29.4.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 110/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2011/35/EL,

5. aprill 2011,

mis käsitleb aktsiaseltside ühinemist

(kodifitseeritud tekst)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 50 lõike 2 punkti g,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2),

ning arvestades järgmist:

(1)	Kolmandat nõukogu 9. oktoobri 1978. aasta direktiivi 78/855/EMÜ (mis käsitleb aktsiaseltside ühinemist lähtuvalt asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktist g) (3) on oluliselt korduvalt muudetud (4). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)

Aluslepingu artikli 50 lõike 2 punktis g sätestatud kooskõlastamist ja asutamisvabaduse piirangute kaotamise üldprogrammi (5) alustati esimese nõukogu 9. märtsi 1968. aasta direktiiviga 68/151/EMÜ tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks EMÜ asutamislepingu artikli 58 teises lõigus tähendatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised ühenduse kõigis osades võrdväärseteks (6).

(3)

Kooskõlastamist jätkati aktsiaseltside asutamise ja aktsiakapitali säilitamise ja suuruse muutmise suhtes teise nõukogu 13. detsembri 1976. aasta direktiiviga 77/91/EMÜ (tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks EMÜ asutamislepingu artikli 58 teises lõigus tähendatud äriühingutelt nõuavad seoses aktsiaseltside asutamise ning nende kapitali säilitamise ja muutmisega, et muuta sellised tagatised ühenduse kõigis osades võrdväärseteks) (7) ning teatud äriühinguliikide raamatupidamise aastaaruannete suhtes neljanda nõukogu 25. juuli 1978. aasta direktiiviga 78/660/EMÜ (mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid) (8).

(4)	Äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitse nõuab aktsiaseltside ühinemist reguleerivate liikmesriikide õigusaktide kooskõlastatust ja ühinemissätete viimist kõigi liikmesriikide õigusaktidesse.

(5)

Kõnealuse kooskõlastamise seisukohalt on eriti tähtis ühinevate äriühingute aktsionäride täpne ja võimalikult objektiivne informeeritus ning nende õiguste asjakohane kaitse. Kuid siiski ei ole põhjust nõuda aktsionäridele mõeldud ühinemislepingu projekti läbivaatamist sõltumatu eksperdi poolt, kui kõik aktsionärid nõustuvad sellest loobumisega.

(6)

Töötajate õiguste kaitset äriühingute, ettevõtete ja nende osade võõrandamise korral reguleeritakse käesoleval ajal nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiviga 2001/23/EÜ (ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (9).

(7)	Võlausaldajad, sealhulgas võlakirjade omanikud, ja isikud, kellel on muid nõudeid ühinevate äriühingute vastu, vajavad äriühingute ühinemise korral kaitset oma huvide kahjustamise vastu.

(8)

Kolmandate isikute piisava informeerituse huvides peaksid Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/101/EÜ (tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks asutamislepingu artikli 48 teises lõigus osutatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised võrdväärseteks) (10) andmete avalikustamise nõuded laienema ka äriühingute ühinemisele.

(9)	Äriühingu liikmetele ja kolmandatele isikutele äriühingute ühinemise korral antavad tagatised peaksid laienema ka mõningatele tehingutele, mis olulises osas sarnanevad äriühingute ühinemisega, nii et kõnesoleva kaitse tagamise kohustusest ei oleks võimalik kõrvale hoida.

(10)

Et tagada õiguskindlust äriühingute suhetes, nende ja kolmandate isikute suhetes ning äriühingu liikmete suhetes tuleb piirata olukordi, millest võib tuleneda tehingu kehtetus, sätestades puuduste kõrvaldamise igal võimalikul juhul ning piiritledes tähtaja, mille kestel võib nõuda tehingu kehtetuse tunnustamist.

(11)	Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtpäevadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

REGULEERIMISALA

Artikkel 1

1. Käesolevas direktiivis sätestatud kooskõlastusmeetmeid kohaldatakse liikmesriikide õigus- ja haldusnormide suhtes, mis on seotud järgmiste äriühinguliikidega:

—

Belgias:

—	la société anonyme / de naamloze vennootschap;

—

Bulgaarias:

—	акционерно дружество;

—

Tšehhi Vabariigis:

—	akciová společnost;

—

Taanis:

—	aktieselskaber;

—

Saksamaal:

—	die Aktiengesellschaft;

—

Eestis:

—	aktsiaselts;

—

Iirimaal:

—	public companies limited by shares ja public companies limited by guarantee having a share capital;

—

Kreekas:

—	ανώνυμη εταιρία;

—

Hispaanias:

—	la sociedad anónima;

—

Prantsusmaal:

—	la société anonyme;

—

Itaalias:

—	la società per azioni;

—

Küprosel:

—	Δημόσιες εταιρείες περιορισμένης ευθύνης με μετοχές, δημόσιες εταιρείες περιορισμένης ευθύνης με εγγύηση που διαθέτουν μετοχικό κεφάλαιο;

—

Lätis:

—	akciju sabiedrība;

—

Leedus:

—	akcinė bendrovė;

—

Luksemburgis:

—	la société anonyme;

—

Ungaris:

—	részvénytársaság;

—

Maltal:

—	kumpannija pubblika / public limited liability company, kumpannija privata / private limited liability company;

—

Hollandis:

—	de naamloze vennootschap;

—

Austrias:

—	die Aktiengesellschaft;

—

Poolas:

—	spółka akcyjna;

—

Portugalis:

—	a sociedade anónima;

—

Rumeenias:

—	societate pe acțiuni;

—

Sloveenias:

—	delniška družba;

—

Slovakkias:

—	akciová spoločnosť;

—

Soomes:

—	julkinen osakeyhtiö / publikt aktiebolag;

—

Rootsis:

—	aktiebolag;

—

Ühendkuningriigis:

—	public companies limited by shares, ja public companies limited by guarantee having a share capital.

