3.8).

Tehnilise töörühma lõppkoosoleku eesmärk on jõuda kohal viibivate tehnilise töörühma liikmete üksmeelsete järeldusteni. Kui esineb hästi põhjendatud eriarvamusi, kajastatakse need vastavalt punktis 4.6.2.3.2 sätestatule.

4.6.2.3.2.   Lahkarvamused

Euroopa SKVK büroo töötab PVT ning PVTga seotud keskkonnatoime tasemed (vt punkt 3.3) tehnilise töörühma lõppkoosolekuks välja teabe alusel, mis on kättesaadav tehnilisele töörühmale lõppkoosoleku jaoks projekti levitamise ajal (vt punkt 4.6.2.3). See teave võib hõlmata tehniliselt töörühmalt saadud konkreetseid ettepanekuid PVT või sellega seotud keskkonnatoime tasemete kohta.

Tehnilise töörühma liikmetelt oodatakse oma arvamuse toetuseks usaldusväärsete tehniliste, keskkonnalist ristmõju käsitlevate ja majandusalaste argumentide esitamist, kui nad ei ole projekti PVT-järeldustega nõus. Vastuargumendid tuleks esmalt esitada märkustena PVT-viitedokumendi projekti ametlikule versioonile ette nähtud konsultatsiooniperioodi jooksul (vt punkt 1.2.4).

Kui tehniline töörühm ei saavuta lõpuks üksmeelt, esitatakse lahknevad arvamused ja nende põhjendused PVT-viitedokumendi jaotises „Lõppmärkused ja tulevikus tehtava töö soovitused” ainult juhul, kui mõlemad järgmised tingimused on täidetud:

1.	lahkarvamus põhineb teabel, mis on juba Euroopa SKVK büroole PVT-viitedokumendi PVT-järelduste koostamise käigus kättesaadavaks tehtud või mis on esitatud projekti kommenteerimise perioodil;

2.

asjaomane (asjaomased) tehnilise töörühma liige (liikmed) esitab (esitavad) lahkarvamuse kinnituseks kehtivaid tõendeid. Euroopa SKVK büroo peab põhjendusi kehtivaiks, kui seda toetavad PVT kindlaksmääramisel olulised asjakohased tehnilised, keskkonnalist ristmõju käsitlevad või majandusalased andmed ja teave.

Lahkarvamuse esitanud või seda toetavad liikmesriigid, keskkonnakaitset edendavad valitsusvälised organisatsioonid või tööstusühendused märgitakse dokumendis ära nimeliselt (vt punkt 2.3.10).

4.6.3.   Esimene andmekogumise etapp pärast avakoosolekut

Kui jätta välja täidetavad vormid/küsimustikud (vt punkt 5.4), siis peab avakoosoleku järeldustes lubatud või kindlaks määratud (vt punkt 4.6.2.2) ja Euroopa SKVK büroole esitatud teabega kaasas olema üks või mitu teabekaarti, millel on näidatud PVT-viitedokumendi osad, mida esitatud teave hõlmab.

Teabega peaks eelistatult kaasas olema ka konkreetsed ettepanekud PVT-viitedokumendi tekstikavanditena ning jaotis(ed), kuhu need tuleks sisestada. Teksti ettepanekud peavad vastama käesolevates suunistes, eelkõige punktis 2.3, kehtestatud nõuetele.

Teave tuleks eelistatavalt esitada inglise keeles, et tehnilise töörühma eri liikmetel oleks sellega kergem tutvuda.

Euroopa SKVK büroo hindab esitatud teabekaarte ning annab tehnilisele töörühmale tagasisidet eelkõige selle kohta, kas ja kuidas esitatud teavet on PVT-viitedokumendi puhul arvestatud. Euroopa SKVK büroo annab vastavat tagasisidet PVT-viitedokumendi esimese projekti avaldamisel. Kui tehnilise töörühma liikme esitatud teavet ei saa arvesse võtta, teavitab büroo teda sellest esimesel võimalusel, et esitatud teavet parandada.

4.6.4.   Täiendava teabe nõuded

Euroopa SKVK büroo saadab tehnilisele töörühmale täiendava teabe nõuded selleks, et koguda olulist teavet PVT ja PVTga seotud keskkonnatoime tasemete kindlaksmääramiseks, kui seda avakoosolekul (vt punkt 4.6.2.2) või esimeses andmekogumise etapis ei esitatud. Täiendava teabe nõue ei tohiks eeldada pikka andmekogumisperioodi. Täiendava teabe nõude tulemuse kohta antakse tehnilisele töörühmale tagasisidet.

4.6.5.   PVT-viitedokumendi töödokumendid ja projekti ametlikud versioonid

4.6.5.1.   Projekti ametlikud versioonid

Uue või läbivaadatud PVT-viitedokumendi projekti ametlik versioon, nagu on ette nähtud punktis 1.2.4, sisaldab kõiki punktis 2.3 viidatud osi, tehes võimaliku erandi PVT-viitedokumendi peatükile „Parima võimaliku tehnika (PVT) järeldused” ja PVT-viitedokumendi jaotisele „Lõppmärkused ja tulevikus tehtava töö soovitused”.

Ametliku versiooniga, mis ei ole projekti lõppversioon, peab olema kaasas hinnang vähemalt kõikidele olulisematele eelmise ametliku versiooni kohta esitatud märkustele (vt punkt 4.6.6). Euroopa SKVK büroo annab tehnilisele töörühmale tagasisidet kõikide esitatud (nii oluliste kui väheoluliste) märkuste kohta, enne kui esitab PVT-viitedokumendi arutamiseks foorumile, nagu on viidatud punktis 4.6.6.

Läbi vaadatud PVT-viitedokumendi projekti ametlik versioon esitatakse konsolideeritud versioonina, milles tõstetakse esile uus teave ja muutused võrreldes

1.	eelnevalt avaldatud PVT-viitedokumendi versiooniga;

2.	eelmis(t)es läbivaatamisprotsessi käigus koostatud projekti(de)s sisalduva teabega.

Euroopa SKVK büroo jagab projekti ametlikud versioonid tehnilisele töörühmale dokumendi kohta vastastikuse eksperdihinnangu saamiseks ning puuduva teabe hankimiseks. Märkused esitatakse Euroopa SKVK büroole ette nähtud tähtpäevaks (vt punktid 1.2.4 ja 4.6.6) kindlaks määratud vormidel.

