Sõlm
|
Meetod
|
Läbikukkumise põhjused
|
0. SÕIDUKI IDENTIFITSEERIMINE
|
0.1.
|
Registreerimismärgid (kui need on nõuete (8) kohaselt vajalikud)
|
|
Visuaalne kontroll
|
a)
|
Registreerimismärk (-märgid) puudub (puuduvad) või on kinnitatud nii ebakindlalt, et see (need) võib (võivad) ära kukkuda.
|
b)
|
Kiri puudub või on loetamatu.
|
c)
|
Ei vasta sõiduki dokumentidele või registrikirjetele.
|
|
0.2.
|
Valmistajatehase tähis/tehasetähis/seerianumber
|
|
Visuaalne kontroll
|
a)
|
Puudub või seda ei ole võimalik leida.
|
b)
|
Ebatäielik, loetamatu.
|
c)
|
Ei vasta sõiduki dokumentidele või registrikirjetele.
|
|
1. PIDURISÜSTEEM
|
1.1.
|
Mehaaniline seisund ja toimimine
|
|
1.1.1.
|
Sõidupiduri pedaali/käsipiduri hoova šarniir
|
|
Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel
Märkus: võimendiga pidurisüsteemidega sõidukeid tuleks kontrollida väljalülitatud mootoriga.
|
a)
|
Šarniir on liiga tihke.
|
b)
|
Ülemäärane kulumine või lõtk.
|
|
1.1.2.
|
Pedaali/käsipiduri hoova seisund ja pidurijuhtimisseadme käigutagavara
|
|
Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel
Märkus: võimendiga pidurisüsteemidega sõidukeid tuleks kontrollida väljalülitatud mootoriga.
|
a)
|
Liigne või ebapiisav käigutagavara.
|
b)
|
Pidurdusseadis ei vabane korralikult.
|
c)
|
Piduripedaali libisemisvastane osa puudub, on lahtine või siledaks kulunud.
|
|
1.1.3.
|
Vaakumpump või kompressor ja mahutid
|
|
Komponentide visuaalne kontroll tavapärase töörõhu juures. Kontrollitakse vaakumi või õhurõhu ohutu taseme saavutamiseks kuluvat aega ning hoiatusseadise, mitmemähiselise kaitseklapi ja rõhualandusventiili toimimist.
|
a)
|
Ebapiisav õhurõhk/vaakum, et võimaldada piduri rakendamist vähemalt kaks korda pärast hoiatusseadise töölehakkamist (või kui mõõtur näitab ohtu).
|
b)
|
Ohutuks tööks vajaliku õhurõhu/vaakumi tekkeks kuluv aeg ei vasta nõuetele (8).
|
c)
|
Mitmemähiseline kaitseklapp või rõhualandusventiil ei tööta.
|
d)
|
Märkimisväärset rõhulangust põhjustav õhuleke või kuuldavad õhulekked.
|
e)
|
Pidurisüsteemi toimimist mõjutada võiv väline kahjustus.
|
|
1.1.4.
|
Alarõhu hoiatusmärgutuli või mõõtur
|
|
Toimimise kontroll
|
Defektne mõõtur või märgutuli või mõõturi või märgutule rike.
|
|
Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel
|
a)
|
Käepide on pragunenud, kahjustunud või liigselt kulunud.
|
b)
|
Ebakindel klapivõll või klapp.
|
c)
|
Ühendused on lahti või süsteem lekib.
|
d)
|
Mitterahuldav toimimine.
|
|
1.1.6.
|
Seisupiduri tööseade, pidurikang, piduri lukustus, elektrooniline seisupidur
|
|
Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel
|
a)
|
Piduri lukustus ei pea kindlalt.
|
b)
|
Kangiliigend või lukustusmehhanism on ülemäära kulunud.
|
c)
|
Kangi liigne liikumine, mis viitab ebaõigele reguleerimisele.
|
d)
|
Tööseade puudub, see on kahjustunud või ei tööta.
|
e)
|
Mitterahuldav toimimine, hoiatusmärgutuli näitab riket.
|
|
1.1.7.
|
Piduriklapid/ventiilid (jalgpidurikraanid, rõhualandajad, regulaatorid)
|
|
Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel
|
a)
|
Klapp/ventiil on kahjustunud või õhku lekib liigselt.
|
b)
|
Kompressorist tuleb liigselt õli.
|
c)
|
Klapp/ventiil on ebakindel või valesti paigaldatud.
|
d)
|
Hüdraulikavedeliku leke.
|
|
1.1.8.
|
Haagisepidurite ühendused (elektri- ja pneumoühendused)
|
|
Pukseeriva veoki ja haagise pidurisüsteemide ühenduse lahtivõtmine ja uuesti ühendamine
|
a)
|
Kraan või isetihenev ventiil on defektne.
|
b)
|
Kraan või klapp on ebakindel või valesti paigaldatud.
|
|
1.1.9.
|
Energiavaru survepaak
|
|
Visuaalne kontroll.
|
a)
|
Paak on kahjustunud, roostes või lekib.
|
b)
|
Äravooluseade ei tööta.
|
c)
|
Paak on ebakindel või valesti paigaldatud.
|
|
1.1.10.
|
Pidurivõimendid, peasilinder (hüdraulilistel süsteemidel)
|
|
Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel
|
a)
|
Võimendi on defektne või ebatõhus.
|
b)
|
Peasilinder on defektne või lekib.
|
c)
|
Peasilinder on ebakindel.
|
d)
|
Pidurivedelikku ei ole piisavas koguses.
|
e)
|
Puudub peasilindri paagi kork.
|
f)
|
Pidurivedeliku hoiatuslamp põleb või on defektne.
|
g)
|
Pidurivedeliku taseme hoiatussüsteem ei tööta korralikult.
|
|
1.1.11.
|
Jäigad piduritorud
|
|
Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel
|
a)
|
Ilmne purunemise või pragunemise oht.
|
b)
|
Torud või ühenduskohad lekivad.
|
c)
|
Torud on kahjustunud või ülemäära roostes.
|
d)
|
Torud on paigaldatud valesse kohta.
|
|
1.1.12.
|
Elastsed pidurivoolikud
|
|
Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel
|
a)
|
Ilmne purunemise või pragunemise oht.
|
b)
|
Voolikud on kahjustunud, mässitud, väändunud või liiga lühikesed.
|
c)
|
Voolikud või ühenduskohad lekivad.
|
d)
|
Voolikud paisuvad rõhu all.
|
|
1.1.13.
|
Piduriklotsikatted
|
|
Visuaalne kontroll
|
a)
|
Katted on ülemääraselt kulunud.
|
b)
|
Katted on määrdunud (õli, määre jne).
|
|
1.1.14.
|
Piduritrumlid, pidurikettad
|
|
Visuaalne kontroll
|
a)
|
Trumlid või kettad on ülemääraselt kulunud või kriimustatud või pragunenud, ebakindlad või mõranenud.
|
b)
|
Trumlid või kettad on määrdunud (õli, määre jne).
|
c)
|
Trumlid või kettad puuduvad.
|
d)
|
Alusplaat on ebakindel.
|
|
1.1.15.
|
Piduritrossid, -vardad, -hoovastik
|
|
Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel
|
a)
|
Tross on kahjustunud või sõlmes.
|
b)
|
Komponent on ülemääraselt kulunud või roostes.
|
c)
|
Tross, varras või liitmik on ebakindel.
|
d)
|
Trossijuhik on defektne.
|
e)
|
Pidurisüsteemi vaba liikumine on piiratud.
|
f)
|
Hoovad/liitmikud ei liigu õigesti, viidates valele reguleerimisele või liigsele kulumisele.
|
|
1.1.16.
