23.11.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 305/23

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1206/2011,

22. november 2011,

millega kehtestatakse õhusõidukite identifitseerimise nõuded seoses ühtse Euroopa taeva seirega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 552/2004 Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõime kohta (koostalitlusvõime määrus) (1), eriti selle artikli 3 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon volitas Eurocontroli 10. märtsi 2004. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus) (2), artikli 8 lõike 1 alusel antud volitused töötada välja Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgus teostatava seire toimimist ja koostalitlusvõimet käsitlevad nõuded. Käesolev määrus põhineb kõnealuste volituste alusel 9. juulil 2010. aastal koostatud aruandel.

(2)

Enne lennuliiklusteenuse osutamist tuleb kooskõlas Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (edaspidi „ICAO”) menetluskorraga seiresüsteemi kaudu kindlaks määrata individuaalse õhusõiduki tunnus.

(3)

Sujuva toimimise eelduseks on see, et instrumentaallennureeglite kohaselt kogu ühtse Euroopa taeva üldises lennuliikluses osalevaid individuaalseid õhusõidukeid on võimalik üheselt ja katkematult identifitseerida.

(4)

Praegu kasutatakse individuaalsete õhusõidukite identifitseerimiseks ICAO menetluskorra ja Euroopa piirkonna navigatsioonikava kohaselt määratud sekundaarradari transpondri kindlaid tunnuskoode (edaspidi „SSR-tunnuskoodid”).

(5)

Seoses lennuliikluse tihenemisega viimase kümnendi jooksul napib tipptundidel pidevalt vabu kindlaid SSR-tunnuskoode ning seega ei suudeta praegu tagada individuaalsete õhusõidukite identifitseerimist Euroopa õhuruumis.

(6)

Selleks et vähendada individuaalsete õhusõidukite identifitseerimiseks kasutatavate kindlate SSR-tunnuskoodide kogunõudlust, tuleks Euroopa taevaga piiritletud õhuruumiosas ühtselt ära kasutada esialgset operatiivvõimet identifitseerida õhusõidukeid allasaadetud õhusõidukitunnuse kaudu.

(7)

Kindlate SSR-tunnuskoodide optimaalse kasutatavuse tagamiseks peaksid aeronavigatsiooniteenuse osutajad, kellel puudub võimalus identifitseerida õhusõidukeid allasaadetud õhusõidukitunnuse abil, võtma kasutusele SSR-koodide täiustatud ja ühtlustatud automaatse määramissüsteemi.

(8)

Selleks et tagada instrumentaallennureeglite alusel toimuvas üldises lennuliikluses osalevate õhusõidukite identifitseerimiseks piisav hulk kindlaid SSR-tunnuskoode, tuleks kogu ühtses Euroopa taevas üle minna õhusõidukite identifitseerimisele allasaadetud õhusõidukitunnuse abil.

(9)

Kindlate SSR-tunnuskoodide vajaduse vähenemine allasaadetud õhusõidukitunnuse kasutamisel saavutatakse nii, kui integreeritud esmane lennuplaanide töötlemise süsteem suudab identifitseerida kokkulepitud märguandekoodi määramise nõuetele vastavaid lende, ning aeronavigatsiooniteenuse osutajatest, kes määravad kokkulepitud märguandekoode sellistele lendudele, olles eelnevalt identifitseerinud õhusõiduki allasaadetud õhusõidukitunnuse abil.

(10)

Allasaadetud õhusõidukitunnust saab üksnes kasutada identifitseerimaks individuaalseid õhusõidukeid, kui aeronavigatsiooniteenuse osutajad kasutavad asjakohaseid seireseadmeid, seireandmete töötlemise ja edastamise süsteeme, lennuandmete töötlemise süsteeme, õhk-maa-sidet ja maapealset sidet, lennujuhi kuvari funktsioone, ja näevad ette menetluskorra ja töötajate koolitamise.

(11)

See, mil määral aeronavigatsiooniteenuse osutajad suudavad tegelikult kasutada võimalust identifitseerida õhusõidukeid allasaadetud õhusõidukitunnuse abil ning vähendada nõudlust kindlate SSR-tunnuskoodide järele, sõltub allasaadetud õhusõidukitunnuse abil identifitseeritava õhusõiduki varustusest, sellest, kui mil määral katavad sellist identifitseerimisvõimalust pakkuvad seiresüsteemid kõnealuste õhusõidukite marsruudi, ning ka üldisest nõudest tagada õhusõidukite tõhus ja ohutu käitamine.

