18.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 271/15


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1034/2011,

17. oktoober 2011,

lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste ohutusjärelevalve kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 691/2010

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 550/2004 aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (teenuse osutamise määrus), (1) eriti selle artiklit 4,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 551/2004 õhuruumi korraldamise ja kasutamise kohta ühtses Euroopa taevas (õhuruumi määrus), (2) eriti selle artiklit 6,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ, (3) eriti selle artiklit 8b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaselt peab komisjon, keda abistab Euroopa Lennundusohutusamet („amet”), võtma vastu asjakohased rakenduseeskirjad, et näha ette ohutusnõuded lennuliikluse korraldamise ohutusjärelevalve tõhusaks rakendamiseks. Määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklis 8b nõutakse, et välja töötada tulevad rakenduseeskirjad põhineksid Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 549/2004 (millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus)) (4) artikli 5 lõike 3 alusel vastu võetud määrustel. Kõnealune määrus põhineb komisjoni 8. novembri 2007. aasta määrusel (EÜ) nr 1315/2007, millega kehtestatakse lennuliikluse korraldamise ohutusjärelevalve ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2096/2005 (5).

(2)

On vaja täiendavalt määratleda pädevate asutuste roll ja funktsioonid, tuginedes määruse (EÜ) nr 216/2008, määruse (EÜ) nr 549/2004, määruse (EÜ) nr 550/2004 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 552/2004 (Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõime kohta (koostalitlusvõime määrus)) (6) sätetele. Need määrused hõlmavad aeronavigatsiooniteenuste ohutuse nõudeid. Kui vastutus aeronavigatsiooniteenuste ohutu pakkumise eest lasub teenuseosutajal, siis liikmesriigid peaksid tagama pädevate asutuste poolse tõhusa järelevalve.

(3)

Käesolev määrus ei peaks hõlmama määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 1 lõikes 2 ja määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 1 lõike 2 punktis c sätestatud sõjalisi operatsioone ega sõjalist väljaõpet.

(4)

Pädevad asutused peaksid teostama ohutusauditeid ja hindamist kooskõlas käesoleva määrusega ning määrustega (EÜ) nr 216/2008 ja (EÜ) nr 550/2004 ettenähtud nõuetekohase kontrolli ja ülevaatuse osana.

(5)

Pädevad asutused peaksid vajaduse korral kaaluma käesoleva määrusega ettenähtud ohutusjärelevalve rakendamist ka muudes järelevalve valdkondades, et teostada tõhusat ja ühtset järelevalvet.

(6)

Aeronavigatsiooniteenuste, samuti lennuliiklusvoo juhtimise ja õhuruumi korraldamise puhul kasutatakse funktsionaalseid süsteeme, mis võimaldavad lennuliikluse korraldamist. Seetõttu tuleks funktsionaalsete süsteemide muudatuste üle teostada ohutusjärelevalvet.

(7)

Pädevad asutused peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, kui süsteem või selle koostisosa ei vasta asjakohastele nõuetele. Sellega seoses ja eriti juhul, kui tuleb välja anda ohutuseeskirjad, peaksid pädevad asutused kaaluma määruse (EÜ) nr 552/2004 artiklis 5 või 6 nimetatud deklaratsiooni väljaandmisega seotud teavitatud asutusi kohustama teostama seoses kõnealuse tehnilise süsteemiga konkreetset uurimist.

(8)

Pädevate asutuste iga-aastaste ohutusjärelevalvet käsitlevate aruannetega suurendatakse ohutusjärelevalve läbipaistvust ja usaldusväärsust. Aruanded tuleks esitada komisjonile, ametile ja asjaomase pädeva asutuse määranud või asutanud liikmesriigile. Lisaks tuleks iga-aastaseid ohutusjärelevalvet käsitlevaid aruandeid kasutada seoses piirkondliku koostöö, määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaste standardimiskontrollide ja rahvusvahelise ohutusjärelevalve kontrolliga. Aruanded peaksid hõlmama asjakohast teavet, milles käsitletakse ohutusnäitajate kontrolli, kontrollitavate organisatsioonide vastavust kohaldatavatele ohutusnõuetele, ohutusauditikava, ohutusargumentide läbivaatamist, funktsionaalsete süsteemide muudatusi, mida kontrollitavad organisatsioonid on rakendanud vastavalt pädevate asutuste heakskiidetud menetlustele ja pädevate asutuste väljaantud ohutuseeskirjadele.

