14.4.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 100/51


NÕUKOGU OTSUS 2011/235/ÜVJP,

12. aprill 2011,

teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Iraanis

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu väljendas 21. märtsil 2011 taas oma tõsist muret inimõiguste olukorra halvenemise pärast Iraanis.

(2)

Nõukogu rõhutas eelkõige hukkamiste arvu olulist suurenemist viimastel kuudel ning süstemaatilisi repressioone, mida rakendatakse Iraani kodanike vastu, kes seisavad oma õiguspärase sõnavabaduse ja rahumeelse kogunemise õiguse teostamise pärast silmitsi tagakiusamise ja arreteerimise ohuga. EL väljendas taas oma tugevat hukkamõistu piinamise ning muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise kasutamisele.

(3)

Sellega seoses rõhutas nõukogu taas oma kindlameelsust käsitleda ka edaspidi inimõiguste rikkumisi Iraanis ning kinnitas oma valmisolekut kehtestada Iraanis inimõiguste ränkade rikkumiste eest vastutavate isikute ja üksuste suhtes piiravad meetmed.

(4)

Piiravad meetmed peaksid olema suunatud isikute vastu, kes osalevad rahumeelsete meeleavaldajate, ajakirjanike, inimõiguste kaitsjate, üliõpilaste ja teiste oma seaduslikke õigusi, sealhulgas sõnavabadust, kaitsvate isikute mahasurumise käigus toime pandud rängas inimõiguste rikkumises või kes vastutavad selliste rikkumiste juhendamise või läbiviimise eest, ning samuti isikute vastu, kes osalevad õiglase kohtumõistmise õiguse rängas rikkumises, piinamises, julmas, ebainimlikus või inimväärikust alandavas kohtlemises või surmanuhtluse valimatus, liigses ja sagenenud kohaldamises, sealhulgas avalikud hukkamised, kividega surnuksloopimine, poomine ning Iraani rahvusvaheliste inimõigusalaste kohustustega vastuolus olev alaealiste seaduserikkujate hukkamine, või kes vastutavad selliste rikkumiste juhendamise või läbiviimise eest.

(5)

Teatud meetmete rakendamiseks on vaja liidupoolset edasist tegevust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et hoida ära lisas loetletud ning Iraanis tõsiste inimõiguste rikkumiste eest vastutavate isikute ja nendega seotud isikute sisenemine oma riigi territooriumile või selle läbimine.

2.   Lõige 1 ei kohusta liikmesriiki keelama oma kodanike sisenemist oma territooriumile.

3.   Lõige 1 ei mõjuta neid juhtumeid, mil liikmesriiki seob rahvusvahelisest õigusest tulenev kohustus, eelkõige:

a)

rahvusvahelise valitsustevahelise organisatsiooni võõrustajariigina;

b)

Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni kokku kutsutud või selle egiidi all toimuva rahvusvahelise konverentsi võõrustajariigina;

c)

privileege ja immuniteete kehtestava mitmepoolse lepingu alusel või

d)

Püha Tooli (Vatikani linnriik) ja Itaalia vahel 1929. aastal sõlmitud lepingust (Lateraani pakt) tulenevalt.

4.   Lõiget 3 kohaldatakse ka juhtudel, kui liikmesriik on Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) võõrustajariik.

5.   Nõukogu tuleb nõuetekohaselt teavitada kõigist liikmesriigi poolt lõigete 3 või 4 kohaselt tehtud eranditest.

6.   Liikmesriigid võivad teha erandeid lõike 1 alusel kehtestatud meetmetest, kui reisimine on õigustatud kiireloomuliste humanitaarvajadustega või valitsustevahelistel kohtumistel osalemisega, kaasa arvatud Euroopa Liidu korraldatud või OSCE eesistujaks olevas liikmesriigis toimuvad kohtumised, kus peetakse poliitilist dialoogi, mis otseselt edendab demokraatiat, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid Iraanis.

