võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) (1) artikli 11 lõiget 6,

võttes arvesse nõukogu 25. mai 1999. aasta määruse (Euratom) nr 1074/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) (2) artikli 11 lõiget 6,

1. Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) järelevalvekomitee täidab ülesandeid, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 1073/1999 ja komisjoni 28. aprilli 1999. aasta otsuses 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom (3) Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) asutamise kohta.

2. Selleks et suurendada OLAFi sõltumatust oma ülesannete täitmisel, jälgib järelevalvekomitee OLAFi juurdlusülesande täitmist ja abistab OLAFi peadirektorit tema ülesannete täitmisel.

1. OLAFi juurdlusülesande täitmise korrapärase järelevalve huvides on järelevalvekomiteel juurdepääsu õigus teabele ja dokumentidele, millega tutvumist ta peab oma ülesannete täitmiseks vajalikuks.

2. Järelevalvekomitee tutvub korrapäraselt teabega, mida talle edastab OLAFi peadirektor vastavalt määruse (EÜ) nr 1073/1999 artikli 11 lõikele 7.

3. Järelevalvekomitee kontrollib OLAFi töötajate esitatud mis tahes teavet OLAFit käsitlevate faktide ning OLAFis arvatavalt aset leidnud ebaseadusliku tegevuse ja sobimatu käitumise kohta vastavalt EÜ personalieeskirja artiklile 22a.

4. Järelevalvekomitee vaatab läbi teabe, mis talle edastatakse enne riiklikele õigusasutustele saatmist, et kindlaks teha juurdluse käigus põhiõigustest ja menetlustagatistest kinnipidamine.

5. Järelevalvekomitee käsitleb OLAFi esitatud teavet ja dokumente konfidentsiaalsena.

6. Järelevalvekomitee täidab oma ülesandeid ja kasutab oma volitusi vastavalt käesoleva töökorra III jaotisele.

1. Järelevalvekomitee koosseis, tema liikmete ametisse nimetamise kord ja liikmete ametiaeg on sätestatud määruses (EÜ) nr 1073/1999.

2. Ametiaja lõppemisel jäävad komitee liikmed ametisse kuni asendamise või ametiaja pikendamiseni.

3. Järelevalvekomitee liige, kes ei saa komitee tegevuses osaleda või astub tagasi, teatab sellest komitee esimehele, et oleks võimalik võtta kohaseid meetmeid.

1. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1073/1999 artikli 11 lõikele 5 täidavad järelevalvekomitee liikmed oma ülesandeid iseseisvalt ega taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt, institutsioonilt ega asutuselt.

2. Vastavalt nende ametisse nimetamise otsuses sätestatule ei tegele nad ka küsimustega, milles neil on otseselt või kaudselt nende sõltumatust kahjustada võivaid isiklikke huve, eelkõige perekondlikke ja finantshuve.

Järelevalvekomitee liikmed hoiavad rangelt salajas neile esitatud toimikute ja omavahelise arutelu sisu.

3. Selleks et järelevalvekomitee saaks võtta asjakohaseid meetmeid, teatavad komitee liikmed igast olukorrast, mis võib ohustada lõigetes 1 ja 2 nimetatud komitee tegevuspõhimõtete järgimist.

1. Järelevalvekomitee valib oma liikmete seast esimehe liikmete häälte enamusega.

2. Esimees valitakse üheks aastaks ja ta võidakse tagasi valida. Valimised viiakse läbi viimasel koosolekul, mida juhatab esimees, kelle ametiaeg on lõppemas.

3. Kui esimees ei saa mingil põhjusel pika aja jooksul täita oma kohustusi, teatab ta sellest komitee liikmetele. Sel juhul valitakse uus esimees lõikes 1 sätestatud korras.

4. Esimees esindab järelevalvekomiteed ja juhatab selle koosolekuid. Ta tagab, et komitee menetleb asju nõuetekohaselt. Esimees kutsub kokku komitee koosolekud ning määrab nende toimumise koha, kuupäeva ja kellaaja. Ta koostab esialgse päevakorra ja tagab komitee otsuste rakendamise.

5. Kui esimees ei saa ajutiselt oma ülesandeid täita, võib ta paluda komitee liikmel ennast asendada.

6. Kui esimees puudub koosolekult ja lõikes 5 sätestatud menetlust ei ole kasutatud, täidab tema ülesandeid komitee vanim liige.

7. Esimehel on täielikud volitused saata kirju järelevalvekomitee tegevusega seotud küsimustes ja kirjadele vastata. Esimees teatab komitee liikmetele kirjadest, mis talle on saabunud ja millele ta on vastanud.

8. Esimees kontrollib korrapäraselt, kas sekretariaat ja selle juhataja töötavad nõuetekohaselt, ning teavitab sellest järelevalvekomiteed.