(9)

Määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 10 lõike 1 ja määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 2 lõike 4 kohaselt peaksid pädevad asutused võtma vajalikke meetmeid omavaheliseks tihedaks koostööks, et tagada piisav järelevalve selliste aeronavigatsiooniteenuse osutajate üle, kellel on ühe liikmesriigi käest saadud kehtiv sertifikaat, kuid kes samuti osutavad teise liikmesriigi vastutusalasse kuuluva õhuruumiga seotud teenuseid. Määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 15 kohaselt peaksid pädevad asutused eelkõige vahetama organisatsioonide ohutusjärelevalvega seotud asjakohast teavet.

(10)

Amet peaks täiendavalt hindama käesoleva määruse sätteid, eelkõige neid, mis on seotud muudatuste ohutusjärelevalvega, ning esitama arvamuse, kuidas kohandada neid muudatusi tervikliku süsteemse lähenemisviisiga, pidades silmas nende sätete integreerimist tulevasse tsiviillennundusohutuse ühtsesse regulatiivraamistikku ning sidusrühmade ja pädevate asutuste kogemusi. Ameti arvamus peaks lisaks aitama hõlbustada Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsioon (ICAO) riikliku ohutusprogrammi rakendamist liidus kõnealuse tervikliku süsteemse lähenemisviisi osana.

(11)

Mõnede määruses (EÜ) nr 551/2004 sätestatud võrgustiku funktsioonide ohutul täitmisel on vaja, et asjaomane üksus vastaks teatavatele ohutusnõuetele. Need nõuded, millega püütakse tagada, et selline üksus või organisatsioon tegutseb ohutult, on sätestatud komisjoni 7. juuli 2011. aasta määruses (EL) nr 677/2011, millega kehtestatakse lennuliikluse korraldamise (ATM) võrgustiku funktsioonide üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja muudetakse määrust (EL) nr 691/2010 (7). Need on organisatsiooni ohutusnõuded, mis on väga sarnased komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 1035/2011 (8) sätestatud üldnõuetega, kuid neid on kohandatud võrgustiku funktsioonide ohutusalaste kohustustega. Selleks et toetada terviklikku süsteemset lähenemisviisi tsiviillennunduse valdkonna ohutuseeskirjadele, tuleb kõnealuste nõuete täitmise üle teostada järelevalvet samal viisil kui aeronavigatsiooniteenuste osutajate üle.

(12)

Euroopa lennunduse reguleeriva raamistiku tuleviku kõrgetasemeline rühm tõi oma 2007. aasta juuli soovitustes esile vajaduse eristada regulatiivset järelevalvet teenuste pakkumisest või funktsioonide täitmisest. Kooskõlas selle põhimõttega sätestab määruse (EÜ) nr 551/2004 artikkel 6, et võrgustiku funktsioonide täitjaks nimetatud üksuse suhtes tuleb teostada asjakohast järelevalvet. Kuna määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 22a kohaselt teostab amet juba üleeuroopaliste lennuliikluse korraldajate ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate sõltumatut ohutusjärelevalvet, oleks Euroopa lennundusohutuspoliitikaga täielikult kooskõlas, kui ametile tehtaks ülesandeks toetada komisjoni samade ülesannete täitmisel seoses Euroopa võrgustiku funktsioonidega.

(13)

Seetõttu tuleb määrus (EÜ) nr 1315/2007 tunnistada kehtetuks.

(14)

Komisjoni 29. juuli 2010. aasta määrust (EL) nr 691/2010, millega kehtestatakse aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkuse kava ning muudetakse määrust (EÜ) nr 2096/2005, (9) tuleks muuta, et kohandada seda käesoleva määrusega.

(15)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas ühtse taeva komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja reguleerimisala

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded, mida tuleb kohaldada pädevate asutuste teostatava ohutusjärelevalve puhul seoses aeronavigatsiooniteenuste, lennuliikluse voogude juhtimise, üldist lennuliiklust hõlmava õhuruumi korralduse ja muude võrgustiku funktsioonidega.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse pädevate asutuste ja nende nimel tegutsevate kvalifitseeritud üksuste tegevuste suhtes, mis on seotud aeronavigatsiooniteenuste, lennuliikluse voogude juhtimise, õhuruumi korralduse ja muude võrgustiku funktsioonide ohutusjärelevalvega.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kohaldatakse määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 2 ja määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklis 3 sätestatud mõisteid. Määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 2 punktis 15 esitatud mõistet „sertifikaat” ei kasutata.