4.6.5.2.   Projekti tööversioonid

Lisaks PVT-viitedokumendi projekti ametlikele versioonidele ja tehtava töö läbipaistvuse suurendamiseks PVT-viitedokumendi väljatöötamise/läbivaatamise ajal võib Euroopa SKVK büroo otsustada saata tehnilisele töörühmale teavitamiseks ja arutamiseks PVT-viitedokumendi või mõne selle osa projekti versiooni töödokumendina, mida töörühma liikmed võivad omal soovil kommenteerida.

Samas näitab Euroopa SKVK büroo tehnilisele töörühmale selgelt, millistes küsimustes nende kommentaare oodatakse, ning annab mõista, et tegemist on mitteametliku konsultatsiooniga, mis ei asenda ametlikku konsultatsiooniprotsessi. Mitteametlikku konsultatsiooni saab näiteks kasutada võimalike andmelünkade esiletoomiseks ja täiendava teabe kogumise algatamiseks. Tehnilise töörühma liikmete kohustus on pidada nõu teiste ekspertidega, kui nad seda vajalikuks peavad.

PVT-järelduste (vt punkt 2.3.8) puhul seda lähenemisviisi ei kasutata ning enne projekti ametliku versiooni väljastamist võib levitada ainult kavandatud struktuuri (sisukorda).

4.6.6.   PVT-viitedokumentide projektide ametlike versioonide kommenteerimine

Igale PVT-viitedokumendi projekti ametliku versiooni laialijagamisele järgneb vähemalt kaheksanädalane kommenteerimisperiood, mille jooksul saavad tehnilise töörühma liikmed dokumendi kohta märkusi ja soovitusi teha (vt punkt 1.2.4). Seda ei kohaldata pärast tehnilise töörühma lõppkoosolekut valminud projekti lõppversioonidele (vt punkt 4.6.2.3), kui korraldatakse vähemalt neljanädalane kommenteerimisperiood, mil keskendutakse lõppkoosoleku järelduste põhjal sisse viidud muudatustele.

Konsultatsiooni põhieesmärk on kutsuda tehnilise töörühma liikmeid avaldama vastastikust eksperdihinnangut dokumendis sisalduva teabe kohta ja seda kontrollima ning täitma täiendavate andmete esitamisega teabelünkasid. Põhjendatud erandjuhtudel, kui esitatud märkuste toetuseks on vaja hankida üksikasjalikumat teavet, peaks sellele märkustega selgelt osutatud olema ning vastava teabe peaks esitama hiljemalt kolme kuu jooksul pärast märkuste esitamiseks määratud tähtaega.

Selleks et PVT-viitedokumendi läbivaatamist suunata ja kiirendada, jagatakse projekti esimese versiooni (või esimese ja teise versiooni, vt punkt 1.2.4) kohta esitatud märkused kahte rühma:

1.	esimesse rühma kuuluvad märkused, mida tehnilise töörühma liige peab oluliseks (nt märkused, mis käsitlevad PVT-järeldusi, PVT-viitedokumendi reguleerimisala või struktuuri);

2.	teise rühma kuuluvad väheolulised märkused (nt trükivead, märkused, mis ei käsitle PVT-järeldusi).

Tehnilise töörühma liikmed tagavad, et enne oma märkuste Euroopa SKVK büroole edastamist on iga märkus klassifitseeritud ühte neist kahest rühmast. Euroopa SKVK büroo omakorda koondab ja levitab selle jaotuse alusel statistikat, et anda ligikaudne ülevaade töökoormusest ja aidata tuvastada peamised probleemid juba protsessi algetapis.

Oluliseks peetavaid märkusi käsitleb Euroopa SKVK büroo esmatähtsana ning need võetakse arvesse enne projekti järgmise ametliku versiooni avaldamist. Väheoluliseks peetavaid märkusi ei pruugita järgmises ametlikus versioonis üldse täies ulatuses kajastada. Samas peab mõlemat liiki märkustega täielikult arvestama enne projekti lõppversiooni valmimist.

Euroopa SKVK büroo annab tehnilisele töörühmale üksikasjalikku tagasisidet selle kohta, kuidas olulisi märkusi on arvestatud, kui avalikustatakse projekti uus ametlik versioon või saadetakse laiali tehnilise töörühma lõppkoosoleku taustdokument (vt punkt 4.6.2). Euroopa SKVK büroo annab tehnilisele töörühmale tagasisidet märkustega arvestamise kohta enne PVT-viitedokumendi foorumile esitamist (vt punkt 4.3).

4.7.   Teabevahetuse vahendid

4.7.1.   PVT infosüsteem (BATIS)

BATIS on veebipõhine tarkvararakendus, mis on loodud PVT-alase teabevahetuse ja sisemenetluse lihtsustamiseks Euroopa SKVK büroos PVT-viitedokumentide väljatöötamise või läbivaatamise käigus. Peale Euroopa SKVK büroo töötajate on BATISele ligipääs ainult kindlaks määratud foorumi ja tehnilise töörühma liikmetel. BATISes on saadaval tehnilise töörühma liikmete kontaktandmed, et lihtsustada teabevahetust tehniliste töörühmade sees.

Süsteemi põhieesmärk on toetada Euroopa SKVK bürood PVT-viitedokumendiga seotud teabe korrastamisel ja haldamisel, tagada läbipaistvus ja töötada välja kvaliteetsed PVT-viitedokumendid.

BATIS aitab säilitada läbipaistvuse PVT-viitedokumendi väljatöötamise ja läbivaatamise protsessi käigus. Sel põhjusel on kogu PVT-viitedokumendi väljatöötamise või läbivaatamise raames kogutud teave BATISes kättesaadav, välja arvatud juhul, kui tegemist on konfidentsiaalse või tundliku teabega (vt punkt 5.3).

Euroopa SKVK büroo vastutab BATISes sisalduva teabe üldise haldamise eest. Ta struktureerib BATISes olevat teavet/dokumente (paigutades lõpuks ümber tehnilise töörühma liikmete poolt otse üles laaditud dokumendid) nii, et eelkõige tehnilise töörühma ja foorumi liikmed saaks need kerge vaevaga üles leida.

Eelkõige vastutab Euroopa SKVK büroo tehnilise töörühma koosolekuid ja allrühmade koosolekuid käsitleva teabe (nt taustdokumendid, koosoleku protokollid, slaidid) ning PVT-viitedokumentide projektide kohta saadud tehnilise töörühma märkuste ja Euroopa SKVK büroo tagasiside BATISes kättesaadavaks tegemise eest (vt punkt 4.6.6).

