5.11.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 288/1

(1)

Liiklusohutuse parandamine on liidu transpordipoliitika peamine eesmärk. Liit järgib liiklusohutuse parandamise poliitikat, mille eesmärk on vähendada liikluses hukkunute ja vigastatute arvu ning varalist kahju. Selle poliitika oluline komponent on karistuste järjepidev täitmine liidus toimepandud liiklusalaste õigusrikkumiste eest, mis kahjustavad olulisel määral liiklusohutust.

(2)

Vaatamata praegustele võimalustele, mida pakuvad nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/615/JSK (piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega) (2) ning nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/616/JSK (otsuse 2008/615/JSK rakendamise kohta) (3) („Prümi otsused”), jäävad teatavate liiklusalaste õigusrikkumiste eest määratud rahalised karistused tihti täitmata, kui õigusrikkumine on toime pandud sõidukiga, mis on registreeritud muus liikmesriigis kui õigusrikkumise toimumise liikmesriik, kuna selleks puuduvad asjakohased menetlused. Käesoleva direktiiviga püütakse tagada, et ka sellistel juhtudel oleks tagatud liiklusohutusega seotud liiklusnõuete rikkumiste uurimise tõhusus.

(3)

Komisjon rõhutas oma 20. juuli 2010. aasta teatises pealkirjaga „Euroopa kui liiklusohutusala: poliitikasuunised liiklusohutuse valdkonnas aastateks 2011–2020”, et jõustamine jääb üheks põhiteguriks, et luua tingimused vigastuste ja surmajuhtumite arvu oluliseks vähendamiseks. Nõukogu kutsus samuti oma 2. detsembri 2010. aasta järeldustes liiklusohutuse kohta üles kaaluma liikluseeskirjade veelgi rangemat jõustamist liikmesriikide poolt ja vajaduse korral liidu tasandil. Nõukogu palus komisjonil uurida, kas vajaduse korral saaks liikluseeskirju liidu tasandil ühtlustada. Komisjon peaks seetõttu hindama vajadust pakkuda edaspidi täiendavaid meetmeid liiklusalaste õigusrikkumistega seotud piiriülese jõustamise hõlbustamiseks, eelkõige raskete liiklusõnnetuste korral.

(4)

Ergutada tuleks ka kontrollimeetmete suuremat ühtlustamist liikmesriikide vahel ning komisjon peaks sellega seoses uurima, kas on vaja koostada liiklusohutuse automaatsete kontrolliseadmete ühtsed standardid.

(5)

Tuleks suurendada liidu kodanike teadlikkust eri liikmesriikides kehtivatest liiklusohutuse eeskirjadest ning käesoleva direktiivi rakendamisest, eelkõige sobivate meetmete abil, millega tagatakse piisava teabe andmine selle kohta, millised on liiklusohutuse eeskirjade rikkumise tagajärjed liikmesriigis, mis ei ole registreerimiskohaks olev liikmesriik.

(6)

Selleks et parandada liiklusohutust kõikjal liidus ja tagada juhtide, nimelt residendist ja mitteresidendist õigusrikkujate võrdne kohtlemine, tuleks hõlbustada karistuste täitmist olenemata sellest, millises liikmesriigis sõiduk on registreeritud. Sel eesmärgil tuleks luua piiriülese teabevahetuse süsteem, mis hõlmab teatud kindlaksmääratud liiklusohutusega seotud liiklusnõuete rikkumisi olenemata sellest, kas kõnealuses liikmesriigis karistatakse selliseid õigusrikkumisi kriminaal- või halduskorras, võimaldades õigusrikkumise toimumise liikmesriigile juurdepääsu registreerimiskohaks oleva liikmesriigi sõidukite riiklikele registreerimisandmetele.

