26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 54/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 142/2011,

25. veebruar 2011,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus), (1) ja eelkõige selle artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõike 1 punkti b alapunkti ii ja artikli 6 lõike 1 teist lõiku, artikli 6 lõike 2 teist lõiku, artikli 11 lõike 2 punkte b ja c ning teist lõiku, artikli 15 lõike 1 punkte b, d, e, h ja i ning teist lõiku, artikli 17 lõiget 2, artikli 18 lõiget 3, artikli 19 lõike 4 punkte a, b ja c ning teist lõiku, artikli 20 lõikeid 10 ja 11, artikli 21 lõikeid 5 ja 6, artikli 22 lõiget 3, artikli 23 lõiget 3, artikli 27 punkte a, b, c ja e–h ning teist lõiku, artikli 31 lõiget 2, artikli 32 lõiget 3, artiklit 40, artikli 41 lõike 3 esimest ja kolmandat lõiku, artiklit 42, artikli 43 lõiget 3, artikli 45 lõiget 4, artikli 47 lõiget 2, artikli 48 lõiget 2, lõike 7 punkti a ning lõike 8 punkti a ja teist lõiku,

võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/78/EÜ, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted, (2) eriti selle artikli 16 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 1069/2009 on sätestatud loomade ja inimeste terviseohutuse nõuded loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kohta. Määruses on kindlaks määratud, kuidas loomseid kõrvalsaadusi kõrvaldada, et ära hoida inimeste ja loomade terviseriskide levik. Lisaks on määruses sätestatud, kuidas kasutada loomseid kõrvalsaadusi loomasöödana ja muul otstarbel, näiteks kosmeetikas, ravimites ja tehnilisel otstarbel. Samuti on seal ettevõtjatele sätestatud kohustus käidelda loomseid kõrvalsaadusi ametlikult kontrollitavates ettevõtetes.

(2)

Määruses (EÜ) nr 1069/2009 on sätestatud, et rakendusmeetmetena tuleb vastu võtta loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemise üksikasjalikud eeskirjad, mis hõlmavad näiteks töötlemisstandardeid, hügieenitingimusi ja dokumentaalse tõendusmaterjali vormi, mis peab jälgitavuse tagamiseks loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete saadetistega kaasas olema.

(3)	Käesolevas määruses sisalduvad loomsete kõrvalsaaduste kasutamise ja kõrvaldamise üksikasjalikud eeskirjad tuleb kehtestada selleks, et saavutada määruse (EÜ) nr 1069/2009 eesmärgid, nimelt loomse materjali säästev kasutamine ning inimeste ja loomade tervise kõrgetasemeline kaitse Euroopa Liidus.

(4)

Määrust (EÜ) nr 1069/2009 ei kohaldata nende metsloomade tervete kehade või kehaosade suhtes, mille puhul ei ole inimestele või loomadele nakkava haiguse või selle mõju kahtlust, välja arvatud kaubanduslikel eesmärkidel püütud veeloomad. Lisaks ei kohaldata seda nende ulukite tervete kehade või kehaosade suhtes, mida vastavalt jahipidamise headele tavadele pärast tapmist ei koguta. Need jahipidamise tagajärjel tekkinud loomsed kõrvalsaadused tuleb kõrvaldada viisil, millega hoitakse ära terviseriskide tekkimine, vastavalt konkreetsetele jahipidamistavadele ja jahipidamise heale tavale.

(5)

Määrust (EÜ) nr 1069/2009 kohaldatakse loomsete kõrvalsaaduste suhtes, mida kasutatakse jahitrofeede valmistamiseks. Selliste trofeede valmistamine, samuti muude meetodite, näiteks plastineerimise kasutamine loomade ja nende kehaosade säilitamiseks, peab toimuma tingimustel, millega hoitakse ära inimeste ja loomade terviseriskide levik.

(6)

Määrust (EÜ) nr 1069/2009 kohaldatakse toidujäätmete suhtes, mis on pärit rahvusvahelistelt transpordivahenditelt, näiteks kolmandast riigist Euroopa Liitu saabunud lennuki või laeva pardal pakutud toiduainetest saadud materjalide suhtes. Määruse kohaldamisalasse kuuluvad ka loomasöödaks ettenähtud toidujäätmed, mida muundatakse biogaasiks ja kompostitakse käesolevas määruses lubatud meetoditel. Määrusega (EÜ) nr 1069/2009 on keelatud toidujäätmete söötmine põllumajandusloomadele, välja arvatud karusloomad. Järelikult võib määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaselt toidujäätmeid töödelda ja seejärel kasutada, kui selliselt saadud toodet ei söödeta muudele põllumajandusloomadele kui karusloomad.

(7)

Liidu õigusaktide sidususe huvides tuleb käesolevas määruses osutatud loomset päritolu söödamaterjali määratlemisel võtta aluseks määratlus, mis on toodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruses (EÜ) nr 767/2009 sööda turuleviimise ja kasutamise kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1831/2003 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 79/373/EMÜ, 82/471/EMÜ, 83/228/EMÜ, 93/74/EMÜ, 93/113/EÜ ja 96/25/EÜ, komisjoni direktiiv 80/511/EMÜ ning komisjoni otsus 2004/217/EÜ (3).

(8)

Määrusega (EÜ) nr 1069/2009 on keelatud vastuvõtlikust liigist saadud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete lähetamine ettevõtetest või aladelt, kus kohaldatakse raske nakkushaiguse esinemise tõttu piiranguid. Et tagada loomade tervise kõrgetasemeline kaitse liidus, tuleb selle keelu kohaldamisala määramiseks käsitada raskete nakkushaigustena haigusi, mis on Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni maismaa- ja veeloomade tervishoiu eeskirjade haiguste loetelus.

(9)

Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2000. aasta direktiivi 2000/76/EÜ (jäätmete põletamise kohta) (4) kohaldamisalasse ei kuulu teatavate loomsete kõrvalsaaduste põletamine ja koospõletamine, tuleb käesolevas määruses sätestada piisavad eeskirjad selliste toimingutega seotud terviseriskide vältimiseks, võttes arvesse võimalikku mõju keskkonnale. Loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete põletamis- või koospõletamisjäägid tuleb liidu keskkonnaõigusaktide kohaselt ringlusse võtta või kõrvaldada, arvestades eelkõige seda, et sellistes õigusaktides on lubatud kasutada tuhas sisalduvat fosforit väetistes ja anda lemmiklooma põletamise tulemusena saadud tuhk üle looma omanikule.

(10)

Loomsed saadused või neid sisaldavad toiduained võib terviseriskide vähendamiseks kõrvaldada prügilasse viimise teel kooskõlas nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiiviga 1999/31/EÜ prügilate kohta, (5) kui neid on töödeldud nii, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (6).

(11)

Loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kõrvaldamine koos reoveega peab olema keelatud, sest reovee suhtes ei kohaldata nõudeid, mis tagaksid asjakohase kontrolli inimeste ja loomade tervist ohtu seadvate riskide üle. Vedelate loomsete kõrvalsaaduste (näiteks töötlemisala põrandate ja töötlemisseadmete puhastamise tulemusel saadu) juhuslikust kõrvaldamisest tulenevate lubamatute riskide vältimiseks tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid.

(12)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivis 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatavad direktiivid, (7) on sätestatud teatavad keskkonna ja inimeste tervise kaitsmise meetmed. Selle direktiivi artikli 2 lõike 2 punktis b on sätestatud, et direktiivi kohaldamisalasse ei kuulu muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 1774/2002 (milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad) (8) hõlmatud loomsed kõrvalsaadused – sedavõrd kui need on muude liidu õigusaktidega hõlmatud –, välja arvatud need, mis on ette nähtud põletamiseks, ladestamiseks või kasutamiseks biogaasi- või kompostimisjaamades. See määrus on praeguseks kehtetuks tunnistatud ja seda asendab alates 4. märtsist 2011. määrus (EÜ) nr 1069/2009. Liidu õigusaktide sidususe huvides peavad protsessid, mille raames loomsed kõrvalsaadused ja nendest saadud tooted muundatakse biogaasiks ja kompostitakse, olema kooskõlas käesolevas määruses sätestatud terviseohutuse nõuetega ning direktiivis 2008/98/EÜ sätestatud keskkonnakaitsemeetmetega.

(13)

Liikmesriigi pädev asutus peaks saama ühtse mudeli kohaselt toimuva valideerimise alusel lubada loomsete kõrvalsaaduste biogaasiks muundamisel ja kompostimisel kasutada alternatiivseid parameetreid. Sellisel juhul peaks saama käärimisjääke ja komposti turule lasta kogu Euroopa Liidus. Lisaks peaks liikmesriigi pädev asutus saama lubada teatavaid parameetreid teatavate loomsete kõrvalsaaduste, nagu toidujäätmed ning toidujäätmete ja teatavate muude materjalide segu, biogaasiks muundamisel ja kompostimisel. Kuni selliseid lubasid ei väljastata ühtse mudeli kohaselt, võib käärimisjääke ja komposti turule lasta ainult selles liikmesriigis, kus nende parameetrite kasutamiseks on luba saadud.

(14)

Et vältida inimeste ja loomade terviseriskide levikut toidu töötlemise kohtadesse, peavad loomseid kõrvalsaadusi töötlevad ettevõtted, selleks et hoida ära toiduainete saastumine haigusetekitajatega, asuma tapamajadest või teistest toiduainete töötlemise kohtadest eraldi, eriti vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad, (9) välja arvatud juhul, kui loomseid kõrvalsaadusi töödeldakse tingimustes, mille pädev asutus on heaks kiitnud.

(15)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määruses (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad, (10) on sätestatud, et liikmesriigid peavad korraldama transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSEde) iga-aastasi seireprogramme. Seireprogrammid peavad hõlmama ka bioloogilise mitmekesisuse edendamise otstarbel teatavate liikide söödana kasutatavaid loomakehi sellises ulatuses, mis tagaks, et seireprogrammide raames saaks koguda piisavalt teavet TSEde leviku kohta asjaomases liikmesriigis.

(16)

Määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaselt võib teatavat 1. kategooria materjali kasutada oma looduslikus elupaigas elavate ohustatud või kaitsealuste raipetoiduliste lindude ja teiste liikide toitmiseks, et edendada bioloogilist mitmekesisust. Sellist söötmist tuleb lubada teatavate lihatoiduliste liikide puhul, keda on nimetatud nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivis 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta, (11) ning teatavate röövlinnuliikide puhul, keda on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivis 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta, (12) et arvestada nende liikide loomulike toitumisviisidega.

(17)

Määrusega (EÜ) nr 1069/2009 on kehtestatud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kasutamise või kõrvaldamise alternatiivmeetodite lubamise kord. Komisjon võib selliseid meetodeid lubada pärast Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) arvamuse saamist. Et EFSA-l oleks taotlusi lihtsam hinnata, tuleb kehtestada standardvorm, kus taotlejatele kirjeldatakse tõendusmaterjali, mida nad peavad esitama. Kooskõlas aluslepingutega peab alternatiivmeetodite kasutamise taotlusi olema võimalik esitada liidu ametlikes keeltes, nagu on sätestatud EMÜ nõukogu määruses nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (13).

(18)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. jaanuari 2005. aasta määrusele (EÜ) nr 183/2005, millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded, (14) peab söödakäitleja, kes ei ole toormetootja, sööda ladustamisel ja transportimisel täitma teatavaid hügieenitingimusi. Et need tingimused võimaldavad riske samaväärselt vähendada, ei peaks loomsetest kõrvalsaadustest saadud söödasegude ladustamisele ja transportimisele kohaldama käesoleva määruse nõudeid.

(19)

Teaduse ja uurimistegevuse edendamiseks ning loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete parimaks võimalikuks kasutamiseks inimeste ja loomade haiguste diagnoosimisel tuleb pädevale asutusele anda õigus kehtestada nõuded selliste teadustöös ja haridustegevuses ning diagnoosimisel kasutatavate materjalide proovide kohta. Selliseid nõudeid ei tohi siiski kehtestada haigusetekitajate proovide kohta, mida käsitlevad erieeskirjad on kehtestatud nõukogu 17. detsembri 1992. aasta direktiiviga 92/118/EMÜ, milles sätestatakse selliste toodete ühendusesisest kaubandust ja ühendusse importimist reguleerivad loomade ja inimeste tervishoiunõuded, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 89/662/EMÜ A lisa I peatükis ja patogeenide puhul direktiivis 90/425/EMÜ (15) osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud nõudeid.

(20)

Direktiiviga 97/78/EÜ on lubatud erand näituste tarbeks mõeldud loomsetele kõrvalsaadustele, kui need ei ole mõeldud turustamiseks, ja loomsetele kõrvalsaadustele, mis on ette nähtud konkreetseks veterinaarkontrolli raames läbiviidavateks uuringuteks või analüüsideks liitu sisenemise piiripunktis. Selle direktiiviga on lubatud võtta vastu rakendusmeetmed kõnealuste erandite tarvis. Käesolevas määruses tuleb sätestada asjakohased tingimused näituste ning konkreetsete uuringute ja analüüside tarvis ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete importimiseks, et selliste toodete liitu sisenemisega ei kaasneks lubamatuid riske inimeste ja loomade tervisele. Liidu õigusaktide sidususe ja ettevõtjate õiguskindluse huvides tuleb käesolevas määruses sätestada kõnealused tingimused ja direktiivi 97/78/EÜ rakendusmeetmed.

(21)

Pärast kogumist tuleb loomseid kõrvalsaadusi käidelda sellistes tingimustes, mis välistavad inimeste ja loomade lubamatute terviseriskide leviku. Ettevõtted, kus tehakse enne loomsete kõrvalsaaduste edasisele töötlemisele saatmist teatavaid toiminguid, tuleb ehitada ja töös hoida nii, et selliste riskide levik on välistatud. See peab kehtima ettevõtete puhul, kus toimuvad loomsete kõrvalsaaduste käitlemisega seotud toimingud kooskõlas liidu veterinaarõigusaktidega; see ei kehti eraveterinaararstide kohta, kes käitlevad loomseid kõrvalsaadusi ravi käigus.

(22)

Määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaselt peavad ettevõtjad tagama loomsete kõrvalsaaduste ja neist saadud toodete jälgitavuse igas tootmis-, kasutus- ja kõrvaldamisahela etapis, et vältida tarbetuid siseturuhäireid juhtumite korral, mis on seotud tegeliku või võimaliku ohuga inimeste või loomade tervisele. Seetõttu peavad jälgitavuse eest hoolitsema mitte ainult need ettevõtjad, kes loomseid kõrvalsaadusi tekitavad, koguvad või transpordivad, vaid ka need ettevõtjad, kes loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid põletamise, koospõletamise või prügilasse ladestamise teel kõrvaldavad.

(23)

Loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete jaoks kasutatavad mahutid ja transpordivahendid peavad saastumise vältimiseks alati puhtad olema. Kui need on määratud konkreetse materjali vedamiseks, näiteks sellise vedela loomse kõrvalsaaduse vedamiseks, millega ei seondu lubamatu terviserisk, võivad ettevõtjad saastumise vältimiseks kasutatavaid meetmeid kohandada vastavalt sellest materjalist tulenevale tegelikule ohule.

(24)

Liikmesriikidele tuleb anda õigus nõuda ettevõtjatelt komisjoni 30. märtsi 2004. aasta otsusega 2004/292/EÜ (TRACES süsteemi kasutuselevõtmise kohta ja otsuse 92/486/EMÜ muutmise kohta) (16) kehtestatud ühtse veterinaariaalase elektroonilise süsteemi TRACES (edaspidi „süsteem TRACES”) kasutamist, et tõendada loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete saadetiste saabumist sihtkohta. Teise võimalusena tuleb esitada saadetiste kohalejõudmise tõendina kaubadokumendi neljas eksemplar, mis tagastatakse tootjale. Kahe võimaluse kasutamisega seotud kogemusi tuleb hinnata pärast aasta möödumist käesoleva määruse rakendamisest.

(25)

Määruses (EÜ) nr 853/2004 on sätestatud loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad, on esitatud sulatatud rasvade, kalaõli ja munatoodete jaoks teatavad töötlemisparameetrid, millega tagada piisav kontroll terviseriskide üle, kui neid tooteid ei kasutata inimtoiduks. Seetõttu tuleb neid parameetreid lubada käesolevas määruses sätestatud loomsete kõrvalsaaduste töötlemisviiside alternatiividena.

(26)	Ternespiim ja ternespiimatooted peavad pärinema veisekarjadest, kus ei ole haigusi, mida on nimetatud nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivis 64/432/EMÜ ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta (17).

(27)

Viiteid nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiivile 76/768/EMÜ (liikmesriikides kosmeetikatoodete kohta vastuvõetud õigusaktide ühtlustamise kohta), (18) nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiivile 96/22/EÜ (mis käsitleb teatavate hormonaalse või türostaatilise toimega ainete ja beetaagonistide kasutamise keelamist loomakasvatuses) (19) ja nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiivile 96/23/EÜ (millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes) (20) tuleb ajakohastada; viidet nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivile 2009/158/EÜ (kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta) (21) tuleb töötlemata sõnnikuga kauplemist käsitlevates terviseohutuse nõuetes ajakohastada.

(28)

Teatavaid lemmikloomatoidu tootmiseks mõeldud imporditud materjale tuleb käidelda ja kasutada nendega seotud riskidele vastavates tingimustes. Eelkõige tuleb sätestada sellise materjali ohutu viimine ettevõttesse, kus sellest ja 3. kategooria materjalist tehakse lemmikloomatoitu. Pädevale asutusele tuleb anda õigus lubada sihtettevõtetel ladustada imporditud materjale koos 3. kategooria materjaliga, kui imporditud materjali päritolu on jälgitav.

(29)

Määruses (EÜ) nr 1069/2009 on viidatud teatavatele loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodetele, mida võib lasta turule teatavates muudes liidu õigusaktides sätestatud tingimustel. Kõnealustes õigusaktides on sätestatud ka selliste loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete valmistamiseks mõeldud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete impordi, kogumise ja vedamise tingimused. Juhul, kui neis muudes liidu õigusaktides ei ole sätestatud tingimusi, mis puudutavad sellisest toorainest tuleneda võivaid inimeste ja loomade terviseriske, kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1069/2009. Kuna kõnealustes muudes liidu õigusaktides ei ole sätestatud tingimusi, mis reguleeriksid selliste materjalide kasutamist, mis on enne turulelaskmise tingimuste täitmist läbinud teatavad töötlusetapid, tuleb need sätestada käesolevas määruses. Eelkõige tuleb kehtestada tingimused, mis tagavad range kontrolli selliste materjalide liitu importimise ja liidus käitlemise üle, samuti dokumenteerimisnõuded, et hoida ära selliste materjalidega kaasnevate terviseriskide levik.

(30)

Eelkõige tuleb käesolevas määruses kehtestada asjakohased tervisekaitsenõuded materjalide kohta, mida kasutatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiviga 2001/83/EÜ (inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta) (22) ravimite, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiviga 2001/82/EÜ (veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta) (23) veterinaarravimite, kooskõlas nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiviga 93/42/EMÜ (meditsiiniseadmete kohta) (24) meditsiiniseadmete, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 1998. aasta direktiiviga 98/79/EÜ (meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta) (25) in vitro diagnostikavahendite, kooskõlas nõukogu 20. juuni 1990. aasta direktiiviga 90/385/EMÜ (26) (aktiivseid siirdatavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta) aktiivsete siirdatavate meditsiiniseadmete või laborireaktiivide (valmistoodangu) tootmiseks. Kui selliste materjalidega seotud riske vähendatakse puhastamise või tootes sisalduva koguse vähendamise teel või käitlemis- ja kõrvaldamistingimuste abil, tuleks kohaldada ainult määruse (EÜ) nr 1069/2009 nõudeid ja käesolevas määruses sisalduvaid jälgitavusnõudeid. Sellisel juhul ei peaks kohaldama eri kategooria loomsete kõrvalsaaduste eraldi käitlemise nõuet lõpptooteid valmistavas ettevõttes, sest materjali edasist kasutamist muul otstarbel, eriti selle töötlemist toiduks või söödaks, on võimalik ära hoida, kui käitleja pädeva asutuse vastutusel kõnealuseid nõudeid järgib. Sellise materjali saadetised, mis imporditakse Euroopa Liitu, peavad läbima sisenemise piiripunktis veterinaarkontrolli kooskõlas direktiiviga 97/78/EÜ, et veenduda, kas tooted vastavad Euroopa Liidu turule laskmise nõuetele.

(31)

Vastavalt nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivile 2009/156/EÜ hobuslaste liikumist ja kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta (27) kehtib teatamiskohustus teatavate loomataudide puhul, millesse hobuslased võivad haigestuda. Selliste haiguste leviku riski vähendamiseks peavad hobuslaste vere tooted, mis ei ole mõeldud söödaks, näiteks veterinaarravimite jaoks mõeldud veretooted, olema valmistatud selliste hobuslaste verest, kellel ei ilmne niisuguste haiguste kliinilisi tunnuseid.

(32)

Turule peab olema võimalik lubada värskeid toornahku, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks, kui need vastavad värske liha suhtes kohaldatavatele loomatervishoiunõuetele, mis on sätestatud nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivis 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (28) sest need tingimused võimaldavad terviseriske asjakohaselt vähendada.

(33)

Käesolevas määruses sätestatavad terviseohutuse nõuded jahitrofeede ja teiste loomset päritolu esemete valmistamise ja turulelaskmise kohta, mille abil kõrvaldatakse võimalikud riskid, oleks nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määruses (EÜ) nr 338/97 (looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel) (29) sätestatud teatavate metsloomaliikide kaitse-eeskirjadele täienduseks, sest määruse (EÜ) nr 338/97 eesmärk on teine. Loomadest ja loomsetest kõrvalsaadustest valmistatud anatoomiliste esemete suhtes, mis on läbinud sellise protsessi nagu plastineerimine, mis samamoodi kõrvaldab võimalikud riskid, ei ole vaja kohaldada veterinaarpiiranguid; sel viisil soodustataks selliste esemete kasutamist, seda eelkõige hariduses.

(34)

Turulelaskmiseks mõeldud mesinduse kõrvalsaadused peavad olema vabad teatavatest haigustest, millele mesilased on vastuvõtlikud ja mis on loetletud nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiivis 92/65/EMÜ, milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ (30) A lisa I peatükis osutatud ühenduse eeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse.

(35)

Euroopa Parlament ja nõukogu on kutsunud komisjoni üles määrama kindlaks õlikeemiliste toodete tootmisahela lõpp-punkti, pärast mida nende suhtes enam ei kohaldata määruse (EÜ) nr 1069/2009 nõudeid. Otsus lõpp-punkti kohta tuleb langetada niipea, kui on saadud hinnang selle kohta, mil määral on õlikeemiliste protsesside abil võimalik vähendada loomsete rasvadega seotud terviseriske mis tahes kategooriasse kuuluvate materjalide töötlemisel.

(36)

Käesolevas määruses tuleb viidata komisjoni 12. märtsi 2010. aasta määrusele (EL) nr 206/2010, millega kehtestatakse nende kolmandate riikide, territooriumide või nende osade loetelud, kust on lubatud Euroopa Liitu tuua teatavaid loomi ja värsket liha, ning veterinaarsertifitseerimise nõuded, (31) niivõrd kui neil kolmandatel riikidel ja teistel territooriumidel lubatakse teatavaid loomseid kõrvalsaadusi või neist saadud tooteid Euroopa Liitu importida, sest nende toodetega seotud riskid on sarnased elusloomade ja värske liha importimisega seotud riskidega.

(37)

Samadel terviseriskidega seotud kaalutlustel ja liidu õigusaktide sidususe tagamise eesmärgil on lisaks vaja viidata selliste kolmandate riikide loeteludele, kust võib teatavaid loomset päritolu materjale importida, et määrata kindlaks kolmandad riigid, kust võib konkreetsete asjaomaste liikide loomseid kõrvalsaadusi sisse vedada. Sellised loetelud on sätestatud komisjoni 6. jaanuari 2004. aasta otsuses 2004/211/EÜ, millega kehtestatakse kolmandate riikide ja nende territooriumi osade loetelu, millest liikmesriigid lubavad importida elushobuslasi ning hobuslaste spermat, munarakke ja embrüoid, ning millega muudetakse otsuseid 93/195/EMÜ ja 94/63/EÜ, (32) komisjoni 2. juuli 2010. aasta määruses (EL) nr 605/2010, millega kehtestatakse loomade ja inimeste tervishoiu- ning veterinaarsertifikaatide nõuded inimtoiduks ettenähtud toorpiima ja piimatoodete Euroopa Liitu toomisel, (33) komisjoni 6. novembri 2006. aasta otsuses 2006/766/EÜ, millega kehtestatakse loetelu kolmandate riikide ja territooriumide kohta, millest on lubatud importida kahepoolmelisi molluskeid, okasnahkseid, mantelloomi, meritigusid ja kalatooteid, (34) komisjoni 8. augusti 2008. aasta määruses (EÜ) nr 798/2008, millega kehtestatakse nende kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelu, millest võib importida ühendusse ja vedada läbi ühenduse kodulinde ja linnukasvatussaadusi, ning veterinaarsertifikaatide nõuded, (35) ja komisjoni 9. veebruari 2009. aasta määruses (EÜ) nr 119/2009, milles sätestatakse selliste kolmandate riikide või nende osade loetelu, millest võib importida ühendusse või vedada läbi ühenduse looduslike jäneslaste, teatavate looduslike maismaaimetajate ja tehistingimustes peetavate küülikute liha, ning veterinaarsertifikaatide nõuded (36).

(38)

Kuna teatavaid loomseid kõrvalsaadusi, näiteks veiste selgroogu kasutava fotograafiatööstuse jäätmed kujutavad endast ohtu mitte ainult inimeste ja loomade tervisele, vaid ka keskkonnale, tuleb need kõrvaldada või eksportida kolmandasse riiki, kust loomsed kõrvalsaadused pärinevad, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (37).

(39)

Eeskirjades, mis käsitlevad loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete transiiti Venemaa Föderatsiooni territooriumide vahel Euroopa Liidu kaudu, tuleb viidata komisjoni 28. septembri 2009. aasta otsuses 2009/821/EÜ (millega koostatakse loetelu heakskiidetud piiripunktidest, sätestatakse teatavad eeskirjad komisjoni veterinaarekspertide tehtava kontrolli kohta ja määratakse kindlaks veterinaarasutused süsteemis TRACES) (38) sätestatud piiripunktide loetelule. Selliseks transiidiks tuleb kasutada ühist veterinaaralast sisenemisdokumenti, mis on ette nähtud komisjoni 22. jaanuari 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 136/2004, milles sätestatakse kolmandatest riikidest imporditud kaupade veterinaarkontrolli kord ühenduse piiripunktides (39).

(40)

Käesolevas määruses tuleks sätestada, et terviseohutuse tõendid, mis peavad olema kaasas loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete saadetistel liitu sisenemisel piiripunktis, kus tehakse veterinaarkontroll, peavad olema välja antud põhimõtete alusel, mis on samaväärsed nõukogu 17. detsembri 1996. aasta direktiivis 96/93/EÜ (loomade ja loomsete saaduste sertifitseerimise kohta) (40) sätestatud sertifitseerimispõhimõtetega.

(41)

Liidu õigusaktide sidususe huvides tuleb ametlikke kontrollitoiminguid kogu loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete ahelas läbi viia kooskõlas ametlikku kontrollimist puudutavate üldkohustustega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (41).

(42)	Seetõttu on vaja käesolevas määruses kehtestada määruse (EÜ) nr 1069/2009 rakendusmeetmed.

(43)	Määrusega (EÜ) nr 1069/2009 tunnistatakse alates 4. märtsist 2011 kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002.

(44)

Pärast määruse (EÜ) nr 1774/2002 vastuvõtmist võeti vastu teatavad rakendusaktid, nimelt komisjoni määrus (EÜ) nr 811/2003 (42) seoses kalade liigisisese ringlussevõtu keelu ning teatavate loomsete kõrvalsaaduste matmise ja põletamisega, komisjoni otsus 2003/322/EÜ (43) seoses teatavatele raipesööjalindudele teatavate 1. kategooria materjalide söötmisega, komisjoni otsus 2003/324/EÜ (44) seoses liigisisese ringlussevõtu keelu erandiga karusloomade puhul, komisjoni määrused (EÜ) nr 79/2005 (45) seoses piima ja piimapõhiste toodetega, (EÜ) nr 92/2005 (46) seoses kõrvaldamis- ja kasutusviisidega, komisjoni määrus (EÜ) nr 181/2006 (47) seoses muude orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainetega kui sõnnik, (EÜ) nr 1192/2006 (48) seoses tunnustatud ettevõtete nimekirjaga ja (EÜ) nr 2007/2006 (49) seoses teatavate 3. kategooria materjalist saadud vahesaaduste importimise ja transiidiga.

(45)

Lisaks võeti vastu teatavad üleminekumeetmed, eelkõige komisjoni määrus (EÜ) nr 878/2004 (50) seoses teatava 1. ja 2. kategooria materjali importimise ja käitlemisega, komisjoni otsus 2004/407/EÜ (51) seoses fotograafilise želatiini tootmiseks kasutatava materjali impordiga ja komisjoni määrus (EÜ) nr 197/2006 (52) seoses endise toidu käitlemise ja kõrvaldamisega, et kehtestada loomsete kõrvalsaaduste teatavate erikasutusviiside tarvis riskidele vastavad meetmed.

(46)

Et lihtsustada veelgi liidu eeskirju loomsete kõrvalsaaduste kohta, nagu nõukogu eesistuja määruse (EÜ) nr 1069/2009 vastuvõtmise ajal soovis, vaadati need rakendus- ja üleminekumeetmed läbi. Nüüd tuleb need käesoleva määrusega vajaduse korral tühistada või asendada, et moodustuks loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid reguleeriv sidus õigusraamistik.

(47)

Määrust (EÜ) nr 1069/2009 hakatakse kohaldama alates 4. märtsist 2011 ja käesolevat määrust tuleks samamoodi hakata kohaldama sellest kuupäevast. Lisaks on vaja kehtestada üleminekuperiood, et sidusrühmadel oleks aega käesolevas määruses sätestatud uute eeskirjadega kohaneda ja turustada teatavad tooted, mis on toodetud enne kõnealust kuupäeva kehtinud liidu tervise-eeskirjade kohaselt, ning et import saaks jätkuda, kui käesolevas määruses sätestatud nõudeid hakatakse kohaldama.

(48)

Teatavate määruses (EÜ) nr 878/2004 osutatud toodete turulelaskmine ja eksport peab jätkuma riiklike meetmete kohaselt, sest praegu piiratud koguses olevate materjalidega seotud riske on võimalik reguleerida riiklikul tasandil kuni võimaliku ühtlustamiseni tulevikus. Kuni jaemüügisektorist pärinevate loomsete saaduste piiratud koguste kogumise ja kõrvaldamise kohta ei ole uute tõendusmaterjalide alusel veel meetmeid vastu võetud, peab pädev asutus saama jätkuvalt lubada selliseid tooteid koguda ja kõrvaldada teisiti, juhul kui tagatakse samaväärne inimeste ja loomade tervise kaitse.

(49)

Vastavalt soovile, mida Euroopa Parlament väljendas määrusega (EÜ) nr 1069/2009 esimesel lugemisel nõustumisel, ja võttes arvesse parlamendi konkreetsemaid ettepanekuid teatavate tehniliste küsimustega tegelemiseks, esitati käesoleva määruse eelnõu arvamuste vahetuse eesmärgil 27. septembril 2010 keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile.

(50)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

Käesolevas määruses sätestatakse rakendusmeetmed:

a)	mis käsitlevad määruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud terviseohutuse nõudeid loomade ja inimeste jaoks seoses loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodetega;

b)	mis käsitlevad teatavaid proove ja näidiseid, mis ei pea läbima piiripunktis veterinaarkontrolli, nagu on sätestatud direktiivi 97/78/EÜ artikli 16 lõike 1 punktides e ja f.

Artikkel 2

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse I lisas esitatud mõisteid.

Artikkel 3

Teatavate loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete tootmisahela lõpp-punkt

Nagu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 5 lõikes 2 on sätestatud, võib piiranguteta turule lasta, aga mitte importida alljärgnevaid loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid:

a)	biodiislikütus, mis vastab loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kõrvaldamise ja kasutamise nõuetele, mis on sätestatud IV lisa IV peatüki 3. jao punkti 2 alapunktis b;

b)	töödeldud lemmikloomatoit, mis vastab töödeldud lemmikloomatoidu erinõuetele, mis on sätestatud XIII lisa II peatüki punkti 7 alapunktis a;

c)	koerte närimiskondid, mis vastavad koerte närimiskontide erinõuetele, mis on sätestatud XIII lisa II peatüki punkti 7 alapunktis b;

d)	kabiloomade toornahad, mis vastavad nende toodete tootmisahela lõpp-punkti erinõuetele, mis on sätestatud XIII lisa V peatüki punktis C;

e)	vill ja karvad, mis vastavad nende toodete tootmisahela lõpp-punkti erinõuetele, mis on sätestatud XIII lisa VII peatüki punktis B;

f)	suled ja udusuled, mis vastavad nende toodete tootmisahela lõpp-punkti erinõuetele, mis on sätestatud XIII lisa VII peatüki punktis C;

g)	karusnahk, mis vastab XIII lisa VIII peatükis sätestatud nõuetele.

Artikkel 4

Rasked nakkushaigused

Haigusi, mida Maailma Loomatervishoiu Organisatsioon on loetlenud maismaaloomade tervise-eeskirja 2010. aasta väljaande artiklis 1.2.3 ja veeloomade tervishoiu eeskirja 2010. aasta väljaande peatükis 1.3, käsitatakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 6 lõike 1 punkti b alapunktis ii sätestatud üldiste veterinaarpiirangute kohaldamisel raskete nakkushaigustena.

II PEATÜKK

LOOMSETE KÕRVALSAADUSTE JA NENDEST SAADUD TOODETE KÕRVALDAMINE JA KASUTAMINE

Artikkel 5

Loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kasutamise piirangud

1. II lisa II peatükis osutatud liikmesriikides peavad ettevõtjad järgima samas peatükis sätestatud tingimusi karusloomade söötmise kohta teatava materjaliga, mis on saadud sama liigi loomade kehadest või kehaosadest.

2. Ettevõtjad peavad järgima II lisa II peatükis sätestatud piiranguid põllumajandusloomade söötmisele haljassöödaga, mis on kasvanud maal, mida on väetatud teatavate orgaaniliste väetiste või mullaparandusainetega.

Artikkel 6

Kõrvaldamine põletamise ja koospõletamise teel

1. Pädev asutus tagab, et loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete põletamine ja koospõletamine toimub ainult:

a)	jäätmepõletus- ja koospõletustehastes, millele on antud tegevusluba kooskõlas direktiiviga 2000/76/EÜ; või

jäätmepõletus- ja koospõletustehastes, millele pädev asutus on andnud tunnustuse loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kõrvaldamiseks põletamise teel või kõrvaldamiseks jäätmetena või taaskasutamiseks kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktiga b või c, kui on tegemist tehastega, millel ei pea direktiivi 2000/76/EÜ kohaselt olema tegevusluba.

2. Pädev asutus tunnustab kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktidega b või c punkti 1 alapunktis b osutatud jäätmepõletus- ja koospõletustehaseid ainult siis, kui need vastavad käesoleva määruse III lisas sätestatud nõuetele.

3. Jäätmepõletus- ja koospõletustehaste käitajad järgivad III lisa I peatükis sätestatud üldnõudeid jäätmepõletuse ja koospõletuse kohta.

4. Suure võimsusega jäätmepõletus- ja koospõletustehaste käitajad järgivad III lisa II peatükis sätestatud nõudeid.

5. Väikese võimsusega jäätmepõletus- ja koospõletustehaste käitajad järgivad III lisa III peatükis sätestatud nõudeid.

Artikkel 7

Teatavate 1. ja 3. kategooria materjalide ladestamine prügilasse

Erandina määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 12 ja artikli 14 punkti c nõuetest võib pädev asutus lubada tunnustatud prügilasse ladestada järgmisi 1. ja 3. kategooria materjale:

a)	määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 8 punktis c osutatud 1. kategooria materjali alla kuuluv imporditud lemmikloomatoit või imporditud materjalidest toodetud lemmikloomatoit;

määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides f ja g osutatud 3. kategooria materjal, kui:

i)	see ei ole kokku puutunud ühegi kõnealuse määruse artiklites 8 ja 9 ning artikli 10 punktides a–e ja h–p osutatud loomse kõrvalsaadusega;

ii)

kõrvaldamiseks mõeldud ajaks on materjalid:

—	mida on nimetatud kõnealuse määruse artikli 10 punktis f, läbinud määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 2 lõike 1 punkti m kohasetöötlemise;

—	mida on nimetatud kõnealuse määruse artikli 10 punktis g, läbinud käesoleva määruse X lisa II peatüki kohase töötlemise või töötlemise, mis vastab XIII lisa II peatükis sätestatud lemmikloomatoidu erinõuetele; ning

iii)	sellise materjali kõrvaldamine ei ohusta inimeste või loomade tervist.

Artikkel 8

Nõuded töötlemis- ja muudele ettevõtetele

1. Ettevõtjad tagavad, et nende kontrolli all olevad töötlemis- ja muud ettevõtted täidavad järgmisi IV lisa I peatükis sätestatud nõudeid:

a)	1. jaos sätestatud töötlemise üldtingimused;

b)	2. jaos sätestatud nõuded reovee puhastamise kohta;

c)	3. jaos sätestatud erinõuded 1. ja 2. kategooria materjalide töötlemise kohta;

d)	4. jaos sätestatud erinõuded 3. kategooria materjalide töötlemise kohta.

2. Pädev asutus tunnustab ainult IV lisa I peatükis sätestatud tingimustele vastavaid töötlemis- ja muid ettevõtteid.

Artikkel 9

Hügieeni- ja töötlemisnõuded töötlemis- ja muudele ettevõtetele

Ettevõtjad tagavad, et nende kontrolli all olevad ettevõtted täidavad järgmisi IV lisas sätestatud nõudeid:

a)	II peatükis sätestatud hügieeni- ja töötlemisnõuded;

b)	III peatükis sätestatud tavapärased töötlemismeetodid, kui neid meetodeid ettevõttes kasutatakse;

c)	IV peatükis sätestatud alternatiivsed töötlemismeetodid, kui neid meetodeid ettevõttes kasutatakse.

Artikkel 10

Nõuded loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete biogaasiks muundamise ja kompostimise kohta

1. Ettevõtjad tagavad, et nende kontrolli all olevad ettevõtted täidavad järgmisi V lisas sätestatud nõudeid loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete biogaasiks muundamise või kompostimise kohta:

a)	I peatükis sätestatud nõuded biogaasi- ja kompostimisjaamadele;

b)	II peatükis sätestatud hügieeninõuded biogaasi- ja kompostimisjaamadele;

c)	III peatüki 1. jaos sätestatud standardsed muundamisparameetrid;

d)	III peatüki 3. jaos sätestatud normid käärimisjääkide ja komposti kohta.

2. Pädev asutus tunnustab ainult V lisas sätestatud tingimustele vastavaid biogaasi- ja kompostimisjaamu.

3. Pädev asutus võib lubada biogaasi- ja kompostimisjaamades kasutada alternatiivseid muundamisparameetreid, kui on täidetud V lisa III peatüki 2. jaos sätestatud nõuded.

III PEATÜKK

ERANDID MÄÄRUSE (EÜ) nr 1069/2009 TEATAVATEST SÄTETEST

Artikkel 11

Teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide erieeskirjad

1. Pädev asutus võib anda loa teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide transportimiseks, kasutamiseks ja kõrvaldamiseks tingimustel, mis tagavad inimeste ja loomade terviseriskide ohjamise.

Pädev asutus tagab eelkõige selle, et ettevõtjad järgivad VI lisa I peatüki nõudeid.

2. Ettevõtjad järgivad teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide erieeskirju, mis on sätestatud VI lisa I peatükis.

3. Ettevõtjad võivad lähetada teise liikmesriiki järgmistest loomsetest kõrvalsaadustest ja nendest saadud toodetest koosnevaid teadustöös ja diagnostikas kasutatavaid proove päritoluliikmesriigi pädevat asutust määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 48 lõike 1 kohaselt teavitamata ning sihtliikmesriigi pädevat asutust süsteemi TRACES kaudu teavitamata ja sellelt saadetise vastuvõtmiseks kõnealuse määruse artikli 48 lõigete 1 ja 3 kohaselt nõusolekut küsimata:

a)	1. ja 2. kategooria materjal ning sellest valmistatud liha-kondijahu ja loomne rasv;

b)	töödeldud loomne valk.

Artikkel 12

Kaubanäidiste ja eksponaatide erieeskirjad

1. Pädev asutus võib anda loa kaubanäidiste ja eksponaatide transportimiseks, kasutamiseks ja kõrvaldamiseks tingimustel, mis tagavad inimeste ja loomade terviseriskide ohjamise.

Pädev asutus tagab eelkõige selle, et ettevõtjad järgivad VI lisa I peatüki 1. jao punktides 2, 3 ja 4 toodud nõudeid.

2. Ettevõtjad järgivad kaubanäidiste ja eksponaatide erieeskirju, mis on sätestatud VI lisa I peatüki 2. jaos.

3. Ettevõtjad võivad lähetada teise liikmesriiki järgmistest loomsetest kõrvalsaadustest ja nendest saadud toodetest koosnevaid kaubanäidiseid päritoluliikmesriigi pädevat asutust määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 48 lõike 1 kohaselt teavitamata ning sihtliikmesriigi pädevat asutust süsteemi TRACES kaudu teavitamata ja sellelt saadetise vastuvõtmiseks kõnealuse määruse artikli 48 lõigete 1 ja 3 kohaselt nõusolekut küsimata:

a)	1. ja 2. kategooria materjal ning sellest valmistatud liha-kondijahu ja loomne rasv;

b)	töödeldud loomne valk.

Artikkel 13

Söötmise erieeskirjad

1. Ettevõtjad võivad juhul, kui nad järgivad VI lisa II peatüki 1. jaos sätestatud üldnõudeid ja muid tingimusi, mida pädev asutus võib kehtestada, kasutada 2. kategooria materjali, mis on pärit loomadelt, kes ei ole hukatud ega surnud inimestele või loomadele nakkava haiguse või haiguskahtluse tõttu, söödana järgmistele loomadele:

a)	loomaaialoomad;

b)	karusloomad;

c)	tunnustatud kasvanduste koerad või jahikoerad;

d)	varjupaiga koerad ja kassid;

e)	tõugud ja ussid, mida kasutatakse kalapüügil söödana.

2. Ettevõtjad võivad kasutada 3. kategooria materjali söödana järgmistele loomadele, kui järgitakse VI lisa II peatüki 1. jaos sätestatud üldnõudeid ja muid tingimusi, mille pädev asutus võib kehtestada:

a)	loomaaialoomad;

b)	karusloomad;

c)	tunnustatud kasvanduste koerad või jahikoerad;

d)	varjupaiga koerad ja kassid;

e)	tõugud ja ussid, mida kasutatakse kalapüügil söödana.

Artikkel 14

Teatavate loomaliikide söötmine söötmiskohtades ja väljaspool neid ning loomaaias

1. Pädev asutus võib lubada kasutada 1. kategooria materjali, mis koosneb surnud loomade tervetest kehadest või kehaosadest, mis sisaldavad määratletud riskiteguriga materjali, alljärgneval viisil:

a)	ohustatud või kaitsealuste raipetoiduliste lindude ja teiste nende looduslikus elupaigas elavate liikide söötmiseks selleks ettenähtud söötmiskohtades bioloogilise mitmekesisuse edendamise eesmärgil, kui täidetakse VI lisa II peatüki 2. jaos sätestatud tingimusi;

b)	väljaspool söötmiskohti VI lisa II peatüki 2. jao punkti 1 alapunktis a nimetatud metsloomade söötmiseks, kui selleks ei ole vaja surnud loomi enne kokku koguda ja kui täidetakse kõnealuse peatüki 3. jaos sätestatud tingimusi.

2. Pädev asutus võib lubada kasutada sellist 1. kategooria materjali, mis koosneb surnud loomade tervetest kehadest või kehaosadest, mis sisaldavad määratletud riskiteguriga materjali, ning loomaaialoomadest saadud materjali loomaaialoomade söötmiseks, kui on täidetud VI lisa II peatüki 4. jaos sätestatud tingimused.

Artikkel 15

Kogumise ja kõrvaldamise erieeskirjad

Kui pädev asutus lubab loomseid kõrvalsaadusi kõrvaldada vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 19 lõike 1 punktides a, b, c ja e sätestatud erandile, toimub kõrvaldamine järgmiste VI lisa III peatükis sätestatud erieeskirjade kohaselt:

a)	loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamise erieeskirjad, mis on sätestatud 1. jaos;

b)	loomsete kõrvalsaaduste põletamise ja kõrvalises kohas matmise eeskirjad, mis on sätestatud 2. jaos;

c)	mesilaste ja mesinduse kõrvalsaaduste põletamise ja matmise eeskirjad, mis on sätestatud 3. jaos.

IV PEATÜKK

ALTERNATIIVMEETODITE LUBAMINE

Artikkel 16

Alternatiivmeetodite kasutamise loa taotluse standardvorm

1. Loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kasutamise või kõrvaldamise alternatiivmeetodite kasutamise loa taotluse, mida käsitletakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 20 lõikes 1, esitab liikmesriik või huvitatud isik kooskõlas alternatiivmeetodite kasutamise taotluse standardvormile kehtestatud nõuetega, mis on sätestatud VII lisas.

2. Liikmesriigid määravad riikliku kontaktisiku, kellelt saab teavet pädeva asutuse kohta, kes vastutab loomsete kõrvalsaaduste kasutamise või kõrvaldamise alternatiivmeetodite kasutamise loa taotluste hindamise eest.

3. Komisjon avaldab riikide kontaktisikute nimekirja oma veebilehel.

V PEATÜKK

KOGUMINE, TRANSPORT, IDENTIFITSEERIMINE JA JÄLGITAVUS

Artikkel 17

Nõuded loomsete kõrvalsaadustega seotud kaubadokumentide ja terviseohutuse tõendite, identifitseerimise, kogumise ja transpordi ning jälgitavuse kohta

1. Ettevõtjad tagavad, et:

a)	loomsed kõrvalsaadused ja nendest saadud tooted vastavad VIII lisa I ja II peatükis sätestatud kogumis-, transpordi- ja identifitseerimisnõuetele;

b)	loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete transpordi ajal on nendega kaasas kaubadokumendid või terviseohutuse tõendid, mis vastavad VIII lisa III peatükis sätestatud nõuetele.

2. Ettevõtjad, kes tegelevad loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete saatmise, transpordi või vastuvõtmisega, registreerivad saadetised ning nendega seotud kaubadokumendid või terviseohutuse tõendid vastavalt VIII lisa IV peatükis sätestatud nõuetele.

3. Ettevõtjad järgivad teatavate loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete märgistamise nõudeid, mis on sätestatud VIII lisa V peatükis.

VI PEATÜKK

ETTEVÕTETE REGISTREERIMINE JA TUNNUSTAMINE

Artikkel 18

Nõuded ühe või mitme sellise ettevõtte tunnustamiseks, mis käitlevad loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid ühes ja samas kohas

Pädev asutus võib anda tunnustuse mitmele ühes ja samas kohas loomseid kõrvalsaadusi käitlevale ettevõttele, kui ettevõtete paigutus ning loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemine neis välistab inimeste või loomade terviseriskide leviku ühest ettevõttest teise.

