15.6.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 157/1 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 543/2011,
7. juuni 2011,
millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 3 teist lõiku, artiklit 103h, artikli 121 punkti a, artikleid 127, 134, artikli 143 punkti b, artikleid 148, 179, artikli 192 lõiget 2, artiklit 194 ja artikli 203a lõiget 8 koostoimes artikliga 4,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määrusega (EÜ) nr 1234/2007 on kehtestatud põllumajandusturgude ühine korraldus, mis hõlmab ka puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektorit. |
(2) |
Puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektorit hõlmavad rakenduseeskirjad on sätestatud komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määruses (EÜ) nr 1580/2007 (millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris) (2). Kõnealust määrust on muudetud mitu korda. Selguse huvides on asjakohane kõik rakenduseeskirjad ja kogemustest lähtuvalt tehtud vajalikud muudatused koondada uude määrusesse ning tunnistada kehtetuks määrus (EÜ) nr 1580/2007. |
(3) |
Puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektori toodete jaoks tuleks kehtestada turustusaastad. Kuna nendes sektorites ei ole enam abikavasid, mille puhul järgitakse asjaomaste toodete saagikoristustsükleid, võib kõik turustusaastad ühtlustada, et need oleks vastavuses kalendriaastaga. |
(4) |
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 113 lõike 1 punktidega b ja c on komisjonil lubatud ette näha vastavalt puu- ja köögivilja ning töödeldud puu- ja köögivilja turustamisstandardid. Kõnealuse määruse artikli 113a lõikega 1 on ette nähtud, et puu- ja köögiviljasektori tooteid, mis on mõeldud tarbijale värskelt müümiseks, võib turustada üksnes siis, kui need on veatud ja standardse turustuskvaliteediga ning kui on osutatud nende päritoluriik. Kõnealuse sätte rakendamise ühtlustamiseks on asjakohane kehtestada ja näha ette kõigi värskete puu- ja köögiviljade üldise turustamisstandardi üksikasjad. |
(5) |
Tuleks vastu võtta konkreetsed turustamisstandardid kõnealuste toodete jaoks, mille puhul on normi kehtestamine vajalik selle asjakohasuse tõttu, mille hindamisel on võetud arvesse eelkõige seda, milliste toodetega kaubeldakse väärtuseliselt kõige enam, toetudes Euroopa Komisjoni Comexti võrdlusandmebaasis rahvusvahelist kaubandust käsitlevatele andmetele. |
(6) |
Üksikutele toodetele konkreetsete turustamisstandardite kehtestamisel peaksid kõnealused normid vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni vastuvõetud normidele, et vältida asjatuid kaubandustõkkeid. Kui Euroopa Liidu tasandil ei ole konkreetseid turustamisstandardeid vastu võetud, tuleks need lugeda üldisele turustamisstandardile vastavaks juhul, kui toodete valdaja on võimeline tõendama, et tooted vastavad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni kõigile kohaldatavatele normidele. |
(7) |
Tuleks ette näha erandid ja vabastused turustamisstandardite kohaldamisest teatavate toimingute puhul, mis on kas väga tähtsusetud ja/või spetsiifilised või toimuvad turustusahela alguses või kuivatatud puu- ja köögivilja ning töötlemiseks ettenähtud toodete puhul. Kuna mõned tooted küpsevad loomulikult ja on oht, et need võivad rikneda, peaks nende puhul olema lubatud vähene värskuse ja turdumuse vähenemine, tingimusel et need ei kuulu ekstraklassi. Teatavad tooted, mis ei ole tavaliselt müümisel terved, tuleks vabastada üldisest turustamisstandardist, mille alusel seda muidu nõutaks. |
(8) |
Turustamisstandarditega nõutava teabe üksikasjad peaksid olema pakendile ja/või märgisele selgelt märgitud. Selleks et vältida pettusi ja tarbija eksitamist, peaksid turustamisstandarditega nõutava teabe üksikasjad olema tarbijale kättesaadavad enne ostu sooritamist; eelkõige kehtib see kaugmüügi suhtes, mille puhul on kogemused näidanud, et on olemas pettuse oht ja turustamisstandarditega pakutava tarbijakaitse vältimise oht. |
(9) |
Vastuseks teatavate tarbijate nõudmistele tulevad turule eri liiki puu- ja köögivilju sisaldavad pakendid. Aus kaubandus nõuab, et samas pakendis müüdavad puu- ja köögiviljad on ühtlase kvaliteediga. Toodete puhul, mille jaoks Euroopa Liidu standardeid ei ole vastu võetud, saab seda tagada üldsätetele tuginedes. Tuleks sätestada märgistamisnõuded samas pakendis olevate eri liiki puu- ja köögivilja segude jaoks. Need nõuded peaksid olema turustamisstandarditega kehtestatud nõuetest leebemad, et võtta arvesse eelkõige vaba ruumi märgisel. |
(10) |
Selleks et tagada kontrollide nõuetekohane ja tõhus läbiviimine, peaksid arved ja saatedokumendid, välja arvatud tarbijatele ettenähtud dokumendid, sisaldama turustamisstandardites sisalduvat teatavat põhiteavet. |
(11) |
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 113a lõikega 4 ettenähtud riskianalüüsi tulemustel põhinevate valikuliste kontrollide jaoks on vaja sätestada selliste kontrollide üksikasjalikud eeskirjad. Eelkõige tuleks toodete valikul rõhutada riskianalüüsi olulisust. |
(12) |
Iga liikmesriik peaks määrama kontrolliasutused, kes vastutavad vastavuskontrollide läbiviimise eest igal turustusetapil. Üks nendest asutustest peaks vastutama kõigi teiste ametisse määratud asutuste vaheliste kontaktide ja koostöö eest. |
(13) |
Kuna ettevõtjaid ja nende põhiandmeid käsitlev teave on liikmesriikide poolt koostatava analüüsi jaoks hädavajalik, on igas liikmesriigis vaja koostada puu- ja köögiviljadega kauplevate ettevõtjate andmebaas. Selleks et kõik turustusketis osalejad oleksid hõlmatud ning õiguskindlus tagatud, tuleks vastu võtta ettevõtja üksikasjalik määratlus. |
(14) |
Vastavuskontrollid tuleks läbi viia proovide võtmise teel ning keskenduda tuleks ettevõtjatele, kelle valduses on kaupu, mis kõige tõenäolisemalt ei vasta normidele. Võttes arvesse siseturgude iseärasusi, peaksid liikmesriigid kehtestama eeskirjad, millega nähakse ette eelkõige teatavatesse kategooriatesse kuuluvate ettevõtjate kontroll. Läbipaistvuse huvides tuleks kõnealustest eeskirjadest teatada komisjonile. |
(15) |
Liikmesriigid peaksid tagama, et puu- ja köögivilja eksport kolmandatesse riikidesse vastab turustamisstandarditele ja et need on kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni värske puu- ja köögivilja ning kuiva ja kuivatatud puuvilja standardimist käsitleva Genfi Protokolliga ja OECD puu- ja köögivilja rahvusvaheliste standardite kohaldamist käsitleva kavaga. |
(16) |
Puu- ja köögivilja import kolmandatest riikidest peaks olema kooskõlas turustamisstandardite või nendega samaväärsete normidega. Vastavuskontrollid tuleb seetõttu läbi viia enne nende kaupade sisenemist Euroopa Liidu tolliterritooriumile, välja arvatud väikeste partiide puhul, mida kontrolliasutused peavad madala riskiga kaubaks. Rahuldavaid vastavustagatisi andvate kolmandate riikide puhul võivad ekspordieelse kontrolli läbi viia nende kolmandate riikide kontrolliasutused. Sellise võimaluse kohaldamisel peaksid liikmesriigid korrapäraselt hindama kolmandate riikide kontrolliasutuste teostatud ekspordieelse kontrolli tõhusust ja kvaliteeti. |
(17) |
Töötlemiseks ettenähtud puu- ja köögiviljad ei pea nendele turustamisstandarditele vastama, seega tuleks tagada, et kõnealuseid tooteid ei müüda värskete toodete turul. Sellised tooted peaksid olema nõuetekohase märgisega. |
(18) |
Turustamisstandarditele vastavuse kontrolli läbinud puu- ja köögivilja suhtes tuleb kohaldada samasugust kontrolli kõikidel turustusetappidel. Selleks tuleks kohaldada UNECE soovitatud kontrollisuuniseid, mis on kooskõlas vastavate OECD soovitustega. Tuleks siiski sätestada jaemüügietapis läbiviidava kontrolli erikord. |
(19) |
Tuleks kehtestada sätted tootjaorganisatsioonide tunnustamiseks nende poolt taotletud toodete puhul. Kui tunnustust taotletakse üksnes töötlemiseks ettenähtud toodete puhul, tuleks tagada, et neid tõepoolest tarnitakse töötlemiseks. |
(20) |
Tootjaorganisatsioonid peaksid olema võimalikult stabiilsed, et aidata saavutada puu- ja köögivilja korra eesmärke ning tagada tootjaorganisatsioonide püsiv ja tulemuslik toimimine. Seetõttu peaks tootjaorganisatsiooni liikmelisusel tootja jaoks olema miinimumtähtaeg. Liikmelisusest loobumise etteteatamistähtajad ja jõustumiskuupäevad peaksid kehtestama liikmesriigid. |
(21) |
Tootjaorganisatsiooni peamine ja oluline tegevus peaks seonduma tarnetele ja turustamisele keskendumisega. Tootjaorganisatsioonidel tuleks siiski lubada teataval määral tegeleda ka teiste ärilist või muud laadi tegevustega. |
(22) |
Tootjaorganisatsioonide vahelist koostööd tuleks soodustada, lubades põhitegevuse või muude tegevuste arvestusest välja jätta teiselt tunnustatud tootjaorganisatsioonilt ostetud puu- ja köögivilja turustamise. Kui tootjaorganisatsioon on tunnustatud toote eest, mille puhul on nõutud tehniliste vahendite hankimine, tuleks neid tehnilisi vahendeid lubada hankida tootjaorganisatsiooni liikmete või tütarettevõtete kaudu või allhanke korras. |
(23) |
Tootjaorganisatsioonid võivad olla osanikud tütarettevõtetes, mis aitavad suurendada nende liikmete toodangu lisandväärtust. Sellise turustatud toodangu väärtuse arvutamiseks tuleks kehtestada eeskirjad. Selliste tütarettevõtete põhitegevused peaksid olema samad nagu tootjaorganisatsiooni põhitegevused pärast kohandamiseks ettenähtud üleminekuperioodi. |
(24) |
Tuleks kehtestada üksikasjalikud eeskirjad määrusega (EÜ) nr 1234/2007 ettenähtud tootjaorganisatsioonide liitude, riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide ja tootjaorganisatsioonide riikidevaheliste liitude tunnustamise ja toimimise kohta. Järjepidevuse huvides peaksid need eeskirjad kajastama võimalikult suures ulatuses tootjaorganisatsioonide poolt kehtestatud eeskirju. |
(25) |
Tarnete koondumise soodustamiseks tuleks toetada olemasolevate tootjaorganisatsioonide ühinemist uuteks organisatsioonideks, kehtestades selleks eeskirjad liitunud tootjaorganisatsioonide rakenduskavade liitmiseks. |
(26) |
Austades põhimõtteid, mille kohaselt tootjaorganisatsioon peab olema loodud tootjate algatusel ja olema nende järelevalve all, peaks lubama liikmesriikidel kehtestada muude füüsiliste või juriidiliste isikute tootjaorganisatsiooni ja/või tootjaorganisatsioonide liitude liikmeks võtmise tingimused. |
(27) |
Selle tagamiseks, et tootjaorganisatsioon esindab tegelikult tootjate nõutavat miinimumarvu, peaksid liikmesriigid võtma meetmeid kindlustamaks, et liikmete vähemus, kes võib anda suurema osa tootjaorganisatsiooni toodangust, selle juhtimises ja tegevuses põhjendamatult ei domineeri. |
(28) |
Et võtta arvesse erinevaid tootmis- ja turustustingimusi Euroopa Liidus, peaksid liikmesriigid sätestama tunnustuskava esitanud tootjarühmade eeltunnustamise teatavad tingimused. |
(29) |
Selliste stabiilsete tootjaorganisatsioonide asutamise soodustamiseks, kes on võimelised püsivalt kaasa aitama puu- ja köögivilja korra eesmärkide saavutamisele, tuleks eeltunnustus anda ainult neile tootjarühmadele, kes tõendavad, et nad suudavad kindlaksmääratud tähtaja jooksul täita kõik tunnustamisnõuded. |
(30) |
Tuleks ette näha teavet käsitlevad sätted, mille tootjarühmad peavad tunnustuskavades esitama. Tootjarühmadele tunnustamise tingimuste parema täitmise võimaldamiseks on vaja lubada muudatuste tegemist tunnustuskavadesse. Selleks tuleks kehtestada sätted, mille kohaselt on igal liikmesriigil võimalik nõuda tootjarühmadelt puuduste kõrvaldamist, et kindlustada kava rakendamine. |
(31) |
Tootjarühm võib vastata tunnustamise tingimustele enne tunnustuskava täitmist. Tuleks sätestada, et sellised rühmad võivad esitada tunnustuse taotluse koos rakendamiskavade projektidega. Järjepidevuse huvides peab tootjarühmale sellise tunnustuse andmine tähendama tema tunnustuskava lõpetamist ning ettenähtud toetuse andmine tuleks lõpetada. Kuna investeeringute rahastamine kestab mitu aastat, võib investeeringutoetust saavad investeeringud üle kanda rakenduskavadesse. |
(32) |
Tootjarühmade asutamise ja haldustoimingute kulude katteks ettenähtud toetussüsteemi laitmatu rakendamise hõlbustamiseks peaks antav toetus olema kindlasummaline toetus. Eelarvepiirangute tõttu tuleks kindlasummalisele toetusele kehtestada ülemmäär. Lisaks sellele tuleks erineva suurusega tootjarühmade erinevaid rahalisi vajadusi arvesse võttes kohandada ülemmäära vastavalt tootjarühmade turustatavale toodangu väärtusele. |
(33) |
Järjepidevuse ja tunnustatud tootjarühma staatusele sujuva ülemineku huvides tuleks tootjarühmade suhtes kohaldada samu tootjaorganisatsioonide peamist tegevust ja nende turustatud toodangu väärtust käsitlevaid eeskirju. |
(34) |
Ühinemise korral tuleks võimaldada toetuse andmist ühinemise tulemusel tekkinud tootjarühmale selleks, et võtta arvesse uute tootjarühmade rahalisi vajadusi ja et tagada toetuskava nõuetekohane kohaldamine. |
(35) |
Rakenduskavadele antava toetuse kasutamise võimaldamiseks tuleks selgelt määratleda tootjaorganisatsioonide turustatud toodang, sealhulgas täpsustada, milliseid tooteid võib arvesse võtta ja millise turustusetapi ajal toodangu väärtus arvutatakse. Kontrollimise eesmärgil ja lihtsuse huvides on asjakohane kasutada töötlemiseks ettenähtud puu- ja köögivilja väärtuse arvutamiseks kindlat määra, mis vastab põhitoote, nimelt töötlemiseks ettenähtud puu- ja köögivilja väärtusele, ning tegevustele, mis ei ole tegelikud töötlemistegevused. Kuna töödeldud puu- ja köögivilja tootmiseks vajatavad puu- ja köögiviljamahud erinevad märkimisväärselt tooterühmiti, tuleks neid erinevusi kajastada kohaldatavates kindlates määrades. Juhul kui töötlemiseks ettenähtud puu- ja köögivili on töödeldud maitsetaime- ja paprikapulbriks, on asjakohane töötlemiseks ettenähtud puu- ja köögivilja väärtuse arvutamiseks kehtestada kindel määr, mis vastab üksnes põhitoote väärtusele. Aastaste kõikumiste või ebapiisava teabe korral tuleks võimaldada ka turustatava toodangu arvutamise lisameetodeid. Kava väärkasutuse vältimiseks ei tohiks tootjaorganisatsioonidel üldiselt olla lubatud kava kestuse jooksul võrdlusperioodide kehtestamise metoodikat muuta. |
(36) |
Töötlemiseks ettenähtud puu- ja köögivilja turustatud toodangu väärtuse uuele arvutamissüsteemile sujuva ülemineku tagamiseks ei tohiks uus arvutamismeetod 20. jaanuariks 2010 heakskiidetud rakenduskavasid mõjutada, ilma et see piiraks võimalust muuta kõnealuseid rakenduskavasid vastavalt määruse (EÜ) nr 1580/2007 artiklitele 65 ja 66. Samal põhjusel tuleks turustatud toodangu väärtus pärast kõnealust kuupäeva heakskiidetud rakenduskavade võrdlusperioodiks arvutada uute eeskirjade kohaselt. |
(37) |
Abi nõuetekohase kasutamise tagamiseks tuleks sätestada eeskirjad rakendusfondide ning liikmete rahaliste sissemaksete haldamiseks, võimaldades võimalikult suurt paindlikkust, tingimusel, et kõik tootjad võivad kasutada rakendusfondi ning võivad demokraatlikult osaleda rakendusfondi kasutamist käsitlevate otsuste tegemisel. |
(38) |
Tuleks ette näha sätted, millega kehtestatakse säästvate rakenduskavade riikliku strateegia ja keskkonnaalase tegevuse riikliku raamistiku ulatus ja struktuur. Selle eesmärk on rahaliste vahendite eraldamise optimeerimine ning strateegia kvaliteedi parandamine. |
(39) |
Tuleks sätestada rakenduskavade esitamise ja heakskiitmise kord ning tähtajad, et pädevad asutused saaksid teavet asjakohaselt hinnata ning meetmeid kavadega hõlmata või neist välja jätta. Kuna kavasid hallatakse aasta kaupa, tuleks sätestada, et enne teatavat kuupäeva kinnitamata kavad tuleks üheks aastaks edasi lükata. |
(40) |
Järgmise aasta rakenduskavasid tuleks muuta aasta kaupa, et neid saaks kohandada, võttes arvesse uusi tingimusi, mida ei saanud ette näha kava esialgse esitamise ajal. Lisaks peaks olema võimalik muuta meetmeid ja rakendusfondi suurust kava täitmise aasta jooksul. Kinnitatud kavade üldeesmärkide säilimiseks peaksid kõikide selliste muudatuste suhtes kehtima teatavad piirangud ja tingimused, mille määratlevad liikmesriigid ja mis hõlmavad kohustust teatada muudatustest pädevatele asutustele. |
(41) |
Finants- ja õiguskindluse tagamiseks tuleks koostada loetelu toimingutest ja kuludest, mida ei tohi hõlmata rakenduskavadega. |
(42) |
Et vältida investeeringu kasuliku ea jooksul organisatsiooniga suhted katkestanud eraõigusliku poole põhjendamatut rikastumist, tuleks üksikutesse põllumajandusettevõtetesse investeerimise suhtes kehtestada sätted, mis võimaldavad organisatsioonil investeeringu jääkväärtuse tagasi nõuda, olenemata sellest, kas investeeringu omanik on liige või organisatsioon. |
(43) |
Abikava nõuetekohase kohaldamise tagamiseks tuleks kindlaks määrata abitaotlustes esitatav teave ning abi maksmise kord. Rahavoogudega seotud raskuste vältimiseks peaks tootjaorganisatsioonide jaoks kehtestama ettemaksete süsteemi koos asjakohaste tagatistega. Sarnastel põhjustel peaks juba kantud kulude hüvitamise jaoks olema võimalik kasutada alternatiivset süsteemi. |
(44) |
Puu- ja köögivilja tootmismahtu ei ole võimalik täpselt prognoosida ning need on tooted, mis riknevad kiiresti. Ülejääk turul, isegi kui see ei ole väga suur, võib turgu oluliselt häirida. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 1 lõike 1 punktis i osutatud toodete suhtes tuleks kehtestada üksikasjalikud sätted riskide juhtimise ja vältimise meetmete ulatuse ja kohaldamise kohta. Kõnealused eeskirjad peaksid võimaluse korral tagama paindlikkuse ja kiire kohaldamise kriisiolukordades ning seega tuleks liikmesriikidel ja nende tootjaorganisatsioonidel võimaldada ise otsuseid vastu võtta. Eeskirjadega tuleks siiski takistada kuritarvitamist ja nendega tuleks ette näha teatavate meetmete kasutuse piirangud, sh rahastamise valdkonnas. Samuti tuleks sellega tagada fütosanitaar- ja keskkonnanõuete nõuetekohane täitmine. |
(45) |
Seoses turult kõrvaldamistega tuleks vastu võtta üksikasjalikud eeskirjad meetme võimaliku tähtsuse arvesse võtmiseks. Eelkõige tuleks koostada eeskirjad suuremat toetust hõlmava süsteemi kohta turult kõrvaldatud puu- ja köögivilja jaoks, mida jagatakse heategevusorganisatsioonide ja teatavate muude asutuste ja institutsioonide kaudu tasuta humanitaarabina. Tasuta jagamise hõlbustamiseks on asjakohane ette näha võimalus lubada heategevusorganisatsioonidel ja -institutsioonidel küsida turult kõrvaldatud toodete lõppsaajatelt sümboolset tasu juhul, kui kõnealused tooted on läbinud töötlemistoimingu. Lisaks tuleks kehtestada turult kõrvaldamiseks antava toetuse piirmäär, selle tagamiseks, et turult kõrvaldamisest ei saaks püsiv alternatiivne väljund toodete turuleviimise asemel. Selles kontekstis on nende toodete puhul, mille jaoks on nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määruse (EÜ) nr 2200/96 (puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohta) (3) V lisas kehtestatud turult kõrvaldamise liidupoolse hüvitise piirmäärad, asjakohane neid määrasid jätkuvalt kasutada, neid samal ajal teatatavas ulatuses suurendades, võttes arvesse asjaolu, et neid kõrvaldamisi nüüd kaasrahastatakse. Teiste toodete puhul, mille puhul ei ole kogemused veel näidanud ülemääraste kõrvaldamiste ohtu, on asjakohane liikmesriikidel endil lubada toetuse piirmäärad kindlaks määrata. Kõigil juhtudel on aga sarnastel kaalutlustel asjakohane kehtestada kvantitatiivne kõrvaldamiste piirväärtus toote ja tootjaorganisatsiooni kohta. |
(46) |
Tuleks võtta vastu üksikasjalikud eeskirjad riikliku finantsabi kohta, mida liikmesriigid võivad anda Euroopa Liidu piirkondades, kus tootjate organiseerituse tase on eriti madal; eeskirjades peaks olema esitatud ka sellise madala organiseerituse taseme määratlus. Tuleks ette näha sellise riigiabi heakskiidu ning sellise abi liidupoolse tagasimaksmise heakskiitmist ja summat käsitlev kord ning tagasimakse ulatus. Kõnealune kord peaks kajastama hetkel kohaldatavat korda. |
(47) |
Tuleks vastu võtta üksikasjalikud eeskirjad, eelkõige menetlussätted, tingimuste kohta, mille alusel võib puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide või selliste organisatsioonide liitude väljaantud eeskirju laiendada kõikidele teatavas majanduspiirkonnas asuvatele tootjatele. Kui toodangut müüakse enne selle koristamist, tuleks täpsustada, millised eeskirjad laienevad vastavalt tootjatele ja ostjatele. |
(48) |
Õunte impordi jälgimiseks ja tagamaks, et õunte impordi märkimisväärne suurenemine suhteliselt lühikese aja jooksul ei jääks märkamata, on CN-koodi 0808 10 80 alla kuuluvate õunte impordilitsentside süsteem 2006. aastal kehtestatud üleminekukorrana. Vahepeal on välja töötatud õunte impordi uued ja täpsed jälgimisvahendid, mis on ettevõtjate jaoks lihtsam kui praegune litsentsisüsteem. Seepärast tuleks CN-koodi 0808 10 80 alla kuuluvate õunte praegune impordilitsentside esitamise kohustuse kohaldamine lähiajal lõpetada. |
(49) |
Tuleks vastu võtta üksikasjalikud eeskirjad puu- ja köögiviljade hindade süsteemi kohta piiril. Kuna enamik selliseid kergesti riknevaid puu- ja köögivilju tarnitakse komisjonimüügiks, tekitab see erilisi raskusi nende väärtuse määramisel. Tuleks kehtestada piiril kehtiva hinna arvutamise võimalikud meetodid, mille põhjal imporditud tooted klassifitseeritakse ühises tollitariifistikus. Eelkõige tuleks kindlad impordiväärtused kehtestada toodete keskmiste hindade kaalutud keskmise põhjal ning tuleks ette näha erisäte olukorraks, kui teatavat päritolu toodete hinnad ei ole kättesaadavad. Tuleks ette näha tagatise esitamine teatavas olukorras süsteemi nõuetekohase kohaldamise tagamiseks. |
(50) |
Tuleks vastu võtta üksikasjalikud eeskirjad sellise imporditollimaksu kohta, mida on lisaks ühise tollitariifistikuga ettenähtud imporditollimaksule võimalik kehtestada teatavate toodete suhtes. Täiendava tollimaksu võib kehtestada juhul, kui asjakohaste toodete impordimaht ületab toodete ja kohaldamisaegade lõikes määratud käivitusläve. Euroopa Liidu poole teele saadetud kaubad on vabastatud täiendavast tollimaksust ja seepärast tuleks selliste kaupade jaoks kehtestada erisätted. |
(51) |
Tuleks ette näha käimasolevate programmide ja kavade asjakohane jälgimine ja hindamine nende tõhususe ja tulemuslikkuse hindamiseks nii tootjaorganisatsioonide kui ka liikmesriikide poolt. |
(52) |
Tuleks kehtestada sätted käesoleva määruse rakendamiseks vajaliku teavitamise liigi, vormi ja vahendite kohta. Kõnealused sätted peaksid hõlmama tootjate ja tootjaorganisatsioonide poolt liikmesriikidele ja liikmesriikide poolt komisjonile edastatavaid teateid, samuti hilinenud või ebatäpsete teadete esitamisest tulenevaid tagajärgi. |
(53) |
Tuleks kehtestada meetmed, milles käsitletakse käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 1234/2007 nõuetekohase kohaldamise tagamiseks vajalikke kontrolle ning tuvastatud eeskirjade eiramise suhtes kohaldatavaid asjakohaseid sanktsioone. Kõnealused meetmed peaksid hõlmama nii liidu tasandil kehtestatavaid erikontrolle ja -sanktsioone kui ka siseriiklikke lisakontrolle ja -sanktsioone. Kontrollid ja sanktsioonid peaksid olema hoiatavad, tõhusad ja proportsionaalsed. Tootjate õiglase kohtlemise tagamiseks tuleks kehtestada eeskirjad ilmse vea, vääramatu jõu ja muude erandjuhtude lahendamiseks. Ühtlasi tuleks kehtestada eeskirjad kunstlikult loodud eriolukordade jaoks, et vältida neist saadavat kasu. |
(54) |
Tuleks vastu võtta sätted sujuva ülemineku tagamiseks eelmiselt süsteemilt, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 2200/96, nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määruses (EÜ) nr 2201/96 (töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste turu ühise korralduse kohta) (4) ja nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määruses (EÜ) nr 2202/96 (millega kehtestatakse teatavate tsitrusviljade tootjatele ühenduse toetuskava), (5) uuele süsteemile, mis on sätestatud nõukogu 26. septembri 2007. aasta määruses (EÜ) nr 1182/2007 (millega kehtestatakse puu- ja köögiviljasektori erieeskirjad, muudetakse direktiive 2001/112/EÜ ja 2001/113/EÜ ning määrusi (EMÜ) nr 827/68, (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96, (EÜ) nr 2826/2000, (EÜ) nr 1782/2003 ja (EÜ) nr 318/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2202/96), (6) järgnevalt määruses (EÜ) nr 1234/2007 ja määruses (EÜ) nr 1580/2007 ning seejärel käesolevas määruses ja selleks, et rakendada määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 203a sätestatud üleminekusätteid. |
(55) |
Selleks et piirata õunte impordilitsentsisüsteemi tühistamise mõjusid kaubavoogudele, tuleks jätkata määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikli 134 kohaldamist kuni 31. augustini 2011. |
(56) |
Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I JAOTIS
SISSEJUHTAVAD SÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisala ja kasutatavad mõisted
1. Käesolevas määruses kehtestatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektori kohta.
Käesoleva määruse II ja III jaotist kohaldatakse siiski üksnes määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 1 lõike 1 punktis i osutatud toodete suhtes ja selliste toodete suhtes, mis on ette nähtud üksnes töötlemiseks.
2. Määruses (EÜ) nr 1234/2007 kasutatud mõistetel on käesolevas määruses sama tähendus, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.
Artikkel 2
Turustusaastad
Puu- ja köögivilja ning töödeldud puu- ja köögivilja turustusaastad kestavad 1. jaanuarist 31. detsembrini.
II JAOTIS
TOODETE KLASSIFITSEERIMINE
I PEATÜKK
Üldsätted
Artikkel 3
Turustamisstandardid; toodete valdajad
1. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 113a lõike 1 nõuded on üldine turustamisstandard. Üldise turustamisstandardi üksikasjad on sätestatud käesoleva määruse I lisa A osas.
Puu- ja köögiviljad, mis ei ole hõlmatud konkreetse turustamisstandardiga, vastavad üldisele turustamisstandardile. Kui toodete valdaja suudab tõendada, et tooted vastavad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni vastuvõetud kõigile kohaldatavatele standarditele, loetakse asjaomaseid tooteid üldisele turustamisstandardile vastavaks.
2. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 113 lõike 1 punktis b osutatud konkreetsed turustamisstandardid on sätestatud käesoleva määruse I lisa B osas järgmiste toodete suhtes:
a) |
õunad, |
b) |
tsitrusviljad, |
c) |
kiivid, |
d) |
salat, kähar endiivia ja eskariool, |
e) |
virsikud ja nektariinid, |
f) |
pirnid, |
g) |
maasikad, |
h) |
paprikad, |
i) |
lauaviinamarjad, |
j) |
tomatid. |
3. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 113a lõike 3 kohaldamisel on toodete valdaja iga füüsiline või juriidiline isik, kelle tegelikus valduses on asjaomased tooted.
Artikkel 4
Erandid ja vabastused turustamisstandardite kohaldamisel
1. Erandina määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 113a lõikest 3 ei nõuta turustamisstandarditele vastavust järgmiste toodete puhul:
a) |
eeldusel, et toodetele on selgelt märgitud sõnad „töötlemiseks ettenähtud” või „loomatoiduks” või muu samaväärne väljend, tooted, mis on
|
b) |
tooted, mille tootja annab oma põllumajandusettevõttest tarbijale isiklikuks kasutamiseks; |
c) |
tunnustatud konkreetses piirkonnas, mille kohta komisjon on liikmesriigi taotluse põhjal määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 osutatud korras vastu võtnud otsuse ja mida müüakse selle piirkonna jaekaubanduses üldtuntud traditsiooniliste tarbimistavade alusel kohalikuks tarbimiseks; |
d) |
tooted, mida on kärbitud või tükeldatud, mis on „tarbimisvalmis” või „sobivad toiduvalmistamiseks”. |
e) |
määruse (EÜ) nr 1234/2007 I lisa IX osa artikli 1 lõike 1 punkti i kohaselt puu- ja köögiviljadena klassifitseeritud taimede seemnete idandamisel saadud söödavate võrsetena turustatavad tooted. |
2. Erandina määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 113a lõikest 3 ei nõuta konkreetses tootmispiirkonnas vastavust turustamisstandarditele järgmiste toodete puhul:
a) |
tooted, mida kasvataja müüb või tarnib ettevalmistus- ja pakkimiskohtadesse või ladudesse või mis tema põllumajandusettevõttest sinna veetakse; ning |
b) |
tooted, mis veetakse ladudest ettevalmistus- ja pakkimiskohtadesse. |
3. Erandina määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 113a lõikest 3 võivad liikmesriigid teha erandeid konkreetsete turustamisstandardite kohaldamisest selliste toodete suhtes, mis esitatakse jaemüügiks tarbijale isikliku kasutamise otstarbel ja millele on märgitud sõnad „toode ettenähtud töötlemiseks” või muu samaväärne väljend ning mis on ette nähtud muuks töötlemiseks kui käesoleva artikli lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud töötlemine.
4. Erandina määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 113a lõikest 3 võivad liikmesriigid teha erandeid turustamisstandardite kohaldamisest selliste toodete suhtes, mida tootja müüb lõpptarbijale isiklikuks kasutamiseks turgudel, mis on ette nähtud ainult liikmesriigi poolt määratletud tootmispiirkonna tootjatele.
5. Erandina määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 113a lõikest 3 seoses konkreetsete turustamisstandarditega võib puu- ja köögiviljal, mis ei kuulu ekstraklassi, esineda lähetamisjärgsetel etappidel vähest värskuse ja turdumuse vähenemist ning nende valmimisastmest või riknemisohust põhjustatud vähest kvaliteedi halvenemist.
6. Erandina määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 113a lõikest 3 ei nõuta vastavust üldisele turustamisstandardile järgmiste toodete puhul:
a) |
CN-koodi 0709 59 alla kuuluvad metsaseened, |
b) |
CN-koodi 0709 90 40 alla kuuluvad kapparid, |
c) |
CN-koodi 0802 11 10 alla kuuluvad mõrumandlid, |
d) |
CN-koodi 0802 12 alla kuuluvad kooritud mandlid, |
e) |
CN-koodi 0802 22 alla kuuluvad kooritud sarapuupähklid, |
f) |
CN-koodi 0802 32 alla kuuluvad kooritud kreeka pähklid, |
g) |
CN-koodi 0802 90 50 alla kuuluvad piiniapähklid |
h) |
CN-koodi 0802 50 00 alla kuuluvad pistaatsiad, |
i) |
CN-koodi 0802 60 00 alla kuuluvad makadaamiapähklid, |
j) |
CN-koodi 0802 90 20 alla kuuluvad pekanipähklid, |
k) |
CN-koodi 0802 90 85 alla kuuluvad muud pähklid, |
l) |
CN-koodi 0803 00 90 alla kuuluvad kuivatatud jahubanaanid, |
m) |
CN-koodi 0805 alla kuuluvad kuivatatud tsitrusviljad, |
n) |
CN-koodi 0813 50 31 alla kuuluvad troopiliste pähklite segud, |
o) |
CN-koodi 0813 50 39 alla kuuluvad muude pähklite segud, |
p) |
CN-koodi 0910 20 alla kuuluv safran. |
7. Liikmesriigi pädevale asutusele esitatakse tõendid selle kohta, et lõike 1 punktis a ja lõikes 2 osutatud tooted vastavad sätestatud tingimustele, eriti kavatsetava kasutuse osas.
Artikkel 5
Teabe üksikasjad
1. Käesoleva peatüki kohaselt nõutavad teabe üksikasjad peavad olema esitatud loetavalt ja nähtavalt pakendi ühel küljel, kas trükitud otse pakendile või pakendi lahutamatu osa moodustavale märgisele või kinnitatud pakendi külge.
2. Lahtiselt veetavate ja otse transpordivahendile laaditud kaupade puhul kantakse lõikes 1 osutatud teabe üksikasjad kaupade saatelehele või saatelehele, mis on transpordivahendis asetatud nähtavasse kohta.
3. Sidevahendi abil sõlmitud lepingute puhul, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/7/EÜ (7) artikli 2 lõikes 1, nõutakse turustamisstandarditele vastavuse tagamiseks, et kõnealused teabe üksikasjad on kättesaadavad enne ostu sooritamist.
4. Arvetel ja saatedokumentidel, välja arvatud tarbijatele ettenähtud kviitungid, on märgitud asjaomase toote nimetus ja päritoluriik ning vajaduse korral toote klass, sort või kaubanduslik tüüp, juhul kui seda nõutakse konkreetse turustamisstandardi puhul, või asjaolu, et toode on ette nähtud töötlemiseks.
Artikkel 6
Teabe üksikasjad jaemüügietapis
1. Jaemüügietapis peavad käesoleva peatüki kohaselt nõutavad teabe üksikasjad olema loetavad ja nähtavad. Tooteid võib esitada müügiks tingimusel, et jaemüüja esitab nähtaval kohal toote juures ja loetavalt ning sellisel viisil, et tarbijat ei eksitataks, teabe üksikasjad päritoluriigi ning vajaduse korral klassi ja sordi või kaubandusliku tüübi kohta.
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/13/EÜ (8) kohaselt kinnispakendis kaupadele tuleb lisaks turustamisstandarditega ettenähtud teabele märkida ka netokaal. Tükikaupa müüdavate toodete puhul ei kohaldata netokaalu märkimise nõuet, kui ühikute arv on väljastpoolt selgelt nähtav ja kergesti loendatav või kui see on märgisel osutatud.
Artikkel 7
Segud
1. Pakendeid netokaaluga kuni viis kilogrammi, mis sisaldavad eri liiki puu- ja köögivilju, võib turustada, kui:
a) |
tooted on ühtlase kvaliteediga ning iga asjaomane toode vastab asjakohasele konkreetsele turustamisstandardile või, juhul kui tootele ei ole kehtestatud konkreetset turustamisstandardit, üldisele turustamisstandardile; |
b) |
pakendid on vastavalt käesolevale peatükile nõuetekohaselt märgistatud ning |
c) |
segu ei ole niisugune, mis võiks tarbijat eksitada. |
2. Lõike 1 punkti a nõudeid ei kohaldata selliste segus sisalduvate toodete puhul, mis ei ole määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 1 lõike 1 alapunktis i osutatud puu- ja köögiviljasektorite tooted.
3. Kui segus sisalduvad puu- ja köögiviljad on pärit rohkem kui ühest liikmesriigist või kolmandast riigist, võib asjaomaste päritoluriikide täisnimed asendada ühega järgmistest märgetest:
a) |
„Euroopa Liidust pärit puu- ja köögivilja segu”, |
b) |
„väljastpoolt Euroopa Liitu pärit puu- ja köögivilja segu”, |
c) |
„Euroopa Liidust pärit ja väljastpoolt Euroopa Liitu pärit puu- ja köögivilja segu”. |
II PEATÜKK
Turustamisstandarditele vastavuse kontrollid
Artikkel 8
Reguleerimisala
Käesolevas peatükis kehtestatakse eeskirjad vastavuskontrollide läbiviimiseks, mis tähendab puu- ja köögiviljade kontrollimist kõikidel turustusetappidel, et kõnealused puu- ja köögiviljad vastaksid määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklites 113 ja 113a ettenähtud turustamisstandarditele ja käesoleva jaotise muudele sätetele.
Artikkel 9
Koordineerivad asutused ja kontrolliasutused
1. Iga liikmesriik määrab:
a) |
ühe pädeva asutuse (edaspidi „koordineeriv asutus”), mis vastutab käesoleva peatükiga hõlmatud valdkonnas koordineerimise ja kontaktide loomise eest ning |
b) |
ühe kontrolliasutuse või -asutused, mis vastutavad käesoleva peatüki kohaldamise eest (edaspidi „kontrolliasutus”). |
Esimeses lõigus osutatud koordineerivad asutused ja kontrolliasutused võivad olla nii avalikust kui ka erasektorist. Nende eest vastutab igal juhul liikmesriik.
2. Liikmesriigid teatavad komisjonile:
a) |
vastavalt lõike 1 punktile a määratud koordineeriva asutuse nime ning posti- ja e-posti aadressi, |
b) |
vastavalt lõike 1 punktile b määratud kontrolliasutuse nime ning posti- ja e-posti aadressi; ning |
c) |
määratud kontrolliasutuste pädevusvaldkonna täpse kirjelduse. |
3. Koordineeriv asutus võib olla kontrolliasutus või mõni muu vastavalt lõikele 1 määratud asutus.
4. Komisjon teeb liikmesriikide määratud koordineerivate asutuste nimekirja avalikult kättesaadavaks viisil, mida ta peab asjakohaseks.
Artikkel 10
Ettevõtjate andmebaas
1. Liikmesriigid koostavad puu- ja köögiviljasektori ettevõtjate andmebaasi, milles loetletakse käesolevas artiklis kehtestatud tingimustel ettevõtjad, kes tegelevad sellise puu- ja köögivilja turustamisega, mille jaoks on vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 113 sätestatud standardid.
Liikmesriigid võivad selleks kasutada mis tahes muud andmebaasi või andmebaase, mis on juba koostatud mõnel muul otstarbel.
2. Käesoleva määruse kohaldamisel on „ettevõtja” füüsiline või juriidiline isik,
a) |
kelle valduses on turustamisstandarditega hõlmatud puu- ja köögivilju ning kelle eesmärk on:
|
b) |
kes tegelikult teostavad punktis a osutatud mis tahes tegevust seoses puu- ja köögiviljadega, mille suhtes kohaldatakse turustamisstandardeid. |
Esimese lõigu punktis a osutatud tegevustega on hõlmatud:
a) |
kaugmüük interneti kaudu või muul viisil, |
b) |
kõnealune tegevus, kui seda teostab asjaomane füüsiline või juriidiline isik enda või kolmanda isiku nimel, ning |
c) |
kõnealune tegevus, kui seda teostatakse Euroopa Liidus ja/või seoses kolmandatesse riikidesse eksportimisega ja/või kolmandatest riikidest importimisega. |
3. Liikmesriigid määravad kindlaks tingimused, mille alusel järgmised ettevõtjad andmebaasi lisatakse või mitte:
a) |
ettevõtjad, kelle tegevuse suhtes ei kohaldata kohustust järgida turustamisstandardeid vastavalt artiklile 4; ning |
b) |
füüsilised või juriidilised isikud, kelle tegevus puu- ja köögiviljasektoris piirdub kauba vedamise või toodete müümisega jaemüügietapis. |
4. Kui ettevõtjate andmebaas koosneb mitmest erinevast komponendist, tagab koordineeriv asutus andmebaasi, selle komponentide ja nende ajakohastamise ühtsuse. Andmebaasi ajakohastamiseks kasutatakse eelkõige vastavuskontrollide käigus saadud teavet.
5. Andmebaasis on esitatud iga ettevõtja kohta:
a) |
registreerimisnumber, nimi ja aadress; |
b) |
ettevõtja liigitamiseks vajalik teave artikli 11 lõikes 2 nimetatud ühes riskikategoorias, eelkõige ettevõtja positsioon turustamisahelas ja ettevõtte olulisust käsitlev teave; |
c) |
teave iga ettevõtja eelmistel kontrollimistel saadud tulemuste kohta; |
d) |
kogu muu kontrolliks vajalik teave, näiteks teave turustamisstandarditele vastavuse alase kvaliteeditagamise süsteemi või turustamisstandarditele vastavusega seotud enesekontrolli süsteemi olemasolu kohta. |
Andmebaasi ajakohastamiseks kasutatakse eelkõige vastavuskontrollide käigus saadud teavet.
6. Ettevõtjad esitavad liikmesriikide poolt andmebaasi koostamiseks ja ajakohastamiseks vajaliku teabe. Liikmesriigid määravad kindlaks tingimused, mille alusel lisatakse andmebaasi ettevõtjad, kelle registrijärgne tegevuskoht ei asu asjaomaste liikmesriikide territooriumil, kuid kes kauplevad seal.
Artikkel 11
Vastavuskontrollid
1. Liikmesriigid tagavad, et vastavuskontrollid viiakse läbi valikuliselt, riskianalüüsi põhjal ja asjakohase sagedusega, et tagada vastavus määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklites 113 ja 113a ettenähtud turustamisstandardite ja käesoleva jaotise muudele sätetele.
Ohu hindamise üks kriteerium on, et olemas peab olema artiklis 14 osutatud vastavussertifikaat, mille on välja andnud kolmanda riigi pädev asutus, kus vastavuskontrollid on heaks kiidetud vastavalt artiklile 15. Sellise sertifikaadi olemasolu käsitatakse standarditele mittevastavuse ohtu vähendava tegurina.
Ohu hindamise kriteeriumid võivad olla ka:
a) |
toote liik, tootmisperiood, toote hind, ilm, pakkimis- ja käitlustoimingud, ladustamistingimused, päritoluriik, veovahend või partii maht; |
b) |
ettevõtja suurus, tema koht turustusketis, tema turustatava toodangu maht või väärtus, tema tootevalik, tarneala või tegevuse liik, näiteks ladustamine, pakendamine või müük; |
c) |
eelmistel kontrollimistel saadud tulemused, sealhulgas leitud vigade arv ja liik, turustatavate toodete tavapärane kvaliteet, kasutatava tehnilise varustuse tase; |
d) |
ettevõtja poolt kasutatava turustamisstandarditele vastavuse alase kvaliteeditagamise süsteemi või enesekontrolli süsteemi usaldusväärsus; |
e) |
kontrolli läbiviimise koht, eriti kui see on esimene Euroopa Liitu sisenemise koht, või toodete pakkimise või laadimise koht; |
f) |
mis tahes muu teave, mis võib viidata standarditele mittevastavuse ohule. |
2. Riskianalüüs tehakse artiklis 10 osutatud ettevõtjate andmebaasis sisalduva teabe alusel ja selles liigitatakse ettevõtjad riskikategooriatesse.
Liikmesriigid sätestavad eelnevalt:
a) |
partiide standarditele mittevastavuse ohu hindamise kriteeriumid; |
b) |
iga riskikategooria riskianalüüsi põhjal minimaalse arvu ettevõtjaid või partiisid ja/või koguseid, mille vastavust tuleb kontrollida. |
Vastavalt riskianalüüsi tulemustele võivad liikmesriigid jätta tegemata valikulised kontrollid selliste toodete puhul, mille suhtes ei kohaldata konkreetseid turustamisstandardeid.
3. Kui kontrolli käigus ilmnevad märkimisväärsed eeskirjade eiramised, suurendavad liikmesriigid ettevõtjate, toodete, päritolu või muude näitajate alusel kontrollide sagedust.
4. Ettevõtjad esitavad kontrolliasutustele kogu teabe, mida kõnealused asutused peavad vajalikuks vastavuskontrollide korraldamiseks ja läbiviimiseks.
Artikkel 12
Heakskiidetud ettevõtjad
1. Liikmesriigid võivad lubada ettevõtjatel, kes on liigitatud madalaimasse riskikategooriasse ja kes annavad eritagatised turustamisstandardile vastavuse kohta, kasutada lähetusetapil iga pakendi märgistamisel II lisas esitatud näidist ja/või kirjutada alla vastavussertifikaadile, nagu on osutatud artiklis 14.
2. Luba antakse vähemalt üheks aastaks.
3. Kõnealusest võimalusest osa saavad ettevõtjad:
a) |
omavad kontrolli läbiviimiseks personali, kes on saanud liikmesriikide poolt heakskiidetud koolituse; |
b) |
omavad asjakohaseid seadmeid toodete ettevalmistamiseks ja pakendamiseks; |
c) |
võtavad endale kohustuse viia läbi lähetatavate kaupade vastavuskontroll ning pidada registrit, kuhu on märgitud kõik läbiviidud kontrollid. |
4. Kui heakskiidetud ettevõtja ei vasta enam loa nõuetele, tühistab liikmesriik ettevõtjale antud loa.
5. Olenemata lõikest 1 võivad heakskiidetud ettevõtjad kuni varude ammendumiseni jätkata selliste näidiste kasutamist, mis vastasid määrusele (EÜ) nr 1580/2007 30. juunil 2009.
Ettevõtjatele enne 1. juulit 2009 antud load jäävad kehtima ajavahemiku jooksul, milleks need anti.
Artikkel 13
Deklaratsioonide vastuvõtmine tolliasutuse poolt
1. Tolliasutus võtab vastu ekspordideklaratsioonid ja/või toodete vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonid toodete kohta, mille suhtes kohaldatakse konkreetset turustamisstandardit, ainult juhul, kui:
a) |
kaupadele on lisatud vastavussertifikaat või |
b) |
pädev kontrolliasutus on teatanud tolliasutusele, et asjaomastele partiidele on antud vastavussertifikaat või |
c) |
pädev kontrolliasutus on teatanud tolliasutusele, et ta ei ole andnud asjaomastele partiidele vastavussertifikaati, sest neid ei tule kontrollida artikli 11 lõikes 1 osutatud riskihindamise kohaselt. |
See ei piira mis tahes vastavuskontrolle, mida liikmesriigid võivad läbi viia vastavalt artiklile 11.
2. Lõiget 1 kohaldatakse ka toodete suhtes, mille suhtes kohaldatakse I lisa A osas sätestatud üldist turustamisstandardit, ja artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud toodete suhtes juhul, kui asjaomane liikmesriik peab seda vajalikuks artikli 11 lõikes 1 osutatud riskihindamise kohaselt.
Artikkel 14
Vastavussertifikaat
1. Pädev asutus võib välja anda vastavussertifikaate (edaspidi „sertifikaat”) tõendamaks, et asjaomased tooted vastavad asjakohasele turustamisstandardile. Euroopa Liidus pädevale asutusele kasutamiseks ettenähtud sertifikaat on esitatud III lisas.
Artikli 15 lõikes 4 osutatud kolmandad riigid võivad Euroopa Liidus pädevate asutuste välja antud sertifikaatide asemel kasutada oma sertifikaate, tingimusel et need sisaldavad Euroopa Liidu sertifikaatidega vähemalt samaväärset teavet. Komisjon teeb sellised kolmandate riikide sertifikaadid kättesaadavaks viisil, mida ta peab asjakohaseks.
2. Kõnealused sertifikaadid võib välja anda paberkandjal koos originaalallkirjaga või tõendatud elektroonilisel vormil koos elektroonilise allkirjaga.
3. Igal sertifikaadil on asjaomase pädeva asutuse tempel ja volitatud isiku või isikute allkiri.
4. Sertifikaat antakse välja vähemalt ühes Euroopa Liidu ametlikus keeles.
5. Igal sertifikaadil on seerianumber, mille abil saab seda identifitseerida. Iga väljaantud sertifikaadi koopia jääb pädevale asutusele.
6. Olenemata lõike 1 esimesest lõigust võivad liikmesriigid kuni varude ammendumiseni jätkata selliste sertifikaatide kasutamist, mis vastasid määrusele (EÜ) nr 1580/2007 30. juunil 2009.
Artikkel 15
Kolmandate riikide poolt enne Euroopa Liitu importimist läbiviidud vastavuskontrollide heakskiitmine
1. Kolmanda riigi taotluse korral võib komisjon määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 osutatud korras kiita heaks konkreetsetele turustamisstandarditele vastavuse kontrollid, mille on läbi viinud kõnealune kolmas riik enne Euroopa Liitu importimist.
2. Lõikes 1 osutatud heakskiidu võib anda kolmandatele riikidele, kus Euroopa Liitu eksporditavate toodete puhul järgitakse Euroopa Liidu turustamisstandardeid või vähemalt nendega samaväärseid standardeid.
Heakskiidus täpsustatakse kolmanda riigi ametlik asutus, kelle vastutusel teostatakse lõikes 1 osutatud kontrollitoimingud. Kõnealune asutus vastutab Euroopa Liiduga kontakti hoidmise eest. Heakskiidus täpsustatakse ka nõuetekohaste kontrollide teostamise eest vastutavad kontrolliasutused.
Heakskiidu võib anda ainult asjaomasest kolmandast riigist pärit toodetele ning see võib piirduda teatavate toodetega.
3. Kolmanda riigi kontrolliasutused on ametiasutused või lõikes 2 osutatud asutuse poolt ametlikult tunnustatud asutused, kes annavad piisavad vastavustagatised ja kellel on artikli 17 lõikes 1 osutatud viisil või samaväärsel viisil kontrolli teostamiseks vajalik personal, seadmed ja vahendid.
4. Selliste kolmandate riikide, kelle vastavuskontrollid on käesoleva artikli alusel heaks kiidetud, ning asjaomaste toodete nimekiri on esitatud IV lisas.
Komisjon teeb ametlike asutuste ja kontrolliasutuste andmed kättesaadavaks sellisel viisil, mida ta peab asjakohaseks.
Artikkel 16
Vastavuskontrollide heakskiitmise peatamine
Komisjon võib vastavuskontrollide heakskiidu peatada, kui selgub, et märkimisväärse arvu partiide ja/või koguste puhul ei vasta kaubad kolmanda riigi kontrolliasutuste poolt välja antud vastavussertifikaadil olevale teabele.
Artikkel 17
Kontrollimeetodid
1. Käesoleva peatükiga ettenähtud vastavuskontrollid, välja arvatud jaemüügietapi puhul lõpptarbijale, teostatakse vastavalt V lisas sätestatud kontrollimeetoditele, kui käesolevas määruses ei sätestata teisiti.
Liikmesriigid sätestavad vastavuskontrolli erikorra jaemüügietapil lõpptarbijale.
2. Kui kontrollijad leiavad, et kaup vastab turustamisstandarditele, võib kontrolliasutus anda välja III lisas sätestatud vastavussertifikaadi.
3. Kui kaubad ei vasta turustamisstandarditele, annab kontrolliasutus ettevõtjatele või nende esindajatele välja teatise selle kohta, et tooted ei vasta standarditele. Kaupu, mille puhul on välja antud teatis selle kohta, et need ei vasta standarditele, ei tohi ilma teatist väljastanud kontrolliasutuse loata mujale viia. Kõnealuse loa saamiseks võib olla vajalik kontrolliasutuse poolt sätestatud tingimuste täitmine.
Ettevõtjad võivad otsustada vastavusse viia kogu kauba või osa sellest. Vastavusse viidud kaupu ei või turustada enne, kui pädev kontrolliasutus on asjakohasel viisil veendunud kaupade tegelikus vastavuses. Vajaduse korral annab pädev kontrolliasutus üksnes pärast kaupade vastavusse viimist partiile või selle osale III lisas sätestatud vastavussertifikaadi.
Kui kontrolliasutus on nõus ettevõtja sooviga viia kaubad vastavusse mõnes muus liikmesriigis kui see, kus teostati nõuetele mittevastavuse tuvastamise kontroll, teatab ettevõtja sihtliikmesriigi pädevale kontrolliasutusele standarditele mittevastavast partiist. Liikmesriik, kes annab välja teatise mittevastavuse kohta, saadab kõnealuse teatise koopia teistele asjaomastele liikmesriikidele, sealhulgas standarditele mittevastava partii sihtliikmesriigile.