Tehnilise töörühma liikmed vastutavad isiklike panuste BATISesse üleslaadimise eest. BATISes on BATISe kasutajate jaoks saadaval võrgujuhend. Kui teabe esitamine BATISe kaudu ei ole mõistlik või võimalik (nt kui Euroopa SKVK büroole saadetakse raamat), siis võib kasutada muid Euroopa SKVK büroole teabe esitamise meetodeid (nt tavapost, faks). See ei tohiks siiski muutuda tavapraktikaks ning elektroonilises vormis teave tuleks laadida otse BATISesse, nagu eespool osutatud.

BATISel on funktsioon, mis võimaldab tehnilise töörühma liikmete automaatset (st igapäevast) teavitamist, kui üles on laaditud uut teavet või kui rühma liikmed on viimase 24 tunni jooksul üles laaditud teabega tutvunud.

PVT-viitedokumendi väljatöötamise või läbivaatamise jaoks ettevalmistavalt kogutud teave tehakse kättesaadavaks BATISe kaudu (vt punkt 4.7.1).

4.7.2.   Euroopa SKVK büroo veebisait

Euroopa SKVK büroo veebisait (http://eippcb.jrc.ec.europa.eu) on peamine vahend PVT-viitedokumentide ja nende projektide levitamiseks. Veebisait sisaldab järgmist:

1.	üldteave direktiivi 2010/75/EL ja Euroopa SKVK büroo kohta;

2.	juurdepääs vastu võetud PVT-viitedokumentidele ja teavet nende oleku kohta (nt vastu võetud, läbivaatamisel);

3.	juurdepääs PVT-viitedokumentide projektide lõppversioonidele ja ametlikele versioonidele;

4.	juurdepääs komitee juhenddokumentidele (nagu käesolevad suunised);

5.	foorumi arvamused ja dokumendid;

6.	teatised sündmuste ja Euroopa SKVK büroo koosolekute kohta;

7.	viited Euroopa SKVK büroo töökavadele PVT-viitedokumentide väljatöötamise ja läbivaatamisega seoses;

8.	teave töövõimaluste kohta Euroopa SKVK büroos;

9.	juurdepääs BATISe elektroonilisele tööruumile tehnilise töörühma ja foorumi liikmete jaoks.

4.8.   Isikuandmete turvalisus

Tehnilise töörühma ja foorumi liikmete isikuandmed, mis koosnevad liikmete nimedest ja kontaktandmetest, kogub Euroopa SKVK büroo isikute ametisse määramisel tehnilise töörühma või foorumi liikmena ainsa eesmärgiga võimaldada bürool hallata tehnilise töörühma ja foorumi liikmete osalust PVT-viitedokumendi väljatöötamisel/läbivaatamisel ning anda tehnilise töörühma ja foorumi liikmetele juurdepääs PVT-viitedokumentide ja teiste dokumentide redigeerimiseks ja läbivaatamiseks vajalikele haldusvahenditele.

Komisjon on võtnud sihiks kasutajate privaatsuse. Poliitika seoses üksikisikute kaitsega isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides ja asutustes põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusel (EÜ) nr 45/2001 (11). Lisateave privaatsuspõhimõtte kohta on tehnilise töörühma ja foorumi liikmetele kättesaadav Euroopa SKVK büroo veebisaidil. Seetõttu ei avalda Euroopa SKVK büroo oma veebisaidil tehnilise töörühma kontaktandmeid.

Andmeid säilitab komisjon kui eespool nimetatud isikuandmete töötlemise eest vastutav institutsioon.

Tehnilise töörühma ja foorumi liikmed võivad igal ajal kasutada õigust oma andmeid vaadata ja muuta, võttes ühendust Euroopa SKVK büroo sekretariaadiga:

e-post: jrc-ipts-eippcb@ec.europa.eu

tel: +34 954488284

faks: +34 954488426.

5.   PEATÜKK

Andmete kogumine ja esitamine

5.1.   Sissejuhatus

Selles peatükis on esitatud suunised andmete kogumiseks direktiivist 2010/75/EL tuleneva teabevahetuse eesmärgil, nagu on viidatud nimetatud direktiivi artikli 13 lõike 3 punktis c.

5.2.   PVT-viitedokumentide väljatöötamiseks ja läbivaatamiseks vajalike andmete kogumise ja esitamise üldpõhimõtted

Tehaste/käitiste keskkonnatoime ja kasutatavate tehnikate ning nende tehnilise ja majandusliku elujõulisuse kohta kogutud ja Euroopa SKVK büroole esitatud andmed peaksid võimaldama PVT-viitedokumente ning neis sisalduvaid PVT-järeldusi välja töötada, läbi vaadata ja vajaduse korral ajakohastada, nagu on kirjeldatud 3. peatükis.

Üldpõhimõtted, mida tehnilise töörühma liikmed järgivad andmete kogumisel ja esitamisel, on esitatud allpool.

1.	PVT kindlaksmääramisel on olulised andmekogumid ühe tehase/käitise tasandil, mis kajastavad nii saavutatud keskkonnatoimet kui selle saavutamiseks kasutatud tehnikaid.

2.

Seetõttu on väga tähtis, et tehnilise töörühma liikmed esitaksid täielikud andmekogud vähemalt tehase tasandil, nagu on üksikasjalikult selgitatud punktis 5.4. Mitmest tehasest/käitisest kokku kogutud andmetest tavaliselt ei piisa PVT ja/või PVTga seotud keskkonnatoime tasemete üle otsustamiseks (vt punktid 3.3.1 ja 3.3.2). Erandjuhtudel võib konfidentsiaalsuse või konkurentsiseadusest tuleneva tundlikkuse küsimuste tõttu osutuda tarvilikuks teavet vajalikul moel Euroopa SKVK büroo poolt töödelda (nt anonüümseks muuta), et seda saaks PVT-viitedokumendis kajastada (vt ka lõiku konfidentsiaalsusküsimuste kohta allpool punktis 5.3).

3.	Ära märkida ja dokumenteerida tuleb nii keskkonnamõju vähendamiseks tehases/käitises kasutatavad protsessisisesed kui torusuudmele paigaldatavad tehnikad. Kui see on asjakohane, tuleb esitada tehnika(te) täiskirjeldus (koos andmekogumitega) punktis 2.3.7 esitatud kümneosalise struktuuri kohaselt.

4.	Esitatud andmete juures tuleb selgelt ära märkida, kas need kehtivad tavatingimustel või tavapärasest erinevatel käitamistingimustel (nt käivitamis- ja seiskamistegevused, lekked, talitlushäired, ajutised seisakud ja tegevuse täielik lõpetamine), vt punkt 4.6.2.2.