Artikkel 19

Nõuded teatavate loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid käitlevate tunnustatud ettevõtete kohta

Kui ettevõtjad tegelevad ühe või mitme määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõikes 1 osutatud tegevusega, tagavad nad, et nende kontrolli all olevates ettevõtetes, mida pädev asutus on tunnustanud, täidetakse IX lisa järgmistes peatükkides sätestatud nõudeid:

a)	I peatükk, kui nad toodavad lemmikloomatoitu, mida on käsitletud kõnealuse määruse artikli 24 lõike 1 punktis e;

II peatükk, kui nad ladustavad loomseid kõrvalsaadusi, mida on käsitletud kõnealuse määruse artikli 24 lõike 1 punktis i, ja kui nad kasutavad loomsete kõrvalsaaduste käitlemiseks pärast nende kogumist järgmisi kõnealuse määruse artikli 24 lõike 1 punktis h osutatud toiminguid:

i)	sortimine;

ii)	lõikamine;

iii)	jahutamine;

iv)	külmutamine;

v)	soolamine;

vi)	muul viisil säilitamine;

vii)	toornahkade või määratletud riskiteguriga materjali eemaldamine;

viii)

loomsete kõrvalsaaduste käitlemise toimingud, mida tehakse kooskõlas liidu veterinaarõigusaktides sätestatud kohustustega;

ix)	biogaasiks muundamiseks / kompostimiseks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste eelnev hügieeniliseks muutmine / pastöriseerimine teises ettevõttes kooskõlas käesoleva määruse V lisaga;

x)	sõelumine;

c)	III peatükk, kui nad ladustavad loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid, mida kavatsetakse kasutada teatavatel kõnealuse määruse artikli 24 lõike 1 punktis j nimetatud eesmärkidel.

Artikkel 20

Nõuded teatavate loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid käitlevate registreeritud ettevõtete kohta

1. Registreeritud ettevõtete käitajad või muud registreeritud ettevõtjad käitlevad loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid IX lisa IV peatükis sätestatud tingimuste kohaselt.

2. Registreeritud ettevõtjad, kes transpordivad loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid (v.a omaenda tegevuskohtade vahel), järgivad eelkõige IX lisa IV peatüki punktis 2 sätestatud tingimusi.

3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata:

a)	tunnustatud ettevõtjate suhtes, kes transpordivad loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid kõrvaltegevusena;

b)	ettevõtjate suhtes, kelle transporditegevus on registreeritud määruse (EÜ) nr 183/2005 kohaselt.

4. Pädev asutus võib vabastada määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 23 lõike 1 punktis a nimetatud teavitamiskohustusest järgmised ettevõtjad:

a)	ettevõtjad, kes käitlevad või valmistavad jahitrofeesid või muid käesoleva määruse XIII lisa VI peatükis nimetatud esemeid era- või mittekaubanduslikul otstarbel.

b)	ettevõtjad, kes käitlevad või kõrvaldavad teadustöös ja diagnostikas kasutatavaid proove hariduslikel eesmärkidel.

VII PEATÜKK

TURULELASKMINE

Artikkel 21

Põllumajandusloomade (v.a karusloomad) söötmiseks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete töötlemine ja turulelaskmine

1. Põllumajandusloomade (v.a karusloomad) söötmiseks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete turulelaskmisel (v.a import) järgivad ettevõtjad järgmisi käesoleva määruse X lisas kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 31 lõikega 2 sätestatud nõudeid:

a)	I peatükis sätestatud üldnõuded töötlemise ja turulelaskmise kohta;

b)	II peatükis sätestatud erinõuded töödeldud loomse valgu ja muude loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kohta;

c)	III peatükis sätestatud nõuded teatava kalatoidu ja kalapüügil kasutatava sööda kohta.

2. Pädev asutus võib lubada turule lasta, aga mitte importida määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktide e, f ja h kohaselt 3. kategooria materjaliks liigitatud ja käesoleva määruse X lisa II peatüki 4. jao I osas sätestatud üldnõuete kohaselt töötlemata piima, piimapõhiseid tooteid ja piimasaadusi, kui see materjal vastab kõnealuse jao II osas sätestatud nõuetele erandi kohaldamise kohta, mis käsitleb sellise piima turulelaskmist, mis on töödeldud kooskõlas riiklike normidega.

Artikkel 22

Orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete turulelaskmine ja kasutamine

1. Ettevõtjad järgivad käesoleva määruse XI lisas sätestatud nõudeid orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete turulelaskmise (v.a import) ning selliste toodete kasutamise, eelkõige maapinnale laotamise kohta, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 15 lõike 1 punktis i ja artikli 32 lõikes 1.

2. Looduses elavate merelindude guaano turulelaskmise (k.a import) suhtes ei kohaldata loomatervishoiunõudeid.

3. Liikmesriigis, kus on kavas 2. kategooria materjalist või töödeldud loomsest valgust saadud liha-kondijahust toodetud orgaanilist väetist või mullaparandusainet maapinnale laotada, annab pädev asutus määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 32 lõike 1 punkti d kohaselt loa ühe või mitme koostisosa segamiseks nende materjalidega vastavalt käesoleva määruse XI lisa II peatüki 1. jao punktis 3 sätestatud kriteeriumidele.

4. Erandina määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 48 lõikest 1 võivad ühise piiriga päritoluliikmesriigi ja sihtliikmesriigi pädevad asutused lubada nende liikmesriikide piirialadel asuvate põllumajandusettevõtete vahelist sõnnikuvedu, kui on täidetud inimeste või loomade terviseriskide ohjamiseks seatavad asjakohased tingimused (näiteks ettevõtja kohustus asjaomased andmed registreerida), mis sätestatakse kahepoolses lepingus.

5. Liikmesriikide pädevad asutused julgustavad vajaduse korral orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete maapinnale laotamist käsitlevate siseriiklike hea tava juhendite väljatöötamist, levitamist ja kasutamist, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 30 lõikes 1.

Artikkel 23

Vahesaadused

1. Liitu imporditavad või liidu kaudu transiitveosena viidavad vahesaadused peavad vastama inimeste ja loomade terviseriskide ohjamise tingimustele, mis on sätestatud käesoleva määruse XII lisas.

2. Käesoleva määruse XII lisa punktis 3 osutatud ettevõttesse transporditud vahesaadusi võib käidelda ilma määruses (EÜ) nr 1069/2009 ja käesolevas määruses sätestatud lisapiiranguteta, kui:

a)	ettevõttel on vahesaaduste vastuvõtmiseks piisavad võimalused, mis hoiavad ära inimestele või loomadele nakkavate haiguste leviku;

ei ole ohtu, et vahesaadused levitavad inimestele või loomadele nakkavaid haigusi, sest need on kas puhastatud või on nendes sisalduvaid loomseid kõrvalsaadusi muul viisil töödeldud või on loomsete kõrvalsaaduse osakaal vahesaaduses väike või on vahesaaduste käitlemisel järgitud asjakohaseid bioloogilise ohutuse meetmeid;

c)	ettevõttes registreeritakse andmed saadud materjali koguste ja vajaduse korral nende kategooriate kohta ning ettevõtete või käitajate kohta, kellele ta oma tooteid on tarninud; ning

d)	ettevõtte kasutamata vahesaadused või muu ülejääk (nt aegunud tooted) kõrvaldatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1069/2009.

3. Vahesaaduste sihtettevõte, selle omanik või tema esindaja kasutab ja/või lähetab vahesaadusi ainult segamiseks, pealistamiseks, monteerimiseks, pakendamiseks või märgistamiseks.

Artikkel 24

Lemmikloomatoit ja muud loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted

1. Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 8 punktides a, b, d ja e osutatud 1. kategooria materjali ei tohi kasutada toodete valmistamiseks, mis on ette nähtud inimestele või loomadele sees- või välispidiseks tarvitamiseks, välja arvatud kõnealuse määruse artiklites 33 ja 36 osutatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted.

2. Kui loomset kõrvalsaadust või sellest saadud toodet võib kasutada põllumajandusloomade söödana või muul määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 36 punktis a osutatud otstarbel, lastakse see turule (v.a import) kooskõlas töödeldud loomse valgu ja teiste loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kohta käesoleva määruse X lisa II peatükis sätestatud erinõuetega, kui käesoleva määruse XIII lisas ei ole sätestatud selliste toodete kohta erinõudeid.

3. Ettevõtjad järgivad määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 40 kohaselt käesoleva määruse XIII lisa I ja II peatükis sätestatud nõudeid lemmikloomatoidu turulelaskmise (v.a import) kohta.

4. Ettevõtjad järgivad määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 40 kohaselt käesoleva määruse XIII lisa I ja III–XII peatükis sätestatud nõudeid loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete turulelaskmise (v.a import) kohta.

VIII PEATÜKK

IMPORT, TRANSIIT JA EKSPORT

Artikkel 25

Loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete import, transiit ja eksport

1. Keelatud on järgmiste loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete import liitu ja transiit liidu kaudu:

a)	töötlemata sõnnik;

b)	töötlemata suled, suleosad ja udusuled;

c)	mesilasvaha kärje kujul.

2. Loomatervishoiunõudeid ei kohaldata järgmiste toodete liitu importimise ja liidu kaudu toimuva transiidi suhtes:

a)	vill ja karvad, mida on tööstuslikult pestud või töödeldud muul moel, millega tagatakse, et esine lubamatut riski;

b)	karusnahk, mida on kuivatatud vähemalt kaks päeva keskkonnas, mille temperatuur on 18 °C ja niiskus 55 %.

3. Teatavate loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete liitu importimise ja liidu kaudu toimuva transiidi korral peavad ettevõtjad täitma järgmisi määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 41 lõike 3 ja artikli 42 kohaseid ning käesoleva määruse XIV lisas sätestatud erinõudeid:

a)	kõnealuse lisa I peatükis sätestatud erinõuded toiduahelas, aga mitte lemmikloomade või karusloomade toidus kasutamiseks ettenähtud 3. kategooria materjali ja sellest saadud toodete impordi ja transiidi kohta;

b)	kõnealuse lisa II peatükis sätestatud erinõuded väljaspool põllumajandusloomade toiduahelat kasutamiseks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete impordi ja transiidi kohta.

Artikkel 26

Teatava 1. kategooria materjali turulelaskmine, import ja eksport

Pädev asutus võib lubada mäletsejaliste tühjendatud või tühjendamata sisikonna, kontide, selgroogu ja koljut sisaldavate konditoodete ning selliste toornahkade turulelaskmist, samuti importi ja eksporti, mis on kuulunud loomadele, kelle puhul on aineid kasutatud ebaseaduslikult vastavalt direktiivi 96/22/EÜ artikli 1 lõike 2 punktis d või direktiivi 96/23/EÜ artikli 2 punktis b esitatud määratlusele, kui on täidetud järgmised nõuded:

see materjal ei tohi olla 1. kategooria materjal, mis on saadud alljärgnevatelt loomadelt:

i)	loomad, kelle puhul kahtlustatakse TSEsse nakatumist, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 999/2001;

ii)	loomad, kelle puhul on TSEsse nakatumine ametlikult kinnitust leidnud;

iii)	loomad, kes on hukatud TSE likvideerimise meetmete käigus;

see materjal ei tohi olla ette nähtud alljärgnevaks kasutuseks:

i)	söödana kasutamine;

ii)	laiali laotamine maal, kust saavad sööta põllumajandusloomad;

iii)

järgmiste toodete valmistamine:

—	direktiivi 76/768/EMÜ artikli 1 lõikes 1 määratletud kosmeetikatooted;

—	direktiivi 90/385/EMÜ artikli 1 lõike 2 punktis c määratletud aktiivsed siirdatavad meditsiiniseadmed;

—	direktiivi 93/42/EMÜ artikli 1 lõike 2 punktis a määratletud meditsiiniseadmed;

—	direktiivi 98/79/EÜ artikli 1 lõike 2 punktis b määratletud meditsiinilised in vitro diagnostikavahendid;

—	direktiivi 2001/82/EÜ artikli 1 lõikes 2 määratletud veterinaarravimid;

—	direktiivi 2001/83/EÜ artikli 1 lõikes 2 määratletud ravimid;

c)	materjalid peavad importimisel kandma etiketti ja vastama loomsete kõrvalsaaduste teatavate vedude erinõuetele, mis on sätestatud käesoleva määruse XIV lisa IV peatüki 1. jaos;

d)	see materjal tuleb importida riiklikes õigusaktides sätestatud veterinaarsertifikaate käsitlevate nõuete kohaselt.

Artikkel 27

Teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide import ja transiit

1. Pädev asutus võib anda loa loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodetest või loomsetest kõrvalsaadustest, sealhulgas artikli 25 lõikes 1 osutatud loomsetest kõrvalsaadustest koosnevate teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide importimiseks ja transiidiks tingimustel, mis tagavad inimeste ja loomade terviseriskide ohjamise.

Need tingimused hõlmavad vähemalt alljärgnevat:

a)	sihtliikmesriigi pädev asutus peab enne saadetise sissetoomist selleks loa andnud olema ning

b)	saadetis tuleb saata Euroopa Liitu sisenemise kohast otse volitatud kasutajale.

2. Ettevõtjad esitavad teadustöös ja diagnostikas kasutatavad proovid, mida nad soovivad liikmesriigi (v.a sihtliikmesriik) kaudu importida, liidu heakskiidetud piiripunktis; nende piiripunktide loetelu on esitatud otsuse 2009/821/EÜ I lisas. Piiripunktis ei tehta nende teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide veterinaarkontrolli, nagu on sätestatud direktiivi 97/78/EÜ I peatükis. Piiripunkti pädev asutus teatab süsteemi TRACES kaudu sihtliikmesriigi pädevale asutusele teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide saabumisest.

3. Teadustöös või diagnostikas kasutatavaid proove käitlevad ettevõtjad järgivad teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide kõrvaldamise erinõudeid, mis on sätestatud käesoleva määruse XIV lisa III peatüki 1. jaos.

Artikkel 28

Kaubanäidiste ja eksponaatide import ja transiit

1. Pädev asutus võib lubada kaubanäidiste importi ja transiiti kooskõlas käesoleva määruse XIV lisa III peatüki 2. jao punktis 1 sätestatud erieeskirjadega.

2. Kaubanäidiseid käitlevad ettevõtjad järgivad kaubanäidiste käitlemise ja kõrvaldamise erieeskirju, mis on sätestatud käesoleva määruse XIV lisa III peatüki 2. jao punktides 2 ja 3.

3. Pädev asutus võib lubada eksponaatide importi ja transiiti kooskõlas käesoleva määruse XIV lisa III peatüki 3. jaos sätestatud eksponaatide erieeskirjadega.

4. Eksponaate käitlevad ettevõtjad järgivad eksponaatide pakendamis-, käitlemis- ja kõrvaldamistingimusi, mis on sätestatud käesoleva määruse XIV lisa III peatüki 3. jaos.

Artikkel 29

Erinõuded loomsete kõrvalsaaduste teatavate vedude kohta Venemaa Föderatsiooni territooriumide vahel

1. Pädev asutus lubab Venemaa Föderatsioonist tulevate ja sinna otse või muu kolmanda riigi kaudu suunatavate loomsete kõrvalsaaduste saadetiste vedu maanteel või raudteel liidu kaudu otsuse 2009/821/EÜ I lisas loetletud tunnustatud piiripunktide vahel, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	pädev veterinaarteenistus paneb saadetisele liitu sisenemise piiripunktis seerianumbriga plommi;

b)	saadetisega kaasas olevate ja direktiivi 97/78/EÜ artiklis 7 osutatud dokumentide igale lehele kannab piiripunktis tegutseva pädeva asutuse ametlik veterinaararst templi „AINULT TRANSIIDIKS LÄBI ELi VENEMAALE”;

c)	täidetakse direktiivi 97/78/EÜ artiklis 11 sätestatud menetlusnõudeid;

d)	sisenemise piiripunkti veterinaararst kinnitab määruse (EÜ) nr 136/2004 II lisas sätestatud ühtsel veterinaaralasel sisenemisdokumendil, et saadetis on transiidiks vastuvõetav.

2. Selliste saadetiste mahalaadimine või ladustamine direktiivi 97/78/EÜ artikli 12 lõikes 4 või artiklis 13 määratletud viisil ei ole liikmesriigi territooriumil lubatud.

3. Pädev asutus kontrollib regulaarselt, kas Euroopa Liidu territooriumilt väljaviidavate saadetiste arv ja toodete kogus vastab Euroopa Liitu sisenevate saadetiste arvule ja toodete kogusele.

Artikkel 30

Kolmandate riikide ettevõtete loetelud

Kolmandates riikides asuvate ettevõtete loetelud kantakse süsteemi TRACES kooskõlas komisjoni veebisaidil avaldatud tehniliste spetsifikatsioonidega.

Loetelusid ajakohastatakse regulaarselt.

Artikkel 31

Impordiks ja transiidiks vajalike terviseohutuse tõendite ja deklaratsioonide näidised

Direktiivi 97/78/EÜ kohaselt on loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete saadetistel liitu importimise või liidu kaudu toimuva transiidi korral liitu sisenemisel veterinaarkontrolli toimumiskohas kaasas käesoleva määruse XV lisas esitatud näidistele vastavad terviseohutuse tõendid ja deklaratsioonid.

IX PEATÜKK

AMETLIKUD KONTROLLITOIMINGUD

Artikkel 32

Ametlikud kontrollitoimingud

1. Pädev asutus võtab vajalikud meetmed kogu loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kogumis-, transpordi-, kasutamis- ja kõrvaldamisahela kontrollimiseks, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 4 lõikes 2.

Neid meetmeid rakendatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 3 sätestatud ametliku kontrolli põhimõtetega.

2. Lõikes 1 osutatud ametlik kontroll hõlmab andmeregistrite pidamise ja muude käesolevas määruses sätestatud eeskirjades nõutavate dokumentide säilitamise kontrolli.

3. Pädev asutus teostab käesoleva määruse XVI lisas sätestatud nõuete kohaselt järgmisi määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 45 lõikele 1 vastavaid ametlikke kontrollitoiminguid:

a)	töötlemisettevõtete ametlik kontroll, nagu on sätestatud I peatükis;

b)	loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemisega seotud muude toimingute ametlik kontroll, nagu on sätestatud III peatüki 1.–9. jaos.

4. Pädev asutus kontrollib loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete saadetiste plomme.

Kui pädev asutus pitseerib sellise sihtkohta transporditava saadetise, peab ta sellest sihtkoha pädevale asutusele teada andma.

5. Pädev asutus koostab ettevõtete ja ettevõtjate loetelud, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 47 lõikes 1 ja mis vastavad käesoleva määruse XVI lisa II peatükis sätestatud vormile.

6. Sihtliikmesriigi pädev asutus langetab ettevõtja esitatud taotluse alusel otsuse teatava 1. ja 2. kategooria materjali ning sellest saadud liha-kondijahu või loomse rasva vastuvõtmise või sellest keeldumise kohta 20 kalendripäeva jooksul pärast taotluse saamist, kui taotlus on esitatud selle liikmesriigi ühes ametlikus keeles.

7. Ettevõtjad esitavad lõikes 6 osutatud loa taotluse käesoleva määruse XVI lisa III peatüki 10. jaos sätestatud standardvormi kohaselt.

Artikkel 33

Ettevõtete uuesti tunnustamine pärast ajutist tunnustamist

1. Kui 3. kategooria materjali töötlemiseks tunnustuse saanud ettevõte saab hiljem määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 2 punkti b alapunkti ii kohaselt ajutise tunnustuse 1. või 2. kategooria materjali töötlemiseks, ei tohi ta 3. kategooria materjali töötlemist uuesti alustada enne, kui on kõnealuse määruse artikli 44 kohaselt saanud selleks pädevalt asutuselt loa.

2. Kui 2. kategooria materjali töötlemiseks tunnustuse saanud ettevõte saab hiljem määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 2 punkti b alapunkti ii kohaselt ajutise tunnustuse 1. kategooria materjali töötlemiseks, ei tohi ta 2. kategooria materjali töötlemist uuesti alustada enne, kui on kõnealuse määruse artikli 44 kohaselt saanud selleks pädevalt asutuselt loa.

X PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 34

Inimeste ja loomade tervisega seotud kaalutlustel sätestatavad piirangud teatavate loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete turulelaskmisele

Pädev asutus ei keela ega piira (välja arvatud liidu õigusaktides ja eelkõige määruses (EÜ) nr 1069/2009 ja käesolevas määruses sätestatud piirangud) järgmiste loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete turulelaskmist inimeste või loomade tervisega seotud kaalutlustel:

a)	töödeldud loomne valk ja muud loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted, mida on nimetatud käesoleva määruse X lisa II peatükis;

b)	lemmikloomatoit ja teatavad muud loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted, mida on nimetatud käesoleva määruse XIII lisas;

c)	loomsed kõrvalsaadused ja nendest saadud tooted, mida imporditakse liitu või transporditakse transiitveosena liidu kaudu ja mida on nimetatud käesoleva määruse XIV lisas.

Artikkel 35

Kehtetuks tunnistamine

1. Järgmised õigusaktid tunnistatakse kehtetuks:

a)	määrus (EÜ) nr 811/2003;

b)	otsus 2003/322/EÜ;

c)	otsus 2003/324/EÜ;

d)	määrus (EÜ) nr 878/2004;

e)	otsus 2004/407/EÜ;

f)	määrus (EÜ) nr 79/2005;

g)	määrus (EÜ) nr 92/2005;

h)	määrus (EÜ) nr 181/2006;

i)	määrus (EÜ) nr 197/2006;

j)	määrus (EÜ) nr 1192/2006;

k)	määrus (EÜ) nr 2007/2006.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud õigusaktidele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 36

Üleminekumeetmed

1. Üleminekuperioodil, mis kestab 31. detsembrini 2011, võivad ettevõtjad turule lasta orgaanilisi väetisi ja mullaparandusaineid, mis on toodetud enne 4. märtsi 2011 kooskõlas määrustega (EÜ) nr 1774/2002 ja (EÜ) nr 181/2006,

kui need on toodetud ühest alljärgnevast materjalist:

i)	2. kategooria materjalist saadud liha-kondijahu;

ii)	töödeldud loomne valk;

b)	vaatamata sellele, et neid ei ole segatud ainega, mis ei võimalda segu kasutada loomasöödana.

2. Üleminekuperioodil, mis kestab 31. jaanuarini 2012, lubatakse liitu importida loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid, kui nende saadetistega on kaasas terviseohutuse tõend, deklaratsioon või kaubadokument, mis on koostatud ja allkirjastatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1774/2002 X lisas sätestatud näidisele ning kui sellised tõendid, deklaratsioonid ja dokumendid on koostatud ja allkirjastatud enne 30. novembrit 2011.

3. Üleminekuperioodil, mis kestab 31. detsembrini 2012, võivad liikmesriigid erandina määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklist 14 lubada koguda, transportida ja kõrvaldada (v.a põletamise või kohapealse matmise teel, nagu on sätestatud kõnealuse määruse artikli 19 lõike 1 punktis d) loomsetest saadustest koosnevat 3. kategooria materjali ja loomseid saadusi sisaldavaid toiduaineid, mis ei ole enam ette nähtud inimtoiduks kas ärilistel kaalutlustel, tootmis- või pakendamisdefektide või muude puuduste tõttu ning mis ei ohusta inimeste ega loomade tervist, nagu on sätestatud kõnealuse määruse artikli 10 punktis f, kui järgitakse käesoleva määruse VI lisa IV peatükis sätestatud muul viisi kõrvaldamise nõudeid.

Artikkel 37

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 4. märtsist 2011.

Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. veebruar 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 300, 14.11.2009, lk 1.

(2) EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9.

(3) ELT L 229, 1.9.2009, lk 1.

(4) EÜT L 332, 28.12.2000, lk 91.

(5) EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1.

(6) ELT L 139, 30.4.2004, lk 1.

(7) ELT L 312, 22.11.2008, lk 3.

(8) EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1.

(9) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(10) EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1.

(11) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.

(12) ELT L 20, 26.1.2010, lk 7.

(13) EÜT 17, 6.10.1958, lk 385.

(14) ELT L 35, 8.2.2005, lk 1.

(15) EÜT L 62, 15.3.1993, lk 49.

(16) ELT L 94, 31.3.2004, lk 63.

(17) EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977/64.

(18) EÜT L 262, 27.9.1976, lk 169.

(19) EÜT L 125, 23.5.1996, lk 3.

(20) EÜT L 125, 23.5.1996, lk 10

(21) ELT L 343, 22.12.2009, lk 74.

(22) EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67.

(23) EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1.

(24) EÜT L 169, 12.7.1993, lk 1.

(25) EÜT L 331, 7.12.1998, lk 1.

(26) EÜT L 189, 20.7.1990, lk 17.

(27) ELT L 192, 23.7.2010, lk 1.

(28) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(29) EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1.

(30) EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54.

(31) ELT L 73, 20.3.2010, lk 1.

(32) ELT L 73, 11.3.2004, lk 1.

(33) ELT L 175, 10.7.2010, lk 1.

(34) ELT L 320, 18.11.2006, lk 53.

(35) ELT L 226, 23.8.2008, lk 1.

(36) ELT L 39, 10.2.2009, lk 12.

(37) ELT L 190, 12.7.2006, lk 1.

(38) ELT L 296, 12.11.2009, lk 1.

(39) ELT L 21, 28.1.2004, lk 11.

(40) EÜT L 13, 16.1.1997, lk 28.

(41) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(42) ELT L 117, 13.5.2003, lk 14.

(43) ELT L 117, 13.5.2003, lk 32.

(44) ELT L 117, 13.5.2003, lk 37.

(45) ELT L 16, 20.1.2005, lk 46.

(46) ELT L 19, 21.1.2005, lk 27.

(47) ELT L 29, 2.2.2006, lk 31.

(48) ELT L 215, 5.8.2006, lk 10.

(49) ELT L 379, 28.12.2006, lk 98.

(50) ELT L 162, 30.4.2004, lk 62.

(51) ELT L 151, 30.4.2004, lk 11.

(52) ELT L 32, 4.2.2006, lk 13.

I LISA

ARTIKLIS 2 OSUTATUD MÕISTED

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. „karusloomad”– loomad, keda peetakse või kasvatatakse karusnaha tootmiseks ning keda ei kasutata inimtoiduks;

2. „veri”– värske täisveri;

3. „söödamaterjal”– loomse päritoluga söödamaterjal määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 3 lõike 2 punktis g määratletud tähenduses, sealhulgas töödeldud loomne valk, veretooted, sulatatud rasvad, munatooted, kalaõli, rasva derivaadid, kollageen, želatiin ja hüdrolüüsitud valgud, dikaltsiumfosfaat, trikaltsiumfosfaat, piim, piimapõhised tooted, piimasaadused, ternespiim, ternespiimatooted ja tsentrifuugimis- või separeerimissete;

4. „veretooted”– verest või verefraktsioonidest saadud tooted, mis ei ole verejahu; mõiste hõlmab ka kuivatatud/külmutatud/vedelas olekus vereplasmat, kuivatatud täisverd, kuivatatud/külmutatud/vedelas olekus punaliblesid või nende fraktsioone ja segusid;

5. „töödeldud loomne valk”– loomne valk, mis on saadud täielikult 3. kategooria materjalist, mida on töödeldud X lisa II peatüki 1. jao kohaselt (kaasa arvatud verejahu ja kalajahu), et see kõlbaks koheseks kasutamiseks söödamaterjalina, muuks kasutamiseks söötades, sealhulgas lemmikloomatoidus, või kasutamiseks orgaanilistes väetistes või mullaparandusainetes; mõiste ei hõlma siiski veretooteid, piima, piimapõhiseid tooteid, piimasaadusi, ternespiima, ternespiimatooteid, tsentrifuugimis- või separeerimissetteid, želatiini, hüdrolüüsitud valke ja dikaltsiumfosfaati, mune ja munasaadusi (sealhulgas munakoori), trikaltsiumfosfaati ja kollageeni;

6. „verejahu”– töödeldud loomne valk, mis on saadud vere või verefraktsioonide kuumtöötlemisel vastavalt X lisa II peatüki 1. jaole;

7. „kalajahu”– töödeldud loomne valk, mis on saadud veeloomadest, kes ei ole mereimetajad;

8. „sulatatud rasv”– rasv, mis on saadud järgmiste saaduste töötlemisel:

9. „kalaõli”– õli, mis on saadud veeloomade töötlemisel või õli, mis on saadud inimtoiduks ettenähtud kala töötlemisel, aga millele ettevõtja on määranud muu otstarbe kui inimtoit;

10. „mesinduse kõrvalsaadused”– muuks otstarbeks kui inimtoiduks ette nähtud mesi, mesilasvaha, mesilaspiim, taruvaik või õietolm;

11. „kollageen”– valgupõhised tooted, mis on saadud loomade toornahast, kontidest ja liigestest;

12. „želatiin”– looduslik lahustuv valk, mis on želeeriv või mitte ning mis on saadud loomade kontidest, toornahkadest, kõõlustest ja soontest pärit kollageeni osalise hüdrolüüsi teel;

13. „kõrned”– valku sisaldavad rasvasulatusjäägid pärast rasva ja vee osalist eemaldamist;

14. „hüdrolüüsitud valk”– loomsete kõrvalsaaduste hüdrolüüsi teel saadud polüpeptiidid, peptiidid, aminohapped ja nende segud;

15. „piimavesi”– piima, piimapõhiste toodete või piimasaaduste ja vee segu, mis koguneb piimandusseadmete (sealhulgas piimatoodete taara) loputamise tulemusena enne nende puhastamist ja desinfitseerimist;

16. „lemmikloomatoidu konserv”– kuumtöödeldud lemmikloomatoit, mis on pakendatud hermeetiliselt suletud taarasse;

17. „koerte närimiskondid”– lemmikloomadele närimiseks mõeldud tooted, mis on valmistatud kabiloomade parkimata toornahast või muust loomsest materjalist;

18. „lõhna- ja maitsetugevdaja”– loomsetest saadustest saadud vedel või veetustatud toode, mida kasutatakse lemmikloomatoidu maitseomaduste parandamiseks;

19. „lemmikloomatoit”– lemmikloomadele mõeldud sööt ja koerte närimiskondid, mis:

20. „töödeldud lemmikloomatoit”– lemmikloomatoit, mis ei ole töötlemata ja mida on töödeldud kooskõlas XIII lisa II peatüki punktiga 3;

21. „töötlemata lemmikloomatoit”– teatavat 3. kategooria materjali sisaldav lemmikloomatoit, mis ei ole läbinud muud säilitamistöötlust kui jahutamine või külmutamine;

22. „toidujäätmed”– igasugused toidujäätmed, sealhulgas kasutatud toiduõli, mis on pärit restoranidest, toitlustusettevõtetest ja köökidest, sealhulgas keskköökidest ja kodumajapidamiste köökidest;

23. „käärimisjäägid”– loomsete kõrvalsaaduste muundumise tulemusena biogaasijaamas tekkinud jäägid;

24. „seedetrakti sisu”– imetajate ja silerinnaliste lindude seedetrakti sisu;

25. „rasva derivaadid”– sulatatud rasvadest saadud tooted, milles sisalduvad 1. ja 2. kategooria sulatatud rasvad on töödeldud XIII lisa XI peatüki kohaselt;

26. „guaano”– looduslik saadus, mis on kogutud nahkhiirte ja looduses elavate merelindude mineraliseerumata väljaheidetest;

27. „liha-kondijahu”– loomne valk, mis on saadud 1. ja 2. kategooria materjali töötlemise teel mõnel IV lisa III peatükis osutatud viisil;

28. „töödeldud toornahk”– töötlemata toornahast saadud tooted, mis ei ole koerte närimiskondid ja mida on:

29. „töötlemata toornahk”– nahakoed ja nahaalused koed, mis ei ole läbinud mingit töötlemist, v.a lõikamine, jahutamine või külmutamine;

30. „töötlemata suled ja suleosad”– suled ja suleosad, mida on töödeldud:

31. „töötlemata vill”– vill, mida ei ole:

32. „töötlemata karvad”– karvad, mida ei ole:

33. „töötlemata seaharjased”– seaharjased, mida ei ole:

34. „eksponaat”– loomne kõrvalsaadus või sellest saadud toode, mis on ette nähtud kasutamiseks näitusel või kunstilises tegevuses;

35. „vahesaadus”– loomsetest kõrvalsaadustest saadud toode:

36. „laborireaktiiv”– kasutusvalmis pakendatud toode, mis sisaldab loomseid kõrvalsaadusi või neist saadud tooteid ja on eraldi või koos mitteloomset päritolu ainetega ette nähtud laboratoorseks kasutamiseks reaktiivina või reagentainena, kalibraatori või testmaterjalina, mille abil tuvastatakse, mõõdetakse, uuritakse või toodetakse teisi aineid;

37. „in vitro diagnostikas kasutatav toode”– kasutusvalmis pakendatud toode, mis sisaldab veretoodet või muud loomset kõrvalsaadust ja mida kasutatakse eraldi või kombineeritult reaktiivina, reagentainena, kalibraatorina, testpakendina või muu süsteemina, mis on ette nähtud kasutamiseks inimkehast või loomadest saadud proovide in vitro uurimisel üksnes või peamiselt füsioloogilise seisundi, tervisliku seisundi, haiguse või geneetilise hälbe diagnoosimiseks või reaktiivide ohutuse ja sobivuse kindlaksmääramiseks; mõiste ei hõlma doonoriorganeid ega verd;

38. „teadustöös ja diagnostikas kasutatavad proovid”– loomsed kõrvalsaadused ja nendest saadud tooted, mis on ette nähtud kasutamiseks diagnostikauuringutes või analüüsimiseks teaduse ja tehnoloogia arendamise eesmärgil ning haridus- või teadustöös;

39. „kaubanäidised”– loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted, mis on ette nähtud konkreetseteks sihtuuringuteks või –analüüsideks tootmisprotsessi väljatöötamiseks või sööda või muude loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete väljatöötamiseks (sealhulgas seadmete katsetamiseks), mis on ette nähtud kasutamiseks ettevõttes, mis:

40. „koospõletamine”– loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kui jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine koospõletustehases;

41. „põletamine”– kütuse oksüdeerimise protsess, mille eesmärk on kasutada loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete, kui need ei ole jäätmed, energeetilist väärtust,;

42. „jäätmete põletamine”– loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete jäätmetena kõrvaldamine direktiivi 2000/76/EÜ artikli 3 punktis 4 määratletud jäätmepõletustehases;

43. „põletamis- ja koospõletamisjäägid”– kõik direktiivi 2000/76/EÜ artikli 3 punktis 13 määratletud jäägid, mis tekivad jäätmepõletus- või koospõletustehastes loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete töötlemise tulemusena;

44. „värvikoodiga märgistamine”– värvide süstemaatiline kasutamine kooskõlas VIII lisa II peatüki punkti 1 alapunktiga c käesolevas määruses sätestatud teabe esitamiseks pakendi, mahuti või veoki pinnal või pinna osal või nendele kinnitatud etiketil või sümbolil;

45. „vahetoiming”– toiming, mis ei ole artikli 19 punktis b osutatud ladustamine;

46. „parkimine”– toornahkade töötlemine, kasutades taimseid parkaineid, kroomisoolasid või muid aineid, näiteks alumiiniumsoolasid, rauasoolasid, ränisoolasid, aldehüüde ja kinoone või muid sünteetilisi kõvendeid;

47. „taksidermia”– topiste tegemise kunst, mis hõlmab loomanahkade töötlemist, täitmist ja loomulikus asendis ülesseadmist nii, et need ei põhjusta lubamatut riski inimeste ega loomade tervisele;

48. „kauplemine”– Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 28 osutatud liikmesriikidevaheline kaubavahetus;

49. „töötlemismeetodid”– IV lisa III ja IV peatükis loetletud meetodid;

50. „partii”– toodanguühik, mis on ühesuguseid tootmisparameetreid (näiteks materjalide päritolu) kasutades toodetud ühes ja samas ettevõttes, või mitu sellist ühikut, kui need on toodetud ühes ja samas ettevõttes järjestikku ja kui neid hoitakse koos ühe saadetisena;

51. „hermeetiliselt suletud taara”– taara, mille eesmärk on tagada kaitse mikroorganismide ligipääsemise eest;

52. „biogaasijaam”– jaam, milles loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted on vähemalt osa materjalist, mis lagundatakse anaeroobsetes tingimustes bioloogiliselt;

53. „kogumiskeskus”– ruumid, mis ei ole töötlemisettevõtte ruumid ja kuhu kogutakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 18 lõikes 1 osutatud loomseid kõrvalsaadusi eesmärgiga kasutada neid samas artiklis osutatud loomade söödana;

54. „kompostimisjaam”– jaam, milles loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted on vähemalt osa materjalist, mis lagundatakse aeroobsetes tingimustes bioloogiliselt;

55. „koospõletustehas”– direktiivi 2000/76/EÜ artikli 3 punktis 5 määratletud paikne või liikuv jaam, mille peamine otstarve on energia või aineliste toodete tootmine;

56. „jäätmepõletustehas”– direktiivi 2000/76/EÜ artikli 3 punktis 4 määratletud paikne või liikuv tehniline üksus ja varustus, mis on mõeldud jäätmete termotöötluseks;

57. „lemmikloomatoitu tootev ettevõte”– ruumid või seadmed määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktis e osutatud lemmikloomatoidu või lõhna- ja maitsetugevdajate tootmiseks;

58. „töötlemisettevõte”– loomsete kõrvalsaaduste töötlemiseks määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punkti a kohaselt ette nähtud ruumid või seadmed, kus loomseid kõrvalsaadusi töödeldakse IV ja/või X lisa kohaselt.

II LISA

LOOMSETE KÕRVALSAADUSTE KASUTAMISE PIIRANGUD

I PEATÜKK

Karusloomade liigisisene ringlussevõtt

Eestis, Lätis ja Soomes võib järgmisi karusloomi sööta liha-kondijahuga või muude toodetega, mida on töödeldud IV lisa III peatüki kohaselt ja mis on saadud sama liigi loomade kehadest või kehaosadest:

a)	rebased (Vulpes vulpes);

b)	kährikud (Nyctereutes procyonides).

2.	Eestis ja Lätis võib karusloomana kasvatatavat minki (Mustela vison) sööta liha-kondijahuga või muude toodetega, mida on töödeldud IV lisa III peatükis sätestatud töötlemismeetoditel ja mis on saadud sama liigi loomade kehadest või kehaosadest.

Punktides 1 ja 2 osutatud söötmisel peavad olema täidetud järgmised tingimused:

söötmine toimub ainult kasvandustes:

i)	mille on pädev asutus registreerinud taotluse alusel, millega on kaasas dokumentatsioon, mis tõendab, et ei ole põhjust kahtlustada TSE olemasolu taotluses nimetatud populatsioonis;

ii)	kus on asjakohane karusloomade transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSEd) järelevalve süsteem, mis hõlmab regulaarset proovide võtmist ja laborikontrolli TSE suhtes;

iii)	mis on esitanud asjakohased garantiid, et loomsed kõrvalsaadused, liha-kondijahu või muud tooted, mida on töödeldud IV lisa III peatüki kohaselt ning mis on saadud sama liigi loomadest või nende järglastest, ei satu muude kui karusloomade sööta ja toiduahelasse;

iv)	millel ei ole teadaolevalt olnud kokkupuuteid kasvandusega, kus on kahtlustatud TSE olemasolu või kus see on kinnitust leidnud;

kus registreeritud kasvanduse pidaja kinnitab, et:

—	sama liigi loomade söödaks ettenähtud karusloomade korjuseid käideldakse ja töödeldakse eraldi korjustest, mida ei ole lubatud sellel otstarbel kasutada;

—	karusloomad, keda söödetakse liha-kondijahuga või muude toodetega, mida on töödeldud IV lisa III peatüki kohaselt ja mis on saadud sama liigi loomadest, hoitakse eraldi neist loomadest, keda sama liigi loomadest saadud toodetega ei söödeta;

—	kasvanduses täidetakse VI lisa II peatüki 1. jao punktis 2 ja VIII lisa II peatüki punkti 2 alapunkti b alapunktis ii sätestatud nõudeid.

Kasvanduse pidaja tagab, et selle liigi loomadest saadud liha-kondijahu või muud tooted, mis on ette nähtud sama liigi loomade söötmiseks:

i)	on töödeldud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punkti a kohaselt tunnustatud töötlemisettevõttes ainult käesoleva määruse IV lisa III peatükis sätestatud 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodil;

ii)	on toodetud tervetest loomadest, kes on tapetud karusnaha saamise eesmärgil.

Kui on teada või kahtlustatakse kasvanduse kokkupuudet teise kasvandusega, milles kahtlustatakse TSE puhangut või milles see on kinnitust leidnud, peab esimese kasvanduse pidaja kohe:

i)	andma pädevale asutusele sellisest kokkupuutest teada;

ii)	peatama karusloomade saatmise kõikidesse sihtkohtadesse ilma pädevalt asutuselt kirjalikku luba hankimata.

II PEATÜKK

Põllumajandusloomade söötmine haljassöödaga

Kui maapinnale on laotatud orgaanilist väetist või mullaparandusainet, kohaldatakse põllumajandusloomade söötmisel selliselt maalt saadud haljassöödaga (loomade seal karjatamisel või sealt niidetud haljassööda kasutamisel) järgmisi tingimusi:

a)	on kinni peetud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 11 lõike 1 punktis c sätestatud vähemalt 21 päeva pikkusest ooteajast;

b)	kasutatud on ainult sellist orgaanilist väetist ja mullaparandusainet, mis vastab määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 32 lõigetele 1 ja 2 ning käesoleva määruse XI lisa II peatükile.

Neid tingimusi siiski ei kohaldata, kui maapinnale on laotatud ainult järgmisi orgaanilisi väetisi või mullaparandusaineid:

a)	sõnnik ja guaano;

b)	seedetrakti sisu, piim, piimapõhised tooted, piimasaadused, ternespiim ja ternespiimatooted, millega pädeva asutuse arvates ei kaasne raske nakkushaiguse leviku riski.

III LISA

KÕRVALDAMINE JA TAASKASUTAMINE

I PEATÜKK

JÄÄTMETE PÕLETAMISE JA KOOSPÕLETAMISE ÜLDNÕUDED

1. jagu

Üldtingimused

Käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud jäätmepõletus- ja koospõletustehaste käitajad tagavad, et nende tehastes täidetakse järgmisi hügieeninõudeid.

a)	Loomsed kõrvalsaadused ja nendest saadud tooted tuleb kõrvaldada pärast saabumist võimalikult kiiresti vastavalt pädeva asutuse kehtestatud tingimustele. Neid ladustatakse kuni kõrvaldamiseni nõuetekohaselt vastavalt pädeva asutuse kehtestatud tingimustele.

b)	Saastumisohu vältimiseks peab tehastes olema kehtestatud asjakohane kord mahutite ja veokite puhastamiseks ja desinfitseerimiseks, eelkõige liidu õigusaktide kohaselt reovee kõrvaldamiseks ettenähtud alal.

c)	Tehased peavad asuma hästi dreenitud kõval pinnal.

d)	Tehastes peab olema asjakohaselt korraldatud kaitse kahjurite, näiteks putukate, näriliste ja lindude eest. Sel eesmärgil tuleb kasutada dokumenteeritud kahjuritõrjeprogrammi.

e)	Saastumisohu vältimiseks peab personalil olema vajaduse korral juurdepääs asjakohastele isikliku hügieeni ruumidele ja vahenditele, nagu tualettruumid, riietusruumid ja kraanikausid.

f)	Tööruumide kõikide osade jaoks tuleb kehtestada puhastamise kord ja see dokumenteerida. Puhastamiseks peavad olemas olema asjakohased seadmed ja puhastusvahendid.

g)	Hügieenikontroll peab hõlmama keskkonna ja seadmete korralisi ülevaatusi. Kontrollkäikude ajakava ja tulemused tuleb dokumenteerida ja alles hoida vähemalt kaks aastat.

2.	Jäätmepõletus- või koospõletustehase käitaja peab võtma loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete vastuvõtmisel kõik vajalikud meetmed, et niivõrd, kui see on teostatav, vältida või piirata otsest ohtu inimeste või loomade tervisele.

3.	Loomadel ei tohi olla juurdepääsu tehastele, loomsetele kõrvalsaadustele ja nendest saadud toodetele, mis ootavad põletamist või koospõletamist, või loomsete kõrvalsaaduste põletamise või koospõletamise tagajärjel tekkinud tuhale.

Kui jäätmepõletus- või koospõletustehas asub loomakasvatusettevõttes:

a)	peavad jäätmepõletus- või koospõletusvarustus ja kariloomad, samuti nende sööt ja allapanu olema füüsiliselt täiesti lahus, vajaduse korral taraga eraldatud;

b)	peab varustus olema mõeldud kasutamiseks ainult põletusseadme juures, mitte mujal põllumajandusettevõttes, või tuleb see enne seal kasutamist puhastada ja desinfitseerida;

c)	peavad töötajad enne kariloomade või nende sööda käitlemist vahetama oma pealisrõivad ja jalatsid.

5.	Põletamist või koospõletamist ootavaid loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid ning nende põletamise või koospõletamise tulemusena saadud tuhka tuleb hoida suletud, korrektse märgistusega ja vajaduse korral lekkekindlates mahutites.

6.	Täielikult ära põlemata loomsed kõrvalsaadused tuleb uuesti põletada või kõrvaldada muul viisil (v.a tunnustatud prügilasse ladestamise teel) kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklitega 12, 13 ja 14.

2. jagu

Käitamistingimused

Jäätmepõletus- või koospõletustehased projekteeritakse, varustatakse, ehitatakse ja neid käitatakse nii, et tekkiv gaas kuumeneb juhitavalt ja ühtlaselt isegi ebasoodsaimates tingimustes vähemalt kaheks sekundiks temperatuurini 850 °C või 0,2 sekundiks temperatuurini 1 100 °C, mõõdetuna põlemiskambri siseseina juures või mõnes muus põlemiskambri olulises punktis pädeva asutuse loal.

3. jagu

Põletamis- ja koospõletamisjäägid

1.	Põletamis- ja koospõletamisjääkide kogus ja kahjulik mõju peab olema võimalikult väike. Võimaluse korral tuleb jääke taaskasutada otse tehases või väljaspool seda vastavalt asjakohastele liidu õigusaktidele või kõrvaldada need tunnustatud prügilasse ladestamise teel.

2.	Kuivade tolmsete jääkide vedu ja vaheladustamine peab toimuma nii, et need ei satuks keskkonda (näiteks kinnistes mahutites).

4. jagu

Temperatuuri ja muude parameetrite mõõtmine

1.	Põletamise või koospõletamise asjakohaste näitajate ja tingimuste jälgimiseks tuleb kasutada tehnoloogiat.

2.	Pädeva asutuse antud loas või sellele lisatud tingimustes tuleb sätestada temperatuuri mõõtmise nõuded.

3.	Automaatsete jälgimisseadmete toimimist tuleb kontrollida ning kord aastas testida.

4.	Temperatuuri mõõtmise tulemused tuleb registreerida ja esitada asjakohasel viisil, et pädev asutus saaks kontrollida käesolevas määruses sätestatud käitamistingimuste täitmist selle asutuse enda kehtestatud korra kohaselt.

5. jagu

Ebaharilikud käitamistingimused

Jäätmepõletus- või koospõletustehase suure rikke või ebaharilike käitamistingimuste korral peab käitaja vähendama töömahtu või peatama töö niipea kui võimalik, kuni saab taastada normaalkäituse.

