millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 3 teist lõiku, artiklit 103h, artikli 121 punkti a, artikleid 127, 134, artikli 143 punkti b, artikleid 148, 179, artikli 192 lõiget 2, artiklit 194 ja artikli 203a lõiget 8 koostoimes artikliga 4,

1. Käesolevas määruses kehtestatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektori kohta.

Käesoleva määruse II ja III jaotist kohaldatakse siiski üksnes määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 1 lõike 1 punktis i osutatud toodete suhtes ja selliste toodete suhtes, mis on ette nähtud üksnes töötlemiseks.

2. Määruses (EÜ) nr 1234/2007 kasutatud mõistetel on käesolevas määruses sama tähendus, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

Puu- ja köögivilja ning töödeldud puu- ja köögivilja turustusaastad kestavad 1. jaanuarist 31. detsembrini.

1. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 113a lõike 1 nõuded on üldine turustamisstandard. Üldise turustamisstandardi üksikasjad on sätestatud käesoleva määruse I lisa A osas.

Puu- ja köögiviljad, mis ei ole hõlmatud konkreetse turustamisstandardiga, vastavad üldisele turustamisstandardile. Kui toodete valdaja suudab tõendada, et tooted vastavad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni vastuvõetud kõigile kohaldatavatele standarditele, loetakse asjaomaseid tooteid üldisele turustamisstandardile vastavaks.

2. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 113 lõike 1 punktis b osutatud konkreetsed turustamisstandardid on sätestatud käesoleva määruse I lisa B osas järgmiste toodete suhtes:

3. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 113a lõike 3 kohaldamisel on toodete valdaja iga füüsiline või juriidiline isik, kelle tegelikus valduses on asjaomased tooted.

1. Erandina määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 113a lõikest 3 ei nõuta turustamisstandarditele vastavust järgmiste toodete puhul:

2. Erandina määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 113a lõikest 3 ei nõuta konkreetses tootmispiirkonnas vastavust turustamisstandarditele järgmiste toodete puhul:

3. Erandina määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 113a lõikest 3 võivad liikmesriigid teha erandeid konkreetsete turustamisstandardite kohaldamisest selliste toodete suhtes, mis esitatakse jaemüügiks tarbijale isikliku kasutamise otstarbel ja millele on märgitud sõnad „toode ettenähtud töötlemiseks” või muu samaväärne väljend ning mis on ette nähtud muuks töötlemiseks kui käesoleva artikli lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud töötlemine.

4. Erandina määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 113a lõikest 3 võivad liikmesriigid teha erandeid turustamisstandardite kohaldamisest selliste toodete suhtes, mida tootja müüb lõpptarbijale isiklikuks kasutamiseks turgudel, mis on ette nähtud ainult liikmesriigi poolt määratletud tootmispiirkonna tootjatele.

5. Erandina määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 113a lõikest 3 seoses konkreetsete turustamisstandarditega võib puu- ja köögiviljal, mis ei kuulu ekstraklassi, esineda lähetamisjärgsetel etappidel vähest värskuse ja turdumuse vähenemist ning nende valmimisastmest või riknemisohust põhjustatud vähest kvaliteedi halvenemist.

6. Erandina määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 113a lõikest 3 ei nõuta vastavust üldisele turustamisstandardile järgmiste toodete puhul:

7. Liikmesriigi pädevale asutusele esitatakse tõendid selle kohta, et lõike 1 punktis a ja lõikes 2 osutatud tooted vastavad sätestatud tingimustele, eriti kavatsetava kasutuse osas.

1. Käesoleva peatüki kohaselt nõutavad teabe üksikasjad peavad olema esitatud loetavalt ja nähtavalt pakendi ühel küljel, kas trükitud otse pakendile või pakendi lahutamatu osa moodustavale märgisele või kinnitatud pakendi külge.

2. Lahtiselt veetavate ja otse transpordivahendile laaditud kaupade puhul kantakse lõikes 1 osutatud teabe üksikasjad kaupade saatelehele või saatelehele, mis on transpordivahendis asetatud nähtavasse kohta.

3. Sidevahendi abil sõlmitud lepingute puhul, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/7/EÜ (7) artikli 2 lõikes 1, nõutakse turustamisstandarditele vastavuse tagamiseks, et kõnealused teabe üksikasjad on kättesaadavad enne ostu sooritamist.

4. Arvetel ja saatedokumentidel, välja arvatud tarbijatele ettenähtud kviitungid, on märgitud asjaomase toote nimetus ja päritoluriik ning vajaduse korral toote klass, sort või kaubanduslik tüüp, juhul kui seda nõutakse konkreetse turustamisstandardi puhul, või asjaolu, et toode on ette nähtud töötlemiseks.

1. Jaemüügietapis peavad käesoleva peatüki kohaselt nõutavad teabe üksikasjad olema loetavad ja nähtavad. Tooteid võib esitada müügiks tingimusel, et jaemüüja esitab nähtaval kohal toote juures ja loetavalt ning sellisel viisil, et tarbijat ei eksitataks, teabe üksikasjad päritoluriigi ning vajaduse korral klassi ja sordi või kaubandusliku tüübi kohta.

2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/13/EÜ (8) kohaselt kinnispakendis kaupadele tuleb lisaks turustamisstandarditega ettenähtud teabele märkida ka netokaal. Tükikaupa müüdavate toodete puhul ei kohaldata netokaalu märkimise nõuet, kui ühikute arv on väljastpoolt selgelt nähtav ja kergesti loendatav või kui see on märgisel osutatud.

1. Pakendeid netokaaluga kuni viis kilogrammi, mis sisaldavad eri liiki puu- ja köögivilju, võib turustada, kui:

2. Lõike 1 punkti a nõudeid ei kohaldata selliste segus sisalduvate toodete puhul, mis ei ole määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 1 lõike 1 alapunktis i osutatud puu- ja köögiviljasektorite tooted.

3. Kui segus sisalduvad puu- ja köögiviljad on pärit rohkem kui ühest liikmesriigist või kolmandast riigist, võib asjaomaste päritoluriikide täisnimed asendada ühega järgmistest märgetest:

Käesolevas peatükis kehtestatakse eeskirjad vastavuskontrollide läbiviimiseks, mis tähendab puu- ja köögiviljade kontrollimist kõikidel turustusetappidel, et kõnealused puu- ja köögiviljad vastaksid määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklites 113 ja 113a ettenähtud turustamisstandarditele ja käesoleva jaotise muudele sätetele.

Esimeses lõigus osutatud koordineerivad asutused ja kontrolliasutused võivad olla nii avalikust kui ka erasektorist. Nende eest vastutab igal juhul liikmesriik.

3. Koordineeriv asutus võib olla kontrolliasutus või mõni muu vastavalt lõikele 1 määratud asutus.

4. Komisjon teeb liikmesriikide määratud koordineerivate asutuste nimekirja avalikult kättesaadavaks viisil, mida ta peab asjakohaseks.

1. Liikmesriigid koostavad puu- ja köögiviljasektori ettevõtjate andmebaasi, milles loetletakse käesolevas artiklis kehtestatud tingimustel ettevõtjad, kes tegelevad sellise puu- ja köögivilja turustamisega, mille jaoks on vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 113 sätestatud standardid.

Liikmesriigid võivad selleks kasutada mis tahes muud andmebaasi või andmebaase, mis on juba koostatud mõnel muul otstarbel.

2. Käesoleva määruse kohaldamisel on „ettevõtja” füüsiline või juriidiline isik,

3. Liikmesriigid määravad kindlaks tingimused, mille alusel järgmised ettevõtjad andmebaasi lisatakse või mitte:

4. Kui ettevõtjate andmebaas koosneb mitmest erinevast komponendist, tagab koordineeriv asutus andmebaasi, selle komponentide ja nende ajakohastamise ühtsuse. Andmebaasi ajakohastamiseks kasutatakse eelkõige vastavuskontrollide käigus saadud teavet.

Andmebaasi ajakohastamiseks kasutatakse eelkõige vastavuskontrollide käigus saadud teavet.

6. Ettevõtjad esitavad liikmesriikide poolt andmebaasi koostamiseks ja ajakohastamiseks vajaliku teabe. Liikmesriigid määravad kindlaks tingimused, mille alusel lisatakse andmebaasi ettevõtjad, kelle registrijärgne tegevuskoht ei asu asjaomaste liikmesriikide territooriumil, kuid kes kauplevad seal.

1. Liikmesriigid tagavad, et vastavuskontrollid viiakse läbi valikuliselt, riskianalüüsi põhjal ja asjakohase sagedusega, et tagada vastavus määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklites 113 ja 113a ettenähtud turustamisstandardite ja käesoleva jaotise muudele sätetele.

Ohu hindamise üks kriteerium on, et olemas peab olema artiklis 14 osutatud vastavussertifikaat, mille on välja andnud kolmanda riigi pädev asutus, kus vastavuskontrollid on heaks kiidetud vastavalt artiklile 15. Sellise sertifikaadi olemasolu käsitatakse standarditele mittevastavuse ohtu vähendava tegurina.

2. Riskianalüüs tehakse artiklis 10 osutatud ettevõtjate andmebaasis sisalduva teabe alusel ja selles liigitatakse ettevõtjad riskikategooriatesse.

Vastavalt riskianalüüsi tulemustele võivad liikmesriigid jätta tegemata valikulised kontrollid selliste toodete puhul, mille suhtes ei kohaldata konkreetseid turustamisstandardeid.

3. Kui kontrolli käigus ilmnevad märkimisväärsed eeskirjade eiramised, suurendavad liikmesriigid ettevõtjate, toodete, päritolu või muude näitajate alusel kontrollide sagedust.

4. Ettevõtjad esitavad kontrolliasutustele kogu teabe, mida kõnealused asutused peavad vajalikuks vastavuskontrollide korraldamiseks ja läbiviimiseks.

1. Liikmesriigid võivad lubada ettevõtjatel, kes on liigitatud madalaimasse riskikategooriasse ja kes annavad eritagatised turustamisstandardile vastavuse kohta, kasutada lähetusetapil iga pakendi märgistamisel II lisas esitatud näidist ja/või kirjutada alla vastavussertifikaadile, nagu on osutatud artiklis 14.

4. Kui heakskiidetud ettevõtja ei vasta enam loa nõuetele, tühistab liikmesriik ettevõtjale antud loa.

5. Olenemata lõikest 1 võivad heakskiidetud ettevõtjad kuni varude ammendumiseni jätkata selliste näidiste kasutamist, mis vastasid määrusele (EÜ) nr 1580/2007 30. juunil 2009.

Ettevõtjatele enne 1. juulit 2009 antud load jäävad kehtima ajavahemiku jooksul, milleks need anti.

1. Tolliasutus võtab vastu ekspordideklaratsioonid ja/või toodete vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonid toodete kohta, mille suhtes kohaldatakse konkreetset turustamisstandardit, ainult juhul, kui:

See ei piira mis tahes vastavuskontrolle, mida liikmesriigid võivad läbi viia vastavalt artiklile 11.

2. Lõiget 1 kohaldatakse ka toodete suhtes, mille suhtes kohaldatakse I lisa A osas sätestatud üldist turustamisstandardit, ja artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud toodete suhtes juhul, kui asjaomane liikmesriik peab seda vajalikuks artikli 11 lõikes 1 osutatud riskihindamise kohaselt.

1. Pädev asutus võib välja anda vastavussertifikaate (edaspidi „sertifikaat”) tõendamaks, et asjaomased tooted vastavad asjakohasele turustamisstandardile. Euroopa Liidus pädevale asutusele kasutamiseks ettenähtud sertifikaat on esitatud III lisas.

Artikli 15 lõikes 4 osutatud kolmandad riigid võivad Euroopa Liidus pädevate asutuste välja antud sertifikaatide asemel kasutada oma sertifikaate, tingimusel et need sisaldavad Euroopa Liidu sertifikaatidega vähemalt samaväärset teavet. Komisjon teeb sellised kolmandate riikide sertifikaadid kättesaadavaks viisil, mida ta peab asjakohaseks.

2. Kõnealused sertifikaadid võib välja anda paberkandjal koos originaalallkirjaga või tõendatud elektroonilisel vormil koos elektroonilise allkirjaga.

3. Igal sertifikaadil on asjaomase pädeva asutuse tempel ja volitatud isiku või isikute allkiri.

5. Igal sertifikaadil on seerianumber, mille abil saab seda identifitseerida. Iga väljaantud sertifikaadi koopia jääb pädevale asutusele.

6. Olenemata lõike 1 esimesest lõigust võivad liikmesriigid kuni varude ammendumiseni jätkata selliste sertifikaatide kasutamist, mis vastasid määrusele (EÜ) nr 1580/2007 30. juunil 2009.

Kolmandate riikide poolt enne Euroopa Liitu importimist läbiviidud vastavuskontrollide heakskiitmine

1. Kolmanda riigi taotluse korral võib komisjon määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 osutatud korras kiita heaks konkreetsetele turustamisstandarditele vastavuse kontrollid, mille on läbi viinud kõnealune kolmas riik enne Euroopa Liitu importimist.

2. Lõikes 1 osutatud heakskiidu võib anda kolmandatele riikidele, kus Euroopa Liitu eksporditavate toodete puhul järgitakse Euroopa Liidu turustamisstandardeid või vähemalt nendega samaväärseid standardeid.

Heakskiidus täpsustatakse kolmanda riigi ametlik asutus, kelle vastutusel teostatakse lõikes 1 osutatud kontrollitoimingud. Kõnealune asutus vastutab Euroopa Liiduga kontakti hoidmise eest. Heakskiidus täpsustatakse ka nõuetekohaste kontrollide teostamise eest vastutavad kontrolliasutused.

Heakskiidu võib anda ainult asjaomasest kolmandast riigist pärit toodetele ning see võib piirduda teatavate toodetega.

3. Kolmanda riigi kontrolliasutused on ametiasutused või lõikes 2 osutatud asutuse poolt ametlikult tunnustatud asutused, kes annavad piisavad vastavustagatised ja kellel on artikli 17 lõikes 1 osutatud viisil või samaväärsel viisil kontrolli teostamiseks vajalik personal, seadmed ja vahendid.

4. Selliste kolmandate riikide, kelle vastavuskontrollid on käesoleva artikli alusel heaks kiidetud, ning asjaomaste toodete nimekiri on esitatud IV lisas.

Komisjon teeb ametlike asutuste ja kontrolliasutuste andmed kättesaadavaks sellisel viisil, mida ta peab asjakohaseks.

Komisjon võib vastavuskontrollide heakskiidu peatada, kui selgub, et märkimisväärse arvu partiide ja/või koguste puhul ei vasta kaubad kolmanda riigi kontrolliasutuste poolt välja antud vastavussertifikaadil olevale teabele.

1. Käesoleva peatükiga ettenähtud vastavuskontrollid, välja arvatud jaemüügietapi puhul lõpptarbijale, teostatakse vastavalt V lisas sätestatud kontrollimeetoditele, kui käesolevas määruses ei sätestata teisiti.

Liikmesriigid sätestavad vastavuskontrolli erikorra jaemüügietapil lõpptarbijale.

2. Kui kontrollijad leiavad, et kaup vastab turustamisstandarditele, võib kontrolliasutus anda välja III lisas sätestatud vastavussertifikaadi.

3. Kui kaubad ei vasta turustamisstandarditele, annab kontrolliasutus ettevõtjatele või nende esindajatele välja teatise selle kohta, et tooted ei vasta standarditele. Kaupu, mille puhul on välja antud teatis selle kohta, et need ei vasta standarditele, ei tohi ilma teatist väljastanud kontrolliasutuse loata mujale viia. Kõnealuse loa saamiseks võib olla vajalik kontrolliasutuse poolt sätestatud tingimuste täitmine.

Ettevõtjad võivad otsustada vastavusse viia kogu kauba või osa sellest. Vastavusse viidud kaupu ei või turustada enne, kui pädev kontrolliasutus on asjakohasel viisil veendunud kaupade tegelikus vastavuses. Vajaduse korral annab pädev kontrolliasutus üksnes pärast kaupade vastavusse viimist partiile või selle osale III lisas sätestatud vastavussertifikaadi.

Kui kontrolliasutus on nõus ettevõtja sooviga viia kaubad vastavusse mõnes muus liikmesriigis kui see, kus teostati nõuetele mittevastavuse tuvastamise kontroll, teatab ettevõtja sihtliikmesriigi pädevale kontrolliasutusele standarditele mittevastavast partiist. Liikmesriik, kes annab välja teatise mittevastavuse kohta, saadab kõnealuse teatise koopia teistele asjaomastele liikmesriikidele, sealhulgas standarditele mittevastava partii sihtliikmesriigile.

Kui kaupu ei ole võimalik vastavusse viia ega saata loomatoiduna kasutamiseks, tööstuslikuks töötlemiseks või muul otstarbel kui toiduna kasutamiseks, võib kontrolliasutus vajaduse korral paluda ettevõtjatel võtta asjakohased meetmed selle tagamiseks, et asjaomaseid tooteid ei turustata.

Ettevõtjad esitavad liikmeriikide poolt käesoleva lõike kohaldamiseks vajalikuks peetava teabe.

1. Liikmesriik, kelle territooriumil avastatakse, et mõnest muust liikmesriigist pärit kaubasaadetis ei vasta turustamisstandarditele vigade või riknemise tõttu, mida oleks saanud pakkimise ajal avastada, teavitab viivitamata komisjoni ja tõenäoliselt asjaga seotud liikmesriike.

2. Liikmesriik, kelle territooriumil ei lubata kaubapartiid vabasse ringlusesse turustamisstandarditele mittevastavuse tõttu, teavitab sellest viivitamata komisjoni, tõenäoliselt asjaga seotud liikmesriike ja IV lisas loetletud riike.

3. Liikmesriigid teatavad komisjonile nende kontrollisüsteeme ja riskianalüüsi süsteeme käsitlevad sätted. Nad teavitavad komisjoni kõnealustesse süsteemidesse hiljem tehtud muudatustest.

4. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele kõikide turustusetappide kontrollide tulemuste kokkuvõtted iga aasta kohta järgneva aasta 30. juuniks.

a) „tootja”– määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud põllumajandustootja;

b) „tootjaliige”– tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liidu liikmeks olev tootja või tootjate ühistu;

c) „tütarettevõte”– ettevõte, mille osanik on üks või mitu tootjaorganisatsiooni või nende liitu ja mis aitab kaasa tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liidu eesmärkide saavutamisele;

d) „riikidevaheline tootjaorganisatsioon”– organisatsioon, millesse kuuluvatest tootjatest vähemalt üks asub muus liikmesriigis kui see, kus asub organisatsiooni peakontor;

e) „riikidevaheline tootjaorganisatsioonide liit”– tootjaorganisatsioonide liit, millesse kuuluvatest organisatsioonidest vähemalt üks asub muus liikmesriigis kui see, kus asub organisatsiooni peakontor;

f) „lähenemiseesmärk”– Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi reguleerivate Euroopa Liidu õigusaktide kohased tegevuseesmärgid vähim arenenud liikmesriikidele ja piirkondadele ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013;

h) „tegevus”– konkreetne toiming või vahend, mille eesmärk on saavutada konkreetne rakenduseesmärk, mis aitab kaasa ühe või mitme määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103c lõikes 1 osutatud eesmärgi saavutamisele;

i) „kõrvalsaadus”– toode, mis on saadud sellise puu- ja köögiviljatoote valmistamisel, millel on positiivne majanduslik väärtus, kuid mis ei ole kavandatud peaeesmärk;

j) „valmistamine”– sellised puu- ja köögivilja valmistamisega seotud tegevused nagu puhastamine, lõikamine, koorimine, korrastamine ja kuivatamine, ilma neid töödeldud puu- ja köögiviljaks muutmata;

k) „tootmisharudevaheline”, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103d lõike 3 punktis b– üks või mitu määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 123 lõike 3 punktis c osutatud tegevust, mille liikmesriik on heaks kiitnud ning mida tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit ja vähemalt üks muu ettevõtja toiduainete töötlemis- ja/või turustusahelas on ühiselt hallanud;

l) „alusnäitaja”– kavade koostamise perioodi alguse olukorda või suundumust kajastav näitaja, mis võib anda kasulikku teavet:

2. Võttes arvesse oma riiklikke õigus- ja haldusstruktuure, määratlevad liikmesriigid oma territooriumi asjaomased õigussubjektid, mis peavad vastama määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 125b. Liikmesriigid võivad vastu võtta tootjaorganisatsioonide tunnustamist käsitlevad lisaeeskirjad ning kehtestavad vajaduse korral määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125b kohaldamiseks sätted, milles käsitletakse õigussubjekti selgelt määratletud osi.

1. Liikmesriigid tunnustavad tootjaorganisatsioone määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125b kohaselt tunnustamistaotluses märgitud toote või tooterühma osas, kui kõnealuse määruse artikli 125b lõike 1 punkti c kohaselt tehtud otsusest ei tulene teisiti.

2. Liikmesriigid tunnustavad vaid tootjaorganisatsioone üksnes töötlemiseks ettenähtud toote või tooterühma suhtes, kui tootjaorganisatsioonid suudavad tagada, et sellised tooted tarnitakse töötlemiseks kas tarnelepingute süsteemi kaudu või muul viisil.

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125b lõike 1 punkti b kohaselt tootjaorganisatsiooni liikmete miinimumarvu kehtestamisel võivad liikmesriigid ette näha, et kui tunnustamise taotlejaks on täielikult või osaliselt liikmed, kes on ise tootjatest koosnevad õigussubjektid või tootjatest koosnevate õigussubjektide selgelt määratletud osad, võib tootjate miinimumarvu arvutada õigussubjektide või õigussubjektide selgelt määratletud osadega ühinenud tootjate arvu põhjal.

2. Liikmelisuse lõpetamisest teatatakse organisatsioonile kirjalikult. Liikmesriigid kehtestavad kuni kuue kuu pikkused teatamistähtajad ning liikmelisuse lõpetamise jõustumiskuupäevad.

Liikmesriigid tagavad, et tootjaorganisatsioonidel on personal, infrastruktuur ja varustus, mis on vajalikud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 122 esimese lõigu punktis c ja artikli 125b lõike 1 punktis e sätestatud tingimuste täitmiseks ning et nad suudavad täita oma peamisi ülesandeid, eriti järgmisi:

1. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125b lõike 1 punkti b kohaldamisel arvutatakse turustatava toodangu väärtus või maht samal alusel nagu käesoleva määruse artiklites 50 ja 51 sätestatud turustatava toodangu väärtus.

2. Kui ühel või mitmel tootjaorganisatsiooni liikmel ei ole lõike 1 kohaldamiseks piisavalt andmeid turustatud toodangu kohta, võib nende turustatava toodangu väärtuse arvutada kõikide tootjaorganisatsiooni liikmeks olevate tootjate turustatud toodangu keskmise väärtusena lähtuvalt kolmeaastasest ajavahemikust, mis eelneb tunnustamistaotluse esitamise aastale, mil asjaomase tootjaorganisatsiooni liikmed ka tegelikult tootmisega tegelesid.

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125b lõike 1 punkti e kohaldamisel käsitatakse tootjaorganisatsiooni, mida tunnustatakse toote suhtes, mille puhul on tehniliste vahendite hankimine vajalik, oma kohustust täitvana, kui ta hangib piisaval tasemel tehnilisi vahendeid ise või oma liikmete kaudu, või tütarettevõtete kaudu või allhanke korras.

1. Tootjaorganisatsiooni põhitegevus on seotud tarnete kontsentreerimise ja oma liikmete toodetud selliste toodete turuleviimisega, mille suhtes teda on tunnustatud.

2. Tootjaorganisatsioon võib müüa selliste tootjate tooteid, kes ei ole tootjaorganisatsiooni ega tootjaorganisatsiooni liidu liikmed, kui kõnealust organisatsiooni on nende toodete suhtes tunnustatud ning tingimusel, et kõnealuse tegevuse majanduslik väärtus on madalam organisatsiooni turustatud toodangu väärtusest, mis on arvutatud artikli 50 alusel.

3. Teiselt tootjaorganisatsioonilt otse ostetud puu- ja köögiviljade ning selliste toodete turustamist, mille suhtes tootjaorganisatsioon ei ole tunnustatud, ei käsitata tootjaorganisatsiooni tegevuste ühte osa moodustavana.

4. Kui kohaldatakse artikli 50 lõiget 9, kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 3 mutatis mutandis asjaomaste tütarettevõtete suhtes alates 1. jaanuarist 2012.

1. Tegevused, mida liikmesriik võib määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125d kohaselt lubada korraldada allhanke korras, võivad muu hulgas hõlmata tootjaorganisatsiooni liikmete toodangu korjamist, ladustamist, pakkimist ning turustamist.

2. Tootjaorganisatsiooni tegevuse allhange tähendab seda, et tootjaorganisatsioon sõlmib asjaomase tegevuse pakkumiseks kaubanduskokkuleppe teise majandusüksusega, sh ühe või mitme oma liikme või tütarettevõttega. Tootjaorganisatsioon jääb siiski vastutavaks kõnealuse tegevuse läbiviimise tagamise ning tegevuse pakkumiseks sõlmitud kaubanduskokkuleppe täieliku halduskontrolli ja järelevalve eest.

1. Riikidevahelise tootjaorganisatsiooni peakontor asub liikmesriigis, kus organisatsioonil on olulisi ettevõtteid või oluline arv liikmeid ja/või kus ta turustab olulise osa toodangust.

2. Liikmesriik, kus asub riikidevahelise tootjaorganisatsiooni peakontor, vastutab:

1. Kui tootjaorganisatsioonid on ühinenud, asendab ühinemise tulemusena asutatud tootjaorganisatsioon ühinevad tootjaorganisatsioonid. Uus majandusüksus omandab ühinevate tootjaorganisatsioonide õigused ja kohustused.

Uus ühinenud majandusüksus võib paralleelselt kasutada eraldi rakenduskavasid kuni ühinemisjärgse aasta 1. jaanuarini või ühendada rakenduskavad ühinemise hetkest. Rakenduskavad ühendatakse vastavalt artiklitele 66 ja 67.

2. Erandina lõike 1 teisest lõigust võivad liikmesriigid lubada selleks taotluse esitanud tootjaorganisatsioonidel nõuetekohase põhjenduse korral jätkata paralleelselt eraldi rakenduskavade rakendamist kuni kavade lõppemiseni.

1. Liikmesriigid võivad otsustada, kas ja millistel tingimustel võib tootjaorganisatsiooni liikmeks võtta füüsilise või juriidilise isiku, kes ei ole tootja.

2. Lõikes 1 osutatud tingimuste määramisel tagavad liikmesriigid eelkõige vastavuse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 122 esimese lõigu punkti a alapunktile iii ja artikli 125a lõike 3 punktile c.

Liikmesriigid võivad vastavalt lõikes 2 sätestatud tingimustele piirata või keelata füüsiliste või juriidiliste isikute õigust hääletada rakendusfonde käsitlevates küsimustes.

1. Liikmesriigid võtavad enda arvates vajalikuks peetavad meetmed, et vältida ühe või mitme liikme poolset võimu või mõju kuritarvitamist tootjaorganisatsiooni juhtimises ja tegevuses, mis hõlmab hääletusõigusi.

2. Kui tootjaorganisatsioon on õigussubjekti selgelt määratletud osa, võivad liikmesriigid vastu võtta meetmed, millega piiratakse või keelatakse kõnealusel õigussubjekti muuta, heaks kiita või tagasi lükata tootjaorganisatsiooni otsuseid.

Tootjaorganisatsioonide liitude suhtes kohaldatavad tootjaorganisatsioonide eeskirjad

Artiklit 22, artikli 26 lõiget 3, artikleid 27 ja 31 kohaldatakse mutatis mutandis tootjaorganisatsioonide liitude suhtes. Kui tootjaorganisatsioonide liit teostab müügitegevust, kohaldatakse artikli 26 lõiget 2 mutatis mutandis.

1. Liikmesriigid võivad tunnustada tootjaorganisatsioonide liite üksnes määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125c kohaselt tunnustamistaotluses täpsustatud toodet või tooterühma käsitleva tegevuse või tegevuste suhtes.

2. Tootjaorganisatsioonide liitu võib tunnustada määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125c kohaselt ning seetõttu viib ta läbi tootjaorganisatsiooni tegevusi isegi siis, kui asjaomaste toodete turustamist jätkavad selle liikmed.

1. Liikmesriigid võivad otsustada, kas ja millistel tingimustel võib tootjaorganisatsioonide liidu liikmeks võtta füüsilise või juriidilise isiku, kes ei ole tunnustatud tootjaorganisatsioon.

2. Tootjaorganisatsioonide tunnustatud liidu liikmed, kes ei ole tunnustatud tootjaorganisatsioonid, ei:

Liikmesriigid võivad lubada, piirata või keelata kõnealuste liikmete õigust hääletada rakenduskavasid käsitlevate otsuste üle.

1. Riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu peakontor asutatakse liikmesriigis, kus liidul on oluline arv liikmesorganisatsioone ja/või liikmesorganisatsioonid turustavad olulise osa toodangust.

2. Liikmesriik, kus asub riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu peakontor, vastutab:

1. Õigussubjekti või õigussubjekti selgelt määratletud osa esitab määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125e lõikes 1 osutatud tunnustuskava selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus on selle juriidilise isiku peakontor.

1. Liikmesriigi pädev asutus teeb tunnustuskava projekti kohta otsuse kolme kuu jooksul alates kava ja kõigi täiendavate dokumentide kättesaamisest. Liikmesriigid võivad näha ette lühema tähtaja.

2. Liikmesriigid võivad kehtestada lisaeeskirju toimingute abikõlblikkuse ja tunnustuskava kohaste kulutuste kohta, sh investeeringute abikõlblikkust käsitlevaid eeskirju eesmärgiga saavutada tootjarühma vastavus määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125b lõikes 1 osutatud tootjaorganisatsiooni tunnustamise kriteeriumidele.

3. Pärast artiklis 111 osutatud vastavuskontrolle vajaduse korral liikmesriigi pädev asutus:

Heakskiidu võib anda ainult juhul, kui kavasse on tehtud punkti b alusel nõutavad muudatused.

Liikmesriigi pädev asutus teavitab oma otsusest õigussubjekti või õigussubjekti selgelt määratletud osa.

1. Tunnustuskava rakendatakse aastaste etappidena alates 1. jaanuarist. Liikmesriigid võivad lubada tootjarühmadel jagada need aastased perioodid pooleaastasteks etappideks.

