KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 65/2011,

27. jaanuar 2011,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad seoses kontrollimenetluse rakendamisega ning nõuetele vastavusega maaelu arengu toetusmeetmete osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) (1) antavate maaelu arengu toetuste kohta, eriti selle artikli 51 lõiget 4, artikli 74 lõiget 4 ja artiklit 91,

ning arvestades järgmist:

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   OSA

REGULEERIMISALA JA ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesolevas määruses sätestatakse kontrollimenetluse ja nõuetele vastavuse süsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad määruse (EÜ) nr 1698/2005 kohaselt kehtestatud kaasfinantseeritavate maaelu arengu toetusmeetmete suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „toetusetaotlus”– taotlus toetuse saamiseks või määruse (EÜ) nr 1698/2005 kohase abikavaga liitumiseks;

b)   „maksenõue”– toetusesaaja poolt riigiasutusele väljamaksmiseks esitatud taotlus;

c)   „muu deklaratsioon”– mis tahes muu kui punktides a ja b osutatud dokument või deklaratsioon, mida toetusesaaja või kolmas isik peab esitama või säilitama, et täita teatavate maaelu arengu meetmete erinõudeid.

Artikkel 3

Toetusetaotlused, maksenõuded ja muud deklaratsioonid

1.   Liikmesriigid kehtestavad toetusetaotluste esitamise asjakohase korra.

2.   Mitmeaastaste kohustustega meetmete puhul esitab toetusesaaja iga-aastase maksenõude.

Liikmesriigid võivad aga iga-aastastest füüsilistest maksenõuetest loobuda, kui nad võtavad kasutusele tõhusa alternatiivse korra vastavalt vajadusele kas artikliga 11 või 24 ettenähtud halduskontrollide teostamiseks.

3.   Toetusetaotluse, maksenõude või muu deklaratsiooni võib igal ajal täielikult või osaliselt tagasi võtta. Pädev asutus registreerib tagasivõtmist nõudva dokumendi.

Kui pädev asutus on toetusesaajale juba teatanud esimeses lõigus osutatud dokumentides avastatud eeskirjade eiramistest või oma kavatsusest teha kohapealne kontroll, ning kui kõnealuse kontrolli käigus avastatakse eeskirjade eiramisi, on eeskirjade eiramisega seotud osade tagasivõtmine siiski keelatud.

Esimeses lõigus osutatud tagasivõtmised asetavad toetusesaajad sellisesse olukorda, kus nad olid enne dokumentide või nende osade esitamist.

4.   Toetusetaotlusi, maksenõudeid ja muid deklaratsioone võib igal ajal pärast nende esitamist korrigeerida, kui pädev asutus on kindlaks teinud ilmsed vead.

Artikkel 4

Kontrollimise üldpõhimõtted

1.   Liikmesriigid kehtestavad kontrollisüsteemi, millega tagatakse kõigi selliste kontrollide teostamine, mis võimaldab tõhusalt kontrollida toetuse andmise tingimuste täitmist.

2.   Ilma et see piiraks käesoleva määruse erisätete kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et kõik Euroopa Liidu või riiklike õigusaktidega või maaelu arenguprogrammidega kehtestatud abikõlblikkuse kriteeriumid on kontrollitavad vastavalt liikmesriikide poolt kehtestatavatele kindlakstehtavate näitajate kogumile.

3.   Liikmesriigid tagavad, et kõikide toetusesaaja esitatud toetusetaotluste, maksenõuete ja muude deklaratsioonide suhtes kohaldatakse sama identifitseerimissüsteemi. Kõnealune identifitseerimine peab ühilduma iga põllumajandustootja isikuandmete registreerimise ühtse süsteemiga, millele on osutatud nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 15 lõike 1 punktis f.

4.   Vajaduse korral tehakse käesoleva määruse artiklites 12, 20 ja 25 sätestatud kohapealsed kontrollid ning teised Euroopa Liidu eeskirjades sätestatud põllumajandustoetusi käsitlevad kontrollid samaaegselt.

5.   Artiklite 11, 12, 24 ja 25 kohaste kontrollide tulemusi hinnatakse, et teha kindlaks, kas ilmnenud probleemid võiksid üldiselt kujutada endast ohtu teistele samalaadsetele tegevustele, toetusesaajatele või muudele asutustele. Hindamise abil selgitatakse välja ka selliste olukordade põhjused ja edasise uurimise vajalikkus ning määratakse kindlaks asjakohased parandus- ja ennetusmeetmed.

6.   Toetusetaotlused, maksenõuded ja muud deklaratsioonid lükatakse tagasi, kui toetusesaajad või nende esindajad takistavad kontrolli tegemist. Kõnealuse tegevuse eest juba makstud summad nõutakse tagasi, võttes arvesse käesoleva määruse artikli 18 lõikes 2 sätestatud kriteeriume.

7.   Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 20 lõike 4 kohaldamist ning tingimusel, et kontrolli eesmärki ei kahjustata, võib kohapealsest kontrollist ette teatada. Etteteatamisaeg peab olema võimalikult lühike ning ei või mingil juhul olla pikem kui 14 päeva. Loomadega seotud meetmete puhul peab kohapealsetest kontrollidest etteteatamine piirduma 48 tunniga, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtumid.

8.   Olenemata üksikute toetuskavade mis tahes erisätetest, ei maksta toetusi toetusesaajatele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad on tekitanud sellise toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, saamaks kasu kõnealuse toetuskava eesmärkide vastaselt.

9.   Käesoleva määruse raames tehtud vähendamised või väljaarvamised ei piira liidu või siseriikliku õiguse sätete alusel määratud muude sanktsioonide kohaldamist.

Artikkel 5

Alusetult makstud summade tagasinõudmine

1.   Alusetult tehtud makse korral peab toetusesaaja kõnealuse summa koos lõike 2 kohaselt arvutatud intressiga tagasi maksma.