(12)

Selleks et vältida võimalikke vigu õhusõidukite identifitseerimisel, tuleks välja töötada hoiatussüsteem, mille abil lennujuhte teavitatakse juhtudest, mil rohkem kui ühele õhusõidukile on kogemata määratud üks ja sama SSR-tunnuskood.

(13)

Koostalitlusvõime ja sujuva toimimise saavutamisel on määrav tegur konkreetsete menetluste ühetaoline kohaldamine ühtse Euroopa taeva õhuruumis.

(14)

Liikmesriigid peavad kõik käesoleva määruse rakendamisest tulenevad vahendite ja teenustega seotud muudatused lisama ICAO Euroopa piirkonna navigatsioonikavale, kasutades selleks tavapärast muutmismenetlust.

(15)

Käesolev määrus ei hõlma sõjalisi operatsioone ega õppusi, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 1 lõikes 2.

(16)

Praeguste ohutustasemete säilitamiseks või tõstmiseks tuleks liikmesriikidelt nõuda selle tagamist, et asjaomased isikud teostavad ohutustaseme hindamise, mis muu hulgas hõlmab ohtude tuvastamist ning riskide hindamist ja vähendamist. Selleks et ühtlustatult rakendada neid protsesse käesoleva määrusega hõlmatud süsteemide suhtes, tuleb kindlaks määrata kõigi koostalitlusvõime- ja toimivusnõuetega seotud konkreetsed ohutusnõuded.

(17)

Määruse (EÜ) nr 552/2004 kohaselt peaksid koostalitlusvõimet käsitlevad rakenduseeskirjad kirjeldama konkreetseid vastavushindamismenetlusi, mida kasutatakse komponentide vastavuse või nende kasutuskõlblikkuse hindamiseks ning süsteemide kontrollimiseks.

(18)

Kui lennuliiklusteenuseid osutatakse eelkõige üldises lennuliikluses sõjaväe järelevalve all osalevatele õhusõidukile, võivad hankepiirangud käesoleva määruse järgimist takistada.

(19)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas ühtse taeva komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses kehtestatakse seireinfo pakkumise süsteemide, süsteemi komponentide ja nendega seotud menetluste suhtes kohaldatavad nõuded, et tagada individuaalsete õhusõidukite ühene ja katkematu identifitseerimine Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu piires.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse selliste seireahelate suhtes, mis koosnevad järgmisest:

a)

õhusõiduki pardal asuvad seiresüsteemi komponendid ja nendega seotud menetlused;

b)

maapealsed seiresüsteemid, süsteemi komponendid ja nendega seotud menetlused;

c)

lennuliiklusteenuste süsteemid ja menetlused, eelkõige lennuandmete töötlemise süsteemid, seireandmete töötlemise süsteemid ja nende süsteemide kasutajaliidesed;

d)

maapealsed sidesüsteemid ja õhk-maa-sidesüsteemid, nende komponendid ja seireandmete edastamisega seotud menetlused.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse kõikide instrumentaallennureeglite kohaselt üldises lennuliikluses osalevate lendude suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 551/2004 (3) artikli 1 lõikes 3 kindlaksmääratud õhuruumis.

Artikkel 3

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 2 sätestatud mõisteid.

Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   õhusõidukitunnus– tähtede või numbrite rühm või nende kombinatsioon, mis on identne õhusõiduki kutsungiga või millest tuletatakse õhusõiduki kutsung, mida kasutatakse õhk-maa-raadiosides ja õhusõidukitunnusena lennuliiklusteeninduse maapealses sides;

2)   SSR-tunnuskood– üks 4 096 sekundaarradari tunnuskoodist, mida saab edastada lennuki pardal asuva seiresüsteemi komponentide kaudu;

3)   kindel SSR-tunnuskood– neljast numbrist koosnev sekundaarradari tunnuskood, mille viimased kaks numbrit ei ole 00;

4)   allasaadetud õhusõidukitunnus– õhusõidukitunnus, mis edastatakse õhusõiduki pardal asuvate seiresüsteemi komponentide kaudu õhk-maa-sidekanali abil;

5)   märguandekood– erieesmärgil määratud individuaalne SSR-tunnuskood;

