10.6.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 145/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 479/2009,

25. mai 2009,

Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta

(kodifitseeritud versioon)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 104 lõike 14 kolmandat lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 22. novembri 1993. aasta määrust (EÜ) nr 3605/93 (Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta) (3) on korduvalt oluliselt muudetud. (4) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Mõisted „valitsemissektor”, „puudujääk” ja „investeerimine” on sätestatud protokollis ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta, viidates Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteemile (ESA), mis on asendatud ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemiga (vastu võetud nõukogu 25. juuni 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 2223/96 ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta, edaspidi „ESA 95”). (5) On vaja ESA 95 klassifikatsiooni koodidele osutavate mõistete täpseid määratlusi. Neid määratlusi võib muuta siseriikliku statistika ühtlustamise kontekstis või muudel põhjustel. Kõikide muutuste üle ESAs otsustab nõukogu kooskõlas asutamislepingus sätestatud pädevuseeskirjade ja menetlusega.

(3)

ESA 95 kohaselt tuleb vahetuslepingute ja tähtpäevaintressiga lepingute kohased intressivood liigitada finantskonto all ja nõuda erikäsitlemist ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse alusel edastatavate andmete osas.

(4)

Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitlevas protokollis sätestatud mõiste „võlg” määratlust tuleb laiendada viitega ESA 95 klassifikatsiooni koodidele.

(5)

ESA 95 määratletud tuletisinstrumentidel puudub teiste võlainstrumentidega identne nimiväärtus. Seepärast tuleb tuletisinstrumendid valitsemissektori võlga moodustavatest võlakohustustest välja jätta, et järgida ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitlevat protokolli. Võlakohustuste puhul, mille suhtes kohaldatakse vahetuskursi kindlaksmääramise kokkuleppeid, tuleb arvestada seda kurssi omavääringusse ümberarvestamisel.

(6)

ESA 95s on esitatud turuhindadesse arvestatud sisemajanduse kogutoodangu üksikasjalik määratlus, mis on asjakohane asutamislepingu artikli 104 osutatud valitsemissektori eelarve puudujäägi ja sisemajanduse kogutoodangu suhte ning valitsemissektori võla ja sisemajanduse kogutoodangu suhte arvutamiseks.

(7)

Valitsemissektori konsolideeritud intressikulud on liikmesriigi eelarve olukorra järelevalve seisukohalt oluline näitaja. Intressikulud on lahutamatult seotud valitsemissektori võlaga; valitsemissektori võlg, millest liikmesriik komisjonile teatab, peab olema valitsemissektoris konsolideeritud. Valitsemissektori võla ja intressikulude suurus tuleb omavahel kooskõlastada. ESA 95 (punkt 1.58) metoodika alusel võib teatavate analüüside puhul pidada konsolideeritud kogusummasid üldistest brutosummadest olulisemaks.

(8)

Vastavalt ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli tingimustele peab komisjon esitama kõnealuses menetluses kasutatavad statistilised andmed.

(9)

Komisjoni rolli statistikaasutusena täidab selles kontekstis komisjoni nimel Eurostat. Komisjoni talitusena, kes vastutab komisjoni kohustuseks olevate ühenduse statistika koostamisega seotud ülesannete täitmise eest, peab Eurostat tegutsema erapooletuse, usaldusväärsuse, asjakohasuse, kulutasuvuse, statistilise konfidentsiaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtete kohaselt, nagu on sätestatud komisjoni 21. aprilli 1997. aasta otsuses 97/281/EÜ Eurostati ülesannete kohta ühenduse statistika koostamisel. (6) Komisjoni 25. mai 2005. aasta liikmesriikide ja ühenduse statistikaasutuste sõltumatust, terviklikkust ja vastutust käsitleva soovituse rakendamine liikmesriikide ja ühenduse statistikaasutuste poolt peaks tõhustama ametialase sõltumatuse, piisavate vahendite ja statistiliste andmete kvaliteedi põhimõtte elluviimist.

(10)

Eurostat vastutab komisjoni nimel andmete kvaliteedi hindamise eest ja ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames kasutatavate andmete esitamise eest vastavalt komisjoni otsusele 97/281/EÜ.

