23.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 246/5


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 940/2011/EL,

14. september 2011,

aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta (2012) kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 153 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 147 lõikele 1 tuleb liidul aidata kaasa kõrge tööhõivetaseme saavutamisele, soodustades koostööd liikmesriikide vahel ning toetades ja vajaduse korral täiendades nende meetmeid.

(2)

Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 153 lõikele 1 tuleb liidul toetada ja täiendada liikmesriikide töötingimusi käsitlevaid meetmeid tööturult kõrvale jäänud inimeste kaasamiseks ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemiseks.

(3)

Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikele 3 peab liit muu hulgas võitlema sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendama sotsiaalset õiglust ja kaitset, naiste ja meeste võrdõiguslikkust ning põlvkondadevahelist solidaarsust.

(4)

ELi toimimise lepingu artiklis 174 tunnistatakse, et mõnes liidu piirkonnas valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad demograafilised tingimused, mis võivad süvendada arengus mahajäämust ja nõuavad erilist tähelepanu, kui liit soovib saavutada majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgi.

(5)

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 25 kohaselt tunnustab ja austab liit eakamate õigust elada inimväärset ja iseseisvat elu ning osaleda sotsiaal- ja kultuurielus.

(6)

Vananemine on kahtlemata väljakutse kogu ühiskonnale ja kõikidele põlvkondadele Euroopas, ja samuti puudutab see põlvkondadevahelist solidaarsust ja perekonda.

(7)

See osa liidu elanikkonnast, mis koosneb 60-ndale eluaastale lähenevatest ja sellest vanematest inimestest, kasvab palju kiiremini kui kunagi varem. See kasv on väga positiivne, kuna see on tervishoiu ja elukvaliteedi paranemise loogiline tagajärg. Sellest hoolimata seisab liit demograafilistest muutustest tulenevalt silmitsi mitme probleemiga.

(8)

Mitmel järjestikusel Euroopa Ülemkogul on tunnistatud vajadust leevendada rahvastiku vananemise mõju Euroopa sotsiaalmudelitele. Ealise struktuuri kiire muutuse mõju leevendamiseks on peatähtis edendada aktiivsena vananemise kultuuri kui elukestva protsessi loomist, millega tagataks head tööhõive ja ühiskondlikus ning perekonnaelus aktiivselt osalemise võimalused 60. eluaastale lähenevatest ja vanematest inimestest koosnevale kiiresti kasvavale elanikkonnale – kes on parema tervise ja parema ettevalmistusega kui varasemate põlvkondade vastav vanuserühm – muu hulgas vabatahtliku töö, elukestva õppe, kultuurilise eneseväljenduse ja spordi kaudu.

(9)

Aktiivsena vananemine on Maailma Terviseorganisatsiooni määratluse kohaselt protsess, millega optimeeritakse võimalusi säilitada tervis, osalus ühiskonnaelus ja turvalisus, et tõsta vananevate inimeste elukvaliteeti. Aktiivsena vananemine võimaldab inimestel kasutada oma füüsilise, ühiskondliku ja vaimse heaolu võimalusi kogu oma elu jooksul ja osaleda ühiskonnas, saades vastu piisavat kaitset, turvalisust ja hoolitsust, kui nad seda vajavad. Seega eeldab aktiivsena vananemise edendamine mitmekülgset lähenemist ja isevastutust kõigi põlvkondade püsiva toetuse kaudu.

(10)

Aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta (2012) peaks rajanema vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (2010) ja kodanikuaktiivsust edendava vabatahtliku tegevuse Euroopa aasta (2011) tulemustel ning seega tuleks edendada nende Euroopa aastate koostoimet aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastaga (2012) („Euroopa aasta”).

