milles käsitletakse kaubavagunite hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise süsteemi ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 653/2007

võttes arvese Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/49/EÜ (ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate (1) litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta), (2) eriti selle artiklit 14a,

võttes arvesse Euroopa Raudteeagentuuri 8. juuli 2010. aasta soovitust hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise süsteemi kohta

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse direktiivi 2004/49/EÜ artikli 14a kohane kaubavagunite hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise süsteem.

2. Sertifitseerimissüsteemi eesmärk on tõendada, et hoolduse eest vastutav üksus on kehtestanud hooldussüsteemi ja suudab täita käesolevas määruses sätestatud nõudeid, et tagada kõikide nende kaubavagunite ohutu töökord, mille hoolduse eest üksus vastutab.

1. Sertifitseerimissüsteemi kohaldatakse kõikide selliste üksuste suhtes, kes vastutavad ELi raudteevõrgustikus kasutatavate kaubavagunite hoolduse eest.

2. Hooldustöökojad ja muud organisatsioonid, kes täidavad artiklis 4 osutatud funktsioone, võivad sertifitseerimissüsteemi kohaldada vabatahtlikult, lähtudes artiklis 8 ja I lisas sätestatud põhimõtetest.

3. Artiklites 5, 7 ja 12 tehtud viiteid raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale tõlgendatakse viidetena, mis on seotud raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolse kaubavagunite käitamisega ehituses või infrastruktuurihoolduses kasutatavate materjalide veoks. Loetakse, et sel otstarbel kaubavaguneid käitades tegutseb raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raudteeveo-ettevõtjana.

1. Käesolevas määruses kasutatakse direktiivi 2004/49/EÜ artiklis 3 sätestatud mõisteid.

a) „akrediteerimine”– nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 lõikes 10;

b) „ECM-sertifikaat”– sertifikaat, mis väljastatakse hoolduse eest vastutavale üksusele direktiivi 2004/49/EÜ artikli 14a lõike 4 tähenduses;

c) „sertifitseerimisasutus”– asutus, mis on määratud vastavalt artiklile 10 ja mille ülesanne on hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimine II lisas sätestatud kriteeriumide alusel;

d) „kaubavagun”– muu kui iseliikuv veerem, mis on projekteeritud kauba või muude, näiteks ehituses või infrastruktuuri hoolduses kasutatavate materjalide veoks;

e) „hooldustöökoda”– liikuv või paikne üksus, millel on töötajad, sh juhtivtöötajad, töövahendid ja rajatised veeremi ning selle osade, komponentide ja alakoostude hooldamiseks;

f) „hooldustõend”– hooldust teostava üksuse poolt vagunipargi hoolduse juhile antav kinnitus, et hooldus on teostatud vastavalt hooldustellimustele;

g) „uuesti käikuandmise teade”– kasutajale, nt raudteeveo-ettevõtjale või valdajale hoolduse eest vastutava üksuse poolt hooldustõendi alusel antav kinnitus, et kõik asjakohased hooldustööd on tehtud ja eelnevalt käigust mahavõetud vagun on seisukorras, kus seda võib ohutult käitada; vajaduse korral kohaldatakse ajutisi kasutuspiiranguid.

2. Hoolduse eest vastutav üksus tagab lõikes 1 osutatud funktsioonide vastavuse III lisas sätestatud nõuetele ja hindamiskriteeriumidele.

3. Hoolduse eest vastutav üksus täidab juhtimisfunktsiooni ise, kuid võib lõike 1 punktides b–d osutatud hooldusfunktsioone või nende osi allhankida teistelt lepinguosalistelt, järgides artikli 8 sätteid. Kui hoolduse eest vastutav üksus kasutab allhankimist, tagab ta I lisas sätestatud põhimõtete kohaldamise.

4. Olenemata allhankekokkulepetest vastutab hoolduse eest vastutav üksus tema juhitava hooldustegevuse tulemuste eest ja kehtestab nende tulemuste seire süsteemi.

1. Iga raudteeveo-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tagab enne tema käitatavate kaubavagunite väljasõitu, et kaubavagunitel on hoolduse eest vastutav sertifitseeritud üksus ja vaguni kasutamine vastab sertifikaadi ulatusele.

2. Kõik hooldusprotsessis osalejad vahetavad asjakohast teavet hoolduse kohta vastavalt III lisa I jao punktides 7 ja 8 loetletud kriteeriumidele.

3. Raudteeveo-ettevõtja võib lepingut järgides nõuda operatiivotstarbelist teavet kaubavaguni hoolduse kohta. Kaubavaguni hoolduse eest vastutav üksus vastab kõnealustele nõudmistele kas otse või muude lepinguosaliste kaudu.

4. Hoolduse eest vastutav üksus võib lepingut järgides nõuda teavet kaubavaguni käitamise kohta. Raudteeveo-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vastab kõnealustele nõudmistele kas otse või muude lepinguosaliste kaudu.

5. Kõik lepinguosalised vahetavad teavet ohutusega seotud talitlushäirete, õnnetus- ja vahejuhtumite, ohuolukordade ning muude ohtlike juhtumite kohta, samuti kaubavagunite kasutamise võimalike piirangute kohta.

6. Hoolduse eest vastutava üksuse sertifikaate aktsepteeritakse tõendina raudteeveo-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja suutlikkusest täita hooldusele ning töövõtjate ja tarnijate kontrollimisele esitatavaid nõudeid, mis on sätestatud komisjoni 9. detsembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1158/2010 (raudteede ohutustunnistuste vastavushindamise ühise ohutusmeetodi kohta) (5) ning komisjoni 10. detsembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1169/2010 (raudtee ohutusloa vastavushindamise ühise ohutusmeetodi kohta) (6) II lisa punktides B.1, B.2, B.3 ja C.1, välja arvatud juhul, kui riiklik ohutusasutus tõendab olulise ohutusriski olemasolu.