(11)

Komisjoni ning liikmesriikide statistikaasutuste vahel tuleks luua püsiv dialoog, et tagada nii liikmesriikide esitatud tegelike andmete kui ka nende aluseks olevate ESA 95 alusel kogutud valitsemissektori arvepidamise andmete kvaliteet.

(12)

Liikmesriikide kavandatud ja tegelikku puudujääki ning nende võlataset käsitlevate aruannete viivitamatu ja korrapärase komisjonile (Eurostatile) esitamise korraldamiseks on vaja üksikasjalikke reegleid.

(13)

Vastavalt asutamislepingu artikli 104c lõigetele 2 ja 3 jälgib komisjon liikmesriikide eelarveseisundit ja valitsemissektori võla kujunemist ning kontrollib eelarvedistsipliini täitmist valitsemissektori eelarve puudujäägi ja valitsemissektori võlaga seotud kriteeriumide põhjal. Kui liikmesriik ei vasta ühele või kummalegi kriteeriumile, peab komisjon arvesse võtma kõiki asjakohaseid tegureid. Komisjon peab kontrollima, kas liikmesriigis on ülemäärase eelarvepuudujäägi tekkimise oht,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

MÕISTED

Artikkel 1

1.   Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli ja käesoleva määruse kohaldamiseks määratletakse lõigetes 2 kuni 6 nimetatud mõisteid määrusega (EÜ) nr 2223/96 vastu võetud Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi (edaspidi „ESA 95”) kohaselt. Sulgudes antud koodid osutavad ESA 95-le.

2.   „Valitsemissektor” tähendab valitsemissektorit (S.13), st keskvalitsust (S.1311), osariigi valitsust (S.1312), kohalikku omavalitsust (S.1313) ja sotsiaalkindlustusfonde (S.1314), arvestamata ESA 95s määratletud kommertstehinguid.

Kommertstehingute väljaarvamine tähendab, et valitsemissektor (S.13) hõlmab vaid institutsioonilisi üksusi, kelle põhitegevuseks on turuväliste teenuste pakkumine.

3.   „Valitsemissektori eelarve puudujääk (ülejääk)” tähendab valitsemissektori (S 13) ESA 95s määratletud võetud netolaenu (antud netolaenu) (EDP B.9). Valitsemissektori eelarve puudujäägis sisalduv intress on ESA 95s määratletud intress (EDP D.41).

4.   „Valitsemissektori investeeringud” tähendavad valitsemissektori (S 13) ESA 95s määratletud kapitali kogumahutust põhivarasse (P 51).

5.   „Valitsemissektori võlg” tähendab valitsemissektori (S 13) kogu täitmata võlakohustuse nimiväärtust aasta lõpus, välja arvatud need võlakohustused, millele vastavad finantsvahendid on valitsemissektori (S 13) valduses.

Valitsemissektori võlg koosneb valitsemissektori järgmist liiki võlakohustustest: ESA 95s määratletud sularaha ja hoiused (AF 2); väärtpaberid, välja arvatud aktsiad ja tuletisinstrumendid (AF 33), ja laenud (AF 4).

Täitmata võlakohustuse nimiväärtus aasta lõpus on selle nominaalväärtus.

Indeksiga seotud võlakohustuse nimiväärtus vastab kohustuse nominaalväärtusele, mida korrigeeritakse indeksiga seotud põhisumma väärtuse muutusega aasta lõpuks.

Välisvaluutas võlakohustused või lepinguliste kokkulepete alusel ühest välisvaluutast teise välisvaluutasse või teistesse välisvaluutadesse vahetatud võlakohustused arvestatakse asjaomastesse teistesse välisvaluutadesse ümber asjaomastes lepingutes kokkulepitud kursside põhjal ning arvestatakse omavääringusse ümber iga aasta viimasel tööpäeval kehtiva tüüpilise turu vahetuskursi põhjal.

Omavääringus võlakohustused, mis on lepinguliste kokkulepete alusel välisvaluutasse vahetatud, arvestatakse välisvaluutasse ümber nendes lepingutes kokkulepitud kursi põhjal ning arvestatakse omavääringusse ümber iga aasta viimasel tööpäeval kehtiva tüüpilise turu vahetuskursi põhjal.

Välisvaluutas võlakohustused, mis on lepinguliste kokkulepete alusel omavääringusse vahetatud, arvestatakse omavääringusse ümber nendes lepingutes kokkulepitud kursi põhjal.