2.   Intress arvutatakse ajavahemiku alusel, mis jääb toetusesaajale tagasimaksekohustusest teatamise ja tagasimakstava summa tegeliku tagasimakse või mahaarvamise vahele.

Kohaldatav intressimäär arvutatakse vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ning see ei tohi olla madalam kui intressimäär, mida kohaldatakse alusetult makstud summade tagastamisel siseriiklike sätete alusel.

3.   Lõikes 1 osutatud tagasimaksekohustust ei kohaldata, kui makse on tehtud pädeva asutuse või mõne teise asutuse vea tõttu ning toetusesaajal ei olnud tõenäoliselt võimalik seda avastada.

Kui viga on seotud faktiliste andmetega, mida kasutatakse asjaomase makse väljaarvutamisel, siis kehtib esimene lõik ainult juhul, kui tagasimaksmisotsusest ei ole teatatud 12 kuu jooksul alates makse tegemisest.

II   OSA

HALDUS- JA KONTROLLIEESKIRJAD

I   JAOTIS

MAAELU ARENGU TOETUS TEATAVATELE 2. JA 4. TELJE ALLA KUULUVATELE MEETMETELE

I   PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 6

Rakendusala ja mõisted

1.   Käesolevat jaotist kohaldatakse:

Siiski ei kohaldata käesolevat jaotist määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktis vi ja punkti b alapunktides vi ja vii ning artikli 39 lõikes 5 osutatud meetmete suhtes, samuti kõnealuse määruse artikli 36 punkti b alapunktides i, ii ja iii osutatud meetmete suhtes siis, kui tegemist on rajamiskuludega.

2.   Käesolevas jaotises kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „pindalapõhine meede”– meetmed või alameetmed, mille puhul toetus põhineb deklareeritud pindalal;

b)   „loomadega seotud meede”– meetmed või alameetmed, mille puhul toetus põhineb deklareeritud loomade arvul;

c)   „kindlaksmääratud pindala”– käesoleva määruse artikli 11 ja artikli 15 lõigete 2, 3 ja 4 kohaselt identifitseeritud maalappide või maatükkide pindala, mille jaoks toetust taotletakse.

d)   „kindlaksmääratud loomad”– käesoleva määruse artikli 11 ja artikli 15 lõike 5 kohaselt identifitseeritud loomad.

Artikkel 7

Kohaldatavad eeskirjad

1.   Käesoleva jaotise puhul kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 2 teise lõigu punkte 1, 10 ja 20, artikli 6 lõiget 1, artikli 10 lõiget 2, artikleid 12, 14, 16, 20, artikli 25 lõike 1 teist lõiku, artikleid 73, 74 ja 82 mutatis mutandis. Siiski võivad liikmesriigid kehtestada määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti b alapunktides iii, iv ja v osutatud meetmete jaoks asjakohased alternatiivsed süsteemid toetuse aluseks oleva maa üheseks identifitseerimiseks.

2.   Käesoleva jaotise kohaldamisel käsitatakse määruses (EÜ) nr 1122/2009 sätestatud mõistet „põllumajandustootja” tähenduses „toetusesaaja”.

Artikkel 8

Maksenõuded

1.   Kõigi kohustuste puhul, mis algavad, ja lepingute puhul, mis jõustuvad pärast 1. jaanuari 2007, esitatakse pindalapõhiste meetmete maksenõuded määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 11 lõikega 2 ettenähtud tähtaegadeks. Liikmesriigid võivad siiski otsustada kohaldada kõnealuseid sätteid alates 2008. nõudeaastast.

2.   Kui liikmesriik kohaldab käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 teise lõigu sätteid, siis loetakse maksenõue esitatuks määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 11 lõikes 2 sätestatud tähtaegade kohaselt.

3.   Määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikleid 22 ja 23 kohaldatakse käesolevas jaotises käsitletud maksenõuete suhtes mutatis mutandis. Lisaks nimetatud määruse artikli 12 lõike 1 punktis d osutatud teabele peab maksenõue sisaldama ka nimetatud sättes osutatud teavet mittepõllumajandusliku maa kohta, mille jaoks toetust taotletakse.

Artikkel 9

Maksed

1.   Väljamakseid ei tehta ühegi käesoleva jaotise reguleerimisalasse jääva meetme või tegevuste kogumi eest enne, kui on lõpetatud II peatüki I jaos osutatud meetme või tegevuste kogumi abikõlblikkuse kriteeriumide kontrollimine.

Liikmesriigid võivad siiski otsustada, võttes seejuures arvesse enammaksmise ohtu, maksta kuni 75 % toetusest välja pärast artikliga 11 ettenähtud halduskontrollide lõpetamist. Väljamakse protsent on kõikide meetme või tegevuste kogumi raames toetuse saajate puhul ühesugune.

2.   II peatüki II jaos ettenähtud nõuetele vastavuse kontrollimise puhul, kui nimetatud kontrolle ei ole võimalik lõpetada enne väljamakse sooritamist, nõutakse alusetult teostatud väljamaksed tagasi vastavalt artiklile 5.

II   PEATÜKK

Kontroll, vähendamised ja väljaarvamised

Artikkel 10

Üldpõhimõtted

1.   Liikmesriigid kasutavad määruse (EÜ) nr 73/2009 II jaotise 4. peatükis sätestatud ühtset haldus- ja kontrollisüsteemi (edaspidi „ühtne süsteem”).

2.   Abikõlblikkuse kriteeriumidele vastavuse kontrollimine hõlmab nii haldus- kui ka kohapealset kontrolli.

3.   Nõuetele vastavust kontrollitakse kohapealsete kontrollide ja vajaduse korral halduskontrollide abil.

4.   Kui maaelu arengu programmis ei ole ette nähtud teisiti, ei tohi maatükke, mille eest antakse toetust, kohustuste kehtivusaja jooksul vahetada.