Lisaks kohaldatakse järgmisi mõisteid:

1)   „parandusmeede”– meede avastatud mittevastavuse kõrvaldamiseks;

2)   „funktsionaalne süsteem”– süsteemide, menetluste ja inimressursside ühendamine lennuliikluse korraldamiseks;

3)   „võrgustiku haldusasutus”– erapooletu ja pädev organ, kellele on usaldatud määruse (EÜ) nr 551/2004 artikli 6 lõike 2 või lõike 6 alusel kõnealuses artiklis ja käesolevas määruses kirjeldatud ülesannete täitmine;

4)   „võrgustiku funktsioonid”– määruse (EÜ) nr 551/2004 artiklis 6 kirjeldatud erifunktsioonid;

5)   „organisatsioon”– aeronavigatsiooniteenuse osutaja või lennuliikluse voogude juhtimise või õhuruumi korraldamisega tegelev või muid võrgustiku funktsioone täitev üksus;

6)   „protsess”– omavahel seotud või interaktiivsete tegevuste kogum, mis muundab sisendid väljunditeks;

7)   „ohutusargument”– näide ja tõestus, et funktsionaalse süsteemi kavandatud muudatust saab rakendada olemasoleva õigusliku raamistikuga kehtestatud eesmärkide ja standardite kohaselt ning kooskõlas ohutusnõuetega;

8)   „ohutusjuhis”– pädeva asutuse välja antud või kinnitatud dokument, millega määratakse meetmed, mida rakendada funktsionaalses süsteemis ohutuse taastamiseks, kui tõendid osutavad, et lennuliikluse ohutus võib vastasel juhul väheneda;

9)   „ohutuseesmärk”– kvalitatiivne või kvantitatiivne hinnang, milles määratletakse ohutegurite ilmnemise maksimaalne eeldatav sagedus või tõenäosus;

10)   „ohutusaudit”– pädeva asutuse poolt või nimel teostatud korrapärane ja sõltumatu kontroll, et määrata kindlaks, kas kogu ohutusalane tegevus või menetluste ja nende tulemuste, toodete või teenustega seotud osad vastavad ohutusalaste tegevuste nõuetele, kas neid rakendatakse tõhusalt ning kas need sobivad oodatavate tulemuste saavutamiseks;

11)   „regulatiivsed ohutusnõuded”– aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks või lennuliiklusvoo juhtimiseks ja õhuruumi korraldamiseks liidu või siseriiklike eeskirjadega kehtestatud nõuded, mis käsitlevad tehnilist ja tegevuspädevust, sobivust kõnealuste teenuste osutamiseks ja ülesannete täitmiseks, ohutusjuhtimist ja ohutussüsteeme ning nende koostisosasid ja seotud menetlusi;

12)   „ohutusnõue”– riski vähendamise meetmed, mis tulenevad teatava ohutuseesmärgi saavutamiseks ettenähtud riskide vähendamise strateegiast ning milleks võivad olla korraldus-, tegevus-, menetlus-, funktsiooni-, toimivus- ja koostalitlusvõimega seotud nõuded või keskkonnatingimused;

13)   „kontrollimine”– teatavate nõuete täitmise kinnitamine objektiivsete tõendite kontrollimise teel;

14)   „üleeuroopaline lennuliikluse korraldamine / aeronavigatsiooniteenus”– enamiku või kõigi liikmesriikide kasutajate jaoks kavandatud ja loodud tegevus, mis võib ulatuda ka kaugemale kui selle territooriumi õhuruum, kus aluslepingut kohaldatakse.

Artikkel 3

Pädevad järelevalveasutused

Käesoleva määruse tähenduses ja ilma, et see mõjutaks määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 7 lõike 8 ja määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 11 kohast aeronavigatsiooniteenuste osutajate sertifikaatide vastastikust tunnustamist, on pädevad järelevalveasutused:

a)

organisatsioonide jaoks, kelle põhitegevuskoht ja olemasolu korral ka registrijärgne asukoht asub mõnes liikmesriigis ja kes osutavad selle liikmesriigi territooriumil aeronavigatsiooniteenuseid: riiklik järelevalveasutus, kelle kõnealune liikmesriik on selleks nimetanud või sellena loonud;

b)

organisatsioonide jaoks, milles liikmesriikide vahel määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 2 kohaselt sõlmitud lepingute alusel on vastutus ohutusjärelevalve eest määratud teisiti kui punktis a: nende lepingute alusel nimetatud või asutatud pädevad asutused. Kõnealused lepingud peavad vastama määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 2 lõigete 3–6 nõuetele;