6.   „Sisemajanduse kogutoodang” on sisemajanduse kogutoodang turuhindades (SKT) (B.1*g) ESA 95 määratluse kohaselt.

Artikkel 2

1.   Kavandatud valitsemissektori eelarve puudujääki ja valitsemissektori võla taset käsitlevad arvud tähendavad liikmesriikide poolt jooksvaks aastaks kehtestatud summasid. Tegemist peab olema kõige värskemate ametlike prognoosidega, milles võetakse arvesse kõige hilisemad eelarvet puudutavad otsused ning majandusarengu suunad ja väljavaated. Nimetatud arvud tuleks võimaluse piires välja töötada vahetult enne andmete esitamise tähtaega.

2.   Valitsemissektori eelarve tegelikku puudujääki ja valitsemissektori võla taset käsitlevad arvud tähendavad eelnenud aasta arvestuslikke, esialgseid, lõplikult kinnitamata või lõplikke tulemusi. Kavandatud ja tegelikud andmed määratluste ja kontseptsioonide osas moodustavad järjepideva aegrea.

II   PEATÜKK

ARUANDLUSEESKIRJAD JA REGULEERIMISALA

Artikkel 3

1.   Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostatile) aruande oma valitsemissektori eelarve kavandatud ja tegeliku puudujäägi ning valitsemissektori võla taseme kohta kaks korda aastas, esimene kord enne jooksva aasta (n aasta) 1. aprilli ja teine kord enne n aasta 1. oktoobrit.

Liikmesriigid teatavad komisjonile (Eurostatile), millised riigiasutused vastutavad ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames andmete esitamise eest.

2.   Enne n aasta 1. aprilli liikmesriigid:

a)

esitavad komisjonile (Eurostatile) aruande oma valitsemissektori eelarve kavandatud puudujäägi kohta n aastal, oma valitsemissektori eelarve tegeliku puudujäägi ajakohastatud arvestuse n–1 aastal ja oma valitsemissektori eelarve tegeliku puudujäägi aastatel n–2, n–3 ja n–4;

b)

esitavad komisjonile (Eurostatile) samal ajal kavandatud andmed aasta n osas ja tegelikud andmed oma avaliku sektori vastavate eelarvete puudujäägi osas aastatel n–1, n–2, n–3 ja n–4, lähtudes liikmesriigis enamkasutatavast määratlusest, ning arvud, mis selgitavad üleminekut avaliku sektori eelarvete kõnealuse puudujäägi ja valitsemissektori puudujäägi vahel alasektori S.1311 osas;

c)

esitavad komisjonile (Eurostatile) samal ajal tegelikud andmed vastavate käibevahendite osas aastatel n–1, n–2, n–3 ja n–4 ning arvud, mis selgitavad valitsemissektori iga alasektori käibevahendite vahelisi üleminekuid ning valitsemissektori puudujäägi alasektorite S.1312, S.1313 ja S.1314 osas;

d)

esitavad komisjonile (Eurostatile) aruande oma valitsemissektori võla kavandatud taseme kohta n aasta lõpus ja oma tegeliku valitsemissektori võla taseme aastate n–1, n–2, n–3 ja n–4 lõpus;

e)

esitavad samal ajal komisjonile (Eurostatile) aastate n–1, n–2, n–3 ja n–4 kohta arvud, mis selgitavad nende valitsemissektori eelarve puudujäägi põhjust, ning muud asjakohased tegurid, mis mõjutasid nende valitsemissektori võla taseme muutumist, alasektorite kaupa.

3.   Enne n aasta 1. oktoobrit esitavad liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) aruande:

a)

oma valitsemissektori eelarve kavandatud ja ajakohastatud puudujäägi kohta n aastal ning oma valitsemissektori eelarve tegeliku puudujäägi kohta aastatel n–1, n–2, n–3 ja n–4, järgides lõike 2 punktide b ja c nõudeid;

b)

oma valitsemissektori võla kavandatud ja ajakohastatud taseme kohta n aasta lõpus ning oma valitsemissektori võla tegelike tasemete kohta aastate n–1, n–2, n–3 ja n–4 lõpus, järgides lõike 2 punkti e nõudeid.