I   jagu

Vastavus abikõlblikkuse kriteeriumidele, kohustused ja seotud kohustused

I   alajagu

Kontroll

Artikkel 11

Halduskontrollid

1.   Kõikide toetusetaotluste, maksenõuete ning muude deklaratsioonide suhtes, mida toetusesaaja või kolmas isik peab esitama, teostatakse halduskontroll, mis hõlmab kõiki võimalikke ja asjakohaseid elemente, mida on võimalik haldusmeetmetega kontrollida. Menetlusega tuleb tagada tehtud kontrollimistöö, kontrollimise tulemuste ja lahknevuste korral võetud meetmete registreerimine.

2.   Halduskontrollid sisaldavad võimaluse ja vajaduse korral ristkontrolle, muu hulgas ühtse süsteemi andmetega. Nimetatud ristkontrolle kohaldatakse vähemalt toetusmeetmega hõlmatud maa-alade ja karja suhtes, et vältida toetuste põhjendamatut maksmist.

3.   Kontrollitakse pikaajaliste kohustuste täitmist.

4.   Kui ristkontrollide kaudu on avastatud märke rikkumistest, rakendatakse muid asjakohaseid haldusmenetlusi ja vajaduse korral kohapealset kontrolli.

5.   Vajaduse korral võetakse abikõlblikkuse halduskontrolli teostamisel arvesse teiste põllumajandustoetuste kontrollimisega seotud talituste, asutuste või organisatsioonide poolt tehtud kontrollide tulemusi.

Artikkel 12

Kohapealsed kontrollid

1.   Igal kalendriaastal esitatud maksenõuete kohapealsete kontrollide koguarv peab hõlmama vähemalt 5 % kõikidest käesoleva jaotise reguleerimisalasse kuuluvatest toetusesaajatest. Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktis iv sätestatud meetme puhul tuleb 5 % nõue täita siiski meetme tasandil.

Pärast halduskontrolli abikõlbmatuks tunnistatud taotlejaid ei või arvata selliste toetusesaajate miinimumarvu hulka, keda on kontrollitud esimese lõigu kohaselt.

2.   Kui kohapealsete kontrollidega tuvastatakse olulisi eeskirjade eiramisi teatava meetme või piirkonna või selle osa raames, suurendab pädev asutus asjakohasel viisil kohapealsete kontrollide arvu jooksval aastal, samuti suurendatakse asjakohasel viisil järgmisel aastal kohapeal kontrollitavate toetusesaajate protsenti.

3.   Käesoleva artikli lõike 1 kohaste kohapealsete kontrollide teostamiseks valitakse kontrollvalimid vastavalt määruse (EÜ) nr 1122/2009 artiklile 31. Kõnealuses artiklis osutatud riskianalüüsi tulemusena võivad liikmesriigid valida toetusesaajate erimeetmed kohapealsete kontrollide jaoks.

4.   Liikmesriigid võivad mitmeaastaste meetmete puhul, mis hõlmavad viit aastat ületavaid väljamakseid, otsustada pärast viiendat väljamakseaastat kontrollida vähemalt 2,5 % kõnealustest toetusesaajatest.

Käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt kontrollitud toetusesaajaid ei võeta arvesse lõike 1 esimese lõigu kohaldamisel.

Artikkel 13

Kontrolliaruanne

Käesoleva alajao alusel läbi viidud kohapealse kontrolli kohta koostatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1122/2009 artiklile 32 kontrolliaruanne.

Artikkel 14

Kohapealseid kontrolle käsitlevad üldpõhimõtted

1.   Kohapealne kontroll jaotatakse aasta peale vastavalt iga maaelu arengu meetme erinevate kohustuste riskianalüüsile.

2.   Käesoleva määruse artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrollimiseks valitud meetmete kohapealsed kontrollid hõlmavad kõiki toetusesaaja maksekohustusi ja kohustusi, mida on võimalik kontrollkäigu ajal kontrollida.

Artikkel 15

Kohapealsete kontrollide osad ja pindala kindlaksmääramine

1.   Liikmesriigid määravad kindlaks kriteeriumid ja kontrollimeetodid, mis võimaldavad toetusesaaja erinevate maksekohustuste ja kohustuste kontrollimist komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 (7) artikli 48 lõike 1 nõuete täitmiseks.

2.   Kui liikmesriigid on ette näinud, et teatavaid kohapealse kontrolli osasid võib läbi viia valimipõhiselt, peab selle valimi puhul olema tagatud usaldusväärne ja esinduslik kontrollitase. Liikmesriigid kehtestavad valimi valikukriteeriumid. Kui selle valimi kontrollimisel avastatakse eeskirjade eiramisi, laiendatakse valimi ulatust ja mahtu asjakohasel viisil.

3.   Pindalapõhiste meetmete suhtes kohaldatavad kohapealsed kontrollid hõlmavad kõiki põllumajanduslikke maatükke ning mittepõllumajanduslikku maad, mille jaoks toetust on taotletud.

4.   Sellest olenemata võib kohapealse kontrolli käigus pindalade suuruse kindlaksmääramisel kasutatavat valimit piirata kuni 50 %ni pindaladest, tingimusel et kõnealune valim tagab usaldusväärse ja esindusliku kontrollitaseme kontrollitud maa-ala ja taotletud toetuse osas. Kui selle valimi kontrollimisel avastatakse eeskirjade eiramisi, laiendatakse valimi ulatust ja mahtu asjakohasel viisil.

5.   Pindalad määratakse kindlaks ja kaugseiret tehakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 34 lõigetele 1–5 ja artiklile 35.

Siiski võivad liikmesriigid määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti b alapunktides iii, iv ja v sätestatud meetmete puhul määrata kindlaks asjakohased hälbed, mis ühelgi juhul ei tohi olla suuremad kui määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 34 lõikes 1 sätestatud hälbed kahekordselt.