Kui kaupu ei ole võimalik vastavusse viia ega saata loomatoiduna kasutamiseks, tööstuslikuks töötlemiseks või muul otstarbel kui toiduna kasutamiseks, võib kontrolliasutus vajaduse korral paluda ettevõtjatel võtta asjakohased meetmed selle tagamiseks, et asjaomaseid tooteid ei turustata.
Ettevõtjad esitavad liikmeriikide poolt käesoleva lõike kohaldamiseks vajalikuks peetava teabe.
Artikkel 18
Teated
1. Liikmesriik, kelle territooriumil avastatakse, et mõnest muust liikmesriigist pärit kaubasaadetis ei vasta turustamisstandarditele vigade või riknemise tõttu, mida oleks saanud pakkimise ajal avastada, teavitab viivitamata komisjoni ja tõenäoliselt asjaga seotud liikmesriike.
2. Liikmesriik, kelle territooriumil ei lubata kaubapartiid vabasse ringlusesse turustamisstandarditele mittevastavuse tõttu, teavitab sellest viivitamata komisjoni, tõenäoliselt asjaga seotud liikmesriike ja IV lisas loetletud riike.
3. Liikmesriigid teatavad komisjonile nende kontrollisüsteeme ja riskianalüüsi süsteeme käsitlevad sätted. Nad teavitavad komisjoni kõnealustesse süsteemidesse hiljem tehtud muudatustest.
4. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele kõikide turustusetappide kontrollide tulemuste kokkuvõtted iga aasta kohta järgneva aasta 30. juuniks.
5. Lõigetes 1–4 osutatud teave edastatakse komisjoni täpsustatud viisil.
III JAOTIS
TOOTJAORGANISATSIOONID
I PEATÜKK
Nõuded ja tunnustamine
Artikkel 19
Mõisted
1. Käesoleva jaotise kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „tootja”– määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud põllumajandustootja;
b) „tootjaliige”– tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liidu liikmeks olev tootja või tootjate ühistu;
c) „tütarettevõte”– ettevõte, mille osanik on üks või mitu tootjaorganisatsiooni või nende liitu ja mis aitab kaasa tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liidu eesmärkide saavutamisele;
d) „riikidevaheline tootjaorganisatsioon”– organisatsioon, millesse kuuluvatest tootjatest vähemalt üks asub muus liikmesriigis kui see, kus asub organisatsiooni peakontor;
e) „riikidevaheline tootjaorganisatsioonide liit”– tootjaorganisatsioonide liit, millesse kuuluvatest organisatsioonidest vähemalt üks asub muus liikmesriigis kui see, kus asub organisatsiooni peakontor;
f) „lähenemiseesmärk”– Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi reguleerivate Euroopa Liidu õigusaktide kohased tegevuseesmärgid vähim arenenud liikmesriikidele ja piirkondadele ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013;
g) „meede”– üks järgmistest:
h) „tegevus”– konkreetne toiming või vahend, mille eesmärk on saavutada konkreetne rakenduseesmärk, mis aitab kaasa ühe või mitme määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103c lõikes 1 osutatud eesmärgi saavutamisele;
i) „kõrvalsaadus”– toode, mis on saadud sellise puu- ja köögiviljatoote valmistamisel, millel on positiivne majanduslik väärtus, kuid mis ei ole kavandatud peaeesmärk;
j) „valmistamine”– sellised puu- ja köögivilja valmistamisega seotud tegevused nagu puhastamine, lõikamine, koorimine, korrastamine ja kuivatamine, ilma neid töödeldud puu- ja köögiviljaks muutmata;
k) „tootmisharudevaheline”, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103d lõike 3 punktis b– üks või mitu määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 123 lõike 3 punktis c osutatud tegevust, mille liikmesriik on heaks kiitnud ning mida tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit ja vähemalt üks muu ettevõtja toiduainete töötlemis- ja/või turustusahelas on ühiselt hallanud;
l) „alusnäitaja”– kavade koostamise perioodi alguse olukorda või suundumust kajastav näitaja, mis võib anda kasulikku teavet:
2. Võttes arvesse oma riiklikke õigus- ja haldusstruktuure, määratlevad liikmesriigid oma territooriumi asjaomased õigussubjektid, mis peavad vastama määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 125b. Liikmesriigid võivad vastu võtta tootjaorganisatsioonide tunnustamist käsitlevad lisaeeskirjad ning kehtestavad vajaduse korral määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125b kohaldamiseks sätted, milles käsitletakse õigussubjekti selgelt määratletud osi.
Artikkel 20
Tootehõlmavus
1. Liikmesriigid tunnustavad tootjaorganisatsioone määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125b kohaselt tunnustamistaotluses märgitud toote või tooterühma osas, kui kõnealuse määruse artikli 125b lõike 1 punkti c kohaselt tehtud otsusest ei tulene teisiti.
2. Liikmesriigid tunnustavad vaid tootjaorganisatsioone üksnes töötlemiseks ettenähtud toote või tooterühma suhtes, kui tootjaorganisatsioonid suudavad tagada, et sellised tooted tarnitakse töötlemiseks kas tarnelepingute süsteemi kaudu või muul viisil.
Artikkel 21
Liikmete miinimumarv
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125b lõike 1 punkti b kohaselt tootjaorganisatsiooni liikmete miinimumarvu kehtestamisel võivad liikmesriigid ette näha, et kui tunnustamise taotlejaks on täielikult või osaliselt liikmed, kes on ise tootjatest koosnevad õigussubjektid või tootjatest koosnevate õigussubjektide selgelt määratletud osad, võib tootjate miinimumarvu arvutada õigussubjektide või õigussubjektide selgelt määratletud osadega ühinenud tootjate arvu põhjal.
Artikkel 22
Liikmelisuse miinimumkestus
1. Tootja liikmelisuse miinimumtähtaeg on üks aasta.
2. Liikmelisuse lõpetamisest teatatakse organisatsioonile kirjalikult. Liikmesriigid kehtestavad kuni kuue kuu pikkused teatamistähtajad ning liikmelisuse lõpetamise jõustumiskuupäevad.
Artikkel 23
Tootjaorganisatsioonide struktuurid ja tegevused
Liikmesriigid tagavad, et tootjaorganisatsioonidel on personal, infrastruktuur ja varustus, mis on vajalikud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 122 esimese lõigu punktis c ja artikli 125b lõike 1 punktis e sätestatud tingimuste täitmiseks ning et nad suudavad täita oma peamisi ülesandeid, eriti järgmisi:
a) |
oma liikmete toodangu tundmine; |
b) |
oma liikmete toodangu kogumine, sorteerimine, ladustamine ja pakendamine; |
c) |
äritegevuse ja eelarve haldamine ning |
d) |
keskne raamatupidamine ja arvete esitamise süsteem. |
Artikkel 24
Turustatava toodangu väärtus või maht
1. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125b lõike 1 punkti b kohaldamisel arvutatakse turustatava toodangu väärtus või maht samal alusel nagu käesoleva määruse artiklites 50 ja 51 sätestatud turustatava toodangu väärtus.
2. Kui ühel või mitmel tootjaorganisatsiooni liikmel ei ole lõike 1 kohaldamiseks piisavalt andmeid turustatud toodangu kohta, võib nende turustatava toodangu väärtuse arvutada kõikide tootjaorganisatsiooni liikmeks olevate tootjate turustatud toodangu keskmise väärtusena lähtuvalt kolmeaastasest ajavahemikust, mis eelneb tunnustamistaotluse esitamise aastale, mil asjaomase tootjaorganisatsiooni liikmed ka tegelikult tootmisega tegelesid.
Artikkel 25
Tehniliste vahendite hankimine
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125b lõike 1 punkti e kohaldamisel käsitatakse tootjaorganisatsiooni, mida tunnustatakse toote suhtes, mille puhul on tehniliste vahendite hankimine vajalik, oma kohustust täitvana, kui ta hangib piisaval tasemel tehnilisi vahendeid ise või oma liikmete kaudu, või tütarettevõtete kaudu või allhanke korras.
Artikkel 26
Tootjaorganisatsioonide põhitegevused
1. Tootjaorganisatsiooni põhitegevus on seotud tarnete kontsentreerimise ja oma liikmete toodetud selliste toodete turuleviimisega, mille suhtes teda on tunnustatud.
2. Tootjaorganisatsioon võib müüa selliste tootjate tooteid, kes ei ole tootjaorganisatsiooni ega tootjaorganisatsiooni liidu liikmed, kui kõnealust organisatsiooni on nende toodete suhtes tunnustatud ning tingimusel, et kõnealuse tegevuse majanduslik väärtus on madalam organisatsiooni turustatud toodangu väärtusest, mis on arvutatud artikli 50 alusel.
3. Teiselt tootjaorganisatsioonilt otse ostetud puu- ja köögiviljade ning selliste toodete turustamist, mille suhtes tootjaorganisatsioon ei ole tunnustatud, ei käsitata tootjaorganisatsiooni tegevuste ühte osa moodustavana.
4. Kui kohaldatakse artikli 50 lõiget 9, kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 3 mutatis mutandis asjaomaste tütarettevõtete suhtes alates 1. jaanuarist 2012.
Artikkel 27
Allhanked
1. Tegevused, mida liikmesriik võib määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125d kohaselt lubada korraldada allhanke korras, võivad muu hulgas hõlmata tootjaorganisatsiooni liikmete toodangu korjamist, ladustamist, pakkimist ning turustamist.
2. Tootjaorganisatsiooni tegevuse allhange tähendab seda, et tootjaorganisatsioon sõlmib asjaomase tegevuse pakkumiseks kaubanduskokkuleppe teise majandusüksusega, sh ühe või mitme oma liikme või tütarettevõttega. Tootjaorganisatsioon jääb siiski vastutavaks kõnealuse tegevuse läbiviimise tagamise ning tegevuse pakkumiseks sõlmitud kaubanduskokkuleppe täieliku halduskontrolli ja järelevalve eest.
Artikkel 28
Riikidevahelised tootjaorganisatsioonid
1. Riikidevahelise tootjaorganisatsiooni peakontor asub liikmesriigis, kus organisatsioonil on olulisi ettevõtteid või oluline arv liikmeid ja/või kus ta turustab olulise osa toodangust.
2. Liikmesriik, kus asub riikidevahelise tootjaorganisatsiooni peakontor, vastutab:
a) |
riikidevahelise tootjaorganisatsiooni tunnustamise eest; |
b) |
riikidevahelise tootjaorganisatsiooni rakenduskava heakskiitmise eest, |
c) |
tunnustamistingimuste ning kontrolli- ja sanktsioonisüsteemi järgimise osas vajaliku halduskoostöö korraldamise eest teiste liikmesriikidega, kus on organisatsiooni liikmeid. Kõnealused teised liikmesriigid on kohustatud mõistliku ajavahemiku jooksul andma kogu vajalikku abi liikmesriigile, kus asub peakontor; ning |
d) |
teiste liikmesriikide taotluse korral selle tagamise eest, et kõik asjaomased dokumendid, sh kehtivad õigusaktid, mis on kättesaadavad teistele liikmesriikidele, kus liikmed asuvad, tõlgitakse taotlevate liikmesriikide ametlikesse keeltesse. |
Artikkel 29
Tootjaorganisatsioonide ühinemine
1. Kui tootjaorganisatsioonid on ühinenud, asendab ühinemise tulemusena asutatud tootjaorganisatsioon ühinevad tootjaorganisatsioonid. Uus majandusüksus omandab ühinevate tootjaorganisatsioonide õigused ja kohustused.
Uus ühinenud majandusüksus võib paralleelselt kasutada eraldi rakenduskavasid kuni ühinemisjärgse aasta 1. jaanuarini või ühendada rakenduskavad ühinemise hetkest. Rakenduskavad ühendatakse vastavalt artiklitele 66 ja 67.
2. Erandina lõike 1 teisest lõigust võivad liikmesriigid lubada selleks taotluse esitanud tootjaorganisatsioonidel nõuetekohase põhjenduse korral jätkata paralleelselt eraldi rakenduskavade rakendamist kuni kavade lõppemiseni.
Artikkel 30
Mittetootjatest liikmed
1. Liikmesriigid võivad otsustada, kas ja millistel tingimustel võib tootjaorganisatsiooni liikmeks võtta füüsilise või juriidilise isiku, kes ei ole tootja.
2. Lõikes 1 osutatud tingimuste määramisel tagavad liikmesriigid eelkõige vastavuse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 122 esimese lõigu punkti a alapunktile iii ja artikli 125a lõike 3 punktile c.
3. Lõikes 1 osutatud füüsilised või juriidilised isikud ei:
a) |
ole hõlmatud tunnustamiskriteeriumidega; |
b) |
saa otsest kasu Euroopa Liidu rahastatud meetmetest. |
Liikmesriigid võivad vastavalt lõikes 2 sätestatud tingimustele piirata või keelata füüsiliste või juriidiliste isikute õigust hääletada rakendusfonde käsitlevates küsimustes.
Artikkel 31
Tootjaorganisatsioonide demokraatlik kontroll
1. Liikmesriigid võtavad enda arvates vajalikuks peetavad meetmed, et vältida ühe või mitme liikme poolset võimu või mõju kuritarvitamist tootjaorganisatsiooni juhtimises ja tegevuses, mis hõlmab hääletusõigusi.
2. Kui tootjaorganisatsioon on õigussubjekti selgelt määratletud osa, võivad liikmesriigid vastu võtta meetmed, millega piiratakse või keelatakse kõnealusel õigussubjekti muuta, heaks kiita või tagasi lükata tootjaorganisatsiooni otsuseid.
Artikkel 32
Tootjaorganisatsioonide liitude suhtes kohaldatavad tootjaorganisatsioonide eeskirjad
Artiklit 22, artikli 26 lõiget 3, artikleid 27 ja 31 kohaldatakse mutatis mutandis tootjaorganisatsioonide liitude suhtes. Kui tootjaorganisatsioonide liit teostab müügitegevust, kohaldatakse artikli 26 lõiget 2 mutatis mutandis.
Artikkel 33
Tootjaorganisatsioonide liitude tunnustamine
1. Liikmesriigid võivad tunnustada tootjaorganisatsioonide liite üksnes määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125c kohaselt tunnustamistaotluses täpsustatud toodet või tooterühma käsitleva tegevuse või tegevuste suhtes.
2. Tootjaorganisatsioonide liitu võib tunnustada määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125c kohaselt ning seetõttu viib ta läbi tootjaorganisatsiooni tegevusi isegi siis, kui asjaomaste toodete turustamist jätkavad selle liikmed.
Artikkel 34
Tootjaorganisatsioonide liitude liikmed, kes ei ole tootjaorganisatsioonid
1. Liikmesriigid võivad otsustada, kas ja millistel tingimustel võib tootjaorganisatsioonide liidu liikmeks võtta füüsilise või juriidilise isiku, kes ei ole tunnustatud tootjaorganisatsioon.
2. Tootjaorganisatsioonide tunnustatud liidu liikmed, kes ei ole tunnustatud tootjaorganisatsioonid, ei:
a) |
ole hõlmatud tunnustamiskriteeriumidega, |
b) |
saa otsest kasu Euroopa Liidu rahastatud meetmetest. |
Liikmesriigid võivad lubada, piirata või keelata kõnealuste liikmete õigust hääletada rakenduskavasid käsitlevate otsuste üle.
Artikkel 35
Riikidevaheline tootjaorganisatsioonide liit
1. Riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu peakontor asutatakse liikmesriigis, kus liidul on oluline arv liikmesorganisatsioone ja/või liikmesorganisatsioonid turustavad olulise osa toodangust.
2. Liikmesriik, kus asub riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu peakontor, vastutab:
a) |
liidu tunnustamise eest; |
b) |
vajaduse korral liidu rakenduskava heakskiitmise eest; |
c) |
tunnustamistingimuste ning kontrolli- ja sanktsioonide süsteemi järgimise osas vajaliku halduskoostöö korraldamise eest teiste liikmesriikidega, kus asuvad liitu kuuluvad organisatsioonid. Kõnealused teised liikmesriigid on kohustatud andma kogu vajalikku abi liikmesriigile, kus asub peakontor; ning |
d) |
teiste liikmesriikide taotluse korral selle tagamise eest, et kõik asjaomased dokumendid, sh kehtivad õigusaktid, mis on kättesaadavad teistele liikmesriikidele, kus liikmed asuvad, tõlgitakse taotlevate liikmesriikide ametlikesse keeltesse. |
Artikkel 36
Tunnustuskavade esitamine
1. Õigussubjekti või õigussubjekti selgelt määratletud osa esitab määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125e lõikes 1 osutatud tunnustuskava selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus on selle juriidilise isiku peakontor.
2. Liikmesriigid sätestavad:
a) |
miinimumkriteeriumid, millele õigussubjekt või õigussubjekti selgelt määratletud osa peab vastama, et ta saaks esitada tunnustuskava; |
b) |
tunnustuskavade koostamist, sisu ja rakendamist käsitlevad eeskirjad; |
c) |
perioodi, mille jooksul tootjaorganisatsiooni endisel liikmel keelatakse pärast tootjaorganisatsioonist lahkumist liituda tootjarühmaga nende toodete osas, mille suhtes tootjaorganisatsioon on tunnustatud; ning |
d) |
tunnustuskavade heakskiidu, järelevalve ja täitmise halduskorra. |
Artikkel 37
Tunnustuskavade sisu
Tunnustuskava projektiga peab olema hõlmatud vähemalt järgmine:
a) |
lähteolukorra kirjeldus, eelkõige tootjaliikmete arv, kõik üksikasjad tootjate arvu, liikmete, toodangu (sh turustatud toodangu väärtus), turustamise ja infrastruktuuri (sh tootjarühma üksikliikmetele kuuluv infrastruktuur) kohta; |
b) |
kava rakendamise kavandatav alguskuupäev ja selle kestus, mis ei ole pikem kui viis aastat ning |
c) |
tunnustuse saamiseks rakendatavad tegevused ja investeeringud. |
Artikkel 38
Tunnustuskavade heakskiitmine
1. Liikmesriigi pädev asutus teeb tunnustuskava projekti kohta otsuse kolme kuu jooksul alates kava ja kõigi täiendavate dokumentide kättesaamisest. Liikmesriigid võivad näha ette lühema tähtaja.
2. Liikmesriigid võivad kehtestada lisaeeskirju toimingute abikõlblikkuse ja tunnustuskava kohaste kulutuste kohta, sh investeeringute abikõlblikkust käsitlevaid eeskirju eesmärgiga saavutada tootjarühma vastavus määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125b lõikes 1 osutatud tootjaorganisatsiooni tunnustamise kriteeriumidele.
3. Pärast artiklis 111 osutatud vastavuskontrolle vajaduse korral liikmesriigi pädev asutus:
a) |
kiidab kava heaks ja annab eeltunnustuse; |
b) |
taotleb muudatuste tegemist kavasse; |
c) |
lükkab kava tagasi. |
Heakskiidu võib anda ainult juhul, kui kavasse on tehtud punkti b alusel nõutavad muudatused.
Liikmesriigi pädev asutus teavitab oma otsusest õigussubjekti või õigussubjekti selgelt määratletud osa.
Artikkel 39
Tunnustuskavade rakendamine
1. Tunnustuskava rakendatakse aastaste etappidena alates 1. jaanuarist. Liikmesriigid võivad lubada tootjarühmadel jagada need aastased perioodid pooleaastasteks etappideks.
Esimesel rakendamisaastal algab tunnustuskava vastavalt artikli 37 punktis b osutatud kavandatavale kuupäevale:
a) |
liikmesriigi pädeva asutuse poolt heakskiitmise kuupäevale järgneval 1. jaanuaril või |
b) |
tunnustuskava heakskiitmise kuupäevale järgneval esimesel kalendripäeval. |
Tunnustuskava rakendamise esimene aasta lõpeb igal juhul sama aasta 31. detsembril.
2. Liikmesriigid kehtestavad tingimused, mille kohaselt võivad tootjarühmad taotleda kavade muutmist nende rakendamise kestel. Kõnealustele taotlustele lisatakse kõik vajalikud täiendavad dokumendid.
Liikmesriigid määravad kindlaks tingimused, mille kohaselt võib tunnustuskavasid aasta või poolaasta etapi jooksul muuta liikmesriigi pädeva asutuse eelneva nõusolekuta. Kõnealused muudatused vastavad abi saamise tingimustele üksnes siis, kui tootjarühm teatab nendest viivitamata liikmesriigi pädevale asutusele.
3. Liikmesriigi pädev asutus otsustab kavasse muudatuste tegemise pärast esitatud dokumentide läbivaatamist kolme kuu jooksul alates muutmistaotluse kättesaamisest. Kui selle ajavahemiku jooksul ei ole muutmistaotluse kohta otsust tehtud, käsitatakse kõnealust taotlust tagasilükatuna. Liikmesriigid võivad näha ette lühema tähtaja.
Artikkel 40
Tootjaorganisatsioonina tunnustamise taotlused
1. Tunnustuskava rakendavad tootjarühmad võivad igal ajal esitada tunnustamistaotluse vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 125b. Sellised taotlused esitatakse igal juhul enne määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125e lõikes 1 osutatud üleminekuperioodi lõppu.
2. Sellise taotluse esitamise kuupäevast alates võib kõnealune rühm vastavalt artiklile 63 esitada rakenduskava projekti.
Artikkel 41
Tootjarühmade põhitegevused
1. Tootjarühma põhitegevus on seotud tarnete kontsentreerimise ja oma liikmete toodetud selliste toodete turuleviimisega, mille suhtes teda on eelnevalt tunnustatud.
2. Tootjarühm võib müüa selliste tootjate tooteid, kes ei ole tootjarühma liikmed, kuid tootjarühm on kõnealuste toodete suhtes tunnustatud ning tingimusel et kõnealuse tegevuse majanduslik väärtus on madalam kui tootjarühma oma liikmete ja muude tootjarühmade liikmete turustatud toodangu väärtus.
Artikkel 42
Turustatud toodangu väärtus
1. Artikli 50 lõikeid 1–4 ja lõiget 7 ning kõnealuse artikli lõike 6 esimest lauset kohaldatakse tootjarühmade suhtes mutatis mutandis.
2. Kui turustatud toodangu väärtus on vähemalt 35 % vähenenud põhjustel, mis ei ole tootjarühma vastutuse ega kontrolli all ja mida liikmesriik on nõuetekohaselt põhjendanud, ei ole turustatud toodangu koguväärtus väiksem kui 65 % viimast aastast etappi hõlmava abi varasemas taotluses või taotlustes esitatud koguväärtusest, mida on kontrollinud liikmesriik, ning nende puudumisel heakskiidetud tunnustuskavas algselt esitatud väärtusest.
3. Turustatud toodangu väärtus arvutatakse selliste õigusaktide alusel, mida kohaldatakse sellel ajavahemikul, mille kohta abi taotletakse.
Artikkel 43
Tunnustuskavade rahastamine
1. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103a lõikes 3 osutatud abi määrasid vähendatakse seoses turustatud toodanguga poole võrra, mis on rohkem kui 1 000 000 eurot.
2. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103a lõike 1 punktis a osutatud abi aastane ülemmäär iga tootjarühma kohta on 100 000 eurot.
3. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103a lõikes 1 osutatud abi makstakse:
a) |
aastaste või pooleaastaste osamaksetena iga aasta või poolaasta lõpus tunnustuskava rakendamise eest; või |
b) |
osamaksetena, mis hõlmavad osa aastasest ajavahemikust juhul, kui tunnustuskava algab aastase ajavahemiku ajal või kui tunnustamine toimub määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125b kohaselt enne aastase ajavahemiku lõppu. Sellisel juhul vähendatakse proportsionaalselt käesoleva artikli lõikes 2 osutatud ülemmäära. |
Osamaksete arvutamisel võivad liikmesriigid turustatud toodanguna käsitada toodangut, mis vastab muule ajavahemikule kui see, mida käsitleb kõnealune osamakse, kui see on kontrolli jaoks vajalik. Vahe ajavahemike vahel on väiksem kui tegelik asjaomane ajavahemik.
4. Lõigetes 1 ja 2 osutatud summade suhtes kohaldatav vahetuskurss on Euroopa Keskpanga viimati, enne kõnealuse abi andmise perioodi esimest kuupäeva avaldatud kurss.
Artikkel 44
Tunnustamiseks nõutav investeeringutoetus
Käesoleva määruse artikli 37 punktis c osutatud tunnustuskavade rakendamisega seotud investeeringuid, mille jaoks on ette nähtud abi vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103a lõike 1 punktile b, rahastatakse proportsionaalselt sellega, kuidas neid kasutatakse eeltunnustusega seotud tootjarühma liikmete toodete puhul.
Euroopa Liidu abist jäetakse ilma sellised investeeringud, mis tõenäoliselt moonutavad konkurentsi tootjarühma muude majandustegevuste suhtes.
Artikkel 45
Abitaotlus
1. Tootjarühm esitab ühe taotluse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103a lõike 1 punktides a ja b osutatud abi kohta kolme kuu jooksul pärast iga käesoleva määruse artikli 43 lõikes 3 osutatud aastase või pooleaastase ajavahemiku lõppu. Taotluses esitatakse turustatud toodangu väärtus ajavahemikuks, mille kohta abi taotletakse.
2. Pooleaastaseid ajavahemikke hõlmavad abitaotlused võib esitada üksnes juhul, kui tunnustuskava on jagatud artikli 39 lõikes 1 osutatud pooleaastasteks ajavahemikeks. Kõikidele abitaotlustele lisatakse tootjarühma kirjalik avaldus selle kohta, et tootjarühm:
a) |
järgib määrust (EÜ) nr 1234/2007 ja käesolevat määrust; ning |
b) |
ei ole saanud, ei saa ega hakka tulevikus saama otsest ega kaudset Euroopa Liidu ega riigi topelttoetust tema tunnustuskava kohaselt rakendatavate tegevuste rahastamiseks, mille jaoks on käesoleva määruse alusel ette nähtud Euroopa Liidu poolne rahastamine. |
3. Liikmesriigid määravad kindlaks abi maksmise tähtaja, mis ei ole igal juhul hiljem kui kuus kuud pärast taotluse kättesaamist.
Artikkel 46
Abikõlblikkus
Liikmesriigid annavad käesoleva määruse alusel hinnangu tootjarühmade abikõlblikkusele, et teha kindlaks, kas abi on nõuetekohaselt põhjendatud, võttes arvesse kõnealuse tootjarühma liikmeks olevatele tootjaorganisatsioonidele või -rühmadele varem antud võimaliku abi tingimusi ja andmise kuupäeva ning liikmete võimalikku liikumist tootjaorganisatsioonide ja tootjarühmade vahel.
Artikkel 47
Euroopa Liidu panus
1. Euroopa Liidu panus määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103a lõike 1 punktis a osutatud abi maksmisel on:
a) |
75 % nendes piirkondades, mis on abikõlblikud lähenemiseesmärgi raames ning |
b) |
50 % muudes piirkondades. |
Ülejäänud osa abist maksab liikmesriik kindlasummalise maksena. Abitaotlus ei pea sisaldama tõendeid abi kasutamise kohta.
2. Euroopa Liidu panus määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103a lõike 1 punktis b osutatud abi puhul, väljendatuna kapitalitoetuse või kapitalitoetuse ekvivalendi protsendina abikõlblikest investeerimiskuludest, ei tohi ületada:
a) |
50 % nendes piirkondades, mis on abikõlblikud lähenemiseesmärgi raames ning |
b) |
30 % muudes piirkondades. |
Asjaomased liikmesriigid kohustuvad kandma vähemalt 5 % abikõlblikest investeerimiskuludest.
Toetuse saajad maksavad abikõlblikest investeerimiskuludest vähemalt:
a) |
25 % nendes piirkondades, mis on abikõlblikud lähenemiseesmärgi raames ning |
b) |
45 % muudes piirkondades. |
Artikkel 48
Ühinemised
1. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103a lõikega 1 ettenähtud abi võib anda või selle andmist jätkata eeltunnustatud tootjarühmadele, mis asutatakse kahe või mitme eeltunnustatud tootjarühma ühinemisel.
2. Lõike 1 kohaselt makstava toetuse arvutamiseks asendab ühinemise tulemusena asutatud tootjarühm ühinevad rühmad.
3. Kui ühinevad kaks või enam tootjarühma, omandab uus majandusüksus sellise tootjarühma õigused ja kohustused, kes on eeltunnustuse saanud kõige varem.
4. Kui eeltunnustatud tootjarühm ühineb tunnustatud tootjaorganisatsiooniga, siis tekkinud majandusüksus ei vasta enam tootjarühmana eeltunnustamise tingimustele ega määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103a lõikes 1 osutatud abi saamise tingimustele. Tekkinud majandusüksust käsitatakse jätkuvalt tunnustatud tootjaorganisatsioonina, kui ta vastab kehtivatele nõuetele. Vajaduse korral taotlevad tootjaorganisatsioonid oma rakenduskava muutmist ning selleks kohaldatakse artiklit 29 mutatis mutandis.
Tootjarühmade poolt enne ühinemist läbiviidud tegevused on siiski jätkuvalt abikõlblikud tunnustuskavas sätestatud tingimuste kohaselt.
Artikkel 49
Tunnustamise tagajärjed
1. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103a lõikes 1 sätestatud abi andmine lõpetatakse, kui tunnustus on antud.
2. Kui rakenduskava esitatakse käesoleva määruse alusel, tagab asjaomane liikmesriik, et tunnustuskavas kehtestatud meetmeid ei rahastata topelt.
3. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103a lõike 1 punktis b osutatud abi või kuludena saavad investeeringud võib üle kanda rakenduskavadesse, kui need vastavad käesoleva määruse nõuetele.
4. Liikmesriigid määravad kindlaks ajavahemiku, mis algab pärast tunnustuskava rakendamist ning mille jooksul tuleb tootjarühma tunnustada tootjaorganisatsioonina. Kõnealune tähtaeg ei tohi olla pikem kui neli kuud.
II PEATÜKK
Rakendusfondid ja -kavad
Artikkel 50
Arvutamise alus
1. Tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtust arvutatakse tootjaorganisatsiooni enda ja selle tootjaliikmete toodangu alusel ning hõlmab selliste puu- ja köögiviljade toodangut, mille suhtes tootjaorganisatsioon on tunnustatud. Turustatud toodangu väärtus võib hõlmata puu- ja köögivilja, mis ei pea turustamisstandarditele vastama, kui kõnealuseid standardeid ei kohaldata artikli 4 kohaselt.
2. Turustatud toodangu väärtus hõlmab tootjaorganisatsioonist lahkuvate või sellega ühinevate liikmete toodangut. Liikmesriigid määravad kindlaks tingimused topeltarvestuse vältimiseks.
3. Turustatud toodangu väärtus ei hõlma töödeldud puu- ja köögivilja väärtust või mis tahes muu kui puu- ja köögiviljasektori toote väärtust.
Töötlemiseks ettenähtud sellise puu- ja köögivilja turustatud toodangu väärtus, mida on töödeldud üheks määruse (EÜ) nr 1234/2007 I lisa X osas loetletud töödeldud puu- ja köögiviljaks või käesolevas artiklis osutatud ja käesoleva määruse VI lisas kirjeldatud mis tahes muuks töödeldud tooteks, mida on ise või allhanke teel töödelnud käesoleva artikli lõikes 9 osutatud tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit või nende tootjaliikmed või tütarettevõtted, arvutatakse kõnealuste töödeldud toodete kaubaarvele märgitud väärtuse suhtes protsentides väljendatud kindlat määra kohaldades. Kindel määr on:
a) |
53 % puuvilja- ja marjamahla puhul; |
b) |
73 % kontsentreeritud mahlade puhul; |
c) |
77 % tomatikontsentraadi puhul; |
d) |
62 % külmutatud puu- ja köögivilja puhul; |
e) |
48 % konserveeritud puu- ja köögivilja puhul; |
f) |
70 % perekonna Agaricus konserveeritud seente puhul; |
g) |
81 % lühiajaliseks säilitamiseks soolvees konserveeritud puuvilja puhul; |
h) |
81 % kuivatatud puuvilja puhul; |
i) |
27 % muu töödeldud puu- ja köögivilja puhul; |
j) |
12 % töödeldud maitsetaimede puhul; |
k) |
41 % paprikapulbri puhul. |
4. Liikmesriigid võivad lubada tootjaorganisatsioonidel hõlmata turustatud toodangu väärtusega ka kõrvalsaaduste väärtust.
5. Turustatud toodangu väärtus hõlmab selliste turult kõrvaldatud toodete väärtust, mis on kõrvaldatud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103d lõikega 4 ettenähtud viisil ja mille arvutamise aluseks on kõnealuste tootjaorganisatsiooni poolt eelmisel võrdlusperioodil turustatud toodete keskmine hind.
6. Turustatud toodangu väärtuse hulka arvutatakse üksnes see tootjaorganisatsiooni ja/või tootjaliikmete toodang, mida on turustanud kõnealune tootjaorganisatsioon. Teise tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtuse hulka arvutatakse tootjaorganisatsiooni tootjaliikmete toodang, mida on turustanud nende oma organisatsiooni poolt määratud teine tootjaorganisatsioon vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125a lõike 2 punktidele b ja c.
7. Puu- ja köögivilja turustatud toodangu eest esitatakse arve tootjaorganisatsiooni välise seisuga, vajaduse korral määruse (EÜ) nr 1234/2007 I lisa IX osas loetletud tootena, mis on valmistatud ja pakendatud, ilma:
a) |
käibemaksuta; |
b) |
sisetranspordi kuludeta, kui tootjaorganisatsiooni keskse kogumis- ja pakendamisasutuse ja tootjaorganisatsiooni jaotuspunkti vahemaa on oluline; Liikmesriigid määravad kindlaks erinevatel tarnimis- või veoetappidel toodete kohta kaubaarvele märgitud väärtuse suhtes kohaldatavad vähendusprotsendid ning põhjendavad riiklikus strateegiakavas nõuetekohaselt, millist vahemaad käsitatakse olulisena. |
8. Turustatud toodangu väärtust võib arvutada ka tootjaorganisatsiooni liidu välise seisuga samal alusel nagu on sätestatud lõikes 7.
9. Turustatud toodangu väärtust võib arvutada ka tütarettevõttevälise seisuga samal alusel nagu on sätestatud lõikes 7, eeldusel et vähemalt 90 % tütarettevõtte kapitalist kuulub:
a) |
ühele või mitmele tootjaorganisatsioonile või tootjaorganisatsioonide liidule; ja/või |
b) |
liikmesriigi heakskiidu korral tootjaorganisatsioonide või nende liidu tootjaliikmetele, kui see aitab kaasa määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 122 esimese lõigu punktis c ja artikli 125b lõike 1 punktis a loetletud eesmärkide saavutamisele. |
10. Allhanke puhul arvutatakse turustatud toodangu väärtus tootjaorganisatsiooni välise seisuga ning see hõlmab ka sellise tegevuse majanduslikku lisandväärtust, mille tootjaorganisatsioon on allhanke korras andnud teostada oma liikmetele, kolmandatele osalistele või muule kui ühele lõikes 9 osutatud tütarettevõtetest.
11. Kui toodang väheneb ilmastikutingimuste, looma- või taimehaiguste või taimekahjurite levikust põhjustatud kahju tõttu, siis igasuguse kõnealuste põhjuste tõttu seoses III peatüki 6. jaos käsitletud saagikindlustusmeetmetega või tootjaorganisatsiooni hallatavate samaväärsete meetmetega saadud kindlustushüvitise võib arvata turustatud toodangu väärtuse hulka.
Artikkel 51
Võrdlusperiood
1. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103d lõikes 2 osutatud abi aastane ülemmäär arvutatakse liikmesriikide määratava 12-kuulise võrdlusperioodi jooksul turustatud toodangu väärtuse alusel igal aastal.
2. Võrdlusperioodi määravad liikmesriigid iga tootjaorganisatsiooni jaoks kindlaks ja see võib olla:
a) |
12-kuuline periood, mis algab kõige varem 1. jaanuaril kolm aastat enne aastat, mille jaoks abi taotletakse ning lõpeb hiljemalt sellele aastale eelneva aasta 31. detsembril, mille jaoks abi taotletakse; või |
b) |
sellise kolme järjestikuse 12-kuulise perioodi keskmine väärtus, mis algab kõige varem 1. jaanuaril viis aastat enne aastat, mille jaoks abi taotletakse ning lõpeb hiljemalt sellele aastale eelneva aasta 31. detsembril, mille jaoks abi taotletakse; |
3. 12-kuuline periood on asjaomase tootjaorganisatsiooni aruandeperiood.
Võrdlusperioodi kehtestamise metoodika ei või muutuda rakenduskava jooksul, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud olukordades.
4. Kui toote väärtus on vähenenud vähemalt 35 % põhjustel, mis ei ole tootjaorganisatsiooni vastutuse ja kontrolli all, peetakse kõnealuse toote turustatud toodangu väärtuseks 65 % eelmise võrdlusperioodi väärtusest.
Tootjaorganisatsioon esitab esimeses lõigus osutatud põhjuste põhjendused asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele.
5. Kui hiljuti tunnustatud tootjaorganisatsioonidel ei ole lõike 2 kohaldamiseks piisavalt andmeid turustatud toodangu kohta, võib turustatud toodangu väärtusena käsitada tootjaorganisatsiooni poolt tunnustamiseks esitatava turustatava toodangu väärtust.
Tootjaorganisatsiooniga esimest korda ühinevate tootjaorganisatsiooni uute liikmete suhtes kohaldatakse esimest lõiku mutatis mutandis.
6. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed teabe kogumiseks turustatud toodangu väärtuse kohta nende tootjaorganisatsioonide puhul, kes ei ole esitanud rakenduskava.
7. Erandina lõigetest 1 ja 6 arvutatakse võrdlusperioodi turustatud toodangu väärtus kõnealusel võrdlusperioodil kohaldatavate õigusaktide alusel.
20. jaanuariks 2010 heakskiidetud rakenduskavade puhul tuleks turustatud toodangu väärtus aastate kohta kuni 2007. aastani arvutada siiski võrdlusperioodil kohaldatavate õigusaktide alusel, kusjuures turustatud toodangu väärtus aastate kohta alates 2008. aastast arvutatakse 2008. aastal kehtinud õigusaktide alusel.
Pärast 20. jaanuari 2010 heakskiidetud rakenduskavade puhul arvutatakse turustatud toodangu väärtus aastate kohta alates 2008. aastast selliste õigusaktide alusel, mida kohaldati sel ajal, kui rakenduskavad heaks kiideti.
Artikkel 52
Haldamine
Liikmesriigid tagavad, et rakendusfonde hallatakse nii, et välisaudiitorid saavad igal aastal nende tulud ja kulud kindlaks teha, kontrollida ja kinnitada.
Artikkel 53
Rakendusfondide rahastamine
1. Tootjaorganisatsioon määrab kindlaks määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103b lõikes 1 osutatud rakendusfondi osamaksed.
2. Kõikidel tootjatel on võimalus rakendusfondi abi kasutada ning kõikidel tootjatel on võimalus demokraatlikult osaleda selliste otsuste tegemises, mis käsitlevad tootjaorganisatsiooni rakendusfondi kasutamist ja rakendusfondi tehtavaid sissemakseid.
Artikkel 54
Eeldatavate summade teatamine
1. Tootjaorganisatsioonid teatavad oma liikmesriigile hiljemalt 15. septembriks järgmise aasta Euroopa Liidu panuse eeldatavad summad ning oma liikmete ja tootjaorganisatsiooni enda rakendusfondidesse makstavad summad koos rakenduskavade või muudatuste heakskiitmise taotlustega.
Liikmesriigid võivad määrata hilisema kuupäeva kui 15. september.
2. Rakendusfondide eeldatavad summad arvutatakse rakenduskavade ja turustatud toodangu väärtuse põhjal. Arvutus jaotatakse omakorda riskide vältimise ja juhtimise meetmete ja muude meetmete kuludeks.
Artikkel 55
Riiklik strateegia
1. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103f lõikes 2 osutatud riikliku strateegia üldstruktuur ja sisu kehtestatakse vastavalt VII lisas sätestatud suunistele. See võib sisaldada piirkondlikke elemente.
Riiklik strateegia ühendab tervikuks kõik liikmesriigi poolt määruse (EÜ) nr 1234/2007 II osa II jaotise II peatüki I ja Ia jaotise ning käesoleva jaotise kohaldamisel tehtud otsused ja vastu võetud sätted.
2. Riiklik strateegia, sh määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103f lõikes 1 osutatud riikliku raamistiku tervikuks ühendamine, kehtestatakse igal aastal enne rakenduskava projekti esitamist. Riiklik raamistik lisatakse pärast seda, kui see on esitatud komisjonile ja kui seda on vajaduse korral muudetud vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103f lõike 1 teisele lõigule.
3. Lähteolukorra analüüs moodustab osa riikliku strateegia koostamismenetlusest ja teostatakse liikmesriigi vastutusel. See aitab kaasa rahuldatavate vajaduste kindlakstegemisele ja hindamisele, vajaduste tähtsuse järjekorda seadmisele, rakenduskavade kaudu saavutatavate eesmärkide määratlemisele kõnealuste esmatähtsate vajaduste rahuldamiseks, oodatud tulemuste ja koguseliselt väljendatud eesmärkide saavutamisele seoses lähteolukorraga ning kõnealuste eesmärkide saavutamiseks kõige sobivamate vahendite ja meetmete kehtestamisele.
4. Liikmesriigid tagavad ka riikliku strateegia järelevalve ja hindamise ning selle rakendamise rakenduskavade kaudu.
Riiklikku strateegiat võib muuta, pidades silmas eelkõige järelevalvet ja hindamist. Sellised muudatused tehakse enne rakenduskava projekti esitamist igal aastal.
5. Liikmesriigid sätestavad riiklikus strateegias fondi suurimad protsendimäärad, mida võib kulutada üksiku meetme ja/või tegevuse liigi ja/või kulutuse kohta erinevate meetmete vahel sobiva tasakaalu tagamiseks.
Artikkel 56
Keskkonnaalaste tegevuste riiklik raamistik
1. Lisaks määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103f lõike 1 teises lõigus osutatud kavandatava raamistiku esitamisele teavitavad liikmesriigid komisjoni kõigist riikliku raamistiku muudatustest, mille suhtes kehtib kõnealuses lõigus sätestatud kord. Komisjon teeb riikliku raamistiku teistele liikmesriikidele kättesaadavaks asjakohaseks peetavate vahendite abil.
2. Riikliku raamistiku eraldi jaos märgitakse ära määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103f lõike 1 esimese lõigu teises lauses osutatud vastastikuse täiendavuse, kooskõla ja nõuetekohasuse üldnõuded, mida tuleb täita rakenduskava kohaselt valitud keskkonnaalaste tegevuste puhul. Komisjon edastab liikmesriikidele kõnealuse jao näidise.
Riiklikus raamistikus kehtestatakse ka keskkonnaalaste tegevuste mittetäielik loetelu ning nende tegevuste tingimused liikmesriikides määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103c lõike 3 kohaldamisel. Iga keskkonnaalase tegevuse kohta peab riiklikus raamistikus olema:
a) |
tegevuse põhjendus, mis põhineb keskkonnamõjul ning |
b) |
kaasnev erikohustus või -kohustused. |
3. Maaelu arengukava raames samalaadselt põllumajanduse keskkonnakaitse kohustustega toetatavad keskkonnaalased tegevused on sama kestusega nagu kõnealused kohustused. Nende võtmist jätkatakse järgmise rakenduskava raames, mille puhul samasuguste põllumajanduse keskkonnakaitsega seotud kohustuste kestus ületaks esialgse rakenduskava kestuse. Eelkõige käesoleva määruse artikli 126 lõikes 3 osutatud vahehindamise tulemuste põhjal võivad liikmesriigid siiski lubada keskkonnaalaste tegevuste lühemaajalist rakendamist või nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel isegi nende katkestamist.
Riiklikus raamistikus märgitakse ära lõikes 1 osutatud tegevuste kestus ja vajaduse korral kohustus jätkata tegevuse rakendamist järgmise rakenduskava kohaselt.
Artikkel 57
Liikmesriikide täiendavad eeskirjad
Liikmesriigid võivad võtta vastu määrust (EÜ) nr 1234/2007 ja käesolevat määrust täiendavaid eeskirju, milles käsitletakse rakenduskavade kohaste meetmete, tegevuste või kulude abikõlblikkust.
Artikkel 58
Seos maaelu arengukavadega
1. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (9) kohaselt heakskiidetud liikmesriigi maaelu arengukava või -kavade kohast toetust ei maksta tegevustele, mis on hõlmatud käesolevas määruses sätestatud meetmetega, kui lõikest 2 ei tulene teisiti.
2. Kui määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 5 lõike 6 kohast toetust on erandkorras antud meetmetele, mis võiksid vastata toetuse saamise tingimustele käesoleva määruse kohaselt, peavad liikmesriigid tagama, et toetuse saaja võib saada konkreetse tegevuse eest toetust üksnes ühe kava alusel.
Selleks peavad liikmesriigid oma maaelu arengukavadesse selliseid erandeid sisaldavate meetmete lisamisel tagama, et käesoleva määruse artiklis 55 osutatud riiklikus strateegias oleksid kehtestatud kriteeriumid ja halduseeskirjad, mida nad kohaldavad maaelu arengukavades.
3. Kui see on asjakohane ja ei piira määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103a lõike 3, artikli 103d lõigete 1 ja 3 ning artikli 103e ja käesoleva määruse artikli 47 sätete kohaldamist, ei ületa käesoleva määrusega hõlmatud meetmete puhul antava toetuse määr seda määra, mida kohaldatakse meetmete suhtes maaelu arengu programmi alusel.
4. Keskkonnaalaste tegevuste jaoks antav toetus, välja arvatud põhivara soetamine, piirdub määruse (EÜ) nr 1698/2005 I lisas põllumajandusliku keskkonnatoetuse maksete suhtes kehtestatud maksimumsummadega. Neid summasid võib erandjuhtudel suurendada, võttes arvesse käesoleva määruse artiklis 55 osutatud riiklikus strateegias ja tootjaorganisatsioonide rakenduskavades põhjendatavaid erijuhte. Keskkonnaalaste tegevuste jaoks antavaid toetussummasid võib ka suurendada määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 16a määratletud prioriteetidega seotud tegevuste toetamiseks.
5. Lõiku 4 ei kohaldata keskkonnaalaste tegevuste suhtes, mis ei ole otseselt ega kaudselt seotud konkreetse maatükiga.
Artikkel 59
Rakenduskavade sisu
Rakenduskavas peab sisalduma:
a) |
lähteolukorra kirjeldus, mis põhineb vajaduse korral VIII lisas loetletud üldistel lähtenäitajatel; |
b) |
kava eesmärgid, arvestades tootmis- ja turustusvõimalusi, ning selgitus selle kohta, kuidas kava aitab kaasa riiklikule strateegiale, ja kinnitus selle kohta, et see on kooskõlas riikliku strateegiaga ning et nende tegevuste vahel on tasakaal. Eesmärkide kirjelduses viidatakse riiklikus strateegias määratletud eesmärkidele ning märgitakse mõõdetavad ülesanded, et hõlbustada kava rakendamisel järk-järgult tehtud edusammude jälgimist; |
c) |
eesmärkide saavutamise vahendite ning kavandatud meetmete, sh riskide vältimist ja juhtimist käsitlevate meetmete, ja nendes sisalduvate tegevuste üksikasjalik kirjeldus iga kava rakendamise aasta jaoks. Kirjelduses märgitakse, mil määral mitmesugused kavandatavad meetmed:
|
d) |
kava kestus ning |
e) |
finantsaspektid, nimelt:
|
Artikkel 60
Rakenduskavade kohased abikõlblikud tegevused
1. Rakenduskavad ei või sisaldada IX lisas loetletud tegevusi ega kulusid.
2. Rakenduskavade kohased abikõlblikud kulud peavad piirduma tegelikult kantud kuludega. Selle asemel võivad liikmesriigid siiski eelnevalt kinnitada nõuetekohaselt põhjendatud ühtsed määrad järgmistel juhtudel:
a) |
kui sellistele standardsetele kindlatele summadele on osutatud IX lisas; |
b) |
võrreldes maanteetranspordikuludega täiendavate välisveokulude jaoks, mis on tekkinud raudtee- ja/või meretranspordi kasutamisest keskkonnakaitsemeetmena; ning |
c) |
keskkonnaalastest tegevustest tulenevate lisakulude ja saamata jäänud tulu puhul, mis arvutatakse vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 (10) artikli 53 lõikele 2. |
Liikmesriigid vaatavad sellised määrad läbi vähemalt iga viie aasta järel.
3. Selleks et tegevus oleks abikõlblik, peab rohkem kui 50 % abiga hõlmatud toodete väärtusest moodustama tooted, mille suhtes on tootjaorganisatsiooni tunnustatud. Kõnealuse 50 % hulka kuulumiseks peavad need olema saadud tootjaorganisatsiooni liikmetelt või mõne muu tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsiooni liidu tootjaliikmetelt. Artiklit 50 kohaldatakse väärtuse arvutamise suhtes mutatis mutandis.
4. Keskkonnaalaste tegevuste suhtes kohaldatakse järgmisi eeskirju:
a) |
eri keskkonnaalaseid tegevusi võib kombineerida tingimusel, et need täiendavad üksteist ja on üksteisega kooskõlas. Kui keskkonnaalaseid tegevusi kombineeritakse, võetakse toetuse taseme puhul arvesse konkreetset saamatajäänud tulu ja kombineerimisest tulenevaid täiendavaid kulusid; |
b) |
väetiste, taimekaitsevahendite ja muude sisendite kasutamist piiravaid kohustusi aktsepteeritakse vaid juhul, kui kõnealuseid piiranguid on võimalik hinnata viisil, mis annab piisava kinnituse kõnealuste kohustuste täitmise kohta; |
c) |
keskkonnasäästliku pakendikäitlusega seotud tegevused peavad olema hästi põhjendatud ning rangemad liikmesriigi nõuetest, mis on kehtestatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 94/62/EÜ (11). |
Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse artiklis 55 osutatud riiklikes strateegiates rakenduskava kohaste selliste kulutuste maksimaalse protsendimäära aastas, mis on lubatud kulutada keskkonnasäästliku pakendikäitlusega seotud tegevustele. Kõnealune määr ei ole kõrgem kui 20 %, välja arvatud riiklikus strateegias põhjendatavate riiklike/piirkondlike erioludega arvestamiseks.
5. Investeeringud, sealhulgas liisingulepingute abil tehtud investeeringud, mille tasumise tähtaeg on pikem kui rakenduskava, võib üle kanda järgmisse rakenduskavasse nõuetekohaselt põhjendatud majanduslikel põhjustel ning eelkõige juhul, kui maksuamortisatsiooni periood on pikem kui viis aastat.
Investeeringute asendamise korral asendatud investeeringute jääkväärtus:
a) |
lisatakse tootjaorganisatsiooni rakendusfondi või |
b) |
lahutatakse asendava investeeringu maksumusest. |
6. Tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liitude tootjaliikmete üksikute põllumajandusettevõtete ja/või tööruumidega seotud investeeringuid või tegevusi võib rakendada (sh tootjaorganisatsioonide või tootjaorganisatsioonide liitude liikmete allhangetena osutatavad tegevused), kui need toetavad rakenduskava eesmärke. Kui tootjaliige lahkub tootjaorganisatsioonist, tagavad liikmesriigid, et investeering või selle jääkväärtus saadakse tagasi. Nõuetekohaselt põhjendatud olukordades võib liikmesriik ette näha, et tootjaorganisatsioonilt ei nõuta investeeringu või selle jääkväärtuse tagastamist.
7. Puu- ja köögivilja töödeldud puu- ja köögiviljaks töötlemisega seotud investeeringud ja tegevused võivad olla abikõlblikud, kui selliste investeeringute ja tegevuste puhul järgitakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103c lõikes 1 osutatud eesmärke, sh kõnealuse määruse artikli 122 esimese lõigu punktis c osutatud eesmärke, ning tingimusel, et need on määratletud kõnealuse määruse artikli 103f lõikes 2 osutatud riiklikus strateegias.
Artikkel 61
Esitatavad dokumendid
Rakenduskavadele lisatakse eelkõige:
a) |
tõend rakendusfondi asutamise kohta; |
b) |
tootjaorganisatsiooni kirjalik kohustus järgida määrust (EÜ) nr 1234/2007 ja käesolevat määrust; ning |
c) |
tootjaorganisatsiooni kirjalik kinnitus, et ta ei ole otse ega kaudselt saanud ega saa muud Euroopa Liidu või riigi toetust seoses tegevustega, mis vastavad käesoleva määruse kohaselt toetuse saamise tingimustele. |
Artikkel 62
Tootjaorganisatsioonide liitude rakenduskavad
1. Liikmesriik võib lubada tootjaorganisatsioonide liidul esitada täieliku või osalise rakenduskava, mis sisaldab tegevusi, mille kaks või enamat liikmetest tootjaorganisatsiooni on oma rakenduskavades kindlaks määranud, kuid mida nad ei ole rakendanud.
2. Tootjaorganisatsioonide liitude rakenduskavasid käsitletakse koos liikmetest tootjaorganisatsioonide rakenduskavadega, sh seoses määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 103c kehtestatud eesmärkide ja piirangute täitmisega.
3. Liikmesriigid tagavad, et:
a) |
tegevusi rahastatakse täies ulatuses tootjaorganisatsioonide liitude (kes on tootjaorganisatsioonid) liikmete sissemaksetest nende tootjaorganisatsioonide rakendusfondidesse. Tegevusi võivad siiski rahastada proportsionaalse summana liikmeteks olevate tootjaorganisatsioonide sissemaksetest nende tootjaorganisatsioonide liitude liikmed, kes ei ole tootjaorganisatsioonid vastavalt artiklile 34; |
b) |
tegevused ja vastavad rahalised sissemaksed on loetletud iga osaleva tootjaorganisatsiooni rakenduskavas; |
c) |
puudub topeltrahastamise oht. |
4. Artikleid 58, 59 ja 60, artikli 61 punkte b ja c ning artikleid 63–67 kohaldatakse tootjaorganisatsioonide liitude rakenduskavade suhtes mutatis mutandis. Artikli 59 punktis b osutatud tegevuste vaheline tasakaal ei ole tootjaorganisatsioonide liitude osaliste rakenduskavade puhul siiski nõutav.