c)

organisatsioonide jaoks, kes osutavad lennuliikluse korraldamise / aeronavigatsiooniteenuseid selle territooriumi õhuruumis, mille suhtes aluslepingut kohaldatakse, ja kelle põhitegevuskoht ja olemasolu korral ka registrijärgne asukoht asub väljaspool kõnealust territooriumi: Euroopa Lennundusohutusamet („amet”);

d)

organisatsioonide jaoks, kes osutavad üleeuroopalisi lennuliikluse korraldamise / aeronavigatsiooniteenuseid ja täidavad ka kõiki muid võrgustiku funktsioone selle territooriumi õhuruumis, mille suhtes asutamislepingut kohaldatakse: amet.

Artikkel 4

Ohutusjärelevalve

1.   Pädevad asutused teostavad ohutusjärelevalvet aeronavigatsiooniteenuste ning lennuliiklusvoo juhtimise, õhuruumi korraldamise ja muude võrgustiku funktsioonide suhtes kohaldavate nõuete järelevalve osana, et jälgida kõnealuste tegevuste osutamise ohutust ja kontrollida kohaldatavate regulatiivsete ohutusnõuete ja nende rakenduskorra täitmist.

2.   Kokkuleppe sõlmimisel, mis hõlmab selliste organisatsioonide järelevalvet, kes tegelevad funktsionaalsete õhuruumiosadega, mis hõlmavad mitme liikmesriigi vastutusalasse kuuluvat õhuruumi, või kui tegemist on piiriülese teenuste osutamisega, määratlevad ja jagavad asjaomased liikmesriigid ohutusjärelevalve vastutusvaldkonnad viisil, millega tagatakse, et:

a)

käesoleva määruse sätete rakendamiseks on olemas konkreetsed vastutusalad;

b)

liikmesriikidel on ülevaade ohutusjärelevalve mehhanismist ja selle tulemustest;

c)

järelevalvet teostavate asutuste ja sertifitseerimisasutuse vahel on tagatud asjakohane teabevahetus.

Liikmesriigid vaatavad korrapäraselt läbi kokkuleppe ja selle tegeliku rakendamise, pidades eelkõige silmas saavutatud ohutusnäitajaid.

3.   Kokkuleppe sõlmimisel, mis hõlmab selliste funktsionaalsete õhuruumiosadega või piiriülese tegevusega tegelevate organisatsioonide järelevalvet, kus vähemalt ühe organisatsiooni pädevaks asutuseks on artikli 3 punkti b kohaselt amet, kooskõlastavad asjaomased liikmesriigid oma tegevuse ametiga, tagamaks et lõike 2 punktide a, b ja c tingimused on täidetud.

Artikkel 5

Ohutusnäitajate kontroll

1.   Pädevad asutused kontrollivad ja hindavad korrapäraselt saavutatud ohutuse taset, et määrata kindlaks, kas see vastab nende vastutusalas olevate õhuruumiosade suhtes kohaldatavatele regulatiivsetele ohutusnõuetele.

2.   Pädevad asutused kasutavad ohutuse kontrollimise tulemusi eelkõige selleks, et määrata kindlaks valdkonnad, kus regulatiivsete ohutusnõuete täitmist on vaja kontrollida esmajärjekorras.

Artikkel 6

Regulatiivsete ohutusnõuete järgimise kontrollimine

1.   Pädevad asutused kehtestavad protsessi, mille kaudu kontrollida:

a)

vastavust kohaldatavatele regulatiivsetele ohutusnõuetele (sh sertifikaadile lisatud ohutusalased tingimused) enne aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks vajaliku sertifikaadi väljastamist või uuendamist;

b)

määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 8 kohaselt välja antud määramisaktis sätestatud mis tahes ohutusalaste kohustuste täitmist;

c)

organisatsioonide pidevat vastavust kohaldatavatele regulatiivsetele ohutusnõuetele;

d)

ohutuseesmärkide, ohutusnõuete ja muude ohutusalaste tingimuste täitmist, mis on määratletud:

i)

deklaratsioonis süsteemide vastavustõendamise kohta, sealhulgas mis tahes asjakohases määruse (EÜ) nr 552/2004 kohaselt väljastatud deklaratsioonis süsteemi koostisosade vastavuse või kasutussobivuse kohta;

ii)

riski hindamise ja maandamise menetlustes, mis on ette nähtud aeronavigatsiooniteenuste, lennuliiklusvoo juhtimise, õhuruumi korraldamise ja võrgustiku haldusasutuse suhtes kohaldatavate regulatiivsete ohutusnõuetega;

e)

ohutuseeskirjade täitmist.