2. Liikmesriigid ei pea käesolevat direktiivi kohaldama ühistutele, mis on asutatud mõne lõikes 1 loetletud äriühinguna. Kui liikmesriikide õigusaktides kasutatakse niisugust võimalust, peab nendes olema nõue, et niisugused äriühingud kasutaksid sõna „ühistu” kõigis dokumentides, mida nimetatakse direktiivi 2009/101/EÜ artiklis 5.

3. Liikmesriigid ei pea käesolevat direktiivi kohaldama neil juhtudel, kui ühe või mitme äriühingu ühendatava või lõpetatava äriühingu suhtes on algatatud pankrotimenetlus, maksejõuetu äriühingu lõpetamisega seotud menetlus, kohtuasi, kompromissi tegemine või muud analoogilised menetlused.

II PEATÜKK

ÜHE VÕI MITME ÄRIÜHINGU TEISE ÄRIÜHINGUGA ÜHENDAMISE VÕI UUE ÄRIÜHINGU ASUTAMISE TEEL TOIMUVA ÜHINEMISE REGULEERIMINE

Artikkel 2

Liikmesriikidel tuleb nende siseriiklikule õigusele alluvate äriühingute suhtes kehtestada reeglid, mis sätestavad ühinemist ühe või mitme äriühingu teise äriühinguga ühendamise või uue äriühingu asutamise teel.

Artikkel 3

1. „Ühinemine ühendamise teel” tähendab käesolevas direktiivis tehingut, mille puhul üks või mitu äriühingut lõpetatakse likvideerimismenetluseta kogu nende vara ja kohustuste üleminekuga teisele äriühingule, mille vastu ühe või mitme ühendatava äriühingu aktsionäridele emiteeritakse ühendava äriühingu aktsiaid ja tehakse mõnel juhul juurdemakseid, mis ei ületa 10 % sel puhul emiteeritud aktsiate nimiväärtusest või kui neil nimiväärtust ei ole, nende arvestusväärtusest.

2. Liikmesriigi õigus võib sätestada ka niisuguse ühinemise ühendamise teel, mille puhul üks või mitu ühendatavat äriühingut on likvideerimisel, juhul kui see piirdub äriühingutega, mis ei ole veel alustanud oma vara jaotamist aktsionäridele.

Artikkel 4

1. „Ühinemine uue äriühingu asutamise teel” tähendab käesoleva direktiivis tehingut, mille puhul mitu äriühingut lõpetatakse likvideerimismenetluseta ja kogu nende vara ja kohustused antakse üle asutatavale äriühingule, mille eest lõpetatavate äriühingute aktsionäridele emiteeritakse uue äriühingu aktsiaid ja tehakse mõnel juhul juurdemakseid, mis ei ületa 10 % sel puhul emiteeritud aktsiate nimiväärtusest või kui neil nimiväärtust ei ole, nende arvestusväärtusest.

2. Liikmesriigi õigusega võidakse sätestada ka niisuguse ühinemise uue äriühingu asutamise teel, mille puhul üks või mitu lõpetatavat äriühingut on likvideerimisel, juhul kui see piirdub äriühingutega, mis ei ole veel alustanud oma vara jaotamist aktsionäridele.

III PEATÜKK

ÜHINEMINE ÜHENDAMISE TEEL

Artikkel 5

1. Ühinevate äriühingute haldus- või juhtorganid sõlmivad kirjaliku ühinemislepingu.

2. Ühinemislepingus tuleb märkida vähemalt järgmist:

a)	iga ühineva äriühingu liik, ärinimi ja registrijärgne asukoht;

b)	aktsiate asendussuhe ja kõigi juurdemaksete suurus;

c)	ühendava äriühingu aktsiate üleandmise tingimused;

d)	kuupäev, millest alates üleantud aktsiad annavad õiguse kasumiosale ning seda õigust mõjutavad eritingimused;

e)	kuupäev, millest alates ühendatava äriühingu tehingud käsitatakse raamatupidamises ühendava äriühingu tehingutena;

f)	õigused, mis ühendavas äriühingus antakse eriõigustega aktsiate omanikele ja peale aktsiate ka muude väärpaberite omanikele, või nende suhtes kavandatavad meetmed;

g)	artikli 10 lõikes 1 nimetatud ekspertidele ning ühinevate äriühingute haldus-, juht-, järelevalve- ja kontrollorganite liikmetele antavad erisoodustused.

Artikkel 6

Ühinemisleping tuleb avaldada liikmesriikide õigusaktides ettenähtud viisil kooskõlas direktiivi 2009/101/EÜ artikliga 3 iga ühineva äriühingu kohta eraldi vähemalt üks kuu enne ühinemislepingu heakskiitmist otsustava üldkoosoleku kindlaksmääratud kuupäeva.