|
Piduri tööseadmed (sh vedruakud või hüdraulilised silindrid)
|
|
Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel
|
a)
|
Tööseade on mõranenud või kahjustunud.
|
c)
|
Tööseade on ebakindel või valesti paigaldatud.
|
d)
|
Tööseade on ülemäära roostes.
|
e)
|
Survekolvi või -membraani ebapiisav või ülemäärane vabakäik.
|
f)
|
Tolmukaitse puudub või on ülemäära kahjustunud.
|
|
1.1.17.
|
Koormuse regulaator
|
|
Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel
|
a)
|
Ühendused on defektsed.
|
b)
|
Ühendused on valesti reguleeritud.
|
c)
|
Regulaator on kinni kiilunud või ei tööta.
|
f)
|
Andmed on loetamatud või ei vasta nõuetele (8).
|
|
1.1.18.
|
Kulumise kompensaatorid ja näiturid
|
|
Visuaalne kontroll
|
a)
|
Kompensaator on kahjustunud, kinni kiilunud või liigub valesti, on ülemäärselt kulunud või valesti reguleeritud.
|
b)
|
Kompensaator on defektne.
|
c)
|
Kompensaator on valesti paigaldatud või asendatud.
|
|
1.1.19.
|
Aeglustisüsteem (kui see on paigaldatud või nõutav)
|
|
Visuaalne kontroll
|
a)
|
Ühendused või kinnitused on ebakindlad.
|
b)
|
Süsteem on ilmselt defektne või puudub.
|
|
1.1.20.
|
Haagisepidurite automaatne rakendumine
|
|
Pukseeriva veoki ja haagise pidurisüsteemide ühenduse lahtivõtmine
|
Ühenduse lahtivõtmisel ei rakendu haagisepidur automaatselt.
|
1.1.21.
|
Terve pidurisüsteem
|
|
Visuaalne kontroll
|
a)
|
Muud süsteemi seadmed (näiteks jäätumisvastane pump, õhukuivati jms) on väliselt kahjustatud või ülemäära roostes, nii et see kahjustab pidurisüsteemi.
|
b)
|
Õhu- või antifriisi leke.
|
c)
|
Mis tahes komponent on ebakindel või valesti paigaldatud.
|
d)
|
Mis tahes komponenti on sobimatult parandatud või muudetud (1).
|
|
1.1.22.
|
Katseühendused (kui need on paigaldatud või nõutavad)
|
|
Visuaalne kontroll
|
b)
|
Ühendused on kahjustunud, kasutuskõlbmatud või lekivad.
|
|
1.2.
|
Sõidupiduri toimimine ja tõhusus
|
|
|
Mõõdetakse pidurite staatilise katsetamise seadmel ülevaatuse ajal või, kui see ei ole võimalik, teekatsetuse ajal, rakendades pidureid järk-järgult kuni maksimaalse vajutuseni.
|
a)
|
Ühe või enama ratta pidurdusjõud on ebapiisav.
|
b)
|
Ühe ratta pidurdusjõud on vähem kui 70 % sama telje teise ratta maksimaalsest mõõdetud pidurdusjõust./Teekatsetuse korral kaldub sõiduk sirgjoonest liigselt kõrvale.
|
c)
|
Pidurdusjõud ei muutu järk-järgult (blokeerumine).
|
d)
|
Mõne ratta pidur rakendub liiga vara või hilja.
|
e)
|
Ratta täispöörete ajal pidurdusjõud kõigub ülemääraselt.
|
|
|
Testitakse pidurite staatilise katsetamise seadmel või, kui seda ei saa tehnilistel põhjustel kasutada, teekatsetusel meerik-aeglustusmõõdiku abil. Sõidukeid või haagist, mille registrimass ületab 3 500 kg, tuleb kontrollida kooskõlas standardis ISO 21069 sätestatud nõuetega või samaväärsete meetoditega.
Teekatsetused tuleks teha kuivades ilmastikutingimustes siledal ja sirgel teel.
|
Ei anna vähemalt järgmist minimaalset pidurdustõhusust.
|
Pärast käesoleva direktiivi jõustumist esmaselt registreeritud sõidukid:
—
|
M2- ja M3-kategooria: 50 %
|
—
|
N2- ja N3-kategooria: 50 %
|
—
|
O2- (XX), c O3- ja O4-kategooria (10)
—
|
veokonksuga haagised: 50 %
|
|
|
|
Enne käesoleva direktiivi jõustumist registreeritud sõidukid:
|
M1-, M2- ja M3-kategooria: 50 % (2)
|
|
N2- ja N3-kategooria: 43 % (3)
|
|
O2- (XX) (10), c O3- ja O4-kategooria: 40 % (4)
|
|
Muud kategooriad (XX) c (10):
—
|
L-kategooriad (mõlemad pidurid):
—
|
L2e-, L6e-kategooria: 40 %
|
—
|
L5e-, L7e-kategooria: 44 %
|
|
—
|
L-kategooriad (tagarataste pidurid):
|
|
|
|
1.3.
|
Varu-/hädapiduri toimimine ja tõhusus (kui tegemist on eraldi süsteemiga)
|
|
|
Kui varupidurisüsteem on sõidupidurisüsteemist eraldatud, kasutatakse punktis 1.2.1 osutatud meetodit.
|
a)
|
Ühe või enama ratta pidurdusjõud on ebapiisav.
|
b)
|
Ühe ratta pidurdusjõud on vähem kui 70 % sama telje teise ratta maksimaalsest mõõdetud pidurdusjõust./Teekatsetuse korral kaldub sõiduk sirgjoonest liigselt kõrvale.
|
c)
|
Pidurdusjõud ei muutu järk-järgult (blokeerumine).
|
|
|
Kui varupidurisüsteem on sõidupidurisüsteemist eraldatud, kasutatakse punktis 1.2.2 osutatud meetodit.
|
Pidurdusjõud on väiksem kui 50 % (5) punktis 1.2.2 osutatud sõidupiduri pidurdusjõust registrimassi järgi arvutatuna või poolhaagiste puhul lubatud teljekoormuste summa järgi arvutatuna
(välja arvatud L1e- ja L3e-kategooria).
|
1.4.
|
Seisupiduri toimimine ja tõhusus
|
|
|
Piduri rakendamine pidurite staatilise katsetamise seadmel ülevaatuse ajal ja/või teekatsetuse ajal aeglustusmõõdikut kasutades
|
Ühel küljel pidur ei tööta või teekatsetuse korral kaldub sõiduk sirgjoonest liigselt kõrvale.
|
|
Testitakse pidurite staatilise katsetamise seadmel või teekatsetusel tajur-aeglustusmõõdiku või meerik-aeglustusmõõdiku abil või paigutades sõiduki teadaoleva gradiendiga kallakule. Veoautosid tuleks võimaluse korral testida laadituna.
|
Kõikide sõidukikategooriate puhul ei ole pidurdusjõud vähemalt 16 % registrimassi järgi arvutatuna või mootorsõidukitel 12 % täismassi järgi arvutatuna, kusjuures kohaldatakse neist kahest suuremat
(välja arvatud L1e- ja L3e-kategooria).
|
1.5.
|
Aeglustisüsteemi toimimine
|
|
Visuaalne kontroll ning võimaluse korral süsteemi toimimise testimine
|
a)
|
Pidurdusjõud ei muutu järk-järgult (ei kohaldata mootorpiduri suhtes).
|
|
1.6.
|
Mitteblokeeruv pidurisüsteem (ABS)
|
|
Visuaalne kontroll ja hoiatusseadise kontroll
|
b)
|
Hoiatusseadis näitab süsteemi riket.
|
c)
|
Ratta kiirusandurid puuduvad või on kahjustunud.
