27.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 128/15

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 436/2009,

26. mai 2009,

millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 479/2008 seoses istandusregistriga, kohustuslike deklaratsioonide esitamise ja turu jälgimiseks vajaliku teabe kogumisega, toodete veo saatedokumentidega ning veinisektoris peetavate registritega

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. aprilli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 479/2008, mis käsitleb veinituru ühist korraldust ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1493/1999, (EÜ) nr 1782/2003, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 3/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2392/86 ja (EÜ) nr 1493/1999, (1) eriti selle artikli 115 lõiget 2 ja artiklit 121,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 479/2008 muudeti veinituru varasemat korraldust, mida reguleeriti nõukogu 17. mai 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta, (2) ning tunnistati nõukogu 24. juuli 1986. aasta määrus (EMÜ) nr 2392/86, millega seatakse sisse ühenduse viinamarjaistandusregister, (3) alates 1. augustist 2009 kehtetuks.

(2)

Praegu on istandusregistrit hõlmav kohustuslik teave ning registri ajakohastamine ja järelevalve sätestatud määrusega (EMÜ) nr 2392/86 ning ühenduse istandusregistri sisseseadmise üksikasjalikud eeskirjad on kehtestatud komisjoni määrusega (EMÜ) nr 649/87 (4).

(3)

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 108 kohaselt peavad mõned liikmesriigid istandusregistrit, mis sisaldab ajakohast teavet tootmisvõimsuse kohta.

(4)

Määrus (EMÜ) nr 649/87 tuleks kehtetuks tunnistada ja võtta vastu istandusregistri üksikasjalikud eeskirjad.

(5)

Istandusregistri peamine eesmärk on võimaldada tootmisvõimsuse jälgitavust ja kontrolli. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 116 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et viinamarjaistandustega seotud haldus- ja kontrollimeetmed ühilduksid ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga (IACS). Eelkõige tuleks sätestada, et ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga (IACS) ühilduks põllumajandustootja ning viinamarjakasvatuseks kasutatavate maatükkide identifitseerimine.

(6)

Ülemäärase halduskoormuse vältimiseks tuleks loobuda kohustuslikust teabekogumisest väga väikese toodangukogusega tootjate puhul, sest see ei mõjuta istandusregistri eesmärkide saavutamist.

(7)

Istandusregistri praktiliseks kasutamiseks peaks registris nõutav teave olema vastavuses teabega, mis on nõutud komisjoni määruse (EÜ) nr 555/2008 (5) (milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 üksikasjalikud rakenduseeskirjad veinisektoris seoses toetusprogrammide, kolmandate riikidega kauplemise, tootmisvõimsuse ja kontrollidega) IV jaotises („Tootmisvõimsus”).

(8)

Et viinamarjakasvatuse valdkonnas kogutavad andmed oleksid ühtsed, peaksid istandusregistris kajastuma teatavad nõukogu 5. veebruari 1979. aasta määruse (EÜ) nr 357/79 (viinamarjakasvatusalade statistiliste vaatluste kohta) (6) raames kogutud andmed, eelkõige andmed selle kohta, mis aastal on viinamarjakasvatuseks kasutatavale maatükile taimed istutatud.

(9)

Et istandusregistris olev teave peegeldaks pidevalt viinamarjakasvatuse tegelikku olukorda, tuleks näha ette registri pidev ajakohastamine ning korrapärane kontrollimine.

(10)

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikliga 111 on ette nähtud, et veiniviinamarjade ning viinamarjavirde ja veini tootjad deklareerivad igal aastal viimasest saagist toodetud kogused ning veini ja viinamarjavirde tootjad ning hulgikauplejad, kes ei ole jaemüüjad, deklareerivad igal aastal oma viinamarjavirde ja veini varud. Osutatud artiklis on ühtlasi sätestatud, et liikmesriigid võivad ka nõuda, et veiniviinamarjade hulgikauplejad deklareeriksid igal aastal viimasest saagist turustatud kogused.

(11)

Deklaratsioonide jaoks esitatavate andmete töötlemise hõlbustamiseks tuleks iga pädevale haldusüksusele esitatud deklaratsiooni käsitleda eraldi teistest esitatud deklaratsioonidest, mis sama tootja on võinud esitada liikmesriigi teistele haldusüksustele.

(12)

Tootjad, kellel on võimalik esitada kogu vajalik teave ühes veini tootmist käsitlevas deklaratsioonis, ei pea kahte deklaratsiooni esitama. Väga väikseid tootjaid võib deklaratsioonide esitamise kohustusest vabastada, kuna nende kogutoodang moodustab ühenduse toodangust väga väikese osa.

(13)

Tuleks sätestada deklareerimiskohustus ka nende ettevõtjate puhul, kes müüvad veinitooteid enne deklaratsioonide esitamise tähtpäevi.

