millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/226/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ, et neid kohandada tehnika arenguga teatavate mootorsõidukite ja nende haagiste kategooriate porikaitsesüsteemide valdkonnas

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivi 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv), (1) eriti selle artikli 39 lõiget 2,

Direktiivi 2007/46/EÜ IV lisa punkt 43 ja XI lisa 2. ja 4. liite punkt 43 asendatakse järgmisega:

1. Alates 9. aprillist 2011 ei keeldu liikmesriigid porikaitsesüsteemidega seotud põhjustel andmast EÜ või riiklikku tüübikinnitust sõidukile või selle osale, mis vastab direktiiviga 91/226/EMÜ (muudetud vastavalt käesolevale direktiivile) sätestatud nõuetele.

2. Alates 9. aprillist 2011 keelduvad liikmesriigid porikaitsesüsteemidega seotud põhjustel andmast EÜ või riiklikku tüübikinnitust sõidukile või selle osale, mis ei vasta direktiiviga 91/226/EMÜ (muudetud vastavalt käesolevale direktiivile) sätestatud nõuetele.

3. Kui taotletakse kogu sõiduki EÜ tüübikinnitust direktiivi 2007/46/EÜ kohaselt, ei pea sõidukid, mille porikaitsesüsteemile on antud riiklik või EÜ tüübikinnitus, vastama direktiivi 91/226/EMÜ nõuetele porikaitsesüsteemide kohta.

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 8. aprillil 2011. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

I LISA

Direktiivi 91/226/EMÜ lisade loetelu muudetakse järgmiselt:

a)	II lisa 3. liite pealkiri asendatakse järgmisega:

III lisa pealkiri asendatakse järgmisega:

„III lisa

Sõiduki EÜ tüübikinnituse nõuded seoses porikaitsesüsteemide paigaldamisega

1. liide	:	Sõiduki EÜ tüübikinnituse taotlemise teatis
2. liide	:	Sõiduki EÜ tüübikinnitustunnistuse näidis”;

rida „JOONISED: (1–9)” asendatakse järgmisega:

„V lisa

Joonised 1–9”.

Direktiivi 91/226/EMÜ I lisa muudetakse järgmiselt:

punktid 9, 10 ja 11 asendatakse järgmistega:

„9. Ülestõstetav telg

Ülestõstetav telg – telg, nagu on määratletud direktiivi 97/27/EÜ I lisa punktis 2.15.

10. Koormamata sõiduk

Koormamata sõiduk – sõidukorras olev sõiduk, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ (1).

11. Turvis

Turvis – rehvi osa, nagu määratletud direktiivi 92/23/EMÜ II lisa punktis 2.8.

lisatakse järgmised punktid 13, 14 ja 15:

„13. Poolhaagise veduk

Poolhaagise veduk – veduk, nagu on määratletud direktiivi 97/27/EÜ I lisa punktis 2.1.1.2.2.

14. Suurim tehniliselt lubatud täismass

Suurim tehniliselt lubatud täismass – sõiduki täismass, nagu on määratletud direktiivi 97/27/EÜ I lisa punktis 2.6.

15. Sõidukitüüp

Sõidukitüüp – seoses porikaitsesüsteemidega mittekomplektsed, komplektsed või komplekteeritud sõidukid, mis ei erine järgmiste aspektide poolest:

—	porikaitsevarustuse tüüp (sõidukile paigaldatud);

—	porikaitsesüsteemi tootjapoolne tüübimärgistus.”

Direktiivi 91/226/EMÜ II lisa muudetakse järgmiselt:

punktid 2–3.4.3 asendatakse järgmisega:

„2. Sõiduki osa EÜ tüübikinnituse taotlus

2.1. Direktiivi 2007/46/EÜ artikli 7 kohase EÜ tüübikinnitustaotluse sõiduki osa porikaitsevarustuse tüübi kohta esitab tootja.

