29.6.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 167/1

(1)

Nõukogu 26. märtsi 1990. aasta määrust (EMÜ) nr 837/90 (mis käsitleb teraviljatootmise kohta liikmesriikide esitatavaid statistilisi andmeid) (2) ja nõukogu 5. aprilli 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 959/93 (mis käsitleb põllukultuuride (v.a teraviljad) kohta liikmesriikide esitatavaid statistilisi andmeid) (3) on korduvalt muudetud. Kuna kõnealuseid õigusakte on nüüd vaja täiendavalt muuta ja lihtsustada, tuleks need selguse huvides ja vastavalt ühenduse õigusaktide lihtsustamise uuele lähenemisviisile ja paremale õigusloomele (4) asendada ühe õigusaktiga.

(2)

Põllumajanduskultuuride statistika on väga oluline ühenduse turgude korraldamise seisukohast. Samuti peetakse oluliseks, et lisaks teravilju ja muid põllumajanduskultuure käsitlevale statistikale, mida praegu ühenduse õigusaktidega reguleeritakse, oleks hõlmatud ka köögivilju ja püsikultuure käsitlev statistika.

(3)

Ühise põllumajanduspoliitika nõuetekohase haldamise tagamiseks nõuab komisjon korrapäraselt andmeid põllumajanduskultuuride kasvupinna, saagikuse ja toodangu kohta.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 1166/2008 (mis käsitleb põllumajandusettevõtete struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut) (5) nähakse kuni 2016. aastani ette ühenduse uuringute programm statistika kogumiseks põllumajanduslike majapidamiste struktuuri kohta.

(5)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 1059/2003 (millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS)) (6) tuleb kõikides komisjonile edastatavates liikmesriikide statistilistes andmetes, mis on jaotatud territoriaalüksuste järgi, kasutada NUTSi liigitust. Seetõttu tuleks piirkondliku statistika võrreldavuse huvides territoriaalüksused määratleda vastavalt NUTSi liigitusele.

(6)

Et liikmesriikide koormust piirata, ei tohiks piirkondlike andmetega seotud nõuded ületada varasemate õigusaktidega kehtestatud nõudeid, välja arvatud juhul, kui vahepeal on tekkinud uued piirkondlikud tasandid. Sellest tulenevalt on kohane lubada, et Saksamaa ja Ühendkuningriik võivad piirkondlikke statistilisi andmeid esitada ainult NUTSi 1. tasandi territoriaalüksuste kohta.

(7)

Käesoleva määruse rakendamise hõlbustamiseks on vajalik liikmesriikide ja komisjoni vaheline tihe koostöö, eelkõige nõukogu 31. juuli 1972. aasta otsusega 72/279/EMÜ (7) loodud alalise põllumajandusstatistika komitee abil.

(8)

Selleks et tagada sujuv üleminek määruste (EMÜ) nr 837/90 ja (EMÜ) nr 959/93 alusel kohaldatavalt korralt, peaks käesolev määrus võimaldama anda liikmesriikidele erandi kuni kaheaastaseks perioodiks, kui käesoleva määruse kohaldamine nende riiklike statistikasüsteemide suhtes eeldaks suuremaid kohandusi ja põhjustaks tõenäoliselt olulisi praktilisi probleeme.

(9)

Käesolevas määruses sätestatud statistika tegemise meetmed on vajalikud ühenduse tegevuse elluviimiseks. Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt liikmesriikide teravilja ja muude põllumajanduskultuuride kui teravilja kasvupinda, saagikust ja toodangut käsitleva ühenduse statistika süstemaatiliseks tegemiseks ühtse õigusraamistiku loomine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (8) moodustab käesoleva määruse sätete tugiraamistiku, eelkõige seoses erapooletuse, usaldusväärsuse, asjakohasuse, tasuvuse, statistiliste andmete konfidentsiaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtete järgimisega ning seoses käesoleva määruse kohase konfidentsiaalsete statistiliste andmete edastamise ja kaitsega, millega tagatakse, et ühenduse statistika tegemisel ja avaldamisel hoitakse ära andmete ebaseaduslik avalikustamine või kasutamine muudel kui statistilistel eesmärkidel.

(11)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (9).

(12)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus andmeedastustabelite muutmiseks. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(13)

Nõukogu 28. juuni 2007. aasta määruses (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta) (10) sätestatakse kohustus edastada komisjonile asjakohased statistilised andmed, mis määratletakse ühenduse statistikaprogrammist lähtuvalt. Tunnistades mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajandust käsitleva ühenduse statistika süstemaatilise tegemise vajadust, eeldatakse, et komisjon võtab asjakohased meetmed selle küsimusega tegelemiseks, esitades sealhulgas õigusakti ettepaneku.