6.   Loomadega seotud meetmete kontrollimise suhtes teostatakse kohapealsed kontrollid vastavalt määruse (EÜ) nr 1122/2009 artiklile 42.

II   alajagu

Vähendamised ja väljaarvamised

Artikkel 16

Pindala suurusega seotud vähendamised ja väljaarvamised

1.   Kui toetusesaaja ei deklareeri jooksvaks aastaks kõiki põllumajandusmaid ning kui erinevus ühelt poolt maksenõudes deklareeritud kogu põllumajandusmaa ning teiselt poolt deklareeritud pindala ja deklareerimata põldude kogupindala vahel on rohkem kui 3 % deklareeritud pindalast, siis vähendatakse sellele toetusesaajale kõnealuseks aastaks pindalapõhise meetmete alusel makstava toetuse kogusummat kuni 3 % võrra olenevalt deklareerimata jätmise raskusastmest.

Esimest lõiku ei kohaldata sel juhul, kui asjaomased põllumajandusmaad on deklareeritud pädevatele asutustele seoses:

2.   Käesoleva artikli kohaldamisel loetakse toetusesaaja poolt deklareeritud pindalad, mis saavad teatava pindalapõhise meetme alusel toetust sama toetusmäära alusel, üheks põllukultuurirühmaks. Vähenevate toetussummade kasutamisel võetakse arvesse kõnealuste summade keskmise väärtuse ja vastavate deklareeritud pindalade suhe.

3.   Kui selgub, et põllukultuurirühma kindlaksmääratud pindala on suurem kui maksenõudes deklareeritud pindala, lähtutakse toetuse arvutamisel deklareeritud pindalast.

Kui maksenõudes deklareeritud pindala on suurem kui selle põllukultuurirühma kindlaksmääratud pindala, võetakse toetuse arvutamise aluseks põllukultuurirühma kindlaksmääratud pindala.

Kindlaksmääratud pindala ja deklareeritud pindala loetakse siiski võrdseiks, kui kindlaksmääratud kogupindala ja toetusmeetme maksenõudes deklareeritud kogupindala erinevus on kuni 0,1 hektarit. Selles arvutuses võetakse arvesse üksnes põllukultuurirühma tasandil üledeklareeritud pindala.

Kolmandas lõigus osutatud sätteid ei kohaldata, kui kõnealune erinevus on rohkem kui 20 % abitaotlusega hõlmatud deklareeritud kogupindalast.

Kui abikõlbliku pindala suhtes on kehtestatud maksimaalne piirang või piirmäär, vähendatakse maksenõudes deklareeritud hektarite arvu kehtestatud piirangu või piirmäärani.

4.   Kui sama pindala on rohkem kui ühe pindalapõhise meetme kohase maksenõude aluseks, arvestatakse seda pindala eraldi iga sellise toetusmeetme puhul.

5.   Lõike 3 teises lõigus osutatud juhul arvutatakse toetus kindlaksmääratud pindala alusel, millest lahutatakse kahekordne leitud erinevus, kui see erinevus on suurem kui 3 % või kaks hektarit, kuid mitte rohkem kui 20 % kindlaksmääratud pindalast.

Asjaomasele põllukultuurirühmale ei anta toetust, kui erinevus on üle 20 % kindlaksmääratud pindalast.

Kui erinevus on üle 50 %, jäetakse toetusesaaja toetusest ilma selles ulatuses, mis vastab maksenõudes deklareeritud pindala ja kindlaksmääratud pindala erinevusele.

6.   Kui maksenõudes deklareeritud pindala ja lõike 3 teises lõigus osutatud kindlaksmääratud pindala erinevused tulenevad tahtlikust üledeklareerimisest, siis juhul, kui erinevus on suurem kui 0,5 % kindlaksmääratud pindalast või rohkem kui üks hektar, ei anta asjaomase pindalapõhise meetme raames kõnealuseks kalendriaastaks toetust, millele toetusesaajal olnuks õigus osutatud lõigu alusel.

Kui erinevus on üle 20 % kindlaksmääratud pindalast, jäetakse toetusesaaja toetusest ilma selles ulatuses, mis vastab deklareeritud pindala ja kindlaksmääratud pindala erinevusele.

7.   Summad, mis tulenevad toetusesaajate hulgast väljaarvamisest seoses käesoleva artikli lõike 5 kolmanda lõigu ja lõike 6 teise lõigu sätetega, tasaarveldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 885/2006 (8) artikli 5b kohaselt. Kui seda summat ei ole vastavalt kõnealusele artiklile võimalik täielikult tasaarvestada kolme kalendriaasta jooksul pärast seda kalendriaastat, mil rikkumine avastati, siis tasumata jääk kustutatakse.

Artikkel 17

Loomade arvuga seotud vähendamised ja väljaarvamised

1.   Käesoleva artikli kohaldamisel käsitletakse veiseid, lambaid ja kitsi eraldi.

Muude kui esimeses lõigus osutatud loomade puhul määrab liikmesriik kindlaks asjakohase vähendamiste ja väljaarvamiste süsteemi.

2.   Kui kohaldatakse individuaalset piirmäära või ülemmäära, tuleb maksenõudes deklareeritud loomade arvu vähendada asjaomase toetusesaaja puhul määratud piirmäära või ülemmäärani.

Toetust ei tohi mingil juhul maksta suurema arvu loomade eest, kui maksenõudes on deklareeritud.

Kui maksenõudes deklareeritud loomade arv ületab haldus- või kohapealsete kontrollide tulemusel kindlaksmääratud loomade arvu, arvutatakse toetus kindlaksmääratud loomade arvu põhjal.