Esimesel rakendamisaastal algab tunnustuskava vastavalt artikli 37 punktis b osutatud kavandatavale kuupäevale:

Tunnustuskava rakendamise esimene aasta lõpeb igal juhul sama aasta 31. detsembril.

2. Liikmesriigid kehtestavad tingimused, mille kohaselt võivad tootjarühmad taotleda kavade muutmist nende rakendamise kestel. Kõnealustele taotlustele lisatakse kõik vajalikud täiendavad dokumendid.

Liikmesriigid määravad kindlaks tingimused, mille kohaselt võib tunnustuskavasid aasta või poolaasta etapi jooksul muuta liikmesriigi pädeva asutuse eelneva nõusolekuta. Kõnealused muudatused vastavad abi saamise tingimustele üksnes siis, kui tootjarühm teatab nendest viivitamata liikmesriigi pädevale asutusele.

3. Liikmesriigi pädev asutus otsustab kavasse muudatuste tegemise pärast esitatud dokumentide läbivaatamist kolme kuu jooksul alates muutmistaotluse kättesaamisest. Kui selle ajavahemiku jooksul ei ole muutmistaotluse kohta otsust tehtud, käsitatakse kõnealust taotlust tagasilükatuna. Liikmesriigid võivad näha ette lühema tähtaja.

1. Tunnustuskava rakendavad tootjarühmad võivad igal ajal esitada tunnustamistaotluse vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 125b. Sellised taotlused esitatakse igal juhul enne määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125e lõikes 1 osutatud üleminekuperioodi lõppu.

2. Sellise taotluse esitamise kuupäevast alates võib kõnealune rühm vastavalt artiklile 63 esitada rakenduskava projekti.

1. Tootjarühma põhitegevus on seotud tarnete kontsentreerimise ja oma liikmete toodetud selliste toodete turuleviimisega, mille suhtes teda on eelnevalt tunnustatud.

2. Tootjarühm võib müüa selliste tootjate tooteid, kes ei ole tootjarühma liikmed, kuid tootjarühm on kõnealuste toodete suhtes tunnustatud ning tingimusel et kõnealuse tegevuse majanduslik väärtus on madalam kui tootjarühma oma liikmete ja muude tootjarühmade liikmete turustatud toodangu väärtus.

1. Artikli 50 lõikeid 1–4 ja lõiget 7 ning kõnealuse artikli lõike 6 esimest lauset kohaldatakse tootjarühmade suhtes mutatis mutandis.

2. Kui turustatud toodangu väärtus on vähemalt 35 % vähenenud põhjustel, mis ei ole tootjarühma vastutuse ega kontrolli all ja mida liikmesriik on nõuetekohaselt põhjendanud, ei ole turustatud toodangu koguväärtus väiksem kui 65 % viimast aastast etappi hõlmava abi varasemas taotluses või taotlustes esitatud koguväärtusest, mida on kontrollinud liikmesriik, ning nende puudumisel heakskiidetud tunnustuskavas algselt esitatud väärtusest.

3. Turustatud toodangu väärtus arvutatakse selliste õigusaktide alusel, mida kohaldatakse sellel ajavahemikul, mille kohta abi taotletakse.

1. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103a lõikes 3 osutatud abi määrasid vähendatakse seoses turustatud toodanguga poole võrra, mis on rohkem kui 1 000 000 eurot.

2. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103a lõike 1 punktis a osutatud abi aastane ülemmäär iga tootjarühma kohta on 100 000 eurot.

Osamaksete arvutamisel võivad liikmesriigid turustatud toodanguna käsitada toodangut, mis vastab muule ajavahemikule kui see, mida käsitleb kõnealune osamakse, kui see on kontrolli jaoks vajalik. Vahe ajavahemike vahel on väiksem kui tegelik asjaomane ajavahemik.

4. Lõigetes 1 ja 2 osutatud summade suhtes kohaldatav vahetuskurss on Euroopa Keskpanga viimati, enne kõnealuse abi andmise perioodi esimest kuupäeva avaldatud kurss.

Käesoleva määruse artikli 37 punktis c osutatud tunnustuskavade rakendamisega seotud investeeringuid, mille jaoks on ette nähtud abi vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103a lõike 1 punktile b, rahastatakse proportsionaalselt sellega, kuidas neid kasutatakse eeltunnustusega seotud tootjarühma liikmete toodete puhul.

Euroopa Liidu abist jäetakse ilma sellised investeeringud, mis tõenäoliselt moonutavad konkurentsi tootjarühma muude majandustegevuste suhtes.

1. Tootjarühm esitab ühe taotluse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103a lõike 1 punktides a ja b osutatud abi kohta kolme kuu jooksul pärast iga käesoleva määruse artikli 43 lõikes 3 osutatud aastase või pooleaastase ajavahemiku lõppu. Taotluses esitatakse turustatud toodangu väärtus ajavahemikuks, mille kohta abi taotletakse.

2. Pooleaastaseid ajavahemikke hõlmavad abitaotlused võib esitada üksnes juhul, kui tunnustuskava on jagatud artikli 39 lõikes 1 osutatud pooleaastasteks ajavahemikeks. Kõikidele abitaotlustele lisatakse tootjarühma kirjalik avaldus selle kohta, et tootjarühm:

3. Liikmesriigid määravad kindlaks abi maksmise tähtaja, mis ei ole igal juhul hiljem kui kuus kuud pärast taotluse kättesaamist.

Liikmesriigid annavad käesoleva määruse alusel hinnangu tootjarühmade abikõlblikkusele, et teha kindlaks, kas abi on nõuetekohaselt põhjendatud, võttes arvesse kõnealuse tootjarühma liikmeks olevatele tootjaorganisatsioonidele või -rühmadele varem antud võimaliku abi tingimusi ja andmise kuupäeva ning liikmete võimalikku liikumist tootjaorganisatsioonide ja tootjarühmade vahel.

1. Euroopa Liidu panus määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103a lõike 1 punktis a osutatud abi maksmisel on:

Ülejäänud osa abist maksab liikmesriik kindlasummalise maksena. Abitaotlus ei pea sisaldama tõendeid abi kasutamise kohta.

2. Euroopa Liidu panus määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103a lõike 1 punktis b osutatud abi puhul, väljendatuna kapitalitoetuse või kapitalitoetuse ekvivalendi protsendina abikõlblikest investeerimiskuludest, ei tohi ületada:

Asjaomased liikmesriigid kohustuvad kandma vähemalt 5 % abikõlblikest investeerimiskuludest.

1. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103a lõikega 1 ettenähtud abi võib anda või selle andmist jätkata eeltunnustatud tootjarühmadele, mis asutatakse kahe või mitme eeltunnustatud tootjarühma ühinemisel.

2. Lõike 1 kohaselt makstava toetuse arvutamiseks asendab ühinemise tulemusena asutatud tootjarühm ühinevad rühmad.

3. Kui ühinevad kaks või enam tootjarühma, omandab uus majandusüksus sellise tootjarühma õigused ja kohustused, kes on eeltunnustuse saanud kõige varem.

4. Kui eeltunnustatud tootjarühm ühineb tunnustatud tootjaorganisatsiooniga, siis tekkinud majandusüksus ei vasta enam tootjarühmana eeltunnustamise tingimustele ega määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103a lõikes 1 osutatud abi saamise tingimustele. Tekkinud majandusüksust käsitatakse jätkuvalt tunnustatud tootjaorganisatsioonina, kui ta vastab kehtivatele nõuetele. Vajaduse korral taotlevad tootjaorganisatsioonid oma rakenduskava muutmist ning selleks kohaldatakse artiklit 29 mutatis mutandis.

Tootjarühmade poolt enne ühinemist läbiviidud tegevused on siiski jätkuvalt abikõlblikud tunnustuskavas sätestatud tingimuste kohaselt.

1. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103a lõikes 1 sätestatud abi andmine lõpetatakse, kui tunnustus on antud.

2. Kui rakenduskava esitatakse käesoleva määruse alusel, tagab asjaomane liikmesriik, et tunnustuskavas kehtestatud meetmeid ei rahastata topelt.

3. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103a lõike 1 punktis b osutatud abi või kuludena saavad investeeringud võib üle kanda rakenduskavadesse, kui need vastavad käesoleva määruse nõuetele.

4. Liikmesriigid määravad kindlaks ajavahemiku, mis algab pärast tunnustuskava rakendamist ning mille jooksul tuleb tootjarühma tunnustada tootjaorganisatsioonina. Kõnealune tähtaeg ei tohi olla pikem kui neli kuud.

1. Tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtust arvutatakse tootjaorganisatsiooni enda ja selle tootjaliikmete toodangu alusel ning hõlmab selliste puu- ja köögiviljade toodangut, mille suhtes tootjaorganisatsioon on tunnustatud. Turustatud toodangu väärtus võib hõlmata puu- ja köögivilja, mis ei pea turustamisstandarditele vastama, kui kõnealuseid standardeid ei kohaldata artikli 4 kohaselt.

2. Turustatud toodangu väärtus hõlmab tootjaorganisatsioonist lahkuvate või sellega ühinevate liikmete toodangut. Liikmesriigid määravad kindlaks tingimused topeltarvestuse vältimiseks.

3. Turustatud toodangu väärtus ei hõlma töödeldud puu- ja köögivilja väärtust või mis tahes muu kui puu- ja köögiviljasektori toote väärtust.

Töötlemiseks ettenähtud sellise puu- ja köögivilja turustatud toodangu väärtus, mida on töödeldud üheks määruse (EÜ) nr 1234/2007 I lisa X osas loetletud töödeldud puu- ja köögiviljaks või käesolevas artiklis osutatud ja käesoleva määruse VI lisas kirjeldatud mis tahes muuks töödeldud tooteks, mida on ise või allhanke teel töödelnud käesoleva artikli lõikes 9 osutatud tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit või nende tootjaliikmed või tütarettevõtted, arvutatakse kõnealuste töödeldud toodete kaubaarvele märgitud väärtuse suhtes protsentides väljendatud kindlat määra kohaldades. Kindel määr on:

4. Liikmesriigid võivad lubada tootjaorganisatsioonidel hõlmata turustatud toodangu väärtusega ka kõrvalsaaduste väärtust.

5. Turustatud toodangu väärtus hõlmab selliste turult kõrvaldatud toodete väärtust, mis on kõrvaldatud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103d lõikega 4 ettenähtud viisil ja mille arvutamise aluseks on kõnealuste tootjaorganisatsiooni poolt eelmisel võrdlusperioodil turustatud toodete keskmine hind.

6. Turustatud toodangu väärtuse hulka arvutatakse üksnes see tootjaorganisatsiooni ja/või tootjaliikmete toodang, mida on turustanud kõnealune tootjaorganisatsioon. Teise tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtuse hulka arvutatakse tootjaorganisatsiooni tootjaliikmete toodang, mida on turustanud nende oma organisatsiooni poolt määratud teine tootjaorganisatsioon vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125a lõike 2 punktidele b ja c.

7. Puu- ja köögivilja turustatud toodangu eest esitatakse arve tootjaorganisatsiooni välise seisuga, vajaduse korral määruse (EÜ) nr 1234/2007 I lisa IX osas loetletud tootena, mis on valmistatud ja pakendatud, ilma:

8. Turustatud toodangu väärtust võib arvutada ka tootjaorganisatsiooni liidu välise seisuga samal alusel nagu on sätestatud lõikes 7.

9. Turustatud toodangu väärtust võib arvutada ka tütarettevõttevälise seisuga samal alusel nagu on sätestatud lõikes 7, eeldusel et vähemalt 90 % tütarettevõtte kapitalist kuulub:

10. Allhanke puhul arvutatakse turustatud toodangu väärtus tootjaorganisatsiooni välise seisuga ning see hõlmab ka sellise tegevuse majanduslikku lisandväärtust, mille tootjaorganisatsioon on allhanke korras andnud teostada oma liikmetele, kolmandatele osalistele või muule kui ühele lõikes 9 osutatud tütarettevõtetest.

11. Kui toodang väheneb ilmastikutingimuste, looma- või taimehaiguste või taimekahjurite levikust põhjustatud kahju tõttu, siis igasuguse kõnealuste põhjuste tõttu seoses III peatüki 6. jaos käsitletud saagikindlustusmeetmetega või tootjaorganisatsiooni hallatavate samaväärsete meetmetega saadud kindlustushüvitise võib arvata turustatud toodangu väärtuse hulka.

1. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103d lõikes 2 osutatud abi aastane ülemmäär arvutatakse liikmesriikide määratava 12-kuulise võrdlusperioodi jooksul turustatud toodangu väärtuse alusel igal aastal.

2. Võrdlusperioodi määravad liikmesriigid iga tootjaorganisatsiooni jaoks kindlaks ja see võib olla:

Võrdlusperioodi kehtestamise metoodika ei või muutuda rakenduskava jooksul, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud olukordades.

4. Kui toote väärtus on vähenenud vähemalt 35 % põhjustel, mis ei ole tootjaorganisatsiooni vastutuse ja kontrolli all, peetakse kõnealuse toote turustatud toodangu väärtuseks 65 % eelmise võrdlusperioodi väärtusest.

Tootjaorganisatsioon esitab esimeses lõigus osutatud põhjuste põhjendused asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele.

5. Kui hiljuti tunnustatud tootjaorganisatsioonidel ei ole lõike 2 kohaldamiseks piisavalt andmeid turustatud toodangu kohta, võib turustatud toodangu väärtusena käsitada tootjaorganisatsiooni poolt tunnustamiseks esitatava turustatava toodangu väärtust.

Tootjaorganisatsiooniga esimest korda ühinevate tootjaorganisatsiooni uute liikmete suhtes kohaldatakse esimest lõiku mutatis mutandis.

6. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed teabe kogumiseks turustatud toodangu väärtuse kohta nende tootjaorganisatsioonide puhul, kes ei ole esitanud rakenduskava.

7. Erandina lõigetest 1 ja 6 arvutatakse võrdlusperioodi turustatud toodangu väärtus kõnealusel võrdlusperioodil kohaldatavate õigusaktide alusel.

20. jaanuariks 2010 heakskiidetud rakenduskavade puhul tuleks turustatud toodangu väärtus aastate kohta kuni 2007. aastani arvutada siiski võrdlusperioodil kohaldatavate õigusaktide alusel, kusjuures turustatud toodangu väärtus aastate kohta alates 2008. aastast arvutatakse 2008. aastal kehtinud õigusaktide alusel.

Pärast 20. jaanuari 2010 heakskiidetud rakenduskavade puhul arvutatakse turustatud toodangu väärtus aastate kohta alates 2008. aastast selliste õigusaktide alusel, mida kohaldati sel ajal, kui rakenduskavad heaks kiideti.

Liikmesriigid tagavad, et rakendusfonde hallatakse nii, et välisaudiitorid saavad igal aastal nende tulud ja kulud kindlaks teha, kontrollida ja kinnitada.

1. Tootjaorganisatsioon määrab kindlaks määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103b lõikes 1 osutatud rakendusfondi osamaksed.

2. Kõikidel tootjatel on võimalus rakendusfondi abi kasutada ning kõikidel tootjatel on võimalus demokraatlikult osaleda selliste otsuste tegemises, mis käsitlevad tootjaorganisatsiooni rakendusfondi kasutamist ja rakendusfondi tehtavaid sissemakseid.

1. Tootjaorganisatsioonid teatavad oma liikmesriigile hiljemalt 15. septembriks järgmise aasta Euroopa Liidu panuse eeldatavad summad ning oma liikmete ja tootjaorganisatsiooni enda rakendusfondidesse makstavad summad koos rakenduskavade või muudatuste heakskiitmise taotlustega.

2. Rakendusfondide eeldatavad summad arvutatakse rakenduskavade ja turustatud toodangu väärtuse põhjal. Arvutus jaotatakse omakorda riskide vältimise ja juhtimise meetmete ja muude meetmete kuludeks.

1. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103f lõikes 2 osutatud riikliku strateegia üldstruktuur ja sisu kehtestatakse vastavalt VII lisas sätestatud suunistele. See võib sisaldada piirkondlikke elemente.

Riiklik strateegia ühendab tervikuks kõik liikmesriigi poolt määruse (EÜ) nr 1234/2007 II osa II jaotise II peatüki I ja Ia jaotise ning käesoleva jaotise kohaldamisel tehtud otsused ja vastu võetud sätted.

2. Riiklik strateegia, sh määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103f lõikes 1 osutatud riikliku raamistiku tervikuks ühendamine, kehtestatakse igal aastal enne rakenduskava projekti esitamist. Riiklik raamistik lisatakse pärast seda, kui see on esitatud komisjonile ja kui seda on vajaduse korral muudetud vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103f lõike 1 teisele lõigule.

3. Lähteolukorra analüüs moodustab osa riikliku strateegia koostamismenetlusest ja teostatakse liikmesriigi vastutusel. See aitab kaasa rahuldatavate vajaduste kindlakstegemisele ja hindamisele, vajaduste tähtsuse järjekorda seadmisele, rakenduskavade kaudu saavutatavate eesmärkide määratlemisele kõnealuste esmatähtsate vajaduste rahuldamiseks, oodatud tulemuste ja koguseliselt väljendatud eesmärkide saavutamisele seoses lähteolukorraga ning kõnealuste eesmärkide saavutamiseks kõige sobivamate vahendite ja meetmete kehtestamisele.

4. Liikmesriigid tagavad ka riikliku strateegia järelevalve ja hindamise ning selle rakendamise rakenduskavade kaudu.

Riiklikku strateegiat võib muuta, pidades silmas eelkõige järelevalvet ja hindamist. Sellised muudatused tehakse enne rakenduskava projekti esitamist igal aastal.

5. Liikmesriigid sätestavad riiklikus strateegias fondi suurimad protsendimäärad, mida võib kulutada üksiku meetme ja/või tegevuse liigi ja/või kulutuse kohta erinevate meetmete vahel sobiva tasakaalu tagamiseks.

1. Lisaks määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103f lõike 1 teises lõigus osutatud kavandatava raamistiku esitamisele teavitavad liikmesriigid komisjoni kõigist riikliku raamistiku muudatustest, mille suhtes kehtib kõnealuses lõigus sätestatud kord. Komisjon teeb riikliku raamistiku teistele liikmesriikidele kättesaadavaks asjakohaseks peetavate vahendite abil.

2. Riikliku raamistiku eraldi jaos märgitakse ära määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103f lõike 1 esimese lõigu teises lauses osutatud vastastikuse täiendavuse, kooskõla ja nõuetekohasuse üldnõuded, mida tuleb täita rakenduskava kohaselt valitud keskkonnaalaste tegevuste puhul. Komisjon edastab liikmesriikidele kõnealuse jao näidise.

Riiklikus raamistikus kehtestatakse ka keskkonnaalaste tegevuste mittetäielik loetelu ning nende tegevuste tingimused liikmesriikides määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103c lõike 3 kohaldamisel. Iga keskkonnaalase tegevuse kohta peab riiklikus raamistikus olema:

3. Maaelu arengukava raames samalaadselt põllumajanduse keskkonnakaitse kohustustega toetatavad keskkonnaalased tegevused on sama kestusega nagu kõnealused kohustused. Nende võtmist jätkatakse järgmise rakenduskava raames, mille puhul samasuguste põllumajanduse keskkonnakaitsega seotud kohustuste kestus ületaks esialgse rakenduskava kestuse. Eelkõige käesoleva määruse artikli 126 lõikes 3 osutatud vahehindamise tulemuste põhjal võivad liikmesriigid siiski lubada keskkonnaalaste tegevuste lühemaajalist rakendamist või nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel isegi nende katkestamist.

Riiklikus raamistikus märgitakse ära lõikes 1 osutatud tegevuste kestus ja vajaduse korral kohustus jätkata tegevuse rakendamist järgmise rakenduskava kohaselt.

Liikmesriigid võivad võtta vastu määrust (EÜ) nr 1234/2007 ja käesolevat määrust täiendavaid eeskirju, milles käsitletakse rakenduskavade kohaste meetmete, tegevuste või kulude abikõlblikkust.

1. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (9) kohaselt heakskiidetud liikmesriigi maaelu arengukava või -kavade kohast toetust ei maksta tegevustele, mis on hõlmatud käesolevas määruses sätestatud meetmetega, kui lõikest 2 ei tulene teisiti.

2. Kui määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 5 lõike 6 kohast toetust on erandkorras antud meetmetele, mis võiksid vastata toetuse saamise tingimustele käesoleva määruse kohaselt, peavad liikmesriigid tagama, et toetuse saaja võib saada konkreetse tegevuse eest toetust üksnes ühe kava alusel.

Selleks peavad liikmesriigid oma maaelu arengukavadesse selliseid erandeid sisaldavate meetmete lisamisel tagama, et käesoleva määruse artiklis 55 osutatud riiklikus strateegias oleksid kehtestatud kriteeriumid ja halduseeskirjad, mida nad kohaldavad maaelu arengukavades.

3. Kui see on asjakohane ja ei piira määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103a lõike 3, artikli 103d lõigete 1 ja 3 ning artikli 103e ja käesoleva määruse artikli 47 sätete kohaldamist, ei ületa käesoleva määrusega hõlmatud meetmete puhul antava toetuse määr seda määra, mida kohaldatakse meetmete suhtes maaelu arengu programmi alusel.

4. Keskkonnaalaste tegevuste jaoks antav toetus, välja arvatud põhivara soetamine, piirdub määruse (EÜ) nr 1698/2005 I lisas põllumajandusliku keskkonnatoetuse maksete suhtes kehtestatud maksimumsummadega. Neid summasid võib erandjuhtudel suurendada, võttes arvesse käesoleva määruse artiklis 55 osutatud riiklikus strateegias ja tootjaorganisatsioonide rakenduskavades põhjendatavaid erijuhte. Keskkonnaalaste tegevuste jaoks antavaid toetussummasid võib ka suurendada määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 16a määratletud prioriteetidega seotud tegevuste toetamiseks.

5. Lõiku 4 ei kohaldata keskkonnaalaste tegevuste suhtes, mis ei ole otseselt ega kaudselt seotud konkreetse maatükiga.

2. Rakenduskavade kohased abikõlblikud kulud peavad piirduma tegelikult kantud kuludega. Selle asemel võivad liikmesriigid siiski eelnevalt kinnitada nõuetekohaselt põhjendatud ühtsed määrad järgmistel juhtudel:

3. Selleks et tegevus oleks abikõlblik, peab rohkem kui 50 % abiga hõlmatud toodete väärtusest moodustama tooted, mille suhtes on tootjaorganisatsiooni tunnustatud. Kõnealuse 50 % hulka kuulumiseks peavad need olema saadud tootjaorganisatsiooni liikmetelt või mõne muu tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsiooni liidu tootjaliikmetelt. Artiklit 50 kohaldatakse väärtuse arvutamise suhtes mutatis mutandis.

Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse artiklis 55 osutatud riiklikes strateegiates rakenduskava kohaste selliste kulutuste maksimaalse protsendimäära aastas, mis on lubatud kulutada keskkonnasäästliku pakendikäitlusega seotud tegevustele. Kõnealune määr ei ole kõrgem kui 20 %, välja arvatud riiklikus strateegias põhjendatavate riiklike/piirkondlike erioludega arvestamiseks.

5. Investeeringud, sealhulgas liisingulepingute abil tehtud investeeringud, mille tasumise tähtaeg on pikem kui rakenduskava, võib üle kanda järgmisse rakenduskavasse nõuetekohaselt põhjendatud majanduslikel põhjustel ning eelkõige juhul, kui maksuamortisatsiooni periood on pikem kui viis aastat.

6. Tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liitude tootjaliikmete üksikute põllumajandusettevõtete ja/või tööruumidega seotud investeeringuid või tegevusi võib rakendada (sh tootjaorganisatsioonide või tootjaorganisatsioonide liitude liikmete allhangetena osutatavad tegevused), kui need toetavad rakenduskava eesmärke. Kui tootjaliige lahkub tootjaorganisatsioonist, tagavad liikmesriigid, et investeering või selle jääkväärtus saadakse tagasi. Nõuetekohaselt põhjendatud olukordades võib liikmesriik ette näha, et tootjaorganisatsioonilt ei nõuta investeeringu või selle jääkväärtuse tagastamist.

7. Puu- ja köögivilja töödeldud puu- ja köögiviljaks töötlemisega seotud investeeringud ja tegevused võivad olla abikõlblikud, kui selliste investeeringute ja tegevuste puhul järgitakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103c lõikes 1 osutatud eesmärke, sh kõnealuse määruse artikli 122 esimese lõigu punktis c osutatud eesmärke, ning tingimusel, et need on määratletud kõnealuse määruse artikli 103f lõikes 2 osutatud riiklikus strateegias.

1. Liikmesriik võib lubada tootjaorganisatsioonide liidul esitada täieliku või osalise rakenduskava, mis sisaldab tegevusi, mille kaks või enamat liikmetest tootjaorganisatsiooni on oma rakenduskavades kindlaks määranud, kuid mida nad ei ole rakendanud.

2. Tootjaorganisatsioonide liitude rakenduskavasid käsitletakse koos liikmetest tootjaorganisatsioonide rakenduskavadega, sh seoses määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 103c kehtestatud eesmärkide ja piirangute täitmisega.

4. Artikleid 58, 59 ja 60, artikli 61 punkte b ja c ning artikleid 63–67 kohaldatakse tootjaorganisatsioonide liitude rakenduskavade suhtes mutatis mutandis. Artikli 59 punktis b osutatud tegevuste vaheline tasakaal ei ole tootjaorganisatsioonide liitude osaliste rakenduskavade puhul siiski nõutav.

1. Tootjaorganisatsioon esitab rakenduskavad heakskiitmiseks selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus on tootjaorganisatsiooni peakontor, hiljemalt rakendamise aastale eelneva aasta 15. septembriks. Liikmesriigid võivad seda kuupäeva siiski edasi lükata.

2. Kui õigussubjekti või õigussubjekti selgelt määratletud osa, sh tootjarühm, taotleb tootjaorganisatsioonina tunnustamist, võib ta samal ajal esitada heakskiidu saamiseks lõikes 1 osutatud rakenduskava. Rakenduskava heakskiitmise tingimuseks on tunnustuse saamine hiljemalt artikli 64 lõikes 2 sätestatud lõpptähtajaks.

2. Liikmesriigi pädev asutus teeb rakenduskavade ja -fondidega seotud otsused nende esitamise aasta 15. detsembriks.

Nõuetekohaselt põhjendatud kaalutlustel võib liikmesriigi pädev asutus võtta rakenduskavasid ja -fonde käsitleva otsuse vastu taotluse esitamise kuupäevale järgnevaks 20. jaanuariks. Heakskiitvas otsuses võib sätestada, et kulud on abikõlblikud alates taotluse esitamisele järgneva aasta 1. jaanuarist.

1. Tootjaorganisatsioonid võivad taotleda muudatuste (sh rakenduskavade kestus) tegemist järgmise aasta 1. jaanuarist kohaldatavatesse rakenduskavadesse hiljemalt 15. septembriks.

2. Muudatuste tegemise taotlustele peavad olema lisatud kõik täiendavad dokumendid, milles on esitatud muudatuste põhjus, laad ja mõjud.

3. Liikmesriigi pädev asutus teeb otsused rakenduskavade muudatustaotluste kohta hiljemalt taotluse esitamise aasta 15. detsembriks.

Nõuetekohaselt põhjendatud kaalutlustel võib liikmesriigi pädev asutus võtta rakenduskavasid ja -fonde käsitleva otsuse vastu taotluse esitamise aastale järgnevaks 20. jaanuariks. Heakskiitvas otsuses võib sätestada, et kulud on abikõlblikud alates taotluse esitamisele järgneva aasta 1. jaanuarist.

1. Liikmesriigid võivad lubada jooksva aasta rakenduskavadesse muudatuste tegemist nende poolt määratud tingimustel.

2. Liikmesriigi pädev asutus võtab lõike 1 kohaselt taotletud rakenduskavade muudatusi käsitlevad otsused vastu muudatuse taotlemise aastale järgneva aasta 20. jaanuariks.

3. Liikmesriigi pädev asutus võib jooksval aastal lubada tootjaorganisatsioonidel:

4. Liikmesriigid määravad kindlaks tingimused, mille kohaselt võib jooksva aasta rakenduskavasid muuta liikmesriigi pädeva asutuse eelneva nõusolekuta. Kõnealused muudatused vastavad abi saamise tingimustele üksnes siis, kui tootjaorganisatsioon teatab nendest viivitamata pädevale asutusele.

1. Rakenduskavasid rakendatakse aastaste ajavahemike kaupa 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

2. Hiljemalt 15. detsembril heakskiidetud rakenduskavasid rakendatakse järgmise aasta 1. jaanuarist.

Pärast 15. detsembrit heakskiidetud kavade rakendamine lükatakse ühe aasta võrra edasi.

Erandina käesoleva lõike esimesest ja teisest lõigust tuleb juhul, kui kohaldatakse artikli 64 lõike 2 kolmandat lõiku või artikli 65 lõike 3 teist lõiku, nende sätete alusel heakskiidetud rakenduskavade rakendamist alustada hiljemalt nende heakskiitmisele järgneva aasta 31. jaanuaril.

1. Liikmesriigid teatavad abi taotlemise aastale eelneva aasta 15. detsembriks tootjaorganisatsioonidele ja tootjaorganisatsioonide liitudele kinnitatud abisumma, mis on nõutud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103 g lõikega 3.

2. Kui kohaldatakse artikli 64 lõike 2 kolmandat lõiku või artikli 65 lõike 3 teist lõiku, teatavad liikmesriigid kinnitatud abisumma hiljemalt abi taotlemise aasta 20. jaanuariks.

1. Tootjaorganisatsioonid esitavad liikmesriigi pädevale asutusele abi või selle jääksumma taotluse iga rakenduskava jaoks, mille jaoks abi taotletakse, hiljemalt selle aasta 15. veebruariks, mis järgneb abi taotlemise aastale.

3. Abitaotlused võivad hõlmata kavandatud, kuid tegemata kulusid, kui on tõendatud, et:

Abi makstakse ja artikli 71 lõike 3 kohane tagatis vabastatakse üksnes juhul, kui esimese lõigu punktis b osutatud kavandatud kulude rakendamise kohta esitatakse tõendid kavandatud kulutamise aastale järgneva aasta 30. aprilliks ning abisaamise õigus on tegelikkuses tekkinud.