4.   Komisjonile (Eurostatile) kooskõlas lõigetega 2 ja 3 esitatavad arvud valitsemissektori eelarve kavandatud puudujäägi kohta on väljendatud omavääringus ja eelarveaastates.

Valitsemissektori eelarve tegelikku puudujääki ja valitsemissektori võla tegelikku taset käsitlevad arvud edastatakse komisjonile (Eurostatile) kooskõlas lõigetega 2 ja 3 ning need on väljendatud omavääringus ja kalendriaastates, välja arvatud n–1 aasta ajakohastatud arvestus, mida võib väljendada eelarveaastates.

Kui eelarveaasta erineb kalendriaastast, esitavad liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) valitsemissektori eelarve tegelikku puudujääki ja valitsemissektori võla tegelikku taset käsitlevad arvud eelarveaastates ka kahe jooksvale eelarveaastale eelnenud eelarveaasta kohta.

Artikkel 4

Kooskõlas artikli 3 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud menetlusega esitavad liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) oma valitsemissektori investeerimis- ja (konsolideeritud) intressikulusid käsitlevad arvud.

Artikkel 5

Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) oma sisemajanduse kogutoodangu prognoosi n aastaks ja oma sisemajanduse kogutoodangu tegeliku suuruse aastatel n–1, n–2, n–3 ja n–4 artikli 3 lõikes 1 osutatud tähtaegadeks.

Artikkel 6

1.   Liikmesriigid teatavad komisjonile (Eurostatile) igast olulisest muudatusest niipea, kui see saab teatavaks, nende poolt juba esitatud tegelikku ja kavandatud valitsemissektori eelarve puudujääki ning valitsemissektori võlga käsitlevates arvudes.

2.   Olulised muudatused tegelikku puudujääki ja võlga käsitlevates arvudes tuleb nõuetekohaselt dokumenteerida. Igal juhul teatatakse sellistest muudatustest, mille tulemusena ületatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi protokollis sätestatud kontrollväärtuseid või mis tähendavad, et liikmesriigi andmed ei ületa enam kontrollväärtusi ning need dokumenteeritakse nõuetekohaselt.

Artikkel 7

Liikmesriigid avalikustavad varasemate aastate tegelikku puudujääki ja võlga käsitlevad ning muud andmed, mis on esitatud komisjonile (Eurostatile) vastavalt artiklitele 3 kuni 6.

III   PEATÜKK

ANDMETE KVALITEET

Artikkel 8

1.   Komisjon (Eurostat) hindab korrapäraselt nii liikmesriikide esitatud tegelike andmete kui ka nende aluseks olnud ESA 95 alusel kogutud valitsemissektori arvepidamise andmete (edaspidi „valitsemissektori arvepidamine”) kvaliteeti. Tegelike andmete kvaliteedi all mõeldakse seda, et statistilised andmed on arvepidamiseeskirjade kohased, täielikud, usaldusväärsed, ajakohased ning järjepidevad. Hindamisel keskendutakse sellistele liikmesriikide loeteludes märgitud aspektidele nagu valitsemissektori piiritlemine, valitsemissektori tehingute ja võlakohustuste liigitus ning kirjendamisaeg.

2.   Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostat) nii kiiresti kui võimalik statistilise teabe, mida on taotletud andmete kvaliteedi hindamise eesmärgil, ilma et see piiraks nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määruse (EÜ) nr 322/97 (7) statistilist konfidentsiaalsust käsitlevaid sätteid.

Esimeses lõikes osutatud „statistiline teave” piirdub teabega, mida on eranditult vaja selleks, et kontrollida vastavust Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteemi (ESA) reeglitele. Eelkõige tähendab statistiline teave:

a)

rahvamajanduse arvepidamise andmeid;

b)

loetelusid;

c)

ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse teadete tabeleid;

d)

teadetega seotud lisaküsimustikke ja selgitusi.

Küsimustike vormi määrab kindlaks komisjon (Eurostat) pärast konsulteerimist monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komiteega (edaspidi „CMFB”).

3.   Komisjon (Eurostat) esitab korrapäraselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruandeid liikmesriikide esitatud tegelike andmete kvaliteedi kohta. Aruandes hinnatakse liikmesriikide esitatud tegelikke andmeid üldiselt selles osas, mis puudutab andmete arvepidamiseeskirjade kohasust, täielikkust, usaldusväärsust, ajakohasust ning järjepidevust.