Direktiivi 2009/101/EÜ artikli 3 kohasest avalikustamise nõudest vabastatakse ühinev äriühing, kui ta teeb ühinemislepingu oma veebisaidil avalikkusele tasuta kättesaadavaks ajavahemikuks, mis algab vähemalt üks kuu enne ühinemislepingu üle otsustava üldkoosoleku kuupäeva ega lõpe enne koosoleku lõppemist. Liikmesriigid ei kohalda kõnealuse vabastuse suhtes muid nõudeid ega piiranguid kui neid, mis on vajalikud veebisaidi turvalisuse ja dokumentide autentsuse tagamiseks, ning ainult sel määral, mil need on proportsionaalsed nimetatud eesmärkide saavutamisega.

Erandina käesoleva artikli teisest lõigust võivad liikmesriigid nõuda, et avalikustamine toimuks direktiivi 2009/101/EÜ artikli 3 lõikes 5 osutatud kesksel elektroonilisel platvormil. Liikmesriigid võivad alternatiivina nõuda avalikustamist mõnel muul liikmesriigi selleks määratud veebisaidil. Kui liikmesriigid kasutavad ühte kõnealustest võimalustest, tagavad nad, et äriühingutelt ei nõutaks sellise avalikustamise eest eraldi tasu.

Kui kasutatakse muud veebisaiti kui keskne elektrooniline platvorm, avaldatakse kesksel elektroonilisel platvormil vähemalt üks kuu enne üldkoosoleku kuupäeva viide, mis annab juurdepääsu sellele veebisaidile. Kõnealune viide sisaldab ühinemislepingu veebisaidil avaldamise kuupäeva ning on avalikkusele tasuta ligipääsetav. Äriühingutelt ei nõuta sellise avalikustamise eest eraldi tasu.

Kolmandas ja neljandas lõigus sätestatud keeld nõuda äriühingutelt avalikustamise eest eraldi tasu ei piira liikmesriikide õigust suunata keskse elektroonilise platvormiga seotud kulud äriühingutele.

Liikmesriigid võivad nõuda, et äriühingud säilitaksid teabe kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul pärast üldkoosolekut oma veebisaidil, vajaduse korral kesksel elektroonilisel platvormil või muul asjaomase liikmesriigi määratud veebisaidil. Liikmesriigid võivad määratleda tagajärjed juurdepääsu ajutise katkestuse korral veebisaidile või kesksele elektroonilisele platvormile, mille on põhjustanud tehnilised või muud tegurid.

Artikkel 7

1. Ühinemiseks on nõutav vähemalt iga ühineva äriühingu üldkoosoleku heakskiit. Liikmesriikide õigusaktides sätestatakse, et nimetatud heakskiitev otsus võetakse vastu vähemalt kahekolmandikulise enamusega aktsiatega esindatud häältest või koosolekul esindatud aktsiakapitalist.

Liikmesriikide õigusaktides võib ette näha ka olukorra, mille puhul piisab esimeses lõigus nimetatud häälte lihtenamusest, juhul kui esindatud on vähemalt pool aktsiakapitalist. Peale selle kohaldatakse vajadusel asutamislepingu ja põhikirja muutmise kohta kehtivaid reegleid.

2. Kui äriühingul on eri liiki aktsiaid, hääletavad ühinemisotsust eraldi vähemalt iga liiki aktsiate omanikud, kelle õigusi tehing mõjutab.

3. Ühinemisotsus peab sisaldama nii ühinemislepingu heakskiitu kui ka ühinemisest tingitud asutamislepingu ja põhikirja muudatuste heakskiitu.

Artikkel 8

Liikmesriikide õigusaktides ei pea olema nõuet ühinemise heakskiidu kohta ühendava äriühingu üldkoosolekul, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)	artiklis 6 ettenähtud teabe avaldamine peab ühendava äriühingu kohta aset leidma vähemalt üks kuu enne ühe või mitme ühendatava äriühingu ühinemislepingu heakskiitmist otsustava üldkoosoleku kindlaksmääratud kuupäeva;

b)	vähemalt üks kuu enne punktis a nimetatud kuupäeva peab kõigil ühendava äriühingu aktsionäridel olema õigus tutvuda artikli 11 lõikes 1 nimetatud dokumentidega ühendava äriühingu registrijärgses asukohas;

ühendava äriühingu ühel või mitmel aktsionäril, kelle aktsiatega on esindatud kehtestatud miinimumprotsent aktsiakapitalist, peab olema õigus nõuda ühendava äriühingu üldkoosoleku kokkukutsumist ühinemise heakskiitmise otsustamiseks. Miinimumprotsent ei või ületada 5 %. Liikmesriigid võivad sätestada hääleõiguseta aktsiate väljajätmise sellest arvestusest.

Esimese lõigu punkti b suhtes kohaldatakse artikli 11 lõikeid 2, 3 ja 4.

Artikkel 9

1. Iga ühineva äriühingu haldus- või juhtorgan koostab üksikasjaliku kirjaliku aruande (ühinemisaruande), milles selgitatakse ühinemislepingut ja esitatakse selle õiguslik ja majanduslik põhjendus eriti just aktsiate asendussuhte osas.