(7)

Tõhusam piiriülene juurdepääs sõidukite riiklikele registreerimisandmetele, mis peaks lihtsustama isikute tuvastamist, keda kahtlustatakse liiklusohutusega seotud liiklusnõuete rikkumises, võib mõjuda tõkestavalt ja ajendada käituma ettevaatlikumalt juhte, kes sõidavad sõidukiga, mis on registreeritud muus liikmesriigis kui õigusrikkumise toimumise liikmesriigis, hoides seeläbi ära liiklussurmasid.

(8)

Käesoleva direktiiviga hõlmatud liiklusohutusega seotud liiklusnõuete rikkumisi ei käsitle liikmesriigid ühtviisi. Mõnes liikmesriigis klassifitseeritakse sellised rikkumised siseriikliku õiguse alusel haldusrikkumisteks, teistes kuritegudeks. Käesolevat direktiivi kohaldatakse vaatamata sellele, kuidas siseriikliku õiguse alusel neid õigusrikkumisi kvalifitseeritakse.

(9)

Prümi otsuste raames tagavad liikmesriigid üksteisele juurdepääsuõiguse oma sõidukite riiklikele registreerimisandmetele, et parandada teabevahetust ja kiirendada kehtivaid menetlusi. Käesolevasse direktiivi tuleks võimaluse piires kaasata Prümi otsustega sätestatud tehnilised nõuded ja automatiseeritud andmevahetuse kättesaadavus.

(10)

Käesoleva direktiivi kohane andmevahetus peaks toimuma olemasoleva rakendustarkvara baasil ning kõnealune rakendustarkvara peaks samal ajal hõlbustama ka liikmesriikide aruandlust komisjonile. Kõnealune rakendustarkvara peaks võimaldama liikmesriikidel kiiresti, turvaliselt ja konfidentsiaalselt vahetada konkreetset teavet sõidukite riiklike registreerimisandmete kohta. Ära tuleks kasutada Euroopa mootorsõidukite ja juhilubade infosüsteemi (EUCARIS) rakendustarkvara, mis Prümi otsuste kohaselt on liikmesriikidele sõidukite riiklike registreerimisandmete osas kohustuslik. Komisjon peaks koostama käesoleva direktiivi eesmärkidel kasutatava rakendustarkvara toimimise kohta hindamisaruande.

(11)

Ülalnimetatud rakendustarkvara kohaldamisala peaks piirduma liikmesriikide riiklike kontaktpunktide vahelises teabevahetuses kasutatavate protsessidega. Kõnealuse teabe kasutamisega seotud kord ja automatiseeritud protsessid sellise tarkvara alla ei kuulu.

(12)

ELi sisejulgeoleku infohaldusstrateegia eesmärgiks on leida teabe vahetamiseks kõige lihtsamad, ökonoomsemad ja kõige hõlpsamini jälgitavad lahendused.

(13)

Liikmesriikidel peaks olema võimalus võtta ühendust probleemse sõiduki omaniku, valdaja või muu tuvastatud isikuga, keda kahtlustatakse liiklusohutusega seotud liiklusnõuete rikkumises, et hoida asjaomast isikut kursis kohaldatava menetlusega ning õigusrikkumise toimumise liikmesriigi õigusaktidest tulenevate õiguslike tagajärgedega. Seda tehes peaks liikmesriigid kaaluma võimalust edastada teave liiklusohutusega seotud liiklusnõuete rikkumise kohta keeles, milles on välja antud sõiduki registreerimisdokumendid, või keeles, millest asjaomane isik kõige tõenäolisemalt aru saab, et tagada, et kõnealune isik saab selgelt aru talle edastatud teabest. Liikmesriigid peaksid kohaldama sobivaid menetlusi, et tagada üksnes asjaomase isiku ja mitte kolmandate osapoolte teavitamine. Selleks peaksid liikmesriigid kasutama üksikasjalikku korda, mis on sarnane sellega, mida kohaldatakse selliste õigusrikkumiste järelmeetmete puhul, kasutades selliseid vahendeid nagu näiteks vajaduse korral tähitud kirjade saatmine. See võimaldab kõnealusel isikul teabele adekvaatselt reageerida, eelkõige küsida lisateavet, tasuda rahatrahv või kasutada oma õigust kaitsele, eriti kui isiku tuvastamisel on tehtud viga. Edasisi menetlusi reguleerivad asjakohased õigusaktid, sealhulgas vastastikuse õigusabi andmist ja vastastikuse tunnustamise kohaldamist käsitlevad õigusaktid, näiteks nõukogu 24. veebruari 2005. aasta raamotsus 2005/214/JSK rahaliste karistuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta (4).

