11.1.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 7/3

(1)

Aluslepingu artiklis 14 sätestatakse, et liit, ilma et see piiraks aluslepingu artiklite 93, 106 ja 107 kohaldamist, peab kasutama oma volitusi hoolitsemaks selle eest, et üldist majandushuvi pakkuvad teenused toimiksid selliste põhimõtete ja tingimuste alusel, mis võimaldavad neil täita oma eesmärki.

(2)

Et teatavaid üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid saaks osutada tingimustes, mis võimaldaksid neil täita oma eesmärki, võib olla vajalik riigi rahaline toetus mõningate või kõigi avaliku teenindamise kohustustest tulenevate spetsiifiliste kulude katmiseks. Kooskõlas aluslepingu artikliga 345, nii nagu seda tõlgendab Euroopa Liidu Kohus, ei ole oluline, kas selliseid üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavad riiklikud või eraettevõtjad.

(3)

Sellega seoses on aluslepingu artikli 106 lõikes 2 sätestatud, et ettevõtjad, kellele on tehtud ülesandeks üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine või kes on fiskaalmonopolid, alluvad aluslepingu eeskirjadele, eelkõige konkurentsieeskirjadele, niivõrd kui nende eeskirjade kohaldamine ei takista juriidiliselt või faktiliselt ülesannete täitmist. See ei tohiks siiski kaubanduse arengut mõjutada sellisel määral, mis oleks vastuolus liidu huvidega.

(4)

Euroopa Kohus leidis kohtuasja Altmark otsuses, (1) et avalike teenuste osutamiseks antavat hüvitist ei loeta riigiabiks aluslepingu artikli 107 tähenduses, kui on korraga täidetud neli tingimust. Esiteks peab abi saav ettevõtja olema reaalselt vastutav avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest ja see kohustus peab olema täpselt määratletud. Teiseks peavad kulude hüvitamise parameetrid olema objektiivsed, läbipaistvad ja eelnevalt kehtestatud. Kolmandaks ei tohi hüvitis ületada avaliku teenuse osutamise kohustuse täitmisega kaasnevate kulude täielikuks või osaliseks katmiseks vajalikku summat, võttes arvesse asjaomast tulu ja mõistlikku kasumit nende kohustuste täitmise eest. Ja lõpuks – kui avaliku teenuse osutamise kohustust täitvat ettevõtjat ei ole valitud riigihankemenetluse raames, mis võimaldaks valida välja pakkuja, kes suudab nimetatud teenuseid osutada ühiskonnale madalaimate kuludega, tuleb vajaliku hüvitise suuruse määramiseks analüüsida kulusid, mida kannaks nimetatud kohustuste täitmisel ettevõtja, mida juhitakse nõuetekohaselt ja millel on vajalikud vahendid.

(5)

Kui kõnealused tingimused ei ole täidetud ning kui aluslepingu artikli 107 lõike 1 kohaldatavuse tingimused on täidetud, on avalike teenuste eest makstav hüvitis riigiabi, mis on hõlmatud aluslepingu artiklitega 93, 106, 107 ja 108.

(6)

Lisaks käesolevale otsusele on riigiabi eeskirjade kohaldamisel üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest makstava hüvitise suhtes asjakohased veel kolm instrumenti:

(7)

Komisjoni 28. novembri 2005. aasta otsuses 2005/842/EÜ (EÜ asutamislepingu artikli 86 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes) (4) täpsustatakse aluslepingu artikli 106 lõike 2 kohase erandi ulatus ning kehtestatakse eeskirjad, mis peavad võimaldama kõnealuses sättes nimetatud kriteeriumide täitmist tõhusalt jälgida. Kõnealuse otsusega asendatakse otsus 2005/842/EÜ ja nähakse ette tingimused, mille puhul üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks antava hüvitise vormis riigiabi suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud eelneva teatamise nõuet, kuna abi võib pidada kokkusobivaks aluslepingu artikli 106 lõikega 2.