1. Järelevalvekomitee kasutab oma volitusi koosolekute kaudu. Koosolekud toimuvad vähemalt kümme korda aastas. Koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on enamus komitee liikmetest. Koosolek toimub ka esimehe algatusel või enamuse liikmete taotlusel.

2. Koosolekukutsed saadetakse välja küllalt aegsasti, et adressaadid saaksid need kätte vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. See ei kehti juhtumite puhul, mida esimees peab kiireloomuliseks. Kutses esitatakse esialgne päevakord ja sellele lisatakse koosoleku läbiviimiseks vajalikud dokumendid, välja arvatud juhul, kui dokumente ei ole võimalik saata nende laadi tõttu. Lõplik päevakord võetakse vastu iga koosoleku alguses.

3. Liikmed võivad taotleda, et esimees lisaks esialgsesse päevakorda teatavaid päevakorrapunkte, või neid ise lisada.

4. Esimees võib järelevalvekomitee kokku kutsuda või lisada punkte koosoleku päevakorda ka OLAFi peadirektori taotlusel. Peadirektor lisab oma ettepanekutele vajalikud dokumendid.

5. Järelevalvekomitee võib kutsuda OLAFi peadirektori osa võtma koosolekutest ja oma tööga seotud tegevusest. Komitee koosolekule võib kutsuda ka teisi OLAFi liikmeid, kui nende osavõttu peetakse vajalikuks. Need kutsed esitatakse OLAFi peadirektori kaudu.

OLAFi peadirektorile teatatakse, kui päevakorras on küsimusi, mis on seotud esimeses lõigus nimetatud isikute osalemisega koosolekul.

6. Järelevalvekomitee koosoleku teatava päevakorrapunktiga seotud tööst võib kutsuda osa võtma Euroopa Liidu, liikmes- ja assotsieerunud riikide institutsioonide ja asutuste esindajaid.

1. Järelevalvekomitee koosolekud ei ole avalikud. Tema menetluses olevad asjad ja nende aluseks olevad komitee sisedokumendid on konfidentsiaalsed, välja arvatud juhul, kui komitee otsustab vastupidi.

OLAFi peadirektori esitatud dokumentide ja teabe kohta kehtivad ELi toimimise lepingu artikkel 339, milles käsitletakse konfidentsiaalsuse tagamist, ning määruse (EÜ) nr 1073/1999 artikkel 8.

2. Järelevalvekomitee kehtestab kuni kolm töökeelt. Dokumendid ning arvamuste, aruannete ja otsuste eelnõud koostatakse komisjoni töökeeltes. Komitee liige võib vajaduse korral taotleda mis tahes dokumendi tõlkimist oma keelde.

3. Arvamused, aruanded ja otsused võetakse vastu järelevalvekomitee täiskogu koosolekul.

4. Erandina võib teatavaid otsuseid teha kirjaliku menetluse käigus, kui järelevalvekomitee on selle menetluse kasutamise heaks kiitnud varasemal koosolekul.

Kiireloomulistel juhtudel võib esimees pidada komitee liikmetega nõu kirjalikult.

Kuid mõlemal nimetatud juhul edastab ta otsuse eelnõu komitee liikmetele. Kui liikmed ei esita otsuse eelnõu kohta esimehe määratud tähtaja (viis tööpäeva pärast asjakohase ettepaneku kättesaamist) jooksul vastuväiteid, loetakse otsus vastuvõetuks. Kirjalik menetlus peatatakse, kui komitee liige nõuab viie tööpäeva jooksul pärast otsuse eelnõu kättesaamist selle arutamist koosolekul.

1. Järelevalvekomitee võib vastavalt esimehe ettepanekule määrata oma liikmete seast ühe või mitu aruande esitajat, et valmistada ette arutelu või menetluses olevat küsimust.

2. Kui tegemist on kiireloomulise küsimusega, võib esimees määrata aruande esitajad omal algatusel. Sel juhul teavitab ta viivitamatult komitee liikmeid.

3. Aruande esitaja uurib talle ülesandeks tehtud küsimust ja esitab järelevalvekomiteele aruande eelnõu. Vajaduse korral abistab teda komitee sekretariaat.

1. Otsused võetakse vastavalt esimees ettepanekule vastu enamuse järelevalvekomitee liikmete häältega.

1. Järelevalvekomitee koosolekud protokollitakse. Protokollid koostatakse komitee töökeeltes ja neisse kantakse kõikides päevakorrapunktides tehtud otsused.

2. Protokolli kavandi koostab sekretariaat esimehe järelevalve all ja see esitatakse järgmisel koosolekul järelevalvekomitee liikmetele heakskiitmiseks.