(14)

Liikmesriigid peaksid kaaluma võimalust pakkuda õigusrikkumise toimumise liikmesriigi saadetud teatisega samaväärset tõlget, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta direktiivis 2010/64/EL õiguse kohta suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses (5).

(15)

Et edendada liiklusohutuspoliitikat, mille eesmärgiks on kõigi liidu liiklejate kaitstuse kõrge tase ja milles võetakse arvesse liidu piires väga erinevaid olusid, peaksid liikmesriigid toimima liikluseeskirjade suurema ühtlustamise ja liikmesriikidevahelise jõustamise nimel, ilma et see piiraks rangema poliitika ja rangemate seaduste kohaldamist. Käesoleva direktiivi kohaldamise kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule saadetava aruande raames peaks komisjon uurima vajadust koostada ühtsed standardid võrreldavate meetodite, tegevustavade ja miinimumnõuete kehtestamiseks liidu tasandil, võttes seejuures arvesse rahvusvahelist koostööd ja kehtivaid kokkuleppeid liiklusohutuse valdkonnas, eelkõige 8. novembri 1968. aasta maanteeliiklust käsitlevat Viini konventsiooni.

(16)

Käesoleva direktiivi kohaldamise kohta liikmesriikides Euroopa Parlamendile ja nõukogule saadetava aruande raames peaks komisjon uurima, kas liikmesriigid vajavad rahatrahvide maksmata jätmise korral ühtseid kriteeriume järelkontrolli menetluste kohta, mis oleks kooskõlas liikmesriikide õigusaktide ja menetlustega. Kõnealuses aruandes peaks komisjon käsitlema küsimusi nagu liikmesriikide pädevate asutuste vaheline selliste lõplike otsuste edastamise kord, millega määratakse karistus ja/või rahatrahv, ning samuti lõplike otsuste tunnustamise ja täitmise kord.

(17)

Käesoleva direktiivi läbivaatamiseks valmistudes peaks komisjon konsulteerima asjaomaste sidusrühmadega nagu liiklusohutus- ja õiguskaitseasutused ning õnnetusohvrite ühendused ja muud liiklusohutuse alal tegevad valitsusvälised organisatsioonid.

(18)

Tihedam õiguskaitseasutuste vaheline koostöö peaks käima käsikäes põhiõiguste austamisega (eelkõige õigus eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele), mis tagatakse andmekaitse erikorraga, mille juures tuleks eriti arvestada interneti teel andmebaasidesse piiriülese juurdepääsu eripära. On vaja, et loodav rakendustarkvara võimaldaks teabevahetuse turvalisust ja tagaks edastatavate andmete konfidentsiaalsuse. Käesoleva direktiivi kohaselt kogutud andmeid peaks saama kasutada üksnes käesoleva direktiivi eesmärkide täitmiseks. Liikmesriigid peaksid täitma andmete kasutamise ja ajutise säilitamise tingimustega seotud kohustusi.

(19)

Kuna õigusrikkuja isiku kindlakstegemisega seotud andmed on tema isikuandmed, peaksid liikmesriigid võtma meetmeid, et tagada nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsuse 2008/977/JSK (kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta) (6) asjaomaste sätete täitmine. Ilma et see piiraks asjaomase liikmesriigi edasikaebamise menetlusnõuete järgimist või hüvitusmehhanismide kasutamist, tuleks andmesubjektile õigusrikkumisest teada andes teda teavitada ka õigustest seoses isikuandmete kättesaamise, parandamise ja kustutamisega ning andmete seadusjärgse maksimaalse säilitamisajaga, ning tal peaks olema õigus lasta vigased isikuandmed parandada või ebaseaduslikult talletatud andmed viivitamata kustutada.