5.2.1.   Andmete liik

Põhiandmed/-teave tuleks koguda vähemalt tehase tasandil või veelgi täpsemal tasandil (nt tootmisliin, -üksus, -protsess, kõrgahi), viidates selgelt kasutatava(te)le tehnika(te)le. Võimaluse korral kasutatakse muul eesmärgil kogutud andmeid/teavet.

Sektorist globaalse ülevaate andva teabe, mille hulka võivad kuuluda tööstuse tootmisvõimsus, tootmistasemed, turuteave, hinnad jms potentsiaalselt tundlik teave, võib esitada koondandmetena, ent sellest on peamiselt kasu PVT-viitedokumendi peatükkide „Üldteave” ja „Praegused heite- ja tarbimistasemed” koostamisel või ajakohastamisel (vt punktid 2.3.4 ja 2.3.6).

Tehnikate kohta esitatud teave peaks käsitlema võimalikult suures ulatuses kõiki punktis 5.4 nimetatud aspekte, et oleks võimalik koostada PVT-viitedokumendi peatükk „PVT kindlaksmääramisel kaalutavad võimalikud tehnikad” (vt punkt 2.3.7). Tehnikate tulemuslikkus paigutatakse konteksti ja esitatakse tõestuseks asjakohased tegevus- ja majandusnäitajad (vt punkt 5.4).

Esitatakse teave selle kohta, mida peetakse parimaid tulemusi saavutanud käitisteks (võttes arvesse keskkonda tervikuna). Nimetatud käitiste puhul peaks punktis 5.4 viidatud teave sisaldama piisavalt üksikasju, mis aitaks mõista, kuidas täheldatud keskkonnatoime kõrge tase saavutati. See ei tähenda, et andmeid hangitakse ja esitatakse ainult parimaid tulemusi saavutanud tehaste kohta. PVT-viitedokumendi 3. peatüki „Praegused heite- ja tarbimistasemed” (vt punkt 2.3.6) ajakohastamine eeldab, et teavet esitatakse erinevate praegu täheldatud heite- ja tarbimistasemete kohta seoses kogu protsessi ja selle allprotsessidega.

5.2.2.   Andmete vorm

Teave tehase/käitise tasandil esitatakse Euroopa SKVK büroole ühtsel tehnilises töörühmas kokku lepitud vormil, piiramata võimalust esitada täiendavaid toetavaid dokumente, kui neid vajalikuks peetakse. Ühtse vormi täitmisel tehtava töö vähendamiseks soovitatakse tehnilisel töörühmal võtta arvesse perioodilist aruandlusnõuet ja andmete kättesaadavust. Vormid on eriti kasulikud suure hulga andmete hankimiseks, nende võrdlemiseks ning lünkade ja ebakorrapärade tuvastamiseks. See ei välista täiendavate andmete kasutamist (nt juhtumiuuringud, konkreetsete tehnikatega seotud tehnilised ja kuluandmed), kui neid peetakse PVT-järeldusteni jõudmisel oluliseks.

Põhilised andmed/teave, mida tehase (või madalamal) tasandil täielike andmekogumite hankimiseks ette nähtud vorm sisaldama peaks, on esitatud punktis 5.4 (milles kirjeldatakse keskkonnatoimet ja vajalikke tegevusandmeid).

5.2.3.   Andmete kvaliteet

Esitatud teave peaks olema piisavalt üksikasjalik, et seda oleks võimalik hinnata ja muude andmetega võrrelda ning lõpuks PVT kohta järeldusi teha (vt 3. peatükki). Kuigi teabevahetuse põhitähelepanu all on kättesaadavad mõõdetud andmed, on hinnanguliste andmete kvaliteedi tagamiseks soovitatav võtta arvesse 1. liites esitatud andmete kvaliteedi hindamise süsteemi.

Esitatud andmed (eelkõige heite- ja tarbimisandmed) peaksid pärinema viimastest aastatest.

Kõik esitatud arvnäitajad peaksid olema SI-ühikutes või sektoris tavapäraselt kasutatavates ühikutes, mis on eelistatavalt tehnilise töörühma avakoosolekul kokku lepitud.

Kõik andmed, eriti täidetavates vormides sisalduvad andmed, tuleks enne Euroopa SKVK büroole esitamist hoolikalt üle kontrollida, et tagada nende täielikkus ning leida üles ja parandada vead ja vasturääkivused. Euroopa SKVK büroo ei võta arvesse esitatud vorme, mis leitakse olevat suures osas mittetäielikud või liiga vigaderohked.

5.3.   Konfidentsiaalsusküsimused

Konfidentsiaalne äriteave ja tundlik teave konkurentsiseaduse tähenduses ei tohiks üldjuhul probleemiks olla, kuna teabevahetuses keskendutakse avalikele heiteandmetele, nagu lähtub direktiivi 2010/75/EL artikli 24 lõigetest 3 ja 4 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ (12) artiklist 4.

Siiski võib juhtuda, et Euroopa SKVK bürool läheb hinnangute andmiseks (nt kulude või tootmismahtude puhul) tarvis konfidentsiaalset äriteavet ja tundlikku teavet konkurentsiseaduse tähenduses.

Kui Euroopa SKVK büroole esitatud teavet peetakse konfidentsiaalseks äriteabeks või tundlikuks teabeks konkurentsiseaduse tähenduses, mida ei tohi seetõttu PVT-viitedokumendis avaldada, siis tuleb seda teavet esitades selgelt väljendada ning tuua põhjus/põhjendus, miks teave on konfidentsiaalne/tundlik.

Konfidentsiaalset äriteavet ega tundlikku teavet konkurentsiseaduse tähenduses PVT-viitedokumendis ei esitata, kui teave ei ole oluline alus PVT-järelduste tegemisel ning kui teabe esitaja ei anna pärast konkurentsiseadusega vastavuse kontrollimist Euroopa SKVK büroole konkreetset luba teabe PVT-viitedokumendis esitamiseks.

Konfidentsiaalse/tundliku teabe käsitlemiseks PVT-viitedokumendis on mitu võimalust, nagu teabe koondamine või anonüümseks tegemine. Euroopa SKVK büroo võib seda vajaduse korral teha teabe esitanud isikute abiga.