6)   ülelend– lend, mis siseneb piiritletud õhuruumi külgnevast sektorist, läbib asjaomase piiritletud õhuruumi ning väljub asjaomasest piiritletud õhuruumist väljaspool asuvasse külgnevasse sektorisse;

7)   saabuv lend– lend, mis siseneb piiritletud õhuruumi külgnevast sektorist, läbib asjaomase piiritletud õhuruumi ning maandub asjaomases piiritletud õhuruumis asuvas sihtpunktis;

8)   väljuv lend– lend, mis algab piiritletud õhuruumis asuvalt lennuväljalt, läbib asjaomase piiritletud õhuruumi ning kas maandub piiritletud õhuruumis asuval lennuväljal või väljub asjaomasest piiritletud õhuruumist väljaspool asuvasse külgnevasse sektorisse;

9)   käitaja– õhusõidukite käitamisega tegelev või kõnealust teenust pakkuv isik, organisatsioon või ettevõtja;

10)   koodiloetelu– dokument, milles on kindlaks määratud liikmesriikide vahel jagatud SSR-tunnuskoodid ja lennuliiklusteenindusüksused, mille liikmesriigid on heaks kiitnud ning mis on avaldatud ICAO Euroopa piirkonna navigatsioonikavas;

11)   koostoimiv seireahel– seireahel, kus seireandmeelementide kindlaksmääramiseks kasutatakse nii maapealseid kui ka õhusõiduki pardal asuvaid seiresüsteemi komponente;

12)   integreeritud esmane lennuplaanide töötlemise süsteem– Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrku kuuluv süsteem, mille kaudu osutatakse keskse lennuplaanide töötlemise ja levitamise teenuseid lennuplaanide vastuvõtmiseks, valideerimiseks ja levitamiseks käesoleva määrusega hõlmatud õhuruumis.

Artikkel 4

Toimivusnõuded

1.   Liikmesriigid, kes vastutavad lennuliiklusteenuse osutamise eest I lisas piiritletud õhuruumis, tagavad individuaalsete õhusõidukite identifitseerimise allasaadetud õhusõidukitunnuse abil järgmises mahus:

a)

vähemalt 50 % kõikidest konkreetse liikmesriigi piiritletud õhuruumis toimuvatest ülelendudest ning

b)

vähemalt 50 % konkreetse liikmesriigi piiritletud õhuruumi saabuvate ja sealt väljuvate lendude kombineeritud koguarvust.

2.   Aeronavigatsiooniteenuse osutajad tagavad, et hiljemalt 2. jaanuariks 2020 on koostoimiva seireahela kaudu võimalik individuaalseid õhusõidukeid identifitseerida allasaadetud õhusõidukitunnuse abil.

3.   Aeronavigatsiooniteenuse osutajad, kes kasutavad individuaalsete õhusõidukite identifitseerimiseks allasaadetud õhusõidukitunnust, tagavad kõikide II lisas sätestatud nõuete järgimise.

4.   Aeronavigatsiooniteenuse osutajad, kes kasutavad individuaalse õhusõiduki identifitseerimiseks kindlaid SSR-tunnuskoode väljaspool I lisas piiritletud õhuruumi, tagavad kõikide III lisas sätestatud nõuete järgimise.

5.   Aeronavigatsiooniteenuse osutajad tagavad järgmise:

a)

artikli 2 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud süsteemid võetakse kasutusele vastavalt vajadusele, et hõlbustada käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuete täitmist;

b)

artikli 2 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud süsteemid või menetlused võetakse kasutusele vastavalt vajadusele, et teavitada lennujuhte, kui sama SSR-tunnuskood määratakse kogemata mitmele õhusõidukile.

6.   Liikmesriigid tagavad järgmist:

a)

II lisa punktis 1 osutatud keskset lennuplaanide töötlemise ja levitamise teenuste süsteemi teavitatakse asjaomastest õhuruumiosadest, et hõlbustada käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 ning käesoleva lõike punktis b sätestatud nõuete täitmist;

b)

integreeritud esmane lennuplaanide töötlemise süsteem teavitab kõiki asjaomaseid aeronavigatsiooniteenuse osutajaid lendudest, mille puhul on võimalik kasutada punktis c osutatud märguandekoodi;

c)

liikmesriigid lepivad kokku ühtse märguandekoodi, mis antakse ainult sellistele õhusõidukitele, mille identifitseerimiseks kasutatakse allasaadetud õhusõidukitunnust, ja kooskõlastavad selle kolmandate Euroopa riikidega.

