millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 300/2008 seoses riiklike tsiviillennundusjulgestuse järelevalve programmide kriteeriumidega

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrust (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 2,

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates kuupäevast, mis on täpsustatud määruse (EÜ) nr 300/2008 artikli 4 lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt vastu võetud rakenduseeskirjades, kuid mitte hiljem kui 29. aprillist 2010.

LISA

„

II LISA

Igas liikmesriigis rakendatava riikliku tsiviillennundusjulgestuse järelevalve programmi ühised kriteeriumid

1. MÕISTED

1.1.

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „aastane reisijatehulk”– saabuvate, lahkuvate ja transiitreisijate (loendatakse üks kord) koguarv;

2) „pädev asutus”– riiklik asutus, kelle liikmesriik on määruse artikli 9 kohaselt määranud vastutama oma riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi rakendamise kooskõlastamise ja järelevalve eest;

3) „audiitor”– isik, kelle ülesanne on teostada järelevalvet riiklikul tasandil pädeva asutuse nimel;

4) „sertifitseerimine”– pädeva asutuse poolt või tema nimel tehtud ametlik hindamine ja kinnitus, et isikul on vajalik pädevus, et täita audiitori ülesandeid pädeva asutuse poolt kindlaks määratud nõuetekohasel tasemel;

5) „järelevalvetegevus”– käesoleva määruse ja riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi rakendamise hindamiseks kasutatud menetlus või protsess;

6) „puudus”– lennundusjulgestuse nõuete mittenõuetekohane täitmine;

7) „inspekteerimine”– julgestusmeetmete ja -menetluste rakendamise kontrollimine, et teha kindlaks, kas neid teostatakse tõhusalt ja nõutavate normide kohaselt, ning et tuvastada kõik puudused;

8) „vestlus”– audiitori teostatav suuline kontroll, et teha kindlaks konkreetsete julgestusmeetmete või -menetluste rakendamine;

9) „vaatlus”– audiitori teostatav visuaalne kontroll, et teha kindlaks julgestusmeetmete või -menetluste rakendamine;

10) „esinduslik valim”– võimalike järelevalvevõimaluste hulgast tehtud valik, mis on piisav oma arvult ja ulatuselt, et selle alusel saaks teha üldisi järeldusi standardite rakendamise kohta;

11) „julgestusaudit”– julgestusmeetmete ja -menetluste kõikide aspektide põhjalik kontrollimine, et teha kindlaks, kas neid rakendatakse täielikult ja järjepidevalt;

12) „test”– lennundusjulgestuse meetmete testimine, mille käigus pädev asutus simuleerib kavatsust sooritada õigusvastane tegu eesmärgiga kontrollida olemasolevate julgestusmeetmete rakendamise tõhusust;

13) „kontrollimine”– audiitori tegevus, mille abil tehakse kindlaks, kas konkreetset julgestusmeedet tegelikult kasutatakse;

14) „haavatavus”– rakendatavate meetmete ja menetluste nõrk koht, mida võidakse ära kasutada õigusvastase teo toimepanekuks.

2. PÄDEVA ASUTUSE VOLITUSED

2.1.	Liikmesriigid annavad käesoleva määruse ja selle rakendusaktidega seotud kõikide nõuete järelevalveks ja jõustamiseks vajalikud volitused, sealhulgas õiguse määrata karistusi vastavalt artiklile 21.

2.2.	Pädev asutus teostab järelevalvetegevust ja tal on õigus nõuda tuvastatud puuduste kõrvaldamist kindla tähtaja jooksul.

2.3.

Puuduste kõrvaldamiseks ja täitemeetmete jaoks tuleb kehtestada astmeline ja proportsionaalne lähenemisviis. Kõnealune lähenemisviis koosneb astmelistest meetmetest, mida jätkatakse seni, kuni puudus on kõrvaldatud, ja mis sisaldavad järgmist:

a)	nõuanded ja soovitused;

b)	ametlik hoiatus;

c)	täitemenetluse teatis;

d)	halduskaristused ja kohtumenetlus.

Pädev asutus võib ühe või mitu astet vahele jätta, eriti kui tegemist on tõsise või korduva puudusega.