Artikkel 9

1.   Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) üksikasjaliku loetelu meetoditest, menetlustest ja allikatest, mida kasutatakse tegelikku puudujääki ja võlga käsitlevate andmete kogumiseks ning nende aluseks olevaks valitsemissektori arvepidamiseks.

2.   Loetelud tuleb koostada vastavalt suunistele, mille komisjon (Eurostat) on vastu võtnud pärast CMFBga konsulteerimist.

3.   Pärast statistiliste andmete kogumiseks liikmesriikide poolt vastu võetud meetodites, menetlustes ja allikates muudatuste tegemist tuleb loetelusid ajakohastada.

4.   Liikmesriigid teevad oma kõnealused loetelud üldsusele kättesaadavaks.

5.   Lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud küsimustega võib tegeleda artiklis 11 nimetatud külastuste ajal.

Artikkel 10

1.   Kui on kahtlusi ESA 95 arvepidamiseeskirjade nõuetekohase rakendamise osas, nõuab asjaomane liikmesriik komisjonilt (Eurostatilt) selgitust. Komisjon (Eurostat) peab viivitamata küsimust uurima ja edastama oma selgituse asjaomasele liikmesriigile ning vajaduse korral CMFBle.

2.   Kui komisjoni või asjaomase liikmesriigi arvates on tegemist keerulise või üldist huvi pakkuva juhtumiga, võtab komisjon (Eurostat) otsuse vastu pärast CMFBga konsulteerimist. Komisjon (Eurostat) teeb otsused üldsusele teatavaks koos CMFB arvamusega, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 322/97 statistilist konfidentsiaalsust käsitlevaid sätteid.

Artikkel 11

1.   Komisjon (Eurostat) kindlustab püsiva dialoogi liikmesriikide statistikaasutustega. Selleks viib komisjon (Eurostat) kõikides liikmesriikides läbi korrapäraseid külastusi dialoogi pidamiseks ja võimalikke metodoloogilisi külastusi.

2.   Dialoogkülastused on ette nähtud selleks, et kontrollida esitatud andmeid, uurida metodoloogilisi küsimusi, arutada statistilisi protsesse ja loeteludes kirjeldatud allikaid ning hinnata vastavust arvepidamiseeskirjadele. Dialoogkülastusi kasutatakse esitatud andmetega seotud ohtude või võimalike probleemide tuvastamiseks.

3.   Metodoloogilised külastused jäävad täielikult statistikavaldkonna piiridesse. See kajastub artiklis 12 osutatud delegatsioonide koosseisus.

Metodoloogilised külastused on ette nähtud selleks, et kontrollida protsesse ja valitsemissektori arvepidamist, mis on tegelike esitatud andmete aluseks, ning selleks, et teha üksikasjalikke järeldusi esitatud andmete kvaliteedi kohta artikli 8 lõikes 1 sätestatu kohaselt.

Metodoloogilisi külastusi korraldatakse ainult siis, kui on tuvastatud olulised ohud või võimalikud probleemid seoses andmete kvaliteediga, eelkõige seoses meetodite, põhimõtete ja liigitussüsteemidega, mida kohaldatakse andmete puhul, millest liikmesriigid on kohustatud teatama.

4.   Dialoogkülastusi ja metodoloogilisi külastusi korraldades edastab komisjon (Eurostat) esialgsed tulemused asjaomasele liikmesriigile kommenteerimiseks.

Artikkel 12

1.   Liikmesriikides metodoloogilisi külastusi läbi viies võib komisjon (Eurostat) taotleda teiste liikmesriikide poolt vabatahtlikult soovitatud rahvamajanduse arvepidamise ekspertide ja muude komisjoni talituste ametnike abi.

Loetelu rahvamajanduse arvepidamise ekspertidest, kellelt komisjon (Eurostat) võib abi taotleda, koostatakse ettepanekute põhjal, mille on komisjonile (Eurostatile) saatnud ülemäärase eelarvepuudujäägi andmete esitamise eest vastutavad liikmesriigi asutused.