(11)

Üha suureneva eakamate inimeste osakaalu ja krooniliste haiguste esinemissageduse tõttu Euroopas on kõikide inimeste tervena vananemise edendamine tähtsam kui kunagi varem, kusjuures eelkõige tuleks tähelepanu pöörata eakamatele inimestele ning toetada nende elujõulisust ja väärikust, sealhulgas kindlustades neile juurdepääsu asjakohasele ja kvaliteetsele tervishoiule, pikaajalisele hooldusele ja sotsiaalteenustele ning luues algatusi vananemisega seotud terviseriskide ennetamise edendamiseks. Tervena vananemine võib aidata eakamatel inimestel osaleda tööelus, olla ühiskonnas kauem aktiivne, võib parandada inimeste elukvaliteeti ning vähendada tervishoiusüsteemi, sotsiaalse hoolekande ning pensionisüsteemi koormust.

(12)

Komisjon esitas seisukohad selle kohta, millised probleemid liitu seoses demograafiliste muutustega ees ootavad ja millised võimalused on nende lahendamiseks 12. oktoobri 2006. aasta teatises „Euroopa demograafiline tulevik – kuidas teha väljakutsest võimalus”, 10. mai 2007. aasta teatises „Põlvkondadevahelise solidaarsuse edendamine” ning 29. aprilli 2009. aasta teatises „Toimetulek rahvastiku vananemise mõjuga ELis” (2009. aasta vananemisaruanne).

(13)

Vanemate põlvkondade mitmekesisus Euroopas suureneb ka edaspidi. Seetõttu on vaja aktiivselt edendada võrdseid võimalusi ja soodustada osalemist. Erineva taustaga aktiivsetel inimestel on ühiskonnas täita oluline sillarajaja roll, mis edendab integratsiooni ja annab panuse majandusse.

(14)

22. veebruaril 2007. aastal võtsid nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad vastu resolutsiooni „Euroopa demograafiliste muutustega kaasnevad võimalused ja probleemid: eakamate inimeste panus majanduslikku ja sotsiaalsesse arengusse”, milles on rõhutatud, et on vaja suurendada nii eakamate inimeste aktiivse osalemise võimalusi, muu hulgas vabatahtliku töö abil, kui ka uusi majanduslikke võimalusi („hõbedane majandus”) seoses eakamate inimeste kasvava vajadusega teatavate kaupade ja teenuste järele ning et on tähtis, et eakamate inimeste maine oleks üldsuse silmis hea.

(15)

8. juunil 2009. aastal võttis nõukogu vastu järeldused „Võrdsed võimalused naistele ja meestele: aktiivsena ja väärikas vananemine”, milles on osutatud sellele, et kogu liidus on eakamatel naistel ja meestel probleeme, et jätkata aktiivset elu ja vananeda väärikalt, ning tehakse liikmesriikidele ja komisjonile ettepanek võtta erinevaid meetmeid, muu hulgas edendada aktiivsena vananemise poliitikat, võttes arvesse erinevat olukorda liikmesriikides ning naiste ja meeste erinevaid probleeme.

(16)

30. novembril 2009. aastal võttis nõukogu vastu järeldused „Tervena ja väärikas vananemine”, milles muu hulgas on komisjonile soovitatud korraldada üritusi aktiivsena vananemise propageerimiseks, sealhulgas Euroopa aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aasta (2012).

(17)

Komisjon rõhutas 3. märtsi 2010. aasta teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia”, kui tähtis on liidule edendada tervena ja aktiivsena vananemist ühiskondliku ühtekuuluvuse ja suurema tootlikkuse saavutamiseks. 23. novembril 2010. aastal võttis komisjon Euroopa 2020 strateegia raames vastu juhtalgatuse „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava: Euroopa panus täieliku tööhõive saavutamisse”, mille raames tuleks liikmesriikidel märgatavalt edendada aktiivsena vananemise poliitikat. 16. detsembril 2010. aastal võttis komisjon vastu ka juhtalgatuse „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm: sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse Euroopa raamistik”. Selliste poliitiliste eesmärkide elluviimine nõuab kõikide tasandite valitsusasutuste ja valitsusväliste sidusrühmade tegutsemist; neid eesmärke võidakse toetada liidu tasandil Euroopa aasta ettevõtmiste raames, et suurendada teadlikkust ja parandada heade tavade levikut. Liikmesriikide koordinaatorid peaksid hoolitsema selle eest, et liikmesriikide meetmed oleksid Euroopa aasta üldeesmärkidega kooskõlas ja et neid rakendataks koordineeritult. Kavandada tuleks ka teiste institutsioonide ja sidusrühmade osavõttu.