2.2. Teatise näidis on esitatud 3. liites.

2.3. Tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele tuleb esitada

neli näidist: neist kolm katseteks ja neljas hilisemate kontrollimiste jaoks laboratooriumis säilitamiseks. Katselaboratoorium võib nõuda lisanäidiseid.

2.4. Märgised

Iga näidis peab olema selgelt ja kustutamatult märgistatud kaubanime või kaubamärgi ja tüübitähisega ning sisaldama ala, mis on piisavalt suur osa EÜ tüübikinnitusmärgi jaoks.

3. Sõiduki osale EÜ tüübikinnituse andmine

3.1. Kui asjakohased nõuded on täidetud, antakse EÜ tüübikinnitus vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ artiklile 10.

3.2. EÜ tüübikinnitustunnistuse näidis on esitatud 4. liites.

3.3. Igale kinnituse saanud porikaitsevarustuse tüübile antakse tüübikinnitusnumber vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ VII lisale. Üks ja sama liikmesriik ei anna sama numbrit ühelegi muule porikaitsevarustuse tüübile.

3.4. Igal käesoleva direktiivi kohaselt tüübikinnituse saanud porikaitsevarustusel peab olema osa EÜ tüübikinnitusmärk, mis on kinnitatud nii, et see oleks kustutamatu ja kergesti loetav, isegi kui seade on sõidukile kinnitatud.

3.5. Tüübikinnitusmärgile tuleb vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ VII lisa liite punktile 1.3 lisada täht „A”, kui seade on energiat neelavat tüüpi või täht „S”, kui seade on õhku/vett eraldavat tüüpi.”

Liited 1–4 asendatakse järgmisega:

„

1. liide

Katsed energiat neelavat tüüpi porikaitsevarustustega

1. Põhimõte

Käesoleva katse eesmärk on mõõta seadme võimet kinni pidada vett, mis on suunatud selle vastu reast pihustitest. Katsekomplekt on mõeldud jäljendama tingimusi, milles seade sõidukile paigaldatult peab töötama, arvestades rehvi turviselt maast ülespaiskunud vee hulka ja kiirust.

2. Varustus

Katsekomplekti kirjeldus on V lisa joonisel 8.

3. Katsetingimused

3.1.	Katsed tehakse suletud ruumis seisva õhuga keskkonnas.

3.2.	Ümbritsev temperatuur ja katseseadme temperatuur peab olema 21 (± 3) °C.

3.3.	Kasutada tuleb deioniseeritud vett.

3.4.	Katseseadmed niisutatakse enne iga katset.

4. Protseduur

4.1.	Kinnitada 500 (+ 0/– 5) mm laiune ja 750 mm kõrgune katsetatava seadme näidis katseseadme vertikaaltasapinna külge, veendudes, et näidis asub täielikult koguja piirides ja et ükski takistus ei saa vett kõrvale juhtida ei enne ega ka pärast kokkupuudet seadmega.

4.2.	Seada vee vooluhulgaks 0,675 (+/– 0,01) l/s ja kauguselt 500 (+/– 2) mm suunata näidisele horisontaalselt vähemalt 90 l (maksimaalselt 120 l) vett (V lisa joonis 8).

4.3.	Lasta veel nõrguda näidiselt kogujasse. Arvutada kogutud vee protsent pihustatud vee hulga suhtes.

4.4.	Korrata katset näidisega viis korda vastavalt punktides 4.2. ja 4.3. kirjeldatule. Arvutada viiekatselise seeria keskmine protsent.

5. Tulemused

5.1.	Punkti 4.4 kohaselt arvutatud keskmine protsent ei tohi olla väiksem kui 70.

5.2.

Kui teise viiekatselise seeria jooksul erinevad kogutud vee kõrgeim ja madalaim protsent keskmisest protsendist rohkem kui 5 % võrra, tuleb katsete seeriat korrata.