2.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et aidata metodoloogilisi külastusi läbi viia. Nimetatud külastused peaksid hõlmama üksnes ametiasutusi, kes tegelevad andmete esitamisega ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames. Liikmesriigid tagavad siiski, et nende üksused, mis on otseselt või kaudselt seotud valitsemissektori arvepidamise ja võla koostamisega, ning vajaduse korral avaliku sektori arvepidamise kontrolli eest operatiivselt vastutavad liikmesriigi ametiasutused annavad komisjoni ametnikele või teistele lõikes 1 osutatud ekspertidele abi, mis on vajalik nende kohustuste täitmiseks, sealhulgas teevad kättesaadavaks dokumendid, millega põhjendatakse esitatud tegelikku puudujääki ja võlga käsitlevaid andmeid ning nende aluseks olevaid valitsemissektori arvepidamise andmeid. Liikmesriikide statistikasüsteemide salastatud dokumente võib edastada ainult komisjonile (Eurostatile).

Ilma et see piiraks liikmesriikide üldist kohustust võtta kõik nõutavad meetmed metodoloogiliste külastuste hõlbustamiseks, on esimeses lõigus osutatud metodoloogiliste külastuste läbiviimisel komisjoni (Eurostati) koostööpartneriteks igas liikmesriigis teenistused, kes vastutavad ülemäärase eelarvepuudujäägi andmete esitamise eest.

3.   Komisjon (Eurostat) tagab, et kõnealustel külastustel osalevad ametnikud ja eksperdid täidavad kõiki tehnilise asjatundlikkuse, professionaalse sõltumatuse ja konfidentsiaalsusega seotud nõudeid.

Artikkel 13

Komisjon (Eurostat) esitab majandus- ja rahanduskomiteele aruanded, mis käsitlevad järeldusi dialoogkülastuste ja metodoloogiliste külastuste kohta, kaasa arvatud asjaomase liikmesriigi mis tahes kommentaare nende järelduste kohta. Nimetatud aruanded tehakse üldsusele kättesaadavaks koos asjaomase liikmesriigi mis tahes kommentaaridega pärast nende majandus- ja rahanduskomiteele edastamist, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 322/97 statistilist konfidentsiaalsust käsitlevaid sätteid.

IV   PEATÜKK

ANDMETE ESITAMINE KOMISJONI (EUROSTATI) POOLT

Artikkel 14

1.   Komisjon (Eurostat) esitab tegelikku valitsemissektori eelarve puudujääki ja valitsemissektori võlga käsitlevad andmed ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamiseks kolme nädala jooksul pärast artikli 3 lõikes 1 nimetatud aruannete esitamise tähtpäevi või pärast artikli 6 lõikes 1 nimetatud muudatusi. Andmete esitamiseks avaldatakse need.

2.   Komisjon (Eurostat) ei viivita liikmesriikide tegelikku valitsemissektori eelarve puudujääki ja valitsemissektori võlga käsitlevate andmete esitamisega, isegi kui liikmesriik ei ole edastanud oma andmeid.

Artikkel 15

1.   Komisjon (Eurostat) võib esitada reservatsiooni liikmesriigi esitatud tegelike andmete kvaliteedi suhtes. Hiljemalt kolm tööpäeva enne kavandatavat avaldamiskuupäeva edastab komisjon (Eurostat) asjaomasele liikmesriigile ning majandus- ja rahanduskomitee eesistujale reservatsiooni, mis tal on kavas esitada ja avaldada. Kui küsimus lahendatakse pärast andmete ja reservatsiooni avaldamist, avaldatakse kohe teade reservatsiooni tagasivõtmise kohta.

2.   Komisjon (Eurostat) võib muuta liikmesriikide edastatud tegelikke andmeid ning esitada muudetud andmed koos muudatuste põhjendustega, kui on tõendeid, et liikmesriikide edastatud tegelikud andmed ei ole vastavuses artikli 8 lõike 1 nõuetega. Hiljemalt kolm tööpäeva enne kavandatavat avaldamiskuupäeva edastab komisjon (Eurostat) asjaomasele liikmesriigile ning majandus- ja rahanduskomitee eesistujale muudetud andmed ning muudatuste põhjendused.