2.   Lõikes 1 osutatud protsess peab:

a)

põhinema dokumenteeritud korral;

b)

toetuma dokumentidele, millega antakse ohutusjärelevalve töötajatele nende ülesannete täitmiseks juhiseid;

c)

andma asjaomasele organisatsioonile teavet ohutusjärelevalve tulemuste kohta;

d)

põhinema artiklite 7, 9 ja 10 kohaselt teostatud ohutusaudititel ja läbivaatamistel;

e)

andma pädevatele asutustele tõendusmaterjali, mida on vaja, et võtta täiendavaid meetmeid, sealhulgas määruse (EÜ) nr 549/2004 artikliga 9, määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 7 lõikega 7 ja määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklitega 10, 25 ja 68 ettenähtud meetmed, juhul kui regulatiivseid ohutusnõudeid ei täideta.

Artikkel 7

Ohutusauditid

1.   Ohutusauditeid teostavad pädevad asutused või nende poolt volitatud kvalifitseeritud üksused.

2.   Lõikes 1 osutatud ohutusauditid peavad:

a)

andma pädevatele asutustele tõendusmaterjali kohaldatavate regulatiivsete ohutusnõuete ja nende rakenduskorra täitmise kohta, hinnates parandusmeetmete võtmise vajadust;

b)

olema sõltumatud organisatsiooni sisekontrollist ja moodustama osa organisatsiooni ohutus- või kvaliteedijuhtimise süsteemist;

c)

olema teostatud artikli 12 nõuete kohaselt kvalifitseeritud audiitorite poolt;

d)

kehtima kogu rakenduskorra või selle osade, menetluste, toodete või teenuste suhtes;

e)

kontrollima, kas:

i)

rakenduskord vastab regulatiivsetele ohutusnõuetele;

ii)

võetud meetmed vastavad rakenduskorrale;

iii)

võetud meetmete tulemused vastavad rakenduskorra oodatud tulemustele;

f)

viima parandusmeetmeteni mis tahes nõuetele mittevastavuse lõpetamiseks artikli 8 kohaselt.

3.   Rakendusmääruse (EL) nr 1035/2011 artikliga 8 ettenähtud kontrolliprogrammi raames kehtestavad ja ajakohastavad pädevad asutused vähemalt korra aastas ohutusauditikava, et:

a)

hõlmata kõiki ohutusega seotud valdkondi, keskendudes valdkondadele, kus on tekkinud probleeme;

b)

hõlmata kõik pädeva asutuse järelevalve all toimivad organisatsioonid, teenused ja võrgustiku funktsioonid;

c)

tagada, et auditid teostatakse vastavalt organisatsioonide tegevuste riskitasemele;

d)

tagada, et kahe aasta jooksul teostatakse piisavalt auditeid kontrollimaks, kas kõik kõnealused organisatsioonid järgivad kohaldatavaid regulatiivseid ohutusnõudeid kõigis olulistes valdkondades;

e)

tagada parandusmeetmete rakendamise kontroll.

4.   Pädevad asutused võivad muuta eelnevalt kavandatud auditite ulatust ja teha vajaduse korral täiendavaid auditeid.

5.   Pädevad asutused otsustavad, milliseid menetlusi, elemente, teenuseid, funktsioone, tooteid, asukohti ja tegevusi tuleb ettenähtud ajavahemiku jooksul auditeerida.

6.   Auditi käigus tehtud märkused ja nõuetele mittevastavused dokumenteeritakse. Kõik mittevastavused tuleb tõendada ja määratleda vastavalt kohaldatavatele regulatiivsetele ohutusnõuetele ja nende rakenduskorrale, mille suhtes auditit teostati.

7.   Koostatakse auditeerimisaruanne, mis hõlmab üksikasju mittevastavuste kohta.

Artikkel 8

Parandusmeetmed

1.   Pädevad asutused teatavad auditi tulemustest auditeeritud organisatsioonile ja nõuavad samal ajal parandusmeetmete võtmist, et lõpetada tuvastatud mittevastavus, ilma et see piiraks kohaldatavate regulatiivsete ohutusnõuetega ettenähtud täiendavate meetmete võtmist.

2.   Auditeeritud organisatsioonid määravad kindlaks mittevastavuste lõpetamiseks vajalikud parandusmeetmed ja nende rakendamise ajavahemiku.