(8)

Sellise abi võib lugeda kokkusobivaks ainult juhul, kui seda antakse üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks aluslepingu artikli 106 lõike 2 tähenduses. Kohtupraktika põhjal on selge, et kõnealust küsimust reguleerivate valdkondlike liidu eeskirjade puudumisel on liikmesriikidel laialdased volitused otsustada, millised teenused võiks lugeda üldist majandushuvi pakkuvate teenuste hulka. Seega peab komisjon tagama, et üldist majandushuvi pakkuvate teenuste määratlemisel ei tehtaks ilmseid vigu.

(9)

Juhul kui tingimused on täidetud, ei mõjuta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise ülesande saanud ettevõtjatele antavad piiratud toetussummad kaubanduse ja konkurentsi arengut sellisel määral, mis oleks vastuolus Euroopa Liidu huvidega. Seepärast ei tuleks nõuda riigiabist teavitamist hüvitiste puhul, mis on kindlaksmääratud aastasest summast väiksemad, kui on täidetud käesoleva otsuse nõuded.

(10)

Võttes arvesse liidusisese kaubanduse arengut ja eriti üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamist, kus näiteks mitmerahvuseliste teenuseosutajate arv on kasvanud, on asjakohane kehtestada käesoleva otsuse alusel teavitamiskohustusest vabastatud hüvitise summale madalam ülemmäär, kui on kehtestatud otsusega 2005/842/EÜ, ning lubada arvestada seda summat aastase keskmisena kogu ülesande kestuse jooksul.

(11)

Haiglaid ja sotsiaalteenuste eest vastutavaid ettevõtjaid, kellele on tehtud ülesandeks üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine, iseloomustavad eriomadused, millega tuleb arvestada. Eriti tuleks arvesse võtta asjaolu, et praegustes majandustingimustes ja siseturu praegusel arenguetapil võib sotsiaalteenuste jaoks vajalik abisumma olla käesolevas otsuses sätestatust suurem, et hüvitada üldist huvi pakkuvate teenuste kulusid. Sotsiaalteenuste jaoks suurema hüvitise andmine ei suurendaks tingimata konkurentsimoonutuste ohtu. Seetõttu peaksid ettevõtjad, kes vastutavad sotsiaalteenuste eest, sealhulgas sotsiaalkortereid haldavad ettevõtjad, kes pakuvad majutust ebasoodsas olukorras olevatele kodanikele või sotsiaalselt vähemsoodsas olukorras rühmadele, kes piiratud maksevõime tõttu ei suuda hankida elupaika turutingimustel, saama kasutada käesoleva otsusega ette nähtud teavitamiskohustusest vabastamise võimalust, isegi kui nende saadav hüvitis ületab käesoleva otsusega sätestatud künniseid. Sama peaks kehtima arstiabi ja hädaabiteenuseid ning põhitegevusega, eelkõige teadusuuringutega, seotud abiteenuseid pakkuvate haiglate suhtes. Teavitamiskohustusest vabastamise võimaluse kasutamiseks peaksid sotsiaalteenused olema selgelt määratletud sotsiaalteenused, sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks arstiabi, pikaajalise hoolduse, lastehoolduse, tööturule juurdepääsu võimaldamise ja tööturule tagasitoomise, sotsiaalmajutuse ning ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade eest hoolitsemise ja nende sotsiaalse kaasamise valdkonnas.

(12)

See, mil määral konkreetne hüvitusmeede mõjutab kaubandust ja konkurentsi, ei sõltu üksnes iga-aastasest keskmisest hüvitissummast ja asjaomasest sektorist, vaid ka ülesande andmise akti kehtivusajast. Käesolevat otsust peaks seepärast kohaldama üksnes nende ülesannete suhtes, mis antakse kuni kümneks aastaks, välja arvatud juhul, kui märkimisväärne investeeringuvajadus (näiteks sotsiaalmajutuse valdkonnas) õigustab ülesande pikemat kestust.