(18)

7. juunil 2010 võttis nõukogu vastu dokumendi „Aktiivsena vananemine”, milles soovitatakse komisjonil jätkata ettevalmistusi Euroopa aktiivsena vananemise aastaks (2012), mille kestel võiks rõhutada aktiivsena vananemise eeliseid ja aktiivsena vananemise mõju põlvkondadevahelisele solidaarsusele ning tutvustada üldsusele paljutõotavaid ettevõtmisi aktiivsena vananemise toetamiseks igal tasandil.

(19)

11. novembril 2010. aastal võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni „Demograafilised probleemid ja põlvkondadevaheline solidaarsus”, milles kutsuti liikmesriike üles võtma aktiivsena vananemine oma järgmiste aastate prioriteetide hulka. Resolutsioonis rõhutati samuti, et Euroopa aastal tuleks eelkõige rõhutada eakate inimeste panust ühiskonda ning edendada meetmeid põlvkondadevahelise solidaarsuse, koostöö ja mõistmise edendamiseks ning nooremate ja eakamate inimeste ühistesse algatustesse kaasamiseks.

(20)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee koostatud arvamustes rõhutati samuti, kui tähtis on Euroopale aktiivsena vananemine, rõhutades muu hulgas põlvkondadeülese tervishoiu väärtust.

(21)

Nõukogu 21. oktoobri 2010. aasta otsuse 2010/707/EL (liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta) (3) suunistes 7 ja 8 kutsutakse liikmesriikide üles suurendama tööhõivet aktiivsena vananemist edendavate meetmetega, suurendama eakamate inimeste tööhõivet töökorraldusalaste uuenduste edendamise kaudu ja eakate konkurentsivõimet oskuste täiendamise ja elukestva õppe süsteemi kaudu. Suunises 10 rõhutatakse vajadust parandada sotsiaalkindlustussüsteeme, elukestva õppe ja aktiivse ning tõketeta kaasamise meetmeid, et luua inimestele võimalusi nende erinevatel elujärkudel, kaitsta neid vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest ning suurendada nende aktiivset osalemist ühiskonnas.

(22)

19. mai 2010. aasta teatises „Euroopa digitaalne tegevuskava”, millega võeti vastu esimene juhtalgatus „Euroopa 2020”, rõhutas komisjon info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakenduste ja teenuste tähtsust väärika vanaduspõlve seisukohalt ning soovitas rakendada eelkõige intelligentse elukeskkonna ühiskava. Euroopa digitaalses tegevuskavas soovitatakse võtta ühiseid meetmeid, et suurendada kõigi Euroopa elanike arvutioskusi, sealhulgas ka vanemate inimeste seas, sest vanemate inimeste osa internetti varem mitte kasutanute seas on erakordselt suur – 150 miljonit ehk ligikaudu 30 % elanike koguarvust. Hõlbustades juurdepääsu uuele tehnoloogiale ja pakkudes koolitust selle kasutamiseks, oleks võimalik parandada vanemate inimeste võimalusi.

(23)

Komisjon on teinud ettepaneku käivitada Euroopa 2020. aasta strateegia kontekstis juhtalgatuse „Innovatiivne liit” raames innovatsioonialane partnerlus „Aktiivse ja tervena vananemine” (AHAIP). Partnerluse eesmärk on samuti võimaldada inimestel kauem iseseisvalt ja hea tervise juures elada ning suurendada täisväärtuslike eluaastate arvu 2020. aastaks keskmiselt kahe aasta võrra.