Kui ka teise viiekatselise seeria jooksul erinevad kõrgeim ja madalaim kogutud vee protsent keskmisest protsendist rohkem kui 5 % võrra ja kui madalam väärtus ei vasta punkti 5.1 nõuetele, keeldutakse tüübikinnituse andmisest.

5.3.

Kontrollida, kas seadme vertikaalne asend mõjutab saadud tulemusi. Sellisel juhul tuleb punktides 4.1.–4.4. kirjeldatud protseduuri korrata kõrgeima ja madalaima kogutud vee protsendi andnud asendites; punkti 5.2 nõuded jäävad kehtima.

Keskmine protsent arvutatakse sel juhul üksikkatsete tulemuste põhjal. Keskmine protsent ei tohi olla väiksem kui 70.

2. liide

Katsed õhku/vett eraldavat tüüpi porikaitsevarustustega

1. Põhimõte

Katse on ette nähtud määramaks poorse materjali efektiivsust kinni pidada vett, mida piserdatakse sellele suruõhu/vee pihustiga.

Katseks kasutatavad seadmed peavad simuleerima tingimusi, millesse materjal sõidukile paigaldatuna satub, arvestades rehvi turviselt maast ülespaiskunud vee hulka ja kiirust.

2. Varustus

Katsekomplekti kirjeldus on V lisa joonisel 9.

3. Katsetingimused

3.1.	Katsed tehakse suletud ruumis seisva õhuga keskkonnas.

3.2.	Ümbritsev temperatuur ja katseseadmete temperatuur peab olema 21 (± 3) °C.

3.3.	Kasutada tuleb deioniseeritud vett.

3.4.	Katseseadmed niisutatakse enne iga katset.

4. Protseduur

4.1.	Kinnitada 305 × 100 mm näidis vertikaalselt katsekomplektile, kontrollida, et näidise ja ülemise painutatud plaadi vahele ei jääks vahet ja et kogumisalus oleks korralikult paigas. Pihusti paak täita 1 ± 0,005 liitri veega ja paigutada see nii, nagu on joonisel kujutatud.

4.2.

Pihusti peab olema reguleeritud järgmiselt:

rõhk (pihustil): 5 baari + 10 % / – 0 %

vooluhulk: 1 liiter minutis ± 5 sekundit

pihustamine: ringikujuline, 50 ± 5 mm läbimõõduga 200 ± 5 mm kaugusel näidisest, otsik 5 ± 0,1 mm läbimõõduga.

4.3.	Pihustada kuni veetolm kaob ja märkida üles kulunud aeg. Lasta 60 sekundi jooksul veel voolata näidiselt alusele ja mõõta kogutud vee ruumala. Mõõta pihusti paaki jäänud vee hulk. Arvutada pihustatud vee ruumala protsent kogutud vee ruumala suhtes.

4.4.	Korrata katset viis korda ja arvutada kogutud vee hulga keskmine protsent. Enne iga katset kontrollida, et kogumisalus, pihusti paak ja mõõteanum oleksid kuivad.

5. Tulemused

5.1.	Punktis 4.4 arvutatud keskmine protsent peab olema vähemalt 85.

5.2.

Kui viiekatselise seeria jooksul kõrgeim ja madalaim kogutud vee protsent erinevad keskmisest protsendist rohkem kui 5 % võrra, tuleb viiekatselist seeriat korrata. Kui ka teise viiekatselise seeria järel erinevad kõrgeim ja madalaim tagasisaadud vee protsent keskmisest protsendist rohkem kui 5 % võrra ja kui madalam väärtus ei vasta punkti 5.1 nõuetele, keeldutakse tüübikinnituse andmisest.

5.3.	Kui seadme vertikaalne asend mõjutab saadud tulemusi, tuleb punktides 4.1–4.4 kirjeldatud protseduuri korrata asendis, mis annab kõrgeima ja madalaima kogutud vee protsendi; punkti 5.2 nõuded jäävad kehtima. Iga katse tulemuste esitamisel kohaldatakse punkti 5.1 nõudeid.