|
d)
|
Juhtmestik on kahjustunud.
|
e)
|
Muud osad puuduvad või on kahjustunud.
|
|
1.7.
|
Elektrooniline pidurisüsteem (EBS)
|
|
Hoiatusseadise visuaalne kontroll.
|
b)
|
Hoiatusseadis näitab süsteemi riket.
|
|
2. ROOLISEADE
|
|
2.1.1.
|
Rooliseadme seisund
|
|
Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõidukil, mille rattad on õhus või pöördplatvormidel, tehakse roolirattaga täispööre. Rooliseadme toimimise visuaalne kontroll.
|
a)
|
Seade ei tööta sujuvalt.
|
b)
|
Hammassektorvõll on väändunud või selle tihvtid on kulunud.
|
c)
|
Hammassektorvõll on ülemääraselt kulunud.
|
d)
|
Hammassektorvõlli ülemäärane liikumine.
|
|
2.1.2.
|
Rooliseadme korpuse kinnitus
|
|
Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud ning ratastega maapinnale toetuval sõidukil keeratakse rooliratast/juhtrauda päripäeva ja vastupäeva või kasutatakse spetsiaalselt kohandatud rooli vabakäigu mõõtjat. Korpuse šassiile kinnitumise visuaalne kontroll.
|
a)
|
Rooliseadme korpus ei ole nõuetekohaselt kinnitatud.
|
b)
|
Kinnitusavad šassiil on välja veninud.
|
c)
|
Kinnituspoldid puuduvad või on purunenud.
|
d)
|
Rooliseadme korpus on mõranenud.
|
|
2.1.3.
|
Roolihoovastiku seisund
|
|
Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud ning ratastega maapinnale toetuval sõidukil loksutatakse rooliratast päripäeva ja vastupäeva või kasutatakse spetsiaalselt kohandatud rooli vabakäigu mõõtjat. Rooliseadme komponentide võimaliku kulumise ja mõranemise ning nende turvalisuse visuaalne kontroll.
|
a)
|
Komponendid, mis peaksid olema kohtkindlad, liiguvad üksteise suhtes.
|
b)
|
Liigendid on ülemääraselt kulunud.
|
c)
|
Teatav komponent on mõranenud või deformeerunud.
|
d)
|
Puuduvad lukustusseadmed.
|
e)
|
Komponendid on eritelgsed (nt rööpvarras või juhtvarras).
|
f)
|
Sobimatu parandamine või muutmine.
|
g)
|
Tolmukaitse puudub, on kahjustunud või oluliselt halvenenud seisundis.
|
|
2.1.4.
|
Roolihoovastiku toimimine
|
|
Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud ning ratastega maapinnale toetuval ja töötava mootoriga (võimendrooliga) sõidukil tehakse roolirattaga täispööre. Hoovastiku liikumise visuaalne kontroll.
|
a)
|
Liikuv roolihoovastik kahjustab šassii kohtkindlat osa.
|
b)
|
Rooli piirajad ei tööta või puuduvad.
|
|
|
Roolimehhanismil kontrollitakse lekete esinemist ja hüdraulikavedeliku taset paagis (kui see on nähtav). Maapinnale toetuvate rataste ja töötava mootoriga sõidukil kontrollitakse võimendiga roolimehhanismi töötamist.
|
b)
|
Vedelikku pole piisavas koguses.
|
d)
|
Mehhanism on mõranenud või ebakindel.
|
e)
|
Komponendid on eritelgsed või kahjustunud.
|
f)
|
Sobimatu parandamine või muutmine.
|
g)
|
Trossid/voolikud on kahjustunud või ülemäära roostes.
|
|
2.2.
|
Rooliratas, roolisammas ja juhtraud
|
|
2.2.1.
|
Rooliratta/juhtraua seisund
|
|
Maapinnale toetuvate ratastega sõidukil loksutatakse rooliratast roolisamba suhtes täisnurga all küljelt küljele ning rakendatakse kerget langevat ja tõusvat survet. Vabakäigu visuaalne kontroll.
|
a)
|
Rooliratas ja -sammas liiguvad üksteise suhtes – kinnitus on lõtv.
|
b)
|
Roolirattarummul puudub kinnitusseade.
|
c)
|
Roolirattarumm, -rõngas või kodarad on mõranenud või lahti tulnud.
|
|
2.2.2.
|
Roolisammas/käänmikuhargid ja rooliratta külge kinnitatavad sangad
|
|
Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud ning massiga maapinnale toetuval sõidukil lükatakse ja tõmmatakse rooliratast roolisamba suhtes üles-alla, rooliratast/juhtrauda lükatakse roolisamba/sangade suhtes täisnurga all eri suundades. Vabakäigu ning painduvate ühenduste või universaalliigendite seisundi visuaalne kontroll.
|
a)
|
Rooliratta keskme ülemäärane liikumine üles või alla.
|
b)
|
Roolisamba ülemise osa ülemäärane liikumine radiaalselt samba telje suhtes.
|
c)
|
Painduvad ühendused on kahjustunud.
|
e)
|
Sobimatu parandamine või muutmine.
|
|
|
Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud ning massiga ratastele toetuval sõidukil keeratakse rooliratast kergelt päripäeva ja vastupäeva, ilma et rattad liiguks, kusjuures rattad on otseasendis ja võimendrooliga sõidukitel mootor töötab. Vabakäigu visuaalne kontroll.
|
Ülemäärane rooli vabakäik (näiteks roolirattarõnga teatav punkt liigub rohkem kui ühe viiendiku ulatuses rooliratta läbimõõdust või ei vasta nõuetele) (8).
|
2.4.
|
Rataste suunang (X) (9)
|
|
Asjakohase seadmega kontrollitakse juhtrataste suunangut.
|
Suunang ei vasta sõiduki tootja andmetele või nõuetele (8).
|
2.5.
|
Haagise pöördtelje pöördlaud
|
|
Kontrollimine visuaalselt või spetsiaalselt kohandatud rooli vabakäigu mõõtja abil
|
a)
|
Komponent on kahjustunud või pragunenud.
|
|
2.6.
|
Elektrooniline võimendrool (Electronic Power Steering, EPS)
|
|
Visuaalne kontroll, mootorit käivitades ja välja lülitades kontrollitakse vastavust rooliratta nurga ja rataste nurga vahel.
|
a)
|
EPSi rikketuli näitab süsteemis riket.
|
b)
|
Rooliratta nurk ja rataste nurk ei ole vastavuses.
|
c)
|
Roolivõimendi ei tööta.
|
|
3. NÄHTAVUS
|
|
Juhikohalt avaneva vaatevälja visuaalne kontroll
|
Takistused juhi vaateväljas, mis mõjutavad oluliselt nähtavust ettepoole või külgedele
|
|
Visuaalne kontroll
|
a)
|
Klaas või läbipaistev esipaneel (kui see on lubatud) on mõranenud või värvi muutnud.
|
b)
|
Klaas või läbipaistev esipaneel (sealhulgas peegel- või toonkilega kaetud klaas), mis ei vasta nõuetes (8) esitatud spetsifikatsioonidele. (XX) (10)
|
c)
|
Klaasi või läbipaistva esipaneeli seisund ei ole vastuvõetav.
|
|
3.3.
|
Tahavaatepeeglid või -seadmed
|
|
Visuaalne kontroll
|
a)
|
Peegel või seade puudub või ei ole paigaldatud vastavalt nõuetele (8).
|
b)
|
Peegel või seade ei tööta, on kahjustunud, lahti tulnud või ebakindel.
|
|
|
Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel
|
a)
|
Puhastid ei tööta või puuduvad.