(24)

Euroopa Komisjon viib ellu puuetega inimestele suunatud Euroopa strateegia 2010–2020, mis sisaldab ka eakamatele inimestele suunatud meetmeid, sest vananemise ja puuete vahel on sageli seos. Eelkõige on asjakohased juurdepääsu võimaldavad meetmed, mis järgivad universaaldisaini põhimõtet. Asjakohased on ka meetmed iseseisva elu ja kohalikku kogukonda kaasamise toetuseks, kaasa arvatud meetmed, mis on suunatud puudega eakatele, kellel on vaja tugevat toetust ning kellel on keerukad vajadused ja kes võivad eriti kergesti sattuda sotsiaalsesse tõrjutusse. Lisaks eelnevale on liit ja kõik liikmesriigid alla kirjutanud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsioonile, milles leidub muu hulgas eakamate inimeste suhtes kohaldatavaid sätteid.

(25)

Iga aasta 29. aprillil tähistatakse Euroopa põlvkondadevahelise solidaarsuse päeva. Liidul on sel päeval hea võimalus kinnitada veel kord oma pühendumist põlvkondadevahelise solidaarsuse ja koostöö tugevdamisele, et edendada õiglast ja jätkusuutlikku ühiskonda.

(26)

Käesoleva otsusega kehtestatakse rahastamispakett, mis kujutab endast peamist juhist eelarvepädevatele institutsioonidele Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 17. mail 2006. aastal sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (4) punkti 37 tähenduses.

(27)

Aktiivsena vananemist käsitletakse ka mitmes liidu fondis, programmis ja tegevuskavas, nagu näiteks Euroopa Sotsiaalfond, (5) Euroopa Regionaalarengu Fond, (6) programm „Progress”, (7) elukestva õppe programm (8) ja eeskätt selle Grundtvigi programm, tervisevaldkonna programm, (9) teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi konkreetsed programmid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning sotsiaal-, majandus- ja humanitaarteaduste vallas, (10) tegevuskava „Väärikas vananemine infoühiskonnas”, ühiskava „Intelligentne elukeskkond”, (11) konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm, (12) mille pilootprojektid on väärikat vananemist toetav info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, Calypso Euroopa sotsiaalturismi ettevalmistav tegevus ning linnalise liikumiskeskkonna tegevuskava.

(28)

Selleks et tagada erinevate organisatsioonide osalemine, tuleks Euroopa aasta jooksul soodustada võimalikult palju väiksemaid sündmusi ja tegevusi.

(29)

Asjakohaste liidu tasandi võrgustike osalemist Euroopa aasta üritustes tuleks soodustada ja toetada piisaval määral.

(30)

Kuna Euroopa aasta eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, sest see nõuab riikidevahelist teabevahetust ja heade tavade levitamist kogu liidu tasandil, ning seetõttu on seda tegevuse ulatuse tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu

2012. aasta nimetatakse aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastaks („Euroopa aasta”). Selle eesmärk on edendada kõigi elujõulisust ja väärikust.