7. Kui lepinguosaline, eriti raudteeveo-ettevõtja, arvab põhjendatult, et teatav hoolduse eest vastutav üksus ei vasta direktiivi 2004/49/EÜ artikli 14a lõike 3 nõuetele või käesoleva määruse sertifitseerimisnõuetele, teatab ta sellest viivitamata sertifitseerimisasutusele. Sertifitseerimisasutus võtab asjakohased meetmed, et kontrollida, kas mittevastavuse väide on põhjendatud, ja teavitab asjaomaseid isikuid (sh pädevat riiklikku ohutusasutust, kui see on asjakohane) oma uurimise tulemustest.

8. Hoolduse eest vastutava üksuse muutuse korral teavitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ (7) artikli 33 lõikes 3 osutatud registripidaja õigeaegselt komisjoni otsuse 2007/756/EÜ (8) artikli 4 lõikes 1 määratletud registreerimisüksust, et see saaks ajakohastada riiklikku raudteeveeremi registrit.

Endine hoolduse eest vastutav üksus annab hooldusdokumentatsiooni üle kas registripidajale või uuele hoolduse eest vastutavale üksusele.

Endine hoolduse eest vastutav üksus vabaneb oma kohustustest siis, kui ta kustutatakse riiklikust raudteeveeremi registrist. Kui endise hoolduse eest vastutava üksuse registrist kustutamise kuupäeva seisuga ei ole ükski uus üksus kinnitanud hoolduse eest vastutava üksuse staatuse saamist, peatatakse veeremi registrikanne.

1. ECM-sertifikaadi annab välja hoolduse eest vastutava üksuse sertifikaadi taotleja valitud pädev sertifitseerimisasutus.

2. Liikmesriigid tagavad sertifitseerimisasutuste vastavuse II lisas sätestatud üldkriteeriumidele ja -põhimõtetele ning võimalikele valdkondlikele akrediteerimiskavadele.

3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada sertifitseerimisasutuste otsuste kohtulik kontroll.

4. Selleks et ühtlustada taotluste hindamist, teevad sertifitseerimisasutused omavahel koostööd nii liikmesriikide kui ka ELi tasandil.

1. Sertifitseerimine põhineb hoolduse eest vastutava üksuse suutlikkusel täita III lisa asjakohaseid nõudeid ja neid järjekindlalt kohaldada. See hõlmab järelevalvesüsteemi, mis tagab kohaldatavate nõuete jätkuva järgimise pärast ECM-sertifikaadi väljastamist.

2. Hoolduse eest vastutavad üksused taotlevad sertifitseerimist IV lisas esitatud asjakohase vormi abil, millele lisatakse III lisas sätestatud menetlusi tõendavad dokumendid. Nad esitavad viivitamata kogu lisateabe, mida sertifitseerimisasutus nõuab. Taotluste hindamisel kohaldavad sertifitseerimisasutused III lisas sätestatud nõudeid ja hindamiskriteeriume.

3. Sertifitseerimisasutus teeb otsuse hiljemalt nelja kuu jooksul alates sellest, kui sertifikaati taotlev hoolduse eest vastutav üksus on esitanud kogu vajaliku teabe ja nõutava lisateabe. Enne sertifikaadi andmist teeb sertifitseerimisasutus hoolduse eest vastutava üksuse vajaliku kohapealse hindamise üksuse tegevuskohas või -kohtades. Hoolduse eest vastutavat üksust teavitatakse sertifikaadi väljaandmise otsusest V lisas esitatud asjakohase vormi abil.

4. ECM-sertifikaat kehtib kuni viis aastat. Sertifikaadi valdaja teavitab sertifitseerimisasutust viivitamata kõigist olulistest muutustest hoolduse eest vastutava üksuse algse sertifikaadi väljastamise ajal kehtinud asjaoludes, et sertifitseerimisasutus saaks otsustada, kas sertifikaati muuta, uuendada või see tühistada.

5. Sertifitseerimisasutus põhjendab kõiki oma otsuseid üksikasjalikult. Sertifitseerimisasutus teavitab hoolduse eest vastutavat üksust oma otsusest ja selle põhjustest ning teatab otsuse vaidlustamise tähtaja ja edasikaebusi käsitleva asutuse kontaktandmed.

6. Sertifitseerimisasutus kontrollib vähemalt kord aastas valitud tegevuskohti, mis geograafiliselt ja funktsioonide poolest esindavad hoolduse eest vastutavate sertifitseeritud üksuste kõiki tegevusi, et kontrollida üksuste jätkuvat vastavust III lisas sätestatud kriteeriumidele.

7. Kui sertifitseerimisasutus leiab, et hoolduse eest vastutav üksus ei vasta enam nõuetele, mille alusel sertifitseerimisasutus väljastas ECM-sertifikaadi, lepib ta hoolduse eest vastutava üksusega kokku paranduskavas või piirab sertifikaadi ulatust või peatab sertifikaadi olenevalt mittevastavuse ulatusest.

Kui sertifitseerimisnõuetele või paranduskavale mittevastavus on pidev, piirab sertifitseerimisasutus ECM-sertifikaadi ulatust või tühistab sertifikaadi, esitades oma otsuse põhjenduse ning teatades otsuse vaidlustamise tähtaja ja edasikaebusi käsitleva asutuse kontaktandmed.

8. Kui raudteeveo-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja taotleb ohutustunnistust või ohutusluba, kohaldatakse tema kasutatavate kaubavagunite suhtes järgmisi sätteid:

Sertifitseerimisasutused ja riiklikud ohutusasutused vahetavad igas olukorras aktiivselt arvamusi, et vältida topelthindamist.

1. Kui hoolduse eest vastutav üksus otsustab ühe või mitu artikli 4 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud funktsioonidest või nende osad allhankida, loob töövõtja vabatahtlik sertifitseerimine käesoleva määruse kohase sertifitseerimissüsteemi alusel hoolduse eest vastutava üksuse suhtes eelduse, et ta täidab III lisa asjakohaseid nõudeid sellises ulatuses nagu töövõtja vabatahtlik sertifitseerimine neid nõudeid hõlmab. Sellise sertifitseerimise puudumisel peab hoolduse eest vastutav üksus sertifitseerimisasutusele tõendama, et ta täidab allhangitavate funktsioonide puhul kõik III lisas sätestatud nõuded.