3. RIIKLIKU JÄRELEVALVEPROGRAMMI EESMÄRGID JA SISU

3.1.	Riikliku järelevalveprogrammi eesmärk on kontrollida, et lennundusjulgestuse meetmeid rakendatakse tõhusalt ja nõuetekohaselt, ning määrata kindlaks käesoleva määruse ja riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi sätete järgimise tase järelevalvetegevuse abil.

3.2.

Riiklik järelevalveprogramm sisaldab järgmist:

a)	organisatsiooniline struktuur, vastutus ja vahendid;

b)	audiitorite ametijuhendid ja nõutav kvalifikatsioon;

c)	järelevalvetegevus, sealhulgas julgestusauditite, inspekteerimiste, testide ning tegelikule või võimalikule julgestusalasele rikkumisele järgnevate uurimiste ulatus, julgestusauditite ja inspekteerimiste sagedus ning samuti nõuetele vastavuse liigitus;

d)	ülevaatused juhul, kui on põhjust julgestusvajadusi uuesti hinnata;

e)	puuduste kõrvaldamine, millega seoses nähakse ette puudustest teatamist, järelmeetmeid ja parandusmeetmeid käsitlevad üksikasjad, et tagada lennundusjulgestuse nõuetele vastavus;

f)	täitemeetmed ja vajaduse korral karistused vastavalt käesoleva lisa punktidele 2.1 ja 2.3;

g)	järelevalvetegevusega seotud aruandlus, sealhulgas vajaduse korral riiklike asutuste vaheline teabevahetus nõuetele vastavuse tasemete kohta;

h)	lennuväljade, käitajate ja üksuste sisejärelevalve meetmete jälgimine;

i)	protsess, mille abil dokumenteeritakse ja analüüsitakse riiklike järelevalveprogrammide tulemusi, et teha kindlaks suundumused ja juhtida poliitika edasist arendamist.

4. JÄRELEVALVETEGEVUS

4.1.	Kõikide lennuväljade, käitajate ja muude üksuste üle, kellel on lennundusjulgestusalased kohustused, teostatakse regulaarset järelevalvet, et tagada puuduste kiire avastamine ja kõrvaldamine.

4.2.	Järelevalvet teostatakse kooskõlas riikliku järelevalveprogrammiga, võttes arvesse ohutaset, toimingute liiki ja laadi, rakendamise nõudeid, lennuväljade, käitajate ja üksuste sisejärelevalve tulemusi ning muid tegureid ja hinnanguid, mis mõjutavad järelevalve sagedust.

4.3.	Järelevalve hõlmab lennuväljade, käitajate ja muude üksuste sisejärelevalve meetmete rakendamist ja tõhusust.

4.4.	Iga lennuvälja järelevalve koosneb asjakohastest järelevalvetegevustest ja selle abil antakse terviklik ülevaade julgestusmeetmete rakendamisest kõnealuses valdkonnas.

4.5.	Järelevalveprogrammi juhtimine, sellega seonduvate prioriteetide määramine ja korraldus peavad olema sõltumatud riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi kohaselt võetavate meetmete operatiivsest rakendamisest.

4.6.	Järelevalvetegevus hõlmab julgestusauditeid, inspekteerimisi ja teste.

5. METOODIKA

5.1.	Järelevalvetegevuse metoodika vastab standardsele lähenemisviisile, mis sisaldab ülesannete jaotamist, planeerimist, ettevalmistust, kohapealset tegevust, tähelepanekute liigitamist, aruande koostamist ja puuduste kõrvaldamist.

5.2.	Järelevalvetegevus põhineb süsteemsel teabekogumisel, milleks kasutatakse vaatlusi, vestlusi, dokumentidega tutvumist ja kontrollimisi.

5.3.	Järelevalve hõlmab nii ette teatatud kui ka ette teatamata tegevusi.

6. JULGESTUSAUDITID

6.1.

Julgestusaudit hõlmab järgmist:

a)	kõik lennuvälja julgestusmeetmed või

b)	kõik julgestusmeetmed, mida rakendatakse lennuvälja, terminali, käitaja või üksuse poolt, või

c)	riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi konkreetne osa.