Artikkel 5

Ohutusnõuded

1.   Liikmesriigid tagavad, et enne artikli 2 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud praeguse süsteemi mis tahes muutmist või uute süsteemide kasutuselevõtmist teostavad asjaomased isikud ohutustaseme hindamise, mis muu hulgas hõlmab nii ohtude tuvastamist kui ka riskide hindamist ja vähendamist.

2.   Lõikes 1 nimetatud hindamiste ajal arvestatakse IV lisas sätestatud ohutusnõudeid miinimumnõuetena.

Artikkel 6

Komponentide vastavus või kasutuskõlblikkus

Enne määruse (EÜ) nr 552/2004 artiklis 5 osutatud EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkusdeklaratsiooni väljaandmist hindavad käesoleva määruse artikli 2 lõikes 1 osutatud süsteemide komponentide tootjad või nende ELis asutatud volitatud esindajad asjaomaste komponentide vastavust või kasutuskõlblikkust kooskõlas V lisas sätestatud nõuetega.

Nõuetele vastavana käsitatakse ka neid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 (4) kohaseid komponentide vastavushindamise sertifitseerimise protsesse, mis sisaldavad tõendeid käesoleva määruse toimivus- ja ohutusnõuetele vastavuse kohta.

Artikkel 7

Süsteemide vastavustõendamine

1.   Aeronavigatsiooniteenuse osutajad, kes on võimelised tõendama või on tõendanud oma vastavust VI lisas sätestatud tingimustele, tõendavad artikli 2 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud süsteemide vastavust VII lisa A osas sätestatud nõuetele.

2.   sellised Aeronavigatsiooniteenuse osutajad, kes ei ole suutelised tõendama oma vastavust VI lisas sätestatud tingimustele, sõlmivad allhankelepingu teavitatud asutusega, et korraldada artikli 2 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud süsteemide vastavustõendamist. Vastavustõendamine toimub kooskõlas VII lisa B osas sätestatud nõuetega.

3.   Nõuetele vastavana käsitatakse ka neid määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaseid süsteemide vastavustõendamise sertifitseerimise protsesse, mis sisaldavad tõendeid käesolevas määruse toimivus- ja ohutusnõuetele vastavuse kohta.

Artikkel 8

Lisanõuded aeronavigatsiooniteenuse osutajatele

1.   Aeronavigatsiooniteenuse osutajad tagavad, et kõik asjaomased töötajad on piisavalt teadlikud käesolevas määruses sätestatud nõuetest ning et nad on läbinud oma tööülesannete täitmiseks vajaliku koolituse.

2.   Aeronavigatsiooniteenuse osutajad:

a)

koostavad ja säilitavad lennutegevuse käsiraamatuid, mis sisaldavad vajalikke juhiseid ja teavet, et võimaldada kõigil asjaomastel töötajatel kohaldada käesolevat määrust;

b)

tagavad, et punktis a osutatud juhendid on kättesaadavad ja ajakohastatud ning et neid ajakohastatakse ja levitatakse vastavalt asjakohastele kvaliteedi- ning dokumendihalduse nõuetele;

c)

tagavad, et töömeetodid ja -kord vastavad käesolevale määrusele.

Artikkel 9

Lisanõuded käitajatele

1.   Käitajad võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et õhusõiduki pardal seireseadmeid käitavad ja hooldavad töötajad on teadlikud käesoleva määruse asjakohastest sätetest, et nad on läbinud oma tööülesannete täitmiseks vajaliku koolituse ning et juhised seireseadmete kasutamise kohta on õhusõiduki kabiinis kättesaadavad.

2.   Käitajad võtavad vajalikud meetmed, et tagada allasaadetud õhusõidukitunnuse olemasolu õhusõidukis, kui selle järgi tekib vajadus artikli 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tegevuse käigus.

3.   Käitajad tagavad et lõikes 4 osutatud allasaadetud õhusõidukitunnus kinnitatakse lennuplaani (millele on osutatud komisjoni määruse (EÜ) nr 1033/2006 (5) lisa punktis 2) punkti 7 „õhusõidukitunnus” kohaselt.