3. liide

Teatis nr … EÜ tüübikinnituse taotlemiseks porikaitsevarustusele (direktiiv 91/226/EMÜ)

Vajaduse korral tuleb esitada kolmes eksemplaris koos sisukorraga järgnev teave. Kõik joonised tuleb esitada sobivas mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikuna A4 formaadis lehel või A4 formaadis voldikul. Fotod, kui neid on, peavad olema piisavalt üksikasjalikud.

Kui süsteemid, osad ja eraldi seadmestikud sisaldavad elektroonilisi juhtimisseadmeid, tuleb esitada andmed nende töötamise kohta.

0. ÜLDANDMED

0.1.	Mark (tootja ärinimi):

0.2.

Tüüp:

0.5.	Tootja nimi ja aadress:

0.7.	Osade ja eraldi seadmestike puhul EÜ tüübikinnitusmärgi asukoht ja kinnitusviis:

0.8.	Koostetehas(t)e aadress(id):

1. VARUSTUSE KIRJELDUS

1.1.	Porikaitsevarustuse tehniline kirjeldus, milles on näidatud selle füüsikaline tööpõhimõte ja asjakohane katse, mille see peab läbima:

1.2.	Kasutatud materjalid:

1.3.	Piisavalt üksikasjalik(ud) joonis(ed) sobivas mõõtkavas, mille abil on võimalik selle (või nende) tuvastamine. Joonisel peab olema märgitud osa EÜ tüübikinnitusmärgi soovitav asukoht. Kuupäev Allkirjastanud

4. liide

Addendum

EÜ tüübikinnitustunnistuse nr … juurde, mis käsitleb porikaitsevarustuse tüübikinnitust, vastavalt direktiivile 91/226/EMÜ, viimati muudetud direktiiviga 2010/19/EÜ

1. Lisateave

1.1.	Varustuse tööpõhimõte: energiat neelav/õhku/vett eraldav (2):

1.2.	Porikaitsevarustuste omadused (lühikirjeldus, kaubamärk või nimi, number/numbrid):

5.	Märkused (kui on):

”

Direktiivi 91/226/EMÜ III lisa muudetakse järgmiselt:

punktid 0.1 ja 0.2 asendatakse järgmisega:

„REGULEERIMISALA

0.1.

N- ja O-kategooria sõidukid, välja arvatud direktiivi 2007/46/EÜ II lisas määratletud maastikusõidukid, peavad olema konstrueeritud ja/või varustatud porikaitsevarustusega sellisel viisil, et oleksid täidetud käesolevas lisas esitatud nõuded. Šassiiga/kabiiniga sõidukite puhul kohaldatakse kõnealuseid nõudeid ainult kabiini all asuvate rataste suhtes.

N1- ja N2-kategooria sõidukite puhul, mille suurim lubatud täismass ei ületa 7,5 tonni, võib tootja taotluse korral käesoleva direktiivi nõuete asemel kohaldada direktiivi 78/549/EMÜ (3) nõudeid.

0.2.

Käesoleva lisa nõuded I lisa 4. punktis määratletud porikaitsevarustuse suhtes ei ole kohustuslikud N-, O1- ja O2-kategooria sõidukitele, mille suurim lubatud täismass ei ületa 7,5 tonni, šassiiga/kabiiniga sõidukitele, kereta sõidukitele või sõidukitele, mille puhul porikaitsevarustuse olemasolu ei võimalda nende kasutamist. Kui niisugused seadmed nendele sõidukitele siiski paigaldatakse, peavad need vastama käesoleva direktiivi nõuetele.

b)	punkt 4 asendatakse järgmisega: „4. Välimise külgpõlle asend Vahekaugus c rehvi välisseina puudutava pikitasandi (välja arvatud rehvikumerus maapinna lähedal) ja külgpõlle sisemise ääre vahel ei tohi ületada 100 mm (V lisa joonised 1a ja 1b).”;

c)	punktid 4.1 ja 4.2 jäetakse välja;

punkt 7.1.1 asendatakse järgmisega:

„7.1.1.