II PEATÜKK

SUURE VÕIMSUSEGA JÄÄTMEPÕLETUS- JA KOOSPÕLETUSTEHASED

1. jagu

Käitamise eritingimused

Jäätmepõletus- või koospõletustehastes, mis töötlevad ainult loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid ja mille võimsus on üle 50 kg tunnis (suure võimsusega tehased) ning millel ei pea direktiivi 2000/76/EÜ kohaselt olema tegevusluba, peavad olema täidetud järgmised tingimused.

Tehase iga liin peab olema varustatud vähemalt ühe abipõletiga. See põleti lülitub automaatselt tööle, kui põlemisgaaside temperatuur langeb pärast viimast põlemisõhu etteannet vastavalt olukorrale kas alla 850 °C või 1 100 °C. Samuti tuleb seda kasutada tehase käivitamisel ja seiskamisel, et tagada temperatuuri püsimine vastavalt olukorrale kas 850 °C või 1 100 °C juures kõnealuste toimingute vältel ja seni, kuni põlemiskambris on veel põlemata materjali.

Kui loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid sisestatakse põlemiskambrisse pidevas protsessis, peab tehasel olema automaatne süsteem, mis ei võimalda loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid sisestada käivitamisel ega enne, kui on saavutatud temperatuur vastavalt olukorrale kas 850 °C või 1 100 °C, ega ka siis, kui temperatuur langeb eelnimetatud väärtustest madalamale.

c)	Jäätmepõletustehast tuleb käitada nii, et saavutatakse selline tuhastustase, mille puhul on räbu ja koldetuha orgaanilise süsiniku kogusisaldus alla 3 % või nende kuumutuskadu alla 5 % aine kuivmassist. Vajaduse korral kasutatakse asjakohaseid eeltöötlusmeetodeid.

2. jagu

Heitvesi

1.	Suure võimsusega tehase tegevuskoht ja asjaomased loomsete kõrvalsaaduste ladustamiskohad peavad olema projekteeritud nii, et hoitaks ära saasteainete ebaseaduslik ja juhuslik sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.

2.	Luuakse võimalused tehase tegevuskohast äravoolava saastunud sademevee või leketest või tulekustutamisest tuleneva saastunud vee hoidmiseks. Vajaduse korral tagab käitaja, et sellest veest saaks võtta proove ja et seda saaks vajaduse korral enne keskkonda laskmist puhastada.

III PEATÜKK

VÄIKESE VÕIMSUSEGA JÄÄTMEPÕLETUS- JA KOOSPÕLETUSTEHASED

Jäätmepõletus- või koospõletustehastes, mis töötlevad ainult loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid ja mille suurim võimsus on alla 50 kg loomseid kõrvalsaadusi tunnis või partii kohta (väikese võimsusega tehased) ning millel ei pea direktiivi 2000/76/EÜ kohaselt olema tegevusluba, peab olema täidetud järgmised tingimused:

neid kasutatakse ainult selleks, et kõrvaldada:

i)	määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 8 punkti a alapunktis iii osutatud surnud lemmikloomi või

ii)	selle määruse artikli 8 punktides b, e ja f osutatud 1. kategooria materjali, artiklis 9 osutatud 2. kategooria materjali või artiklis 10 osutatud 3. kategooria materjali;

b)	neil peab olema abipõleti, kui neisse sisestatakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 8 punktis b osutatud 1. kategooria materjali;

c)	need peavad toimima nii, et loomsed kõrvalsaadused tuhastuvad täielikult.

IV LISA

TÖÖTLEMINE

I PEATÜKK

NÕUDED TÖÖTLEMISETTEVÕTETELE JA TEATAVATELE MUUDELE ETTEVÕTETELE

1. jagu

Üldtingimused

Töötlemisettevõtted peavad rõhu all steriliseerimise meetodi või määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 15 lõike 1 punktis b osutatud töötlemismeetodite kasutamise korral täitma järgmisi nõudeid.

Töötlemisettevõtted ei tohi asuda samas kohas, kus on tapamajad või muud ettevõtted, mis on tunnustatud või registreeritud määruse (EÜ) nr 852/2004 või (EÜ) nr 853/2004 kohaselt, välja arvatud juhul, kui sellistest tapamajadest või muudest ettevõtetest pärinevate loomsete kõrvalsaaduste töötlemisest tingitud ohtu inimeste ja loomade tervisele on vähendatud vähemalt järgmiste tingimuste kohaselt:

i)	töötlemisettevõte peab olema tapamajast või muust ettevõttest füüsiliselt eraldatud või teises hoones;

ii)

töötlemisettevõte peab omama ja töös hoidma:

—	konveierisüsteemi, mis ühendab töötlemisettevõtet ja tapamaja või muud ettevõtet ja mida materjal tingimata läbib;

—	eraldi sissepääse, vastuvõtualasid, seadmeid ja väljapääse töötlemisettevõtte ja tapamaja või muu ettevõtte töötajate jaoks;

iii)	tuleb võtta meetmeid, et personal, kes töötab nii töötlemisettevõttes kui ka tapamajas või muus ettevõttes, ei viiks võimalikke haigusetekitajaid ühest rajatisest teise;

iv)	kõrvalised isikud ja loomad ei tohi töötlemisettevõttesse pääseda.

Erandina alapunktidest i–iv võib pädev asutus lubada 3. kategooria materjali töötleva ettevõtte puhul kohaldada nendes alapunktides sätestatud tingimuste asemel muid tingimusi, mille eesmärk on vähendada inimeste ja loomade terviseriske, sealhulgas määruse (EÜ) nr 852/2004 või (EÜ) nr 853/2004 kohaselt tunnustatud või registreeritud mujal asuvast ettevõttest pärineva 3. kategooria materjali töötlemisega seotud riske.

Liikmesriigid teatavad määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 52 lõikes 1 osutatud toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee raames komisjonile ja teistele liikmesriikidele selle erandi kasutamisest nende pädevate asutuste poolt.

b)	Töötlemisettevõttes peavad „puhas” ja „must” ala olema teineteisest piisavalt eraldatud. „Mustal” alal peab olema loomsete kõrvalsaaduste vastuvõtuks ette nähtud kinnine ruum, mis on hõlpsasti puhastatav ja desinfitseeritav. Põrand peab olema ehitatud nii, et vedelikud voolaksid hästi ära.

c)	Töötlemisettevõttes peavad tööliste jaoks olema kõrvalruumid, k.a tualetid, riietusruumid ja valamud.

d)	Töötlemisettevõttel peab olema piisavalt tootmisvõimsust loomsete kõrvalsaaduste töötlemiseks kuuma vee ja auruga.

e)	Vajaduse korral peavad „mustal” alal olema seadmed loomsete kõrvalsaaduste peenestamiseks ja peenestatud loomsete kõrvalsaaduste töötlemisseadmesse sisestamiseks.

Kui on vajalik kuumtöötlemine, peavad ettevõttes olema:

i)	mõõteseadmed temperatuuri muutuste jälgimiseks ning kui töötlemismeetod seda nõuab, ka rõhu jälgimiseks kriitilistes punktides;

ii)	salvestusseadmed nende mõõtetulemuste pidevaks registreerimiseks nii, et need on kontrollimiseks (ka ametlikuks kontrolliks) kättesaadavad;

iii)	asjakohane ohutussüsteem, et vältida ebapiisavat kuumutamist.

Et hoida ära loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete taassaastumine kokkupuutumisel loomsete kõrvalsaadustega, peavad ettevõtte territooriumil olema üksteisest selgesti eraldatud piirkonnad töötlemiseks saabuva materjali mahalaadimiseks, selle töötlemiseks ning loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete hoidmiseks.

2.	Töötlemisettevõttes peavad olema asjakohased võimalused, et puhastada ja desinfitseerida mahuteid, milles loomsed kõrvalsaadused on saabunud, ning nende vedamiseks kasutatud transpordivahendeid (v.a laevad).

3.	Töötlemisettevõttes peavad olema asjakohased võimalused, et desinfitseerida veokite rattaid ja vajaduse korral ka muid osi „mustalt” alalt lahkumisel.

4.	Kõikidel töötlemisettevõtetel peab olema pädeva asutuse poolt liidu õigusaktidega kooskõlas kehtestatud nõuetele vastav reovee kõrvaldamise süsteem.

Töötlemisettevõttel peab olema oma labor või ta peab kasutama mõne muu labori teenuseid. Laboris peavad olema vajalike analüüside tegemise vahendid; samuti peab laboril olema kas pädeva asutuse tunnustus, mis põhineb kõnealuste analüüside tegemise suutlikkuse hinnangul, või rahvusvaheliste standardite kohane akrediteering või peab pädev asutus regulaarselt kontrollima labori suutlikkust neid vajalikke analüüse teha.

6.	Kui riskihinnangu kohaselt on töödeldavate toodete koguse tõttu vaja, et pädev asutus regulaarselt või pidevalt viibib kohapeal, peab töötlemisettevõttel olema nõuetekohaselt varustatud lukustatav ruum, mida kasutab üksnes järelevalveteenistus.

2. jagu

Reovee puhastamine

1. kategooria materjali töötlevate ettevõtete, muude määratletud riskiteguriga materjali kõrvaldamise kohtade, tapamajade ja 2. kategooria materjali töötlevate ettevõtete reovee puhastamisel tuleb kõigepealt eelpuhastusprotsessi käigus loomne materjal välja filtreerida ja kokku koguda.

Eelpuhastusprotsessis kasutatakse filtreid, mille avade suurus ei ületa süsteemi lõpuosas 6 mm, või samaväärseid süsteeme, mis tagavad, et süsteemi läbivad reovee tahked osakesed ei ole suuremad kui 6 mm.

Punktis 1 osutatud kohtadest pärit reovesi peab läbima eelpuhastusprotsessi, millega tagatakse reovee filtreerimine enne ruumidest ärajuhtimist. Tahket loomset materjali ei tohi peenestada, pehmendada ega muul sellisel moel töödelda, mis võimaldaks tahkel materjalil eelpuhastussüsteemist läbi pääseda.

3.	Punktis 1 osutatud kohtades eelpuhastusprotsessi käigus välja filtreeritud loomne materjal kogutakse ja transporditakse vastavalt vajadusele kas 1. või 2. kategooria materjalina ning kõrvaldatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1069/2009.

4.	Reovesi, mis on punktis 1 osutatud kohtades läbinud eelpuhastusprotsessi, ja reovesi, mis pärineb muudest loomseid kõrvalsaadusi käitlevatest või töötlevatest kohtadest, tuleb ilma piiranguteta vastavalt liidu õigusaktidele ning kooskõlas käesoleva määrusega puhastada.

Lisaks punktis 4 sätestatud nõuetele võib pädev asutus kohustada ettevõtjaid puhastama töötlemisettevõtte „mustalt” alalt või 1. või 2. kategooria materjaliga vahetoiminguid tegevatest või sellist materjali ladustavatest ettevõtetest pärinevat reovett tingimustel, mis tagavad haigustekitajatest tingitud riskide maandamise.

Ilma et see piiraks punktides 1–5 sätestatu kohaldamist, on keelatud loomsete kõrvalsaaduste (sealhulgas vere ja piima) või nendest saadud toodete kõrvaldamine koos reoveega.

Siiski võib tsentrifuugimis- või separeerimissettest koosnevat 3. kategooria materjali kõrvaldada koos reoveega, kui seda on töödeldud ühel X lisa II peatüki 4. jao III osas tsentrifuugimis- ja separeerimissette jaoks sätestatud viisil.

3. jagu

1. ja 2. kategooria materjali töötlemise erinõuded

1. ja 2. kategooria materjali töötlevate ettevõtetes peab ruumide paigutus tagama 1. kategooria materjali täieliku eraldatuse 2. kategooria materjalist alates tooraine vastuvõtmisest kuni sellest saadud toodete lähetamiseni, välja arvatud juhul, kui 1. ja 2. kategooria materjali segu töödeldakse 1. kategooria materjalina.

4. jagu

3. kategooria materjali töötlemise erinõuded

Lisaks 1. jaos sätestatud üldtingimustele kohaldatakse järgmisi erinõudeid.

1.	3. kategooria materjali töötlevad ettevõtted ei tohi olla samas paigas 1. või 2. kategooria materjali töötlevate ettevõtetega, välja arvatud juhul, kui eelnimetatud asuvad täiesti omaette hoones.

Pädev asutus võib siiski lubada 3. kategooria materjali töödelda kohas, kus käideldakse või töödeldakse 1. või 2. kategooria materjali, kui välditakse ristsaastumist järgmisel viisil:

a)	ruumide paigutusega (eelkõige materjali vastuvõtmiskorraga) ja tooraine edasise käitlemisega;

b)	töötlemiseks kasutatava varustuse paigutuse ja haldamisega, sealhulgas eraldi töötlemisliinide paigutuse ja haldamisega või puhastamiskorra haldamisega, mis välistab inimeste või loomade tervist ohtu seadvate riskide leviku; ning

c)	lõpptoodete ajutise vaheladustamise alade paigutuse ja haldamisega.

3. kategooria materjali töötlevatel ettevõtetel peavad olema paigaldatud võõrkehade (nt pakkematerjal või loomsetes kõrvalsaadustes või nendest saadud toodetes sisalduvad metallitükid) kontrollimise seadmed, kui töödeldakse söödaks ettenähtud materjale. Sellised võõrkehad eemaldatakse enne töötlemist või selle ajal.

II PEATÜKK

HÜGIEENI- JA TÖÖTLEMISNÕUDED

1. jagu

Üldised hügieeninõuded

Lisaks määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 25 sätestatud üldistele hügieeninõuetele peab töötlemisettevõtetel olema dokumenteeritud kahjuritõrjeprogramm, millega rakendatakse kõnealuse määruse artikli 25 lõike 1 punktis c osutatud korda kahjurite, nagu putukate, näriliste ja lindude tõrjumiseks.

2. jagu

Üldised töötlemisnõuded

1.	Töötlemistingimuste pidevaks jälgimiseks tuleb kasutada täpselt kaliibritud mõõtureid/salvestajaid. Mõõturite/salvestajate kaliibrimise kuupäev tuleb registreerida.

2.	Materjali, mis võis jääda nõuetekohase kuumtöötluseta (nt materjal, mis lasti käivitamisel välja või mis lekkis kuumutamisanumatest), tuleb uuesti kuumtöödelda või koguda ja taastöödelda või kõrvaldada kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1069/2009.

3. jagu

1. ja 2. kategooria materjali töötlemise meetodid

Kui pädev asutus ei nõua rõhu all steriliseerimist (1. töötlemismeetod), töödeldakse 1. ja 2. kategooria materjali vastavalt III peatükis osutatud 2., 3., 4. või 5. meetodile.

4. jagu

3. kategooria materjali töötlemine

Kriitilised kontrollpunktid, mis määravad kuumtöötluse ulatuse, hõlmavad iga III peatükis osutatud töötlemismeetodi puhul:

a)	tooraine osakese suurust;

b)	kuumtöötlusel saavutatud temperatuuri;

c)	tooraine suhtes rakendatavat rõhku (kui see on asjakohane);

d)	kuumtöötluse kestust või etteandmiskiirust pideva protsessi korral. Iga kriitilise kontrollpunkti puhul tuleb määratleda töötlemise miinimumnõuded.

2.	Keemilisel töötlemisel, mida pädev asutus on lubanud III peatüki punktile G vastava 7. töötlemismeetodina, hõlmavad keemilise töötluse ulatust näitavad kriitilised kontrollpunktid ka saavutatud pH korrektsiooni.

3.	Andmeid tuleb säilitada vähemalt kaks aastat, et oleks võimalik näidata, et miinimumväärtusi rakendatakse töötlemise käigus kõikide kriitiliste kontrollpunktide puhul.

4.	3. kategooria materjali korral kasutatakse III peatükis osutatud 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodit ja veeloomadest saadud materjali korral samas osutatud 1., 2., 3., 4., 5., 6. või 7. töötlemismeetodit.

III PEATÜKK

TAVAPÄRASED TÖÖTLEMISMEETODID

A. 1. töötlemismeetod (rõhu all steriliseerimine)

Peenestamine

Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 50 millimeetri, tuleb need peenestada sobivates seadmetes, mis on seadistatud nii, et pärast peenestamist ei ületa osakeste suurus 50 millimeetrit. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 50 millimeetri suuruseid osakesi, tuleb protsess peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused.

Töötlemisaeg, temperatuur ja rõhk

Loomsed kõrvalsaadused, mille osakeste suurus ei ületa 50 millimeetrit, tuleb läbi kuumutada vähemalt 20 minuti jooksul katkematult sisetemperatuuril üle 133 oC vähemalt kolmebaarise (absoluut)rõhu all. Rõhk tuleb saavutada nii, et steriliseerimiskambrist kõrvaldatakse kogu õhk ja asendatakse auruga (küllastunud aur); kuumtöötlust võib kasutada eraldi protsessina või steriliseerimisetapile eelneva või järgneva protsessina.

3.	Töötlemine võib toimuda perioodilises või pidevas protsessis.

B. 2. töötlemismeetod

Peenestamine

Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 150 millimeetri, tuleb need peenestada sobivates seadmetes, mis on seadistatud nii, et pärast peenestamist ei ületa osakeste suurus 150 millimeetrit. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 150 millimeetri suuruseid osakesi, tuleb protsess peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused.

Töötlemisaeg, temperatuur ja rõhk

Pärast peenestamist tuleb loomsed kõrvalsaadused läbi kuumutada vähemalt 125 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 100 °C, vähemalt 120 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 110 °C ja vähemalt 50 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 120 °C.

Nõutavate sisetemperatuurideni võib jõuda kas järgemööda või juhuslikus järjestuses/kattuvalt.

3.	Töötlemine peab toimuma perioodilises protsessis.

C. 3. töötlemismeetod

Peenestamine

Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 30 millimeetri, tuleb need peenestada sobivates seadmetes, mis on seadistatud nii, et pärast peenestamist ei ületa osakeste suurus 30 millimeetrit. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 30 millimeetri suuruseid osakesi, tuleb protsess peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused.

Töötlemisaeg, temperatuur ja rõhk

Pärast peenestamist tuleb loomsed kõrvalsaadused läbi kuumutada vähemalt 95 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 100 °C, vähemalt 55 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 110 °C ja vähemalt 13 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 120 °C.

Nimetatud sisetemperatuurid tuleb saavutada kas järgemööda või kattuvalt.

3.	Töötlemine võib toimuda perioodilises või pidevas protsessis.

D. 4. töötlemismeetod

Peenestamine

Töötlemisaeg, temperatuur ja rõhk

Pärast peenestamist tuleb loomsed kõrvalsaadused koos lisatud rasvaga panna kuumutusanumasse ja kuumutada läbi vähemalt 16 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 100 °C, vähemalt 13 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 110 °C, vähemalt 8 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 120 °C ja vähemalt 3 minuti jooksul temperatuuril üle 130 °C.

Nimetatud sisetemperatuurid tuleb saavutada kas järgemööda või kattuvalt.

3.	Töötlemine võib toimuda perioodilises või pidevas protsessis.

E. 5. töötlemismeetod

Peenestamine

Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 20 millimeetri, tuleb need peenestada sobivates seadmetes, mis on seadistatud nii, et pärast peenestamist ei ületa osakeste suurus 20 millimeetrit. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 20 millimeetri suuruseid osakesi, tuleb protsess peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused.

Töötlemisaeg, temperatuur ja rõhk

Pärast peenestamist tuleb loomseid kõrvalsaadusi kuumutada koaguleerumiseni ning siis pressida nii, et rasv ja vesi eemalduvad valkainest. Pärast peenestamist tuleb valkaine läbi kuumutada vähemalt 120 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 80 °C ja vähemalt 60 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 100 °C.

Nimetatud sisetemperatuurid tuleb saavutada kas järgemööda või kattuvalt.

3.	Töötlemine võib toimuda perioodilises või pidevas protsessis.

F. 6. töötlemismeetod (3. kategooria loomsed kõrvalsaadused, mis pärinevad ainult veeloomadest või veeselgrootutest)

Peenestamine

Loomsed kõrvalsaadused tuleb peenestada:

a)	kuni 50 mm suurusteks osakesteks alapunkti 2 alapunkti a kohase kuumtöötluse korral või

b)	kuni 30 mm suurusteks osakesteks alapunkti 2 alapunkti b kohase kuumtöötluse korral.

Seejärel tuleb need segada sipelghappega, et vähendada pH-d vähemalt väärtuseni 4,0 ja seda nii hoida. Segul tuleb enne edasist töötlust vähemalt 24 tundi seista lasta.

Töötlemisaeg, temperatuur ja rõhk

Pärast peenestamist tuleb segu läbi kuumutada:

a)	vähemalt 60 minuti jooksul sisetemperatuuril vähemalt 90 °C või

b)	vähemalt 60 minuti jooksul sisetemperatuuril vähemalt 70 °C.

Pideva pealeandmisega süsteemi kasutamise korral tuleb toote liikumist läbi muunduri ohjata mehaaniliselt, et väljuv toode oleks läbinud piisava kestusega kuumtöötluse piisava temperatuuri juures.

3.	Töötlemine võib toimuda perioodilises või pidevas protsessis.

G. 7. töötlemismeetod

Mis tahes töötlemismeetod, milleks pädev asutus on loa andnud, kui ta on ettevõtjalt saanud kinnituse, et:

a)	algmaterjalis on tuvastatud ohud ja riskid, võttes arvesse materjali päritolu ning, selle liikmesriigi, ala või piirkonna loomade tervislikku seisundit, kus seda meetodit kasutama hakatakse;

b)	töötlemismeetodiga suudetakse vähendada neid ohte sedavõrd, et ei teki märkimisväärset ohtu inimeste ega loomade tervisele;

iga päev 30 tootmispäeva jooksul lõpptootest võetud proovid vastavad järgmistele mikrobioloogilistele normidele:

i)	vahetult pärast töötlust võetud materjaliproovide puhul: 1 g tootes puudub Clostridium perfringens;

ii)

laos või laost väljumisel võetud materjaliproovide puhul:

salmonella: puudub 25 grammis; n = 5, c = 0, m = 0, M = 0,

enterobakterid: n = 5, c = 2, m = 10, M = 300 1 grammis,

kus:

n	=	analüüsitavate proovide arv;
m	=	bakterite arvu väärtuslävi; tulemus on rahuldav, kui bakterite arv kogu valimis ei ületa näitajat m;
M	=	bakterite arvu maksimumväärtus; tulemus on ebarahuldav, kui bakterite arv ühes või mitmes proovis on võrdne näitajaga M või sellest suurem; ning
c	=	nende proovide arv, milles bakterite arv võib jääda näitajate m ja M vahele; proove peetakse siiski rahuldavaks, kui teiste proovide bakterite arv on võrdne näitajaga m või sellest väiksem.

Andmed kriitiliste kontrollpunktide kohta, mille alusel loetakse mikrobioloogiliste normide täitmine töötlemisettevõttes rahuldavaks, tuleb registreerida ja säilitada, et ettevõtja ja pädev asutus saaksid töötlemisettevõtte tööd jälgida. Registreerida ja jälgida tuleb andmeid, nagu osakese suurus ning vastavalt vajadusele kriitiline temperatuur, töötlemise absoluutne aeg, rõhk, tooraine etteandmise kiirust ja rasva tsirkuleerimise kiirust.

3.	Erandina alapunktist 1 võib pädev asutus lubada kasutada enne käesoleva määruse kohaldamise algust tunnustatud töötlemismeetodeid vastavalt määruse (EÜ) nr 1774/2002 V lisa III peatükile.

4.	Pädev asutus peatab lõplikult või ajutiselt alapunktides 1 ja 3 osutatud töötlemismeetodite kasutamise, kui ta saab tõendeid selle kohta, et mõni alapunkti 1 alapunktis a või b nimetatud asjaolu on oluliselt muutunud.

5.	Pädev asutus jagab teavet, mida ta saab alapunktide 1 ja 2 kohaselt lubatud töötlemismeetodite kohta, teise liikmesriigi pädeva asutusega, kui too seda taotleb.

IV PEATÜKK

ALTERNATIIVSED TÖÖTLEMISMEETODID

1. jagu

Üldsätted

1.	1. ja 2. kategooria materjalide töötlemise tulemusena saadud materjal (v.a käesoleva peatüki 2. jao punkti D kohaselt toodetud biodiislikütus) püsimärgistatakse vastavalt teatavate loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete märgistamise nõuetele, mis on sätestatud VIII lisa V peatükis.

2.	Selle liikmesriigi pädev asutus, kus alternatiivset töötlemismeetodit kasutatakse esimest korda, edastab ametliku kontrollimise tulemused teise liikmesriigi pädevale asutusele, kui too seda taotleb, et soodustada uue alternatiivmeetodi kasutuselevõttu.

2. jagu

Töötlemisstandardid

A. Leeliseline hüdrolüüs

1. Algmaterjal

Selleks võib kasutada kõikide kategooriate loomseid kõrvalsaadusi.

2. Töötlemismeetod

Leeliseline hüdrolüüs viiakse läbi järgmiste töötlemisstandardite kohaselt:

tuleb kasutada naatriumhüdroksiidi (NaOH) või kaaliumhüdroksiidi (KOH) lahust (või nende kahe kombinatsiooni) sellises koguses, mis tagab lagundamisele minevate loomsete kõrvalsaaduste kaalu, tüübi ja koostisega ligikaudu samaväärse molaarsuse.

Kui loomsed kõrvalsaadused sisaldavad palju rasva, mis neutraliseerib aluse, tuleb lisatavat alusekogust muuta nii, et saavutatakse nõutav samaväärne molaarsus;

b)	loomsed kõrvalsaadused tuleb panna legeerterasest anumasse. Mõõdetud leelise kogus tuleb lisada tahkel kujul või alapunktis a nimetatud lahusena;

anum tuleb sulgeda ning loomsete kõrvalsaaduste ja leelise segu tuleb läbi kuumutada vähemalt neljabaarise (absoluut)rõhu all, kuni see saavutab sisetemperatuuri vähemalt 150 °C:

i)	kolmeks tunniks ilma katkestuseta;

ii)

kuueks tunniks ilma katkestuseta, kui töödeldakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 8 punkti a alapunktides i ja ii nimetatud loomseid kõrvalsaadusi.

Käesoleva jao alapunkti 2 alapunkti c alapunkti i kohaselt võib siiski töödelda sellisest 1. kategooria materjalist saadud materjali, mis on saadud loomadest, kes hukati TSE likvideerimise meetmete käigus ja kes on kas mäletsejalised, kellelt ei ole TSE suhtes vaja proove võtta, või mäletsejalised, kellel määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 6 lõike 1 kohaselt tehtud test on andnud negatiivse tulemuse; või

iii)	üheks tunniks ilma katkestuseta, kui loomsed kõrvalsaadused koosnevad kalast või kodulinnumaterjalist;

d)	töötlemine peab toimuma perioodilises protsessis, anumas olevat materjali pidevalt segades, et lagunemist soodustada, kuni koed on lahustunud ning luud ja hambad pehmenenud;

e)	loomseid kõrvalsaadusi tuleb töödelda nii, et ühel ja samal ajal oleksid täidetud nii aja, temperatuuri kui ka rõhu nõuded.

B. Kõrgrõhu all kõrgel temperatuuril hüdrolüüsimine

1. Algmaterjal

Selleks võib kasutada 2. ja 3. kategooria materjale.

2. Töötlemismeetod

Kõrgrõhu all kõrgel temperatuuril hüdrolüüsimine toimub järgmiste töötlemisstandardite kohaselt:

a)	loomsed kõrvalsaadused tuleb läbi kuumutada biolüütilisele reaktorile kaudse auru lisamise teel vähemalt 12baarise (absoluut)rõhu all sisetemperatuuril vähemalt 180 °C katkematult vähemalt 40 minutit;

b)	töötlemine peab toimuma perioodilises protsessis, anumas olevat materjali pidevalt segades; ning

c)	loomseid kõrvalsaadusi tuleb töödelda nii, et ühel ja samal ajal oleksid täidetud aja, temperatuuri ja rõhu nõuded.

C. Biogaasi tootmine kõrgrõhu all hüdrolüüsi teel

1. Algmaterjal

Selleks võib kasutada kõikide kategooriate loomseid kõrvalsaadusi.

2. Töötlemismeetod

Biogaasi tootmine kõrgrõhu all hüdrolüüsimise teel toimub järgmiste töötlemisstandardite kohaselt:

a)	kõigepealt tuleb loomseid kõrvalsaadusi töödelda tunnustatud töötlemisettevõttes 1. töötlemismeetodi (rõhu all steriliseerimine) kohaselt, nagu on sätestatud III peatükis;

b)	pärast alapunktis a mainitud töötlemismeetodit tuleb rasvavabasid materjale töödelda vähemalt 25baarise (absoluut)rõhu all vähemalt 20 minutit vähemalt temperatuuril 220 °C, mis saavutatakse kahes järgus: esiteks auru otsese ja seejärel kaudse lisamisega koaksiaalsesse soojusvahetisse;

c)	töötlemine peab toimuma perioodilises või pidevas protsessis, materjali pidevalt segades;

d)	loomseid kõrvalsaadusi tuleb töödelda nii, et ühel ja samal ajal oleksid täidetud aja, temperatuuri ja rõhu nõuded; ning

e)	seejärel tuleb saadud materjal segada veega ja kääritada anaeroobselt (biogaasiks muundamine) biogaasireaktoris;

f)	kui algmaterjal on 1. kategooriast, peab kogu protsess toimuma ühes kohas suletud süsteemis ja toodetud biogaasi tuleb põletada kiiresti samas jaamas vähemalt temperatuuril 900 °C, millele järgneb kiire jahutamine.

D. Biodiislikütuse tootmine

1. Algmaterjal

Selleks võib kasutada kõikide kategooriate loomsetest kõrvalsaadustest saadud rasvafraktsiooni.

2. Töötlemismeetod

Biodiislikütuse tootmine toimub järgmiste töötlemisstandardite kohaselt:

kui ei kasutata kalaõli või sulatatud rasva, mis on toodetud määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa vastavalt VIII või XII jao kohaselt, tuleb kõigepealt töödelda loomsetest kõrvalsaadustest saadud rasvafraktsioon järgmiselt:

i)	1. või 2. kategooria materjali korral III peatükis sätestatud 1. töötlemismeetodi (rõhu all steriliseerimine) järgi ning

ii)	3. kategooria materjali korral III peatükis nimetatud 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodi järgi, kalast saadud materjali korral 1., 2., 3., 4., 5., 6. või 7. töötlemismeetodi järgi;

seejärel tuleb jätkata rasva töötlemist, kasutades üht järgnevatest töötlemisviisidest:

töödeldud rasv tuleb valgust eraldada ja kui tegemist on mäletsejaliste rasvaga, eemaldada ka lahustumatud osakesed, mida on rohkem kui 0,15 massiprotsenti, ning seejärel saata töödeldud rasv esterdamisele ja ümberesterdamisele.

3. kategooria materjalist saadud töödeldud rasva ei pea esterdama. Esterdamiseks tuleb pH viia alla väärtuse 1 väävelhappe (H2SO4) või samaväärse happe lisamisega ja reaktsioonisegu tuleb hoida kaks tundi temperatuuril 72 °C, seda samal ajal tugevasti segades.

Ümberesterdamiseks tuleb pH viia umbes väärtuse 14 juurde kaaliumhüdroksiidi või samaväärse alusega ja reaktsioonisegu hoida vähemalt 15 minutit temperatuuril 35–50 °C. Ümberesterdamist tehakse eespool nimetatud tingimustes kaks korda, kasutades teisel korral uut aluse lahust. Sellele töötlemisviisile peab järgnema saaduse rafineerimine, mis sisaldab vaakumdestilleerimist temperatuuril 150 °C, mille tulemusena tekib biodiislikütus;

ii)	töötlemine samaväärseid parameetreid kasutades, kui pädev asutus on selleks loa andnud.

E. Brookesi gaasistamismeetod

1. Algmaterjal

Selleks võib kasutada 2. ja 3. kategooria materjale.

2. Töötlemismeetod

Brookesi meetodil gaasistamine viiakse läbi järgmiste töötlemisstandardite kohaselt:

a)	järelpõlemiskamber tuleb soojendada maagaasiga;

loomsed kõrvalsaadused tuleb panna gaasistaja esmasesse kambrisse ning uks sulgeda. Esmases kambris ei tohi olla põleteid, vaid seda tuleb kuumutada kambri all asuvast järelpõletist saadava soojusega. Töötlemise tõhususe parandamiseks tuleb esmasesse kambrisse lasta õhku ainult peauksel asuva kolme klapi kaudu;

loomsed kõrvalsaadused tuleb aurustada liitsüsivesinikeks ning saadud gaasid peavad minema esmasest kambrist tagaseina ülaosas asuva kitsa avause kaudu segamis- ja lõhestamistsoonidesse, kus need tuleb lagundada nende koostisosadeks. Lõpuks peavad gaasid minema järelpõlemiskambrisse, kus need tuleb põletada maagaasil töötava põleti leegis ohtras hapnikus;

d)	igal töötlemisüksusel peab olema kaks põletit ja kaks täiendavat õhuventilaatorit, juhuks kui ühe põleti või ventilaatoriga peaks midagi juhtuma. Teine kamber peab olema projekteeritud nii, et minimaalne viibimisaeg vähemalt temperatuuril 950 °C oleks kõikides põlemistingimustes kaks sekundit;

e)	teisest kambrist väljudes peavad heitgaasid läbima korstna jalamil asuva tõmmet reguleeriva seadme, mis jahutab ja lahjendab neid ümbritseva õhuga, säilitades esimeses ja teises kambris püsiva rõhu;

f)	protsess tuleb viia läbi 24 tunni jooksul, mis hõlmab täitmist, töötlemist, jahutamist ja tuha kõrvaldamist. Tsükli lõpus tuleb järelejäänud tuhk esmasest kambrist imeda ümbristes kottidesse ja enne transportimist tihedalt sulgeda;

g)	gaasistamist ei tohi lubada muu materjali kui ainult loomsete kõrvalsaaduste puhul.

F. Loomse rasva põletamine soojuskatlas

1. Algmaterjal

Selleks võib kasutada kõigi kategooria loomsetest kõrvalsaadustest saadud rasvafraktsiooni.

2. Töötlemismeetod

Loomse rasva põletamine soojuskatlas toimub järgmiste töötlemisstandardite kohaselt:

kui ei kasutata kalaõli või sulatatud rasva, mis on toodetud määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa vastavalt VIII või XII jao kohaselt, tuleb loomsete kõrvalsaaduste rasvafraktsioon kõigepealt töödelda järgmiselt:

kui tegu on 1. ja 2. kategooria materjali rasvafraktsiooniga, mis läheb põletamisele teises ettevõttes:

—

kasutatakse käesoleva lisa III peatükis sätestatud 1., 2., 3., 4. või 5. töötlemismeetodit sellise rasvafraktsiooni puhul, mis pärineb mäletsejalistelt, kellel määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 6 lõike 1 kohaselt võetud proov on olnud negatiivne, ja loomadelt, kes ei ole mäletsejalised, kellelt tuleb TSE suhtes proove võtta;

—	kasutatakse III peatükis osutatud 1. töötlemismeetodit muude mäletsejaliste rasvafraktsiooni puhul; ning

ii)

kui tegu on 1. ja 2. kategooria materjaliga, mis läheb põletamisele samas ettevõttes, ja 3. kategooria materjaliga, kasutatakse 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodit; kui tegu on kalast saadud materjaliga, kasutatakse 1., 2., 3., 4., 5., 6. või 7. töötlemismeetodit, nagu on sätestatud III peatükis;

b)	rasvafraktsioon tuleb valgust eraldada ja kui tegemist on mäletsejaliste rasvaga, mis läheb põletamisele teises ettevõttes, tuleb eemaldada ka lahustumatud osakesed, mida on rohkem kui 0,15 massiprotsenti;

pärast alapunktides a ja b nimetatud töötlust tuleb rasv:

i)	aurustada aurukatlas ja põletada vähemalt 0,2 sekundit vähemalt temperatuuril 1 100 °C või

ii)	töödelda pädeva asutuse kinnitatud samaväärseid parameetreid kasutades;

d)	põletamist ei tohi lubada muu loomse materjali kui rasva puhul;

1. ja 2. kategooria materjalist saadud rasva põletamine toimub samas ettevõttes, kus rasv sulatatakse, et kasutada saadavat soojust rasva sulatamiseks. Pädev asutus võib aga lubada rasva vedamist põletamiseks teise ettevõttesse, kui:

i)	sihtettevõttel on luba sellise rasva põletamiseks;

ii)	tunnustatud ettevõttes toimuv toidu või sööda töötlemine ja sama ettevõtte sees toimuv rasva põletamine hoitakse rangelt lahus;

f)	põletamine peab toimuma kooskõlas liidu keskkonnakaitse õigusaktidega, eelkõige neis sätestatud normidega parima olemasoleva heitmete ohjamise ja järelevalve tehnoloogia kasutamise kohta.

G. Termo-mehaaniline biokütuse tootmine

1. Algmaterjal

Selleks võib kasutada sõnnikut, seedetrakti sisu ja 3. kategooria materjali.

2. Töötlemisviis

Termo-mehaaniline biokütuse tootmine toimub järgmiste töötlemisstandardite kohaselt:

a)	loomsed kõrvalsaadused tuleb panna muundurisse ja seejärel töödelda neid kaheksa tundi temperatuuril 80 °C. Selle aja jooksul tuleb materjali järk-järgult asjakohase mehaanilise abrasiivseadme abil peenestada;

b)	seejärel tuleb materjali töödelda vähemalt kaks tundi temperatuuril 100 °C;

c)	saadud materjali osakeste suurus ei tohi ületada 20 millimeetrit;

d)	loomseid kõrvalsaadusi tuleb töödelda nii, et ühel ja samal ajal oleksid täidetud alapunktides a ja b nimetatud aja-, temperatuuri- ja rõhunõuded;

e)	materjali kuumtöötlemise ajal tuleb aurustunud vesi biokütuse kohale jäävast õhuruumist läbi roostevabast terasest kondensaatori pidevalt välja lasta. Kondensaati tuleb hoida vähemalt üks tund vähemalt temperatuuril 70 °C ja seejärel kõrvaldada see heitveena;

f)	pärast materjali kuumtöötlemist tuleb saadud biokütus suunata automaatselt muundurist üleni kaetud ja eraldatud konveieri kaudu põletamisele või koospõletamisele samas tegevuskohas;

g)	töötlemine peab toimuma perioodilises protsessis.

3. jagu

Loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kõrvaldamine ja kasutamine

Tooted, mis on saadud:

1. kategooria materjali töötlemisest:

i)	kõrvaldatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 12 punktidega a või b;

ii)	kõrvaldatakse tunnustatud prügilasse ladestamise teel;

iii)	muundatakse biogaasiks, kui käärimisjäägid kõrvaldatakse kooskõlas alapunktiga i või ii; või

iv)	töödeldakse rasva derivaatideks, mida ei kasutata söödaks;

2. või 3. kategooria materjali töötlemisest:

i)	kõrvaldatakse punkti 1 alapunkti a alapunkti i või ii kohaselt, ilma eelneva töötluseta või pärast töötlemist, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 12 punktides a ja b;

ii)	töödeldakse rasva derivaatideks, mida ei kasutata söödaks;

iii)	kasutatakse orgaanilise väetisena või mullaparandusainena või

iv)	kompostitakse või muundatakse biogaasiks.

Materjale, mis on saadud:

2. jao punktis A määratletud leeliselise hüdrolüüsi teel, võib töödelda biogaasijaamas ja seejärel põletada kiiresti vähemalt temperatuuril 900 °C, millele järgneb kiire jahutamine; kui algmaterjaliks on määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 8 punktides a ja b osutatud materjal, toimub biogaasiks muundamine töötlemisega samas tegevuskohas ning suletud süsteemis;

biodiislikütuse tootmise teel:

i)	võib piiranguteta kasutada kütusena, kui tegu on biodiislikütusega või biodiislikütuse destilleerimise jääkidega, nagu on sätestatud käesolevas määruses (tootmisahela lõpp-punkt);

ii)	võib kasutada maapinnale laotatavate loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete tootmiseks, kui tegu on kaaliumsulfaadiga;

iii)

võib juhul, kui tegu on glütserooliga:

—	mis on saadud III peatükis sätestatud 1. töötlemismeetodiga 1. või 2. kategooria materjalist, muundada see biogaasiks;

—	mis on saadud 3. kategooria materjalist, kasutada seda söödana.

3.	Kõik jäätmed, mis on tekkinud loomsete kõrvalsaaduste töötlemisest käesoleva jao kohaselt, näiteks setted, filtrisisu, tuhk ja käärimisjäägid, hävitatakse kooskõlas käesoleva määrusega ja määrusega (EÜ) nr 1069/2009.

V LISA

LOOMSETE KÕRVALSAADUSTE JA NENDEST SAADUD TOODETE BIOGAASIKS MUUNDAMINE JA KOMPOSTIMINE

I PEATÜKK

NÕUDED BIOGAASI- JA KOMPOSTIMISJAAMADELE

1. jagu

Biogaasijaamad

Biogaasijaamadel peab olema pastöriseerimise / hügieeniliseks muutmise seade, mille loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted, mis on enne seadmesse panemist peenestatud kuni 12 mm suurusteks osakesteks, tingimata läbivad ja millel on:

a)	jälgimisseadised, millega saab kindlaks teha, et temperatuur on tunni aja jooksul 70 °C;

b)	salvestusseadmed alapunktis a osutatud mõõtetulemuste pidevaks registreerimiseks ning

c)	süsteem, mis hoiab ära ebapiisava kuumutamise.

Erandina punktist 1 ei ole pastöriseerimise / hügieeniliseks muutmise seade kohustuslik biogaasijaamas, mis muundab ainult:

a)	2. kategooria materjali, mida on töödeldud IV lisa III peatükis sätestatud 1. töötlemismeetodi järgi;

b)	3. kategooria materjali, mida on töödeldud IV lisa III peatükis sätestatud 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodi järgi, või veeloomadest saadud materjali, mida on töödeldud samas nimetatud 1., 2., 3., 4., 5., 6. või 7. töötlemismeetodi järgi;

c)	3. kategooria materjali, mis on läbinud pastöriseerimise või hügieeniliseks muutmise teises tunnustatud ettevõttes;

d)	loomseid kõrvalsaadusi, mida võib kasutada toorainena käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 13 punkti e alapunkti ii kohaselt töötlemata;

e)	loomseid kõrvalsaadusi, mis on läbinud leeliselise hüdrolüüsi, mis on sätestatud IV lisa IV peatüki 2. jao punktis A;

alljärgnevaid loomseid kõrvalsaadusi, kui selleks on saadud pädevalt asutuselt luba:

i)	määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktis f osutatud loomsed kõrvalsaadused, mis on töödeldud vastavalt määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 2 lõike 1 punktile m, kui see on mõeldud kasutamiseks muul otstarbel kui inimtoiduks;

ii)	määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktis g osutatud loomsed kõrvalsaadused; või

iii)	loomsed kõrvalsaadused, mis muundatakse biogaasiks, kui käärimisjäägid seejärel kompostitakse või töödeldakse või kõrvaldatakse kooskõlas käesoleva määrusega.

Kui biogaasijaam asub põllumajandusloomadega samas tegevuskohas või kõrvalasuvas tegevuskohas, aga kasutab mitte ainult neilt loomadelt saadud sõnnikut, piima või ternespiima, peab jaam loomapidamisalalt eemal asuma.

Kaugus peab olema nii suur, et biogaasijaamast inimestele või loomadele ohtliku nakkushaiguse levimise risk ei oleks lubamatult suur.

Kõikidel juhtudel peavad biogaasijaam ja loomad, samuti nende sööt ja allapanu olema täielikult eraldatud, vajaduse korral taraga.

4.	Igal biogaasijaamal peab olema oma labor või peab ta kasutama mõnda muud laborit. Laboris peavad olema vajalike analüüside tegemise vahendid ja labor peab olema pädeva asutuse poolt tunnustatud, rahvusvaheliste standardite kohaselt akrediteeritud või peab pädev asutus seda regulaarselt kontrollima.

2. jagu

Kompostimisjaamad

Kompostimisjaamal peab olema suletud kompostimisreaktor või suletud ala, mille jaama saabuvad loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted tingimata läbivad ja mis on varustatud alljärgnevate seadmetega:

a)	seadmed temperatuuri muutuste jälgimiseks;

b)	salvestusseadmed alapunktis a nimetatud mõõtetulemuste (vajaduse korral pidevaks) registreerimiseks;

c)	asjakohane ohutussüsteem, et vältida ebapiisavat kuumutamist.

Erandina punktist 1 võib lubada ka muud liiki kompostimissüsteeme, kui:

a)	neid hallatakse sellisel viisil, et kogu süsteemis olev materjal saavutab nõutavad aja- ja temperatuuriparameetrid; kõnealuseid parameetreid tuleb vajaduse korral pidevalt jälgida; või

b)	need muundavad ainult 1. jao punktis 2 osutatud materjale ja

c)	need vastavad kõikidele muudele käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

Kui kompostimisjaam asub põllumajandusloomadega samas tegevuskohas või kõrvalasuvas tegevuskohas, aga kasutab mitte ainult neilt loomadelt saadud sõnnikut, piima või ternespiima, peab jaam loomapidamisalalt eemal asuma.

Kaugus peab olema nii suur, et kompostimisjaamast inimestele või loomadele ohtliku nakkushaiguse levimise risk ei oleks lubamatult suur.

Kõikidel juhtudel peavad kompostimisjaam ja loomad, samuti nende sööt ja allapanu olema täielikult eraldatud, vajaduse korral taraga.

Igal kompostimisjaamal peab olema oma labor või peab ta kasutama mõnda muud laborit. Laboris peavad olema vajalike analüüside tegemise vahendid ja labor peab olema pädeva asutuse poolt tunnustatud, rahvusvaheliste standardite kohaselt akrediteeritud või peab pädev asutus seda regulaarselt kontrollima.

II PEATÜKK

HÜGIEENINÕUDED BIOGAASI- JA KOMPOSTIMISJAAMADELE

1.	Loomsed kõrvalsaadused tuleb pärast biogaasi- või kompostimisjaama saabumist töödelda võimalikult kiiresti. Kuni töötlemiseni tuleb neid nõuetekohaselt ladustada.

2.	Töötlemata materjali veoks kasutatud konteinerid, mahutid ja veokid tuleb selleks ettenähtud kohas puhastada ja desinfitseerida. See koht peab paiknema või olema rajatud nii, et hoitaks ära töödeldud toodete saastumise oht.

3.	Tuleb järjekindlalt läbi viia lindude, näriliste, putukate ja muude kahjurite tõrjet. Selleks tuleb kasutada dokumenteeritud kahjuritõrjeprogrammi.

4.	Tööruumide kõikide osade jaoks tuleb kehtestada puhastamise kord ja see dokumenteerida. Puhastamiseks tuleb varuda asjakohased seadmed ja puhastusvahendid.

5.	Hügieenikontroll peab hõlmama keskkonna ja seadmete korralisi ülevaatusi. Kontrollkäikude ajakava ja tulemused tuleb dokumenteerida.

6.	Seadmeid ja sisseseadet tuleb hoida heas seisukorras ning mõõteriistu korrapäraste ajavahemike järel kaliibrida.

7.	Käärimisjääke ja komposti tuleb biogaasi- või kompostimisjaamas käidelda ja ladustada nii, et välditakse taassaastumist.

III PEATÜKK

MUUNDAMISPARAMEETRID

1. jagu

Standardsed muundamisparameetrid

3. kategooria materjal, mida kasutatakse pastöriseerimise / hügieeniliseks muutmise seadmega varustatud biogaasijaamas toorainena, peab vastama järgmistele miinimumnõuetele:

a)	osakeste maksimumsuurus enne pastöriseerimise / hügieeniliseks muutmise seadmesse sisenemist: 12 mm;

b)	kogu materjali miinimumtemperatuur seadmes: 70 °C ja

c)	minimaalne töötlemisaeg ilma katkestusteta: 60 minutit.