4.   Selliste õhusõidukite käitajad, kellel on võimalik lõikes 2 osutatud allasaadetud õhusõidukitunnust õhus olles muuta, tagavad, et kõnealust tunnust lennu jooksul ei muudeta, v.a juhul, kui seda nõuab aeronavigatsiooniteenuse osutaja.

Artikkel 10

Täiendavad nõuded liikmesriikidele

Liikmesriigid tagavad käesoleva määruse järgimise, sealhulgas asjakohase teabe avaldamise liikmesriigi aeronavigatsioonilise teabe kogumikus.

Artikkel 11

Erandid

1.   Lähenemisaladega seotud erijuhtudel, kui lennuliiklusteenuseid osutavad sõjaväeüksused või kui lennuliiklusteenuseid osutatakse sõjaväe kontrolli all ning kui hankepiirangud takistavad artikli 4 lõike 2 järgimist, teatavad liikmesriigid komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2017 kuupäeva, mil alustatakse allasaadetud õhusõidukitunnuse abil identifitseerimist käsitlevate nõuete järgimist, mida tuleb teha hiljemalt 2. jaanuaril 2025.

2.   Pärast võrgustiku haldusasutusega konsulteerimist ja mitte hiljem kui 31. detsembril 2018 võib komisjon vaadata läbi lõike 1 kohaselt teatatud erandid, mis võivad oluliselt mõjutada Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrku.

Artikkel 12

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 9. veebruarist 2012.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. november 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  ELT L 96, 31.3.2004, lk 26.

(2)  ELT L 96, 31.3.2004, lk 1.

(3)  ELT L 96, 31.3.2004, lk 20.

(4)  ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.

(5)  ELT L 186, 7.7.2006, lk 46.

I LISA

Artikli 4 lõikes 1 ja artikli 4 lõikes 4 osutatud õhuruum

Artikli 4 lõikes 1 ja artikli 4 lõikes 4 osutatud õhuruum hõlmab järgmisi lennuinfopiirkondi (FIR) ja ülemisi lennuinfopiirkondi (UIR):

1)

Viini lennuinfopiirkond;

2)

Praha lennuinfopiirkond;

3)

Brüsseli lennuinfopiirkond ja ülemine lennuinfopiirkond;

4)

Bordeaux, Bresti, Marseille, Pariisi ja Reimsi lennuinfopiirkond ning Prantsusmaa ülemine lennuinfopiirkond;

5)

Bremeni, Langeni ja Müncheni lennuinfopiirkond ning Hannoveri ja Reini ülemine lennuinfopiirkond;

6)

Ateena lennuinfopiirkond ja Hellase ülemine lennuinfopiirkond;

7)

Budapesti lennuinfopiirkond;

8)

Brindisi lennuinfopiirkond / ülemine lennuinfopiirkond, Milano lennuinfopiirkond / ülemine lennuinfopiirkond ja Rooma lennuinfopiirkond / ülemine lennuinfopiirkond;

9)

Amsterdami lennuinfopiirkond;

10)

Bukaresti lennuinfopiirkond.

II LISA

Artikli 4 lõikes 3 osutatud toimivusnõuded

1.

Keskset lennuplaanide töötlemise ja levitamise teenuste süsteemi teavitatakse õhuruumiosadest, kus individuaalsete õhusõidukite identifitseerimiseks kasutatakse allasaadetud õhusõidukitunnust, ning kõnealune teave registreeritakse integreeritud esmases lennuplaanide töötlemise süsteemis.

2.

Välja arvatud juhul, kui kohaldatakse üht punktis 3 sätestatud tingimustest, määratakse artikli 4 lõike 6 punkti c kohaselt kehtestatud märguandekood lahkuvale õhusõidukile või sellisele õhusõidukile, mille SSR-tunnuskoodi tuleb kooskõlas punktiga 6 muuta, kui järgmised tingimused on täidetud:

a)

allasaadetud õhusõidukitunnus vastab asjaomase õhusõiduki kohta lennuplaanis tehtud vastavale märkele;

b)

integreeritud esmase lennuplaanide töötlemise süsteem on teatanud, et õhusõidukile on võimalik määrata märguandekood.

3.