|
b)
|
Puhasti laba puudub või on silmnähtavalt defektne.
|
|
|
Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel
|
Pesurid ei tööta õigesti.
|
3.6
|
Niiskuse eemaldamise süsteem (X) (9)
|
|
Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel
|
Süsteem ei tööta või on silmnähtavalt defektne.
|
4. TULED, HELKURID JA ELEKTRISEADMED
|
|
4.1.1.
|
Seisund ja toimimine
|
|
Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel
|
a)
|
Valgus/valgusallikas on defektne või puudub.
|
b)
|
Projektsioonisüsteem (helkur ja laternaklaas) on defektne või puudub.
|
c)
|
Latern ei ole kindlalt kinnitatud.
|
|
|
Määratakse kindlaks iga lähitulelaterna horisontaalne reguleeritus, kasutades esilaternate reguleerituse kontrollimise seadet või ekraani.
|
Esilaterna reguleeritus ei jää nõuetes (8) sätestatud piiridesse.
|
|
Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel
|
a)
|
Lüliti ei tööta nõuetele (8) vastavalt. (Samaaegselt põlevate esilaternate arv)
|
b)
|
Kontrollseadise talitluse rike.
|
|
4.1.4.
|
Vastavus nõuetele (8)
|
|
Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel
|
a)
|
Latern, selle valguse värvus, asend või valgustugevus ei vasta nõuetele (8).
|
b)
|
Miski laternaklaasil või valgusallikal vähendab ilmselgelt valgustugevust või muudab valguse värvi.
|
c)
|
Valgusallikas või latern ei vasta nõuetele.
|
|
4.1.5.
|
Reguleerimisseadmed (kui need on kohustuslikud)
|
|
Visuaalne kontroll ja võimaluse korral kontrollimine käitamisel
|
b)
|
Käsijuhtimisega seadet ei saa juhikohalt käitada.
|
|
4.1.6.
|
Esilaternate puhastusseade (kui see on kohustuslik)
|
|
Visuaalne kontroll ja võimaluse korral kontrollimine käitamisel
|
Seade ei tööta.
|
4.2.
|
Eesmised ja tagumised ääretulelaternad, küljeääretulelaternad ja ülemised ääretulelaternad
|
|
4.2.1.
|
Seisund ja toimimine
|
|
Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel
|
a)
|
Valgusallikas on defektne.
|
b)
|
Laternaklaas on defektne.
|
c)
|
Latern ei ole kindlalt kinnitatud.
|
|
|
Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel
|
a)
|
Lüliti ei tööta vastavalt nõuetele (8).
|
b)
|
Kontrollseadise talitluse rike.
|
|
4.2.3.
|
Vastavus nõuetele (8)
|
|
Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel
|
a)
|
Latern, selle valguse värvus, asend või valgustugevus ei vasta nõuetele (8).
|
b)
|
Miski laternaklaasil või valgusallikal vähendab valgustugevust või muudab valguse värvi.
|
|
|
4.3.1.
|
Seisund ja toimimine
|
|
Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel
|
a)
|
Valgusallikas on defektne.
|
b)
|
Laternaklaas on defektne.
|
c)
|
Latern ei ole kindlalt kinnitatud.
|
|
|
Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel
|
a)
|
Lüliti ei tööta vastavalt nõuetele (8).
|
c)
|
Kontrollseadise talitluse rike.
|
|
4.3.3.
|
Vastavus nõuetele (8)
|
|
Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel
|
Latern, selle valguse värvus, asend või valgustugevus ei vasta nõuetele (8).
|
4.4.
|
Suunatulelaternad ja ohutuled
|
|
4.4.1.
|
Seisund ja toimimine
|
|
Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel
|
a)
|
Valgusallikas on defektne.
|
b)
|
Laternaklaas on defektne.
|
c)
|
Latern ei ole kindlalt kinnitatud.
|
|
|
Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel
|
Lüliti ei tööta vastavalt nõuetele (8).
|
4.4.3.
|
Vastavus nõuetele (8)
|
|
Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel
|
Latern, selle valguse värvus, asend või valgustugevus ei vasta nõuetele (8).
|
|
Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel
|
Vilkumissagedus ei vasta nõuetele (8).
|
4.5.
|
Eesmised ja tagumised udutuled
|
|
4.5.1.
|
Seisund ja toimimine
|
|
Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel
|
a)
|
Valgusallikas on defektne.
|
b)
|
Laternaklaas on defektne.
|
c)
|
Latern ei ole kindlalt kinnitatud.
|
|
4.5.2.
|
Reguleeritus (X) b (9)
|
|
Kontrollimine käitamisel ning esilaternate reguleerituse kontrollimise seadme abil
|
Valgusvihu valguse ja varju piiri korral on eesmine udutuli horisontaalselt valesti reguleeritud.
|
|
Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel
|
Lüliti ei tööta vastavalt nõuetele (8).
|
4.5.4.
|
Vastavus nõuetele (8)
|
|
Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel
|
a)
|
Latern, selle valguse värvus, asend või valgustugevus ei vasta nõuetele (8).
|
b)
|
Süsteem ei tööta vastavalt nõuetele (8).
|
|
|
4.6.1.
|
Seisund ja toimimine
|
|
Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel
|
a)
|
Valgusallikas on defektne.
|
b)
|
Laternaklaas on defektne.
|
c)
|
Latern ei ole kindlalt kinnitatud.
|
|
4.6.2.
|
Vastavus nõuetele (8)
|
|
Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel
|
a)
|
Latern, selle valguse värvus, asend või valgustugevus ei vasta nõuetele (8).
|
b)
|
Süsteem ei tööta vastavalt nõuetele (8).
|
|
|
Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel
|
Lüliti ei tööta vastavalt nõuetele (8).
|
|
4.7.1.
|
Seisund ja toimimine
|
|
Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel
|
a)
|
Latern heidab otsevalgust taha.
|
b)
|
Valgusallikas on defektne.
|
c)
|
Latern ei ole kindlalt kinnitatud.
|
|
4.7.2.
|
Vastavus nõuetele (8)
|
|
Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel
|
Süsteem ei tööta vastavalt nõuetele (8).
|
4.8.
|
Helkurid, nähtavamaks tegemise märgistus (valgustpeegeldav) ja tagumised märgistusplaadid
|
|
|
Visuaalne kontroll
|
a)
|
Helkurseadmed on defektsed või kahjustunud.
|
b)
|
Helkur ei ole kindlalt kinnitatud.
|
|
4.8.2.
|
Vastavus nõuetele (8)
|
|
Visuaalne kontroll
|
Seade, selle peegeldatav värv või asend ei vasta nõuetele (8).
|
4.9.
|
Valgustusseadmete kohustuslikud märgutuled
|
|
4.9.1.
|
Seisund ja toimimine
|
|
Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel
|
Seade ei tööta.
|
4.9.2.
|
Vastavus nõuetele (8)
|
|
Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel
|
Ei vasta nõuetele (8).
|
4.10.
|
Pukseeriva sõiduki ja haagise või poolhaagise elektriühendused
|
|
Visuaalne kontroll: võimaluse korral kontrollida ühenduse elektrijuhtivust.
|
a)
|
Kohtkindlad komponendid ei ole kindlalt kinnitatud.
|
b)
|
Isolatsioon on kahjustunud või selle seisund on halvenenud.
|
c)
|
Haagise või pukseeriva sõiduki elektriühendused ei tööta õigesti.
|
|
|
Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki visuaalne kontroll, sealhulgas mõnel juhul mootoriruumi sisemuse kontroll.
|
a)
|
Elektripaigaldis on ebakindel või ei ole õigesti kaitstud.
|
b)
|
Elektripaigaldis on kahjustunud.