2. Allhangitud hooldusfunktsioonide või nende osade sertifikaate annavad välja sertifitseerimisasutused, järgides sama artiklites 6 ja 7 ning artikli 10 lõikes 3 sätestatud korda, mida on kohandatud vastavalt taotleja konkreetsele juhtumile. Sertifikaadid kehtivad kogu ELis.

Allhangitud hooldusfunktsioonide või nende osade sertifikaatide taotluste hindamisel lähtuvad sertifitseerimisasutused I lisas sätestatud põhimõtetest.

Kui riiklik ohutusasutus arvab põhjendatult, et teatav hoolduse eest vastutav üksus ei vasta direktiivi 2004/49/EÜ artikli 14a lõike 3 nõuetele või käesoleva määruse sertifitseerimisnõuetele, teeb ta viivitamata vajaliku otsuse ning teavitab oma otsusest komisjoni, agentuuri, teisi pädevaid asutusi, sertifitseerimisasutust ja muid huvitatud isikuid.

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt 30. novembriks 2011, kas sertifitseerimisasutused on akrediteeritud asutused, tunnustatud asutused või riiklikud ohutusasutused. Nad teavitavad komisjoni ka kõnealuse olukorra muutumisest ühe kuu jooksul alates muudatusest.

2. Liikmesriigid teatavad agentuurile tunnustatud sertifitseerimisasutustest hiljemalt 31. maiks 2012. Määruses (EÜ) nr 765/2008 määratletud akrediteerimisasutused teatavad agentuurile akrediteeritud sertifitseerimisasutustest. Agentuuri tuleb teavitada ka selle olukorra muutumisest ühe kuu jooksul alates muutumisest.

3. Sertifitseerimisasutused teavitavad ühe nädala jooksul alates otsuse tegemisest agentuuri kõikidest ECM-sertifikaatidest või artikli 4 lõike 1 kohase hooldussüsteemi teatavate funktsioonide sertifikaatidest, mille nad on välja andnud või tühistanud või mida nad on muutnud või uuendanud, kasutades V lisas esitatud vorme.

4. Agentuur säilitab kõik lõigete 2 ja 3 alusel teatatud andmed ja avaldab need.

Määruse (EÜ) nr 653/2007 I lisa asendatakse käesoleva määruse VI lisa tekstiga.

1. Kohaldatakse järgmisi üleminekusätteid, ilma et see piiraks artikli 9 kohaldamist.

2. Alates 31. maist 2012 väljastatakse ECM-sertifikaat kaubavagunite hoolduse eest vastutavatele üksustele vastavalt käesolevale määrusele, ilma et see piiraks direktiivi 2004/49/EÜ artikli 14a lõike 8 kohaldamist.

3. Sertifikaate, mille sertifitseerimisasutus on väljastanud mitte hiljem kui 31. mail 2012 selliste põhimõtete ja kriteeriumide alusel, mis on võrdväärsed nendega, mis on sätestatud liikmesriikide poolt 14. mail 2009 allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumis, millega kehtestatakse kaubavagunite eest vastutavate üksuste ühise sertifitseerimissüsteemi aluspõhimõtted, loetakse võrdväärseks käesoleva määruse alusel väljastatud ECM-sertifikaatidega nende algse kehtivusaja jooksul mitte kauem kui 31. maini 2015.

4. Sertifikaate, mille sertifitseerimisasutus on hoolduse eest vastutavatele üksustele väljastanud mitte hiljem kui 31. mail 2012 liikmesriikide õigusaktide alusel, mis kehtisid enne käesoleva määruse jõustumist ja on käesoleva määrusega, eriti artiklite 6 ja 7 ning I ja III lisaga võrdväärsed, loetakse võrdväärseks käesoleva määruse alusel väljastatud ECM-sertifikaatidega nende algse kehtivusaja jooksul mitte kauem kui 31. maini 2015.

5. Sertifikaate, mille sertifitseerimisasutus on hooldustöökodadele väljastanud mitte hiljem kui 31. mail 2014 liikmesriikide õigusaktide alusel, mis kehtisid enne käesoleva määruse jõustumist ja on käesoleva määrusega võrdväärsed, loetakse võrdväärseks käesoleva määruse alusel hoolduse teostamise funktsiooni täitvatele hooldustöökodadele väljastatud sertifikaatidega nende algse kehtivusaja jooksul mitte kauem kui 31. maini 2017.

6. Ilma et see piiraks lõigete 3–5 kohaldamist, sertifitseeritakse mitte hiljem kui 31. mail 2012 riiklikusse raudteeveeremi registrisse kantud kaubavagunite hoolduse eest vastutavad üksused vastavalt käesolevale määrusele mitte hiljem kui 31. mail 2013. Sel ajavahemikul loetakse käesoleva määruse alusel välja antud ECM-sertifikaatidega võrdväärseks hoolduse eest vastutavate üksuste enda vastavusdeklaratsioone käesoleva määruse või liikmesriikide poolt 14. mail 2009 allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumi (millega kehtestatakse kaubavagunite eest vastutavate üksuste ühise sertifitseerimissüsteemi aluspõhimõtted) asjakohastele nõuetele vastavuse kohta.

7. Raudteeveo-ettevõtjad ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad, kes on juba sertifitseeritud vastavalt direktiivi 2004/49/EÜ artiklitele 10 ja 11 mitte hiljem kui 31. mail 2012, ei pea taotlema ECM-sertifikaati selliste vagunite hoolduse kohta saadud sertifikaatide algsel kehtivusajal, mille hoolduse eest nad vastutavad.