(13)

Aluslepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamiseks on vaja, et liikmesriik oleks teinud asjaomasele ettevõtjale ülesandeks konkreetse üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise.

(14)

Et tagada aluslepingu artikli 106 lõikes 2 sätestatud kriteeriumide täitmine, tuleb sätestada täpsemad tingimused, mida tuleb üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise ülesande andmisel täita. Hüvitise summat saab õigesti arvutada ja kontrollida vaid siis, kui ettevõtjal lasuv avaliku teenuse osutamise kohustus ning riigil lasuvad ükskõik millised kohustused on ühes või mitmes asjaomase liikmesriigi ametivõimude väljastatud dokumendis selgesti sätestatud. Dokumendi vorm võib liikmesriigiti erineda, kuid selles tuleks täpsustada vähemalt asjaomane ettevõtja, ülesandeks tehtava üldist majandushuvi pakkuva teenuse täpne laad ja kestus ning, kui see on asjakohane, hõlmatud territoorium, ainu- ja eriõiguste andmine, ning selles tuleks kirjeldada hüvitusmehhanismi ja hüvitise määramise ning võimaliku ülemäärase hüvitise maksmise vältimise ja tagasinõudmise parameetreid. Et tagada käesoleva otsuse kohaldamise läbipaistvus, tuleks ülesande andmise akti lisada ka viide sellele.

(15)

Põhjendamatute konkurentsimoonutuste vältimiseks ei tohiks hüvitis ületada avalike teenuste osutamisel ettevõtja poolt kantavaid netokulusid, võttes arvesse mõistliku suurusega kasumit.

(16)

Suurem hüvitis, kui on tarvilik asjaomase ettevõtja teenuse osutamisega seotud netokulude katmiseks, ei ole üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks vajalik ja on järelikult ühisturuga kokkusobimatu riigiabi, mis tuleb riigile tagasi maksta. Üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks antud hüvitis, mida kõnealune ettevõtja kasutab tegelikult muul eesmärgil, kui on kindlaks määratud ülesande andmise aktis, ei ole samuti üldist majandushuvi pakkuva teenuse pakkumiseks vajalik ja võib järelikult olla siseturuga kokkusobimatu riigiabi, mis tuleb riigile tagasi maksta.

(17)

Arvesse võetavaid netokulusid tuleks arvestada üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamisel tekkivate kulude ja üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamisel saadud tulu vahena või siis alternatiivina avalike teenuste osutamise kohustust täitva ettevõtja netokulude ning avalike teenuste osutamise kohustust mittetäitva sama ettevõtja netokulude või kasumi vahena. Eelkõige peaks olema võimalik avalike teenuste osutamise kohustuse täitmisel tekkinud netokulude arvestamise aluseks võtta loovutatud tulu, kui avalike teenuste osutamisega kaasneb tulude vähenemine (näiteks kindlate tariifide tõttu), aga kulud jäävad samaks. Põhjendamatute konkurentsimoonutuste vältimiseks tuleb võtta kõik üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamisest saadavad tulud (s.o kõik tulud, mida üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutaja ei oleks saanud ilma üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise ülesannet saamata) arvesse hüvitise summa arvutamisel. Kui kõnealusele ettevõtjale on antud ainu- või eriõigusi, mis ei seondu üldist majandushuvi pakkuvate teenustega ja mis toodavad ettevõtjale mõistlikust suuremat kasumit või on ettevõtjal muid riigi poolt antud eeliseid, tuleb need arvestada tema tulu hulka, sõltumata nende klassifitseerimisest aluslepingu artikli 107 tähenduses.

(18)

Mõistlik kasum tuleks määratleda kapitali tasuvuse määrana, mis arvestab riski või selle puudumist. Kapitali tasuvuse määra tuleks määratleda kui kogu sisemist tasuvusmäära, mille ettevõtja saab investeeritud kapitalilt kogu ülesande andmise akti kehtivusajal.