Artikkel 63
Esitamise tähtaeg
1. Tootjaorganisatsioon esitab rakenduskavad heakskiitmiseks selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus on tootjaorganisatsiooni peakontor, hiljemalt rakendamise aastale eelneva aasta 15. septembriks. Liikmesriigid võivad seda kuupäeva siiski edasi lükata.
2. Kui õigussubjekti või õigussubjekti selgelt määratletud osa, sh tootjarühm, taotleb tootjaorganisatsioonina tunnustamist, võib ta samal ajal esitada heakskiidu saamiseks lõikes 1 osutatud rakenduskava. Rakenduskava heakskiitmise tingimuseks on tunnustuse saamine hiljemalt artikli 64 lõikes 2 sätestatud lõpptähtajaks.
Artikkel 64
Otsus
1. Vajaduse korral liikmesriigi pädev asutus:
a) |
kiidab heaks rakendusfondide suuruse ja rakenduskavad, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1234/2007 ning käesoleva peatüki nõuetele; |
b) |
kiidab rakenduskavad heaks, kui tootjaorganisatsioon nõustub teatavate muudatustega või |
c) |
lükkab rakenduskavad või selle osad tagasi. |
2. Liikmesriigi pädev asutus teeb rakenduskavade ja -fondidega seotud otsused nende esitamise aasta 15. detsembriks.
Liikmesriigid teatavad tootjaorganisatsioonidele oma otsuse 15. detsembriks.
Nõuetekohaselt põhjendatud kaalutlustel võib liikmesriigi pädev asutus võtta rakenduskavasid ja -fonde käsitleva otsuse vastu taotluse esitamise kuupäevale järgnevaks 20. jaanuariks. Heakskiitvas otsuses võib sätestada, et kulud on abikõlblikud alates taotluse esitamisele järgneva aasta 1. jaanuarist.
Artikkel 65
Järgmiste aastate rakenduskavade muudatused
1. Tootjaorganisatsioonid võivad taotleda muudatuste (sh rakenduskavade kestus) tegemist järgmise aasta 1. jaanuarist kohaldatavatesse rakenduskavadesse hiljemalt 15. septembriks.
Liikmesriigid võivad taotluste esitamise tähtaja siiski edasi lükata.
2. Muudatuste tegemise taotlustele peavad olema lisatud kõik täiendavad dokumendid, milles on esitatud muudatuste põhjus, laad ja mõjud.
3. Liikmesriigi pädev asutus teeb otsused rakenduskavade muudatustaotluste kohta hiljemalt taotluse esitamise aasta 15. detsembriks.
Nõuetekohaselt põhjendatud kaalutlustel võib liikmesriigi pädev asutus võtta rakenduskavasid ja -fonde käsitleva otsuse vastu taotluse esitamise aastale järgnevaks 20. jaanuariks. Heakskiitvas otsuses võib sätestada, et kulud on abikõlblikud alates taotluse esitamisele järgneva aasta 1. jaanuarist.
Artikkel 66
Jooksva aasta rakenduskavade muudatused
1. Liikmesriigid võivad lubada jooksva aasta rakenduskavadesse muudatuste tegemist nende poolt määratud tingimustel.
2. Liikmesriigi pädev asutus võtab lõike 1 kohaselt taotletud rakenduskavade muudatusi käsitlevad otsused vastu muudatuse taotlemise aastale järgneva aasta 20. jaanuariks.
3. Liikmesriigi pädev asutus võib jooksval aastal lubada tootjaorganisatsioonidel:
a) |
rakendada oma rakenduskavasid üksnes osaliselt; |
b) |
muuta rakenduskava sisu; |
c) |
suurendada rakendusfondi suurust kuni 25 % ulatuses ja vähendada seda liikmesriikide poolt kindlaksmääratava protsendi võrra algselt heakskiidetud suurusest, tingimusel et rakenduskava üldeesmärgid säilivad. Liikmesriigid võivad seda protsendimäära suurendada tootjaorganisatsioonide ühinemise korral vastavalt artikli 29 lõikele 1. |
d) |
Artikli 93 kohaldamise puhul lisada rakendusfondi riiklikku rahalist abi. |
4. Liikmesriigid määravad kindlaks tingimused, mille kohaselt võib jooksva aasta rakenduskavasid muuta liikmesriigi pädeva asutuse eelneva nõusolekuta. Kõnealused muudatused vastavad abi saamise tingimustele üksnes siis, kui tootjaorganisatsioon teatab nendest viivitamata pädevale asutusele.
Artikkel 67
Rakenduskavade vorm
1. Rakenduskavasid rakendatakse aastaste ajavahemike kaupa 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.
2. Hiljemalt 15. detsembril heakskiidetud rakenduskavasid rakendatakse järgmise aasta 1. jaanuarist.
Pärast 15. detsembrit heakskiidetud kavade rakendamine lükatakse ühe aasta võrra edasi.
Erandina käesoleva lõike esimesest ja teisest lõigust tuleb juhul, kui kohaldatakse artikli 64 lõike 2 kolmandat lõiku või artikli 65 lõike 3 teist lõiku, nende sätete alusel heakskiidetud rakenduskavade rakendamist alustada hiljemalt nende heakskiitmisele järgneva aasta 31. jaanuaril.
Artikkel 68
Kinnitatud abisumma
1. Liikmesriigid teatavad abi taotlemise aastale eelneva aasta 15. detsembriks tootjaorganisatsioonidele ja tootjaorganisatsioonide liitudele kinnitatud abisumma, mis on nõutud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103 g lõikega 3.
2. Kui kohaldatakse artikli 64 lõike 2 kolmandat lõiku või artikli 65 lõike 3 teist lõiku, teatavad liikmesriigid kinnitatud abisumma hiljemalt abi taotlemise aasta 20. jaanuariks.
Artikkel 69
Abitaotlused
1. Tootjaorganisatsioonid esitavad liikmesriigi pädevale asutusele abi või selle jääksumma taotluse iga rakenduskava jaoks, mille jaoks abi taotletakse, hiljemalt selle aasta 15. veebruariks, mis järgneb abi taotlemise aastale.
2. Abitaotlustele lisatakse täiendavad dokumendid, milles on esitatud:
a) |
taotletav abi; |
b) |
turustatud toodangu väärtus; |
c) |
tootjaorganisatsiooni liikmete ja organisatsiooni enda rahalised sissemaksed; |
d) |
kulud, mis on kantud seoses rakenduskavaga; |
e) |
riskide vältimise ja juhtimise kulud jaotatuna tegevuste kaupa; |
f) |
riskide vältimise ja juhtimise meetmeteks kasutatud rakendusfondi osa jaotatuna tegevuste kaupa; |
g) |
vastavus määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103c lõikele 2, artikli 103c lõike 3 esimesele lõigule ja artiklile 103d; |
h) |
kirjalik kinnitus, et nad ei ole saanud muud Euroopa Liidu või riigi toetust seoses meetmete ja/või meetmetega, mis vastavad käesoleva määruse kohaselt toetuse saamise tingimustele; ning |
i) |
tõendid asjaomase tegevuse rakendamise kohta, juhul kui taotletakse summa väljamaksmist artikli 60 lõikes 2 osutatud standardse kindla summa alusel. |
3. Abitaotlused võivad hõlmata kavandatud, kuid tegemata kulusid, kui on tõendatud, et:
a) |
asjaomaseid toiminguid ei saanud teha rakenduskava rakendusaasta 31. detsembriks asjaomasest tootjaorganisatsioonist sõltumatutel põhjustel; |
b) |
kõnealuseid toiminguid saab teha selle aasta 30. aprillini, mis järgneb abi taotlemise aastale ning |
c) |
rakendusfondis on alles tootjaorganisatsiooni samaväärne sissemakse. |
Abi makstakse ja artikli 71 lõike 3 kohane tagatis vabastatakse üksnes juhul, kui esimese lõigu punktis b osutatud kavandatud kulude rakendamise kohta esitatakse tõendid kavandatud kulutamise aastale järgneva aasta 30. aprilliks ning abisaamise õigus on tegelikkuses tekkinud.
4. Kui taotlused esitatakse pärast lõikes 1 sätestatud kuupäeva, vähendatakse abisummat 1 % iga hilinetud päeva kohta.
Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võib liikmesriigi pädev asutus taotluse vastu võtta pärast lõikes 1 sätestatud kuupäeva, kui vajalikud kontrollid on tehtud ja peetakse kinni artiklis 70 sätestatud maksetähtajast.
5. Tootjaorganisatsioonide liidud võivad esitada lõikes 1 osutatud abitaotluse oma liikmete nimel ja huvides, kui kõnealused liikmed on tootjaorganisatsioonid ning tingimusel et lõike 2 kohaselt nõutud tõendavad dokumendid on esitatud iga liikme kohta. Tootjaorganisatsioonid on lõplikud abisaajad.
Artikkel 70
Toetuse maksmine
Liikmesriigid maksavad toetuse välja kava rakendamise aastale järgneva aasta 15. oktoobriks.
Artikkel 71
Ettemaksed
1. Liikmesriigid võivad lubada tootjaorganisatsioonidel taotleda abi osalist ettemaksu, mis vastab rakenduskava põhjal eeldatavatele kuludele kolmel või neljal kuul, mis järgnevad ettemaksete taotluse esitamise kuule.
2. Ettemaksete taotlused esitatakse vastavalt liikmesriigi otsusele kas iga kolme kuu tagant jaanuaris, aprillis, juulis ja oktoobris või nelja kuu tagant jaanuaris, mais ja septembris.
Konkreetse aasta jaoks tehtud ettemaksete kogusumma ei tohi ületada 80 % rakenduskava algselt kinnitatud abisummast.
3. Ettemakse tingimuseks on tagatise esitamine, mille suurus on 110 % ettemakse summast vastavalt komisjoni määrusele (EMÜ) nr 2220/85 (12).
Liikmesriigid sätestavad tingimused, millega tagatakse, et rakendusfondi sissemakseid kogutakse vastavalt käesoleva määruse artiklitele 52 ja 53 ning et eelmised ettemaksed ja vastav tootjaorganisatsiooni sissemakse on tegelikult ära kasutatud.
4. Tagatise vabastamise taotlusi võib esitada rakenduskava jooksva aasta jooksul ning neile peavad olema lisatud asjakohased täiendavad dokumendid nagu arved ning tehtud väljamakset tõendavad dokumendid.
Tagatised vabastatakse kuni 80 % ulatuses tehtud ettemakse summast.
5. Esmajärguline nõue määruse (EMÜ) nr 2220/85 artikli 20 lõike 2 tähenduses hõlmab rakenduskavades sätestatud toimingute tegemist vastavalt käesoleva määruse artikli 61 punktidega b ja c ettenähtud kohustustele.
Esmajärgulise nõude täitmatajätmise või artikli 61 punktidega b ja c ettenähtud kohustuste olulise rikkumise korral jäädakse tagatisest ilma, ilma et see piiraks V peatüki 3. jao alusel kohaldatavaid muid sanktsioone ja karistusi.
Muude nõuete täitmata jätmise korral ei tagastata tagatist võrdeliselt tuvastatud rikkumise raskusega.
6. Liikmesriigid võivad kehtestada ettemaksete miinimumsumma ja tähtajad.
Artikkel 72
Osalised maksed
Liikmesriigid võivad lubada tootjaorganisatsioonidel taotleda abi sellise osa väljamaksmist, mis vastab rakenduskava kohaselt juba tehtud kulude summale.
Taotlusi võib esitada igal ajal, kuid mitte üle kolme korra aastas. Taotlustele peavad olema lisatud asjakohased täiendavad dokumendid nagu arved ning tehtud väljamakset tõendavad dokumendid.
Osalise abi taotluste puhul tehtud maksed ei või ületada 80 % abi osast, mis vastab rakenduskava kohaselt juba tehtud kulude summale asjaomasel ajavahemikul. Liikmesriigid võivad kehtestada osaliste maksete miinimumsumma ja taotluste esitamise tähtajad.
III PEATÜKK
Riskide vältimise ja juhtimise meetmed
Artikkel 73
Riskide vältimise ja juhtimise meetmete valik
Liikmesriigid võivad ette näha, et üht või mitut määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103c lõikes 2 loetletud meedet ei kohaldada nende territooriumil.
Artikkel 74
Riskide vältimise ja juhtimise meetmeteks võetud laenud
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli103c lõike 2 kolmanda lõigu kohaste riskide vältimise ja juhtimise meetmete rahastamiseks võetud laenud, mille tagasimaksetähtaeg on rakenduskava kestusest pikem, võib nõuetekohaste majanduslike põhjenduste alusel kanda üle järgmistesse rakenduskavadesse.
Artikkel 75
Määratlus
Käesolevas jaos kehtestatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103c lõike 2 punktis a osutatud turult kõrvaldamise eeskirjad.
Käesolevas peatükis tähendavad „turult kõrvaldatud tooted”, „kõrvaldatud tooted” ja „müüki panemata tooted” sel viisil turult kõrvaldatud tooteid.
Artikkel 76
Turustamisstandardid
1. Kui konkreetse toote kohta on olemas II jaotises osutatud turustamisstandard, peab turult kõrvaldatav toode vastama kõnealusele standardile, välja arvatud toodete esitusviisi ja märgistust käsitlevatele sätetele. Tooteid võib turult kõrvaldada lahtiselt, kõik suurused koos, tingimusel et järgitakse II klassi miinimumnõudeid, eriti seoses kvaliteedi ja suurusega.
Asjakohases standardis määratletud minitooted peavad aga vastama kohaldatavale turustamisstandardile, sealhulgas toodete esitusviisi ja märgistust käsitlevatele sätetele.
2. Kui konkreetse toote kohta turustamisstandard puudub, peavad turult kõrvaldatavad tooted vastama X lisas sätestatud miinimumnõuetele. Liikmesriigid võivad kehtestada kõnealuseid miinimumnõudeid täiendavaid eeskirju.
Artikkel 77
Turult kõrvaldamise kolme aasta keskmine tasuta jagamiseks
1. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103d lõikes 4 osutud piirväärtus – 5 % turustatud toodangu mahust – arvutatakse asjaomaste toodete suhtes tunnustatud tootjaorganisatsiooni kaudu turustatud toodangumahtude eelmise kolme aasta aritmeetilise keskmise alusel.
2. Hiljuti tunnustuse saanud tootjaorganisatsioonidel on tunnustamisele eelnenud turustusaastate andmed:
a) |
juhul, kui see organisatsioon oli varem tootjarühm, vajaduse korral vastavad andmed kõnealuse tootjarühma kohta või |
b) |
tunnustamistaotluse suhtes kohaldatav maht. |
Artikkel 78
Kõrvaldamistoimingutest etteteatamine
1. Tootjaorganisatsioonid ja nende liidud teatavad liikmesriigi pädevatele asutustele kirjaliku telekommunikatsiooni või elektroonilise sõnumiga ette igast kavatsetavast kõrvaldamistoimingust.
Teates esitatakse eelkõige sekkumiseks võetud toodete loetelu ja nende peamised tunnused vastavalt asjaomastele turustamisstandarditele, iga kõnealuse toote hinnanguline kogus, kavandatav otstarve ning koht, kus saab kõrvaldatud tooteid kontrollida vastavalt artikli 108 sätetele.
Teatele lisatakse sertifikaat, milles tõendatakse, et turult kõrvaldatud tooted vastavad kohaldatavatele artiklis 76 sätestatud turustamisstandarditele või miinimumnõuetele.
2. Liikmesriigid kehtestavad tootjaorganisatsioonidele seoses lõikega 1 ettenähtud teatistega üksikasjalikud eeskirjad, eelkõige tähtaegade kohta.
3. Lõikes 2 osutatud tähtaegade jooksul peavad liikmesriigid:
a) |
kas tegema artikli 108 lõikes 1 osutatud kontrollimise ja seejärel, kui rikkumisi ei leita, lubama teates osutatud kõrvaldamistoimingu; või |
b) |
artikli 108 lõikes 3 osutatud juhtudel jätma tegemata artikli 108 lõikes 1 osutatud kontrollimise, teatama sellest tootjaorganisatsioonile kirjaliku telekommunikatsiooni või elektroonilise sõnumiga ja lubama teatatud kõrvaldamistoimingu. |
Artikkel 79
Toetus
1. Turult kõrvaldamise toetus, mis sisaldab nii Euroopa Liidu kui ka tootjaorganisatsiooni panust, ei ületa XI lisas osutatud toodete jaoks kõnealuses lisas kehtestatud summasid. Muude toodete puhul kehtestavad toetuse maksimumsummad liikmesriigid.
Kui tootjaorganisatsioon on kolmandatelt isikutelt saanud kompensatsiooni turult kõrvaldatud toodete eest, vähendatakse esimeses lõigus osutatud toetust netotulude võrra, mida tootjaorganisatsioonid saavad turult kõrvaldatud toodete eest. Toetuse saamise tingimustele vastamiseks peab asjaomased tooted kõrvaldama puu- ja köögivilja reguleeritud turult.
2. Turult kõrvaldamised ei ületa mis tahes tootjaorganisatsiooni mis tahes toote turustatud toodangu mahust 5 %. Selle protsendimäära hulka ei arvestata aga koguseid, mis on kõrvaldatud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103d lõikes 4 osutatud viisil või mõnel muul käesoleva määruse artikli 80 lõike 2 kohasel liikmesriikide poolt heakskiidetud viisil.
Turustatud toodangu maht arvutatakse turustatud toodangu keskmise väärtusena kolmel eelneval aastal. Kui kõnealune teave puudub, kasutatakse selle turustatud toodangu väärtust, mille suhtes tootjaorganisatsioon on tunnustatud.
Esimeses lõigus osutatud protsendimäärad on kolmeaastase ajavahemiku keskmised, kusjuures iga-aastane ületuspiir on 5 protsendipunkti.
3. Kui turult kõrvaldatakse puu- ja köögiviljad, mis on ette nähtud tasuta jagamiseks määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103d lõikes 4 osutatud heategevusorganisatsioonidele ja -fondidele, rahastatakse Euroopa Liidu toetusest üksnes toodete käesoleva artikli lõike 1 kohase kõrvaldamise kulud ning käesoleva määruse artikli 81 lõikes 1 ja artikli 82 lõikes 1 osutatud kulud.
Artikkel 80
Turult kõrvaldatud toodete sihtotstarbed
1. Liikmesriigid kehtestavad turult kõrvaldatud toodete lubatavad sihtotstarbed. Nad võtavad vastu sätted, millega tagatakse, et turult kõrvaldamine või sihtotstarve ei too kaasa negatiivset keskkonnamõju ega fütosanitaarset mõju. Nende sätete järgimisest tootjaorganisatsioonidele tekkivad kulud on rakenduskava alusel abikõlblikud turult kõrvaldamise toetuse osana.
2. Lõikes 1 osutatud sihtotstarbed hõlmavad tasuta jagamist määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103d lõike 4 tähenduses ning mis tahes muud samaväärset sihtotstarvet, mille liikmesriik on heaks kiitnud.
Liikmesriigid võivad lubada määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103d lõikes 4 osutatud heategevusorganisatsioonidel ja -fondidel küsida turult kõrvaldatud toodete lõppsaajatelt sümboolset tasu juhul, kui kõnealused tooted on läbinud töötlemistoimingu.
Tasuta jagatud puu- ja köögivilja saajate loonustasu puu- ja köögivilja töötlejatele võib lubada juhul, kui sellise maksega hüvitatakse üksnes töötlemiskulud ning kui tasumise liikmesriigis on ette nähtud eeskirjad, millega tagatakse, et töödeldud tooted on ka tegelikult teises lõigus osutatud lõppsaajatele tarbimiseks ette nähtud.
Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et hõlbustada kontakte ja koostööd määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103d lõikes 4 osutatud ja nende poolt heakskiidetud tootjaorganisatsioonide ning heategevusorganisatsioonide ja -fondide vahel.
3. Toodete töötleva tööstuse käsutusse andmine on võimalik. Liikmesriigid võtavad vastu üksikasjalikud sätted tagamask, et Euroopa Liidu piires ei tekiks asjaomaste tööstuste või imporditud toodete jaoks konkurentsi moonutamist ning et turult kõrvaldatud tooteid ei viidaks uuesti turule. Destilleerimisel tekkivat alkoholi kasutatakse üksnes tööstuses või energeetikas.
Artikkel 81
Veokulud
1. Kõikide turult kõrvaldatud toodete tasuta jagamise veokulud on rakenduskava alusel abikõlblikud kindla suurusega summa ulatuses, mis kehtestatakse vastavalt XII lisas sätestatud vahemaale kõrvaldamiskoha ja tarnekoha vahel.
Mereveo puhul määratlevad liikmesriigid vahemaa kõrvaldamiskoha ja tarnekoha vahel. Kui maismaatransport on võimalik, ei tohi hüvitis laadimiskoha ja teoreetilise lõpp-punkti vahelise lühima marsruudi puhul ületada maismaatranspordi kulu. XII lisas kehtestatud summade suhtes kohaldatakse paranduskoefitsienti 0,6.
2. Veokulud makstakse isikule, kes tegelikult kannab kõnealuse veo rahalised kulud.
Makse tegemiseks tuleb esitada tõendavad dokumendid, milles on eelkõige esitatud:
a) |
abi saavate organisatsioonide nimed; |
b) |
asjaomaste toodete kogus; |
c) |
abi saavate organisatsioonide nõusolek ja kasutatav veovahend ning |
d) |
vahemaa turult kõrvaldamise koha ja tarnimiskoha vahel. |
Artikkel 82
Sortimis- ja pakkimiskulud
1. Tasuta jagamiseks turult kõrvaldatud puu- ja köögivilja sortimis- ja pakkimiskulud on rakenduskavade alusel abikõlblikud XIII lisa A osas sätestatud kindla suurusega summa ulatuses toodete puhul, mille netokaal pakendis on alla 25 kilogrammi.
2. Tasuta jagamiseks ettenähtud toodete pakenditel peab olema Euroopa embleem ning üks või mitu XIII lisa B osas sätestatud märget.
3. Sortimis- ja pakkimiskulud makstakse kõnealused toimingud teinud tootjaorganisatsioonile.
Makse tegemiseks tuleb esitada tõendavad dokumendid, milles on eelkõige esitatud:
a) |
abi saavate organisatsioonide nimed; |
b) |
asjaomaste toodete kogus ning |
c) |
abi saavate organisatsioonide nõusolek, milles on täpsustatud esitusviis. |
Artikkel 83
Nõuded turult kõrvaldatud toodete saajatele
1. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103d lõikes 4 osutatud turult kõrvaldatud toodete saajad kohustuvad:
a) |
järgima käesolevat määrust; |
b) |
pidama kõnealuste toimingute kohta eraldi laoarvestust ja raamatupidamisarvestust; |
c) |
aktsepteerima Euroopa Liidu õigusega ettenähtud kontrolle; ning |
d) |
esitama iga kõnealuse toote lõplikku sihtpunkti tõendava dokumendina ülevõtmissertifikaadi (või samaväärse dokumendi), milles tõendatakse, et kolmas isik on turult kõrvaldatud tooted üle võtnud eesmärgiga neid tasuta jagada. |
Liikmesriigid võivad otsustada, et saajad ei pea esimese lõigu punktis b osutatud arvestusi pidama, kui nad saavad üksnes väikeseid koguseid ja leiavad, et risk on väike. Kõnealune otsus ja selle põhjendused protokollitakse.
2. Turult kõrvaldatud toodete muudeks sihtotstarveteks saajad kohustuvad:
a) |
järgima käesolevat määrust; |
b) |
pidama kõnealuste toimingute kohta eraldi laoarvestust ja raamatupidamisarvestust, kui liikmesriik leiab, et see on vajalik, kuigi toode on enne tarnimist denatureeritud; |
c) |
aktsepteerima Euroopa Liidu õigusega ettenähtud kontrolle; ning |
d) |
mitte taotlema täiendavat abi kõnealustest toodetest valmistatud alkoholi eest, juhul kui turult kõrvaldatud tooted on ette nähtud destilleerimiseks. |
Artikkel 84
Toorelt koristamine ja koristamata jätmise mõisted
1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „toorelt koristamine”– turustuskõlbmatute toodete täielik koristamine konkreetselt alalt enne tavapärase saagikoristuse algust. Asjaomased tooted ei tohi enne toorelt koristamist olla juba kahjustatud ilmastikutingimuste või haiguste tõttu või muudel põhjustel.
b) „koristamata jätmine”– tavapärase tootmistsükli jooksul konkreetselt alalt kaubandusliku toodangu koristamata jätmine. Koristamata jätmisena ei käsitata aga toodete hävimist ilmastikutingimuste või haiguse tagajärjel.
2. Toorelt koristamine ja koristamata jätmine peab olema tavapärase viljelusviisi piirest väljuv ja sellest erinev tegevus.
Artikkel 85
Toorelt koristamine ja koristamata jätmise tingimused
1. Seoses toorelt koristamise ja koristamata jätmisega liikmesriigid:
a) |
võtavad vastu nende meetmete üksikasjalikud rakendussätted, sealhulgas sätted koristamata jätmisest ja toorelt koristamisest eelnevalt teatamise, nende sisu ja tähtaegade, makstava hüvitise suuruse ja meetmete kohaldamise kohta ning meetmete kohaldamise tingimustele vastavate toodete loetelu; |
b) |
võtavad vastu sätted, millega tagatakse, et meetmete rakendamine ei too kaasa negatiivset keskkonnamõju ega fütosanitaarset mõju; |
c) |
kontrollivad, et meetmed võetakse nõuetekohaselt, sh seoses punktides a ja b osutatud sätetega, ning kui see tingimus ei ole täidetud, siis jätta meetmete kohaldamine heaks kiitmata. |
2. Tootjaorganisatsioonid ja nende liidud teatavad liikmesriigi pädevatele asutustele kirjaliku telekommunikatsiooni või elektroonilise sõnumiga ette igast kavandatavast toorelt koristamise või koristamata jätmise toimingust.
Nad lisavad mis tahes aasta ja mis tahes toote esimesele teatele analüüsi, mis põhineb eeldataval turuolukorral, mis õigustab toorelt koristamist kriisi ennetamise meetmena.
3. Toorelt koristamist ja koristamata jätmist ei saa kohaldada ühe aasta jooksul sama toote ja sama konkreetse ala suhtes, või kahel järjestikusel aastal.
4. Toorelt koristamise ja koristamata jätmise puhul kohaldatavad hüvitissummad, mis sisaldavad nii Euroopa Liidu kui ka tootjaorganisatsiooni panust, on liikmesriigi poolt lõike 1 punkti a alusel hektari kohta määratavad maksed:
a) |
tasemel, mis katab üksnes meetme kohaldamisest tulenevad lisakulud, võttes arvesse lõike 1 punkti b kohaselt vastu võetud sätete täitmiseks vajalikku keskkonna- ja fütosanitaarkorraldust; või |
b) |
tasemel, mis ei kata rohkem kui 90 % artiklis 79 osutatud turult kõrvaldamiste puhul kohaldatavast maksimaalsest toetuse tasemest. |
Artikkel 86
Edendus- ja teavitusmeetmete rakendamine
1. Liikmesriigid võtavad vastu edendus- ja teavitusmeetmete üksikasjalikud rakendussätted. Kõnealuste sätete alusel peab olema võimalik vajaduse korral meetmete kiire kohaldamine.
2. Edendus- ja teavitusmeetmete kohased tegevused täiendavad selliseid edendus- ja teavitusmeetmeid, mis ei ole seotud riskide vältimise ja juhtimisega ning mida asjaomane tootjaorganisatsioon juba kohaldab.
Artikkel 87
Koolitustegevuste rakendamine
Liikmesriigid võtavad vastu koolitustegevuste üksikasjalikud rakendussätted.
Artikkel 88
Saagikindlustustegevuste eesmärk
Tootjaorganisatsioon korraldab saagikindlustustegevusi, mis aitavad kaitsta tootjate sissetulekuid ja katavad tootjaorganisatsiooni ja/või selle liikmete kantud turuväärtuse kaotuse sellised kulud, mis tulenevad looduskatastroofidest, ilmastikutingimustest ning vajaduse korral haigustest ja taimekahjurite levikust põhjustatud kahjudest.
Artikkel 89
Saagikindlustustegevuste rakendamine
1. Liikmesriigid võtavad vastu saagikindlustustegevuste üksikasjalikud rakenduseeskirjad, sealhulgas eeskirjad, millega tagatakse, et saagikindlustustegevused ei moonuta konkurentsi kindlustusturul.
2. Liikmesriigid võivad rakendusfondist abi saavate saagikindlustustegevuste toetamiseks siseriiklikult lisaraha eraldada. Saagikindlustuse puhul antav riigi toetus ei või siiski ületada:
a) |
80 % kindlustusmaksest, mida tootjad maksavad kindlustuseks loodusõnnetusega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud kahju vastu; |
b) |
50 % kindlustusmaksetest, mille tootjad on tasunud enda kindlustamiseks:
|
Esimese lõigu punktis b sätestatud piirväärtust kohaldatakse ka juhtudel, kui rakendusfondist saaks muul juhul 60 % ulatuses Euroopa Liidu abi vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103d lõikele 3.
3. Saagikindlustustegevused ei hõlma kindlustusmakseid, millega tootjatele hüvitatakse üle 100 % tekkinud kahjust, võttes seejuures arvesse kõiki hüvitisi, mida tootjad saavad kindlustatud riskiga seotud muude toetussüsteemide kaudu.
4. Käesoleva artikli kohaldamisel on „loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste” mõistel sama tähendus, mis komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 (13) artikli 2 lõikes 8.
Artikkel 90
Investeerimisfondide moodustamise halduskulude katmise toetuse tingimused
1. Liikmesriigid võtavad vastu investeerimisfondide moodustamise halduskulude katmise toetust käsitlevad üksikasjalikud sätted.
2. Investeerimisfondide moodustamise halduskulude katmise toetus sisaldab nii Euroopa Liidu kui ka tootjaorganisatsiooni panust. Investeerimisfondide moodustamise halduskulude katmise toetuse kogusumma ei ületa investeerimisfondi esimesel, teisel ja kolmandal toimimisaastal tootjaorganisatsiooni poolt investeerimisfondi tehtud sissemaksest järgmist osa:
a) |
Euroopa Liiduga 1. mail 2004 või hiljem ühinenud liikmesriikides vastavalt 10 %, 8 % ja 4 %; |
b) |
teistes liikmesriikides vastavalt 5 %, 4 % ja 2 %. |
3. Tootjaorganisatsioon võib saada lõikes 2 osutatud toetust ainult üks kord ja üksnes investeerimisfondi toimimise kolmel esimesel aastal. Kui tootjaorganisatsioon taotleb toetust üksnes investeerimisfondi toimimise teisel või kolmandal aastal, on toetus:
a) |
Euroopa Liiduga 1. mail 2004 või hiljem ühinenud liikmesriikides vastavalt 8 % ja 4 %; |
b) |
teistes liikmesriikides vastavalt 4 % ja 2 %. |
4. Liikmesriigid võivad kehtestada tootjaorganisatsioonile investeerimisfondide moodustamise halduskulude katmiseks antava toetuse ülemmäärad.
IV PEATÜKK
Riiklik finantsabi
Artikkel 91
Tootjate organiseerituse tase
1. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103e lõike 1 kohaldamisel arvutatakse liikmesriigi piirkonna tootjate organiseerituse tase sellise puu- ja köögiviljatoodangu väärtusena, mis on saadud kõnealusest piirkonnast ning tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude ja tootjarühmade turustatud ning jagatud kõnealusest piirkonnast saadud puu- ja köögiviljatoodangu koguväärtusega.
2. Liikmesriigi piirkonna tootjate organiseerituse taset käsitatakse eriti madalana juhul, kui lõikega 1 ettenähtud arvutuse kohaselt saadud viimase kolme aasta keskmine tase, mille kohta andmed on kättesaadavad, on madalam kui 20 %.
Riiklikku finantsabi võidakse maksta üksnes käesolevas artiklis osutatud piirkonnast saadud puu- ja köögiviljatoodangu eest. Käesoleva peatüki kohaldamisel käsitatakse piirkonda selle haldus-, geograafilistest ja majandusoludes tulenevalt liikmesriigi territooriumi eristatava osana.
Artikkel 92
Riikliku finantsabi andmise luba
1. Liikmesriigid esitavad määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103e lõike 1 kohase igal asjaomasel aastal rakendatavatele rakenduskavadele riikliku rahalise toetuse andmise loa taotluse komisjonile igal aastal hiljemalt sama kalendriaasta 31. jaanuariks.
Taotlusele lisatakse tõendid selle kohta, et tootjate organiseerituse tase asjaomases piirkonnas on eriti madal, nagu see on määratletud käesoleva määruse artiklis 91, et abi makstakse üksnes kõnealuses piirkonnas toodetud puu- ja köögiviljasektori toodete eest, ning andmed asjaomaste organisatsioonide, asjaomase abi suuruse ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103b lõike 1 kohase rahalise toetuse osakaalu kohta.
2. Komisjon kiidab taotluse heaks või lükkab tagasi kolme kuu jooksul alates selle esitamisest. Kui komisjon selle tähtaja jooksul ei vasta, käsitatakse taotlust heakskiidetuna.
Kui taotlus on puudulik, siis kolmekuuline periood peatatakse ja liikmesriiki teavitatakse tuvastatud mittevastavusest. Peatamine hakkab kehtima alates kuupäevast, mil liikmesriiki teavitati peatamisest ning kestab seni, kuni täielik taotlus on kätte saadud.
Artikkel 93
Rakenduskava muudatused
Tootjaorganisatsioon, kes soovib taotleda riiklikku finantsabi, peab vajaduse korral muutma oma rakenduskava vastavalt artiklile 65 või 66.
Artikkel 94
Riikliku finantsabi taotlemine ja väljamaksmine
1. Tootjaorganisatsioonid taotlevad riiklikku finantsabi ning liikmesriigid maksavad abi välja vastavalt artiklitele 69 ja 70.
2. Liikmesriigid võivad vastu võtta täiendavad eeskirjad, mis käsitlevad riikliku finantsabi maksmist, sh sealhulgas ettemakse ja abi osalise maksmise võimalust.
Artikkel 95
Riikliku finantsabi tagasimaksmine Euroopa Liidu poolt
1. Liikmesriigid võivad taotleda heakskiidetud ja tootjaorganisatsioonidele tegelikult makstud riikliku rahalise toetuse Euroopa Liidu poolt tagasimaksmist hiljemalt rakenduskava rakendamisele järgneva teise aasta 1. jaanuariks.
Taotlusele lisatakse tõendid selle kohta, et viimasest neljast aastast kolme jooksul on olnud täidetud määruse EÜ nr 1234/2007 artikli 103e lõikes 1 sätestatud tingimused, ning andmed asjaomaste organisatsioonide ja tegelikult makstud finantsabi suuruse kohta ning rakendusfondi kirjeldus, kus on eraldi välja toodud toetuse kogusumma ning Euroopa Liidu panus, liikmesriigi panus (riiklik finantsabi) ning tootjaorganisatsioonide ja liikmete panus.
2. Komisjon teeb otsuse taotluse heakskiitmise või tagasilükkamise kohta. Taotlus lükatakse tagasi, kui riikliku finantsabi lubamise ja hüvitamise eeskirju ei ole järgitud või kui riiklikku finantsabi taotlev liikmesriik ei ole järginud käesolevas määruses või määruses (EÜ) nr 1234/2007 sätestatud eeskirju, mis käsitlevad tootjaorganisatsioone, rakendusfonde ja -kavasid.
3. Kui finantsabi tagasimaksmine Euroopa Liidu poolt on heaks kiidetud, deklareeritakse abikõlblikud kulud komisjoni määruse (EÜ) nr 883/2006 (14) artiklis 5 sätestatud korra kohaselt komisjonile.
4. Euroopa Liit maksab tagasi kuni 60 % tootjaorganisatsioonile antud riiklikust finantsabist.
V PEATÜKK
Üldsätted
Artikkel 96
Tootjarühmade ja tootjaorganisastioonide aruanded
1. Liikmesriigi pädeva asutuse taotluse korral esitavad tootjarühmad ja tootjaorganisatsioonid igasuguse asjakohase teabe, mis on vajalik artikli 97 punktis b osutatud aastaruande koostamiseks.
2. Tootjaorganisatsioonid esitavad igal aastal koos abitaotlusega rakenduskavade rakendamise aastaaruande.
Aruannetes käsitletakse järgmist:
a) |
eelmise aasta jooksul rakendatud rakenduskavad; |
b) |
rakenduskavade peamised muudatused ning |
c) |
eeldatud ja taotletud abi erinevused. |
3. Aruandes esitatakse iga rakendatud rakenduskava kohta:
a) |
rakenduskava saavutused ja tulemused, mis võimaluse korral põhinevad VIII lisas sätestatud ühistel väljundi- ja tulemusnäitajatel ning vajaduse korral riiklikus strateegias sätestatud täiendavatel väljundi- ja tulemusnäitajad; ning |
b) |
ülevaade kava elluviimisel tekkinud peamistest probleemidest ning meetmetest, mis võeti kava rakendamise kvaliteedi ja tõhususe tagamiseks. |
Kui see on asjakohane, on aastaaruandes täpsustatud, milliseid tõhusaid kaitsemeetmeid kohaldatakse vastavalt riiklikule strateegiale ja määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103c lõike 5 kohaldamisel, et kaitsta keskkonda võimaliku suurema surve eest, mis tuleneb rakenduskavade alusel toetatavatest investeeringutest.
4. Rakenduskava kohaldamise viimasel aastal asendab lõpparuanne lõikes 1 osutatud aastaaruannet.
Lõpparuandest selgub, mil määral on saavutatud kavade eesmärgid. Neis selgitatakse tegevuste ja/või meetodite muudatusi ja esitatakse programmi rakendamise edu või ebaedu põhjustanud tegurid, mida on võetud või võetakse arvesse järgmiste rakenduskavade koostamisel või kehtivate rakenduskavade parandamisel.
5. Kui tootjarühm või tootjaorganisatsioon ei edasta liikmesriigile käesoleva määrusega või määrusega (EÜ) nr 1234/2007 ettenähtud teavet või kui liikmesriigi valduses olevate objektiivsete faktide põhjal ilmneb, et teave on vale, võib liikmesriik peatada tootjarühma või tootjaorganisatsiooni eeltunnustuse kuni nõuetekohase teabe edastamiseni, ilma et see mõjutaks käesoleva määruse erisätete kohaldamist.
Liikmesriik lisab selliste juhtumite üksikasjad käesoleva määruse artikli 97 punktis b osutatud aruandesse.
Artikkel 97
Liikmesriikide edastatav teave tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude ja tootjarühmade kohta
Liikmesriigid edastavad komisjonile järgmise teabe ja dokumendid:
a) |
iga aasta 31. jaanuariks kõnealuse aasta kõigi rakenduskavade jaoks heakskiidetud rakendusfondide kogusumma. Teates esitatakse nii rakendusfondide kogusumma kui ka kõnealuste rakendusfondide Euroopa Liidu poolse rahastamise kogusumma. Need arvud jaotatakse omakorda riskide vältimise ja juhtimise meetmeteks ning muudeks meetmeteks; |
b) |
iga aasta 15. novembriks aastaaruande eelmise aasta tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude ja tootjarühmade ning rakendusfondide, rakenduskavade ja tunnustuskavade kohta. Aastaaruanne sisaldab eelkõige XIV lisas sätestatud teavet; |
c) |
iga aasta 31. jaanuariks rahastamissumma, mis vastab kõnealuse aasta tunnustuskava iga-aastasele rakendamisele. Esitatakse heakskiidetud või hinnangulised summad. Teade sisaldab iga tootjarühma kohta järgmist teavet:
|
Artikkel 98
Liikmesriikide edastatav teave siseturu puu- ja köögiviljade tootjahindade kohta
1. Liikmesriigi pädevad asutused teatavad komisjonile igal kolmapäeval kell 12 (Brüsseli aeg) iga turupäeva kohta XV lisa A osas loetletud sellise puu- ja köögivilja registreeritud keskmised hinnad, millega on kaubeldud tüüpilistel turgudel.
Üldise turustamisstandardiga hõlmatud puu- ja köögivilja puhul tuleb teatada üksnes standarditele vastavate toodete hinnad, kusjuures konkreetse turustamisstandardiga hõlmatud toodete hinnad on seotud üksnes I klassi toodetega.
Hinnad teatakse pakendamiskohast kättesaadava kauba kohta, mis on sorditud, pakendatud ja vajaduse korral kaubaalustel, väljendatud eurodes netomassi 100 kilogrammi kohta.
Andmete kättesaadavuse korral teavitavad liikmesriigid hinnad, mis vastavad XV lisa A osas täpsustatud toodete tüüpidele ja sortidele, suurusele ja/või esitusviisidele. Kui registreeritud hinnad vastavad muudele kui XV lisa A osas täpsustatud toodete tüüpidele ja sortidele, suurusele ja/või esitusviisidele, teatavad liikmesriigi pädevad asutused komisjonile selliste toodete tüübid ja sordid, suurused ja/või esitusviisid, mis vastavad hindadele.
2. Liikmesriigid teevad asjaomase puu- ja köögivilja tootmispiirkonna tüüpilised turud kindlaks selliste tehingute alusel, mis teostati füüsiliselt määratlevatel turgudel (hulgiturud, oksjonid ja muud füüsilisel kujul eksisteerivad nõudluse ja pakkumisega seotud kohtumispaigad) või otseste tehingute alusel, mis toimusid tootjate (sh tootjaorganisatsioonid) ja üksikisikust ostjate vahel (hulgimüüjad, ettevõtjad, jaotuskeskused või muud asjakohased ettevõtjad). Tüüpilisi turge võib kindlaks teha ka määratlevatel turgudel füüsiliselt teostatud ja otseste tehingute kombinatsiooni alusel.
3. Liikmesriigi pädevad asutused võivad vabatahtlikkuse alusel teatada komisjonile XV lisa B osas loetletud puu- ja köögivilja ning muude toodete hinnad.
4. Lõike 3 kohane hindadest teavitamine toimub vastavalt suunistele, mille komisjon vastu võtab ning teeb avalikult kättesadavaks talle kõige sobivamal viisil.
Artikkel 99
Kordumatu identifitseerimissüsteem
Liikmesriigid tagavad, et kõikidele ühe tootjaorganisatsiooni või tootjarühma esitatud abitaotluste suhtes kohaldatakse kordumatut identifitseerimissüsteemi. Kõnealune identifitseerimine peab ühilduma ühtse isikuandmete registreerimise süsteemiga, millele on osutatud nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 (15) artikli 15 lõike 1 punktis f.
Artikkel 100
Esitamise menetluskord
Ilma et see mõjutaks käesoleva määruse erisätete kohaldamist, kehtestavad liikmesriigid toetusetaotluste, tunnustamistaotluste või rakenduskavade heakskiitmise taotluste ning maksetaotluste esitamise korra.
Artikkel 101
Valimi võtmine
Kui on asjakohane teha kontrolli valimi võtmise teel, tagavad liikmesriigid kontrolli laadi ja sageduse kaudu ning riskianalüüsist lähtudes, et kontroll on asjaomase meetme jaoks sobiv.
Artikkel 102
Halduskontroll
Halduskontrolli tehakse kõikidele toetuse- või maksetaotlustele ning see hõlmab kõiki võimalikke ja asjakohaseid andmeid. Menetluskorraga nähakse ette tehtud töö ja kontrollitulemuste registreerimine ning nõuetele mittevastavuse puhul võetavad meetmed.
Artikkel 103
Kohapealne kontroll
1. Iga kohapealse kontrolli kohta koostatakse aruanne, et oleks võimalik läbi vaadata tehtud kontrollide üksikasju. Eelkõige sisaldab aruanne järgmist:
a) |
kontrollitud toetuskavad ja taotlused; |
b) |
kohal viibinud isikud; |
c) |
kontrollitud tegevused, meetmed ja dokumendid ning |
d) |
kontrolli tulemused. |
2. Toetuse saajale antakse võimalus aruandele alla kirjutada, et tõendada oma kohalolekut kontrollimise ajal ja lisada märkusi. Eeskirjade eiramise korral võib toetusesaaja saada järelevalvearuande koopia.
3. Kohapealsest kontrollist võib ette teatada, juhul kui see ei kahjusta kontrolli eesmärki. Etteteatamine piirdub vajaliku miinimumajaga.
4. Käesoleva määrusega ettenähtud kontrollid ning muud Euroopa Liidu õigusega ettenähtud põllumajandustoetuste kontrollid tehakse võimaluse korral üheaegselt.
Artikkel 104
Tunnustustuse andmine ja rakenduskavade heakskiitmine
1. Enne tootjaorganisatsioonile määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125b lõike 2 punkti a kohase tunnustuse andmist teevad liikmesriigid tootjaorganisatsioonile kohapealse kontrolli, et kontrollida tunnustamise tingimuste täitmist.
2. Enne rakenduskava heakskiitmist vastavalt artiklile 64 kontrollib liikmesriigi pädev asutus heakskiitmiseks esitatud rakenduskava ja vajaduse korral võimalikke muutmistaotlusi kõikide asjakohaste vahenditega, sealhulgas kohapealse kontrolli abil. Kontrollitakse eelkõige:
a) |
artikli 59 punktides a, b ja e osutatud rakenduskava projekti lisatava teabe õigsust; |
b) |
kavade vastavust määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103c eesmärkidele ning riiklikule raamistikule ja riiklikule strateegiale; |
c) |
tegevuste abikõlblikkust ning kavandatavate kulude abikõlblikkust; |
d) |
kavade järjepidevust ja tehnilist kvaliteeti, kalkulatsioonide ja abikava paikapidavust ning rakendamise ajakava. Kontrollidega tehakse kindlaks, kas on püstitatud mõõdetavad eesmärgid, mille saavutamist saaks jälgida, ning kas kavandatavate tegevustega on võimalik sätestatud eesmärke saavutada; ning |
e) |
toetuse saamiseks esitatud toimingute vastavust kohaldatavatele siseriiklikele ja Euroopa Liidu õigusele, milles vastavalt konkreetsele juhtumile käsitletakse eelkõige riigihankeid, riigiabi ning siseriiklike õigusaktide või riikliku raamistiku ja riikliku strateegiaga kehtestatud muid kohustuslikke standardeid. |
Artikkel 105
Rakenduskavade abitaotluste halduskontroll
1. Enne abi andmist teevad liikmesriigid halduskontrolli kõikidele abitaotlustele, millele lisanduvad pistelised kohapealsed kontrollid, nagu on kindlaks määratud artiklis 106.
2. Abitaotluste halduskontrolli puhul kontrollitakse juhul, kui see on esitatud taotluse puhul asjakohane, eeskätt järgmist:
a) |
koos taotlusega esitatud rakenduskava täitmise aastaaruanne või vajaduse korral lõpparuanne; |
b) |
turustatud toodangu väärtus, sissemaksed rakendusfondi ja kantud kulud; |
c) |
toodete üleandmine ja teenuste osutamine ning deklareeritud kulude vastavus tegelikkusele; |
d) |
sooritatud tegevuste vastavus heakskiidetud rakenduskavas sisalduvatele tegevustele; |
e) |
finants- ja muude piirangute ja ülemmäärade järgimine. |
3. Rakenduskava raames tehtud kulutuste kohta peavad olema väljamakset tõendavad dokumendid nagu arved ja pangaväljavõtted. Kui see ei ole võimalik, tõendatakse väljamakseid samaväärse tõendusjõuga dokumentidega. Kasutatud arved peavad olema tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu nimel või artikli 50 lõikes 9 osutatud olukorra puhul tütarettevõtte nimel või liikmesriigi heakskiidu korral ühe või mitme tootjaorganisatsiooni või nende liidu tootjaliikme nimel. Artikli 50 lõikes 9 osutatud olukorra puhul peavad IX lisa punkti 2 alapunktis b osutatud personalikuludega seotud arved olema vajaduse korral siiski tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu või tütarettevõtte nimel.
Artikkel 106
Rakenduskavade raames esitatud abitaotluste kohapealne kontroll
1. Artikli 69 lõikes 1 osutatud abitaotluse kontrollimiseks teevad liikmesriigid tootjaorganisatsioonide tööruumes kohapealseid kontrolle, et tagada asjaomasel aastal kehtivate abi andmise või abi jääksumma saamise tingimuste täitmine.
Eelkõige hõlmab see kontroll:
a) |
asjaomasel aastal kehtivate tunnustamiskriteeriumide täitmist; |
b) |
kõnealusel aastal rakendusfondi kasutamist, sealhulgas ettemaksete või osaliste maksete taotlustes deklareeritud kulusid, turustatud toodangu väärtust, rakendusfondi tehtud sissemakseid ning kulusid, mis on deklareeritud raamatupidamise või muude tõendavate dokumentide alusel; |
c) |
turult kõrvaldamise ning rohelise korje või koristamata jätmise kulude teise astme kontrolli. |
2. Lõikes 1 osutatud kontrolle tehakse igal aastal taotluste usaldusväärse valimi põhjal. Valim peab esindama vähemalt 30 % taotletud abi kogusummast liikmesriikides, kus on rohkem kui kümme tunnustatud tootjaorganisatsiooni. Muudel juhtudel kontrollitakse iga tootjaorganisatsiooni vähemalt iga kolme aasta järel.
Iga tootjaorganisatsiooni tuleb enne rakenduskava viimase aasta eest abi või selle jääksumma maksmist vähemalt üks kord kontrollida.
3. Kohapealse kontrolli tulemusi hinnatakse, et teha kindlaks, kas mõni tuvastatud probleem on süsteemset laadi ning ohustab teisi sarnaseid tegevusi, abisaajaid või asutusi. Samuti tehakse kontrollimiste käigus kindlaks selliste olukordade põhjused ja edasise kontrolli vajalikkus ning piiritletakse vajalikud parandus- ja ennetusmeetmed.
Kui kontrollimiste käigus ilmneb, et piirkonnas või selle osas või teatavas tootjaorganisatsioonis esineb olulisi eeskirjade eiramisi, teeb liikmesriik asjaomasel aastal täiendavaid kontrollimisi ja suurendab vastavate järgmisel aastal kontrollitavate taotluste protsendimäära.
4. Liikmesriik määrab kontrollitavad tootjaorganisatsioonid riskianalüüsi alusel.
Riskianalüüsis võetakse arvesse eelkõige:
a) |
abisumma suurust; |
b) |
eelnenud aastatel tehtud kontrollide tulemusi; |
c) |
juhuslikku tegurit ning |
d) |
muid liikmesriikide määratavaid näitajaid. |
Artikkel 107
Rakenduskavade meetmete kohapealne kontroll
1. Rakenduskavade meetmete kohapealse kontrolli abil kontrollivad liikmesriigid eelkõige:
a) |
rakenduskavas sisalduvate tegevuste rakendamist; |
b) |
tegevuse rakendamise või kavandatava rakendamise vastavust heakskiidetud rakenduskavas kirjeldatud otstarbele; |
c) |
piisava hulga kululiikide puhul seda, kas asjakohaste kulude laad ja ajastus on vastavuses Euroopa Liidu õiguse ning heakskiidetud spetsifikatsioonidega; |
d) |
kantud kulusid tõendavate raamatupidamis- või muude dokumentide olemasolu ning |
e) |
turustatud toodangu väärtust. |
2. Turustatud toodangu väärtust kontrollitakse siseriiklike õigusaktide kohaselt auditeeritud ja sertifitseeritud raamatupidamissüsteemi põhjal.
Selleks võib liikmesriik otsustada, et turustatud toodangu deklareeritud väärtust tuleb sertifitseerida samamoodi nagu raamatupidamisandmeid.
Turustatud toodangu deklareeritud väärtuse kontrolli võib läbi viia enne vastava abitaotluse edastamist. Kontrollitakse hiljemalt enne abi maksmist.
3. Kohapealne kontroll hõlmab kontrollkäiku meetme tegevuskohta või, kui tegevus on immateriaalne, tegevuse läbiviija juurde. Eelkõige artikli 106 lõikes 2 osutatud valimiga hõlmatud üksikute põllumajandusettevõtete tegevuste puhul tehakse vähemalt üks kontrollkäik, et veenduda nende läbiviimises.
Liikmesriigid võivad siiski otsustada kõnealustest kontrollkäikudest loobuda väiksemate tegevuste puhul või kui nad leiavad, et abi saamise tingimuste mittetäitmise või tegevuse fiktiivsuse oht on väike. Kõnealune otsus ja selle põhjendused protokollitakse.
4. Kohapealse kontrolli raames kontrollitakse kõiki tootjaorganisatsiooni ja selle liikmete maksekohustusi ja kohustusi, mida on võimalik kontrollkäigu ajal kontrollida.
5. Artikli 106 lõikes 2 sätestatud kontrollimäära täitmisel võib arvesse võtta üksnes selliseid kontrolle, mis vastavad kõikidele käesoleva artikli nõuetele.
Artikkel 108
Kõrvaldamistoimingute esimese astme kontroll
1. Liikmesriigid teevad vastavalt II jaotise II peatükis sätestatud menetlustele igas tootjaorganisatsioonis kõrvaldamistoimingute esimese astme kontrolli, mis koosneb turult kõrvaldatud toodete dokumentide ja identsuskontrollist ning vajaduse korral proovivõtmise teel kaalu füüsilisest kontrollist ning artiklile 76 vastavuse kontrollist. Kontroll toimub pärast artikli 78 lõikes 1 osutatud teate saamist artikli 78 lõikes 2 sätestatud tähtaegade jooksul.
2. Lõikes 1 sätestatud esimese astme kontrollid hõlmavad 100 % turult kõrvaldatud toodete kogusest. Pärast selle kontrolli lõppu denatureeritakse kõrvaldatud tooted, v.a tasuta jagamiseks ettenähtud tooted, või müüakse need töötlevale tööstusele pädevate asutuste järelevalve all vastavalt tingimustele, mis liikmesriik on kehtestanud artikli 80 alusel.