(14)

Turukorralduse lihtsustamise huvides tuleks sätestada deklaratsioonide esitamise tähtpäevad. Kuna saaki koristatakse liikmesriikides eri ajal, peaksid tootjatele kehtestatavad deklaratsioonide esitamise tähtpäevad olema järgustatud.

(15)

Käesoleva määruse kohaldamise hõlbustamiseks tuleks kehtestada vormid deklaratsioonides nõutavate üksikasjade esitamiseks, jättes üksikasjade esitamise viisi siiski liikmesriikide otsustada.

(16)

Haldustegevuse eri valdkondades minnakse andmete käsitsi sisestamiselt järk-järgult üle arvutisüsteemide kasutamisele. Seetõttu peaks olema võimalik kasutada kohustuslike deklaratsioonide esitamisel arvuteid ja elektroonilist andmetöötlust.

(17)

Liikmesriikidel, kellel on täielik istandusregister, tuleks lubada teatavate registriandmete (näiteks andmed pindala kohta) kasutamist. Seega oleks soovitatav tootjad pindala deklareerimisest teatavatel tingimustel vabastada.

(18)

Tuleks sätestada, et liikmesriigid, kelle viinamarjakasvatusala ei ületa 500 ha või veinitoodang ei ületa 50 000 hektoliitrit, ei pea nõudma deklaratsioonis teatava teabe esitamist ning võivad kindlaksmääratud tingimustel vabastada tootjad kõnealuste deklaratsioonide esitamise kohustusest.

(19)

Tuleks kehtestada tähtpäevad, millal liikmesriigid peavad kogutud andmed riigi tasandil koondama.

(20)

Praeguses olukorras on asjaomaste osapoolte esitatud toodangu ja varude deklaratsioonid ainus võimalus toodetud veini koguste ja veini varude teadasaamiseks. Seetõttu tuleb võtta vajalikud meetmed, et tagada deklaratsioonide esitamine, nende täielikkus ja täpsus, kehtestades karistused juhtudeks, kui deklaratsioone ei esitata, need sisaldavad ebaõigeid andmeid või ei ole täielikud.

(21)

Samal põhjusel tuleks kehtestada tähtpäevad, millal kogu kohustuslike deklaratsioonidega nõutav teave tuleb komisjonile edastada, samuti tuleks täpsustada andmete edastamise viis.

(22)

Veiniturul peab jälgitavuse tagamiseks olema kättesaadav teatav teave. Lisaks deklaratsioonide kokkuvõtetes olevatele andmetele tuleks esitada teave veini varude, kasutamise ja hindade kohta. Liikmesriikidelt tuleks nõuda nimetatud teabe kogumist ja kindlaksmääratud kuupäeval komisjonile edastamist.

(23)

Teatavad liikmesriigid võib hindade esitamise kohustusest vabastada, kuna nende kogutoodang moodustab ühenduse toodangust väga väikese osa.

(24)

Seetõttu tuleks muuta kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 1282/2001, (7) milles sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses veinitoodete identifitseerimiseks ja veinituru jälgimiseks vajaliku teabe kogumisega.

(25)

Ühtse turu loomiseks ühenduses peaks veinitoodete ladustamise ja turustamise järelevalve eest vastutavatel ametiasutustel olema vajalikud vahendid tõhusa kontrolli teostamiseks vastavalt ühenduse tasandil sätestatud ühtsetele eeskirjadele.

(26)

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 112 lõikega 1 lubatakse veinitooted ühenduses ringlusse üksnes koos ametlikult kinnitatud saatedokumendiga. Kõnealuse artikli lõikes 2 on sätestatud, et veinitooteid valdavad füüsilised ja juriidilised isikud peavad nende toodete kohta sissetuleku ja väljamineku registrit.

(27)

Tänu nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivile 92/12/EMÜ aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta (8) on maksustamise ühtlustamisel tehtud ühenduses edusamme. Et kehtestada ühtsed ühenduse tasandi eeskirjad ja lihtsustada haldusformaalsusi nii ettevõtjate kui üksikisikute jaoks, nähakse muu hulgas ette võimalus käsitada veinitoodete vedamisel kasutatavaid maksudokumente tunnustatud saatedokumendina.

(28)

Selliste veinitoodete veoks, mille puhul eespool nimetatud maksustamissätteid ei kohaldata, ning väikeste tootjate veinitoodangu veoks tuleks näha ette saatedokument, mille alusel pädevad ametiasutused saaksid jälgida kõnealuste toodete liikumist. Selleks võib olla igasugune äridokument, millel on toote identifitseerimiseks ja toote veo jälgimiseks vajalikud andmed.

