LISA

A OSA

Põhivõrguettevõtjate vahelist hüvitamismehhanismi käsitlevad suunised

1. Üldsätted

1.1.

Põhivõrguettevõtjate vaheline hüvitamismehhanismi kaudu hüvitatakse kulud, mis tulenevad piiriüleste elektrivoogude ülekandmisest, sh ühendatud võrgule piiriülese juurdepääsu võimaldamisest.

1.2.

Määruse (EÜ) 714/2009 artikli 5 kohaselt loodud Euroopa elektrisektori põhivõrguettevõtjate võrgustik seab sisse põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitamismehhanismi fondi selliste kulude hüvitamiseks, mida põhivõrguettevõtjad kannavad seoses piiriüleste elektrivoogude ülekandmisega.

Põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitamismehhanismi fondi kaudu hüvitatakse:

1)	riigisisestes põhivõrkudes piiriüleste elektrivoogude ülekandmise tõttu tekkinud energiakaost tulenevad kulud ning

2)	piiriüleste elektrivoogude ülekandmiseks vajaliku infrastruktuuri kättesaadavaks tegemise kulud.

1.3.

Põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitamismehhanismi fondi sissemaksed arvutatakse vastavalt punktidele 6 ja 7.

Põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitamismehhanismi fondi väljamaksed arvutatakse vastavalt punktidele 4 ja 5.

Euroopa elektrisektori põhivõrguettevõtjate võrgustik vastutab põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitamismehhanismi fondi kõigi maksete kogumise ja väljamaksmise korra kehtestamise eest ning maksete ajakava kindlaksmääramise eest. Kõik sisse- ja väljamaksed tehakse võimalikult kiiresti ja hiljemalt kuue kuu jooksul alates sellise ajavahemiku lõpust, millega need maksed on seotud.

1.4.

Amet jälgib põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitamismehhanismi rakendamist ning esitab igal aastal komisjonile aruande mehhanismi rakendamise ja mehhanismi fondi haldamise kohta.

Selle ülesande täitmisel teeb Euroopa elektrisektori põhivõrguettevõtjate võrgustik koostööd komisjoniga ja ametiga ning esitab viimasele kogu asjakohase teabe.

Kõik põhivõrguettevõtjad esitavad Euroopa elektrisektori põhivõrguettevõtjate võrgustikule ning ametile kogu teabe, mis on vajalik põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitamismehhanismi rakendamiseks.

1.5.

Kuni Euroopa elektrisektori põhivõrguettevõtjate võrgustiku loomiseni teevad põhivõrguettevõtjad omavahel koostööd, et täita kõnealuse võrgustiku ülesandeid seoses põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitamismehhanismiga.

1.6.

Elektritransiiti arvutatakse tavaliselt tunnipõhiselt ning selleks kasutatakse riigisiseste põhivõrkude vaheliste ühenduste kaudu imporditud või eksporditud elektri absoluutkogust, olenevalt sellest, kumb neist on väiksem.

Elektritransiidi arvutamiseks vähendatakse iga riigisiseste põhivõrkude vahelise ühenduse kaudu imporditud ja eksporditud elektri kogust võrdeliselt võimsuse osakaaluga, mis ei ole jaotatud vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 I lisas sätestatud suuniste punktile 2 ülekoormuse juhtimise kohta.

Olenemata käesoleva punkti teises lõigus sätestatust võetakse elektritransiidi arvutamisel arvesse importi ja eksporti läbi võrguühenduste kolmandate riikidega, kelle suhtes kohaldatakse punkti 7.1 sätteid.

1.7.

Lisa käesoleva osa kohaldamisel on elektri netovoog teatavast riigisisesest põhivõrgust sellistesse riikidesse eksporditava elektri ja samasse põhivõrku sellistest riikidest imporditava elektri kogumahu vahe absoluutväärtus, mille põhivõrguettevõtjad osalevad põhivõrguettevõtjate vahelises hüvitamismehhanismis.

Põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitamismehhanismi selliste osaliste puhul, kellel on ühine piir vähemalt ühe kolmanda riigiga, kelle suhtes kohaldatakse punkti 7.1 sätteid, tehakse elektri netovoo arvutamisel järgmised kohandused:

kui elektri eksport riikidesse, kus põhivõrguettevõtjad osalevad põhivõrguettevõtjate vahelises hüvitamismehhanismis, on suurem kui elektri import riikidest, kus põhivõrguettevõtjad osalevad põhivõrguettevõtjate vahelises hüvitamismehhanismis, vähendatakse netovoogu järgmistest näitajatest väiksema võrra:

a)	kõnealustest kolmandatest riikidest pärinev netoimpordi voog või

b)	netoekspordi voog riikidesse, kus asjaomane põhivõrguettevõtja osaleb põhivõrguettevõtjate vahelises hüvitamismehhanismis;

kui elektri import riikidest, kus põhivõrguettevõtjad osalevad põhivõrguettevõtjate vahelises hüvitamismehhanismis, on suurem kui elektri eksport riikidesse, kus põhivõrguettevõtjad osalevad põhivõrguettevõtjate vahelises hüvitamismehhanismis, vähendatakse netovoogu järgmistest näitajatest väiksema võrra:

a)	kõnealustesse kolmandatesse riikidesse suunatud netoekspordi voog või

b)	netoimpordi voog riikidest, kus asjaomane põhivõrguettevõtja osaleb põhivõrguettevõtjate vahelises hüvitamismehhanismis.

1.8.

Käesoleva lisa kohaldamisel tähendab koormus sellist elektri üldkogust, mis läheb riigisisesest põhivõrgust sellega ühendatud jaotussüsteemidesse, põhivõrguga ühinenud lõpptarbijatele ning elektritootjatele kasutamiseks elektri tootmisel.

2. Põhivõrguettevõtjate vahelises hüvitamismehhanismis osalemine

2.1.

Kõik reguleerivad asutused tagavad, et nende pädevusalasse kuuluvad põhivõrguettevõtjad osalevad põhivõrguettevõtjate vahelises hüvitamismehhanismis ning et põhivõrguettevõtjate kohaldatavad võrkudele juurdepääsu tasud ei sisalda lisatasusid piiriüleste elektrivoogude ülekandmise eest.

2.2.

Põhivõrguettevõtjate vahelises hüvitamismehhanismis on õigus osaleda põhivõrguettevõtjatel kolmandatest riikidest, kes on sõlminud Euroopa Liiduga lepingud, mille kohaselt nad on vastu võtnud elektrivaldkonnas kehtivad ELi õigusaktid ja kohaldavad neid.

Eelkõige on põhivõrguettevõtjate vahelises hüvitamismehhanismis õigus osaleda sellistel territooriumidel tegutsevatel põhivõrguettevõtjatel, millele on osutatud energiaühenduse lepingu (1) artiklis 9.

Kõiki põhivõrguettevõtjate vahelises hüvitamismehhanismis osalevaid kolmandate riikide põhivõrguettevõtjaid koheldakse liikmesriikide põhivõrguettevõtjatega võrdsetel alustel.

3. Mitmepoolsed lepingud

3.1.

Euroopa elektrisektori põhivõrguettevõtjate võrgustik hõlbustab piiriüleste elektrivoogude ülekandmisest tulenevate kulude hüvitamist käsitlevate mitmepoolsete lepingute sõlmimist põhivõrguettevõtjate vahelises hüvitamismehhanismis osalevate põhivõrguettevõtjate ning selliste kolmandate riikide põhivõrguettevõtjate vahel, kes ei ole sõlminud Euroopa Liiduga lepinguid elektrivaldkonnas kehtivate ELi õigusaktide vastuvõtmise ja kohaldamise kohta, kui osutatud põhivõrguettevõtjad kirjutasid 16. detsembril 2009 alla põhivõrguettevõtjate vabatahtlikule lepingule põhivõrguettevõtjate omavahelise hüvitamise kohta.

3.2.