3. Erandina lõikest 2, kui tooted on tasuta jagamiseks, võivad liikmesriigid kontrollida kõnealuses lõikes sätestatust väiksemat protsenti tingimusel, et see ei ole väiksem kui 10 % mis tahes tootjaorganisatsiooni asjaomastest kogustest turustusaasta jooksul. Kontrolli võib läbi viia tootjaorganisatsiooni tööruumes ja/või toodete saajate juures. Kui kontrolli käigus leitakse märkimisväärseid rikkumisi, teevad liikmesriigi pädevad asutused lisakontrolle.
Artikkel 109
Kõrvaldamistoimingute teise astme kontroll
1. Artiklis 106 viidatud kontrollide raames teevad liikmesriigid kõrvaldamistoimingute teise astme kontrolle.
Liikmesriigid kehtestavad kriteeriumid, et analüüsida ja hinnata riski, kas mõni konkreetne tootjaorganisatsioon tegeleb eeskirju rikkuvate kõrvaldamistoimingutega. Sellised kriteeriumid on muu hulgas seotud eelmiste esimese ja teise astme kontrollide tulemustega ja sellega, kas tootjaorganisatsioonil on mingi kvaliteedi tagamise menetluse vorm. Kõnealuste kriteeriumide alusel määravad nad iga tootjaorganisatsiooni puhul kindlaks teise astme kontrollide minimaalse sageduse.
2. Lõikes 1 osutatud kontrollid koosnevad kohapealsest kontrollist tootjaorganisatsiooni ja turult kõrvaldatud toodete saajate tööruumes, et tagada Euroopa Liidu toetuse maksmise tingimuste täitmine. Kõnealused kontrollid hõlmavad:
a) |
konkreetseid lao- ja raamatupidamisarvestusi, mida peavad pidama kõik tootjaorganisatsioonid, kes teevad kõnealuse turustusaasta jooksul ühe või mitu kõrvaldamistoimingut; |
b) |
abitaotlustes deklareeritud viisil turustatud koguste tõendamist, kontrollides eriti lao- ja raamatupidamisarvestust, arveid ja vajaduse korral nende õigsust ning seda, kas deklaratsioonid sobivad kokku kõnealuse tootjaorganisatsiooni raamatupidamis- ja/või maksuandmetega; |
c) |
raamatupidamise õigsuse kontrolli, eelkõige tootjaorganisatsiooni netotulude õigsust, mis on deklareeritud nende maksetaotlustes, kõigi kõrvaldamiskulude proportsionaalsust, et tagada nende summade täpsust; ning |
d) |
kõrvaldatud toodete maksetaotlustes deklareeritud sihtotstarbe kontrolli ja nõuetekohase denatureerimise kontrolli selle tagamiseks, et tootjaorganisatsioonid ja saajad on järginud käesolevat määrust. |
3. Lõikes 2 osutatud kontrolle tehakse asjaomaste tootjaorganisatsioonide ning kõnealuste organisatsioonidega seotud saajate tööruumes. Iga kontroll hõlmab valimit, mis esindab vähemalt 5 % tootjaorganisatsiooni poolt turustusaasta jooksul kõrvaldatud kogustest.
4. Lõike 2 punktis a osutatud konkreetsest lao- ja raamatupidamisarvestusest peavad iga kõrvaldatud toote puhul selguma järgmised liikumised, väljendatuna järgmistes kogustes:
a) |
tootjaorganisatsiooni liikmete ja muude tootjaorganisatsioonide liikmete tarnitud toodang vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125a lõike 2 punktidele b ja c; |
b) |
tootjaorganisatsiooni müük, jaotatud värskelt turulesaatmiseks ettenähtud toodeteks ja muud liiki toodeteks, sealhulgas toorained töötlemiseks ning |
c) |
turult kõrvaldatud tooted. |
5. Lõike 4 punktis c osutatud toodete sihtotstarbe kontrollimine hõlmab eeskätt järgmist:
a) |
saajate poolt peetavate eraldi arvestuste pisteline kontroll ja vajaduse korral tõendamine, kas need on kooskõlas siseriikliku õiguse alusel nõutava raamatupidamisega ning |
b) |
asjakohaste keskkonnanõuete järgimise kontroll. |
6. Kui teise astme kontrollimistel ilmneb olulisi rikkumisi, teevad liikmesriigi pädevad asutused kõnealuse turustusaasta kohta üksikasjalikumaid teise astme kontrolle ja suurendavad järgmisel turustusaastal kõnealuste tootjaorganisatsioonide (või nende liitude) tööruumes teise astme kontrollide sagedust.
Artikkel 110
Toorelt koristamine ja koristamata jätmine
1. Enne toorelt koristamist veenduvad liikmesriigid kohapealse kontrolli abil, et asjaomased tooted ei ole kahjustatud ning konkreetne ala on hästi hooldatud. Pärast toorelt koristamist kontrollivad liikmesriigid, kas asjaomaselt alalt on saak koristatud ning koristatud toodang on denatureeritud.
Pärast saagikoristusperioodi lõppu kontrollivad liikmesriigid artikli 85 lõikes 2 osutatud turuolukorra prognoosi alusel analüüsi usaldusväärust. Samuti analüüsivad liikmesriigid turuolukorra prognoosi ja tegeliku turuolukorra erinevusi.
2. Enne koristamata jätmist veenduvad liikmeriigid kohapealse kontrolli abil, et konkreetne ala on hästi hooldatud, saaki ei ole osaliselt koristatud ning toode on hästi kasvanud, üldiselt veatu ja standardse turustuskvaliteediga.
Liikmesriigid tagavad toodangu denatureerimise. Kui see ei ole võimalik, tagavad nad kontrollkäikude või saagikoristuse aegsete külastuste abil, et saaki ei koristata.
3. Artikli 109 lõikeid 1, 2, 3 ja 6 kohaldatakse mutatis mutandis.
Artikkel 111
Kontrollid enne tootjarühmade tunnustuskavade heakskiitmist
1. Enne määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125e lõike 1 kohase tootjarühma tunnustuskava heakskiitmist kontrollivad liikmesriigid kõnealust õigussubjekti või õigussubjekti selgelt määratletud osa kohapeal.
2. Liikmesriik kontrollib kõigi asjakohaste vahendite, sealhulgas kohapealse kontrolli abil:
a) |
tunnustuskavas esitatud teabe õigsust; |
b) |
kava majanduslikku järjepidevust ja tehnilist kvaliteeti, kalkulatsioonide paikapidavust ning rakendamise ajakava; |
c) |
tegevuste abikõlblikkust ning kavandatavate kulude abikõlblikkust ja mõistlikkust; ning |
d) |
toetuse saamiseks esitatud toimingute vastavust kohaldatavale siseriiklikule ja Euroopa Liidu õigusele, milles vastavalt konkreetsele juhtumile käsitletakse eelkõige riigihangete eeskirju, riigiabi ja siseriiklike õigusaktidega või riikliku raamistiku ja riikliku strateegiaga ettenähtud muid kohustuslikke nõudeid. |
Artikkel 112
Tootjarühmade abitaotluste kontroll
1. Enne väljamaksete tegemist teevad liikmesriigid halduskontrolli kõikidele tootjarühmade esitatud abitaotlustele ning pistelisi kohapealseid kontrolle.
2. Pärast artiklis 45 osutatud abitaotluse esitamist teevad liikmesriigid tootjarühmades kohapealseid kontrolle, et tagada asjaomasel aastal kehtivate abi saamise tingimuste täitmine.
Kontrollitakse eelkõige:
a) |
asjaomasel aastal kehtivate tunnustamiskriteeriumide täitmist ning |
b) |
turustatud toodangu väärtust ja tunnustuskavas sisalduvate meetmete rakendamist ning kantud kulusid. |
3. Lõikes 2 osutatud kontrolle tehakse igal aastal taotluste usaldusväärse valimi põhjal. Valim peab esindama vähemalt 30 % abi kogusummast.
Kõiki tootjarühmi tuleb kontrollida vähemalt kord viie aasta jooksul.
4. Artikleid 105 ja 107 kohaldatakse mutatis mutandis.
Artikkel 113
Riikidevahelised tootjaorganisatsioonid ja riikidevahelised tootjaorganisatsioonide liidud
1. Liikmesriik, kus asub riikidevahelise tootjaorganisatsiooni või riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu peakontor, vastutab täielikult kõnealuse organisatsiooni või liidu sellise kontrollimise korralduse eest, mis on seotud rakenduskava ja -fondiga, ning kohaldab vajaduse korral sanktsioone.
2. Teised liikmesriigid, kes peavad tegema artikli 28 lõike 2 punktis c ja artikli 35 lõike 2 punktis c osutatud halduskoostööd, teevad selliseid haldus- ja kohapealseid kontrolle, mida nõuab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud liikmesriik, ning teatavad talle kontrollide tulemused. Nad järgivad kõiki lõikes 1 osutatud liikmesriigi sätestatud tähtaegu.
3. Tootjaorganisatsiooni ning rakenduskava ja rakendusfondi suhtes kohaldatakse lõikes 1 osutatud liikmesriigis kehtivaid eeskirju. Keskkonna- ja fütosanitaarküsimuste ning kõrvaldatud toodete kasutusviisi osas kohaldatakse aga selle liikmesriigi õigust, kus toimub tootmine.
Artikkel 114
Tunnustamiskriteeriumide eiramine
1. Liikmesriigid tühistavad tootjaorganisatsiooni tunnustuse, kui tootjaorganisatsioon on eiranud tunnustamiskriteeriume tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
Liikmesriigid tühistavad tootjaorganisatsiooni tunnustuse eelkõige juhul, kui tunnustamiskriteeriumide eiramine on seotud:
a) |
artikli 21, artikli 23, artikli 26 lõigete 1 ja 2 või artikli 31 nõuete rikkumisega; või |
b) |
olukorraga, mille puhul turustatud toodangu väärtus jääb kahel järjestikusel aastal alla piirmäära, mille liikmesriik on kehtestanud vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125b lõike 1 punktile b. |
Käesoleva lõike kohane tunnustuse tühistamine jõustub kuupäevast, mil tunnustamistingimused ei ole enam täidetud, vastavalt riiklikul tasandil mis tahes kohaldatavatele aegumistähtaegu käsitlevatele horisontaalõigusaktidele.
2. Kui tunnustamiskriteeriume eiratakse olulisel määral, kuid üksnes ajutiselt, peatavad liikmesriigid tootjaorganisatsiooni tunnustuse sel juhul, kui lõiget 1 ei kohaldata.
Tunnustuse peatamise ajal abi ei maksta. Peatamine jõustub kontrollimise päeval ning lõpeb päeval, mil kontrollimine näitab, et asjaomased kriteeriumid on täidetud.
Peatamisaja kestus ei või ületada 12 kuud. Kui asjaomaste kriteeriumide täitmine 12 kuu jooksul ei taastu, tühistatakse tunnustus.
Liikmesriigid võivad teha makseid pärast artiklis 70 sätestatud tähtaega, kui see on käesoleva lõike kohaldamiseks vajalik. Kõnealuseid hilisemaid makseid ei tohi siiski teha mingil juhul hiljem kui rakenduskava rakendamisele järgneva teise aasta 15. oktoobril.
3. Muudel tunnustamiskriteeriumide eiramise juhtudel, kui lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, saadavad liikmesriigid hoiatuskirja, milles märgitakse vajalikud parandusmeetmed. Liikmesriigid võivad abi väljamakseid edasi lükata kuni parandusmeetmete võtmiseni.
Liikmesriigid võivad teha makseid pärast artiklis 70 sätestatud tähtaega, kui see on käesoleva lõike kohaldamiseks vajalik. Kõnealuseid hilisemaid makseid ei tohi siiski teha mingil juhul hiljem kui rakenduskava rakendamisele järgneva teise aasta 15. oktoobril.
Kui parandusmeetmeid ei võeta 12 kuu jooksul, käsitatakse seda kriteeriumide olulise eiramisena ning sellest tulenevalt kohaldatakse lõiget 2.
Artikkel 115
Pettus
1. Kui leitakse, et seoses määrusega (EÜ) nr 1234/2007 hõlmatud abiga on tootjaorganisatsioon, tootjaorganisatsioonide liit või tootjarühm pannud toime pettuse, siis ilma et see mõjutaks muude karistuste kohaldamist vastavalt Euroopa Liidu ja siseriiklikele õigusaktidele, siis liikmesriigid:
a) |
tühistavad tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu või tootjarühma tunnustuse; |
b) |
jäetakse asjaomased tegevused või toimingud ilma asjaomase rakenduskava või -plaani kohasest toetusest ning mis tahes selle toimingu eest juba makstud abisummad nõutakse tagasi ning |
c) |
jäetakse tootjaorganisatsioon, tootjaorganisatsioonide liit või tootjarühm järgmisel aastal ilma asjaomase rakenduskava või -plaani kohasest toetusest. |
2. Liikmesriigid võivad peatada tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu või tootjarühma tunnustuse või peatada kõnealusele isikule maksete tegemise, kui kahtlustatakse, et ta on seoses määrusega (EÜ) nr 1234/2007 hõlmatud abiga pannud toime pettuse.
Artikkel 116
Tootjarühmad
1. Liikmesriigid kohaldavad artiklites 114 ja/või 117 sätestatud sanktsioone ja karistusi tunnustuskavade suhtes mutatis mutandis.
2. Lisaks lõikele 1 ja juhul, kui liikmesriigi poolt artikli 49 lõike 4 kohaselt määratud tähtaja jooksul ei ole tootjarühma tootjaorganisatsioonina tunnustatud, nõuab liikmesriik tagasi:
a) |
100 % tootjarühmale makstud abist, juhul kui tunnustamisest keeldumise põhjustas tootjarühma tahtlus või raske hooletus või |
b) |
kõikidel muudel juhtudel 50 % makstud abist. |
Artikkel 117
Rakenduskava
1. Maksed arvutatakse välja abikõlblikkuse alusel.
2. Liikmesriik kontrollib abisaaja esitatud abitaotlust ning teeb kindlaks, millised summad on abikõlblikud. Liikmesriik kehtestab:
a) |
summa, mis tuleks abisaajale välja maksta üksnes taotluse alusel; |
b) |
summa, mis kuulub abisaajale väljamaksmisele pärast taotluse abikõlblikkuse kontrolli. |
3. Kui lõike 2 punkti a kohaselt kehtestatud summa ületab lõike 2 punkti b kohaselt kehtestatud summat rohkem kui 3 %, kohaldatakse karistust. Karistuse summa on lõike 2 punktide a ja b alusel välja arvutatud summade vahe.
Karistusest loobutakse juhul, kui tootjaorganisatsioon või tootjarühm tõendab, et ta ei ole vastutav abikõlbmatu summa esitamise eest.
4. Lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse kohapealsete kontrollide või järelkontrollide käigus tuvastatud abikõlbmatute kulude suhtes mutatis mutandis.
5. Kui turustatud toodangu väärtus deklareeritakse ja seda kontrollitakse enne abi taotlemist, kasutatakse deklareeritud ja heakskiidetud väärtusi lõike 2 punktide a ja b kohaselt kehtestatavate summade kehtestamisel.
Artikkel 118
Kõrvaldamistoimingute esimese astme kontrollile järgnevad sanktsioonid
Kui pärast artiklis 108 osutatud kontrolli leitakse artiklis 76 osutatud turustamisstandardite või miinimumnõuete rikkumisi, kohustatakse abisaajat:
a) |
karistusena maksma Euroopa Liidu hüvitise summa, mis arvutatakse selliste kõrvaldatud toodete koguste alusel, mis ei vasta turustamisstandarditele või miinimumnõuetele, kui need kogused on väiksemad kui 10 % vastavalt käesoleva määruse artiklile 78 teatatud kogustest; |
b) |
karistusena maksma Euroopa Liidu hüvitise kahekordse summa, kui kõnealused kogused moodustavad 10–25 % teatatud kogustest; või |
c) |
karistusena maksma kogu artikli 78 kohaselt teatatud koguse eest saadud Euroopa Liidu hüvitise summa, kui kõnealused kogused moodustavad rohkem kui 25 % teatatud kogustest. |
Artikkel 119
Tootjaorganisatsioonide suhtes seoses kõrvaldamistoimingutega kohaldatavad muud sanktsioonid
1. Artiklis 117 osutatud karistused hõlmavad abi, mida taotletakse rakenduskava kulude lahutamatuks osaks olevate kõrvaldamistoimingute eest.
2. Kõrvaldamistoimingute kulusid käsitatakse abikõlbmatuna, kui müüki panemata koguseid ei ole kasutatud liikmesriikide poolt artikli 80 lõike 1 kohaselt sätestatud viisil või kui kõrvaldamine või sihtotstarve on kahjustanud keskkonda või fütosanitaartingimusi, rikkudes artikli 80 lõike 1 alusel vastu võetud sätteid.
Artikkel 120
Kõrvaldatud toodete saajate suhtes kohaldatavad sanktsioonid
Kui vastavalt artiklitele 108 ja 109 tehtud kontrollide ajal leitakse kõrvaldatud toodete saajatega seostatavaid rikkumisi, kohaldatakse järgmisi sanktsioone:
a) |
saajad kaotavad õiguse kõrvaldatud tooteid saada; ning |
b) |
turult kõrvaldatud toodete saajatelt nõutakse välja saadavate toodete väärtus, millele lisanduvad hüvitatud sortimis- ja pakendamis- ning veokulud vastavalt liikmesriikide poolt kehtestatud eeskirjadele. |
Punktiga a ettenähtud sanktsioon jõustub viivitamata ja kehtib vähemalt ühe turustusaasta jooksul. Eiramise tõsidusest olenevalt võib kõnealust sanktsiooni pikendada.
Artikkel 121
Toorelt koristamine ja koristamata jätmine
1. Kui toorelt koristamise puhul leitakse, et tootjaorganisatsioon on oma kohustusi rikkunud, peab tootjaorganisatsioon karistusena maksma hüvitise summa, mis on seotud aladega, mille puhul on kohustust rikutud. Kohustuste rikkumisena käsitatakse juhtumeid, mille korral:
a) |
liikmesriik leiab artikli 110 lõike 1 teises lõigus osutatud kontrollimise ajal, et toorelt koristamise meede ei olnud tollase turuolukorra prognoosi analüüsi alusel põhjendatud; |
b) |
teatatud toorelt koristamise ala ei vasta toorelt koristamise abi saamise tingimustele; või |
c) |
alalt ei ole saak täielikult koristatud või toodang ei ole denatureeritud. |
2. Kui koristamata jätmise puhul leitakse, et tootjaorganisatsioon on oma kohustusi rikkunud, peab tootjaorganisatsioon karistusena maksma hüvitise summa. Kohustuste rikkumisena käsitatakse juhtumeid, mille korral:
a) |
teatatud koristamatajätmise ala ei vasta koristamatajätmise abi saamise tingimustele; |
b) |
saaki on siiski koristatud või osaliselt koristatud; või |
c) |
tootjaorganisatsiooni süül on kahjustatud keskkonda või fütosanitaartingimusi. |
3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud karistusi kohaldatakse lisaks kõigile vastavalt artiklile 117 määratud karistustele.
Artikkel 122
Kohapealse kontrolli takistamine
Kui tootjaorganisatsioon, selle liige või vastav esindaja takistab kohapealse kontrolli tegemist, lükatakse asjaomaste kulude osa käsitlev abitaotlus tagasi.
Artikkel 123
Tagasinõutud abi ja karistussummade maksmine
1. Tootjaorganisatsioonid, tootjaorganisatsioonide liidud, tootjarühmad või muud asjaomased ettevõtjad maksavad tagasi alusetult makstud abi koos intressiga ning käesoleva jaoga ettenähtud karistussummad.
Intress arvutatakse:
a) |
abisaajale maksmise ja tagasimaksmise vahele jääva perioodi alusel; |
b) |
Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute puhul kohaldatava intressimäära alusel, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C-seerias ja kehtib alusetult makstud summade tagasimaksmise kuupäeval ning mida suurendatakse kolme protsendipunkti võrra. |
2. Tagasimakstav abi, intressid ja määratud karistussummad makstakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi.
Artikkel 124
Eeskirjade eiramistest teatamine
Käesoleva jaoga ettenähtud haldussanktsioonide ja karistuste kohaldamine ning alusetult makstud summade tagasinõudmine ei piira komisjonile eeskirjade eiramisest teatamist vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1848/2006 (16).
Artikkel 125
Tulemuslikkuse ühised näitajad
1. Riiklike strateegiate ja rakenduskavade suhtes kohaldatakse järelevalvet ja hindamisi, et hinnata rakenduskavade eesmärkide saavutamise edusamme ning nende eesmärkidega seotud tulemuslikkust ja tõhusust.
2. Edusamme, tulemuslikkust ja tõhusust hinnatakse VIII lisas sätestatud ühiste tulemusnäitajate abil, milles käsitletakse esialgset olukorda ning rakendatud rakenduskavadega seotud rahastamist, väljundeid, tulemusi ja mõju.
3. Kui liikmesriik seda vajalikuks peab, täpsustatakse riiklikus strateegias teatavad konkreetsele strateegiale iseloomulikud lisanäitajad, mis kajastavad riiklikke ja/või piirkondlikke vajadusi, tingimusi ning tootjaorganisatsioonide rakendatavate rakenduskavade eesmärkide iseärasusi. Võimaluse korral hõlmatakse lisanäitajad keskkonnaalaste eesmärkide kohta, mis on tulemusnäitajatega hõlmamata.
Artikkel 126
Rakenduskavade järelevalve- ja hindamismenetlused
1. Tootjaorganisatsioonid tagavad oma rakenduskavade järelevalve ja hindamise, kasutades asjakohaseid artiklis 125 osutatud ühiseid tulemusnäitajaid ja vajaduse korral riiklikus strateegias sätestatud lisanäitajaid.
Selleks kehtestavad nad kõnealuste näitajate rakendamiseks vajaliku teabe kogumise, salvestamise ja säilitamise korra.
2. Järelevalve eesmärk on hinnata rakenduskava jaoks sätestatud konkreetsete ülesannete täitmisel tehtud edusamme. Järelevalvet teostatakse finants-, väljundi- ja tulemusnäitajate alusel. Saadud tulemusi kasutatakse, et:
a) |
kontrollida kava rakendamise kvaliteeti; |
b) |
teha kindlaks, kas rakenduskava on vaja kohandada või läbi vaadata, et saavutada kava eesmärke või parandada kava haldamist, sealhulgas finantshaldust; |
c) |
aidata täita rakenduskava rakendamisega seotud aruandlusnõudeid. |
Andmed järelevalvetoimingute tulemuste kohta lisatakse igasse artikli 96 lõikes 1 osutatud aastaaruandesse, mille tootjaorganisatsioon peab esitama riikliku strateegia juhtimise eest vastutavale riigiasutusele.
3. Hindamine viiakse läbi eraldi vahehindamisaruande vormis.
Vahehindamine, mida võib teha spetsialiseeritud konsultatsioonibüroo abiga, on ette nähtud finantsvahendite kasutusastme ning rakendusprogrammi tulemuslikkuse ja tõhususe läbivaatamiseks ning kava üldeesmärkide osas tehtud edusammude hindamiseks. Selleks kasutatakse algset olukorda, tulemusi ja, kui vaja, mõju käsitlevaid ühiseid tulemuslikkuse näitajaid.
Vajaduse korral hõlmab vahehindamine kvalitatiivset hinnangu andmist tulemustele ja selliste keskkonnalaste tegevuste mõju, mille eesmärk on:
a) |
hoida ära pinnaerosioon; |
b) |
vähendada taimekaitsevahendite kasutamist ja/või seda paremini hallata; |
c) |
kaitsta elupaiku ja bioloogilist mitmekesisust või |
d) |
maastiku säilitamine. |
Saadud tulemusi kasutatakse, et:
a) |
parandada tootjaorganisatsiooni hallatavate rakenduskavade kvaliteeti; |
b) |
määrata kindlaks, kas rakenduskavas on vaja teha sisulisi muudatusi; |
c) |
aidata täita rakenduskavade rakendamisega seotud aruandlusnõudeid; ning |
d) |
saada kasulikke õppetunde tootjaorganisatsiooni poolt tulevikus hallatavate rakenduskavade kvaliteedi, tulemuslikkuse ja tõhususe osas. |
Vahehindamine viiakse läbi rakenduskava rakendamise ajal ja piisavalt aegsasti, et hindamistulemusi saaks arvesse võtta järgmise rakenduskava koostamisel.
Vahehindamisaruanne lisatakse vastavale artikli 96 lõikes 1 osutatud aastaaruandele.
Artikkel 127
Riikliku strateegiaga seotud järelevalve- ja hindamismenetlused
1. Riikliku strateegia järelevalveks ja hindamiseks kasutatakse artiklis 125 osutatud asjakohaseid ühiseid tulemusnäitajaid ning vajaduse korral riiklikus strateegias sätestatud lisanäitajaid.
2. Liikmesriigid kehtestavad artiklis 125 osutatud näitajate rakendamiseks vajaliku teabe elektroonilise kogumise, salvestamise ja säilitamise korra. Selleks võtavad nad kasutusele teabe, mille tootjaorganisatsioonid esitavad seoses oma rakenduskavade järelevalve ja hindamisega.
3. Järelevalve on pidev ja selle eesmärk on hinnata rakenduskavade jaoks sätestatud eesmärkide ja ülesannete täitmisel tehtud edusamme. Järelevalvet teostatakse finants-, väljundi- ja tulemusnäitajate alusel. Selleks kasutatakse ära teave, mille tootjaorganisatsioonid esitavad oma rakenduskavade järelevalve ja hindamise iga-aastastes eduaruannetes. Saadud järelevalvetulemusi kasutatakse, et:
a) |
kontrollida rakenduskavade rakendamise kvaliteeti; |
b) |
teha kindlaks, kas riiklikku strateegiat on vaja kohandada või läbi vaadata, et saavutada strateegia eesmärke või parandada strateegia rakendamise haldamist, sealhulgas rakenduskavade finantshaldust; ning |
c) |
aidata täita riikliku strateegia rakendamisega seotud aruandlusnõudeid. |
4. Hindamise eesmärk on kontrollida strateegia üldeesmärkide saavutamisel tehtud edusamme. Selleks kasutatakse algset olukorda, tulemusi ning vajaduse korral mõju käsitlevaid näitajaid. Selleks kasutatakse ära rakenduskavade järelevalve ja vahehindamise tulemusi, mis sisalduvad tootjaorganisatsioonide esitatud iga-aastastes eduaruannetes ja lõpparuannetes. Saadud hindamistulemusi kasutatakse, et:
a) |
parandada strateegia kvaliteeti; |
b) |
määrata kindlaks, kas strateegias on vaja teha sisulisi muudatusi ning |
c) |
aidata täita riikliku strateegia rakendamisega seotud aruandlusnõudeid. |
Hindamine hõlmab 2012. aastal läbiviidavat hindamist, mis peab toimuma piisavalt vara, et selle tulemusi oleks võimalik lisada eraldiseisvasse hindamisaruandesse, mis lisatakse samal aastal artikli 97 punktis b osutatud iga-aastasele riiklikule aruandele. Selles kontrollitakse finantsvahendite kasutusastet, rakendatud rakenduskavade tulemuslikkust ja tõhusust ning hinnatakse nende programmide tulemusi ja mõju võrreldes strateegia eesmärkide ja ülesannetega ning vajaduse korral määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103c lõikes 1 sätestatud muude eesmärkidega. Selle eesmärk on saada kasulikke õppetunde tulevaste riiklike strateegiate kvaliteedi parandamiseks ning eelkõige tuvastada, kas eesmärkide, ülesannete ja abikõlblike meetmete määratlustes on puudujääke ning kas on vaja ette näha uusi teostamisvahendeid.
VI PEATÜKK
Eeskirjade laiendamine majanduspiirkonna tootjatele
Artikkel 128
Teatis majanduspiirkondade nimekirja kohta
Teatised määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125f lõike 2 teises lõigus osutatud majanduspiirkondade nimekirja kohta hõlmavad kogu teavet, mis on vajalik kõnealuse määruse artikli 125f lõike 2 esimeses lõigus sätestatud tingimuste täitmise hindamiseks.
Artikkel 129
Teatis siduvate eeskirjade kohta; esindavus
1. Kui liikmesriik teatab eeskirjadest, mis ta on määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125 g kohaselt muutnud siduvaks teatava toote ja majanduspiirkonna jaoks, teatab ta komisjonile samal ajal:
a) |
tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liidu, mis eeskirjade laiendamist taotles; |
b) |
kõnealusesse tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liitu kuuluvate tootjate arvu ja asjaomase majanduspiirkonna tootjate koguarvu; selline teave antakse laiendamistaotluse esitamisaja seisuga; |
c) |
majanduspiirkonna kogutoodangu ja tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsiooni liidu turustatud toodangu viimasel turustusaastal, mille kohta on olemas andmed; |
d) |
kuupäeva, millest alates on laiendatavaid eeskirju kohaldatud asjaomase tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsiooni liidu suhtes ning |
e) |
laiendamise jõustumiskuupäeva ja laiendamise kohaldamise kestuse. |
2. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125f lõikes 3 määratletud esindavuse kindlaksmääramisel ei võeta liikmesriikide kehtestavate eeskirjade alusel arvesse:
a) |
tootjaid, kelle toodang on ette nähtud põhiliselt põllumajandusettevõttes või tootmispiirkonnas toimuvaks otsemüügiks tarbijaile; |
b) |
punktis a osutatud otsemüüki; |
c) |
määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125f lõike 4 punktis b osutatud töötlemiseks tarnitud toodangut, välja arvatud juhul, kui kõnealuseid eeskirju ei kohaldata sellise toodangu suhtes täielikult või osaliselt. |
Artikkel 130
Rahaline toetus
Kui liikmesriik otsustab määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125i kohaselt, et tootjaorganisatsioonidesse mittekuuluvad tootjad peavad maksma rahalist toetust, edastab ta komisjonile kõnealuses artiklis sätestatud tingimuste täitmise kontrollimiseks vajaliku teabe.
Selline teave sisaldab eelkõige osamaksude arvutamise alust ja ühiksummat, osamaksu saajat või saajaid ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 125i osutatud eri kulude laadi.
Artikkel 131
Laiendamised, mida kohaldatakse kauemaks kui üheks turustusaastaks
Kui laiendamist otsustatakse kohaldada kauem kui üks turustusaasta, kontrollivad liikmesriigid iga turustusaasta puhul, kas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125f lõikes 3 sätestatud esindavust käsitlevaid tingimusi täidetakse kogu kõnealuse laiendamise kohaldamise ajal.
Kui liikmesriigid leiavad, et tingimusi enam ei täideta, tühistavad nad laiendamise viivitamata, kusjuures tühistamine jõustub järgmise turustusaasta algusest.
Liikmesriigid teatavad sellisest tühistamisest viivitamata komisjonile, kes teeb selle teabe avalikult kättesaadavaks viisil, mida ta peab asjakohaseks.
Artikkel 132
Enne koristamist müüdav toodang; ostjad
1. Kui tootjaorganisatsiooni mittekuuluvad tootjad müüvad oma toodangut enne selle koristamist, käsitatakse ostjat määruse (EÜ) nr 1234/2007 XVIa lisa punkti 1 alapunktides e ja f ning punktis 3 osutatud eeskirjade järgimiseks selle toodangu tootjana.
2. Asjaomased liikmesriigid võivad otsustada, et määruse (EÜ) nr 1234/2007 XVIa lisas loetletud eeskirjad, välja arvatud lõikes 1 osutatud, võib muuta ostjate jaoks siduvaks, kui nad vastutavad asjaomase toodangu haldamise eest.
IV JAOTIS
KAUBANDUS KOLMANDATE RIIKIDEGA
I PEATÜKK
Imporditollimaksud ja piiril kehtiva hinna süsteem
Artikkel 133
Reguleerimisala ja mõisted
1. Käesolevas jaos sätestatakse eeskirjad määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 140a kohaldamiseks.
2. Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „partii”– kaubad, mis on esitatud vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni alusel, hõlmates üksnes sama päritoluga kaupu, mis kuuluvad ühe ühtse CN-koodi alla; ning
b) „importija”– deklarant nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (17) artikli 4 lõikes 18 määratletud tähenduses.
Artikkel 134
Imporditud toodete hindadest ja kogustest teatamine
1. Iga XVI lisa A osas sätestatud iga toote ja ajavahemiku kohta ning iga turupäeva ja päritolu kohta teatavad liikmesriigid komisjonile järgmise tööpäeva kella 12ks (Brüsseli aja järgi):
a) |
kolmandatest riikidest imporditud ja artiklis 135 osutatud tüüpilistel imporditurgudel müüdud toodete keskmised tüüpilised hinnad ning imporditud toodete suurte koguste puhul muudel turgudel registreeritud märkimisväärsed hinnad või juhul, kui tüüpiliste turgude hinnad ei ole kättesaadavad, siis imporditud toodete puhul muudel turgudel registreeritud märkimisväärsed hinnad; ning |
b) |
punktis a osutatud hindadele vastavad üldkogused. |
Kui punktis b osutatud üldkogused kaaluvad vähem kui üks tonn, ei teatata vastavaid hindu komisjonile.
2. Lõike 1 punktis a osutatud hinnad registreeritakse:
a) |
iga XVI lisa A osas loetletud toote kohta; |
b) |
kõikide kättesaadavate sortide ja suuruste kohta; ning |
c) |
importija/hulgimüüja etapis või hulgi-/jaemüüja etapis juhul, kui importija/hulgimüüja etapis ei ole hinnad kättesaadavad. |
Kõnealuseid hindu vähendatakse järgmiste summade võrra:
a) |
15 %-line kasumimarginaal Londoni, Milano ja Rungis' turustuskeskuste puhul ja 8 % muude turustuskeskuste puhul; ning |
b) |
veo- ja kindlustuskulud Euroopa Liidu tolliterritooriumil. |
Liikmesriigid võivad teise lõigu kohaselt mahaarvatavateks veo- ja kindlustuskuludeks määrata kindlaks standardsummad. Sellistest standardsummadest ja nende arvutamise meetodist tuleb komisjonile viivitamata teatada.
3. Vastavalt lõikele 2 registreeritud hindu, kui need on kehtestatud hulgi- või jaemüügietapis, vähendatakse esialgu 9 % suuruse summa võrra, et võtta arvesse hulgimüüja hinnalisandit, ning siis 0,7245 euro suuruse summa võrra 100 kg kohta, et võtta arvesse käitlemiskulusid ning turumakse ja tasusid.
4. Konkreetse turustamisstandardiga hõlmatud XVI lisa A osas loetletud toodete puhul käsitatakse tüüpilisena:
a) |
I klassi toodete hindu, tingimusel et kõnealuse klassi kogused moodustavad vähemalt 50 % turustatavatest üldkogustest, |
b) |
I klassi toodete hindu ning juhul, kui kõnealuse klassi toodete kogused moodustavad vähem kui 50 % turustatavatest üldkogustest, II klassi toodetele kehtestatud hindu sellise koguse ulatuses, millega on võimalik katta 50 % turustatavatest üldkogustest, |
c) |
II klassi toodete hindu, kui I klassi tooted ei ole kättesaadavad, välja arvatud juhul, kui nende suhtes on otsustatud kohaldada korrigeerimiskoefitsienti, kui asjaomast päritolu toodete tootmistingimuste tõttu ei turustata neid tooteid tavaliselt I klassi toodetena nende kvaliteediomadustest tulenevalt. |
Esimese lõigu punktis c osutatud korrigeerimiskoefitsienti kohaldatakse hindade suhtes pärast lõikes 2 osutatud summade mahaarvamist.
Konkreetse turustamisstandardiga hõlmamata XVI lisa A osas loetletud toodete puhul käsitatakse tüüpilisena tootehindu, mis vastavad üldisele turustamisstandardile.
Artikkel 135
Tüüpilised turud
Liikmesriigid teatavad komisjonile tavapärased turupäevad XVII lisas loetletud turgudel, mida käsitatakse tüüpiliste turgudena.
Artikkel 136
Kindlad impordiväärtused
1. Iga XVI lisa A osas sätestatud toote ja ajavahemiku kohta kehtestab komisjon iga turustuspäeva ja päritolu jaoks kindla impordiväärtuse, mis võrdub artiklis 134 osutatud tüüpiliste hindade kaalutud keskmisega, millest on maha arvatud standardsumma 5 eurot 100 kg kohta ja väärtuselised tollimaksud.
2. Kui XVI lisa A osas loetletud toodete ja kohaldamisperioodide jaoks on vastavalt käesolevale jaole kehtestatud kindel impordiväärtus, ei kohaldata komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (18) artikli 152 lõike 1 punktis a osutatud ühikuhinda. See asendatakse lõikes 1 osutatud kindla impordiväärtusega.
3. Kui teatavat päritolu toote puhul ei ole kehtivat kindlat impordiväärtust, kohaldatakse selle toote puhul kehtivate kindlate impordiväärtuste keskmist.
4. XVI lisa A osas sätestatud kohaldamisperioodide jooksul kehtivaid kindlaid impordiväärtusi kohaldatakse kuni nende muutmiseni. Nende kohaldamine lõpetatakse siiski juhul, kui seitsme järjestikuse turupäeva jooksul ei ole komisjonile teatatud keskmist tüüpilist hinda.
Kui vastavalt esimesele lõigule ei kohaldata teatava toote suhtes kindlat impordiväärtust, võrdub selle toote suhtes kohaldatav kindel impordiväärtus viimase keskmise kindla impordiväärtusega.
5. Erandina lõikest 1, kui kindla impordiväärtuse arvutamine ei ole olnud võimalik, ei kohaldata kindlat impordiväärtust XVI lisa A osas sätestatud kohaldamisperioodide esimesest päevast alates.
6. Tüüpiline hind eurodes arvestatakse ümber, kasutades asjaomaseks päevaks arvutatud tüüpilist turukurssi.
7. Komisjon peab eurodes esitatud kindlad impordiväärtused muutma avalikult kättesadavaks talle kõige sobivamal viisil.
Artikkel 137
Piiril kehtiva hinna alus
1. Vastavalt importija valikule võrdub hind piiril, mille põhjal XVI lisa A osas loetletud tooted on ühises tollitariifistikus liigitatud:
a) |
kõnealuste toodete eest nende päritoluriigis nõutava FOB-hinnaga, millele on liidetud kindlustuskulud ja vedamise kulud Euroopa Liidu tolliterritooriumil asuvasse piiripunkti, kui see hind ja need kulud on teada vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni koostamise ajal. Kui kõnealused hinnad ületavad rohkem kui 8 % võrra standardväärtust, mida kohaldatakse kõnealuse toote suhtes vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni koostamise ajal, peab importija esitama määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 248 lõikes 1 osutatud tagatise. Sel eesmärgil võrdub imporditollimaksu summa, mida kõnealuste toodete eest võidakse lõpuks maksta, tollimaksu summaga, mida importija oleks maksnud, kui kõnealust toodet oleks liigitatud asjaomase standardväärtuse põhjal; või |
b) |
tolliväärtusega, mis on arvutatud vastavalt määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 30 lõike 2 punktile c ja mida kohaldatakse üksnes kõnealuste importtoodete suhtes. Sel juhul arvatakse tollimaks maha vastavalt käesoleva määruse artikli 136 lõikele 1. Sel juhul esitab importija komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 248 lõikes 1 osutatud tagatise, mis võrdub täiendava tollimaksu summaga, mida ta oleks maksnud juhul, kui tooted oleks olnud liigitatud asjaomase partii puhul kohaldatava kindla impordiväärtuse põhjal või |
c) |
vastavalt käesoleva määruse artiklile 136 arvutatud kindla impordiväärtusega. |
2. Vastavalt importija valikule võrdub hind piiril, mille põhjal XVI lisa B osas loetletud tooted on ühises tollitariifistikus liigitatud:
a) |
kõnealuste toodete eest nende päritoluriigis nõutava FOB-hinnaga, millele on liidetud kindlustuskulud ja vedamise kulud Euroopa Liidu tolliterritooriumil asuvasse piiripunkti, kui see hind ja need kulud on teada vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni koostamise ajal. Kui tollivõimud käsitavad tagatist nõutavana vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklile 248, peab importija esitama tagatise, mis võrdub asjaomase toote suhtes kohaldatava tollimaksu maksimumsummaga; või |
b) |
tolliväärtusega, mis on arvutatud vastavalt määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 30 lõike 2 punktile c ja mida kohaldatakse üksnes kõnealuste importtoodete suhtes. Sel juhul arvatakse tollimaks maha vastavalt käesoleva määruse artikli 136 lõikele 1. Sel juhul peab importija esitama määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 248 osutatud tagatise, mis võrdub asjaomase toote suhtes kohaldatava tollimaksu maksimumsummaga. |
3. Kui hinda piiril arvutatakse toodete päritoluriigi FOB-hinna alusel, lähtutakse tolliväärtuse arvutamisel selle hinnaga sooritatud asjakohasest müügitehingust.
Kui hinda piiril arvutatakse vastavalt ühele lõike 1 punktis b või c või lõike 2 punktis b sätestatud menetlusele, arvutatakse tolliväärtus samal viisil kui hind piiril.
4. Importijal on alates kõnealuste toodete müügist üks kuu, kuid mitte rohkem kui neli kuud alates vabasse ringlusesse lubamise deklaratsiooni vastuvõtmiskuupäevast, aega tõestada, et partii on müüdud tingimustel, mis kinnitavad lõike 1 punktis a või lõike 2 punktis a osutatud hindade korrektsust, või et määrata kindlaks lõike 1 punktis b või lõike 2 punktis b osutatud tolliväärtus. Kui ühest kõnealusest tähtajast kinni ei peeta, võetakse esitatud tagatis ära, ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist.
Esitatud tagatis tagastatakse selles ulatuses, mille kohta esitatakse tolli rahuldavad tõendid realiseerimistingimuste täitmise kohta.
Vastasel korral jäetakse tagatis impordimaksude katteks.
5. Liikmesriigi pädev asutus võib importija nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral pikendada lõikes 4 osutatud neljakuulist tähtaega kuni kolme kuu võrra.
6. Kui pädevad asutused leiavad kontrolli käigus, et käesoleva artikli nõuded ei ole täidetud, nõuavad nad tasumisele kuuluva tollimaksu tagasi vastavalt määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklile 220. Tagasinõutava või tagasinõudmisele kuuluva tollimaksu määr sisaldab intressi kaupade vabasse ringlusse lubamise kuupäevast kuni tagasinõudmiseni. Kohaldatakse intressimäära, mis kehtib riiklike õigusaktide alusel tagasinõudmistoimingute ajal.
Artikkel 138
Kohaldamisala ja mõisted
1. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 141 lõikes 1 osutatud täiendavat imporditollimaksu (edaspidi „täiendav tollimaks”) võib kohaldada XVIII lisas loetletud toodete suhtes ja ajavahemikel käesolevas jaos sätestatud tingimustel.
2. Täiendavate tollimaksude käivitusläved on loetletud XVIII lisas.
Artikkel 139
Kogustest teatamine
1. Iga XVIII lisas loetletud toote ja esitatud ajavahemike jooksul vabasse ringlusse lubatud koguste kohta edastavad liikmesriigid komisjonile üksikasjalikud andmed, kasutades määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklis 308d sätestatud sooduskorra alusel toimuva impordi järelevalvemeetodit.
Eelnenud nädalal vabasse ringlusse lubatud koguste kohta edastatakse need andmed hiljemalt igal kolmapäeval kell 12 (Brüsseli aja järgi).
2. Käesoleva jaoga hõlmatud toodete vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonides, mida toll võib importija taotlusel aktsepteerida, ilma et need sisaldaksid teatavaid määruse (EMÜ) nr 2454/93 37. lisas osutatud andmeid, esitatakse lisaks kõnealuse määruse artiklis 254 osutatud andmetele asjaomaste toodete netomass (kg).
Kui käesoleva jaoga hõlmatud kaupade vabasse ringlusse lubamiseks kasutatakse määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklis 260 osutatud lihtsustatud deklareerimiskorda, esitatakse lihtsustatud deklaratsioonides lisaks muudele nõutavatele andmetele asjaomaste toodete netomass (kg).
Kui käesoleva jaoga hõlmatud kaupade vabasse ringlusse lubamiseks kasutatakse määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklis 263 osutatud kohapeal toimuvat tollivormistust, esitatakse kõnealuse määruse artikli 266 lõikes 1 osutatud teates tolliasutusele kõik kaupade identifitseerimiseks vajalikud andmed ning asjaomaste toodete netomass (kg).
Määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 266 lõike 2 punkti b ei kohaldata käesoleva jaoga hõlmatud toodete impordi suhtes.
Artikkel 140
Täiendava tollimaksu kehtestamine
1. Kui leitakse, et XVIII lisas loetletud ühe toote või ühe perioodi puhul ületab vabasse ringlusse lubatud kogus vastava käivitusmahu, kehtestab komisjon täiendava tollimaksu, välja arvatud juhul, kui import tõenäoliselt ei häiri Euroopa Liidu turu toimimist või kui toime oleks kavatsetava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne.
2. Täiendav tollimaks kehtestatakse kogustele, mis lubatakse vabasse ringlusse pärast selle tollimaksu kohaldamiskuupäeva, tingimusel et:
a) |
nende tariifse liigitamisega artikli 137 kohaselt kaasneb suurimate kõnealuse päritoluga impordi suhtes kehtestatavate koguseliste tollimaksude kohaldamine, |
b) |
import toimub täiendava tollimaksu kohaldamise ajal. |
Artikkel 141
Täiendava tollimaksu summa
Artikli 140 alusel kehtestatav täiendav tollimaks moodustab toote suhtes vastavalt ühisele tollitariifistikule kohaldatavast tollimaksust ühe kolmandiku.
Impordi puhul, mille suhtes kehtib selline tariifne sooduskohtlemine nagu väärtuseline tollimaks, moodustab täiendav tollimaks siiski ühe kolmandiku toote koguselisest tollimaksust, kui kohaldatakse artikli 140 lõiget 2.
Artikkel 142
Täiendavast tollimaksust vabastamine
1. Täiendavast tollimaksust vabastatakse järgmised kaubad:
a) |
nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (19) (edaspidi „kombineeritud nomenklatuur”) 7. lisas loetletud tariifikvootide alusel imporditud kaup; |
b) |
lõikes 2 määratletud, Euroopa Liitu teel olev kaup. |
2. Euroopa Liitu teel oleva kaubana käsitatakse kaupa:
a) |
mis väljus päritolumaalt enne, kui tehti otsus kehtestada täiendav tollimaks; ning |
b) |
mida veetakse veodokumendi alusel, mis kehtib pealelaadimiskohast päritolumaal mahalaadimiskohani Euroopa Liidus ja on koostatud enne täiendava tollimaksu kehtestamist. |
3. Huvitatud isikud peavad esitama tollile viimase nõutaval viisil tõendid lõike 2 nõuete täitmise kohta.
Tollasutused võivad käsitada kaupa enne täiendava tollimaksu kehtestamise kuupäeva päritolumaalt väljununa juhul, kui esitatakse üks järgmistest dokumentidest:
a) |
mereveo korral veokiri, millega tõendatakse, et pealelaadimine toimus enne kõnealust kuupäeva; |
b) |
raudteeveo korral päritolumaa raudteeasutuse poolt enne kõnealust kuupäeva vastuvõetud saatekiri; |
c) |
maanteeveo korral CMR-saateleht või muu enne kõnealust kuupäeva päritolumaal koostatud transiididokument, kui järgitakse Euroopa Liidu transiidi või ühise transiidi alal sõlmitud kahe- või mitmepoolsetes lepingutes kehtestatud tingimusi; |
d) |
lennuveo korral lennuveokiri, millega tõendatakse, et lennuettevõtja võttis kauba vastu enne kõnealust kuupäeva. |
V JAOTIS
ÜLD-, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 143
Kontrollid
Ilma et see piiraks käesoleva määruse erisätete või muude Euroopa Liidu õigusaktide kohaldamist, kehtestavad liikmesriigid kontrolle ja meetmeid sellisel määral, mis tagab määruse (EÜ) nr 1234/2007 ja käesoleva määruse nõuetekohase kohaldamise. Need peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, et tagada Euroopa Liidu finantshuvide piisav kaitse.
Eelkõige tagatakse nendega, et:
a) |
kõik Euroopa Liidu või riiklike õigusaktidega või riikliku raamistiku või riikliku strateegiakavaga kehtestatud abikõlblikkuse kriteeriumid on kontrollitavad; |
b) |
kontrollimise eest vastutavatel liikmesriigi pädevatel asutustel on tõhusaks kontrollimiseks piisav arv sobiva kvalifikatsiooni ja kogemustega töötajaid; ning |
c) |
nähakse ette sätted kontrollide kohta, millega välditakse käesoleva määruse ja muude Euroopa Liidu või riigisiseste kavade alusel võetavate meetmete eeskirjadevastast topeltrahastamist. |
Artikkel 144
Riiklikud sanktsioonid
Ilma et see piiraks käesolevas määruses või määruses (EÜ) nr 1234/2007 sätestatud mis tahes sanktsiooni kohaldamist, näevad liikmesriigid ette käesolevas määruses ja määruses (EÜ) nr 1234/2007 sätestatud nõuete eiramistest tulenevate sanktsioonide kohaldamise riiklikul tasandil; kõnealused sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, et tagada Euroopa Liidu finantshuvide piisav kaitse.
Artikkel 145
Kunstlikult tekitatud tingimused
Ilma et see piiraks käesoleva määruse või määruse (EÜ) nr 1234/2007 mis tahes erimeetme kohaldamist, ei maksta toetust abisaajatele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad on kunstlikult tekitanud sellise toetuse saamiseks vajalikud tingimused, et saada kasu asjaomase toetuskava eesmärkide vastaselt.
Artikkel 146
Teated
1. Liikmesriik määrab ühe pädeva asutuse või organi, kes vastutab teatamiskohustuse täitmise eest iga järgmise teema puhul:
a) |
tootjaorganisatsioonid, tootjaorganisatsioonide liidud ja tootjarühmad, nagu on ette nähtud käesoleva määruse artikliga 97; |
b) |
siseturu puu- ja köögivilja tootjahinnad, nagu on ette nähtud käesoleva määruse artikliga 98; |
c) |
kolmandatest riikidest imporditud ja tüüpilistel imporditurgudel müüdud toodete hinnad ja kogused, nagu on ette nähtud käesoleva määruse artikliga 134; |
d) |
vabasse ringlusse lubatud impordimaht, nagu on ette nähtud käesoleva määruse artikliga 139. |
2. Liikmesriigid teatavad komisjonile asjaomase asutuse või organi määramisest ja kontaktandmetest ning kõnealuse teabe igast muudatusest.
Määratud asutuste ja organite loetelu, mis hõlmab kõnealuste institutsioonide nimesid ja aadresse, tehakse liikmesriikidele ja avalikkusele igal asjakohasel viisil kättesaadavaks komisjoni teabesüsteemide kaudu, sh avaldatakse Internetis.
3. Ilma et see piiraks käesoleva määruse mis tahes erimeetme kohaldamist, edastavad liikmesriigid komisjonile käesoleva määruse kohased teated komisjoni täpsustatud vormingu kohaselt elektroonilisel teel teabesüsteemi kaudu, mille komisjon teeb pädevatele asutustele või organitele kättesaadavaks.
Esimeses lõigus osutatud vahenditega ja vormingus edastamata teavitamist võib käsitada teavitamata jätmisena, ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist.
4. Ilma et see piiraks käesoleva määruse mis tahes sätteid, võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, et tagada käesolevas määruses sätestatud teatamistähtaegade järgimine.
5. Kui liikmesriik ei täida käesoleva määruse või määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohast teatamiskohustust või kui komisjoni valduses olevate objektiivsete faktide põhjal ilmneb, et teave on vale, võib komisjon peatada nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 (20) artiklis 14 osutatud puu- ja köögiviljasektoritega seotud igakuised maksed kas osaliselt või täielikult kuni teabe nõuetekohase edastamiseni.
Artikkel 147
Ilmsed vead
Käesoleva määruse või määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaselt liikmesriigile edastatud mis tahes teatist, nõuet või taotlust, sealhulgas abitaotlust võib pärast selle esitamist igal ajal kohandada juhul, kui liikmesriigi pädev asutus avastab ilmsed vead.
Artikkel 148
Vääramatu jõud ja erandlikud asjaolud
Kui käesoleva määruse või määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaselt tuleb kehtestada sanktsioon või karistus või tühistada toetus või tunnustus, siis sanktsiooni või karistust ei kehtestata vääramatu jõu või erandlike asjaolude korral määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 31 tähenduses.
Teave vääramatu jõu kohta ja asjaomased tõendavad dokumendid tuleb liikmesriigi pädevale asutusele esitada kümne tööpäeva jooksul alates päevast, mil asjaomasel isikul on võimalus selliseks teavitamiseks.
Artikkel 149
Kehtetuks tunnistamine
Määrus (EÜ) nr 1580/2007 tunnistatakse kehtetuks.
Määruse (EÜ) nr 1580/2007 artiklit 134 kohaldatakse siiski kuni 31. augustini 2011.
Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vajaduse korral vastavalt XIX lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 150
Üleminekusätted
1. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 203a lõike 3 punkti a kohaselt toetust saavate rakenduskavade kohaldamist võib jätkata kuni nende kestuse lõpuni, tingimusel et need vastavad enne 1. jaanuari 2008 kehtivatele eeskirjadele.
2. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 203a lõike 6 kohaldamisel kehtivad töötlemiseks tarnitud tooraine miinimumnõuete ja lõpptoodangu kvaliteedi miinimumnõuete eeskirjad selliste liikmesriikide territooriumilt koristatud toorainete puhul, kes kasutavad kõnealuses lõikes osutatud üleminekukorda lisaks käesoleva määruse II jaotises osutatud kõikidele asjakohastele turustamisstandarditele, mis on määratletud XX lisas loetletud komisjoni määrustes.