|
c)
|
Isolatsioon on kahjustunud või selle seisund on halvenenud.
|
|
4.12.
|
Mittekohustuslikud laternad ja helkurid (X) (9)
|
|
Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel
|
a)
|
Paigaldatud latern/helkur ei vasta nõuetele (8).
|
b)
|
Latern ei tööta vastavalt nõuetele (8).
|
c)
|
Latern/helkur ei ole kindlalt kinnitatud.
|
|
|
Visuaalne kontroll
|
c)
|
Defektne lüliti (kui see on nõutav).
|
d)
|
Defektsed kaitsmed (kui need on nõutavad).
|
e)
|
Ebasobiv ventilatsioon (kui see on nõutav).
|
|
5. TELJED, VELJED, REHVID, VEDRUSTUS
|
|
|
Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki visuaalne kontroll. Kasutada võib lõtkutestereid; neid on soovitatav kasutada üle 3,5-tonnise brutomassiga sõidukite puhul.
|
a)
|
Telg on murdunud või deformeerunud.
|
b)
|
Telg on sõiduki külge kinnitatud ebakindlalt.
|
c)
|
Sobimatu parandamine või muutmine.
|
|
|
Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki visuaalne kontroll. Kasutada võib lõtkutestereid; neid on soovitatav kasutada üle 3,5-tonnise brutomassiga sõidukite puhul. Kõigile ratastele rakendatakse vertikaal- või külgjõudu ning üles märgitakse liikumise ulatus teljetala ja käänmiku vahel.
|
b)
|
Pöörlipolt ja/või puksid on ülemäära kulunud.
|
c)
|
Ülemäärane liikumine teljetala ja käänmiku vahel.
|
d)
|
Käänmikupolt on teljel lahti tulnud.
|
|
|
Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki visuaalne kontroll. Kasutada võib lõtkutestereid; neid on soovitatav kasutada üle 3,5-tonnise brutomassiga sõidukite puhul. Ratast loksutatakse või rakendatakse igale rattale külgjõudu ning üles märgitakse, kui suures ulatuses liigub ratas käänmiku suhtes ülespoole.
|
a)
|
Ülemäärane lõtk rattalaagrites.
|
b)
|
Rattalaagrid on liiga tihked, kinni kiilunud.
|
|
|
|
Visuaalne kontroll
|
a)
|
Mis tahes rattamutrid või -poldid puuduvad või on lahti tulnud.
|
b)
|
Rumm on kulunud või kahjustunud.
|
|
|
Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki kõikide velgede visuaalne kontroll mõlemast küljest
|
a)
|
Mis tahes mõra või defekt keevises.
|
b)
|
Rehvide lukustusrõngad ei ole korralikult paigaldatud.
|
c)
|
Velg on tõsiselt deformeerunud või kulunud.
|
d)
|
Velje suurus või tüüp ei vasta nõuetele (8) ning mõjutab liiklusohutust.
|
|
|
Kogu rehvi visuaalne kontroll, kas siis pöörates maapinnalt üles tõstetud ratast koos rehviga (sõiduk on paigutatud kanalile või tõstetud tõstukile) või sõites sõidukiga üle kanali edasi ja tagasi
|
a)
|
Rehvi suurus, koormustaluvus, tüübikinnitusmärk või nimikiirus ei vasta nõuetele (8) ning mõjutab liiklusohutust.
|
b)
|
Samal teljel asuvate rataste või topeltrataste rehvid on erineva suurusega.
|
c)
|
Samal teljel asuvad rehvid on erineva konstruktsiooniga (radiaal-/diagonaalrehvid).
|
d)
|
Mis tahes tõsine kahjustus või auk rehvis.
|
e)
|
Rehvimustri sügavus ei vasta nõuetele (8).
|
f)
|
Rehv hõõrdub teiste komponentide vastu.
|
g)
|
Lõigatud mustriga rehvid ei vasta nõuetele (8).
|
h)
|
Rehvirõhu kontrollsüsteemi talitluses esineb häire või see ei ole ilmselt töökorras.
|
|
|
5.3.1.
|
Vedrud ja stabilisaator
|
|
Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki visuaalne kontroll. Kasutada võib lõtkutestereid; neid on soovitatav kasutada üle 3,5-tonnise brutomassiga sõidukite puhul.
|
a)
|
Vedrud on šassii või telje külge kinnitatud ebakindlalt.
|
b)
|
Vedru osa on kahjustunud või murdunud.
|
d)
|
Sobimatu parandamine või muutmine.
|
|
|
Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki visuaalne kontroll või võimaluse korral eriseadmeid kasutades
|
a)
|
Amortisaatorid on šassii või telje külge kinnitatud ebakindlalt.
|
b)
|
Tõsisele lekkele või rikkele osutav kahjustunud amortisaator.
|
|
5.3.2.1.
|
Amortiseerimise tõhususe kontroll (X) (9)
|
|
Kasutatakse eriseadmeid ning võrreldakse vasaku/parema külje erinevusi ja/või tootjate esitatud absoluutväärtusi.
|
a)
|
Oluline erinevus vasaku ja parema külje vahel.
|
b)
|
Esitatud miinimumväärtusi ei ole saavutatud.
|
|
5.3.3.
|
Pöördtorud, reaktiivvardad, õõtshargid ja -hoovad
|
|
Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki visuaalne kontroll. Kasutada võib lõtkutestereid; neid on soovitatav kasutada üle 3,5-tonnise brutomassiga sõidukite puhul.
|
a)
|
Komponent on šassii või telje külge kinnitatud ebakindlalt.
|
b)
|
Komponent on kahjustunud, mõranenud või ülemäära roostes.
|
c)
|
Sobimatu parandamine või muutmine.
|
|
5.3.4.
|
Vedrustuse liigendid
|
|
Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki visuaalne kontroll. Kasutada võib lõtkutestereid; neid on soovitatav kasutada üle 3,5-tonnise brutomassiga sõidukite puhul.
|
a)
|
Pöörlipolt ja/või puksid või vedrustuse liigendid on ülemäära kulunud.
|
b)
|
Tolmukaitse puudub või on oluliselt halvenenud seisundis.
|
|
|
Visuaalne kontroll
|
b)
|
Mis tahes komponent on kahjustunud, halvenenud seisundis või seda on muudetud ning see kahjustab süsteemi toimimist.
|
c)
|
Kuuldav leke süsteemis.
|
|
6. ŠASSII JA SELLE KINNITUSED
|
6.1.
|
Šassii või raam ja selle kinnitused
|
|
|
Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki visuaalne kontroll
|
a)
|
Ühe külje või risttala pragunemine või deformeerumine.
|
b)
|
Tugevdusplaadid või kinnitused on ebakindlad.
|
c)
|
Konstruktsiooni jäikust mõjutav ülemäärane rooste.
|
|
6.1.2.
|
Väljalasketorud ja summutid
|
|
Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki visuaalne kontroll
|
a)
|
Heitgaasisüsteem on ebakindel või lekib.
|
b)
|
Kabiini või sõitjateruumi tuleb suitsu.
|
|
6.1.3.
|
Kütusepaak ja -torud (sh kütteaine paak ja torud)
|
|
Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki visuaalne kontroll, LPG-/CNG-süsteemide korral kasutatakse lekke tuvastamise seadmeid.
|
a)
|
Ebakindel paak või torud.
|
b)
|
Vedeliku leke, täiteava kork puudub või laseb läbi.
|
c)
|
Kahjustunud või katkihõõrdunud torud.
|
d)
|
Kütuse korkkraan (kui see on nõutav) ei tööta õigesti.
|
e)
|
Tuleoht, mis on tingitud:
—
|
ebaõigelt varjestatud kütusepaagist või heitgaasitorustikust;
|
—
|
mootoriruumi seisundist.