Kõnealuses aruandes kirjeldatakse ka kõiki erilisi hindamisel tekkinud raskusi.

2. Iga osaleva äriühingu haldus- või juhtorgan teavitab üldkoosolekut ja teiste osalevate äriühingute haldus- või juhtorganeid, võimaldamaks viimastel omakorda teavitada nende vastavaid üldkoosolekuid, igast olulisest äriühingu vara või kohustuste muutusest, mis on toimunud alates ühinemislepingu koostamise kuupäevast kuni ühineva äriühingu ühinemislepingu heakskiitmist otsustavate üldkoosolekute kuupäevani.

3. Liikmesriigid võivad ette näha, et lõikes 1 osutatud aruannet ja/või lõikes 2 osutatud teavet ei nõuta, kui kõigi ühinevate äriühingute kõik aktsionärid ja muude hääleõigust andvate väärtpaberite omanikud on nii kokku leppinud.

Artikkel 10

1. Iga ühineva äriühingu huvides tegutseb üks või mitu neist sõltumatut eksperti, keda on ametisse määranud või kelle määramise on heaks kiitnud kohus või ametiasutus ning kes tutvuvad põhjalikult ühinemislepinguga ja koostavad aktsionäridele aruande. Liikmesriikide õigusaktides võib sätestada ka ühe või mitme sõltumatu eksperdi määramise kõigi ühinevate äriühingute jaoks ühiselt, kui kohus või ametiasutus määrab nad ühinevate äriühingute ühisel nõudel. Eksperdid võivad liikmesriikide õigusest olenevalt olla kas füüsilised või juriidilised isikud või äriühingud.

2. Lõikes 1 nimetatud aruandes peavad eksperdid igal juhul osutama, kas aktsiate asendussuhe on nende arvates õiglane ja põhjendatud. Aruanne peab vähemalt:

a)	märkima, millist meetodit või meetodeid kasutati kavandatava aktsiate asendussuhte arvutamisel;

b)	märkima, kas see meetod või meetodid on kohased kasutamiseks kõnealusel juhul, iga sellise meetodi kasutamisel saadud väärtused ja arvamus, milline on valitud meetodite suhteline tähtsus väärtuse saamisel.

Aruandes tuleb kirjeldada ka kõiki erilisi hindamisel tekkinud raskusi.

3. Igal eksperdil on õigus saada ühinevatelt äriühingutelt kogu asjassepuutuvat informatsiooni ja kasutada kõiki dokumente ning korraldada mis tahes vajalikku uurimist.

4. Ühinemislepingu läbivaatamist ja eksperdiaruannet ei nõuta, kui selles on kokku leppinud kõigi ühinemisel osalevate äriühingute kõik aktsionärid ja muude hääleõigust andvate väärtpaberite omanikud.

Artikkel 11

1. Kõigil aktsionäridel on õigus tutvuda vähemalt järgmiste dokumentidega äriühingu registrijärgses asukohas vähemalt üks kuu enne ühinemislepingu heakskiitmist otsustava üldkoosoleku kindlaksmääratud kuupäeva:

a)	ühinemisleping;

b)	ühinevate äriühingute kolme eelmise majandusaasta raamatupidamise aastaaruanded ja tegevusaruanded;

c)	vajaduse korral raamatupidamise vahearuanne, mis ei ole koostatud varem kui ühinemislepingus näidatud kuupäevale eelneva kolmanda kuu esimese päeva seisuga, juhul kui viimane raamatupidamise aastaaruanne on koostatud majandusaasta kohta, mis lõppes enam kui kuus kuud enne nimetatud kuupäeva;

d)	vajaduse korral ühinevate äriühingute haldus- või juhtorganite koostatud, artiklis 9 ette nähtud aruanded;

e)	kui see on asjakohane, artikli 10 lõikes 1 nimetatud aruanded.

Esimese lõigu punkti c kohaldamisel ei nõuta raamatupidamise vahearuannet, kui äriühing avaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele (11) artikli 5 kohaselt poolaasta vahearuande ning teeb selle aktsionäridele kättesaadavaks vastavalt käesolevale lõikele. Lisaks võivad liikmesriigid ette näha, et raamatupidamise vahearuannet ei nõuta, kui kõigi ühinemisel osalevate äriühingute kõik aktsionärid ja muude hääleõigust andvate väärtpaberite omanikud on nii kokku leppinud.

2. Lõike 1 esimese lõigu punktis c nimetatud raamatupidamise vahearuanne peab olema koostatud samu meetodeid kasutades ja sama skeemi järgi nagu viimane aastabilanss.

Liikmesriikide õigusaktidega võidakse sätestada, et:

a)	uus inventuur ei ole vajalik;

viimases bilansis näidatud hindamist tuleb muuta vaid raamatupidamisregistrite kandeid kajastaval määral, arvestades seejuures siiski järgmist:

—	vahepealne amortisatsioon ja soetused,

—	tegeliku väärtuse olulised muutused, mis ei kajastu registrites.

3. Igal aktsionäril on õigus soovi korral tasuta saada täielikke või vastavalt soovile ka osalisi ärakirju lõikes 1 loetletud dokumentidest.