3. Määruse (EÜ) nr 2200/96 alusel heaks kiidetud tunnustuskavasid, mille suhtes kehtib jätkuvalt ka mujal kui 1. mail 2004 või hiljem Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriikides asuvatele tootjarühmadele antav heakskiit määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 203a lõike 4 alusel, või mujal kui Euroopa Liidu äärepoolseimates piirkondades asuvatele tootjarühmadele antav heakskiit vastavalt asutamislepingu artiklile 349 või Egeuse mere väikesaarte tootjarühmadele antav heakskiit vastavalt määruse (EÜ) nr 1405/2006 (21) artikli 1 lõikele 2, rahastatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103a lõike 3 punktis b sätestatud määradele.
Määruse (EÜ) nr 2200/96 alusel heaks kiidetud tunnustuskavasid, mille suhtes kehtis kõnealuse määruse artikli 14 lõikes 7 sätestatu ja mille suhtes kehtib jätkuvalt tootjarühmadele antav heakskiit määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 203a lõike 4 alusel, rahastatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103a lõike 3 punktis a sätestatud määradele.
4. Liikmesriigid muudavad oma riiklikud strateegiad hiljemalt 15. septembriks 2011, kui see on vajalik, et:
a) |
nõuetekohaselt põhjendada, millist vahemaad käsitatakse olulisena artikli 50 lõike 7 punkti b tähenduses; |
b) |
kehtestada rakenduskava kohaste selliste iga-aastaste kulutuste maksimaalne protsendimäär, mis kulutatakse artikli 60 lõike 4 tesises lõigus osutatud keskkonnasäästliku pakendikäitlusega seotud tegevustele. |
5. Enne käesoleva määruse jõustumist heakskiidetud rakenduskavasid võib kohaldada kuni nende kestuse lõpuni ilma artikli 60 lõike 4 teises lõigus osutatud maksimaalse protsendimäära täitmiseta.
Artikkel 151
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 7. juuni 2011
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.
(3) EÜT L 297, 21.11.1996, lk 1.
(4) EÜT L 297, 21.11.1996, lk 29.
(5) EÜT L 297, 21.11.1996, lk 46.
(6) ELT L 273, 17.10.2007, lk 1.
(7) EÜT L 144, 4.6.1997, lk 19.
(8) ELT L 41, 14.2.2003, lk 33.
(9) ELT L 277, 21.10.2005, lk 1.
(10) ELT L 368, 23.12.2006, lk 15.
(11) EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10.
(12) EÜT L 205, 3.8.1985, lk 5.
(13) ELT L 358, 16.12.2006, lk 3.
(14) ELT L 171, 23.6.2006, lk 1.
(15) ELT L 30, 31.1.2009, lk 16.
(16) ELT L 355, 15.12.2006, lk 56.
(17) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.
(18) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.
(19) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.
(20) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.
(21) ELT L 265, 26.9.2006, lk 1.
I LISA
ARTIKLIS 3 OSUTATUD TURUSTAMISSTANDARDID
A OSA
Üldine turustamisstandard
1. Kvaliteedi miinimumnõuded
Võttes arvesse lubatud hälbeid, peavad tooted olema:
— |
terved, |
— |
veatud; tarbimiseks kõlbmatud mädanenud või riknenud tooted ei ole lubatud, |
— |
puhtad, nähtavate võõrkehadeta, |
— |
taimekahjuriteta, |
— |
taimekahjurite poolt viljalihale tekitatud kahjustusteta, |
— |
ebatavalise pinnaniiskuseta, |
— |
võõra lõhna ja maitseta. |
Tooted peavad olema sellises seisukorras, et need:
— |
taluvad vedu ja käitlemist, |
— |
need jõuavad sihtkohta rahuldavas seisukorras. |
2. Küpsuse miinimumnõuded
Tooted peavad olema piisavalt arenenud, kuid mitte ülearenenud, ning piisavalt küpsed, kuid mitte üleküpsenud.
Tooted peavad olema niisuguses valmimis- ja küpsusastmes, et nende küpsemine võib jätkuda rahuldava küpsusastmeni.
3. Lubatud hälve
Iga partii puhul lubatakse kvaliteedi miinimumnõuetele mittevastavaid tooteid 10 % hälbe ulatuses toodete arvust või kaalust. Selle hälbe ulatuses ei tohi olla kokku rohkem kui kaks protsenti mädanenud tooteid.
4. Toote päritolu märkimine
Päritoluriigi täisnimi (1). Liikmesriikidest pärit toodete puhul märgitakse see päritoluriigi keeles või mis tahes muus keeles, mis on arusaadav sihtriigi tarbijatele. Muude toodete puhul märgitakse see mis tahes keeles, mis on arusaadav sihtriigi tarbijatele.
B OSA
Konkreetsed turustamisstandardid
1. OSA: ÕUNTE TURUSTAMISSTANDARD
I. TOOTE MÄÄRATLUS
Käesolevat standardit kohaldatakse Malus domestica Borkh. õunasortide (kultivaride) suhtes, mida tuleb tarbijale müüa värskelt, välja arvatud tööstuslikuks töötlemiseks ettenähtud õunad.
II. KVALITEEDINÕUDED
Normis määratletakse müügivalmis ja pakendatud õunte kvaliteedinõuded.
A. Miinimumnõuded
Võttes arvesse iga klassi erinõudeid ja lubatud hälbeid, peavad kõikide klasside õunad olema:
— |
terved, |
— |
veatud; tarbimiseks kõlbmatud mädanenud või riknenud tooted ei ole lubatud, |
— |
puhtad, nähtavate võõrkehadeta, |
— |
taimekahjuriteta, |
— |
taimekahjurite poolt viljalihale tekitatud kahjustusteta, |
— |
tugeva klaasistuseta, välja arvatud „Fuji” ja tema mutandid, |
— |
ebatavalise pinnaniiskuseta, |
— |
võõra lõhna ja maitseta. |
Õunad peavad olema niisuguses valmimisastmes ja seisukorras, et:
— |
taluvad vedu ja käitlemist ning |
— |
need jõuavad sihtkohta rahuldavas seisukorras. |
B. Nõuded küpsuse kohta
Õunad peavad olema hästi arenenud ja piisavalt küpsed.
Need peavad olema niisuguses valmimis- ja küpsusastmes, et nende küpsemine võib jätkuda sordiomadustele vastava küpsusastmeni.
Küpsuse miinimumnõuete kontrollimiseks võib võtta arvesse mitmeid parameetreid (nt morfoloogiline aspekt, maitse, kõvadus ja murdumisnäitaja).
C. Liigitamine
Õunad liigitatakse kolme järgnevalt määratletud klassi.
i) Ekstraklass
Selle klassi õunad peavad olema eriti hea kvaliteediga. Need peavad olema sordile vastavate omadustega (2) ja nende vars peab olema terve.
Õunad peavad olema sordile omaste järgmiste pinnavärvuse miinimumtunnustega:
— |
värvusrühma A puhul 3/4 üldpinnast punase värvusega, |
— |
värvusrühma B puhul on 1/2 üldpinnast punasekirju, |
— |
värvusrühma C puhul on 1/3 üldpinnast kergelt punakas, punakas või triibuline. |
Viljaliha peab olema täiesti veatu.
Viljad peavad olema veatud, välja arvatud tühised pindmised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis:
— |
väga tühised pindmised vead, |
— |
väga tühine korgistumine, (3) näiteks:
|
ii) I klass
Selle klassi õunad peavad olema hea kvaliteediga. Need peavad olema sordile vastavate omadustega (4).
Õunad peavad olema sordile omaste järgmiste pinnavärvuse miinimumtunnustega:
— |
värvusrühma A puhul 1/2 üldpinnast punase värvusega, |
— |
värvusrühma B puhul 1/3 üldpinnast punasekirju, |
— |
värvusrühma C puhul on 1/10 üldpinnast kergelt punakas, punakas või triibuline. |
Viljaliha peab olema täiesti veatu.
Õuntel võivad olla järgmised tühised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis:
— |
tühised kujuvead, |
— |
tühised valmimisvead, |
— |
tühised värvusvead, |
— |
väikesed muljutised, mis ei ületa 1 cm2 kogu pinnast ega ole muutunud värvusega, |
— |
väikesed pindmised vead, mis ei tohi ületada:
|
— |
väga tühine korgistumine, (5) näiteks:
Vars võib puududa, kui murdumiskoht on puhas ning ümbritsev koor vigastamata. |
iii) II klass
Sellesse klassi kuuluvad õunad, mida ei või liigitada kõrgematesse klassidesse, kuid mis vastavad eespool nimetatud miinimumnõuetele.
Viljaliha peab olema suuremate vigadeta.
Õuntel võivad olla järgmised vead, kui on säilinud põhilised kvaliteedi- ja säilivusomadused ning esitusviisi omadused:
— |
kujuvead, |
— |
valmimisvead, |
— |
värvusvead, |
— |
väikesed muljutised, mis ei ületa 1,5 cm2 pinnast ning mis võivad olla veidi muutunud värvusega, |
— |
pindmised vead, mis ei tohi ületada:
|
— |
väga tühine korgistumine, (6) näiteks:
|
III. SUURUSNÕUDED
Suurus määratakse kindlaks kas ristlõike suurima läbimõõdu või kaalu alusel.
Miinimumsuurus ristlõike läbimõõduna on 60 mm või kaalutuna 90 g. Väiksemaid viljad on vastuvõetavad, kui toote Brixi arv on suurem kui 10,5° Brix või sellega võrdne ning suurus ei ole väiksem kui 50 mm või 70 g.
Ühtlase suuruse tagamiseks pakendis ei ületa ühe pakendi viljade suurus:
a) |
läbimõõdu järgi määratud viljad:
|
b) |
kaalu järgi määratud viljad:
Ühtse suuruse nõue ei kehti II klassi viljade suhtes, mis on pakitud pakendisse lahtiselt või müügipakendisse. |
IV. HÄLBEID KÄSITLEVAD NÕUDED
Kõigis turustusetappides võib igas pakendis olla tooteid, mille kvaliteet ja suurus ei vasta pakendil näidatud klassi nõuetele.
A. Kvaliteedihälbed
i) Ekstraklass
Lubatud on koguhälve, mille puhul õunte arvust või kaalust 5 % ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab I klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 0,5 % toodetest, mis vastavad II klassi kvaliteedinõuetele.
ii) I klass
Lubatud on koguhälve, mille puhul õunte arvust või kaalust 10 % ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab II klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 1 % toodetest, mis ei vasta II klassi kvaliteedi- ega miinimumnõuetele või on mädanenud.
iii) II klass
Lubatud on koguhälve, mille puhul õunte arvust või kaalust 10 % ei vasta selle klassi nõuetele ega miinimumnõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 2 % mädanenud tooteid.
B. Suurushälbed
Kõikide klasside puhul: lubatud on koguhälve, mille puhul 10 % õunte arvust või kaalust ei vasta suurusnõuetele. Kõnealune hälve ei hõlma järgmise suurusega tooteid:
— |
läbimõõt kuni 5 mm miinimumläbimõõdust väiksem, |
— |
kuni 10 g miinimumkaalust väiksem. |
V. ESITUSVIISI KÄSITLEVAD NÕUDED
A. Ühtsus
Kõigi pakendite sisu peab olema ühtlane ja sisaldama ainult sama päritoluga, sama sorti, sama kvaliteedi ja suurusega (kui toode sorditakse suuruse järgi) ja sama küpsusastmega õunu.
Ekstraklassi viljad peavad olema ka värvuselt ühtlased.
Selgelt eri sorti õunte segu võib siiski pakkida ühte müügipakendisse tingimusel, et need on ühtlase kvaliteediga ning iga asjaomase sordi kaupa ühesuguse päritoluga.
Pakendi sisu nähtav osa peab esindama kogu pakendi sisu.
B. Pakendamine
Õunad peavad olema pakitud nii, et need on nõuetekohaselt kaitstud. Eelkõige peavad üle 3 kg netokaaluga müügipakendid olema piisavalt jäigad, et tagada toote nõuetekohane kaitse.
Pakendi sisematerjal peab olema puhas ja niisugune, et see ei riku toodet välis- ega seespidiselt. Kaubanduslike andmetega varustatud materjalide, eelkõige paberi või templite kasutamine on lubatud, kui trükkimisel on kasutatud mürgivaba tinti või etikettide kinnitamisel mürgivaba liimi.
Üksikule tootele kinnitatavad kleebised peavad olema sellised, et pärast eemaldamist ei jääks neist nähtavaid liimijälgi ega pinnakahjustusi.
Pakend peab olema ilma igasuguste võõrkehadeta.
VI. MÄRGISTAMISNÕUDED
Iga pakendi ühel küljel peavad olema loetavate, püsivate ja väljastpoolt nähtavate tähtedega järgmised andmed.
A. Identifitseerimistunnused
Pakendaja ja/või lähetaja nimi ja aadress.
Selle teabe võib asendada:
— |
kõikidel pakenditel, välja arvatud kinnispakkidel, ametlikult väljastatud või tunnustatud koodmärgiga, mis tähistab pakendajat ja/või lähetajat ja mis on kantud märke „Pakendaja ja/või lähetaja” (või samaväärsed lühendid) vahetusse lähedusse; |
— |
ainult kinnispakkide puhul Euroopa Liidu piires registreeritud müüja nime ja aadressiga, mis on kantud märke „Pakendatud (kelle jaoks)” või samaväärse märke vahetusse lähedusse. Sellisel juhul peab märgistusel olema ka pakendajat ja/või lähetajat tähistav kood. Müüja annab selle koodi tähenduse kohta kontrolliasutusele sellist teavet, mida viimane vajalikuks peab. |
B. Toote liik
— |
„Õunad”, kui pakendi sisu ei ole nähtav, |
— |
sordi nimi. Selgelt eri sorti õunte segu puhul kõikide eri sortide nimetused. |
— |
Sordinime võib asendada sünonüümiga. Mutandi nime või kaubanime võib lisada sordi nimele või sünonüümile. |
C. Toote päritolu
Päritoluriik (7) ja vajaduse korral tootmispiirkond või üleriigiline, piirkondlik või kohalik nimetus
Selgelt eri sorti erineva päritoluga õunte segu puhul on iga asjakohase sordi nime kõrval päritoluriigi märge.
D. Kaubanduslikud andmed
— |
Klass |
— |
Suurus või kihiti pakitud viljade puhul viljade arv. |
Kui vilju identifitseeritakse suuruse järgi, tuleks suurus märkida:
a) |
ühtsuse eeskirjadega hõlmatud toote puhul miinimum- ja maksimumläbimõõduna või miinimum- ja maksimumkaaluna; |
b) |
ühtsuse eeskirjadega hõlmamata toote puhul pakendis oleva väikseima puuvilja läbimõõdu või kaaluna, millele järgnevad sõnad „ja rohkem” või muu samaväärne märge, või vajaduse korral pakendi suurima puuvilja läbimõõdu või kaaluna. |
E. Ametlik kontrollimärk (ei ole kohustuslik)
Esimeses lõigus nõutud andmeid ei pea märkima pakenditele, kui need sisaldavad müügipakendeid, mis on väljastpoolt selgelt nähtavad ja kõikidele müügipakenditele on kantud kõnealused andmed. Nimetatud pakenditel ei tohi olla eksitavaid märgiseid. Kui kõnealused pakendid pannakse välja kaubaalustel, peavad vastavad märked olema pandud nähtavalt vähemalt kahele kaubaaluse küljele.
Liide
Õunasortide mittetäielik nimekiri.
Puuviljasordid, mis ei kuulu kõnealusesse nimekirja, liigitatakse vastavalt nende sordiomadustele.
Sordid |
Mutantvorm |
Sünonüümid |
Värvusrühm |
Korgistumine |
African Red |
|
|
B |
|
Akane |
|
Tohoku 3 |
B |
|
Alborz Seedling |
|
|
C |
|
Aldas |
|
|
B |
|
Alice |
|
|
B |
|
Alkmene |
|
Early Windsor |
C |
|
Alro |
|
|
B |
|
Alwa |
|
|
B |
|
Amasya |
|
|
B |
|
Angold |
|
|
C |
|
Antej |
|
Antei |
B |
|
Apollo |
|
Beauty of Blackmoor |
C |
|
Arkcharm |
|
Arkansas nr 18, A 18 |
C |
|
Arlet |
|
|
B |
R |
Aroma |
|
|
C |
|
nt Aroma mutantvormid |
|
C |
|
|
Amorosa |
|
C |
|
|
Auksis |
|
|
B |
|
Beacon |
|
|
A |
|
Belfort |
|
Pella |
B |
|
Belle de Boskoop |
|
|
|
R |
nt Belle de Boskoopi mutantvormid |
|
|
R |
|
Boskoop rouge |
Red Boskoop Roter Boskoop |
|
R |
|
Belle fleur double |
|
|
|
|
Belorrusskoje Maļinovoje |
|
Belorusskoe Malinovoe, Byelorusskoe Malinovoe |
B |
|
Berlepsch |
|
Freiherr von Berlepsch |
C |
|
nt Berlepschi mutantvormid |
|
C |
|
|
Berlepsch rouge |
Red Berlepsch, Roter Berlepsch |
C |
|
|
Blushed Golden |
|
|
|
|
Bogatir |
|
Bogatyr |
|
|
Bohemia |
|
|
B |
|
Braeburn |
|
|
B |
|
nt Braeburni mutantvormid |
|
B |
|
|
Hidala |
|
B |
|
|
Joburn |
|
B |
|
|
Lochbuie Red Braeburn |
|
B |
|
|
Mahana Red |
|
B |
|
|
Mariri Red |
|
B |
|
|
Redfield |
|
B |
|
|
Royal Braeburn |
|
B |
|
|
Bramley's Seedling |
|
Bramley, Triomphe de Kiel |
|
|
Brettacher Sämling |
|
|
|
|
Calville Groupe des |
|
|
|
|
Cardinal |
|
|
B |
|
Carola |
|
Kalco |
C |
|
Caudle |
|
|
B |
|
Charden |
|
|
|
|
Charles Ross |
|
|
|
|
Civni |
|
|
B |
|
Coromandel Red |
|
Corodel |
A |
|
Cortland |
|
|
B |
|
Cox's Orange Pippin |
|
Cox orange |
C |
R |
nt Cox's Orange Pippini mutantvormid |
|
C |
R |
|
Cherry Cox |
|
C |
R |
|
Crimson Bramley |
|
|
|
|
Cripps Pink |
|
|
C |
|
nt Cripps Pinki mutantvormid |
|
C |
|
|
Pink Rose |
|
C |
|
|
Rosy Glow |
|
C |
|
|
Ruby Pink |
|
C |
|
|
Cripps Red |
|
|
C* (8) |
|
Dalinbel |
|
|
B |
R |
Delblush |
|
|
|
|
Delcorf |
|
|
C |
|
nt Delcorfi mutantvormid |
|
C |
|
|
Dalili |
|
C |
|
|
Monidel |
|
C |
|
|
Delgollune |
|
|
B |
|
Delicious ordinaire |
|
Ordinary Delicious |
B |
|
Deljeni |
|
|
|
|
Delikates |
|
|
B |
|
Delor |
|
|
C |
|
Discovery |
|
|
C |
|
Doč Melbi |
|
Doch Melbi |
C |
|
Dunn's Seedling |
|
|
|
R |
Dykmanns Zoet |
|
|
C |
|
Egremont Russet |
|
|
|
R |
Elan |
|
|
|
|
Elise |
|
Red Delight |
A |
|
Ellison's orange |
|
Ellison |
C |
|
Elstar |
|
|
C |
|
nt Elstari mutantvormid |
|
|
|
|
Bel-El |
|
C |
|
|
Daliest |
|
C |
|
|
Daliter |
|
C |
|
|
Elshof |
|
C |
|
|
Elstar Armhold |
|
C |
|
|
Elstar Reinhardt |
|
C |
|
|
Daliest |
|
C |
|
|
Goedhof |
|
C |
|
|
Red Elstar |
|
C |
|
|
Valstar |
|
C |
|
|
Empire |
|
|
A |
|
Falstaff |
|
|
C |
|
Fiesta |
|
Red Pippin |
C |
|
Florina |
|
|
B |
|
Forele |
|
|
B |
|
Fortune |
|
|
|
R |
Fuji |
|
|
B |
|
Fuji mutantvormid |
|
B |
|
|
Kiku |
|
B |
|
|
Gala |
|
|
C |
|
nt Gala mutantvormid |
|
C |
|
|
Annaglo |
|
C |
|
|
Baigent |
|
C |
|
|
Galaxy |
|
C |
|
|
Mitchgala |
|
C |
|
|
Obrogala |
|
C |
|
|
Regala |
|
C |
|
|
Regal Prince |
|
C |
|
|
Tenroy |
|
C |
|
|
Garcia |
|
|
|
|
Ginger Gold |
|
|
|
|
Gloster |
|
|
B |
|
Goldbohemia |
|
|
|
|
Golden Delicious |
|
|
|
|
nt Golden Deliciousi mutantvormid |
|
|
|
|
Golden Russet |
|
|
|
R |
Golden Supreme |
|
Gradigold, Golden Extreme |
|
|
Goldrush |
|
Coop 38 |
|
|
Goldstar |
|
|
|
|
Granny Smith |
|
|
|
|
Gravensteiner |
|
Gravenstein |
|
|
nt Gravensteineri mutantvormid |
|
|
|
|
Gravenstein rouge |
Red Gravenstein, Roter Gravensteiner |
|
|
|
Greensleeves |
|
|
|
|
Holsteiner Cox |
|
Holstein |
|
R |
nt Holsteiner Coxi mutantvormid |
|
|
R |
|
Holstein rouge |
Red Holstein, Roter Holsteiner Cox |
|
R |
|
Honeycrisp |
|
|
C |
|
Honey gold |
|
|
|
|
Horneburger |
|
|
|
|
Howgate Wonder |
|
Manga |
|
|
Idared |
|
|
B |
|
Iedzēnu |
|
|
B |
|
Ilga |
|
|
B |
|
Ingrid Marie |
|
|
B |
R |
Iron |
|
|
C |
|
Isbranica |
|
|
C |
|
Jacob Fisher |
|
|
|
|
Jacques Lebel |
|
|
|
|
Jamba |
|
|
C |
|
James Grieve |
|
|
|
|
nt James Grieve mutantvormid |
|
|
|
|
James Grieve rouge |
Red James Grieve |
|
|
|
Jarka |
|
|
C |
|
Jerseymac |
|
|
B |
|
Jester |
|
|
|
|
Jonagold (9) |
|
|
C |
|
nt Jonagoldi mutantvormid |
|
C |
|
|
Crowngold |
|
C |
|
|
Daligo |
|
C |
|
|
Daliguy |
Jonasty |
C |
|
|
Dalijean |
Jonamel |
C |
|
|
Decosta |
|
C |
|
|
Jomar |
|
C |
|
|
Jomured |
Van de Poel |
C |
|
|
Jonabel |
|
C |
|
|
Jonabres |
|
C |
|
|
Jonagold Boerekamp |
|
C |
|
|
Jonagold 2000 |
Excel |
C |
|
|
Jonagored Supra |
|
C |
|
|
Jonaveld |
|
C |
|
|
King Jonagold |
|
C |
|
|
New Jonagold |
Fukushima |
C |
|
|
Novajo |
Veulemanns |
C |
|
|
Primo |
|
C |
|
|
Red Jonaprince |
|
C |
|
|
Romagold |
Surkijn |
C |
|
|
Rubinstar |
|
C |
|
|
Schneica |
Jonica |
C |
|
|
Wilmuta |
|
C |
|
|
Jonalord |
|
|
C |
|
Jonathan |
|
|
B |
|
Julia |
|
|
B |
|
Jupiter |
|
|
|
|
Karmijn de Sonnaville |
|
|
C |
|
Katja |
|
Katy |
B |
|
Kent |
|
|
|
|
Kidd's orange red |
|
|
C |
|
Kim |
|
|
B |
|
Koit |
|
|
C |
|
Koričnoje Novoje |
|
Korichnoe Novoe, Korichnevoe Novoe |
C |
|
Kovaļenkovskoje |
|
Kovalenkovskoe |
B |
|
Krameri Tuvioun |
|
|
B |
|
Kulikovskoje |
|
|
B |
|
Lady Williams |
|
|
B |
|
Lane's Prince Albert |
|
|
|
|
Laxton's Superb |
|
|
C |
R |
Ligol |
|
|
B |
|
Lobo |
|
|
B |
|
Lodel |
|
|
A |
|
Lord Lambourne |
|
|
C |
|
Maigold |
|
|
B |
|
McIntosh |
|
|
B |
|
Meelis |
|
|
B |
|
Melba |
|
|
C |
|
Melodie |
|
|
B |
|
Melrose |
|
|
C |
|
Meridian |
|
|
C |
|
Moonglo |
|
|
C |
|
Morgenduft |
|
Imperatore |
B |
|
Mutsu |
|
|
|
|
Noris |
|
|
B |
|
Normanda |
|
|
C |
|
Nueva Europa |
|
|
C |
|
Nueva Orleans |
|
|
B |
|
Odin |
|
|
B |
|
Ontario |
|
|
B |
|
Orlik |
|
|
B |
|
Orlovskoje Polosatoje |
|
|
C |
|
Ozark Gold |
|
|
|
|
Paula Red |
|
|
B |
|
Pero de Cirio |
|
|
|
|
Piglos |
|
|
B |
|
Pikant |
|
|
B |
|
Pikkolo |
|
|
C |
|
Pilot |
|
|
C |
|
Pimona |
|
|
C |
|
Pinova |
|
|
C |
|
Pirella |
|
|
B |
|
Piros |
|
|
C |
|
Prima |
|
|
B |
|
Rafzubex |
|
|
A |
|
Rafzubin |
|
|
C |
|
Rajka |
|
|
B |
|
Rambour d'hiver |
|
|
|
|
Rambour Franc |
|
|
B |
|
Reanda |
|
|
B |
|
Rebella |
|
|
C |
|
Red Delicious |
|
|
A |
|
nt Red Deliciouse mutantvormid |
|
A |
|
|
Erovan |
Early Red One |
A |
|
|
Fortuna Delicious |
|
A |
|
|
Oregon |
Oregon Spur Delicious |
A |
|
|
Otago |
|
A |
|
|
Red Chief |
|
A |
|
|
Red King |
|
A |
|
|
Red Spur |
|
A |
|
|
Red York |
|
A |
|
|
Richared |
|
A |
|
|
Royal Red |
|
A |
|
|
Shotwell Delicious |
|
A |
|
|
Stark Delicious |
|
A |
|
|
Starking |
|
A |
|
|
Starkrimson |
|
A |
|
|
Starkspur |
|
A |
|
|
Topred |
|
A |
|
|
Well Spur |
|
A |
|
|
Red Dougherty |
|
|
A |
|
Redkroft |
|
|
A |
|
Regal |
|
|
A |
|
Regina |
|
|
B |
|
Reglindis |
|
|
C |
|
Reine des Reinettes |
|
Gold Parmoné, Goldparmäne |
C |
|
Reineta Encarnada |
|
|
B |
|
Reinette Rouge du Canada |
|
|
B |
|
Reinette d'Orléans |
|
|
|
|
Reinette Blanche du Canada |
|
Reinette du Canada, Canada Blanc, Kanadarenette, Renetta del Canada |
|
R |
Reinette de France |
|
|
|
|
Reinette de Landsberg |
|
|
|
|
Reinette grise du Canada |
|
Graue Kanadarenette |
|
R |
Relinda |
|
|
C |
|
Remo |
|
|
B |
|
Renora |
|
|
B |
|
Resi |
|
|
B |
|
Resista |
|
|
|
|
Retina |
|
|
B |
|
Rewena |
|
|
B |
|
Roja de Benejama |
|
Verruga, Roja del Valle, Clavelina |
A |
|
Rome Beauty |
|
Belle de Rome, Rome |
B |
|
nt Rome Beauty mutantvormid |
|
B |
|
|
Red Rome |
|
B |
|
|
Rosana |
|
|
B |
|
Royal Beauty |
|
|
A |
|
Rubin (Tšehhi kultivar) |
|
|
C |
|
Rubin (Kasahstani kultivar) |
|
|
B |
|
Rubinola |
|
|
B |
|
Rudens Svītrainais |
|
Osennee Polosatoe, Rudeninis Dryzuotasis, Rudens Svītrotais, Streifling, Streifling Herbst, Sügisjoonik, Syysjuovikas ja mitmed teised |
C |
|
Saltanat |
|
|
B |
|
Sciearly |
|
|
A |
|
Scifresh |
|
|
B |
|
Sciglo |
|
|
A |
|
Sciray |
|
GS48 |
A |
|
Scired |
|
|
A |
R |
Sciros |
|
|
A |
|
Selena |
|
|
B |
|
Shampion |
|
|
B |
|
Sidrunkollane Talioun |
|
|
|
|
Sinap Orlovskij |
|
|
|
|
Snygold |
|
Earlygold |
|
|
Sommerregent |
|
|
C |
|
Spartan |
|
|
A |
|
Splendour |
|
|
A |
|
St. Edmunds Pippin |
|
|
|
R |
Stark's Earliest |
|
|
C |
|
Štaris |
|
Staris |
A |
|
Sturmer Pippin |
|
|
|
R |
Summerred |
|
|
B |
|
Sügisdessert |
|
|
C |
|
Sunrise |
|
|
A |
|
Sunset |
|
|
|
R |
Suntan |
|
|
|
R |
Sweet Caroline |
|
|
C |
|
Talvenauding |
|
|
B |
R |
Tellisaare |
|
|
B |
|
Tiina |
|
Tina |
C |
|
Topaz |
|
|
B |
|
Tydeman's Early Worcester |
|
Tydeman's Early |
B |
|
Veteran |
|
|
B |
|
Vista Bella |
|
Bellavista |
B |
|
Wealthy |
|
|
B |
|
Worcester Pearmain |
|
|
B |
|
York |
|
|
B |
|
Zarja Alatau |
|
Zarya Alatau |
D |
|
Zailijskoje |
|
Zailiyskoe |
B |
|
Žigulovskoje |
|
Zhigulovskoe |
C |
|
2. OSA: TSITRUSVILJADE TURUSTAMISSTANDARD
I. TOOTE MÄÄRATLUS
Käesolevat standardit kohaldatakse järgmiste tsitrusviljaks liigitatud tsitrusviljasortide (kultivarid) suhtes, mis tuleb tarbijale müüa värskelt, välja arvatud tööstuslikuks töötlemiseks ettenähtud tsitrusviljad:
— |
liigi Citrus limon (L.) Burm. f. sortide sidrunid, |
— |
liigi Citrus reticulata Blanco sortide mandariinid, sealhulgas selle liigi ja tema hübriidide satsumad (Citrus unshiu Marcow.), klementiinid (Citrus clementina Hort. ex Tanaka.), tavalised mandariinid (Citrus deliciosa Ten.) ja tangeriinid (Citrus tangerina Tan.), |
— |
liigi Citrus sinensis (L.) Osbeck. sortide apelsinid. |
II. KVALITEEDINÕUDED
Normis määratletakse müügivalmis ja pakendatud tsitrusviljade kvaliteedinõuded.
A. Miinimumnõuded
Võttes arvesse iga klassi erinõudeid ja lubatud hälbeid, peavad kõikides klassides tsitrusviljad olema:
— |
terved, |
— |
muljutiste ja ulatuslike armistunud pindmiste vigastusteta, |
— |
veatud; tarbimiseks kõlbmatud mädanenud või riknenud tooted ei ole lubatud, |
— |
puhtad, nähtavate võõrkehadeta, |
— |
taimekahjuriteta, |
— |
taimekahjurite poolt viljalihale tekitatud kahjustusteta, |
— |
närtsimise ja kuivamise tunnusteta, |
— |
külmakahjustusteta, |
— |
ebatavalise pinnaniiskuseta, |
— |
võõra lõhna ja/või maitseta. |
Tsitrusviljad peavad olema niisuguses valmimisastmes ja seisukorras, et need:
— |
taluvad vedu ja käitlemist ning |
— |
jõuavad sihtkohta rahuldavas seisukorras. |
B. Nõuded küpsuse kohta
Tsitrusviljade valmimis- ja küpsusaste peab vastama sordi, koristamise aja ja kasvupiirkonna kriteeriumidele.
Tsitrusviljade küpsus on määratletud järgmiste nõuetega liikide kaupa:
— |
minimaalne mahlasisaldus, |
— |
minimaalne lahustuvate kuivainete kogusisaldus, st minimaalne suhkrusisaldus, |
— |
minimaalne suhkru/happe suhtarv (10), |
— |
värvus. |
Värvusaste peab olema niisugune, et normaalse küpsemise järel saavutavad viljad sihtpunktis sordiomase värvuse.
|
Minimaalne mahlasisaldus (%) |
Minimaalne suhkrusisaldus (°Brix) |
Minimaalne suhkru/happe suhtarv |
Värvus |
Sidrunid |
20 |
|
|
Peab olema sordile iseloomulik. Lubatud rohelise (kuid mitte tumerohelise) värvusega viljad, kui need vastavad mahlasisalduse miinimumnõuetele. |
Satsumad, klementiinid, mandariini muud liigid ja selle hübriidid |
||||
Satsumad |
33 |
|
6,5:1 |
Vähemalt kolmandik vilja pinnast peab olema sordiomase värvusega. |
Klementiinid |
40 |
|
7,0:1 |
|
Mandariini muud liigid ja selle hübriidid |
33 |
|
7,5:1 |
|
Apelsinid |
||||
Veriapelsinid |
30 |
|
6,5:1 |
Peab olema sordile iseloomulik. Lubatud on siiski viljad, mille puhul kergelt roheline värvus ei ületa viiendikku vilja kogupinnast, kui need vastavad mahlasisalduse miinimumnõuetele. Apelsinidel, mis on toodetud aladel, kus viljade arenemisperioodil on kõrge õhutemperatuur ja kõrge suhteline niiskus, võib üle viiendiku vilja kogupinnast olla roheline, kui need vastavad mahlasisalduse miinimumnõuetele. |
Navel-sortide rühm |
33 |
|
6,5:1 |
|
Muud sordid |
35 |
|
6,5:1 |
|
Sordid Mosambi, Sathgudi ja Pacitan, vilja pinnast rohkem kui viiendik rohelise värvusega |
33 |
|
|
|
Muud sordid, mille vilja pinnast rohkem kui vieendik rohelise värvusega |
45 |
|
|
Küpsusnõuetele vastavate tsitrusviljade koorelt võib rohelise värvi eemaldada. Seda töötlemisviisi lubatakse kasutada üksnes siis, kui muud organoleptilised omadused jäävad samaks.
C. Liigitamine
Tsitrusviljad liigitatakse kolme järgnevalt määratletud klassi:
i) Ekstraklass
Selle klassi tsitrusviljad peavad olema eriti hea kvaliteediga. Need peavad olema sordile ja/või kaubanduslikule tüübile vastavate omadustega.
Tsitrusviljad peavad olema veatud, välja arvatud tühised pindmised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis.
ii) I klass
Selle klassi tsitrusviljad peavad olema hea kvaliteediga. Need peavad olema sordile ja/või kaubanduslikule tüübile vastavate omadustega.
Viljadel võivad olla järgmised tühised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis:
— |
tühised kujuvead, |
— |
tühised värvusvead, sh tühised päikesepõletuslaigud, |
— |
tühised progresseeruvad pindmised vead, mis ei kahjusta viljaliha, |
— |
vilja moodustumisest tulenevad tühised pindmised vead, nagu hõbehall soomuseline koorik, korkjas kate või taimekahjurite tekitatud kahju, |
— |
tühised mehaanilisel teel tekkinud armistunud vead, nagu rahekahjustused, hõõrdumine või käsitlemisest tingitud defektid, |
— |
mandariini-rühma kõigi tsitrusviljade koore (või kooriku) tühine ja osaline eraldumine. |
iii) II klass
Sellesse klassi kuuluvad tsitrusviljad, mida ei või liigitada kõrgematesse klassidesse, kuid mis vastavad eespool nimetatud miinimumnõuetele.
Viljadel võivad olla järgmised vead, kui on säilinud põhilised kvaliteedi- ja säilivusomadused ning esitusviisi omadused:
— |
kujuvead, |
— |
värvusvead, sh päikesepõletuslaigud, |
— |
progresseeruvad pindmised vead, mis ei kahjusta viljaliha, |
— |
vilja moodustumisest tulenevad pindmised vead, nagu hõbehall soomuseline koorik, korkjas kate või taimekahjurite tekitatud kahju, |
— |
mehaanilisel teel tekkinud armistunud vead, nagu rahekahjustused, hõõrdumine või käsitlemisest tingitud defektid, |
— |
pindmised armistunud vead, |
— |
krobeline koor, |
— |
apelsinide koore (või kooriku) tühine ja osaline eraldumine ning mandariini-rühma kõigi tsitrusviljade koore (või kooriku) osaline eraldumine. |
III. SUURUSNÕUDED
Suurus määratakse kindlaks vilja ristlõike suurima läbimõõdu või arvu järgi.
A. Miinimumsuurus
Kohaldatakse järgmisi miinimumsuurusi:
Puuviljad ja marjad |
Läbimõõt (millimeetrites) |
Sidrunid |
45 |
Satsumad, mandariini muud liigid ja selle hübriidid |
45 |
Klementiinid |
35 |
Apelsinid |
53 |
B. Ühtsus
Tsitrusvilju võib mõõta järgmistest valikuvõimalustest ühe alusel:
a) |
Ühtlase suuruse tagamiseks pakendis ei ületa ühe pakendi viljade suurus:
|
b) |
Suuruskoodide kohaldamisel tuleb järgida alljärgnevas tabelis esitatud koode ja läbimõõduvahemikke.
Suuruse ühtsus saavutatakse eespool esitatud suurusskaalade abil, kui allpool ei ole teisiti ette nähtud: Lahtiselt kasti paigutatud viljade puhul ja netomassiga kuni 5 kg müügipakendites viljade puhul ei tohi maksimaalne erinevus olla suurem kui suurusskaala kolme järjestikuse suuruskoodi ühendamisest tulenev vahemik. |
c) |
Arvu järgi suurusklassidesse jagatud viljade suuruse vahe peaks olema vastavuses punktiga a. |
IV. HÄLBEID KÄSITLEVAD NÕUDED
Kõigis turustusetappides võib igas pakendis olla tooteid, mille kvaliteet ja suurus ei vasta pakendil näidatud klassi nõuetele.
A. Kvaliteedihälbed
i) Ekstraklass
Lubatud on koguhälve, mille puhul tsitrusviljade arvust või kaalust 5 % ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab I klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 0,5 % toodetest, mis vastavad II klassi kvaliteedinõuetele.
ii) I klass
Lubatud on koguhälve, mille puhul tsitrusviljade arvust või kaalust 10 % ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab II klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 1 % toodetest, mis ei vasta II klassi kvaliteedi- ega miinimumnõuetele või on mädanenud.
iii) II klass
Lubatud on koguhälve, mille puhul tsitrusviljade arvust või kaalust 10 % ei vasta selle klassi nõuetele ega miinimumnõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 2 % mädanenud tooteid.
B. Suurushälbed
Kõikide klasside puhul: koguhälve 10 % tsitrusviljade arvust või massist, mis vastab pakendil nimetatud suurusest ühe astme võrra väiksemale ja/või suuremale suurusele (või suurustele, kui kolm suurust on ühendatud).
Lubatud 10 % hälvet kohaldatakse ainult viljade suhtes, mille läbimõõt on vähemalt:
Puuviljad |
Läbimõõt (millimeetrites) |
Sidrunid |
43 |
Satsumad, mandariini muud liigid ja selle hübriidid |
43 |
Klementiinid |
34 |
Apelsinid |
50 |
V. ESITUSVIISI KÄSITLEVAD NÕUDED
A. Ühtsus
Kõigi pakendite sisu peab olema ühtlane ja sisaldama ainult sama päritoluga, sama sorti või kaubanduslikku tüüpi, sama kvaliteedi ja suurusega ning sama valmimis- ja küpsusastmega tsitrusvilju.
Lisaks sellele peavad ekstraklassi viljad olema ühesuguse värvusega.
Selgelt eri liiki tsitrusviljade segu võib siiski pakkida ühte müügipakendisse tingimusel, et need on ühtlase kvaliteediga ning iga asjaomase liigi kaupa sama sorti, kaubanduslikku tüüpi või päritolu.
Pakendi sisu nähtav osa peab esindama kogu pakendi sisu.
B. Pakendamine
Tsitrusviljad peavad olema pakitud nii, et need on nõuetekohaselt kaitstud.
Pakendi sisematerjal peab olema puhas ja niisugune, et see ei riku toodet välis- ega seespidiselt. Kaubanduslike andmetega varustatud materjalide, eelkõige paberi või templite kasutamine on lubatud, kui trükkimisel on kasutatud mürgivaba tinti või etikettide kinnitamisel mürgivaba liimi.
Üksikule tootele kinnitatavad kleebised peavad olema sellised, et pärast eemaldamist ei jääks neist nähtavaid liimijälgi ega pinnakahjustusi.
Kui viljad pakitakse paberisse, tuleb kasutada õhukest, kuiva, uut ja lõhnata (12) paberit.
On keelatud kasutada aineid, mis võivad muuta tsitrusviljade looduslikke omadusi, eriti nende maitset või lõhna (13).
Pakend peab olema ilma igasuguste võõrkehadeta. Lubatud on esitusviis, mille puhul võib vilja küljes olla lühike puitumata oksake paari rohelise lehega.
VI. MÄRGISTAMISNÕUDED
Iga pakendi ühel küljel peavad olema loetavate, püsivate ja väljastpoolt nähtavate tähtedega järgmised andmed.
A. Identifitseerimistunnused
Pakendaja ja/või lähetaja nimi ja aadress
Selle teabe võib asendada:
— |
kõikidel pakenditel, välja arvatud kinnispakkidel, ametlikult väljastatud või tunnustatud koodmärgiga, mis tähistab pakendajat ja/või lähetajat ja mis on kantud märke „Pakendaja ja/või lähetaja” (või samaväärsed lühendid) vahetusse lähedusse; |
— |
ainult kinnispakkide puhul Euroopa Liidu piires registreeritud müüja nime ja aadressiga, mis on kantud märke „Pakendatud (kelle jaoks)” või samaväärse märke vahetus läheduses. Sellisel juhul peab märgistusel olema ka pakendajat ja/või lähetajat tähistav kood. Müüja annab selle koodi tähenduse kohta kontrolliasutusele sellist teavet, mida viimane vajalikuks peab. |
B. Toote liik
— |
Liigi tavanimetus, kui pakendi sisu ei ole nähtav. |
— |
Apelsinide sordi nimi. |
— |
Mandariinide rühm:
|
— |
Selgel eri liiki tsitrusviljade segu puhul „Tsitrusviljade segu” või samaväärne nimetus ja eri liikide tavanimetused. |
— |
„Seemneteta” (ei ole kohustuslik) (14). |
C. Toote päritolu
— |
Päritoluriik (15) ja vajaduse korral tootmispiirkond või üleriigiline, piirkondlik või kohalik nimetus |
— |
Selgelt eri liiki erineva päritoluga tsitrusviljade segu puhul on iga asjakohase liigi nime kõrval päritoluriigi märge. |
D. Kaubanduslikud andmed
— |
Klass. |
— |
Suurus väljendatuna:
|
E. Ametlik kontrollimärk (ei ole kohustuslik)
Esimeses lõigus nõutud andmeid ei pea märkima pakenditele, kui need sisaldavad müügipakendeid, mis on väljastpoolt selgelt nähtavad ja kõikidele müügipakenditele on kantud kõnealused andmed. Nimetatud pakenditel ei tohi olla eksitavaid märgiseid. Kui kõnealused pakendid pannakse välja kaubaalustel, peavad vastavad märked olema pandud nähtavalt vähemalt kahele kaubaaluse küljele.
3. OSA: KIIVIDE TURUSTAMISSTANDARD
I. TOOTE MÄÄRATLUS
Käesolevat normi kohaldatakse Actinidia chinensis Planch. või Actinidia deliciosa (A. Chev.), C. F. Liang ja A. R. Ferguson sortidest (kultivarid) kasvatatud kiivide (tuntud ka kui Actinidia) suhtes, mida tuleb tarbijale müüa värskelt, välja arvatud tööstuslikuks töötlemiseks ettenähtud kiivid.
II. KVALITEEDINÕUDED
Käesolevas standardis määratletakse müügivalmis ja pakendatud kiivide kvaliteedinõuded.
A. Miinimumnõuded
Võttes arvesse iga klassi erinõudeid ja lubatud hälbeid, peavad kõikide klasside kiivid olema:
— |
terved (aga ilma varreta), |
— |
veatud; tarbimiseks kõlbmatud mädanenud või riknenud tooted ei ole lubatud, |
— |
puhtad, nähtavate võõrkehadeta, |
— |
taimekahjuriteta, |
— |
taimekahjurite poolt viljalihale tekitatud kahjustusteta, |
— |
piisavalt tugevad, ei tohi olla pehmed, närtsinud ega vesised, |
— |
ilusa kujuga; kahe- või mitmekaupa liitunud puuviljad ei ole lubatud, |
— |
ebatavalise pinnaniiskuseta, |
— |
võõra lõhna ja/või maitseta. |
Kiivid peavad olema niisuguses valmimisastmes ja seisukorras, et need:
— |
taluvad vedu ja käitlemist ning |
— |
jõuavad sihtkohta rahuldavas seisukorras. |
B. Küpsuse miinimumnõuded
Kiivid peavad olema piisavalt valmid ja küpsed.
Selle nõude täitmiseks peab pakendis vilja küpsusaste olema vähemalt 6,2° Brixi skaalal või keskmine kuivainesisaldus 15 %, mille tulemusena peaks küpsusaste turustusahelasse sisenemisel saavutama 9,5° Brixi skaalal.
C. Liigitamine
Kiivid liigitatakse kolme järgnevalt määratletud klassi.
i) Ekstraklass
Selle klassi kiivid peavad olema eriti hea kvaliteediga. Need peavad olema sordiomased.
Kiivid peavad olema tugevad ja viljaliha peab olema täiesti veatu.
Kiivid peavad olema veatud, välja arvatud tühised pindmised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis.
Vilja väikseima ja suurima läbimõõdu suhe peab olema vähemalt 0,8.
ii) I klass
Selle klassi kiivid peavad olema hea kvaliteediga. Need peavad olema sordiomased.
Kiivid peavad olema tugevad ja viljaliha peab olema täiesti veatu.
Viljadel võivad olla järgmised tühised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis:
— |
tühised kujuvead (ei tohi olla mügaraid ega korrapäratut kuju), |
— |
tühised värvusvead, |
— |
tühised pindmised vead, mille suurus ei ületa 1 cm2, |
— |
väike pikutine sordi Hayward tunnusmärk, mis ei ole mügardunud. |
Vilja väikseima ja suurima läbimõõdu suhe peab olema vähemalt 0,7.
iii) II klass
Sellesse klassi kuuluvad kiivid, mida ei või liigitada kõrgematesse klassidesse, kuid mis vastavad eespool nimetatud miinimumnõuetele.
Viljad peavad olema mõõdukalt kõvad ja viljalihal ei tohi olla tõsiseid vigu.
Kiivil võivad olla järgmised vead, kui on säilinud selle põhilised kvaliteedi- ja säilivusomadused ning esitusviisi omadused:
— |
kujuvead, |
— |
värvusvead, |
— |
pindmised vead, nagu väikesed armistunud lõhed või pindmised kriimustused tingimusel, et nende pindala ei ületa 2 cm2, |
— |
mitu kergelt esileulatuvat sordi Hayward tunnusmärki, |
— |
väikesed muljutised. |
III. SUURUSNÕUDED
Suurus määratakse kindlaks viljade kaalu alusel.
Miinimumkaal on ekstraklassi puhul 90 grammi, I klassi puhul 70 grammi ja II klassi puhul 65 grammi.
Ühtlase suuruse tagamiseks pakendis ei ületa ühe pakendi viljade suurus:
— |
10 grammi viljade puhul, mis kaaluvad kuni 85 grammi, |
— |
15 grammi viljade puhul, mis kaaluvad 85 kuni 120 grammi, |
— |
20 grammi viljade puhul, mis kaaluvad 120 kuni 150 grammi, |
— |
40 grammi viljade puhul, mis kaaluvad 150 grammi ja rohkem. |
IV. HÄLBEID KÄSITLEVAD NÕUDED
Kõigis turustusetappides võib igas pakendis olla tooteid, mille kvaliteet ja suurus ei vasta pakendil näidatud klassi nõuetele.
A. Kvaliteedihälbed
i) Ekstraklass
Lubatud on koguhälve, mille puhul kiivide arvust või kaalust 5 % ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab I klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 0,5 % toodetest, mis vastavad II klassi kvaliteedinõuetele.
ii) I klass
Lubatud on koguhälve, mille puhul kiivide arvust või kaalust 10 % ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab II klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 1 % toodetest, mis ei vasta II klassi kvaliteedi- ega miinimumnõuetele või on mädanenud.
iii) II klass
Lubatud on koguhälve, mille puhul kiivide arvust või kaalust 10 % ei vasta selle klassi nõuetele ega miinimumnõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 2 % mädanenud tooteid.
B. Suurushälbed
Kõikide klasside puhul: lubatud on koguhälve, mille puhul 10 % kiivide arvust või kaalust ei vasta suurusnõuetele.
Ekstraklassi puhul ei tohi kiivi kaaluda vähem kui 85 g, I klassi puhul 67 g ja II klassi puhul 62 g.
V. ESITUSVIISI KÄSITLEVAD NÕUDED
A. Ühtsus
Kõigi pakendite sisu peab olema ühtlane ja sisaldama ainult sama päritoluga, sama sorti, sama kvaliteedi ja suurusega kiivisid.
Pakendi sisu nähtav osa peab esindama kogu pakendi sisu.
B. Pakendamine
Kiivid peavad olema pakitud nii, et need oleksid nõuetekohaselt kaitstud.
Pakendi sisematerjal peab olema puhas ja niisugune, et see ei riku toodet välis- ega seespidiselt. Kaubanduslike andmetega varustatud materjalide, eelkõige paberi või templite kasutamine on lubatud, kui trükkimisel on kasutatud mürgivaba tinti või etikettide kinnitamisel mürgivaba liimi.
Üksikule tootele kinnitatavad kleebised peavad olema sellised, et pärast eemaldamist ei jääks neist nähtavaid liimijälgi ega pinnakahjustusi.
Pakend peab olema ilma igasuguste võõrkehadeta.
VI. MÄRGISTAMISNÕUDED
Iga pakendi ühel küljel peavad olema loetavate, püsivate ja väljastpoolt nähtavate tähtedega järgmised andmed.
A. Identifitseerimistunnused
Pakendaja ja/või lähetaja nimi ja aadress
Selle teabe võib asendada:
— |
kõikidel pakenditel, välja arvatud kinnispakkidel, ametlikult väljastatud või tunnustatud koodmärgiga, mis tähistab pakendajat ja/või lähetajat ja mis on kantud märke „Pakendaja ja/või lähetaja” (või samaväärsed lühendid) vahetusse lähedusse; |
— |
ainult kinnispakkide puhul Euroopa Liidu piires registreeritud müüja nime ja aadressiga, mis on kantud märke „Pakendatud (kelle jaoks)” või samaväärse märke vahetus läheduses. Sellisel juhul peab märgistusel olema ka pakendajat ja/või lähetajat tähistav kood. Müüja annab selle koodi tähenduse kohta kontrolliasutusele sellist teavet, mida viimane vajalikuks peab. |
B. Toote liik
— |
„Kiivid” ja/või „Aktiniidiad”, kui pakendi sisu ei ole nähtav. |
— |
Sordi nimi (ei ole kohustuslik). |
C. Toote päritolu
Päritoluriik (16) ja vajaduse korral tootmispiirkond või üleriigiline, piirkondlik või kohalik nimetus
D. Kaubanduslikud andmed
— |
Klass. |
— |
Suurus, mis on väljendatud viljade miinimum- ja maksimumkaaluna. |
— |
Viljade arv (ei ole kohustuslik). |
E. Ametlik kontrollimärk (ei ole kohustuslik)
Esimeses lõigus nõutud andmeid ei pea märkima pakenditele, kui need sisaldavad müügipakendeid, mis on väljastpoolt selgelt nähtavad ja kõikidele müügipakenditele on kantud kõnealused andmed. Nimetatud pakenditel ei tohi olla eksitavaid märgiseid. Kui kõnealused pakendid pannakse välja kaubaalustel, peavad vastavad märked olema pandud nähtavalt vähemalt kahele kaubaaluse küljele.
4. OSA: SALATI, KÄHARA ENDIIVIA JA ESKARIOOLI TURUSTAMISSTANDARD
I. TOOTE MÄÄRATLUS
Käesolevat standardit kohaldatakse järgmiste toodete suhtes:
— |
salatisortide (kultivarid) puhul, mis on kasvatatud:
|
— |
nende sortide hübriidid ja |
— |
kähara endiivia sordid (kultivarid), mis on kasvatatud liigist Cichorium endivia L. var. crispum Lam. ja |
— |
laialehelise endiivia sortide (kultivarid) puhul, mis on kasvatatud liigist Cichorium endivia L. var. latifolium Lam., |
mida tuleb tarbijale müüa värskelt.
Seda normi ei kohaldata tööstuslikuks töötlemiseks ettenähtud toodete suhtes, üksikute lehtedena müüdava toote, juurepalliga salati või potis esitatud salati suhtes.
II. KVALITEEDINÕUDED
Standardis määratletakse müügivalmis ja pakendatud toodete kvaliteedinõuded.