Vormi väljatöötamise ajal (vt punktid 4.6.2.2 ja 5.4) saab üksikasjalikult läbi arutada, millist teavet vaja on, soovitud andmete konfidentsiaalsuse astme (kui kohaldatakse) ning praktilised küsimused potentsiaalselt konfidentsiaalse äriteabe ja konkurentsiseadusest tuleneva tundliku teabe, huvide konflikti ja eespool nimetatuga seonduva käsitlemiseks avakoosolekul arutatud menetluse põhjal.

5.4.   Keskkonnatoime ja tegevusandmed PVT-viitedokumendi peatükkide „PVT kindlaksmääramisel kaalutavad võimalikud tehnikad” ja „Parima võimaliku tehnika (PVT) järeldused” jaoks

5.4.1.   Üldteave keskkonnatoime ja käitamisandmete kohta

Selles jaotises käsitletakse keskkonnatoimet ja käitamisandmeid. PVT-järelduste koostamiseks, läbivaatamiseks ja vajaduse korral ajakohastamiseks esitatakse PVT-viitedokumendis kõik PVT kohta otsuse langetamisel kaalutavad tehnikad standardse struktuuri alusel punkti 2.3.7 kohaselt, kus on esitatud muud andmed PVT-järelduste tegemiseks (eelkõige majanduslik mõju, keskkonnalised ristmõjud ja tehnilised kaalutlused).

Koostada võib ühtse küsimustiku, ent selles saab käsitleda ainult üldiseid küsimusi ilma tehnilistesse üksikasjadesse süüvimata; praegu ei ole ühiselt kokku lepitud vormi andmete kogumiseks ning direktiiviga 2010/75/EL hõlmatud tegevuste varieeruvuse tõttu saab kokku panna ainult üldise ühtse vormi. Seetõttu peaks tehnilise töörühma avakoosolek otsustama asjaomases sektoris kasutatava vormi formaadi ja ülejäänud sisu üle (vt punktid 4.6.2.2 ja 5.5).

Sellegipoolest on põhilist liiki keskkonnatoime ja käitamisandmed, mida tehasele või käitisele omaste andmete kogumiseks kasutatav vorm sisaldama peaks, esitatud järgnevates punktides.

5.4.2.   Tarbimine

5.4.2.1.   Üldteave tarbimise kohta

Esitatud teave peaks sisaldama andmeid tooraine ja abimaterjalide/lähteainete, vee ja energia kasutamise kohta asjaomastes protsessides.

5.4.2.2.   Tooraine ja abimaterjalide/lähteainete tarbimine

Teave peaks sisaldama asjaomaste tegevuste jaoks vajalikus ulatuses:

1.	kasutatud tooraine ja abimaterjalide/lähteainete (sh sekundaarse/ümbertöötatud materjali) koguseid ja nende koostist;

2.	viidet kasutatud tehnikatele (sh nii kasutatud tehnoloogia kui ka käitiste kavandamise, ehituse, hoolduse, käitamise ja tegevuse lõpetamise viisidele) ressursside võimalikult tõhusamaks kasutamiseks.

5.4.2.3.   Veetarve

Esitatud teabes tuleks eristada jahutusvett ja protsessis kasutatavat vett ning märkida, kas ja kui suur osa veest on korduskasutuses. Andmed/teave peaksid sisaldama allpool sätestatud osasid, kui neid asjaomastele tegevustele kohaldatakse.

1.	Teave kasutatava vee päritolu ning suubla vee kohta (nt nimetus, liik: vihmavesi, pinnavesi, st järve-, jõe-, oja-, mere- või põhjavesi, vajaduse korral ka temperatuur, voolukiirus, kvaliteet).

2.	Kas veevaru töötlemine toimub kohapeal ning mis laadi töötlust tehakse (nt vee magestamine, filtreerimine).

3.

Viide veetarbe vähendamiseks kasutatavatele tehnikatele (sh nii kasutatavale tehnoloogiale kui käitiste projekteerimise, ehituse, hoolduse, käitamise ja tegevuse lõpetamise viisidele). Kui vee tarbimise vähendamiseks tehtud jõupingutuste tulemus on enam kontsentreeritud heitvesi, märgitakse see ära koos meetmetega, mis on võetud enam kontsentreeritud heitvee keskkonnamõju vähendamiseks.

5.4.2.4.   Energiatarve

Esitatav teave peaks sisaldama järgmist, kui see on asjaomaste tegevuste puhul asjakohane.

1.

Sisendid: i) kasutatava kütuse/energia liik ja kogus (nt kütteõli, vedeldatud naftagaas, maagaas, aur, elekter, jäätmed, biogaas, biokütus või kütusena kasutatav biomass), kaasa arvatud jahutus- ja tehnilised gaasid (nt N2, O2). Kui kasutatakse auru, märgitakse ära selle temperatuur ja rõhk; ii) kütuse/energia tarbimine (liigi kaupa), eristades soojus- ja elektrienergiat.

2.	Väljundid: i) kas toodetakse energiat (nt elektri tootmine) ja kui palju. Kui toodetakse auru, märgitakse ära auru temperatuur ja rõhk; ii) kas energiat müüakse või kasutatakse soojusenergiat kohapeal või väljaspool käitist (nt piirkonna kütmiseks).

3.	Muu: i) kas energiat talletatakse, millises käitise osas, millisel kujul ja kui suures koguses; ii) kas esineb eksotermilisi reaktsioone, millises käitise osas ja kui palju; iii) soojuskadu – millises käitise osas ja kui suures koguses; iv) kas tehakse energiavõrdlusuuringuid.

Süsteemi piirid (hõlmatud tehase osad) ja võrdlustingimused tuleks esitada koos energiatarbe/-tõhususe väärtustega.

Energia andmed tuleks väljendada ühikutes kWh või MJ toote massi kohta (või tooraine massi kohta), märkides ära, kas nende kindlaksmääramisel kasutati neto- või brutokütteväärtust.

Energia kohta andmete kogumisel ja esitamisel tuleks arvesse võtta energiatõhususe PVT-viitedokumenti.

5.4.3.   Vetteheide

Esitatud teabes tuleks eristada jahutusvett ja protsessis kasutatavat vett ning märkida, kas ja kui suur osa veest on korduskasutuses. Andmed/teave peaksid sisaldama allpool esitatud osasid, kui need on asjaomaste tegevuste puhul asjakohased.

1.	Protsessist väljuva reovee kogus ja voolukiirus ning viide sellele, kas arvesse on võetud erakorralised reovee kogused.

2.	Viide protsessist väljuva vee allikatele (nt üksuse protsessid).

3.	Väljuva jahutusvee kogus, voolukiirus ja temperatuur.

4.	Kas käitises kogutakse ja käideldakse vihmavett ning kui suures koguses.

5.	Kas käitises töödeldakse teistest tehastest pärit reovett (sh linna reovett) ja kui suures koguses.

6.