Selliste mitmepoolsete lepingute eesmärk on tagada kolmandate riikide põhivõrguettevõtjate ja põhivõrguettevõtjate vahelises hüvitamismehhanismis osalevate riikide põhivõrguettevõtjate võrdne kohtlemine.

3.3.

Vajaduse korral võib sellistes mitmepoolsetes lepingutes soovitada piiriüleste elektrivoogude ülekandmiseks vajaliku infrastruktuuri kättesaadavaks tegemise eest makstava, punkti 5 kohaselt kindlaksmääratud koguhüvitise asjakohast kohandamist. Mis tahes nimetatud kohandamine peab saama komisjoni heakskiidu ning selle puhul tuleb arvestada ameti arvamusega.

3.4.

Kolmandate riikide põhivõrguettevõtjatele ei tehta soodustusi võrreldes põhivõrguettevõtjate vahelises hüvitamismehhanismis osalevate põhivõrguettevõtjatega.

3.5.

Euroopa elektrisektori põhivõrguettevõtjate võrgustik edastab kõik sellised mitmepoolsed lepingud komisjonile, kes esitab oma arvamuse selle kohta, kas mitmepoolsete lepingute jätkamisega edendatakse elektri siseturu väljakujundamist ja toimimist ning piiriülest kauplemist. Komisjon käsitleb oma arvamuses eelkõige järgmist:

1)	kas asjaomane leping on seotud üksnes põhivõrguettevõtjate omavahelise hüvitamisega piiriüleste elektrivoogude ülekandmisest tulenevate kulude eest;

2)	kas punktide 3.2 ja 3.4 nõuded on täidetud.

3.6.

Komisjon peab punktis 3.5 osutatud arvamuse koostamisel nõu kõigi liikmesriikidega ja võtab eelkõige arvesse selliste liikmesriikide seisukohti, kellel on ühine piir asjaomase kolmanda riigiga.

Arvamuse koostamisel võib komisjon nõu pidada ametiga.

4. Energiakao hüvitamine

4.1.

Riigisisestes põhivõrkudes piiriüleste elektrivoogude ülekandmise tõttu tekkinud energiakao eest makstav hüvitis arvutatakse piiriüleste elektrivoogude ülekandmiseks vajaliku infrastruktuuri kättesaadavaks tegemisest tulenevate kulude eest makstavast hüvitisest eraldi.

4.2.

Riigisiseses põhivõrgus tekkinud energiakao kindlaksmääramiseks arvutatakse välja erinevus järgneva vahel:

1)	põhivõrgus asjaomasel ajavahemikul tekkinud tegelik energiakadu ning

2)	hinnanguline energiakadu, mis oleks tekkinud põhivõrgus asjaomasel ajavahemikul, kui elektritransiiti ei oleks toimunud.

4.3.

Euroopa elektrisektori põhivõrguettevõtjate võrgustik vastutab punktis 4.2 osutatud arvutuste tegemise eest ning avaldab tulemused ja kasutatud meetodid asjakohases vormis. Kõnealuse arvutuse võib teha asjaomase ajavahemiku eri ajahetki käsitlevate hinnanguliste andmete põhjal.

4.4.

Riigisiseses põhivõrgus piiriüleste elektrivoogude ülekandmise tõttu tekkinud energiakadu arvutatakse meetodiga, mille asjaomane reguleeriv asutus on heaks kiitnud kogu riigisisestes põhivõrkudes tekkinud energiakao arvutamiseks. Amet kinnitab riiklikul tasandil tekkinud energiakao hindamise kriteeriumid, pöörates tähelepanu eelkõige sellele, et kadusid hinnataks õiglasel ja diskrimineerimist välistaval viisil.

Juhul kui asjakohane reguleeriv asutus ei ole heaks kiitnud põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitamismehhanismi kohaldamise ajavahemikul tekkinud energiakao arvutamise aluseid, määrab kõnealuse mehhanismi jaoks energiakao kindlaks Euroopa elektrisektori põhivõrguettevõtjate võrgustik.

5. Piiriüleste elektrivoogude ülekandmiseks vajaliku infrastruktuuri kättesaadavaks tegemise hüvitamine

5.1.