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

III LISA

Nõuded ja hindamiskriteeriumid, mida kohaldatakse organisatsioonide suhtes, kes taotlevad ECM-sertifikaati või sertifikaati hoolduse eest vastutava üksuse allhangitud hooldusfunktsioonide jaoks

I. Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid

1. Juhtimine – pühendumine organisatsiooni hooldussüsteemi arendamisele ja rakendamisele ning selle tulemuslikkuse pidevale täiustamisele

Organisatsioonil peab olema menetlus, millega:

a)	kehtestatakse hoolduspoliitika, mis sobib kokku organisatsiooni tüübi ja teenuse ulatusega ning mille on kinnitanud organisatsiooni tegevjuht või tema esindaja;

b)	tagatakse ohutuseesmärkide seadmine kooskõlas õigusliku raamistikuga ning vastavalt organisatsiooni tüübile, ulatusele ja asjakohastele riskidele;

c)	hinnatakse organisatsiooni üldiseid ohutustulemusi seoses organisatsiooni ohutuseesmärkidega;

d)	töötatakse välja ohutuseesmärkide saavutamise kavad ja kord;

e)	tagatakse selliste ressursside olemasolu, mis on vajalikud kõikide käesoleva lisa nõuete täitmiseks vajalike protsesside teostamiseks;

f)	tehakse kindlaks muu juhtimistegevuse mõju hooldussüsteemile ja juhitakse seda mõju;

g)	tagatakse, et tippjuhtkond on teadlik tulemuslikkuse seire ja auditite tulemustest ning et tal lasub üldine vastutus hooldussüsteemi muutuste rakendamise eest;

h)	tagatakse, et töötajad ja nende esindajad on piisavalt esindatud ja nendega konsulteeritakse küsimustes, mis käsitlevad kõikide asjakohaste töötajaid hõlmata võivate protsesside ohutusaspektide kindlaksmääramist, arendamist, seiret ja läbivaatamist.

2. Riskihindamine – struktureeritud lähenemisviis kaubavagunite hooldusega kaasnevate riskide hindamiseks, sh selliste riskide hindamiseks, mis tulenevad otseselt tööprotsessidest ning muude organisatsioonide või isikute tegevusest, ning asjakohaste riskiohjeldusmeetmete kindlaksmääramine

2.1.

Organisatsioonil peab olema menetlus, millega:

a)	analüüsitakse organisatsiooni tegevuse ulatusega seotud asjakohaseid riske,, sh defektidest ja ehituslikest mittevastavustest või talitlushäiretest kasutusea jooksul tulenevaid riske;

b)	hinnatakse punktis a osutatud riske;

c)	töötatakse välja ja kehtestatakse riskiohjeldusmeetmed.

2.2.	Organisatsioonil peab olema menetlus ja kord selleks, et tunnistada vajadust ja kohustust teha koostööd valdajate, raudteeveo-ettevõtjate, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate või muude huvitatud isikutega.

2.3.	Organisatsioonil peab olema riskihindamismenetlus seadmete, protsesside, organisatsiooni, personali või liideste muutuste juhtimiseks ning komisjoni määruse (EÜ) nr 352/2009 (1) kohaldamiseks.

2.4.	Riski hindamiseks peab organisatsioonil olema menetlus, millega võetakse arvesse vajadust määrata kindlaks, tagada ja säilitada töökeskkond, mis vastab ELi ja riigi õigusaktidele, eriti nõukogu direktiivile 89/391/EMÜ (2).

3. Seire – struktureeritud lähenemisviis, mille abil tagatakse, et riskiohjeldusmeetmed on kehtestatud, toimivad ja sobivad organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks

3.1.

Organisatsioonil peab olema menetlus, millega korrapäraselt kogutakse, seiratakse ja analüüsitakse asjakohaseid ohutusandmeid, sealhulgas:

a)	asjaomaste protsesside toimimist;

b)	protsesside (sh kõigi allhangitud teenuste ja toodete) tulemusi;

c)	riskiohjeldusmeetmete tulemuslikkust;

d)	kogemusi, talitlushäireid, defekte ja remonti hõlmavad andmed, mis on saadud igapäevase töö ja hoolduse käigus.

3.2.	Organisatsioonil peab olema menetlus, millega tagatakse õnnetus- ja vahejuhtumitest, ohuolukordadest ning muudest ohtlikest juhtumitest teatamine ning nende registreerimine, uurimine ja analüüsimine.

3.3.

Kõikide protsesside perioodiliseks läbivaatamiseks peab organisatsioonil olema siseauditi süsteem, mis on sõltumatu, erapooletu ja toimib läbipaistvalt. Kõnealune süsteem peab hõlmama menetlust, millega:

a)	koostatakse siseauditi kava, mida saab läbi vaadata olenevalt varasemate auditite ja töötulemuste seire tulemustest;

b)	analüüsitakse ja hinnatakse auditite tulemusi;

c)	tehakse konkreetsete korrektiivmeetmete ettepanekud ja rakendatakse need meetmed;

d)	kontrollitakse varasemate meetmete tulemuslikkust.

4. Pidev täiustamine – struktureeritud lähenemisviis, mille abil analüüsitakse korrapärase seire ja auditeerimise käigus või muudest asjakohastest allikatest kogutud teavet ning kasutatakse analüüsitulemusi õppimiseks ja ennetus- või parandusmeetmete võtmiseks eesmärgiga ohutustaset säilitada või seda parandada

Organisatsioonil peab olema menetlus, millega tagatakse:

a)	avastatud puuduste kõrvaldamine;

b)	ohutuse uute arengusuundade rakendamine;

c)	siseauditi tulemuste kasutamine süsteemi täiustamiseks;

d)	vajaduse korral ennetus- või parandusmeetmete rakendamine, et tagada raudteesüsteemi vastavus standarditele ja muudele nõuetele seadmete kogu kasutusea ja käitustsükli jooksul;

e)	õnnetus- ja vahejuhtumite, ohuolukordade ja muude ohtlike juhtumitega seotud asjakohase teabe kasutamine õppimiseks ning vajaduse korral meetmete võtmine ohutustaseme tõstmiseks;

f)	riikliku ohutusasutuse, riikliku uurimisasutuse ja tööstusharu või sisemiste uurimiste tulemusena tehtud soovituste hindamine ja vajaduse korral rakendamine;

g)	raudteeveo-ettevõtjate / raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ja valdajate ning muude asjakohaste allikate aruannete/teabe kaalumine ja arvesse võtmine.