|
|
f)
|
LPG-/CNG- või vesinikusüsteem ei vasta nõuetele (8).
|
|
6.1.4.
|
Kaitserauad, küljekaitse ja tagumised allasõidutõkked
|
|
Visuaalne kontroll
|
a)
|
Komponent on lahti tulnud või kahjustunud ning võib riivamisel või kokkupuutel põhjustada kahju.
|
b)
|
Seade ei vasta ilmselgelt nõuetele (8).
|
|
6.1.5.
|
Varuratta kandur (olemasolu korral)
|
|
Visuaalne kontroll
|
a)
|
Varuratta kanduri seisund ei vasta nõuetele.
|
b)
|
Varuratta kandur on pragunenud või ebakindel.
|
c)
|
Varuratas ei ole kandurile turvaliselt kinnitatud ning võib sealt välja kukkuda.
|
|
6.1.6.
|
Haakeseadmed ja pukseerimisseadised
|
|
Võimaliku kulumise ja nõuetekohase talitluse visuaalne kontroll, pöörates erilist tähelepanu kõikidele paigaldatud ohutusseadistele, ja/või mõõturi kasutamine
|
a)
|
Komponent on kahjustunud, defektne või pragunenud.
|
b)
|
Komponent on ülemäära kulunud.
|
d)
|
Mis tahes ohutusseadis puudub või ei tööta õigesti.
|
e)
|
Mis tahes näidik ei tööta.
|
f)
|
Registreerimismärk või üks laternatest (kui seda ei kasutata) on varjatud.
|
g)
|
Sobimatu parandamine või muutmine.
|
|
|
Visuaalne kontroll
|
a)
|
Turvapoldid on lahti tulnud või puuduvad.
|
b)
|
Ülekandevõlli laagrid on ülemäära kulunud.
|
c)
|
Universaalliigendid on ülemäära kulunud.
|
d)
|
Kahjustunud painduvad ühendused.
|
e)
|
Kahjustunud või paindunud võll.
|
f)
|
Laagri korpus on mõranenud või ebakindel.
|
g)
|
Tolmukaitse puudub või on oluliselt halvenenud seisundis.
|
h)
|
Ebaseaduslik jõuallika muutmine.
|
|
6.1.8.
|
Mootori paigaldusdetailid
|
|
Visuaalne kontroll – ei pea toimuma tingimata kanalil või tõstukil
|
Paigaldusdetailid on halvenenud seisundis, silmnähtavalt ja tõsiselt kahjustunud, lahti tulnud või mõranenud.
|
|
Visuaalne kontroll
|
a)
|
Juhtseadme ebaseaduslik muutmine.
|
b)
|
Ebaseaduslik mootori muutmine.
|
|
|
|
Visuaalne kontroll
|
a)
|
Lahti tulnud või kahjustunud paneel või osa, mis võib tekitada kahju.
|
c)
|
Mootorisuits või heitgaasid pääsevad kabiini.
|
d)
|
Sobimatu parandamine või muutmine.
|
|
|
Visuaalne kontroll kanalil või tõstukil
|
a)
|
Ebakindel kere või kabiin.
|
b)
|
Kere/kabiin ei tundu olevat šassiil otse.
|
c)
|
Kere/kabiin on šassii või risttalade külge kinnitamata või on kinnitatud ebakindlalt.
|
d)
|
Kinnituskohad on ülemäära roostes.
|
|
6.2.3.
|
Uksed ja ukselukud
|
|
Visuaalne kontroll
|
a)
|
Uks ei avane või ei sulgu korralikult.
|
b)
|
Uks võib iseenesest avaneda või ei püsi suletuna.
|
c)
|
Uks, hinged, lukud, tugipost on puudu, lahti tulnud või halvenenud seisundis.
|
|
|
Visuaalne kontroll kanalil või tõstukil
|
Ebakindel või oluliselt halvenenud seisundis põrand.
|
|
Visuaalne kontroll
|
a)
|
Iste on lahti tulnud või defektse konstruktsiooniga.
|
b)
|
Istme reguleerimise mehhanism ei tööta õigesti.
|
|
|
Visuaalne kontroll
|
a)
|
Istmed on defektsed või ebakindlad.
|
b)
|
Sõidukisse paigaldatud istmed ei vasta nõuetele (8).
|
|
|
Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel
|
Sõiduki ohutuks käitamiseks vajalik seadis ei tööta õigesti.
|
|
Visuaalne kontroll
|
a)
|
Ebakindel aste või platvorm.
|
b)
|
Astme või platvormi seisund võib kasutajatele vigastusi põhjustada.
|
|
6.2.9.
|
Muud sõiduki sise- ja välisseadmed
|
|
Visuaalne kontroll
|
a)
|
Muu seadme kinnitus on defektne.
|
b)
|
Muu seade ei vasta nõuetele (8).
|
c)
|
Hüdraulikaseade lekib.
|
|
6.2.10.
|
Poritiivad, -plekid, -kummid, pritsmekaitsevarustus
|
|
Visuaalne kontroll
|
a)
|
Komponent puudub, on lahti tulnud või tõsiselt roostes.
|
b)
|
Komponent on rattale liiga lähedal.
|
c)
|
Ei vasta nõuetele (8).
|
|
7. MUU VARUSTUS
|
7.1.
|
Turvavööd/turvavöö pandlad ja turvasüsteemid
|
|
7.1.1.
|
Turvavööde/turvavööde pannalde kinnituste turvalisus
|
|
Visuaalne kontroll
|
a)
|
Kinnituspunkt on oluliselt halvenenud seisundis.
|
b)
|
Kinnituspunkt on lahti tulnud.
|
|
7.1.2.
|
Turvavööde/turvavööde pannalde seisund
|
|
Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel
|
a)
|
Kohustuslik turvavöö puudub või ei ole paigaldatud.
|
b)
|
Turvavöö on kahjustunud.
|
c)
|
Turvavöö ei vasta nõuetele (8).
|
d)
|
Turvavöö pannal on kahjustunud või ei toimi õigesti.
|
e)
|
Turvavöö tõmbur on kahjustunud või ei toimi õigesti.
|
|
7.1.3.
|
Turvavöö koormuse piiraja
|
|
Visuaalne kontroll
|
Koormuse piiraja ilmselt puudub või ei sobi kasutamiseks asjaomases sõidukis.
|
7.1.4.
|
Turvavöö eelpingutid
|
|
Visuaalne kontroll
|
Eelpinguti ilmselt puudub või ei sobi kasutamiseks asjaomases sõidukis.
|
|
Visuaalne kontroll
|
a)
|
Turvapadjasüsteem ilmselt puudub või ei sobi kasutamiseks asjaomases sõidukis.
|
b)
|
Turvapadjasüsteem ilmselt ei tööta.
|
|
|
Rikkeindikaatori visuaalne kontroll
|
SRS-süsteemi rikkeindikaator näitab mis tahes riket süsteemis.
|
|
Visuaalne kontroll
|
b)
|
Ei vasta nõuetele (8).
|
|
7.3.
|
Lukud ja kasutamistõkis
|
|
Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel
|
a)
|
Tõkis ei toimi – ei takista sõiduki käitamist.
|
b)
|
Defektne või tahtmatu lukustumine või blokeerumine.
|
|
7.4.
|
Ohukolmnurk (kui see on nõutav) (X) (9)
|
|
Visuaalne kontroll
|
a)
|
Puudub või ei ole komplektne.
|
b)
|
Ei vasta nõuetele (8).
|
|
7.5.
|
Käsiapteek (kui see on nõutav) (X) (9)
|
|
Visuaalne kontroll
|
Puudub, ei ole komplektne või ei vasta nõuetele (8).