3. kategooria piima, piimapõhiseid tooteid, piimasaadusi, ternespiima ja ternespiimatooteid võib siiski pastöriseerimata / hügieeniliseks muutmata kasutada biogaasijaamas toorainena, kui pädeva asutuse arvates ei kaasne nendega mõne raske inimestele või loomadele nakkava haiguse levimise risk.

Käesoleva punkti alapunktides b ja c nimetatud miinimumnõudeid kohaldatakse ka 2. kategooria materjali suhtes, mis viiakse biogaasijaama eelnevalt töötlemata kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 13 punkti e alapunktiga ii.

3. kategooria materjal, mida kasutatakse toorainena kompostimisjaamas, peab vastama järgmistele miinimumnõuetele:

a)	osakeste maksimumsuurus enne kompostimisreaktorisse panekut: 12 mm;

b)	kogu materjali miinimumtemperatuur reaktoris: 70 °C ja

c)	minimaalne töötlemisaeg ilma katkestusteta: 60 minutit.

Käesoleva punkti alapunktides b ja c nimetatud miinimumnõudeid kohaldatakse ka 2. kategooria materjali suhtes, mis kompostitakse eelnevalt töötlemata kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 13 punkti e alapunktiga ii.

2. jagu

Biogaasi- ja kompostimisjaama alternatiivsed muundamisparameetrid

Pädev asutus võib lubada kasutada muid parameetreid kui I peatüki 1. jao punktis 1 sätestatud parameetrid ja standardsed muundamisparameetrid, kui sellise kasutuse taotleja tõendab, et nende muude parameetritega tagatakse bioloogiliste riskide piisav vähendamine. Selline tõendamine hõlmab valideerimist, mis toimub järgmiste nõuete kohaselt:

a)	võimalike ohtude (sealhulgas sisendmaterjali mõju) määratlemine ja analüüs, mille aluseks on muundamistingimuste ja -parameetrite täielik kirjeldus;

b)	riskianalüüs, milles hinnatakse alapunktis a osutatud konkreetsete muundamistingimuste tegelikku saavutamist nii tavalistes kui ka ebatüüpilistes tingimustes;

kavandatud protsessi valideerimine, mille käigus mõõdetakse elujõulisuse/nakkavuse vähenemist:

sisetekkeliste indikaatororganismide puhul protsessi kestel, kui:

—	indikaatorit esineb kogu tooraines suurtes kogustes;

—	indikaator ei ole muundamisprotsessi surmavate aspektide suhtes vähem kuumakindel, aga ka mitte märkimisväärselt kuumakindlam kui haigusetekitajad, mille jälgimiseks seda kasutatakse;

—	indikaatorit on suhteliselt lihtne kvantifitseerida, identifitseerida ja kinnitada; või

ii)	põhjalikult kirjeldatud katseorganismi või viiruse puhul kokkupuuteajal, kui see lisatakse algmaterjali sobivas katsekehas;

alapunktis c nimetatud kavandatud protsessi valideerimine peab näitama, et protsessiga saavutatav üldriski vähenemine on järgmine:

termiliste ja keemiliste protsesside puhul:

—	bakterite Enterococcus faecalis või Salmonella senftenberg (775W, H2S-negatiivne) määra vähenemine 5 log10 võrra;

—	kuumakindlate viiruste puhul (näiteks parvoviirus) nakkavustiitri vähenemine vähemalt 3 log10 võrra, kui neid peetakse asjaomaseks ohuks; ning

ii)

keemiliste protsesside puhul ka:

—	elujõulistes arenguetappides olevate vastupanuvõimeliste parasiitide, näiteks ascaris sp. munade arvu vähenemine vähemalt 99,9 % (3 log10) võrra;

e)	tervikliku kontrolliprogrammi kavandamine, mis sisaldab alapunktis c nimetatud protsessi toimimise järelevalve korda;

meetmed, mille abil jaama käitamisel tagatakse kontrolliprogrammis kinnitatud asjakohaste protsessiparameetrite pidev järelevalve.

Biogaasi- või kompostimisjaamas ning muudes kriitilistes kontrollpunktides kasutatavad asjakohaste protsessiparameetrite andmed tuleb registreerida ja säilitada nii, et omanik, käitaja või nende esindaja ning pädev asutus saaksid teostada jaama töö järelevalvet.

Ettevõtja peab need andmed pädeva asutuse vastava nõudmise korral talle kättesaadavaks tegema. Käesoleva punkti alusel loa saanud protsessi käsitlev teave tuleb komisjoni vastava nõudmise korral talle kättesaadavaks teha.

Erandina punktist 1 võib pädev asutus, kuni määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 15 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud eeskirjad ei ole veel vastu võetud, lubada kasutada muid nõudeid kui käesolevas peatükis sätestatud, kui need tagavad haigusetekitajate samaväärse vähendamise:

a)	toidujäätmete puhul, mida kasutatakse biogaasi- või kompostimisjaamas ainsa loomse kõrvalsaadusena; ning

toidujäätmete ja järgmiste materjalide segude puhul:

sõnnik;

ii)	seedetrakti sisu, mis on seedetraktist eemaldatud;

iii)

piim;

iv)	piimapõhised tooted;

v)	piimasaadused;

vi)	ternespiim;

vii)	ternespiimatooted;

viii)

munad;

ix)	munatooted;

x)	määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktis f osutatud loomsed kõrvalsaadused, mis on läbinud määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 2 lõike 1 punktis m nimetatud töötluse.

Kui punkti 2 alapunktis b osutatud materjalid või määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktis g osutatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted on ainus loomset päritolu algmaterjal, mida biogaasi- või kompostimisjaamas töödeldakse, võib pädev asutus lubada kasutada erinõudeid, mis ei ole käesolevas peatükis sätestatud nõuded, kui:

a)	ta leiab, et nendega ei kaasne mõne raske inimestele või loomadele nakkava haiguse levimise riski;

b)	ta leiab, et käärimisjäägid või kompost on töötlemata materjal, ja kohustab jaamade käitajaid neid käitlema kooskõlas käesoleva määrusega ja määrusega (EÜ) nr 1069/2009.

Käitajad võivad turule lasta käärimisjääke ja komposti, mis on toodetud pädeva asutuse lubatud parameetrite kohaselt:

a)	kooskõlas punktiga 1;

b)	kooskõlas punktidega 2 ja 3 ainult selles liikmesriigis, kus nende parameetrite kasutamiseks on luba saadud.

3. jagu

Normid käärimisjääkide ja komposti kohta

Protsessi jälgimiseks muundamise ajal või kohe pärast seda biogaasijaamas käärimisjääkidest või kompostimisjaamas kompostist võetud representatiivseid proovid peavad vastama järgmistele normidele:

kolibakterid: n = 5, c = 1, m = 1 000, M = 5 000 1 grammis

või

enterokokid: n = 5, c = 1, m = 1 000, M = 5 000 1 grammis

ning

b)	ladustamiskohas või sealt väljaviimisel käärimisjääkidest või kompostist võetud representatiivsed proovid peavad vastama järgmistele normidele: salmonella: puudub 25 grammis; n = 5, c = 0, m = 0, M = 0,

punktis a ja b on:

n	=	analüüsitavate proovide arv;
m	=	bakterite arvu väärtuslävi; tulemus on rahuldav, kui bakterite arv kogu valimis ei ületa näitajat m;
M	=	bakterite arvu maksimumväärtus; tulemus on ebarahuldav, kui bakterite arv ühes või mitmes proovis on võrdne näitajaga M või sellest suurem; ning
c	=	nende proovide arv, milles bakterite arv võib jääda näitajate m ja M vahele; proovid on siiski rahuldavad, kui teiste proovide bakterite arv on võrdne näitajaga m või sellest väiksem.

2.	Käärimisjäägid või kompost, mis ei vasta käesolevas jaos sätestatud nõuetele, saadetakse uuesti biogaasiks muundamisele või kompostimisele, ja salmonella esinemise korral see käideldakse või kõrvaldatakse pädeva asutuse kehtestatud juhiste kohaselt.

VI LISA

TEADUSTÖÖ, SÖÖTMISE NING KOGUMISE JA KÕRVALDAMISE ERIEESKIRJAD

I PEATÜKK

ERIEESKIRJAD TEADUSTÖÖS JA MUUL OTSTARBEL KASUTATAVATE PROOVIDE KOHTA

1. jagu

Teadustöös ja diagnostikas kasutatavad proovid

Ettevõtjad tagavad, et teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide saadetistega on kaasas kaubadokument, mis peab sisaldama järgmist teavet:

a)	materjali kirjeldus ja loomaliik, millest see on saadud;

b)	materjali kategooria;

c)	materjali kogus;

d)	materjali päritolukoht ja lähetamiskoht;

e)	saatja nimi ja aadress;

f)	vastuvõtja ja/või kasutaja nimi ja aadress.

2.	Teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide käitlejad võtavad kõik vajalikud meetmed inimestele või loomadele nakkavate haiguste leviku vältimiseks nende kontrolli all olevate materjalide käitlemise ajal, eelkõige järgivad nad head laboritava.

3.	Teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide hilisem kasutamine otstarbel, mida ei ole nimetatud I lisa punktis 38, on keelatud.

Kui teadustöös ja diagnostikas kasutatavaid proove või nende kasutamisest saadud tooteid ei säilitata võrdlusalusena, kõrvaldatakse need:

a)	jäätmetena põletamise või koospõletamise teel;

töödeldes neid vähemalt auruautoklaavide tarvis valideeritud meetodiga (1) samaväärsetel tingimustel ja kõrvaldades need seejärel jäätmete või reoveena kooskõlas liidu õigusaktidega, kui tegu on määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 8 punkti a alapunktis iv, artikli 8 punktides c ja d, artiklis 9 ja artiklis 10 osutatud loomsete kõrvalsaadustega või nendest saadud toodetega, mis on osa rakukultuurist, laborikomplektist või -proovist;

c)	töödeldes rõhu all steriliseerimise teel ja seejärel kõrvaldades või kasutades vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklitele 12, 13 ja 14.

5.	Teadustöös ja diagnostikas kasutatavaid proove käitlevad kasutajad peavad selliste proovide saadetiste kohta registrit. Registrisse kantakse punktis 1 osutatud teave ning proovide ja nendest saadud toodete kõrvaldamise kuupäev ja viis.

6.	Erandina punktidest 1, 4 ja 5 võib pädev asutus anda nõusoleku teadustöös ja diagnostikas haridusotstarbel kasutatavate proovide käitlemiseks ja kõrvaldamiseks ka muudel tingimustel, mis hoiavad ära lubamatud riskid inimeste või loomade tervisele.

2. jagu

Kaubanäidised ja eksponaadid

1.	Kaubanäidiseid ja eksponaate võib transportida, kasutada ja kõrvaldada üksnes kooskõlas 1. jao punktidega 1–4 ja 6.

Kui kaubanäidiseid ei säilitata võrdlusmaterjalina, toimitakse nendega pärast konkreetseid uuringuid või analüüse järgmisel viisil:

a)	need saadetakse tagasi päritoluliikmesriiki;

b)	need saadetakse teise liikmesriiki või kolmandasse riiki, kui sihtriigi (liikmesriigi või kolmanda riigi) pädev asutus on selleks enne loa andnud; või

c)	need kõrvaldatakse või võetakse kasutusele vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklitele 12, 13 ja 14.

3.	Eksponaadid saadetakse pärast näitust või kunstilist tegevust tagasi päritoluliikmesriiki või saadetakse edasi või kõrvaldatakse punkti 2 kohaselt.

II PEATÜKK

SÖÖTMISE ERIEESKIRJAD

1. jagu

Üldnõuded

Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 18 lõikes 1 osutatud 2. ja 3. kategooria materjale võib sööta kõnealuse artikli lõike 1 punktides a, d, f, g ja h osutatud loomadele, kui lisaks selle määruse artikli 18 lõike 1 kohaselt pädeva asutuse poolt kehtestatud tingimustele täidetakse vähemalt järgmisi tingimusi.

1.	Loomsed kõrvalsaadused transporditakse kasutajatele või kogumiskeskustesse kooskõlas VIII lisa I peatüki 1. ja 3. jaoga.

Kogumiskeskused registreeritakse pädevas asutuses, kui:

a)	nad vastavad vahetoiminguid tegevate ettevõtete kohta IX lisa II peatükis kehtestatud nõuetele ja

b)	neil on nõuetekohased rajatised kasutamata jäänud materjali hävitamiseks või nad saadavad selle tunnustatud töötlemisettevõttesse või tunnustatud jäätmepõletus- või koospõletustehasesse.

3.	Liikmesriigid võivad lubada kasutada 2. kategooria materjali töötlevat ettevõtet kogumiskeskusena.

Kogumiskeskustes, kust tarnitakse lõpptarbijatele materjali, mis ei ole veeloomadest või veeselgrootutest pärinevad loomsed kõrvalsaadused, peavad ettevõtjad tagama, et materjal läbib ühe järgmistest töötlusviisidest:

denatureerimine värvainelahusega; see peab olema nii tugev, et värvaine oleks töödeldud materjalil selgesti näha, ei kaoks materjali külmutamisel või jahutamisel; kõikide materjalitükkide kogu pind peab saama kaetud sellise lahusega; selleks kastetakse materjal üleni lahusesse, pihustatakse materjalile lahust või kantakse materjalile lahust muul viisil;

b)	steriliseerimine materjali rõhu all aurutades või keetes, kuni kõik materjalitükid on läbi keenud; või

c)	mõni muu selle pädeva asutuse, kelle pädevuse alla ettevõtja kuulub, heakskiidetud käitlemis- või töötlemisviis.

2. jagu

Teatavate liikide söötmine söötmiskohtades

Pädev asutus võib lubada määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 18 lõike 2 punktis b osutatud 1. kategooria materjali kasutada järgmiste ohustatud või kaitsealuste liikide söötmiseks söötmiskohtades, kui on täidetud järgmised tingimused:

materjaliga tuleb sööta:

mõnd järgmistest raipetoidulistest lindudest järgmistes liikmesriikides:

Liikmesriik	Loomaliigid
Bulgaaria	habekotkas (Gypaetus barbatus) raisakotkas (Aegypius monachus) raipekotkas (Neophron percnopterus) kaeluskotkas (Gyps fulvus) kaljukotkas (Aquila chrysaetos) kääpakotkas (Aquila heliaca) merikotkas (Haliaeetus albicilla) must-harksaba (Milvus migrans) puna-harksaba (Milvus milvus)
Kreeka	habekotkas (Gypaetus barbatus) raisakotkas (Aegypius monachus) raipekotkas (Neophron percnopterus) kaeluskotkas (Gyps fulvus) kaljukotkas (Aquila chrysaetos) kääpakotkas (Aquila heliaca) merikotkas (Haliaeetus albicilla) must-harksaba (Milvus migrans)
Hispaania	habekotkas (Gypaetus barbatus) raisakotkas (Aegypius monachus) raipekotkas (Neophron percnopterus) kaeluskotkas (Gyps fulvus) kaljukotkas (Aquila chrysaetos) ibeeria kääpakotkas (Aquila adalberti) must-harksaba (Milvus migrans) puna-harksaba (Milvus milvus)
Prantsusmaa	habekotkas (Gypaetus barbatus) raisakotkas (Aegypius monachus) raipekotkas (Neophron percnopterus) kaeluskotkas (Gyps fulvus) kaljukotkas (Aquila chrysaetos) merikotkas (Haliaeetus albicilla) must-harksaba (Milvus migrans) puna-harksaba (Milvus milvus)
Itaalia	habekotkas (Gypaetus barbatus) raisakotkas (Aegypius monachus) raipekotkas (Neophron percnopterus) kaeluskotkas (Gyps fulvus) kaljukotkas (Aquila chrysaetos) must-harksaba (Milvus migrans) puna-harksaba (Milvus milvus)
Küpros	raisakotkas (Aegypius monachus) kaeluskotkas (Gyps fulvus)
Portugal	raisakotkas (Aegypius monachus) raipekotkas (Neophron percnopterus) kaeluskotkas (Gyps fulvus) kaljukotkas (Aquila chrysaetos)
Slovakkia	kaljukotkas (Aquila chrysaetos) kääpakotkas (Aquila heliaca) merikotkas (Haliaeetus albicilla) must-harksaba (Milvus migrans) puna-harksaba (Milvus milvus)

ii)	mõnd direktiivi 92/43/EMÜ II lisas loetletud kiskjaliste seltsi kuuluvatest liikidest selle direktiivi alusel loodud erikaitsealadel või

iii)	mõnd direktiivi 2009/147/EÜ I lisas loetletud pistrikuliste või kakuliste seltsi kuuluvatest liikidest selle direktiivi alusel loodud erikaitsealadel;

pädev asutus on söötmiskoha eest vastutavale isikule andnud selleks loa.

Pädev asutus annab selleks loa, kui:

i)	söötmist ei kasutata määratletud riskiteguriga materjali või sellist materjali sisaldavate TSE riskiga hädatapetud mäletsejaliste kõrvaldamise alternatiivina;

ii)	kasutatakse määruses (EÜ) nr 999/2001 sätestatud asjakohast TSEde järelevalve süsteemi, mis hõlmab regulaarset proovide võtmist ja laborikontrolli TSE suhtes;

c)	pädev asutus peab tagama kooskõlastatuse kõikide teiste pädevate asutustega, kelle ülesanne on teostada loaga kehtestatud nõuete täitmise järelevalvet;

d)	pädev asutus peab asjaomase liigi ja selle elupaiga konkreetse olukorra hindamise alusel olema veendunud, et liigi kaitsestaatus paraneb;

pädeva asutuse väljastatud luba:

i)	peab sisaldama asjaomase liigi nimetust;

ii)	peab sisaldama söötmiskoha geograafilise asukoha üksikasjalikku kirjeldust ja

iii)

tuleb peatada kohe, kui:

—	kahtlustatakse või on tõendatud, et söögikoht on seotud TSE levikuga; peatamine kehtib seni, kuni selline risk on välistatud; või

—	mõnd käesolevas määruses sätestatud eeskirja ei järgita;

söötmise eest vastutav isik:

i)	eraldab söötmiseks ala, mis on suletud ja kuhu pääsevad ainult kaitstava liigi loomad; vajaduse korral ümbritseb selle taraga või eraldab selle muul viisil, mis sobib liigi loomuliku toitumisviisiga;

ii)

tagab, et määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa või asjakohasel juhul selle määruse artikli 6 lõike 1b teise lõigu alusel vastu võetud otsuse kohaselt teostatava TSE järelevalvekava raames söödaks ettenähtud sobivatest veisekehadest ning vähemalt 4 % sobivatest lammaste ja kodukitsede kehadest enne nende söödaks kasutamist võetavad proovid annavad TSE suhtes negatiivse tulemuse; ning

iii)	registreerib ja säilitab vähemalt järgmised andmed: söötmiseks kasutatud loomakehade arv, laad, hinnanguline kaal ja päritolu, samuti söötmise kuupäev ja koht ning vajaduse korral TSE proovide tulemused.

Kui liikmesriik taotleb komisjonilt enda lisamist punkti 1 alapunktis a esitatud nimekirja, esitab ta:

a)	üksikasjaliku põhjenduse, miks tuleks nimekirja lisada teatavad selles liikmesriigis elavad raipetoidulised linnud, lisades selgituse, miks selliseid linde on vaja sööta 2. ja 3. kategooria materjali asemel 1. kategooria materjaliga;

b)	selgituse meetmete kohta, mida võetakse, et tagada punktis 1 sätestatud nõuete täitmine.

3. jagu

Metsloomade söötmine väljaspool söötmiskohti

Pädev asutus võib lubada sellise 1. kategooria materjali, mis koosneb surnud loomade tervetest kehadest või kehaosadest, mis sisaldavad määratletud riskiteguriga materjali, kasutada söötmiseks väljaspool söötmiskohti 2. jao punkti 1 alapunktis a nimetatud metsloomadele (kui see on asjakohane, surnud loomi kokku kogumata), kui on täidetud järgmised tingimused:

1.	pädev asutus peab asjaomase liigi ja selle elupaiga konkreetse olukorra hindamise alusel olema veendunud, et liigi kaitsestaatus paraneb;

pädev asutus peab loas määratlema põllumajandusettevõtted või karjad geograafilise ala piires, kus metsloomade söötmine toimub, tagades järgmiste tingimuste täitmise:

a)	söötmisala ei tohi ulatuda intensiivse karjapidamise alale;

b)	söötmisalal asuvate põllumajandusettevõtete või karjade põllumajandusloomi peab regulaarselt jälgima ametlik veterinaararst, kes kontrollib TSE ja inimestele või loomadele nakkavate haiguste esinemist;

söötmine tuleb lõpetada kohe, kui:

i)	kahtlustatakse või on tõendeid, et põllumajandusettevõte või kari on seotud TSE levikuga; keeld kehtib seni, kuni selline risk välistatud;

ii)	kahtlustatakse või on tõendeid, et põllumajandusettevõttes või karjas on inimestele või loomadele ohtlik raske nakkushaigus; keeld kehtib seni, kuni selline risk on välistatud; või

iii)	mõnd käesolevas määruses sätestatud eeskirja ei järgita;

pädev asutus peab loas märkima:

sobivad meetmed, millega hoida ära TSE või nakkushaiguste levik surnud loomadelt inimestele või teistele loomadele, näiteks meetmed, mis on seotud kaitsealuse liigi toitumisviisiga, hooajaliste söötmispiirangutega, põllumajandusloomade liikumispiirangutega, või muud meetmed, millega ohjatakse võimalikku inimestele või loomadele nakkava haiguse leviku ohtu, näiteks meetmed, mis on seotud nende loomadega, kes liiguvad söötmisalal, aga keda loomsete kõrvalsaadustega ei söödeta;

ii)	söötmisel abiks olevate või põllumajandusloomade eest vastutavate füüsiliste või juriidiliste isikute alapunktis i nimetatud meetmetega seotud kohustused söötmisalal;

iii)	tingimused määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 53 osutatud karistuste kohaldamiseks, kui käesoleva punkti d alapunktis ii nimetatud isikud rikuvad alapunktis i nimetatud meetmeid;

e)	kui söötmine toimub surnud loomi enne kokku kogumata, tuleb teha söötmisalal olevate põllumajandusloomade tõenäolise suremuse ja metsloomade tõenäolise söödavajaduse hinnang, mis võetakse aluseks haiguste leviku riski hindamisel.

4. jagu

Loomaaialoomade söötmine 1. kategooria materjaliga

Pädev asutus võib lubada kasutada sellist 1. kategooria materjali, mis koosneb surnud loomade tervetest kehadest või kehaosadest, mis sisaldavad määratletud riskiteguriga materjali, ja loomaaialoomadest saadud materjali söötmiseks loomaaialoomadele, kui on täidetud järgmised tingimused:

pädev asutus peab olema andnud söötmise eest vastutavale isikule selleks loa. Pädev asutus annab loa, kui:

i)	söötmist ei kasutata määratletud riskiteguriga materjalide või seda sisaldavate TSE riskiga hädatapetud mäletsejaliste kõrvaldamise alternatiivina;

ii)	kui on tegu 1. kategooria materjaliga, mis koosneb määratletud riskiteguriga surnud veislaste tervetest kehadest või kehaosadest, kasutatakse määruses (EÜ) nr 999/2001 sätestatud sobivat TSEde järelevalve süsteemi, mis hõlmab regulaarset proovide võtmist ja laborikontrolli TSEde suhtes;

pädeva asutuse väljastatud luba tuleb peatada kohe, kui:

i)	kahtlustatakse või on tõendatud, et loomaaed on seotud TSEde levikuga; peatamine kehtib seni, kuni selline risk on välistatud; või

ii)	mõnd käesolevas määruses sätestatud eeskirja ei järgita;

söötmise eest vastutav isik:

i)	hoiab söötmiseks kasutatavat materjali ja söödab loomi suletud ja tarastatud alal, et sellisele söödale ei oleks juurdepääsu ühelgi teisel lihatoidulisel loomal peale loomaaialoomade, kelle söötmiseks on saadud luba;

ii)	tagab, et määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa või asjakohasel juhul nimetatud määruse artikli 6 lõike 1b teise lõigu järgi vastu võetud otsuse kohaselt toimuv TSE järelevalve hõlmaks söötmiseks ettenähtud mäletsejalisi;

iii)	registreerib ja säilitab vähemalt järgmised andmed: söötmiseks kasutatud loomakehade arv, laad, hinnanguline kaal, päritolu, TSE proovide tulemused ja söötmise kuupäevad.

III PEATÜKK

KOGUMISE JA KÕRVALDAMISE ERIEESKIRJAD

1. jagu

Loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamise erieeskirjad

Kui pädev asutus lubab loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamist kohapeal kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 19 lõike 1 punktidega a, b, c ja e, võib kõrvaldamine toimuda:

a)	põletamise või matmise teel kohas, kust need loomsed kõrvalsaadused pärit on;

b)	tunnustatud prügilasse ladestamise teel või

c)	põletamise või matmise teel kohas, kus oht loomade ja inimese tervisele ning keskkonnale on minimaalne ja see koht asub piisavalt kaugel, võimaldamaks pädeval asutusel ennetada ohtu loomade ja inimeste tervisele ning keskkonnale.

Loomsete kõrvalsaaduste põletamine määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 19 lõike 1 punktides b, c ja e osutatud kohtades peab toimuma järgmiselt:

a)	nõuetekohaselt ehitatud tuleriidal nii, et loomsed kõrvalsaadused muutuvad tuhaks;

b)	inimeste tervist ohtu seadmata;

c)	vältides selliste protsesside või meetodite kasutamist, mis võivad kahjustada keskkonda, eelkõige juhul, kui need võivad ohustada vett, õhku, pinnast, taimi ja loomi või tekitada müra või lõhna;

d)	põlemise tulemusena saadud tuhk kõrvaldatakse tunnustatud prügilasse ladestamise teel.

Loomsete kõrvalsaaduste matmine määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 19 lõike 1 punktides a, b, c ja e osutatud kohtades peab toimuma:

a)	sellisel viisil, mis välistab lihatoiduliste või kõigesööjate loomade juurdepääsu;

b)	tunnustatud prügilasse või mujale, inimeste tervist ohtu seadmata ja kasutades protsesse või meetodeid, mis ei kahjusta keskkonda, eelkõige juhul, kui nendega võib kaasneda vett, õhku, pinnast, taimi ja loomi ohustav või müra või lõhn.

Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 19 lõike 1 punktide a, b, c ja e kohaselt toimuva kõrvaldamise korral peab loomsete kõrvalsaaduste vedamine päritolukohast kõrvaldamiskohta toimuma järgmisel viisil:

a)	loomseid kõrvalsaadusi transporditakse turvalistes lekkekindlates mahutites või veokites;

b)	vajaduse korral kontrollib pädev asutus loomsete kõrvalsaaduste peale- ja mahalaadimist;

c)	veoki rattad desinfitseeritakse päritolukohast lahkumisel;

d)	kasutatud mahutid ja veokid puhastatakse ja desinfitseeritakse põhjalikult pärast loomsete kõrvalsaaduste mahalaadimist ning

e)	vajaduse korral tagatakse veokitele asjakohased saatemeeskonnad, lekkekontroll ja kahekordsed katted.

2. jagu

Loomsete kõrvalsaaduste põletamine ja matmine kõrvalistel aladel

Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 19 lõikes 2 nimetatud maksimaalne protsent ei ole suurem kui:

a)	10 % asjaomase liikmesriigi veisepopulatsioonist;

b)	25 % asjaomase liikmesriigi lammaste ja kodukitsede populatsioonist;

c)	10 % asjaomase liikmesriigi kodusigade populatsioonist ja

d)	protsent muu liigi populatsioonist, mille pädev asutus on määratlenud selle liigi loomade kohapealse matmise või põletamise teel kõrvaldamisest tuleneva inimeste ja loomade tervist ohtu seadvate riskide hindamise alusel.

3. jagu

Mesilaste ja mesinduse kõrvalsaaduste põletamine ja matmine

Nagu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 19 lõike 1 punktis f on sätestatud, võib pädev asutus lubada mesilasi ja mesinduse kõrvalsaadusi kõrvaldada põletamise või matmise teel kohapeal, kui võetakse kõik vajalikud meetmed, et põletamine või matmine ei seaks ohtu loomade või inimeste tervist ega keskkonda.

IV PEATÜKK

MUUL VIISIL KÕRVALDAMINE

Erandina määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklist 14 võivad liikmesriigid lubada nimetatud määruse artikli 10 punktis f osutatud 3. kategooria materjali koguda, transportida ja kõrvaldada muul viisil kui põletamise või kohapealse matmise teel, kui:

a)	ettevõttes, kus materjali kogutakse, ei teki seda üle 20 kg nädalas (materjali päritoluliigist sõltumata);

b)	materjali kogutakse, transporditakse ja kõrvaldatakse nii, et hoitakse ära inimeste või loomade lubamatute terviseriskide levik;

c)	pädev asutus, tagamaks käesolevas jaos esitatud nõuete täitmist, kontrollib korrapäraselt ettevõtteid, kus materjali kogutakse, sealhulgas ka ettevõtjate säilitatavaid andmeid.

Liikmesriigid võivad, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 4 lõikes 4 osutatud nõuet tagada oma territooriumil piisav süsteem loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kõrvaldamiseks, otsustada suurendada punktis a nimetatud kogust kuni 50 kilogrammini nädalas, kui nad esitavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele kõnealuse määruse artikli 52 lõikes 1 nimetatud toiduahela ja loomade tervise alalise komitee raames üksikasjaliku põhjenduse, milles täpsustatakse nende toimingute laadi, mille tarvis seda kogust suurendatakse, ja asjaomaste loomsete kõrvalsaaduste päritoluliiki, ning selgitatakse, miks on kogust vaja suurendada.

(1) CEN TC/102 Sterilisaatorid meditsiiniliseks otstarbeks – EN 285:2006 + A2:2009 Steriliseerimine. Aurusterilisaatorid. Suured sterilisaatorid. Viide avaldatud ELT C 293, 2.12.2009, lk 39.

VII LISA

ALTERNATIIVMEETODITE KASUTAMISE TAOTLUSE STANDARDVORM

I PEATÜKK

Keelte kasutamise kord

1.	Loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kasutamise või kõrvaldamise alternatiivmeetodite loa taotlus, mida on nimetatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 20, esitatakse Euroopa Liidu ühes ametlikus keeles, nagu on osutatud 1958. aasta määruse nr 1 artiklis 1.

Huvitatud isikud, kes esitavad sellise taotluse muus keeles kui inglise keel, kontrollivad ja kinnitavad enne hindamist, kas nende taotluse tõlge, mille on teinud EFSA, on õige.

Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 20 lõikes 5 osutatud aega hakatakse arvestama siis, kui huvitatud isik on taotluse ametliku tõlke õigsust kinnitanud.

II PEATÜKK

Taotluse sisu

Et EFSA saaks soovitud alternatiivmeetodi ohutust hinnata, peab taotlus sisaldama kogu vajalikku teavet alljärgneva kohta:

a)	alternatiivmeetodil töötlemiseks mõeldud loomsete kõrvalsaaduste kategooriad määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklites 8, 9 ja 10 osutatud kategooriate järgi;

riskiteguriga materjalide määratlus ja kirjeldus järgmiste põhimõtete alusel:

märkimisväärse riskiga materjale tuleb eraldi käsitleda. Iga materjali puhul tuleb hinnata inimeste ja loomade kokkupuute tõenäosust sellega tavalistes töötingimustes ja erakorralistes töötingimustes. Märkimisväärse kokkupuute korral tuleb hinnata võimalikku ohtu;

ainest tingitud riski vähendamine järgmiste põhimõtete alusel:

inimeste ja loomade terviseriskide vähendamist töötlusprotsessi abil tuleb hinnata vahetu mõõtmise teel.

Kui seda ei saa teha, võib kasutada ka modelleerimist või teiste protsesside alusel ekstrapoleerimist. Et tõendada riskide vähendamise tõhusust, tuleb tuvastatud oht (nt salmonella) kvantifitseerida sisendmaterjalis (toormaterjalis) ja väljundmaterjalis. Käesolevas peatükis käsitatakse väljundmaterjalina töötlusprotsessi tulemusena tekkinud mis tahes lõpptooteid ja kõrvalsaadusi.

Hinnangutega peab olema kaasas tõendusmaterjal. See hõlmab mõõtmiste puhul teavet kasutatud meetodite kohta (kasutatud meetodite tundlikkus ja usaldusväärsus), analüüsitud proovide laadi ja tõendeid selle kohta, et proovid iseloomustavad hästi kogu materjali (asjaomased tegelikud proovid ja katsete arv).

Kui prioonide mõõtmiseks kasutatakse asendusaineid, tuleb põhjendada nende asjakohasust. Tuleb esitada hinnang nende kasutamise sobivusele asjaomaseid ebamäärasusi arvesse võttes;

riskide isoleerimine järgmiste põhimõtete alusel:

riskide isoleerimiseks kasutatavate tehniliste meetmete tõenäolist tulemuslikkust tuleb analüüsida.

Analüüsimisel tuleb arvestada nii tavalisi töötingimusi kui ka erakorralisi töötingimusi, sealhulgas avariid.

Tuleb määratleda järelevalve- ja kontrollikord isoleerimise toimivuse tõendamiseks..

Kui riske ei ole võimalik täiel määral isoleerida, tuleb hinnata sellest tingitud riski;

üksteisest sõltuvate protsesside määratlemine järgmiste põhimõtete alusel:

tuleb hinnata võimalikku kaudset mõju konkreetse protsessi võimele riski vähendada.

Kaudne mõju võib avalduda protsessi tulemusena saadud lõpptoodete ja kõrvalsaaduste transpordil, ladustamisel ja ohutul kõrvaldamisel;

lõpptoodete ja kõrvalsaaduste kavakohane lõppkasutus järgmiste põhimõtete alusel:

tuleb määratleda protsessi tulemusena tekkinud lõpptoodete ja kõrvalsaaduste kavakohane lõppkasutus.

Asjaomaseid inimeste ja loomade terviseriske tuleb kaaluda alapunkti c kohaselt hinnatud riskide vähendamisest lähtudes.

2.	Taotlused esitatakse koos dokumentaalse tõendusmaterjaliga, eelkõige koos voodiagrammiga, millelt on näha protsessi toimimine, punkti 1 alapunktis c osutatud tõendite ning muu tõendusmaterjaliga, mis kinnitab punkti 1 kohaselt esitatud selgitusi.

3.	Taotlusesse lisatakse huvitatud isiku vastutava kontaktisiku nimi, täielik aadress, telefoni- ja/või faksinumber ja/või e-posti aadress.

VIII LISA

KOGUMINE, TRANSPORT JA JÄLGITAVUS

I PEATÜKK

KOGUMINE JA TRANSPORT

1. jagu

Veokid ja mahutid

1.	Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 4 lõikes 1 osutatud tootmisahela alguspunktist alates tuleb loomseid kõrvalsaadusi ja neist saadud tooteid koguda ja transportida uutes pitseeritud pakendites või kaetud lekkekindlates mahutites või veokites.

Veokid, korduvkasutatavad mahutid ja kõik korduvkasutatavad seadmed või abivahendid, mis puutuvad kokku loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodetega (v.a loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted, mis lastakse turule määruse (EÜ) nr 767/2009 kohaselt ning mida ladustatakse ja transporditakse määruse (EÜ) nr 183/2005 II lisa kohaselt), tuleb hoida puhtana.

Kui need ei ole mõeldud kasutamiseks mingi konkreetse loomse kõrvalsaaduse või sellest saadud toote veoks ristsaastumist välistaval viisil, tuleb need:

a)	enne kasutamist puhastada ja kuivatada ning

b)	pärast iga kasutamist puhastada, pesta ja/või desinfitseerida sellises ulatuses, et hoitaks ära ristsaastumine.

Tuleb tagada, niivõrd kui see on vajalik ristsaastumise vältimiseks, et korduvkasutatavate mahutitega veetakse üht konkreetset loomset kõrvalsaadust või sellest saadud toodet.

Kui pädev asutus on selleks loa andnud, võib korduvkasutatavaid mahuteid siiski kasutada:

a)	erisuguste loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete veoks, kui need enne teistsugust kasutust pestakse ja desinfitseeritakse nii, et hoitakse ära ristsaastumine;

b)	määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktis f osutatud loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete veoks pärast inimtoiduks ettenähtud toodete vedu tingimustel, mis hoiavad ära ristsaastumise.

4.	Pakendid tuleb kõrvaldada põletamise teel või muul viisil, mis on kooskõlas liidu õigusaktidega.

2. jagu

Temperatuuritingimused

Söödamaterjali või töötlemata lemmikloomatoidu tootmiseks mõeldud loomsete kõrvalsaaduste transport peab inimeste ja loomade terviseriskide vältimiseks toimuma sobival temperatuuril, lihast koosnevate loomsete kõrvalsaaduste ja muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud lihatoodete puhul kuni 7 °C juures, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse II lisa I peatüki kohaseks söötmiseks.

Söödamaterjali või lemmikloomatoidu tootmiseks mõeldud 3. kategooria töötlemata materjali tuleb ladustada ja transportida jahutatuna, külmutatuna või sileerituna, välja arvatud juhul, kui:

a)	see töödeldakse 24 tunni jooksul pärast kogumist või pärast jahedas või külmas hoidmist, kui järgnev transport toimub veokis, milles säilitatakse hoidmistemperatuur;

b)	piim, piimapõhised tooted või piimasaadused, mida ei ole töödeldud ühelgi X lisa II peatüki 4. jao I osas osutatud viisil, transporditakse jahutatuna termokonteinerites, välja arvatud juhul, kui riske saab materjali omadustest tulenevalt vähendada muul viisil.

3.	Külmveoks kasutatavates veokites peab saama hoida ja jälgida nõutavat temperatuuri kogu veo ajal.

3. jagu

Piimast, piimapõhistest toodetest ja piimasaadustest koosneva 3. kategooria materjali kogumisel ja transportimisel kehtiv erand

1. jagu ei kohaldata piimast, piimapõhistest toodetest ja piimasaadustest koosneva 3. kategooria materjali kogumise ja transportimise suhtes määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 4 kohaselt tunnustatud piimatööstuste poolt, kui need võtavad vastu tooteid, mille nad on varem ise tarninud ja mis neile tagasi tuuakse, eelkõige klientidelt.

4. jagu

Sõnniku kogumisel ja transportimisel kehtiv erand

Erandina 1. jaost võib pädev asutus lubada ühe ja sama põllumajandusettevõtte piires või ühes ja samas liikmesriigis asuvate põllumajandusettevõtete ja kasutajate vahel veetavat sõnnikut koguda ja transportida muudel tingimustel, mis võimaldavad ära hoida vastuvõetamatud inimeste ja loomade terviseriskid.

II PEATÜKK

IDENTIFITSEERIMINE

Tuleb võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada järgmine:

a)	loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete saadetised on päritolukohast kogumise ja transportimise ajal identifitseeritavad ning hoitakse eraldi ja identifitseeritavana;

b)	konkreetse kategooria loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete tuvastamiseks kasutatavat märgistusainet kasutatakse ainult selle kategooria puhul, mille puhul käesolevas määruses selle kasutamist nõutakse, või määratakse see kooskõlas punktiga 4;

loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete saadetised saadetakse ühest liikmesriigist teise pakendis, mahutis või veokis, mis on märgistatud silmatorkavalt ja vähemalt transportimise ajal kustumatu värvikoodiga, mis kannab käesolevas määruses nõutud viisil teavet pakendi, mahuti või veoki pinnal või neile kantud etiketil või sümbolil, mis on:

i)	1. kategooria materjali puhul musta värvi;

ii)	2. kategooria materjali puhul (v.a sõnnik ja seedetrakti sisu) kollast värvi;

iii)	3. kategooria materjali puhul suure sinisesisaldusega rohelist värvi, et tagada selle selge eristatavus teistest värvidest;

iv)	imporditud saadetise puhul alapunktides i, ii ja iii osutatud asjakohast värvi alates hetkest, kui saadetis läbib liitu esimese sisenemise piiripunkti.

Transpordi ja ladustamise ajal peavad pakendi, mahuti või veoki külge kinnitatud etiketile olema märgitud:

a)	selgelt loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kategooria ning

nähtavalt ja loetavalt alljärgnevad sõnad (vastavalt vajadusele):

i)	3. kategooria materjali puhul „mitte inimtoiduks”;

ii)

2. kategooria materjali (v.a sõnnik ja seedetrakti sisu) ja sellest saadud toodete puhul „mitte loomatoiduks”; kui aga 2. kategooria materjal on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 18 lõikes 1 osutatud loomade söötmiseks kõnealuses artiklis sätestatud tingimustel, on etiketil märge „söötmiseks …”, kus punktiiri asemele märgitakse selle loomaliigi nimi, kelle söötmiseks materjal on ette nähtud;

iii)

1. kategooria materjali ja sellest saadud toodete puhul, kui need on mõeldud:

—	kõrvaldamiseks, „ainult kõrvaldamiseks”;

—	lemmikloomatoidu valmistamiseks, „ainult lemmikloomatoidu valmistamiseks”;

—	selliste loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete tootmiseks, mida on nimetatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 36, „ainult loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete tootmiseks, mitte inim- ega loomatoiduks või maapinnale laotamiseks”;

iv)	piima, piimapõhiste toodete, piimasaaduste, ternespiima ja ternespiimatoodete puhul „mitte inimtoiduks”;

v)	3. kategooria materjalist saadud želatiini puhul „loomatoiduks sobiv želatiin”;

vi)	3. kategooria materjalist saadud kollageeni puhul „loomatoiduks sobiv kollageen”;

vii)	töötlemata lemmikloomatoidu puhul „ainult lemmikloomatoiduks”;

viii)

kala ja sellest saadud toodete puhul, mis on ette nähtud kalatoiduks ning mis on töödeldud ja pakendatud enne ekspedeerimist, päritolukalatööstuse nimi ja aadress selgelt ja loetavalt ning:

—	looduses kasvanud kalast saadud kalajahu puhul „sisaldab ainult looduses kasvanud kalast saadud kalajahu – võib kasutada igat liiki kasvandusekalade toitmiseks”;

—	kasvandusekaladest saadud kalajahu puhul „sisaldab ainult kasvanduses kasvatatud […] saadud kalajahu – võib kasutada ainult teisest liigist kasvandusekalade toitmiseks”;

—	looduses kasvanud kalast ja kasvandusekalast saadud kalajahu puhul „sisaldab looduses ja kasvanduses kasvatatud […] saadud kalajahu – võib kasutada ainult teisest liigist kasvandusekalade toitmiseks”;

ix)	selliste hobuslastest saadud veretoodete puhul, mis ei ole mõeldud söödaks, „hobuslaste veri ja veretooted, mitte inim- ega loomatoiduks”;

x)	sarvede, kapjade, sõrgade ja muu XIV lisa II peatüki 12. jaos osutatud orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete tootmiseks mõeldud materjali puhul „mitte inim- ega loomatoiduks”;

xi)	orgaanilise väetiste ja mullaparandusainete puhul „orgaanilised väetised või mullaparandusained – põllumajandusloomade karjatamine ja põllukultuuride kasutamine haljassöödana keelatud vähemalt 21 päeva pärast maapinnale laotamist”;

xii)	kooskõlas VI lisa II peatüki 1. jaoga söötmiseks mõeldud materjali puhul kogumiskeskuse nimi ja aadress ning märge „mitte inimtoiduks”;

xiii)

sõnniku ja seedetrakti sisu puhul „sõnnik”;

xiv)	vahesaaduste puhul „ainult ravimite, veterinaarravimite, meditsiiniseadmete, aktiivsete siirdatavate meditsiiniseadmete, in vitro diagnostikavahendite või laborireaktiivide tootmiseks” (välispakendil);

xv)	teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide puhul „kasutamiseks teadustöös ja diagnostikas”, mitte alapunktis a nimetatud tekst;

xvi)	kaubanäidiste puhul „kaubanäidis, mitte inimtoiduks”, mitte alapunktis a nimetatud tekst;

xvii)

eksponaatide puhul „eksponaat, mitte inimtoiduks”, mitte alapunktis a nimetatud tekst.

Alapunkti b alapunktis xi osutatud märgistust ei nõuta orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete puhul, mis on:

i)	lõpptarbijale mõeldud kasutusvalmis kuni 50 kg suurustes müügipakendites või

ii)

kuni 1 000 kg kaaluvates suurtes big-bag tüüpi kottides, kui:

—	seda lubab selle liikmesriigi pädev asutus, kus see orgaaniline väetis või mullaparandusaine maale laotatakse;

—	pakenditel või kottidel on kirjas, et need ei ole mõeldud laotamiseks maale, kuhu pääsevad põllumajandusloomad.

Liikmesriigid võivad sisse seada süsteeme või sätestada eeskirju nende territooriumilt pärit või sinna jäävate loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete transportimiseks kasutatavate pakendite, mahutite ja veokite värvikoodiga märgistamise kohta, kui need süsteemid või eeskirjad ei tekita segadust punkti 1 alapunktis c kirjeldatud värvikoodisüsteemis.

Liikmesriigid võivad seada sisse süsteeme või kehtestada eeskirju nende territooriumilt pärit ja sinna jäävate loomsete kõrvalsaaduste märgistamiseks, kui need süsteemid või eeskirjad ei ole vastuolus märgistamisnõuetega, mis on loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kohta kehtestatud käesoleva lisa V peatükis.

5.	Erandina punktidest 3 ja 4 võivad liikmesriigid kasutada nimetatud punktides osutatud süsteeme või eeskirju loomsete kõrvalsaaduste puhul, mis on pärit nende territooriumilt, kuid mida ei ole kavas sinna jätta, kui liikmesriik või kolmas riik sihtriigina on andnud selleks oma nõusoleku.

Samas:

ei kohaldata käesoleva peatüki punkte 1 ja 2 piimast, piimapõhistest toodetest ja piimasaadustest koosneva 3. kategooria materjali märgistamise suhtes määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 4 kohaselt tunnustatud piimatööstuste poolt, kui need võtavad vastu tooteid, mille nad on varem ise tarninud ja mis neile tagasi tuuakse, eelkõige klientidelt;

b)	võib pädev asutus erandina punktidest 1 ja 2 lubada ühe ja sama põllumajandusettevõtte piires või ühes ja samas liikmesriigis asuvate põllumajandusettevõtete ja kasutajate vahel veetavat sõnnikut märgistada muul viisil;

ei pea punktis 1 osutatud viisil märgistama ega punktis 2 osutatud viisil sildistama määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 3 lõike 2 punktis h määratletud segasööta, mis on toodetud loomsetest kõrvalsaadustest või nendest saadud toodetest ning mis on pakendatud ja turule lastud söödana kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2009 artikliga 4.

III PEATÜKK

KAUBADOKUMENDID JA TERVISEOHUTUSE TÕENDID

Loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodetega peab transpordi ajal olema kaasas käesolevas peatükis esitatud näidisele vastav kaubadokument või käesolevas määruses nimetatud juhtudel terviseohutuse tõend.

Sellist dokumenti või tõendit ei ole vaja, kui:

a)	jaemüüjad tarnivad 3. kategooria materjalist saadud tooteid ning orgaanilisi väetisi ja mullaparandusaineid ühes ja samas liikmesriigis lõpptarbijatele, kes ei ole ettevõtjad;

b)	piimast, piimapõhistest toodetest ja piimasaadustest koosneva 3. kategooria materjali koguvad ja tagastavad määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 4 kohaselt tunnustatud piimatööstused, kui need võtavad vastu tooteid (eelkõige oma klientidelt), mille nad on varem ise tarninud;

c)	määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 3 lõike 2 punktis h määratletud segasööt, mis on toodetud loomsetest kõrvalsaadustest või nendest saadud toodetest, pakendatakse ja lastakse turule kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2009 artikliga 4.