5. Struktuur ja vastutus – struktureeritud lähenemisviis, mille abil määratakse kindlaks üksikisikute ja rühmade vastutus organisatsiooni ohutuseesmärkide saavutamise eest

5.1.	Organisatsioonil peab olema menetlus vastutuse jaotamiseks kõikide asjaomaste protsesside eest kogu organisatsioonis.

5.2.

Organisatsioonil peab olema menetlus, millega määratakse selgelt kindlaks ohutusega seotud vastutusalad ning vastutuse jagunemine seoses konkreetsete funktsioonide ja nende liidestega. See hõlmab eespool osutatud menetlusi organisatsiooni ja valdajate ning asjakohasel juhul raudteeveo-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vahel.

5.3.

Organisatsioonil peab olema menetlus, millega tagatakse, et töötajatel, kellele on organisatsioonis delegeeritud vastutus, on oma töö tegemiseks vajalikud õigused, pädevus ja ressursid. Vastutus ja pädevus peaksid olema kooskõlas ja vastavuses konkreetse rolliga ning delegeerimine peab olema kirjalik.

5.4.	Organisatsioonil peab olema menetlus asjaomaste protsessidega seotud tegevuse koordineerimiseks kogu organisatsioonis.

5.5.	Organisatsioonil peab olema menetlus, mille kohaselt ohutuse juhtimisega tegelevatel töötajatel on oma töötulemustega seoses aruandekohustus.

6. Pädevuse juhtimine – struktureeritud lähenemisviis, mille abil tagatakse, et töötajatel on vajalik pädevus organisatsiooni eesmärkide kindlaks, tulemuslikuks ja tõhusaks saavutamiseks igas olukorras

6.1.

Organisatsioon peab looma pädevuse juhtimise süsteemi, mis hõlmab järgmist:

a)	selliste ametikohtade kindlakstegemine, mille täitjad vastutavad süsteemis kõigi käesoleva lisa nõuete täitmiseks vajalike protsesside teostamise eest;

b)	ohutusülesannete täitmist hõlmavate ametikohtade kindlakstegemine;

c)	töötajate määramine täitma neid ülesandeid, milleks nad on pädevad.

6.2.

Organisatsiooni pädevuse juhtimise süsteem peab sisaldama töötajate pädevuse juhtimise menetlust, mis hõlmab vähemalt järgmist:

a)	töötajate ohutusalaste ülesannete täitmiseks vajalike teadmiste, oskuste ja kogemuste kindlaksmääramine;

b)	valikupõhimõtted, sh nõutav minimaalne haridustase, vaimsed võimed ja füüsiline vorm;

c)	esialgne väljaõpe ja kvalifikatsioon või omandatud pädevuste ja oskuste sertifitseerimine;

d)	tagatis, et kõik töötajad on teadlikud oma tegevuse asjakohasusest ja tähtsusest ning sellest, kuidas nad aitavad kaasa ohutuseesmärkide saavutamisele;

e)	pidev koolitus ning olemasolevate teadmiste ja oskuste korrapärane värskendamine;

f)	vajaduse korral pädevuse, vaimsete võimete ja füüsilise vormi korrapärane kontrollimine;

g)	vastavalt vajadusele erimeetmed õnnetus-/vahejuhtumite või pikaajalise töölt puudumise korral.

7. Teavitamine – struktureeritud lähenemisviis, mille abil tagatakse tähtsa teabe kättesaadavus hinnangute andjatele ja otsuste tegijatele organisatsiooni kõigil tasanditel

7.1.

Organisatsioonil peab olema menetlus, et määrata kindlaks aruandlusvahendid, mille abil tagatakse, et üksusesiseselt ja suhetes teiste osalistega, sh raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate, raudteeveo-ettevõtjate ja valdajatega vahetatakse nõuetekohaselt teavet kõigi asjakohaste protsesside kohta ning see esitatakse kohe ja arusaadavalt õigele isikule oma organisatsioonis ja teistes organisatsioonides.

7.2.

Piisava teabevahetuse tagamiseks peab organisatsioonil olema menetlus:

a)	konkreetse teabe vastuvõtmiseks ja töötlemiseks;

b)	konkreetse teabe leidmiseks, loomiseks ja levitamiseks;

c)	usaldusväärse ja ajakohase teabe kättesaadavaks tegemiseks.

7.3.

Organisatsioonil peab olema menetlus, millega tagatakse, et peamine operatiivteave on:

a)	asjakohane ja kehtiv;

täpne;

täielik;

d)	vastavalt vajadusele ajakohastatud;

e)	kontrollitud;

f)	järjekindel ja arusaadav (sh kasutatava keele poolest);

g)	töötajatele teatavaks tehtud enne selle kasutamist;

h)	töötajatele kättesaadav ning vajaduse korral antakse neile koopiad.

7.4.

Punktides 7.1, 7.2 ja 7.3 sätestatud nõudeid kohaldatakse eelkõige järgmise operatiivteabe suhtes:

a)	riiklike raudteeveeremi registrite õigsuse ja täielikkuse kontroll seoses organisatsiooni hooldatavate kaubavagunite identifitseerimise (sh identifitseerimisvahendite) ja registreerimisega;

b)	hooldusdokumentatsioon;

c)	teave valdajatele ja asjakohasel juhul muudele isikutele, sh raudteeveo-ettevõtjatele / raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele osutatud abi kohta;

d)	teave töötajate kvalifikatsiooni kohta ja edasine järelevalve hoolduse arendamisel;

e)	teave käitamise (sh läbisõidu, tegevuse liigi ja ulatuse, vahe-/õnnetusjuhtumite) ning raudteeveo-ettevõtjate, valdajate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate taotluste kohta;

f)	andmed tehtud hoolduse kohta, sh kontrolli käigus avastatud puuduste ja raudteeveo-ettevõtjate või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate võetud parandusmeetmete, nt enne rongi väljumist ja teekonnal tehtava kontrolli ning seire kohta;

g)	hooldustõend ja uuesti käikuandmise teade;

h)	hooldustellimused;

i)	raudteeveo-ettevõtjatele / raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele ja valdajatele hooldusjuhisteks antav tehniline teave;