3.   Pädevad asutused hindavad auditeeritud organisatsiooni määratud parandusmeetmeid ja samuti nende rakendamist ning kinnitavad need, kui need on hinnangu kohaselt mittevastavuse lõpetamiseks piisavad.

4.   Auditeeritud organisatsioonid võtavad kasutusele pädevate asutuste kinnitatud parandusmeetmed. Kõnealused parandusmeetmed ja nende järelmeetmed tuleb rakendada pädevate asutuste kinnitatud ajavahemiku jooksul.

Artikkel 9

Funktsionaalsete süsteemide muutuste ohutusjärelevalve

1.   Oma funktsionaalses süsteemis tehtavate ohutusega seotud muudatuste üle otsustades kasutab organisatsioon ainult asjaomaste pädevate asutuste kinnitatud menetlusi. Lennuliiklus-, side-, navigatsiooni- või jälgimisteenuste osutajate puhul kinnitavad asjaomased pädevad asutused kõnealused menetlused rakendusmääruse (EL) nr 1035/2011 kohaselt.

2.   Organisatsioonid teatavad asjaomastele pädevatele asutustele kõigist ohutusega seotud kavandatud muudatustest. Sel eesmärgil kehtestavad pädevad asutused siseriiklike õigusnormide kohaselt asjakohased haldusmenetlused.

3.   Kui ei kohaldata artiklit 10, võivad organisatsioonid rakendada teatatud muudatuse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud menetluste kohaselt.

Artikkel 10

Kavandatud muudatuste läbivaatamise kord

1.   Pädevad asutused vaatavad läbi ohutusargumendid, mis on seotud uue funktsionaalse süsteemiga või organisatsiooni kavandatud muudatustega olemasolevas funktsionaalses süsteemis, kui:

a)

rakendusmääruse (EL) nr 1035/2011 II lisa punkti 3.2.4 kohaselt teostatud tõsiduse hindamisel määratakse ohutegurite võimaliku mõju tõsidusastmeks 1 või 2, või

b)

muudatuste rakendamiseks on vaja kehtestada uued lennundusstandardid.

Kui pädevad asutused leiavad, et on vaja läbi vaadata alapunktides a ja b hõlmamata olukorrad, teatavad nad organisatsioonile, et teatatud muudatustega seotud ohutusnäitajad vaadatakse läbi.

2.   Läbivaatamist teostatakse vastavalt uue funktsionaalse süsteemi või olemasolevas funktsionaalses süsteemis tehtavate muudatuste riskitasemele.

Läbivaatamine peab:

a)

toimuma dokumenteeritud korra alusel;

b)

toetuma dokumentidele, millega antakse ohutusjärelevalve töötajatele nende ülesannete täitmiseks juhiseid;

c)

võtma arvesse kavandatud muudatustega seotud ohutuseesmärke, ohutusnõudeid ja muid ohutusalaseid tingimusi, mis on kindlaks määratud:

i)

määruse (EÜ) nr 552/2004 artiklis 6 osutatud deklaratsioonides süsteemide vastavustõendamise kohta;

ii)

määruse (EÜ) nr 552/2004 artiklis 5 osutatud deklaratsioonides koostisosade vastavuse või kasutuskõlblikkuse kohta või

iii)

kohaldatavate regulatiivsete ohutusnõuete kohaselt kehtestatud riski hindamise ja vähendamise dokumentides;

d)

vajaduse korral määratlema muudatuste rakendamisega seotud täiendavad ohutusalased tingimused;

e)

hindama esitatud ohutusargumentide vastuvõetavust, võttes arvesse järgmist:

i)

ohutegurite kindlakstegemine;

ii)

järjepidevus tõsidusastmete määramisel;

iii)

ohutuseesmärkide põhjendatus;

iv)

ohutusnormide ja muude määratletud ohutusalaste tingimuste põhjendatus, tõhusus ja rakendatavus;

v)

tõendamine, et ohutuseesmärke, ohutusnorme ja muid ohutusalaseid tingimusi täidetakse jätkuvalt;

vi)

tõendamine, et ohutusargumentide väljatöötamise menetlus vastab kohaldatavatele ohutusnõuetele;

f)

kontrollima menetlusi, mida organisatsioonid kasutavad ohutusargumentide väljatöötamiseks seoses uue funktsionaalse süsteemiga või kavandatavate muudatustega olemasolevas funktsionaalses süsteemis;

g)

hindama vajadust kontrollida pidevat vastavust nõuetele;

h)

tegema vajalikku koostööd lennukõlblikkuse ja -tegevuse ohutusjärelevalvet teostavate asutustega;

i)

teatama kavandatavate muudatuste vastuvõtmisest (vajaduse korral teatavatel tingimustel) või tagasilükkamisest koos põhjendustega.