4. Kui taotlused esitatakse pärast lõikes 1 sätestatud kuupäeva, vähendatakse abisummat 1 % iga hilinetud päeva kohta.

Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võib liikmesriigi pädev asutus taotluse vastu võtta pärast lõikes 1 sätestatud kuupäeva, kui vajalikud kontrollid on tehtud ja peetakse kinni artiklis 70 sätestatud maksetähtajast.

5. Tootjaorganisatsioonide liidud võivad esitada lõikes 1 osutatud abitaotluse oma liikmete nimel ja huvides, kui kõnealused liikmed on tootjaorganisatsioonid ning tingimusel et lõike 2 kohaselt nõutud tõendavad dokumendid on esitatud iga liikme kohta. Tootjaorganisatsioonid on lõplikud abisaajad.

Liikmesriigid maksavad toetuse välja kava rakendamise aastale järgneva aasta 15. oktoobriks.

1. Liikmesriigid võivad lubada tootjaorganisatsioonidel taotleda abi osalist ettemaksu, mis vastab rakenduskava põhjal eeldatavatele kuludele kolmel või neljal kuul, mis järgnevad ettemaksete taotluse esitamise kuule.

2. Ettemaksete taotlused esitatakse vastavalt liikmesriigi otsusele kas iga kolme kuu tagant jaanuaris, aprillis, juulis ja oktoobris või nelja kuu tagant jaanuaris, mais ja septembris.

Konkreetse aasta jaoks tehtud ettemaksete kogusumma ei tohi ületada 80 % rakenduskava algselt kinnitatud abisummast.

3. Ettemakse tingimuseks on tagatise esitamine, mille suurus on 110 % ettemakse summast vastavalt komisjoni määrusele (EMÜ) nr 2220/85 (12).

Liikmesriigid sätestavad tingimused, millega tagatakse, et rakendusfondi sissemakseid kogutakse vastavalt käesoleva määruse artiklitele 52 ja 53 ning et eelmised ettemaksed ja vastav tootjaorganisatsiooni sissemakse on tegelikult ära kasutatud.

4. Tagatise vabastamise taotlusi võib esitada rakenduskava jooksva aasta jooksul ning neile peavad olema lisatud asjakohased täiendavad dokumendid nagu arved ning tehtud väljamakset tõendavad dokumendid.

5. Esmajärguline nõue määruse (EMÜ) nr 2220/85 artikli 20 lõike 2 tähenduses hõlmab rakenduskavades sätestatud toimingute tegemist vastavalt käesoleva määruse artikli 61 punktidega b ja c ettenähtud kohustustele.

Esmajärgulise nõude täitmatajätmise või artikli 61 punktidega b ja c ettenähtud kohustuste olulise rikkumise korral jäädakse tagatisest ilma, ilma et see piiraks V peatüki 3. jao alusel kohaldatavaid muid sanktsioone ja karistusi.

Muude nõuete täitmata jätmise korral ei tagastata tagatist võrdeliselt tuvastatud rikkumise raskusega.

Liikmesriigid võivad lubada tootjaorganisatsioonidel taotleda abi sellise osa väljamaksmist, mis vastab rakenduskava kohaselt juba tehtud kulude summale.

Taotlusi võib esitada igal ajal, kuid mitte üle kolme korra aastas. Taotlustele peavad olema lisatud asjakohased täiendavad dokumendid nagu arved ning tehtud väljamakset tõendavad dokumendid.

Osalise abi taotluste puhul tehtud maksed ei või ületada 80 % abi osast, mis vastab rakenduskava kohaselt juba tehtud kulude summale asjaomasel ajavahemikul. Liikmesriigid võivad kehtestada osaliste maksete miinimumsumma ja taotluste esitamise tähtajad.

Liikmesriigid võivad ette näha, et üht või mitut määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103c lõikes 2 loetletud meedet ei kohaldada nende territooriumil.

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli103c lõike 2 kolmanda lõigu kohaste riskide vältimise ja juhtimise meetmete rahastamiseks võetud laenud, mille tagasimaksetähtaeg on rakenduskava kestusest pikem, võib nõuetekohaste majanduslike põhjenduste alusel kanda üle järgmistesse rakenduskavadesse.

Käesolevas jaos kehtestatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103c lõike 2 punktis a osutatud turult kõrvaldamise eeskirjad.

Käesolevas peatükis tähendavad „turult kõrvaldatud tooted”, „kõrvaldatud tooted” ja „müüki panemata tooted” sel viisil turult kõrvaldatud tooteid.

1. Kui konkreetse toote kohta on olemas II jaotises osutatud turustamisstandard, peab turult kõrvaldatav toode vastama kõnealusele standardile, välja arvatud toodete esitusviisi ja märgistust käsitlevatele sätetele. Tooteid võib turult kõrvaldada lahtiselt, kõik suurused koos, tingimusel et järgitakse II klassi miinimumnõudeid, eriti seoses kvaliteedi ja suurusega.

Asjakohases standardis määratletud minitooted peavad aga vastama kohaldatavale turustamisstandardile, sealhulgas toodete esitusviisi ja märgistust käsitlevatele sätetele.

2. Kui konkreetse toote kohta turustamisstandard puudub, peavad turult kõrvaldatavad tooted vastama X lisas sätestatud miinimumnõuetele. Liikmesriigid võivad kehtestada kõnealuseid miinimumnõudeid täiendavaid eeskirju.

1. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103d lõikes 4 osutud piirväärtus – 5 % turustatud toodangu mahust – arvutatakse asjaomaste toodete suhtes tunnustatud tootjaorganisatsiooni kaudu turustatud toodangumahtude eelmise kolme aasta aritmeetilise keskmise alusel.

2. Hiljuti tunnustuse saanud tootjaorganisatsioonidel on tunnustamisele eelnenud turustusaastate andmed:

1. Tootjaorganisatsioonid ja nende liidud teatavad liikmesriigi pädevatele asutustele kirjaliku telekommunikatsiooni või elektroonilise sõnumiga ette igast kavatsetavast kõrvaldamistoimingust.

Teates esitatakse eelkõige sekkumiseks võetud toodete loetelu ja nende peamised tunnused vastavalt asjaomastele turustamisstandarditele, iga kõnealuse toote hinnanguline kogus, kavandatav otstarve ning koht, kus saab kõrvaldatud tooteid kontrollida vastavalt artikli 108 sätetele.

Teatele lisatakse sertifikaat, milles tõendatakse, et turult kõrvaldatud tooted vastavad kohaldatavatele artiklis 76 sätestatud turustamisstandarditele või miinimumnõuetele.

2. Liikmesriigid kehtestavad tootjaorganisatsioonidele seoses lõikega 1 ettenähtud teatistega üksikasjalikud eeskirjad, eelkõige tähtaegade kohta.

1. Turult kõrvaldamise toetus, mis sisaldab nii Euroopa Liidu kui ka tootjaorganisatsiooni panust, ei ületa XI lisas osutatud toodete jaoks kõnealuses lisas kehtestatud summasid. Muude toodete puhul kehtestavad toetuse maksimumsummad liikmesriigid.

Kui tootjaorganisatsioon on kolmandatelt isikutelt saanud kompensatsiooni turult kõrvaldatud toodete eest, vähendatakse esimeses lõigus osutatud toetust netotulude võrra, mida tootjaorganisatsioonid saavad turult kõrvaldatud toodete eest. Toetuse saamise tingimustele vastamiseks peab asjaomased tooted kõrvaldama puu- ja köögivilja reguleeritud turult.

2. Turult kõrvaldamised ei ületa mis tahes tootjaorganisatsiooni mis tahes toote turustatud toodangu mahust 5 %. Selle protsendimäära hulka ei arvestata aga koguseid, mis on kõrvaldatud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103d lõikes 4 osutatud viisil või mõnel muul käesoleva määruse artikli 80 lõike 2 kohasel liikmesriikide poolt heakskiidetud viisil.

Turustatud toodangu maht arvutatakse turustatud toodangu keskmise väärtusena kolmel eelneval aastal. Kui kõnealune teave puudub, kasutatakse selle turustatud toodangu väärtust, mille suhtes tootjaorganisatsioon on tunnustatud.

Esimeses lõigus osutatud protsendimäärad on kolmeaastase ajavahemiku keskmised, kusjuures iga-aastane ületuspiir on 5 protsendipunkti.

3. Kui turult kõrvaldatakse puu- ja köögiviljad, mis on ette nähtud tasuta jagamiseks määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103d lõikes 4 osutatud heategevusorganisatsioonidele ja -fondidele, rahastatakse Euroopa Liidu toetusest üksnes toodete käesoleva artikli lõike 1 kohase kõrvaldamise kulud ning käesoleva määruse artikli 81 lõikes 1 ja artikli 82 lõikes 1 osutatud kulud.

1. Liikmesriigid kehtestavad turult kõrvaldatud toodete lubatavad sihtotstarbed. Nad võtavad vastu sätted, millega tagatakse, et turult kõrvaldamine või sihtotstarve ei too kaasa negatiivset keskkonnamõju ega fütosanitaarset mõju. Nende sätete järgimisest tootjaorganisatsioonidele tekkivad kulud on rakenduskava alusel abikõlblikud turult kõrvaldamise toetuse osana.

2. Lõikes 1 osutatud sihtotstarbed hõlmavad tasuta jagamist määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103d lõike 4 tähenduses ning mis tahes muud samaväärset sihtotstarvet, mille liikmesriik on heaks kiitnud.

Liikmesriigid võivad lubada määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103d lõikes 4 osutatud heategevusorganisatsioonidel ja -fondidel küsida turult kõrvaldatud toodete lõppsaajatelt sümboolset tasu juhul, kui kõnealused tooted on läbinud töötlemistoimingu.

Tasuta jagatud puu- ja köögivilja saajate loonustasu puu- ja köögivilja töötlejatele võib lubada juhul, kui sellise maksega hüvitatakse üksnes töötlemiskulud ning kui tasumise liikmesriigis on ette nähtud eeskirjad, millega tagatakse, et töödeldud tooted on ka tegelikult teises lõigus osutatud lõppsaajatele tarbimiseks ette nähtud.

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et hõlbustada kontakte ja koostööd määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103d lõikes 4 osutatud ja nende poolt heakskiidetud tootjaorganisatsioonide ning heategevusorganisatsioonide ja -fondide vahel.

3. Toodete töötleva tööstuse käsutusse andmine on võimalik. Liikmesriigid võtavad vastu üksikasjalikud sätted tagamask, et Euroopa Liidu piires ei tekiks asjaomaste tööstuste või imporditud toodete jaoks konkurentsi moonutamist ning et turult kõrvaldatud tooteid ei viidaks uuesti turule. Destilleerimisel tekkivat alkoholi kasutatakse üksnes tööstuses või energeetikas.

1. Kõikide turult kõrvaldatud toodete tasuta jagamise veokulud on rakenduskava alusel abikõlblikud kindla suurusega summa ulatuses, mis kehtestatakse vastavalt XII lisas sätestatud vahemaale kõrvaldamiskoha ja tarnekoha vahel.

Mereveo puhul määratlevad liikmesriigid vahemaa kõrvaldamiskoha ja tarnekoha vahel. Kui maismaatransport on võimalik, ei tohi hüvitis laadimiskoha ja teoreetilise lõpp-punkti vahelise lühima marsruudi puhul ületada maismaatranspordi kulu. XII lisas kehtestatud summade suhtes kohaldatakse paranduskoefitsienti 0,6.

2. Veokulud makstakse isikule, kes tegelikult kannab kõnealuse veo rahalised kulud.

Makse tegemiseks tuleb esitada tõendavad dokumendid, milles on eelkõige esitatud:

1. Tasuta jagamiseks turult kõrvaldatud puu- ja köögivilja sortimis- ja pakkimiskulud on rakenduskavade alusel abikõlblikud XIII lisa A osas sätestatud kindla suurusega summa ulatuses toodete puhul, mille netokaal pakendis on alla 25 kilogrammi.

2. Tasuta jagamiseks ettenähtud toodete pakenditel peab olema Euroopa embleem ning üks või mitu XIII lisa B osas sätestatud märget.

3. Sortimis- ja pakkimiskulud makstakse kõnealused toimingud teinud tootjaorganisatsioonile.

Makse tegemiseks tuleb esitada tõendavad dokumendid, milles on eelkõige esitatud:

1. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103d lõikes 4 osutatud turult kõrvaldatud toodete saajad kohustuvad:

Liikmesriigid võivad otsustada, et saajad ei pea esimese lõigu punktis b osutatud arvestusi pidama, kui nad saavad üksnes väikeseid koguseid ja leiavad, et risk on väike. Kõnealune otsus ja selle põhjendused protokollitakse.

a) „toorelt koristamine”– turustuskõlbmatute toodete täielik koristamine konkreetselt alalt enne tavapärase saagikoristuse algust. Asjaomased tooted ei tohi enne toorelt koristamist olla juba kahjustatud ilmastikutingimuste või haiguste tõttu või muudel põhjustel.

b) „koristamata jätmine”– tavapärase tootmistsükli jooksul konkreetselt alalt kaubandusliku toodangu koristamata jätmine. Koristamata jätmisena ei käsitata aga toodete hävimist ilmastikutingimuste või haiguse tagajärjel.

2. Toorelt koristamine ja koristamata jätmine peab olema tavapärase viljelusviisi piirest väljuv ja sellest erinev tegevus.

2. Tootjaorganisatsioonid ja nende liidud teatavad liikmesriigi pädevatele asutustele kirjaliku telekommunikatsiooni või elektroonilise sõnumiga ette igast kavandatavast toorelt koristamise või koristamata jätmise toimingust.

Nad lisavad mis tahes aasta ja mis tahes toote esimesele teatele analüüsi, mis põhineb eeldataval turuolukorral, mis õigustab toorelt koristamist kriisi ennetamise meetmena.

3. Toorelt koristamist ja koristamata jätmist ei saa kohaldada ühe aasta jooksul sama toote ja sama konkreetse ala suhtes, või kahel järjestikusel aastal.

4. Toorelt koristamise ja koristamata jätmise puhul kohaldatavad hüvitissummad, mis sisaldavad nii Euroopa Liidu kui ka tootjaorganisatsiooni panust, on liikmesriigi poolt lõike 1 punkti a alusel hektari kohta määratavad maksed:

1. Liikmesriigid võtavad vastu edendus- ja teavitusmeetmete üksikasjalikud rakendussätted. Kõnealuste sätete alusel peab olema võimalik vajaduse korral meetmete kiire kohaldamine.

2. Edendus- ja teavitusmeetmete kohased tegevused täiendavad selliseid edendus- ja teavitusmeetmeid, mis ei ole seotud riskide vältimise ja juhtimisega ning mida asjaomane tootjaorganisatsioon juba kohaldab.

Tootjaorganisatsioon korraldab saagikindlustustegevusi, mis aitavad kaitsta tootjate sissetulekuid ja katavad tootjaorganisatsiooni ja/või selle liikmete kantud turuväärtuse kaotuse sellised kulud, mis tulenevad looduskatastroofidest, ilmastikutingimustest ning vajaduse korral haigustest ja taimekahjurite levikust põhjustatud kahjudest.

1. Liikmesriigid võtavad vastu saagikindlustustegevuste üksikasjalikud rakenduseeskirjad, sealhulgas eeskirjad, millega tagatakse, et saagikindlustustegevused ei moonuta konkurentsi kindlustusturul.

2. Liikmesriigid võivad rakendusfondist abi saavate saagikindlustustegevuste toetamiseks siseriiklikult lisaraha eraldada. Saagikindlustuse puhul antav riigi toetus ei või siiski ületada:

Esimese lõigu punktis b sätestatud piirväärtust kohaldatakse ka juhtudel, kui rakendusfondist saaks muul juhul 60 % ulatuses Euroopa Liidu abi vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103d lõikele 3.

3. Saagikindlustustegevused ei hõlma kindlustusmakseid, millega tootjatele hüvitatakse üle 100 % tekkinud kahjust, võttes seejuures arvesse kõiki hüvitisi, mida tootjad saavad kindlustatud riskiga seotud muude toetussüsteemide kaudu.

4. Käesoleva artikli kohaldamisel on „loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste” mõistel sama tähendus, mis komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 (13) artikli 2 lõikes 8.

1. Liikmesriigid võtavad vastu investeerimisfondide moodustamise halduskulude katmise toetust käsitlevad üksikasjalikud sätted.

2. Investeerimisfondide moodustamise halduskulude katmise toetus sisaldab nii Euroopa Liidu kui ka tootjaorganisatsiooni panust. Investeerimisfondide moodustamise halduskulude katmise toetuse kogusumma ei ületa investeerimisfondi esimesel, teisel ja kolmandal toimimisaastal tootjaorganisatsiooni poolt investeerimisfondi tehtud sissemaksest järgmist osa:

3. Tootjaorganisatsioon võib saada lõikes 2 osutatud toetust ainult üks kord ja üksnes investeerimisfondi toimimise kolmel esimesel aastal. Kui tootjaorganisatsioon taotleb toetust üksnes investeerimisfondi toimimise teisel või kolmandal aastal, on toetus:

4. Liikmesriigid võivad kehtestada tootjaorganisatsioonile investeerimisfondide moodustamise halduskulude katmiseks antava toetuse ülemmäärad.

1. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103e lõike 1 kohaldamisel arvutatakse liikmesriigi piirkonna tootjate organiseerituse tase sellise puu- ja köögiviljatoodangu väärtusena, mis on saadud kõnealusest piirkonnast ning tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude ja tootjarühmade turustatud ning jagatud kõnealusest piirkonnast saadud puu- ja köögiviljatoodangu koguväärtusega.

2. Liikmesriigi piirkonna tootjate organiseerituse taset käsitatakse eriti madalana juhul, kui lõikega 1 ettenähtud arvutuse kohaselt saadud viimase kolme aasta keskmine tase, mille kohta andmed on kättesaadavad, on madalam kui 20 %.

Riiklikku finantsabi võidakse maksta üksnes käesolevas artiklis osutatud piirkonnast saadud puu- ja köögiviljatoodangu eest. Käesoleva peatüki kohaldamisel käsitatakse piirkonda selle haldus-, geograafilistest ja majandusoludes tulenevalt liikmesriigi territooriumi eristatava osana.

1. Liikmesriigid esitavad määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103e lõike 1 kohase igal asjaomasel aastal rakendatavatele rakenduskavadele riikliku rahalise toetuse andmise loa taotluse komisjonile igal aastal hiljemalt sama kalendriaasta 31. jaanuariks.

Taotlusele lisatakse tõendid selle kohta, et tootjate organiseerituse tase asjaomases piirkonnas on eriti madal, nagu see on määratletud käesoleva määruse artiklis 91, et abi makstakse üksnes kõnealuses piirkonnas toodetud puu- ja köögiviljasektori toodete eest, ning andmed asjaomaste organisatsioonide, asjaomase abi suuruse ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103b lõike 1 kohase rahalise toetuse osakaalu kohta.

2. Komisjon kiidab taotluse heaks või lükkab tagasi kolme kuu jooksul alates selle esitamisest. Kui komisjon selle tähtaja jooksul ei vasta, käsitatakse taotlust heakskiidetuna.

Kui taotlus on puudulik, siis kolmekuuline periood peatatakse ja liikmesriiki teavitatakse tuvastatud mittevastavusest. Peatamine hakkab kehtima alates kuupäevast, mil liikmesriiki teavitati peatamisest ning kestab seni, kuni täielik taotlus on kätte saadud.

Tootjaorganisatsioon, kes soovib taotleda riiklikku finantsabi, peab vajaduse korral muutma oma rakenduskava vastavalt artiklile 65 või 66.

1. Tootjaorganisatsioonid taotlevad riiklikku finantsabi ning liikmesriigid maksavad abi välja vastavalt artiklitele 69 ja 70.

2. Liikmesriigid võivad vastu võtta täiendavad eeskirjad, mis käsitlevad riikliku finantsabi maksmist, sh sealhulgas ettemakse ja abi osalise maksmise võimalust.

1. Liikmesriigid võivad taotleda heakskiidetud ja tootjaorganisatsioonidele tegelikult makstud riikliku rahalise toetuse Euroopa Liidu poolt tagasimaksmist hiljemalt rakenduskava rakendamisele järgneva teise aasta 1. jaanuariks.

Taotlusele lisatakse tõendid selle kohta, et viimasest neljast aastast kolme jooksul on olnud täidetud määruse EÜ nr 1234/2007 artikli 103e lõikes 1 sätestatud tingimused, ning andmed asjaomaste organisatsioonide ja tegelikult makstud finantsabi suuruse kohta ning rakendusfondi kirjeldus, kus on eraldi välja toodud toetuse kogusumma ning Euroopa Liidu panus, liikmesriigi panus (riiklik finantsabi) ning tootjaorganisatsioonide ja liikmete panus.

2. Komisjon teeb otsuse taotluse heakskiitmise või tagasilükkamise kohta. Taotlus lükatakse tagasi, kui riikliku finantsabi lubamise ja hüvitamise eeskirju ei ole järgitud või kui riiklikku finantsabi taotlev liikmesriik ei ole järginud käesolevas määruses või määruses (EÜ) nr 1234/2007 sätestatud eeskirju, mis käsitlevad tootjaorganisatsioone, rakendusfonde ja -kavasid.

3. Kui finantsabi tagasimaksmine Euroopa Liidu poolt on heaks kiidetud, deklareeritakse abikõlblikud kulud komisjoni määruse (EÜ) nr 883/2006 (14) artiklis 5 sätestatud korra kohaselt komisjonile.

4. Euroopa Liit maksab tagasi kuni 60 % tootjaorganisatsioonile antud riiklikust finantsabist.

1. Liikmesriigi pädeva asutuse taotluse korral esitavad tootjarühmad ja tootjaorganisatsioonid igasuguse asjakohase teabe, mis on vajalik artikli 97 punktis b osutatud aastaruande koostamiseks.

2. Tootjaorganisatsioonid esitavad igal aastal koos abitaotlusega rakenduskavade rakendamise aastaaruande.

Kui see on asjakohane, on aastaaruandes täpsustatud, milliseid tõhusaid kaitsemeetmeid kohaldatakse vastavalt riiklikule strateegiale ja määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103c lõike 5 kohaldamisel, et kaitsta keskkonda võimaliku suurema surve eest, mis tuleneb rakenduskavade alusel toetatavatest investeeringutest.

4. Rakenduskava kohaldamise viimasel aastal asendab lõpparuanne lõikes 1 osutatud aastaaruannet.

Lõpparuandest selgub, mil määral on saavutatud kavade eesmärgid. Neis selgitatakse tegevuste ja/või meetodite muudatusi ja esitatakse programmi rakendamise edu või ebaedu põhjustanud tegurid, mida on võetud või võetakse arvesse järgmiste rakenduskavade koostamisel või kehtivate rakenduskavade parandamisel.

5. Kui tootjarühm või tootjaorganisatsioon ei edasta liikmesriigile käesoleva määrusega või määrusega (EÜ) nr 1234/2007 ettenähtud teavet või kui liikmesriigi valduses olevate objektiivsete faktide põhjal ilmneb, et teave on vale, võib liikmesriik peatada tootjarühma või tootjaorganisatsiooni eeltunnustuse kuni nõuetekohase teabe edastamiseni, ilma et see mõjutaks käesoleva määruse erisätete kohaldamist.

Liikmesriik lisab selliste juhtumite üksikasjad käesoleva määruse artikli 97 punktis b osutatud aruandesse.

Liikmesriikide edastatav teave tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude ja tootjarühmade kohta

Liikmesriikide edastatav teave siseturu puu- ja köögiviljade tootjahindade kohta

1. Liikmesriigi pädevad asutused teatavad komisjonile igal kolmapäeval kell 12 (Brüsseli aeg) iga turupäeva kohta XV lisa A osas loetletud sellise puu- ja köögivilja registreeritud keskmised hinnad, millega on kaubeldud tüüpilistel turgudel.

Üldise turustamisstandardiga hõlmatud puu- ja köögivilja puhul tuleb teatada üksnes standarditele vastavate toodete hinnad, kusjuures konkreetse turustamisstandardiga hõlmatud toodete hinnad on seotud üksnes I klassi toodetega.

Hinnad teatakse pakendamiskohast kättesaadava kauba kohta, mis on sorditud, pakendatud ja vajaduse korral kaubaalustel, väljendatud eurodes netomassi 100 kilogrammi kohta.

Andmete kättesaadavuse korral teavitavad liikmesriigid hinnad, mis vastavad XV lisa A osas täpsustatud toodete tüüpidele ja sortidele, suurusele ja/või esitusviisidele. Kui registreeritud hinnad vastavad muudele kui XV lisa A osas täpsustatud toodete tüüpidele ja sortidele, suurusele ja/või esitusviisidele, teatavad liikmesriigi pädevad asutused komisjonile selliste toodete tüübid ja sordid, suurused ja/või esitusviisid, mis vastavad hindadele.

2. Liikmesriigid teevad asjaomase puu- ja köögivilja tootmispiirkonna tüüpilised turud kindlaks selliste tehingute alusel, mis teostati füüsiliselt määratlevatel turgudel (hulgiturud, oksjonid ja muud füüsilisel kujul eksisteerivad nõudluse ja pakkumisega seotud kohtumispaigad) või otseste tehingute alusel, mis toimusid tootjate (sh tootjaorganisatsioonid) ja üksikisikust ostjate vahel (hulgimüüjad, ettevõtjad, jaotuskeskused või muud asjakohased ettevõtjad). Tüüpilisi turge võib kindlaks teha ka määratlevatel turgudel füüsiliselt teostatud ja otseste tehingute kombinatsiooni alusel.

3. Liikmesriigi pädevad asutused võivad vabatahtlikkuse alusel teatada komisjonile XV lisa B osas loetletud puu- ja köögivilja ning muude toodete hinnad.

4. Lõike 3 kohane hindadest teavitamine toimub vastavalt suunistele, mille komisjon vastu võtab ning teeb avalikult kättesadavaks talle kõige sobivamal viisil.

Liikmesriigid tagavad, et kõikidele ühe tootjaorganisatsiooni või tootjarühma esitatud abitaotluste suhtes kohaldatakse kordumatut identifitseerimissüsteemi. Kõnealune identifitseerimine peab ühilduma ühtse isikuandmete registreerimise süsteemiga, millele on osutatud nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 (15) artikli 15 lõike 1 punktis f.

Ilma et see mõjutaks käesoleva määruse erisätete kohaldamist, kehtestavad liikmesriigid toetusetaotluste, tunnustamistaotluste või rakenduskavade heakskiitmise taotluste ning maksetaotluste esitamise korra.

Kui on asjakohane teha kontrolli valimi võtmise teel, tagavad liikmesriigid kontrolli laadi ja sageduse kaudu ning riskianalüüsist lähtudes, et kontroll on asjaomase meetme jaoks sobiv.

Halduskontrolli tehakse kõikidele toetuse- või maksetaotlustele ning see hõlmab kõiki võimalikke ja asjakohaseid andmeid. Menetluskorraga nähakse ette tehtud töö ja kontrollitulemuste registreerimine ning nõuetele mittevastavuse puhul võetavad meetmed.

1. Iga kohapealse kontrolli kohta koostatakse aruanne, et oleks võimalik läbi vaadata tehtud kontrollide üksikasju. Eelkõige sisaldab aruanne järgmist:

2. Toetuse saajale antakse võimalus aruandele alla kirjutada, et tõendada oma kohalolekut kontrollimise ajal ja lisada märkusi. Eeskirjade eiramise korral võib toetusesaaja saada järelevalvearuande koopia.

3. Kohapealsest kontrollist võib ette teatada, juhul kui see ei kahjusta kontrolli eesmärki. Etteteatamine piirdub vajaliku miinimumajaga.

4. Käesoleva määrusega ettenähtud kontrollid ning muud Euroopa Liidu õigusega ettenähtud põllumajandustoetuste kontrollid tehakse võimaluse korral üheaegselt.

1. Enne tootjaorganisatsioonile määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125b lõike 2 punkti a kohase tunnustuse andmist teevad liikmesriigid tootjaorganisatsioonile kohapealse kontrolli, et kontrollida tunnustamise tingimuste täitmist.

2. Enne rakenduskava heakskiitmist vastavalt artiklile 64 kontrollib liikmesriigi pädev asutus heakskiitmiseks esitatud rakenduskava ja vajaduse korral võimalikke muutmistaotlusi kõikide asjakohaste vahenditega, sealhulgas kohapealse kontrolli abil. Kontrollitakse eelkõige:

1. Enne abi andmist teevad liikmesriigid halduskontrolli kõikidele abitaotlustele, millele lisanduvad pistelised kohapealsed kontrollid, nagu on kindlaks määratud artiklis 106.

2. Abitaotluste halduskontrolli puhul kontrollitakse juhul, kui see on esitatud taotluse puhul asjakohane, eeskätt järgmist:

3. Rakenduskava raames tehtud kulutuste kohta peavad olema väljamakset tõendavad dokumendid nagu arved ja pangaväljavõtted. Kui see ei ole võimalik, tõendatakse väljamakseid samaväärse tõendusjõuga dokumentidega. Kasutatud arved peavad olema tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu nimel või artikli 50 lõikes 9 osutatud olukorra puhul tütarettevõtte nimel või liikmesriigi heakskiidu korral ühe või mitme tootjaorganisatsiooni või nende liidu tootjaliikme nimel. Artikli 50 lõikes 9 osutatud olukorra puhul peavad IX lisa punkti 2 alapunktis b osutatud personalikuludega seotud arved olema vajaduse korral siiski tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu või tütarettevõtte nimel.

1. Artikli 69 lõikes 1 osutatud abitaotluse kontrollimiseks teevad liikmesriigid tootjaorganisatsioonide tööruumes kohapealseid kontrolle, et tagada asjaomasel aastal kehtivate abi andmise või abi jääksumma saamise tingimuste täitmine.

2. Lõikes 1 osutatud kontrolle tehakse igal aastal taotluste usaldusväärse valimi põhjal. Valim peab esindama vähemalt 30 % taotletud abi kogusummast liikmesriikides, kus on rohkem kui kümme tunnustatud tootjaorganisatsiooni. Muudel juhtudel kontrollitakse iga tootjaorganisatsiooni vähemalt iga kolme aasta järel.

Iga tootjaorganisatsiooni tuleb enne rakenduskava viimase aasta eest abi või selle jääksumma maksmist vähemalt üks kord kontrollida.

3. Kohapealse kontrolli tulemusi hinnatakse, et teha kindlaks, kas mõni tuvastatud probleem on süsteemset laadi ning ohustab teisi sarnaseid tegevusi, abisaajaid või asutusi. Samuti tehakse kontrollimiste käigus kindlaks selliste olukordade põhjused ja edasise kontrolli vajalikkus ning piiritletakse vajalikud parandus- ja ennetusmeetmed.