7.   Liikmesriik, kes soovib teha lõikes 6 osutatud erandeid, teatab sellest nõukogule kirjalikult. Erand loetakse antuks, kui üks või mitu nõukogu liiget ei esita kirjalikku vastuväidet kahe tööpäeva jooksul alates kavandatavat erandit käsitleva teatise saamisest. Kui üks või mitu nõukogu liiget esitab vastuväite, võib nõukogu sellele vaatamata otsustada kavandatud erandi andmise kvalifitseeritud häälteenamusega.

8.   Juhul kui liikmesriik lubab lõigete 3, 4, 6 või 7 alusel lisas loetletud isikute sisenemist oma territooriumile või selle läbimist, kehtib luba ainult selleks, milleks see on antud, ja ainult asjaomaste isikute kohta.

Artikkel 2

1.   Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad lisas loetletud ja Iraanis tõsiste inimõiguste rikkumiste eest vastutavatele isikutele ning kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad nendega seotud isikutele ja üksustele või mis on nende omandis, valduses või kontrolli all.

2.   Rahalisi vahendeid ega majandusressursse ei anta otseselt ega kaudselt ühegi lisas loetletud isiku ja üksuse käsutusse ega nende toetamiseks.

3.   Liikmesriigi pädev asutus võib tingimustel, mida ta peab sobivaks, lubada teatud külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamise või teatud rahaliste vahendite või majandusressursside kättesaadavaks tegemise pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et need rahalised vahendid või majandusressursid on:

a)

vajalikud lisas loetletud isikute ja neist sõltuvate pereliikmete põhivajaduste rahuldamiseks, sealhulgas tasumine toiduainete eest, üüri või hüpoteegi, ravimite ja ravikulude tasumine, maksud, kindlustusmaksed ning tasu kommunaalteenuste eest;

b)

ette nähtud üksnes mõistlike töötasude maksmiseks ekspertidele ja õigusabiteenuste pakkumisega seotud kulude hüvitamiseks;

c)

ette nähtud üksnes tasude või teenustasude maksmiseks külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside tavapärase haldamise või säilitamise eest või

d)

vajalikud erakorraliste kulutuste katteks, tingimusel et pädev ametiasutus on vähemalt kaks nädalat enne loa andmist teavitanud teiste liikmesriikide pädevaid asutusi ja komisjoni põhjustest, mille alusel ta peab vajalikuks konkreetse loa andmist.

Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest käesoleva lõike alusel antud lubadest.

4.   Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigi pädevad ametiasutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

kohus, haldusorgan või vahekohus on rahaliste vahendite või majandusressursside suhtes kasutanud enne lõikes 1 nimetatud isiku või üksuse lisasse kandmise kuupäeva kinnipidamisõigust või teinud nende kohta enne nimetatud kuupäeva otsuse;

b)

rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutatakse ainult sellise kinnipidamisõigusega tagatud või sellise kohtuotsusega kehtivaks tunnistatud nõuete rahuldamiseks kõnealuseid nõudeid omavate isikute õigusi reguleerivate õigusnormidega seatud piires;

c)

kinnipidamisõigus või otsus ei ole tehtud lisas loetletud isiku või üksuse kasuks ning

d)

kinnipidamisõiguse või otsuse tunnustamine ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õiguskorra põhimõtetega.

Liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest käesoleva lõike alusel antud lubadest.

5.   Lõige 1 ei takista loetellu kantud isikul või üksusel tegemast makset, mis tuleneb lepingust, mis on sõlmitud enne sellise isiku või üksuse lisas esitatud loetellu lisamist, tingimusel et asjaomane liikmesriik on kindlaks teinud, et lõikes 1 osutatud isik või üksus ei ole otsene või kaudne makse saaja.