Juhul kui aktsionär on nõus, et äriühing edastab teabe elektrooniliselt, võib need ärakirjad saata elektronposti teel.

4. Äriühing vabastatakse nõudest teha lõikes 1 osutatud dokumendid kättesaadavaks registrijärgses asukohas, kui ta teeb need kättesaadavaks oma veebisaidil ajavahemikuks, mis algab vähemalt üks kuu enne ühinemislepingu üle otsustava üldkoosoleku kuupäeva ega lõpe enne üldkoosoleku lõppemist. Liikmesriigid ei kohalda kõnealuse vabastuse suhtes muid nõudeid ega piiranguid kui neid, mis on vajalikud veebisaidi turvalisuse ja dokumentide autentsuse tagamiseks, ning ainult sel määral, mil need on proportsionaalsed nimetatud eesmärkide saavutamisega.

Lõiget 3 ei kohaldata, kui aktsionäridel on võimalik veebisaidilt alla laadida ja printida lõikes 1 osutatud dokumentide elektrooniline koopia kogu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud ajavahemiku jooksul. Liikmesriigid võivad siiski ette näha, et äriühing teeb need dokumendid oma registrijärgses asukohas aktsionäridele tutvumiseks kättesaadavaks.

Liikmesriigid võivad nõuda, et äriühingud säilitaksid teabe kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul pärast üldkoosolekut oma veebisaidil. Liikmesriigid võivad määratleda tagajärjed veebisaidile juurdepääsu ajutise katkestuse korral, mille on põhjustanud tehnilised või muud tegurid.

Artikkel 12

Iga ühineva äriühingu töötajate õiguste kaitset reguleeritakse kooskõlas direktiiviga 2001/23/EÜ.

Artikkel 13

1. Liikmesriikide õigusaktides tuleb ette näha ühinevate äriühingu võlausaldajate huvide piisav kaitsesüsteem, juhul kui võlausaldajate nõuded pärinevad varasemast ajast kui avaldatud ühinemisleping ja nende tähtpäev pole saabunud ühinemislepingu avaldamise kuupäevaks.

2. Selle saavutamiseks sätestatakse liikmesriikide õigusaktides vähemalt, et kõnealustel võlausaldajatel on õigus saada piisavaid tagatisi, kui ühinevate äriühingute majandusliku seisundi tõttu on niisugune kaitse vajalik ja kui võlausaldajatel neid tagatisi veel ei ole.

Liikmesriigid sätestavad lõikes 1 ja käesoleva lõike esimeses lõigus ette nähtud kaitse tingimused. Liikmesriigid tagavad igal juhul, et võlausaldajatel oleks lubatud taotleda asjakohaselt haldus- või kohtuorganilt piisavaid tagatisi, kui nad suudavad usaldusväärselt näidata, et ühinemise tõttu on nende nõuete rahuldamine ohus ja et äriühingult ei ole saadud piisavaid tagatisi.

3. Ühendava ja ühendatava äriühingu võlausaldajate kaitse võib olla erinev.

Artikkel 14

Ilma et see piiraks nende reeglite kohaldamist, millega reguleeritakse võlakirjade omanike kollektiivsete õiguste teostamist, kohaldatakse ühinevate äriühingute võlakirjade omanike suhtes artiklit 13, välja arvatud juhud, kui võlakirjade omanike koosolekul on ühinemine heaks kiidetud ning niisugune koosolek on liikmesriigi õiguse kohaselt ette nähtud või kui ühinemise on heaks kiitnud iga võlakirjade omanik eraldi.

Artikkel 15

Eriõigustega väärtpaberite (v.a aktsiad) omanikele tuleb ühendavas äriühingus anda vähemalt samasugused õigused, nagu neil olid ühendatavas äriühingus, välja arvatud juhul, kui nende õiguste muutumine on heaks kiidetud väärtpaberite omanike koosolekul ning niisugune koosolek on liikmesriigi õiguse kohaselt ette nähtud või kui ühinemise on heaks kiitnud iga väärtpaberite omanik eraldi või kui väärtpaberite omanike õigusena ei ole ette nähtud väärpaberite tagasiostmine ühendava äriühingu poolt.

Artikkel 16

1. Juhul kui liikmesriigi õiguse kohaselt ei ole ette nähtud kohtu- või haldusvõimu tõkestavat järelevalvet ühinemise seaduslikkuse üle või kui niisugune järelevalve ei laiene kõigile õigustoimingutele, mida ühinemine nõuab, tuleb juriidiliselt nõuetekohases vormis koostada ja tõendada ühinemisotsuseid tegevate üldkoosolekute protokollid ja vajaduse korral ka koosolekutel heakskiidetud ühinemislepingud. Juhul kui ühinemist ei pea heaks kiitma kõigi ühinevate äriühingute üldkoosolekud, tuleb juriidiliselt nõuetekohases vormis koostada ja tõendada ühinemisleping.

2. Notar või ametiasutus, kes on pädev neid dokumente juriidiliselt nõuetekohases vormis koostama ja tõendama, peab kontrollima ja tõendama nende õigustoimingute ja vorminõuete olemasolu ja kehtivust, mille täitmist nõutakse äriühingult, kelle huvides notar või ametiasutus tegutseb, ning ühinemislepingu olemasolu ja kehtivust.