Artikkel 2

Eesmärgid

Euroopa aasta üldeesmärk on hõlbustada aktiivsena vananemise kultuuri loomist Euroopas, mis põhineks kõiki vanuserühmi kaasaval ühiskonnal. Sellega seoses on Euroopa aasta eesmärk julgustada ja toetada liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, tööturu osapoolte, kodanikuühiskonna ja äriringkondade, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete pingutusi aktiivsena vananemise edendamiseks ning kasutada paremini 60-ndale eluaastale lähenevatest ja vanematest inimestest koosneva kiiresti kasvava elanikkonna potentsiaali. Sellega edendataks põlvkondadevahelist solidaarsust ja koostööd, võttes arvesse mitmekesisust ning soolist võrdõiguslikkust. Aktiivsena vananemise edendamine tähendab paremate võimaluste loomist, et vanemad naised ja mehed saaksid täita oma osa tööturul, võidelda vaesuse, eelkõige naiste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu, et edendada vabatahtlikus tegevuses ja pere- ja ühiskondlikus elus aktiivset osalemist ning tervena ja väärikana vananemist. See seisneb muu hulgas töötingimuste kohandamises, eakate kohta käibivate negatiivsete stereotüüpide ja vanusega seotud diskrimineerimise vastu võitlemises, töötervishoiu ja -ohutuse parandamises, elukestva õppe kohandamises vastavalt vananeva töötajaskonna vajadustele ning kindlustamist, et sotsiaalkindlustussüsteem on asjakohane ning pakub õigeid stiimuleid.

Esimese lõigu alusel on Euroopa aasta eesmärgid järgmised:

a)

suurendada üldsuse teadlikkust aktiivsena vananemise ja selle eri mõõtmete tähtsusest ja kindlustada, et sellele antakse keskne koht kõigi tasandite sidusrühmade poliitilises päevakorras, et oleks võimalik rõhutada eakamate inimeste kasulikku panust majandusse ja ühiskondlikku ellu, suurendades seega tunnustust, edendada aktiivsena vananemist, põlvkondadevahelist solidaarsust ning kõigi inimeste elujõulisust ja väärikust, ning kasutada paremini ära eakamate inimeste potentsiaali, sõltumata nende päritolust, ja võimaldada neil elada iseseisvat elu;

b)

ergutada liikmesriikide ja sidusrühmade vahelist väitlust, teabevahetust ja vastastikust õppimist kõikidel tasanditel, et edendada aktiivsena vananemise meetmeid, leida häid tavasid ja neid levitada ning ergutada koostööd ja koostoimet;

c)

luua kohustuste ja praktiliste meetmete raamistik, mis võimaldaks liidul, liikmesriikidel ja sidusrühmadel kõikidel tasanditel kodanikuühiskonna, tööturu osapoolte ja ettevõtete osavõtul ning pöörates erilist tähelepanu teavitusstrateegiate edendamisele, konkreetse tegevuse kaudu välja töötada uuenduslikke lahendusi, meetmeid ja pikaajalisi strateegiaid, sealhulgas terviklikke vanusepõhise juhtimise strateegiaid seoses tööhõive ja tööga, ning järgida konkreetseid eesmärke, mis on seotud aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsusega;

d)

edendada tegevusi, mis aitavad võidelda vanusega seotud diskrimineerimise vastu, murda vanusega seotud stereotüüpe ja kõrvaldada tõkked, eelkõige tööhõive valdkonnas.

Artikkel 3

Meetmete sisu

1.   Artiklis 2 esitatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed hõlmavad järgmisi tegevusi liidu, liikmesriigi, piirkondlikul või kohalikul tasandil:

a)

kõigi asjaomaste sidusrühmade aktiivsel osavõtul korraldatud konverentsid, üritused ja algatused väitluse edendamiseks, teadlikkuse suurendamiseks ja selliste konkreetsete kohustuste võtmise soodustamiseks, mis aitavad kaasa jätkusuutliku ja kestva mõju saavutamisele;

b)

teabe-, reklaami- ja harivad kampaaniad, milles on kasutatud multimeediat;

c)

teabe, kogemuste ja heade tavade vahetamine, kasutades muu hulgas avatud koordineerimismeetodit ja Euroopa aasta eesmärkide saavutamise nimel töötavate sidusrühmade võrgustikke;

d)

uurimistöö ja ülevaated liidu, liikmesriigi ja piirkonna tasandil ning tulemuste levitamine, keskendudes aktiivsena vananemise edendamise ja aktiivsena vananemist toetava poliitika majanduslikule ja sotsiaalsele mõjule.