(19)

Kasumit, mis ei ületa asjaomast vahetustehingute intressimäära pluss 100 baaspunkti, ei tohiks lugeda põhjendamatuks. Selles kontekstis vaadeldakse asjaomast vahetustehingute intressimäära kui riskivaba investeeringu sobivat tasuvuse määra. 100 baaspunkti suurune preemia on mõeldud muu hulgas kompenseerima likviidsusriski, mis on seotud kapitali pakkumisega teenuste osutamiseks ülesande andmise akti kehtivusajal.

(20)

Juhul kui ettevõtjal, kellele on antud üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise ülesanne, ei ole märkimisväärset äririski, näiteks seepärast, et tema kulud, mis tulenevad teenuse osutamisest, hüvitatakse täielikult, ei tule kasumit, mis ületab asjaomast vahetustehingute intressimäära pluss 100 baaspunkti, lugeda põhjendatuks.

(21)

Kui kapitali tasuvuse määra kasutamine ei ole eriliste asjaolude tõttu asjakohane, peaks liikmesriikidel olema võimalik kasutada mõistliku kasumi suuruse määramisel muid kasumi taseme näitajaid, nagu omakapitali keskmine tasuvus, kasutatud kapitali tasuvus, vara tasuvus või müügitulu.

(22)

Mõistliku kasumi määratlemiseks peaks liikmesriikidel olema võimalik rakendada stimuleerivaid kriteeriume, mis võivad eelkõige olla seotud osutatavate teenuste kvaliteedi ja tootmise tõhususe suurenemisega. Tõhususe suurenemine ei tohiks halvendada pakutava teenuse kvaliteeti. Näiteks peaks liikmesriikidel olema võimalik kindlaks määrata tootmise tõhustamise eesmärgid ülesande andmise aktis. Sellisel juhul seatakse hüvitise tase sõltuvusse eesmärkide saavutamise ulatusest. Ülesande andmise aktiga võidakse ette näha, et kui ettevõtja ei täida eesmärke, siis tuleb hüvitist vähendada ülesande andmise aktis täpsustatud arvutusmeetodi alusel, ning kui ettevõtja ületab eesmärke, siis võidakse hüvitist ülesande andmise aktis täpsustatud arvutusmeetodit kohaldades suurendada. Tootlikkuse tõhususe suurendamisega seotud preemiad tuleb sätestada tasemel, mis võimaldab neid tasakaalustatult jagada ettevõtja ja liikmesriigi ja/või kasutajate vahel.

(23)

Aluslepingu artikkel 93 on lex specialis aluslepingu artikli 106 lõike 2 suhtes. Sellega sätestatakse avaliku teenuse hüvitise suhtes kohaldatavad reeglid maismaatranspordi valdkonnas. Artiklit 93 on tõlgendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määruses (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70; (5) määruses on sätestatud eeskirjad, mida kohaldatakse avaliku teenuse kohustuste hüvitamise suhtes avaliku reisijateveo valdkonnas. Selle määruse kohaldamise üle reisijateveo suhtes sisevetel otsustavad liikmesriigid. Määrusega (EÜ) nr 1370/2007 vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustusest kõik maismaatranspordi valdkonna hüvitised, mis vastavad kõnealuse määruse tingimustele. Vastavalt otsusele Altmarki juhtumi kohta ei saa maismaatranspordi sektoris antavat hüvitist, mis ei vasta aluslepingu artikli 93 sätetele, kuulutada aluslepinguga kooskõlas olevaks ei artikli 106 lõike 2 ega ühegi muu aluslepingu sätte alusel. Seega ei kohaldata käesolevat otsust maismaatranspordi sektori suhtes.