Artikkel 17

Ühinemise jõustumise kuupäev määratakse kindlaks liikmesriigi õiguse kohaselt.

Artikkel 18

1. Ühinemine tuleb iga ühineva äriühingu suhtes avalikustada liikmesriikide õigusaktides ettenähtud viisil kooskõlas direktiivi 2009/101/EÜ artikliga 3.

2. Ühendav äriühing võib ise korraldada avalikustamise ühendatava äriühingu või äriühingute kohta.

Artikkel 19

1. Ühinemine toob ipso jure ja samaaegselt kaasa järgmised tagajärjed:

a)	ühendatava äriühingu vara ja kohustuste üleminek ühendavale äriühingule nii ühendatava ja ühendava äriühingu vaheliselt kui ka kolmandaid isikuid puudutavalt;

b)	ühendatava äriühingu aktsionäridest saavad ühendava äriühingu aktsionärid;

c)	ühendatav äriühing loetakse lõppenuks.

2. Ühtegi ühendava äriühingu aktsiat ei vahetata ühendatava äriühingu aktsiate vastu, mille omanik on kas:

a)	ühendav äriühing ise või mõni enda nime all, kuid äriühingu huvides tegutsev isik;

b)	ühendatav äriühing ise või mõni enda nime all, kuid äriühingu huvides tegutsev isik.

3. Eelmainitu ei piira liikmesriikide selliste õigusaktide kohaldamist, mille alusel nõutakse ühendatavalt äriühingult eriliste vorminõuete täitmist, et teatud vara, õiguste ja kohustuste üleminek hakkaks kehtima kolmandate isikute suhtes. Ühendav äriühing võib täita need vorminõuded ise; liikmesriikide õigusaktide kohaselt võib siiski lubada ühendataval äriühingul jätkata nende vorminõuete täitmist piiratud aja jooksul, mis võib ainult erandjuhtudel olla pikem kui kuus kuud, arvates ühinemise jõustumiskuupäevast.

Artikkel 20

Liikmesriikide õigusaktides tuleb sätestada reeglid, mis reguleerivad ühendatava äriühingu haldus- või juhtorganite liikmete tsiviilvastutuse selle äriühingu aktsionäride ees nende organite liikmete väära asjaajamise korral ühinemise ettevalmistamisel ja rakendamisel.

Artikkel 21

Liikmesriikide õigusaktides tuleb sätestada reeglid, mis reguleerivad artikli 10 lõikes 1 nimetatud aruande koostanud ekspertide tsiviilvastutuse ühendatava äriühingu aktsionäride ees nende ekspertide väära asjaajamise korral oma kohustuste täitmisel.

Artikkel 22

1. Liikmesriikide õigusaktides tohib ette näha ühinemise kehtetuse tunnustamise reegleid üksnes järgmisi tingimusi arvestades:

a)	ühinemise kehtetust saab tunnustada ainult kohtuotsusega;

ühinemise, mis on jõustunud vastavalt artiklile 17, kehtetust võib tunnustada ainult sel juhul, kui selle seaduslikkuse üle ei ole olnud kohtu- või haldusvõimu tõkestavat järelevalvet või kui selle dokumendid ei ole juriidiliselt nõuetekohases vormis koostatud ega tõendatud või kui on näidatud, et üldkoosoleku otsus on liikmesriigi õiguse kohaselt kehtetu või kehtetuks tunnistatav;

c)	ühinemise kehtetuse tunnustamise menetlust ei või alustada kuus kuud pärast ühinemise jõustumiskuupäeva selle isiku suhtes, kes väidab ühinemise olevat õigusvastase, ega siis, kui olukord on lahendatud;

d)	kui on võimalik kõrvaldada puudust, mille tõttu ühinemine võib osutuda kehtetuks, peab kohus, kelle pädevusse asi kuulub, määrama ühinevatele äriühingutele tähtaja olukorra lahendamiseks;

e)	ühinemise kehtetust tunnustav kohtuotsus avaldatakse liikmesriikide õigusaktides ettenähtud viisil kooskõlas direktiivi 2009/101/EÜ artikliga 3;

f)	kui liikmesriigi õigusaktide kohaselt on kolmandal isikul lubatud niisugust kohtuotsust vaidlustada, võib kolmas isik teha seda kuue kuu jooksul arvates kohtuotsuse avaldamisest direktiivis 2009/101/EÜ ettenähtud viisil;

g)	ühinemise kehtetust tunnustav kohtuotsus ei mõjuta iseenesest ei ühendava äriühingu kohustuste kehtivust ega nende kohustuste kehtivust, mis on teistel selle äriühingu vastu, kui need kohustused on tekkinud enne kohtuotsuse avaldamist ja pärast ühinemise jõustumiskuupäeva;

h)	ühinemisel osalenud äriühingud vastutavad solidaarselt ühendava äriühingu punktis g nimetatud kohustuste eest.

2. Kõrvale kaldudes lõike 1 punktist a võib liikmesriikide õigusaktides sätestada ka ühinemise kehtetuse tunnustamise ametiasutuse poolt, kui seda otsust on võimalik vaidlustada kohtus. Analoogia põhjal kohaldatakse nende ametiasutuste suhtes lõike 1 punkte b, d, e, f, g ja h. Niisugust kehtetuse tunnustamise menetlust ei või algatada hiljem kui kuus kuud pärast ühinemise jõustumiskuupäeva.