A. Miinimumnõuded
Võttes arvesse iga klassi erinõudeid ja lubatud hälbeid, peavad kõikides klassides tooted olema:
— |
terved, |
— |
veatud; tarbimiseks kõlbmatud mädanenud või riknenud tooted ei ole lubatud, |
— |
puhtad ja lõigatud, st ilma mulla või muu kasvusubstraadita ning nähtavate võõrkehadeta, |
— |
värske välimusega, |
— |
taimekahjuriteta, |
— |
taimekahjurite tekitatud kahjustusteta, |
— |
turdunud, |
— |
putkumata, |
— |
ebatavalise pinnaniiskuseta, |
— |
võõra lõhna ja/või maitseta. |
Salat võib olla värvuselt punakas, kui see on põhjustatud madalast temperatuurist kasvu ajal ja kui see ei mõjuta märkimisväärselt salati üldilmet.
Juured tuleb lõigata välimiste lehtede kinnituskoha vahetust lähedusest ja lõige peab olema puhas.
Toode peab olema tavapäraselt arenenud. Tooted peavad olema niisuguses valmimisastmes ja seisukorras, et need:
— |
taluvad vedu ja käitlemist ning |
— |
jõuavad sihtkohta rahuldavas seisukorras. |
B. Liigitamine
Tooted liigitatakse kahte järgnevalt määratletud klassi:
i) I klass
Selle klassi toode peab olema hea kvaliteediga. Need peavad olema sordile ja/või kaubanduslikule tüübile vastavate omadustega.
Toode peab olema:
— |
ilusa kujuga, |
— |
tugev, võttes arvesse viljelusmeetodit ja toote liiki, |
— |
kahjustusteta või söögikõlblikkust mõjutava riknemiseta, |
— |
külmakahjustusteta. |
Peasalatil peab olema üks hästi arenenud südamik. Katte all kasvatatud peasalati südamik võib olla väike.
Rooma salatil peab olema südamik, mis võib olla väike.
Kähara endiivia ja eskariooli keskosa peab olema kollase värvusega.
ii) II klass
Sellesse klassi kuulub toode, mida ei või liigitada I klassi, kuid mis vastab eespool nimetatud miinimumnõuetele.
Toode peab olema:
— |
piisavalt ilusa kujuga, |
— |
kahjustusteta või riknemiseta, mis võib tõsiselt rikkuda söögikõlblikkust. |
Tootel võivad olla järgmised vead, kui on säilinud selle põhilised kvaliteedi- ja säilivusomadused ning esitusviisi omadused:
— |
kerge värvusemuutus, |
— |
tühised taimekahjurite tekitatud kahjustused. |
Peasalatil peab olema südamik, mis võib olla väike. Katte all kasvatatud peasalati puhul on südamiku puudumine lubatud.
Rooma salatil ei pea olema südamikku.
III. SUURUSNÕUDED
Suurus määratakse kindlaks ühe ühiku kaalu alusel.
Ühtlase suuruse tagamiseks pakendis ei ületa ühe pakendi viljade suurus:
a) Salat
— |
40 g, kui kergeim ühik kaalub kuni 150 g, |
— |
100 g, kui kergeim ühik kaalub 150–300 g, |
— |
150 g, kui kergeim ühik kaalub 300–450 g, |
— |
300 g, kui kergeim ühik kaalub üle 450 g. |
b) Kähar endiivia ja eskariool
— |
300 g. |
IV. HÄLBEID KÄSITLEVAD NÕUDED
Kõigis turustusetappides võib igas pakendis olla tooteid, mille kvaliteet ja suurus ei vasta pakendil näidatud klassi nõuetele.
A. Kvaliteedihälbed
i) I klass
Lubatud on koguhälve, mille puhul 10 % toote arvust ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab II klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 1 % toodetest, mis ei vasta II klassi kvaliteedi- ega miinimumnõuetele või on mädanenud.
ii) II klass
Lubatud on koguhälve, mille puhul 10 % toote arvust ei vasta selle klassi nõuetele ega miinimumnõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 2 % mädanenud tooteid.
B. Suurushälbed
Kõikide klasside puhul: lubatud on koguhälve, mille puhul 10 % toote arvust või kaalust ei vasta suurusnõuetele.
V. ESITUSVIISI KÄSITLEVAD NÕUDED
A. Ühtsus
Kõigi pakendite sisu peab olema ühtlane ja sisaldama ainult sama päritoluga, sama sorti või kaubanduslikku tüüpi, sama kvaliteedi ja suurusega tooteid.
Selgelt eri liiki, kaubanduslikku tüüpi ja/või värvi salati ja/või endiivia segu võib siiski pakkida ühte müügipakendisse tingimusel, et need on ühtlase kvaliteediga ning iga liigi, kaubandusliku tüübi ja/või värvi kaupa sama päritolu.
Pakendi sisu nähtav osa peab esindama kogu pakendi sisu.
B. Pakendamine
Tooted peavad olema pakitud nii, et need on nõuetekohaselt kaitstud. Tooted peavad olema pakendi suurust ja liiki arvestades mõistlikult pakitud, nii et ei jääks tühja ruumi ja tooted ei saaks muljuda.
Pakendi sisematerjal peab olema puhas ja niisugune, et see ei riku toodet välis- ega seespidiselt. Kaubanduslike andmetega varustatud materjalide, eelkõige paberi või templite kasutamine on lubatud, kui trükkimisel on kasutatud mürgivaba tinti või etikettide kinnitamisel mürgivaba liimi.
Pakend peab olema ilma igasuguste võõrkehadeta.
VI. MÄRGISTAMISNÕUDED
Iga pakendi ühel küljel peavad olema loetavate, püsivate ja väljastpoolt nähtavate tähtedega järgmised andmed.
A. Identifitseerimistunnused
Pakendaja ja/või lähetaja nimi ja aadress
Selle teabe võib asendada:
— |
kõikidel pakenditel, välja arvatud kinnispakkidel, ametlikult väljastatud või tunnustatud koodmärgiga, mis tähistab pakendajat ja/või lähetajat ja mis on kantud märke „Pakendaja ja/või lähetaja” (või samaväärsed lühendid) vahetusse lähedusse; |
— |
ainult kinnispakkide puhul Euroopa Liidu piires registreeritud müüja nime ja aadressiga, mis on kantud märke „Pakendatud (kelle jaoks):” või samaväärse märke vahetus läheduses. Sellisel juhul peab märgistusel olema ka pakendajat ja/või lähetajat tähistav kood. Müüja annab selle koodi tähenduse kohta kontrolliasutusele sellist teavet, mida viimane vajalikuks peab. |
B. Toote liik
— |
„Salat”, „Peasalat”, „Bataavia”, „Jääsalat”, „Rooma salat”, „Lehtsalat” (või vajaduse korral näiteks „Tammelehesalat”, „Lollo bionda”, „Lollo rossa”), „Kähar endiivia” või „Eskariool” või saamväärsed nimetused, kui pakendi sisu ei ole nähtav, |
— |
„Little gem” või vajaduse korral vastav samaväärne nimetus. |
— |
„kasvatatud katte all” või vajaduse korral samaväärne nimetus. |
— |
Sordi nimi (ei ole kohustuslik). |
— |
„Salati/endiivia segu” või samaväärne nimetus selgelt eri sorti, kaubanduslikku tüüpi ja/või värvi salati ja/või endiivia segu puhul. Kui toode ei ole pakendis nähtav, tuleb märkida kaubaüksuses sisalduvate toodete sordid, kaubanduslikud tüübid ja/või värvid ning kogus. |
C. Toote päritolu
— |
Päritoluriik (17) ja vajaduse korral tootmispiirkond või üleriigiline, piirkondlik või kohalik nimetus. |
— |
Salati ja/või endiivia segu puhul, mis sisaldavad selgelt eri sorti, kaubandusliku tüüpi ja/või värvusega tooteid, mille päritolu erineb, märgitakse iga päritoluriik asjaomase sordi, kaubandusliku tüübi ja/või värvuse juurde. |
D. Kaubanduslikud andmed
— |
Klass |
— |
suurus, mis on väljendatud ühiku miinimumkaaluna või ühikute arvuna, |
E. Ametlik kontrollimärk (ei ole kohustuslik)
Esimeses lõigus nõutud andmeid ei pea märkima pakenditele, kui need sisaldavad müügipakendeid, mis on väljastpoolt selgelt nähtavad ja kõikidele müügipakenditele on kantud kõnealused andmed. Nimetatud pakenditel ei tohi olla eksitavaid märgiseid. Kui kõnealused pakendid pannakse välja kaubaalustel, peavad vastavad märked olema pandud nähtavalt vähemalt kahele kaubaaluse küljele.
5. OSA: VIRSIKUTE JA NEKTARIINIDE TURUSTAMISSTANDARD
I. TOOTE MÄÄRATLUS
Käesolevat standardit kohaldatakse Prunus persica Sieb. ja Zucc. sortidest (kultivarid) kasvatatud virsikute ja nektariinide suhtes, mida tuleb tarbijale müüa värskelt, välja arvatud tööstuslikuks töötlemiseks ettenähtud virsikud ja nektariinid.
II. KVALITEEDINÕUDED
Standardis määratletakse müügivalmis ja pakendatud virsikute ja nektariinide kvaliteedinõuded.
A. Miinimumnõuded
Võttes arvesse iga klassi erinõudeid ja lubatud hälbeid, peavad kõikide klasside virsikud ja nektariinid olema:
— |
terved, |
— |
veatud; tarbimiseks kõlbmatud mädanenud või riknenud tooted ei ole lubatud, |
— |
puhtad, nähtavate võõrkehadeta, |
— |
taimekahjuriteta, |
— |
taimekahjurite poolt viljalihale tekitatud kahjustusteta, |
— |
varreõõnsuse lõhedeta, |
— |
ebatavalise pinnaniiskuseta, |
— |
võõra lõhna ja/või maitseta. |
— |
Virsikud ja nektariinid peavad olema niisuguses valmimis- ja küpsusastmes, et need: |
— |
taluvad vedu ja käitlemist ning |
— |
jõuavad sihtkohta rahuldavas seisukorras. |
B. Nõuded küpsuse kohta
Viljad peavad olema hästi arenenud ja piisavalt küpsed. Viljaliha murdumisnäitaja peab olema võrdne või suurem kui 8° Brixi skaalal.
C. Liigitamine
Virsikud ja nektariinid liigitatakse kolme järgnevalt määratletud klassi:
i) Ekstraklass
Selle klassi virsikud ja nektariinid peavad olema eriti hea kvaliteediga. Need peavad olema sordile iseloomulikud.
Viljaliha peab olema täiesti veatu.
Viljad peavad olema veatud, välja arvatud tühised pindmised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis.
ii) I klass
Selle klassi virsikud ja nektariinid peavad olema hea kvaliteediga. Need peavad olema sordile iseloomulikud. Viljaliha peab olema täiesti veatu.
Viljadel võivad olla järgmised tühised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis:
— |
tühised kujuvead; |
— |
tühised valmimisvead, |
— |
tühised värvusvead, |
— |
kerged muljumisjäljed, mis ei ületa 1 cm2 kogupinnast, |
— |
väikesed pindmised vead, mis ei tohi ületada:
|
iii) II klass
Sellesse klassi kuuluvad virsikud ja nektariinid, mida ei või liigitada kõrgmatesse klassidesse, kuid mis vastavad eespool nimetatud miinimumnõuetele.
Viljaliha peab olema suuremate vigadeta. Virsikutel ja nektariinidel võivad olla järgmised pindmised vead, kui on säilinud põhilised kvaliteedi- ja säilivusomadused ning esitusviisi omadused:
— |
kujuvead, |
— |
vilja arenguaegsed vead, sh luuseemne lõhed, tingimusel et vili on kompaktne ja viljaliha veatu. |
— |
värvusvead, |
— |
väikesed muljutised, mis ei ületa 2 cm2 kogupinnast ning mis võivad olla veidi muutunud värvusega. |
— |
pindmised vead, mis ei tohi ületada
|
III. SUURUSNÕUDED
Suurus määratakse kindlaks ristlõike suurima läbimõõdu, kaalu või arvu alusel.
Miinimumsuurus on:
— |
ekstraklassi puhul 56 mm või 85 g, |
— |
51 mm või 65 g I ja II klassi puhul (kui määratakse suuruse järgi). |
Ajavahemikul 1. juulist kuni 31. oktoobrini (põhjapoolkera), 1. jaanuarist 30. aprillini (lõunapoolkera) ei turustata vilja, mille näitajad on väiksemad kui 56 mm või 85 g.
Järgmiste sätete kohaldamine II klassi suhtes on vabatahtlik.
Ühtlase suuruse tagamiseks pakendis ei ületa ühe pakendi viljade suurus:
a) |
läbimõõdu järgi määratud vilja puhul:
|
b) |
kaalu järgi määratud vili:
|
c) |
Arvu järgi suurusklassidesse jagatud viljade suuruse vahe peaks olema vastavuses punktiga a või b. Suuruskoodide kohaldamisel tuleb järgida alljärgnevas tabelis esitatud koode.
|
IV. HÄLBEID KÄSITLEVAD NÕUDED
Kõigis turustusetappides võib igas pakendis olla tooteid, mille kvaliteet ja suurus ei vasta pakendil näidatud klassi nõuetele.
A. Kvaliteedihälbed
i) Ekstraklass
Lubatud on koguhälve, mille puhul virsikute või nektariinide arvust või kaalust 5 % ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab I klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 0,5 % toodetest, mis vastavad II klassi kvaliteedinõuetele.
ii) I klass
Lubatud on koguhälve, mille puhul virsikute või nektariinide arvust või kaalust 10 % ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab II klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 1 % toodetest, mis ei vasta II klassi kvaliteedi- ega miinimumnõuetele või on mädanenud.
iii) II klass
Lubatud on koguhälve, mille puhul virsikute või nektariinide arvust või kaalust 10 % ei vasta selle klassi nõuetele ega miinimumnõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 2 % mädanenud tooteid.
B. Suurushälbed
Kõikide klasside puhul (kui määratakse suuruse järgi): lubatud on koguhälve, mille puhul virsikute või nektariinide arvust või kaalust 10 % ei vasta suurusnõuetele.
V. ESITUSVIISI KÄSITLEVAD NÕUDED
A. Ühtsus
Kõigi pakendite sisu peab olema ühtlane ja sisaldama ainult sama päritoluga, sama sorti, sama kvaliteedi, küpsusastme ja suurusega (kui määratakse suuruse järgi) virsikuid või nektariine ning ekstraklassi puhul peab sisu olema ka ühtlase värvusega.
Pakendi sisu nähtav osa peab esindama kogu pakendi sisu.
B. Pakendamine
Virsikud või nektariinid peavad olema pakitud nii, et need on nõuetekohaselt kaitstud.
Pakendi sisematerjal peab olema puhas ja niisugune, et see ei riku toodet välis- ega seespidiselt. Kaubanduslike andmetega varustatud materjalide, eelkõige paberi või templite kasutamine on lubatud, kui trükkimisel on kasutatud mürgivaba tinti või etikettide kinnitamisel mürgivaba liimi.
Üksikule tootele kinnitatavad kleebised peavad olema sellised, et pärast eemaldamist ei jääks neist nähtavaid liimijälgi ega pinnakahjustusi.
Pakend peab olema ilma igasuguste võõrkehadeta.
VI. MÄRGISTAMISNÕUDED
Iga pakendi ühel küljel peavad olema loetavate, püsivate ja väljastpoolt nähtavate tähtedega järgmised andmed.
A. Identifitseerimistunnused
Pakendaja ja/või lähetaja nimi ja aadress.
Selle teabe võib asendada:
— |
kõikidel pakenditel, välja arvatud kinnispakkidel, ametlikult väljastatud või tunnustatud koodmärgiga, mis tähistab pakendajat ja/või lähetajat ja mis on kantud märke „Pakendaja ja/või lähetaja” (või samaväärsed lühendid) vahetusse lähedusse; |
— |
ainult kinnispakkide puhul Euroopa Liidu piires registreeritud müüja nime ja aadressiga, mis on kantud märke „Pakendatud (kelle jaoks)” või samaväärse märke vahetus läheduses. Sellisel juhul peab märgistusel olema ka pakendajat ja/või lähetajat tähistav kood. Müüja annab selle koodi tähenduse kohta kontrolliasutusele sellist teavet, mida viimane vajalikuks peab. |
B. Toote liik
— |
„Virsikud” või „Nektariinid”, kui pakendi sisu ei ole nähtav. |
— |
Viljaliha värvus. |
— |
Sordi nimi (ei ole kohustuslik). |
C. Toote päritolu
Päritoluriik (18) ja vajaduse korral tootmispiirkond või üleriigiline, piirkondlik või kohalik nimetus.
D. Kaubanduslikud andmed
— |
Klass. |
— |
Suurus (kui määratakse suuruse järgi) väljendatuna miinimum- ja maksimumläbimõõduna (mm) või miinimum- ja maksimumkaaluna (g) või suuruskoodina. |
— |
Ühikute arv (ei ole kohustuslik). |
E. Ametlik kontrollimärk (ei ole kohustuslik)
Esimeses lõigus nõutud andmeid ei pea märkima pakenditele, kui need sisaldavad müügipakendeid, mis on väljastpoolt selgelt nähtavad ja kõikidele müügipakenditele on kantud kõnealused andmed. Nimetatud pakenditel ei tohi olla eksitavaid märgiseid. Kui kõnealused pakendid pannakse välja kaubaalustel, peavad vastavad märked olema pandud nähtavalt vähemalt kahele kaubaaluse küljele.
6. OSA: PIRNIDE TURUSTAMISSTANDARD
I. TOOTE MÄÄRATLUS
Käesolevat normi kohaldatakse Pyrus communis L. pirnisortide (kultivarid) suhtes, mida tuleb tarbijale müüa värskelt; normi ei kohaldata tööstuslikuks töötlemiseks ettenähtud pirnide suhtes.
II. KVALITEEDINÕUDED
Standardis määratletakse müügivalmis ja pakendatud pirnide kvaliteedinõuded.
A. Miinimumnõuded
Võttes arvesse iga klassi erinõudeid ja lubatud hälbeid, peavad kõikide klasside pirnid olema:
— |
terved, |
— |
veatud; mädanenud või toiduks kõlbmatud riknenud tooted ei ole lubatud, |
— |
puhtad, nähtavate võõrkehadeta, |
— |
taimekahjuriteta, |
— |
taimekahjurite poolt viljalihale tekitatud kahjustusteta, |
— |
ebatavalise pinnaniiskuseta, |
— |
võõra lõhna ja/või maitseta. |
Pirnid peavad olema niisuguses valmimisastmes ja seisukorras, et:
— |
taluvad vedu ja käitlemist ning |
— |
jõuavad sihtkohta rahuldavas seisukorras. |
B. Nõuded küpsuse kohta
Pirnid peavad olema niisuguses valmimis- ja küpsusastmes, et nende küpsemine võib jätkuda sordiomadustele vastava küpsusastmeni.
C. Liigitamine
Pirnid liigitatakse kolme järgnevalt määratletud klassi.
i) Ekstraklass
Selle klassi pirnid peavad olema eriti hea kvaliteediga. Need peavad olema sordile vastavate omadustega (19).
Viljaliha peab olema täiesti veatu ja koor ilma krobelise korgistunud pinnata.
Viljad peavad olema veatud, välja arvatud tühised pindmised vead, kui need ei mõjuta vilja üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis.
Vars peab olema terve.
Pirnide viljalihas ei tohi olla kivisrakke.
ii) I klass
Selle klassi pirnid peavad olema hea kvaliteediga. Need peavad olema sordile vastavate omadustega (20).
Viljaliha peab olema täiesti veatu.
Pirnidel võivad olla järgmised tühised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis:
— |
tühised kujuvead, |
— |
tühised valmimisvead, |
— |
tühised värvusvead, |
— |
hästi veidi krobeline korgistunud pind, |
— |
väikesed pindmised vead, mis ei tohi ületada:
|
— |
tühised muljutised, mis ei ületa 1 cm2 pinnast. |
Vars võib olla kergelt kahjustatud.
Pirnide viljalihas ei tohi olla kivisrakke.
iii) II klass
Sellesse klassi kuuluvad pirnid, mida ei või liigitada kõrgematesse klassidesse, kuid mis vastavad eespool nimetatud miinimumnõuetele.
Viljaliha peab olema suuremate vigadeta.
Pirnidel võivad olla järgmised vead, kui on säilinud põhilised kvaliteedi- ja säilivusomadused ning esitusviisi omadused:
— |
kujuvead, |
— |
valmimisvead, |
— |
värvusvead, |
— |
veidi krobeline korgistunud pind, |
— |
pindmised vead, mis ei tohi ületada:
|
III. SUURUSNÕUDED
Suurus määratakse kas suurima ristlõike läbimõõdu või massi alusel.
Miinimumsuurus on:
a) |
läbimõõdu järgi määratava vilja puhul:
|
b) |
kaalu järgi määratava vilja puhul:
|
Käesoleva standardi liitega hõlmatud suvepirnide puhul miinimumsuurus ei kehti.
Ühtlase suuruse tagamiseks ei ületa ühe pakendi viljade suurus:
a) |
läbimõõdu järgi määratava vilja puhul:
|
b) |
kaalu järgi määratava vilja puhul:
|
Ühtlase suuruse nõue ei kehti II klassi viljade suhtes, mis on pakitud pakendisse lahtiselt või müügipakendisse.
IV. HÄLBEID KÄSITLEVAD NÕUDED
Kõigis turustusetappides võib igas pakendis olla tooteid, mille kvaliteet ja suurus ei vasta pakendil näidatud klassi nõuetele.
A. Kvaliteedihälbed
i) Ekstraklass
Lubatud on koguhälve, mille puhul viljade arvust või kaalust 5 % ei vasta ekstraklassi nõuetele, kuid vastab I klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 0,5 % toodetest, mis vastavad II klassi kvaliteedinõuetele.
ii) I klass
Lubatud on koguhälve, mille puhul viljade arvust või kaalust 10 % ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab II klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 1 % toodetest, mis ei vasta II klassi kvaliteedi- ega miinimumnõuetele või on mädanenud.
iii) II klass
Lubatud on koguhälve, mille puhul viljade arvust või kaalust 10 % ei vasta selle klassi nõuetele ega miinimumnõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 2 % mädanenud tooteid.
B. Suurushälbed
Kõikide klasside puhul: lubatud on koguhälve, mille puhul 10 % pirnide arvust või kaalust ei vasta suurusnõuetele, maksimaalse kõikumisega:
— |
läbimõõt kuni 5 mm miinimumläbimõõdust väiksem, |
— |
kaal kuni 10 g miinimumkaalust väiksem. |
V. ESITUSVIISI KÄSITLEVAD NÕUDED
A. Ühtsus
Kõigi pakendite sisu peab olema ühtlane ja sisaldama ainult sama päritoluga, sama sorti, sama kvaliteedi ja suurusega (kui toode määratakse suuruse järgi) ja sama küpsusastmega pirne.
Ekstraklassi viljad peavad olema ka värvuselt ühtlased.
Selgelt eri sorti pirnide segu võib siiski pakkida ühte müügipakendisse tingimusel, et need on ühtlase kvaliteediga ning iga asjaomase sordi kaupa sama päritoluga.
Pakendi sisu nähtav osa peab esindama kogu pakendi sisu.
B. Pakendamine
Pirnid peavad olema pakitud nii, et need on nõuetekohaselt kaitstud.
Pakendi sisematerjal peab olema puhas ja niisugune, et see ei riku toodet välis- ega seespidiselt. Kaubanduslike andmetega varustatud materjalide, eelkõige paberi või templite kasutamine on lubatud, kui trükkimisel on kasutatud mürgivaba tinti või etikettide kinnitamisel mürgivaba liimi.
Üksikule tootele kinnitatavad kleebised peavad olema sellised, et pärast eemaldamist ei jääks neist nähtavaid liimijälgi ega pinnakahjustusi.
Pakend peab olema ilma igasuguste võõrkehadeta.
VI. MÄRGISTAMISNÕUDED
Iga pakendi ühel küljel peavad olema loetavate, püsivate ja väljastpoolt nähtavate tähtedega järgmised andmed.
A. Identifitseerimistunnused
Pakendaja ja/või lähetaja nimi ja aadress
Selle teabe võib asendada:
— |
kõikidel pakenditel, välja arvatud kinnispakkidel, ametlikult väljastatud või tunnustatud koodmärgiga, mis tähistab pakendajat ja/või lähetajat ja mis on kantud märke „Pakendaja ja/või lähetaja” (või samaväärsed lühendid) vahetusse lähedusse; |
— |
ainult kinnispakkide puhul Euroopa Liidu piires registreeritud müüja nime ja aadressiga, mis on kantud märke „Pakendatud (kelle jaoks):” või samaväärse märke vahetus läheduses. Sellisel juhul peab märgistusel olema ka pakendajat ja/või lähetajat tähistav kood. Müüja annab selle koodi tähenduse kohta kontrolliasutusele sellist teavet, mida viimane vajalikuks peab. |
B. Toote liik
— |
„Pirnid”, kui pakendi sisu ei ole nähtav. |
— |
Sordi nimi. Selgelt eri sorti pirnide segu puhul kõikide eri sortide nimetused. |
C. Toote päritolu
Päritoluriik (21) ja vajaduse korral tootmispiirkond või üleriigiline, piirkondlik või kohalik nimetus. Selgelt eri sorti erineva päritoluga pirnide segu puhul on iga asjakohase sordi nime kõrval päritoluriigi märge.
D. Kaubanduslikud andmed
— |
Klass. |
— |
Suurus või kihiti pakitud puuviljade puhul viljade arv. |
— |
Kui puuvilju identifitseeritakse suuruse järgi, tuleks suurus märkida:
|
E. Ametlik kontrollimärk (ei ole kohustuslik)
Esimeses lõigus nõutud andmeid ei pea märkima pakenditele, kui need sisaldavad müügipakendeid, mis on väljastpoolt selgelt nähtavad ja kõikidele müügipakenditele on kantud kõnealused andmed. Nimetatud pakenditel ei tohi olla eksitavaid märgiseid. Kui kõnealused pakendid pannakse välja kaubaalustel, peavad vastavad märked olema pandud nähtavalt vähemalt kahele kaubaaluse küljele.
Liide
Pirnide suuruskriteeriumid
L |
= |
Suureviljaline sort |
SP |
= |
Suvepirn, mille suhtes miinimumsuuruse nõue ei kehti |
Suureviljalise pirni ja suvepirni sortide mittetäielik nimekiri
Väikeseviljalisi ja muid sorte, mida nimekirjas ei ole loetletud, võib turustada, kui need vastavad standardi III jaotises kirjeldatud muude sortide suurusnõuetele.
Mõnda järgmisena loetletud sorti võib turustada nime all, mis on kaubamärgina kaitstud või millele taotletakse sellist kaitset ühes või mitmes riigis. Järgmise tabeli esimene ja teine veerg selliseid kaubamärke ei sisalda. Mõned tuntud kaubamärgid on nimetatud kolmandas veerus üksnes teavitamise eesmärgil.
Sort |
Sünonüümid |
Kaubamärk |
Suurus |
Abbé Fétel |
Abate Fetel |
|
L |
Abugo o Siete en Boca |
|
|
SP |
Akça |
|
|
SP |
Alka |
|
|
L |
Alsa |
|
|
L |
Amfora |
|
|
L |
Alexandrine Douillard |
|
|
L |
Bambinella |
|
|
SP |
Bergamotten |
|
|
SP |
Beurré Alexandre Lucas |
Lucas |
|
L |
Beurré Bosc |
Bosc, Beurré d’Apremont, Empereur Alexandre, Kaiser Alexander |
|
L |
Beurré Clairgeau |
|
|
L |
Beurré d’Arenberg |
Hardenpont |
|
L |
Beurré Giffard |
|
|
SP |
Beurré précoce Morettini |
Morettini |
|
SP |
Blanca de Aranjuez |
Agua de Aranjuez, Espadona, Blanquilla |
|
SP |
Carusella |
|
|
SP |
Castell |
Castell de Verano |
|
SP |
Colorée de Juillet |
Bunte Juli |
|
SP |
Comice rouge |
|
|
L |
Concorde |
|
|
L |
Condoula |
|
|
SP |
Coscia |
Ercolini |
|
SP |
Curé |
Curato, Pastoren, Del cura de Ouro, Espadon de invierno, Bella de Berry, Lombardia de Rioja, Batall de Campana |
|
L |
D’Anjou |
|
|
L |
Dita |
|
|
L |
D. Joaquina |
Doyenné de Juillet |
|
SP |
Doyenné d’hiver |
Winterdechant |
|
L |
Doyenné du Comice |
Comice, Vereinsdechant |
|
L |
Erika |
|
|
L |
Etrusca |
|
|
SP |
Flamingo |
|
|
L |
Forelle |
|
|
L |
Général Leclerc |
|
Amber Grace™ |
L |
Gentile |
|
|
SP |
Golden Russet Bosc |
|
|
L |
Grand champion |
|
|
L |
Harrow Delight |
|
|
L |
Jeanne d’Arc |
|
|
L |
Joséphine |
|
|
L |
Kieffer |
|
|
L |
Klapa Mīlule |
|
|
L |
Leonardeta |
Mosqueruela, Margallon, Colorada de Alcanadre, Leonarda de Magallon |
|
SP |
Lombacad |
|
Cascade ® |
L |
Moscatella |
|
|
SP |
Mramornaja |
|
|
L |
Mustafabey |
|
|
SP |
Packham’s Triumph |
Williams d’Automne |
|
L |
Passe Crassane |
Passa Crassana |
|
L |
Perita de San Juan |
|
|
SP |
Pérola |
|
|
SP |
Pitmaston |
Williams Duchesse |
|
L |
Précoce de Trévoux |
Trévoux |
|
SP |
Président Drouard |
|
|
L |
Rosemarie |
|
|
L |
Santa Maria |
Santa Maria Morettini |
|
SP |
Spadoncina |
Agua de Verano, Agua de Agosto |
|
SP |
Suvenirs |
|
|
L |
Taylors Gold |
|
|
L |
Triomphe de Vienne |
|
|
L |
Vasarine Sviestine |
|
|
L |
Williams Bon Chrétien |
Bon Chrétien, Bartlett, Williams, Summer Bartlett |
|
L |
7. OSA: MAASIKATE TURUSTAMISSTANDARD
I. TOOTE MÄÄRATLUS
Käesolevat standardit kohaldatakse Fragaria L. perekonna maasikasortide (kultivaride) suhtes, mida tuleb tarbijale müüa värskelt, välja arvatud tööstuslikuks töötlemiseks ettenähtud maasikad.
II. KVALITEEDINÕUDED
Standardis määratletakse müügivalmis ja pakendatud maasikate kvaliteedinõuded.
A. Miinimumnõuded
Võttes arvesse iga klassi erinõudeid ja lubatud hälbeid, peavad kõikide klasside maasikad olema:
— |
terved, kahjustamata, |
— |
veatud; tarbimiseks kõlbmatud mädanenud või riknenud tooted ei ole lubatud, |
— |
puhtad, nähtavate võõrkehadeta, |
— |
värske välimusega, kuid mitte pestud, |
— |
taimekahjuriteta, |
— |
taimekahjurite tekitatud kahjustusteta, |
— |
tupplehtedega (välja arvatud metsmaasikate puhul), tupplehed ja vars (kui see on küljes) peavad olema värsked ja rohelised, |
— |
ebatavalise pinnaniiskuseta, |
— |
võõra lõhna ja/või maitseta. |
Maasikad peavad olema piisavalt arenenud ja küpsed. Maasikad peavad olema sellises valmimisastmes ja seisukorras, et need:
— |
taluvad vedu ja käitlemist ning |
— |
jõuavad sihtkohta rahuldavas seisukorras. |
B. Liigitamine
Maasikad liigitatakse kolme järgnevalt määratletud klassi:
i) Ekstraklass
Selle klassi maasikad peavad olema eriti hea kvaliteediga. Need peavad olema sordile iseloomulikud.
Viljad peavad olema värske välimusega, arvestades sordiomadusi.
Need ei tohi olla mullased.
Viljad peavad olema veatud, välja arvatud tühised pindmised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis.
ii) I klass
Selle klassi maasikad peavad olema hea kvaliteediga. Need peavad olema sordile iseloomulikud.
Viljadel võivad olla järgmised tühised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis:
— |
tühised kujuvead, |
— |
väike valge laik, mis ei ületa kümnendikku marja kogupinnast, |
— |
kerged pindmised muljumisjäljed. |
Viljad ei tohi olla mullased.
iii) II klass
Sellesse klassi kuuluvad maasikad, mida ei või liigitada kõrgmatesse klassidesse, kuid mis vastavad eespool nimetatud miinimumnõuetele.
Maasikatel võivad olla järgmised vead, kui on säilinud põhilised kvaliteedi- ja säilivusomadused ning esitusviisi omadused:
— |
kujuvead, |
— |
valge laik, mis ei ületa viiendikku marja kogupinnast, |
— |
vähesed kuivad muljutised, mis ei laiene, |
— |
natuke mulda. |
III. SUURUSNÕUDED
Suurus määratakse kindlaks ristlõike suurima läbimõõdu alusel.
Miinimumsuurus on:
— |
ekstraklassis 25 mm, |
— |
I ja II klassis 18 mm. |
Metsmaasikate miinimumsuurus ei ole sätestatud.
IV. HÄLBEID KÄSITLEVAD NÕUDED
Kõigis turustusetappides võib igas pakendis olla tooteid, mille kvaliteet ja suurus ei vasta pakendil näidatud klassi nõuetele.
A. Kvaliteedihälbed
i) Ekstraklass
Lubatud on koguhälve, mille puhul maasikate arvust või kaalust 5 % ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab I klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 0,5 % toodetest, mis vastavad II klassi kvaliteedinõuetele.
ii) I klass
Lubatud on koguhälve, mille puhul maasikate arvust või kaalust 10 % ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab II klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 2 % toodetest, mis ei vasta II klassi kvaliteedi- ega miinimumnõuetele või on mädanenud.
iii) II klass
Lubatud on koguhälve, mille puhul maasikate arvust või kaalust 10 % ei vasta selle klassi nõuetele ega miinimumnõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 2 % mädanenud tooteid.
B. Suurushälbed
Kõikide klasside puhul: lubatud on koguhälve, mille puhul 10 % viljade arvust või kaalust ei vasta miinimumsuuruse nõuetele.
V. ESITUSVIISI KÄSITLEVAD NÕUDED
A. Ühtsus
Kõigi pakendite sisu peab olema ühtlane ja sisaldama sama päritoluga, sama sorti ja sama kvaliteediga maasikaid.
Ekstraklassi maasikad, välja arvatud metsmaasikad, peavad küpsusastmelt, värvuselt ja kujult olema eriti ühtlased ja korrapärased. I klassi maasikad võivad olla suuruselt vähem ühtlased.
Pakendi sisu nähtav osa peab esindama kogu pakendi sisu.
B. Pakendamine
Maasikad peavad olema pakitud nii, et need on nõuetekohaselt kaitstud.
Pakendi sisematerjal peab olema puhas ja niisugune, et see ei riku toodet välis- ega seespidiselt. Kaubanduslike andmetega varustatud materjalide, eelkõige paberi või templite kasutamine on lubatud, kui trükkimisel on kasutatud mürgivaba tinti või etikettide kinnitamisel mürgivaba liimi.
Pakend peab olema ilma igasuguste võõrkehadeta.
VI. MÄRGISTAMISNÕUDED
Iga pakendi ühel küljel peavad olema loetavate, püsivate ja väljastpoolt nähtavate tähtedega järgmised andmed.
A. Identifitseerimistunnused
Pakendaja ja/või lähetaja nimi ja aadress
Selle teabe võib asendada:
— |
kõikidel pakenditel, välja arvatud kinnispakkidel, ametlikult väljastatud või tunnustatud koodmärgiga, mis tähistab pakendajat ja/või lähetajat ja mis on kantud märke „Pakendaja ja/või lähetaja” (või samaväärsed lühendid) vahetusse lähedusse; |
— |
ainult kinnispakkide puhul Euroopa Liidu piires registreeritud müüja nime ja aadressiga, mis on kantud märke „Pakendatud (kelle jaoks)” või samaväärse märke vahetus läheduses. Sellisel juhul peab märgistusel olema ka pakendajat ja/või lähetajat tähistav kood. Müüja annab selle koodi tähenduse kohta kontrolliasutusele sellist teavet, mida viimane vajalikuks peab. |
B. Toote liik
— |
„Maasikad” (kui pakendi sisu ei ole nähtav). |
— |
Sordi nimi (ei ole kohustuslik). |
C. Toote päritolu
Päritoluriik (22) ja vajaduse korral tootmispiirkond või üleriigiline, piirkondlik või kohalik nimetus.
D. Kaubanduslikud andmed
— |
Klass. |
E. Ametlik kontrollimärk (ei ole kohustuslik)
Esimeses lõigus nõutud andmeid ei pea märkima pakenditele, kui need sisaldavad müügipakendeid, mis on väljastpoolt selgelt nähtavad ja kõikidele müügipakenditele on kantud kõnealused andmed. Nimetatud pakenditel ei tohi olla eksitavaid märgiseid. Kui kõnealused pakendid pannakse välja kaubaalustel, peavad vastavad märked olema pandud nähtavalt vähemalt kahele kaubaaluse küljele.
8. OSA: PAPRIKATE TURUSTAMISSTANDARD
I. TOOTE MÄÄRATLUS
Käesolevat standardit kohaldatakse Capsicum annuum L. paprikasortide (23) (kultivarid) suhtes, mis tuleb tarbijale müüa värskelt, välja arvatud tööstuslikuks töötlemiseks ettenähtud paprikad.
II. KVALITEEDINÕUDED
Standardis määratletakse müügivalmis ja pakendatud paprikate kvaliteedinõuded.
A. Miinimumnõuded
Võttes arvesse iga klassi erinõudeid ja lubatud hälbeid, peavad kõikide klasside paprikad olema:
— |
terved, |
— |
veatud; tarbimiseks kõlbmatud mädanenud või riknenud tooted ei ole lubatud, |
— |
puhtad, nähtavate võõrkehadeta, |
— |
värske välimusega, |
— |
kõvad, |
— |
taimekahjuriteta, |
— |
taimekahjurite poolt viljalihale tekitatud kahjustusteta, |
— |
külmakahjustusteta, |
— |
koos viljavarrega, viljavars peab olema korralikult lõigatud ja tuppleht terve, |
— |
ebatavalise pinnaniiskuseta, |
— |
võõra lõhna ja/või maitseta. |
Paprikad peavad olema niisuguses valmimisastmes ja seisukorras, et need:
— |
taluvad vedu ja käitlemist ning |
— |
jõuavad sihtkohta rahuldavas seisukorras. |
B. Liigitamine
Paprikad liigitatakse kolme järgnevalt määratletud klassi:
i) Ekstraklass
Selle klassi paprikad peavad olema väga hea kvaliteediga. Viljad peavad olema sordile ja/või kaubanduslikule tüübile iseloomulikud.
Paprikad peavad olema veatud, välja arvatud tühised pindmised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis.
ii) I klass
Selle klassi paprikad peavad olema hea kvaliteediga. Viljad peavad olema sordile ja/või kaubanduslikule tüübile iseloomulikud.
Paprikatel võivad olla järgmised tühised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis:
— |
tühised kujuvead; |
— |
kerge hõbehall koorik või tühised ripstiiblase tekitatud kahjustused, mis ei kata vilja kogupinnast rohkem kui 1/3, |
— |
tühised pindmised vead nagu:
|
— |
kergelt kahjustunud viljavars. |
iii) II klass
Sellesse klassi kuuluvad paprikad, mida ei või liigitada kõrgematesse klassidesse, kuid mis vastavad eespool nimetatud miinimumnõuetele.
Paprikatel võivad olla järgmised vead, kui on säilinud põhilised kvaliteedi- ja säilivusomadused ning esitusviisi omadused:
— |
kujuvead, |
— |
hõbehall koorik või ripstiiblase tekitatud kahjustused, mis ei kata vilja kogupinnast rohkem kui 2/3, |
— |
pindmised vead nagu:
|
— |
õiepoolse otsa kahjustumine mitte rohkem kui 1 cm2, |
— |
närtsinud mitte rohkem kui 1/3 pinnast, |
— |
kahjustunud viljavars ja tuppleht, tingimusel et ümbritsev viljaliha on terve. |
III. SUURUSNÕUDED
Suurus määratakse kindlaks ristlõike suurima läbimõõdu või kaalu järgi. Ühtlase suuruse tagamiseks pakendis ei ületa ühe pakendi viljade suurus:
a) |
läbimõõdu järgi määratavad paprikad:
|
b) |
kaalu järgi määratavad paprikad:
|
Piklikud paprikad peaksid olema peaaegu ühepikkused.
II klassi viljade puhul ei ole ühtlane suurus kohustulik.
IV. HÄLBEID KÄSITLEVAD NÕUDED
Kõigis turustusetappides võib igas pakendis olla tooteid, mille kvaliteet ja suurus ei vasta pakendil näidatud klassi nõuetele.
A. Kvaliteedihälbed
i) Ekstraklass
Lubatud on koguhälve, mille puhul paprikate arvust või kaalust 5 % ei vasta ekstraklassi nõuetele, kuid vastab I klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 0,5 % toodetest, mis vastavad II klassi kvaliteedinõuetele.
ii) I klass
Lubatud on koguhälve, mille puhul paprikate arvust või kaalust 10 % ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab II klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 1 % toodetest, mis ei vasta II klassi kvaliteedi- ega miinimumnõuetele või on mädanenud.
iii) II klass
Lubatud on koguhälve, mille puhul paprikate arvust või kaalust 10 % ei vasta selle klassi nõuetele ega miinimumnõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 2 % mädanenud tooteid.
B. Suurushälbed
Kõikide klasside puhul (kui sorditakse suuruse järgi): lubatud on koguhälve, mille puhul paprikate arvust või kaalust 10 % ei vasta suurusnõuetele.
V. ESITUSVIISI KÄSITLEVAD NÕUDED
A. Ühtsus
Kõigi pakendite sisu peab olema ühtlane ning sisaldama ainult sama päritoluga, sama sorti või kaubanduslikku tüüpi, sama kvaliteedi ja suurusega (kui toode sorditakse suuruse järgi) paprikaid ning ekstraklassi paprikad peavad olema ka ühtlase küpsusastme ja värvusega.
Selgelt eri kaubanduslikku tüüpi ja/või värvi paprikate segu võib pakkida ühte pakendisse tingimusel, et need on ühtlase kvaliteediga ning iga asjaomase kaubandusliku tüübi ja/või värvi kaupa ühesuguse päritoluga.
Pakendi sisu nähtav osa peab esindama kogu pakendi sisu.
B. Pakendamine
Paprikad peavad olema pakitud nii, et need on nõuetekohaselt kaitstud.
Pakendi sisematerjal peab olema puhas ja niisugune, et see ei riku toodet välis- ega seespidiselt. Kaubanduslike andmetega varustatud materjalide, eelkõige paberi või templite kasutamine on lubatud, kui trükkimisel on kasutatud mürgivaba tinti või etikettide kinnitamisel mürgivaba liimi.
Üksikule tootele kinnitatavad kleebised peavad olema sellised, et pärast eemaldamist ei jääks neist nähtavaid liimijälgi ega pinnakahjustusi.
Pakend peab olema ilma igasuguste võõrkehadeta, kuid eriesitusviisi puhul võib kobara varre külge jätta kuni 5 cm pikkuse väädi.
VI. MÄRGISTAMISNÕUDED
Iga pakendi ühel küljel peavad olema loetavate, püsivate ja väljastpoolt nähtavate tähtedega järgmised andmed.
A. Identifitseerimistunnused
Pakendaja ja/või lähetaja nimi ja aadress
Selle teabe võib asendada:
— |
kõikidel pakenditel, välja arvatud kinnispakkidel, ametlikult väljastatud või tunnustatud koodmärgiga, mis tähistab pakendajat ja/või lähetajat ja mis on kantud märke „Pakendaja ja/või lähetaja” (või samaväärsed lühendid) vahetusse lähedusse; |
— |
ainult kinnispakkide puhul Euroopa Liidu piires registreeritud müüja nime ja aadressiga, mis on kantud märke „Pakendatud (kelle jaoks)” või samaväärse märke vahetus läheduses. Sellisel juhul peab märgistusel olema ka pakendajat ja/või lähetajat tähistav kood. Müüja annab selle koodi tähenduse kohta kontrolliasutusele sellist teavet, mida viimane vajalikuks peab. |
B. Toote liik
— |
„Paprikad”, kui pakendi sisu ei ole nähtav. |
— |
Selgelt eri kaubanduslikku tüüpi ja/või värvi paprikate segu puhul „Paprikate segu” või samaväärne nimetus. Kui toode ei ole pakendis nähtav, tuleb märkida igas pakendis sisalduvate toodete kaubanduslikud tüübid ja/või värvid ning kogus. |
C. Toote päritolu
Päritoluriik (24) ja vajaduse korral tootmispiirkond või üleriigiline, piirkondlik või kohalik nimetus.
Selgelt eri kaubanduslikku tüüpi ja/või värvi erinevat päritolu paprikate segu puhul märgitakse iga päritoluriik asjaomase kaubandusliku tüübi ja/või värvuse juurde.
D. Kaubanduslikud andmed
— |
Klass. |
— |
Suurus (kui toode määratakse suuruse järgi) väljendatuna miinimum- ja maksimumläbimõõdu või miinimum- ja maksimumkaaluna. |
— |
Ühikute arv (ei ole kohustuslik). |
— |
„Vürtsikas” või vajaduse korral vastav sünonüüm. |
E. Ametlik kontrollimärk (ei ole kohustuslik)
Esimeses lõigus nõutud andmeid ei pea märkima pakenditele, kui need sisaldavad müügipakendeid, mis on väljastpoolt selgelt nähtavad ja kõikidele müügipakenditele on kantud kõnealused andmed. Nimetatud pakenditel ei tohi olla eksitavaid märgiseid. Kui kõnealused pakendid pannakse välja kaubaalustel, peavad vastavad märked olema pandud nähtavalt vähemalt kahele kaubaaluse küljele.
9. OSA: LAUAVIINAMARJADE TURUSTAMISSTANDARD
I. TOOTE MÄÄRATLUS
Käesolevat normi kohaldatakse Vitis vinifera L. lauaviinamarjasortide (kultivarid) suhtes, mida tuleb tarbijale müüa värskelt, välja arvatud tööstuslikuks töötlemiseks ettenähtud lauaviinamarjad.
II. KVALITEEDINÕUDED
Normis määratletakse müügivalmis ja pakendatud lauaviinamarjade kvaliteedinõuded.
A. Miinimumnõuded
Võttes arvesse iga klassi erinõudeid ja lubatud hälbeid, peavad kõikide klasside viinamarjakobarad ja viinamarjad olema:
— |
veatud; tarbimiseks kõlbmatud mädanenud või riknenud tooted ei ole lubatud, |
— |
puhtad, nähtavate võõrkehadeta, |
— |
taimekahjuriteta, |
— |
taimekahjurite tekitatud kahjustusteta, |
— |
ebatavalise pinnaniiskuseta, |
— |
võõra lõhna ja/või maitseta. |
Lisaks peavad viinamarjad olema:
— |
terved, |
— |
ilusa kujuga, |
— |
normaalselt arenenud. |
Päikesest põhjustatud pigmentatsioon ei ole viga.
Lauaviinamarjad peavad olema niisuguses valmimisastmes ja seisukorras, et need:
— |
taluvad vedu ja käitlemist ning |
— |
jõuavad sihtkohta rahuldavas seisukorras. |
B. Nõuded küpsuse kohta
Marjamahla murdumisnäitaja peab olema vähemalt:
— |
12 ° Brixi skaalal sortide „Alphonse Lavallée”, „Cardinal” ja „Victoria” puhul, |
— |
13 ° Brixi skaalal kõigi muude seemnetega sortide puhul, |
— |
14 ° Brixi skaalal kõigi seemneteta sortide puhul. |
Lisaks peab kõigi sortide suhkru ja happesuse suhte tase olema rahuldav.
C. Liigitamine
Lauaviinamarjad liigitatakse kolme järgnevalt määratletud klassi:
i) Ekstraklass
Selle klassi lauaviinamarjad peavad olema eriti hea kvaliteediga. Viljad peavad olema sordile iseloomulikud, võttes arvesse kasvupiirkonda. Viinamarjad peavad olema kõvad, kindlalt varre küljes ja ühtlaselt jaotunud piki vart ning peaaegu täielikult kirmega kaetud.
ii) I klass
Selle klassi lauaviinamarjad peavad olema hea kvaliteediga. Viljad peavad olema sordile iseloomulikud, võttes arvesse kasvupiirkonda. Viinamarjad peavad olema kõvad, kindlalt varre küljes ja võimalikult ulatuslikult kirmega kaetud. Viljad võivad siiski olla vähem ühtlaselt piki vart jaotunud kui ekstraklassi puhul.
Järgmised tühised vead võivad olla lubatud, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ja esitusviisi pakendis:
— |
tühised kujuvead, |
— |
tühised värvusvead, |
— |
väga tühised päikesepõletuslaigud marjakestal. |
iii) II klass
Sellesse klassi kuuluvad lauaviinamarjad, mida ei või liigitada kõrgmatesse klassidesse, kuid mis vastavad eespool nimetatud miinimumnõuetele.
Kobaratel võivad olla tühised kuju-, valmimis- ja värvusvead, kui need ei kahjusta sordile olulisi omadusi, võttes arvesse kasvupiirkonda.
Viinamarjad peavad olema piisavalt kõvad ja piisavalt tugevasti varre küljes ning võimalusel kirmega kaetud. Viljad võivad olla vähem ühtlaselt piki vart jaotunud kui I klassi puhul.
Lauaviinamarjadel võivad olla lubatud järgmised vead, kui on säilinud põhilised kvaliteedi- ja säilivusomadused ning esitusviisi omadused:
— |
kujuvead, |
— |
värvusvead, |
— |
väikesed päikesepõletuslaigud üksnes marjakestal, |
— |
väikesed muljutised, |
— |
tühised pindmised vead. |
III. SUURUSNÕUDED
Suurus määratakse kindlaks viinamarjakobara kaalu alusel.
Viinamarjakobara miinimumkaal on 75 g. Kõnealust sätet ei kohaldata üksikpakkumisena ettenähtud pakendite suhtes.
IV. HÄLBEID KÄSITLEVAD NÕUDED
Kõigis turustusetappides võib igas pakendis olla tooteid, mille kvaliteet ja suurus ei vasta pakendil näidatud klassi nõuetele.
A. Kvaliteedihälbed
i) Ekstraklass
Lubatud on koguhälve, mille puhul viinamarjakobarate kaalust 5 % ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab I klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 0,5 % toodetest, mis vastavad II klassi kvaliteedinõuetele.
ii) I klass
Lubatud on koguhälve, mille puhul 10 % viinamarjakobarate kaalust ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab II klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 1 % toodetest, mis ei vasta II klassi kvaliteedi- ega miinimumnõuetele või on mädanenud.
iii) II klass
Lubatud on koguhälve, mille puhul 10 % viinamarjakobarate kaalust ei vasta selle klassi nõuetele ega miinimumnõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 2 % mädanenud tooteid.
B. Suurushälbed
Kõikide klasside puhul: lubatud on koguhälve, mille puhul 10 % viinamarjakobarate kaalust ei vasta suurusnõuetele. Iga müügipakendi puhul lubatakse kaalu saavutamiseks ühte alla 75 g kaaluvat kobarat, kui see vastab asjaomase klassi kõigile muudele nõuetele.
V. ESITUSVIISI KÄSITLEVAD NÕUDED
A. Ühtsus
Iga pakendi sisu peab olema ühtlane ja sisaldama sama päritoluga, sama sorti ja sama kvaliteediga viinamarjakobaraid.
Ekstraklassi viinamarjakobarad peavad olema enam-vähem ühesuurused ja ühesuguse värvusega.
Selgelt eri sorti lauaviinamarjade segu võib siiski pakkida ühte pakendisse tingimusel, et need on ühtlase kvaliteediga ning iga asjaomase sordi kaupa sama päritoluga.
Pakendi sisu nähtav osa peab esindama kogu pakendi sisu.
B. Pakendamine
Lauaviinamarjad peavad olema pakitud nii, et need on nõuetekohaselt kaitstud.
Pakendi sisematerjal peab olema puhas ja niisugune, et see ei riku toodet välis- ega seespidiselt. Kaubanduslike andmetega varustatud materjalide, eelkõige paberi või templite kasutamine on lubatud, kui trükkimisel on kasutatud mürgivaba tinti või etikettide kinnitamisel mürgivaba liimi.
Pakenditel ei tohi olla ühtegi võõrkeha, kuid eriesitusviisi puhul võib kobara varre külge jätta kuni 5 cm pikkuse viinamarjaväädi.
Üksikule tootele kinnitatavad kleebised peavad olema sellised, et pärast eemaldamist ei jääks neist nähtavaid liimijälgi ega pinnakahjustusi.
VI. MÄRGISTAMISNÕUDED
Iga pakendi ühel küljel peavad olema loetavate, püsivate ja väljastpoolt nähtavate tähtedega järgmised andmed.
A. Identifitseerimistunnused
Pakendaja ja/või lähetaja nimi ja aadress
Selle teabe võib asendada:
— |
kõikidel pakenditel, välja arvatud kinnispakkidel, ametlikult väljastatud või tunnustatud koodmärgiga, mis tähistab pakendajat ja/või lähetajat ja mis on kantud märke „Pakendaja ja/või lähetaja” (või samaväärsed lühendid) vahetusse lähedusse; |
— |
ainult kinnispakkide puhul Euroopa Liidu piires registreeritud müüja nime ja aadressiga, mis on kantud märke „Pakendatud (kelle jaoks)” või samaväärse märke vahetus läheduses. Sellisel juhul peab märgistusel olema ka pakendajat ja/või lähetajat tähistav kood. Müüja annab selle koodi tähenduse kohta kontrolliasutusele sellist teavet, mida viimane vajalikuks peab. |
B. Toote liik
— |
„Lauaviinamarjad”, kui pakendi sisu ei ole nähtav. |
— |
Sordi nimi. Selgelt eri sorti lauaviinamarjade segu puhul kõikide eri sortide nimetused. |
C. Toote päritolu
— |
Päritoluriik (25) ja vajaduse korral tootmispiirkond või üleriigiline, piirkondlik või kohalik nimetus. |
— |
Selgelt eri sorti erineva päritoluga lauaviinamarjade segu puhul on iga asjakohase sordi nime kõrval päritoluriigi märge. |
D. Kaubanduslikud andmed
— |
Klass. |
— |
Vajaduse korral „Üksikpakkumisena ettenähtud vähem kui 75 g kaaluvad viinamarjakobarad”. |
E. Ametlik kontrollimärk (ei ole kohustuslik)
Esimeses lõigus nõutud andmeid ei pea märkima pakenditele, kui need sisaldavad müügipakendeid, mis on väljastpoolt selgelt nähtavad ja kõikidele müügipakenditele on kantud kõnealused andmed. Nimetatud pakenditel ei tohi olla eksitavaid märgiseid. Kui kõnealused pakendid pannakse välja kaubaalustel, peavad vastavad märked olema pandud nähtavalt vähemalt kahele kaubaaluse küljele.