selliste olukordadega seotud hädaolukorrateave, kus ohutu töökord on häiritud, mis võib koosneda järgmisest:

i)	kasutuspiirangute või käitamise eritingimuste kehtestamine organisatsiooni hooldatavate kaubavagunite või muu sama seeria veeremi suhtes, isegi kui neid hooldavad teised hoolduse eest vastutavad üksused; kõnealust teavet tuleks jagada ka kõikide osalistega;

ii)	kiireloomuline teave hoolduse käigus avastatud ohutusega seotud küsimuste kohta, nt mitut liiki või mitme seeria veeremite ühises komponendis avastatud puudused;

k)	kogu asjakohane teave / kõik asjakohased andmed, mis on vajalikud iga-aastase hooldusaruande esitamiseks sertifitseerimisasutusele ja asjaomastele klientidele (sh valdajatele); aruanne tuleb nõudmise korral teha kättesaadavaks ka riiklikele ohutusasutustele.

8. Dokumenteerimine – struktureeritud lähenemisviis, mille abil tagatakse kogu asjakohase teabe jälgitavus

8.1.	Organisatsioonil peab olema sobiv menetlus, et tagada kõikide asjaomaste protsesside nõuetekohane dokumenteerimine.

8.2.

Organisatsioonil peab olema kehtestatud nõuetekohane menetlus:

a)	kogu asjakohase dokumentatsiooni korrapäraseks seireks ja ajakohastamiseks;

b)	kõikide asjakohaste dokumentide vormindamiseks, koostamiseks, levitamiseks ja neisse tehtavate muudatuste kontrollimiseks;

c)	kogu asjakohase dokumentatsiooni vastuvõtmiseks, kogumiseks ja arhiveerimiseks.

9. Allhanketegevus – struktureeritud lähenemisviis, mille abil tagatakse kogu allhanketegevuse asjakohane korraldamine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks

9.1.	Organisatsioonil peab olema kehtestatud menetlus, millega tagatakse ohutusega seotud toodete ja teenuste kindlakstegemine.

9.2.

Kui töövõtjaid ja/või tarnijaid kasutatakse seoses ohutusega seotud toodete ja teenustega, peab organisatsioonil olema kehtestatud menetlus, millega valiku tegemise ajal kontrollitakse, kas:

a)	töövõtjad, alltöövõtjad ja tarnijad on pädevad;

b)	töövõtjatel, alltöövõtjatel ja tarnijatel on nõuetekohane ning dokumenteeritud hooldus- ja juhtimissüsteem.

9.3.	Organisatsioonil peab olema menetlus, et määrata kindlaks nõuded, millele töövõtjad ja tarnijad peavad vastama.

9.4.	Organisatsioonil peab olema menetlus, millega jälgitakse tarnijate ja/või töövõtjate teadlikkust riskidest, mida nad organisatsiooni tegevusele põhjustavad.

9.5.	Kui töövõtja või tarnija hooldus-/juhtimissüsteem on sertifitseeritud, võib punktis 3 kirjeldatud seireprotsess piirduda punkti 3.1 alapunktis b osutatud allhangitavate tegevusprotsesside tulemustega.

9.6.

Järgmiste protsesside puhul peavad vähemalt aluspõhimõtted olema selgelt kindlaks määratud, teada ja lepinguosaliste vahelise lepinguga jagatud:

a)	raudteeohutuse küsimustega seotud kohustused ja ülesanded;

b)	kohustused, mis on seotud asjakohase teabe edastamisega lepinguosaliste vahel;

c)	ohutusega seotud dokumentide jälgitavus.

II. Hoolduse arendamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid

1. Organisatsioonil peab olema menetlus, millega tehakse kindlaks kõik ohutust ja ohutuse seisukohast olulisi komponente mõjutavad hooldustoimingud ning millega neid juhitakse.

2. Organisatsioonil peab olema menetlus, millega tagatakse koostalitluse põhinõuete järgimine (sealhulgas ajakohastamised kasutusea jooksul) järgmisel viisil:

a)	tagades vastavuse asjakohastes koostalitluse tehnilistes kirjeldustes sätestatud koostalitluse põhiparameetritega seotud spetsifikatsioonidele;

b)	kontrollides kõigis olukordades hooldusdokumendi vastavust kasutuselevõtmise loale (sealhulgas riikliku ohutusasutuse nõuetele), koostalitluse tehnilistele kirjeldustele vastavuse deklaratsioonile, vastavustõendamise deklaratsioonile ja tehnilisele dokumentatsioonile;

c)	hallates võimalikke hooldusega seotud asendamisi vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ ja asjaomaste koostalitluse tehniliste kirjelduste nõuetele;

d)	tehes kindlaks riskihindamise vajaduse seoses asjaomase asendamise võimaliku mõjuga raudteesüsteemi ohutusele;

e)	hallates kõikide veeremi süsteemset terviklikkust mõjutavate tehniliste muutuste konfiguratsiooni.

3. Organisatsioonil peab olema menetlus, millega kavandatakse ja toetatakse konkreetselt hoolduse tegemiseks vajalike rajatiste, seadmete ja töövahendite kasutamist. Organisatsioonil peab olema menetlus, millega kontrollitakse, et kõnealuseid rajatisi, seadmeid ja töövahendeid kasutatakse, hoitakse ja hooldatakse vastavalt nende hooldusgraafikule ja kooskõlas nende hooldusnõuetega.

4. Kui algab kaubavagunite käitamine, peab organisatsioonil olema menetlus:

a)	algdokumentatsiooni hankimiseks ja kavandatud käitamise kohta piisava teabe kogumiseks;

b)	algdokumentatsiooni analüüsimiseks ja esimese hooldusdokumendi esitamiseks, võttes arvesse ka võimalikest seotud garantiidest tulenevaid kohustusi;

c)	esimese hooldusdokumendi nõuetekohase rakendamise tagamiseks.

