millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/48/EÜ I lisa II osa, milles sätestatakse lisaeeldused krediidi kulukuse aastamäära arvutamiseks

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiivi 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ, (1) eriti selle artikli 19 lõiget 5,

Direktiivi 2008/48/EÜ I lisa II osa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2012. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Taolise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

LISA

Direktiivi 2008/48/EÜ I lisa II osa asendatakse järgmisega.

„II.

Krediidi kulukuse aastamäära arvutamise lisaeeldused on järgmised.

a)	Kui krediidileping võimaldab tarbijal krediiti vabalt kasutusse võtta, käsitatakse krediidi kogusummat viivitamata ja täies mahus kasutusse võetuna.

Kui krediidileping võimaldab tarbijal ise vabalt otsustada, millal ta krediidi kasutusse võtab, kuid kehtestab seoses krediidi kasutusse võtmise erinevate viisidega summa või ajavahemiku piirangu, käsitatakse krediidi kogusummat kasutusse võetuna varaseimal lepinguga ettenähtud kuupäeval ning piirangutega, mis vastavad krediidi kasutusse võtmisele.

Kui krediidileping võimaldab krediiti kasutada mitmel viisil ning seejuures on krediidiga seotud tasud ja intressimäär erinevad, käsitatakse krediidi kogusummat kasutusse võetuna kõige kõrgemate tasude ja intressimääraga, mida rakendatakse seda liiki krediidilepingu puhul kõige levinuma krediidi kasutamise viisi puhul.

d)	Arvelduskrediidi korral käsitatakse krediidi kogusummat täies mahus ja kogu krediidilepingu kehtivusajaks kasutusse võetuna. Kui arvelduskrediidi kehtivusaeg ei ole teada, arvutatakse krediidi kulukuse aastamäär eeldades, et krediidi kestus on kolm kuud.

Tähtajatu krediidilepingu korral, kui ei ole tegemist arvelduskrediidiga, eeldatakse et

i)	krediit on antud üheks aastaks alates esimese krediidisumma kasutuselevõtu kuupäevast ning tarbija tehtava viimase maksega korvatakse maksmata jäänud laenusumma, intressitasud ja muud tasud, kui neid on;

ii)

tarbija maksab laenusumma tagasi igakuiste ühesuuruste maksetena alates kuu aega pärast esimese krediidisumma kasutusele võtmist. Juhul kui laenusumma tuleb igal makseperioodil tagasi maksta täies ulatuses ühe maksena, eeldatakse, et tarbija võtab järgnevad krediidisummad kasutusele ja maksab kogu laenusumma tagasi ühe aasta jooksul. Intressitasusid ja muid tasusid kohaldatakse vastavalt kasutatud laenusummadele ja laenusumma tagasimaksetele ning kooskõlas krediidilepinguga.

Käesoleva punkti tähenduses on tähtajatu krediidileping selline ilma tähtajata krediidileping, mis sisaldab krediite, mis tuleb täies ulatuses tagasi maksta teataval ajavahemikul või pärast teatava aja möödumist ning mille järel võib laenusumma taas kasutusele võtta.

Selliste krediidilepingute puhul, mis ei ole punktides d ja e sätestatud eeldustele vastavad arvelduskrediidid või tähtajatud krediidid:

i)	kui ei saa kindel olla, millal või kui suure osa laenusummast tarbija tagasi maksab, eeldatakse, et tarbija maksab krediidilepingus näidatud kõige varasemal kuupäeval ja krediidilepingus näidatud kõige väiksema summa;

ii)	kui krediidilepingu sõlmimise kuupäev ei ole teada, eeldatakse, et esimese laenusumma kasutusele võtmise kuupäev on see kuupäev, millele vastab lühim ajavahemik kõnealuse kuupäeva ja tarbija tehtud esimese tagasimakse kuupäeva vahel.

Kui tarbija makstavas summas ja maksekuupäevas ei saa krediidilepingu põhjal või punktides d, e ja f esitatud eelduste põhjal kindel olla, eeldatakse, et makse tehakse kooskõlas kreeditori esitatud tingimustega ja kuupäeval, kuid kui need ei ole teada, siis eeldatakse, et

i)	intressitasud makstakse laenusummaga koos;

ii)	ühekordne tasu, mis ei ole intressitasu, makstakse krediidilepingu sõlmimise päeval;

iii)	mitmekordsed korrapäraste ajavahemike järel makstavad tasud, mis ei ole intressitasud, makstakse alates esimese laenusumma maksmise kuupäevast, ning kui nende suurus ei ole teada, eeldatakse, et need on ühesuurused summad;

iv)	viimase maksega korvatakse maksmata jäänud laenusumma, intressitasud ja muud tasud, kui neid on.

h)	Kui krediidi ülemmäära suhtes ei ole veel kokku lepitud, eeldatakse, et ülemmäär on 1 500 eurot.

i)	Kui piiratud ajavahemiku jooksul pakutakse erinevaid intressimäärasid ja tasusid, siis loetakse intressimääraks ja tasudeks kõrgeim määr krediidilepingu kogu kestuse vältel.

Tarbijakrediidilepingute puhul, mille jaoks on lepitud kokku fikseeritud intressimäär esialgseks ajavahemikuks, mille lõppedes määratakse uus intressimäär, mida seejärel kokkulepitud näitaja alusel korrapäraselt kohandatakse, lähtutakse krediidi kulukuse aastamäära arvutamisel eeldusest, et fikseeritud intressimääraga ajavahemiku lõpus on intressimäär sama kui krediidi kulukuse aastamäära arvutamise ajal, mis põhineb kokkulepitud näitaja väärtusel sel ajal.”