Kui kontrollimiste käigus ilmneb, et piirkonnas või selle osas või teatavas tootjaorganisatsioonis esineb olulisi eeskirjade eiramisi, teeb liikmesriik asjaomasel aastal täiendavaid kontrollimisi ja suurendab vastavate järgmisel aastal kontrollitavate taotluste protsendimäära.

4. Liikmesriik määrab kontrollitavad tootjaorganisatsioonid riskianalüüsi alusel.

1. Rakenduskavade meetmete kohapealse kontrolli abil kontrollivad liikmesriigid eelkõige:

2. Turustatud toodangu väärtust kontrollitakse siseriiklike õigusaktide kohaselt auditeeritud ja sertifitseeritud raamatupidamissüsteemi põhjal.

Selleks võib liikmesriik otsustada, et turustatud toodangu deklareeritud väärtust tuleb sertifitseerida samamoodi nagu raamatupidamisandmeid.

Turustatud toodangu deklareeritud väärtuse kontrolli võib läbi viia enne vastava abitaotluse edastamist. Kontrollitakse hiljemalt enne abi maksmist.

3. Kohapealne kontroll hõlmab kontrollkäiku meetme tegevuskohta või, kui tegevus on immateriaalne, tegevuse läbiviija juurde. Eelkõige artikli 106 lõikes 2 osutatud valimiga hõlmatud üksikute põllumajandusettevõtete tegevuste puhul tehakse vähemalt üks kontrollkäik, et veenduda nende läbiviimises.

Liikmesriigid võivad siiski otsustada kõnealustest kontrollkäikudest loobuda väiksemate tegevuste puhul või kui nad leiavad, et abi saamise tingimuste mittetäitmise või tegevuse fiktiivsuse oht on väike. Kõnealune otsus ja selle põhjendused protokollitakse.

4. Kohapealse kontrolli raames kontrollitakse kõiki tootjaorganisatsiooni ja selle liikmete maksekohustusi ja kohustusi, mida on võimalik kontrollkäigu ajal kontrollida.

5. Artikli 106 lõikes 2 sätestatud kontrollimäära täitmisel võib arvesse võtta üksnes selliseid kontrolle, mis vastavad kõikidele käesoleva artikli nõuetele.

1. Liikmesriigid teevad vastavalt II jaotise II peatükis sätestatud menetlustele igas tootjaorganisatsioonis kõrvaldamistoimingute esimese astme kontrolli, mis koosneb turult kõrvaldatud toodete dokumentide ja identsuskontrollist ning vajaduse korral proovivõtmise teel kaalu füüsilisest kontrollist ning artiklile 76 vastavuse kontrollist. Kontroll toimub pärast artikli 78 lõikes 1 osutatud teate saamist artikli 78 lõikes 2 sätestatud tähtaegade jooksul.

2. Lõikes 1 sätestatud esimese astme kontrollid hõlmavad 100 % turult kõrvaldatud toodete kogusest. Pärast selle kontrolli lõppu denatureeritakse kõrvaldatud tooted, v.a tasuta jagamiseks ettenähtud tooted, või müüakse need töötlevale tööstusele pädevate asutuste järelevalve all vastavalt tingimustele, mis liikmesriik on kehtestanud artikli 80 alusel.

3. Erandina lõikest 2, kui tooted on tasuta jagamiseks, võivad liikmesriigid kontrollida kõnealuses lõikes sätestatust väiksemat protsenti tingimusel, et see ei ole väiksem kui 10 % mis tahes tootjaorganisatsiooni asjaomastest kogustest turustusaasta jooksul. Kontrolli võib läbi viia tootjaorganisatsiooni tööruumes ja/või toodete saajate juures. Kui kontrolli käigus leitakse märkimisväärseid rikkumisi, teevad liikmesriigi pädevad asutused lisakontrolle.

1. Artiklis 106 viidatud kontrollide raames teevad liikmesriigid kõrvaldamistoimingute teise astme kontrolle.

Liikmesriigid kehtestavad kriteeriumid, et analüüsida ja hinnata riski, kas mõni konkreetne tootjaorganisatsioon tegeleb eeskirju rikkuvate kõrvaldamistoimingutega. Sellised kriteeriumid on muu hulgas seotud eelmiste esimese ja teise astme kontrollide tulemustega ja sellega, kas tootjaorganisatsioonil on mingi kvaliteedi tagamise menetluse vorm. Kõnealuste kriteeriumide alusel määravad nad iga tootjaorganisatsiooni puhul kindlaks teise astme kontrollide minimaalse sageduse.

2. Lõikes 1 osutatud kontrollid koosnevad kohapealsest kontrollist tootjaorganisatsiooni ja turult kõrvaldatud toodete saajate tööruumes, et tagada Euroopa Liidu toetuse maksmise tingimuste täitmine. Kõnealused kontrollid hõlmavad:

3. Lõikes 2 osutatud kontrolle tehakse asjaomaste tootjaorganisatsioonide ning kõnealuste organisatsioonidega seotud saajate tööruumes. Iga kontroll hõlmab valimit, mis esindab vähemalt 5 % tootjaorganisatsiooni poolt turustusaasta jooksul kõrvaldatud kogustest.

4. Lõike 2 punktis a osutatud konkreetsest lao- ja raamatupidamisarvestusest peavad iga kõrvaldatud toote puhul selguma järgmised liikumised, väljendatuna järgmistes kogustes:

5. Lõike 4 punktis c osutatud toodete sihtotstarbe kontrollimine hõlmab eeskätt järgmist:

6. Kui teise astme kontrollimistel ilmneb olulisi rikkumisi, teevad liikmesriigi pädevad asutused kõnealuse turustusaasta kohta üksikasjalikumaid teise astme kontrolle ja suurendavad järgmisel turustusaastal kõnealuste tootjaorganisatsioonide (või nende liitude) tööruumes teise astme kontrollide sagedust.

1. Enne toorelt koristamist veenduvad liikmesriigid kohapealse kontrolli abil, et asjaomased tooted ei ole kahjustatud ning konkreetne ala on hästi hooldatud. Pärast toorelt koristamist kontrollivad liikmesriigid, kas asjaomaselt alalt on saak koristatud ning koristatud toodang on denatureeritud.

Pärast saagikoristusperioodi lõppu kontrollivad liikmesriigid artikli 85 lõikes 2 osutatud turuolukorra prognoosi alusel analüüsi usaldusväärust. Samuti analüüsivad liikmesriigid turuolukorra prognoosi ja tegeliku turuolukorra erinevusi.

2. Enne koristamata jätmist veenduvad liikmeriigid kohapealse kontrolli abil, et konkreetne ala on hästi hooldatud, saaki ei ole osaliselt koristatud ning toode on hästi kasvanud, üldiselt veatu ja standardse turustuskvaliteediga.

Liikmesriigid tagavad toodangu denatureerimise. Kui see ei ole võimalik, tagavad nad kontrollkäikude või saagikoristuse aegsete külastuste abil, et saaki ei koristata.

1. Enne määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125e lõike 1 kohase tootjarühma tunnustuskava heakskiitmist kontrollivad liikmesriigid kõnealust õigussubjekti või õigussubjekti selgelt määratletud osa kohapeal.

2. Liikmesriik kontrollib kõigi asjakohaste vahendite, sealhulgas kohapealse kontrolli abil:

1. Enne väljamaksete tegemist teevad liikmesriigid halduskontrolli kõikidele tootjarühmade esitatud abitaotlustele ning pistelisi kohapealseid kontrolle.

2. Pärast artiklis 45 osutatud abitaotluse esitamist teevad liikmesriigid tootjarühmades kohapealseid kontrolle, et tagada asjaomasel aastal kehtivate abi saamise tingimuste täitmine.

3. Lõikes 2 osutatud kontrolle tehakse igal aastal taotluste usaldusväärse valimi põhjal. Valim peab esindama vähemalt 30 % abi kogusummast.

Riikidevahelised tootjaorganisatsioonid ja riikidevahelised tootjaorganisatsioonide liidud

1. Liikmesriik, kus asub riikidevahelise tootjaorganisatsiooni või riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu peakontor, vastutab täielikult kõnealuse organisatsiooni või liidu sellise kontrollimise korralduse eest, mis on seotud rakenduskava ja -fondiga, ning kohaldab vajaduse korral sanktsioone.

2. Teised liikmesriigid, kes peavad tegema artikli 28 lõike 2 punktis c ja artikli 35 lõike 2 punktis c osutatud halduskoostööd, teevad selliseid haldus- ja kohapealseid kontrolle, mida nõuab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud liikmesriik, ning teatavad talle kontrollide tulemused. Nad järgivad kõiki lõikes 1 osutatud liikmesriigi sätestatud tähtaegu.

3. Tootjaorganisatsiooni ning rakenduskava ja rakendusfondi suhtes kohaldatakse lõikes 1 osutatud liikmesriigis kehtivaid eeskirju. Keskkonna- ja fütosanitaarküsimuste ning kõrvaldatud toodete kasutusviisi osas kohaldatakse aga selle liikmesriigi õigust, kus toimub tootmine.

1. Liikmesriigid tühistavad tootjaorganisatsiooni tunnustuse, kui tootjaorganisatsioon on eiranud tunnustamiskriteeriume tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Liikmesriigid tühistavad tootjaorganisatsiooni tunnustuse eelkõige juhul, kui tunnustamiskriteeriumide eiramine on seotud:

Käesoleva lõike kohane tunnustuse tühistamine jõustub kuupäevast, mil tunnustamistingimused ei ole enam täidetud, vastavalt riiklikul tasandil mis tahes kohaldatavatele aegumistähtaegu käsitlevatele horisontaalõigusaktidele.

2. Kui tunnustamiskriteeriume eiratakse olulisel määral, kuid üksnes ajutiselt, peatavad liikmesriigid tootjaorganisatsiooni tunnustuse sel juhul, kui lõiget 1 ei kohaldata.

Tunnustuse peatamise ajal abi ei maksta. Peatamine jõustub kontrollimise päeval ning lõpeb päeval, mil kontrollimine näitab, et asjaomased kriteeriumid on täidetud.

Peatamisaja kestus ei või ületada 12 kuud. Kui asjaomaste kriteeriumide täitmine 12 kuu jooksul ei taastu, tühistatakse tunnustus.

Liikmesriigid võivad teha makseid pärast artiklis 70 sätestatud tähtaega, kui see on käesoleva lõike kohaldamiseks vajalik. Kõnealuseid hilisemaid makseid ei tohi siiski teha mingil juhul hiljem kui rakenduskava rakendamisele järgneva teise aasta 15. oktoobril.

3. Muudel tunnustamiskriteeriumide eiramise juhtudel, kui lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, saadavad liikmesriigid hoiatuskirja, milles märgitakse vajalikud parandusmeetmed. Liikmesriigid võivad abi väljamakseid edasi lükata kuni parandusmeetmete võtmiseni.

Kui parandusmeetmeid ei võeta 12 kuu jooksul, käsitatakse seda kriteeriumide olulise eiramisena ning sellest tulenevalt kohaldatakse lõiget 2.

1. Kui leitakse, et seoses määrusega (EÜ) nr 1234/2007 hõlmatud abiga on tootjaorganisatsioon, tootjaorganisatsioonide liit või tootjarühm pannud toime pettuse, siis ilma et see mõjutaks muude karistuste kohaldamist vastavalt Euroopa Liidu ja siseriiklikele õigusaktidele, siis liikmesriigid:

2. Liikmesriigid võivad peatada tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu või tootjarühma tunnustuse või peatada kõnealusele isikule maksete tegemise, kui kahtlustatakse, et ta on seoses määrusega (EÜ) nr 1234/2007 hõlmatud abiga pannud toime pettuse.

1. Liikmesriigid kohaldavad artiklites 114 ja/või 117 sätestatud sanktsioone ja karistusi tunnustuskavade suhtes mutatis mutandis.

2. Lisaks lõikele 1 ja juhul, kui liikmesriigi poolt artikli 49 lõike 4 kohaselt määratud tähtaja jooksul ei ole tootjarühma tootjaorganisatsioonina tunnustatud, nõuab liikmesriik tagasi:

2. Liikmesriik kontrollib abisaaja esitatud abitaotlust ning teeb kindlaks, millised summad on abikõlblikud. Liikmesriik kehtestab:

3. Kui lõike 2 punkti a kohaselt kehtestatud summa ületab lõike 2 punkti b kohaselt kehtestatud summat rohkem kui 3 %, kohaldatakse karistust. Karistuse summa on lõike 2 punktide a ja b alusel välja arvutatud summade vahe.

Karistusest loobutakse juhul, kui tootjaorganisatsioon või tootjarühm tõendab, et ta ei ole vastutav abikõlbmatu summa esitamise eest.

4. Lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse kohapealsete kontrollide või järelkontrollide käigus tuvastatud abikõlbmatute kulude suhtes mutatis mutandis.

5. Kui turustatud toodangu väärtus deklareeritakse ja seda kontrollitakse enne abi taotlemist, kasutatakse deklareeritud ja heakskiidetud väärtusi lõike 2 punktide a ja b kohaselt kehtestatavate summade kehtestamisel.

Kui pärast artiklis 108 osutatud kontrolli leitakse artiklis 76 osutatud turustamisstandardite või miinimumnõuete rikkumisi, kohustatakse abisaajat:

Tootjaorganisatsioonide suhtes seoses kõrvaldamistoimingutega kohaldatavad muud sanktsioonid

1. Artiklis 117 osutatud karistused hõlmavad abi, mida taotletakse rakenduskava kulude lahutamatuks osaks olevate kõrvaldamistoimingute eest.

2. Kõrvaldamistoimingute kulusid käsitatakse abikõlbmatuna, kui müüki panemata koguseid ei ole kasutatud liikmesriikide poolt artikli 80 lõike 1 kohaselt sätestatud viisil või kui kõrvaldamine või sihtotstarve on kahjustanud keskkonda või fütosanitaartingimusi, rikkudes artikli 80 lõike 1 alusel vastu võetud sätteid.

Kui vastavalt artiklitele 108 ja 109 tehtud kontrollide ajal leitakse kõrvaldatud toodete saajatega seostatavaid rikkumisi, kohaldatakse järgmisi sanktsioone:

Punktiga a ettenähtud sanktsioon jõustub viivitamata ja kehtib vähemalt ühe turustusaasta jooksul. Eiramise tõsidusest olenevalt võib kõnealust sanktsiooni pikendada.

1. Kui toorelt koristamise puhul leitakse, et tootjaorganisatsioon on oma kohustusi rikkunud, peab tootjaorganisatsioon karistusena maksma hüvitise summa, mis on seotud aladega, mille puhul on kohustust rikutud. Kohustuste rikkumisena käsitatakse juhtumeid, mille korral:

2. Kui koristamata jätmise puhul leitakse, et tootjaorganisatsioon on oma kohustusi rikkunud, peab tootjaorganisatsioon karistusena maksma hüvitise summa. Kohustuste rikkumisena käsitatakse juhtumeid, mille korral:

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud karistusi kohaldatakse lisaks kõigile vastavalt artiklile 117 määratud karistustele.

Kui tootjaorganisatsioon, selle liige või vastav esindaja takistab kohapealse kontrolli tegemist, lükatakse asjaomaste kulude osa käsitlev abitaotlus tagasi.

1. Tootjaorganisatsioonid, tootjaorganisatsioonide liidud, tootjarühmad või muud asjaomased ettevõtjad maksavad tagasi alusetult makstud abi koos intressiga ning käesoleva jaoga ettenähtud karistussummad.

2. Tagasimakstav abi, intressid ja määratud karistussummad makstakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi.

Käesoleva jaoga ettenähtud haldussanktsioonide ja karistuste kohaldamine ning alusetult makstud summade tagasinõudmine ei piira komisjonile eeskirjade eiramisest teatamist vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1848/2006 (16).

1. Riiklike strateegiate ja rakenduskavade suhtes kohaldatakse järelevalvet ja hindamisi, et hinnata rakenduskavade eesmärkide saavutamise edusamme ning nende eesmärkidega seotud tulemuslikkust ja tõhusust.

2. Edusamme, tulemuslikkust ja tõhusust hinnatakse VIII lisas sätestatud ühiste tulemusnäitajate abil, milles käsitletakse esialgset olukorda ning rakendatud rakenduskavadega seotud rahastamist, väljundeid, tulemusi ja mõju.

3. Kui liikmesriik seda vajalikuks peab, täpsustatakse riiklikus strateegias teatavad konkreetsele strateegiale iseloomulikud lisanäitajad, mis kajastavad riiklikke ja/või piirkondlikke vajadusi, tingimusi ning tootjaorganisatsioonide rakendatavate rakenduskavade eesmärkide iseärasusi. Võimaluse korral hõlmatakse lisanäitajad keskkonnaalaste eesmärkide kohta, mis on tulemusnäitajatega hõlmamata.

1. Tootjaorganisatsioonid tagavad oma rakenduskavade järelevalve ja hindamise, kasutades asjakohaseid artiklis 125 osutatud ühiseid tulemusnäitajaid ja vajaduse korral riiklikus strateegias sätestatud lisanäitajaid.

Selleks kehtestavad nad kõnealuste näitajate rakendamiseks vajaliku teabe kogumise, salvestamise ja säilitamise korra.

2. Järelevalve eesmärk on hinnata rakenduskava jaoks sätestatud konkreetsete ülesannete täitmisel tehtud edusamme. Järelevalvet teostatakse finants-, väljundi- ja tulemusnäitajate alusel. Saadud tulemusi kasutatakse, et:

Andmed järelevalvetoimingute tulemuste kohta lisatakse igasse artikli 96 lõikes 1 osutatud aastaaruandesse, mille tootjaorganisatsioon peab esitama riikliku strateegia juhtimise eest vastutavale riigiasutusele.

Vahehindamine, mida võib teha spetsialiseeritud konsultatsioonibüroo abiga, on ette nähtud finantsvahendite kasutusastme ning rakendusprogrammi tulemuslikkuse ja tõhususe läbivaatamiseks ning kava üldeesmärkide osas tehtud edusammude hindamiseks. Selleks kasutatakse algset olukorda, tulemusi ja, kui vaja, mõju käsitlevaid ühiseid tulemuslikkuse näitajaid.

Vajaduse korral hõlmab vahehindamine kvalitatiivset hinnangu andmist tulemustele ja selliste keskkonnalaste tegevuste mõju, mille eesmärk on:

Vahehindamine viiakse läbi rakenduskava rakendamise ajal ja piisavalt aegsasti, et hindamistulemusi saaks arvesse võtta järgmise rakenduskava koostamisel.

Vahehindamisaruanne lisatakse vastavale artikli 96 lõikes 1 osutatud aastaaruandele.

1. Riikliku strateegia järelevalveks ja hindamiseks kasutatakse artiklis 125 osutatud asjakohaseid ühiseid tulemusnäitajaid ning vajaduse korral riiklikus strateegias sätestatud lisanäitajaid.

2. Liikmesriigid kehtestavad artiklis 125 osutatud näitajate rakendamiseks vajaliku teabe elektroonilise kogumise, salvestamise ja säilitamise korra. Selleks võtavad nad kasutusele teabe, mille tootjaorganisatsioonid esitavad seoses oma rakenduskavade järelevalve ja hindamisega.

3. Järelevalve on pidev ja selle eesmärk on hinnata rakenduskavade jaoks sätestatud eesmärkide ja ülesannete täitmisel tehtud edusamme. Järelevalvet teostatakse finants-, väljundi- ja tulemusnäitajate alusel. Selleks kasutatakse ära teave, mille tootjaorganisatsioonid esitavad oma rakenduskavade järelevalve ja hindamise iga-aastastes eduaruannetes. Saadud järelevalvetulemusi kasutatakse, et:

4. Hindamise eesmärk on kontrollida strateegia üldeesmärkide saavutamisel tehtud edusamme. Selleks kasutatakse algset olukorda, tulemusi ning vajaduse korral mõju käsitlevaid näitajaid. Selleks kasutatakse ära rakenduskavade järelevalve ja vahehindamise tulemusi, mis sisalduvad tootjaorganisatsioonide esitatud iga-aastastes eduaruannetes ja lõpparuannetes. Saadud hindamistulemusi kasutatakse, et:

Hindamine hõlmab 2012. aastal läbiviidavat hindamist, mis peab toimuma piisavalt vara, et selle tulemusi oleks võimalik lisada eraldiseisvasse hindamisaruandesse, mis lisatakse samal aastal artikli 97 punktis b osutatud iga-aastasele riiklikule aruandele. Selles kontrollitakse finantsvahendite kasutusastet, rakendatud rakenduskavade tulemuslikkust ja tõhusust ning hinnatakse nende programmide tulemusi ja mõju võrreldes strateegia eesmärkide ja ülesannetega ning vajaduse korral määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103c lõikes 1 sätestatud muude eesmärkidega. Selle eesmärk on saada kasulikke õppetunde tulevaste riiklike strateegiate kvaliteedi parandamiseks ning eelkõige tuvastada, kas eesmärkide, ülesannete ja abikõlblike meetmete määratlustes on puudujääke ning kas on vaja ette näha uusi teostamisvahendeid.

Teatised määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125f lõike 2 teises lõigus osutatud majanduspiirkondade nimekirja kohta hõlmavad kogu teavet, mis on vajalik kõnealuse määruse artikli 125f lõike 2 esimeses lõigus sätestatud tingimuste täitmise hindamiseks.

1. Kui liikmesriik teatab eeskirjadest, mis ta on määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125 g kohaselt muutnud siduvaks teatava toote ja majanduspiirkonna jaoks, teatab ta komisjonile samal ajal:

2. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125f lõikes 3 määratletud esindavuse kindlaksmääramisel ei võeta liikmesriikide kehtestavate eeskirjade alusel arvesse:

Kui liikmesriik otsustab määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125i kohaselt, et tootjaorganisatsioonidesse mittekuuluvad tootjad peavad maksma rahalist toetust, edastab ta komisjonile kõnealuses artiklis sätestatud tingimuste täitmise kontrollimiseks vajaliku teabe.

Selline teave sisaldab eelkõige osamaksude arvutamise alust ja ühiksummat, osamaksu saajat või saajaid ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 125i osutatud eri kulude laadi.

Kui laiendamist otsustatakse kohaldada kauem kui üks turustusaasta, kontrollivad liikmesriigid iga turustusaasta puhul, kas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125f lõikes 3 sätestatud esindavust käsitlevaid tingimusi täidetakse kogu kõnealuse laiendamise kohaldamise ajal.

Kui liikmesriigid leiavad, et tingimusi enam ei täideta, tühistavad nad laiendamise viivitamata, kusjuures tühistamine jõustub järgmise turustusaasta algusest.

Liikmesriigid teatavad sellisest tühistamisest viivitamata komisjonile, kes teeb selle teabe avalikult kättesaadavaks viisil, mida ta peab asjakohaseks.

1. Kui tootjaorganisatsiooni mittekuuluvad tootjad müüvad oma toodangut enne selle koristamist, käsitatakse ostjat määruse (EÜ) nr 1234/2007 XVIa lisa punkti 1 alapunktides e ja f ning punktis 3 osutatud eeskirjade järgimiseks selle toodangu tootjana.

2. Asjaomased liikmesriigid võivad otsustada, et määruse (EÜ) nr 1234/2007 XVIa lisas loetletud eeskirjad, välja arvatud lõikes 1 osutatud, võib muuta ostjate jaoks siduvaks, kui nad vastutavad asjaomase toodangu haldamise eest.

1. Käesolevas jaos sätestatakse eeskirjad määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 140a kohaldamiseks.

a) „partii”– kaubad, mis on esitatud vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni alusel, hõlmates üksnes sama päritoluga kaupu, mis kuuluvad ühe ühtse CN-koodi alla; ning

b) „importija”– deklarant nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (17) artikli 4 lõikes 18 määratletud tähenduses.

1. Iga XVI lisa A osas sätestatud iga toote ja ajavahemiku kohta ning iga turupäeva ja päritolu kohta teatavad liikmesriigid komisjonile järgmise tööpäeva kella 12ks (Brüsseli aja järgi):

Kui punktis b osutatud üldkogused kaaluvad vähem kui üks tonn, ei teatata vastavaid hindu komisjonile.

Liikmesriigid võivad teise lõigu kohaselt mahaarvatavateks veo- ja kindlustuskuludeks määrata kindlaks standardsummad. Sellistest standardsummadest ja nende arvutamise meetodist tuleb komisjonile viivitamata teatada.

3. Vastavalt lõikele 2 registreeritud hindu, kui need on kehtestatud hulgi- või jaemüügietapis, vähendatakse esialgu 9 % suuruse summa võrra, et võtta arvesse hulgimüüja hinnalisandit, ning siis 0,7245 euro suuruse summa võrra 100 kg kohta, et võtta arvesse käitlemiskulusid ning turumakse ja tasusid.

4. Konkreetse turustamisstandardiga hõlmatud XVI lisa A osas loetletud toodete puhul käsitatakse tüüpilisena:

Esimese lõigu punktis c osutatud korrigeerimiskoefitsienti kohaldatakse hindade suhtes pärast lõikes 2 osutatud summade mahaarvamist.

Konkreetse turustamisstandardiga hõlmamata XVI lisa A osas loetletud toodete puhul käsitatakse tüüpilisena tootehindu, mis vastavad üldisele turustamisstandardile.

Liikmesriigid teatavad komisjonile tavapärased turupäevad XVII lisas loetletud turgudel, mida käsitatakse tüüpiliste turgudena.

1. Iga XVI lisa A osas sätestatud toote ja ajavahemiku kohta kehtestab komisjon iga turustuspäeva ja päritolu jaoks kindla impordiväärtuse, mis võrdub artiklis 134 osutatud tüüpiliste hindade kaalutud keskmisega, millest on maha arvatud standardsumma 5 eurot 100 kg kohta ja väärtuselised tollimaksud.

2. Kui XVI lisa A osas loetletud toodete ja kohaldamisperioodide jaoks on vastavalt käesolevale jaole kehtestatud kindel impordiväärtus, ei kohaldata komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (18) artikli 152 lõike 1 punktis a osutatud ühikuhinda. See asendatakse lõikes 1 osutatud kindla impordiväärtusega.

3. Kui teatavat päritolu toote puhul ei ole kehtivat kindlat impordiväärtust, kohaldatakse selle toote puhul kehtivate kindlate impordiväärtuste keskmist.

4. XVI lisa A osas sätestatud kohaldamisperioodide jooksul kehtivaid kindlaid impordiväärtusi kohaldatakse kuni nende muutmiseni. Nende kohaldamine lõpetatakse siiski juhul, kui seitsme järjestikuse turupäeva jooksul ei ole komisjonile teatatud keskmist tüüpilist hinda.

Kui vastavalt esimesele lõigule ei kohaldata teatava toote suhtes kindlat impordiväärtust, võrdub selle toote suhtes kohaldatav kindel impordiväärtus viimase keskmise kindla impordiväärtusega.

5. Erandina lõikest 1, kui kindla impordiväärtuse arvutamine ei ole olnud võimalik, ei kohaldata kindlat impordiväärtust XVI lisa A osas sätestatud kohaldamisperioodide esimesest päevast alates.

6. Tüüpiline hind eurodes arvestatakse ümber, kasutades asjaomaseks päevaks arvutatud tüüpilist turukurssi.

7. Komisjon peab eurodes esitatud kindlad impordiväärtused muutma avalikult kättesadavaks talle kõige sobivamal viisil.

1. Vastavalt importija valikule võrdub hind piiril, mille põhjal XVI lisa A osas loetletud tooted on ühises tollitariifistikus liigitatud:

2. Vastavalt importija valikule võrdub hind piiril, mille põhjal XVI lisa B osas loetletud tooted on ühises tollitariifistikus liigitatud:

3. Kui hinda piiril arvutatakse toodete päritoluriigi FOB-hinna alusel, lähtutakse tolliväärtuse arvutamisel selle hinnaga sooritatud asjakohasest müügitehingust.

Kui hinda piiril arvutatakse vastavalt ühele lõike 1 punktis b või c või lõike 2 punktis b sätestatud menetlusele, arvutatakse tolliväärtus samal viisil kui hind piiril.

4. Importijal on alates kõnealuste toodete müügist üks kuu, kuid mitte rohkem kui neli kuud alates vabasse ringlusesse lubamise deklaratsiooni vastuvõtmiskuupäevast, aega tõestada, et partii on müüdud tingimustel, mis kinnitavad lõike 1 punktis a või lõike 2 punktis a osutatud hindade korrektsust, või et määrata kindlaks lõike 1 punktis b või lõike 2 punktis b osutatud tolliväärtus. Kui ühest kõnealusest tähtajast kinni ei peeta, võetakse esitatud tagatis ära, ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist.

Esitatud tagatis tagastatakse selles ulatuses, mille kohta esitatakse tolli rahuldavad tõendid realiseerimistingimuste täitmise kohta.

5. Liikmesriigi pädev asutus võib importija nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral pikendada lõikes 4 osutatud neljakuulist tähtaega kuni kolme kuu võrra.

6. Kui pädevad asutused leiavad kontrolli käigus, et käesoleva artikli nõuded ei ole täidetud, nõuavad nad tasumisele kuuluva tollimaksu tagasi vastavalt määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklile 220. Tagasinõutava või tagasinõudmisele kuuluva tollimaksu määr sisaldab intressi kaupade vabasse ringlusse lubamise kuupäevast kuni tagasinõudmiseni. Kohaldatakse intressimäära, mis kehtib riiklike õigusaktide alusel tagasinõudmistoimingute ajal.

1. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 141 lõikes 1 osutatud täiendavat imporditollimaksu (edaspidi „täiendav tollimaks”) võib kohaldada XVIII lisas loetletud toodete suhtes ja ajavahemikel käesolevas jaos sätestatud tingimustel.

1. Iga XVIII lisas loetletud toote ja esitatud ajavahemike jooksul vabasse ringlusse lubatud koguste kohta edastavad liikmesriigid komisjonile üksikasjalikud andmed, kasutades määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklis 308d sätestatud sooduskorra alusel toimuva impordi järelevalvemeetodit.

Eelnenud nädalal vabasse ringlusse lubatud koguste kohta edastatakse need andmed hiljemalt igal kolmapäeval kell 12 (Brüsseli aja järgi).