6.2.

Julgestusauditi tegemise metoodika puhul võetakse arvesse järgmist:

a)	julgestusauditist teatamine ja vajaduse korral auditieelse küsimustiku edastamine;

b)	ettevalmistusetapp, sealhulgas täidetud auditieelse küsimustiku ja muude asjakohaste dokumentide läbivaatamine;

c)	sissejuhatav olukorra tutvustus lennuvälja/käitaja/üksuse esindajatele enne kohapealse järelevalvetegevuse algust;

d)	kohapealne tegevus;

e)	järelhinnang ja aruandlus;

f)	puuduste tuvastamise korral nende kõrvaldamine ja kõnealuse tegevusega seotud järelevalve.

6.3.

Selleks et tagada julgestusmeetmete rakendamine, peab julgestusaudit põhinema süsteemsel teabekogumisel, kasutades selleks ühte või mitut järgmistest meetoditest:

a)	dokumentidega tutvumine;

b)	vaatlused;

c)	vestlused;

d)	kontrollimine.

6.4.	Lennuväljadel, mille aastane reisijatehulk on rohkem kui kümme miljonit, tehakse kõiki lennundusjulgestusstandardeid hõlmav julgestusaudit vähemalt iga nelja aasta järel. Läbivaatamine hõlmab esinduslikku valimit teabest.

7. INSPEKTEERIMISED

7.1.	Inspekteerimine hõlmab vähemalt üht käesoleva määruse I lisa kohaste otseselt seotud julgestusmeetmete kogumit ja vastavaid rakendusakte, mida jälgitakse ühe tegevuse raames või mõistliku ajavahemiku jooksul, mis tavaliselt ei ületa kolme kuud. Läbivaatamine hõlmab esinduslikku valimit teabest.

7.2.

Otseselt seotud julgestusmeetmete kogum tähendab kahte või mitut käesoleva määruse I lisas või vastavates rakendusaktides osutatud nõuet, mis mõjutavad üksteist niivõrd vahetult, et eesmärgi saavutamist saab piisavalt hinnata vaid juhul, kui neid vaadeldakse koos. Kõnealused kogumid on loetletud käesoleva lisa I liites.

7.3.

Inspekteerimistest ette ei teatata. Kui pädev asutus leiab, et see ei ole võimalik, võib inspekteerimistest ette teatada. Inspekteerimise teostamise metoodika puhul võetakse arvesse järgmist:

a)	ettevalmistusetapp;

b)	kohapealne tegevus;

c)	järelhinnang olenevalt järelevalvetegevuse sagedusest ja tulemustest;

d)	aruandlus/dokumenteerimine;

e)	puuduste kõrvaldamine ja sellega seotud järelevalve.

7.4.

Selleks et tagada julgestusmeetmete tõhusus, põhineb inspekteerimine süsteemsel teabekogumisel, kasutades selleks ühte või mitut järgmistest meetoditest:

a)	dokumentidega tutvumine;

b)	vaatlused;

c)	vestlused;

d)	kontrollimine.

7.5.

Lennuväljadel, mille aastane reisijatehulk on rohkem kui kaks miljonit, inspekteeritakse kõiki käesoleva määruse I lisa punktides 1–6 sätestatud otseselt seotud julgestusmeetmete kogumeid vähemalt iga 12 kuu järel, välja arvatud juhul, kui selle aja jooksul on toimunud auditeerimine. Pädev asutus määrab riskianalüüsi põhjal kindlaks kõikide I lisa punktides 7–12 käsitletud julgestusmeetmete inspekteerimise sageduse.

7.6.	Kui liikmesriigis ei ole lennuvälja, mille aastane reisijatehulk on rohkem kui kaks miljonit, kohaldatakse punktis 7.5 osutatud nõudeid liikmesriigi territooriumil asuva lennuvälja suhtes, mille aastane reisijatehulk on kõige suurem.

8. TESTID

8.1.