Poritiivad peavad katma rehvidest vahetult üles, ette ja taha jääva ala järgmisel viisil:

ühe või mitme telje korral peab eesmine äär (C) ulatuma ettepoole kuni jooneni O–Z, kus nurk θ (teeta) võib olla maksimaalselt 45° ülalpool horisontaali.

Kõige tagumine äär (V lisa joonis 2) peab ulatuma alla niimoodi, et see on maksimaalselt 100 mm ülalpool ratta keset läbivat horisontaalset joont;

b)	mitme telje korral kehtib nurk θ ainult eesmise telje suhtes ja tagumise ääre kõrguse nõuet kohaldatakse ainult tagumise telje suhtes;

poritiiva üldlaius q (V lisa joonis 1a) peab olema piisav, et katta vähemalt rehvi laiust b või kahe rehvi kogu laiust t paarisrataste korral, võttes arvesse tootja etteantud ratta-/rehvikomplekti äärmisi mõõtmeid. Mõõtmed b ja t peavad olema mõõdetud rehvi keskme kõrguselt, jättes välja kõik rehvi seinal olevad märgised, ribid, kaitsevööd jne.”;

punkt 7.1.3 asendatakse järgmisega:

„7.1.3.

Kui paigaldatud poritiivad koosnevad mitmest osast, ei tohi need sisaldada ühtki ava, mis võimaldaks pritsmetel sõiduki liikumise ajal väljuda. See nõue on täidetud, kui nii koormatud kui ka koormamata sõiduki puhul ratta keskpunktist väljapoole üle kogu rehvi veerepinna laiuse suunduv radiaalne veejuga paiskub poritiivaga kaitstud alas alati vastu porikaitsesüsteemi mõnda osa.”;

punktid 7.2.1, 7.2.2 ja 7.2.3 asendatakse järgmisega:

„7.2.1.

Üksikute telgede korral ei või välimise külgpõlle alumine äär ratta keskmest mõõdetuna asuda kaugemal järgmistest vahekaugustest ja raadiustest, välja arvatud alumistes äärtes (V lisa joonis 2).

Õhkvedrustus:

juhtrataste või isejuhtivate ratastega varustatud teljed:

esiservast (sõiduki esiosa suunas) (kaare ots c)

tagumise ääreni (sõiduki tagaosa suunas) (kaare ots A)

Rv ≤ 1,5 R

mittejuhitavate ratastega varustatud teljed:

esiservast (kaare ots c)

tagumise ääreni (kaare ots A)

Rv ≤ 1,25 R

Mehaaniline vedrustus:

a)	üldjuhul } Rv ≤ 1,8 R

b)	mittejuhitavate ratastega sõidukid tehniliselt lubatud massiga üle 7,5 tonni } Rv ≤ 1,5 R kus R on sõidukile paigaldatud rehvi raadius ja Rv raadiusena väljendatud vahekaugus välimise külgpõlle alumisest äärest rehvi keskmeni.

7.2.2.

Mitme telje korral ei kehti punktis 7.2.1. sätestatud nõuded esimese ja tagumise telje keset läbivate vertikaalsete põikitasapindade vahel, kus välimine külgpõll võib olla paigaldatud sirgelt, et tagada porikaitsesüsteemi järjepidevus. (V lisa joonis 4)

7.2.3.

Porikaitsesüsteemi kõige ülemise ja kõige alumise punkti (poritiib ja välimine külgpõll) vaheline kaugus mõõdetuna ükskõik millisest poritiivaga risti olevast ristlõike punktist (V lisa joonised 1b ja 2) peab kõikides ratta või mitme telje korral esimese ratta keset läbivates vertikaaljoone taga olevates punktides ületama 45 mm. Seda kaugust võib selle joone ees astmeliselt vähendada.”;

lisatakse punktid 7.2.5 ja 7.2.6:

„7.2.5.