2.   Lõikes 1 osutatud meetmete rakendamisel tuleks pöörata tähelepanu kõikide põlvkondade kaasamisele Euroopa aasta eesmärkide poole püüdlemisse, eelkõige tuleks püüda välja töötada kaasav lähenemisviis ja ergutada eakamaid ja noori inimesi osalema ühistes algatustes.

3.   Komisjon ja liikmesriigid võivad ette näha muid üritusi Euroopa aasta eesmärkide täitmiseks ning lubada kasutada Euroopa aasta nimetust selliste ürituste reklaamimisel, tingimusel et need üritused aitavad kaasa artiklis 2 sõnastatud eesmärkide täitmisele.

4.   Euroopa aasta korraldamisel võtavad komisjon ja liikmesriigid kogu oma tegevuses arvesse soolise võrdõiguslikkuse küsimusi.

5.   Artiklis 2 sõnastatud eesmärkide täitmiseks võtab komisjon arvesse piirkondlikul või kohalikul tasemel toimuva piiriülese tegevuse potentsiaali.

6.   Tehakse jõupingutusi tagamaks, et Euroopa aasta üldsusele suunatud üritustest saaksid osa võtta kõik, ka puuetega inimesed.

Artikkel 4

Koostöö liikmesriikidega

1.   Iga liikmesriik määrab riikliku koordinaatori, kelle ülesandeks on korraldada liikmesriigi osalemist Euroopa aasta tegevuses, ning teavitab oma valikust komisjoni.

2.   Iga riigi koordinaator vastutab oma riigi korraldatud Euroopa aasta ürituste koordineerimise eest ning võib samuti edendada ja toetada selles kontekstis kohaliku ja piirkondliku tasandi tegevusi. Iga riigi koordinaator peaks ka edendama kõigi asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas kodanikuühiskonna kaasamist Euroopa aasta tegevustesse.

3.   Kõikidel liikmesriikidel palutakse hiljemalt 25. novembril 2011 teavitada komisjoni oma tööprogrammist, milles tuuakse välja Euroopa aasta raames kavandatud siseriikliku tegevuse üksikasjad.

Artikkel 5

Osalevad riigid

Euroopa aastaga võivad ühineda:

a)

liikmesriigid;

b)

kandidaatriigid;

c)

Lääne-Balkani riigid ja

d)

Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigid, mis on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalised.

Artikkel 6

Kooskõlastamine liidu tasandil

1.   Komisjon rakendab Euroopa aastat liidu tasandil.

2.   Komisjon korraldab koosolekuid riiklike koordinaatoritega Euroopa aasta tegevuste liidu tasandil koordineerimiseks ning teabe ja teadmiste vahetamiseks, sealhulgas liikmesriikide võimalikke kohustusi ja nende täitmist käsitleva teabe ja teadmiste vahetamiseks.

3.   Komisjon hõlbustab ja toetab Euroopa aasta tegevusi riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning võib Euroopa aasta eesmärkide täitmiseks ja hindamiseks vajaduse korral välja pakkuda uusi teid ja vahendeid.

4.   Euroopa aasta tegevuste liidu tasandil koordineerimises osalevad ka olemasolevad poliitikakomiteed ja nõuanderühmad.

5.   Euroopa aasta korraldamise toetuseks korraldab komisjon koosolekuid aktiivsena vananemise valdkonnas tegutsevate Euroopa organisatsioonide ja organite esindajate osavõtul.

6.   Euroopa aasta teema seavad esikohale komisjon teavitustegevuses, mida korraldavad tema esindused liikmesriikides, ning jooksvateks kuludeks liidu üldeelarvest toetust saavad asjakohased võtmetähtsusega liidu tasandi võrgustikud oma tööprogrammides.

7.   Euroopa aasta tegevustesse kaasatakse Euroopa Parlament, liikmesriigid, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee.