(14)

Käesolev määrus ei piira liikmesriikide poolt vabatahtlikult põllumajanduskultuuride eelhinnangute (EECP) statistika edastamist.

(15)

Alalise põllumajandusstatistika komiteega on konsulteeritud,

a)

„saagiaasta” – kalendriaasta, mille jooksul saagikoristus algab;

b)

„kasutatav põllumajandusmaa” – põllumajanduslike majapidamiste kasutuses olev kogu maa-ala, mis hõlmab põllumaad, püsirohumaad ning püsikultuuride ja koduaedade all olevat maad, olenemata omandivormist ja sellest, kas seda kasutatakse ühise maana;

c)

„haritav maa” – maa-ala, mis vastab kogu külvipinnale, millest on pärast koristust välja arvatud laastatud maa-alad (nt loodusõnnetuste tõttu);

d)

„kasvupind” – maa-ala, mis vastab kogu külvipinnale konkreetse põllumajanduskultuuri kasvatamiseks antud aastal;

e)

„koristuspind” – see osa kasvupinnast, millelt koristatakse saaki. Seega võib see olla kasvupinnaga võrdne või sellest väiksem;

f)

„tootmispind” – püsikultuuride puhul ala, millelt võib vaatlusalusel saagiaastal saaki koristada. Sellest on välja arvatud mittetootlikud alad, näiteks uued istandused, mis ei ole veel vilja kandma hakanud;

g)

„koristatud saak” – toodang, sealhulgas põllumajandusliku majapidamise sisesed kaod ja jäätmed, otse põllumajanduslikus majapidamises tarbitud kogused ja turustatud kogused, märgituna põhisaagi massiühikutes;

h)

„saagikus” – koristatud saak haritava maa kohta;

i)

„põllumajanduskultuurid, mis on klaasist või kõrge (sisenemisvõimalusega) katte all” – põllumajanduskultuurid, mis on terve kasvuaja või suurema osa sellest kasvuhoones või paikse või teisaldatava kõrge katte all (klaasist või jäigast või paindlikust plastikust). See ei hõlma plastikkilet, mis on asetatud maapinnale, ega kupleid või tunneleid, kuhu inimesel puudub sisenemisvõimalus, ega teisaldatavaid klaasiga kaetud raame. Alasid, kus põllumajanduskultuure kasvatatakse aeg-ajalt klaasi all ja aeg-ajalt avamaal, käsitatakse klaasi all olevate aladena, välja arvatud juhul, kui kaetud periood on väga lühike;

j)

„põhikultuuri pindala” – maa-ala, kus kasutatakse teatava maatüki põhikultuuri pindala antud saagiaasta jooksul ainult ühe põllumajanduskultuuri kasvatamiseks, sel juhul määratletakse maatükk kindlasti selle kasutusviisi järgi.

a)

põllumajanduskultuuride all oleva haritava põllumaa kogupindala (tabel 1);

b)

kogu köögiviljade, melonite ja maasikate koristuspind (tabel 2);

c)

kogu püsikultuuride tootmispind (tabel 3);

d)

kasutatav põllumajandusmaa (tabel 4).

a)

„asjakohasus” – näitab, mil määral statistika vastab olemasolevatele ja võimalikele tarbijate vajadustele;

b)

„täpsus” – näitab hinnangute lähedust tegelikele teadmata väärtustele;

c)

„ajakohasus” – tähendab ajavahemikku teabe kättesaadavaks tegemise ja teabes kirjeldatud sündmuse või nähtuse vahel;

d)

„õigeaegsus” – tähendab ajavahemikku andmete avaldamise kuupäeva ja sihtkuupäeva vahel (kuupäev, mil andmed oleks tulnud avaldada);

e)

„kättesaadavus” ja „selgus” –tingimused ja kord, mille alusel tarbijad saavad andmetega tutvuda, neid kasutada ja tõlgendada;

f)

„võrreldavus” – tähendab kasutatud statistiliste mõistete, mõõtmisvahendite ja menetluste mõju erisuste mõõdetavust, kui statistikat võrreldakse piirkonniti, valdkonniti või ajas;

g)

„sidusus” – näitab, kas andmeid saab erineval moel ja eri kasutusotstarbeks usaldusväärselt seostada.

a)

käesoleva määrusega hõlmatud uuringute korraldust ja kohaldatud metoodikat;

b)

käesolevas määruses osutatud valikuuringute osas saavutatud täpsusastmeid ning

c)

lisaks uuringutele kasutatud muude allikate kvaliteeti.