6.   Lõiget 2 ei kohaldata järgmiste külmutatud kontodele kantud summade suhtes:

a)

nende kontode intressid või muud tulud või

b)

maksed lepingute, kokkulepete või kohustuste kohaselt, mis sõlmiti või mis tekkisid enne kuupäeva, mil nende kontode suhtes on hakatud kohaldama lõigetes 1 ja 2 ettenähtud meetmeid,

tingimusel et kõigi selliste intresside, muude tulude ja maksete suhtes kohaldatakse jätkuvalt lõikes 1 ettenähtud meetmeid.

Artikkel 3

1.   Nõukogu koostab liikmesriigi või liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekul lisas esitatud loetelu ja teeb sellesse muudatusi.

2.   Nõukogu edastab oma otsuse, sealhulgas loetellu kandmise põhjused asjaomasele isikule või üksusele kas otse, juhul kui aadress on teada, või teatise avaldamise kaudu, ning annab asjaomasele isikule või üksusele võimaluse esitada oma märkused.

3.   Kui on esitatud märkusi või olulisi uusi asitõendeid, vaatab nõukogu oma otsuse läbi ning teavitab vastavalt asjaomast isikut või üksust.

Artikkel 4

1.   Lisas esitatakse asjaomaste isikute ja üksuste loetellu kandmise põhjused.

2.   Lisa sisaldab samuti asjaomaste isikute ja üksuste tuvastamiseks vajalikku teavet, kui selline teave on kättesaadav. Isikute puhul võib selline teave sisaldada nime, sealhulgas varjunimesid, sünniaega ja -kohta, kodakondsust, passi- ja isikutunnistuse numbrit, sugu, aadressi, kui see on teada, ning positsiooni või ametit. Üksuste osas võib selline teave sisaldada nime, registrisse kandmise kohta ja kuupäeva, registrinumbrit ja tegevuskohta.

Artikkel 5

Käesolevas otsuses sätestatud meetmete mõju suurendamiseks julgustab Euroopa Liit kolmandaid riike võtma piiravaid sarnaseid meetmeid.

Artikkel 6

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 13. aprillini 2012. Otsust vaadatakse korrapäraselt läbi. Seda uuendatakse või vajaduse korral muudetakse, kui nõukogu leiab, et selle eesmärke ei ole saavutatud.

Luxembourg, 12. aprill 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON


LISA

Loetelu artiklites 1 ja 2 osutatud isikutest ja üksustest

Isikud

 

Lühend

Identifitseerimisandmed

Põhjendus

Loendisse kandmise kuupäev

1.

AHMADI-MOQADDAM Esmail

Sünnikoht: Teheran, Iraan sünniaeg: 1961

Iraani Riikliku Politsei ülem. Temale alluvad jõud ründasid julmalt rahumeelseid meeleavaldusi ning sooritasid vägivaldse öise rünnaku Teherani Ülikooli ühiselamus 15. juunil 2009.

 

2.

ALLAHKARAM Hossein

 

Ansar-e Hezbollah ülem ja IRGC kolonel. Ta oli Ansar-e Hezbollah üks asutajatest. See poolsõjaväeline üksus vastutas äärmusliku vägivalla kasutamise eest üliõpilaste ja ülikoolide mahasurumisel aastatel 1999, 2002 ja 2009.

 

3.

ARAGHI (ERAGHI) Abdollah

 

IRGC maavägede asejuht.

Ta oli otse ja isiklikult vastutav meeleavalduste mahasurumise eest 2009. aasta suvel.

 

4.

FAZLI Ali

 

Basij asekomandör, endine IRGC Seyyed al-Shohada vägede juht, Teherani provints (kuni veebruar 2010). Seyyed al-Shohada väed vastutavad julgeoleku eest Teherani provintsis ning neil oli oluline roll meeleavaldajate julmal represseerimisel 2009. aastal.

 

5.

HAMEDANI Hossein

 

IRGC Rassoulollah vägede juht Teherani piirkonnas alates 2009. aasta novembrist. Rassoulollah väed vastutavad julgeoleku eest Teherani piirkonnas ning neil oli oluline roll meeleavalduste vägivaldsel mahasurumisel 2009. aastal. Vastutav protestide mahasurumise eest Ashura sündmuste ajal (detsember 2009) ja selle järel.