Artikkel 7

Rahastamine ja mitterahaline abi

1.   Artikli 3 lõikes 1 osutatud liidu tasandi meetmetega seoses võib sõlmida hankelepingu või anda välja toetusi, mida rahastatakse liidu üldeelarvest.

2.   Kui see on asjakohane, võib Euroopa aastat toetada programmide ja meetmetega muudes valdkondades, mis aitavad kaasa aktiivsena vananemise edendamisele (nt tööhõive, sotsiaalvaldkond ja võrdsed võimalused, haridus ja kultuur, tervishoid, teadustöö, infoühiskond, piirkondlik poliitika ja transpordipoliitika), vastavalt kohaldatavatele eeskirjadele ning võimalustele prioriteetide seadmiseks.

3.   Liit võib anda mitterahalist toetust tegevustele, mida avalikud ja eraorganisatsioonid korraldavad kooskõlas artikli 3 lõikega 3.

Artikkel 8

Eelarve

1.   Rahastamispakett selle otsuse rakendamiseks liidu tasandil, eriti artikli 3 lõikes 1 nimetatud meetmete jaoks ajavahemikus 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2012 on 5 000 000 eurot.

2.   Iga-aastased assigneeringud määrab eelarvepädev institutsioon finantsraamistiku piires.

Artikkel 9

Järjepidevus

Komisjon tagab koos liikmesriikidega kooskõla käesolevas otsuses sätestatud meetmete ning muude liidu, riiklike või piirkondlike meetmete ja algatuste vahel, mis aitavad saavutada Euroopa aasta eesmärke.

Artikkel 10

Rahvusvaheline koostöö

Euroopa aasta eesmärkide täitmiseks võib komisjon teha koostööd asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige ÜRO ja Euroopa Nõukoguga, tagades liidu jõupingutuste nähtavuse aktiivsena vananemise edendamisel.

Artikkel 11

Hindamine

1.   Komisjon esitab 30. juuniks 2014 Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele aruande käesolevas otsuses ettenähtud algatuste üldhinnangu kohta (detailselt rakendamise ja tulemuste kohta), mida kasutatakse liidu tulevaste poliitikasuundade, meetmete ja tegevuse aluseks selles valdkonnas.

2.   Lõikes 1 osutatud aruanne sisaldab ka teavet selle kohta, kuidas soolist võrdõiguslikkust on süvalaiendatud Euroopa aasta ettevõtmiste kaudu ja kuidas on tagatud puudega inimeste juurdepääs nendele tegevustele.

3.   Lõikes 1 osutatud aruanne toob ühtlasi esile, kuidas Euroopa aasta on avaldanud püsivat mõju aktiivsena vananemise edendamisele kogu liidus.

Artikkel 12

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 13

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 14. september 2011

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BUZEK

Nõukogu nimel

eesistuja

M. DOWGIELEWICZ


(1)  ELT C 51, 17.2.2011, lk 55.

(2)  Euroopa Parlamendi 7. juuli 2011. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 19. juuli 2011. aasta otsus.

(3)  ELT L 308, 24.11.2010, lk 46.

(4)  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1081/2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi (ELT L 210, 31.7.2006, lk 12).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 210, 31.7.2006, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsus nr 1672/2006/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm Progress (ELT L 315, 15.11.2006, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsus nr 1720/2006/EÜ, millega luuakse tegevusprogramm elukestva õppe alal (ELT L 327, 24.11.2006, lk 45).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta otsus nr 1350/2007/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse teine tervisevaldkonna tegevusprogramm (2008–2013) (ELT L 301, 20.11.2007, lk 3).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsus nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsus nr 742/2008/EÜ ühenduse osalemise kohta mitme liikmesriigi algatatud teadus- ja arendustegevuse programmis, mille eesmärk on eakate inimeste elukvaliteedi parandamine uute info- ja sidetehnoloogia vahendite abil (ELT L 201, 30.7.2008, lk 49).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsus nr 1639/2006/EÜ, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013) (ELT L 310, 9.11.2006, lk 15).