3.   Kahest kõrvamärgist ühe kõrvamärgi kaotanud veist loetakse kindlaksmääratud veiseks, tingimusel et ta on selgelt ja individuaalselt identifitseeritav veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi muude elementide abil.

Kui avastatud eeskirjade eiramised on seotud valede kannetega veiste registris või loomapassides, loetakse asjaomane veis kindlaksmääramata loomaks üksnes siis, kui selliseid vigu avastatakse vähemalt kahe kontrolli käigus 24 kuu jooksul. Kõikidel muudel juhtudel loetakse asjaomane loom kindlaksmääramata loomaks pärast esimest vea avastamist.

Käesoleva määruse artikli 3 lõike 4 sätteid kohaldatakse veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi kannete või teadete suhtes.

4.   Lõike 2 kolmandas lõigus osutatud juhul vähendatakse toetuse kogusummat, mida toetusesaajal olnuks õigus meetme raames saada, lõike 6 kohaselt määratava protsendi võrra, kui eeskirjade eiramisi ei leita rohkem kui kolme looma puhul.

5.   Kui eeskirjade eiramisi avastatakse rohkem kui kolme looma puhul, vähendatakse toetuse kogusummat, mida toetusesaajal olnuks õigus saada:

Kui kõnealune protsendimäär on suurem kui 20 %, siis asjaomasele meetmele toetust ei anta.

Kui protsendimäär on suurem kui 50 %, jäetakse toetusesaaja toetusest ilma sellise summa ulatuses, mis vastab deklareeritud loomade arvu ja kooskõlas lõike 2 kolmanda lõiguga kindlaksmääratud loomade arvu erinevusele. Summad, mis tulenevad toetusesaajate hulgast väljaarvamisest, tasaarveldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 885/2006 artikli 5b kohaselt. Kui seda summat ei ole vastavalt kõnealusele artiklile võimalik täielikult tasaarvestada kolme kalendriaasta jooksul pärast seda kalendriaastat, mil rikkumine avastati, siis tasumata jääk kustutatakse.

6.   Lõigetes 4 ja 5 osutatud protsentide määramiseks jagatakse loomade arv, kelle puhul on avastatud eeskirjade eiramisi, kindlaksmääratud loomade arvuga.

Määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 16 lõike 3 teise lõigu kohaldamisel loetakse potentsiaalselt toetuskõlblikud loomad, keda ei ole veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemis õigesti identifitseeritud või registreeritud, loomadeks, kelle puhul on avastatud eeskirjade eiramisi.

7.   Kui deklareeritud loomade ja lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt kindlaksmääratud loomade arvu vahe tuleneb tahtlikust eeskirjade eiramisest, siis asjaomasele meetmele toetust ei anta.

Kui lõike 6 kohaselt määratav protsent on suurem kui 20 %, jäetakse toetusesaaja toetusest ilma sellise summa ulatuses, mis vastab deklareeritud loomade arvu ja kooskõlas lõike 2 kolmanda lõiguga kindlaksmääratud loomade arvu erinevusele. Summad, mis tulenevad toetusesaajate hulgast väljaarvamisest, tasaarveldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 885/2006 artikli 5b kohaselt. Kui seda summat ei ole vastavalt kõnealusele artiklile võimalik täielikult tasaarvestada kolme kalendriaasta jooksul pärast seda kalendriaastat, mil rikkumine avastati, siis tasumata jääk kustutatakse.

Artikkel 18

Vähendamised ja väljaarvamised juhul, kui ei täideta abikõlblikkuse kriteeriume, maksekohustusi ja seotud kohustusi

1.   Taotletud toetust vähendatakse või selle maksmisest keeldutakse, kui ei täideta järgmisi kohustusi või kriteeriume:

Mitmeaastaste kohustuste puhul kohaldatakse toetuse vähendamisi, väljaarvamisi ja tagasinõudmisi ka nende summade suhtes, mis on kõnealuse kohustusega seoses juba makstud eelnevatel aastatel.

2.   Liikmesriik nõuab toetuse tagasi ja/või keeldub toetuse andmisest või määrab kindlaks toetuse vähendamise summa eelkõige kindlakstehtud kohustuste täitmata jätmise tõsiduse, ulatuse ja püsivuse põhjal.

Täitmata jätmise tõsidus sõltub eelkõige selle tagajärgede olulisusest, võttes arvesse nende kriteeriumide taotletavat eesmärki, mida ei ole järgitud.

Täitmata jätmise ulatus sõltub eelkõige selle mõjust kogu tegevusele.

Kas täitmata jätmise laad on püsiv, sõltub eelkõige selle mõju ajalisest ulatusest või sellest, kas seda mõju on võimalik mõistlike vahenditega lõpetada.

3.   Kui täitmata jätmine tuleneb tahtlikust eeskirjade eiramisest, arvatakse toetusesaaja kõnealuse meetme raames toetuse saajate hulgast välja nii sel kalendriaastal, mil rikkumine avastati, kui ka sellele järgneval kalendriaastal.

II   jagu

Nõuetele vastavus

I   alajagu

Kontroll

Artikkel 19

Üldeeskirjad

1.   Ilma, et see piiraks määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 51 lõike 3 kohaldamist, tähendab „nõuetele vastavus” vastavust kohustuslikele majandamisnõuetele ja headele põllumajandus- ja keskkonnatingimustele, millele osutatakse kõnealuse määruse artikli 50a lõike 1 esimeses lõigus, ning väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõuetele, millele osutatakse kõnealuse määruse artikli 51 lõike 1 teises lõigus.

2.   Nõuetele vastavuse suhtes kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklit 22 ning määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 2 teise lõigu punkte 2, 32–37, artikleid 8, 47, 48, 49, artiklit 50, v.a lõike 1 esimene lõik, artikli 51 lõikeid 1, 2 ja 3, artikleid 52, 53, 54, artikli 70 lõikeid 3, 4, 6 ja 7, artikleid 71 ja 72.