Punktide 7.2.3 ja 7.2.4 nõudeid ei ole võimalik järgida, kui külgpõll koosneb erinevatest üksteise suhtes liikumises olevatest elementidest.

7.2.6.

Madala šassiiga poolhaagiste sadulveokid (määratletud standardi ISO 612 punktis 6.20, 1978), eelkõige need, mille haakeseadise kõrgus maapinnast on kuni 1 100 mm, võivad olla ehitatud viisil, mis vabastab nad punktide 7.1.1.a, 7.1.3 ja 7.2.4 nõuete täitmisest. Kui sellised sadulveokid on haagitud poolhaagise külge, ei pea poritiivad ja külgpõlled katma otse tagumise telje rehvide kohal olevat ala, et vältida porikaitsesüsteemi kahjustamist. Selliste sõidukite poritiivad ja külgpõlled peavad siiski vastama eelmiste punktide nõuetele sektorites, mis asuvad rohkem kui 60° ratta keset läbivast vertikaalsest joonest nende rehvide ees ja taga.

Kõnealused sõidukid peavad seega olema ehitatud viisil, et nad vastaksid esimeses lõigus esitatud nõuetele juhul, kui neid kasutatakse ilma poolhaagiseta.

Nimetatud nõuetele vastamiseks võib poritiibadel ja külgpõlledel olla näiteks eemaldatav osa.”;

punkt 7.3.1 asendatakse järgmisega:

„7.3.1.

Põlle laius peab täitma punkti 7.1.1 alapunktis c väärtusele q esitatud nõudeid, välja arvatud juhul, kui põll on poritiiva sees, misjuhul peab see olema vähemalt rehvi turvisega võrdse laiusega.

Poritiiva all asuva poripõlle osa laius peab vastama käesoleva lõike nõuetele, lubatud hälve mõlemal küljel on 10 mm.”;

punkt 7.3.3 asendatakse järgmisega:

„7.3.3.

Alumise serva maksimaalne kõrgus ei tohi ületada 200 mm (V lisa joonis 3).

Kõige tagumise telje korral, kus välimise külgpõlle alumise serva radiaalkaugus Rv ei ületa sellele teljele paigaldatud rehvide raadiust, suurendatakse seda vahekaugust kuni 300 mm-ni.

Poripõlle alumise serva maksimaalset kõrgust maapinnast võib suurendada 300 mm-ni, kui tootja peab seda vedrustussüsteemi omadusi arvestades tehniliselt sobivaks.”;

j)	punktis 7.3.5 asendatakse viide „joonis 4b” viitega „V lisa joonis 4”;

punkt 9.3.2.1 asendatakse järgmisega:

„9.3.2.1.

Porikaitsevarustuse alumine serv ei tohi olla maapinnast kõrgemal kui 200 mm.

Poripõlle alumise serva maksimaalset kõrgust maapinnast võib suurendada 300 mm-ni, kui tootja peab seda vedrustussüsteemi omadusi arvestades tehniliselt sobivaks.”;

lisatakse punkt 10:

„10.	Mitme telje korral ei pea ühe telje (mitte kõige tagumise telje) porikaitsesüsteem katma rehvi turvise kogu laiust, kui porikaitsesüsteem ja telje või vedrustuse või veermiku struktuur võivad teineteist vastastikku mõjutada.”;

m)	liide jäetakse välja;

lisatakse 1. ja 2. liide:

„

1. liide

TEATIS nr … SÕIDUKI EÜ TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMISEKS SEOSES PORIKAITSESÜSTEEMIDE PAIGALDAMISEGA (DIREKTIIV 91/226/EMÜ, VIIMATI MUUDETUD DIREKTIIVIGA 2010/19/EL) (4)

(Selgitavaid märkusi vt direktiivi 2007/46/EÜ I lisast)

Vajaduse korral tuleb esitada kolmes eksemplaris koos sisukorraga järgmine teave. Kõik joonised tuleb esitada sobivas mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikuna A4 formaadis lehel või A4 formaadis voldikul. Fotod, kui neid on, peavad olema piisavalt üksikasjalikud.