(20)

Kolmandatel riikidel peaks olema võimalik osaleda sõidukite riiklike registreerimisandmete vahetamises, kui nad on sõlminud liiduga sellekohase kokkuleppe. Selline kokkulepe peaks sisaldama vajalikke andmekaitset käsitlevaid sätteid.

(21)

Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 osutatule.

(22)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale kõnealused liikmesriigid käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav.

(23)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukohta kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(24)

Koostalitlusvõimeliste vahendite abil toimuva liikmesriikidevahelise teabevahetuse eesmärgi saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et võtta arvesse otsuste 2008/615/JSK ja 2008/616/JSK asjakohaseid muudatusi või kui vajadus selleks tuleneb I lisa ajakohastamisega vahetult seotud liidu õigusaktidest. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(25)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (7) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja liidu huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks.

(26)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt tagada kõigi liidu liiklejate kaitstuse kõrge tase, hõlbustades piiriülest teabevahetust liiklusohutusega seotud liiklusnõuete rikkumise kohta, juhul kui õigusrikkumine on toime pandud sõidukiga, mis on registreeritud muus liikmesriigis kui õigusrikkumise toimumise liikmesriik, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(27)

Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteeriti ja ta esitas oma arvamuse (8),

a)

lubatud sõidukiiruse ületamine,

b)

turvavöö kinnitamata jätmine,

c)

foori punase tule eiramine,

d)

sõiduki juhtimine alkoholijoobes,

e)

sõiduki juhtimine narkojoobes,

f)

kiivri mittekasutamine,

g)

keelatud sõiduraja kasutamine,

h)

mobiiltelefoni või muu sidevahendi ebaseaduslik kasutamine juhtimise ajal.

a)

sõidukitega seotud andmed ning

b)

sõidukite omanike või valdajatega seotud andmed.

—

hinnang selle kohta, kas käesoleva direktiivi kohaldamisalasse tuleks lisada muid liiklusohutusega seotud liiklusnõuete rikkumisi;

—

hinnang käesoleva direktiivi tulemuslikkuse kohta liiklussurmade arvu vähendamisel liidu teedel, eelkõige selle kohta, kas käesoleva direktiivi geograafiline kohaldamisala mõjutab selle tulemuslikkust;

—

hinnang selle kohta, kas liiklusohutuse automaatsete kontrolliseadmete ja menetluste jaoks on vaja koostada ühtsed standardid. Sellega seoses palutakse komisjonil koostada ühise transpordipoliitika raames liidu tasandil liiklusohutuse suunised, et võrreldavate meetodite ja tavade abil tagada liikluseeskirjade ühtsem jõustamine liikmesriikides. Suunistes võiks käsitleda vähemalt lubatud sõidukiiruse ületamist, sõiduki juhtimist alkoholijoobes, turvavöö kinnitamata jätmist ja punase fooritule eiramist;

—

hinnang selle kohta, kas on vaja tugevdada kõigi asjakohaste ELi tegevuspoliitikate, sealhulgas ühise transpordipoliitika raames liiklusohutusega seotud liiklusnõuete rikkumise korral määratud karistuste täitmist, pakkudes ühtlasi välja rahatrahvide maksmata jätmise korral rakendatavate järelmeetmete ühtsed kriteeriumid;

—

vajaduse korral liikluseeskirjade ühtlustamise võimalused;

—

hinnang artikli 4 lõikes 4 osutatud rakendustarkvarale, eesmärgiga tagada käesoleva direktiivi nõuetekohane rakendamine ning tulemuslik, kiire, turvaline ja konfidentsiaalne sõidukite riiklike registreerimisandmete vahetamine.