Märguandekoodi ei anta punktis 2 osutatud õhusõidukile juhul kui vähemalt üks järgmistest tingimustest on täidetud:

a)

aeronavigatsiooniteenuse osutaja on seoses maapealse seireseadme või -süsteemi planeerimata seisakuga rakendanud eriolukorra meetmeid, millega nähakse ette kindlate SSR-tunnuskoodide määramine;

b)

sõjaväe erakorraliste eriolukorra meetmete tõttu peab aeronavigatsiooniteenuse osutaja määrama kindlad SSR-tunnuskoodid;

c)

õhusõiduk, millele on võimalik määrata artikli 4 lõike 6 punkti c kohaselt kehtestatud märguandekood, lahkub punktis 1 osutatud õhuruumiosast või suunatakse sealt muul põhjusel välja.

4.

Õhusõidukitele, millele ei määrata artikli 4 lõike 6 punkti c kohaselt kehtestatud märguandekoodi, määratakse SSR-tunnuskood, mis on kooskõlas liikmesriikide heaks kiidetud ja kolmandate Euroopa riikidega kooskõlastatud koodiloeteluga.

5.

Pärast õhusõidukile SSR-tunnuskoodi määramist kontrollitakse esimesel võimalusel, kas piloodi sisestatud SSR-tunnuskood ühtib lennule määratud tunnuskoodiga.

6.

Naaberriikide aeronavigatsiooniteenuse osutajate poolt üle antud õhusõidukitele määratud SSR-tunnuskoode kontrollitakse automaatselt, et selgitada välja, kas kõnealuse tunnuskoodi kasutamine on vastavuses liikmesriikide heaks kiidetud ning kolmandate Euroopa riikidega kooskõlastatud koodiloeteluga.

7.

Selliste naaberriikide aeronavigatsiooniteenuse osutajatega, kes identifitseerivad individuaalseid õhusõidukeid kindlate SSR-tunnuskoodide kaudu, lepitakse kokku ametlik kord, mis hõlmab vähemalt järgmist:

a)

kohustus anda naaberriigi aeronavigatsiooniteenuse osutajatele üle õhusõidukid, mille kontrollitud kindel SSR-tunnuskood on määratud vastavalt liikmesriikide heaks kiidetud ning kolmandate Euroopa riikidega kooskõlastatud koodiloetelule;

b)

kohustus teavitada vastuvõtvaid lennuliiklusteenindusüksusi kõikidest õhusõiduki pardal asuvate seiresüsteemi komponentide töös tuvastatud kõrvalekalletest.

III LISA

Artikli 4 lõikes 4 osutatud toimivusnõuded

SSR-tunnuskoodide määramiseks kasutatavatel konkreetsetel süsteemidel peavad olema järgmised lennutehnilised võimalused:

a)

SSR-tunnuskoodid määrataks õhusõidukile automaatselt, järgides liikmesriikide heaks kiidetud ja kolmandate Euroopa riikidega kooskõlastatud koodiloetelu;

b)

Naaberriikide aeronavigatsiooniteenuse osutajate poolt üle antud õhusõidukitele määratud SSR-tunnuskoode kontrollitakse, et selgitada välja, kas kõnealuse tunnuskoodi kasutamine on vastavuses liikmesriikide heaks kiidetud ning kolmandate Euroopa riikidega kooskõlastatud koodiloeteluga;

c)

SSR-tunnuskoodid liigitatakse eri kategooriatesse, et tunnuskoode oleks võimalik diferentseeritult määrata;

d)

punktis c osutatud eri kategooria SSR-tunnuskoodid määratakse vastavalt lendude suunale;

e)

Sama SSR-tunnuskoodi võib samaaegselt määrata mitmele lennule, kui neid käitatakse konfliktivabades suundades.

IV LISA

Artiklis 5 osutatud nõuded

1.

Artikli 4 lõigetes 3 ja 4, artikli 4 lõike 5 punktis b ning artikli 4 lõikes 6 sätestatud toimivusnõuded.

2.

Artikli 9 lõigetes 1–4 sätestatud lisanõuded.

V LISA

Artikli 6 kohase komponentide vastavuse või kasutuskõlblikkuse hindamise nõuded

1.

Vastavustõendamine näitab komponentide vastavust käesoleva määruse alusel kohaldatavatele nõuetele või kasutuskõlblikkust ajal, kui need töötavad katsekeskkonnas.

2.