2. Käesoleva jaoga hõlmatud toodete vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonides, mida toll võib importija taotlusel aktsepteerida, ilma et need sisaldaksid teatavaid määruse (EMÜ) nr 2454/93 37. lisas osutatud andmeid, esitatakse lisaks kõnealuse määruse artiklis 254 osutatud andmetele asjaomaste toodete netomass (kg).

Kui käesoleva jaoga hõlmatud kaupade vabasse ringlusse lubamiseks kasutatakse määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklis 260 osutatud lihtsustatud deklareerimiskorda, esitatakse lihtsustatud deklaratsioonides lisaks muudele nõutavatele andmetele asjaomaste toodete netomass (kg).

Kui käesoleva jaoga hõlmatud kaupade vabasse ringlusse lubamiseks kasutatakse määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklis 263 osutatud kohapeal toimuvat tollivormistust, esitatakse kõnealuse määruse artikli 266 lõikes 1 osutatud teates tolliasutusele kõik kaupade identifitseerimiseks vajalikud andmed ning asjaomaste toodete netomass (kg).

Määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 266 lõike 2 punkti b ei kohaldata käesoleva jaoga hõlmatud toodete impordi suhtes.

1. Kui leitakse, et XVIII lisas loetletud ühe toote või ühe perioodi puhul ületab vabasse ringlusse lubatud kogus vastava käivitusmahu, kehtestab komisjon täiendava tollimaksu, välja arvatud juhul, kui import tõenäoliselt ei häiri Euroopa Liidu turu toimimist või kui toime oleks kavatsetava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne.

2. Täiendav tollimaks kehtestatakse kogustele, mis lubatakse vabasse ringlusse pärast selle tollimaksu kohaldamiskuupäeva, tingimusel et:

Artikli 140 alusel kehtestatav täiendav tollimaks moodustab toote suhtes vastavalt ühisele tollitariifistikule kohaldatavast tollimaksust ühe kolmandiku.

Impordi puhul, mille suhtes kehtib selline tariifne sooduskohtlemine nagu väärtuseline tollimaks, moodustab täiendav tollimaks siiski ühe kolmandiku toote koguselisest tollimaksust, kui kohaldatakse artikli 140 lõiget 2.

3. Huvitatud isikud peavad esitama tollile viimase nõutaval viisil tõendid lõike 2 nõuete täitmise kohta.

Tollasutused võivad käsitada kaupa enne täiendava tollimaksu kehtestamise kuupäeva päritolumaalt väljununa juhul, kui esitatakse üks järgmistest dokumentidest:

Ilma et see piiraks käesoleva määruse erisätete või muude Euroopa Liidu õigusaktide kohaldamist, kehtestavad liikmesriigid kontrolle ja meetmeid sellisel määral, mis tagab määruse (EÜ) nr 1234/2007 ja käesoleva määruse nõuetekohase kohaldamise. Need peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, et tagada Euroopa Liidu finantshuvide piisav kaitse.

Ilma et see piiraks käesolevas määruses või määruses (EÜ) nr 1234/2007 sätestatud mis tahes sanktsiooni kohaldamist, näevad liikmesriigid ette käesolevas määruses ja määruses (EÜ) nr 1234/2007 sätestatud nõuete eiramistest tulenevate sanktsioonide kohaldamise riiklikul tasandil; kõnealused sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, et tagada Euroopa Liidu finantshuvide piisav kaitse.

Ilma et see piiraks käesoleva määruse või määruse (EÜ) nr 1234/2007 mis tahes erimeetme kohaldamist, ei maksta toetust abisaajatele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad on kunstlikult tekitanud sellise toetuse saamiseks vajalikud tingimused, et saada kasu asjaomase toetuskava eesmärkide vastaselt.

1. Liikmesriik määrab ühe pädeva asutuse või organi, kes vastutab teatamiskohustuse täitmise eest iga järgmise teema puhul:

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile asjaomase asutuse või organi määramisest ja kontaktandmetest ning kõnealuse teabe igast muudatusest.

Määratud asutuste ja organite loetelu, mis hõlmab kõnealuste institutsioonide nimesid ja aadresse, tehakse liikmesriikidele ja avalikkusele igal asjakohasel viisil kättesaadavaks komisjoni teabesüsteemide kaudu, sh avaldatakse Internetis.

3. Ilma et see piiraks käesoleva määruse mis tahes erimeetme kohaldamist, edastavad liikmesriigid komisjonile käesoleva määruse kohased teated komisjoni täpsustatud vormingu kohaselt elektroonilisel teel teabesüsteemi kaudu, mille komisjon teeb pädevatele asutustele või organitele kättesaadavaks.

Esimeses lõigus osutatud vahenditega ja vormingus edastamata teavitamist võib käsitada teavitamata jätmisena, ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist.

4. Ilma et see piiraks käesoleva määruse mis tahes sätteid, võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, et tagada käesolevas määruses sätestatud teatamistähtaegade järgimine.

5. Kui liikmesriik ei täida käesoleva määruse või määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohast teatamiskohustust või kui komisjoni valduses olevate objektiivsete faktide põhjal ilmneb, et teave on vale, võib komisjon peatada nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 (20) artiklis 14 osutatud puu- ja köögiviljasektoritega seotud igakuised maksed kas osaliselt või täielikult kuni teabe nõuetekohase edastamiseni.

Käesoleva määruse või määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaselt liikmesriigile edastatud mis tahes teatist, nõuet või taotlust, sealhulgas abitaotlust võib pärast selle esitamist igal ajal kohandada juhul, kui liikmesriigi pädev asutus avastab ilmsed vead.

Kui käesoleva määruse või määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaselt tuleb kehtestada sanktsioon või karistus või tühistada toetus või tunnustus, siis sanktsiooni või karistust ei kehtestata vääramatu jõu või erandlike asjaolude korral määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 31 tähenduses.

Teave vääramatu jõu kohta ja asjaomased tõendavad dokumendid tuleb liikmesriigi pädevale asutusele esitada kümne tööpäeva jooksul alates päevast, mil asjaomasel isikul on võimalus selliseks teavitamiseks.

Määruse (EÜ) nr 1580/2007 artiklit 134 kohaldatakse siiski kuni 31. augustini 2011.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vajaduse korral vastavalt XIX lisas esitatud vastavustabelile.

1. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 203a lõike 3 punkti a kohaselt toetust saavate rakenduskavade kohaldamist võib jätkata kuni nende kestuse lõpuni, tingimusel et need vastavad enne 1. jaanuari 2008 kehtivatele eeskirjadele.

2. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 203a lõike 6 kohaldamisel kehtivad töötlemiseks tarnitud tooraine miinimumnõuete ja lõpptoodangu kvaliteedi miinimumnõuete eeskirjad selliste liikmesriikide territooriumilt koristatud toorainete puhul, kes kasutavad kõnealuses lõikes osutatud üleminekukorda lisaks käesoleva määruse II jaotises osutatud kõikidele asjakohastele turustamisstandarditele, mis on määratletud XX lisas loetletud komisjoni määrustes.

3. Määruse (EÜ) nr 2200/96 alusel heaks kiidetud tunnustuskavasid, mille suhtes kehtib jätkuvalt ka mujal kui 1. mail 2004 või hiljem Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriikides asuvatele tootjarühmadele antav heakskiit määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 203a lõike 4 alusel, või mujal kui Euroopa Liidu äärepoolseimates piirkondades asuvatele tootjarühmadele antav heakskiit vastavalt asutamislepingu artiklile 349 või Egeuse mere väikesaarte tootjarühmadele antav heakskiit vastavalt määruse (EÜ) nr 1405/2006 (21) artikli 1 lõikele 2, rahastatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103a lõike 3 punktis b sätestatud määradele.

Määruse (EÜ) nr 2200/96 alusel heaks kiidetud tunnustuskavasid, mille suhtes kehtis kõnealuse määruse artikli 14 lõikes 7 sätestatu ja mille suhtes kehtib jätkuvalt tootjarühmadele antav heakskiit määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 203a lõike 4 alusel, rahastatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103a lõike 3 punktis a sätestatud määradele.

4. Liikmesriigid muudavad oma riiklikud strateegiad hiljemalt 15. septembriks 2011, kui see on vajalik, et:

5. Enne käesoleva määruse jõustumist heakskiidetud rakenduskavasid võib kohaldada kuni nende kestuse lõpuni ilma artikli 60 lõike 4 teises lõigus osutatud maksimaalse protsendimäära täitmiseta.

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

I LISA

ARTIKLIS 3 OSUTATUD TURUSTAMISSTANDARDID

A OSA

Üldine turustamisstandard

1. Kvaliteedi miinimumnõuded

Võttes arvesse lubatud hälbeid, peavad tooted olema:

—

terved,

—	veatud; tarbimiseks kõlbmatud mädanenud või riknenud tooted ei ole lubatud,

—	puhtad, nähtavate võõrkehadeta,

—	taimekahjuriteta,

—	taimekahjurite poolt viljalihale tekitatud kahjustusteta,

—	ebatavalise pinnaniiskuseta,

—	võõra lõhna ja maitseta.

Tooted peavad olema sellises seisukorras, et need:

—	taluvad vedu ja käitlemist,

—	need jõuavad sihtkohta rahuldavas seisukorras.

2. Küpsuse miinimumnõuded

Tooted peavad olema piisavalt arenenud, kuid mitte ülearenenud, ning piisavalt küpsed, kuid mitte üleküpsenud.

Tooted peavad olema niisuguses valmimis- ja küpsusastmes, et nende küpsemine võib jätkuda rahuldava küpsusastmeni.

3. Lubatud hälve

Iga partii puhul lubatakse kvaliteedi miinimumnõuetele mittevastavaid tooteid 10 % hälbe ulatuses toodete arvust või kaalust. Selle hälbe ulatuses ei tohi olla kokku rohkem kui kaks protsenti mädanenud tooteid.

4. Toote päritolu märkimine

Päritoluriigi täisnimi (1). Liikmesriikidest pärit toodete puhul märgitakse see päritoluriigi keeles või mis tahes muus keeles, mis on arusaadav sihtriigi tarbijatele. Muude toodete puhul märgitakse see mis tahes keeles, mis on arusaadav sihtriigi tarbijatele.

B OSA

Konkreetsed turustamisstandardid

1. OSA: ÕUNTE TURUSTAMISSTANDARD

I. TOOTE MÄÄRATLUS

Käesolevat standardit kohaldatakse Malus domestica Borkh. õunasortide (kultivaride) suhtes, mida tuleb tarbijale müüa värskelt, välja arvatud tööstuslikuks töötlemiseks ettenähtud õunad.

II. KVALITEEDINÕUDED

Normis määratletakse müügivalmis ja pakendatud õunte kvaliteedinõuded.

A. Miinimumnõuded

Võttes arvesse iga klassi erinõudeid ja lubatud hälbeid, peavad kõikide klasside õunad olema:

—

terved,

—	veatud; tarbimiseks kõlbmatud mädanenud või riknenud tooted ei ole lubatud,

—	puhtad, nähtavate võõrkehadeta,

—	taimekahjuriteta,

—	taimekahjurite poolt viljalihale tekitatud kahjustusteta,

—	tugeva klaasistuseta, välja arvatud „Fuji” ja tema mutandid,

—	ebatavalise pinnaniiskuseta,

—	võõra lõhna ja maitseta.

Õunad peavad olema niisuguses valmimisastmes ja seisukorras, et:

—	taluvad vedu ja käitlemist ning

—	need jõuavad sihtkohta rahuldavas seisukorras.

B. Nõuded küpsuse kohta

Õunad peavad olema hästi arenenud ja piisavalt küpsed.

Need peavad olema niisuguses valmimis- ja küpsusastmes, et nende küpsemine võib jätkuda sordiomadustele vastava küpsusastmeni.

Küpsuse miinimumnõuete kontrollimiseks võib võtta arvesse mitmeid parameetreid (nt morfoloogiline aspekt, maitse, kõvadus ja murdumisnäitaja).

C. Liigitamine

Õunad liigitatakse kolme järgnevalt määratletud klassi.

i) Ekstraklass

Selle klassi õunad peavad olema eriti hea kvaliteediga. Need peavad olema sordile vastavate omadustega (2) ja nende vars peab olema terve.

Õunad peavad olema sordile omaste järgmiste pinnavärvuse miinimumtunnustega:

—	värvusrühma A puhul 3/4 üldpinnast punase värvusega,

—	värvusrühma B puhul on 1/2 üldpinnast punasekirju,

—	värvusrühma C puhul on 1/3 üldpinnast kergelt punakas, punakas või triibuline.

Viljaliha peab olema täiesti veatu.

Viljad peavad olema veatud, välja arvatud tühised pindmised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis:

—	väga tühised pindmised vead,

—

väga tühine korgistumine, (3) näiteks:

—	pruunid laigud, mis ei ulatu varre kinnituskohast väljapoole ega ole krobeline ja/või

—	vähesed ja üksikud korgistumisjäljed.

ii) I klass

Selle klassi õunad peavad olema hea kvaliteediga. Need peavad olema sordile vastavate omadustega (4).

Õunad peavad olema sordile omaste järgmiste pinnavärvuse miinimumtunnustega:

—	värvusrühma A puhul 1/2 üldpinnast punase värvusega,

—	värvusrühma B puhul 1/3 üldpinnast punasekirju,

—	värvusrühma C puhul on 1/10 üldpinnast kergelt punakas, punakas või triibuline.

Viljaliha peab olema täiesti veatu.

Õuntel võivad olla järgmised tühised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis:

—	tühised kujuvead,

—	tühised valmimisvead,

—	tühised värvusvead,

—	väikesed muljutised, mis ei ületa 1 cm2 kogu pinnast ega ole muutunud värvusega,

—

väikesed pindmised vead, mis ei tohi ületada:

—	2 cm pikliku kujuga pindmiste vigade puhul,

—	1 cm2 kogu pinnast muude vigade puhul, välja arvatud kärntõvest (Venturia inaequalis) kahjustatud ala, mis ei tohi ületada 0,25 cm2 kogu pinnast,

—

väga tühine korgistumine, (5) näiteks:

—	pruunid laigud, mis võivad ulatuda varre kinnituskohast või karikaõõnsusest natuke väljapoole, kuid ei tohi olla krobelised ja/või

—	õhuke, võrgutaoline korgistumine, mis ei ületa 1/5 vilja kogupinnast ega ei erine oluliselt puuvilja üldisest värvusest ja/või

—	tugev korgistumine, mis ei ületa 1/20 vilja kogupinnast, samal ajal kui õhuke võrgutaoline korgistumine ja tugev korgistumine kokku ei tohi ületada 1/5 puuvilja kogupinnast.

Vars võib puududa, kui murdumiskoht on puhas ning ümbritsev koor vigastamata.

iii) II klass

Sellesse klassi kuuluvad õunad, mida ei või liigitada kõrgematesse klassidesse, kuid mis vastavad eespool nimetatud miinimumnõuetele.

Viljaliha peab olema suuremate vigadeta.

Õuntel võivad olla järgmised vead, kui on säilinud põhilised kvaliteedi- ja säilivusomadused ning esitusviisi omadused:

—

kujuvead,

—	valmimisvead,

—	värvusvead,

—	väikesed muljutised, mis ei ületa 1,5 cm2 pinnast ning mis võivad olla veidi muutunud värvusega,

—

pindmised vead, mis ei tohi ületada:

—	4 cm pikliku kujuga pindmiste vigade puhul,

—	2,5 cm2 kogu pinnast muude vigade puhul, välja arvatud kärntõvest (Venturia inaequalis) kahjustatud ala, mis ei tohi ületada 1 cm2 kogu pinnast;

—

väga tühine korgistumine, (6) näiteks:

—	pruunid laigud, mis võivad ulatuda varre kinnituskohast või karikaõõnsusest väljapoole ja võivad olla veidi krobelised ja/või

—	õhuke, võrgutaoline korgistumine, mis ei ületa 1/2 puuvilja kogupinnast ega ei erine oluliselt puuvilja üldisest värvusest ja/või

—	tugev korgistumine, mis ei ületa 1/3 vilja kogupinnast, samal ajal kui

—	õhuke võrgutaoline korgistumine ja tugev korgistumine kokku ei tohi ületada 1/2 puuvilja kogupinnast.

III. SUURUSNÕUDED

Suurus määratakse kindlaks kas ristlõike suurima läbimõõdu või kaalu alusel.

Miinimumsuurus ristlõike läbimõõduna on 60 mm või kaalutuna 90 g. Väiksemaid viljad on vastuvõetavad, kui toote Brixi arv on suurem kui 10,5° Brix või sellega võrdne ning suurus ei ole väiksem kui 50 mm või 70 g.

Ühtlase suuruse tagamiseks pakendis ei ületa ühe pakendi viljade suurus:

läbimõõdu järgi määratud viljad:

—	5 mm ekstraklassi viljade ning kihiti ridadesse paigutatud I ja II klassi puuviljade puhul. Õunasortide „Bramley's Seedling” („Bramley”, „Triomphe de Kiel”) ja „Horneburger” õunte läbimõõdu erinevus võib olla kuni 10 mm, ning

—	10 mm I klassi viljade puhul, mis on pakitud pakendisse lahtiselt või müügipakendisse. Õunasortide „Bramley's Seedling” („Bramley”, „Triomphe de Kiel”) ja „Horneburger” õunte läbimõõdu erinevus võib olla siiski kuni 20 mm; või

kaalu järgi määratud viljad:

—

kihiti ridadesse paigutatud ekstraklassi õunte ning I ja II klassi õunte puhul:

Vahemik (g)	Kaalu erinevus (g)
70–90	15 g
91–135	20 g
136–200	30 g
201–300	40 g
> 300	50 g

—

I klassi viljade puhul, mis on pakitud pakendisse lahtiselt või müügipakendisse:

Vahemik (g)	Ühtsus (g)
70–135	35
136–300	70
> 300	100

Ühtse suuruse nõue ei kehti II klassi viljade suhtes, mis on pakitud pakendisse lahtiselt või müügipakendisse.

IV. HÄLBEID KÄSITLEVAD NÕUDED

Kõigis turustusetappides võib igas pakendis olla tooteid, mille kvaliteet ja suurus ei vasta pakendil näidatud klassi nõuetele.

A. Kvaliteedihälbed

i) Ekstraklass

Lubatud on koguhälve, mille puhul õunte arvust või kaalust 5 % ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab I klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 0,5 % toodetest, mis vastavad II klassi kvaliteedinõuetele.

ii) I klass

Lubatud on koguhälve, mille puhul õunte arvust või kaalust 10 % ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab II klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 1 % toodetest, mis ei vasta II klassi kvaliteedi- ega miinimumnõuetele või on mädanenud.

iii) II klass

Lubatud on koguhälve, mille puhul õunte arvust või kaalust 10 % ei vasta selle klassi nõuetele ega miinimumnõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 2 % mädanenud tooteid.

B. Suurushälbed

Kõikide klasside puhul: lubatud on koguhälve, mille puhul 10 % õunte arvust või kaalust ei vasta suurusnõuetele. Kõnealune hälve ei hõlma järgmise suurusega tooteid:

—	läbimõõt kuni 5 mm miinimumläbimõõdust väiksem,

—	kuni 10 g miinimumkaalust väiksem.

V. ESITUSVIISI KÄSITLEVAD NÕUDED

A. Ühtsus

Kõigi pakendite sisu peab olema ühtlane ja sisaldama ainult sama päritoluga, sama sorti, sama kvaliteedi ja suurusega (kui toode sorditakse suuruse järgi) ja sama küpsusastmega õunu.

Ekstraklassi viljad peavad olema ka värvuselt ühtlased.

Selgelt eri sorti õunte segu võib siiski pakkida ühte müügipakendisse tingimusel, et need on ühtlase kvaliteediga ning iga asjaomase sordi kaupa ühesuguse päritoluga.

Pakendi sisu nähtav osa peab esindama kogu pakendi sisu.

B. Pakendamine

Õunad peavad olema pakitud nii, et need on nõuetekohaselt kaitstud. Eelkõige peavad üle 3 kg netokaaluga müügipakendid olema piisavalt jäigad, et tagada toote nõuetekohane kaitse.

Pakendi sisematerjal peab olema puhas ja niisugune, et see ei riku toodet välis- ega seespidiselt. Kaubanduslike andmetega varustatud materjalide, eelkõige paberi või templite kasutamine on lubatud, kui trükkimisel on kasutatud mürgivaba tinti või etikettide kinnitamisel mürgivaba liimi.

Üksikule tootele kinnitatavad kleebised peavad olema sellised, et pärast eemaldamist ei jääks neist nähtavaid liimijälgi ega pinnakahjustusi.

Pakend peab olema ilma igasuguste võõrkehadeta.

VI. MÄRGISTAMISNÕUDED

Iga pakendi ühel küljel peavad olema loetavate, püsivate ja väljastpoolt nähtavate tähtedega järgmised andmed.

A. Identifitseerimistunnused

Pakendaja ja/või lähetaja nimi ja aadress.

Selle teabe võib asendada:

—	kõikidel pakenditel, välja arvatud kinnispakkidel, ametlikult väljastatud või tunnustatud koodmärgiga, mis tähistab pakendajat ja/või lähetajat ja mis on kantud märke „Pakendaja ja/või lähetaja” (või samaväärsed lühendid) vahetusse lähedusse;

—

ainult kinnispakkide puhul Euroopa Liidu piires registreeritud müüja nime ja aadressiga, mis on kantud märke „Pakendatud (kelle jaoks)” või samaväärse märke vahetusse lähedusse. Sellisel juhul peab märgistusel olema ka pakendajat ja/või lähetajat tähistav kood. Müüja annab selle koodi tähenduse kohta kontrolliasutusele sellist teavet, mida viimane vajalikuks peab.

B. Toote liik

—	„Õunad”, kui pakendi sisu ei ole nähtav,

—	sordi nimi. Selgelt eri sorti õunte segu puhul kõikide eri sortide nimetused.

—	Sordinime võib asendada sünonüümiga. Mutandi nime või kaubanime võib lisada sordi nimele või sünonüümile.

C. Toote päritolu

Päritoluriik (7) ja vajaduse korral tootmispiirkond või üleriigiline, piirkondlik või kohalik nimetus

Selgelt eri sorti erineva päritoluga õunte segu puhul on iga asjakohase sordi nime kõrval päritoluriigi märge.

D. Kaubanduslikud andmed

—

Klass

—	Suurus või kihiti pakitud viljade puhul viljade arv.

Kui vilju identifitseeritakse suuruse järgi, tuleks suurus märkida:

a)	ühtsuse eeskirjadega hõlmatud toote puhul miinimum- ja maksimumläbimõõduna või miinimum- ja maksimumkaaluna;

b)	ühtsuse eeskirjadega hõlmamata toote puhul pakendis oleva väikseima puuvilja läbimõõdu või kaaluna, millele järgnevad sõnad „ja rohkem” või muu samaväärne märge, või vajaduse korral pakendi suurima puuvilja läbimõõdu või kaaluna.

E. Ametlik kontrollimärk (ei ole kohustuslik)

Esimeses lõigus nõutud andmeid ei pea märkima pakenditele, kui need sisaldavad müügipakendeid, mis on väljastpoolt selgelt nähtavad ja kõikidele müügipakenditele on kantud kõnealused andmed. Nimetatud pakenditel ei tohi olla eksitavaid märgiseid. Kui kõnealused pakendid pannakse välja kaubaalustel, peavad vastavad märked olema pandud nähtavalt vähemalt kahele kaubaaluse küljele.

Liide

Õunasortide mittetäielik nimekiri.

Puuviljasordid, mis ei kuulu kõnealusesse nimekirja, liigitatakse vastavalt nende sordiomadustele.

Sordid	Mutantvorm	Sünonüümid	Värvusrühm	Korgistumine
African Red			B
Akane		Tohoku 3	B
Alborz Seedling			C
Aldas			B
Alice			B
Alkmene		Early Windsor	C
Alro			B
Alwa			B
Amasya			B
Angold			C
Antej		Antei	B
Apollo		Beauty of Blackmoor	C
Arkcharm		Arkansas nr 18, A 18	C
Arlet			B	R
Aroma			C
	nt Aroma mutantvormid		C
	Amorosa		C
Auksis			B
Beacon			A
Belfort		Pella	B
Belle de Boskoop				R
	nt Belle de Boskoopi mutantvormid			R
	Boskoop rouge	Red Boskoop Roter Boskoop		R
Belle fleur double
Belorrusskoje Maļinovoje		Belorusskoe Malinovoe, Byelorusskoe Malinovoe	B
Berlepsch		Freiherr von Berlepsch	C
	nt Berlepschi mutantvormid		C
	Berlepsch rouge	Red Berlepsch, Roter Berlepsch	C
Blushed Golden
Bogatir		Bogatyr
Bohemia			B
Braeburn			B
	nt Braeburni mutantvormid		B
	Hidala		B
	Joburn		B
	Lochbuie Red Braeburn		B
	Mahana Red		B
	Mariri Red		B
	Redfield		B
	Royal Braeburn		B
Bramley's Seedling		Bramley, Triomphe de Kiel
Brettacher Sämling
Calville Groupe des
Cardinal			B
Carola		Kalco	C
Caudle			B
Charden
Charles Ross
Civni			B
Coromandel Red		Corodel	A
Cortland			B
Cox's Orange Pippin		Cox orange	C	R
	nt Cox's Orange Pippini mutantvormid		C	R
	Cherry Cox		C	R
Crimson Bramley
Cripps Pink			C
	nt Cripps Pinki mutantvormid		C
	Pink Rose		C
	Rosy Glow		C
	Ruby Pink		C
Cripps Red			C* (8)
Dalinbel			B	R
Delblush
Delcorf			C
	nt Delcorfi mutantvormid		C
	Dalili		C
	Monidel		C
Delgollune			B
Delicious ordinaire		Ordinary Delicious	B
Deljeni
Delikates			B
Delor			C
Discovery			C
Doč Melbi		Doch Melbi	C
Dunn's Seedling				R
Dykmanns Zoet			C
Egremont Russet				R
Elan
Elise		Red Delight	A
Ellison's orange		Ellison	C
Elstar			C
	nt Elstari mutantvormid
	Bel-El		C
	Daliest		C
	Daliter		C
	Elshof		C
	Elstar Armhold		C
	Elstar Reinhardt		C
	Daliest		C
	Goedhof		C
	Red Elstar		C
	Valstar		C
Empire			A
Falstaff			C
Fiesta		Red Pippin	C
Florina			B
Forele			B
Fortune				R
Fuji			B
	Fuji mutantvormid		B
	Kiku		B
Gala			C
	nt Gala mutantvormid		C
	Annaglo		C
	Baigent		C
	Galaxy		C
	Mitchgala		C
	Obrogala		C
	Regala		C
	Regal Prince		C
	Tenroy		C
Garcia
Ginger Gold
Gloster			B
Goldbohemia
Golden Delicious
Golden Delicious	nt Golden Deliciousi mutantvormid
Golden Russet				R
Golden Supreme		Gradigold, Golden Extreme
Goldrush		Coop 38
Goldstar
Granny Smith
Gravensteiner		Gravenstein
	nt Gravensteineri mutantvormid
	Gravenstein rouge	Red Gravenstein, Roter Gravensteiner
Greensleeves
Holsteiner Cox		Holstein		R
	nt Holsteiner Coxi mutantvormid			R
	Holstein rouge	Red Holstein, Roter Holsteiner Cox		R
Honeycrisp			C
Honey gold
Horneburger
Howgate Wonder		Manga
Idared			B
Iedzēnu			B
Ilga			B
Ingrid Marie			B	R
Iron			C
Isbranica			C
Jacob Fisher
Jacques Lebel
Jamba			C
James Grieve
	nt James Grieve mutantvormid
	James Grieve rouge	Red James Grieve
Jarka			C
Jerseymac			B
Jester
Jonagold (9)			C
	nt Jonagoldi mutantvormid		C
	Crowngold		C
	Daligo		C
	Daliguy	Jonasty	C
	Dalijean	Jonamel	C
	Decosta		C
	Jomar		C
	Jomured	Van de Poel	C
	Jonabel		C
	Jonabres		C
	Jonagold Boerekamp		C
	Jonagold 2000	Excel	C
	Jonagored Supra		C
	Jonaveld		C
	King Jonagold		C
	New Jonagold	Fukushima	C
	Novajo	Veulemanns	C
	Primo		C
	Red Jonaprince		C
	Romagold	Surkijn	C
	Rubinstar		C
	Schneica	Jonica	C
	Wilmuta		C
Jonalord			C
Jonathan			B
Julia			B
Jupiter
Karmijn de Sonnaville			C
Katja		Katy	B
Kent
Kidd's orange red			C
Kim			B
Koit			C
Koričnoje Novoje		Korichnoe Novoe, Korichnevoe Novoe	C
Kovaļenkovskoje		Kovalenkovskoe	B
Krameri Tuvioun			B
Kulikovskoje			B
Lady Williams			B
Lane's Prince Albert
Laxton's Superb			C	R
Ligol			B
Lobo			B
Lodel			A
Lord Lambourne			C
Maigold			B
McIntosh			B
Meelis			B
Melba			C
Melodie			B
Melrose			C
Meridian			C
Moonglo			C
Morgenduft		Imperatore	B
Mutsu
Noris			B
Normanda			C
Nueva Europa			C
Nueva Orleans			B
Odin			B
Ontario			B
Orlik			B
Orlovskoje Polosatoje			C
Ozark Gold
Paula Red			B
Pero de Cirio
Piglos			B
Pikant			B
Pikkolo			C
Pilot			C
Pimona			C
Pinova			C
Pirella			B
Piros			C
Prima			B
Rafzubex			A
Rafzubin			C
Rajka			B
Rambour d'hiver
Rambour Franc			B
Reanda			B
Rebella			C
Red Delicious			A
	nt Red Deliciouse mutantvormid		A
	Erovan	Early Red One	A
	Fortuna Delicious		A
	Oregon	Oregon Spur Delicious	A
	Otago		A
	Red Chief		A
	Red King		A
	Red Spur		A
	Red York		A
	Richared		A
	Royal Red		A
	Shotwell Delicious		A
	Stark Delicious		A
	Starking		A
	Starkrimson		A
	Starkspur		A
	Topred		A
	Well Spur		A
Red Dougherty			A
Redkroft			A
Regal			A
Regina			B
Reglindis			C
Reine des Reinettes		Gold Parmoné, Goldparmäne	C
Reineta Encarnada			B
Reinette Rouge du Canada			B
Reinette d'Orléans
Reinette Blanche du Canada		Reinette du Canada, Canada Blanc, Kanadarenette, Renetta del Canada		R
Reinette de France
Reinette de Landsberg
Reinette grise du Canada		Graue Kanadarenette		R
Relinda			C
Remo			B
Renora			B
Resi			B
Resista
Retina			B
Rewena			B
Roja de Benejama		Verruga, Roja del Valle, Clavelina	A
Rome Beauty		Belle de Rome, Rome	B
	nt Rome Beauty mutantvormid		B
	Red Rome		B
Rosana			B
Royal Beauty			A
Rubin (Tšehhi kultivar)			C
Rubin (Kasahstani kultivar)			B
Rubinola			B
Rudens Svītrainais		Osennee Polosatoe, Rudeninis Dryzuotasis, Rudens Svītrotais, Streifling, Streifling Herbst, Sügisjoonik, Syysjuovikas ja mitmed teised	C
Saltanat			B
Sciearly			A
Scifresh			B
Sciglo			A
Sciray		GS48	A
Scired			A	R
Sciros			A
Selena			B
Shampion			B
Sidrunkollane Talioun
Sinap Orlovskij
Snygold		Earlygold
Sommerregent			C
Spartan			A
Splendour			A
St. Edmunds Pippin				R
Stark's Earliest			C
Štaris		Staris	A
Sturmer Pippin				R
Summerred			B
Sügisdessert			C
Sunrise			A
Sunset				R
Suntan				R
Sweet Caroline			C
Talvenauding			B	R
Tellisaare			B
Tiina		Tina	C
Topaz			B
Tydeman's Early Worcester		Tydeman's Early	B
Veteran			B
Vista Bella		Bellavista	B
Wealthy			B
Worcester Pearmain			B
York			B
Zarja Alatau		Zarya Alatau	D
Zailijskoje		Zailiyskoe	B
Žigulovskoje		Zhigulovskoe	C

2. OSA: TSITRUSVILJADE TURUSTAMISSTANDARD

I. TOOTE MÄÄRATLUS

Käesolevat standardit kohaldatakse järgmiste tsitrusviljaks liigitatud tsitrusviljasortide (kultivarid) suhtes, mis tuleb tarbijale müüa värskelt, välja arvatud tööstuslikuks töötlemiseks ettenähtud tsitrusviljad:

—	liigi Citrus limon (L.) Burm. f. sortide sidrunid,

—	liigi Citrus reticulata Blanco sortide mandariinid, sealhulgas selle liigi ja tema hübriidide satsumad (Citrus unshiu Marcow.), klementiinid (Citrus clementina Hort. ex Tanaka.), tavalised mandariinid (Citrus deliciosa Ten.) ja tangeriinid (Citrus tangerina Tan.),

—	liigi Citrus sinensis (L.) Osbeck. sortide apelsinid.