Teste tehakse vähemalt järgmiste julgestusmeetmete rakendamise tõhususe kontrollimiseks:

a)	julgestuspiirangualadele juurdepääsu kontroll;

b)	õhusõiduki kaitse;

c)	reisijate ja käsipagasi läbivaatus;

d)	personali ja neil kaasas olevate esemete läbivaatus;

e)	registreeritud pagasi kaitse;

f)	kauba või posti läbivaatus;

g)	kauba ja posti kaitse.

8.2.

Koostatakse testiprotokoll, mis sisaldab ka metoodikat ja mille puhul võetakse arvesse õiguslikke, julgestus- ja operatiivnõudeid. Metoodika käsitleb järgmist:

a)	ettevalmistusetapp;

b)	kohapealne tegevus;

c)	järelhinnang olenevalt järelevalvetegevuse sagedusest ja tulemustest;

d)	aruandlus/dokumenteerimine;

e)	puuduste kõrvaldamine ja sellega seotud järelevalve.

9. ÜLEVAATUSED

9.1.	Ülevaatusi tehakse siis, kui pädev asutus leiab, et toiminguid on vaja uuesti hinnata, et teha kindlaks ja kõrvaldada nõrgad kohad. Kui tuvastatakse nõrk koht, nõuab pädev asutus ohu suurusele vastavate kompenseerivate kaitsemeetmete võtmist.

10. ARUANDLUS

10.1.

Järelevalvetegevuse kohta antakse aru või see dokumenteeritakse standardiseeritud kujul, mis võimaldab suundumuste pidevat analüüsimist.

10.2.

Hõlmata tuleks järgmisi elemente:

a)	tegevuse liik;

b)	lennuväli, käitaja või üksus, kelle üle järelevalvet teostatakse;

c)	tegevuse kuupäev ja kellaaeg;

d)	tegevuse teostanud audiitorite nimed;

e)	tegevuse ulatus;

f)	tähelepanekud ja vastavad riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi sätted;

g)	nõuetele vastavuse liigitus;

h)	vajaduse korral soovitused puuduste kõrvaldamiseks;

i)	vajaduse korral puuduste kõrvaldamise ajakava.

10.3.

Puuduste tuvastamise korral edastab pädev asutus vastavad tähelepanekud järelevalve alla kuuluvatele lennuväljadele, käitajatele või üksustele.

11. NÕUETELE VASTAVUSE ÜHTNE LIIGITUS

11.1.

Järelevalvetegevusega hinnatakse riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi rakendamist, kasutades selleks II lisas sätestatud ühtlustatud liigitussüsteemi.

12. PUUDUSTE KÕRVALDAMINE

12.1.

Tuvastatud puudusi tuleb asuda kõrvaldama kohe. Kui puuduste kõrvaldamine ei ole kohe võimalik, võetakse kompenseerivad meetmed.

12.2.

Pädev asutus kohustab järelevalve alla kuuluvaid lennuväljasid, käitajaid või üksusi esitama heakskiidu saamiseks tegevuskava, mis käsitleb aruannetes välja toodud puudusi ja puuduste kõrvaldamise ajakava, ning kinnituse selle kohta, et puuduste kõrvaldamine on lõpule viidud.

13. PUUDUSTE KÕRVALDAMISE KONTROLLIMISEGA SEOTUD JÄRELMEETMED

13.1.

Pärast seda kui järelevalve alla kuuluv lennuväli, käitaja või üksus on kinnitanud, et kõik puudused on kõrvaldatud, kontrollib pädev asutus heastavate meetmete võtmist.

13.2.

Järelmeetmete puhul kasutatakse kõige asjakohasemat järelevalvemeetodit.

14. AUDIITORITE PIISAV ARV

14.1.

Kõik liikmesriigid tagavad, et kogu järelevalvetegevuse jaoks oleks pädeva asutuse käsutuses piisav arv audiitoreid, kes tegutsevad otseselt pädeva asutuse alluvuses või tema järelevalve all.

15. AUDIITORITE KVALIFIKATSIOONIKRITEERIUMID

15.1.

Kõik liikmesriigid tagavad, et pädeva asutuse nimel tegutsevatel audiitoritel

a)	ei ole lepingulisi ega rahalisi kohustusi järelevalve alla kuuluva lennuvälja, käitaja või üksuse suhtes ja

b)	on vajalik pädevus, mis hõlmab piisavat teoreetilist ja praktilist kogemust asjaomases valdkonnas.