3. Iga liige võib heakskiitmise käigus teha ettepaneku protokolli muuta. Liikmed võivad enda äranägemisel taotleda kirjalike avalduste ja dokumentide lisamist protokollile.

4. Protokolli kinnitamise järel kirjutavad sellele alla esimees ja sekretariaadi vastutav töötaja. Protokoll antakse hoiule komisjoni sekretariaadi arhiivi. Komitee otsusel võib protokolli avaldada.

1. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1073/1999 artikli 11 lõikele 6 on järelevalvekomiteel sekretariaat, kes abistab teda ülesannete täitmisel. Sekretariaat töötab komitee esimehe ja liikmete alluvuses täiesti sõltumatult ja tagab komitee nõuetekohase toimimise.

2. Järelevalvekomitee teatab OLAFi peadirektorile, kui sekretariaadil on vaja sobivaid töötajaid ja vahendeid, et tagada komitee ülesannete täitmine ja katkematu tegutsemine.

3. Sekretariaadi juhataja esitab järelevalvekomiteele teabe kõikide sekretariaadi ametikohtadele kandideerijate kohta. Kui taotlused on esitatud, arutab komitee oma täiskogu koosolekul kandidaatide vastavust komitee tööalastele vajadustele ning esitab OLAFi peadirektorile ametisse nimetamiseks sobiva kandidaadi.

4. Sekretariaadi juhataja allub järelevalvekomitee esimehele. Ta koordineerib sekretariaadi tööd ning vastutab komitee ja selle sekretariaadi juhtimise ja eelarve täitmise eest.

Järelevalvekomitee nimetab oma liikmete hulgast need, kes osalevad sekretariaadi juhataja valimisel. Nimetatud liikmed annavad täiskogu koosolekul komiteele ülevaate valikukomisjoni tööst ja tulemustest.

5. Järelevalvekomitee hindab korrapäraselt sekretariaadi juhataja ja liikmete tööd.

6. Sekretariaadi töötajatelt nõutakse neile teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsuse hoidmist. Nad on selle kohustusega seotud ka pärast teenistusest lahkumist. Kui järelevalvekomitee saab teada, et sekretariaadi liige on rikkunud konfidentsiaalsuse säilitamise kohustust, teatab järelevalvekomitee esimees sellest OLAFi peadirektorile, et oleks võimalik võtta asjakohaseid meetmeid.

7. Sekretariaat aitab kaasa järelevalvekomiteele antud ülesannete tõhusale täitmisele, pidades silmas OLAFi, eriti tema järelevalveülesannete täitmise sõltumatust. Ta abistab esimeest koosolekute ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Ta koostab koosolekute esialgse päevakorra ja koosolekute protokolli kavandi, edastab komitee liikmetele kõikide tegevusvaldkondadega seotud teavet ja dokumente, on esimehe vastutusel abiks tekstide eelnõude koostamisel ning abistab komitee liikmeid, eriti aruande esitajaid. Nende ülesannete täitmiseks osalevad sekretariaadi liikmed koos aruande esitajaga vajaduse korral koosolekutel.

Komitee esimees teatab kokkuleppel aruande esitajaga sekretariaadile, millistele juurdlustele ta taotleb juurdepääsu vastavalt määruse (EÜ) nr 1073/1999 artikli 11 lõikele 1.

1. Järelevalvekomitee võib oma pädevusse kuuluvates küsimustes esitada arvamuse tegevuskava kohta, mille OLAFi peadirektor talle igal aastal saadab.

Ta uurib ka OLAFI tegevust käsitlevat teavet, mida peadirektor saadab talle korrapäraselt, ja esitab selle kohta arvamusi vastavalt määruse (EÜ) nr 1073/1999 artikli 11 lõike 1 teisele lõigule.

2. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1073/1999 artikli 11 lõikele 7 teavitatakse järelevalvekomiteed korrapäraselt OLAFi juurdlustest, nende tulemustest ja nende põhjal võetud meetmetest. Komitee võib vajaduse korral nende kohta esitada märkusi, kuid nii, et see ei mõjuta käimasolevaid juurdlusi.

3. Järelevalvekomitee selgitab välja, miks ei ole suudetud lõpetada juurdlusi, mis on kestnud üle üheksa kuu, ning millal need kavatsetakse lõpetada.

4. Komitee uurib juhtumeid, kus asjaomane institutsioon või asutus ei ole järginud peadirektori soovitusi. Ta uurib ka OLAFi juurdlejate töö takistamise, venimise põhjustamise või võimatuks muutmise juhtumeid, et oleks võimalik võtta asjakohaseid meetmeid.