Ameti poolt punkti 5.3 kohaselt tehtud ettepaneku alusel määrab komisjon piiriülese infrastruktuuriga seotud iga-aastase hüvitussumma, mis jaotatakse põhivõrguettevõtjate vahel, et hüvitada piiriüleste elektrivoogude ülekandmiseks vajaliku infrastruktuuri kättesaadavaks tegemisest tulenevad kulud. Kui komisjonil on ameti ettepanekuga seoses eriarvamusi, palub ta ametil ettepaneku läbi vaadata.

5.2.

Kõnealune piiriülese infrastruktuuriga seotud iga-aastane hüvitussumma jaotatakse riigisiseste põhivõrkude eest vastutavate põhivõrguettevõtjate vahel võrdeliselt järgmiste teguritega:

1)	transiiditegur, st asjaomases riigisiseses põhivõrgus toimunud transiidi osakaal, võrreldes kõigis riigisisestes põhivõrkudes toimunud kogutransiidiga;

2)	koormustegur, st elektritransiidi ruudu osakaal asjaomase riigisisese põhivõrgu koormuse ja kõnealuses põhivõrgus toimunud transiidi summas, võrreldes elektritransiidi ruudu osakaaluga kõikide siseriiklike põhivõrkude koormuse ja nendes võrkudes toimunud transiidi summas.

Transiiditegurile omistatakse kaal 75 % ja koormustegurile – 25 %.

5.3.

Punktis 5.1 osutatud ameti ettepanek piiriülese infrastruktuuriga seotud iga-aastase hüvitussumma kohta põhineb piiriüleste elektrivoogude võimaldamisega seotud elektri ülekandmiseks vajaliku infrastruktuuri kogu ELi hõlmaval hindamisel. Amet teeb kõik, et viia hindamine läbi kahe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. Euroopa elektrisektori põhivõrguettevõtjate võrgustik annab ametile kogu abi, mida amet vajab kõnealuseks hindamiseks.

Kõnealuse hindamise käigus koostatakse tunnustatud standardile vastavate kuluarvestuse meetodite põhjal selliste iga-aastaste ettemääratud pikaajaliste keskmiste lisakulude tehniline ja majanduslik hinnang, mis tekivad asjaomasel ajavahemikul seoses piiriüleste elektrivoogude ülekandmiseks vajamineva infrastruktuuri kättesaadavaks tegemisega.

Kui infrastruktuuri rahastatakse muudest allikatest kui võrgule juurdepääsu tasud, mis on kehtestatud määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 14 kohaselt, kohandatakse selle arvesse võtmiseks asjakohaselt piiriüleste elektrivoogude ülekandmiseks vajaliku infrastruktuuri kättesaadavaks tegemisest tulenevate kulude hinnangut.

Elektri ülekandmiseks vajaliku infrastruktuuri kõnealune kogu ELi hõlmav hindamine hõlmab kõigi põhivõrguettevõtjate vahelises hüvitamismehhanismis osalevate liikmesriikide ja kolmandate riikide infrastruktuuri ning selliste võrkude infrastruktuuri, mida käitavad punktis 3 osutatud mitmepoolse lepingu sõlminud põhivõrguettevõtjad.

5.4.

Kuni amet on viinud läbi punktis 5.3 osutatud hindamise ja komisjon on määranud punkti 5.1 kohaselt kindlaks piiriülese infrastruktuuriga seotud iga-aastase hüvitussumma, on kõnealune iga-aastane hüvitussumma 100 000 000 eurot.

5.5.

Punktis 5.1 osutatud ettepanekule lisaks esitab amet komisjonile ka arvamuse selle kohta, kas pikaajalisi keskmisi lisakulusid sobib kasutada piiriüleste elektrivoogude ülekandmiseks vajaliku infrastruktuuri kättesaadavaks tegemisest tulenevate kulude hindamiseks.

6. Sissemaksed põhivõrguettevõtjate vahelisse hüvitamismehhanismi fondi

6.1.