V   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 16

1.   Liikmesriigid tagavad, et komisjonile (Eurostatile) edastatavad tegelikud andmed koostatakse kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 artiklis 10 kehtestatud põhimõtetega. Selles osas on liikmesriikide statistikaasutuste ülesanne tagada esitatud andmete vastavus käesoleva määruse artikli 1 sätetele ning andmete aluseks olevatele ESA 95 arvepidamiseeskirjadele.

2.   Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed tagamaks, et ametnikud, kes vastutavad komisjonile (Eurostatile) tegelike andmete ja nende aluseks olevate valitsemissektori arvepidamise andmete esitamise eest, toimivad kooskõlas määruse (EÜ) nr 322/97 artiklis 10 kehtestatud põhimõtetega.

Artikkel 17

Kui Euroopa Parlament ja nõukogu või komisjon muudab ESA 95 või selle metoodikat kooskõlas asutamislepingus ja määruses (EÜ) nr 2223/96 sätestatud pädevuseeskirjade ja menetlusega, lisab komisjon käesoleva määruse artiklitesse 1 ja 3 uued viited ESA 95-le.

Artikkel 18

Määrus (EÜ) nr 3605/93 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas II lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 19

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. mai 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

J. ŠEBESTA

(1)  21. oktoobri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  ELT C 88, 9.4.2008, lk 1.

(3)  EÜT L 332, 31.12.1993, lk 7.

(4)  Vt lisa I.

(5)  EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1.

(6)  EÜT L 112, 29.4.1997, lk 56.

(7)  EÜT L 52, 22.2.1997, lk 1.

I LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatustega

Nõukogu määrus (EÜ) nr 3605/93

(EÜT L 332, 31.12.1993, lk 7).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 475/2000

(EÜT L 58, 3.3.2000, lk 1).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 351/2002

(EÜT L 55, 26.2.2002, lk 23).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2103/2005

(ELT L 337, 22.12.2005, lk 1).

II LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EÜ) nr 3605/93

Käesolev määrus

1 jagu

I peatükk

Artikkel 1, lõiked 1 kuni 5

Artikkel 1, lõiked 1 kuni 5

Artikkel 2

Artikkel 1, lõige 6

Artikkel 3

Artikkel 2

2 jagu

II peatükk

Artikkel 4, lõige 1

Artikkel 3, lõige 1

Artikkel 4, lõige 2, esimene kuni viies taane

Artikkel 3, lõige 2, punktid a kuni e

Artikkel 4, lõige 3, esimene ja teine taane

Artikkel 3, lõige 3, punkt a ja b

Artikkel 4, lõige 4

Artikkel 3, lõige 4

Artikkel 5

Artikkel 4

Artikkel 6

Artikkel 5

Artikkel 7

Artikkel 6

Artikkel 8

Artikkel 7

2a jagu

III peatükk

Artikkel 8a, lõige 1

Artikkel 8, lõige 1

Artikkel 8a, lõige 2, esimene lõik

Artikkel 8, lõige 2, esimene lõik

Artikkel 8a, lõige 2, teine lõik, esimene kuni neljas taane

Artikkel 8, lõige 2, teine lõik, punktid a kuni d

Artikkel 8a, lõige 2, kolmas lõik

Artikkel 8, lõige 2, kolmas lõik

Artikkel 8a, lõige 3

Artikkel 8, lõige 3

Artikkel 8b

Artikkel 9

Artikkel 8c

Artikkel 10

Artikkel 8d, esimene lõige, esimene ja teine lause

Artikkel 11, lõige 1

Artikkel 8d, esimene lõige, kolmas lause

Artikkel 11, lõige 3, kolmas lõik

Artikkel 8d, teine lõik, esimene ja teine lause

Artikkel 11, lõige 2

Artikkel 8d, teine lõik, kolmas lause

Artikkel 11, lõige 3, teine lõik

Artikkel 8d, teine lõik, neljas ja viies lause

Artikkel 11, lõige 3, esimene lõik

Artikkel 8d, kolmas lõik

Artikkel 11, lõige 4

Artikkel 8e

Artikkel 12

Artikkel 8f

Artikkel 13

2b jagu

IV peatükk

Artikkel 8g

Artikkel 14

Artikkel 8h

Artikkel 15

2c jagu

V peatükk

Artikkel 8i

Artikkel 16

Artikkel 8j

Artikkel 17

—

Artikkel 18

—

Artikkel 19

—

I lisa

—

II lisa