5. Juhtumid, kus teavet tuleb edastada liikmesriigi õigusasutustele, vaadatakse läbi OLAFI peadirektori esitatud teabe alusel ja vastavalt määrusele (EÜ) nr 1073/1999. Samadel alustel võetakse ka järelmeetmeid.

Järelevalvekomitee taotleb juurdepääsu kõnealustele juurdlustele enne asjakohase teabe edastamist eelkõige selleks, et kontrollida põhiõigustest ja menetlustagatistest kinnipidamist. Kui sekretariaat on saanud juurdepääsu dokumentidele sellise tähtaja jooksul, mis võimaldab komiteel kõnealust ülesannet täita, esitab juhtumi läbivaatamiseks nimetatud aruande esitaja oma aruande komitee täiskogu koosolekul. Täieliku teabe saamiseks võib koosolekule kutsuda OLAFi vastutavaid töötajaid.

Komitee nimetab aruandjad, kes vaatavad kõnealuseid juurdlusi läbi ning vajaduse korral esitavad oma arvamuse.

6. Aidates OLAFi peadirektorit tema kohustuste täitmisel, võib järelevalvekomitee esitada arvamusi selle kohta, kuidas OLAF on aidanud kaasa pettuste ja muu Euroopa Liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevusega võitlemise viiside väljatöötamisele ja edasiarendamisele.

1. Järelevalvekomitee võib oma volituste piires teostada kontrollimisi ja uuringuid ning tellida vajalikke ekspertarvamusi. Ta võib taotleda ka OLAFi ja Euroopa Liidu, liikmes- ja assotsieerunud riikide institutsioonide ja asutuste ametnike ja muude teenistujate abi.

2. Komitee esimees edastab EÜ personalieeskirjade artikli 22a kohaselt saadud teabe komiteele läbivaatamiseks. Pärast esialgset analüüsi edastab komitee selle vajaduse korral asjaomasele talitusele.

1. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1073/1999 artikli 11 lõikele 8 võtab järelevalvekomitee aastas vastu vähemalt ühe tegevusaruande ja esitab selle institutsioonidele. Aruandes käsitletakse, kuidas komitee on kasutanud oma volitusi, ja antakse hinnang OLAFi aasta tegevuskava täitmisele.

Aastaaruandele võib lisada ka OLAFi juurdlusi ja nende tulemusel võetud meetmeid käsitlevad aruanded, mille komitee on esitanud Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale vastavalt määruse (EÜ) nr 1073/1999 artikli 11 lõikele 8.

4. Järelevalvekomitee saadab tegevusaruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile ning seejärel korraldab selle avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.

1. Järelevalvekomitee vaatab läbi OLAFi peadirektori ametikohale kandideerijate avaldused ning tema liikmed, kes nimetatakse täiskogu koosolekul, osalevad peadirektori valimisel. Pärast tulemuste arutamist valikukomisjonis esitab komitee oma arvamuse, selgitades kriteeriume, millest ta lähtus kandidaatide sobivuse ja eelduste hindamisel.

Arvamuses esitatakse komitee seisukoht kandidaatide suhtes vastavalt määruse (EÜ) nr 1073/1999 artikli 12 lõikele 2 ja see saadetakse institutsioonidele.

2. Kui ükski kandidaat ei saa heakskiitva arvamuse osaliseks, teatab esimees komisjonile, et komitee on hääletanud kandidaatide vastu.

Kui järelevalvekomiteega konsulteeritakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1073/1999 artikli 12 lõikele 4, esitab ta oma põhjendatud arvamuse.

1. Järelevalvekomitee tagab, et kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1073/1999 artiklit 8.

2. Järelevalvekomitee võib esitada arvamuse ka iseenda või OLAFi peadirektori algatusel.

1. Järelevalvekomitee esitab arvamuse OLAFi peadirektori esitatud esialgse eelarveprojekti kohta, mis saadetakse komisjoni eelarve peadirektoraadile.

2. Sekretariaat koostab järelevalvekomitee tegevuse elluviimiseks igal aastal eelarve ettepanekud, mis esitatakse peadirektorile, kui komitee on need heaks kiitnud.

Järelevalvekomitee iga liige võib igal ajal teha selle muutmise ettepanekuid ja esitada need kirjalikult esimehele. Muudatusettepanekute üle hääletatakse artiklis 10 sätestatud hääletamise korra kohaselt esimesel koosolekul, mis järgneb nende esitamisele.

1. Töökord jõustub selle järelevalvekomitees vastuvõtmise päevale järgneval päeval. Käesolev töökord asendab senise töökorra, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas 2006. aastal (4).

2. Pärast käesoleva töökorra vastuvõtmist korraldab järelevalvekomitee selle avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 29. juuni 2011

OLAFi järelevalvekomitee nimel

esimees

Diemut THEATO