3.   Läbivaatamisel kaalutud muudatuste rakendamise peavad heaks kiitma pädevad asutused.

Artikkel 11

Kvalifitseeritud üksused

1.   Kui pädev asutus otsustab volitada kvalifitseeritud üksust tegema käesoleva määruse kohaseid ohutusauditeid või läbivaatamisi, tagab ta, et määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 3 või määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 13 kohaste kvalifitseeritud üksuste hulgast ühe väljavalimiseks kasutatud kriteeriumid hõlmavad järgmist:

a)

kvalifitseeritud üksusel on varasemaid kogemusi lennundusüksuste ohutuse hindamisel;

b)

kvalifitseeritud üksus ei ole samal ajal kaasatud asjaomase organisatsiooni ohutus- või kvaliteedijuhtimise süsteemi sisetegevustesse;

c)

kõik ohutusauditite või läbivaatamistega seotud töötajad on nõuetekohaselt koolitatud ja kvalifitseeritud ning vastavad käesoleva määruse artikli 12 lõikes 3 sätestatud kvalifikatsioonikriteeriumidele.

2.   Kvalifitseeritud üksus nõustub võimalusega, et teda auditeerib pädev asutus või selle poolt volitatud organ.

3.   Pädevad asutused peavad registrit kvalifitseeritud üksuste kohta, kes on nende nimel volitatud teostama ohutusauditeid või läbivaatamisi. Registris kajastatakse vastavust lõikes 1 sätestatud nõuetele.

Artikkel 12

Ohutusjärelevalvealane suutlikkus

1.   Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et pädevatel asutustel oleks vajalik suutlikkus teostada kõigi nende järelevalve alla kuuluvate organisatsioonide ohutusjärelevalvet, sealhulgas piisavalt vahendeid käesolevas määruses määratletud ülesannete täitmiseks.

2.   Pädevad asutused koostavad ja ajakohastavad iga kahe aasta järel hinnangu inimressursside kohta, mida on vaja käesoleva määrusega ettenähtud menetluste analüüsil põhineva ohutusjärelevalve teostamiseks ja kõnealuste menetluste rakendamiseks.

3.   Pädevad asutused tagavad, et kõik ohutusjärelevalvega tegelevad isikud on pädevad nõutud ülesannete täitmiseks. Sellega seoses peavad nad:

a)

määratlema ja dokumenteerima hariduse, koolituse, tehnilised ja/või rakenduslikud teadmised, kogemused ja kvalifikatsiooni, mida on vaja nende struktuuri raames ohutusjärelevalvega seotud iga ametikoha tööülesannete täitmiseks;

b)

tagama nende struktuuri raames ohutusjärelevalvega tegelevatele töötajatele erikoolituse;

c)

tagama, et ohutusauditeid teostavad töötajad, sealhulgas kvalifitseeritud üksuste töötajad, vastavad pädeva asutuse määratletud kvalifikatsioonikriteeriumidele. Kriteeriumid hõlmavad:

i)

teadmisi ja arusaamist aeronavigatsiooniteenuste osutamise, lennuliiklusvoo juhtimise, õhuruumi korraldamise ja muude võrgustiku funktsioonidega seotud nõuetest, mille täitmise kontrollimiseks teostatakse ohutusauditeid;

ii)

hindamismeetodite kasutamist;

iii)

auditi korraldamiseks vajalikke oskusi;

iv)

audiitorite pädevuse tõendamist hindamise teel või muul vastuvõetaval viisil.

Artikkel 13

Ohutuseeskirjad

1.   Pädevad asutused annavad välja ohutuseeskirjad, kui nad on funktsionaalses süsteemis tuvastanud ohuolukorra, mille likvideerimiseks on vaja võtta viivitamatult meetmeid.

2.   Ohutuseeskirjad edastatakse asjaomastele organisatsioonidele ja need sisaldavad vähemalt järgmist teavet:

a)

ohuolukorra määratlemine;

b)

ohustatud funktsionaalse süsteemi määratlemine;

c)

vajalikud meetmed ja nende põhjendus;

d)

tähtaeg, mille jooksul vajalikud meetmed tuleb viia vastavusse ohutuseeskirjadega;

e)

ohutuseeskirjade jõustumise kuupäev.