5. Hooldusdokumendi ajakohastamiseks kaubavaguni kogu kasutusea jooksul peab organisatsioonil olema menetlus:

asjakohaste andmete kogumiseks vähemalt seoses järgmisega:

i)	teostatud operatsioonide liigid ja ulatus, sealhulgas, kuid mitte üksnes käitamisel tekkivad vahejuhtumid, mis võivad mõjutada kaubavaguni ohutust;

ii)	kavandatud käitamise liigid ja ulatus;

iii)	tegelikult teostatud hooldus;

b)	ajakohastamise vajaduse kindlakstegemiseks, võttes arvesse koostalitluse piirväärtusi;

c)	muudatusettepanekute tegemiseks, muudatuste heakskiitmiseks ja rakendamiseks, et teha selgetel kriteeriumidel põhinev otsus, võttes arvesse riskihindamise tulemusi;

d)	muudatuste nõuetekohase rakendamise tagamiseks.

6. Kui pädevuse juhtimise protsessi kohaldatakse hoolduse arendamise funktsiooni suhtes, tuleb arvesse võtta vähemalt järgmisi ohutust mõjutavaid aspekte:

a)	hooldusdokumendi muudatuste ja hooldusega seotud kavandatavate asendamiste tähtsuse hindamine;

b)	tehniline pädevus, mis on vajalik, et hallata hooldusdokumendi loomise ja muutmise ning hooldusega seotud asendamiste arendamist, hindamist, valideerimist ja heakskiitmist;

c)	ühendamistehnoloogiad (sh keevitamine ja kokkuliitmine), pidurisüsteemid, rattapaarid ja veoseadmed, mittepurustavad katsemeetodid ja kaubavagunite selliste konkreetsetel osade hooldustoimingud, mis on ette nähtud ohtlike kaupade veoks, nt tsisternid ja klapid.

7. Kui dokumenteerimisprotsessi kohaldatakse hoolduse arendamise funktsiooni suhtes, tuleb tagada vähemalt järgmiste elementide jälgitavus:

a)	dokumendid, mis on seotud hooldusalase asendamise arendamise, hindamise, valideerimise ja heakskiitmisega;

b)	sõidukite konfiguratsioon, sealhulgas, kuid mitte üksnes ohutusega seotud komponendid;

c)	teostatud hoolduse dokumendid;

d)	kogemusi käsitlevate uuringute tulemused;

e)	kõik hooldusdokumendi järjestikused versioonid koos riskihindamisega;

f)	hoolduse teostamist ning vagunipargi hoolduse juhtimise pädevust ja järelevalvet käsitlevad aruanded;

g)	tehniline tugiteave, mida antakse valdajatele, raudteeveo-ettevõtjatele ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele.

III. Vagunipargi hoolduse juhtimise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid

1. Organisatsioonil peab olema menetlus hoolduse teostamise eest vastutava üksuse pädevuse, kättesaadavuse ja suutlikkuse kontrollimiseks enne hooldustellimuste esitamist. See eeldab, et hooldustöökojad on nõuetekohaselt kvalifitseeritud, et otsustada hoolduse teostamise funktsiooni tehnilise pädevuse nõuete üle.

2. Organisatsioonil peab olema menetlus tööde nimekirja koostamiseks ning hooldustellimuse koostamiseks ja väljastamiseks.

3. Organisatsioonil peab olema menetlus kaubavagunite õigeaegselt hooldusse saatmiseks.

4. Organisatsioonil peab olema menetlus kaubavagunite hoolduse eesmärgil või defektide avastamisel käigust mahavõtmiseks.

5. Organisatsioonil peab olema menetlus teostatud hoolduse ja kaubavagunite hooldustõendi suhtes kohaldatud vajalike kontrollimeetmete kindlaksmääramiseks.

6. Organisatsioonil peab olema menetlus uuesti käikuandmise teate väljastamiseks, võttes arvesse hooldusdokumente.

7. Kui pädevuse juhtimise protsessi kohaldatakse vagunipargi hoolduse juhtimise funktsiooni suhtes, tuleb arvesse võtta vähemalt uuesti käikuandmise teadet.

8. Kui teavitamisprotsessi kohaldatakse vagunipargi hoolduse juhtimise funktsiooni suhtes, tuleb hoolduse teostamise funktsiooni puhul tagada vähemalt järgmine:

a)	kehtivad eeskirjad ja tehnilised kirjeldused;

b)	iga kaubavaguni hoolduskava;

c)	varuosade loetelu, sh iga osa piisavalt üksikasjalik tehniline kirjeldus, mis võimaldab varuosa asendamist identse osaga, millel on sama garantii;

d)	materjalide loetelu, sh nende piisavalt üksikasjalik kasutuskirjeldus ning vajalik tervise- ja ohutusteave;

e)	ohutust mõjutava tegevuse spetsifikatsioonide kaust, mis sisaldab komponentide sekkumis- ja kasutuspiiranguid;

f)	selliste komponentide või süsteemide loetelu, mille suhtes kohaldatakse õiguslikke nõudeid, ja kõnealuste nõuete loetelu (sh õhupaagid ja ohtlike kaupade veoks ettenähtud tsisternid);

g)	kogu muu asjakohane ohutusteave vastavalt organisatsiooni tehtud riskihindamisele.

9. Kui teavitamisprotsessi kohaldatakse vagunipargi hoolduse juhtimise funktsiooni suhtes, tuleb huvitatud osalistele edastada vähemalt uuesti käikuandmise teade koos kasutajate (raudteeveo-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate) suhtes asjakohaste kasutuspiirangutega.

10. Kui dokumenteerimisprotsessi kohaldatakse vagunipargi hoolduse juhtimise funktsiooni suhtes, tuleb registreerida vähemalt:

a)	hooldustellimused;

b)	uuesti käikuandmise teade koos raudteeveo-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate suhtes asjakohaste kasutuspiirangutega.