Põhivõrguettevõtja teeb sissemakseid põhivõrguettevõtjate vahelisse hüvitamismehhanismi fondi võrdeliselt tema riigisisesesse põhivõrku suunduva ja sellest väljuva elektri netovoogude absoluutväärtuse summa osakaaluga kõikide riigisisestesse põhivõrkudesse suunduva ja neist väljuva elektri netovoogude absoluutväärtuses.

7. Põhivõrgu kasutamise tasu kolmandatest riikidest imporditud ja neisse eksporditud elektri puhul

7.1.

Kogu kolmandatest riikidest kavakohaselt imporditud ja neisse kavakohaselt eksporditud elektri puhul makstakse põhivõrgu kasutustasu, kui:

1)	asjaomane riik ei ole sõlminud Euroopa Liiduga lepingut elektrivaldkonnas kehtivate ELi õigusaktide vastuvõtmise ja kohaldamise kohta või

2)	põhivõrguettevõtja, kes vastutab selle võrgu eest, kust elektrit imporditakse või kuhu elektrit eksporditakse, ei ole sõlminud punktis 3 osutatud mitmepoolset lepingut.

Kõnealune tasu määratakse eurodes megavatt-tunni kohta.

7.2.

Kõik põhivõrguettevõtjate vahelises hüvitamismehhanismis osalejad võtavad põhivõrgu kasutustasu elektri kavakohase importimise ja eksportimise eest asjaomase riigisisese põhivõrgu ning asjaomase kolmanda riigi põhivõrgu vahel.

7.3.

Põhivõrgu iga-aastase kasutustasu arvutab eelnevalt välja Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik. Tasu suurus vastab sellisele hinnangulisele sissemaksele megavatt-tunni kohta, mille osalejariikide põhivõrguettevõtjad teevad põhivõrguettevõtjate vahelisse hüvitamismehhanismi fondi asjakohase aasta prognoositud piiriüleste elektrivoogude põhjal.

B OSA

Ülekandetasusid käsitleva ühise regulatiivse lähenemisviisi suunised

Iga liikmesriigi tootjate makstavad aastased keskmised ülekandetasud jäävad punktis 3 sätestatud vahemikku.

Tootjate makstav aasta keskmine ülekandetasu on tootjate poolt aastas makstavate ülekandetasude kogusumma, mis on jagatud tootjate poolt aastas liikmesriigi põhivõrku sisestatud mõõdetud koguenergiaga.

Punktis 3 osutatud arvutamisel ei hõlma ülekandetasud:

1)	tasusid, mida tootjad maksavad süsteemiga ühinemiseks või võrguühenduse ajakohastamiseks vajaliku materiaalse vara eest;

2)	tasusid, mida tootjad maksavad abiteenuste eest;

3)	konkreetseid tasusid, mida tootjad maksavad seoses võrgukaoga.

Tootja makstav aasta keskmine ülekandetasu on vahemikus 0–0,5 eurot/MWh, välja arvatud Taanis, Rootsis, Soomes, Rumeenias, Iirimaal ning Suurbritannias ja Põhja-Iirimaal.

Taanis, Rootsis ja Soomes on tootja makstav aasta keskmine ülekandetasu vahemikus 0–1,2 eurot/MWh.

Iirimaal ning Suurbritannias ja Põhja-Iirimaal on tootjate makstav aasta keskmine ülekandetasu vahemikus 0–2,5 eurot/MWh ning Rumeenias vahemikus 0–2,0 eurot/MWh.

Amet jälgib lubatud ülekandetasude kohaldamisvahemike asjakohasust, pöörates tähelepanu eelkõige nende mõjule sellise edastusmahu rahastamisele, mida liikmesriigid vajavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ (2) kohaselt seatud eesmärkide saavutamiseks, ning nende üldmõjule võrgukasutajate jaoks.

1. jaanuariks 2014 esitab amet komisjonile oma arvamuse ülekandetasude sobiva(te) vahemiku või vahemikkude kohta ajavahemikuks pärast 1. jaanuari 2015.

(1) ELT L 198, 20.7.2006, lk 18.

(2) ELT L 140, 5.6.2009, lk 16.