Audiitorid on pädeva asutuse poolt sertifitseeritud või samaväärselt tunnustatud.

15.2.

Audiitoritel on järgmine pädevus:

arusaamine praegu kehtivatest julgestusmeetmetest ja sellest, kuidas neid kohaldatakse kontrollitavate toimingute suhtes, sealhulgas

—	arusaamine julgestuspõhimõtetest;

—	arusaamine järelevalveülesannetest;

—	arusaamine inimeste tegutsemisvõimet mõjutavatest teguritest;

b)	julgestustehnoloogiate ja -meetodite praktiline tundmine;

c)	teadmised järelevalve põhimõtetest, menetlustest ja meetoditest;

d)	kontrollitavate toimingute praktiline tundmine;

e)	arusaamine audiitori rollist ja volitustest.

15.3.

Audiitorid läbivad piisava sagedusega täienduskoolituse, et tagada olemasoleva pädevuse säilimine ja uute oskuste omandamine, et võtta arvesse julgestusvaldkonna arengut.

16. AUDIITORITE VOLITUSED

16.1.

Järelevalvetegevust teostavatele audiitoritele antakse oma ülesannete täitmiseks vajaliku teabe saamiseks piisavad volitused.

16.2.

Audiitoritel on kaasas isikut tõendav dokument, mis annab neile õiguse teostada pädeva asutuse nimel järelevalvetegevust ja võimaldab juurdepääsu kõikidele nõutavatele aladele.

16.3.

Audiitoritel on õigus

a)	saada viivitamatu juurdepääs kõikidele nõutavatele aladele, sealhulgas õhusõidukile ja hoonetele järelevalve eesmärgil, ja

b)	nõuda julgestusmeetmete nõuetekohast rakendamist või nende kordamist.

16.4.

Audiitoritele antud volituste tulemusel tegutseb pädev asutus punkti 2.3 kohaselt järgmistel juhtudel:

a)	audiitori töö tahtlik takistamine või tõkestamine;

b)	suutmatus anda audiitori taotletud teavet või teabe andmisest keeldumine;

c)	kui audiitorile antakse tahtlikult väära või eksitavat teavet ja

d)	audiitorina esinemine pettuse eesmärgil.

17. PARIMAD TAVAD

17.1.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni järelevalveprogrammide, auditi metoodikate ja audiitoritega seotud headest tavadest. Komisjon vahetab seda teavet teiste liikmesriikidega.

18. ARUANDLUS KOMISJONILE

18.1.

Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal aruande meetmetest, mida nad käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks on võtnud, ja lennundusjulgestuse olukorrast nende territooriumil asuvatel lennuväljadel. Aruande vaatlusperiood on 1. jaanuarist 31. detsembrini. Aruanne esitatakse kolme kuu jooksul pärast vaatlusperioodi lõppu.

18.2.

Aruanne koostatakse vastavalt III lisale, kasutades komisjoni etteantud tüüpvormi.

18.3.

Komisjon annab kõnealuste aruannete põhjal tehtud järeldustest teada liikmesriikidele.

I liide

Otseselt seotud julgestusmeetmete kogumis sisalduvad elemendid

II lisa punktis 7.1 osutatud otseselt seotud julgestusmeetmete kogumid sisaldavad järgmisi käesoleva määruse I lisas esitatud elemente ja kõnealuse määruse rakendusaktide vastavaid sätteid.

Punkt 1. Lennujaama julgestus:

i)	punkt 1.1 või

ii)	punkt 1.2 (v.a isikute ja sõidukite läbipääsulubadega seotud sätted) või

iii)	punkt 1.2 (isikute läbipääsulubadega seotud sätted) või

iv)	punkt 1.2 (sõidukite läbipääsulubadega seotud sätted) või

v)	punkt 1.3 ja punkti 12 asjaomased elemendid või

vi)	punkt 1.4 või

vii)	punkt 1.5.

Punkt 2. Lennujaamade piiritletud alad:

kogu punkt.