3.   Käesoleva määruse artiklis 21 osutatud vähendamise arvutamise eesmärgil käsitatakse määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 39 lõikes 3 määratletud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõudeid vastavalt määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 5 lõikes 1 sätestatud „keskkonna” ning „rahva-, looma- ja taimetervise” valdkonna osana. Mõlemaid miinimumnõudeid käsitatakse „õigusaktina” määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 2 teise lõigu punkti 33 tähenduses.

Artikkel 20

Kohapealsed kontrollid

1.   Võttes arvesse nõudeid ja standardeid, mille eest ta vastutab, kontrollib pädev kontrolliasutus kohapeal vähemalt 1 % kõigist toetusesaajatest, kes on esitanud maksenõude määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktide i–v ja punkti b alapunktide i, iv ja v alusel.

2.   Kooskõlas käesoleva määruse artikliga 1 võib kontrollitavate toetusesaajate valimid valida kas selliste toetusesaajate valimi hulgast, keda on juba käesoleva määruse artikli 12 kohaselt kontrollitud ja kelle suhtes kohaldatakse vastavaid nõudeid, või selliste toetusesaajate üldkogumi hulgast, kes esitavad maksenõuded määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktide i–v ja punkti b alapunktide i, iv ja v alusel ning kes peavad vastama vastavatele nõuetele.

3.   Lõikes 2 sätestatud menetluste kombinatsiooni võib kasutada sel juhul, kui selline kombinatsioon suurendab kontrollisüsteemi tõhusust.

4.   Kui nõuetele vastavuse seisukohast oluliste õigusaktide ja nõuetega on ette nähtud, et kohapealsest kontrollist ette ei teatata, siis kehtib sama nõue ka nõuetele vastavuse kohapealse kontrollimise kohta.

II   alajagu

Vähendamised ja väljaarvamised

Artikkel 21

Vähendamised ja väljaarvamised

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 51 lõike 2 kohaldamist, kohaldatakse rikkumise kindlakstegemisel käesoleva määruse artikli 19 lõikes 2 osutatud vähendamisi ja väljaarvamisi määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktide i–v ja punkti b alapunktide i, iv ja v kohase toetuse kogusumma suhtes, mis on antud või antakse asjaomasele toetusesaajale maksenõuete alusel, mis ta on esitanud või esitab sel kalendriaastal, mil rikkumine avastati.

III   jagu

Vähendamiste järjekord

Artikkel 22

Vähendamiste järjekord

Kui kohaldatakse mitut vähendamist, siis tehakse seda niisuguses järjekorras:

II   JAOTIS

MAAELU ARENGU TOETUS 1. JA 3. TELJE NING TEATAVATE 2. JA 4. TELJE MEETMETE ALUSEL

I   PEATÜKK

Sissejuhatavad sätted

Artikkel 23

Reguleerimisala

Käesolevat jaotist kohaldatakse selliste määruse (EÜ) nr 1698/2005 kohaste kulutuste suhtes, mis ei ole hõlmatud käesoleva määruse I jaotisega.

II   PEATÜKK

Kontroll, vähendamised ja väljaarvamised

I   jagu

Kontroll

I   alajagu

Üldsätted

Artikkel 24

Halduskontrollid

1.   Kõikide toetusetaotluste, maksenõuete ning muude deklaratsioonide suhtes, mida toetusesaaja või kolmas isik peab esitama, teostatakse halduskontroll, mis hõlmab kõiki võimalikke ja asjakohaseid elemente, mida on võimalik haldusmeetmetega kontrollida. Menetlusega tuleb tagada tehtud kontrollimistöö, kontrollimise tulemuste ja lahknevuste korral võetud meetmete registreerimine.

2.   Toetusetaotluste halduskontrolli puhul kontrollitakse eelkõige järgmist:

3.   Maksenõuete halduskontroll hõlmab, kui see on kõnealuse nõude puhul asjakohane, eelkõige järgmist:

4.   Halduskontrollid, mis on seotud investeerimistoimingutega, hõlmavad vähemalt ühte kontrollkäiku toetatud tegevuse toimumiskohta või investeerimiskohta, et kontrollida investeeringu teostamist.

Liikmesriigid võivad siiski otsustada sellised kontrollkäigud tegemata jätta nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, näiteks siis, kui:

Teises lõigus osutatud otsus ja selle põhjendus peavad olema registreeritud.

5.   Halduskontrolli hulka kuuluvad menetlused, mille eesmärk on ära hoida eeskirjavastast topeltrahastamist muude liidu või siseriiklike kavadega ning programmiperioodidega. Kui rahastatakse ka teistest allikatest, kindlustatakse kõnealuste kontrollidega, et toetussummad kokku ei ületaks maksimaalseid lubatud toetuse piirmäärasid.

6.   Toetusesaajate väljamakseid peavad tõendama arved ja maksmist tõendavad dokumendid. Kui see ei ole võimalik, tõendatakse väljamakseid samaväärse tõendusjõuga dokumentidega.

Artikkel 25

Kohapealsed kontrollid

1.   Liikmesriigid korraldavad heakskiidetud tegevuse kohapealse kontrollimise asjakohase valimi põhjal. Kõnealuseid kontrolle teostatakse, kui see on võimalik, enne tegevuse jaoks ettenähtud lõppmakse tegemist.

2.   Kohapealsete kontrollidega hõlmatud kulutused moodustavad vähemalt 4 % artiklis 23 osutatud Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatud kulutustest, mida makseasutus maksab igal kalendriaastal. Arvesse võetakse üksnes neid kontrolle, mis on asjaomase aasta lõpuks lõpule viidud.

Kogu programmiperioodi vältel moodustavad kaetavad kulud vähemalt 5 % Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatud kulutustest.