Kaubadokument tuleb koostada vähemalt kolmes eksemplaris (originaal ja kaks koopiat). Originaal peab saadetisega lõppsihtkohani kaasas olema. Vastuvõtja peab selle säilitama. Tootja peab säilitama ühe koopia ja vedaja teise.

Liikmesriigid võivad nõuda saadetiste saabumise tõendamist süsteemi TRACES kaudu või kaubadokumendi neljanda eksemplariga, mille vastuvõtja saadab tootjale tagasi.

3.	Terviseohutuse tõendid peab välja andma ja allkirjastama pädev asutus.

Loomsetel kõrvalsaadustel ja nendest saadud toodetel peab liidus transportimise ajal olema määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 4 lõikes 1 osutatud tootmisahela alguspunktist alates kaasas punktis 6 esitatud näidise kohaselt koostatud kaubadokument.

Lisaks määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 21 lõike 3 teises lõigus osutatud loale edastada teavet alternatiivse süsteemi teel võib pädev asutus samuti lubada, et selle liikmesriigi piires transporditavatel loomsetel kõrvalsaadustel ja nendest saadud toodetel on kaasas:

a)	muu elektrooniline või paberkandjal kaubadokument, kui selles on käesoleva peatüki punkti 6 all olevate märkuste alapunktis f osutatud teave;

b)	kaubadokument, milles materjali kogus on esitatud kaalu- või mahuühikuna või pakendite arvuna.

5.	Andmeregistreid, kaubadokumente ja terviseohutuse tõendeid tuleb pädevale asutusele esitamiseks säilitada vähemalt kaks aastat.

Kaubadokumendi näidis

Märkused

a)	Kaubadokument koostatakse käesolevas peatükis esitatud näidise vormi kohaselt. See sisaldab näidisel olevas numbrilises järjekorras kinnitusi, mida on vaja loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete veoks.

b)	Kaubadokument koostatakse ühes päritoluliikmesriigi või vajaduse korral sihtliikmesriigi ametlikus keeles. Selle võib siiski koostada ka liidu teistes ametlikes keeltes, kui sellega on kaasas ametlik tõlge või kui sihtliikmesriigi pädev asutus on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

c)	Iga kaubadokumendi originaal on ühel kahepoolsel lehel või kui teksti jaoks läheb vaja enam kui ühte lehte, siis vormistatakse kõik vajalikud lehed nii, et on selgesti näha, et nad moodustavad ühtse jagamatu terviku

d)	Kui kaubadokumendile lisatakse lehti saadetises olevate kaubaartiklite tuvastamiseks, käsitatakse kõnealuseid lisalehti originaaldokumendi osadena, mida kinnitab saadetise eest vastutav isik iga lehte allkirjastades.

e)	Kui kaubadokument (kaasa arvatud alapunktis d osutatud lisalehed) koosneb rohkem kui ühest lehest, peab iga leht olema nummerdatud – (leheküljenumber) / (lehekülgede koguarv) – lehe alumisel serval ning selle ülemises servas peab olema vastutava isiku määratud dokumendikood.

Kaubadokumendi originaali peab täitma ja allkirjastama vastutav isik.

Kaubadokumendis peab olema kirjas:

i)	kuupäev, millal materjal lähtekohast välja viidi;

ii)

materjali kirjeldus, sealhulgas:

—	materjali identifitseerimisandmed vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklites 8, 9 ja 10 osutatud kategooriatele;

—	loomaliik ja viide määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 vastavale punktile, kui tegu on 3. kategooria materjaliga ja sellest saadud toodetega, mis on ette nähtud söödaks; ning

—	asjakohasel juhul looma kõrvamärgi number;

iii)	materjali kogus mahu- või kaaluühikutes või pakendite arvuna;

iv)	materjali päritolukoht, kust see lähetatakse;

v)	materjali vedaja nimi ja aadress;

vi)	vastuvõtja nimi ja aadress ning vajaduse korral tema loa number või registreerimisnumber, mis on antud määruse (EÜ) nr 1069/2009 või määruste (EÜ) nr 852/2004, (EÜ) nr 853/2004 või (EÜ) nr 183/2005 alusel;

vii)	päritoluettevõtte loa number või registreerimisnumber, mis on väljastatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 või määruste (EÜ) nr 852/2004, (EÜ) nr 853/2004 või (EÜ) nr 183/2005 alusel, ning töötlemise laad ja meetodid.

g)	Vastutava isiku allkiri peab olema tekstist erinevat värvi.

h)	Dokumendi viitenumber ja kohalik viitenumber väljastatakse ühele saadetisele ainult üks kord.

Kaubadokument

muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete veoks Euroopa Liidu piires kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1069/2009

IV PEATÜKK

ANDMEREGISTRID

1. jagu

Üldsätted

Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 22 lõikes 1 osutatud andmeregistrisse, mida peetakse loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kohta, mis ei ole määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 3 lõike 2 punktis h määratletud segasööt, mis on toodetud loomsetest kõrvalsaadustest või nendest saadud toodetest ning mis pakendatakse ja lastakse turule kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2009 artikliga 4, tuleb kanda:

alljärgnev teave:

i)	loomaliik, kellelt pärinevad 3. kategooria materjal ja sellest saadud tooted, mis on ette nähtud kasutamiseks söödamaterjalina, ning tervete loomakehade ja peade puhul vajaduse korral kõrvamärgi number;

ii)	materjali kogus;

kui registrit peab loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid lähetav isik, siis alljärgnev teave:

i)	kuupäev, millal materjal lähtekohast välja viidi;

ii)	vedaja ja vastuvõtja nimi ja aadress ning vajaduse korral nende loa number või registreerimisnumber;

kui registrit peab loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid transportiv isik, siis alljärgnev teave:

i)	kuupäev, millal materjal lähtekohast välja viidi;

ii)	materjali päritolukoht, kust see lähetatakse;

iii)	vastuvõtja nimi ja aadress ning vajaduse korral tema loa number või registreerimisnumber;

kui registrit peab loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid vastu võttev isik, siis alljärgnev teave:

i)	materjali vastuvõtmise kuupäev;

ii)	materjali päritolukoht, kust see lähetati;

iii)	vedaja nimi ja aadress.

Erandina käesoleva jao punktis 1 sätestatust ei pea ettevõtjad punkti 1 alapunktis a, alapunkti b alapunktis i, alapunkti c alapunktides i ja iii ning alapunkti d alapunktides ii ja iii osutatud andmeid eraldi säilitama, kui nad hoiavad kõikide saadetiste puhul alles III peatükis sätestatud kaubadokumendi koopia ja teevad sellise teabe kättesaadavaks koos muu käesoleva jao punktis 1 osutatud teabega.

3.	Jäätmepõletus- ja koospõletustehaste käitajad registreerivad põletatud ja koospõletatud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kogused ja kategooria ning põletamise või koospõletamise kuupäeva.

2. jagu

Lisanõuded erisöötmiseks kasutamise korral

Lisaks 1. jao kohaselt nõutavatele andmetele peavad ettevõtjad registreerima VI lisa II peatüki kohaseks erisöötmiseks kasutatavate loomsete kõrvalsaaduste kohta alljärgnevad andmed:

1)	lõppkasutaja puhul: kasutatud kogus, loomad, kellele see on söödaks mõeldud, ja kasutamise kuupäev;

kogumiskeskuse puhul:

i)	VI lisa I peatüki 1. jao punkti 4 kohaselt käideldud või töödeldud kogused;

ii)	materjali iga lõppkasutaja nimi ja aadress;

iii)	kohad, kuhu materjal kasutamiseks viiakse;

iv)	lähetatud kogused ning

v)	materjali lähetamise kuupäev.

3. jagu

Teatavaid karusloomi käsitlevad nõuded

II lisa I peatükis osutatud kasvanduse pidaja registreerib ja säilitab vähemalt alljärgnevad andmed:

a)	nende loomade karusnahkade ja rümpade arv, keda toideti sama liigi loomadest pärit materjaliga, ning

b)	andmed iga saadetise kohta, et materjali teekond oleks jälgitav.

4. jagu

Teatavate orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete maapinnale laotamist käsitlevad nõuded

Isik, kes vastutab maa eest, millele laotatakse orgaanilisi väetisi ja mullaparandusaineid (v.a II lisa II peatüki teises lõigus osutatud materjalid) ning kuhu pääsevad põllumajandusloomad või kust niidetakse neile haljassööta, registreerib ja säilitab vähemalt kaheks aastaks järgmised andmed:

1)	kasutatud orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete kogused;

2)	orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete maapinnale laotamise kuupäev ja koht;

3)	kuupäev, mil kariloomad lasti pärast orgaanilise väetise või mullaparandusaine maapinnale laotamist sinna karja või mil selliselt maalt niideti loomadele haljassööta.

5. jagu

Veeloomadest saadud loomseid kõrvalsaadusi ja kalade toitmist käsitlevad nõuded

Töötlemisettevõte, mis toodab kalajahu või muud veeloomadest saadud sööta, registreerib ja säilitab järgmised andmed:

a)	iga päev toodetud kogused;

b)	päritoluliik, kaasa arvatud see, kas veeloomad on püütud loodusest või kasvatatud kasvanduses;

c)	päritoluliigi teaduslik nimetus, kui tegu on kasvandusekalast saadud kalajahuga, mis on mõeldud söötmiseks teist liiki kasvandusekaladele.

6. jagu

Loomsete kõrvalsaaduste põletamist ja matmist käsitlevad nõuded

Kui tegu on loomsete kõrvalsaaduste põletamise või matmisega, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 19 lõikes 1, registreerib sellise põletamise või matmise eest vastutav isik järgmised andmed:

a)	põletatud või maetud loomsete kõrvalsaaduste kogus, kategooria ja liik;

b)	põletamise või matmise kuupäev ja koht.

7. jagu

Fotograafilist želatiini käsitlevad nõuded

XIV lisa II peatüki 11. jaos osutatud tunnustatud fotograafiaettevõtted peavad registreerima ja säilitama andmed fotograafilise želatiini ostude ja kasutamise ning ülejäägi kõrvaldamise kohta.

V PEATÜKK

TEATAVATE LOOMSETEST KÕRVALSAADUSTEST SAADUD TOODETE MÄRGISTAMINE

1. või 2. kategooria materjali töötlevates ettevõtetes püsimärgistatakse sellisest materjalist saadud tooted glütserooltriheptanaadiga (GTH) järgmisel viisil:

a)	glütserooltriheptanaati lisatakse töödeldud toodetele, mis on läbinud eelneva puhastava termotöötluse, nii et see on läbi kuumutatud vähemalt sisetemperatuuril 80 °C, ja mida seejärel kaitstakse uuesti saastumise eest;

b)	kõik töödeldud tooted sisaldavad kogu aines homogeenselt vähemalt 250 mg glütserooltriheptanaati ühe kilogrammi rasva kohta.

Punktis 1 osutatud töötlemisettevõtetel on parameetrite jälgimisea registreerimise süsteem, mis sobib selleks, et tõendada pädevale asutusele, et nõutav vähim ühtlane GTH kontsentratsioon on saavutatud.

See jälgimis- ja registreerimissüsteem hõlmab muundamata glütserooltriheptanaadi kui triglütseriidi sisalduse määramist proovides, mis on regulaarsete ajavahemike järel võetud temperatuurivahemikus 40–70 kraadi keeva petrooleetri fraktsiooniga ekstraheerimisel saadud puhastatud glütserooltriheptanaadiekstraktist.

GTHga ei ole vaja märgistada:

a)	loomsetest kõrvalsaadustest saadud vedeltooteid, mis lähevad biogaasi- või kompostimisjaamadesse;

b)	II lisa I peatüki kohaselt karusloomade toitmiseks kasutatavaid loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid;

c)	biodiislikütust, mis on toodetud IV lisa IV peatüki 2. jao punkti D kohaselt;

loomsetest kõrvalsaadustest kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 12 punkti a alapunktiga ii, punkti b alapunktiga ii, artikli 13 punkti a alapunktiga ii, punkti b alapunktiga ii ja artikli 16 punktiga e saadud tooteid, kui:

neid transporditakse töötlemisettevõttest pädeva asutuse poolt heakskiidetud suletud konveierisüsteemi abil, mida materjal tingimata läbib:

—	koheseks põletamiseks või koospõletamiseks;

—	koheseks kasutamiseks IV lisa IV peatüki kohaselt tunnustatud meetodil, mis on mõeldud 1. ja 2. kategooria materjali jaoks; või

ii)	need on mõeldud teadustööks või muuks määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 17 osutatud otstarbeks, mille pädev asutus on heaks kiitnud.

IX LISA

NÕUDED TEATAVATE TUNNUSTATUD JA REGISTREERITUD ETTEVÕTETE KOHTA

I PEATÜKK

LEMMIKLOOMATOIDU TOOTMINE

Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktis e osutatud lemmikloomatoitu tootvatel ettevõtetel on olemas asjakohased seadmed:

a)	sissetuleva materjali täiesti ohutuks hoidmiseks ja käitlemiseks ning

toodete tootmisest järele jäänud kasutamata loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamiseks kooskõlas käesoleva määrusega või sellise materjali saatmiseks vastavalt käesolevale määrusele ja määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklitele 12, 13 ja 14 jäätmepõletus- või koospõletustehasesse või töötlemisettevõttesse või 3. kategooria materjali puhul biogaasi- või kompostimisjaama.

II PEATÜKK

LOOMSETE KÕRVALSAADUSTE KÄITLEMINE PÄRAST NENDE KOGUMIST

Käesoleva peatüki nõudeid kohaldatakse loomsete kõrvalsaaduste ladustamise suhtes, mida on nimetatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktis i, ning alljärgnevate toimingute suhtes, mida loomsete kõrvalsaaduste kogumisjärgne käitlemine hõlmab ning mida on nimetatud sama määruse artikli 24 lõike 1 punktis h:

a)	sortimine;

b)	lõikamine;

c)	jahutamine;

d)	külmutamine;

e)	soolamine või muul viisil säilitamine;

f)	nahkade eemaldamine;

g)	määratletud riskiteguriga materjali eemaldamine;

h)	toimingud, mis hõlmavad loomsete kõrvalsaaduste käitlemist liidu veterinaarõigusaktides sätestatud kohustusi järgides, nagu lahkamine või proovide võtmine;

i)	biogaasiks muundamisele või kompostimisele minevate loomsete kõrvalsaaduste eelnev hügieeniliseks muutmine või pastöriseerimine teises ettevõttes kooskõlas käesoleva määruse V lisaga;

j)	sõelumine.

1. jagu

Üldnõuded

Vahetoimingute tegemise kohad vastavad vähemalt järgmistele nõuetele.

Need peavad olema piisavalt eraldatud teedest, mille kaudu nakkus võib levida, ja teistest käitlemiskohtadest, näiteks tapamajadest. Ettevõtete paigutus on selline, et 1. ja 2. kategooria materjalid on vastuvõtmisest kuni lähetamiseni 3. kategooria materjalist täiesti eraldatud, välja arvatud juhul kui neid käideldakse täiesti eri hoones.

b)	Ettevõttel peab olema kaetud ruum loomsete kõrvalsaaduste vastuvõtmiseks ja lähetamiseks, välja arvatud juhul, kui neid väljastatakse paigaldiste kaudu, mis hoiavad ära inimeste ja loomade tervist ohustavate riskide leviku, näiteks vedelate loomsete kõrvalsaaduste puhul suletud torude kaudu.

c)	Ettevõte peab olema ehitatud nii, et seda on lihtne puhastada ja desinfitseerida. Põrand peab olema ehitatud nii, et vedelik voolaks hästi ära.

d)	Ettevõttes peavad olema tööliste jaoks nõuetekohased tualetid, riietusruumid ja valamud ning vajaduse korral ka kontoripind, mida saavad kasutada ametlikku kontrolli tegevad inimesed.

e)	Ettevõttes peab olema asjakohaselt korraldatud kaitse kahjurite, näiteks putukate, näriliste ja lindude eest.

f)	Kui see on käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks vajalik, peavad ettevõttes olema sobivad piisavalt mahukad reguleeritava temperatuuriga ladustamiskohad, kus loomseid kõrvalsaadusi saab hoida sobival temperatuuril ja mis võimaldavad temperatuuri jälgida ja registreerida.

2.	Ettevõttes peavad olema asjakohased rajatised loomsete jäätmete toomiseks kasutatud mahutite ja veokite (v.a laevade) puhastamiseks ja desinfitseerimiseks. Veokite rataste desinfitseerimiseks peavad käepärast olema asjakohased vahendid.

2. jagu

Hügieeninõuded

1.	Loomseid kõrvalsaadusi sorditakse nii, et oleks välistatud loomahaiguste levimise risk.

2.	Loomseid kõrvalsaadusi käideldakse ja hoitakse kogu ladustamisperioodi jooksul muudest kaupadest eraldi ja sellisel viisil, mis välistab haigusetekitajate levimise.

3.	Loomseid kõrvalsaadusi ladustatakse kuni edasisaatmiseni nõuetekohaselt, sealhulgas sobival temperatuuril.

3. jagu

Töötlemisstandardid hügieeniliseks muutmise / pastöriseerimise kohta

Käesoleva peatüki esimese lõigu punktis i osutatud hügieeniliseks muutmine / pastöriseerimine toimub V lisa I peatüki 1. jao punktis 1 osutatud töötlemisstandardite kohaselt või sama lisa III peatüki 2. jao punkti 1 kohaselt lubatud alternatiivseid muundamisparameetreid järgides.

III PEATÜKK

NÕUDED LOOMSETEST KÕRVALSAADUSTEST SAADUD TOODETE LADUSTAMISE KOHTA

1. jagu

Üldnõuded

Loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete ladustamiskohad ja rajatised vastavad vähemalt järgmistele nõuetele.

3. kategooria materjalist saadud toodete ladustamiskohad ja rajatised ei tohi asuda samal territooriumil, kus ladustatakse 1. ja 2. kategooria materjalist saadud tooteid, välja arvatud juhul, kui rajatiste paigutuse ja haldamiskorra tõttu on välistatud ristsaastumine (näiteks kui kõnealuseid tooteid hoitakse täiesti eraldi hoones).

Ettevõttel peab olema:

kaetud ala loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete vastuvõtmiseks ja lähetamiseks, välja arvatud juhul, kui saadud tooteid:

i)	väljastatakse paigaldiste kaudu, mis hoiavad ära inimeste ja loomade terviseriskide leviku, näiteks vedelate loomsete kõrvalsaaduste puhul suletud torude kaudu; või

ii)	võetakse vastu pakendis (näiteks suurtes big-bag tüüpi kottides) või kaetud lekkekindlates mahutites või transpordivahendites;

b)	selline ehituslik lahendus, et seda on lihtne puhastada ja desinfitseerida. Põrand peab olema ehitatud nii, et vedelik voolaks hästi ära;

c)	tööliste jaoks nõuetekohased rajatised, sealhulgas tualetid, riietusruumid ja valamud;

d)	asjakohane kord kaitseks kahjurite, näiteks putukate, näriliste ja lindude eest.

3.	Ettevõttes peavad olema asjakohased rajatised loomsetest jäätmetest saadud toodete toomiseks kasutatud mahutite ja veokite (v.a laevade) puhastamiseks ja desinfitseerimiseks.

4.	Loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid tuleb kuni edasisaatmiseni nõuetekohaselt ladustada.

2. jagu

Teatava piima, piimapõhiste toodete ja piimasaaduste ladustamise erinõuded

X lisa II peatüki 4. jao II osas osutatud tooteid ladustatakse sobival temperatuuril, mis hoiab ära inimeste ja loomade terviseriskid, selleks ettenähtud tunnustatud või registreeritud ladustusettevõttes või tunnustatud või registreeritud ladustusettevõtte valdustes selleks ette nähtud eraldi ladustusalal.

2.	Ladustamise ajal või ladustamise lõppedes väljaviimise ajal lõpptoodetest võetud proovid vastavad vähemalt X lisa I peatükis sätestatud mikrobioloogilistele normidele.

IV PEATÜKK

REGISTREERITUD ETTEVÕTJAD

Registreeritud ettevõtete käitajad või muud registreeritud ettevõtjad käitlevad loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid alljärgnevate tingimuste kohaselt:

a)	ruumid peavad olema ehitatud nii, et neid saab hästi puhastada ja vajaduse korral desinfitseerida;

b)	ruumides peab olema asjakohane kord kaitseks kahjurite, näiteks putukate, näriliste ja lindude eest;

c)	paigaldised ja seadmed peavad olema hügieenilised, kui see on vajalik;

d)	loomsed kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid tuleb hoida tingimustes, mis välistavad saastumise.

2.	Ettevõtjad peavad andmeregistreid, mis on pädevale asutusele kättesaadaval kujul.

Registreeritud ettevõtjad, kes transpordivad loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid (v.a omaenda tegevuskohtade vahel), järgivad eelkõige alljärgnevaid tingimusi:

a)	neil on teave oma veokite identifitseerimistunnuste kohta, mis võimaldab kontrollida veokite kasutamist loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete transportimiseks;

b)	nad puhastavad ja desinfitseerivad oma veokeid vastavalt vajadusele;

c)	nad võtavad kõik vajalikud meetmed, et vältida saastumist ning inimestele või loomadele nakkavate haiguste levikut.

X LISA

SÖÖDAMATERJAL

I PEATÜKK

TÖÖTLEMISE JA TURULELASKMISE ÜLDNÕUDED

Loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete mikrobioloogilised normid

Loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete suhtes kohaldatakse järgmisi mikrobioloogilisi norme.

Töötlemisettevõttes ladustamise ajal või ladustamise lõppedes väljaviimise ajal lõpptoodetest võetud proovid peavad vastama järgmistele normidele:

salmonella: puudub 25 grammis; n = 5, c = 0, m = 0, M = 0,

enterobakterid: n = 5, c = 2, m = 10, M = 300 1 grammis,

kus:

n	=	analüüsitavate proovide arv;
m	=	bakterite arvu väärtuslävi; tulemus on rahuldav, kui bakterite arv kogu valimis ei ületa näitajat m;
M	=	bakterite arvu maksimumväärtus; tulemus on ebarahuldav, kui bakterite arv ühes või mitmes proovis on võrdne näitajaga M või sellest suurem; ning
c	=	nende proovide arv, milles bakterite arv võib jääda näitajate m ja M vahele; proovid on siiski rahuldavad, kui teiste proovide bakterite arv on võrdne näitajaga m või sellest väiksem.

Käesolevas peatükis sätestatud mikrobioloogilisi norme ei kohaldata siiski loomsete kõrvalsaaduste töötlemise tulemusena saadud kalaõli ja sulatatud rasva suhtes, kui sama töötluse ajal saadud töödeldud loomsest valgust võetakse proove, et veenduda nimetatud normidele vastavuses.

II PEATÜKK

ERINÕUDED TÖÖDELDUD LOOMSE VALGU JA MUUDE LOOMSETEST KÕRVALSAADUSTEST SAADUD TOODETE KOHTA

1. jagu

Erinõuded töödeldud loomse valgu kohta

A. Tooraine

Töödeldud loomse valgu tootmiseks võib kasutada ainult 3. kategooria materjali alla kuuluvaid loomseid kõrvalsaadusi või neist saadud tooteid, mis ei ole määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides n, o ja p osutatud 3. kategooria materjal.

B. Töötlemisstandardid

Imetajatelt pärinev töödeldud loomne valk peab olema läbinud IV lisa III peatükis osutatud 1. töötlemismeetodi (rõhu all steriliseerimine).

Sellele vaatamata:

a)	võivad verejahu tootmiseks mõeldud seaveri või seaverefraktsioonid olla töödeldud IV lisa III peatükis sätestatud 1., 2., 3., 4., 5 või 7. töötlemismeetodi kohaselt, kusjuures 7. töötlemismeetodi korral peab materjali olema läbi kuumutatud temperatuuril 80 °C;

võib imetajatelt pärinevat töödeldud loomne valk:

i)	olla töödeldud IV lisa III peatükis sätestatud 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodi kohaselt, kui see pärast kõrvaldatakse või kui seda kasutatakse kütusena;

ii)

olla töödeldud IV lisa III peatükis sätestatud 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodi kohaselt, kui tegu on ainult lemmikloomatoidus kasutamiseks mõeldud materjaliga ja kui:

—	seda transporditakse selleks ette nähtud mahutites, mida ei kasutata põllumajandusloomadele mõeldud sööda või loomsete kõrvalsaaduste vedamiseks, ning

—	see saadetakse 3. kategooria materjali töötlevast ettevõttest otse lemmikloomatoitu tootvasse ettevõttesse või tunnustatud ladustamisettevõttesse, kust see saadetakse otse lemmikloomatoitu tootvasse ettevõttesse.

2.	Muudelt loomadelt kui imetajatelt pärinev töödeldud loomne valk (v.a kalajahu) peab olema läbinud IV lisa III peatükis sätestatud 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodi.

Kalajahu peab olema läbinud:

a)	mõne IV lisa III peatükis sätestatud töötlemismeetodi või

b)	mõne muu meetodi, mis tagab toote vastavuse käesoleva lisa I peatükis loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kohta sätestatud mikrobioloogilistele normidele.

C. Ladustamine

1.	Töödeldud loomne valk tuleb pakendada ja ladustada uutes või steriliseeritud kottides või nõuetekohase ehitusega lahtise lasti konteinerites või hoidlates. Tuleb võtta vajalikud meetmed, et konteinerite, konveierite või tõstukite sisse tekiks võimalikult vähe kondensaati.

2.	Konveierites, tõstukites ja konteinerites peavad tooted olema kaitstud juhusliku saastumise eest.

3.	Töödeldud loomse valgu käitlemise vahendid tuleb hoida puhtad ja kuivad ning samuti peavad olemas olema nõuetekohased kontrollipunktid, et vahendite puhtust oleks võimalik kontrollida. Kõiki ladustamiskohti tuleb korrapäraselt tühjendada ja puhastada sellisel määral, et hoitaks ära saastumine.

4.	Töödeldud loomne valk ei tohi märjaks saada. Ladustamisalal tuleb vältida lekkeid ja kondenseerumist.

2. jagu

Erinõuded veretoodete kohta

A. Tooraine

Veretoodete tootmiseks võib kasutada ainult määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktis a ja punkti b alapunktis i osutatud verd.

B. Töötlemisstandardid

Veretooted peavad olema läbinud:

a)	IV lisa III peatükis sätestatud 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodi või

b)	mõne muu meetodi, mis tagab veretoote vastavuse käesoleva lisa I peatükis loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kohta sätestatud mikrobioloogilistele normidele.

3. jagu

Erinõuded sulatatud rasvade, kalaõli ja 3. kategooria materjali alla kuuluvate rasva derivaatide kohta

A. Tooraine

1. Sulatatud rasvad

Sulatatud rasva tootmiseks võib kasutada ainult 3. kategooria materjali, mis ei ole määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides i, j, n, o ja p osutatud 3. kolmanda kategooria materjal.

2. Kalaõli

Kalaõli tootmiseks võib kasutada ainult 3. kategooria materjali, mida on nimetatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides i ja j, ja veeloomadest saadud 3. kategooria materjali, mida on nimetatud sama määruse artikli 10 punktides e ja f.

B. Töötlemisstandardid

Välja arvatud juhul, kui kalaõli või sulatatud rasv on toodetud kooskõlas määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa vastavalt VIII või XII jaoga, tuleb sulatatud rasva toota 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodil ning kalaõli võib toota

a)	kasutades 1., 2., 3., 4., 5., 6. või 7. töötlemismeetodit, nagu on sätestatud IV lisa III peatükis, või

b)	kasutades muud meetodit, mis tagab toote vastavuse käesoleva lisa I peatükis loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kohta sätestatud mikrobioloogilistele normidele.

Mäletsejalistelt pärinevad sulatatud rasvad tuleb puhastada nii, et allesjäävate lahustumatute lisaainete kogusisaldus ei ületa 0,15 massiprotsenti.

3. kategooria materjalist pärit sulatatud rasvast või kalaõlist saadud rasva derivaate töödeldakse mõne IV lisa III peatükis osutatud töötlemismeetodi kohaselt.

C. Hügieeninõuded

Sulatatud rasva või kalaõli pakendamisel tuleb kasutada kasutamata mahuteid või puhastatud ja vajaduse korral saastumise vältimiseks desinfitseeritud mahuteid ning tuleb võtta tarvitusele kõik ettevaatusabinõud, et ära hoida materjali taassaastumine.

Kui selline toode on ette nähtud transportimiseks lahtise lastina, peavad torud, pumbad ja tsisternid ning muud lahtise lasti konteinerid või paakautod, mida kasutatakse toote transpordiks tootmisettevõttest laevale, sadamatsisternidesse või teistesse ettevõtetesse, olema enne kasutamist puhtad.

4. jagu

Erinõuded piima, ternespiima ning teatavate piima- ja ternespiimasaaduste kohta

I osa

Üldnõuded

A. Tooraine

Piima, piimapõhiste toodete ja piimasaaduste tootmiseks võib kasutada ainult määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktis e osutatud piima (v.a tsentrifuugimis- või separeerimissete) ja sama määruse artikli 10 punktides f ja h osutatud piima.

Ternespiima võib kasutada ainult siis, kui see pärineb elusloomadelt, kellel ei avaldunud mingeid ternespiima kaudu inimestele või loomadele levivate haiguste tunnuseid.

B. Töötlemisstandardid

Piim peab läbima ühe järgmistest töötlemisviisidest:

1.1.	steriliseerimine F0 (1) väärtusel 3 või rohkem;

1.2.

UHT (2) koos ühega järgmistest:

järgnev füüsikaline töötlemine:

i)	kuivatusprotsess ja täiendav kuumutamine vähemalt temperatuurini 72 °C, kui piim on mõeldud söödaks; või

ii)	pH väärtuse alandamine alla väärtuse 6,0 vähemalt üheks tunniks;

b)	piim, piimapõhine toode või piimasaadus on valmistatud vähemalt 21 päeva enne lähetamist ning selle aja jooksul ei ole päritoluliikmesriigis tuvastatud ühtegi suu- ja sõrataudi juhtumit;

1.3.	kahekordne HTST (3);

1.4.

HTST koos ühega järgmistest:

järgnev füüsikaline töötlemine:

i)	kuivatusprotsess ja täiendav kuumutamine vähemalt temperatuurini 72 °C, kui piim on mõeldud söödaks; või

ii)	pH väärtuse alandamine alla väärtuse 6,0 vähemalt üheks tunniks;

b)	piim, piimapõhine toode või piimasaadus on valmistatud vähemalt 21 päeva enne lähetamist ning selle aja jooksul ei ole päritoluliikmesriigis tuvastatud ühtegi suu- ja sõrataudi juhtumit.

2.	Piimapõhised tooted ja piimasaadused peavad olema läbinud vähemalt ühe alapunktis 1 osutatud töötlemisviisidest või olema valmistatud piimast, mida on töödeldud kooskõlas alapunktiga 1.

Suu- ja sõrataudi suhtes vastuvõtlikele loomadele söödetav ja vastavalt alapunktile 1 töödeldud piimast toodetud vadak peab olema:

a)	kogutud pärast vähemalt 16 tunni möödumist piima kalgendumisest ja selle pH väärtus peab enne loomakasvatusettevõtetesse viimist olema alla 6,0; või

b)	toodetud vähemalt 21 päeva enne lähetamist ning selle aja jooksul ei ole päritoluliikmesriigis tuvastatud ühtegi suu- ja sõrataudi juhtumit.

Lisaks alapunktides 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetele peavad piim, piimapõhised tooted ja piimasaadused vastama järgmistele nõuetele:

4.1.	pärast töötlemise lõpetamist tuleb võtta tarvitusele kõik ettevaatusabinõud, et hoida ära toodete saastumine;

4.2.

lõpptoote märgistusel peab olema viide sellele, et see sisaldab 3. kategooria materjali ega ole ette nähtud inimtoiduks, ning see tuleb:

a)	pakendada kasutamata mahutitesse või

b)	transportida lahtiselt mahutites või muudes transpordivahendites, mida enne kasutamist põhjalikult puhastati ja desinfitseeriti.

5.	Toorpiima tuleb toota tingimustes, mis pakuvad piisavaid loomatervishoiuga seotud tagatisi.

Ternespiim ja ternespiimatooted peavad:

6.1.

olema pärit veistelt, keda on peetud põllumajandusettevõttes, milles kõik veisekarjad on tunnistatud ametlikult tuberkuloosivabaks, ametlikult brutselloosivabaks ja ametlikult veiste ensootilise leukoosi vabaks vastavalt direktiivi 64/432/EMÜ artikli 2 lõike 2 punktides d, f ja j esitatud määratlustele;

6.2.	olema toodetud vähemalt 21 päeva enne lähetamist ning selle aja jooksul ei ole päritoluliikmesriigis tuvastatud ühtegi suu- ja sõrataudi juhtumit;

6.3.	olema läbinud ühekordse HTST töötluse (3);

6.4.	vastama käesoleva osa punkti 4 nõuetele.

II osa

Riiklike standardite kohaselt töödeldud piima turulelaskmist käsitlev erand

Käesoleva osa punktides 2 ja 3 sätestatud nõudeid kohaldatakse selliste piima, piimapõhiste toodete ja piimasaaduste töötlemise, kasutamise ja ladustamise suhtes, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktis e osutatud 3. kategooria materjali alla (v.a tsentrifuugimis- või separeerimissete) ja sellise sama määruse artikli 10 punktides f ja h osutatud piima töötlemise, kasutamise ja ladustamise suhtes, mida ei ole töödeldud käesoleva jao I osa kohaselt.

2.	Pädev asutus lubab määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 4 kohaselt tunnustatud või registreeritud piimatööstustel tarnida piima, piimapõhiseid tooteid ja piimasaadusi käesoleva osa punktis 3 osutatud otstarbel, kui tagatakse toodete jälgitavus.

Piima, piimapõhiseid tooteid ja piimasaadusi võib tarnida ja kasutada söödamaterjalina:

asjaomases liikmesriigis ja piiriülestel aladel, kui asjaomased liikmesriigid on selles kokku leppinud, kui tegu on piimasaadustega (sealhulgas piimaveega), mis on puutunud kokku toorpiima ja/või määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa IX jao II peatüki punkti II alapunkti 1 alapunktis a või alapunktis b sätestatud kuumtöötlusnõuete kohaselt pastöriseeritud piimaga ja need piimasaadused on läbinud ühe järgmistest töötlustest:

i)	kõrgkuumutamine (UHT);

ii)	steriliseerimine, millega viiakse Fc väärtus vähemalt 3ni või mis toimub 15 minutit vähemalt temperatuuril 115 °C või samaväärsetes temperatuuri ja aja tingimustes;

iii)

pastöriseerimine või steriliseerimine (v.a alapunktis ii nimetatu), millele järgneb:

—	piimapulbri, piimapõhise kuivtoote või kuivatatud piimasaaduse puhul kuivatamine;

—	hapustatud piimatoote puhul protsess, milles pH väärtus viiakse alla 6 ja hoitakse sellel tasemel vähemalt üks tund;

asjaomases liikmesriigis:

kui tegu on piimasaadustega (sh piimaveega), mis on puutunud kokku piimaga, mida on ainult pastöriseeritud määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa IX jao II peatüki punkti II.1 alapunktis a sätestatud kuumtöötlusnõuete kohaselt, ja kui tegu on kuumtöödeldud piimapõhistest toodetest valmistatud vadakuga, mis on kogutud pärast vähemalt 16 tunni möödumist piima kalgendumisest ja mille pH ei ületa enne söödaks tarnimist väärtust 6,0, kui need saadetakse vähestesse tunnustatud loomapidamisettevõtetesse, mis on määratud parima ja halvima riskistsenaariumi riskianalüüsi alusel asjaomase liikmesriigi poolt episootiliste haiguste (eelkõige suu- ja sõrataudi) situatsiooniplaanide koostamisel;

ii)

kui tegu on töötlemata toodetega (sealhulgas piimaveega, mis on puutunud kokku toorpiima ja teiste saadustega, mille puhul alapunktis a ja alapunkti b alapunktis i osutatud töötlusviiside läbimine ei ole tagatud), kui need saadetakse vähestesse tunnustatud loomapidamisettevõtetesse, mis on määratud parima ja halvima riskistsenaariumi riskianalüüsi alusel asjaomase liikmesriigi poolt episootiliste haiguste (eelkõige suu- ja sõrataudi) situatsiooniplaanide koostamisel ning kui tunnustatud loomapidamisettevõttes olevaid loomi saab vedada ainult:

—	otse tapamajja, mis asub samas liikmesriigis; või

—

teise samas liikmesriigis asuvasse põllumajandusettevõttesse, kui pädev asutus tagab, et suu- ja sõrataudile vastuvõtlikke loomi saab põllumajandusettevõttest viia ainult kas otse samas liikmesriigis asuvasse tapamajja, või kui loomad on toodud põllumajandusettevõttesse, mis ei kasuta söödaks alapunktis ii osutatud tooteid, pärast 21päevalise ooteaja möödumist loomade sinna toomisest.

4.	Pädev asutus võib lubada I osa punkti B alapunktis 6 osutatud tingimustele mittevastava ternespiima tarnimist söödaks samas liikmesriigis ühelt põllumajandustootjalt teisele tingimustel, mis hoiavad ära terviseriskide leviku.

III osa

Erinõuded tsentrifuugimis- või separeerimissetete kohta

Tsentrifuugimis- või separeerimissettest koosnev 3. kategooria materjal peab olema enne põllumajandusloomadele söötmiseks turule laskmist kuumtöödeldud 60 minuti jooksul vähemalt temperatuuril 70 °C või 30 minuti jooksul vähemalt temperatuuril 80 °C.

5. jagu

Erinõuded želatiini ja hüdrolüüsitud valgu kohta

A. Tooraine

Želatiini ja hüdrolüüsitud valgu tootmiseks võib kasutada ainult 3. kategooria materjali alla kuuluvaid loomseid kõrvalsaadusi või neist saadud tooteid, välja arvatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides m, n, o ja p osutatud materjal.

B. Želatiini töötlemisstandardid

Želatiini tuleb toota nii, et 3. kategooria materjali töödeldakse happe või leelisega ja pärast loputatakse üks või mitu korda, välja arvatud juhul, kui see on toodetud määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa XIV jao kohaselt.

Seejärel tuleb korrigeerida pH-d. Želatiin tuleb ekstraheerida ühe või mitme järjestikuse kuumutamise teel, millele järgneb puhastamine filtreerimise teel ja steriliseerimine.

2.	Pärast alapunktis 1 osutatud töötlust võib želatiini kuivatada ning vajaduse korral jahvatada või õhukesteks lehtedeks valtsida.

3.	Keelatud on kasutada muid säilitusaineid peale vääveldioksiidi ja vesinikperoksiidi.

C. Muud nõuded želatiini kohta

Želatiini tuleb pakendada, ladustada ja transportida rahuldavates hügieenitingimustes.

Eelkõige:

a)	peab tagama ruumi või spetsiaalse koha pakkematerjali hoidmiseks;

b)	peab pakendamine toimuma selleks ettenähtud ruumis või kohas.

D. Hüdrolüüsitud valgu töötlemisstandardid

Hüdrolüüsitud valku tuleb toota nii, et saastumisoht viidaks sobivate meetmetega miinimumini. Mäletsejalistelt pärineva hüdrolüüsitud valgu molekulmass peab olema alla 10 000 aatommassiühiku.

Lisaks esimese lõigu nõuetele toodetakse täielikult või osaliselt mäletsejaliste toornahkadest saadud hüdrolüüsitud valku töötlemisettevõttes, mis tegeleb ainult hüdrolüüsitud valgu tootmisega, mille käigus valmistatakse toores 3. kategooria materjal ette pikeldamise, lupjamise ja ohtra pesemisega, pärast mida hoitakse materjali pH:

a)	üle kolme tunni väärtusel üle 11 temperatuuril üle 80 °C ning seejärel kuumtöödeldakse 30 minutit vähemalt temperatuuril 140 °C enam kui 3,6baarise rõhu all või

b)	väärtusel 1–2, seejärel väärtusel üle 11 ning pärast kuumtöödeldakse 30 minutit temperatuuril 140 °C kolmebaarise rõhu all.

6. jagu

Erinõuded kaltsiumdivesinikfosfaadi kohta

A. Tooraine

Kaltsiumdivesinikfosfaadi tootmiseks võib kasutada ainult 3. kategooria materjali alla kuuluvaid loomseid kõrvalsaadusi või neist saadud tooteid, mis ei ole määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides m, n, o ja p osutatud materjal.

B. Töötlemisstandardid

Kaltsiumdivesinikfosfaadi tootmisel tuleb läbida järgmised kolm etappi:

a)	esiteks tagatakse, et kõik 3. kategooria materjali alla kuuluvad kondid peenestatakse, rasvatustatakse kuuma veega ja hoitakse vähemalt kaks päeva lahjendatud soolhappes, mille miinimumkontsentratsioon on 4 % ja pH väärtus alla 1,5;

b)	teiseks, pärast alapunktis a kirjeldatut töödeldakse saadud fosforit sisaldavat vedelikku lubjaga, mille tulemusena tekib kaltsiumdivesinikfosfaadi sade pH väärtusega 4–7;

c)	lõpuks kuivatatakse kaltsiumdivesinikfosfaadi sade õhu käes, mille temperatuur on alguses 65–325 °C ja lõpus 30–65 °C.

2.	Kui kaltsiumdivesinikfosfaati saadakse rasvatustatud kontidest, peab tegu olema määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punkti a nõuetele vastavate kontidega.

7. jagu

Erinõuded trikaltsiumfosfaadi kohta

A. Tooraine

Trikaltsiumfosfaadi tootmiseks võib kasutada ainult 3. kategooria materjali alla kuuluvaid loomseid kõrvalsaadusi või neist saadud tooteid, mis ei ole määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides m, n, o ja p osutatud materjal.

B. Töötlemisstandardid

Trikaltsiumfosfaati tuleb toota nii, et:

a)	kõik 3. kategooria materjali alla kuuluvad kondid peenestatakse ja rasvatustatakse vastuvoolu kuuma veega (kondikillud peavad olema väiksemad kui 14 mm);

b)	küpsetatakse 30 minutit aurus temperatuuril 145 °C rõhul 4 baari;

c)	valguleem eraldatakse hüdroksüapatiidist (trikaltsiumfosfaadist) tsentrifuugimise teel;

d)	trikaltsiumfosfaat granuleeritakse pärast õhuga kuivatamist keevkihis temperatuuril 200 °C.

8. jagu

Erinõuded kollageeni kohta

A. Tooraine

Kollageeni tootmiseks võib kasutada ainult 3. kategooria materjali alla kuuluvaid loomseid kõrvalsaadusi või neist saadud tooteid, mis ei ole määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides m, n, o ja p osutatud materjal.

B. Töötlemisstandardid

Kollageeni tuleb toota nii, et töötlemata 3. kategooria materjal pestakse, selle pH-d korrigeeritakse happe või leelisega, loputatakse üks või mitu korda, filtreeritakse ja pressitakse välja, välja arvatud juhul, kui see on toodetud määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa XV jaos kollageeni kohta sätestatud nõuete kohaselt.

Pärast sellist töötlemist võib kollageeni kuivatada.

2.	Keelatud on kasutada muid säilitusaineid peale nende, mis on liidu õigusaktidega lubatud.

C. Muud nõuded

Kollageeni tuleb pakendada, ladustada ja transportida rahuldavates hügieenitingimustes. Eelkõige:

a)	peab tagama ruumi või spetsiaalse koha pakkematerjali hoidmiseks;

b)	peab pakendamine toimuma selleks ette nähtud ruumis või kohas.

9. jagu

Erinõuded munatoodete kohta

A. Tooraine

Munatoodete tootmiseks võib kasutada ainult määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides e ja f ning punkti k alapunktis ii osutatud loomseid kõrvalsaadusi.

B. Töötlemisstandardid

Munatooted peavad olema:

a)	läbinud IV lisa III peatükis sätestatud 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodi;

b)	töödeldud muul viisil ja kasutades selliseid parameetreid, mis tagavad toote vastavuse I peatükis loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kohta sätestatud mikrobioloogilistele normidele; või

c)	töödeldud kooskõlas määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa X jao I, II ja III peatükis munade ja munatoodete kohta sätestatud nõuetega.

10. jagu

Erinõuded teatava 3. kategooria materjali kohta

Loomsetest saadustest koosnevat 3. kategooria materjali või loomseid saadusi sisaldavaid toiduaineid, mis ei ole enam ette nähtud inimtoiduks kas ärilistel kaalutlustel, tootmis- või pakendamisdefektide või muude puuduste tõttu ning mis ei ohusta inimeste ja loomade tervist (määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktis f osutatud materjal), võib turule lasta põllumajandusloomade söödana, kui:

materjal ei koosne loomset päritolu materjalist, mis ei ole läbinud alljärgnevat töötlemist, ega ole sellise materjaliga kokku puutunud:

i)	käesoleva määruse kohane töötlus;

ii)	määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 2 lõike 1 punktis m määratletud töötlus;

b)	rakendatud on kõiki ettevaatusabinõusid, et hoida ära materjali saastumine.

III PEATÜKK

NÕUDED TEATAVA KALATOIDU JA KALAPÜÜGIL KASUTATAVA SÖÖDA KOHTA

Kalast või veeselgrootutest saadud loomseid kõrvalsaadusi ja neist saadud tooteid, mis on mõeldud kasvandusekalade või muude vesiviljelusloomade toiduks:

a)	käideldakse ja töödeldakse eraldi materjalist, mida ei ole lubatud sel eesmärgil kasutada;

saadakse:

i)	looduses kasvanud kalast või muudest veeloomadest (v.a mereimetajad), kes on püütud kaubanduslikul eesmärgil, või looduses kasvanud kalast pärit kõrvalsaadustest, mis pärinevad inimtoiduks mõeldud kalatooteid tootvast ettevõttest; või

ii)	kasvandusekaladest, kui neid söödetakse teisest liigist kasvandusekaladele;

c)	töödeldakse töötlemisettevõttes sellise meetodi kohaselt, mis tagab toote mikrobioloogilise ohutuse (k.a seoses kalade haigusetekitajatega).

Pädev asutus võib selleks, et vältida lubamatut inimestele või loomadele nakkavate haiguste levimise riski, sätestada tingimused veeloomade ning vee- ja maismaaselgrootute kasutamiseks:

a)	kasvandusekalade või veeselgrootute toiduna, kui neid loomseid kõrvalsaadusi ei ole töödeldud punkti 1 alapunkti c kohaselt;

b)	kalapüügil, kaasa arvatud veeselgrootute püügil kasutatava söödana.

(1) F0 on arvutatud surmav toime bakterieostele. F0 väärtus 3,00 tähendab, et toote kõige külmemat kohta on kuumutatud piisavalt, et saavutada sama surmav toime nagu kolme minuti pikkuse kiire kuumutamise ja jahutamise vältel temperatuuril 121 °C (250 °F).

(2) UHT = kõrgkuumutamine temperatuuril 132 °C vähemalt üks sekund.

(3) HTST = lühiajaline kõrgpastöriseerimine temperatuuril 72 °C vähemalt 15 sekundit või samaväärse mõjuga pastöriseerimine, mis tagab fosfataastesti negatiivse tulemuse.

