25.3.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 79/4

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 291/2011,

24. märts 2011,

milles käsitletakse muude kontrollitavate ainete kui osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike olulist laboratoorset ja analüütilist kasutamist Euroopa Liidus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta


EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liit on enamiku kasutusalade puhul juba lõpetanud kontrollitavate ainete tootmise ja tarbimise. Komisjon peab kindlaks määrama muude kontrollitavate ainete kui osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike olulise laboratoorse ja analüütilise kasutuse.

(2)

Montreali protokolli osaliste otsusega XXI/6 konsolideeriti olemasolevad otsused ja pikendati ülemaailmseid laboratoorseks ja analüütiliseks kasutuseks tehtavaid erandeid alates 31. detsembrist 2010 kuni 31. detsembrini 2014 kõikide muude kontrollitavate ainete kui osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike suhtes, lubades seega kontrollitavate ainete tootmist ja tarbimist olulise laboratoorse ja analüütilise kasutuse korral vastavalt Montreali protokollis kehtestatud tingimustele.

(3)

Montreali protokolli otsusega VI/25 on kindlaks määratud, et kasutust võib oluliseks lugeda vaid siis, kui puuduvad tehniliselt ja majanduslikult teostatavad alternatiivid või kui alternatiiv on keskkonna ja tervise seisukohast vähem vastuvõetav. Tehnoloogia ja majanduse hindamise komisjon (TEAP) on oma 2010. aasta eduaruandes kindlaks määranud hulgaliselt menetlusi, mille puhul kontrollitavate ainete kasutus on võimalik asendada alternatiivsete meetoditega. Lähtudes kõnealusest teabest ja otsusest XXI/6, tuleks koostada loetelu kasutusaladest, mille puhul tuleks rakendada alternatiive, mis oleksid tehnoloogiliselt ja majanduslikult teostatavad ning keskkonna ja tervise seisukohalt vastuvõetavad.

(4)

Tuleks kehtestada bromometaani lubatud oluliste kasutusalade heakskiidetud loetelu, mis lepiti kokku protokolliosaliste otsusega XVIII/15, samuti nende kasutusalade heakskiidetud loetelu, mille puhul TEAP hinnangul alternatiivid puuduvad.

(5)

Lisaks tuleks selgitada, et kontrollitavate ainete kasutamist põhi- ja keskkoolis ei saa käsitada olulise kasutusena ning seega peaks kontrollitavate ainete kasutamine olema lubatud ainult kõrgkoolides või kutseõppeasutustes. Olulise kasutusena ei tuleks käsitada ka kontrollitavate ainete kasutamist avalikkusele kättesaadavates keemiakatsete komplektides.

(6)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1005/2009 artikli 25 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Muude kontrollitavate ainete kui osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike tootmist, importimist ja kasutamist võib lubada oluliseks laboratoorseks ja analüütiliseks kasutuseks, mis on kindlaks määratud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. märts 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  ELT L 286, 31.10.2009, lk 1.

LISA

Muude kontrollitavate ainete kui osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike oluline laboratoorne ja analüütiline kasutus

1.

Muude kui osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike olulise laboratoorse ja analüütilise kasutusena käsitatakse järgmist:

a)

kontrollitavate ainete kasutamine etalon- või standardainena

—

kontrollitavaid aineid sisaldavate seadmete kalibreerimisel;

—

kontrollitavate ainete heite taseme seires;

—

kontrollitavate ainete jäägi taseme kindlaksmääramine kaupades, taimedes ja tarbeesemetes;

b)

kontrollitavate ainete kasutamine laboratoorsetes toksikoloogiauuringutes;

c)

laboratoorne kasutamine, mille puhul kontrollitav aine muutub reaktsiooni käigus, näiteks kontrollitava aine kasutamine lähteainena;

d)

bromometaani ja selle alternatiivide tõhususe võrdlemine laboratoorses kasutuses;

e)

süsiniktetrakloriidi kasutamine lahustina N-bromosuktsiinimiidi broomimisreaktsioonil;

f)

süsiniktetrakloriidi kasutamine ahelasiirde reaktiivina vabade radikaalide polümerisatsioonireaktsioonil;

g)

mis tahes laboratoorne või analüütiline kasutus, millel puudub tehniliselt või majanduslikult teostatav alternatiiv.

2.

Muude kontrollitavate ainete kui osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike olulise laboratoorse ja analüütilise kasutusena ei käsitata järgmist:

a)

laboris kasutatavad külmutus- ja õhukonditsioneerimisseadmed, kaasa arvatud külmutusseadmetega varustatud laboriseadmed, nagu ultratsentrifuugid;

b)

elektroonikaosade ja -plokkide puhastamine, ümbertöötamine, parandamine või ümberehitamine;

c)

trükiste ja arhiivide säilitamine;

d)

materjalide steriliseerimine laboratooriumis;

e)

kontrollitavate ainete mis tahes kasutamine põhi- ja keskkoolis;

f)

kontrollitavate ainete kasutamine avalikkusele kättesaadavates keemiakatsete komplektides, mis ei ole ette nähtud kasutamiseks kõrgkoolides;

g)

kontrollitavate ainete kasutamine puhastamisel või kuivatamisel, kaasa arvatud rasva eemaldamine klaasnõudelt jm tarvetelt;

h)

süsivesinike, õlide ja määrete sisalduse määramine vees, pinnases, õhus või jäätmetes;

i)

tõrva sisalduse määramine teekattematerjalides;

j)

sõrmejälgede analüüs kohtuekspertiisis;

k)

orgaanilise aine määramine söes;

l)

kasutamine lahustina tsüanokobalamiini (vitamiin B12) ja broomi indeksi määramisel;

m)

kasutamine meetodites, kus kasutatakse selektiivset lahustumist kontrollitavates ainetes, sealhulgas kaskarosiidide ja kilpnäärmeekstraktide sisalduse määramine ning pikraatide moodustamine;

n)

analüüdi kontsentratsiooni eelmääramine kromatograafiliste meetodite puhul (nt kõrgefektiivne vedelikkromatograafia (HPLC), gaaskromatograafia (GC), adsorptsioonikromatograafia), aatomabsorptsioonspektroskoopia (AAS), induktiivseotud plasmat kasutav spektroskoopia (ICP), röntgenfluorestsentsanalüüs;

o)

joodi indeksi määramine rasvades ja õlides;

p)

mis tahes laboratoorne kasutus, mille puhul on olemas tehniliselt või majanduslikult teostatav alternatiiv.