II. KVALITEEDINÕUDED

Normis määratletakse müügivalmis ja pakendatud tsitrusviljade kvaliteedinõuded.

A. Miinimumnõuded

Võttes arvesse iga klassi erinõudeid ja lubatud hälbeid, peavad kõikides klassides tsitrusviljad olema:

—

terved,

—	muljutiste ja ulatuslike armistunud pindmiste vigastusteta,

—	veatud; tarbimiseks kõlbmatud mädanenud või riknenud tooted ei ole lubatud,

—	puhtad, nähtavate võõrkehadeta,

—	taimekahjuriteta,

—	taimekahjurite poolt viljalihale tekitatud kahjustusteta,

—	närtsimise ja kuivamise tunnusteta,

—	külmakahjustusteta,

—	ebatavalise pinnaniiskuseta,

—	võõra lõhna ja/või maitseta.

Tsitrusviljad peavad olema niisuguses valmimisastmes ja seisukorras, et need:

—	taluvad vedu ja käitlemist ning

—	jõuavad sihtkohta rahuldavas seisukorras.

B. Nõuded küpsuse kohta

Tsitrusviljade valmimis- ja küpsusaste peab vastama sordi, koristamise aja ja kasvupiirkonna kriteeriumidele.

Tsitrusviljade küpsus on määratletud järgmiste nõuetega liikide kaupa:

—	minimaalne mahlasisaldus,

—	minimaalne lahustuvate kuivainete kogusisaldus, st minimaalne suhkrusisaldus,

—	minimaalne suhkru/happe suhtarv (10),

—

värvus.

Värvusaste peab olema niisugune, et normaalse küpsemise järel saavutavad viljad sihtpunktis sordiomase värvuse.

	Minimaalne mahlasisaldus (%)	Minimaalne suhkrusisaldus (°Brix)	Minimaalne suhkru/happe suhtarv	Värvus
Sidrunid	20			Peab olema sordile iseloomulik. Lubatud rohelise (kuid mitte tumerohelise) värvusega viljad, kui need vastavad mahlasisalduse miinimumnõuetele.
Satsumad, klementiinid, mandariini muud liigid ja selle hübriidid
Satsumad	33		6,5:1	Vähemalt kolmandik vilja pinnast peab olema sordiomase värvusega.
Klementiinid	40		7,0:1
Mandariini muud liigid ja selle hübriidid	33		7,5:1
Apelsinid
Veriapelsinid	30		6,5:1	Peab olema sordile iseloomulik. Lubatud on siiski viljad, mille puhul kergelt roheline värvus ei ületa viiendikku vilja kogupinnast, kui need vastavad mahlasisalduse miinimumnõuetele. Apelsinidel, mis on toodetud aladel, kus viljade arenemisperioodil on kõrge õhutemperatuur ja kõrge suhteline niiskus, võib üle viiendiku vilja kogupinnast olla roheline, kui need vastavad mahlasisalduse miinimumnõuetele.
Navel-sortide rühm	33		6,5:1
Muud sordid	35		6,5:1
Sordid Mosambi, Sathgudi ja Pacitan, vilja pinnast rohkem kui viiendik rohelise värvusega	33
Muud sordid, mille vilja pinnast rohkem kui vieendik rohelise värvusega	45

Küpsusnõuetele vastavate tsitrusviljade koorelt võib rohelise värvi eemaldada. Seda töötlemisviisi lubatakse kasutada üksnes siis, kui muud organoleptilised omadused jäävad samaks.

C. Liigitamine

Tsitrusviljad liigitatakse kolme järgnevalt määratletud klassi:

i) Ekstraklass

Selle klassi tsitrusviljad peavad olema eriti hea kvaliteediga. Need peavad olema sordile ja/või kaubanduslikule tüübile vastavate omadustega.

Tsitrusviljad peavad olema veatud, välja arvatud tühised pindmised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis.

ii) I klass

Selle klassi tsitrusviljad peavad olema hea kvaliteediga. Need peavad olema sordile ja/või kaubanduslikule tüübile vastavate omadustega.

Viljadel võivad olla järgmised tühised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis:

—	tühised kujuvead,

—	tühised värvusvead, sh tühised päikesepõletuslaigud,

—	tühised progresseeruvad pindmised vead, mis ei kahjusta viljaliha,

—	vilja moodustumisest tulenevad tühised pindmised vead, nagu hõbehall soomuseline koorik, korkjas kate või taimekahjurite tekitatud kahju,

—	tühised mehaanilisel teel tekkinud armistunud vead, nagu rahekahjustused, hõõrdumine või käsitlemisest tingitud defektid,

—	mandariini-rühma kõigi tsitrusviljade koore (või kooriku) tühine ja osaline eraldumine.

iii) II klass

Sellesse klassi kuuluvad tsitrusviljad, mida ei või liigitada kõrgematesse klassidesse, kuid mis vastavad eespool nimetatud miinimumnõuetele.

Viljadel võivad olla järgmised vead, kui on säilinud põhilised kvaliteedi- ja säilivusomadused ning esitusviisi omadused:

—

kujuvead,

—	värvusvead, sh päikesepõletuslaigud,

—	progresseeruvad pindmised vead, mis ei kahjusta viljaliha,

—	vilja moodustumisest tulenevad pindmised vead, nagu hõbehall soomuseline koorik, korkjas kate või taimekahjurite tekitatud kahju,

—	mehaanilisel teel tekkinud armistunud vead, nagu rahekahjustused, hõõrdumine või käsitlemisest tingitud defektid,

—	pindmised armistunud vead,

—	krobeline koor,

—	apelsinide koore (või kooriku) tühine ja osaline eraldumine ning mandariini-rühma kõigi tsitrusviljade koore (või kooriku) osaline eraldumine.

III. SUURUSNÕUDED

Suurus määratakse kindlaks vilja ristlõike suurima läbimõõdu või arvu järgi.

A. Miinimumsuurus

Kohaldatakse järgmisi miinimumsuurusi:

Puuviljad ja marjad	Läbimõõt (millimeetrites)
Sidrunid	45
Satsumad, mandariini muud liigid ja selle hübriidid	45
Klementiinid	35
Apelsinid	53

B. Ühtsus

Tsitrusvilju võib mõõta järgmistest valikuvõimalustest ühe alusel:

Ühtlase suuruse tagamiseks pakendis ei ületa ühe pakendi viljade suurus:

—	10 mm, kui väikseima vilja läbimõõt (nagu märgitud pakendil) on < 60 mm

—	15 mm, kui väikseima vilja läbimõõt (nagu märgitud pakendil) on ≥ 60 mm, kuid < 80 mm

—	20 mm, kui väikseima vilja läbimõõt (nagu märgitud pakendil) on ≥ 80 mm, kuid < 110 mm

—	≥ 110 mm viljade suhtes läbimõõdu vahe piirangut ei kohaldata.

Suuruskoodide kohaldamisel tuleb järgida alljärgnevas tabelis esitatud koode ja läbimõõduvahemikke.

	Suuruskood	Läbimõõt (millimeetrites)
Sidrunid	0	79–90
	1	72–83
	2	68–78
	3	63–72
	4	58–67
	5	53–62
	6	48–57
	7	45–52
Satsumad, mandariini muud liigid ja selle hübriidid	1 - XXX	78 ja enam
	1–XX	67–78
	1 või 1 - X	63–74
	2	58–69
	3	54–64
	4	50–60
	5	46–56
	6 (11)	43–52
	7	41–48
	8	39–46
	9	37–44
	10	35–42
Apelsinid	0	92–110
	1	87–100
	2	84–96
	3	81–92
	4	77–88
	5	73–84
	6	70–80
	7	67–76
	8	64–73
	9	62–70
	10	60–68
	11	58–66
	12	56–63
	13	53–60

Suuruse ühtsus saavutatakse eespool esitatud suurusskaalade abil, kui allpool ei ole teisiti ette nähtud:

Lahtiselt kasti paigutatud viljade puhul ja netomassiga kuni 5 kg müügipakendites viljade puhul ei tohi maksimaalne erinevus olla suurem kui suurusskaala kolme järjestikuse suuruskoodi ühendamisest tulenev vahemik.

c)	Arvu järgi suurusklassidesse jagatud viljade suuruse vahe peaks olema vastavuses punktiga a.

IV. HÄLBEID KÄSITLEVAD NÕUDED

Kõigis turustusetappides võib igas pakendis olla tooteid, mille kvaliteet ja suurus ei vasta pakendil näidatud klassi nõuetele.

A. Kvaliteedihälbed

i) Ekstraklass

Lubatud on koguhälve, mille puhul tsitrusviljade arvust või kaalust 5 % ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab I klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 0,5 % toodetest, mis vastavad II klassi kvaliteedinõuetele.

ii) I klass

Lubatud on koguhälve, mille puhul tsitrusviljade arvust või kaalust 10 % ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab II klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 1 % toodetest, mis ei vasta II klassi kvaliteedi- ega miinimumnõuetele või on mädanenud.

iii) II klass

Lubatud on koguhälve, mille puhul tsitrusviljade arvust või kaalust 10 % ei vasta selle klassi nõuetele ega miinimumnõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 2 % mädanenud tooteid.

B. Suurushälbed

Kõikide klasside puhul: koguhälve 10 % tsitrusviljade arvust või massist, mis vastab pakendil nimetatud suurusest ühe astme võrra väiksemale ja/või suuremale suurusele (või suurustele, kui kolm suurust on ühendatud).

Lubatud 10 % hälvet kohaldatakse ainult viljade suhtes, mille läbimõõt on vähemalt:

Puuviljad	Läbimõõt (millimeetrites)
Sidrunid	43
Satsumad, mandariini muud liigid ja selle hübriidid	43
Klementiinid	34
Apelsinid	50

V. ESITUSVIISI KÄSITLEVAD NÕUDED

A. Ühtsus

Kõigi pakendite sisu peab olema ühtlane ja sisaldama ainult sama päritoluga, sama sorti või kaubanduslikku tüüpi, sama kvaliteedi ja suurusega ning sama valmimis- ja küpsusastmega tsitrusvilju.

Lisaks sellele peavad ekstraklassi viljad olema ühesuguse värvusega.

Selgelt eri liiki tsitrusviljade segu võib siiski pakkida ühte müügipakendisse tingimusel, et need on ühtlase kvaliteediga ning iga asjaomase liigi kaupa sama sorti, kaubanduslikku tüüpi või päritolu.

Pakendi sisu nähtav osa peab esindama kogu pakendi sisu.

B. Pakendamine

Tsitrusviljad peavad olema pakitud nii, et need on nõuetekohaselt kaitstud.

Üksikule tootele kinnitatavad kleebised peavad olema sellised, et pärast eemaldamist ei jääks neist nähtavaid liimijälgi ega pinnakahjustusi.

Kui viljad pakitakse paberisse, tuleb kasutada õhukest, kuiva, uut ja lõhnata (12) paberit.

On keelatud kasutada aineid, mis võivad muuta tsitrusviljade looduslikke omadusi, eriti nende maitset või lõhna (13).

Pakend peab olema ilma igasuguste võõrkehadeta. Lubatud on esitusviis, mille puhul võib vilja küljes olla lühike puitumata oksake paari rohelise lehega.

VI. MÄRGISTAMISNÕUDED

Iga pakendi ühel küljel peavad olema loetavate, püsivate ja väljastpoolt nähtavate tähtedega järgmised andmed.

A. Identifitseerimistunnused

Pakendaja ja/või lähetaja nimi ja aadress

Selle teabe võib asendada:

—	kõikidel pakenditel, välja arvatud kinnispakkidel, ametlikult väljastatud või tunnustatud koodmärgiga, mis tähistab pakendajat ja/või lähetajat ja mis on kantud märke „Pakendaja ja/või lähetaja” (või samaväärsed lühendid) vahetusse lähedusse;

—

ainult kinnispakkide puhul Euroopa Liidu piires registreeritud müüja nime ja aadressiga, mis on kantud märke „Pakendatud (kelle jaoks)” või samaväärse märke vahetus läheduses. Sellisel juhul peab märgistusel olema ka pakendajat ja/või lähetajat tähistav kood. Müüja annab selle koodi tähenduse kohta kontrolliasutusele sellist teavet, mida viimane vajalikuks peab.

B. Toote liik

—	Liigi tavanimetus, kui pakendi sisu ei ole nähtav.

—	Apelsinide sordi nimi.

—

Mandariinide rühm:

—	Satsumad: „Satsumas”, mille järel võib olla sordinimi

—	Klementiinid: „Klementiinid”, mille järel võib olla sordinimi ja vajaduse korral seemneteta (seemned puuduvad) klementiinide või 1–10 seemet sisaldavate klementiinide puhul märge „seemneteta” või rohkem kui 10 seemet sisaldavate klementiinide puhul märge „seemnetega”.

—	Muud mandariinid ja nende hübriidid: sordi nimi.

—	Selgel eri liiki tsitrusviljade segu puhul „Tsitrusviljade segu” või samaväärne nimetus ja eri liikide tavanimetused.

—	„Seemneteta” (ei ole kohustuslik) (14).

C. Toote päritolu

—	Päritoluriik (15) ja vajaduse korral tootmispiirkond või üleriigiline, piirkondlik või kohalik nimetus

—	Selgelt eri liiki erineva päritoluga tsitrusviljade segu puhul on iga asjakohase liigi nime kõrval päritoluriigi märge.

D. Kaubanduslikud andmed

—

Klass.

—

Suurus väljendatuna:

—	miinimum- või maksimumsuurus (millimeetrites) või

—	suuruskood(id), mille järel võib olla märgitud miinimum- või maksimumsuurus või arv.

—	Koristusjärgsel etapil kasutatud säilitusained või muud keemilised ained, kui neid on kasutatud.

E. Ametlik kontrollimärk (ei ole kohustuslik)

3. OSA: KIIVIDE TURUSTAMISSTANDARD

I. TOOTE MÄÄRATLUS

Käesolevat normi kohaldatakse Actinidia chinensis Planch. või Actinidia deliciosa (A. Chev.), C. F. Liang ja A. R. Ferguson sortidest (kultivarid) kasvatatud kiivide (tuntud ka kui Actinidia) suhtes, mida tuleb tarbijale müüa värskelt, välja arvatud tööstuslikuks töötlemiseks ettenähtud kiivid.

II. KVALITEEDINÕUDED

Käesolevas standardis määratletakse müügivalmis ja pakendatud kiivide kvaliteedinõuded.

A. Miinimumnõuded

Võttes arvesse iga klassi erinõudeid ja lubatud hälbeid, peavad kõikide klasside kiivid olema:

—	terved (aga ilma varreta),

—	veatud; tarbimiseks kõlbmatud mädanenud või riknenud tooted ei ole lubatud,

—	puhtad, nähtavate võõrkehadeta,

—	taimekahjuriteta,

—	taimekahjurite poolt viljalihale tekitatud kahjustusteta,

—	piisavalt tugevad, ei tohi olla pehmed, närtsinud ega vesised,

—	ilusa kujuga; kahe- või mitmekaupa liitunud puuviljad ei ole lubatud,

—	ebatavalise pinnaniiskuseta,

—	võõra lõhna ja/või maitseta.

Kiivid peavad olema niisuguses valmimisastmes ja seisukorras, et need:

—	taluvad vedu ja käitlemist ning

—	jõuavad sihtkohta rahuldavas seisukorras.

B. Küpsuse miinimumnõuded

Kiivid peavad olema piisavalt valmid ja küpsed.

Selle nõude täitmiseks peab pakendis vilja küpsusaste olema vähemalt 6,2° Brixi skaalal või keskmine kuivainesisaldus 15 %, mille tulemusena peaks küpsusaste turustusahelasse sisenemisel saavutama 9,5° Brixi skaalal.

C. Liigitamine

Kiivid liigitatakse kolme järgnevalt määratletud klassi.

i) Ekstraklass

Selle klassi kiivid peavad olema eriti hea kvaliteediga. Need peavad olema sordiomased.

Kiivid peavad olema tugevad ja viljaliha peab olema täiesti veatu.

Kiivid peavad olema veatud, välja arvatud tühised pindmised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis.

Vilja väikseima ja suurima läbimõõdu suhe peab olema vähemalt 0,8.

ii) I klass

Selle klassi kiivid peavad olema hea kvaliteediga. Need peavad olema sordiomased.

Kiivid peavad olema tugevad ja viljaliha peab olema täiesti veatu.

Viljadel võivad olla järgmised tühised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis:

—	tühised kujuvead (ei tohi olla mügaraid ega korrapäratut kuju),

—	tühised värvusvead,

—	tühised pindmised vead, mille suurus ei ületa 1 cm2,

—	väike pikutine sordi Hayward tunnusmärk, mis ei ole mügardunud.

Vilja väikseima ja suurima läbimõõdu suhe peab olema vähemalt 0,7.

iii) II klass

Sellesse klassi kuuluvad kiivid, mida ei või liigitada kõrgematesse klassidesse, kuid mis vastavad eespool nimetatud miinimumnõuetele.

Viljad peavad olema mõõdukalt kõvad ja viljalihal ei tohi olla tõsiseid vigu.

Kiivil võivad olla järgmised vead, kui on säilinud selle põhilised kvaliteedi- ja säilivusomadused ning esitusviisi omadused:

—

kujuvead,

—	värvusvead,

—	pindmised vead, nagu väikesed armistunud lõhed või pindmised kriimustused tingimusel, et nende pindala ei ületa 2 cm2,

—	mitu kergelt esileulatuvat sordi Hayward tunnusmärki,

—	väikesed muljutised.

III. SUURUSNÕUDED

Suurus määratakse kindlaks viljade kaalu alusel.

Miinimumkaal on ekstraklassi puhul 90 grammi, I klassi puhul 70 grammi ja II klassi puhul 65 grammi.

Ühtlase suuruse tagamiseks pakendis ei ületa ühe pakendi viljade suurus:

—	10 grammi viljade puhul, mis kaaluvad kuni 85 grammi,

—	15 grammi viljade puhul, mis kaaluvad 85 kuni 120 grammi,

—	20 grammi viljade puhul, mis kaaluvad 120 kuni 150 grammi,

—	40 grammi viljade puhul, mis kaaluvad 150 grammi ja rohkem.

IV. HÄLBEID KÄSITLEVAD NÕUDED

Kõigis turustusetappides võib igas pakendis olla tooteid, mille kvaliteet ja suurus ei vasta pakendil näidatud klassi nõuetele.

A. Kvaliteedihälbed

i) Ekstraklass

Lubatud on koguhälve, mille puhul kiivide arvust või kaalust 5 % ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab I klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 0,5 % toodetest, mis vastavad II klassi kvaliteedinõuetele.

ii) I klass

Lubatud on koguhälve, mille puhul kiivide arvust või kaalust 10 % ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab II klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 1 % toodetest, mis ei vasta II klassi kvaliteedi- ega miinimumnõuetele või on mädanenud.

iii) II klass

Lubatud on koguhälve, mille puhul kiivide arvust või kaalust 10 % ei vasta selle klassi nõuetele ega miinimumnõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 2 % mädanenud tooteid.

B. Suurushälbed

Kõikide klasside puhul: lubatud on koguhälve, mille puhul 10 % kiivide arvust või kaalust ei vasta suurusnõuetele.

Ekstraklassi puhul ei tohi kiivi kaaluda vähem kui 85 g, I klassi puhul 67 g ja II klassi puhul 62 g.

V. ESITUSVIISI KÄSITLEVAD NÕUDED

A. Ühtsus

Kõigi pakendite sisu peab olema ühtlane ja sisaldama ainult sama päritoluga, sama sorti, sama kvaliteedi ja suurusega kiivisid.

Pakendi sisu nähtav osa peab esindama kogu pakendi sisu.

B. Pakendamine

Kiivid peavad olema pakitud nii, et need oleksid nõuetekohaselt kaitstud.

Üksikule tootele kinnitatavad kleebised peavad olema sellised, et pärast eemaldamist ei jääks neist nähtavaid liimijälgi ega pinnakahjustusi.

Pakend peab olema ilma igasuguste võõrkehadeta.

VI. MÄRGISTAMISNÕUDED

Iga pakendi ühel küljel peavad olema loetavate, püsivate ja väljastpoolt nähtavate tähtedega järgmised andmed.

A. Identifitseerimistunnused

Pakendaja ja/või lähetaja nimi ja aadress

Selle teabe võib asendada:

—	kõikidel pakenditel, välja arvatud kinnispakkidel, ametlikult väljastatud või tunnustatud koodmärgiga, mis tähistab pakendajat ja/või lähetajat ja mis on kantud märke „Pakendaja ja/või lähetaja” (või samaväärsed lühendid) vahetusse lähedusse;

—

B. Toote liik

—	„Kiivid” ja/või „Aktiniidiad”, kui pakendi sisu ei ole nähtav.

—	Sordi nimi (ei ole kohustuslik).

C. Toote päritolu

Päritoluriik (16) ja vajaduse korral tootmispiirkond või üleriigiline, piirkondlik või kohalik nimetus

D. Kaubanduslikud andmed

—

Klass.

—	Suurus, mis on väljendatud viljade miinimum- ja maksimumkaaluna.

—	Viljade arv (ei ole kohustuslik).

E. Ametlik kontrollimärk (ei ole kohustuslik)

4. OSA: SALATI, KÄHARA ENDIIVIA JA ESKARIOOLI TURUSTAMISSTANDARD

I. TOOTE MÄÄRATLUS

Käesolevat standardit kohaldatakse järgmiste toodete suhtes:

—

salatisortide (kultivarid) puhul, mis on kasvatatud:

—	liigist Lactuca sativa L. var. capitata L. (peasalat, sealhulgas jääsalat),

—	liigist Lactuca sativa L. var. longifolia Lam. (rooma salat),

—	liigist Lactuca sativa L. var. crispa L. (lehtsalat),

—	nende sortide hübriidid ja

—	kähara endiivia sordid (kultivarid), mis on kasvatatud liigist Cichorium endivia L. var. crispum Lam. ja

—	laialehelise endiivia sortide (kultivarid) puhul, mis on kasvatatud liigist Cichorium endivia L. var. latifolium Lam.,

mida tuleb tarbijale müüa värskelt.

Seda normi ei kohaldata tööstuslikuks töötlemiseks ettenähtud toodete suhtes, üksikute lehtedena müüdava toote, juurepalliga salati või potis esitatud salati suhtes.

II. KVALITEEDINÕUDED

Standardis määratletakse müügivalmis ja pakendatud toodete kvaliteedinõuded.

A. Miinimumnõuded

Võttes arvesse iga klassi erinõudeid ja lubatud hälbeid, peavad kõikides klassides tooted olema:

—

terved,

—	veatud; tarbimiseks kõlbmatud mädanenud või riknenud tooted ei ole lubatud,

—	puhtad ja lõigatud, st ilma mulla või muu kasvusubstraadita ning nähtavate võõrkehadeta,

—	värske välimusega,

—	taimekahjuriteta,

—	taimekahjurite tekitatud kahjustusteta,

—

turdunud,

—	putkumata,

—	ebatavalise pinnaniiskuseta,

—	võõra lõhna ja/või maitseta.

Salat võib olla värvuselt punakas, kui see on põhjustatud madalast temperatuurist kasvu ajal ja kui see ei mõjuta märkimisväärselt salati üldilmet.

Juured tuleb lõigata välimiste lehtede kinnituskoha vahetust lähedusest ja lõige peab olema puhas.

Toode peab olema tavapäraselt arenenud. Tooted peavad olema niisuguses valmimisastmes ja seisukorras, et need:

—	taluvad vedu ja käitlemist ning

—	jõuavad sihtkohta rahuldavas seisukorras.

B. Liigitamine

Tooted liigitatakse kahte järgnevalt määratletud klassi:

i) I klass

Selle klassi toode peab olema hea kvaliteediga. Need peavad olema sordile ja/või kaubanduslikule tüübile vastavate omadustega.

Toode peab olema:

—	ilusa kujuga,

—	tugev, võttes arvesse viljelusmeetodit ja toote liiki,

—	kahjustusteta või söögikõlblikkust mõjutava riknemiseta,

—	külmakahjustusteta.

Peasalatil peab olema üks hästi arenenud südamik. Katte all kasvatatud peasalati südamik võib olla väike.

Rooma salatil peab olema südamik, mis võib olla väike.

Kähara endiivia ja eskariooli keskosa peab olema kollase värvusega.

ii) II klass

Sellesse klassi kuulub toode, mida ei või liigitada I klassi, kuid mis vastab eespool nimetatud miinimumnõuetele.

Toode peab olema:

—	piisavalt ilusa kujuga,

—	kahjustusteta või riknemiseta, mis võib tõsiselt rikkuda söögikõlblikkust.

Tootel võivad olla järgmised vead, kui on säilinud selle põhilised kvaliteedi- ja säilivusomadused ning esitusviisi omadused:

—	kerge värvusemuutus,

—	tühised taimekahjurite tekitatud kahjustused.

Peasalatil peab olema südamik, mis võib olla väike. Katte all kasvatatud peasalati puhul on südamiku puudumine lubatud.

Rooma salatil ei pea olema südamikku.

III. SUURUSNÕUDED

Suurus määratakse kindlaks ühe ühiku kaalu alusel.

Ühtlase suuruse tagamiseks pakendis ei ületa ühe pakendi viljade suurus:

a) Salat

—	40 g, kui kergeim ühik kaalub kuni 150 g,

—	100 g, kui kergeim ühik kaalub 150–300 g,

—	150 g, kui kergeim ühik kaalub 300–450 g,

—	300 g, kui kergeim ühik kaalub üle 450 g.

b) Kähar endiivia ja eskariool

—

300 g.

IV. HÄLBEID KÄSITLEVAD NÕUDED

Kõigis turustusetappides võib igas pakendis olla tooteid, mille kvaliteet ja suurus ei vasta pakendil näidatud klassi nõuetele.

A. Kvaliteedihälbed

i) I klass

Lubatud on koguhälve, mille puhul 10 % toote arvust ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab II klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 1 % toodetest, mis ei vasta II klassi kvaliteedi- ega miinimumnõuetele või on mädanenud.

ii) II klass

Lubatud on koguhälve, mille puhul 10 % toote arvust ei vasta selle klassi nõuetele ega miinimumnõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 2 % mädanenud tooteid.

B. Suurushälbed

Kõikide klasside puhul: lubatud on koguhälve, mille puhul 10 % toote arvust või kaalust ei vasta suurusnõuetele.

V. ESITUSVIISI KÄSITLEVAD NÕUDED

A. Ühtsus

Kõigi pakendite sisu peab olema ühtlane ja sisaldama ainult sama päritoluga, sama sorti või kaubanduslikku tüüpi, sama kvaliteedi ja suurusega tooteid.

Selgelt eri liiki, kaubanduslikku tüüpi ja/või värvi salati ja/või endiivia segu võib siiski pakkida ühte müügipakendisse tingimusel, et need on ühtlase kvaliteediga ning iga liigi, kaubandusliku tüübi ja/või värvi kaupa sama päritolu.

Pakendi sisu nähtav osa peab esindama kogu pakendi sisu.

B. Pakendamine

Tooted peavad olema pakitud nii, et need on nõuetekohaselt kaitstud. Tooted peavad olema pakendi suurust ja liiki arvestades mõistlikult pakitud, nii et ei jääks tühja ruumi ja tooted ei saaks muljuda.

Pakend peab olema ilma igasuguste võõrkehadeta.

VI. MÄRGISTAMISNÕUDED

Iga pakendi ühel küljel peavad olema loetavate, püsivate ja väljastpoolt nähtavate tähtedega järgmised andmed.