3. Ülalöeldu ei mõjuta liikmesriikide selliste õigusaktide kohaldamist, mille alusel võidakse ühinemise kehtetust tunnustada muu järelevalve tulemusel, mis ei ole kohtu- või haldusvõimu teostatav tõkestav järelevalve seaduslikkuse üle.

IV PEATÜKK

ÜHINEMINE UUE ÄRIÜHINGU ASUTAMISE TEEL

Artikkel 23

1. Ilma et see piiraks direktiivi 2009/101/EÜ artiklite 12 ja 13 kehtivust, kohaldatakse käesoleva direktiivi artikleid 5, 6 ja 7 ning artikleid 9 kuni 22 uue äriühingu asutamise teel ühinemise suhtes. Selles kontekstis tähendavad „ühinevad äriühingud” ja „ühendatavad äriühingud” lõpetatavaid äriühinguid ning „ühendav äriühing” tähendab asutatavat äriühingut.

Uue äriühingu suhtes kohaldatakse käesoleva direktiivi artikli 5 lõike 2 punkti a.

2. Ühinemisleping, ja kui need on eraldi dokumendid, siis uue äriühingu asutamisleping või asutamislepingu projekt ning põhikiri või põhikirja projekt tuleb heaks kiita kõikide lõpetatavate äriühingute üldkoosolekutel.

V PEATÜKK

ÜHINEMINE ÄRIÜHINGUGA, MILLELE KUULUB 90 % VÕI ENAM ÜHENDATAVA ÄRIÜHINGU AKTSIATEST

Artikkel 24

Liikmesriikidel tuleb nende õigusele alluvate äriühingute suhtes sätestada tehingud, mille puhul üks või mitu äriühingut lõpetatakse likvideerimismenetluseta ja kogu nende vara ja kohustused lähevad üle teisele äriühingule, millele kuuluvad kõik nende aktsiad ja muud väärtpaberid, mis annavad hääleõiguse üldkoosolekutel. Selliseid tehinguid reguleeritakse III peatüki sätetega. Siiski ei kehtesta liikmesriigid nõudeid, mis on sätestatud artikli 5 lõike 2 punktides b, c ja d, artiklites 9 ja 10, artikli 11 lõike 1 punktides d ja e, artikli 19 lõike 1 punktis b ning artiklites 20 ja 21.

Artikkel 25

Liikmesriigid ei kohalda artiklit 7 artiklis 24 osutatud tehingute suhtes, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	artiklis 6 ettenähtud teabe avaldamine peab aset leidma iga tehingus osaleva äriühingu kohta vähemalt üks kuu enne tehingu jõustumist;

b)	vähemalt üks kuu enne tehingu jõustumist peab kõigil ühendava äriühingu aktsionäridel olema õigus tutvuda artikli 11 lõike 1 punktides a, b ja c nimetatud dokumentidega äriühingu registrijärgses asukohas;

c)	tuleb kohaldada artikli 8 esimese lõigu punkti c.

Käesoleva artikli esimese lõigu punkti b suhtes kohaldatakse artikli 11 lõikeid 2, 3 ja 4.

Artikkel 26

Liikmesriigid võivad kohaldada artikleid 24 ja 25 tehingute suhtes, millega üks või mitu äriühingut lõpetatakse likvideerimismenetluseta kogu nende vara ja kohustuste üleminekuga teisele äriühingule, kui kõik ühendatava äriühingu või äriühingute artiklis 24 nimetatud aktsiad ja muud väärtpaberid kuuluvad kas ühendavale äriühingule ja/või isikutele, kes on nende omanikud oma nime all, kuid selle äriühingu huvides.

Artikkel 27

Kui ühinemist ühendamise teel viib läbi äriühing, millele kuulub 90 % või enam, kuid mitte kõik, ühe või mitme ühendatava äriühingu üldkoosolekul hääleõigust andvatest aktsiatest ja muudest väärtpaberitest, ei nõua liikmesriigid, et ühinemine kiidetaks heaks ühendava äriühingu üldkoosolekul, juhul kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	artiklis 6 sätestatud teabe avaldamine peab ühendava äriühingu kohta aset leidma vähemalt üks kuu enne ühe või mitme ühendatava äriühingu ühinemislepingu heakskiitmist otsustava üldkoosoleku kindlaksmääratud kuupäeva;

b)	vähemalt üks kuu enne punktis a nimetatud kuupäeva peab kõigil ühendava äriühingu aktsionäridel olema õigus tutvuda artikli 11 lõike 1 punktides a ja b ning vajaduse korral artikli 11 lõike 1 punktides c, d ja e sätestatud dokumentidega äriühingu registrijärgses asukohas;

c)	tuleb kohaldada artikli 8 esimese lõigu punkti c.

Käesoleva artikli esimese lõigu punkti b suhtes kohaldatakse artikli 11 lõikeid 2, 3 ja 4.