IV. Hoolduse teostamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid

1. Organisatsioonil peab olema menetlus, millega:

a)	kontrollitakse vagunipargi hoolduse juhtimise funktsiooni poolt seoses tellitud toimingutega edastatud teabe täielikkust ja asjakohasust;

b)	kontrollitakse nõutavate asjakohaste hooldusdokumentide ja hooldusteenuste osutamise suhtes kehtivate muude standardite kasutamist vastavalt hooldustellimustele;

c)	tagatakse, et kõigile asjaomastele töötajatele on kättesaadavad kõik ajakohased hooldustellimustes sisalduvad hooldusspetsifikatsioonid (st need sisalduvad sisetöökorraldustes);

d)	tagatakse, et kõigile asjaomastele töötajatele on kättesaadavad kõik hooldustellimustes sisalduvates kohaldatavates eeskirjades ja osutatud standardites määratletud asjakohased hooldusspetsifikatsioonid (st need sisalduvad sisetöökorraldustes).

2. Organisatsioonil peab olema menetlus, millega tagatakse, et:

a)	komponente (sh varuosasid) ja materjale kasutatakse vastavalt hooldustellimustele ja tarnija dokumentatsioonile;

b)	komponente ja materjale hoitakse, käideldakse ja transporditakse viisil, mis hoiab ära nende kulumise ja kahjustumise ning vastab hooldustellimustes ja tarnija dokumentatsioonis ettenähtule;

c)	kõik komponendid ja materjalid, sh need, mis on kliendi tarnitud, vastavad asjakohastele riiklikele ja rahvusvahelistele eeskirjadele ning asjaomaste hooldustellimuste nõuetele.

3. Organisatsioonil peab olema menetlus sobivate ja piisavate rajatiste, seadmete ja töövahendite kindlaksmääramiseks, leidmiseks, tagamiseks, registreerimiseks ja kättesaadavaks tegemiseks, et organisatsioon saaks osutada hooldusteenuseid vastavalt hooldustellimustele ja muudele kehtivatele spetsifikatsioonidele, ning millega tagatakse:

a)	hoolduse ohutu teostamine, sh hooldustöötajate tervis ja ohutus;

b)	ergonoomika ja tervisekaitse, sh ka kasutajate ja IT-süsteemide või diagnostikaseadmete vahelised liidesed.

4. Kui see on kehtivate tulemuste tagamiseks vajalik, peab organisatsioonil olema menetlus, millega tagatakse mõõtmisseadmete:

a)	kalibreerimine või kontroll ettenähtud sagedusega või enne kasutamist vastavalt rahvusvahelistele, riiklikele või tööstusharu mõõtmisstandarditele; kui selliseid standardeid ei ole, tuleb kalibreerimise või kontrolli alus registreerida;

b)	reguleerimine või ümberreguleerimine vastavalt vajadusele;

c)	identifitseerimine nende kalibreerimisstaatuse kindlakstegemiseks;

d)	kaitsmine kohanduste eest, mis muudaksid mõõtmistulemuse kehtetuks;

e)	kaitsmine kahjustumise ja rikkumise eest käsitsemise, hoolduse ja hoiu ajal.

5. Organisatsioonil peab olema menetlus, millega tagatakse kõigi rajatiste, seadmete ja töövahendite nõuetekohane kasutamine, kalibreerimine, säilitamine ja hooldus vastavalt dokumenteeritud korrale.

6. Organisatsioonil peab olema menetlus, millega kontrollitakse tehtud hooldustööde vastavust hooldustellimustele ja väljastatakse hooldustõend, mis sisaldab võimalikke kasutuspiiranguid.

7. Kui riskihindamisprotsessi (ja eelkõige I jao punkti 2.4) kohaldatakse hoolduse teostamise funktsiooni suhtes, hõlmab töökeskkond mitte üksnes töökodasid, kus hooldus toimub, vaid ka töökohahoonetest väljaspool paiknevaid rööbasteid ja kõiki kohti, kus hooldust tehakse.

8. Kui pädevuse juhtimise protsessi kohaldatakse hoolduse teostamise funktsiooni suhtes, tuleb arvesse võtta vähemalt järgmisi ohutust mõjutavaid tegevusi:

a)	ühendamistehnoloogiad (sh keevitamine ja kokkuliitmine);

b)	mittepurustav katsetamine;

c)	veeremi lõplik katsetamine ja hooldustõend;

d)	pidurisüsteemide, rattapaaride ja veoseadmete hooldustoimingud ning ohtlike kaupade veoks ettenähtud kaubavaguni komponentide, nt tsisternide, klappide jm hooldustoimingud;

e)	muud ohutust mõjutavad kindlaksmääratud erivaldkonnad.

9. Kui teavitamisprotsessi kohaldatakse hoolduse teostamise funktsiooni suhtes, tuleb vagunipargi hoolduse juhtimise ja hoolduse arendamise funktsioonile anda vähemalt järgmine teave:

a)	hooldustellimuste kohaselt tehtud tööd;

b)	kõik organisatsiooni poolt kindlakstehtud võimalikud vead või defektid seoses ohutusega;

c)	hooldustõend.

10. Kui dokumenteerimisprotsessi kohaldatakse hoolduse teostamise funktsiooni suhtes, tuleb registreerida vähemalt järgmine:

a)	kõikide ohutust mõjutavate toimingutega seotud rajatiste, seadmete ja töövahendite ühesed identifitseerimisandmed;

kõik tehtud hooldustööd, sealhulgas nende tegemiseks kasutatud töötajad, töövahendid, seadmed, varuosad ja materjalid ning arvestades järgmist:

i)	organisatsiooni asutamiskohas kehtivad asjaomased riiklikud eeskirjad;

ii)	hooldustellimustes esitatud nõuded, sh dokumenteerimisnõuded;

iii)	lõplik katsetamine ja otsus hooldustõendi kohta;

c)	hooldustellimustega ja hooldustõenditega nõutavad kontrollimeetmed;

d)	kalibreerimise ja kontrolli tulemused, kusjuures ettenähtud nõuete seireks ja mõõtmiseks kasutatava arvutitarkvara puhul tuleb enne esmast kasutamist kontrollida ja vajaduse korral uuesti kontrollida tarkvara sobivust asjaomase ülesande täitmiseks;

e)	varasemate mõõtmistulemuste kehtivus, kui leitakse, et mõõteriist ei vasta nõuetele.

(1) ELT L 108, 29.4.2009, lk 4.

(2) EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1.