|
7.6.
|
Ratta tõkiskingad (-kiilud) (kui need on nõutavad) (X) (9)
|
|
Visuaalne kontroll
|
Puuduvad või on halvas seisundis.
|
|
Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel
|
c)
|
Ei vasta nõuetele (8).
|
|
|
Visuaalne kontroll või kontrollimine käitamisel teekatsetuse ajal või elektrooniliste vahendite abil
|
a)
|
Ei ole paigaldatud vastavalt nõuetele (8).
|
c)
|
Mõõdikut ei saa valgustada.
|
|
7.9.
|
Sõidumeerik (kui see on paigaldatud/nõutav)
|
|
Visuaalne kontroll
|
a)
|
Ei ole paigaldatud vastavalt nõuetele (8).
|
c)
|
Defektsed või puuduvad plommid.
|
d)
|
Kalibreerimisplaat puudub, on loetamatu või aegunud.
|
e)
|
Ilmne rikkumine või manipuleerimine.
|
f)
|
Rehvide suurus ei vasta kalibreerimisparameetritele.
|
|
7.10.
|
Kiiruspiirik (kui see on paigaldatud/nõutav)
|
|
Visuaalne kontroll ja asjakohaste seadmete olemasolu korral kontrollimine käitamisel
|
a)
|
Ei ole paigaldatud vastavalt nõuetel (8).
|
b)
|
Ei ole ilmselt töökorras.
|
c)
|
Vale määratud kiirus (kui seda on kontrollitud).
|
d)
|
Defektsed või puuduvad plommid.
|
e)
|
Kalibreerimisplaat puudub, on loetamatu või aegunud.
|
f)
|
Rehvide suurus ei vasta kalibreerimisparameetritele.
|
|
7.11.
|
Odomeeter, kui see on olemas (X) b (9)
|
|
Visuaalne kontroll
|
a)
|
Ilmselt manipuleeritud (pettus).
|
|
7.12.
|
Elektrooniline stabiilsuskontroll (ESC), kui see on paigaldatud/nõutav
|
|
Visuaalne kontroll
|
a)
|
Ratta kiirusandurid puuduvad või on kahjustunud.
|
b)
|
Juhtmestik on kahjustunud.
|
c)
|
Muud osad puuduvad või on kahjustunud.
|
d)
|
Lüliti on kahjustunud või ei tööta õigesti.
|
e)
|
ESC-süsteemi rikkeindikaator näitab mis tahes riket süsteemis.
|
|
8. SAASTED
|
|
8.1.1.
|
Müravähendussüsteem
|
|
Subjektiivne hindamine (välja arvatud juhul, kui ülevaataja arvates võib müratase olla piiri peal – sel juhul võib teha pideva müra katse, kasutades müramõõdikut).
|
a)
|
Müratasemed ületavad nõuetes (8) lubatavaid tasemeid.
|
b)
|
Müravähendussüsteemi mingi osa on tulnud lahti, võib küljest ära kukkuda, on kahjustunud, valesti paigaldatud, puudub või seda on ilmselt muudetud, nii et see mõjutab negatiivselt müratasemeid.
|
|
|
8.2.1.
|
Bensiinimootori heited
|
|
8.2.1.1.
|
Heitgaaside kontrollseadmed
|
|
Visuaalne kontroll
|
a)
|
Tootja paigaldatud heitkoguste kontrollseadmed puuduvad, neid on muudetud või need on ilmselt defektsed.
|
b)
|
Heitkoguste mõõtmist mõjutavad lekked.
|
|
8.2.1.2.
|
Gaasilised heited
|
|
Heitkoguste mõõtmine heitgaasianalüsaatori abil kooskõlas nõuetega (8). Teise võimalusena võib sobivate pardadiagnostika (OBD) seadmetega varustatud sõidukite puhul heitgaasisüsteemi nõuetekohast toimimist kontrollida OBD-seadme vastava näidu põhjal, kontrollides OBD-süsteemi nõuetekohast toimivust heitgaaside mõõtmise kohas tühikäigul tootja soovitatavatel katse ettevalmistamise tingimustel ja kooskõlas muude nõuetega (8).
|
a)
|
Gaasilised heited ületavad tootja kindlaksmääratud konkreetseid tasemeid
|
b)
|
või, juhul kui see teave ei ole kättesaadav, süsinikmonooksiidi heited ületavad
i)
|
sõidukite puhul, mille heitgaase ei kontrollita spetsiaalse heitgaaside kontrollsüsteemi abil,
vastavalt nõuetes (8) kindlaksmääratud esmase registreerimise või kasutuselevõtu kuupäevale;
|
ii)
|
sõidukite puhul, mille heitgaase kontrollitakse spetsiaalse heitgaaside kontrollsüsteemi abil,
—
|
kõrgendatud pööretel 0,3 %
või
|
—
|
kõrgendatud pööretel 0,2 %
|
vastavalt nõuetes (8) kindlaksmääratud esmase registreerimise või kasutuselevõtu kuupäevale.
|
|
c)
|
Lambda väärtus ei jää vahemikku 1 ± 0,03 või ei ole kooskõlas tootja spetsifikatsiooniga.
|
d)
|
OBD osutab olulisele rikkele.
|
|
8.2.2.
|
Diiselmootori heited
|
|
8.2.2.1.
|
Heitgaaside kontrollseadmed
|
|
Visuaalne kontroll
|
a)
|
Tootja paigaldatud heitkoguste kontrollseadmed puuduvad või on ilmselt defektsed.
|
b)
|
Heitkoguste mõõtmist mõjutavad lekked.
|
|
Seda nõuet ei kohaldata enne 1. jaanuari 1980 registreeritud või kasutusele võetud sõidukite suhtes.
|
a)
|
Heitgaaside suitsusust mõõdetakse vabakiirendusel (koormust ei rakendata miinimumpööretest kuni katkesti rakendumiseni), käigukang on neutraalses asendis ja sidur on lahutatud.
|
b)
|
Sõiduki ettevalmistus:
1.
|
Sõidukit võib testida ilma ettevalmistuseta, kuid ohutuse mõttes tuleks kontrollida, kas mootor on soe ja rahuldavas mehaanilises seisukorras
|
2.
|
Eeltingimused:
i)
|
Mootor peab olema täiesti soe, näiteks mootoriõli temperatuur peab õlimõõtevarda torus sondiga mõõdetuna olema vähemalt 80 °C või, kui see on madalam, vastama normaalsele töötemperatuurile või peab infrapunase kiirguse alusel mõõdetud mootorisilindrite temperatuur olema eespool nimetatud temperatuuriga vähemalt samaväärne. Kui seoses sõiduki koostega ei ole selline mõõtmine praktiline, võib mootori normaalse töötemperatuuri määrata muul viisil, näiteks mootori jahutusventilaatori töötamise põhjal.
|
ii)
|
Heitgaasisüsteemi puhastatakse vähemalt kolme vabakiirendustsükliga või samaväärse meetodiga.
|
|
|
c)
|
Katsemenetlus:
1.
|
Mootor ja mis tahes turboülelaadur peab enne iga vabakiirendustsüklit olema tühikäigul. Suure võimsusega diiselmootorite puhul tähendab see vähemalt kümnesekundilist ootamist pärast gaasipedaali vabastamist.
|
2.
|
Iga vabakiirendustsükli alustamiseks tuleb gaasipedaal kiiresti ja sujuvalt (vähem kui ühe sekundiga), kuid mitte ägedalt alla vajutada, et saavutada maksimaalne sissepritse pritsepumbast.
|
3.