 

6.

JAFARI Mohammad-Ali

(a.k.a. “Aziz Jafari”)

Sünnikoht: Yazd (Iraan) - sünniaeg: 1.9.1957

IRGC peakomandör. Kindral Aziz Jafari alluvuses IRGC ja Sarollah baas täitsid peamist rolli 2009. aasta presidendivalimistesse ebaseaduslikul sekkumisel, poliitiliste aktivistide vahistamisel ja kinnipidamisel ning tänavatel toimunud kokkupõrgetes meeleavaldajatega.

 

7.

KHALILI Ali

 

IRGC kindral, Sarollah baasi meditsiiniüksuse ülem. Allkirjastas 26. juunil 2009 terviseministeeriumile saadetud kirja, millega keelati dokumentide või tervisekaartide väljastamine isikutele, kes olid saanud viga või sattunud haiglasse valimisjärgsete sündmuste käigus.

 

8.

MOTLAGH Bahram Hosseini

 

IRGC Seyyed al-Shohada vägede ülem, Teherani provints. Seyyed al-Shohada vägedel oli peamine roll meeleavaldajate mahasurumise korraldamisel.

 

9.

NAQDI Mohammad-Reza

Sünnikoht: Najaf (Iraak) – sünniaeg: Circa 1952

Basij komandör. IRGC Basij vägede komandörina oli Naqdi vastutav väärkohtlemise eest 2009. aasta lõpus (või osales selles), sh 2009. aasta detsembris vägivaldne reageerimine Ashura Päeva meeleavaldustele, mille tulemusena hukkus kuni 15 inimest ja vahistati sadu meeleavaldajaid.

Enne Basij komandöriks määramist 2009. aasta oktoobris oli ta Basij jälitusüksuse ülem ja vastutas valimisjärgsete mahasurumiste käigus vahistatute ülekuulamise eest.

 

10.

RADAN Ahmad-Reza

Sünnikoht: Isfahan (Iraan) - sünniaeg: 1963

Iraani Riikliku Politsei ülema asetäitja. Riikliku Politsei ülema asetäitjana alates 2008. aastast vastutas Radan meeleavaldajate peksmise, mõrvamise ning meelevaldse vahistamise ja kinnipidamise eest politseijõudude poolt.

 

11.

RAJABZADEH Azizollah

 

Endine Teherani politseiülem (kuni jaanuarini 2010). Teherani piirkonna õiguskaitsejõudude komandörina oli Azizollah Rajabzadeh kõige kõrgema astme ametnik, keda süüdistatakse Kahrizaki kinnipidamiskeskuses toimepandud väärkohtlemistes.

 

12.

SAJEDI-NIA Hossein

 

Teherani politseiülem, endine Iraani Riikliku Politsei ülema asetäitja, vastutav politseioperatsioonide eest. Tema ülesanne on siseministeeriumi jaoks Iraani pealinnas repressioonide koordineerimine.

 

13.

TAEB Hossein

Sünnikoht: Teheran sünniaeg: 1963

Basij endine komandör (kuni oktoober 2009). Praegu IRGC jälitusosakonna asekomandör. Tema alluvuses olevad väed osalesid rahumeelsete meeleavaldajate massilises peksmises, mõrvamises, kinnipidamises ja piinamises.

 

14.

SHARIATI Seyeed Hassan

 

Mashhadi kohtusüsteemi juht. Tema juhtimisel toimunud kohtuistungid olid pealiskaudsed ja kinnised, kinni ei peetud süüdistatavate põhiõigustest ning toetuti ülestunnistustele, mis saadi pinge all ja piinamise teel. Kuna hukkamisotsuseid tehti massiliselt, väljastati surmaotsused ilma, et oleks nõuetekohaselt järgitud õiglase ärakuulamise menetlust.

 

15.