3.   Lõike 1 kohaselt kontrollitava heakskiidetud tegevuste valimi puhul pööratakse eelkõige tähelepanu järgmistele asjaoludele:

4.   Kohapealseid kontrolle teostavaid inspektoreid ei kaasata sama tegevuse halduskontrolli teostamisse.

Artikkel 26

Kohapealsete kontrollide sisu

1.   Kohapealsete kontrollide abil püüavad liikmesriigid kindlaks teha:

2.   Käesoleva määruse artikli 25 lõikes 3 osutatud kontrollimiseks valitud maksenõuete kohapealsed kontrollid hõlmavad kõiki toetusesaaja maksekohustusi ja kohustusi, mida on võimalik kontrollkäigu ajal kontrollida.

3.   Kohapealne kontroll hõlmab kontrollkäiku tegevuskohta või kui tegevus on immateriaalne, siis kontrollkäiku projekti teostaja juurde, välja arvatud erandlike olukordade puhul, mis on riigi ametiasutustes nõuetekohaselt registreeritud ja põhjendatud.

4.   Artikli 25 lõikes 2 sätestatud kontrollimäära saavutamise hindamisel võetakse arvesse üksnes selliseid kontrolle, mis vastavad kõikidele käesoleva artikli nõuetele.

Artikkel 27

Kontrolliaruanne

1.   Iga käesoleva jaotise alusel läbi viidud kohapealse kontrolli ja järelkontrolli kohta koostatakse kontrolliaruanne, mis võimaldab teostatud kontrollide üksikasju läbi vaadata. Eelkõige käsitletakse aruandes järgmist:

2.   Toetusesaajale antakse võimalus sellele aruandele alla kirjutada, et ta saaks tõendada oma kohalviibimist kontrolli ajal ja lisada märkusi. Kui avastatakse eeskirjade eiramisi, saab toetusesaaja kontrolliaruande koopia.

II   alajagu

Erimeetmete täiendavad kontrollisätted

Artikkel 28

Noored põllumajandustootjad

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 22 lõikega 1 ettenähtud meetme puhul kontrollivad liikmesriigid äriplaani järgimist vastavalt määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 13 lõikele 3.

Artikkel 28a

Ennetähtaegselt pensionile jäämine

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikliga 23 ettenähtud meetme puhul kontrollib liikmesriik kõnealuse määruse artikli 23 lõike 2 punktis b ja artikli 23 lõikes 3 sätestatud nõuete järgimist pärast põllumajandusettevõtte üleandmist. Liikmesriigid võivad kohapealsetest kontrollidest loobuda pärast toetuse esimest väljamakset, tingimusel et halduskontrollid, mis hõlmavad muu hulgas asjakohaseid ristkontrolle, eriti määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 16 nimetatud elektroonilistes andmebaasides sisalduva teabe suhtes, annavad vajaliku kindluse väljamaksete seaduslikkuse ja regulaarsuse kohta.

Artikkel 28b

Liikmesriikide poolt tunnustatud toidukvaliteedikavade toetus

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikliga 32 ette nähtud meetme puhul võivad makseasutused vastavalt vajadusele kasutada muudelt talitustelt, asutustelt või organisatsioonidelt saadud tõendusmaterjali abikõlblikkuse kriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks. Nad peavad siiski veenduma, et asjaomase talituse, organi või organisatsiooni tegevusstandard on piisav abikõlblikkuse kriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks.

Artikkel 28c

Elatuspõllumajandus

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikliga 34 ettenähtud meetme puhul kontrollivad liikmesriigid äriplaaniga seotud arengut halduskontrollide ja valimipõhiste kohapealsete kontrollide kaudu vastavalt kõnealuse artikli lõikele 2.

Artikkel 28d

Tootjarühmad

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikliga 35 ettenähtud meetme puhul tunnustavad liikmesriigid tootjarühma pärast seda, kui on kontrollitud rühma vastavus kõnealuse artikli lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele ja riiklikele eeskirjadele. Pärast tunnustamist kontrollitakse vähemalt üks kord viieaastase perioodi jooksul, kas vastavus tunnustuskriteeriumidele kestab.

Artikkel 28e

Ümberkorraldatavad põllumajandusettevõtted

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikliga 35a ettenähtud meetme puhul hindavad liikmesriigid halduskontrollide ja valimipõhiste kohapealsete kontrollide kaudu äriplaaniga seotud arengut vastavalt kõnealuse artikli lõikele 2.

Artikkel 28f

Leader

1.   Liikmesriigid rakendavad kohalike tegevusrühmade järelevalveks asjakohase süsteemi.

2.   Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 63 punktide a ja b alusel tehtud kulutuste puhul võivad liikmesriigid ametliku aktiga delegeerida käesoleva määruse artiklis 24 osutatud halduskontrollide teostamise kohalikele tegevusrühmadele. Siiski peavad liikmesriigid sel puhul veenduma, et kohalikel tegevusrühmadel on nimetatud töö tegemiseks vajalik haldus- ja kontrollisuutlikkus.

Esimeses lõigus osutatud delegeerimise puhul teostavad liikmesriigid korrapäraseid kontrolle kohalike tegevusrühmade tegevuse kontrollimiseks, sh raamatupidamisarvestuse kontrollid ja valimipõhiste halduskontrollide kordamine.

Liikmesriigid teostavad ka käesoleva määruse artiklis 26 osutatud kohapealseid kontrolle. Käesoleva määruse artikli 25 lõike 1 kohaselt koha peal kontrollitavate heakskiidetud tegevuste valimis peab Leaderiga seotud kulude protsent olema vähemalt sama suur kui käesoleva määruse artiklis 23 osutatud kulude protsent.

3.   Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 63 punkti c alusel tehtud kulutuste korral teostavad kontrolle isikud, kes on asjaomasest kohalikust tegevusrühmast sõltumatud.