|
Iga vabakiirendustsükli ajal jõuab mootor enne gaasipedaali vabastamist maksimaalselt lubatud pööreteni või automaatülekandega sõidukite puhul tootja määratud pööreteni või, kui need andmed ei ole kättesaadavad, kahe kolmandikuni maksimaalselt lubatud pööretest. Seda saab kontrollida näiteks mootori pöörete arvu jälgides või jättes piisavalt aega gaasipedaali esimesest vajutamisest kuni selle vabastamiseni, mis 1. lisa kategooriatesse 1 ja 2 kuuluvate sõidukite puhul peaks olema vähemalt kaks sekundit.
|
4.
|
Sõiduk loetakse ülevaatuse mitteläbinuks ainult siis, kui vähemalt viimase kolme vabakiirendustsükli aritmeetiline keskmine ületab piirväärtust. Seda võib arvutada, jättes kõrvale mis tahes mõõtmised, mis märkimisväärselt erinevad mõõdetud keskmisest, või kasutades mis tahes statistilist arvutusmeetodit, mis võtab arvesse mõõtmiste hajuvust. Liikmesriigid võivad kehtestada piirangu testimistsüklite arvule.
|
5.
|
Mittevajaliku testimise vältimiseks võivad liikmesriigid tunnistada ülevaatuse mitteläbinuks need sõidukid, mille mõõtmistulemused pärast vähem kui kolme vabakiirendustsükli või puhastustsükli läbimist ületavad märkimisväärselt piirväärtuse. Samuti võivad liikmesriigid mittevajaliku testimise vältimiseks tunnistada ülevaatuse läbinuks need sõidukid, mille mõõtmistulemused jäävad pärast vähem kui kolme vabakiirendustsükli või puhastustsükli läbimist märkimisväärselt piirväärtusele alla.
|
|
|
a)
|
Sõidukite puhul, mis on registreeritud või esmakordselt kasutusele võetud pärast nõuetes (8) kindlaksmääratud kuupäeva,
ületab suitsusus taset, mis on märgitud sõidukile kinnitatud tootja andmesildil;
|
b)
|
kui see teave ei ole kättesaadav või kui nõuete (8) alusel ei ole kontrollväärtuste kasutamine lubatud, siis
|
ülelaadeta mootorite puhul 2,5 m-1,
|
|
turbomootorite puhul 3,0 m-1;
|
|
või nõuetes (8) määratletud või pärast nõuetes (8) kindlaksmääratud kuupäeva esmaselt registreeritud või kasutusele võetud sõidukite puhul
|
|
|
8.3.
|
Elektromagnetiliste häirete vähendamine
|
|
8.3.1. Raadiohäired (X) (9)
|
Visuaalne kontroll
|
Teatav nõuetes (8) sätestatud nõue ei ole täidetud.
|
8.4.
|
Muud keskkonnaga seotud sõlmed
|
|
|
Visuaalne kontroll
|
Mis tahes ülemäärane vedelikuleke, mis võib kahjustada keskkonda või kujutada ohtu teistele liiklejatele.
|
9. TÄIENDAVAD ÜLEVAATUSED REISIJATEVEOKS KASUTATAVATELE M2- JA M3-KATEGOORIA SÕIDUKITELE
|
|
9.1.1.
|
Sisse- ja väljapääsud
|
|
Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel
|
c)
|
Avariiolukordadeks ettenähtud juhtimisseade on defektne.
|
d)
|
Uste kaugjuhtimisseadmed või hoiatusseadised on defektsed.
|
e)
|
Ei vasta nõuetele (8).
|
|
|
Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel (kui see on asjakohane)
|
b)
|
Varuväljapääsu tähistavad sildid puuduvad või on loetamatud.
|
c)
|
Puudub klaasipurustushaamer.
|
d)
|
Ei vasta nõuetele (8).
|
|
9.2.
|
Niiskuse ja jäite eemaldamise süsteem (X) (9)
|
|
Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel
|
b)
|
Mürgiste gaaside või heitgaaside pääsemine juhikabiini või sõitjateruumi.
|
c)
|
Defektne jäite eemaldamise süsteem (kui see on kohustuslik).
|
|
9.3.
|
Ventileerimis- ja küttesüsteem (X) (9)
|
|
Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel
|
b)
|
Mürgiste gaaside või heitgaaside pääsemine juhikabiini või sõitjateruumi.
|
|
|
9.4.1.
|
Sõitjakohad (sh reisisaatjate istmed)
|
|
Visuaalne kontroll
|
a)
|
Istmed on defektsed või ebakindlad.
|
b)
|
Klappistmed (kui need on lubatud) ei tööta automaatselt.
|
c)
|
Ei vasta nõuetele (8).
|
|
9.4.2.
|
Juhiiste (lisanõuded)
|
|
Visuaalne kontroll
|
a)
|
Defektne erivarustus, näiteks virvendus- või pimestamiskaitse.
|
b)
|
Juhikabiini vaheseinad on ebakindlad või ei vasta nõuetele (8).
|
|
9.5.
|
Sisevalgustusseadmed ja navigeerimisseadmed (X) (9)
|
|
Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel
|
Seade on defektne või ei vasta nõuetele (8).
|
9.6.
|
Vahekäigud, seisukohad
|
|
Visuaalne kontroll
|
b)
|
Defektsed käsipuud või käepidemed.
|
c)
|
Ei vasta nõuetele (8).
|
|
|
Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel (kui see on asjakohane)
|
a)
|
Halvenenud või kahjustunud seisund.
|
b)
|
Sissetõmmatavad astmed ei toimi õigesti.
|
c)
|
Ei vasta nõuetele (8).
|
|
9.8.
|
Reisijate sidesüsteem (X) (9)
|
|
Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel
|
Süsteem on defektne.
|
9.9.
|
Kirjalik teave (X) (9)
|
|
Visuaalne kontroll
|
a)
|
Teave puudub, on eksitav või loetamatu.
|
b)
|
Ei vasta nõuetele (8).
|
|
9.10.
|
Laste vedu käsitlevad nõuded (X) (9)
|
|
|
Visuaalne kontroll
|
Uksed ei ole kaitstud kooskõlas asjaomast transpordiliiki käsitlevate nõuetega (8).
|
9.10.2.
|
Signaal- ja eriseadmed
|
|
Visuaalne kontroll
|
Signaal- ja eriseadmed puuduvad või ei vasta nõuetele (8).
|
9.11.
|
Puudega isikute vedu käsitlevad nõuded (X) (9)
|
|
9.11.1.
|
Uksed, rambid ja liftid
|
|
Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel
|
d)
|
Defektne hoiatusseadis/defektsed hoiatusseadised.
|
e)
|
Ei vasta nõuetele (8).
|
|
9.11.2.
|
Ratastooli kinnitused
|
|
Visuaalne kontroll ja võimaluse korral testitakse varustuse toimimist
|
c)
|
Defektne pide (defektsed pidemed).
|
d)
|
Ei vasta nõuetele (8).
|
|
9.11.3.
|
Signaal- ja eriseadmed
|
|
Visuaalne kontroll
|
Signaal- ja eriseadmed puuduvad või ei vasta nõuetele (8).
|
9.12.
|
Muu erivarustus (X) (9)
|
|
9.12.1.
|
Toiduvalmistamisseadmed
|
|
Visuaalne kontroll
|
a)
|
Seade ei vasta nõuetele (8).
|
b)
|
Seade on kahjustunud sellisel määral, et selle kasutamine oleks ohtlik.
|
|
|
Visuaalne kontroll
|
Ruum ei vasta nõuetele (8).
|
9.12.3.
|
Muud seadmed (nt audio-videosüsteemid)
|
|
Visuaalne kontroll
|
Ei vasta nõuetele (8).
|
|