Vastavustõendamise menetlust juhib tootja, kes eelkõige:

a)

määrab kindlaks asjakohase katsekeskkonna;

b)

kontrollib, et katsekavas kirjeldatakse komponente katsekeskkonnas;

c)

kontrollib, et katsekava hõlmaks kõiki kohaldatavaid nõudeid;

d)

tagab tehnilise dokumentatsiooni ja testide kava järjepidevuse ja kvaliteedi;

e)

kavandab katsetamise korraldamise, personali, seadmed ja katseplatvormi konfiguratsiooni;

f)

korraldab kontrollid ja testid kooskõlas katsekavaga;

g)

koostab aruande kontrollide ja testide tulemuste kohta.

3.

Tootja tagab, et kõik artikli 6 kohased katsekeskkonda integreeritud komponendid vastavad käesoleva määruse nõuetele.

4.

Vastavuse või kasutuskõlblikkuse tõendamise rahuldava lõpetamise korral koostab tootja omal vastutusel EÜ deklaratsiooni vastavuse või kasutuskõlblikkuse kohta, tuues eelkõige välja käesoleva määruse nõuded, millele komponent vastab, ja selle kasutamistingimused kooskõlas määruse (EÜ) nr 552/2004 III lisa punktiga 3.

VI LISA

Artikli 7 lõigetes 1 ja 2 osutatud tingimused

1.

Aeronavigatsiooniteenuse osutajal peavad olema oma organisatsioonisisesed aruandemeetodid, millega tagatakse ja kinnitatakse erapooletust ja hindamise sõltumatust vastavustõendamise ajal.

2.

Aeronavigatsiooniteenuse osutaja peab tagama, et vastavustõendamisse kaasatud personal teeb kontrolle maksimaalse võimaliku professionaalse usaldusväärsuse ja tehnilise pädevusega ning on vaba igasugusest otsustusvõimet või kontrollide tulemusi mõjutada võivast survest ja stiimulitest, eriti rahalistest stiimulitest eelkõige sellistelt isikutelt või isikute rühmadelt, keda kontrollide tulemused mõjutavad.

3.

Aeronavigatsiooniteenuse osutaja peab tagama, et vastavustõendamisse kaasatud töötajatel on juurdepääs varustusele, mis võimaldab neil nõutavaid kontrolle nõuetekohaselt teostada.

4.

Aeronavigatsiooniteenuse osutaja peab tagama, et vastavustõendamisse kaasatud töötajatel on usaldusväärne tehniline ja kutsealane väljaõpe, rahuldavad teadmised vastavustõendamistega seotud nõuete kohta, piisav kogemus selles valdkonnas ning oskus koostada vastavustõendamist tõendavaid deklaratsioone, dokumente ja aruandeid.

5.

Aeronavigatsiooniteenuse osutaja peab tagama, et vastavustõendamisse kaasatud töötajad on võimelised tegema kontrolle erapooletult. Nende töötasu ei tohi sõltuda tehtud kontrollide arvust ega tulemustest.

VII LISA

A   OSA

Artikli 7 lõike 1 kohase süsteemide vastavustõendamise nõuded

1.

Artikli 2 lõike 1 punktides b, c ja d kirjeldatud süsteemide vastavustõendamisega näidatakse nende süsteemide vastavust käesoleva määruse koostalitlusvõime-, toimivus- ja ohutusnõuetele süsteemide käitamise konteksti peegeldavas keskkonnas.

2.

Artikli 2 lõike 1 punktides b, c ja d kirjeldatud süsteemide vastavust tõendatakse kooskõlas asjakohaste ja tunnustatud testimismeetoditega.

3.

Artikli 2 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud süsteemide vastavustõendamisel kasutatavatel testimisvahenditel peavad olema asjakohased funktsioonid.

4.

Artikli 2 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud süsteemide vastavustõendamisel koostatakse määruse (EÜ) nr 552/2004 IV lisa punkti 3 nõuete kohaselt tehniline toimik, mis sisaldab järgmisi osi:

a)

rakendamise kirjeldus;

b)

aruanne kontrollide ja testide kohta enne süsteemi kasutuselevõtmist.

5.