A. Identifitseerimistunnused

Pakendaja ja/või lähetaja nimi ja aadress

Selle teabe võib asendada:

—	kõikidel pakenditel, välja arvatud kinnispakkidel, ametlikult väljastatud või tunnustatud koodmärgiga, mis tähistab pakendajat ja/või lähetajat ja mis on kantud märke „Pakendaja ja/või lähetaja” (või samaväärsed lühendid) vahetusse lähedusse;

—

ainult kinnispakkide puhul Euroopa Liidu piires registreeritud müüja nime ja aadressiga, mis on kantud märke „Pakendatud (kelle jaoks):” või samaväärse märke vahetus läheduses. Sellisel juhul peab märgistusel olema ka pakendajat ja/või lähetajat tähistav kood. Müüja annab selle koodi tähenduse kohta kontrolliasutusele sellist teavet, mida viimane vajalikuks peab.

B. Toote liik

—	„Salat”, „Peasalat”, „Bataavia”, „Jääsalat”, „Rooma salat”, „Lehtsalat” (või vajaduse korral näiteks „Tammelehesalat”, „Lollo bionda”, „Lollo rossa”), „Kähar endiivia” või „Eskariool” või saamväärsed nimetused, kui pakendi sisu ei ole nähtav,

—	„Little gem” või vajaduse korral vastav samaväärne nimetus.

—	„kasvatatud katte all” või vajaduse korral samaväärne nimetus.

—	Sordi nimi (ei ole kohustuslik).

—	„Salati/endiivia segu” või samaväärne nimetus selgelt eri sorti, kaubanduslikku tüüpi ja/või värvi salati ja/või endiivia segu puhul. Kui toode ei ole pakendis nähtav, tuleb märkida kaubaüksuses sisalduvate toodete sordid, kaubanduslikud tüübid ja/või värvid ning kogus.

C. Toote päritolu

—	Päritoluriik (17) ja vajaduse korral tootmispiirkond või üleriigiline, piirkondlik või kohalik nimetus.

—	Salati ja/või endiivia segu puhul, mis sisaldavad selgelt eri sorti, kaubandusliku tüüpi ja/või värvusega tooteid, mille päritolu erineb, märgitakse iga päritoluriik asjaomase sordi, kaubandusliku tüübi ja/või värvuse juurde.

D. Kaubanduslikud andmed

—

Klass

—	suurus, mis on väljendatud ühiku miinimumkaaluna või ühikute arvuna,

E. Ametlik kontrollimärk (ei ole kohustuslik)

5. OSA: VIRSIKUTE JA NEKTARIINIDE TURUSTAMISSTANDARD

I. TOOTE MÄÄRATLUS

Käesolevat standardit kohaldatakse Prunus persica Sieb. ja Zucc. sortidest (kultivarid) kasvatatud virsikute ja nektariinide suhtes, mida tuleb tarbijale müüa värskelt, välja arvatud tööstuslikuks töötlemiseks ettenähtud virsikud ja nektariinid.

II. KVALITEEDINÕUDED

Standardis määratletakse müügivalmis ja pakendatud virsikute ja nektariinide kvaliteedinõuded.

A. Miinimumnõuded

Võttes arvesse iga klassi erinõudeid ja lubatud hälbeid, peavad kõikide klasside virsikud ja nektariinid olema:

—

terved,

—	veatud; tarbimiseks kõlbmatud mädanenud või riknenud tooted ei ole lubatud,

—	puhtad, nähtavate võõrkehadeta,

—	taimekahjuriteta,

—	taimekahjurite poolt viljalihale tekitatud kahjustusteta,

—	varreõõnsuse lõhedeta,

—	ebatavalise pinnaniiskuseta,

—	võõra lõhna ja/või maitseta.

—	Virsikud ja nektariinid peavad olema niisuguses valmimis- ja küpsusastmes, et need:

—	taluvad vedu ja käitlemist ning

—	jõuavad sihtkohta rahuldavas seisukorras.

B. Nõuded küpsuse kohta

Viljad peavad olema hästi arenenud ja piisavalt küpsed. Viljaliha murdumisnäitaja peab olema võrdne või suurem kui 8° Brixi skaalal.

C. Liigitamine

Virsikud ja nektariinid liigitatakse kolme järgnevalt määratletud klassi:

i) Ekstraklass

Selle klassi virsikud ja nektariinid peavad olema eriti hea kvaliteediga. Need peavad olema sordile iseloomulikud.

Viljaliha peab olema täiesti veatu.

Viljad peavad olema veatud, välja arvatud tühised pindmised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis.

ii) I klass

Selle klassi virsikud ja nektariinid peavad olema hea kvaliteediga. Need peavad olema sordile iseloomulikud. Viljaliha peab olema täiesti veatu.

Viljadel võivad olla järgmised tühised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis:

—	tühised kujuvead;

—	tühised valmimisvead,

—	tühised värvusvead,

—	kerged muljumisjäljed, mis ei ületa 1 cm2 kogupinnast,

—

väikesed pindmised vead, mis ei tohi ületada:

—	1,5 cm pikliku kujuga pindmiste vigade puhul,

—	muude vigade puhul 1 cm2 kogupinnast.

iii) II klass

Sellesse klassi kuuluvad virsikud ja nektariinid, mida ei või liigitada kõrgmatesse klassidesse, kuid mis vastavad eespool nimetatud miinimumnõuetele.

Viljaliha peab olema suuremate vigadeta. Virsikutel ja nektariinidel võivad olla järgmised pindmised vead, kui on säilinud põhilised kvaliteedi- ja säilivusomadused ning esitusviisi omadused:

—

kujuvead,

—	vilja arenguaegsed vead, sh luuseemne lõhed, tingimusel et vili on kompaktne ja viljaliha veatu.

—	värvusvead,

—	väikesed muljutised, mis ei ületa 2 cm2 kogupinnast ning mis võivad olla veidi muutunud värvusega.

—

pindmised vead, mis ei tohi ületada

—	2,5 cm pikliku kujuga pindmiste vigade puhul

—	muude vigade puhul 2 cm2 kogupinnast.

III. SUURUSNÕUDED

Suurus määratakse kindlaks ristlõike suurima läbimõõdu, kaalu või arvu alusel.

Miinimumsuurus on:

—	ekstraklassi puhul 56 mm või 85 g,

—	51 mm või 65 g I ja II klassi puhul (kui määratakse suuruse järgi).

Ajavahemikul 1. juulist kuni 31. oktoobrini (põhjapoolkera), 1. jaanuarist 30. aprillini (lõunapoolkera) ei turustata vilja, mille näitajad on väiksemad kui 56 mm või 85 g.

Järgmiste sätete kohaldamine II klassi suhtes on vabatahtlik.

Ühtlase suuruse tagamiseks pakendis ei ületa ühe pakendi viljade suurus:

läbimõõdu järgi määratud vilja puhul:

—	kuni 70 mm läbimõõduga viljade puhul 5 mm

—	70 mm ja suurema läbimõõduga viljade puhul 10 mm.

kaalu järgi määratud vili:

—	kuni 180 g kaaluga viljade puhul 30 g

—	180 g ja suurema kaaluga viljade puhul 80 g.

Arvu järgi suurusklassidesse jagatud viljade suuruse vahe peaks olema vastavuses punktiga a või b.

Suuruskoodide kohaldamisel tuleb järgida alljärgnevas tabelis esitatud koode.

	Kood	Läbimõõt või		Kaal
		alates	kuni	alates	kuni
		(mm)	(mm)	(g)	(g)
1	D	51	56	65	85
2	C	56	61	85	105
3	B	61	67	105	135
4	A	67	73	135	180
5	AA	73	80	180	220
6	AAA	80	90	220	300
7	AAAA	> 90		> 300

IV. HÄLBEID KÄSITLEVAD NÕUDED

Kõigis turustusetappides võib igas pakendis olla tooteid, mille kvaliteet ja suurus ei vasta pakendil näidatud klassi nõuetele.

A. Kvaliteedihälbed

i) Ekstraklass

Lubatud on koguhälve, mille puhul virsikute või nektariinide arvust või kaalust 5 % ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab I klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 0,5 % toodetest, mis vastavad II klassi kvaliteedinõuetele.

ii) I klass

Lubatud on koguhälve, mille puhul virsikute või nektariinide arvust või kaalust 10 % ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab II klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 1 % toodetest, mis ei vasta II klassi kvaliteedi- ega miinimumnõuetele või on mädanenud.

iii) II klass

Lubatud on koguhälve, mille puhul virsikute või nektariinide arvust või kaalust 10 % ei vasta selle klassi nõuetele ega miinimumnõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 2 % mädanenud tooteid.

B. Suurushälbed

Kõikide klasside puhul (kui määratakse suuruse järgi): lubatud on koguhälve, mille puhul virsikute või nektariinide arvust või kaalust 10 % ei vasta suurusnõuetele.

V. ESITUSVIISI KÄSITLEVAD NÕUDED

A. Ühtsus

Kõigi pakendite sisu peab olema ühtlane ja sisaldama ainult sama päritoluga, sama sorti, sama kvaliteedi, küpsusastme ja suurusega (kui määratakse suuruse järgi) virsikuid või nektariine ning ekstraklassi puhul peab sisu olema ka ühtlase värvusega.

Pakendi sisu nähtav osa peab esindama kogu pakendi sisu.

B. Pakendamine

Virsikud või nektariinid peavad olema pakitud nii, et need on nõuetekohaselt kaitstud.

Üksikule tootele kinnitatavad kleebised peavad olema sellised, et pärast eemaldamist ei jääks neist nähtavaid liimijälgi ega pinnakahjustusi.

Pakend peab olema ilma igasuguste võõrkehadeta.

VI. MÄRGISTAMISNÕUDED

Iga pakendi ühel küljel peavad olema loetavate, püsivate ja väljastpoolt nähtavate tähtedega järgmised andmed.

A. Identifitseerimistunnused

Pakendaja ja/või lähetaja nimi ja aadress.

Selle teabe võib asendada:

—	kõikidel pakenditel, välja arvatud kinnispakkidel, ametlikult väljastatud või tunnustatud koodmärgiga, mis tähistab pakendajat ja/või lähetajat ja mis on kantud märke „Pakendaja ja/või lähetaja” (või samaväärsed lühendid) vahetusse lähedusse;

—

B. Toote liik

—	„Virsikud” või „Nektariinid”, kui pakendi sisu ei ole nähtav.

—	Viljaliha värvus.

—	Sordi nimi (ei ole kohustuslik).

C. Toote päritolu

Päritoluriik (18) ja vajaduse korral tootmispiirkond või üleriigiline, piirkondlik või kohalik nimetus.

D. Kaubanduslikud andmed

—

Klass.

—	Suurus (kui määratakse suuruse järgi) väljendatuna miinimum- ja maksimumläbimõõduna (mm) või miinimum- ja maksimumkaaluna (g) või suuruskoodina.

—	Ühikute arv (ei ole kohustuslik).

E. Ametlik kontrollimärk (ei ole kohustuslik)

6. OSA: PIRNIDE TURUSTAMISSTANDARD

I. TOOTE MÄÄRATLUS

Käesolevat normi kohaldatakse Pyrus communis L. pirnisortide (kultivarid) suhtes, mida tuleb tarbijale müüa värskelt; normi ei kohaldata tööstuslikuks töötlemiseks ettenähtud pirnide suhtes.

II. KVALITEEDINÕUDED

Standardis määratletakse müügivalmis ja pakendatud pirnide kvaliteedinõuded.

A. Miinimumnõuded

Võttes arvesse iga klassi erinõudeid ja lubatud hälbeid, peavad kõikide klasside pirnid olema:

—

terved,

—	veatud; mädanenud või toiduks kõlbmatud riknenud tooted ei ole lubatud,

—	puhtad, nähtavate võõrkehadeta,

—	taimekahjuriteta,

—	taimekahjurite poolt viljalihale tekitatud kahjustusteta,

—	ebatavalise pinnaniiskuseta,

—	võõra lõhna ja/või maitseta.

Pirnid peavad olema niisuguses valmimisastmes ja seisukorras, et:

—	taluvad vedu ja käitlemist ning

—	jõuavad sihtkohta rahuldavas seisukorras.

B. Nõuded küpsuse kohta

Pirnid peavad olema niisuguses valmimis- ja küpsusastmes, et nende küpsemine võib jätkuda sordiomadustele vastava küpsusastmeni.

C. Liigitamine

Pirnid liigitatakse kolme järgnevalt määratletud klassi.

i) Ekstraklass

Selle klassi pirnid peavad olema eriti hea kvaliteediga. Need peavad olema sordile vastavate omadustega (19).

Viljaliha peab olema täiesti veatu ja koor ilma krobelise korgistunud pinnata.

Viljad peavad olema veatud, välja arvatud tühised pindmised vead, kui need ei mõjuta vilja üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis.

Vars peab olema terve.

Pirnide viljalihas ei tohi olla kivisrakke.

ii) I klass

Selle klassi pirnid peavad olema hea kvaliteediga. Need peavad olema sordile vastavate omadustega (20).

Viljaliha peab olema täiesti veatu.

Pirnidel võivad olla järgmised tühised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis:

—	tühised kujuvead,

—	tühised valmimisvead,

—	tühised värvusvead,

—	hästi veidi krobeline korgistunud pind,

—

väikesed pindmised vead, mis ei tohi ületada:

—	2 cm pikliku kujuga pindmiste vigade puhul,

—	1 cm2 kogu pinnast muude vigade puhul, välja arvatud kärntõvest (Venturia pirina ja V. inaequalis) kahjustatud ala, mis ei tohi ületada 0,25 cm2 kogupinnast,

—	tühised muljutised, mis ei ületa 1 cm2 pinnast.

Vars võib olla kergelt kahjustatud.

Pirnide viljalihas ei tohi olla kivisrakke.

iii) II klass

Sellesse klassi kuuluvad pirnid, mida ei või liigitada kõrgematesse klassidesse, kuid mis vastavad eespool nimetatud miinimumnõuetele.

Viljaliha peab olema suuremate vigadeta.

Pirnidel võivad olla järgmised vead, kui on säilinud põhilised kvaliteedi- ja säilivusomadused ning esitusviisi omadused:

—

kujuvead,

—	valmimisvead,

—	värvusvead,

—	veidi krobeline korgistunud pind,

—

pindmised vead, mis ei tohi ületada:

—	4 cm pikliku kujuga pindmiste vigade puhul,

—	2,5 cm2 kogu pinnast muude vigade puhul, välja arvatud kärntõvest (Venturia pirina ja V. inaequalis) kahjustatud ala, mis ei tohi ületada 1 cm2 kogu pinnast,

—	tühised muljutised, mis ei ületa 2 cm2 pinnast.

III. SUURUSNÕUDED

Suurus määratakse kas suurima ristlõike läbimõõdu või massi alusel.

Miinimumsuurus on:

läbimõõdu järgi määratava vilja puhul:

	Ekstraklass	I klass	II klass
Suureviljalised sordid	60 mm	55 mm	55 mm
Muud sordid	55 mm	50 mm	45 mm

kaalu järgi määratava vilja puhul:

	Ekstraklass	I klass	II klass
Suureviljalised sordid	130 g	110 g	110 g
Muud sordid	110 g	100 g	75 g

Käesoleva standardi liitega hõlmatud suvepirnide puhul miinimumsuurus ei kehti.

Ühtlase suuruse tagamiseks ei ületa ühe pakendi viljade suurus:

läbimõõdu järgi määratava vilja puhul:

—	5 mm kihiti ridadesse paigutatud ekstraklassi viljade ning I ja II klassi viljade puhul,

—	10 mm lahtiselt pakendisse või müügipakendisse pakitud I klassi viljade puhul.

kaalu järgi määratava vilja puhul:

—

kihiti ridadesse paigutatud ekstraklassi viljade ning I ja II klassi viljade puhul:

Vahemik (g)	Kaalu erinevus (g)
75–100	15
100–200	35
200–250	50
> 250	80

—

lahtiselt pakendisse või müügipakendisse pakitud I klassi viljade puhul:

Vahemik (g)	Kaalu erinevus (g)
75–100	25
100–200	50
> 200	100

Ühtlase suuruse nõue ei kehti II klassi viljade suhtes, mis on pakitud pakendisse lahtiselt või müügipakendisse.

IV. HÄLBEID KÄSITLEVAD NÕUDED

Kõigis turustusetappides võib igas pakendis olla tooteid, mille kvaliteet ja suurus ei vasta pakendil näidatud klassi nõuetele.

A. Kvaliteedihälbed

i) Ekstraklass

Lubatud on koguhälve, mille puhul viljade arvust või kaalust 5 % ei vasta ekstraklassi nõuetele, kuid vastab I klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 0,5 % toodetest, mis vastavad II klassi kvaliteedinõuetele.

ii) I klass

Lubatud on koguhälve, mille puhul viljade arvust või kaalust 10 % ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab II klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 1 % toodetest, mis ei vasta II klassi kvaliteedi- ega miinimumnõuetele või on mädanenud.

iii) II klass

Lubatud on koguhälve, mille puhul viljade arvust või kaalust 10 % ei vasta selle klassi nõuetele ega miinimumnõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 2 % mädanenud tooteid.

B. Suurushälbed

Kõikide klasside puhul: lubatud on koguhälve, mille puhul 10 % pirnide arvust või kaalust ei vasta suurusnõuetele, maksimaalse kõikumisega:

—	läbimõõt kuni 5 mm miinimumläbimõõdust väiksem,

—	kaal kuni 10 g miinimumkaalust väiksem.

V. ESITUSVIISI KÄSITLEVAD NÕUDED

A. Ühtsus

Kõigi pakendite sisu peab olema ühtlane ja sisaldama ainult sama päritoluga, sama sorti, sama kvaliteedi ja suurusega (kui toode määratakse suuruse järgi) ja sama küpsusastmega pirne.

Ekstraklassi viljad peavad olema ka värvuselt ühtlased.

Selgelt eri sorti pirnide segu võib siiski pakkida ühte müügipakendisse tingimusel, et need on ühtlase kvaliteediga ning iga asjaomase sordi kaupa sama päritoluga.

Pakendi sisu nähtav osa peab esindama kogu pakendi sisu.

B. Pakendamine

Pirnid peavad olema pakitud nii, et need on nõuetekohaselt kaitstud.

Üksikule tootele kinnitatavad kleebised peavad olema sellised, et pärast eemaldamist ei jääks neist nähtavaid liimijälgi ega pinnakahjustusi.

Pakend peab olema ilma igasuguste võõrkehadeta.

VI. MÄRGISTAMISNÕUDED

Iga pakendi ühel küljel peavad olema loetavate, püsivate ja väljastpoolt nähtavate tähtedega järgmised andmed.

A. Identifitseerimistunnused

Pakendaja ja/või lähetaja nimi ja aadress

Selle teabe võib asendada:

—	kõikidel pakenditel, välja arvatud kinnispakkidel, ametlikult väljastatud või tunnustatud koodmärgiga, mis tähistab pakendajat ja/või lähetajat ja mis on kantud märke „Pakendaja ja/või lähetaja” (või samaväärsed lühendid) vahetusse lähedusse;

—

B. Toote liik

—	„Pirnid”, kui pakendi sisu ei ole nähtav.

—	Sordi nimi. Selgelt eri sorti pirnide segu puhul kõikide eri sortide nimetused.

C. Toote päritolu

Päritoluriik (21) ja vajaduse korral tootmispiirkond või üleriigiline, piirkondlik või kohalik nimetus. Selgelt eri sorti erineva päritoluga pirnide segu puhul on iga asjakohase sordi nime kõrval päritoluriigi märge.

D. Kaubanduslikud andmed

—

Klass.

—	Suurus või kihiti pakitud puuviljade puhul viljade arv.

—

Kui puuvilju identifitseeritakse suuruse järgi, tuleks suurus märkida:

a)	ühtsuse eeskirjadega hõlmatud toote puhul miinimum- ja maksimumläbimõõduna või miinimum- ja maksimumkaaluna;

b)	ühtsuse eeskirjadega hõlmamata toote puhul pakendis oleva väikseima puuvilja läbimõõdu või kaaluna, millele järgnevad sõnad „ja rohkem” või muu samaväärne märge, või vajaduse korral pakendi suurima puuvilja läbimõõdu või kaaluna.

E. Ametlik kontrollimärk (ei ole kohustuslik)

Liide

Pirnide suuruskriteeriumid

L	=	Suureviljaline sort
SP	=	Suvepirn, mille suhtes miinimumsuuruse nõue ei kehti

Suureviljalise pirni ja suvepirni sortide mittetäielik nimekiri

Väikeseviljalisi ja muid sorte, mida nimekirjas ei ole loetletud, võib turustada, kui need vastavad standardi III jaotises kirjeldatud muude sortide suurusnõuetele.

Mõnda järgmisena loetletud sorti võib turustada nime all, mis on kaubamärgina kaitstud või millele taotletakse sellist kaitset ühes või mitmes riigis. Järgmise tabeli esimene ja teine veerg selliseid kaubamärke ei sisalda. Mõned tuntud kaubamärgid on nimetatud kolmandas veerus üksnes teavitamise eesmärgil.

Sort	Sünonüümid	Kaubamärk	Suurus
Abbé Fétel	Abate Fetel		L
Abugo o Siete en Boca			SP
Akça			SP
Alka			L
Alsa			L
Amfora			L
Alexandrine Douillard			L
Bambinella			SP
Bergamotten			SP
Beurré Alexandre Lucas	Lucas		L
Beurré Bosc	Bosc, Beurré d’Apremont, Empereur Alexandre, Kaiser Alexander		L
Beurré Clairgeau			L
Beurré d’Arenberg	Hardenpont		L
Beurré Giffard			SP
Beurré précoce Morettini	Morettini		SP
Blanca de Aranjuez	Agua de Aranjuez, Espadona, Blanquilla		SP
Carusella			SP
Castell	Castell de Verano		SP
Colorée de Juillet	Bunte Juli		SP
Comice rouge			L
Concorde			L
Condoula			SP
Coscia	Ercolini		SP
Curé	Curato, Pastoren, Del cura de Ouro, Espadon de invierno, Bella de Berry, Lombardia de Rioja, Batall de Campana		L
D’Anjou			L
Dita			L
D. Joaquina	Doyenné de Juillet		SP
Doyenné d’hiver	Winterdechant		L
Doyenné du Comice	Comice, Vereinsdechant		L
Erika			L
Etrusca			SP
Flamingo			L
Forelle			L
Général Leclerc		Amber Grace™	L
Gentile			SP
Golden Russet Bosc			L
Grand champion			L
Harrow Delight			L
Jeanne d’Arc			L
Joséphine			L
Kieffer			L
Klapa Mīlule			L
Leonardeta	Mosqueruela, Margallon, Colorada de Alcanadre, Leonarda de Magallon		SP
Lombacad		Cascade ®	L
Moscatella			SP
Mramornaja			L
Mustafabey			SP
Packham’s Triumph	Williams d’Automne		L
Passe Crassane	Passa Crassana		L
Perita de San Juan			SP
Pérola			SP
Pitmaston	Williams Duchesse		L
Précoce de Trévoux	Trévoux		SP
Président Drouard			L
Rosemarie			L
Santa Maria	Santa Maria Morettini		SP
Spadoncina	Agua de Verano, Agua de Agosto		SP
Suvenirs			L
Taylors Gold			L
Triomphe de Vienne			L
Vasarine Sviestine			L
Williams Bon Chrétien	Bon Chrétien, Bartlett, Williams, Summer Bartlett		L

7. OSA: MAASIKATE TURUSTAMISSTANDARD

I. TOOTE MÄÄRATLUS

Käesolevat standardit kohaldatakse Fragaria L. perekonna maasikasortide (kultivaride) suhtes, mida tuleb tarbijale müüa värskelt, välja arvatud tööstuslikuks töötlemiseks ettenähtud maasikad.

II. KVALITEEDINÕUDED

Standardis määratletakse müügivalmis ja pakendatud maasikate kvaliteedinõuded.

A. Miinimumnõuded

Võttes arvesse iga klassi erinõudeid ja lubatud hälbeid, peavad kõikide klasside maasikad olema:

—	terved, kahjustamata,

—	veatud; tarbimiseks kõlbmatud mädanenud või riknenud tooted ei ole lubatud,

—	puhtad, nähtavate võõrkehadeta,

—	värske välimusega, kuid mitte pestud,

—	taimekahjuriteta,

—	taimekahjurite tekitatud kahjustusteta,

—	tupplehtedega (välja arvatud metsmaasikate puhul), tupplehed ja vars (kui see on küljes) peavad olema värsked ja rohelised,

—	ebatavalise pinnaniiskuseta,

—	võõra lõhna ja/või maitseta.

Maasikad peavad olema piisavalt arenenud ja küpsed. Maasikad peavad olema sellises valmimisastmes ja seisukorras, et need:

—	taluvad vedu ja käitlemist ning

—	jõuavad sihtkohta rahuldavas seisukorras.

B. Liigitamine

Maasikad liigitatakse kolme järgnevalt määratletud klassi:

i) Ekstraklass

Selle klassi maasikad peavad olema eriti hea kvaliteediga. Need peavad olema sordile iseloomulikud.

Viljad peavad olema värske välimusega, arvestades sordiomadusi.

Need ei tohi olla mullased.

Viljad peavad olema veatud, välja arvatud tühised pindmised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis.

ii) I klass

Selle klassi maasikad peavad olema hea kvaliteediga. Need peavad olema sordile iseloomulikud.

Viljadel võivad olla järgmised tühised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis:

—	tühised kujuvead,

—	väike valge laik, mis ei ületa kümnendikku marja kogupinnast,

—	kerged pindmised muljumisjäljed.

Viljad ei tohi olla mullased.

iii) II klass

Sellesse klassi kuuluvad maasikad, mida ei või liigitada kõrgmatesse klassidesse, kuid mis vastavad eespool nimetatud miinimumnõuetele.

Maasikatel võivad olla järgmised vead, kui on säilinud põhilised kvaliteedi- ja säilivusomadused ning esitusviisi omadused:

—

kujuvead,

—	valge laik, mis ei ületa viiendikku marja kogupinnast,

—	vähesed kuivad muljutised, mis ei laiene,

—	natuke mulda.

III. SUURUSNÕUDED

Suurus määratakse kindlaks ristlõike suurima läbimõõdu alusel.

Miinimumsuurus on:

—	ekstraklassis 25 mm,

—	I ja II klassis 18 mm.

Metsmaasikate miinimumsuurus ei ole sätestatud.

IV. HÄLBEID KÄSITLEVAD NÕUDED

Kõigis turustusetappides võib igas pakendis olla tooteid, mille kvaliteet ja suurus ei vasta pakendil näidatud klassi nõuetele.

A. Kvaliteedihälbed

i) Ekstraklass

Lubatud on koguhälve, mille puhul maasikate arvust või kaalust 5 % ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab I klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 0,5 % toodetest, mis vastavad II klassi kvaliteedinõuetele.

ii) I klass

Lubatud on koguhälve, mille puhul maasikate arvust või kaalust 10 % ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab II klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 2 % toodetest, mis ei vasta II klassi kvaliteedi- ega miinimumnõuetele või on mädanenud.

iii) II klass

Lubatud on koguhälve, mille puhul maasikate arvust või kaalust 10 % ei vasta selle klassi nõuetele ega miinimumnõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 2 % mädanenud tooteid.

B. Suurushälbed

Kõikide klasside puhul: lubatud on koguhälve, mille puhul 10 % viljade arvust või kaalust ei vasta miinimumsuuruse nõuetele.

V. ESITUSVIISI KÄSITLEVAD NÕUDED

A. Ühtsus

Kõigi pakendite sisu peab olema ühtlane ja sisaldama sama päritoluga, sama sorti ja sama kvaliteediga maasikaid.

Ekstraklassi maasikad, välja arvatud metsmaasikad, peavad küpsusastmelt, värvuselt ja kujult olema eriti ühtlased ja korrapärased. I klassi maasikad võivad olla suuruselt vähem ühtlased.

Pakendi sisu nähtav osa peab esindama kogu pakendi sisu.

B. Pakendamine

Maasikad peavad olema pakitud nii, et need on nõuetekohaselt kaitstud.

Pakend peab olema ilma igasuguste võõrkehadeta.

VI. MÄRGISTAMISNÕUDED

Iga pakendi ühel küljel peavad olema loetavate, püsivate ja väljastpoolt nähtavate tähtedega järgmised andmed.

A. Identifitseerimistunnused

Pakendaja ja/või lähetaja nimi ja aadress

Selle teabe võib asendada:

—	kõikidel pakenditel, välja arvatud kinnispakkidel, ametlikult väljastatud või tunnustatud koodmärgiga, mis tähistab pakendajat ja/või lähetajat ja mis on kantud märke „Pakendaja ja/või lähetaja” (või samaväärsed lühendid) vahetusse lähedusse;

—

B. Toote liik

—	„Maasikad” (kui pakendi sisu ei ole nähtav).

—	Sordi nimi (ei ole kohustuslik).

C. Toote päritolu

Päritoluriik (22) ja vajaduse korral tootmispiirkond või üleriigiline, piirkondlik või kohalik nimetus.

D. Kaubanduslikud andmed

—

Klass.

E. Ametlik kontrollimärk (ei ole kohustuslik)

8. OSA: PAPRIKATE TURUSTAMISSTANDARD

I. TOOTE MÄÄRATLUS

Käesolevat standardit kohaldatakse Capsicum annuum L. paprikasortide (23) (kultivarid) suhtes, mis tuleb tarbijale müüa värskelt, välja arvatud tööstuslikuks töötlemiseks ettenähtud paprikad.

II. KVALITEEDINÕUDED

Standardis määratletakse müügivalmis ja pakendatud paprikate kvaliteedinõuded.

A. Miinimumnõuded

Võttes arvesse iga klassi erinõudeid ja lubatud hälbeid, peavad kõikide klasside paprikad olema:

—

terved,

—	veatud; tarbimiseks kõlbmatud mädanenud või riknenud tooted ei ole lubatud,

—	puhtad, nähtavate võõrkehadeta,

—	värske välimusega,

—

kõvad,

—	taimekahjuriteta,

—	taimekahjurite poolt viljalihale tekitatud kahjustusteta,

—	külmakahjustusteta,

—	koos viljavarrega, viljavars peab olema korralikult lõigatud ja tuppleht terve,

—	ebatavalise pinnaniiskuseta,

—	võõra lõhna ja/või maitseta.

Paprikad peavad olema niisuguses valmimisastmes ja seisukorras, et need:

—	taluvad vedu ja käitlemist ning

—	jõuavad sihtkohta rahuldavas seisukorras.

B. Liigitamine

Paprikad liigitatakse kolme järgnevalt määratletud klassi:

i) Ekstraklass

Selle klassi paprikad peavad olema väga hea kvaliteediga. Viljad peavad olema sordile ja/või kaubanduslikule tüübile iseloomulikud.