Väljapaisatud saasteainete heitetasemed (kontsentratsioonide ja/või (konkreetsete) koormustena, kui seda peetakse asjakohaseks, (13) vt punkt 3.3.1) iga arvesse võetud reoveeallika kohta ja kas reovesi lastakse otse või kaudselt suubla vette. Teabes täpsustatakse ka seda, kas hõlmatud on muud kui tavapärased käitamistingimused (nt käivitamis- ja seiskamistegevused, lekked, talitlushäired, ajutised seisakud ja tegevuse täielik lõpetamine). See teave tuleks esitada koos asjakohase, punktis 5.4.7 viidatud võrdlusteabega.

7.	Viide sellele, kas heitvett töödeldakse käitise kohalikus reoveepuhastusjaamas või väljaspool käitist (nt linna või tööstuspiirkonna puhastusjaamas).

8.	Viide vetteheite vältimiseks või, kui see ei ole teostatav, vähendamiseks kasutatavatele tehnikatele (sh nii kasutatav tehnoloogia kui käitiste projekteerimise, ehituse, hoolduse, käitamise ja tegevuse lõpetamise viisid).

9.	Saasteaine(te) kogus enne ja pärast (saasteainete püüdmise) tehnika(te) kasutamist püüdmistõhususe määramiseks.

10.	Teave tingimuste/asjaolude kohta, mis takistavad (saasteainete püüdmise) tehnika kasutamist täisvõimsusel ja/või muudavad vajalikuks (saasteainete püüdmise) tehnika täieliku või osalise vältimise ning täieliku (saasteainete püüdmise) võimsuse taastamiseks võetud meetmed.

5.4.4.   Heide õhku

Esitatud andmed/teave peaksid sisaldama allpool esitatud osasid, kui need on asjaomase sektori puhul asjakohased.

1.

Väljapaisatud saasteainete heitetasemed (kontsentratsioonidena ja/või (konkreetsete) koormustena, kui on saadaval; vt punkt 3.3.1), eristades suunatud (nt korsten) heidet ja suunamata (nt hajunud / välja pääsenud) heidet, ning viide sellele, kas on arvesse võetud heide muude kui tavapäraste käitamistingimuste korral (nt käivitamis- ja seiskamistegevused, lekked, talitlushäired, ajutised seisakud ja tegevuse täielik lõpetamine). Erikoormuse andmete jaoks peab viidatav toode olema selgelt määratletud. See teave tuleks esitada koos asjakohase, punktis 5.4.7 viidatud võrdlusteabega.

2.	Viide sellele, kas gaasiheidet töödeldakse keskses jääkgaaside puhastamise jaamas kohapeal või väljaspool käitist.

3.	Viide nii hajunud / välja pääsenud kui korstna kaudu välja suunatud heite allikatele (nt üksuse protsessid).

4.	Suitsugaasi voolukiirus.

5.	Võrdlustingimused (nt kontsentratsiooniandmed viitavad kuivadele jääkgaasidele, märgitakse ära, kui see nii ei ole, ning pannakse kirja võrdlusaluseks olev hapnikusisaldus, kui kohaldatakse).

6.	Viide õhkuheite vältimiseks või, kui see ei ole teostatav, vähendamiseks kasutatavatele tehnikatele (sh nii kasutatav tehnoloogia kui käitiste projekteerimise, ehituse, hoolduse, käitamise ja tegevuse lõpetamise viisid).

7.	Saasteaine(te) kogus enne ja pärast (saasteainete püüdmise) tehnika(te) kasutamist püüdmistõhususe määramiseks.

8.	Teave tingimuste/asjaolude kohta, mis takistavad (saasteainete püüdmise) tehnika kasutamist täisvõimsusel ja/või muudavad vajalikuks (saasteainete püüdmise) tehnika täieliku või osalise vältimise ning täieliku (saasteainete püüdmise) võimsuse taastamiseks võetud meetmed.

5.4.5.   Jäägid/jäätmed

Esitatud teave peaks sisaldama allpool loetletud osasid, kui neid asjaomasele sektorile kohaldatakse.

1.	Tegevuse käigus tekkinud/toodetud jääkide/jäätmete (nt muda) liigid ja kogused.

2.	Tegevuse käigus tekkinud/toodetud jääkide/jäätmete (füüsikalised/keemilised) omadused (nt metallide sisaldus, kuiva tahke materjali keskmine sisaldus).

3.	Väljutatud orgaaniliste ja anorgaaniliste jääkide/jäätmete erikaal ning käitise sees või sellest väljaspool ümber töötatud / korduskasutatud erikaal.

4.	Viide jääkide/jäätmete tekitamise vältimiseks või, kui see ei ole teostatav, jääkide/jäätmete tekitamise vähendamiseks kasutatud tehnikatele (sh nii kasutatud tehnoloogia kui käitiste projekteerimise, ehituse, hoolduse, käitamise ja tegevuse lõpetamise viisid).

5.4.6.   Muu teave

Esitatud keskkonnatoime ja tegevusandmetega peaks kaasnema kogu asjakohane üldteave, näiteks, kui kohaldatakse:

1.	käitise ehitamise ja käiku andmise aasta ning viide suuremate moderniseerimiste olemusele ja kuupäevadele;

2.	kasutatud tootmisprotsesside, katalüsaatorite, protsessi seadmete (nt veski, soojusvaheti ja kõrgahi) liigid;

3.	protsessi peamised käitamistingimused (nt pidev või perioodiline protsess, korduvad sündmused, nagu kõrgahju koksist puhastamine, katalüsaatori regenereerimine, tootmiskoormus, protsessi temperatuur);

4.	eri liiki valmistatud tooted ja kuidas nende kvaliteet/koostis võib mõjutada tarbimist/heidet;

5.	meetmed, mida võetakse saaste vältimiseks või, kui see ei ole teostatav, saaste vähendamiseks muude kui tavapäraste käitamistingimustega (nt käivitamis- ja seiskamistegevused, lekked, talitlushäired, ajutised seisakud ja tegevuse täielik lõpetamine);

6.	meetmed, mida võetakse vahejuhtumite/õnnetuste tõenäosuse (sageduse) ja/või keskkonnatoime vähendamiseks.