Liide
Väikesemarjaliste sortide täielik nimekiri
Sort |
Muud teadaolevad nimed |
Admirable de Courtiller |
Admirable, Csiri Csuri |
Albillo |
Acerba, Albuela, Blanco Ribera, Cagalon |
Angelo Pirovano |
I. Pirovano 2 |
Annamaria |
I. Ubizzoni 4 |
Baltali |
|
Beba |
Beba de los Santos, Eva |
Catalanesca |
Catalanesa, Catalana, Uva Catalana |
Chasselas blanc |
Chasselas doré, Fendant, Franceset, Franceseta, Gutedel, Krachgutedel, White van der Laan |
Chasselas rouge |
Roter Gutedel |
Chelva |
Chelva de Cebreros, Guareña, Mantuo, Villanueva |
Ciminnita |
Cipro bianco |
Clairette |
Blanquette, Malvoisie, Uva de Jijona |
Colombana bianca |
Verdea, Colombana de Peccioli |
Crimson Seedless |
|
Csaba gyöngye |
Cabski biser, Julski Muscat, Muscat Julius, Perle de Csaba, Perla di Csaba |
Dawn seedless |
|
Dehlro |
|
Delizia di Vaprio |
I. Pirovano 46 A |
Eclipse Seedless |
|
Exalta |
|
Flame Seedless |
Red Flame |
Gros Vert |
Abbondanza, St Jeannet, Trionfo dell'Esposizione, Verdal, Trionfo di Gerusalemme |
Jaoumet |
Madeleine de St Jacques, Saint Jacques |
Madeleine |
Angevine, Angevine Oberlin, Madeleine Angevine Oberlin, Republicain |
Mireille |
|
Molinera |
Besgano, Castiza, Molinera gorda |
Moscato d'Adda |
Muscat d'Adda |
Moscato d'Amburgo |
Black Muscat, Hambro, Hamburg, Hamburski Misket, Muscat d'Hambourg, Moscato Preto |
Moscato di Terracina |
Moscato di Maccarese |
Muscat Seedless |
|
Muska |
|
Œillade |
Black Malvoisie, Cinsaut, Cinsault, Ottavianello, Sinso |
Panse precoce |
Bianco di Foster, Foster's white, Sicilien |
Perla di Csaba |
Càbski Biser, Julski muskat, Muscat Julius, Perle de Csaba |
Perlaut |
|
Perlette |
|
Pirobella |
|
Pizzutello bianco |
Aetonychi aspro, Coretto, Cornichon blanc, Rish Baba, Sperone di gallo, Teta di vacca |
Precoce de Malingre |
|
Primus |
I. Pirovano 7 |
Prunesta |
Bermestia nera, Pergola rossa, Pergolese di Tivoli |
Servant |
Servan, Servant di Spagna |
Sideritis |
Sidiritis |
Sultanines |
Bidaneh, Kishmich, Kis Mis, Sultan, Sultana, Sultani, Cekirdesksiz, Sultanina bianca, Sultaniye, Thompson Seedless and mutations |
Sundance |
|
Sunred Seedless |
|
Szőlőskertek Királynője |
Königin der Weingärten, Szőlőskertek Királynője muskotály, Szölöskertek Kizalynéja, Rasaki ourgarias, Regina Villoz, Reina de las Viñas, Reine des Vignes, I. Mathiasz 140, Queen of the Vineyards, Regina dei Vigneti |
Thompson Seedless and Mutations |
|
Valenci blanc |
Valensi, Valency, Panse blanche |
Valenci noir |
Planta Mula, Rucial de Mula, Valenci negro |
Yapincak |
|
10. OSA: TOMATITE TURUSTAMISSTANDARD
I. TOOTE MÄÄRATLUS
Käesolevat standardit kohaldatakse Solanum lycopersicum L. tomatisortide (kultivarid) suhtes, mis on ette nähtud tarbijale müüa värskelt; standardit ei kohaldata tööstuslikuks töötlemiseks ettenähtud tomatite suhtes.
Tomatid liigitatakse nelja kaubanduslikku tüüpi:
— |
ümarikud, |
— |
ribilised, |
— |
pikergused või piklikud, |
— |
kirsstomatid (sh kokteilitomatid). |
II. KVALITEEDINÕUDED
Standardiga määratletakse müügivalmis ja pakendatud tomatite kvaliteedinõuded.
A. Miinimumnõuded
Võttes arvesse iga klassi erinõudeid ja lubatud hälbeid, peavad kõikide klasside tomatid olema:
— |
terved, |
— |
veatud; mädanenud või toiduks kõlbmatud riknenud tooted ei ole lubatud, |
— |
puhtad, nähtavate võõrkehadeta, |
— |
värske välimusega, |
— |
taimekahjuriteta, |
— |
taimekahjurite poolt viljalihale tekitatud kahjustusteta, |
— |
ebatavalise pinnaniiskuseta, |
— |
võõra lõhna ja/või maitseta. |
Kobartomatite varred peavad olema värsked, terved, puhtad ning ilma lehtede ja nähtavate võõrkehadeta.
Tomatid peavad olema niisuguses valmimisastmes ja seisukorras, et need:
— |
taluvad vedu ja käitlemist ning |
— |
jõuavad sihtkohta rahuldavas seisukorras. |
B. Liigitamine
Tomatid liigitatakse kolme järgnevalt määratletud klassi:
i) Ekstraklass
Selle klassi tomatid peavad olema eriti hea kvaliteediga. Viljad peavad olema tugeva viljalihaga ja sordile iseloomulikud.
Nende värvus peab küpsusastme kohaselt vastama jaotise A kolmandas lõigus ettenähtud nõuetele.
Tomatid peavad olema ilma „rohelise kraeta”, veatud, välja arvatud tühised pindmised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis.
ii) I klass
Selle klassi tomatid peavad olema hea kvaliteediga. Viljad peavad olema piisavalt tugeva viljalihaga ning sordile ja/või kaubanduslikule tüübile iseloomulikud.
Neil ei tohi olla lõhesid ega nähtavaid „rohelisi kraesid”. Viljadel võivad olla järgmised tühised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis:
— |
tühised kuju- ja valmimisvead, |
— |
tühised värvusvead, |
— |
tühised pindmised vead, |
— |
väga väikesed muljutised. |
Ribilistel tomatitel:
— |
võivad olla kuni 1 cm pikkused armistunud lõhed, |
— |
ei tohi olla mügarikke, |
— |
võivad olla väikesed korgistumata nabajad moodustised, |
— |
võib olla kuni 1 cm2 suurune emakasuudme korgistumine, |
— |
võib olla peenike piklik (õmblusekujuline) õiearm, mille pikkus on kuni kaks kolmandikku tomati suurimast läbimõõdust. |
iii) II klass
Sellesse klassi kuuluvad tomatid, mida ei või liigitada kõrgmatesse klassidesse, kuid mis vastavad eespool nimetatud miinimumnõuetele.
Viljad peavad olema piisavalt tugeva viljalihaga (mis võib olla veidi vähem tugev kui I klassi tomatitel) ja neil ei tohi olla armistumata lõhesid.
Tomatitel võivad olla järgmised vead, kui on säilinud põhilised kvaliteedi- ja säilivusomadused ning esitusviisi omadused:
— |
tühised kuju- ja valmimisvead, |
— |
värvusvead, |
— |
pindmised vead või muljutised, kui need ei riku vilja oluliselt, |
— |
kuni 3 cm pikkused armistunud lõhed ümarike, ribiliste ja piklike tomatite puhul. |
Ribilistel tomatitel:
— |
võib olla suuremaid mügarikke kui I klassi tomatitel, kuid mitte väärarenguid, |
— |
nabajaid moodustisi, |
— |
kuni 2 cm2 suurune emakasuudme korgistumine, |
— |
peenikesi piklikke (õmblusekujulisi) õiearme. |
III. SUURUSNÕUDED
Suurus määratakse kindlaks ristlõike suurima läbimõõdu, kaalu või arvu alusel.
Järgmisi nõudeid ei kohaldata kobar- ja kirsstomatite suhtes; II klassi tomatite puhul ei ole need kohustuslikud.
Ühtlase suuruse tagamiseks pakendis ei ületa ühe pakendi viljade suurus:
a) |
läbimõõdu järgi mõõdetavate tomatite puhul:
Suuruskoodide kohaldamisel tuleb järgida alljärgnevas tabelis esitatud koode ja läbimõõduvahemikke.
|
b) |
Kaalu või arvu järgi suurusklassidesse määratud tomatite suuruse vahe peaks olema vastavuses punktis a märgitud vahega. |
IV. HÄLBEID KÄSITLEVAD NÕUDED
Kõigis turustusetappides võib igas pakendis olla tooteid, mille kvaliteet ja suurus ei vasta pakendil näidatud klassi nõuetele.
A. Kvaliteedihälbed
i) Ekstraklass
Lubatud on koguhälve, mille puhul tomatite arvust või kaalust 5 % ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab I klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 0,5 % toodetest, mis vastavad II klassi kvaliteedinõuetele.
ii) I klass
Lubatud on koguhälve, mille puhul tomatite arvust või kaalust 10 % ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab II klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 1 % toodetest, mis ei vasta II klassi kvaliteedi- ega miinimumnõuetele või on mädanenud. Kobartomatite puhul võib 5 % tomatite arvust või kaalust olla varre küljest lahti.
iii) II klass
Lubatud on koguhälve, mille puhul tomatite arvust või kaalust 10 % ei vasta selle klassi nõuetele ega miinimumnõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 2 % mädanenud tooteid. Kobartomatite puhul võib 10 % tomatite arvust või kaalust olla varre küljest lahti.
B. Suurushälbed
Kõikide klasside puhul: lubatud on koguhälve, mille puhul 10 % tomatite arvust või kaalust ei vasta suurusnõuetele.
V. ESITUSVIISI KÄSITLEVAD NÕUDED
A. Ühtsus
Kõigi pakendite sisu peab olema ühtlane ja sisaldama ainult sama päritoluga, sama sorti või kaubanduslikku tüüpi, sama kvaliteedi ja suurusega (kui toode liigitatakse suuruse järgi) tomateid.
Ekstraklassi ja I klassi tomatid peavad olema ühtse küpsusastme ja värvusega. Lisaks peavad piklikud tomatid olema peaaegu ühepikkused.
Selgelt eri värvi, sorti ja/või kaubanduslikku tüüpi tomatite segu võib pakkida ühte pakendisse tingimusel, et need on ühtlase kvaliteediga ning iga värvi, sordi ja/või kaubandusliku tüübi kaupa ühesuguse päritoluga.
Pakendi sisu nähtav osa peab esindama kogu pakendi sisu.
B. Pakendamine
Tomatid peavad olema pakitud nii, et need on nõuetekohaselt kaitstud.
Pakendi sisematerjal peab olema puhas ja niisugune, et see ei riku toodet välis- ega seespidiselt. Kaubanduslike andmetega varustatud materjalide, eelkõige paberi või templite kasutamine on lubatud, kui trükkimisel on kasutatud mürgivaba tinti või etikettide kinnitamisel mürgivaba liimi.
Pakend peab olema ilma igasuguste võõrkehadeta.
VI. MÄRGISTAMISNÕUDED
Iga pakendi ühel küljel peavad olema loetavate, püsivate ja väljastpoolt nähtavate tähtedega järgmised andmed.
A. Identifitseerimistunnused
Pakendaja ja/või lähetaja nimi ja aadress
Selle teabe võib asendada:
— |
kõikidel pakenditel, välja arvatud kinnispakkidel, ametlikult väljastatud või tunnustatud koodmärgiga, mis tähistab pakendajat ja/või lähetajat ja mis on kantud märke „Pakendaja ja/või lähetaja” (või samaväärsed lühendid) vahetusse lähedusse; |
— |
ainult kinnispakkide puhul Euroopa Liidu piires registreeritud müüja nime ja aadressiga, mis on kantud märke „Pakendatud (kelle jaoks):” või samaväärse märke vahetus läheduses. Sellisel juhul peab märgistusel olema ka pakendajat ja/või lähetajat tähistav kood. Müüja annab selle koodi tähenduse kohta kontrolliasutusele sellist teavet, mida viimane vajalikuks peab. |
B. Toote liik
— |
„Tomatid” või „Kobartomatid” ja kaubanduslik tüüp, kui pakendi sisu ei ole nähtav. Need üksikasjad tuleb alati märkida kirsstomatite (või kokteilitomatite) puhul, olenemata sellest, kas need on kobaratena või mitte. |
— |
selgelt eri sorti, kaubanduslikku tüüpi ja/või värvi tomatite segu puhul „Tomatite segu” või samaväärne nimetus. Kui toode ei ole pakendis nähtav, tuleb märkida kaubaüksuses sisalduvate toodete värvid, sordid või kaubanduslikud tüübid. |
— |
Sordi nimi (ei ole kohustuslik). |
C. Toote päritolu
Päritoluriik (26) ja vajaduse korral tootmispiirkond või üleriigiline, piirkondlik või kohalik nimetus.
Segude puhul, mis sisaldavad selgelt eri värvusega, eri sordist ja/või eri kaubandusliku tüübi tomateid, mille päritolu erineb, märgitakse iga päritoluriik asjaomase värvuse, sordi ja/või kaubandusliku tüübi juurde.
D. Kaubanduslikud andmed
— |
Klass. |
— |
Suurus (kui toode sorditakse suuruse järgi) väljendatuna miinimum- ja maksimumläbimõõduna. |
E. Ametlik kontrollimärk (ei ole kohustuslik)
Esimeses lõigus nõutud andmeid ei pea märkima pakenditele, kui need sisaldavad müügipakendeid, mis on väljastpoolt selgelt nähtavad ja kõikidele müügipakenditele on kantud kõnealused andmed. Nimetatud pakenditel ei tohi olla eksitavaid märgiseid. Kui kõnealused pakendid pannakse välja kaubaalustel, peavad vastavad märked olema pandud nähtavalt vähemalt kahele kaubaaluse küljele.
(1) Märkida tuleb täis- või tavanimi.
(2) Värvuse ja korgistumisega seotud sortide mittetäielik nimekiri on esitatud käesoleva standardi liites.
(3) Käesoleva satndardi liites „R”-iga märgitud sortidele ei kohaldata korgistumiskriteeriumeid.
(4) Värvuse ja korgistumise järgi liigitatud õunasortide mittetäielik nimekiri on sätestatud käesoleva standardi liites.
(5) Korgistumiskriteeriumeid ei kohaldata liites „R”-iga märgitud sortide suhtes.
(6) Korgistumiskriteeriumeid ei kohaldata käesoleva standardi liites „R”-iga märgitud sortide suhtes.
(7) Märkida tuleb täis- või tavanimi.
(8) Minimaalselt 20 % I ja II klassi puhul.
(9) Sordi „Jonagold” II klassi õunte pinnast peab vähemalt kümnendik olema kaetud punaste triipudega.
(10) Arvutatud OECD objektiivsete kontrollide suuniste kirjelduse kohaselt.
(11) Alla 45 mm suurus kehtib klementiinide kohta.
(12) Vilja koorele võõrast lõhna jätvate säilitusainete või muude keemiliste ainete kasutamine on lubatud, kui see on vastavuses kohaldatavate Euroopa Liidu sätetega.
(13) Vilja koorele võõrast lõhna jätvate säilitusainete või muude keemiliste ainete kasutamine on lubatud, kui see on vastavuses kohaldatavate Euroopa Liidu sätetega.
(14) Seemneteta tsitrusvili võib mõnikord seemneid sisaldada.
(15) Märkida tuleb täis- või tavanimi.
(16) Märkida tuleb täis- või tavanimi.
(17) Märkida tuleb täis- või tavanimi.
(18) Märkida tuleb täis- või tavanimi.
(19) Suureviljaliste ja suvepirnisortide mittetäielik nimekiri on esitatud käesoleva standardi liites.
(20) Suureviljaliste ja suvepirnisortide mittetäielik nimekiri on esitatud käesoleva standardi liites.
(21) Märkida tuleb täis- või tavanimi.
(22) Märkida tuleb täis- või tavanimi.
(23) Mõne sordi paprikad võivad olla vürtsika maitsega.
(24) Märkida tuleb täis- või tavanimi.
(25) Märkida tuleb täis- või tavanimi.
(26) Märkida tuleb täis- või tavanimi.
II LISA
ARTIKLI 12 LÕIKES 1 OSUTATUD NÄIDIS
III LISA
ARTIKLITES 12, 13 JA 14 OSUTATUD SERTIFIKAAT VÄRSKE PUU- JA KÖÖGIVILJA VASTAVUSE KOHTA EUROOPA LIIDU TURUSTAMISSTANDARDITELE
IV LISA
KOLMANDAD RIIGID, KELLE VASTAVUSKONTROLLID ON HEAKS KIIDETUD VASTAVALT ARTIKLILE 15, JA ASJAOMASED TOOTED
Riik |
Tooted |
Šveits |
Värske puu- ja köögivili, v.a tsitrusviljad |
Maroko |
Värske puu- ja köögivili |
Lõuna-Aafrika Vabariik |
Värske puu- ja köögivili |
Iisrael |
Värske puu- ja köögivili |
India |
Värske puu- ja köögivili |
Uus-Meremaa |
Õunad, pirnid ja kiivid |
Senegal |
Värske puu- ja köögivili |
Kenya |
Värske puu- ja köögivili |
Türgi |
Värske puu- ja köögivili |
V LISA
ARTIKLI 17 LÕIKES 1 OSUTATUD KONTROLLIMEETODID
Järgmised kontrollimeetodid põhinevad värske puu- ja köögivilja kvaliteedikontrolli rakendamise suuniste sätetel, mis on vastu võetud OECD puu- ja köögivilja rahvusvaheliste standardite kohaldamist käsitleva kava raames.
1. MÕISTED
1.1. Pakend
Eraldi pakendatud partii osa, kaasa arvatud sisu. Pakend on ette nähtud mõnede müügipakendite või lahtiste või paigutatud toodete käitlemise ja veo hõlbustamiseks, et vältida füüsilise käitlemise ja veokahjustuste käigus tekkivaid kahjustusi. Pakend võib moodustada müügipakendi. Pakenditena ei käsitata maantee-, raudtee-, mere- ja õhuveokonteinereid.
1.2. Müügipakend
Eraldi pakendatud partii osa, kaasa arvatud sisu. Müügipakendi pakend on ette nähtud müügikohas lõppkasutajale või tarbijale müüdava kaubaüksuse pakendamiseks.
1.3. Kinnispakid
Kinnispakid on sellised müügipakendid, mille puhul pakend hõlmab toiduainet täielikult või osaliselt, kuid selliselt, et pakendi sisu ei ole võimalik muuta ilma pakendit avamata või vahetamata. Kinnispakina ei käsitata ühte toodet katvat kaitsekilet.
1.4. Kaubasaadetis
Kontrolli ajal konkreetse ettevõtja valduses olev müüdav tootekogus, mis on dokumendis määratletud. Kaubasaadetis võib koosneda ühest või mitmest tootetüübist; saadetis võib koosneda ühest või mitmest värske puu- ja köögivilja partiist.
1.5. Partii
Tootekogus, millel on kontrolli ajal sarnased omadused järgmistes aspektides:
— |
pakendaja ja/või lähetaja, |
— |
päritoluriik, |
— |
toote liik, |
— |
toote klass, |
— |
suurus (kui toode on suuruse järgi liigitatud), |
— |
sort või kaubanduslik tüüp (vastavalt asjaomaste normide nõuetele), |
— |
pakendi liik ja esitusviis. |
Kui punktis 1.4 määratletud kaubasaadetiste vastavuskontrolli käigus on raske erinevate partiide vahel vahet teha ja/või kui üksikute partiide esitamine ei ole võimalik, võib saadetise kõiki partiisid käsitleda ühe partiina, kui need on sarnased tooteliigi, lähetaja, päritoluriigi, klassi ja sordi või kaubandusliku tüübi osas, kui see on asjakohase normiga ette nähtud.
1.6. Proovid
Vastavuskontrolli käigus partiist ajutiselt võetud koondproovid.
1.7. Üksikproov
Pakitud toodete puhul partiist pisteliselt võetud pakend või pakkimata kauba puhul (laadituna otse veokile või veoki lastiruumi) partii ühest kohast pisteliselt võetud kogus.
1.8. Lähteproov
Mitu partiist võetud üksikproovi, mis peaksid esindama kõnealust partiid selliselt viisil, et nende üldkogus on piisav partii hindamiseks seoses kõikide kriteeriumidega.
1.9. Teisene proov
Üksikproovist pisteliselt võetud võrdne tootekogus.
Pakendatud pähklite puhul kaalub teisene proov 300–1000 g. Kui üksikproov koosneb pakenditest, mis sisaldavad müügipakendeid, on teiseseks prooviks üks või mitu müügipakendit, mis kaaluvad kokku vähemalt 300 g.
Muude pakitud toodete puhul koosneb teisene proov 30 ühikust, kui asjaomase pakendi netokaal ei ületa 25 kg ja pakend ei sisalda müügipakendeid. Teatavatel juhtudel tähendab see, et kontrollida tuleb pakendi kogu sisu, kui üksikproov ei sisalda rohkem kui 30 ühikut.
1.10. Liitproov (ainult kuivad ja kuivatatud tooted)
Liitproov on vähemalt 3 kg kaaluv segu kõikidest lähteproovist võetud teisestest proovidest. Liitproovis olevad tooted peavad olema ühtlastelt segatud.
1.11. Vähendatud proov
Lähte- või liitproovist pisteliselt võetud tootekogus, mis peab olema võimalikult väike, kuid piisav selleks, et selle põhjal saaks hinnata teatavaid üksikuid kriteeriume.
Kui asjaomane kontrollimeetod võiks toote rikkuda, ei tohi vähendatud proovi kogus ületada 10 % lähteproovist või koorimata pähklite puhul 100 liitproovist võetud pähklit. Väikeste kuivade või kuivatatud toodete puhul (st 100 g sisaldab enam kui 100 ühikut) ei tohi vähendatud proov ületada 300 g.
Valmimis- ja/või küpsusastme kriteeriumide kontrollimiseks võetakse proovid kooskõlas objektiivsete meetoditega, mis on esitatud suunistes puu- ja köögiviljade ning kuivade ja kuivatatud toodete kvaliteedi kindlaksmääramisel tehtavate objektiivsete kontrollide kohta.
Selleks et kontrollida partii vastavust eri kriteeriumidele, võib lähte- või liitproovist võtta mitu vähendatud proovi.
2. VASTAVUSKONTROLLI RAKENDAMINE
2.1. Üldine märkus
Vastavuskontroll viiakse läbi kontrollitava partii eri kohtadest pisteliselt võetud proovide hindamise teel. Vastavuskontroll põhineb eeldusel, et proovide kvaliteet esindab partii kvaliteeti.
2.2. Kontrolli läbiviimise koht
Vastavuskontrolli võib teostada pakendamistoimingute ajal, lähetamiskohas, veo ajal, vastuvõtukohas ning hulgi- ja jaemüügi tasandil.
Kui kontrolliasutus ei teosta asjaomast vastavuskontrolli oma territooriumil, tagab toote valdaja vastavuskontrolli läbiviimist võimaldavad vahendid.
2.3. Partiide identifitseerimine ja/või saadetise kohta üldmulje saamine
Partiid identifitseeritakse nende märgistuse või muude kriteeriumide alusel, näiteks nõukogu direktiivi 89/396/EMÜ (1) kohaselt sätestatud märgete alusel. Mitmest partiist koosneva kaubasaadetise puhul peab kontrollija saama saadetisest saatedokumentide või deklaratsioonide abil üldmulje. Seejärel teeb kontrollija kindlaks, mil määral vastavad esitatud partiid dokumentides esitatud teabele.
Kui tooted tuleb laadida või kui need on laaditud veovahendile, kasutatakse veovahendi registreerimismärki kaubasaadetise identifitseerimiseks.
2.4. Toote esitamine
Kontrollitavad pakendid määrab kindlaks kontrollija. Tooted esitab selleks ettevõtja ja esitada tuleb lähteproov ning asjaomase saadetise või partii identifitseerimiseks vajalik teave.
Kui on vaja vähendatud või teiseseid proove, määrab kontrollija need kindlaks lähteproovi hulgast.
2.5. Füüsiline kontroll
— |
Pakendi ja esitusviisi kontroll: Pakendit, sealhulgas pakendis kasutatud materjali, kontrollitakse sobivuse ja puhtuse osas kooskõlas asjakohase turustamisstandardi sätetega. Pakitud toodete puhul viiakse kõnealune kontroll läbi üksikproovide põhjal ja kõikidel muudel juhtudel veoki põhjal. Kui lubatud on ainult teatavat tüüpi pakendid või esitusviisid, kontrollib kontrollija nende kasutamist. |
— |
Märgistuste kontroll: Kontrollija teeb kindlaks, kas asjaomane toode on märgistatud vastavalt asjakohasele turustamisstandardile. Selle käigus kontrollitakse märgistuse täpsust ja/või nõutavate muudatuste ulatust. Pakitud toodete puhul viiakse kõnealune kontroll läbi üksikproovide põhjal ja kõikidel muudel juhtudel kaubaalusele või veokile lisatud dokumentide põhjal. Eraldi plastpakendisse pakendatud puu- ja köögivilju ei käsitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/13/EÜ tähenduses kinnispakis oleva toiduna ning seetõttu ei tule neid turustamisstandarditele vastavalt märgistada. Sellisel juhul võib plastpakendit käsitada õrnade toodete kaitsena. |
— |
Toote normidele vastavuse kontrollimine: Kontrollija määrab koondproovi suuruse kindlaks sellisel viisil, et partiisid oleks võimalik hinnata. Kontrollija valib pisteliselt kontrollitavad pakendid või pakendamata kauba puhul kohad, kust partiist üksikproovid võetakse. Seda tehes tuleb tagada, et proovide võtmine ei kahjustaks asjaomase toote kvaliteeti. Rikutud pakendeid lähteproovina ei kasutata. Need tuleb panna eraldi ning neid võib vajaduse korral eraldi kontrollida ja nende kohta eraldi aruande koostada. Kui partiid ei loeta rahuldavaks või kui tuleb kontrollida võimalust, et toode ei vasta asjaomasele turustamisstandardile, peab lähteproov hõlmama järgmisi miinimumkoguseid:
Suurte puu- ja köögiviljade (üks vili üle 2 kg) puhul peaksid üksikproovid koosnema vähemalt viiest viljast. Kui partiis on alla viie pakendi või kui partii kaalub alla 10 kg, kontrollitakse kogu partiid. Kui kontrollija jõuab pärast kontrolli järelduseni, et otsust ei ole võimalik teha, viib ta läbi uue kontrolli ja esitab kokkuvõtte kahe kontrolli keskmise põhjal. |
2.6. Toote kontrollimine
Pakitud toodete puhul kasutatakse toote üldilme, esitusviisi, puhtuse ja märgistuse kontrollimiseks üksikproove. Kõikidel muudel juhtudel viiakse kõnealune kontroll läbi partii või veoki põhjal.
Toode tuleb vastavuskontrolli läbiviimiseks täielikult pakendist eemaldada. Kontrollija ei pea pakendit eemaldama vaid juhul, kui proove võetakse liitproovide põhjal.
Ühtsust, miinimumnõuete järgmist, kvaliteediklasse ja suurust kontrollitakse lähte- või liitproovi põhjal, võttes arvesse OECD puu- ja köögivilja rahvusvaheliste standardite kohaldamist käsitleva kava raames avaldatud selgitavaid brošüüre.
Vigade esinemise korral määrab kontrollija kindlaks normile mittevastavate toodete protsendi nende arvust või kaalust.
Väliseid vigu kontrollitakse lähte- või liitproovi põhjal. Teatavaid valmimis- ja/või küpsusastme kriteeriume või sisemiste vigade esinemist või puudumist võib kontrollida vähendatud proovide põhjal. Kontrolli tehakse vähendatud proovide põhjal eelkõige siis, kui kontrollid kahjustavad asjaomase toote kaubanduslikku väärtust.
Valmimis- ja/või küpsusastme kriteeriumide kontrollimiseks kasutatakse asjaomases turustamisstandardis selleks otstarbeks ettenähtud vahendeid ja meetodeid või kõnealused kontrollid viiakse läbi kooskõlas suunistega puu- ja köögiviljade ning kuivade ja kuivatatud toodete kvaliteedi kindlaksmääramisel tehtavate objektiivsete kontrollide kohta.
2.7. Kontrolli tulemuste aruanne
Vajaduse korral väljastatakse artiklis 14 loetletud dokumendid.
Kui leitakse vigu, mille tõttu toode ei vasta normidele, teavitatakse asjaomast ettevõtjat või tema esindajat kirjalikult kõnealustest vigadest ja nende osakaalust protsentides ning mittevastavuse põhjustest. Kui tooteid on võimalik viia normidega vastavusse märgistuse muutmise teel, tuleb ettevõtjat või tema esindajat sellest teavitada.
Kui tootel on vigu, märgitakse standardidele mittevastavate toodete osakaal protsentides.
2.8. Väärtuse vähenemine vastavuskontrolli tõttu
Pärast vastavuskontrolli antakse lähte- või liitproov ettevõtja või tema esindaja käsutusse.
Kontrolliasutus ei ole kohustatud tagastama vastavuskontrolli ajal rikutud lähte- või liitproove.
VI LISA
ARTIKLI 50 LÕIKES 3 OSUTATUD TÖÖDELDUD TOOTED
Kategooria |
CN-kood |
Kirjeldus |
|||||||||||||||
Puuvilja- ja marjamahlad |
ex 2009 |
Kääritamata, piirituselisandita puuvilja- ja marjamahlad (v.a alamrubriikidesse 2009 61 ja 2009 69 kuuluvad viinamarjamahl ja viinamarjavirre ning alamrubriiki 2009 80 kuuluv banaanimahl) ja kontsentreeritud mahlad, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma Kontsentreeritud mahlad on rubriiki ex 2009 kuuluvad puuvilja- ja marjamahlad, mis on saadud mahlast vähemalt 50 % vee eraldamisega füüsikalise töötlemisviisiga, pakendis netomassiga vähemalt 200 kg. |
|||||||||||||||
Tomatikontsentraat |
ex 2002 90 31 ex 2002 90 91 |
Vähemalt 28 % kuivainesisaldusega tomatikontsentraat kontaktpakendis netomassiga vähemalt 200 kg. |
|||||||||||||||
Külmutatud puu- ja köögivili |
ex 0710 |
Külmutatud köögivili (toores või eelnevalt aurutatud või keedetud), v.a alamrubriigi 0710 40 00 suhkrumais, alamrubriigi 0710 80 10 oliivid ja alamrubriigi 0710 80 59 perekonda Capsicum või Pimenta kuuluvad viljad |
|||||||||||||||
ex 0811 |
Külmutatud puuviljad, marjad ja pähklid, kuumtöötlemata, aurutatud või vees keedetud, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, v. a alamrubriiki ex 0811 90 95 kuuluvad külmutatud banaanid |
||||||||||||||||
ex 2004 |
Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted, v.a alamrubriiki ex 2004 90 10 kuuluv suhkrumais (Zea mays var. saccharata), alamrubriiki ex 2004 90 30 kuuluvad oliivid ja alamrubriiki 2004 10 91 kuuluvad kartulid, mis on valmistatud või konserveeritud jahu või helvestena |
||||||||||||||||
Konserveeritud puu- ja köögivili |
ex 2001 |
Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega valmistatud või konserveeritud, v.a:
|
|||||||||||||||
ex 2002 |
Tomatid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, v.a eespool kirjeldatud alamrubriikidesse ex 2002 90 31 ja ex 2002 90 91kuuluv tomatikontsentraat. |
||||||||||||||||
ex 2005 |
Muud külmutamata köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted, v.a alamrubriiki 2005 70 kuuluvad oliivid, alamrubriiki ex 2005 80 00 kuuluv suhkrumais (Zea mays var. saccharata), ja perekonda Capsicum kuuluvate taimede viljad, v.a alamrubriiki 2005 99 10 kuuluvad magus ja mahe paprika ning piment ja alamrubriiki 2005 20 10 kuuluvad kartulid, mis on valmistatud või konserveeritud jahu või helvestena. |
||||||||||||||||
ex 2008 |
Mujal nimetamata puuviljad ja marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma, v.a:
|
||||||||||||||||
Konserveeritud seened |
2003 10 |
Perekonda Agaricus kuuluvad seened, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta. |
|||||||||||||||
Lühiajaliseks säilitamiseks soolvees konserveeritud puuviljad |
ex 0812 |
Lühiajaliseks säilitamiseks soolvees konserveeritud puuviljad, marjad ja pähklid, kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud, v. a alamrubriigi ex 0812 90 98 lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud banaanid. |
|||||||||||||||
Kuivatatud puuviljad |
ex 0813 |
Kuivatatud puuviljad ja marjad, v.a rubriikide 0801–0806 puuviljad |
|||||||||||||||
0804 20 90 |
Kuivatatud viigimarjad |
||||||||||||||||
0806 20 |
Kuivatatud viinamarjad |
||||||||||||||||
ex 2008 19 |
Muud pähklid, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, mujal nimetamata, v.a troopilised pähklid ja nende segud. |
||||||||||||||||
Muud töödeldud puu- ja köögiviljad |
|
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 I lisa X osas loetletud töödeldud puu- ja köögiviljad, mis erinevad eespool loetletud kategooriate toodetest. |
|||||||||||||||
Töödeldud maitsetaimed |
ex 0910 |
Kuivatatud aed-liivatee |
|||||||||||||||
ex 1211 |
Basiilik, meliss, münt, harilik pune (oregano), rosmariin ja salvei, kuivatatud, tükeldatud või tükeldamata, purustatud või purustamata, pulbristatud või pulbristamata. |
||||||||||||||||
Paprikapulber |
ex 0904 |
Piprad perekonnast Piper; perekonda Capsicum või Pimenta kuuluvad kuivatatud kuivatatud, purustatud või jahvatatud viljad, v.a alamrubriiki 0904 20 10 kuuluv paprika. |
VII LISA
ARTIKLI 55 LÕIKES 1 OSUTATUD SÄÄSTVATE RAKENDUSKAVADE RIIKLIKU STRATEEGIA ÜLESEHITUS JA SISU
1. Riikliku strateegia kestus
Määrab liikmesriik.
2. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103f lõike 2 punktides a ja b osutatud olukorra tugevate ja nõrkade külgede analüüs ning arengupotentsiaal, nende täitmiseks valitud strateegia ja valitud prioriteetide põhjendus.
2.1. Olukorra analüüs
Kirjeldada arvandmetele toetudes puu- ja köögiviljasektori hetkeolukorda, esitades tugevad ja nõrgad küljed, olulised erinevused, vajadused ja lüngad ning arengupotentsiaal VIII lisas määratletud ühiste alusnäitajate ja muude asjakohaste täiendavate näitajate alusel. Kirjelduses peab vähemalt sisalduma:
— |
puu- ja köögiviljasektori tulemuslikkus, sh peamised arengusuunad: puu- ja köögiviljasektori tugevad ja nõrgad küljed seoses konkurentsivõimega ning tootjaorganisatsioonide arengupotentsiaal; |
— |
puu- ja köögiviljatootmise mõju keskkonnale (toime / surve ja kasu), sh peamised arengusuunad. |
2.2. Tugevate ja nõrkade külgedega sobiv strateegia
Kirjeldada põhivaldkondi, milles sekkumisest oodatakse maksimaalset lisandväärtust:
— |
rakenduskavades seatud eesmärkide, nendega seotud oodatavate tulemuste ja määratletud (esmatähtsate) vajaduste suhtes seatud sihtide asjakohasus ning nende tegeliku saavutamise ulatus; |
— |
strateegia sisemine sidusus, vastastikku tugevdava toime olemasolu ning võimalike konfliktide ja vastuolude puudumine erinevate valitud tegevuste rakenduslike eesmärkide vahel; |
— |
valitud tegevuste järjepidevus ja täiendavus muude riiklike või piirkondlike valitud tegevuste, eelkõige ELi fondide kaudu toetatud tegevustega ning esmajoones maaelu arengu meetmetega; |
— |
oodatavad tulemused ja mõju esialgse olukorra suhtes ning nende panus ELi eesmärkide saavutamisse. |
2.3. Eelmiste rakenduskavade mõju (vajaduse korral)
Vajaduse korral kirjeldada viimasel ajal rakendatud rakenduskavade mõju. Esitada olemasolevate tulemuste kokkuvõte.
3. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103f lõike 2 punktis c osutatud rakenduskavade ja rahastamisvahendite eesmärgid ja tulemuslikkuse näitajad.
Kirjeldada valitud tegevuste abikõlblikkust (mittetäielik loetelu) ning märkida saavutatavad eesmärgid, kontrollitavad sihid ja näitajad, mis võimaldavad hinnata saavutatavate eesmärkide edenemist, tulemuslikkust ja tõhusust.
3.1. Kõiki tegevusi või mitut liiki tegevusi käsitlevad tingimused
Kriteeriumid ja halduseeskirjad, mis on vastu võetud selle tagamiseks, et toetuse tingimustele vastavad teatavad valitud tegevused ei saaks toetust muudest asjakohastest ühise põllumajanduspoliitika rahastamisvahenditest ega eelkõige maaelu arengu meetmetest.
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103c lõike 5 kohaldamisel kasutusele võetud tõhusad meetmed, et kaitsta keskkonda rakenduskavade kohaselt toetatavatest investeeringutest tuleneva võimaliku suureneva surve eest ning kõnealuse määruse artikli 103f lõike 1 kohaldamisel vastu võetud abikõlblikkuskriteeriumid selle tagamiseks, et rakenduskavadest toetatavate üksikutesse põllumajandusettevõtetesse tehtavate investeeringute puhul järgitakse asutamislepingu artiklis 191 ja kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis sätestatud eesmärke.
3.2. Tegevuste liikide kohta nõutav eriteave (täita ainult valitud tegevuste liikide kohta)
Kavandatavate tegevuste kohta on vaja järgmist eriteavet:
3.2.1. Tootmise planeerimiseks võetavad meetmed (mittetäielik nimekiri)
3.2.1.1. Põhivara soetamine
— |
toetuse saamise tingimustele vastavad investeeringuliigid (sh asjaomase põhivara liik), |
— |
muud toetuse saamise tingimustele vastavad soetusviisid (nt rentimine, liisimine) (sh asjaomase põhivara liik), |
— |
toetuse saamise tingimuste üksikasjad. |
3.2.1.2. Muud tegevused
— |
toetuse saamise tingimustele vastavate tegevuste liikide kirjeldus, |
— |
toetuse saamise tingimuste üksikasjad. |
3.2.2. Toote kvaliteedi tõstmiseks ja säilitamiseks läbiviidavad tegevused (mittetäielik loetelu)
3.2.2.1. Põhivara soetamine
— |
toetuse saamise tingimustele vastavad investeeringuliigid (sh asjaomase põhivara liik), |
— |
muud toetuse saamise tingimustele vastavad soetusviisid (nt rentimine, liisimine) (sh asjaomase põhivara liik), |
— |
toetuse saamise tingimuste üksikasjad. |
3.2.2.2. Muud tegevused
— |
toetuse saamise tingimustele vastavate tegevuste liikide kirjeldus, |
— |
toetuse saamise tingimuste üksikasjad. |
3.2.3. Turustamise parandamiseks läbiviidavad tegevused (mittetäielik loetelu)
3.2.3.1. Põhivara soetamine
— |
toetuse saamise tingimustele vastavad investeeringuliigid (sh asjaomase põhivara liik), |
— |
muud toetuse saamise tingimustele vastavad soetusviisid (nt rentimine, liisimine) (sh asjaomase põhivara liik), |
— |
toetuse saamise tingimuste üksikasjad. |
3.2.3.2. Muud tegevuste liigid, sh müügiedenduse ja teabeedastusega seonduvad tegevused, v.a kriisiennetuse ja -juhtimisega seotud tegevused
— |
toetuse saamise tingimustele vastavate tegevuste liikide kirjeldus, |
— |
toetuse saamise tingimuste üksikasjad. |
3.2.4. Teadusuuringud ja eksperimentaaltootmine (mittetäielik loetelu)
3.2.4.1. Põhivara soetamine
— |
toetuse saamise tingimustele vastavad investeeringuliigid (sh asjaomase põhivara liik), |
— |
muud toetuse saamise tingimustele vastavad soetusviisid (nt rentimine, liisimine) (sh asjaomase põhivara liik), |
— |
toetuse saamise tingimuste üksikasjad. |
3.2.4.2. Muud tegevuste liigid
— |
toetuse saamise tingimustele vastavate tegevuste liikide kirjeldus, |
— |
toetuse saamise tingimuste üksikasjad. |
3.2.5. Koolitustegevuste liigid (muud kui kriisiennetuse ja -juhtimisega seotud tegevused) ja nõustamisteenustele juurdepääsu soodustamiseks läbiviidavad tegevused (mittetäielik loetelu)
— |
toetuse saamise tingimustele vastavate tegevuste liikide kirjeldus (sh koolituseliigid ja/või nõustamisteenusega hõlmatud küsimused), |
— |
toetuse saamise tingimuste üksikasjad. |
3.2.6. Kriiside ennetamise ja juhtimise meetmed
— |
toetuse saamise tingimustele vastavate tegevuste liikide kirjeldus, |
— |
toetuse saamise tingimuste üksikasjad. |
3.2.7. Keskkonnaalaste tegevuste liigid (mittetäielik loetelu)
— |
kinnitus selle kohta, et toetuse saamise tingimustele vastavate valitud keskkonnaalaste tegevuste puhul järgitakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103c lõike 3 esimeses lõigus sätestatud tingimusi, |
— |
kinnitus selle kohta, et abikõlblike keskkonnaalaste tegevuste toetuse puhul järgitakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103c lõike 3 neljandas lõigus sätestatud tingimusi. |
3.2.7.1. Põhivara soetamine
— |
toetuse saamise tingimustele vastavad investeeringuliigid (sh asjaomase põhivara liik), |
— |
muud toetuse saamise tingimustele vastavad soetusviisid (nt rentimine, liisimine) (sh asjaomase põhivara liik), |
— |
toetuse saamise tingimuste üksikasjad. |
3.2.7.2. Muud tegevuste liigid
— |
toetuse saamise tingimustele vastavate keskkonnaalaste tegevuste loetelu, |
— |
toetuse saamise tingimustele vastavate tegevuste liikide kirjeldus, sh nendega kaasnev(ad) erikohus(ed) ning põhjendus, mille aluseks on nende oodatav keskkonnamõju, mis on seotud keskkonnavajaduste ja -prioriteetidega; |
— |
toetussummad, kui see on asjakohane; |
— |
toetusmäärade arvutamiseks vastuvõetud kriteeriumid. |
3.2.8. Muud tegevuste liigid (mittetäielik loetelu)
3.2.8.1. Põhivara soetamine
— |
toetuse saamise tingimustele vastavad investeeringuliigid (sh asjaomase põhivara liik), |
— |
muud toetuse saamise tingimustele vastavad soetusviisid (nt rentimine, liisimine) (sh asjaomase põhivara liik), |
— |
toetuse saamise tingimuste üksikasjad. |
3.2.8.2. Muud tegevused
— |
toetuse saamise tingimustele vastavate muude tegevuste liikide kirjeldus, |
— |
toetuse saamise tingimuste üksikasjad. |
4. Pädevate ametiasutuste ja vastutavate asutuste määramine
Riikliku strateegia juhtimise, järelevalve ja hindamise eest vastutava riikliku asutuse määramine liikmesriigis.
5. Järelevalve- ja hindamissüsteemide kirjeldus
Need peavad olema moodustatud VIII lisas esitatud ühiste tulemusnäitajate loetelu alusel. Vajaduse korral täpsustatakse riiklikus strateegias täiendavaid näitajaid, mis kajastavaid riiklikele rakenduskavadele omaseid riiklikke ja/või piirkondlikke vajadusi, tingimusi ja eesmärke.
5.1. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103f lõike 2 punktides d ja e osutatud rakenduskavade hindamine ja aruandekohustus tootjaorganisatsioonide ees
Kirjeldada rakenduskavadega seotud järelevalve- ja hindamisnõudeid ning menetlusi, sh aruandekohustust tootjaorganisatsioonide ees.
5.2. Riikliku strateegia järelevalve ja hindamine
Kirjeldada riikliku strateegiaga seotud järelevalve- ja hindamisnõudeid ning menetlusi.
VIII LISA
Artikli 59 punktis a, artikli 96 lõike 3 punktis a ja artikli 125 lõikes 2 osutatud ühiste tulemusnäitajate loetelu
Ühiste tulemusnäitajate süsteem, mis on seotud rakenduskava kohaselt võetud tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude ja nende liikmete tegevustega, ei hõlma tingimata kõiki tegureid, mis võivad osaleda rakenduskava väljundites, tulemustes ja mõjus ning neid omakorda mõjutada. Seepärast tuleb ühiste tulemusnäitajate põhjal saadud teabe tõlgendamisel võtta arvesse ka kvantitatiivset ja kvalitatiivset teavet muude põhitegurite kohta, mis on olulised programmi rakendamise edukuse või ebaedu seisukohast.
1. FINANTSASPEKTIDEGA SEONDUVAD ÜHISED TULEMUSNÄITAJAD (SISENDINÄITAJAD) (IGA-AASTASED)
Meede |
Tegevuse liik |
Sisendinäitajad (iga-aastased) |
||||||||||||||||||||||||||||
Tootmise planeerimiseks läbiviidavad tegevused |
|
Kulud (eurodes) |
||||||||||||||||||||||||||||
Toote kvaliteedi tõstmiseks ja säilitamiseks läbiviidavad tegevused |
|
Kulud (eurodes) |
||||||||||||||||||||||||||||
Turustamise parandamiseks läbiviidavad tegevused |
|
Kulud (eurodes) |
||||||||||||||||||||||||||||
Teadusuuringud ja eksperimentaaltootmine |
|
Kulud (eurodes) |
||||||||||||||||||||||||||||
Koolitustegevused (muud kui kriisiennetuse ja -juhtimisega seotud tegevused) ja/või nõustamisteenustele juurdepääsu soodustamiseks läbiviidavad tegevused |
Põhineb hõlmatud põhiküsimusel:
|
Kulud (eurodes) |
||||||||||||||||||||||||||||
Kriiside ennetamise ja juhtimise meetmed |
|
Kulud (eurodes) |
||||||||||||||||||||||||||||
Keskkonnaalased tegevused |
|
Kulud (eurodes) |
||||||||||||||||||||||||||||
Muud tegevused |
|
Kulud (eurodes) |
2. ÜHISED TOOTLUSNÄITAJAD (IGA-AASTASED)
Meede |
Tegevuse liik |
Tootlusnäitajad (iga-aastased) |
|||||||||||||||||||
Tootmise planeerimiseks läbiviidavad tegevused |
|
Tegevustes osalevate ettevõtete arv Investeeringute koguväärtus (eurodes) (1) |
|||||||||||||||||||
|
Tegevustes osalevate ettevõtete arv |
||||||||||||||||||||
|
Tegevustes osalevate ettevõtete arv |
||||||||||||||||||||
Toote kvaliteedi tõstmiseks ja säilitamiseks läbiviidavad tegevused |
|
Tegevustes osalevate ettevõtete arv. Investeeringute koguväärtus (eurodes) (1) |
|||||||||||||||||||
|
Tegevustes osalevate ettevõtete arv |
||||||||||||||||||||
|
Tegevustes osalevate ettevõtete arv |
||||||||||||||||||||
Turustamise parandamiseks läbiviidavad tegevused |
|
Tegevustes osalevate ettevõtete arv. Investeeringute koguväärtus (eurodes) (1) |
|||||||||||||||||||
|
Tegevustes osalevate ettevõtete arv |
||||||||||||||||||||
|
Läbiviidud tegevuste arv (2) |
||||||||||||||||||||
|
Tegevustes osalevate ettevõtete arv |
||||||||||||||||||||
Teadusuuringud ja eksperimentaaltootmine |
|
Tegevustes osalevate ettevõtete arv. Investeeringute koguväärtus (eurodes) (1) |
|||||||||||||||||||
|
Tegevustes osalevate ettevõtete arv |
||||||||||||||||||||
|
Tegevustes osalevate ettevõtete arv (3) Asjaomaste hektarite arv (4) |
||||||||||||||||||||
Koolitustegevused (muud kui kriisiennetuse ja -juhtimisega seotud tegevused) ja/või nõustamisteenustele juurdepääsu soodustamiseks läbiviidavad tegevused |
Põhineb hõlmatud põhiküsimusel: |
Osalejate koolituspäevade arv |
|||||||||||||||||||
|
Nõustamisteenust kasutavate ettevõtete arv (5) |
||||||||||||||||||||
Kriiside ennetamise ja juhtimise meetmed |
|
Läbiviidud tegevuste arv (6) |
|||||||||||||||||||
|
Läbiviidud tegevuste arv (7) |
||||||||||||||||||||
|
Läbiviidud tegevuste arv (2) |
||||||||||||||||||||
|
Osalejate koolituspäevade arv |
||||||||||||||||||||
|
Tegevustes osalevate ettevõtete arv |
||||||||||||||||||||
|
Läbiviidud tegevuste arv (8) |
||||||||||||||||||||
Keskkonnaalased tegevused |
|
Tegevustes osalevate ettevõtete arv. Investeeringute koguväärtus (eurodes) (2) |
|||||||||||||||||||
|
Tegevustes osalevate ettevõtete arv |
||||||||||||||||||||
|
Tegevuses osalevate ettevõtete arv Asjaomaste hektarite arv |
||||||||||||||||||||
|
Turustatud toodangu maht |
||||||||||||||||||||
Muud tegevused |
|
Tegevustes osalevate ettevõtete arv Investeeringute koguväärtus (eurodes) (1) |
|||||||||||||||||||
|
Tegevustes osalevate ettevõtete arv |
||||||||||||||||||||
|
Tegevustes osalevate ettevõtete arv |
3. ÜHISED TULEMUSNÄITAJAD
Märkus: Tulemusnäitajaid võib teatavaks teha pärast seda, kui tulemused on heaks kiidetud.
Meede |
Tulemusnäitajad (Mõõtmine) |
||
Tootmise planeerimiseks läbiviidavad tegevused |
Turustatud toodangu kogumahu muutus (tonnides) Turustatud kogutoodangu väärtuse muutus (eurot/kg) |
||
Toote kvaliteedi tõstmiseks ja säilitamiseks läbiviidavad tegevused |
Konkreetse kvaliteedikava nõuetele vastava turustatud toodangu mahu muutus (tonnides)(1) (11) Turustatud kogutoodangu väärtuse muutus (eurot/kg) Hinnanguline mõju tootmiskuludele (eurot/kg) |
||
Turustamise parandamiseks läbiviidavad tegevused |
Turustatud toodangu kogumahu muutus (tonnides) Turustatud kogutoodangu väärtuse muutus (eurot/kg) |
||
Teadusuuringud ja eksperimentaaltootmine |
Uute tehnoloogiate, protsesside ja/või toodete kasutuselevõtmine alates rakenduskava algusest |
||
Koolitustegevused (muud kui kriisiennetuse ja -juhtimisega seotud tegevused) ja/või nõustamisteenustele juurdepääsu soodustamiseks läbiviidavad tegevused |
Kõik koolitusüritused / kogu koolitusprogrammi läbinud inimeste arv Nõustamisteenust kasutavate põllumajandusettevõtete arv |
||
Kriiside ennetamise ja juhtimise meetmed |
|||
|
Turult kõrvaldatud toodete maht (tonnides) |
||
|
Toorelt koristatud või koristamata jäetud saagiga seotud kogupindala (hektarites) |
||
|
Selliste toodete, mille puhul on läbi viidud müügiedendamis-/teavitamistegevusi toodangu mahu hinnanguline muutus (tonnides) |
||
|
Kõik koolitusüritused / kogu koolitusprogrammi läbinud inimeste arv |
||
|
Kindlustusriski koguväärtus (eurodes) |
||
|
Moodustatud investeerimisfondide koguväärtus (eurodes) |
||
Keskkonnaalased tegevused |
|||
|
Mineraalväetiste iga-aastase kasutamise hinnanguline muutus/hektari kohta, väetise liigi kaupa (N ja P2O3) (tonni/ha) Vee iga-aastase kasutamise hinnanguline muutus hektari kohta (m3/ha) Energia iga-aastase kasutamise hinnanguline muutus energiaallika või kütuse liigi kaupa (tonni/liitirt/m3/kWh ühe tonni turustatud toodangu kohta) |
||
|
|||
|
|||
|
Tekkivate jäätmete iga-aastase mahu hinnanguline muutus (tonnides ühe tonni turustatud toodangu kohta) Pakendite aastase kasutuse hinnanguline muutus (tonnides ühe tonni turustatud toodangu kohta) |
||
|
Energia iga-aastase kasutamise hinnanguline muutus energiaallika või kütuse liigi kaupa (tonni/liitirt/m3/kWh ühe tonni turustatud toodangu kohta) |
||
|
Tekkivate jäätmete iga-aastase mahu hinnanguline muutus (tonnides ühe tonni turustatud toodangu kohta) Pakendite aastase kasutuse hinnanguline muutus (tonnides ühe tonni turustatud toodangu kohta) |
||
Muud tegevused |
Turustatud toodangu kogumahu muutus (tonnides) Turustatud kogutoodangu väärtuse muutus (eurot/kg) Hinnanguline mõju tootmiskuludele (eurot/kg) |
||
Märkused: võrdlusperioodi aluseks on olukord programmi alguses. |
4. ÜHISED MÕJUNÄITAJAD
Märkus: Mõjunäitajaid võib avalikustada pärast seda, kui mõju on kindlaks määratud.