Paprikad peavad olema veatud, välja arvatud tühised pindmised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis.

ii) I klass

Selle klassi paprikad peavad olema hea kvaliteediga. Viljad peavad olema sordile ja/või kaubanduslikule tüübile iseloomulikud.

Paprikatel võivad olla järgmised tühised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis:

—	tühised kujuvead;

—	kerge hõbehall koorik või tühised ripstiiblase tekitatud kahjustused, mis ei kata vilja kogupinnast rohkem kui 1/3,

—

tühised pindmised vead nagu:

—	lohud, kriimustused, päikesepõletuslaigud, muljutised, mis ei kata rohkem kui 2 cm pikliku kujuga pindmiste vigade puhul ja 1 cm2 muude vigade puhul, või

—	kuivad pindmised lõhed, mis ei kata vilja kogupinnast rohkem kui 1/8,

—	kergelt kahjustunud viljavars.

iii) II klass

Sellesse klassi kuuluvad paprikad, mida ei või liigitada kõrgematesse klassidesse, kuid mis vastavad eespool nimetatud miinimumnõuetele.

Paprikatel võivad olla järgmised vead, kui on säilinud põhilised kvaliteedi- ja säilivusomadused ning esitusviisi omadused:

—

kujuvead,

—	hõbehall koorik või ripstiiblase tekitatud kahjustused, mis ei kata vilja kogupinnast rohkem kui 2/3,

—

pindmised vead nagu:

—	lohud, kriimustused, päikesepõletuslaigud, muljutised, armistunud laigukujulised vigastused, mis ei kata kogupinnast rohkem kui 4 cm pikliku kujuga pindmiste vigade puhul ja 2,5 cm2 muude vigade puhul; või

—	kuivad pindmised lõhed, kahjustused, mis ei kata vilja kogupinnast rohkem kui 1/4,

—	õiepoolse otsa kahjustumine mitte rohkem kui 1 cm2,

—	närtsinud mitte rohkem kui 1/3 pinnast,

—	kahjustunud viljavars ja tuppleht, tingimusel et ümbritsev viljaliha on terve.

III. SUURUSNÕUDED

Suurus määratakse kindlaks ristlõike suurima läbimõõdu või kaalu järgi. Ühtlase suuruse tagamiseks pakendis ei ületa ühe pakendi viljade suurus:

läbimõõdu järgi määratavad paprikad:

—

20 mm.

kaalu järgi määratavad paprikad:

—	30 g, kui raskeim ühik kaalub kuni 180 g,

—	40 g, kui väikseim ühik kaalub rohkem kui 180 g.

Piklikud paprikad peaksid olema peaaegu ühepikkused.

II klassi viljade puhul ei ole ühtlane suurus kohustulik.

IV. HÄLBEID KÄSITLEVAD NÕUDED

Kõigis turustusetappides võib igas pakendis olla tooteid, mille kvaliteet ja suurus ei vasta pakendil näidatud klassi nõuetele.

A. Kvaliteedihälbed

i) Ekstraklass

Lubatud on koguhälve, mille puhul paprikate arvust või kaalust 5 % ei vasta ekstraklassi nõuetele, kuid vastab I klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 0,5 % toodetest, mis vastavad II klassi kvaliteedinõuetele.

ii) I klass

Lubatud on koguhälve, mille puhul paprikate arvust või kaalust 10 % ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab II klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 1 % toodetest, mis ei vasta II klassi kvaliteedi- ega miinimumnõuetele või on mädanenud.

iii) II klass

Lubatud on koguhälve, mille puhul paprikate arvust või kaalust 10 % ei vasta selle klassi nõuetele ega miinimumnõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 2 % mädanenud tooteid.

B. Suurushälbed

Kõikide klasside puhul (kui sorditakse suuruse järgi): lubatud on koguhälve, mille puhul paprikate arvust või kaalust 10 % ei vasta suurusnõuetele.

V. ESITUSVIISI KÄSITLEVAD NÕUDED

A. Ühtsus

Kõigi pakendite sisu peab olema ühtlane ning sisaldama ainult sama päritoluga, sama sorti või kaubanduslikku tüüpi, sama kvaliteedi ja suurusega (kui toode sorditakse suuruse järgi) paprikaid ning ekstraklassi paprikad peavad olema ka ühtlase küpsusastme ja värvusega.

Selgelt eri kaubanduslikku tüüpi ja/või värvi paprikate segu võib pakkida ühte pakendisse tingimusel, et need on ühtlase kvaliteediga ning iga asjaomase kaubandusliku tüübi ja/või värvi kaupa ühesuguse päritoluga.

Pakendi sisu nähtav osa peab esindama kogu pakendi sisu.

B. Pakendamine

Paprikad peavad olema pakitud nii, et need on nõuetekohaselt kaitstud.

Üksikule tootele kinnitatavad kleebised peavad olema sellised, et pärast eemaldamist ei jääks neist nähtavaid liimijälgi ega pinnakahjustusi.

Pakend peab olema ilma igasuguste võõrkehadeta, kuid eriesitusviisi puhul võib kobara varre külge jätta kuni 5 cm pikkuse väädi.

VI. MÄRGISTAMISNÕUDED

Iga pakendi ühel küljel peavad olema loetavate, püsivate ja väljastpoolt nähtavate tähtedega järgmised andmed.

A. Identifitseerimistunnused

Pakendaja ja/või lähetaja nimi ja aadress

Selle teabe võib asendada:

—	kõikidel pakenditel, välja arvatud kinnispakkidel, ametlikult väljastatud või tunnustatud koodmärgiga, mis tähistab pakendajat ja/või lähetajat ja mis on kantud märke „Pakendaja ja/või lähetaja” (või samaväärsed lühendid) vahetusse lähedusse;

—

B. Toote liik

—	„Paprikad”, kui pakendi sisu ei ole nähtav.

—	Selgelt eri kaubanduslikku tüüpi ja/või värvi paprikate segu puhul „Paprikate segu” või samaväärne nimetus. Kui toode ei ole pakendis nähtav, tuleb märkida igas pakendis sisalduvate toodete kaubanduslikud tüübid ja/või värvid ning kogus.

C. Toote päritolu

Päritoluriik (24) ja vajaduse korral tootmispiirkond või üleriigiline, piirkondlik või kohalik nimetus.

Selgelt eri kaubanduslikku tüüpi ja/või värvi erinevat päritolu paprikate segu puhul märgitakse iga päritoluriik asjaomase kaubandusliku tüübi ja/või värvuse juurde.

D. Kaubanduslikud andmed

—

Klass.

—	Suurus (kui toode määratakse suuruse järgi) väljendatuna miinimum- ja maksimumläbimõõdu või miinimum- ja maksimumkaaluna.

—	Ühikute arv (ei ole kohustuslik).

—	„Vürtsikas” või vajaduse korral vastav sünonüüm.

E. Ametlik kontrollimärk (ei ole kohustuslik)

9. OSA: LAUAVIINAMARJADE TURUSTAMISSTANDARD

I. TOOTE MÄÄRATLUS

Käesolevat normi kohaldatakse Vitis vinifera L. lauaviinamarjasortide (kultivarid) suhtes, mida tuleb tarbijale müüa värskelt, välja arvatud tööstuslikuks töötlemiseks ettenähtud lauaviinamarjad.

II. KVALITEEDINÕUDED

Normis määratletakse müügivalmis ja pakendatud lauaviinamarjade kvaliteedinõuded.

A. Miinimumnõuded

Võttes arvesse iga klassi erinõudeid ja lubatud hälbeid, peavad kõikide klasside viinamarjakobarad ja viinamarjad olema:

—	veatud; tarbimiseks kõlbmatud mädanenud või riknenud tooted ei ole lubatud,

—	puhtad, nähtavate võõrkehadeta,

—	taimekahjuriteta,

—	taimekahjurite tekitatud kahjustusteta,

—	ebatavalise pinnaniiskuseta,

—	võõra lõhna ja/või maitseta.

Lisaks peavad viinamarjad olema:

—

terved,

—	ilusa kujuga,

—	normaalselt arenenud.

Päikesest põhjustatud pigmentatsioon ei ole viga.

Lauaviinamarjad peavad olema niisuguses valmimisastmes ja seisukorras, et need:

—	taluvad vedu ja käitlemist ning

—	jõuavad sihtkohta rahuldavas seisukorras.

B. Nõuded küpsuse kohta

Marjamahla murdumisnäitaja peab olema vähemalt:

—	12 ° Brixi skaalal sortide „Alphonse Lavallée”, „Cardinal” ja „Victoria” puhul,

—	13 ° Brixi skaalal kõigi muude seemnetega sortide puhul,

—	14 ° Brixi skaalal kõigi seemneteta sortide puhul.

Lisaks peab kõigi sortide suhkru ja happesuse suhte tase olema rahuldav.

C. Liigitamine

Lauaviinamarjad liigitatakse kolme järgnevalt määratletud klassi:

i) Ekstraklass

Selle klassi lauaviinamarjad peavad olema eriti hea kvaliteediga. Viljad peavad olema sordile iseloomulikud, võttes arvesse kasvupiirkonda. Viinamarjad peavad olema kõvad, kindlalt varre küljes ja ühtlaselt jaotunud piki vart ning peaaegu täielikult kirmega kaetud.

ii) I klass

Selle klassi lauaviinamarjad peavad olema hea kvaliteediga. Viljad peavad olema sordile iseloomulikud, võttes arvesse kasvupiirkonda. Viinamarjad peavad olema kõvad, kindlalt varre küljes ja võimalikult ulatuslikult kirmega kaetud. Viljad võivad siiski olla vähem ühtlaselt piki vart jaotunud kui ekstraklassi puhul.

Järgmised tühised vead võivad olla lubatud, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ja esitusviisi pakendis:

—	tühised kujuvead,

—	tühised värvusvead,

—	väga tühised päikesepõletuslaigud marjakestal.

iii) II klass

Sellesse klassi kuuluvad lauaviinamarjad, mida ei või liigitada kõrgmatesse klassidesse, kuid mis vastavad eespool nimetatud miinimumnõuetele.

Kobaratel võivad olla tühised kuju-, valmimis- ja värvusvead, kui need ei kahjusta sordile olulisi omadusi, võttes arvesse kasvupiirkonda.

Viinamarjad peavad olema piisavalt kõvad ja piisavalt tugevasti varre küljes ning võimalusel kirmega kaetud. Viljad võivad olla vähem ühtlaselt piki vart jaotunud kui I klassi puhul.

Lauaviinamarjadel võivad olla lubatud järgmised vead, kui on säilinud põhilised kvaliteedi- ja säilivusomadused ning esitusviisi omadused:

—

kujuvead,

—	värvusvead,

—	väikesed päikesepõletuslaigud üksnes marjakestal,

—	väikesed muljutised,

—	tühised pindmised vead.

III. SUURUSNÕUDED

Suurus määratakse kindlaks viinamarjakobara kaalu alusel.

Viinamarjakobara miinimumkaal on 75 g. Kõnealust sätet ei kohaldata üksikpakkumisena ettenähtud pakendite suhtes.

IV. HÄLBEID KÄSITLEVAD NÕUDED

Kõigis turustusetappides võib igas pakendis olla tooteid, mille kvaliteet ja suurus ei vasta pakendil näidatud klassi nõuetele.

A. Kvaliteedihälbed

i) Ekstraklass

Lubatud on koguhälve, mille puhul viinamarjakobarate kaalust 5 % ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab I klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 0,5 % toodetest, mis vastavad II klassi kvaliteedinõuetele.

ii) I klass

Lubatud on koguhälve, mille puhul 10 % viinamarjakobarate kaalust ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab II klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 1 % toodetest, mis ei vasta II klassi kvaliteedi- ega miinimumnõuetele või on mädanenud.

iii) II klass

Lubatud on koguhälve, mille puhul 10 % viinamarjakobarate kaalust ei vasta selle klassi nõuetele ega miinimumnõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 2 % mädanenud tooteid.

B. Suurushälbed

Kõikide klasside puhul: lubatud on koguhälve, mille puhul 10 % viinamarjakobarate kaalust ei vasta suurusnõuetele. Iga müügipakendi puhul lubatakse kaalu saavutamiseks ühte alla 75 g kaaluvat kobarat, kui see vastab asjaomase klassi kõigile muudele nõuetele.

V. ESITUSVIISI KÄSITLEVAD NÕUDED

A. Ühtsus

Iga pakendi sisu peab olema ühtlane ja sisaldama sama päritoluga, sama sorti ja sama kvaliteediga viinamarjakobaraid.

Ekstraklassi viinamarjakobarad peavad olema enam-vähem ühesuurused ja ühesuguse värvusega.

Selgelt eri sorti lauaviinamarjade segu võib siiski pakkida ühte pakendisse tingimusel, et need on ühtlase kvaliteediga ning iga asjaomase sordi kaupa sama päritoluga.

Pakendi sisu nähtav osa peab esindama kogu pakendi sisu.

B. Pakendamine

Lauaviinamarjad peavad olema pakitud nii, et need on nõuetekohaselt kaitstud.

Pakenditel ei tohi olla ühtegi võõrkeha, kuid eriesitusviisi puhul võib kobara varre külge jätta kuni 5 cm pikkuse viinamarjaväädi.

Üksikule tootele kinnitatavad kleebised peavad olema sellised, et pärast eemaldamist ei jääks neist nähtavaid liimijälgi ega pinnakahjustusi.

VI. MÄRGISTAMISNÕUDED

Iga pakendi ühel küljel peavad olema loetavate, püsivate ja väljastpoolt nähtavate tähtedega järgmised andmed.

A. Identifitseerimistunnused

Pakendaja ja/või lähetaja nimi ja aadress

Selle teabe võib asendada:

—	kõikidel pakenditel, välja arvatud kinnispakkidel, ametlikult väljastatud või tunnustatud koodmärgiga, mis tähistab pakendajat ja/või lähetajat ja mis on kantud märke „Pakendaja ja/või lähetaja” (või samaväärsed lühendid) vahetusse lähedusse;

—

B. Toote liik

—	„Lauaviinamarjad”, kui pakendi sisu ei ole nähtav.

—	Sordi nimi. Selgelt eri sorti lauaviinamarjade segu puhul kõikide eri sortide nimetused.

C. Toote päritolu

—	Päritoluriik (25) ja vajaduse korral tootmispiirkond või üleriigiline, piirkondlik või kohalik nimetus.

—	Selgelt eri sorti erineva päritoluga lauaviinamarjade segu puhul on iga asjakohase sordi nime kõrval päritoluriigi märge.

D. Kaubanduslikud andmed

—

Klass.

—	Vajaduse korral „Üksikpakkumisena ettenähtud vähem kui 75 g kaaluvad viinamarjakobarad”.

E. Ametlik kontrollimärk (ei ole kohustuslik)

Liide

Väikesemarjaliste sortide täielik nimekiri

Sort	Muud teadaolevad nimed
Admirable de Courtiller	Admirable, Csiri Csuri
Albillo	Acerba, Albuela, Blanco Ribera, Cagalon
Angelo Pirovano	I. Pirovano 2
Annamaria	I. Ubizzoni 4
Baltali
Beba	Beba de los Santos, Eva
Catalanesca	Catalanesa, Catalana, Uva Catalana
Chasselas blanc	Chasselas doré, Fendant, Franceset, Franceseta, Gutedel, Krachgutedel, White van der Laan
Chasselas rouge	Roter Gutedel
Chelva	Chelva de Cebreros, Guareña, Mantuo, Villanueva
Ciminnita	Cipro bianco
Clairette	Blanquette, Malvoisie, Uva de Jijona
Colombana bianca	Verdea, Colombana de Peccioli
Crimson Seedless
Csaba gyöngye	Cabski biser, Julski Muscat, Muscat Julius, Perle de Csaba, Perla di Csaba
Dawn seedless
Dehlro
Delizia di Vaprio	I. Pirovano 46 A
Eclipse Seedless
Exalta
Flame Seedless	Red Flame
Gros Vert	Abbondanza, St Jeannet, Trionfo dell'Esposizione, Verdal, Trionfo di Gerusalemme
Jaoumet	Madeleine de St Jacques, Saint Jacques
Madeleine	Angevine, Angevine Oberlin, Madeleine Angevine Oberlin, Republicain
Mireille
Molinera	Besgano, Castiza, Molinera gorda
Moscato d'Adda	Muscat d'Adda
Moscato d'Amburgo	Black Muscat, Hambro, Hamburg, Hamburski Misket, Muscat d'Hambourg, Moscato Preto
Moscato di Terracina	Moscato di Maccarese
Muscat Seedless
Muska
Œillade	Black Malvoisie, Cinsaut, Cinsault, Ottavianello, Sinso
Panse precoce	Bianco di Foster, Foster's white, Sicilien
Perla di Csaba	Càbski Biser, Julski muskat, Muscat Julius, Perle de Csaba
Perlaut
Perlette
Pirobella
Pizzutello bianco	Aetonychi aspro, Coretto, Cornichon blanc, Rish Baba, Sperone di gallo, Teta di vacca
Precoce de Malingre
Primus	I. Pirovano 7
Prunesta	Bermestia nera, Pergola rossa, Pergolese di Tivoli
Servant	Servan, Servant di Spagna
Sideritis	Sidiritis
Sultanines	Bidaneh, Kishmich, Kis Mis, Sultan, Sultana, Sultani, Cekirdesksiz, Sultanina bianca, Sultaniye, Thompson Seedless and mutations
Sundance
Sunred Seedless
Szőlőskertek Királynője	Königin der Weingärten, Szőlőskertek Királynője muskotály, Szölöskertek Kizalynéja, Rasaki ourgarias, Regina Villoz, Reina de las Viñas, Reine des Vignes, I. Mathiasz 140, Queen of the Vineyards, Regina dei Vigneti
Thompson Seedless and Mutations
Valenci blanc	Valensi, Valency, Panse blanche
Valenci noir	Planta Mula, Rucial de Mula, Valenci negro
Yapincak

10. OSA: TOMATITE TURUSTAMISSTANDARD

I. TOOTE MÄÄRATLUS

Käesolevat standardit kohaldatakse Solanum lycopersicum L. tomatisortide (kultivarid) suhtes, mis on ette nähtud tarbijale müüa värskelt; standardit ei kohaldata tööstuslikuks töötlemiseks ettenähtud tomatite suhtes.

Tomatid liigitatakse nelja kaubanduslikku tüüpi:

—

ümarikud,

—	ribilised,

—	pikergused või piklikud,

—	kirsstomatid (sh kokteilitomatid).

II. KVALITEEDINÕUDED

Standardiga määratletakse müügivalmis ja pakendatud tomatite kvaliteedinõuded.

A. Miinimumnõuded

Võttes arvesse iga klassi erinõudeid ja lubatud hälbeid, peavad kõikide klasside tomatid olema:

—

terved,

—	veatud; mädanenud või toiduks kõlbmatud riknenud tooted ei ole lubatud,

—	puhtad, nähtavate võõrkehadeta,

—	värske välimusega,

—	taimekahjuriteta,

—	taimekahjurite poolt viljalihale tekitatud kahjustusteta,

—	ebatavalise pinnaniiskuseta,

—	võõra lõhna ja/või maitseta.

Kobartomatite varred peavad olema värsked, terved, puhtad ning ilma lehtede ja nähtavate võõrkehadeta.

Tomatid peavad olema niisuguses valmimisastmes ja seisukorras, et need:

—	taluvad vedu ja käitlemist ning

—	jõuavad sihtkohta rahuldavas seisukorras.

B. Liigitamine

Tomatid liigitatakse kolme järgnevalt määratletud klassi:

i) Ekstraklass

Selle klassi tomatid peavad olema eriti hea kvaliteediga. Viljad peavad olema tugeva viljalihaga ja sordile iseloomulikud.

Nende värvus peab küpsusastme kohaselt vastama jaotise A kolmandas lõigus ettenähtud nõuetele.

Tomatid peavad olema ilma „rohelise kraeta”, veatud, välja arvatud tühised pindmised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis.

ii) I klass

Selle klassi tomatid peavad olema hea kvaliteediga. Viljad peavad olema piisavalt tugeva viljalihaga ning sordile ja/või kaubanduslikule tüübile iseloomulikud.

Neil ei tohi olla lõhesid ega nähtavaid „rohelisi kraesid”. Viljadel võivad olla järgmised tühised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis:

—	tühised kuju- ja valmimisvead,

—	tühised värvusvead,

—	tühised pindmised vead,

—	väga väikesed muljutised.

Ribilistel tomatitel:

—	võivad olla kuni 1 cm pikkused armistunud lõhed,

—	ei tohi olla mügarikke,

—	võivad olla väikesed korgistumata nabajad moodustised,

—	võib olla kuni 1 cm2 suurune emakasuudme korgistumine,

—	võib olla peenike piklik (õmblusekujuline) õiearm, mille pikkus on kuni kaks kolmandikku tomati suurimast läbimõõdust.

iii) II klass

Sellesse klassi kuuluvad tomatid, mida ei või liigitada kõrgmatesse klassidesse, kuid mis vastavad eespool nimetatud miinimumnõuetele.

Viljad peavad olema piisavalt tugeva viljalihaga (mis võib olla veidi vähem tugev kui I klassi tomatitel) ja neil ei tohi olla armistumata lõhesid.

Tomatitel võivad olla järgmised vead, kui on säilinud põhilised kvaliteedi- ja säilivusomadused ning esitusviisi omadused:

—	tühised kuju- ja valmimisvead,

—	värvusvead,

—	pindmised vead või muljutised, kui need ei riku vilja oluliselt,

—	kuni 3 cm pikkused armistunud lõhed ümarike, ribiliste ja piklike tomatite puhul.

Ribilistel tomatitel:

—	võib olla suuremaid mügarikke kui I klassi tomatitel, kuid mitte väärarenguid,

—	nabajaid moodustisi,

—	kuni 2 cm2 suurune emakasuudme korgistumine,

—	peenikesi piklikke (õmblusekujulisi) õiearme.

III. SUURUSNÕUDED

Suurus määratakse kindlaks ristlõike suurima läbimõõdu, kaalu või arvu alusel.

Järgmisi nõudeid ei kohaldata kobar- ja kirsstomatite suhtes; II klassi tomatite puhul ei ole need kohustuslikud.

Ühtlase suuruse tagamiseks pakendis ei ületa ühe pakendi viljade suurus:

läbimõõdu järgi mõõdetavate tomatite puhul:

—	10 mm, kui väikseima vilja läbimõõt (nagu märgitud pakendil) on alla 50 mm,

—	15 mm, kui väikseima vilja läbimõõt (nagu märgitud pakendil) on 50 mm ja rohkem, kuid alla 70 mm,

—	20 mm, kui väikseima vilja läbimõõt (nagu märgitud pakendil) on 70 mm ja rohkem, kuid alla 100 mm,

—	100 mm ja suurema läbimõõduga viljade suhtes läbimõõdu vahe piirangut ei kohaldata.

Suuruskoodide kohaldamisel tuleb järgida alljärgnevas tabelis esitatud koode ja läbimõõduvahemikke.

Suuruskood	Läbimõõt (millimeetrites)
0	≤ 20
1	> 20 ≤ 25
2	> 25 ≤ 30
3	> 30 ≤ 35
4	> 35 ≤ 40
5	> 40 ≤ 47
6	> 47 ≤ 57
7	> 57 ≤ 67
8	> 67 ≤ 82
9	> 82 ≤ 102
10	> 102

b)	Kaalu või arvu järgi suurusklassidesse määratud tomatite suuruse vahe peaks olema vastavuses punktis a märgitud vahega.

IV. HÄLBEID KÄSITLEVAD NÕUDED

Kõigis turustusetappides võib igas pakendis olla tooteid, mille kvaliteet ja suurus ei vasta pakendil näidatud klassi nõuetele.

A. Kvaliteedihälbed

i) Ekstraklass

Lubatud on koguhälve, mille puhul tomatite arvust või kaalust 5 % ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab I klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 0,5 % toodetest, mis vastavad II klassi kvaliteedinõuetele.

ii) I klass

Lubatud on koguhälve, mille puhul tomatite arvust või kaalust 10 % ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab II klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 1 % toodetest, mis ei vasta II klassi kvaliteedi- ega miinimumnõuetele või on mädanenud. Kobartomatite puhul võib 5 % tomatite arvust või kaalust olla varre küljest lahti.

iii) II klass

Lubatud on koguhälve, mille puhul tomatite arvust või kaalust 10 % ei vasta selle klassi nõuetele ega miinimumnõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 2 % mädanenud tooteid. Kobartomatite puhul võib 10 % tomatite arvust või kaalust olla varre küljest lahti.

B. Suurushälbed

Kõikide klasside puhul: lubatud on koguhälve, mille puhul 10 % tomatite arvust või kaalust ei vasta suurusnõuetele.

V. ESITUSVIISI KÄSITLEVAD NÕUDED

A. Ühtsus

Kõigi pakendite sisu peab olema ühtlane ja sisaldama ainult sama päritoluga, sama sorti või kaubanduslikku tüüpi, sama kvaliteedi ja suurusega (kui toode liigitatakse suuruse järgi) tomateid.

Ekstraklassi ja I klassi tomatid peavad olema ühtse küpsusastme ja värvusega. Lisaks peavad piklikud tomatid olema peaaegu ühepikkused.

Selgelt eri värvi, sorti ja/või kaubanduslikku tüüpi tomatite segu võib pakkida ühte pakendisse tingimusel, et need on ühtlase kvaliteediga ning iga värvi, sordi ja/või kaubandusliku tüübi kaupa ühesuguse päritoluga.

Pakendi sisu nähtav osa peab esindama kogu pakendi sisu.

B. Pakendamine

Tomatid peavad olema pakitud nii, et need on nõuetekohaselt kaitstud.

Pakend peab olema ilma igasuguste võõrkehadeta.

VI. MÄRGISTAMISNÕUDED

Iga pakendi ühel küljel peavad olema loetavate, püsivate ja väljastpoolt nähtavate tähtedega järgmised andmed.

A. Identifitseerimistunnused

Pakendaja ja/või lähetaja nimi ja aadress

Selle teabe võib asendada:

—	kõikidel pakenditel, välja arvatud kinnispakkidel, ametlikult väljastatud või tunnustatud koodmärgiga, mis tähistab pakendajat ja/või lähetajat ja mis on kantud märke „Pakendaja ja/või lähetaja” (või samaväärsed lühendid) vahetusse lähedusse;

—

B. Toote liik

—	„Tomatid” või „Kobartomatid” ja kaubanduslik tüüp, kui pakendi sisu ei ole nähtav. Need üksikasjad tuleb alati märkida kirsstomatite (või kokteilitomatite) puhul, olenemata sellest, kas need on kobaratena või mitte.

—	selgelt eri sorti, kaubanduslikku tüüpi ja/või värvi tomatite segu puhul „Tomatite segu” või samaväärne nimetus. Kui toode ei ole pakendis nähtav, tuleb märkida kaubaüksuses sisalduvate toodete värvid, sordid või kaubanduslikud tüübid.

—	Sordi nimi (ei ole kohustuslik).

C. Toote päritolu

Päritoluriik (26) ja vajaduse korral tootmispiirkond või üleriigiline, piirkondlik või kohalik nimetus.

Segude puhul, mis sisaldavad selgelt eri värvusega, eri sordist ja/või eri kaubandusliku tüübi tomateid, mille päritolu erineb, märgitakse iga päritoluriik asjaomase värvuse, sordi ja/või kaubandusliku tüübi juurde.

D. Kaubanduslikud andmed

—

Klass.

—	Suurus (kui toode sorditakse suuruse järgi) väljendatuna miinimum- ja maksimumläbimõõduna.

E. Ametlik kontrollimärk (ei ole kohustuslik)

(1) Märkida tuleb täis- või tavanimi.

(2) Värvuse ja korgistumisega seotud sortide mittetäielik nimekiri on esitatud käesoleva standardi liites.

(3) Käesoleva satndardi liites „R”-iga märgitud sortidele ei kohaldata korgistumiskriteeriumeid.

(4) Värvuse ja korgistumise järgi liigitatud õunasortide mittetäielik nimekiri on sätestatud käesoleva standardi liites.

(5) Korgistumiskriteeriumeid ei kohaldata liites „R”-iga märgitud sortide suhtes.

(6) Korgistumiskriteeriumeid ei kohaldata käesoleva standardi liites „R”-iga märgitud sortide suhtes.

(7) Märkida tuleb täis- või tavanimi.

(8) Minimaalselt 20 % I ja II klassi puhul.

(9) Sordi „Jonagold” II klassi õunte pinnast peab vähemalt kümnendik olema kaetud punaste triipudega.

(10) Arvutatud OECD objektiivsete kontrollide suuniste kirjelduse kohaselt.

(11) Alla 45 mm suurus kehtib klementiinide kohta.

(12) Vilja koorele võõrast lõhna jätvate säilitusainete või muude keemiliste ainete kasutamine on lubatud, kui see on vastavuses kohaldatavate Euroopa Liidu sätetega.

(13) Vilja koorele võõrast lõhna jätvate säilitusainete või muude keemiliste ainete kasutamine on lubatud, kui see on vastavuses kohaldatavate Euroopa Liidu sätetega.

(14) Seemneteta tsitrusvili võib mõnikord seemneid sisaldada.

(15) Märkida tuleb täis- või tavanimi.

(16) Märkida tuleb täis- või tavanimi.

(17) Märkida tuleb täis- või tavanimi.

(18) Märkida tuleb täis- või tavanimi.

(19) Suureviljaliste ja suvepirnisortide mittetäielik nimekiri on esitatud käesoleva standardi liites.

(20) Suureviljaliste ja suvepirnisortide mittetäielik nimekiri on esitatud käesoleva standardi liites.

(21) Märkida tuleb täis- või tavanimi.

(22) Märkida tuleb täis- või tavanimi.

(23) Mõne sordi paprikad võivad olla vürtsika maitsega.

(24) Märkida tuleb täis- või tavanimi.

(25) Märkida tuleb täis- või tavanimi.

(26) Märkida tuleb täis- või tavanimi.

Riik	Tooted
Šveits	Värske puu- ja köögivili, v.a tsitrusviljad
Maroko	Värske puu- ja köögivili
Lõuna-Aafrika Vabariik	Värske puu- ja köögivili
Iisrael	Värske puu- ja köögivili
India	Värske puu- ja köögivili
Uus-Meremaa	Õunad, pirnid ja kiivid
Senegal	Värske puu- ja köögivili
Kenya	Värske puu- ja köögivili
Türgi	Värske puu- ja köögivili