5.4.7.   Võrdlusteave, mis peab heiteandmetega kaasas olema

5.4.7.1.   Üldine teave

Heiteandmete puhul peaks esitatav teave sisaldama lisaks jälgitava parameetri väärtusele ja mõõtühikule ka järgmist teavet, kui kohaldatakse:

1.	heiteallikas (nt reaktor, kõrgahi);

2.	viide heitemustri liigile (nt miinimum-/maksimumväärtused, protsentiilid või graafilised kujutised, vt punkt 5.4.7.3).

5.4.7.2.   Seire

Heite seireandmete puhul peaks esitatav teave sisaldama, kui kohaldatakse, järgmist teavet.

1.	Mõõtmiste/proovivõtmiste/seire sagedus.

2.	Andmete esitamiseks kasutatav keskmise väärtuse arvutamise ajavahemik (vt täpsemat teavet allpool).

3.

Kasutatud seiremeetodi liik (nt otsesed mõõtmised, kaudsed mõõtmised, massi-/soojusbilansid, heitekoefitsiendid) ja viide kasutatava(te)le EN/ISO (või muudele) seirestandardi(te)le, sh proovivõtmise meetod ja proovide eeltöötlemine. Kui võimalik, märgitakse seiratava parameetri avastamispiir ja määramispiir. Kui kasutatav seirestandard ei ole EN/ISO standard, siis esitatakse standardi kirjeldus.

4.	Viide mõõtmiste/proovivõtmiste/seire mõõtemääramatusele.

5.	Andmeallika andmed, nt kes andmeid kogus, analüüsis ja esitas.

6.	Kas andmed saadi tavapärase töö käigus või muude kui tavapäraste käitamistingimustega (nt käivitamis- ja seiskamistegevused, korrapärane hooldus, erakorralised tingimused).

Seiretulemuste kajastamise ja selle kohta, kuidas käsitleda mõõtemääramatusi, otseseid mõõtmisi ja seirenõudeid, tuleks arvesse võtta seire üldpõhimõtete viitedokumenti.

5.4.7.3.   Heiteväärtuste keskmised, vahemikud ja jaotused

Heite seireandmete esitamisel peab selgelt ära näitama ajavahemiku, mille jooksul väärtused koguti ja arvutati nende keskmine. Teave, mis on kogutud muude kui tavapäraste töötingimuste korral, tuleks esitada eraldi.

Teabevahetus peaks käsitlema tehaste/käitiste tulemuslikkust ja tehnikaid heitega seoses, väljendades seda vastavalt vajadusele nii lühi- kui pikaajaliste keskmistena (vt punkt 1.1.1). Mõlemat liiki teabe kättesaadavust, nende kogumise ja analüüsimise asjakohasust ja teostatavust tuleks arutada avakoosolekul (vt punkt 4.6.2.2).

Lühiajalisi keskmisi (nt poole tunni, tunni, päeva keskmised) sisaldav andmekogum, mis on koosatud pikema aja jooksul (nt ühe või mitme aasta jooksul) võimaldab hiljem arvutada lühi- ja pikaajalised keskmised ja protsentiilid. Heitemustri ja võimaliku tippheite kindlakstegemiseks on vaja eelkõige pika aja jooksul (ühe või enama aasta jooksul) kogutud päeva või tunni keskmiste varieeruvusvahemiku ja jaotuse funktsioone (nt maksimum, keskmine, punktmõõtmiste standardhälve).

Aasta keskmised annavad üldjuhul hea ülevaate protsessi/tehnika keskkonnatoimest, olenemata kohalikest häiretest või lühiajalistest varieeruvustest, kuna need hõlmavad käitise tasandil kõikidest allikatest pärinevat heidet ja kogu aasta tingimusi, st suhtelises püsiolekus. Aasta keskmised pakuvad huvi kandideerivate tehnikate omavahelise võrdluse kontekstis. Aasta keskmiste näitajate puhul on oluline viidata sellele, kuidas nendeni jõuti või kuidas need välja arvutati (nt pidevmõõtmised või punktmõõtmised ja viimaste puhul mõõtmiste arv) ning kas on arvestatud muudel kui tavapärastel käitamistingimustel tekkinud heidet.

5.5.   Tehnilise töörühma pädevusalasse kuuluvad konkreetsed küsimused

PVT-viitedokumendi väljatöötamiseks või läbivaatamiseks loodud tehnilised töörühmad peaksid järgima punktis 5.4 viidatud üldpõhimõtteid. Direktiivi 2010/75/EL artikli 13 lõigetes 1 ja 2 nimetatud teabevahetuse eesmärgil peaksid tehnilise töörühma liikmed esitama teabe (eelkõige tarbimis- ja heiteandmed) vähemalt tegevuse/tehase/käitise tasandil. Tehnilise töörühma liikmed otsustavad, kas kasutada veelgi täpsemat tasandit (nt reaktor, kõrgahi, üksuse käitamine, protsess). Mitmest tehasest koondatud andmeid võib kasutada PVT-viitedokumendi 3. peatüki „Praegused heite- ja tarbimistasemed” väljatöötamiseks.

PVT-viitedokumendi läbivaatamise korral peaksid tehnilise töörühma liikmed pakkuma soovide nimekirjas välja, mis liiki ja mis vormis sektoripõhiseid andmeid asjaomase PVT-viitedokumendi läbivaatamiseks koguda. Euroopa SKVK büroo poolt avakoosolekuks koostatud taustdokument peaks kajastama tehnilise töörühma soovitusi ja andma konkreetseid soovitusi sektorile omaste andmete kogumiseks ette nähtud vormi kohta ning arutelude kohta seoses sellega, milliseid andmeid ja mis vormingus koguma ja esitama peab.

Tehniline töörühm peaks otsustama avakoosolekul, kas käesolevates suunistes sätestatud andmekogumise üldpõhimõtteid tuleb asjaomase PVT-viitedokumendi jaoks täiendada sektoripõhiste aspektidega.

Tehniline töörühm peaks arutama ja välja töötama sektoripõhise(d) vormi(d) teabe kogumiseks ja esitamiseks Euroopa SKVK büroole punktis 5.2 esitatud üldpõhimõtete kohaselt. Tehniline töörühm peaks eelkõige kindlaks määrama kasutatavate/esitatavate andmete liigi, keskmised, vahemikud, jaotused, mõõtühikud ja võrdlustingimused, võttes arvesse tootjate kasutatavaid saadaolevaid andmeid, ühikuid ja võrdlustingimusi. Nimetatud küsimustes kokkuleppele jõudmine on üks avakoosoleku eesmärke ning selleks tuleb ette näha piisavalt aega.