Aeronavigatsiooniteenuse osutaja juhib vastavustõendamist ja eelkõige:

a)

määrab kindlaks sobiva operatsioonilise ja tehnilise katsekeskkonna, mis peegeldab operatsioonilist keskkonda;

b)

kontrollib, et testide kavas kirjeldataks artikli 2 lõike 1 punktides b, c ja d kirjeldatud süsteemide integreerimist operatsioonilisse ja tehnilisse katsekeskkonda;

c)

kontrollib, et katsekava hõlmaks täielikult käesoleva määruse kohaldatavad toimivus- ja ohutusnõuded;

d)

tagab tehnilise dokumentatsiooni ja testide kava järjepidevuse ja kvaliteedi;

e)

kavandab testimise korraldamise, personali, seadmed ja testimissüsteemi konfiguratsiooni;

f)

korraldab kontrollid ja testid kooskõlas katsekavaga;

g)

koostab aruande kontrollide ja testide tulemuste kohta.

6.

Aeronavigatsiooniteenuse osutaja peab tagama, et toimivas katsekeskkonnas käitatud, artikli 2 lõike 1 punktides b, c ja d kirjeldatud süsteemid vastavad käesoleva määruse toimivus- ja ohutusnõuetele.

7.

Vastavuse tõendamise rahuldava lõpetamise korral koostavad aeronavigatsiooniteenuse osutajad süsteemide kohta EÜ vastavusdeklaratsiooni ja esitavad selle koos tehnilise toimikuga määruse (EÜ) nr 552/2004 artikli 6 kohaselt riiklikule järelevalveasutusele.

B   OSA

Artikli 7 lõike 2 kohase süsteemide vastavustõendamise nõuded

1.

Artikli 2 lõike 1 punktides b, c ja d kirjeldatud süsteemide vastavustõendamisega näidatakse nende süsteemide vastavust käesoleva määruse toimivus- ja ohutusnõuetele süsteemide käitamise konteksti peegeldavas keskkonnas.

2.

Artikli 2 lõike 1 puntides b, c ja d kirjeldatud süsteemide vastavust tõendatakse kooskõlas asjakohaste ja tunnustatud testimismeetoditega.

3.

Artikli 2 lõike 1 punktides b, c ja d kirjeldatud süsteemide vastavustõendamisel kasutatavatel testimisvahenditel peavad olema asjakohased funktsioonid.

4.

Artikli 2 lõike 1 punktides b, c ja d kirjeldatud süsteemide vastavustõendamisel koostatakse määruse (EÜ) nr 552/2004 IV lisa punkti 3 nõuete kohaselt tehniline toimik, mis sisaldab järgmisi osi:

a)

rakendamise kirjeldus;

b)

aruanne kontrollide ja testide kohta enne süsteemi kasutuselevõtmist.

5.

Aeronavigatsiooniteenuse osutaja määrab kindlaks sobiva operatsioonilise ja tehnilise katsekeskkonna, mis peegeldab operatsioonilist keskkonda, ning laseb teavitatud asutusel teha vastavustõendamise.

6.

Vastavustõendamist juhib teavitatud asutus, kes eelkõige:

a)

kontrollib, et testide kavas kirjeldataks artikli 2 lõike 1 punktides b, c ja d kirjeldatud süsteemide integreerimist operatsioonilisse ja tehnilisse katsekeskkonda;

b)

kontrollib, et katsekava hõlmaks täielikult käesoleva määruse kohaldatavad toimivus- ja ohutusnõuded;

c)

tagab tehnilise dokumentatsiooni ja testide kava järjepidevuse ja kvaliteedi;

d)

kavandab testimise korraldamise, personali, seadmed ja testimissüsteemi konfiguratsiooni;

e)

korraldab kontrollid ja testid kooskõlas katsekavaga;

f)

koostab aruande kontrollide ja testide tulemuste kohta.

7.

Teavitatud asutus peab tagama, et toimivas katsekeskkonnas käitatud, artikli 2 lõike 1 punktides b, c ja d kirjeldatud süsteemid vastavad käesoleva määruse toimivus- ja ohutusnõuetele.

8.

Vastavustõendamise rahuldava lõpetamise korral koostab teavitatud asutus tehtud toimingutega seotud vastavussertifikaadi.

9.

Seejärel koostab aeronavigatsiooniteenuse osutaja süsteemi kohta EÜ vastavusdeklaratsiooni ja esitab selle koos tehnilise toimikuga määruse (EÜ) nr 552/2004 artikli 6 kohaselt riiklikule järelevalveasutusele.