Punkt 3. Õhusõiduki julgestus:

i)	punkt 3.1 või

ii)	punkt 3.2.

Punkt 4. Reisijad ja käsipagas:

i)	punkt 4.1 ja punkti 12 asjaomased elemendid või

ii)	punkt 4.2 või

iii)	punkt 4.3.

Punkt 5. Registreeritud pagas:

i)	punkt 5.1 ja punkti 12 asjaomased elemendid või

ii)	punkt 5.2 või

iii)	punkt 5.3.

Punkt 6. Kaup ja post:

i)	kõik kokkuleppelise esindaja kohaldatud läbivaatuse ja julgestuskontrolli meetmetega seotud sätted, v.a allpool alapunktides ii–v esitatud, või

ii)	kõik tuntud saatja kohaldatud julgestuskontrolli meetmetega seotud sätted või

iii)	kõik esindaja teenuseid kasutavate kaubasaatjatega seotud sätted või

iv)	kõik kauba ja posti veoga seotud sätted või

v)	kõik kauba ja posti kaitsega lennujaamas seotud sätted.

Punkt 7. Lennuettevõtja post ja lennuettevõtja saadetised:

kogu punkt.

Punkt 8. Pardavarud:

kogu punkt.

Punkt 9. Lennujaama varud:

kogu punkt.

Punkt 10. Julgestusmeetmed lennu ajal:

kogu punkt.

Punkt 11. Personali töölevõtmine ja väljaõpe:

i)	kõik lennuvälja, lennuettevõtja või üksuse personali töölevõtmisega seotud sätted või

ii)	kõik lennuvälja, lennuettevõtja või üksuse personali väljaõppega seotud sätted.

II liide

Nõuetele vastavuse ühtlustatud liigitussüsteem

Riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi rakendamise hindamisel kohaldatakse järgmist nõuetele vastavuse liigitussüsteemi.

	Julgestusaudit	Inspekteerimine	Test
Vastab täielikult nõuetele
Vastab nõuetele, aga soovitav täiustada
Ei vasta nõuetele
Ei vasta nõuetele, tõsised puudused
Ei kohaldata
Ei leidnud kinnitust

III liide

KOMISJONILE ESITATAVA ARUANDE SISU

1. Organisatsiooniline struktuur, vastutus ja vahendid

a)	Järelevalveasutuse struktuur, vastutus ja vahendid, sealhulgas tulevikus kavandatavad muudatused (vt punkti 3.2 alapunkt a).

b)	Audiitorite praegune ja kavandatav arv (vt punkt 14).

c)	Audiitorite läbitud koolitus (vt punkt 15.2).

2. Järelevalvetegevus

Kogu järelevalvetegevus, täpsustades järgmised:

a)	liik (julgestusaudit, esialgne inspekteerimine, järelinspekteerimine, test, muu);

b)	lennuväljad, käitajad ja üksused, kelle üle järelevalvet teostatakse;

ulatus;

d)	sagedus ja

e)	kohapeal oldud inimtööpäevad kokku.

3. Puuduste kõrvaldamine

a)	Puuduste kõrvaldamise meetmete rakendamise olukord.

b)	Peamised võetud või kavandatavad meetmed (nt uute ametikohtade loomine, seadmete ostmine, ehitustööd) ja puuduste kõrvaldamisel tehtud edusammud.

c)	Kasutatavad täitemeetmed (vt punkti 3.2 alapunkt f).

4. Üldised andmed ja suundumused

a)	Aastane reisijatehulk ja kaubaveomaht ning lendude koguarv riigis.

b)	Lennuväljade nimekiri kategooriate kaupa.

c)	Riigi territooriumil tegutsevate lennuettevõtjate arv kategooriate kaupa (riiklik, EL, kolmas riik).

d)	Kokkuleppeliste esindajate arv.

e)	Toitlustusettevõtete arv.

f)	Koristusettevõtete arv.

g)	Muude selliste üksuste ligikaudne arv, kellel on lennundusjulgestusalased kohustused (tuntud saatjad, maapealse käitluse ettevõtted).

5. Lennundusjulgestuse olukord lennujaamades

Lennundusjulgestuse üldine olukord liikmesriigis.

”