XI LISA

ORGAANILISED VÄETISED JA MULLAPARANDUSAINED

I PEATÜKK

NÕUDED TÖÖTLEMATA SÕNNIKU, TÖÖDELDUD SÕNNIKU JA TÖÖDELDUD SÕNNIKUST SAADUD TOODETE KOHTA

1. jagu

Töötlemata sõnnik

Liikmesriikide vahel toimuva muudelt liikidelt kui kodulindudelt või hobuslastelt pärineva töötlemata sõnnikuga kauplemise suhtes kohaldatakse lisaks määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 48 lõikes 1 sätestatud nõusolekule, mille peab andma sihtliikmesriik, järgmisi tingimusi:

muude liikide kui kodulindude või hobuslaste töötlemata sõnnikuga kauplemine on keelatud, välja arvatud juhul, kui sõnnik on:

i)	pärit piirkonnast, mille suhtes ei ole rakendatud rasketest nakkushaigustest tulenevaid piiranguid; ja

ii)	ette nähtud pädevate asutuste järelevalve all kasutamiseks niisuguse põllumajandusettevõtte maa-alal, mis asub mõlemal pool kahe liikmesriigi vahelist piiri;

siiski võib sihtliikmesriigi pädev asutus sõnniku päritolu, sihtkohta ja tervisekaalutlusi arvestades anda eriloa sellise sõnniku oma territooriumile toomiseks, mis:

on mõeldud:

—	töötlemiseks väljaspool toiduahelat kasutatavaid loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid tootvas ettevõttes või

—	biogaasiks muundamiseks või kompostimiseks määruse (EÜ) nr 1069/2009 ja käesoleva määruse V lisa kohaselt eesmärgiga toota käesoleva peatüki 2. jaos osutatud tooteid.

Sellistel juhtudel võtab pädev asutus sellistesse ettevõtetesse sõnniku toomise lubamisel arvesse sõnniku päritolu; või

ii)	on mõeldud maapinnale laotamiseks põllumajandusettevõttes, kui päritoluliikmesriigi pädev asutus on selliseks kauplemiseks nõusoleku andnud;

c)	alapunktis b osutatud juhtudel peab sõnnikusaadetise kaubadokumendiga kaasas olema punktis 3 esitatud näidise kohaselt koostatud terviseohutuse tõend.

Liikmesriikide vahel toimuva kodulindude töötlemata sõnnikuga kauplemise suhtes kohaldatakse lisaks määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 48 lõikes 1 osutatud nõusolekule, mille peab andma sihtliikmesriik, järgmisi tingimusi:

a)	sõnnik peab olema pärit piirkonnast, kus ei ole rakendatud Newcastle’i haigusest või linnugripist tulenevaid piiranguid;

b)	lisaks sellele ei või Newcastle’i haiguse vastu vaktsineeritud linnukarjade töötlemata sõnnikut lähetada piirkonda, millel on vastavalt direktiivi 2009/158/EÜ artikli 15 lõikele 2 sellise piirkonna staatus, kus Newcastle’i haiguse vastu ei vaktsineerita; ning

c)	sõnnikusaadetise kaubadokumendiga peab kaasas olema punktis 3 esitatud näidise kohaselt koostatud terviseohutuse tõend.

3.	Kaubadokumendi juurde kuuluva terviseohutuse tõendi näidis:

Hobuslaste töötlemata sõnnikuga võib liikmesriikide vahel kaubelda siis, kui sihtliikmesriik on andnud kauplemiseks määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 48 lõikes 1 osutatud nõusoleku ja sõnnik ei ole pärit põllumajandusettevõttest, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/156/EÜ artikli 4 lõikes 5 osutatud veterinaarpiiranguid seoses malleuse, vesikulaarse stomatiidi, Siberi katku või marutaudiga.

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 48 lõike 1 punkti c alapunktiga ii võib sihtliikmesriigi pädev asutus nõuda, et teisest liikmesriigist töötlemata sõnnikut lähetavad ettevõtjad:

a)	edastaksid lisateavet kavandatava lähetamise kohta, näiteks sõnniku mahalaadimise täpne geograafiline koht; ja

b)	ladustaksid sõnnikut, enne kui see maale laotatakse.

6.	Pädev asutus võib lubada sõnniku vedu ühe ja sama põllumajandusettevõtte piires, kui on täidetud võimalike terviseohtude ohjamise tingimused, näiteks ettevõtja kohustus asjaomased andmed registreerida.

2. jagu

Nahkhiireguaano, töödeldud sõnnik ja töödeldud sõnnikust saadud tooted

Töödeldud sõnniku ning töödeldud sõnnikust ja nahkhiireguaanost saadud toodete turule laskmise suhtes kohaldatakse lisaks määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 48 lõikes 1 sätestatud nõusolekule, mille peab andma sihtliikmesriik, järgmisi tingimusi:

a)	need peavad pärinema väljaspool toiduahelat kasutatavaid loomseid kõrvalsaadusi käitlevast ettevõttest, biogaasi- või kompostimisjaamast või orgaanilisi väetisi või mullaparandusaineid tootvast ettevõttest;

b)	need on läbinud kuumtöötluse vähemalt temperatuuril 70 °C vähemalt 60 minuti jooksul ning neid on töödeldud spoore moodustavate bakterite ja toksiliste ühendite vähendamiseks, kui neid loetakse asjaomaseks ohuks;

pädev asutus võib siiski lubada kasutada ka muid kui punktis b osutatud tavapäraseid töötlusparameetreid, kui taotleja tõendab, et selliste parameetrite kasutamine viib võimalikud bioloogilised ohud miinimumini.

Kõnealune tõendamine hõlmab valideerimist, mida teostatakse järgmisel viisil:

i)	määratletakse ja analüüsitakse võimalike ohtude, sealhulgas sisendmaterjali mõju, võttes aluseks töötlemistingimuste tervikliku määratlemise, ning tehakse riskianalüüs, hinnates konkreetsete töötlemistingimuste saavutamist nii tavalises kui ka ebatüüpilises olukorras;

ii)

kavandatud protsessi valideerimine:

ii-1)

mõõdetakse sisetekkeliste indikaatororganismide elujõulisuse/nakkavuse vähenemist protsessi kestel, kui:

—	indikaatorit esineb kogu tooraines suurtes kogustes;

—	indikaator ei ole töötlemisprotsessi surmavate aspektide suhtes vähem kuumakindel, aga ka mitte märkimisväärselt kuumakindlam kui haigusetekitajad, mille uurimiseks seda kasutatakse;

—	indikaatorit on lihtne kvantifitseerida ning suhteliselt lihtne identifitseerida ja kinnitada; või

ii-2)

mõõdetakse lähteainesse sobivas katsekehas viidud põhjalikult kirjeldatud katseorganismi või viiruse elujõulisuse/nakkavuse vähenemist kokkupuuteajal;

iii)

alapunktis ii osutatud valideerimine peab näitama, et protsessiga saavutatav üldise riski vähenemine on järgmine:

—	termiliste ja keemiliste protsesside puhul väheneb bakteri Enterococcus faecalis määr 5 log10 võrra ning kuumakindlate viiruste puhul (näiteks parvoviirus) väheneb nakkavustiiter vähemalt 3 log10 võrra, kui neid peetakse märkimisväärseks ohuks;

—	keemiliste protsesside puhul väheneb ka elujõulistes arenguetappides olevate vastupanuvõimeliste parasiitide, näiteks ascaris sp. munade arv vähemalt 99,9 % (3 log10) võrra;

iv)	protsessi järelevalvekorda hõlmava tervikliku kontrolliprogrammi väljatöötamine;

v)	meetmed, mille abil ettevõtte töös tagatakse kontrolliprogrammis kinnitatud asjakohaste protsessiparameetrite pidev jälgimine ja järelevalve.

Andmed ettevõttes kasutatavate asjakohaste protsessiparameetrite ja muude kriitiliste kontrollpunktide kohta tuleb registreerida ja säilitada, nii et omanik, käitaja või nende esindaja ning pädev asutus saaksid teostada ettevõtte töö järelevalvet. Käesoleva punkti alusel tunnustatud protsessiga seotud teave tuleb komisjonile vastava nõudmise korral kättesaadavaks teha;

ettevõttes töötlemise ajal või kohe pärast seda protsessi jälgimise eesmärgil sõnnikust võetud representatiivseid proovid peavad vastama järgmistele normidele:

kolibakterid: n = 5, c = 5, m = 0, M = 1 000 1 grammis

või

enterokokid: n = 5, c = 5, m = 0, M = 1 000 1 grammis

ning

tootmisettevõttes, biogaasi- või kompostimisjaamas ladustamise või sealt väljaviimisel ajal sõnnikust võetud representatiivsed proovid peavad vastama järgmistele normidele:

salmonella: puudub 25 grammis; n = 5, c = 0, m = 0, M = 0

kus:

n	=	analüüsitavate proovide arv;
m	=	bakterite arvu väärtuslävi; tulemus on rahuldav, kui bakterite arv kogu valimis ei ületa näitajat m;
M	=	bakterite arvu maksimumväärtus; tulemus on ebarahuldav, kui bakterite arv ühes või mitmes proovis on võrdne näitajaga M või sellest suurem; ning
c	=	nende proovide arv, milles bakterite arv võib jääda näitajate m ja M vahele; proovid on siiski rahuldavad, kui teiste proovide bakterite arv on võrdne näitajaga m või sellest väiksem.

Töödeldud sõnnikut või töödeldud sõnnikutooteid, mis ei vasta käesolevas punktis nimetatud normidele, loetakse töötlemata sõnnikuks või sõnnikutoodeteks;

neid tuleb hoida nii, et pärast töötlemist oleks saastumine või teisene nakkus ja niiskumine minimaalne. Seetõttu tuleb neid hoida:

i)	korralikult suletud ja isoleeritud hoidlates või korralikult ehitatud varjualustes või

ii)	korralikult suletud pakendites, näiteks kilekottides või suurtes big-bag tüüpi kottides.

II PEATÜKK

NÕUDED TEATAVATE ORGAANILISTE VÄETISTE JA MULLAPARANDUSAINETE KOHTA

1. jagu

Tootmistingimused

Orgaanilisi väetisi ja mullaparandusaineid (v.a sõnnik, seedetrakti sisu, kompost, piim, piimapõhised tooted, piimasaadused, ternespiim, ternespiimatooted ja loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete biogaasiks muundamisel tekkinud käärimisjäägid) toodetakse:

a)	kasutades 1. töötlemismeetodit (rõhu all steriliseerimine), kui algmaterjal on 2. kategooria materjal;

b)	kasutades töödeldud loomset valku, mis on toodetud 3. kategooria materjalist X lisa II peatüki 1. jao kohaselt, või materjalist, mida on töödeldud muul viisil, kui sellist materjali võib käesoleva määruse kohaselt kasutada orgaanilise väetise või mullaparandusainena; või

c)	kasutades IV lisa III peatükis sätestatud 1., 2., 3., 4., 5., 6. või 7. töötlemismeetodit, kui algmaterjal on 3. kategooria materjal, mida ei kasutata töödeldud loomse valgu tootmiseks.

2. kategooria materjalist saadud liha-kondijahust või töödeldud loomsest valgust koosnev või toodetud orgaaniline väetis või mullaparandusaine segatakse registreeritud ettevõttes piisava koguse ainega, mis muudab segu söödaks sobimatuks ja mida on lubanud kasutada selle liikmesriigi pädev asutus, kus toodet kasutatakse maapinnale laotamiseks.

Pädev asutus lubab punktis 2 osutatud koostisaine kasutamist järgmistel tingimustel:

a)	koostisaine koosneb lubjast, sõnnikust, uriinist, kompostist, loomsete kõrvalsaaduste biogaasiks muundamisel tekkinud käärimisjääkidest või muudest ainetest (nt mineraalväetisest), mida ei kasutata loomasöödaks ja mis põllumajanduse hea tava kohaselt ei võimalda saadud segu kasutamist loomasöödaks;

koostisaine määratakse kindlaks konkreetse kasutuskoha ilmastiku- ja pinnase- tingimuste hindamise alusel, pidades silmas seda, et koostisaine peab segu loomadele vastuvõetamatuks muutma või takistama muul moel segu kasutamist söödaks, ning võttes arvesse liidu või asjakohasel juhul riiklikes keskkonnakaitse õigusaktides pinnase ja põhjavee kaitsmise kohta sätestatut.

Pädev asutus avaldab lubatud koostisainete loetelu komisjonile ja teistele liikmesriikidele, kui need seda taotlevad.

Punktis 2 osutatud nõudeid ei kohaldata siiski:

a)	orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete suhtes, mis on kuni 50 kg suurustes lõpptarbijale mõeldud kasutusvalmis müügipakendites; või

orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete suhtes, mis on kuni 1 000 kg kaaluvates suurtes big-bag tüüpi kottides, millel on kirjas, et see orgaaniline väetis ei ole mõeldud laotamiseks maale, kuhu pääsevad põllumajandusloomad, tingimusel et selle liikmesriigi pädev asutus, kus seda orgaanilist väetist või mullaparandusainet kasutatakse maapinnale laotamiseks, on lubanud selliste suurte big-bag tüüpi kottide kasutamist pärast seda, kui on hinnanud tõenäosust, et see materjal võib sattuda põllumajandusloomi pidavatesse ettevõtetesse või maale, kuhu pääsevad põllumajandusloomad.

Orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete tootjad peavad tagama haigusetekitajatest puhastamise enne turulelaskmist, vastavalt:

—	X lisa I peatükile, kui tegu on 2. või 3. kategooria materjalist saadud töödeldud loomse valgu või sellest saadud toodetega;

—	V lisa III peatüki 3. jaole, kui tegu on kompostiga või loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete biogaasiks muundamisel tekkinud käärimisjääkidega.

2. jagu

Ladustamine ja transport

Pärast töötlemist või muundamist tuleb orgaanilisi väetisi ja mullaparandusaineid nõuetekohaselt ladustada ja transportida:

a)	pakendamata puistematerjalina, saastumist vältivates tingimustes;

b)	pakendites või suurtes big-bag tüüpi kottides, kui tegu on lõpptarbijale müümiseks mõeldud orgaaniliste väetiste või mullaparandusainetega; või

c)	sobivas hoiukohas, kuhu ei pääse põllumajandusloomad, kui tegu on põllumajandusettevõttes ladustamisega.

XII LISA

VAHESAADUSED

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 34 lõikele 2 kohaldatakse vahesaaduste impordile ja liitu läbivale transiidile järgmisi tingimusi.

Vahesaaduste importi ja transiiti lubatakse, kui:

need on saadud:

i)	3. kategooria materjalist, mis ei ole määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides c, n, o ja p osutatud materjal;

ii)	määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides i, l ja m osutatud loomadelt saadud toodetest või

iii)	alapunktides i ja ii osutatud materjalide segust;

need on vahesaadused, mis on ette nähtud meditsiiniseadmete, in vitro diagnostikaseadmete ja laborireaktiivide tootmiseks, ning need on saadud:

i)	materjalist, mis vastavad alapunktis a osutatud kriteeriumidele, kuid nad võivad pärineda loomadest, kelle puhul on aineid kasutatud ebaseaduslikult vastavalt direktiivi 96/22/EÜ artikli 1 lõikes 2 või direktiivi 96/23/EÜ artikli 2 punktis b esitatud määratlusele;

ii)	määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 9 punktides f ja h osutatud 2. kategooria materjalist või

iii)	alapunktides i ja ii osutatud materjalide segust;

c)	need on vahesaadused, mis on mõeldud aktiivsete siirdatavate meditsiiniseadmete, ravimite ja veterinaarravimite tootmiseks ja saadud alapunktis b osutatud materjalidest, kui pädev asutus arvab, et selliste materjalide kasutamine on inimeste ja loomade tervise kaitsmise seisukohalt õigustatud;

d)	need on pärit kolmandatest riikidest, mis kuuluvad Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni bülletäänis esitatud Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni liikmete nimekirja;

e)	need pärinevad ettevõttest, mis on registreeritud või tunnustatud alapunktis d osutatud kolmanda riigi pädeva asutuse poolt punktis 2 sätestatud tingimustel;

iga saadetisega on kaasas XV lisa 20. peatükis esitatud näidise kohaselt koostatud importija deklaratsioon, mis peab olema vähemalt ühes piirikontrolli teostava liikmesriigi riigikeeles ja vähemalt ühes sihtliikmesriigi riigikeeles; kõnealused liikmesriigid võivad vajaduse korral lubada kasutada ka muid keeli, kui dokumendiga on kaasas ametlik tõlge;

importija tõendab alapunktis b osutatud materjalide puhul pädevale asutusele, et materjalid:

i)	ei kätke inimestele või loomadele nakkavate haiguste leviku ohtu või

ii)	transporditakse tingimustes, mis hoiavad ära kõikide inimestele või loomadele nakkavate haiguste leviku.

Kolmanda riigi pädev asutus võib punkti 1 alapunktis e osutatu kohaselt ettevõtte registreerida või seda tunnustada, kui:

käitaja, ettevõtte omanik või tema esindaja:

i)	tõendab, et ettevõttel on piisavad rajatised punkti 1 alapunktides a, b või c osutatud materjalide töötlemiseks nii, et viia lõpule vajalikud kavandamis-, töötlemis- ja valmistamisetapid;

ii)	töötab kasutatavate protsesside alusel välja kriitiliste kontrollpunktide järelevalve ja kontrolli meetodid ning rakendab neid;

iii)	registreerib alapunkti ii kohaselt saadud andmed ja hoiab neid pädevale asutusele esitamiseks alles vähemalt kaks aastat;

iv)	teavitab pädevat asutust, kui olemasolevatest andmetest ilmneb suur oht loomade või inimeste tervisele;

kolmanda riigi pädev asutus kontrollib ettevõtet korrapäraselt ja teostab järgmistele tingimustele vastavat järelevalvet:

i)	kontrollkäikude ja järelevalve sagedus sõltub ettevõtte suurusest, toodangu liigist, riskianalüüsist ning ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi (HACCP) põhimõtete kohaselt rakendatud tagatistest;

ii)	kui pädeva asutuse tehtud kontrollkäigul ilmneb, et käesoleva määruse sätteid ei ole järgitud, võtab pädev asutus asjakohased meetmed;

iii)	pädev asutus koostab käesoleva lisa kohaselt tunnustatud või registreeritud ettevõtete nimekirja ja annab igale ettevõttele ametliku tunnusnumbri, mis näitab selle tegevusala; nimekiri ja selle hilisemad muudatused esitatakse piirikontrolli teostavale liikmesriigile ja sihtliikmesriigile.

Liitu imporditavaid vahesaadusi kontrollitakse piiripunktis kooskõlas direktiivi 97/78/EÜ artikliga 4 ja need transporditakse piiripunktist otse:

registreeritud ettevõttesse, kus toodetakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 33 osutatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid ning kus vahesaadusi tuleb segada, kasutada katmiseks, monteerida, pakendada või märgistada enne nende turulelaskmist või kasutuselevõttu vastavalt loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete suhtes kohaldatavatele liidu õigusaktidele;

b)	määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punkti i kohaselt loomsete kõrvalsaaduste ladustamiseks tunnustatud ettevõttesse, kust need tuleb saata ainult käesoleva punkti alapunktis a osutatud ettevõttesse alapunktis a osutatud otstarbel.

4.	Liidu kaudu transiitveosena viidavaid vahesaadusi transporditakse kooskõlas direktiivi 97/78/EÜ artikliga 11.

5.	Asjaomase piiripunkti ametlik veterinaararst teatab saadetisest sihtettevõtte eest vastutavale asutusele süsteemi TRACES kaudu.

Sihtettevõte, selle omanik või tema esindaja registreerib andmed vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklile 22 ja esitab pädeva asutuse taotlusel vajaliku teabe vahesaaduste ostmise, müümise, kasutamise ja varude ning nende ülejäägi kõrvaldamise kohta, et oleks võimalik kontrollida käesoleva määruse nõuete täitmist.

7.	Pädev asutus tagab kooskõlas direktiiviga 97/78/EÜ, et vahesaaduste saadetised saadetakse sellest liikmesriigist, kus peab toimuma piirikontroll, punktile 3 vastavasse sihtettevõttesse või transiidi korral väljumise piiripunkti.

8.	Pädev asutus kontrollib käesoleva määruse nõuete täitmise kindlakstegemiseks korrapäraselt dokumente, et veenduda, kas imporditud vahesaaduste kogused ning ladustatud, kasutatud, lähetatud või kõrvaldatud vahesaaduste kogused kattuvad.

9.	Transiitveosena viidavate vahesaaduste saadetiste puhul teevad sisenemise ja väljumise piiripunktide eest vastutavad pädevad asutused vajaduse korral koostööd, et tagada saadetiste tõhus kontrollimine ja jälgitavus.

XIII LISA

LEMMIKLOOMATOIT JA TEATAVAD MUUD LOOMSETEST KÕRVALSAADUSTEST SAADUD TOOTED

I PEATÜKK

Üldnõuded

Lemmikloomatoitu tootvatel ettevõtetel ja ettevõtetel, mis toodavad loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid, mida on nimetatud käesolevas lisas, peavad olema sobivad rajatised:

a)	sissetuleva materjali ladustamiseks ja töötlemiseks tingimustel, mis hoiavad ära inimeste või loomade tervise ohtuseadmise;

b)	tootmises kasutamata jäänud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kõrvaldamiseks, välja arvatud juhul, kui kasutamata materjal saadetakse töötlemiseks või kõrvaldamiseks teise ettevõttesse kooskõlas käesoleva määrusega.

II PEATÜKK

Erinõuded lemmikloomatoidu (sh koerte närimiskontide) kohta

1. Töötlemata lemmikloomatoit

Töötlemata lemmikloomatoitu võib toota ainult määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktis a ja punkti b alapunktides i ja ii osutatud 3. kategooria materjalist.

Töötlemata lemmikloomatoit tuleb pakendada kasutamata lekkekindlasse pakendisse.

Tuleb võtta tõhusaid meetmeid, tagamaks, et toode ei puutuks kogu tootmisahela jooksul ja kuni müügikohani kokku saasteainetega.

2. Töödeldud lemmikloomatoidu ja koerte närimiskontide tooraine

Töödeldud lemmikloomatoitu ja koerte närimiskonte võib toota ainult:

a)	3. kategooria materjalist, mis ei ole määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides n, o ja p osutatud materjal; ning

1. kategooria materjalist, mis koosneb loomsetest kõrvalsaadustest, mis on saadud loomadest, kelle puhul on aineid kasutatud ebaseaduslikult vastavalt direktiivi 96/22/EÜ artikli 1 lõike 2 punktis d või direktiivi 96/23/EÜ artikli 2 punktis b esitatud määratlusele, kui tegu on imporditud lemmikloomatoidu või imporditud materjalist toodetud lemmikloomatoiduga.

3. Töödeldud lemmikloomatoit

a)	Lemmikloomatoidu konserve tuleb kuumtöödelda, et Fc väärtus oleks vähemalt 3.

Töödeldud lemmikloomatoitu (v.a konservid) tuleb:

i)	kuumtöödelda kogu lõpptoote ulatuses vähemalt temperatuuril 90 °C;

ii)	kuumtöödelda loomsete koostisosade ulatuses vähemalt temperatuuril 90 °C või

iii)

toota ainult alljärgnevast, kui tegu on loomset päritolu söödamaterjaliga:

—	lihast või lihatoodetest koosnevad loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted, mis on läbi kuumutatud temperatuuril vähemalt 90 °C;

—

järgmised loomsetest kõrvalsaadustest käesoleva määruse nõuete kohaselt saadud tooted: piim ja piimapõhised tooted, želatiin, hüdrolüüsitud valk, munatooted, kollageen, X lisa II peatüki 2. jaos osutatud veretooted, töödeldud loomne valk (k.a kalajahu), sulatatud rasv, kalaõli, kaltsiumdivesinikfosfaat, trikaltsiumfosfaat või lõhna- ja maitsetugevdajad;

iv)	töödelda nii, näiteks kuivatada või kääritada, kui pädev asutus sellist töötlust lubab, et lemmikloomatoiduga ei seonduks lubamatu inimeste ja loomade terviserisk;

kui tegu on määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides l ja m osutatud loomsete kõrvalsaadustega või veeloomadest ning vee- ja maismaaselgrootutest pärinevate loomsete kõrvalsaadustega ning kui on olemas pädeva asutuse luba, tuleb töödelda nii, et lemmikloomatoiduga ei kaasneks lubamatu inimeste ja loomade terviserisk.

Pärast tootmist tuleb võtta kõik meetmed sellise töödeldud lemmikloomatoidu saastumise vältimiseks.

Töödeldud lemmikloomatoit tuleb pakendada kasutamata pakendisse.

4. Koerte närimiskonte tuleb valmistamise ajal piisavalt töödelda, et hävitada haigusetekitajad (sh salmonella).

Pärast kõnealust töötlemist tuleb võtta kõik meetmed koerte närimiskontide saastumise vältimiseks.

Koerte närimiskondid tuleb pakendada kasutamata pakendisse.

5. Koerte närimiskontidest ja töödeldud lemmikloomatoidust (v.a lemmikloomatoidu konservid ja selline töödeldud lemmikloomatoit, mida on töödeldud punkti 3 alapunkti b alapunkti v kohaselt) tuleb tootmise ja/või ladustamise ajal (enne lähetamist) võtta pistelisi proove, et kontrollida nende vastavust järgmistele normidele:

salmonella: puudub 25 grammis, n = 5, c = 0, m = 0, M = 0;

enterobakterid: n = 5, c = 2, m = 10, M = 300 1 grammis,

kus:

n	=	analüüsitavate proovide arv;
m	=	bakterite arvu väärtuslävi; tulemus loetakse rahuldavaks, kui bakterite arv kogu valimis ei ületa näitajat m;
M	=	bakterite arvu maksimumväärtus; tulemust ei loeta rahuldavaks, kui bakterite arv ühes või mitmes proovis on võrdne näitajaga M või sellest suurem; ning
c	=	nende proovide arv, milles bakterite arv võib jääda näitajate m ja M vahele; proovid loetakse siiski rahuldavaks, kui teiste proovide bakterite arv on võrdne näitajaga m või sellest väiksem.

6. Töötlemata lemmikloomatoidust tuleb tootmise ja/või ladustamise ajal (enne lähetamist) võtta pistelisi proove, et kontrollida vastavust järgmistele normidele:

salmonella: puudub 25 grammis, n = 5, c = 0, m = 0, M = 0;

enterobakterid: n = 5, c = 2, m = 10, M = 5 000 1 grammis,

kus:

n	=	analüüsitavate proovide arv;
m	=	bakterite arvu väärtuslävi; tulemus loetakse rahuldavaks, kui bakterite arv kogu valimis ei ületa näitajat m;
M	=	bakterite arvu maksimumväärtus; tulemust ei loeta rahuldavaks, kui bakterite arv ühes või mitmes proovis on võrdne näitajaga M või sellest suurem; ning
c	=	nende proovide arv, milles bakterite arv võib jääda näitajate m ja M vahele; proovid loetakse siiski rahuldavaks, kui teiste proovide bakterite arv on võrdne näitajaga m või sellest väiksem.

7. Töödeldud lemmikloomatoidu ja koerte närimiskontide tootmisahela lõpp-punkt

Piiranguid kohaldamata võib kooskõlas käesoleva määrusega turule lasta:

töödeldud lemmikloomatoitu, mis:

i)	on toodetud ja pakendatud liidus kooskõlas punktiga 3 ja kontrollitud kooskõlas punktiga 5 või

ii)	on piiripunktis läbinud direktiivis 97/78/EÜ sätestatud veterinaarkontrolli;

koerte närimiskonte, mis:

i)	on toodetud ja pakendatud liidus kooskõlas punktiga 4 ja kontrollitud kooskõlas punktiga 5 või

ii)	on piiripunktis läbinud direktiivis 97/78/EÜ sätestatud veterinaarkontrolli.

III PEATÜKK

Erinõuded lemmikloomatoidu valmistamiseks mõeldud lõhna- ja maitsetugevdajate kohta

Ettevõtjad võivad lemmikloomatoidu maitse parandamiseks kasutatavate loomsetest kõrvalsaadustest saadud vedelate või kuivatatud toodete valmistamiseks kasutada ainult neid loomseid kõrvalsaadusi, mida võib II peatüki punkti 2 kohaselt kasutada töödeldud lemmikloomatoidu ja koerte närimiskontide toorainena.

2.	Lõhna- ja maitsetugevdajad peavad olema läbinud selliste parameetritega töötlemismeetodid, mis tagavad toote vastavuse käesoleva lisa II peatüki punktis 5 sätestatud mikrobioloogilistele normidele. Pärast töötlemist tuleb võtta kõik meetmed toote saastumise vältimiseks.

Lõpptoode tuleb:

a)	pakendada kasutamata või steriliseeritud pakendisse või

b)	transportida lahtiselt mahutites või muudes transpordivahendites, mida enne kasutamist põhjalikult puhastati ja desinfitseeriti.

IV PEATÜKK

Erinõuded hobuslaste vere ja veretoodete kohta

Hobuslastelt pärineva muuks otstarbeks kui söödaks ettenähtud vere ja veretoodete turulelaskmise suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi.

Verd võib selliseks otstarbeks turule lasta, kui see on kogutud:

hobuslastelt:

kellel vere kogumise päeval toimunud kontrollimisel ei avaldunud ühegi direktiivi 2009/156/EÜ I lisas loetletud teatamiskohustusliku loomataudi tunnuseid ega Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni maismaaloomade tervishoiu eeskirja 2010. aasta väljaande artikli 1.2.3 punktis 4 loetletud hobuste gripi, hobuste piroplasmoosi, hobuste herpesviiruse ning hobuste viirusarteriidi tunnuseid;

ii)	keda hoiti vähemalt 30 päeva jooksul enne vere kogumist ja vere kogumise päeval veterinaarjärelevalve all põllumajandusettevõttes, mille suhtes ei ole kohaldatud direktiivi 2009/156/EÜ artikli 4 lõikes 5 osutatud keeldu või nimetatud direktiivi artiklis 5 osutatud piiranguid;

iii)

kes direktiivi 2009/156/EÜ artikli 4 lõikes 5 sätestatud ajavahemiku jooksul ei ole kokku puutunud hobuslastega, kes on pärit põllumajandusettevõttest, mille suhtes rakendati vastavalt kõnealusele artiklile loomatervishoiuga seotud põhjustel keeldu, ning ei ole vähemalt 40 päeva jooksul enne vere kogumise päeva ja sel päeval kokku puutunud hobuslastega, kes on pärit sellisest liikmesriigist või kolmandast riigist, mida ei loeta hobuste Aafrika katkust vabaks vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 2 esimese lõigu punktidele a ja b;

veterinaarjärelevalve all kas:

i)	tapamajas, mis on määruse (EÜ) nr 853/2004 kohaselt registreeritud või tunnustatud; või

ii)	tunnustatud rajatistes, millel on veterinaarloa number muuks kui söödaks mõeldud veretoodete tootmiseks ettenähtud vere kogumiseks hobuslastelt ja mida kontrollib pädev asutus.

Veretooteid võib selliseks otstarbeks turule lasta, kui:

a)	on tarvitusele võetud kõik ettevaatusabinõud, et vältida veretoodete haigusetekitajatega saastumist tootmise, käitlemise ja pakendamise käigus;

veretooted on valmistatud verest, mis:

i)	vastab punkti 1 alapunktis a sätestatud tingimustele või

ii)

on hobuste Aafrika katku, hobuste entsefalomüeliidi kõiki vorme (sh hobuste Venezuela entsefalomüeliiti), hobuste nakkavat kehvveresust, vesikulaarset stomatiiti ja malleust (Burkholderia mallei) põhjustavate võimalike haigusetekitajate kahjutukstegemiseks töödeldud vähemalt ühel järgmisel meetodil, millele järgnes tõhususe kontroll:

—	kuumtöötlus temperatuuril 65 °C vähemalt kolm tundi;

—	kiiritamine 25 kGy gammakiirtega;

—	pH muutmine väärtuseni 5 kaheks tunniks;

—	läbikuumutamine vähemalt temperatuuril 80 °C.

3.	Hobuslaste veri ja veretooted tuleb pakendada mitteläbilaskvatesse plommitud mahutitesse, mis kannavad punkti 1 alapunktis b osutatud tapamaja või kogumisettevõtte loa numbrit.

V PEATÜKK

Erinõuded kabiloomade toornahkade ja nendest saadud toodete kohta

A. Ettevõtted

Pädev asutus võib lubada toornahku (sh lubjatud toornahku) käitlevatel ettevõtetel tarnida toornahkade lõikamisjääke loomatoiduks mõeldud želatiini, orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete tootmiseks, kui:

a)	ettevõttel on hõlpsasti puhastatavate ja desinfitseeritavate kõvade põrandate ja siledate seintega laoruumid ning vajaduse korral külmutusseadmed;

b)	laoruume hoitakse rahuldavas tehnilises ja sanitaarkorras, et need ei kujutaks endast tooraine jaoks saasteallikat;

c)	toorainet, mida neis ruumides hoitakse ja/või töödeldakse, aga mis ei vasta käesolevas peatükis sätestatud nõuetele, hoitakse kogu vastuvõtu-, ladustamis-, töötlemis- ja lähetusaja eraldi toorainest, mis vastab käesoleva peatüki nõuetele;

lõikamisjäägid, mis on saadud lubjatud toornahast, töödeldakse nii, et need enne, kui neid kasutatakse alljärgneva tootmiseks, ei ohustaks inimeste ega loomade tervist:

i)	loomasöödaks mõeldud želatiin või

ii)	orgaanilised väetised või mullaparandusained.

B. Loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete turulelaskmine

1.	Töötlemata toornahku võib turule lasta, kui on täidetud direktiiviga 2002/99/EÜ värske liha suhtes kehtestatud tervise-eeskirjad.

Töödeldud toornahku võib turule lasta, kui:

a)	need ei ole kokku puutunud muude loomsete saadustega või elusloomadega, mis/kes võivad levitada raskeid nakkushaigusi;

b)	VIII lisa III peatükis sätestatud kaubadokumendis on kirjas, et on võetud tarvitusele kõik ettevaatusabinõud, et vältida haigusetekitajatega saastumist.

C. Toornahkade tootmisahela lõpp-punkt

1.	Kabiloomade toornahku, mille käitleja on määranud muuks otstarbeks kui inimtoit ja mis vastavad määruses (EÜ) nr 853/2004 toidus kasutamiseks mõeldud želatiini või kollageeni tooraine kohta sätestatud nõuetele, võib kooskõlas käesoleva määrusega lasta turule ilma piiranguid kohaldamata.

Piiranguid kohaldamata võib kooskõlas käesoleva määrusega turule lasta alljärgnevaid toornahku:

a)	täielikult pargitud toornahad;

b)	kroompargitud (wet blue) toornahad;

c)	pikeldatud toornahad;

d)	lubjatud toornahad (töödeldud lupja, soola ja sulfiidi sisaldavas vees, mille pH on 12–13, vähemalt kaheksa tundi).

Erandina punktist C.2 võib pädev asutus nõuda, et punkti 2 alapunktides c ja d osutatud töödeldud toornahkade saadetistel, mis lähevad lemmikloomatoitu, orgaanilisi väetisi või mullaparandusaineid tootvasse ettevõttesse või biogaasiks muundamise jaama, oleks kaasas kaubadokument, mis on koostatud kooskõlas VIII lisa III peatüki punktis 6 esitatud näidisega.

VI PEATÜKK

Erinõuded jahitrofeede ja muude loomset päritolu esemete kohta

A. Käesoleva peatüki sätete kohaldamine ei piira vastavalt määrusele (EÜ) nr 338/97 vastu võetud metsloomade kaitse meetmete kohaldamist.

B. Turvalised hanked

Jahitrofeesid ja muid loomse päritoluga esemeid võib turule lasta, kui neid on säilitamiseks töödeldud või neid esitletakse nii, et need ei kujuta endast ohtu tervisele, ja kui need on tehtud:

a)	liigist, kes ei ole kabiloom, lind, putukas ega ämblikulaadne; ning

b)	loomadest, kes on pärit piirkonnast, kus ei kohaldata piiranguid sellise raske nakkushaiguse esinemise tõttu, mille suhtes asjaomaste liikide loomad on vastuvõtlikud.

C. Ohutu töötlemine

Jahitrofeesid või muid loomse päritoluga esemeid võib turule lasta, kui neid on säilitamiseks töödeldud või neid esitletakse nii, et need ei kujuta endast ohtu tervisele, ja kui need on:

a)	tehtud kabiloomadest või lindudest, mis on läbinud täieliku taksidermilise töötluse, mis tagab nende säilivuse keskkonna temperatuuril;

b)	teatavale alusele seatud s terved kabiloomad või linnud või nende kehaosad;

c)	anatoomiliselt töödeldud (näiteks plastineeritud) või

d)	putukad või ämblikulaadsed, mida on töödeldud nii (nt kuivatatud), et need ei levita inimestele või loomadele nakkavaid haigusi.

Jahitrofeesid või muid esemeid (v.a punktis B ja punkti C alapunktis 1 osutatud), mis on tehtud loomadest, kes pärinevad piirkonnast, mille suhtes kehtivad selliste raskete nakkushaiguste esinemise tulemusel kehtestatud piirangud, millele asjaomased loomaliigid on vastuvõtlikud, võib turule lasta, kui:

tegu on üksnes kontidest, sarvedest, kapjadest, sõrgadest, küünistest või hammastest koosnevate jahitrofeedega, kusjuures:

i)	need on kastetud piisavalt pikaks ajaks keevasse vette, et eemaldada kogu muu aines peale kontide, sarvede, kapjade, sõrgade, küüniste või hammaste;

ii)	need on desinfitseeritud pädeva asutuse poolt heakskiidetud tootega, eelkõige vesinikperoksiidiga, kui tegemist on kontidest koosnevate osadega;

iii)	need on võimaliku hilisema saastumise vältimiseks kohe pärast töötlemist pakendatud suletud läbipaistvatesse üksikpakenditesse, ilma et need oleksid kokku puutunud muude selliste loomset päritolu toodetega, mis võiksid neid saastata; ning

iv)	nendega on kaasas alapunktides i, ii ja iii sätestatud tingimuste täitmist tõendav terviseohutuse tõend;

tegu on üksnes nahkadest koosnevate jahitrofeede või muude esemetega, kusjuures:

neid on:

—	kuivatatud;

—	kuiv- või märgsoolatud vähemalt 14 päeva jooksul enne lähetamiskuupäeva või

—	töödeldud säilitamise eesmärgil mul viisil kui parkimise teel;

ii)	need on võimaliku hilisema saastumise vältimiseks kohe pärast töötlemist pakendatud suletud läbipaistvatesse üksikpakenditesse, ilma et need oleksid puutunud kokku muude selliste loomset päritolu toodetega, mis võiksid neid saastata; ning

iii)	nendega on kaasas alapunktides i, ii ja iii sätestatud tingimuste täitmist tõendav kaubadokument või terviseohutuse tõend.

VII PEATÜKK

Erinõuded villa, karvade, seaharjaste, sulgede, suleosade ja udusulgede kohta

A. Tooraine

Vill, karvad, seaharjased, suled, suleosad ja udusuled, mis on kõik töötlemata, peavad olema määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punkti b alapunktides iii, iv ja v ning punktides h ja n osutatud 3. kategooria materjal.

Need peavad olema kindlalt pakendatud ja kuivad.

Töötlemata sulgede, suleosade ja udusulgede puhul, mis saadetakse otse tapamajast töötlemisettevõttesse, võib pädev asutus teha erandi kuiva materjali transportimise nõudest, kui:

a)	haiguse võimaliku leviku vältimiseks on võetud kõik vajalikud meetmed;

b)	neid transporditakse niiskuskindlates mahutites ja/või veokites, mida tuleb iga kord kohe pärast kasutamist puhastada ja desinfitseerida.

Seaharjaste väljaviimine piirkondadest, kus sigade Aafrika katk on endeemiline, on keelatud, välja arvatud juhul, kui seaharjased on:

a)	läbi keedetud, värvitud või pleegitatud või

b)	töödeldud mõnel muul haigusetekitajaid tapval viisil, kui selle kinnitamiseks on lähtekoha eest vastutav veterinaararst esitanud tõendi. Tööstuslikku pesemist ei saa käesoleva sätte kohaldamisel käsitada töötlemisviisina.

Punktis 1 sätestatut ei kohaldata dekoratiivsulgede või sulgede suhtes, mis on:

a)	reisijatega kaasas isiklikuks kasutamiseks või

b)	eraisikutele mittetööstuslikuks otstarbeks mõeldud saadetised.

B. Villa ja karvade tootmisahela lõpp-punkt

Villa ja karvu, mida on tööstuslikult pestud või töödeldud muul moel, mis kõrvaldab vastuvõetamatu riski, võib kooskõlas käesoleva määrusega lasta turule piiranguid kohaldamata.

Liikmesriigid võivad kooskõlas käesoleva määrusega lubada piiranguid kohaldamata oma turule sellist töötlemata villa ja karvu, mis pärinevad määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 23 kohaselt registreeritud või sama määruse artikli 24 lõike 1 alapunkti i kohaselt tunnustatud ettevõttest või põllumajandusettevõttest, kui nad on veendunud, et sellise villa ja karvaga ei kaasne lubamatuid inimeste ja loomade terviseriske.

C. Sulgede ja udusulgede tootmisahela lõpp-punkt

Sulgi, suleosi ja udusulgi, mida on tööstuslikult pestud või töödeldud 30 minutit kuumas aurus temperatuuril 100 °C, võib kooskõlas käesoleva määrusega lasta turule piiranguid kohaldamata.

VIII PEATÜKK

Erinõuded karusnahkade kohta

Lõpp-punkt

Karusnahku, mida on kuivatatud kaks päeva keskkonnas, mille temperatuur on 18 °C ja niiskus 55 % võib kooskõlas käesoleva määrusega lasta turule piiranguid kohaldamata.

IX PEATÜKK

Erinõuded mesinduse kõrvalsaaduste kohta

Ainult mesinduses kasutamiseks mõeldud mesinduse kõrvalsaadused:

ei tohi olla pärit piirkonnast, mille suhtes kohaldatakse keeldu seoses:

a)	Ameerika haudmemädaniku (Paenibacillus larvae larvae ) esinemisega, välja arvatud juhul, kui pädev asutus, kes on hinnanud ohu tähtsusetuks, on väljastanud eriloa kasutamiseks ainult selles liikmesriigis ja on võtnud kõik muud vajalikud meetmed, tagamaks selle haiguse leviku ärahoidmise;

b)	mesilaste akarioosi (Acarapis woodi (Rennie)) esinemisega, välja arvatud juhul, kui sihtpiirkond on saanud täiendavaid tagatisi vastavalt direktiivi 92/65/EMÜ artikli 14 lõikele 2;

c)	väikese tarumardika (Aethina tumida) esinemisega või

d)	lesta liigist Tropilaelaps (Tropilaelaps spp) esinemisega; ning

2.	peavad vastama direktiivi 92/65/EMÜ artikli 8 punktis a sätestatud tingimustele.

X PEATÜKK

Erinõuded 1. ja 2. kategooria materjalidest saadud sulatatud rasvade kasutamiseks õlikeemias

1.	1. või 2. kategooria materjalist saadud sulatatud rasva, mis on ette nähtud õlikeemias kasutamiseks, tuleb toota IV lisa III peatükis sätestatud 1., 2., 3., 4. või 5. töötlemismeetodi kohaselt.

2.	Mäletsejalistelt pärinevad sulatatud rasvad tuleb puhastada nii, et allesjäävate lahustumatute lisaainete kogusisaldus ei ületa 0,15 massiprotsenti.

XI PEATÜKK

Erinõuded rasva derivaatide kohta

Rasva derivaatide tootmiseks 1. ja 2. kategooria materjalist saadud sulatatud rasvadest võib kasutada järgmisi töötlemismeetodeid:

a)	ümberesterdamine või hüdrolüüs vähemalt temperatuuril 200 °C ja vastava asjakohase rõhu all 20 minuti jooksul (glütserool, rasvhapped ja estrid);

seebistamine 12M NaOH lahusega (glütserool ja seep):

i)	perioodilises protsessis temperatuuril 95 °C kolme tunni jooksul või

ii)	pidevas protsessis temperatuuril 140 °C rõhul 2 baari (2 000 hPa) kaheksa minuti jooksul; või

c)	hüdrogeenimine temperatuuril 160 °C rõhul 12 baari (12 000 hPa) 20 minuti jooksul.

Käesoleva peatüki kohaselt toodetud rasvaderivaate võib lasta turule ainult:

a)	muuks otstarbeks kui kasutamiseks söödas, kosmeetikas ja ravimites;

b)	muuks otstarbeks kui kasutamiseks orgaanilistes väetistes ja mullaparandusainetes, kui tegu on 1. kategooria materjalist saadud rasva derivaatidega.

XII PEATÜKK

Erinõuded orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete tootmiseks ettenähtud sarvede ja sarvedest valmistatud toodete (v.a sarvejahu), kapjade ja sõrgade ning neist valmistatud toodete (v.a kabja- ja sõrajahu) kohta

Orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete tootmiseks ettenähtud sarvede ja sarvedest valmistatud toodete (v.a sarvejahu), kapjade ja sõrgade ning nendest valmistatud toodete (v.a kabja- ja sõrajahu) turulelaskmisel peavad olema täidetud järgmised tingimused.

Need peavad pärinema loomadelt:

i)	kes on tapetud tapamajas pärast tapaeelset kontrolli, mille põhjal nad tunnistati vastavalt liidu õigusaktidele inimtoiduks tapmiseks sobivaks; või

ii)	kellel ei avaldunud mingeid selle toote kaudu inimestele või loomadele nakkavate haiguste kliinilisi tunnuseid.

b)	Need peavad olema kuumtöödeldud, s.t läbi kuumutatud üks tund vähemalt sisetemperatuuril 80 °C.

c)	Sarved peavad olema eemaldatud ilma koljuõõnt avamata.

d)	Igal töötlemise, ladustamise või transpordi etapil on võetud tarvitusele kõik ettevaatusabinõud ristsaastumise vältimiseks.

e)	Need tuleb pakendada kasutamata pakenditesse või mahutitesse või neid tuleb transportida veokites või lahtise lasti konteinerites, mis on enne laadimist desinfitseeritud pädeva asutuse poolt heaks kiidetud tootega.

Pakenditel või mahutitel peab olema kirjas:

i)	toote liik (nt sarved ja sarvedest valmistatud tooted, kabjad ja sõrad ning neist valmistatud tooted);

ii)	tunnustatud või registreeritud ettevõtte nimi ja aadress.

XIV LISA

IMPORT, EKSPORT JA TRANSIIT

I PEATÜKK

TOIDUAHELAS, AGA MITTE LEMMIKLOOMADE VÕI KARUSLOOMADE TOIDUS KASUTAMISEKS MÕELDUD 3. KATEGOORIA MATERJALI JA SELLEST SAADUD TOODETE IMPORDI JA LIITU LÄBIVA TRANSIIDI ERINÕUDED

1. jagu

Nagu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 41 lõike 1 punktis a ja lõikes 3 on osutatud, kohaldatakse 3. kategooria materjali ja sellest saadud toodete importsaadetiste suhtes, mis on mõeldud kasutamiseks toiduahelas (v.a lemmikloomatoit või karusloomade sööt), ja selliste materjalide ja toodete transiitsaadetiste suhtes järgmisi nõudeid:

a)	need peavad koosnema või olema toodetud tabeli 1 veerus „Tooraine” osutatud 3. kategooria materjalist;

b)	need peavad vastama tabeli 1 veerus „Impordi- ja transiiditingimused” sätestatud tingimustele;

c)	need peavad tulema kolmandast riigist või kolmanda riigi osast, mis on kantud tabeli 1 veergu „Kolmandate riikide loetelud”; ning

d)	neil peab olema transpordi ajal liitu sisenemisel veterinaarkontrolli toimumiskohas kaasas terviseohutuse tõend, mida on nimetatud tabeli 1 veerus „Tõendid/näidisdokumendid”; või

e)	need tuleb esitada liitu sisenemisel veterinaarkontrolli toimumiskohas koos dokumendiga, mis on koostatud tabeli 1 veerus „Tõendid/näidisdokumendid” osutatud näidise alusel.