NB! Vorm(id) tuleb koostada vormingus, mis võimaldab andmeid kerge vaevaga koondada ja analüüsida, nagu Excel, XML vms statistilised töövahendid. Eelistatakse vastusevariantidega küsimusi. Avatud vastustega küsimuste kasutamist tuleb võimalikult palju piirata, kuna need nõuavad enamasti täiendavaid selgitusi ebaühtlase terminoloogia kasutamise tõttu. Vormidesse võib sisse ehitada võimaluse andmete kontrollimise lihtsustamiseks. Objektide külastuste käigus saab vorme paranduste tegemiseks katsetada.

Tehniline töörühm peaks avakoosolekul kindlaks määrama andmete kogumise ja Euroopa SKVK büroole esitamise ajakava (kooskõlas punktis 1.2.4 „PVT-viitedokumentide väljatöötamise ja läbivaatamise tüüpiline töövoog” sätestatuga). Viimasel minutil esitatud andmed tuleks jätta kõrvale, kuna tervel tehnilisel töörühmal on raske nendele vastastikust eksperdihinnangut anda. Pärast kehtestatud tähtaega(sid) esitatud teavet ei pea arvesse võtma (vt ka punkt 1.2.4).

Heiteandmete puhul otsustab tehniline töörühm kogutud kontsentratsiooni ja (konkreetsete) koormuste andmete põhjal (kui mõlemat liiki andmed on kättesaadavad, esitatakse mõlemad), kas kasulike PVT-järelduste tegemisele aitaks kaasa üht või mõlemat liiki andmed.

PVT-viitedokumentide korral võib kasu olla nii kontsentratsioonist kui erikoormustest.

Erikoormused (nt väljapaisatud saasteainete mass valmistatud toodangu massi kohta) võimaldavad võrrelda käitiste keskkonnatoimet nende erinevatest tootmismahtudest olenemata ning seda ei mõjuta segamine ega lahjendamine.

Kontsentratsioonid (koos võrdlustingimuste ja keskmise väärtuse arvutamise ajavahemikuga) annavad üldjuhul enam teavet üksikute protsesside või üksuste töö lühiajalise tulemuslikkuse kohta ning paljastavad seeläbi kõikumised ja tippheite. Samuti määravad need kindlaks keskkonnatoime erinevatel ajahetkedel. Kombineerides neid vooluandmetega, saab kindlaks teha saastekoormuse erinevatel ajahetkedel. Kui kasutatakse pidevmõõtmisi, siis saab kontsentratsioonide abil anda teavet tulemuslikkuse kohta pikema ajavahemiku vältel (nt aasta).

6.   PEATÜKK

PVT-viitedokumentide väljatöötamise ja läbivaatamise kvaliteedi tagamine

PVT-viitedokumentide väljatöötamise ja läbivaatamise protsessi kvaliteedi tagamine toetub suures osas käesolevate suuniste järgimisele eelkõige seoses PVT-viitedokumendi sisu ja piiride ning PVT tuletamiseks vajalike andmete kogumisega.

PVT-viitedokumendi kvaliteet sõltub nii protsessi osaliste töö kvaliteedist (kõrgetasemelised tehnilised erialateadmised ja osalus) kui ka Sevilla protsessi enda kvaliteedist. Kvaliteedi tagamiseks oodatakse liikmesriikidelt, asjaomastelt tööstustelt, keskkonnakaitset edendavatelt valitsusvälistelt organisatsioonidelt ja komisjonilt kvaliteedisüsteemi juurutamist, mis hõlmab järgmist:

1.	kohustuste ja ülesannete jaotuse selge kindlaksmääramine;

2.	meetodid ja menetlused;

3.	piisavate ressursside (eelkõige töötajate) määramine;

4.	pidevaid parandusi võimaldav sisekontrollisüsteem.

PVT-viitedokumendi kvaliteedi tagamine on igapäevane töö, mis põhineb kõigi teabevahetuses osalejate isiklikul pühendumusel. Üldjuhul on iga teabe algallika juures oluline roll oma panuse kvaliteedi kontrollimisel igal üksikul tehnilise töörühma liikmel kui esimese taseme kontrollijal.

Euroopa SKVK büroo töötajad, kes koostavad PVT-viitedokumendid tehnilise töörühma liikmete panuste põhjal, on esitatud teabe kvaliteedi teise taseme kontrollijad. Euroopa SKVK büroo tegutseb komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse Tulevikutehnoloogiate Instituudi alluvuses. Tulevikutehnoloogiate Instituudil on ISO 9001 sertifikaat ning Teadusuuringute Ühiskeskus tegutseb, lähtudes komisjoni sisekontrollistandarditest ja nende aluseks olevast raamistikust, mis põhineb heal rahvusvahelisel taval. See on lisatagatis Euroopa SKVK büroo suutlikkusele oma ülesandeid täita.

Kvaliteedi tagamise protsessi vaadatakse pidevalt läbi ja sellega seoses palutakse abi foorumilt.

---

(1)  Kui ei ole kindlaks määratud teisiti, osutab sõna „peatükk” käesoleva lisa peatükkidele.

(2)  Kui ei ole kindlaks määratud teisiti, osutab sõna „punkt” käesoleva lisa punktidele.

(3)  Peale selle võib komisjon otsustada välja töötada erinevaid juhenddokumente, mis aja jooksul mõne „horisontaalse” PVT-viitedokumendi välja vahetavad.

(4)  ELT L 24, 29.1.2008, lk 8.

(5)  Vastavalt tingimustele, mis on kehtestatud konkurentsiseaduste ning konfidentsiaalse äriteabe kaitse seadustega, vt punkt 5.3.

(6)  Nii saasteaine(te) kontsentratsioon kui erikoormus (kui saadaval) või andmed vastava teabe tuletamiseks, kaasa arvatud kasutatavad seiremeetodid ja võrdlustingimused. Erikoormuse andmete jaoks peab viidatav toode olema selgelt määratletud.

(7)  Mõiste „kehtiv” viitab punktis 4.6.2.3.2 sätestatud lähenemisviisile.

(8)  Hõlmab nii kasutatud tehnikat kui käitise konstruktsiooni, ehitust, hooldust, käitamist ja selle tegevuse lõpetamist.

(9)  ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(10)  ELT C 146, 17.5.2011, lk 3.

(11)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(12)  ELT L 41, 14.2.2003, lk 26.

(13)  Teave koormuste kohta (nt aastas välja paisatud saasteainete mass) võib aidata tuvastada prioriteete reostuse vähendamiseks.