DORRI-NADJAFABADI Ghorban-Ali

Sünnikoht: Najafabad (Iraan) - sünniaeg: 1945

Endine Iraani peaprokurör kuni septembrini 2009 (endine jälitustegevuse minister president Khatami ajal). Iraani peaprokurörina andis pärast esimesi valimisjärgseid meeleavaldusi korralduse näidisprotsessideks ja juhtis neid, kus süüdistatavad jäeti ilma nende õigustest, süüdistaja. Vastutab samuti väärkohtlemiste eest Kahrizakis.

 

16.

HADDAD Hassan

(alias Hassan ZAREH DEHNAVI)

 

Kohtunik, Teherani Revolutsioonikohus, 26. filiaal. Vastutas kinnipeetavatega seotud juhtumite eest, mis olid seotud valimisjärgse kriisiga, regulaarselt ähvardas kinnipeetavate perekondi, et neid vaikima sundida. Aitas väljastada Kahrizaki kinnipidamiskeskusele kinnipidamismääruseid.

 

17.

Hodjatoleslam Seyed Mohammad SOLTANI

 

Kohtunik, Mashhadi revolutsioonikohtunik. Tema juhtimisel toimunud kohtuistungid olid pealiskaudsed ja kinnised, kinni ei peetud süüdistatavate põhiõigustest. Kuna hukkamisotsuseid tehti massiliselt, väljastati surmaotsused ilma, et oleks nõuetekohaselt järgitud õiglase ärakuulamise menetlust.

 

18.

HEYDARIFAR Ali-Akbar

 

Kohtunik, Teherani Revolutsioonikohus. Osales meeleavaldajate kohtuprotsessides. Teda küsitleti kohtusüsteemi poolt seoses Kahrizaki väljapressimistega. Ta oli väga pealiskaudne selliste kinnipidamismääruste väljastamisel, millega saadeti kinnipeetavad Kahrizaki kinnipidamiskeskusesse.

 

19.

JAFARI-DOLATABADI Abbas

 

Teherani peaprokurör alates augustist 2009. Dolatabadi juhitav amet mõistis süüdi hulga meeleavaldajaid, sh isikuid, kes osalesid 2009. aasta detsembris Ashura päeva meeleavaldustel. Andis 2009. aasta septembris korralduse Karroubi büroo sulgemiseks ning mitmete reformimeelsete poliitikute vahistamiseks, keelustas juunis 2010 kaks reformimeelset poliitilist parteid. Tema juhitav amet süüdistas meeleavaldajaid moharebeh’is või jumalavaenulikkuses, millega kaasneb surmanuhtlus, ning ei võimaldanud surmamõistetutele nõuetekohast protsessi. Tema juhitav amet samuti ründas ja vahistas reformimeelseid, inimõiguste aktiviste ning meediaga seotud isikuid, mis oli osa poliitilise opositsiooni ulatuslikust mahasurumisest.

 

20.

MOGHISSEH Mohammad

(a.k.a. NASSERIAN)

 

Kohtunik, Teherani Revolutsioonikohus, 28. filiaal. Vastutab valimisjärgsete juhtumite eest. Määras pikaaegsed vangistused sotsiaalsetele ja poliitilistele aktivistidele ning ajakirjanikele ebaõiglastel kohtuistungitel ning mitmed surmaotsused meeleavaldajatele ning sotsiaalsetele ja poliitilistele aktivistidele.

 

21.

MOHSENI-EJEI Gholam-Hossein

Sünnikoht: Ejiyeh - sünniaeg: circa 1956

Iraani peaprokurör alates septembrist 2009 ning kohtusüsteemi esindaja (endine jälitustegevuse minister 2009. aasta valimiste ajal). Kui ta oli jälitustegevuse minister valimiste ajal, vastutasid tema alluvuses olevad agendid sadade aktivistide, ajakirjanike, dissidentide ja reformimeelsete poliitikute kinnipidamise ja piinamise eest ning pinge all valetunnistuste väljapressimise eest. Lisaks sunniti poliitilisi tegelasi andma valetunnistusi talumatutel ülekuulamistel, kus kasutati piinamist, väärkohtlemist, väljapressimist ning ähvardati pereliikmeid.