Artikkel 28g

Intressimäärade toetussubsiidiumid

Määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 49 alusel tehtud kulutuste korral teostatakse halduskontrolle ja kohapealseid kontrolle toetusesaaja ja asjaomase tegevuse teostamise suhtes. Käesoleva määruse artikli 25 lõike 3 punkti b kohase riskianalüüsiga hõlmatakse asjaomane tegevus toetuse diskonteeritud väärtuse alusel vähemalt ühel korral.

Lisaks tagavad liikmesriigid halduskontrollide ja vajaduse korral vahendavate finantsinstitutsioonide ja toetusesaaja valdustesse tehtavate kontrollkäikudega, et vahendavatele finantsinstitutsioonidele tehtud maksed on kooskõlas ELi õigusaktide ning liikmesriigi makseasutuse ja vahendava finantsinstitutsiooni vahel määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 49 sätete kohaselt sõlmitud kokkuleppega.

Artikkel 28h

Muud finantskorraldusmeetmed

Määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 50 alusel tehtud kulutuste korral tagavad liikmesriigid halduskontrollide ja vajaduse korral fondide või nende sponsorite valdustesse tehtavate kontrollkäikudega, et kõnealuse määruse artiklites 51 ja 52 sätestatud tingimused on täidetud. Nad kontrollivad eriti vahendite nõuetekohast kasutamist ja selle lõpetamist programmiperioodi lõpus.

III   alajagu

Järelkontrollid

Artikkel 29

Järelkontrollid

1.   Investeerimistegevuse suhtes teostatakse järelkontrolle, et kontrollida määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 72 lõike 1 kohaste maksekohustuste või maaelu arengu programmis osutatud maksekohustuste täitmist.

2.   Järelkontrollid peavad igal kalendriaastal hõlmama vähemalt 1 % abikõlblikest EAFRD kulutustest lõikes 1 osutatud investeerimistegevusele, milles suhtes kehtib endiselt lõikes 1 osutatud maksekohustus ning mille puhul on tehtud EAFRDst lõppmakse. Arvesse võetakse üksnes neid kontrolle, mis on asjaomase aasta lõpuks lõpule viidud.

3.   Lõike 1 kohase kontrollitava tegevuse valim põhineb erinevate tegevuste, tegevusrühmade või meetmete riske ja finantsmõju käsitleval analüüsil. Osa valimist on valitud juhuvaliku alusel.

II   jagu

Vähendamised ja väljaarvamised

Artikkel 30

Vähendamised ja väljaarvamised

1.   Väljamaksed arvutatakse halduskontrollide käigus kindlakstehtud abikõlblikkuse alusel.

Liikmesriik vaatab läbi toetusesaaja esitatud maksenõude ja kehtestab abikõlblikud summad. Liikmesriik kehtestab:

Kui vastavalt punktile a kehtestatud summa ületab vastavalt punktile b kehtestatud summat rohkem kui 3 %, kohaldatakse vastavalt lõigule b kehtestatud summa suhtes vähendamist. Vähendamise summa on kahe kõnealuse summa vahe.

Vähendamist ei kohaldata, kui toetusesaaja suudab tõestada, et abikõlbmatute summade kaasamine ei ole tema süü.

2.   Kui leitakse, et toetusesaaja on tahtlikult esitanud valeandmeid, arvatakse kõnealune tegevus EAFRD toetuse alt välja ning kõik selle tegevuse eest juba makstud summad nõutakse tagasi. Lisaks arvatakse toetusesaaja välja sama meetme alusel toetuse saamisest sel aastal, mil rikkumine avastati, ning sellele järgneval kalendriaastal.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud vähendamisi ja väljaarvamisi kohaldatakse artiklite 25 ja 29 kohaste kontrollide ajal tuvastatud abikõlbmatud kulutuste suhtes mutatis mutandis.

III   OSA

LÕPPSÄTTED

Artikkel 31

Aruandlus

Liikmesriigid saadavad iga aasta 15. juuliks komisjonile aruande:

Artikkel 32

Komisjonipoolne kontroll

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 alusel makstud toetuse suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 27 lõiget 2.

Artikkel 33

Makseasutuste teavitamine kontrollidest

1.   Kui kontrollimisi ei vii läbi makseasutus, tagab liikmesriik, et makseasutus saab teostatud kontrollimiste ja nende tulemuste kohta piisava teabe. Makseasutus peab kindlaks määrama, millist teavet ta vajab. Teave võib olla esitatud iga teostatud kontrolli kohta koostatud aruandena või vajaduse korral koondaruande vormis.

2.   Säilitatakse piisav kontrolljälg. Suunav kirjeldus piisavat kontrolljälge käsitletavate nõuete kohta on esitatud I lisas.

3.   Makseasutusel on õigus kontrollida teiste asutuste poolt tehtud kontrollide kvaliteeti ning saada kõikvõimalikku muud teavet, mida ta oma ülesannete täitmiseks vajab.

Artikkel 34

Kehtetuks tunnistamine

1.   Määrus (EÜ) nr 1975/2006 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2011.

Seda kohaldatakse siiski jätkuvalt enne 1. jaanuari 2011 esitatud maksenõuete suhtes.

2.   Viiteid määrusele (EÜ) nr 1975/2006 käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid tuleb lugeda käesoleva määruse II lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

Artikkel 35

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub […] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2011.

(1)  ELT L 277, 21.10.2005, lk 1.

(2)  ELT L 316, 2.12.2009, lk 65.

(3)  ELT L 141, 30.4.2004, lk 18.

(4)  ELT L 368, 23.12.2006, lk 74.

(5)  ELT L 30, 31.1.2009, lk 16.

(6)  ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.

(7)  ELT L 368, 23.12.2006, lk 15.

(8)  ELT L 171, 23.6.2006, lk 90.