Meede |
Üldised eesmärgid |
Mõjunäitajad (Mõõtmine) |
|
Tootmise planeerimiseks läbiviidavad tegevused |
Konkurentsivõime parandamine Tootjaorganisatsioonide liikmelisuse atraktiivsemaks muutmine |
Turustatud kogutoodangu väärtuse hinnanguline muutus (eurodes) Asjaomaste tootjaorganisatsioonide ja tootjaorganisatsioonide liitude tegevliikmeks(1) olevate puu- ja köögiviljatootjate koguarvu muutus (arv) (14) Tootjaorganisatsioonide ja tootjaorganisatsioonide liitude liikmete puu- ja köögiviljatootmiseks kasutatava maa kogupindala muutus (ha) |
|
Toote kvaliteedi tõstmiseks ja säilitamiseks läbiviidavad tegevused |
|||
Turustamise parandamiseks läbiviidavad tegevused |
|||
Teadusuuringud ja eksperimentaaltootmine |
|||
Koolitustegevused (muud kui kriisiennetuse ja -juhtimisega seotud tegevused) ja/või nõustamisteenustele juurdepääsu soodustamiseks läbiviidavad tegevused |
|||
Kriiside ennetamise ja juhtimise meetmed |
|||
Keskkonnaalased tegevused |
Keskkonna säilitamine ja kaitse: |
|
|
|
Ei leitud |
||
|
Mineraalväetiste kogukasutamise hinnanguline muutus, väetise liigi kaupa (N ja P2O3) (tonnides) |
||
|
Vee kogukasutamise hinnanguline muutus (m3) |
||
|
Ei leitud |
||
|
Ei leitud |
||
|
Energia kogukasutuse hinnanguline muutus energiaallika või kütuseliigi kaupa (liitrit/m3/kWh) |
||
|
Tekkivate jäätmete kogumahu hinnanguline muutus (tonnides) Pakendite kasutuse hinnanguline muutus (tonnides) |
||
Muud tegevused |
Konkurentsivõime parandamine Tootjaorganisatsioonide liikmelisuse atraktiivsemaks muutmine |
Turustatud kogutoodangu väärtuse hinnanguline muutus (eurodes) Asjaomaste tootjaorganisatsioonide ja tootjaorganisatsioonide liitude tegevliikmeks (14) olevate puu- ja köögiviljatootjate koguarvu muutus (arv) Tootjaorganisatsioonide ja tootjaorganisatsioonide liitude liikmete puu- ja köögiviljatootmiseks kasutatava maa kogupindala muutus (ha) |
|
Märkused: võrdlusperioodi aluseks on olukord programmi alguses. |
5. ÜHISED ALUSNÄITAJAID
Märkus: Alusnäitajaid on vaja programmiperioodi alguses valitseva olukorra analüüsiks. Teatavad ühised alusnäitajad on asjakohased vaid üksikute rakenduskavade puhul tootjaorganisatsioonide tasandil (nt sellise turustatud toodangu maht, mille hind jääb alla 80 % tootjaorganisatsioonide/tootjaorganisatsioonide liitude saadud keskmisest hinnast). Muud ühised alusnäitajad on asjakohased riiklike strateegiate puhul liikmesriikide tasandil (nt turustatud toodangu väärtus).
Üldreeglina arvutatakse alusnäitajad kolme aasta keskmiste näitajate põhjal. Kui sellised andmed ei ole kättesaadavad, tuleb alusnäitajate arvutamisel kasutada vähemalt ühe aasta andmeid.
Eesmärgid |
Eesmärkidega seotud alusnäitajad |
|
Näitaja |
Määratlus (ja mõõtmine) |
|
Üldised eesmärgid |
||
Konkurentsivõime parandamine |
Turustatud toodangu koguväärtus |
Tootjaorganisatsiooni / tootjaorganisatsioonide liitude turustatud toodangu koguväärtus (eurodes) |
Tootjaorganisatsioonide liikmelisuse atraktiivsemaks muutmine |
Asjaomaste tootjaorganisatsioonide ja tootjaorganisatsioonide liitude tegevliikmeks olevate puu- ja köögiviljatootjate arv |
Asjaomaste tootjaorganisatsioonide ja tootjaorganisatsioonide liitude tegevliikmeks (15) olevate puu- ja köögiviljatootjate arv |
Asjaomaste tootjaorganisatsioonide ja tootjaorganisatsioonide liitude liikmete puu- ja köögiviljatootmiseks kasutatava maa kogupindala |
Tootjaorganisatsioonide ja tootjaorganisatsioonide liitude liikmete puu- ja köögiviljatootmiseks kasutatava maa kogupindala (ha) |
|
Keskkonna säilitamine ja kaitse |
Ei leitud |
|
Konkreetsed eesmärgid |
||
Tarnete kontsentreerimise tõhustamine |
Turustatud toodangu kogumaht |
Tootjaorganisatsioonide ja tootjaorganisatsioonide liitude turustatud toodangu kogumaht (tonnides) |
Liikmete toodetud toodete turuleviimise edendamine |
||
Selle tagamine, et tootmine kohandatakse kvaliteedi- ja kvantiteedinõuetele vastavaks |
Konkreetse „kvaliteedikava” (16) nõuetele vastava turustatud toodangu maht asjaomaste „kvaliteedikavade” põhiliikide kaupa (tonnides) |
|
Tootmiskulude optimeerimine |
Ei leitud |
|
Toodete kaubandusliku väärtuse tõstmine |
Turustatud toodangu keskmine ühikuväärtus |
Turustatud toodangu koguväärtus / turustatud toodangu kogumaht (eurot/kg) |
Tootjahindade stabiliseerimine |
Ei leitud |
|
Teadmiste suurendamine ja inimpotentsiaali parandamine |
Koolitusüritustel osalenud inimeste arv |
Viimase kolme aasta jooksul koolitusürituse või koolitusprogrammi läbinud inimeste hulk (arv) |
|
Nõustamisteenust kasutavate ettevõtete arv |
Nõustamisteenust kasutavate ettevõtete, tootjaorganisatsioonide ja tootjaorganisatsioonide liitude arv (arv) |
Tehnilise ja majandusliku tulemuslikkuse arendamine ja uuenduste toetamine |
Ei leitud |
|
Keskkonnavaldkonnaga seotud konkreetsed eesmärgid |
||
Mullakaitse tõhustamine |
Mullaerosiooniohus olev maa ja erosioonivastased meetmed |
Puu- ja köögiviljatootmiseks kasutatava mullaerosiooniohus oleva maa (17) pindala, kus rakendatakse erosioonivastaseid meetmeid (ha) |
Vee kvaliteedi säilitamise või tõstmise tõhustamine |
Ala, kus väetiste kasutamist vähendatakse / paremini hallatakse |
Puu- ja köögiviljatootmiseks kasutatav maa, kus tuleb väetiste kasutamist vähendada või paremini hallata (ha) |
Veevarude säästva kasutamise tõhustamine |
Ala, kus kohaldatakse vee säästmise meetmeid |
Puu- ja köögiviljatootmiseks kasutatav maa, kus kohaldatakse vee säästmise meetmeid (ha) |
Elupaikade ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse tõhustamine |
Mahepõllumajanduslik tootmine |
Mahepõllumajanduslikuks puu- ja/või köögiviljatootmiseks kasutatav maa (ha) |
Integreeritud tootmine |
Integreeritud puu- ja/või köögiviljatootmiseks kasutatav maa (ha) |
|
Elupaikade ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse tõhustamise muud tegevused |
Ala, kus viiakse läbi muid tegevusi elupaikade ja elurikkuse kaitseks (ha) |
|
Maastikukaitse tõhustamine |
Ei leitud |
|
Kliimamuutuste leevendamise tõhustamine – tootmine |
Kasvuhoonete kütmine – energiatõhusus |
Kasvuhoonete kütmiseks kasutatava energia hinnanguline tarbimine aastas energiaallika tüübi kaupa (tonni/liitrit/m3/kWh ühe tonni turustatud toodangu kohta) |
Kliimamuutuse leevendamise tõhustamine – vedu Õhu kvaliteedi säilitamise või tõstmise tõhustamine – vedu |
Vedu – energiatõhusus |
Kasvuhoonete kütmiseks kasutatava energia hinnanguline tarbimine aastas sisetranspordi eesmärgil (18) (liitrit/m3/kWh ühe tonni turustatud toodangu kohta) |
Tekkivate jäätmete mahu vähendamine |
Ei leitud |
|
|
(1) Täidetakse ainult selle aasta kohta, mil investeering tehakse.
(2) Üks müügiedenduskampaania päev on üks tegevus.
(3) Ainult tegevuste puhul, mis on seotud liikmeks olevate ettevõtete maa-alal toimuva eksperimentaaltootmisega.
(4) Ainult tegevuste puhul, mis on seotud liikmeks olevate ettevõtete ja/või tootjaorganisatsiooni maa-alal toimuva eksperimentaaltootmisega.
(5) Sõltumata nõustamise allikast (st kas nõuandeid pakutakse tootjaorganisatsiooni väljatöötatud nõuandeteenistuse kaudu või väljastpoolt) ja nõustamisel käsitletud konkreetsetest küsimustest.
(6) Sama toote turult kõrvaldamine aasta erinevatel perioodidel ja erinevate toodete kõrvaldamine on erinevad tegevused. Konkreetse toote iga turult kõrvaldamine on üks tegevus.
(7) Saagi toorelt koristamine ja koristamata jätmine on erinevad tegevused. Sama toote saagi toorelt koristamine ja koristamata jätmine on üks tegevus sõltumata selleks kulunud päevade arvust, selles osalevate ettevõtete arvust ja asjaomaste maatükkide või hektarite arvust.
(8) Eri investeerimisfondide moodustamisega seotud tegevused on erinevad tegevused.
(9) Sealhulgas vähetootlikud investeeringud, mis on seotud muude keskkonnaalaste tegevuste raames võetud kohustuste täitmisega.
(10) Sealhulgas muud põhivara soetamise viisid, mis on seotud muude keskkonnaalaste tegevuste raames võetud kohustuste täitmisega.
(11) „Kvaliteedinõuetega” on siinkohal ette nähtud hulk tootmismeetoditega seotud üksikasjalikke kohustusi a) mille järgimist kontrollib sõltumatu kontrolliasutus, ja b) millega tagatakse lõpptoote kvaliteet, mis i) riiklike-, taime- või keskkonnanormide puhul ületab oluliselt tavapäraseid kaubandusstandardeid ja ii) vastab olemasolevatele või prognoositavatele turuvõimalustele. On tehtud ettepanek, et „kvaliteedikavaga” oleks hõlmatud: a) sertifitseeritud mahepõllumajanduslik tootmine; b) kaitstud geograafilised tähised ja kaitstud päritolunimetused, c) sertifitseeritud integreeritud tootmine, d) eraviisilised sertifitseeritud tootekvaliteedi kavad.
(12) Sealhulgas vähetootlikud investeeringud, mis on seotud muude keskkonnaalaste tegevuste raames võetud kohustuste täitmisega.
(13) Sealhulgas muud põhivara soetamise viisid, mis on seotud muude keskkonnaalaste tegevuste raames võetud kohustuste täitmisega.
(14) Tegevliikmed on need liikmed, kes tarnivad tooteid tootjaorganisatsioonidele ja tootjaorganisatsioonide liitudele.
(15) Tegevliikmed on need liikmed, kes tarnivad tooteid tootjaorganisatsioonidele ja tootjaorganisatsioonide liitudele.
(16) „Kvaliteedinõuetega” on siinkohal ette nähtud hulk tootmismeetoditega seotud üksikasjalikke kohustusi a) mille järgimist kontrollib sõltumatu kontrolliasutus, ja b) millega tagatakse lõpptoote kvaliteet, mis i) riiklike-, taime- või keskkonnanormide puhul ületab oluliselt tavapäraseid kaubandusstandardeid ja ii) vastab olemasolevatele või prognoositavatele turuvõimalustele. Kvaliteedikavade peamised liigid hõlmavad järgmist: a) sertifitseeritud mahepõllumajanduslik tootmine; b) kaitstud geograafilised tähised ja kaitstud päritolunimetused, c) sertifitseeritud integreeritud tootmine, d) eraviisilised sertifitseeritud tootekvaliteedi kavad.
(17) „Pinnaerosiooni ohus” on mis tahes veerjas maalapp, mille kalle on suurem kui 10 % ja mille suhtes kas on või ei ole võetud erosioonivastaseid meetmeid (nt muldkate, külvikord jne). Kui asjaomane teave on kättesaadav, võib liikmesriik selle asemel kasutada järgmist määratlust: „Pinnaerosiooni ohus” viitab mis tahes maalapile, mille hinnanguline pinnase kadu on suurem pinnase tekkimise loomulikust määrast ja mille suhtes kas on või ei ole võetud erosioonivastaseid meetmeid (nt muldkate, külvikord jne).
(18) Sisetransport tähendab toodangu transportimist liikmeks olevatest ettevõtetest tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liitu.
IX LISA
ARTIKLI 60 LÕIKES 1 OSUTATUD RAKENDUSKAVADE TINGIMUSTELE MITTEVASTAVATE TOIMINGUTE JA KULUDE LOETELU
1. |
Üldised tootmiskulud, eelkõige: taimekaitsetoodetega, sealhulgas integreeritud tõrjeainete, väetiste ja muude lisanditega seotud kulud; pakkimis-, säilitus- ja pakendamiskulud, ka uute protsesside raames, pakendikulud; kogumis- või veokulud (sise- või välisvedu); tegevuskulud (eelkõige elekter, kütus ja tehniline hooldus), välja arvatud:
Erikulud on lisakulud, mis arvutatakse tavakulude ja tegelikult kantud kulude vahena. Iga osutatud abikõlblike erikulude liigi jaoks võivad liikmesriigid võrreldes tavakuludega tekkivate lisakulude arvutamiseks kinnitada nõuetekohaselt põhjendatud standardsed kindlad summad. |
2. |
Haldus- ja personalikulud, v.a rakendusfondide ja rakenduskavade rakendamisega seotud kulud, sealhulgas:
|
3. |
Kriisiennetuse ja -juhtimise välised tulu- või hinnalisad. |
4. |
Muud kindlustuskulud kui III jaotise III peatüki 6. jaos osutatud saagikindlustusmeetmed. |
5. |
Enne rakenduskava algust teostatud muudeks kui artikli 48 lõikes 3, artikli 49 lõikes 3 ja artiklis 74 osutatud toiminguteks võetud laenude tagasimaksed. |
6. |
Hoonestamata maa ost, mille maksumus ületab 10 % kogu asjaomase toimingu toetuskõlblikest kuludest, v.a juhul, kui ost on vajalik rakenduskavas sisalduva investeeringu tegemiseks; nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võib keskkonnakaitsemeetmete korral määrata kõrgema protsendimäära. |
7. |
Kohtumiste ja koolitusprogrammide kulud, v.a sellised kulud, mis on seotud rakenduskavaga, sealhulgas osalejate päevarahad ning transpordi- ja elamiskulud (vajaduse korral ühtse määra alusel). |
8. |
Tootjaorganisatsiooni liikmete poolt väljaspool ELi toodetud kogustega seotud toimingud või kulud. |
9. |
Toimingud, mis võivad kahjustada konkurentsi tootjaorganisatsiooni muus majandustegevuses. |
10. |
Kasutatud seadmed, mille ostmiseks on eelneva seitsme aasta jooksul kasutatud ELi või riigi toetust. |
11. |
Investeeringud transpordivahenditesse, mida tootjaorganisatsioon kasutab turustamisel või jaotamisel, välja arvatud
|
12. |
Üürimine, v.a juhtudel, kui see on liikmesriigi nõuete kohaselt majanduslikult põhjendatud ostmise alternatiiv. |
13. |
Üüritud kaupade kasutamisel tekkinud kulud. |
14. |
Liisingulepingutega seotud väljaminekud (maksud, intressid, kindlustuskulud jne) ja kasutuskulud, välja arvatud:
|
15. |
Üksikute või geograafilisi viiteid sisaldavate kaubamärkide edendamine, välja arvatud
Geograafilised nimed on lubatud üksnes:
Üldise müügi edendamise ja kvaliteedimärkide edendamisega seotud müügiedendamise materjalidel peab olema Euroopa Liidu embleem (üksnes visuaalse meedia puhul) ning järgmine tekst: „Euroopa Liidu abiga rahastatud kampaania”. Tootjaorganisatsioonid, tootjaorganisatsioonide liidud ja artikli 50 lõikes 9 osutatud tütarettevõtted ei kasuta oma margitoodete/kaubamärkide edendamisel Euroopa Liidu embleemi. |
16. |
Käesolevas loetelus abikõlbmatuna nimetatud toimingute või kuludega seotud alltöövõtu- või allhankelepingud. |
17. |
Käibemaks, v.a tagastamatu käibemaks, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 71 lõike 3 punktis a. |
18. |
Mis tahes piirkondlikud maksud või fiskaalsed lõivud. |
19. |
Laenuintress, v.a juhul, kui toetust on antud muus vormis kui tagastamatu otsetoetus. |
20. |
Kinnisvara ost, mille soetamiseks on eelneva kümne aasta jooksul kasutatud ELi või riigi toetust. |
21. |
Investeeringud ettevõtete aktsiatesse, kui investeeringu puhul on tegemist finantsinvesteeringuga, välja arvatud investeeringud, mis aitavad vahetult kaasa rakenduskava eesmärkide saavutamisele. |
22. |
Muude isikute kui tootjaorganisatsiooni või selle liikmete ja tootjaorganisatsioonide liitude või nende tootjaliikmete või tütarettevõtjate kantud kulud artikli 50 lõikes 9 osutatud olukorras. |
23. |
Investeeringud või sarnast liiki tegevused, mida ei viida läbi tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu või nende tootjaliikmete või tütarettevõtte ettevõtetes ja/või tööruumides artikli 50 lõikes 9 osutatud olukorras. |
24. |
Tootjaorganisatsiooni võetud allhankega seotud meetmed väljaspool Euroopa Liitu. |
X LISA
ARTIKLI 76 LÕIKES 2 OSUTATUD TOODETE TURULT KÕRVALDAMISE SUHTES KOHALDATAVAD MIINIMUMNÕUDED
1. |
Tooted peavad olema:
|
2. |
Tooted peavad olema vastavalt liigile piisavalt arenenud ja piisavalt küpsed. |
3. |
Tooted peavad olema sordile ja/või kaubanduslikule tüübile vastavate omadustega. |
XI LISA
ARTIKLI 79 LÕIKES 1 OSUTATUD TURULT KÕRVALDAMISE TOETUSE MAKSIMUMSUMMAD
Toode |
Maksimumtoetus (EUR/100 kg) |
Lillkapsad |
10,52 |
Tomatid |
7,25 |
Õunad |
13,22 |
Viinamarjad |
12,03 |
Aprikoosid |
21,26 |
Nektariinid |
19,56 |
Virsikud |
16,49 |
Pirnid |
12,59 |
Baklažaanid |
5,96 |
Melonid |
6,00 |
Arbuusid |
6,00 |
Apelsinid |
21,00 |
Mandariinid |
19,50 |
Klementiinid |
19,50 |
Satsumad |
19,50 |
Sidrunid |
19,50 |
XII LISA
ARTIKLI 81 LÕIKES 1 OSUTATUD TASUTA JAGAMISEGA KAASNEVAD VEOKULUD
Vahemaa turult kõrvaldamise koha ja tarnimiskoha vahel |
Veokulud (eurot/tonn) (1) |
Alla 25 km |
18,2 |
25 kuni 200 km |
41,4 |
200 kuni 350 km |
54,3 |
350 kuni 500 km |
72,6 |
500 kuni 750 km |
95,3 |
750 km ja rohkem |
108,3 |
(1) Külmveolisa: 8,5 eurot/tonn.
XIII LISA
A OSA
ARTKLI 82 LÕIKES 1 OSUTATUD SORTIMIS-JA PAKKIMISKULUD
Toode |
Sortimis-ja pakkimiskulud (eurot/tonn) |
Õunad |
187,7 |
Pirnid |
159,6 |
Apelsinid |
240,8 |
Klementiinid |
296,6 |
Virsikud |
175,1 |
Nektariinid |
205,8 |
Arbuusid |
167,0 |
Lillkapsad |
169,1 |
Muud tooted |
201,1 |
B OSA
MÄRGE, MIS TULEB KANDA ARTIKLI 82 LÕIKES 2 OSUTATUD TOODETELE
— |
Продукт, предназначен за безплатна дистрибуция (Регламент за изпълнение (ЕC) № ) |
— |
Producto destinado a su distribución gratuita [Reglamento de ejecución (UE) no ] |
— |
Produkt určený k bezplatné distribuci [prováděcí nařízení (EU) č. ] |
— |
Produkt til gratis uddeling (gennemførelsesforordning (EU) nr. ) |
— |
Zur kostenlosen Verteilung bestimmtes Erzeugnis (Durchführungsverordnung (EU) Nr. ) |
— |
Tasuta jagamiseks mõeldud tooted [rakendusmäärus (EL) nr ] |
— |
Προϊόν προοριζόμενο για δωρεάν διανομή [εκτελεστικός κανονισμός (ΕE) αριθ. ] |
— |
Product for free distribution (Implementing Regulation (EU) No ) |
— |
Produit destiné à la distribution gratuite [règlement d’exécution (UE) no ] |
— |
Prodotto destinato alla distribuzione gratuita [regolamento di esecuzione (UE) n. ] |
— |
Produkts paredzēts bezmaksas izplatīšanai [Īstenošanas regula (ES) Nr. ] |
— |
Nemokamai platinamas produktas [Igyvendinimo reglamentas (ES) Nr. ] |
— |
Ingyenes szétosztásra szánt termék (/EU végrehajtási rendelet) |
— |
Prodott destinat għad-distribuzzjoni bla ħlas [Regolament ta’ implimentazzjoni (UE) nru. ] |
— |
Voor gratis uitreiking bestemd product (Uitvoeringserordeningverordening (EU) nr. ) |
— |
Produkt przeznaczony do bezpłatnej dystrybucji [Rozporządzenie wykonawcze (UE) nr ] |
— |
Produto destinado a distribuição gratuita [Regulamento de execução (UE) n.o ] |
— |
Produs destinat distribuirii gratuite [Regulamentul de punere în aplicare (UE) nr. ] |
— |
Výrobok určený na bezplatnú distribúciu [vykonávacie nariadenie (EÚ) č. ] |
— |
Proizvod, namenjen za prosto razdelitev [Izvedbena uredba (EU) št. ] |
— |
Ilmaisjakeluun tarkoitettu tuote (täytäntöönpanoasetus (EU) N:o ) |
— |
Produkt för gratisutdelning (genomförandeförordning (EU) nr ) |
XIV LISA
Artikli 97 punktis b osutatud teave, mis tuleb liikmesriikide aastaaruandesse lisada
Kogu esitatud teave peab käima aruandeaasta kohta. See peab sisaldama teavet kulutuste kohta, mis tehti pärast aruandeaasta lõppu. Samuti peab see sisaldama teavet aruandeaasta kohta käivate kontrollide ja sanktsioonide kohta, sealhulgas pärast kõnealust aastat tehtud kontrollide ja kohaldatud sanktsioonide kohta. Teave (mis aasta jooksul muutub) peab kehtima aruandeaasta 31. detsembri seisuga.
A OSA — TEAVE TURUKORRALDUSE JAOKS
1. Haldusalane teave
a) |
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 I jaotise IV peatüki IVa jao ja II osa II jaotise II peatüki IA jao rakendamiseks vastu võetud riiklikud õigusaktid, sealhulgas aruandeaastal rakendatavate rakenduskavade suhtes kohaldatav säästvate rakenduskavade riiklik strateegia. |
b) |
Liikmesriikide teabevahetuse kontaktpunktid. |
c) |
Teave tootjaorganisatsioonide ja tootjaorganisatsioonide liitude ning tootjarühmade kohta:
|
d) |
Teave tootmisharudevaheliste organisatsioonide kohta:
|
2. Teave asjaomaste kulude kohta
a) |
Tootjaorganisatsioonid. Finantsandmed toetusesaaja kohta (tootjaorganisatsioonid ja tootjaorganisatsioonide liidud):
|
b) |
Tootjarühmad. Finantsandmed toetusesaaja kohta:
|
3. Teave riikliku strateegia rakendamise kohta:
— |
iga rakenduskava rakendamisel saavutatud edusammude kokkuvõtlik kirjeldus, jaotatuna artikli 19 lõike 1 punktis g osutatud meetmeliikide vahel. Kirjeldus peab põhinema finantsnäitajatel ning ühistel tootlus- ja tulemusnäitajatel ning võtma kokku rakenduskavadega seotud tootjaorganisatsioonide edastatud iga-aastastes arenguaruannetes esitatud teabe; |
— |
kui liikmesriik kohaldab määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 182 lõiget 6, tuleb asjaomast riigiabi kirjeldada; |
— |
kokkuvõte tootjaorganisatsioonide edastatud rakenduskavade vahehindamiste tulemuste kohta, sealhulgas vajaduse korral selliste keskkonnaalaste tegevuste tulemuste kvalitatiivne ja nende mõju hindamine, mille eesmärk on pinnase erosiooni takistamine, taimekaitsevahendite kasutamise vähendamine ja/või parem haldamine, elupaikade kaitsmine, bioloogiline mitmekesisus või maastikukaitse; |
— |
kokkuvõte riikliku strateegia rakendamisel ja haldamisel tekkinud põhiprobleemidest ning kõikidest võetud meetmetest, sh vajaduse korral märge selle kohta, kas riiklikku strateegiat on ajakohastatud ja ajakohastamise põhjus. Koopia ajakohastatud strateegia kohta tuleb lisada aastaaruandele; |
— |
artikli 110 lõike 1 teise lõigu kohaselt tehtud analüüside kokkuvõte. |
2012. aastal peab aastaaruanne hõlmama ka artikli 127 lõike 4 teises lõigus osutatud hindamisaruannet 2012. aasta kohta.
4. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 203a lõikes 6 osutatud üleminekukorra võimalust kasutavate liikmesriikide kohta heakskiidetud esmatöötlejate ja kokkuostjate nimekiri, jaotatuna toodete kaupa.
B OSA — TEAVE RAAMATUPIDAMISARVESTUSE KONTROLLIMISE JA HEAKSKIITMISE JAOKS
5. Teave kontrollide ja sanktsioonide kohta
— |
liikmesriigi tehtud kontrollid: kontrollitud asutuste üksikasjad ja kontrollimiste kuupäevad; |
— |
kontrollimäärad; |
— |
kontrollide tulemused; |
— |
kohaldatud sanktsioonid. |
XV LISA
A OSA
Artikli 98 lõikes 1 osutatud hinna edastamine
Toode |
Tüüp/sort |
Esitusviis/suurus |
Tüüpilised turud |
Tomatid |
Ümmargune |
Suurus 57–100 mm, lahtiselt ligikaudu 5–6 kg pakendites |
Flanders (BE) Athens (EL) Thessaloniki (EL) Almeria (ES) Granada (ES) Tenerife (ES) Murcia (ES) Rhône-Méditerranée (FR) Bretagne (FR) Budapest (HU) Lecce (IT) Vittoria (IT) Westland (NL) Kalisko-pleszewski (PL) Algarve (PT) Galați (RO) |
Kobartomat |
Lahtiselt ligikaudu 3–6 kg pakendites |
||
Kirsstomat |
Ligikaudu 250–500 g alused |
||
|
|
||
Aprikoosid |
Kõik tüübid ja sordid |
Suurus 45–50 mm Ligikaudu 6–10 kg alused või pakendid |
Sofia (BG) Ateena (EL) Thessaloníki (EL) Murcia (ES) Valencia (ES) Rhône-Méditerranée (FR) Budapest (HU) Napoli (IT) Bologna (IT) |
Nektariinid |
Valge viljalihaga |
Suurus A/B Ligikaudu 6–10 kg alused või pakendid |
Ateena (EL) Thessaloníki (EL) Lleida (ES) Zaragoza (ES) Rhône-Méditerranée (FR) Ravenna (IT) Forli (IT) Metaponoto (IT) |
Kollase viljalihaga |
Suurus A/B Ligikaudu 6–10 kg alused või pakendid |
||
Virsikud |
Valge viljalihaga |
Suurus A/B Ligikaudu 6–10 kg alused või pakendid |
Ateena (EL) Thessaloníki (EL) Lleida (ES) Murcia (ES) Huesca (ES) Rhône-Méditerranée (FR) Budapest (HU) Caserta (IT) Forli (IT) Cova da Beira (PT) |
Kollase viljalihaga |
Suurus A/B Ligikaudu 6–10 kg alused või pakendid |
||
Lauaviinamarjad |
Muscatel |
1 kg alused või pakendid |
Ateena (EL) Thessaloníki (EL) Alicante (ES) Murcia (ES) Rhône-Méditerranée (FR) Edelapiirkond (FR) Budapest (HU) Bari (IT) Taranto (IT) Catania (IT) Algarve (PT) |
Chasselas |
|||
Alphonse Lavallée |
|||
Italia |
|||
Black magic |
|||
Red Globe |
|||
Victoria |
|||
Seemneteta (Sugarone/Thomson) |
|||
Pirnid |
Blanquilla |
Suurus 55/60, ligikaudu 5–10 kg pakendid |
Flandria (BE) Ateena (EL) Thessaloníki (EL) Lleida (ES) Zaragoza (ES) Val de Loire — keskus (FR) Budapest (HU) Ferrara (IT) Modena (IT) Geldermalsen (NL) Grójecko-warecki (PL) Oeste (PT) |
Conference |
Suurus 60/65+, ligikaudu 5–10 kg pakendid |
||
Williams |
Suurus 65+/75+, ligikaudu 5–10 kg pakendid |
||
Rocha |
|||
Abbé Fétel |
Suurus 70/75, ligikaudu 5–10 kg pakendid |
||
Kaiser |
|||
Doyenné du Comice |
Suurus 75/90, ligikaudu 5–10 kg pakendid |
||
Õunad |
Golden delicious |
Suurus 70/80, ligikaudu 5–20 kg pakendid |
Gleisdorf (AT) Flandria (BE) Praha (CZ) Niedersachsen (DE) Ateena (EL) Thessaloníki (EL) Lleida (ES) Rhône-Méditerranée (FR) Val de Loire — keskus (FR) |
Braeburn |
|||
Jonagold (või Jonagored) |
|||
Idared |
|||
Fuji |
|||
Shampion |
|||
Granny smith |
|||
Red delicious ja muud punased sordid |
|||
Boskoop |
|||
Gala |
Suurus 65/70, ligikaudu 5–20 kg pakendid |
Edelapiirkond (FR) Budapest (HU) Trento (IT) Bolzano (IT) Geldermalsen (NL) Grójecko-warecki (PL) Lubelsko-sandomierski (PL) Oeste (PT) Mureș (RO) |
|
Elstar |
|||
Cox orange |
|||
Satsumad |
Kõik sordid |
Suurus 1-X–2, ligikaudu 10–20 kg pakendid |
Valencia (ES) |
Sidrunid |
Kõik sordid |
Suurus 3–4, ligikaudu 10 kg pakendid |
Ateena (EL) Thessaloníki (EL) Alicante (ES) Murcia (ES) Catania (IT) Siracusa (IT) |
Klementiinid |
Kõik sordid |
Suurus 1-X–3, ligikaudu 5-15 kg pakendid |
Ateena (EL) Thessaloníki (EL) Castellon (ES) Valencia (ES) Corigliano (IT) Catania (IT) |
Mandariinid |
Kõik sordid |
Suurus 1–2, pakendid ligikaudu 8–10 kg |
Ateena (EL) Thessaloníki (EL) Castellon (ES) Valencia (ES) Palermo (IT) Siracusa (IT) Algarve (PT) |
Apelsinid |
Salustiana |
Suurus 6–9, ligikaudu 10–20 kg pakendid |
Ateena (EL) Thessaloníki (EL) Alicante (ES) Valencia (ES) Sevilla (ES) Catania (IT) Siracusa (IT) Algarve (PT) |
Navelinas |
|||
Navelate |
|||
Lanelate |
|||
Valencia late |
|||
Tarocco |
|||
Navel |
|||
Kabatšokid |
Kõik sordid |
Suurus 14–21, lahtiselt pakendis |
Ateena (EL) Thessaloníki (EL) Almeria (ES) Rhône-Méditerranée (FR) Bari (IT) Latina (IT) Barendrecht (NL) |
Kirsid |
Kõik magusad sordid |
Suurus 22 ja rohkem, lahtiselt pakendis |
Sofia (BG) Praha (CZ) Rheinland-Pfalz (DE) Ateena (EL) Thessaloníki (EL) Zaragoza (ES) Rhône-Méditerranée (FR) Budapest (HU) Bari (IT) Grójecko-warecki (PL) Cova da Beira (PT) Iași (RO) |
Kurgid |
Siledad sordid |
Suurus 350–500 g, pakendatud |
Sofia (BG) Ateena (EL) Thessaloníki (EL) Almeria (ES) Val de Loire — keskus (FR) Budapest (HU) Bari (IT) Vittoria (IT) Barendrecht (NL) Kalisko-pleszewski (PL) |
Küüslauk |
Valged |
Suurus 50–80 mm, ligikaudu 2–5 kg pakendid |
Ateena (EL) Thessaloníki (EL) Cuenca (ES) Cordoba (ES) Edelapiirkond (FR) Budapest (HU) Rovigo (IT) |
Lillad |
|||
Ploomid |
Greengage |
Suurus vähemalt 35 mm |
Sofia (BG) Baden-Würtemberg (DE) Murcia (ES) Edelapiirkond (FR) Budapest (HU) Modena (IT) Grójecko-warecki (PL) Argeș (RO) Caraș-Severin (RO) |
Euroopa ploomid (President, Stanley, Cacanska jm) |
Suurus vähemalt 35 mm |
||
Santa Rosa |
Suurus vähemalt 40 mm |
||
Jaapani ploomid (Golden Japan jm) |
Suurus vähemalt 40 mm |
||
Paprika |
Roheline kandiline |
Suurus vähemalt 70 mm |
Sofia (BG) Ateena (EL) Thessaloníki (EL) Almeria (ES) Murcia (ES) Budapest (HU) Brindisi (IT) Vittoria (IT) Westland (NL) Oeste (PT) |
Värviline kandiline (punane, kollane jm) |
|||
Valge |
Suurus vähemalt 50 mm |
||
Roheline piklik |
Suurus vähemalt 40 mm |
||
Salat |
Jääsalat |
Vähemalt 400 g, pakendis 8–12 tükki |
Nordrhein-Westfalen (DE) Ateena (EL) Thessaloníki (EL) Almeria (ES) Murcia (ES) Rhône-Méditerranée (FR) Bari (IT) Grubbenvorst (NL) Oeste (PT) London (UK) |
Muud peasalati sordid (sh Batavia) |
Vähemalt 400 g, pakendis 8–12 tükki |
||
Maasikad |
Kõik sordid |
Pakendid 250/500 g |
Flandria (BE) Nordrhein-Westfalen (DE) Huelva (ES) Edelapiirkond (FR) Salerno (IT) Barendrecht (NL) Płocki (PL) Algarve (PT) London (UK) |
Kultuurseened |
Kinnise kübaraga |
Keskmine suurus (30–65 mm) |
La Rioja (ES) Val de Loire — keskus (FR) Dublin (IE) Budapest (HU) Barendrecht (NL) Poznański (PL) London (UK) |
Kiivid |
Hayward |
Suurus 105–125 g, ligikaudu 3–10 kg pakendid |
Ateena (EL) Edelapiirkond (FR) Latina (IT) Cuneo (IT) Verona (IT) Grande Porto (PT) |
B OSA
Artikli 98 lõikes 3 osutatud puu- ja köögiviljade ning muude toodete loetelu
— |
lillkapsad |
— |
spargel |
— |
baklažaan |
— |
avokaadod |
— |
porgandid |
— |
sibul |
— |
oad |
— |
porrulauk |
— |
arbuusid |
— |
melon |
— |
sarapuupähklid |
— |
hapukirsid |
— |
kapsas |
— |
kartul |
XVI LISA
IV JAOTISE I PEATÜKI 1. JAOS SÄTESTATUD PIIRIL KEHTIVA HINNA SÜSTEEM
Olenemata kaupade kombineeritud nomenklatuuri tõlgenduseeskirjadest, on toote kirjelduse sõnastus vaid soovituslik. Käesoleva lisa kohaldamisel määratakse IV jaotise I peatüki 1. jaoga ettenähtud korra reguleerimisala kindlaks käesoleva määruse viimase muudatuse vastuvõtmise ajal kehtivate CN-koodide reguleerimisala kohaselt. Kui CN-koodi ees on liide ex, määratakse täiendavate tollimaksude reguleerimisala kindlaks CN-koodide reguleerimisala ja toodete kirjelduste reguleerimisala ning vastava kohaldamisaja alusel.
A OSA
CN-kood |
Kirjeldus |
Kohaldamisaeg |
ex 0702 00 00 |
Tomatid |
1. jaanuar – 31. detsember |
ex 0707 00 05 |
Kurgid (1) |
1. jaanuar – 31. detsember |
ex 0709 90 80 |
Artišokid |
1. november – 30. juuni |
0709 90 70 |
Kabatšokid |
1. jaanuar – 31. detsember |
ex 0805 10 20 |
Magusad apelsinid, värsked |
1. detsember – 31. mai |
ex 0805 20 10 |
Klementiinid |
1. november – veebruari lõpp |
ex 0805 20 30 ex 0805 20 50 ex 0805 20 70 ex 0805 20 90 |
Mandariinid (k.a tangeriinid ja satsumad); vilkingid jms tsitrushübriidid |
1. november – veebruari lõpp |
ex 0805 50 10 |
Sidrunid (Citrus limon, Citrus limonum) |
1. juuni – 31. mai |
ex 0806 10 10 |
Lauaviinamarjad |
21. juuli – 20. november |
ex 0808 10 80 |
Õunad |
1. juuli – 30. juuni |
ex 0808 20 50 |
Pirnid |
1. juuli – 30. aprill |
ex 0809 10 00 |
Aprikoosid |
1. juuni – 31. juuli |
ex 0809 20 95 |
Kirsid, välja arvatud hapukirsid |
21. mai – 10. august |
ex 0809 30 10 ex 0809 30 90 |
Virsikud, k.a nektariinid |
11. juuni – 30. september |
ex 0809 40 05 |
Ploomid |
11. juuni – 30. september |
B OSA
CN-kood |
Kirjeldus |
Kohaldamisaeg |
ex 0707 00 05 |
Töötlemiseks ettenähtud kurgid |
1. mai – 31. oktoober |
ex 0809 20 05 |
Hapukirsid (Prunus cerasus) |
21. mai – 10. august |
(1) Muud kui käesoleva lisa B osas osutatud kurgid.
XVII LISA
ARTIKLIS 135 OSUTATUD TÜÜPILISED TURUD
Liikmesriik/liikmesriigid |
Tüüpilised turud |
Belgia ja Luksemburg |
Brüssel |
Bulgaaria |
Sofia |
Tšehhi Vabariik |
Praha |
Taani |
Kopenhaagen |
Saksamaa |
Hamburg, München, Frankfurt, Köln, Berliin |
Eesti |
Tallinn |
Iirimaa |
Dublin |
Kreeka |
Ateena, Thessaloníki |
Hispaania |
Madrid, Barcelona, Sevilla, Bilbao, Zaragoza, Valencia |
Prantsusmaa |
Pariis-Rungis, Marseille, Rouen, Dieppe, Perpignan, Nantes, Bordeaux, Lyon, Toulouse |
Itaalia |
Milano |
Küpros |
Nicosia |
Läti |
Riia |
Leedu |
Vilnius |
Ungari |
Budapest |
Malta |
Attard |
Madalmaad |
Rotterdam |
Austria |
Viin-Inzersdorf |
Poola |
Ozarów Mazowiecki-Bronisze, Poznan |
Portugal |
Lissabon, Porto |
Rumeenia |
Bukarest, Constanța |
Sloveenia |
Ljubljana |
Slovakkia |
Bratislava |
Soome |
Helsingi |
Rootsi |
Helsingborg, Stockholm |
Ühendkuningriik |
London |
XVIII LISA
IV JAOTISE I PEATÜKI 2. JAOS OSUTATUD TÄIENDAV IMPORDITOLLIMAKS
Olenemata kaupade kombineeritud nomenklatuuri tõlgendamise eeskirjadest, on toote kirjelduse sõnastus vaid soovituslik. Käesoleva määruse lisa kohaldamisel määratakse täiendavate tollimaksude kohaldamisala käesoleva määruse vastuvõtmise ajal kehtivate CN-koodide kohaldamisala alusel.
Järjekorranumber |
CN-kood |
Kirjeldus |
Käivitusperiood |
Käivituslävi (tonnides) |
||
78.0015 |
0702 00 00 |
Tomatid |
|
481 625 |
||
78.0020 |
|
44 251 |
||||
78.0065 |
0707 00 05 |
Kurgid |
|
31 289 |
||
78.0075 |
|
26 583 |
||||
78.0085 |
0709 90 80 |
Artišokid |
|
17 258 |
||
78.0100 |
0709 90 70 |
Kabatšokid |
|
57 955 |
||
78.0110 |
0805 10 20 |
Apelsinid |
|
368 535 |
||
78.0120 |
0805 20 10 |
Klementiinid |
|
175 110 |
||
78.0130 |
0805 20 30 0805 20 50 0805 20 70 0805 20 90 |
Mandariinid (k.a tangeriinid ja satsumad); vilkingid ja muud tsitrushübriidid |
|
115 625 |
||
78.0155 |
0805 50 10 |
Sidrunid |
|
346 366 |
||
78.0160 |
|
88 090 |
||||
78.0170 |
0806 10 10 |
Lauaviinamarjad |
|
80 588 |
||
78.0175 |
0808 10 80 |
Õunad |
|
916 384 |
||
78.0180 |
|
95 396 |
||||
78.0220 |
0808 20 50 |
Pirnid |
|
229 646 |
||
78.0235 |
|
35 541 |
||||
78.0250 |
0809 10 00 |
Aprikoosid |
|
5 794 |
||
78.0265 |
0809 20 95 |
Kirsid, välja arvatud hapukirsid |
|
30 783 |
||
78.0270 |
0809 30 |
Virsikud, k.a nektariinid |
|
5 613 |
||
78.0280 |
0809 40 05 |
Ploomid |
|
10 293 |
XIX LISA
ARTIKLIS 149 OSUTATUD VASTAVUSTABEL
Määrus (EÜ) nr 1580/2007 |
Käesolev määrus |
Artikkel 1 |
Artikkel 1 |
Artikkel 2 |
Artikkel 2 |
Artikkel 2a |
Artikkel 3 |
Artikkel 3 |
Artikkel 4 |
Artikkel 4 |
Artikkel 5 |
Artikkel 5 |
Artikkel 6 |
Artikkel 6 |
Artikkel 7 |
Artikkel 7 |
Artikkel 8 |
Artikkel 8 |
Artikkel 9 |
Artikkel 9 |
Artikkel 10 |
Artikkel 10 |
Artikkel 11 |
Artikkel 11 |
Artikkel 12 |
Artikkel 12 |
Artikkel 13 |
Artikkel 12a |
Artikkel 14 |
Artikkel 13 |
Artikkel 15 |
Artikkel 14 |
— |
Artikkel 15 |
Artikkel 16 |
Artikkel 16 |
— |
Artikkel 17 |
— |
Artikkel 18 |
— |
Artikkel 19 |
— |
Artikkel 20 |
Artikkel 17 |
Artikkel 20a |
Artikkel 18 |
Artikkel 21 |
Artikkel 19 |
Artikkel 22 |
Artikkel 20 |
Artikkel 23 |
Artikkel 21 |
Artikkel 24 |
Artikkel 22 |
Artikkel 25 |
Artikkel 23 |
Artikkel 26 |
Artikkel 24 |
Artikkel 27 |
Artikkel 25 |
Artikkel 28 |
Artikkel 26 |
Artikkel 29 |
Artikkel 27 |
Artikkel 30 |
Artikkel 28 |
Artikkel 31 |
Artikkel 29 |
Artikkel 32 |
Artikkel 30 |
Artikkel 33 |
Artikkel 31 |
Artikkel 34 |
Artikkel 33 |
Artikkel 35 |
— |
Artikkel 36 |
Artikkel 34 |
Artikkel 37 |
Artikkel 35 |
Artikkel 38 |
Artikkel 36 |
Artikkel 39 |
Artikkel 37 |
Artikkel 40 |
Artikkel 38 |
Artikkel 41 |
Artikkel 39 |
Artikkel 42 |
Artikkel 40 |
Artikkel 43 |
Artikkel 41 |
Artikkel 44 |
Artikkel 42 |
Artikkel 45 |
Artikkel 43 |
Artikkel 46 |
Artikkel 44 |
Artikkel 47 |
Artikkel 45 |
Artikkel 48 |
Artikkel 46 |
Artikkel 49 |
Artikkel 47 |
Artikkel 50 |
Artikkel 48 |
Artikkel 51 |
Artikkel 49 |
Artikkel 52 |
Artikkel 50 |
Artikkel 53 |
Artikkel 51 |
Artikkel 54 |
Artikkel 52 |
Artikkel 55 |
Artikkel 53 |
Artikkel 56 |
Artikkel 54 |
Artikkel 57 |
Artikkel 55 |
Artikkel 58 |
Artikkel 56 |
Artikkel 59 |
Artikkel 57 |
Artikkel 60 |
Artikkel 58 |
Artikkel 61 |
Artiklid 59–60 |
Artikkel 62 |
Artikkel 61 |
Artikkel 63 |
Artikkel 62 |
Artikkel 64 |
Artikkel 63 |
Artikkel 65 |
Artikkel 64 |
Artikkel 66 |
Artikkel 65 |
Artikkel 67 |
Artikkel 66 |
Artikkel 68 |
Artikkel 67 |
Artikkel 69 |
Artikkel 68 |
Artikkel 70 |
Artikkel 69 |
Artikkel 71 |
Artikkel 70 |
Artikkel 72 |
Artikkel 71 |
Artikkel 73 |
Artikkel 72 |
Artikkel 74 |
Artikkel 73 |
Artikkel 75 |
Artikkel 74 |
Artikkel 76 |
Artikkel 75 |
Artikkel 77 |
Artikkel 76 |
Artikkel 78 |
Artikkel 77 |
Artikkel 79 |
Artikkel 78 |
Artikkel 80 |
Artikkel 79 |
Artikkel 81 |
Artikkel 80 |
Artikkel 82 |
Artikkel 81 |
Artikkel 83 |
Artikkel 82 |
Artikkel 84 |
Artikkel 83 |
Artikkel 85 |
Artikkel 84 |
Artikkel 86 |
Artikkel 85 |
Artikkel 87 |
Artikkel 86 |
Artikkel 88 |
Artikkel 87 |
Artikkel 89 |
Artikkel 88 |
Artikkel 90 |
Artikkel 89 |
Artikkel 91 |
Artikkel 90 |
Artikkel 92 |
— |
Artikkel 93 |
Artikkel 91 |
Artikkel 94 |
Artikkel 92 |
Artikkel 94a |
Artikkel 93 |
Artikkel 95 |
Artikkel 94 |
Artikkel 96 |
Artikkel 95 lõige 4 |
Artikkel 97 |
Artikkel 95 |
Artikkel 98 |
Artikkel 96 |
Artikkel 99 |
Artikkel 97 |
Artikkel 100 |
Artikkel 99 |
Artikkel 101 |
Artikkel 100 |
Artikkel 102 |
Artikkel 101 |
Artikkel 103 |
Artikkel 102 |
Artikkel 104 |
Artikkel 103 |
Artikkel 105 |
Artikkel 104 |
Artikkel 106 |
Artikkel 105 lõige 1 |
Artikkel 107 |
Artikli 105 lõiked 2 ja 3 |
Artikkel 108 |
Artikkel 106 |
Artikkel 109 |
Artikkel 107 |
Artikkel 110 |
Artikkel 108 |
Artikkel 111 |
Artikkel 109 |
Artikkel 112 |
Artikkel 110 |
Artikkel 113 |
Artikkel 111 |
Artikkel 114 |
Artikkel 112 |
Artikkel 115 |
Artikkel 113 |
Artikkel 116 |
Artikkel 114 |
Artikkel 117 |
Artikkel 115 |
Artikkel 118 |
Artikkel 116 |
Artikkel 119 |
Artikkel 117 |
Artikkel 120 |
Artikkel 118 |
Artikkel 121 |
Artikkel 119 |
Artikkel 122 |
Artikkel 120 |
Artikkel 123 |
Artikkel 121 |
Artikkel 124 |
Artikkel 122 |
Artikkel 125 |
Artikkel 123 |
Artikkel 126 |
Artikkel 125 |
Artikkel 127 |
Artikkel 126 |
Artikkel 128 |
Artikkel 127 |
Artikkel 129 |
Artikkel 128 |
Artikkel 130 |
Artikkel 129 |
Artikkel 131 |
Artikkel 130 |
Artikkel 132 |
Artikkel 131 |
Artikkel 133 |
Artikkel 132 |
Artikkel 134 |
— |
Artikkel 135 |
Artikkel 133 |
Artikkel 136 |
Artikkel 134 |
Artikkel 137 |
Artikkel 135 |
Artikkel 138 |
Artikkel 136 |
Artikkel 139 |
Artikkel 137 |
Artikkel 140 |
Artikkel 138 |
Artikkel 141 |
Artikkel 139 |
Artikkel 142 |
Artikkel 140 |
Artikkel 143 |
Artikkel 141 |
Artikkel 144 |
Artikkel 142 |
Artikkel 145 |
Artikkel 143 |
Artikkel 146 |
Artikkel 144 |
Artikkel 147 |
Artikkel 145 |
Artikkel 148 |
Artikkel 146 |
Artikkel 149 |
Artikkel 147 |
Artikkel 150 |
Artikkel 148 |
Artikkel 151 |
Artikkel 149 |
Artikkel 152 |
Artikkel 150 |
Artikkel 153 |
Artikkel 151 |
I lisa |
I lisa |
II lisa |
II lisa |
III lisa |
III lisa |
IV lisa |
IV lisa |
VI lisa |
V lisa |
VII lisa |
VII lisa |
VIII lisa |
IX lisa |
IX lisa |
X lisa |
X lisa |
XI lisa |
XI lisa |
XII lisa |
XII lisa |
XIII lisa |
XIII lisa |
XIV lisa |
XIV lisa |
VIII lisa |
XV lisa |
XVI lisa |
XVI lisa |
XVII lisa |
XVII lisa |
XVIII lisa |
XVIII lisa |
XX lisa |
XX LISA
ARTIKLI 150 LÕIKES 2 OSUTATUD MÄÄRUSED
Komisjoni 27. mai 1986. aasta määrus (EMÜ) nr 1764/86, milles sätestatakse tootmistoetuskava alusel tomatitest valmistatud toodete kvaliteedi miinimumnõuded (1)
Komisjoni 28. juuli 1989. aasta määrus (EMÜ) nr 2320/89, milles sätestatakse tootmistoetuskava kohaldamisalasse kuuluvate siirupis ja/või omas mahlas säilitatavate virsikute kvaliteedi miinimumnõuded (2)
Komisjoni 3. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 464/1999, millega kehtestatakse säilisploomide toetuskorra suhtes nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/96 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (3) artikkel 2 ja I lisa A ja B osa
Komisjoni 19. juuli 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1573/1999, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/96 üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõuete kohta, mis esitatakse tootmistoetuskava raames toetuse saamise tingimustele vastavatele kuivatatud viigimarjadele, (4) artikli 1 lõiked 1 ja 2 ning II ja III lisa
Komisjoni 22. juuli 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1621/1999, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/96 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teatavate kuivatatud viinamarjade tootmiseks ettenähtud viinamarjasortide kasvatamiseks antava viljelusabi kohta, (5) I ja II lisa
Komisjoni 28. juuli 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1666/1999, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/96 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teatavate kuivatatud viinamarja sortide turustamise miinimumnõuete puhul (6)
Komisjoni 23. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1010/2001 tootmistoetuskava raames puuviljasegu suhtes kohaldatavate kvaliteedi miinimumnõuete kohta (7)
Komisjoni 5. veebruari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 217/2002, milles määratakse kindlaks toetuse saamise tingimused tooraine puhul määruses (EÜ) nr 2201/96 sätestatud tootmistoetuskava kohaldamisel, (8) artikkel 3
Komisjoni 29. augusti 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1535/2003, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/96 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljatoodete toetuskavaga, (9) artikkel 2
Komisjoni 1. detsembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2111/2003, milles sätestatakse teatavate tsitrusviljade tootjatele liidu toetuskava kehtestava nõukogu määruse (EÜ) nr 2202/96 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (10) artikkel 16 ja I lisa
Komisjoni 18. oktoobri 2006. aasta määrus (EMÜ) nr 1559/2006, milles sätestatakse tootmistoetuskava kohaldamisalasse kuuluvate siirupis ja/või omas mahlas säilitatavate „Williamsi” ja „Rocha” pirnide kvaliteedi miinimumnõuded (11)
(1) EÜT L 153, 7.6.1986, lk 1.
(2) EÜT L 220, 29.7.1989, lk 54.
(4) EÜT L 187, 20.7.1999, lk 27.
(5) EÜT L 192, 24.7.1999, lk 21.
(6) EÜT L 197, 29.7.1999, lk 32.
(7) EÜT L 140, 24.5.2001, lk 31.
(8) EÜT L 35, 6.2.2002, lk 11.
(9) ELT L 218, 30.8.2003, lk 14.