 

22.

MORTAZAVI Said

Sünnikoht: Meybod, Yazd (Iraan) - sünniaeg: 1967

Iraani salakaubaveo vastase töökonna juht, endine Teherani peaprokurör kuni augustini 2009. Teherani peaprokurörina andis välja üldise korralduse sadade aktivistide, ajakirjanike ja üliõpilaste kinnipidamiseks. Tema töösuhe lõpetati augustis 2010 pärast seda, kui Iraani kohtus uuriti tema rolli seoses kolme mehe surmaga, kes peeti tema korraldusel pärast valimisi kinni.

 

23.

PIR-ABASSI Abbas

 

Kohtunik, Teherani Revolutsioonikohus, 26. ja 28. filiaal Vastutab valimisjärgsete juhtumite eest, määras ebaõiglastel kohtuistungitel pikaaegsed vangistused inimõiguste aktivistidele ning mitu surmaotsust meeleavaldajatele.

 

24.

MORTAZAVI Amir

 

Mashhad'i aseprokurör. Tema juhtimisel toimunud kohtuistungid olid pealiskaudsed ja kinnised, kinni ei peetud süüdistatavate põhiõigustest. Kuna hukkamisotsuseid tehti massiliselt, väljastati surmaotsused ilma, et oleks nõuetekohaselt järgitud õiglase ärakuulamise menetlust.

 

25.

SALAVATI Abdolghassem

 

Kohtunik, Teherani Revolutsioonikohus, 15. filiaal. Vastutas valimisjärgsete juhtumite eest, oli juhtiv kohtunik 2009. aasta „näidisistungitel”, mõistis surma kaks näidisistungitel osalenud monarhisti. Määras rohkem kui sajale poliitilisele vangile, inimõiguste aktivistile ja meeleavaldajale pikaajalise vangistuse.

 

26.

SHARIFI Malek Adjar

 

Ida-Aserbaidžaani kohtusüsteemi juhataja. Vastutas Sakineh Mohammadi-Ashtiani kohtuprotsessi eest.

 

27.

ZARGAR Ahmad

 

Kohtunik, Teherani Apellatsioonikohus, 36. filiaal. Ta kinnitas meeleavaldajatele määratud pikaajalised vangistused ja surmaotsused.

 

28.

YASAGHI Ali-Akbar

 

Kohtunik, Mashhadi revolutsioonikohtunik. Tema juhtimisel toimunud kohtuistungid olid pealiskaudsed ja kinnised, kinni ei peetud süüdistatavate põhiõigustest. Kuna hukkamisotsuseid tehti massiliselt, väljastati surmaotsused ilma, et oleks nõuetekohaselt järgitud õiglase ärakuulamise menetlust.

 

29.

BOZORGNIA Mostafa

 

Evini vangla 350. osakonna ülem. Kasutas vangide vastu mitmel korral ebaproportsionaalset vägivalda.

 

30.

ESMAILI Gholam-Hossein

 

Iraani Vanglate Organisatsiooni juhataja. Oma ametis olles osales poliitiliste meeleavaldajate massilises kinnipidamises ning vanglasüsteemis toimunud väärkohtlemise varjamises.

 

31.

SEDAQAT Farajollah

 

Teherani vangla peaülema asetäitja - endine Evini vangla ülem, Teheranis kuni oktoobrini 2010, s.o ajal mil toimus piinamine. Oli järelevalvaja ning sageli ähvardas ja avaldas vangidele survet.

 

32.

ZANJIREI Mohammad-Ali

 

Iraani Vanglate Organisatsiooni aseülemana vastutab kinnipidamiskeskuses väärkohtlemise ja õigustest ilmajätmise eest. Andis korralduse mitmete vangide üksikvangistusse üleviimiseks.