(24)

Erinevalt maismaatranspordist kohaldatakse mere- ja õhutranspordi valdkonnas aluslepingu artikli 106 lõiget 2. Teatavad eeskirjad avaliku teenuse hüvitamise kohta õhu- ja meretranspordi sektoris võib leida Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrusest (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (6) ja nõukogu 7. detsembri 1992. aasta määrusest (EMÜ) nr 3577/92 teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta merevedudel liikmesriikides (merekabotaaž) (7). Erinevalt määrusest (EÜ) nr 1370/2007 ei viita nimetatud määrused võimalike riigiabielementide kokkusobivusele ega sätesta vabastust aluslepingu artikli 108 lõike 3 järgsest teavitamiskohustusest. Seepärast tuleks käesolevat otsust kohaldada avaliku teenuse eest makstavate hüvitiste suhtes õhu- ja meretranspordi valdkonnas tingimusel, et lisaks käesoleva otsuse tingimuste täitmisele on sellised hüvitised kooskõlas ka valdkondlike eeskirjadega, mis sisalduvad määruses (EÜ) nr 1008/2008 ja määruses (EMÜ) nr 3577/92, kui need on kohaldatavad.

(25)

Teatavatel avalike teenuste eest hüvitise maksmise juhtudel, näiteks saartega peetava õhu- või mereühenduse korral ning selliste lennuväljade ja sadamate puhul, kes osutavad üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid aluslepingu artikli 106 lõike 2 tähenduses, on asjakohane võimaldada iga-aastasel keskmisel reisijate arvul põhinevaid künniseid, sest see on paremini kooskõlas nende tegevusalade majandusreaalsuse ja teenuste üldist majandushuvi pakkuva olemusega.

(26)

Eelneva teavitamise nõudest vabastamine teatavate üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul ei võta liikmesriikidelt võimalust teavitada konkreetsest abiprojektist. Nimetatud teavitamise korral (või juhul kui komisjon hindab konkreetse abimeetme kokkusobivust kaebuse alusel või ex officio) hindab komisjon, kas käesoleva otsuse tingimused on täidetud. Kui need ei ole täidetud, hinnatakse meedet kooskõlas põhimõtetega, mis sisalduvad komisjoni teatises, milles käsitletakse raamistikku riigiabi jaoks, mida antakse avalike teenuste eest makstava hüvitisena.

(27)

Käesolevat otsust tuleks kohaldada, ilma et see piiraks komisjoni 16. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/111/EÜ (liikmesriikide ja riigi osalusega äriühingute vaheliste finantssuhete läbipaistvuse ning teatavate ettevõtjate finantsläbipaistvuse kohta) (8) tingimuste kohaldamist.

(28)

Käesolevat otsust tuleks kohaldada, ilma et see piiraks liidu konkurentsi valdkonna sätete, eelkõige aluslepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamist.

(29)

Käesolevat otsust kohaldatakse, ilma et see piiraks liidu riigihangete valdkonna sätete kohaldamist.

(30)

Käesolevat otsust kohaldatakse, ilma et see piiraks liidu avalike teenustega seonduvate kohustuste valdkondlike õigusaktide rangemate sätete kohaldamist.

(31)

Enne käesoleva otsuse jõustumist antud üksikabi jaoks tuleks sätestada üleminekusätted. Enne käesoleva otsuse jõustumist kooskõlas otsusega 2005/842/EÜ kehtestatud abikavad peaksid olema veel kahe aasta jooksul siseturuga kokkusobivad ja teavitamiskohustusest vabad. Enne käesoleva otsuse jõustumist antud abi, mis ei ole antud kooskõlas otsusega 2005/842/EÜ, kuid täidab käesolevas otsuses sätestatud tingimusi, peaks olema siseturuga kokkusobiv ja teavitamiskohustusest vabastatud.