Tabel 1

Jrk-nr

Toode

Tooraine (viide määruse (EÜ) nr 1609/2009 sätetele)

Impordi- ja transiiditingimused

Kolmandate riikide loetelud

Tõendid/näidisdokumendid

Töödeldud loomne valk

Artikli 10 punktides a, b, d, e, f, h, i, j, k, l ja m osutatud 3. kategooria materjal.

a)	Töödeldud loomne valk peab olema toodetud vastavalt X lisa II peatüki 1. jaole ning

b)	töödeldud loomne valk peab vastama käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud lisanõuetele.

a)	Kui tegu on töödeldud loomse valguga, mis ei ole kalajahu: määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid.

b)	Kui tegu on kalajahuga: otsuse 2006/766/EÜ II lisas loetletud kolmandad riigid;

XV lisa I peatükk.

Söödamaterjaliks mõeldud veretooted

Artikli 10 punktis a ja punkti b alapunktis i osutatud 3. kategooria materjal.

Veretooted peavad olema toodetud vastavalt X lisa II peatüki 2. jaole.

a)	Kui tegu on kabiloomade veretoodetega: määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid või nende osad, millest lubatakse importida vastavate liikide kõikide kategooriate värsket liha.

b)	Kui tegu on muudelt liikidelt pärinevate veretoodetega: määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid.

XV lisa IV peatüki punkt B.

Sulatatud rasvad ja kalaõli

a)	Kui tegu on sulatatud rasvadega (v.a kalaõli): artikli 10 punktides a, b, d, e, f, g, h, i, j ja k osutatud 3. kategooria materjal.

b)	Kui tegu on kalaõliga: artikli 10 punktides e, f, i ja j osutatud 3. kategooria materjal.

a)	Sulatatud rasvad ja kalaõli peavad olema toodetud vastavalt X lisa II peatüki 3. jaole ning

b)	sulatatud rasv peab vastama käesoleva peatüki 3. jaos sätestatud lisanõuetele.

a)	Kui tegu on sulatatud rasvadega (v.a kalaõli): määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid.

b)	Kui tegu on kalaõliga: otsuse 2006/766/EÜ II lisas loetletud kolmandad riigid.

a)	Kui tegu on sulatatud rasvadega (v.a kalaõli): XV lisa 10. peatüki punkt A.

b)	Kui tegu on kalaõliga: XV lisa 9. peatükk.

Piim, piimapõhised tooted, piimasaadused, ternespiim ja ternespiima-tooted

a)	Piim ja piimapõhised tooted: artikli 10 punktides e, f ja h osutatud 3. kategooria materjal.

b)	Ternespiim ja ternespiimatooted: inimestele või loomadele ternespiima kaudu nakkavate haiguste tunnusteta elusloomadelt pärinevad 3. kategooria materjal.

Piim, piimapõhised tooted, ternespiim ja ternespiimatooted peavad vastama käesoleva peatüki 4. jaos sätestatud nõuetele.

a)	Kui tegu on piima või piimapõhiste toodetega: määruse (EL) nr 605/2010 I lisas loetletud heakskiidetud kolmandad riigid.

b)	Kui tegu on ternespiima ja ternespiimatoodetega: määruse (EL) nr 605/2010 I lisa veerus A loetletud heakskiidetud kolmandad riigid.

a)	Kui tegu on piima, piimapõhiste toodete ja piimasaadustega: XV lisa II peatüki punkt A.

b)	Kui tegu on ternespiima ja ternespiimatoodetega: XV lisa II peatüki punkt B.

Želatiin ja hüdro-lüüsitud valk

Artikli 10 punktides a, b, e, f, g, i ja j osutatud 3. kategooria materjal; kui tegu on hüdrolüüsitud valguga: artikli 10 punktides d, h ja k osutatud 3. kategooria materjal.

Želatiin ja hüdrolüüsitud valk peab olema toodetud vastavalt X lisa II peatüki 5. jaole.

määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid ja:

(KR) Lõuna Korea,

(MY) Malaisia,

(PK) Pakistan,

(TW) Taiwan.

b)	Kui tegu on želatiini ja hüdrolüüsitud valguga, mis on saadud kalast: otsuse 2006/766/EÜ II lisas loetletud kolmandad riigid.

a)	Kui tegu on želatiiniga: XV lisa XI peatükk.

b)	Kui tegu on hüdrolüüsitud valguga: XV lisa XII peatükk.

Kaltsiumdivesinikfosfaat

Artikli 10 punktides a, b, d, e, f, g, h, i, j ja k osutatud 3. kategooria materjal.

Kaltsiumdivesinikfosfaat peab olema toodetud vastavalt X lisa II peatüki 6. jaole.

Mmääruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid ja:

(KR) Lõuna Korea,

(MY) Malaisia,

(PK) Pakistan,

(TW) Taiwan.

XV lisa XII peatükk.

Trikaltsiumfosfaat

Artikli 10 punktides a, b, d, e, f, g, h, i ja k osutatud 3. kategooria materjal.

Trikaltsiumfosfaat peab olema toodetud vastavalt X lisa II peatüki 7. jaole.

Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid ja:

(KR) Lõuna Korea,

(MY) Malaisia,

(PK) Pakistan,

(TW) Taiwan.

XV lisa XII peatükk.

Kollageen

Artikli 10 punktides a, b, e, f, g, i ja j osutatud 3. kategooria materjal.

Kollageen peab olema toodetud vastavalt X lisa II peatüki 8. jaole.

Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid ja:

(KR) Lõuna Korea,

(MY) Malaisia,

(PK) Pakistan,

(TW) Taiwan.

XV lisa XI peatükk.

Muna-tooted

Artikli 10 punktides e ja f ning punkti k alapunktis ii osutatud 3. kategooria materjal.

Munatooted peavad olema toodetud vastavalt X lisa II peatüki 9. jaole.

Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid ja määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid või nende osad, millest liikmesriigid lubavad importida värsket kodulinnuliha, mune ja munatooteid.

XV lisa XV peatükk.

2. jagu

Töödeldud loomse valgu import

Töödeldud loomse valgu impordi suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid:

Enne saadetiste lubamist vabasse ringlusse liidus peab pädev asutus piiripunktis võtma imporditud töödeldud loomse valgu saadetistest proove, et veenduda vastavuses X lisa I peatükis sätestatud üldnõuetele.

Pädev asutus peab:

a)	võtma proove igast pakendamata saadetisest ning

b)	võtma pistelisi proove päritolutootmisettevõttes pakendatud toodete saadetistest.

Erandina punktist 1 võib piiripunkti eest vastutav pädev asutus juhul, kui asjaomasest kolmandast riigist pärit pakendamata saadetisest võetud kuue järjestikuse proovi analüüsid on negatiivsed, võtta pistelisi proove järgmistest sellest kolmandast riigist saabuvatest pakendamata saadetistest.

Kui üks neist pistelistest proovidest osutub positiivseks, peab proove võttev pädev asutus teavitama päritoluriigiks oleva kolmanda riigi pädevat asutust, et see saaks olukorra parandamiseks võtta asjakohaseid meetmeid.

Päritoluriigiks oleva kolmanda riigi pädev asutus peab proove võtvale pädevale asutusele neist abinõudest teada andma.

Kui veel mõni samast kohast saabunud saadetisest võetud proov osutub positiivseks, peab piiripunkti eest vastutav pädev asutus võtma proove igast sellest kohast pärinevast saadetisest, kuni kuus järjestikust analüüsi on taas negatiivsed.

3.	Pädevad asutused peavad vähemalt kolm aastat säilitama proovivõtmiste tulemusi kõigi saadetiste kohta, millest proove on võetud.

Liitu imporditud ja salmonella suhtes positiivseks osutunud saadetis või saadetis, mis ei vasta X lisa I peatükis enterobakterite kohta sätestatud mikrobioloogilistele normidele, tuleb:

a)	menetleda direktiivi 97/78/EÜ artikli 17 lõike 2 punktis a sätestatud korras või

b)	töödelda uuesti töötlemisettevõttes või puhastada pädeva asutuse poolt lubatud töötlemisviisi kasutades. Saadetist ei tohi vabastada enne, kui seda on töödeldud, salmonella või enterobakterite suhtes pädeva asutuse poolt vastavalt X lisa I peatükile kontrollitud ning on saadud negatiivne tulemus.

3. jagu

Sulatatud rasvade import

Sulatatud rasvade impordi suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid:

Sulatatud rasvad peavad olema:

a)	täielikult või osaliselt saadud sigadelt pärit toorainest ja pärinema kolmandast riigist või kolmanda riigi territooriumi osast, kus ei ole eelnenud 24 kuu jooksul esinenud suu- ja sõrataudi ning eelnenud 12 kuu jooksul sigade katku ja sigade Aafrika katku;

b)	täielikult või osaliselt saadud kodulindudelt pärit toorainest ja pärinema kolmandast riigist või kolmanda riigi territooriumi osast, kus ei ole eelnenud kuue kuu jooksul esinenud Newcastle’i haigust ja linnugrippi;

c)	täielikult või osaliselt saadud mäletsejalistelt pärit toorainest ja pärinema kolmandast riigist või kolmanda riigi territooriumi osast, kus ei ole eelnenud 24 kuu jooksul esinenud suu- ja sõrataudi ning eelnenud 12 kuu jooksul veiste katku; või

läbinud ühe järgmistest kuumutamisviisidest, kui on esinenud punktides a, b ja c osutatud haiguste puhanguid nendes punktides osutatud asjaomaste ajavahemike jooksul:

i)	vähemalt 30 minutit vähemalt temperatuuril 70 °C või

ii)	vähemalt 15 minutit vähemalt temperatuuril 90 °C.

Käitajad peavad kriitiliste kontrollpunktide andmed registreerima ja säilitama, nii et omanik, käitaja või nende esindaja ning vajaduse korral pädev asutus saaksid teostada ettevõtte töö järelevalvet; registreeritav teave peab hõlmama järgmist: osakese suurus, kriitiline temperatuur ning vajaduse korral töötlemise absoluutne aeg, rõhk, tooraine etteandmise kiirus ja rasva tsirkuleerimise kiirus.

4. jagu

Piima, piimapõhiste toodete, piimasaaduste, ternespiima ja ternespiimatoodete import

Piima, piimapõhiste toodete, piimasaaduste, ternespiima ja ternespiimatoodete impordi suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid.

Piim, piimapõhised tooted ja piimasaadused peavad:

a)	olema läbinud vähemalt ühe X lisa II peatüki 4. jao I osa punktides 1.1, 1.2, 1.3 ja punkti B.1.4 alapunktis a nimetatud töötluse;

b)	vastama XI lisa II peatüki 4. jao I osa punktides B.2 ja B.4 ning vadaku puhul punktis B.3 esitatud nõuetele.

Erandina X lisa II peatüki 4. jao I osa punktist B.1.4 võib piima, piimapõhiseid tooteid ja piimasaadusi importida määruse (EÜ) nr 605/2010 I lisa veerus A nimetatud kolmandatest riikidest tingimusel, et need tooted on üks kord läbinud lühiajalise pastöriseerimise (HTST töötluse) ning:

a)	ei ole lähetatud enne, kui tootmisest on möödunud vähemalt 21 päeva ning kõnealusel ajavahemikul ei ole eksportivas kolmandas riigis tuvastatud ühtegi suu- ja sõrataudi juhtumit; või

b)	on esitatud ELi sisenemise piiripunktile vähemalt 21 päeva pärast tootmist ning kõnealusel ajavahemikul ei ole eksportivas riigis tuvastatud ühtegi suu- ja sõrataudi juhtumit.

Ternespiima ja ternespiimatoodete impordi suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid.

Materjal on läbinud ühekordse lühiajalise pastöriseerimise (HTST) ja:

a)	ei ole lähetatud enne, kui tootmisest on möödunud vähemalt 21 päeva ning kõnealusel ajavahemikul ei ole eksportivas kolmandas riigis tuvastatud ühtegi suu- ja sõrataudi juhtumit; või

b)	on esitatud ELi sisenemise piiripunktile vähemalt 21 päeva pärast tootmist ning kõnealusel ajavahemikul ei ole eksportivas riigis tuvastatud ühtegi suu- ja sõrataudi juhtumit.

Materjal on pärit veistelt, kelle puhul teostatakse korrapäraselt veterinaarkontrolli, tagamaks, et nad pärinevad ettevõtetest, mille kõik veisekarjad on:

tunnistatud ametlikult tuberkuloosivabaks ja ametlikult brutselloosivabaks, nagu on määratletud direktiivi 64/432/EMÜ artikli 2 lõike 2 punktides d ja f, või mille suhtes ei ole kehtestatud piiranguid tuberkuloosi ja brutselloosi likvideerimist käsitlevate kolmandate ternespiima päritolu riikide riiklike õigusaktide alusel; ning

tunnistatud ametlikult veiste ensootilise leukoosi vabaks, nagu on määratletud direktiivi 64/432/EMÜ artikli 2 lõike 2 punktis j, või kaasatud veiste ensootilise leukoosi tõrje ametlikku süsteemi ning kliiniliste ja laboritestide tulemused näitavad, et neis karjades ei ole viimase kahe aasta jooksul kõnealust haigust esinenud.

3.	Pärast töötlemist on võetud tarvitusele kõik ettevaatusabinõud ternespiima või ternespiimatoodete saastumise vältimiseks.

Lõpptoote märgistus peab viitama sellele, et toode sisaldab 3. kategooria materjali ning ei ole ette nähtud inimtoiduks, ning see toode peab olema:

a)	pakendatud kasutamata mahutitesse või

b)	transporditud lahtiselt mahutites või muudes transpordivahendites, mida enne kasutamist põhjalikult puhastati ja desinfitseeriti.

II PEATÜKK

ERINÕUDED VÄLJASPOOL PÕLLUMAJANDUSLOOMADE TOIDUAHELAT KASUTAMISEKS ETTENÄHTUD LOOMSETE KÕRVALSAADUSTE JA NENDEST SAADUD TOODETE LIITU IMPORTIMISE JA LIIDU KAUDU TOIMUVA TRANSIIDI KOHTA

1. jagu

Erinõuded

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 41 lõike 1 punktile a, lõike 2 punktile c ja lõikele 3 kohaldatakse väljaspool põllumajandusloomade toiduahelat kasutamiseks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete saadetiste importimise ja transiidi puhul järgmisi erinõudeid:

a)	need peavad koosnema või olema toodetud tabeli 2 veerus „Tooraine” osutatud loomsetest kõrvalsaadustest;

b)	need peavad vastama tabeli 2 veerus „Impordi- ja transiiditingimused” sätestatud tingimustele;

c)	need peavad pärinema kolmandast riigist või kolmanda riigi osast, mis on kantud tabeli 2 veergu „Kolmandate riikide loetelu”; ning

d)	neil peab transpordi ajal kuni liitu sisenemisel toimuva veterinaarkontrolli kohani olema kaasas terviseohutuse tõend või vajadusel mõni muu dokument, millele on viidatud tabeli 2 veerus „Tõendid/näidisdokumendid”; või

e)	need peab esitama liitu sisenemisel toimuva veterinaarkontrolli kohas koos dokumendiga, mis on koostatud tabeli 2 veerus „Tõendid/näidisdokumendid” osutatud näidise alusel.

Tabel 2

Jrk-nr

Toode

Tooraine (viide määruse (EÜ) nr 1069/2009 sätetele)

Impordi- ja transiiditingimused

Kolmandate riikide loetelud

Tõendid/näidisdokumendid

Töödeldud sõnnik, töödeldud sõnnikust saadud tooted ja nahkhiire-guaano

Artikli 9 punktis a nimetatud 2. kategooria materjal.

Töödeldud sõnnik, töödeldud sõnnikust saadud tooted ja nahkhiireguaano peavad olema toodetud vastavalt XI lisa I peatüki 2. jaole.

Kolmandad riigid, mis on loetletud:

a)	määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas;

b)	otsuse 2004/211/EÜ I lisas või

c)	määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas.

XV lisa 17. peatükk.

Veretooted (v.a hobuslastelt pärinevad selliste loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete tootmiseks, mis on ette nähtud kasutamiseks väljaspool põllu-majandusloomade toiduahelat

Artikli 8 punktides c ja d nimetatud 1. kategooria materjal ning artikli 10 punktides a, b, d ja h nimetatud 3. kategooria materjal.

Veretooted peavad olema toodetud vastavalt 2. jaole.

Alljärgnevad kolmandad riigid.

a)	Kui tegu on kabiloomade töötlemata veretoodetega: määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid või nende osad, millest lubatakse importida kõikide liikide kabiloomadest koduloomade värsket liha ning üksnes kõnealuse osa 7. ja 8. veerus nimetatud ajavahemikul. Jaapan.

b)	Kui tegu on kodulindudest ja muudest linnuliikidest saadud töötlemata veretoodetega: määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid või nende osad. Jaapan.

c)	Kui tegu on muudest loomadest saadud töötlemata veretoodetega: kolmandad riigid, mis on loetletud määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas, määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas või määruse (EÜ) nr 119/2009 I lisa 1. osas. Jaapan.

d)	Kui tegu on töödeldud veretoodetega mis tahes liikide verest: kolmandad riigid, mis on loetletud määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas, määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas või määruse (EÜ) nr 119/2009 I lisa 1. osas. Jaapan.

a)	Kui tegu on töötlemata veretoodetega: XV lisa 4. peatüki punkt C.

b)	Kui tegu on töödeldud veretoodetega: XV lisa 4. peatüki punkt D.

Hobuslaste veri ja veretooted

Artikli 10 punktides a, b ja d ja h nimetatud 3. kategooria materjal.

Veri ja veretooted peavad vastama 3. jaos sätestatud nõuetele.

Alljärgnevad kolmandad riigid:

kui tegu on verega, mis on kogutud vastavalt XIII lisa IV peatüki punktile 1, või veretoodetega, mis on toodetud vastavalt nimetatud peatüki punkti 2 alapunkti b alapunktile i:

otsuse 2004/211/EÜ I lisas loetletud kolmandad riigid või nende osad, millest on lubatud importida hobuslasi tõuaretuseks ja tootmiseks;

b)	kui tegu on veretoodetega, mida on töödeldud vastavalt XVIII lisa IV peatüki punkti 2 alapunkti b alapunktile ii: määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid, millest lubatakse importida koduhobuslaste värsket liha.

XV lisa 4. peatüki punkt A.

Kabiloomade värsked või jahutatud toornahad

Artikli 10 punktis a ja punkti b alapunktis iii nimetatud 3. kategooria materjal.

Toornahad peavad vastama 4. jao punktides 1 ja 4 sätestatud nõuetele.

Toornahad pärinevad kolmandast riigist või liidu õigusaktide kohaselt piirkondadeks jaotamise korral kolmanda riigi osast, mis on loetletud määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas ja millest liikmesriigid lubavad importida samade liikide loomade värsket liha.

XV lisa 5. peatüki punkt A.

Kabiloomade töödeldud toornahad

Artikli 10 punktis a, punkti b alapunktis iii ja punktis n nimetatud 3. kategooria materjal.

Toornahad peavad vastama 4. jao punktides 2, 3 ja 4 sätestatud nõuetele.

a)	Kui tegu on kabiloomade töödeldud toornahkadega: määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid või nende osad.

b)	Kui tegu on mäletsejaliste töödeldud toornahkadega, mis on ette nähtud lähetamiseks Euroopa Liitu või mida on enne importimist 21 päeva jooksul hoitud eraldi või mille vedamine kestab enne importi katkematult 21 päeva: kõik kolmandad riigid.

a)	Kui tegu on kabiloomade töödeldud toornahkadega (v.a need, mis ei vasta 4. jao punktis 2 nimetatud nõuetele): XV lisa 5. peatüki punkt B.

b)	Kui tegu on mäletsejaliste ja hobuslaste töödeldud toornahkadega, mis on ette nähtud lähetamiseks Euroopa Liitu ja mida on enne importimist 21 päeva jooksul hoitud eraldi või mille vedamine kestab enne importi katkematult 21 päeva: X lisa 5. peatüki punktis C nimetatud ametlik deklaratsioon.

c)	Kui tegu on kabiloomade töödeldud toornahkadega, mis vastavad 4. jao punktis 2 sätestatud nõuetele: tõendit ei nõuta.

Jahitrofeed ja muud loomade säilitised

Artikli 9 punktis f nimetatud 2. kategooria materjal, mis on saadud metsloomadelt, kellel ei kahtlustata inimestele või loomadele nakkava haiguse olemasolu, ning artikli 10 punktis a, punkti b alapunktides i, iii ja v ning punktis n nimetatud 3. kategooria materjal.

Jahitrofeed ja muud säilitised peavad vastama 5. jaos sätestatud nõuetele.

a)	Kui tegu on 5. jao punktis 2 nimetatud jahitrofeede või muude säilitistega: kõik kolmandad riigid.

Kui tegu on 5. jao punktis 3 nimetatud jahitrofeede või muude säilitistega:

lindudest tehtud jahitrofeed:

määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid, millest liikmesriigid lubavad importida värsket kodulinnuliha:

(GL) Gröönimaa,

(TN) Tuneesia.

ii)	Kabiloomadest tehtud jahitrofeed: määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osa asjakohastes kabiloomade värsket liha käsitlevates veergudes loetletud kolmandad riigid, võttes arvesse värsket liha käsitlevate erimärkuste veergudes sätestatud piiranguid.

a)	Kui tegu on 5. jao punktis 2 nimetatud jahitrofeedega: XV lisa 6. peatüki punkt A.

b)	Kui tegu on 5. jao punktis 3 nimetatud jahitrofeedega: XV lisa 6. peatüki punkt B.

c)	Kui tegu on 5. jao punktis 1 nimetatud jahitrofeedega: tõendit ei nõuta.

Seaharjased

Artikli 10 punkti b alapunktis iv nimetatud 3. kategooria materjal.

Seaharjased peavad olema saadud päritoluriigiks olevast kolmandast riigist pärit ja selle kolmanda riigi tapamajas tapetud sigadelt.

a)	Kui tegu on töötlemata seaharjastega: määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid või liidu õiguse kohase piirkondadeks jaotamise korral nende osad, kus ei ole 12 kuu jooksul enne importimise kuupäeva esinenud sigade Aafrika katku.

b)	Kui tegu on töödeldud seaharjastega: määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid, milles võib 12 kuu jooksul enne importimise kuupäeva olla esinenud sigade Aafrika katku.

a)	Kui eelneva 12 kuu jooksul ei ole esinenud sigade Aafrika katku: XV lisa 7. peatüki punkt A.

b)	Kui eelneva 12 kuu jooksul on esinenud vähemalt üks sigade Aafrika katku juhtum: XV lisa 7. peatüki punkt B.

Töötlemata vill ja karvad

Artikli 10 punktides h ja n nimetatud 3. kategooria materjal.

Töötlemata vill ja karvad peavad olema:

a)	kindlalt pakendatud ja kuivad ning

b)	saadetud otse toiduahelaväliseks otstarbeks toodetavate loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete tootmise ettevõttesse või vahetoimingute ettevõttesse tingimustel, mis ei võimalda haigusetekitajate levimist.

Kõik kolmandad riigid

Töötlemata villa ja karvade importimiseks ei nõuta terviseohutuse tõendit.

Töödeldud suled, suleosad ja udusuled

Artikli 10 punkti b alapunktis v ning punktides h ja n nimetatud 3. kategooria materjal.

Töödeldud suled või suleosad peavad vastama 6. jaos sätestatud nõuetele.

Kõik kolmandad riigid.

Töödeldud sulgede, suleosade ja udusulgede importimiseks ei nõuta terviseohutuse tõendit.

Mesinduse kõrvalsaadused

Artikli 10 punktis e nimetatud 3. kategooria materjal.

Kui tegu on mesinduse kõrvalsaadustega, mis on mõeldud kasutamiseks mesinduses (v.a mesilasvaha kärje kujul):

i)	mesinduse kõrvalsaadusi on hoitud vähemalt 24 tundi temperatuuril –12 °C või alla selle; või

ii)	Kui tegu on mesilasvahaga, mida on töödeldud, järgides IV lisa III peatükis nimetatud 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodit ning mida on enne importimist rafineeritud.

b)	Mesilasvaha (v.a kärje kujul), mis ei ole mõeldud põllumajandusloomade söödaks, on enne importimist rafineeritud või töödeldud, järgides IV lisa III peatükis nimetatud 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodit.

a)	Kui tegu on mesinduses kasutamiseks ette nähtud mesinduse kõrvalsaadustega: määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid ja järgmine riik: (CM) Kamerun.

b)	Kui tegu on mesilasvahaga, mis ei ole mõeldud söötmiseks põllumajandusloomadele: kõik kolmandad riigid.

a)	Kui tegu on mesinduses kasutamiseks ette nähtud mesinduse kõrvalsaadustega: XV lisa 13. peatükk.

b)	Kui tegu on mesilasvahaga, mis ei ole mõeldud söötmiseks põllumajandusloomadele: rafineerimist või töötlemist tõendav kaubadokument.

Kondid, sarved, sõrad ja kabjad ning nendest valmistatud tooted (v.a kondi-, sarve-, sõra- ja kabjajahu ), mis ei ole mõeldud söödamaterjaliks, orgaaniliseks väetiseks või mullaparandusaineks

Artikli 10 punktis a, punkti b alapunktides i ja iii ning punktides e ja h nimetatud 3. kategooria materjal.

Tooted peavad vastama 7. jaos sätestatud nõuetele.

Kõik kolmandad riigid.

Toodetega on kaasas:

a)	7. jao punktis 2 nimetatud kaubadokument ning

b)	XV lisa 16. peatükis sätestatud importija deklaratsioon vähemalt ühes selle liikmesriigi ametlikus keeles, mille kaudu partii saabub esimest korda liitu, ja vähemalt ühes sihtliikmesriigi ametlikus keeles.

Lemmikloomatoit, k.a koerte närimiskondid

a)	Kui tegu on töödeldud lemmikloomatoidu ja koerte närimiskontidega: artikli 35 punkti a alapunktides i ja ii nimetatud materjal.

b)	Kui tegu on töötlemata lemmikloomatoiduga: artikli 35 punkti a alapunktis iii nimetatud materjal.

Lemmikloomatoit ja koerte närimiskondid peavad olema toodetud vastavalt XIII lisa II peatükile.

Kui tegu on töötlemata lemmikloomatoiduga:

määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas või määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisas loetletud kolmandad riigid, millest liikmesriigid lubavad importida samade liikide loomade värsket liha ja lihaga konte.

Kui tegu on kalamaterjaliga, siis otsuse 2006/766/EÜ II lisas loetletud kolmandad riigid.

Kui tegu on koerte närimiskontidega ja muu kui töötlemata lemmikloomatoiduga:

määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid ja:

(JP) Jaapan,

(EC) Ecuador,

(LK) Sri Lanka,

(TW) Taiwan.

a)	Kui tegu on lemmikloomatoidu konservidega: XV lisa 3. peatüki punkt A.

b)	Kui tegu on töödeldud lemmikloomatoiduga, mis ei ole konservid: XV lisa 3. peatüki punkt B.

c)	Kui tegu on koerte närimiskontidega: XV lisa 3. peatüki punkt C.

d)	Kui tegu on töötlemata lemmikloomatoiduga: XV lisa 3. peatüki punkt D.

Lemmikloomatoidu valmistamisel kasutatavad lõhna- ja maitsetugevdajad

Artikli 35 punktis a nimetatud materjal.

Lõhna- ja maitsetugevdajad peavad olema toodetud vastavalt XIII lisa III peatükile.

Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid, millest liikmesriigid lubavad importida samade liikide loomade värsket liha ja lihaga konte.

Kalamaterjalist saadud lõhna- ja maitsetugevdajate puhul otsuse 2006/766/EÜ II lisas loetletud kolmandad riigid.

XV lisa 3. peatüki punkt E.

Loomsed kõrvalsaadused, mis on mõeldud lemmikloomatoidu, aga mitte töötlemata lemmikloomatoidu tootmiseks, ja nendest saadud tooted, mis on mõeldud kasutamiseks väljaspool toiduahelat

a)	Artikli 10 punktides a–k nimetatud 3. kategooria materjal.

b)	Kui tegu on lemmikloomatoidu tootmiseks mõeldud materjalidega, siis artikli 8 punktis c nimetatud 1. kategooria materjal.

c)	Kui tegu on loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete tootmiseks mõeldud karusnahaga, siis artikli 10 punktis n nimetatud 3. kategooria materjal.

Tooted peavad vastama 8. jaos sätestatud nõuetele.

Kui tegu on lemmikloomatoidu valmistamiseks ette nähtud loomsete kõrvalsaadustega:

i)	veistest, lammastest, kitsedest, sigadest ja hobuslastest (sh põllumajandusloomad ja metsloomad) saadud loomsete kõrvalsaaduste puhul: määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid või nende osad, millest lubatakse importida nende liikide värsket liha inimtoiduks;

ii)	kodulindudelt (sh silerinnalised linnud) pärinev tooraine: määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid või nende osad, millest on lubatud importida värsket kodulinnuliha;

iii)	kaladest saadud tooraine: otsuse 2006/766/EÜ II lisas loetletud kolmandad riigid;

iv)	muudest looduslikes tingimustes elavatest maismaaimetajatest ja jäneslastest saadud tooraine: kolmandad riigid, mis on loetletud määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas või määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas.

Kui tegu on ravimite valmistamiseks mõeldud loomsete kõrvalsaadustega:

kolmandad riigid, mis on loetletud määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas, määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas või määruse (EÜ) nr 119/2009 I lisa 1. osas, ja järgmised kolmandad riigid:

(JP) Jaapan,

(PH) Filipiinid,

(TW) Taiwan.

Kui tegu on loomsete kõrvalsaadustega, mis on mõeldud kasutamiseks väljaspool põllumajandusloomade toiduahelat, aga mitte ravimite tootmiseks:

kolmandad riigid, mis on loetletud määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas ja millest on lubatud importida vastavate liikide värsket liha, või mis on loetletud määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas või määruse (EÜ) nr 119/2009 I lisa 1. osas või kui tegu on kalast saadud materjaliga, siis otsuse 2006/766/EÜ II lisas.

a)	Kui tegu on töödeldud lemmikloomatoidu valmistamiseks mõeldud loomsete kõrvalsaadustega: XV lisa 3. peatüki punkt F.

b)	Kui tegu on loomsete kõrvalsaadustega, mis on mõeldud väljaspool põllumajandusloomade toiduahelat kasutamiseks ette nähtud toodete tootmiseks: XV lisa 8. peatükk.

Loomsed kõrvalsaadused, mis on mõeldud kasutamiseks töötlemata lemmikloomatoiduna

Artikli 10 punktis a ning punkti b alapunktides i ja ii nimetatud 3. kategooria materjal.

Tooted peavad vastama 8. jaos sätestatud nõuetele.

Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid, millest liikmesriigid lubavad importida samade liikide loomade värsket liha ja lihaga konte.

Kui tegu on kalamaterjaliga, siis otsuse 2006/766/EÜ II lisas loetletud kolmandad riigid.

XV lisa 3. peatüki punkt D.

Karusloomade söödas kasutamiseks mõeldud loomsed kõrvalsaadused

Artikli 10 punktis a ning punkti b alapunktides i ja ii nimetatud 3. kategooria materjal.

Tooted peavad vastama 8. jaos sätestatud nõuetele.

Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas või määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisas loetletud kolmandad riigid, millest liikmesriigid lubavad importida samade liikide loomade värsket liha ja lihaga konte.

Kui tegu on kalamaterjaliga, siis otsuse 2006/766/EÜ II lisas loetletud kolmandad riigid.

XV lisa 3. peatüki punkt D.

Põllumajandusloomade toiduahelast välja jäävate teatavate kasutusviide jaoks mõeldud sulatatud rasvad

a)	Kui tegu on biodiislikütuse tootmiseks mõeldud materjalidega: Artiklites 8, 9 ja 10 nimetatud 1., 2. ja 3. kategooria materjal.

b)	Kui tegu on orgaaniliseks väetiseks ja mullaparandusaineks mõeldud materjalidega: artikli 9 punktides c ja d ning punkti f alapunktis i nimetatud 2. kategooria materjal ja artiklis 10 (v.a punktid c ja p) nimetatud 3. kategooria materjal.

c)	Kui tegu on muuks otstarbeks mõeldud materjalidega: artikli 8 punktides b, c ja d nimetatud 1. kategooria materjal, artikli 9 punktides c ja d ning punkti f alapunktis i nimetatud 2. kategooria materjal ja artiklis 10 (v.a punktid c ja p) nimetatud 3. kategooria materjal.

Sulatatud rasvad peavad vastama 9. jaos sätestatud nõuetele.

Kolmandad riigid, mis on loetletud määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas, või kalamaterjalide puhul otsuse 2006/766/EÜ II lisas.

XV lisa 10. peatüki punkt B.

Rasva derivaadid

Kui tegu on väljaspool põllumajandusloomade toiduahelat kasutamiseks mõeldud rasvaderivaatidega:

artikli 8 punktides c ja d nimetatud 1. kategooria materjal, artikli 9 punktides c ja d ning punkti f alapunktis i nimetatud 2. kategooria materjal ning artikli 10 punktides a, b, d, e, f, g, h, i, j ja k nimetatud 3. kategooria materjal.

b)	Kui tegu on söödaks või väljaspool toiduahelat kasutamiseks mõeldud rasvaderivaatidega: artiklis 10 nimetatud 3. kategooria materjal.

Rasva derivaadid peavad vastama 10. jaos sätestatud nõuetele.

Kõik kolmandad riigid.

a)	Kui tegu on väljaspool põllumajandusloomade toiduahelat kasutamiseks mõeldud rasvaderivaatidega: XV lisa 14. peatüki punkt A.

b)	Kui tegu on söödaks või väljaspool põllumajandusloomade toiduahelat kasutamiseks mõeldud rasvaderivaatidega: XV lisa 14. peatüki punkt B.

Fotograafiline želatiin

Artikli 8 punktis b nimetatud 1. kategooria materjal ning artiklis 10 nimetatud 3. kategooria materjal.

Imporditud fotograafiline želatiin peab vastama 11. jaos sätestatud nõuetele.

Fotograafilist želatiini võib importida ainult Ameerika Ühendriikides ja Jaapanis asuvatest päritoluettevõtetest, mis on 11.jao kohaselt tunnustatud.

XV lisa 19. peatükk.

Orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete tootmiseks mõeldud sarved, kabjad ja sõrad ning nendest valmistatud samaotstarbelised tooted (v.a sarve-, kabja- ja sõrajahu)

Artikli 10 punktides a, b, h ja n nimetatud 3. kategooria materjal.

Tooted peavad vastama 12. jaos sätestatud nõuetele.

Kõik kolmandad riigid.

XV lisa 18. peatükk.

2. jagu

Väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavate toodete valmistamiseks ettenähtud vere ja veretoodete (v.a hobuslaste veri ja veretooted) import

Alljärgnevaid nõudeid kohaldatakse sellis(t)e vere ja veretoodete (v.a hobuslaste veri ja veretooted) importimise suhtes, mis on mõeldud väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavate toodete valmistamiseks.

1.	Veretooted peavad pärinema väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavaid tooteid valmistavast ettevõttest, mis vastab käesolevas määruses sätestatud eritingimustele, või kogumisettevõttest.

Veri, millest tehakse väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavate toodete valmistamiseks mõeldud veretooteid, peab olema kogutud

a)	vastavalt Euroopa Liidu õigusaktidele tunnustatud tapamajadest;

b)	kolmanda riigi pädeva asutuse tunnustatud ja selle järelevalve all olevatest tapamajadest; või

c)	elusloomadelt kolmanda riigi pädeva asutuse tunnustatud ja tema järelevalve all olevates rajatistes.

3.1.

Sõraliste, kabjaliste ja londiliste taksonitesse kuuluvatelt loomadelt, sealhulgas nende ristanditelt pärit veretooted, mis on ette nähtud väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavate toodete valmistamiseks, peavad vastama punktis a või b sätestatud tingimustele:

veretooted peavad olema läbinud ühe järgmistest töötlusviisidest, mis tagab punktis b osutatud haiguste tekitajate puudumise:

i)	kuumtöötlus temperatuuril 65 °C vähemalt kolme tunni jooksul, millele järgneb tõhususe kontroll;

ii)	kiiritamine 25 kGy gammakiirtega, millele järgneb tõhususe kontroll;

iii)	läbikuumutamine vähemalt temperatuuril 80 °C, millele järgneb tõhususe kontroll;

iv)	loomade puhul, v.a üksnes sigalased ja pekaarilised: pH muutmine kuni väärtuseni 5 kahe tunni jooksul, millele järgneb tõhususe kontroll;

veretooted, mida ei ole töödeldud vastavalt punktile a, peavad pärinema kolmandast riigist või selle piirkonnast:

i)	kus vähemalt 12 kuu jooksul ei ole registreeritud veiste katku, väikemäletsejaliste katku ja Rift Valley palaviku juhtumeid ning kus vähemalt 12 kuu jooksul ei ole toimunud nende haiguste vastu vaktsineerimist;

ii)

kus vähemalt 12 kuu jooksul ei ole registreeritud suu- ja sõrataudi juhtumeid ning

—	kus vähemalt 12 kuu jooksul ei ole toimunud selle haiguse vastu vaktsineerimist; või

—

kus viiakse ametliku kontrolli all vähemalt 12 kuu vältel ellu mäletsejalistest koduloomade suu- ja sõrataudi vastaseid vaktsineerimisprogramme; sellisel juhul tuleb pärast direktiiviga 97/78/EÜ ettenähtud veterinaarkontrolli ning kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikega 4 sätestatud tingimustega transportida tooted otse registreeritud sihtettevõttesse ja võtta tarvitusele kõik ettevaatusabinõud, sealhulgas jäätmete ja kasutamata või ülejäänud materjalide ohutu kõrvaldamine, et vältida loomadele või inimestele haiguste levimise ohtu.

3.2.

Lisaks punkti 3.1 alapunkti b alapunktidele i ja ii peab loomade puhul, v.a sigalased ja pekaarilised, olema täidetud üks järgmistest tingimustest:

tooted on pärit kolmandast riigist või kolmanda riigi piirkonnast, kus vähemalt 12 kuu jooksul ei ole registreeritud vesikulaarse stomatiidi ja lammaste katarraalse palaviku juhtumeid (sealhulgas seropositiivsete loomade esinemine) ning kus vastuvõtlikke liike ei ole vähemalt 12 kuu jooksul nende haiguste vastu vaktsineeritud,

pärast direktiiviga 97/78/EÜ ette nähtud veterinaarkontrolli ning kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikes 4 sätestatud tingimustega tuleb tooted transportida otse sihtettevõttesse ja võtta tarvitusele kõik ettevaatusabinõud, sealhulgas jäätmete ja kasutamata või ülejäänud materjalide ohutu kõrvaldamine, et vältida haiguste loomadele või inimestele levimise ohtu.

3.3.

Lisaks punkti 3.1. alapunkti b alapunktidele i ja ii peavad veretooted sigalaste ja pekaariliste puhul pärinema kolmandast riigist või kolmanda riigi piirkonnast, kus vähemalt 12 kuu jooksul ei ole esinenud sigade vesikulaarhaiguse, sigade katku ja sigade Aafrika katku juhtumeid, kus vähemalt 12 kuu jooksul ei ole toimunud nende haiguste vastu vaktsineerimist ning kus on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

a)	tooted on pärit riigist või piirkonnast, kus vähemalt 12 kuu jooksul ei ole registreeritud vesikulaarse stomatiidi juhtumeid (sealhulgas seropositiivsete loomade esinemine) ning kus vastuvõtlikke liike ei ole vähemalt 12 kuu jooksul selle haiguse vastu vaktsineeritud;

pärast direktiiviga 97/78/EÜ ette nähtud piirikontrolli ning kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikes 4 sätestatud tingimustega tuleb tooted transportida otse registreeritud sihtettevõttesse ja võtta tarvitusele kõik ettevaatusabinõud, sealhulgas jäätmete ja kasutamata või ülejäänud materjalide ohutu kõrvaldamine, et vältida haiguste loomadele või inimestele levimise ohtu.

Kodulindudelt ja muudelt linnuliikidelt pärit veretooted, mis on mõeldud väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavate toodete valmistamiseks, peavad vastama järgmistele kas punktis a või b sätestatud tingimustele:

veretooted peavad olema läbinud ühe järgmistest töötlusviisidest, mis tagab punktis b osutatud haiguste tekitajate puudumise:

i)	kuumtöötlus temperatuuril 65 °C vähemalt kolme tunni jooksul, millele järgneb tõhususe kontroll;

ii)	kiiritamine 25 kGy gammakiirtega, millele järgneb tõhususe kontroll;

iii)	läbikuumutamine vähemalt temperatuuril 70 °C, millele järgneb tõhususe kontroll;

veretooted, mida ei ole töödeldud vastavalt punktile a, peavad pärinema kolmandast riigist või kolmanda riigi piirkonnast:

i)	kus ei esine Newcastle’i haigust ega kõrge patogeensusega linnugrippi, nagu on nimetatud Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni maismaaloomade tervishoiu eeskirja 2010. aasta väljaandes;

ii)	kus vähemalt 12 kuu jooksul ei ole toimunud vaktsineerimist linnugripi vastu;

iii)	kus kodulinde ja muid linnuliike, kellelt tooted pärinevad, ei ole vaktsineeritud Newcastle’i haiguse vastu vaktsiiniga, mis on valmistatud Newcastle’i haiguse põhitüvest, mille patogeensus on kõrgem kui lentogeensetel viirusetüvedel.

3. jagu

Hobuslastelt pärit vere ja veretoodete import

Alljärgnevaid nõudeid kohaldatakse hobuslastelt pärit vere ja veretoodete importimise suhtes.

Veri peab vastama XIII lisa IV peatüki punkti 1 alapunktis a sätestatud tingimustele ning peab olema kogutud veterinaararsti järelevalve all kas

tapamajas,

i)	mis on tunnustatud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 853/2004, või

ii)	mida kolmanda riigi pädev asutus on tunnustanud ja mis on selle järelevalve all; või

b)	rajatises, mida kolmanda riigi pädev asutus on tunnustanud hobuslaste vere kogumiseks veretoodete valmistamiseks muul kui sööda tootmise otstarbel, millele see pädev asutus on andnud veterinaarloa numbri ja mis on selle järelevalve all.

Veretooted peavad vastama XIII lisa IV peatüki punktis 2 sätestatud tingimustele.

Lisaks peavad XIII lisa IV peatüki punkti 2 alapunkti b) alapunktis i) nimetatud veretooted olema valmistatud verest, mis on kogutud hobuslastelt, keda hoiti vähemalt kolm kuud enne vere kogumise kuupäeva või kuni kolme kuu vanuste loomade puhul alates sünnist ettevõttes veterinaarjärelevalve all selles kolmandas riigis, kus veri koguti ning kus nimetatud aja jooksul ja vere kogumise ajal ei esinenud järgmisi haigusi:

a)	hobuste Aafrika katku vastavalt direktiivi 2009/156/EÜ artikli 5 lõike 2 esimese lõigu punktidele a ja b;

b)	hobuste Venezuela entsefalomüeliiti vähemalt kahe aasta jooksul;

malleust

i)	kolme aasta jooksul või

ii)

kuue kuu jooksul, kui loomadel ei ole esinenud malleuse (Burkholderia mallei) kliinilisi tunnuseid punkti 1 alapunktis a nimetatud tapamajas tapajärgsel kontrollil, mis hõlmab hingetoru, kõri, ninaõõnte ja urgete ning nende harunemiste limaskesta põhjalikku läbivaatust pärast pea pikuti läbilõikamist ja ninavaheseina eemaldamist;

d)	muude veretoodete kui seerumi puhul vesikulaarset stomatiiti vähemalt kuue kuu jooksul.

3.	Veretooted peavad pärinema tunnustatud või registreeritud ettevõttest, mida on tunnustanud kolmanda riigi pädev asutus.

4.	Veri ja veretooted tuleb pakendada ja märgistada vastavalt XIII lisa IV peatüki punktile 3.

4. jagu

Kabiloomade toornahkade import

Alljärgnevaid nõudeid kohaldatakse kabiloomade toornahkade importimise suhtes.

Värskeid või jahutatud toornahku võib importida, kui

need pärinevad kolmandast riigist, millele viidatakse 1. jaos esitatud tabeli 2 neljanda rea vastavas veerus ja kus asjaomase liigi puhul

ei ole vähemalt 12 kuud enne lähetamist esinenud ühtegi järgmist haigust:

—	sigade klassikaline katk,

—	sigade Aafrika katk,

—	veiste katk, ning

ii)	ei ole vähemalt 12 kuud enne lähetamist esinenud suu- ja sõrataudi ning 12 kuu jooksul enne lähetamist ei ole loomi suu- ja sõrataudi vastu vaktsineeritud;

need on saadud

i)	loomadelt, kes on olnud päritoluriigiks oleva kolmanda riigi territooriumil vähemalt kolm kuud enne tapmist või kui loom on noorem kui kolm kuud, siis sünnist saadik;

ii)	sõraliste toornahkade puhul loomadelt, kes on pärit põllumajandusettevõtetest, kus ei ole viimase 30 päeva jooksul olnud suu- ja sõrataudi puhangut ning mille ümber 10 kilomeetri raadiuses ei ole 30 päeva jooksul esinenud ühtegi suu- ja sõrataudi juhtu;

iii)

sigade toornahkade puhul loomadelt, kes on pärit põllumajandusettevõtetest, kus ei ole viimase 30 päeva jooksul olnud sigade vesikulaarhaiguse puhangut ja viimase 40 päeva jooksul sigade Aafrika katku puhangut ning mille ümber 10 kilomeetri raadiuses ei ole 30 päeva jooksul esinenud ühtegi nende haiguste juhtu; või

iv)	loomadelt, kellele tehti tapamajas 24 tunni jooksul enne tapmist tapaeelne kontroll, mille käigus ei avastatud suu- ja sõrataudi, veiste katku, sigade katku, sigade Aafrika katku ega sigade vesikulaarhaiguse nähte; ja

c)	nende puhul on võetud tarvitusele kõik ettevaatusabinõud, et vältida taassaastumist haigusetekitajatega.

2.	XIII lisa V peatüki punkti C alapunktis 2 viidatud töödeldud toornahku võib importida ilma piiranguteta.

Muid töödeldud toornahku võib importida, kui

need pärinevad kas

kolmandast riigist või Euroopa Liidu õiguse kohase piirkondadeks jaotamise korral kolmanda riigi osast, mis on kantud 1. jao tabeli 2 viienda rea veeru „Kolmandate riikide loetelu” punktis a osutatud loetellu ja kust lubatakse importida vastavat liiki loomade värsket liha, ning neid nahku on töödeldud vastavalt I lisa punkti 28 alapunktidele a, b ja c;

ii)	kolmandast riigist, mis on kantud 1. jao tabeli 2 viienda rea vastava veeru punktis a osutatud loetellu, ja neid on töödeldud vastavalt I lisa punkti 28 alapunktidele c või d; või

iii)

hobuslastelt või mäletsejalistelt, kes pärinevad kolmandast riigist, mis on kantud käesoleva lisa 1. jao tabeli 2 viienda rea veeru „Kolmandate riikide loetelu” punktis b osutatud loetellu, ja neid nahku on töödeldud vastavalt I lisa punkti 28 alapunktidele a, b ja c ning hoitud pärast töötlemist 21 päeva jooksul eraldi; ning

laevaga transporditavate soolatud toornahkade puhul on nahku töödeldud vastavalt I lisa punkti 28 alapunktidele b või c ja neid on pärast töötlemist impordieelse transportimise ajal hoitud punkti 28 alapunkti b kohase töötluse korral eraldi vähemalt 14 päeva ja punkti 28 alapunkti c kohase töötluse korral vähemalt seitse päeva ning saadetisega kaasasolev terviseohutuse tõend tõendab sellist töötlemist ja transpordi kestust.