Kui süsteemid, osad ja eraldi seadmestikud sisaldavad elektroonilisi juhtimisseadmeid, tuleb esitada andmed nende töötamise kohta.

0. ÜLDANDMED

0.1. Mark (tootja ärinimi):

0.2. Tüüp:

0.2.1.

Ärinimi(nimed) (kui on teada):

0.3. Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile (b):

0.3.1.

Kõnealuse märgistuse asukoht:

0.4. Sõiduki kategooria (c):

0.5. Tootja nimi ja aadress:

0.8. Koostetehas(t)e aadress(id):

1. SÕIDUKI EHITUSE ÜLDISED KARAKTERISTIKUD

1.1. Representatiivsõiduki fotod ja/või joonised:

1.3. Telgede ja rataste arv:

1.3.1.

Topeltratastega telgede arv ja asukoht:

1.3.2.

Juhttelgede arv ja asukoht:

2. MASSID JA MÕÕTMED (f) (g)

(kilogrammides ja millimeetrites) (vajaduse korral viide joonisele)

2.1. Teljevahe(d) (täismassiga) (g) (l):

2.6. Töökorras sõiduki mass (iga variandi suurim ja vähim väärtus)

Sõiduki mass koos kerega ning muu kui M1-kategooria sõidukorras veduki korral koos haakeseadisega, kui see on tootja paigaldatud; või šassii või kabiiniga šassii mass ilma kere ja/või haakeseadiseta, kui kere ja/või haakeseadis on tootja poolt paigaldamata (kaasa arvatud vedelikud, tööriistad, varuratas (kui see on paigaldatud) ja juht ning busside ja kaugsõidubusside korral meeskonnaliige, kui sõidukis on meeskonnaliikme iste) (h) (iga variandi suurim ja vähim väärtus):

2.6.1.

Kõnealuse massi jaotumine telgede vahel ning poolhaagise või kesktelghaagise korral tugikoormus haakepunktis (suurim ja vähim väärtus iga variandi jaoks):

2.8. Suurim tehniliselt lubatud täismass tootja andmetel (i) (3):

9. KERE

9.20. Porikaitsesüsteem

9.20.0.

Olemasolu: jah/ei/mittekomplektne (1):

9.20.1.

Sõiduki lühikirjeldus porikaitsesüsteemi ja selle koostisosade suhtes:

9.20.2.

Üksikasjalikud joonised porikaitsesüsteemi ja selle asukoha kohta sõidukil, kusjuures näidatakse direktiivi 91/226/EMÜ V lisa joonistel määratletud mõõtmed, arvestades rehviga velje äärmisi elemente:

9.20.3.

Porikaitsevarustuse tüübikinnitusnumber (-numbrid), kui on teada:

Kuupäev, failinimi

2. liide

Addendum

EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUSELE nr … SÕIDUKI TÜÜBIKINNITUSE KOHTA VASTAVALT DIREKTIIVILE 91/226/EMÜ, VIIMATI MUUDETUD DIREKTIIVIGA 2010/19/EÜ

1. Lisateave

1.1.	Porikaitsevarustuse omadused (tüüp, lühikirjeldus, kaubamärk või nimi, osa tüübikinnitusnumber/-numbrid):

5. Märkused (kui on):

”

(1) ELT L 263, 9.10.2007, lk 1.”;

(2) Mittevajalik maha tõmmata.

(3) EÜT L 168, 26.6.1978, lk 45.”;

(4) N1-kategooria sõidukite ja nende N2-kategooria sõidukite puhul, mille suurim tehniliselt lubatud täismass ei ületa 7,5 tonni ja mille suhtes kehtib käesoleva direktiivi III lisa punktis 0.1 sätestatud erand, võib kasutada direktiivi 78/549/EMÜ II lisas ettenähtud teatist.