(32)

Komisjon kavatseb viie aasta jooksul käesoleva otsuse jõustumisest selle üle vaadata,

a)

hüvitis, mille suurus ei ületa 15 miljonit eurot aastas üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest muudes valdkondades kui transport ja transpordi infrastruktuur;

kui hüvitise summa antud ülesande kestuse jooksul muutub, võib aastase hüvitissumma arvutada kogu ülesande kestuse perioodi eri aastatel eeldatavasti makstavate hüvitissummade keskmisena;

b)

hüvitis üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest haiglates, kus pakutakse arstiabi ning olenevalt olukorrast ka hädaabiteenuseid; otseselt põhitegevusega, nimelt teadusuuringutega, seotud abitegevustega tegelemine ei piira siiski käesoleva punkti kohaldamist;

c)

hüvitis selliste üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest, mis rahuldavad sotsiaalseid vajadusi, nagu arstiabi ja pikaajaline hooldus, lastehooldus, pääs tööturule ja tööturule tagasitoomine, sotsiaalkorterid ning hoolitsus ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade eest ja nende sotsiaalne kaasamine;

d)

üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest makstav hüvitis saartega peetava õhu- või meretranspordiühenduse puhul, mille raames aasta keskmine reisijate arv ei ületanud majandushuvi pakkuva teenuse osutamisele eelnenud kahe aasta jooksul 300 000 inimest aastas;

e)

üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest makstav hüvitis lennujaamadele ja sadamatele, mille teenindatavate reisijate arv ei ületanud majandushuvi pakkuva teenuse osutamisele eelnenud kahe aasta jooksul lennujaamade puhul 200 000 ning sadamate puhul 300 000 inimest aastas.

a)

avalike teenuste osutamise kohustuse täpne laad ja kestus;

b)

asjaomane ettevõtja ja vajaduse korral territoorium;

c)

ülesande andva ametiasutuse poolt ettevõtjale antavate ainu- või eriõiguste laad;

d)

hüvitusmehhanism ning hüvitise arvutamise, kontrollimise ja läbivaatamise parameetrid;

e)

ülemääraste hüvitiste maksmise vältimise ja tagasinõudmise kord ning

f)

viide käesolevale otsusele.

a)

kui kõnealuse ettevõtja tegevus piirdub üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamisega, võib arvesse võtta kõik ettevõtja kantud kulud;

b)

kui ettevõtja tegevus ei piirdu üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamisega, võib arvesse võtta vaid üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamisega seonduvad kulud;

c)

üldist majandushuvi pakkuvate teenustega seotud kulud võivad katta kõnealuste teenuste osutamisel tekkivad otsesed kulud ja asjakohase osa üldist majandushuvi pakkuvate teenuste ja muu tegevusega seotud kuludest;

d)

investeeringutega (eelkõige infrastruktuuri tehtud investeeringutega) seotud kulusid võib arvesse võtta, kui need on vajalikud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks.

a)

ülesande andmise akt või selle kokkuvõte, mis sisaldab artiklis 4 sätestatud elemente;

b)

ettevõtjale igal aastal makstavad abisummad.

a)

käesoleva otsuse kohaldamine otsusega hõlmatud teenuste suhtes, sealhulgas asutusesiseste meetmete suhtes;

b)

kogu abisumma, mis on antud kooskõlas käesoleva otsusega, ning selle jaotus abisaajate majandussektorite kaupa;

c)

teave selle kohta, kas otsuse kohaldamine asjaomase teenuseliigi puhul on põhjustanud raskusi või kolmandate isikute kaebusi,

ning

d)

muu komisjoni poolt nõutav teave käesoleva otsuse kohaldamise kohta, mis täpsustatakse aegsasti enne aruande esitamise tähtaega.

a)

enne käesoleva otsuse jõustumist kehtestatud abikava, mis oli kooskõlas otsusega 2005/842/EÜ siseturuga kokkusobiv ja teavitamiskohustusest vaba, on veel kahe aasta jooksul siseturuga kokkusobiv ja teavitamiskohustusest vaba;

b)

enne käesoleva otsuse jõustumist antud abi, mis ei olnud kooskõlas otsusega 2005/842/EÜ ega olnud siseturuga kokkusobiv ja teavitamiskohustusest vaba, kuid täidab käesolevas otsuses sätestatud tingimusi, on siseturuga kokkusobiv ja eelneva teavitamise kohustusest vaba.