4.	Kabiloomade värskeid, jahutatud või töödeldud toornahku tuleb vedada mahutites, veoautodes, vagunites või pallides, mis on plommitud lähteriigiks oleva kolmanda riigi pädeva asutuse vastutusel.

5. jagu

Jahitrofeede ja muude loomset päritolu esemete import

Alljärgnevaid nõudeid kohaldatakse jahitrofeede ja muude loomset päritolu esemete importimise suhtes.

1.	Jahitrofeesid ja muid loomset päritolu esemeid, mis vastavad XIII lisa VI peatüki punkti B ja punkti C alapunktis 1 viidatud tingimustele, võib importida ilma piiranguteta.

Lindude ja kabiloomade töödeldud jahitrofeesid või muid esemeid, milleks on üksnes kondid, sarved (sh hirvesarved), kabjad, sõrad, hambad või nahad, võib kolmandatest riikidest importida, kui need vastavad XIII lisa VI peatüki punkti C alapunkti 1 alapunkti a, punkti C alapunkti 2 alapunkti a alapunktide i–iii ning alapunkti b alapunktide i ja ii nõuetele.

Siiski ei pea laevaga transporditavad kuiv- või märgsoolatud toornahad olema soolatud 14 päeva enne lähetamist, juhul kui need on soolatud 14 päeva enne importimist.

Lindude ja kabiloomade jahitrofeesid või muid esemeid, mis koosnevad terviklikest anatoomilistest osadest ja on täielikult töötlemata, võib importida, kui

a)	need on saadud loomadest, kes on pärit piirkonnast, kus ei kohaldata piiranguid sellise tõsise nakkushaiguse esinemise tõttu, mille suhtes asjaomased loomaliigid on vastuvõtlikud;

b)	need on võimaliku hilisema saastumise vältimiseks pakendatud läbipaistvatesse ja suletud üksikpakenditesse, ilma et nad oleksid puutunud kokku muude loomsete saadustega, mis võiksid neid saastada.

6. jagu

Töödeldud sulgede, suleosade ja udusulgede import

Töödeldud sulgi, suleosi ja udusulgi võib importida järgmistel juhtudel:

a)	kui need on töödeldud dekoratiivsuled, reisijate poolt isiklikuks tarbeks veetavad töödeldud suled või töödeldud sulgede või udusulgede saadetised, mis on saadetud üksikisikutele mittetööstuslikel eesmärkidel; või

b)	kui nendega on kaasas kaubadokument, kus kinnitatakse, et sulgi, suleosasid või udusulgi on töödeldud aurujoaga või mõnel muul viisil, mis välistab ülemäärase riski, ning need on kindlalt pakendisse suletud ja kuivad; ja

c)	kui kaubadokumendis pole öeldud, et neid on tööstuslikult pestud ja töödeldud auruga 100 °C juures vähemalt 30 minutit, saadetakse need selliseks töötlemiseks mõnda registreeritud ettevõttesse.

7. jagu

Muuks otstarbeks kui söödamaterjalina, orgaanilise väetisena või mullaparandusainena kasutatavate kontide ja kontidest valmistatud toodete (v.a kondijahu), sarvede ja sarvedest valmistatud toodete (v.a sarvejahu), kapjade ja sõrgade ning neist valmistatud toodete (v.a kabja- ja sõrajahu) import

Konte ja kontidest valmistatud tooteid (v.a kondijahu), sarvi ja sarvedest valmistatud tooteid (v.a sarvejahu), kapju ja sõrgu ning neist valmistatud tooteid (v.a kabja- ja sõrajahu) võib importida väljaspool söödaahelat kasutatavate toodete valmistamiseks, kui

a)	tooted on enne liitu eksportimist kuivatatud, kuid jahutamata või külmutamata;

b)	tooted toimetatakse päritoluriigiks olevast kolmandast riigist ainult maitsi või meritsi otse Euroopa Liitu sisenemise piiripunkti ning neid ei laadita ümber üheski väljaspool Euroopa Liitu asuvas sadamas või kohas;

c)	pärast direktiiviga 97/78/EÜ ettenähtud dokumentide kontrolli toimetatakse tooted otse registreeritud sihtettevõttesse.

Iga saadetisega peab olema kaasas päritoluettevõtet kontrolliva pädeva asutuse pitseriga varustatud kaubadokument, mis sisaldab järgmist teavet:

a)	päritoluriik;

b)	tootmisettevõtte nimi;

c)	toote liik (kuivatatud kondid / kuivatatud kontidest valmistatud tooted / kuivatatud sarved / kuivatatud sarvedest valmistatud tooted / kuivatatud kabjad ja sõrad / kuivatatud kapjadest ja sõrgadest valmistatud tooted) ja

kinnitus, et

i)	toode on saadud tapamajas tapetud tervetelt loomadelt;

ii)	toodet on kuivatatud 42 päeva keskmisel temperatuuril vähemalt 20 °C;

iii)	toode on enne kuivatamist ühe tunni jooksul vähemalt temperatuuril 80 °C läbi kuumutatud;

iv)	toode on enne kuivatamist ühe tunni jooksul vähemalt temperatuuril 800 °C täielikult tuhastatud;

v)	toode on läbinud enne kuivatamist hapestamisprotsessi, millega hoiti pH-d vähemalt ühe tunni jooksul alla väärtuse 6, ja toodet ei kavatseta kasutada üheski etapis toidus, söödamaterjalis, orgaanilises väetises või mullaparandusaines.

3.	Euroopa Liitu lähetamisel peavad tooted olema plommitud mahutites või veoautodes või lahtiselt laevas. Kui tooteid transporditakse mahutites, peab mahutitele ning kõikidel juhtudel kaubaveo saatedokumentidele olema märgitud registreeritud sihtettevõtte nimi ja aadress.

4.	Pärast direktiivis 97/78/EÜ ette nähtud veterinaarkontrolli tuleb materjal kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikes 4 sätestatud tingimustega transportida otse registreeritud sihtettevõttesse.

8. jagu

Karusloomade sööda, lemmikloomatoidu (v.a töötlemata lemmikloomatoit) ja väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavate toodete valmistamiseks mõeldud loomsete kõrvalsaaduste import

1)	kui neid on päritoluettevõttes kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega sügavkülmutatud või säilitatud viisil, mis välistab nende riknemise lähetamise ja sihtettevõttesse tarnimise vahelisel ajal;

2)	kui nende puhul on võetud tarvitusele kõik ettevaatusabinõud, et vältida saastumist haigusetekitajatega;

3)	kui need on pakendatud kasutamata pakenditesse, mis hoiavad ära lekke või mida on enne kasutamist puhastatud ja desinfitseeritud;

kui pärast direktiiviga 97/78/EÜ ettenähtud veterinaarkontrolli transporditakse loomsed kõrvalsaadused kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikes 4 sätestatud tingimustega otse kas

lemmikloomatoitu valmistavasse ettevõttesse või registreeritud sihtettevõttesse, kes on andnud tagatise, et loomseid kõrvalsaadusi kasutatakse üksnes nende toodete valmistamiseks, milleks ettevõte on registreeritud või mille kohta ta on saanud tunnustuse, nagu pädev asutus on vajaduse korral ette näinud, ning et neid ei viida ettevõttest välja töötlemata kujul, välja arvatud otseseks kõrvaldamiseks; või

b)	määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punkti h kohaselt tunnustatud ettevõttesse;

c)	registreeritud kasutajale või kogumiskeskusesse, kes on andnud tagatise, et loomseid kõrvalsaaduseid kasutatakse ainult lubatud otstarbel, nagu pädev asutus on vajaduse korral ette näinud; või

d)	määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punkti a kohaselt tunnustatud ettevõttesse ja

5.1.

lemmikloomatoidu tootmiseks kasutatava tooraine puhul, millele viidatakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 35 punkti a alapunktis ii,

on tooraine kolmandas riigis enne Euroopa Liitu sisenemist märgistatud selliselt, et iga külmutatud ploki igale välisküljele või – kui toorainet transporditakse kaubaalustel, mis ei ole lemmikloomatoitu valmistavasse sihtettevõttesse transportimisel eraldi saadetistesse jagatud – iga kaubaaluse igale välisküljele on aktiivsöesuspensiooniga või aktiivsöega tehtud rist, mis katab vähemalt 70 % külmutatud ploki küljediagonaali pikkusest ja on vähemalt 10 cm lai;

b)	on külmutamata materjal kolmandas riigis enne Euroopa Liitu sisenemist märgistatud pihustatava aktiivsöesuspensiooniga või söepulbriga selliselt, et süsi on materjalil selgelt näha;

transporditakse see otse

i)	lemmikloomatoitu tootvasse sihtettevõttesse vastavalt punkti 4 alapunktile a; või

ii)

määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punkti h kohaselt tunnustatud ettevõttesse vastavalt käesoleva jao punkti 4 alapunktile b ning sealt otse edasi alapunktis i osutatud lemmikloomatoitu tootvasse ettevõttesse, juhul kui sihtettevõte

—	käitleb ainult punktis 5.1 osutatud materjali või

—	käitleb ainult materjali, mis on ette nähtud alapunktis i nimetatud lemmikloomatoitu tootva ettevõtte jaoks; ja

käsitsetakse seda punktides a ja b sätestatud märgistuse eemaldamiseks ainult lemmikloomatoitu tootvas sihtettevõttes ja alles vahetult enne tooraine kasutamist lemmikloomatoidu valmistamisel ning kooskõlas 3. kategooria materjalist valmistatava lemmikloomatoidu suhtes kohaldatavate tingimustega, mis on esitatud XIII lisa II peatükis;

5.2.	kui saadetis koosneb eespool punktis 5.1 osutatud viisil töödeldud toorainest ja muust töötlemata toorainest, peavad kõik saadetises sisalduvad toorained olema märgistatud vastavalt punkti 5.1 alapunktides a ja b sätestatule;

5.3.	punkti 5.1 alapunktides a ja b ning punktis 5.2 osutatud märgistus peab jääma nähtavaks alates lähetamisest kuni tarnimiseni lemmikloomatoitu tootvasse ettevõttesse;

lemmikloomatoitu tootvas ettevõttes tuleb lemmikloomatoidu tootmiseks kasutatavat toorainet, millele viidatakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 35 punkti a alapunktis ii, tootmise eel hoida, tootmises kasutada ja kõrvaldada pädeva asutuse lubatud tingimustel, mis võimaldavad saadud, tootmises kasutatud ja kõrvaldatud (kui see on kohaldatav) materjali koguseid ametlikult kontrollida.

Pädev asutus võib anda lemmikloomatoitu tootvat ettevõtet käitavale ettevõtjale loa hoida sellist materjali koos 3. kategooria materjaliga.

9. jagu

Väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat teataval otstarbel kasutatavate sulatatud rasvade import

Sulatatud rasvu, mis ei ole ette nähtud põllumajandusloomade sööda, kosmeetika, ravimite või meditsiiniseadmete tootmiseks, võib importida juhul, kui

need on saadud

i)	biokütuse tootmiseks mõeldud materjalide puhul määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklites 8, 9 ja 10 nimetatud loomsetest kõrvalsaadustest;

ii)

orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete tootmiseks mõeldud materjalide puhul määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 9 punktides c ja d ning punkti f alapunktis i nimetatud 2. kategooria materjalidest või 3. kategooria materjalidest, ent mitte määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides c ja p nimetatud 3. kategooria materjalidest;

iii)

muude materjalide puhul määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 8 punktides b, c ja d nimetatud 1. kategooria materjalidest, määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 9 punktides c ja d ja punkti f alapunktis i viidatud 2. kategooria materjalidest või 3. kategooria materjalidest, ent mitte määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides c ja p viidatud materjalidest;

b)	neid on töödeldud 1. töötlemismeetodiga (rõhu all steriliseerimine) või mõne IV lisa III peatükis kirjeldatud meetodi abil;

c)	mäletsejalistelt pärineva rasva puhul on eemaldatud lahustumatud lisaained, mis ületavad 0,15 massiprotsenti;

d)	need on enne liitu saatmist märgistatud selliselt, et saavutatud on VIII lisa V peatüki punkti 1 alapunktis b osutatud glütserooltriheptanaadi minimaalne kontsentratsioon;

e)	pärast direktiiviga 97/78/EÜ ettenähtud veterinaarkontrolli transporditakse sulatatud rasvad kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikega 4 sätestatud tingimustega otse registreeritud sihtettevõttesse oludes, mis hoiavad ära saastumise; ja

f)	nende pakendil või mahutil on märgistus „MITTE INIM- EGA LOOMATOIDUKS”.

10. jagu

Rasva derivaatide import

Rasva derivaate võib importida, kui saadetisega kaasas oleval terviseohutuse tõendil on kinnitus,

a)	et rasva derivaadid pärinevad 1., 2. või 3. kategooria materjalidest;

2. kategooria materjalist toodetud rasva derivaatide puhul, et tooted:

i)	on valmistatud meetodi alusel, mis vastab vähemalt ühe XIII lisa XI peatüki punktis 1 osutatud töötlusviisi nõuetele; ja

ii)	neid kasutatakse ainult orgaanilistes väetistes, mullaparandusainetes või muuks otstarbeks väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat, välja arvatud kosmeetikatoodetes, farmaatsiatoodetes ja meditsiiniseadmetes;

c)	1. kategooria materjalist toodetud rasva derivaatide puhul, et tooteid ei või kasutada orgaanilistes väetistes, mullaparandusainetes, kosmeetikatoodetes, farmaatsiatoodetes ega meditsiiniseadmetes, kuid neid võib kasutada muul otstarbel väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat,

2.	Punktis 1 osutatud terviseohutuse tõend tuleb kauba Euroopa Liitu sisenemisel esitada esmasisenemise piiripunkti pädevale asutusele ning seejärel peab selle koopia kuni sihtettevõtteni saadetisega kaasas olema.

3.	Pärast direktiiviga 97/78/EÜ ettenähtud veterinaarkontrolli tuleb rasva derivaadid kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikega 4 sätestatud tingimustega transportida otse sihtettevõttesse.

11. jagu

Fotograafilise želatiini import

Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 8 punkti b kohaselt 1. kategooria materjaliks liigitatud veiste selgroogu sisaldavast materjalist toodetud ja üksnes fotograafiatööstuses kasutamiseks ettenähtud želatiini (fotograafiline želatiin) võib importida tingimusel, et fotograafiline želatiin

a)	on pärit mõnest tabelis 3 märgitud päritoluettevõttest;

b)	on toodetud vastavalt punktile 6;

c)	on imporditud mõne liitu esmasisenemise piiripunkti kaudu (vt tabel 3); ja

d)	on mõeldud tootmiseks mõnes tabelis 3 märgitud tunnustatud fotograafiaettevõttes.

Tabel 3

Fotograafilise želatiini import

Kolmas päritoluriik

Päritoluettevõtted

Sihtliikmesriik

Liitu esmasisenemise piiripunkt

Tunnustatud fotograafiaettevõtted

Jaapan

Nitta Gelatin Inc.,

2-22 Futamata

Yao-City, Osaka

581-0024 Jaapan

Jellie Co. Ltd-

7-1, Wakabayashi 2-Chome,

Wakabayashi-ku,

Sendai-City;

Miyagi,

982 Jaapan

NIPPI Inc. Gelatine Division

1 Yumizawa-Cho

Fujinomiya City Shizuoka

418-0073 Jaapan

Madalmaad

Rotterdam

Fujifilm Europe, Oudenstaart 1,

5047 TK Tilburg,

Madalmaad

Nitta Gelatin Inc.,

2-22 Futamata

Yao-City, Osaka

581-0024 Jaapan

Ühendkuningriik

Liverpool

Felixstowe

Heathrow

Kodak Ltd.

Headstone Drive,

Harrow, Middlesex,

HA4 4TY,

Ühendkuningriik

Tšehhi Vabariik

Hamburg

FOMA Bohemia spol. SRO

Jana Krušinky

1604

501 04 Hradec Králove,

Tšehhi Vabariik

Ameerika Ühendriigid

Eastman Gelatine Corporation,

227 Washington Street,

Peabody,

MA, 01960 USA

Gelita North America,

2445 Port Neal Industrial Road

Sergeant Bluff,

Iowa, 51054 USA

Ühendkuningriik

Liverpool

Felixstowe

Heathrow

Kodak Ltd.

Headstone Drive,

Harrow, Middlesex,

HA4 4TY,

Ühendkuningriik

Tšehhi Vabariik

Hamburg

FOMA Bohemia spol. SRO

Jana Krušinky

1604

501 04 Hradec Králove,

Tšehhi Vabariik

2.	Kui fotograafiline želatiin on sisenenud sihtliikmesriiki, ei või sellega liikmesriikide vahel kaubelda, vaid seda võib kasutada üksnes tunnustatud fotograafiaettevõttes sama sihtliikmesriigi piires ja üksnes fotograafilise tootmise eesmärgil.

3.	Pärast direktiiviga 97/78/EÜ ettenähtud veterinaarkontrolli tuleb fotograafiline želatiin kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikega 4 sätestatud tingimustega transportida otse sihtkohaks olevasse tunnustatud fotograafiaettevõttesse.

4.	Punktis 3 viidatud transportimine peab toimuma sõidukites või mahutites, kus fotograafiline želatiin on füüsiliselt eraldatud kõikidest toiduks või söödaks mõeldud toodetest.

Tunnustatud fotograafiaettevõttes peab ettevõtja tagama, et kõik fotograafilise želatiini ülejäägid ja muud fotograafilisest želatiinist tekkinud jäätmed

a)	paigutatakse plommitud lekkekindlatesse mahutitesse, millel on silt kirjaga „üksnes kõrvaldamiseks”, ja neid transporditakse rahuldavate hügieenitingimustega sõidukites;

b)	kõrvaldatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 12 punkti a alapunktile i või eksporditakse päritoluriigiks olevasse kolmandasse riiki vastavalt määrusele (EÜ) nr 1013/2006.

Fotograafilist želatiini toodetakse järgmiste nõuete kohaselt.

a)	Fotograafilist želatiini võib toota üksnes ettevõtetes, mis ei tooda Euroopa Liitu lähetamiseks ettenähtud ja toiduks või söödaks mõeldud želatiini ning mida on tunnustanud asjaomase kolmanda riigi pädev asutus.

Fotograafiline želatiin peab olema toodetud protsessi käigus, millega tagatakse toormaterjali töötlemine IV lisa III peatükis kirjeldatud 1. töötlemismeetodi (rõhu all steriliseerimine) alusel, või töötlemine happe või leelisega vähemalt kahe päeva jooksul, millele järgneb veega pesemine; ja

i)	pärast happega töötlemist hoitakse fotograafilist želatiini vähemalt 20 päeva leeliselahuses; või

ii)	pärast happega töötlemist hoitakse fotograafilist želatiini vähemalt 10–12 tundi happelahuses.

Sellele järgneb pH korrigeerimine ja materjali puhastamine filtreerimise teel ja steriliseerimine 4 sekundi vältel temperatuuril 138–140 °C.

c)	Pärast punktis b osutatud protsessi kohast töötlemist võib fotograafiline želatiin läbida kuivatusprotsessi ning vajaduse korral jahvatamis- või lamineerimisprotsessi.

Fotograafiline želatiin tuleb pakendada kasutamata pakenditesse, ladustada lekkekindlates plommitud ja märgistatud mahutites ning seda tuleb transportida rahuldavate hügieenitingimustega sõidukis.

Kui märgatakse leket, tuleb sõiduk ja mahutid põhjalikult puhastada ning neid tuleb enne uuesti kasutamist kontrollida.

e)	Fotograafilist želatiini sisaldavatel pakenditel peavad olema sõnad „Fotograafiline želatiin – kasutamiseks ainult fotograafiatööstuses”.

12. jagu

Orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete tootmiseks mõeldud sarvede ja sarvedest valmistatud toodete (v.a sarvejahu), kapjade ja sõrgade ning neist valmistatud toodete (v.a kabja- ja sõrajahu) import

Orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete tootmiseks mõeldud sarvi ja sarvedest valmistatud tooteid (v.a sarvejahu), kapju ja sõrgu ning neist valmistatud tooteid (v.a kabja- ja sõrajahu) võib importida, kui

1)	need on toodetud vastavalt XIII lisa XII peatükile ja

2)	need transporditakse pärast direktiiviga 97/78/EÜ ettenähtud veterinaarkontrolli kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikega 4 sätestatud tingimustega otse tunnustatud või registreeritud ettevõttesse.

III PEATÜKK

ERIEESKIRJAD TEATAVATE PROOVIDE KOHTA

1. jagu

Teadustöös ja diagnostikas kasutatavad proovid

Kui teadustöös ja diagnostikas kasutatavaid proove ning nende kasutamisel saadud tooteid ei ole kavas võrdlusmaterjalina alles hoida või päritoluriigiks olevasse kolmandasse riiki tagasi saata, tuleb need kõrvaldada

a)	jäätmetena põletamise teel või

b)	rõhu all steriliseerimise teel, misjärel need kõrvaldatakse või kasutatakse vastavalt määruse (EU) nr 1069/2009 artiklitele 12–14 või

vastavalt VI lisa I peatüki I jao punkti 4 alapunktile b, kui

i)	kogused ei ületa 2 000 ml ja

ii)	proovid või neist saadud tooted on toodetud kolmandates riikides või nende osades, kust liikmesriigid lubavad importida koduveiste värsket liha ja mis on loetletud määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas, ning sellistest riikidest või nende osadest lähetatud.

2. jagu

Kaubanäidised

Pädev asutus võib lubada kaubanäidiste importi ja transiiti, kui

need on pärit

i)	kolmandatest riikidest, mis on kantud käesoleva lisa II peatüki 1. jao tabeli 2 veeru „Kolmandate riikide loetelu” 14. reale;

ii)	kaubanäidiste puhul, mis koosnevad piimast, piimapõhistest toodetest või piimasaadustest, määruse (EL) nr 605/2010 I lisas loetletud lubatud kolmandatest riikidest;

b)	nendega on kaasas XIV lisa 8. peatükis osutatud terviseohutuse tõend; ja

c)	pärast direktiiviga 97/78/EÜ ettenähtud veterinaarkontrolli transporditakse need kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikega 4 sätestatud tingimustega otse tunnustatud või registreeritud ettevõttesse, mis on kirjas pädeva asutuse väljastatud loal.

Kui kaubanäidiseid ei hoita võrdlemise eesmärgil alles, tuleb need

a)	kõrvaldada või kasutada vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklitele 12, 13 ja 14 või

b)	saata tagasi päritoluriigiks olevasse kolmandasse riiki.

Kui kaubanäidiseid kasutatakse seadmete katsetamiseks, tuleb katsed teha

a)	selleks ettenähtud seadmetega või

b)	seadmetega, mida puhastatakse ja desinfitseeritakse, enne kui neid kasutatakse muudel eesmärkidel kui katsetamine.

Heakskiidetud või registreeritud ettevõttesse transportimise ajal peavad kaubanäidised olema pakendatud lekkekindlatesse mahutitesse.

3. jagu

Eksponaadid

Eksponaatide import ja transiit peab toimuma kooskõlas alljärgnevate tingimustega:

a)	need on pärit kolmandatest riikidest, mis on kantud II peatüki 1. jao tabeli 2 veeru „Kolmandate riikide loetelu” 14. reale;

b)	nende riiki toomisele on eelnevalt andnud loa selle liikmesriigi pädev asutus, kus eksponaati kavatsetakse kasutada;

c)	pärast direktiivi 97/78/EÜ kohast veterinaarkontrolli tuleb eksponaadid transportida otse heakskiidetud kasutajale.

Kõik saadetised peavad olema lekkekindlalt pakendatud ja nendega peab olema kaasas kaubadokument, millel on märgitud:

a)	materjali kirjeldus ja loomaliik, kellelt see pärineb;

b)	materjali liik;

c)	materjali kogus;

d)	materjali lähetamise koht;

e)	saatja nimi ja aadress;

f)	saaja nimi ja aadress ning

g)	sihtkoha pädeva ametiasutuse loa identifitseerimist võimaldavad andmed.

Pärast näitust või kunstilise tegevuse lõpetamist tuleb eksponaadid

a)	lähetada päritoluriigiks olevasse kolmandasse riiki tagasi;

b)	lähetada teise liikmesriiki või kolmandasse riiki, kui sihtriigiks oleva liikmesriigi või kolmanda riigi pädev asutus on andnud selleks eelnevalt loa; või

c)	kõrvaldada vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklitele 12, 13 ja 14.

IV PEATÜKK

ERINÕUDED LOOMSETE KÕRVALSAADUSTE TEATAVATE VEDUDE KOHTA

1. jagu

Teatavate 1. kategooria materjalide import

Artiklis 26 osutatud materjale tuleb importida alljärgnevatel tingimustel.

1.	Materjalide pakenditel, mahutitel või veokitel olev märgistus peab sisaldama lauset „Keelatud kasutada toidus, söödas, väetistes, kosmeetikatoodetes, ravimites ja meditsiiniseadmetes”.

2.	Materjalid tuleb toimetada otse tunnustatud või registreeritud ettevõttesse, kus neid kasutatakse muude kui punktis 1 nimetatud toodete valmistamisel.

3.	Kasutamata materjalid ja ülejäägid tuleb ära kasutada või kõrvaldada määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 12 sätestatud tingimustel.

2. jagu

Muuks otstarbeks kui põllumajandusloomade söödana kasutatavate teatavate materjalide import

Pädev asutus võib lubada importida alljärgnevaid materjale, mida kasutatakse muuks otstarbeks kui põllumajandusloomade (v.a karusloomad) söödana, juhul kui nendega ei kaasne inimestele või loomadele nakkavate haiguste ülekandumise ülemäärast riski:

a)	veeloomadest saadud loomsed kõrvalsaadused ja tooted;

b)	selgrootud veeloomad ja neist saadud tooted;

c)	selgrootud maismaaloomad, sealhulgas kõik nende üleminekuvormid, näiteks vastsed, ja neist saadud tooted;

d)	punktides a, b ja c osutatud loomadelt pärinevad saadused, näiteks kalamari;

e)	3. kategooria materjal, mis hõlmab näriliste (Rodentia) ja jäneseliste (Lagomorpha) hulka kuuluvaid loomi ja nende osi.

2.	Punktis 1 nimetatud materjalide saadetiste importimisel tuleb täita riiklikes õigusaktides veterinaartõendite kohta kehtestatud nõudeid.

XV LISA

TERVISEOHUTUSE TÕENDITE NÄIDISED

Käesolevas lisas toodud terviseohutuse tõendite näidiseid tuleb kasutada vastavas näidises osutatud loomsete kõrvalsaaduste ja toodete kolmandatest riikidest importimise ja Euroopa Liidu kaudu toimuva transiidi korral.

Märkused

Veterinaarsertifikaadi koostab eksportiv kolmas riik käesolevas lisas esitatud näidiste alusel asjaomasele loomsele kõrvalsaadusele või tootele vastava näidise vormi kohaselt. Veterinaarsertifikaadid sisaldavad näidisel olevas numbrilises järjekorras kinnitusi, mida nõutakse kõikide kolmandate riikide puhul, ja vajaduse korral lisatagatisi, mida nõutakse eksportiva kolmanda riigi või selle osa puhul.

b)	Kui näidissertifikaadis on märgitud, et teatavad kinnitused esitatakse vajaduse korral, võib sertifikaati väljastav ametnik mittevajalikud kinnitused läbi kriipsutada, parafeerida ja pitseriga kinnitada või need sertifikaadilt täielikult välja jätta.

c)	Iga sertifikaadi originaaleksemplar koosneb ühest paberilehest, mis on täidetud mõlemalt poolt, või kui on vaja rohkem tekstiruumi, siis peab sertifikaat olema sellisel kujul, et kõik vajalikud paberilehed moodustavad osa ühtsest tervikust ja on jagamatud.

d)	Sertifikaat koostatakse vähemalt ühes selle ELi liikmesriigi ametlikus keeles, kus toimub piirikontroll, ning sihtkohaks oleva ELi liikmesriigi keeles. Kõnealused liikmesriigid võivad siiski lubada muude keelte kasutamist, millele tuleb vajaduse korral lisada ametlik tõlge.

e)	Kui saadetise osade identifitseerimiseks lisatakse sertifikaadile lisalehti, käsitatakse neid lisalehti samuti sertifikaadi originaali osadena ja igale lehele kannab sertifikaati väljastav ametlik veterinaararst allkirja ja pitseri.

f)	Kui sertifikaat koos punktis e nimetatud lisadega koosneb enam kui ühest lehest, märgitakse iga lehe alaossa leheküljenumber (leheküljenumber / lehtede koguarv) ja ülaossa sertifikaadi koodnumber, mille on määranud pädev asutus.

g)	Originaalsertifikaadi peab täitma ja allkirjastama ametlik veterinaararst. Eksportiva riigi pädevad asutused tagavad, et järgitakse direktiiviga 96/93/EÜ kehtestatud põhimõtetele vastavaid sertifikaadi väljaandmise põhimõtteid.

h)	Allkirja värv peab erinema teksti värvist. Sama reegel kehtib ka pitserite suhtes, v.a reljeefpitserid ja vesimärgid.

i)	Sertifikaadi originaaleksemplar peab olema saadetisega kaasas ELi piiripunktis.

j)	Kui terviseohutuse tõendit kasutatakse saadetise transiidil, tuleb asjakohase terviseohutuse tõendi lahtrisse I.5 („Kauba saaja”) märkida selle piiripunkti nimi ja aadress, mille kaudu on kavandatud saadetise väljumine Euroopa Liidust.

1. PEATÜKK

Terviseohutuse tõend

muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud töödeldud loomse valgu, sh kõnealust valku sisaldavate segude ja toodete kohta (v.a lemmikloomatoit), mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud töödeldud loomse valgu, sh kõnealust valku sisaldavate segude ja toodete kohta (v.a lemmikloomatoit), mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks

2. PEATÜKK, A OSA

Terviseohutuse tõend

muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud piima, piimapõhiste toodete ja piimasaaduste kohta, mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

2. PEATÜKK, B OSA

Terviseohutuse tõend

muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud ternespiima ja ternespiimatoodete kohta, mis on pärit veistelt ja mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

3. PEATÜKK, A OSA

Terviseohutuse tõend

lemmikloomatoidu konservide kohta, mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

3. PEATÜKK, B OSA

Terviseohutuse tõend

töödeldud lemmikloomatoidu (v.a konservid) kohta, mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

3. PEATÜKK, C OSA

Terviseohutuse tõend

koerte närimiskontide kohta, mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

3. PEATÜKK, D OSA

Terviseohutuse tõend

otsemüügiks ettenähtud töötlemata lemmikloomatoidu või karusloomade söödana kasutatavate loomsete kõrvalsaaduste kohta, mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

3. PEATÜKK, E OSA

Terviseohutuse tõend

lemmikloomatoidu valmistamisel kasutatavate lõhna- ja maitsetugevdajate kohta, mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

3. PEATÜKK, F OSA

Terviseohutuse tõend

lemmikloomatoidu valmistamisel kasutatavate loomsete kõrvalsaaduste (3) kohta, mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

4. PEATÜKK, A OSA

Terviseohutuse tõend

hobuslaste vere ja veretoodete importimiseks, mida kasutatakse väljaspool söödaahelat ja mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

4. PEATÜKK, B OSA

Terviseohutuse tõend

muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud veretoodete kohta, mida võidakse kasutada söödamaterjalina ja mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

4. PEATÜKK, C OSA

Terviseohutuse tõend

väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavate toodete valmistamiseks ettenähtud töötlemata veretoodete (v.a tooted hobuslaste verest) kohta, mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

4. PEATÜKK, D OSA

Terviseohutuse tõend

väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavate toodete valmistamiseks ettenähtud töödeldud veretoodete (v.a tooted hobuslaste verest) kohta, mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

5. PEATÜKK, A OSA

Terviseohutuse tõend

kabiloomade värskete või jahutatud toornahkade kohta, mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

5. PEATÜKK, B OSA

Terviseohutuse tõend

kabiloomade töödeldud toornahkade kohta, mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

5. PEATÜKK, C OSA

Ametlik deklaratsioon

mäletsejaliste ja hobuslaste töödeldud toornahkade kohta, mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (1) Euroopa Liidu kaudu ja mida on enne importimist 21 päeva jooksul hoitud eraldi või mille vedamine kestab enne importimist katkematult 21 päeva

6. PEATÜKK, A OSA

Terviseohutuse tõend

lindude ja kabiloomade töödeldud jahitrofeede ja nendest saadud muude esemete (üksnes kondid, sarved (sh hirvesarved), sõrad, kabjad, hambad või toornahad) kohta, mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

6. PEATÜKK, B OSA

Terviseohutuse tõend

jahitrofeede või muude esemete kohta, mis koosnevad lindude ja kabiloomade töötlemata tervikosadest ning on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

7. PEATÜKK, A OSA

Terviseohutuse tõend

seaharjaste kohta, mis on pärit kolmandatest riikidest või nende piirkondadest, kus ei ole esinenud sigade Aafrika katku, ning mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

7. PEATÜKK, B OSA

Terviseohutuse tõend

seaharjaste kohta, mis on pärit kolmandatest riikidest või nende piirkondadest, kus on esinenud sigade Aafrika katku, ning mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

8. PEATÜKK

Terviseohutuse tõend

Väljaspool söödaahelat kasutatavate loomsete kõrvalsaaduste või kaubanäidiste (2), kohta, mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks Euroopa Liidu kaudu

9. PEATÜKK

Terviseohutuse tõend

Muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud, söödamaterjalina või väljaspool söödaahelat kasutatava kalaõli kohta, mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

10. PEATÜKK, A OSA

Terviseohutuse tõend

Muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud sulatatud rasvade kohta, mida kasutatakse söödamaterjalina ja mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

10. PEATÜKK, B OSA

Terviseohutuse tõend

Muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud ja väljaspool söödaahelat kasutatavate sulatatud rasvade kohta, mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

11. PEATÜKK

Terviseohutuse tõend

Muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud, söödamaterjalina või väljaspool söödaahelat kasutatava želatiini ja kollageeni kohta, mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

12. PEATÜKK

Terviseohutuse tõend

Muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud, söödamaterjalina või väljaspool söödaahelat kasutatava hüdrolüüsitud valgu, kaltsiumdivesinikfosfaadi ja trikaltsiumfosfaadi kohta, mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

13. PEATÜKK

Terviseohutuse tõend

Mesinduse kõrvalsaaduste kohta, mis on ette nähtud ainult mesinduses kasutamiseks ja mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

14. PEATÜKK, A OSA

Terviseohutuse tõend

Muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud rasva derivaatide kohta, mida kasutatakse väljaspool söödaahelat ja mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

14. PEATÜKK, B OSA

Terviseohutuse tõend

Muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud rasva derivaatide kohta, mida kasutatakse söödana või väljaspool söödaahelat ja mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

15. PEATÜKK

Terviseohutuse tõend

Muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud munatoodete kohta, mida võidakse kasutada söödamaterjalina ja mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

16. PEATÜKK

Näidisdeklaratsioon

17. PEATÜKK

Terviseohutuse tõend

Töödeldud sõnniku, töödeldud sõnnikust valmistatud toodete ja guaano kohta, mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

18. PEATÜKK

Terviseohutuse tõend

Sarvede ja sarvedest valmistatud toodete (v.a sarvejahu), kapjade ja sõrgade ning neist valmistatud toodete (v.a kabja- ja sõrajahu) kohta, mis on ette nähtud orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete tootmiseks ning mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

19. PEATÜKK

Terviseohutuse tõend

Muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud, fotograafiatööstuses kasutatava želatiini kohta, mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu

20. PEATÜKK

Näidisdeklaratsioon

Deklaratsioon ravimite, veterinaarravimite, meditsiiniseadmete, in vitro diagnostikavahendite ja laborireaktiivide tootmiseks kasutatavate vahetoodete kolmandatest riikidest importimise ja Euroopa Liidu kaudu toimuva transiidi kohta

XVI LISA

AMETLIK KONTROLL

I PEATÜKK

TÖÖTLEMISETTEVÕTETE AMETLIK KONTROLL

1. jagu

Tootmisjärelevalve

Pädev asutus peab teostama töötlemisettevõtete üle järelevalvet, et tagada vastavus määruse (EÜ) nr 1069/2009 ja käesoleva määruse nõuetele.

Eelkõige peab pädev asutus

kontrollima

i)	tööruumide, seadmete ja personali üldisi hügieenitingimusi;

ii)	töötlemisettevõtte käitaja poolt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 28 kohaselt tehtud enesekontrolli tõhusust, kusjuures kontrollimine peab hõlmama kontrollimise tulemuste kontrollimist ja vajaduse korral proovide võtmist;

iii)	määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 29 lõike 1 kohase ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi (HACCP) põhimõtetele tugineva alalise kirjaliku korra tõhusat järgimist, kusjuures kontrollimine peab hõlmama rakendamise tulemuste kontrollimist ja vajaduse korral proovide võtmist;

iv)

toodete nõuetelevastavust töötlemise järel; analüüsid ja katsed tuleb teha teaduslikult tunnustatud meetodite alusel, eelkõige liidu õigusaktides sätestatud meetodite põhjal; kui liidu õigusaktides selliseid meetodeid ei ole sätestatud, tuleb järgida rahvusvahelisi standardeid või nende puudumisel riiklikke standardeid; ning

v)	ladustamistingimusi;

b)	võtma laborikatsete jaoks vajalikke proove ja

c)	tegema muid kontrollitoiminguid, mida ta peab määruse (EÜ) nr 1069/2009 ja käesoleva määruse täitmise tagamiseks vajalikuks.

2.	Et pädev asutus saaks täita lõikes 1 nimetatud ülesanded, peab tal alati olema vaba juurdepääs töötlemisettevõtte kõikidele osadele, andmetele, kaubadokumentidele ja terviseohutuse tõenditele.

2. jagu

Valideerimismenetlus

Enne töötlemisettevõtte tunnustamist vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 44 lõikele 1 peab pädev asutus kontrollima, kas ettevõtja on valideerinud ettevõtet järgmiste menetluste ja näitajate põhjal:

a)	protsessikirjeldus protsessi voodiagrammi kujul;

b)	kriitiliste kontrollpunktide kindlakstegemine, sealhulgas materjali töötlemise kiirus pidevas protsessis;

c)	vastavus käesolevas määruses sätestatud töötlemise erinõuetele ning

järgmiste nõuete täitmine:

i)	hakkmasina või plaadi avade suuruse põhjal määratav osakeste suurus perioodilises protsessis ja pidevas protsessis; ja

ii)	temperatuur, rõhk, töötlemisaeg ja pideva protsessi puhul materjali töötlemise kiirus, nagu on sätestatud punktides 2 ja 3.

Perioodilises protsessis:

a)	tuleb temperatuuri termoelemendi abil pidevalt jälgida ja see tuleb registreerida reaalajas;

b)	tuleb rõhku manomeetri abil pidevalt jälgida; rõhk tuleb registreerida reaalajas;

c)	tuleb töötlemisaeg esitada aja/temperatuuri ja aja/rõhu diagrammi kujul.

Termoelementi ja manomeetrit tuleb kaliibrida vähemalt kord aastas.

Pidevas protsessis:

tuleb temperatuuri jälgida termoelemendi või temperatuuri infrapuna-mõõtepüstoli abil ja rõhku tuleb jälgida protsessi teatavates osades kasutatavate manomeetrite abil, tagamaks, et temperatuur ja rõhk vastaksid nõutavatele tingimustele kogu pideva protsessi või selle mõne etapi jooksul. Temperatuur ja rõhk tuleb registreerida reaalajas;

tuleb pädevale asutusele esitada andmed lühima läbimisaja kohta pideva protsessi kogu asjakohases etapis, kus temperatuur ja rõhk vastavad nõutavatele tingimustele, kasutades lahustumatuid märgistusaineid (näiteks mangaandioksiidi) või sama kindlat meetodit.

Materjali töötlemise kiiruse täpne mõõtmine ja kontrollimine on oluline ning seda tuleb valideerimiskatse ajal teha mõne pidevalt jälgitava kriitilise kontrollpunkti alusel nagu:

i)	etteandmise kiirus (kruvi pöörded minutis);

ii)	elektrienergia (voolutugevus (A) teatava pinge juures);

iii)	aurustumis- või kondenseerumiskiirus; või

iv)	pumbalöökide arv ajaühiku kohta.

Kõiki mõõte- ja kontrolliseadmeid tuleb kaliibrida vähemalt kord aastas.

4.	Pädev asutus peab valideerimismenetlust uuesti kontrollima, kui ta peab seda vajalikuks, kuid alati tuleb seda teha juhul, kui protsessis tehakse olulisi muudatusi (näiteks muudetakse masinaid või toorainet).

II PEATÜKK

REGISTREERITUD JA TUNNUSTATUD ETTEVÕTETE JA KÄITLEJATE LOETELUD

Juurdepääs registreeritud ja tunnustatud ettevõtete ja käitlejate loeteludele

Et aidata liikmesriikidel teha registreeritud ja tunnustatud ettevõtete ja käitlejate ajakohastatud loetelud teistele liikmesriikidele ja üldsusele kättesaadavaks, loob komisjon veebilehe, mis sisaldab linke liikmesriikide poolt punkti 2 a kohaselt teatavaks tehtud veebilehtedele.

Riikide veebilehtede vorm

a)	Iga liikmesriik esitab komisjonile viite oma ametlikule veebilehele, kus on esitatud tema territooriumil asuvate registreeritud ja tunnustatud ettevõtete ja käitlejate koondnimekiri (edaspidi „koondnimekiri”).

b)	Iga koondnimekiri tuleb esitada ühe tabelina ja liidu ühes või mitmes ametlikus keeles.

3.	Koondnimekirjade ülesehituse, sealhulgas asjakohaste andmete ja koodide osas tuleb lähtuda komisjoni veebilehel avaldatud tehnilistest nõuetest.

III PEATÜKK

AMETLIKU KONTROLLI ERINÕUDED

1. jagu

Toodete märgistamise ametlik kontroll

Pädev asutus peab kontrollima käesoleva määruse VIII lisa V peatüki punktis 2 osutatud jälgimise ja registreerimissüsteemi toimimist, et veenduda käesoleva määruse täitmises, ning ta võib vajaduse korral nõuda täiendavate proovide analüüsimist sama punkti teises lõigus osutatud meetodi alusel.

2. jagu

Väikese võimsusega põletustehaste ametlik kontroll

Väikese võimsusega põletustehaseid, kus põletatakse määratletud riskiteguriga materjale, peab pädev asutus kontrollima enne nende tunnustamist ja edaspidi vähemalt üks kord aastas, et kontrollida vastavust määrusele (EÜ) nr 1069/2009 ja käesolevale määrusele.

3. jagu

Kõrvaliste piirkondade ametlik kontroll

Loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamisel kõrvalistes piirkondades määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 19 lõike 1 punkti b kohaselt peab pädev asutus kõrvalisteks piirkondadeks liigitatud piirkondi korrapäraste ajavahemike järel kontrollima, et tagada nõuetekohane järelevalve nende piirkondade ja kõrvaldamistoimingute üle.

4. jagu

Karusloomade söötmise ametlik kontroll registreeritud kasvanduses

Pädev asutus võtab vajalikud meetmed, et kontrollida

a)	sellise sööda nõuetekohast koostist, töötlemist ja kasutamist, mis sisaldab liha-kondijahu või muid tooteid, mida on töödeldud vastavalt IV lisa III peatükis sätestatud töötlemismeetoditele ja mis on saadud sama liiki loomade kehadest või kehaosadest; ning

loomi, keda toidetakse alapunktis a nimetatud söödaga, kusjuures kontrollimine hõlmab

i)	kõnealuste loomade tervisliku seisundi ranget järelevalvet ja

ii)	asjakohast transmissiivse spongioosse entsefalopaatia seiret, mis hõlmab korrapärast proovide võtmist ja laboratoorset uurimist transmissiivse spongioosse entsefalopaatia suhtes.

2.	Punkti 1 alapunkti b alapunktis ii nimetatud proovid peavad sisaldama neuroloogiliste sümptomitega loomadelt ja vanematelt aretusloomadelt võetavaid proove.

5. jagu

Kogumiskeskuste ametlik kontroll

Pädev asutus peab

a)	lisama kogumiskeskused määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 47 lõike 1 alusel koostatavasse loetelusse;

b)	andma igale kogumiskeskusele ametliku numbri ja

c)	ajakohastama kogumiskeskuste loetelu ja tegema selle kättesaadavaks koos määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 47 lõike 1 alusel koostatud loeteluga.

2.	Pädev asutus peab tegema kogumiskeskustes ametlikke kontrollitoiminguid, et veenduda käesoleva määruse täitmises.

6. jagu

Raipetoiduliste lindude 1. kategooria materjaliga toitmisega seotud ametlik kontroll

Pädev asutus peab teostama järelevalvet põllumajandusloomade tervisliku seisundi üle piirkonnas, kus raipetoiduliste lindude toitmine 1. kategooria materjaliga toimub, ning korraldama nõuetekohast transmissiivse spongioosse entsefalopaatia seiret, mis hõlmab korrapärast proovide võtmist ja laboratoorset uurimist transmissiivse spongioosse entsefalopaatia suhtes.

Nimetatud proovid peavad sisaldama neuroloogiliste sümptomitega loomadelt ja vanematelt aretusloomadelt võetavaid proove.

7. jagu

Teatavate orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete kasutamise ametlik kontroll

Pädev asutus peab kontrollima kogu selliste orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete tootmis- ja kasutusahelat, mille suhtes kohaldatakse II lisa II peatükis nimetatud piiranguid.

Kontrollida tuleb XI lisa II jao I peatüki punktis 2 osutatud komponendiga segamist, kasvanduses hoitavate vastavate toodete varusid ning määruse (EÜ) nr 1069/2009 ja käesoleva määruse kohaselt säilitatavaid dokumente.

8. jagu

Tunnustatud fotograafiaettevõtete ametlik kontroll

Pädev asutus peab kontrollima XIV lisa II peatüki 11. jao punkti 1 tabelis 3 nimetatud tunnustatud fotograafiaettevõtete dokumente, mis puudutavad imporditud toodete liikumist esmasisenemise piiripunktidest tunnustatud fotograafiaettevõtetesse, ning võrdlema imporditud, kasutatud ja kõrvaldatud koguseid.

9. jagu

Teatavate imporditud sulatatud rasvade ametlik kontroll

Pädev asutus peab kontrollima XIV lisa II peatüki 9. jao kohaselt imporditud sulatatud rasvu vastuvõtvate registreeritud ettevõtete dokumente, mis puudutavad imporditud toodete liikumist esmasisenemise piiripunktidest tunnustatud ettevõtetesse, ning võrdlema imporditud, kasutatud ja kõrvaldatud koguseid.

10. jagu

Teatavate liidusiseses kaubanduses vajalike lubade taotluse standardvorm

Loomsete kõrvalsaaduste lähetamise loa saamiseks peavad ettevõtjad esitama määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 48 lõike 1 kohase taotluse, mille vorm on toodud allpool.