3.   Pädevad asutused edastavad ohutuseeskirjade koopia ametile ja teistele asjaomastele pädevatele asutustele, eelkõige funktsionaalse süsteemi ohutusjärelevalvega seotud asutustele, ning komisjonile.

4.   Pädevad asutused kontrollivad kohaldavate ohutuseeskirjade täitmist.

Artikkel 14

Ohutusjärelevalve register

Pädevad asutused võimaldavad või säilitavad juurdepääsu ohutusjärelevalvega seotud asjakohasele registrile, sealhulgas ohutusauditite aruannetele ja muudele ohutusalastele dokumentidele, mis on seotud sertifikaatidega, määramistega, muudatuste ohutusjärelevalvega, ohutuseeskirjadega ja kvalifitseeritud üksuste kasutamisega.

Artikkel 15

Ohutusjärelevalve aruandlus

1.   Pädevad asutused koostavad igal aastal ohutusjärelevalvearuande käesoleva määruse kohaselt võetud meetmete kohta. Ohutusjärelevalve aastaaruanne hõlmab muu hulgas järgmist teavet:

a)

pädeva asutuse organisatsiooniline ülesehitus ja menetluskord;

b)

sellise liikmesriigi vastutusalasse kuuluv õhuruum, kes lõi või nimetas pädeva asutuse (kui see on olemas) ja pädeva asutuse järelevalve alla kuuluvad organisatsioonid;

c)

kvalifitseeritud üksused, kes on volitatud teostama ohutusauditeid;

d)

pädeva asutuse olemasolevad vahendid;

e)

pädeva asutuse teostatud ohutusjärelevalvemenetluste käigus tuvastatud mis tahes ohutusalased küsimused.

2.   Liikmesriigid kasutavad määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 12 kohaselt komisjonile esitatavate aastaaruannete koostamisel pädevate asutuste koostatud aruandeid.

Ohutusjärelevalve aastaaruanne tehakse kättesaadavaks funktsionaalsete õhuruumiosadega seotud liikmesriikidele, ametile ja rahvusvaheliste kokkulepete kohaste programmide või tegevuste puhul, et jälgida või auditeerida aeronavigatsiooniteenuste, lennuliiklusvoo juhtimise, õhuruumi korraldamise ja muude võrgustiku funktsioonide ohutusjärelevalve rakendamist.

Artikkel 16

Teabevahetus pädevate asutuste vahel

Pädevad asutused võtavad meetmed, et teha määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklite 10 ja 15 ning määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 2 lõike 4 kohaselt tihedat koostööd ja vahetada mis tahes asjakohast teavet, et tagada kõigi piiriüleseid teenuseid osutavate või ülesandeid täitvate organisatsioonide ohutusjärelevalve.

Artikkel 17

Üleminekusätted

1.   Määruse (EÜ) nr 1315/2007 alusel enne käesoleva määruse jõustumist algatatud menetlusi hallatakse vastavalt käesoleva määrusele.

2.   Nende organisatsioonide ohutusjärelevalve eest vastutanud liikmesriigi asutus, kelle suhtes vastavalt artiklile 3 on pädevaks asutuseks amet, annab nende organisatsioonide ohutusjärelevalve teostamise ülesande ametile üle 12 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumiskuupäevast, v.a võrgustiku haldusasutuse ohutusjärelevalve, mille teostamine tuleb vajaduse korral komisjonile, keda abistab amet, üle anda käesoleva määruse jõustumiskuupäeval.

Artikkel 18

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1315/2007 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 19

Määruse (EL) nr 691/2010 muutmine

Määruse (EL) nr 691/2010 IV lisa punkti 1.1 alapunkt e asendatakse järgmisega:

„e)

komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1034/2011 (10) artiklites 7, 8 ja 14 osutatud riikliku järelevalveasutuse ohutusaruanded ning samuti parandusmeetmete kavades sisalduvad riikliku järelevalveasutuse aruanded kindlaksmääratud ohutusalaste puudujääkide kõrvaldamise kohta;

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. oktoober 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 96, 31.3.2004, lk 10.

(2)  ELT L 96, 31.3.2004, lk 20.

(3)  ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.

(4)  ELT L 96, 31.3.2004, lk 1.

(5)  ELT L 291, 9.11.2007, lk 16.

(6)  ELT L 96, 31.3.2004, lk 26.

(7)  ELT L 185, 15.7.2011, lk 1.

(8)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 23.

(9)  ELT L 201, 3.8.2010, lk 1.

(10)  ELT L 271, 18.10.2011, lk 15.”