Artikkel 28

Liikmesriigid ei kohalda artiklites 9, 10 ja 11 sätestatud nõudeid artikli 27 kohasele ühinemisele, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	ühendatava äriühingu vähemusaktsionäridel peab olema õigus nõuda ühendavalt äriühingult tagasimakset;

b)	kui nad seda õigust kasutavad, peab neil olema õigus saada oma aktsiate väärtusele vastavat tasu;

c)	kui tasu suhtes ei jõuta kokkuleppele, peab tasu suurust olema võimalik määrata kohtul või liikmesriigi poolt selleks määratud haldusasutusel.

Liikmesriik ei pea lõiget 1 kohaldama, kui kõnealuse liikmesriigi õigusaktidega antakse ühendavale äriühingule õigus nõuda enne ühinemist ilma eelneva avaliku ülevõtmispakkumiseta ühe või mitme ühendatava äriühingu kõikide ülejäänud väärtpaberite omanikelt nende väärtpaberite müümist talle õiglase hinnaga.

Artikkel 29

Liikmesriigid võivad kohaldada artikleid 27 ja 28 tehingute suhtes, mille puhul üks või mitu äriühingut lõpetatakse likvideerimismenetluseta kogu nende vara ja kohustuste üleminekuga teisele äriühingule, juhul kui vähemalt 90 %, kuid mitte kõik, ühendatava äriühingu või äriühingute artiklis 27 nimetatud aktsiatest ja muudest väärtpaberitest kuulub kas ühendavale äriühingule ja/või isikutele, kes on nende omanikud oma nime all, kuid selle äriühingu huvides.

VI PEATÜKK

MUUD ÜHINEMISENA KÄSITATAVAD TEHINGUD

Artikkel 30

Kui mõne artiklis 2 nimetatud tehingu puhul lubatakse liikmesriigi õigusaktides 10 % ületavaid juurdemakseid, kohaldatakse III ja IV peatükki ning artikleid 27, 28 ja 29.

Artikkel 31

Kui liikmesriigi õigusaktide kohaselt lubatakse mõne artiklites 2, 24 või 30 nimetatud tehingu käigus vara ja kohustusi üleandva äriühingu lõpetamata jätmist, kohaldatakse vastavalt kas III peatükki, välja arvatud artikli 19 lõike 1 punkt c, IV või V peatükki.

VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 32

Direktiiv 78/855/EMÜ, mida on muudetud I lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse käesolevaga kehtetuks, ilma et see mõjutaks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisa B osas esitatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas II lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 33

Käesolev direktiiv jõustub 1. juulil 2011.

Artikkel 34

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 5. aprill 2011

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BUZEK

Nõukogu nimel

eesistuja

GYŐRI E.

(1) ELT C 51, 17.2.2011, lk 36.

(2) Euroopa Parlamendi 18. jaanuari 2011. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 21. märtsi 2011. aasta otsus.

(3) EÜT L 295, 20.10.1978, lk 36.

(4) Vt I lisa A osa.

(5) EÜT 2, 15.1.1962, lk 36/62.

(6) EÜT L 65, 14.3.1968, lk 8.

(7) EÜT L 26, 31.1.1977, lk 1.

(8) EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11.

(9) EÜT L 82, 22.3.2001, lk 16.

(10) ELT L 258, 1.10.2009, lk 11.

(11) ELT L 390, 31.12.2004, lk 38.

I LISA

A OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatusega

(osutatud artiklis 32)

Nõukogu direktiiv 78/855/EMÜ (EÜT L 295, 20.10.1978, lk 36).
1979. aasta ühinemisakti I lisa p III C (EÜT L 291, 19.11.1979, lk 89).
1985. aasta ühinemisakti I lisa II osa punkt d (EÜT L 302, 15.11.1985, lk 157).
1994. aasta ühinemisakti I lisa XI osa punkt A 3 (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 194).
2003. aasta ühinemisakti II lisa 4. osa punkt A 3 (ELT L 236, 23.9.2003, lk 338).
Nõukogu direktiiv 2006/99/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 137).	Ainult viide direktiivile 78/855/EMÜ artiklis 1 ja lisa A osa punktis 3
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/63/EÜ (ELT L 300, 17.11.2007, lk 47).	Ainult artikkel 2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/109/EÜ (ELT L 259, 2.10.2009, lk 14).	Ainult artikkel 2

B OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevad

(osutatud artiklis 32)

Direktiiv	Ülevõtmise tähtpäev
78/855/EMÜ	13. oktoober 1981
2006/99/EÜ	1. jaanuar 2007
2007/63/ΕÜ	31. detsember 2008
2009/109/EÜ	30. juuni 2011

II LISA

Vastavustabel

Direktiiv 78/855/EMÜ	Käesolev direktiiv
Artikkel 1	Artikkel 1
Artiklid 2–4	Artiklid 2–4
Artiklid 5–22	Artiklid 5–22
Artikli 23 lõige 1	Artikli 23 lõike 1 esimene lõik
Artikli 23 lõige 2	Artikli 23 lõike 1 teine lõik
Artikli 23 lõige 3	Artikli 23 lõige 2
Artiklid 24–29	Artiklid 24–29
Artiklid 30–31	Artiklid 30–31
Artikkel 32	—
—	Artikkel 32
—	Artikkel 33
Artikkel 33	Artikkel 34
—	I lisa
—	II lisa