(29)

Et mitte muuta haldusformaalsusi vedajate jaoks liiga keerukaks, tuleks sätestada, et saatedokumente ei nõuta teatavate veinitoodete veol lühikesel vahemaal ja veol piiratud kogustes väikemahutitesse pakituna.

(30)

Haldustegevuses minnakse paberkandjal dokumentidelt järk-järgult üle elektroonilisele andmetöötlusele. Seega oleks soovitav, kui ka saatedokumentide ja registrite koostamine ja kasutamine saaks toimuda elektrooniliselt.

(31)

Veinitoodete eksportimisel nõutakse saatedokumenti täiendavaid dokumente, eelkõige ekspordideklaratsiooni. Seega tuleks määrata kindlaks täiendav menetlus selliste dokumentide koostamiseks ja kinnitamiseks.

(32)

Vaadis veetavate veinitoodete jälgimine nõuab erilist hoolt, kuna selliste toodete puhul on pettused tõenäolisemad kui sildistatud, villitud ja ühekorrasulguriga suletud toodete puhul. Sellistel juhtudel tuleks nõuda lisateabe esitamist ja saatedokumendi eelnevat kinnitamist.

(33)

Pädevate asutuste kontrollitegevuse hõlbustamiseks tuleks nõuda vabasse ringlusse lubatud kolmanda riigi toote veo saatedokumentides viitamist dokumendile VI 1.

(34)

Haldus-saatedokumentide ja lihtsustatud saatedokumentide koostamist käsitlevates sätetes viidatakse teatavate veinikategooriate kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise tõendamist reguleerivatele eeskirjadele. Seepärast tuleks selliseks tõendamiseks sätestada eeskirjad. Eeskirjade sätestamine teatavate veinide päritolu tõendamiseks on ühtlasi vajalik veol, mille puhul maksustamissätteid ei kohaldata, eriti ekspordil. Ilma et see piiraks asjakohase kontrolli teostamist ning selleks et lihtsustada üksikisikute jaoks haldusformaalsusi ja vähendada rutiinseid toiminguid pädevates asutustes, tuleks sätestada, et viimased võivad lubada teatavatele tingimustele vastavatel kaubasaatjatel kanda ise saatedokumenti andmed veini päritolu kohta.

(35)

Tuleks näha ette meetmed, mida pädevad asutused võtavad raske rikkumise toime pannud kaubasaatja korraldatud või ebaseadusliku veo korral, kandes hoolt, et nõuetega kooskõlla viimine ei tooks kaasa pikemat hilinemist kui möödapääsmatult vajalik.

(36)

Ühenduse tasandil tuleks ühtlustada registrite pidamise eeskirjad, et pädevad ametiasutused saaksid registrite abil ja asjaomaste talituste ühenduseüleses koostöös tõhusalt jälgida veinitoodete liikumist ja valdamist.

(37)

Registriga seotud kohustustega võib kaasneda teatavate ettevõtjate jaoks liiga suur halduskoorem. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema võimalus vabastada kõnealused ettevõtjad teatavate nõuete järgimisest.

(38)

Teatavate veinivalmistustavade käigus, eriti rikastamisel, hapestamisel ja magustamisel kasutatavate ainete puhul, on pettuse oht eriti suur. Seepärast tuleks nende ainete omamise kohta pidada registreid, et pädevatel asutustel oleks võimalik jälgida nende liikumist ja kasutamist.

(39)

Vahuveine ja liköörveine tuleb kontrollida erilise tähelepanuga, kuna neis kasutatakse lisandina muid tooteid. Seega tuleks nõuda, et registrid sisaldaksid asjaomast täiendavat teavet.

(40)

Ühenduse eeskirjadega ette nähtud veinitoodete veo saatedokument on väga kasulik teabeallikas ametiasutustele, kes vastutavad ühenduse ja riiklike eeskirjade järgimise eest veinisektoris. Liikmesriikidel peaks olema lubatud kehtestada käesoleva määruse kohaldamisel nende territooriumil algava veo suhtes lisaeeskirju.

(41)

Komisjoni 24. aprilli 2001. aasta määruse (EÜ) nr 884/2001 (milles sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad veinitoodete veo saatedokumentide ja veinisektoris peetavate registrite kohta) (9) artikli 18 lõikega 1 on liikmesriikidele antud võimalus kehtestada täiendavaid või erisätteid nende territooriumil ringlusesse lubatud toodetele. Muu hulgas nähakse nendega ette võimalus asendada 31. juulil 2010 lõppeva üleminekuperioodi jooksul andmed viinamarjavirde tiheduse kohta andmetega tiheduse kohta Oechsle kraadides. Seda traditsioonilist menetlust kasutavad peamiselt väikesed põllumajandustootjad, kes vajavad veel mitu aastat, et võtta aluseks uued tihedusnõuded. Seega tuleks kõnealust erandit pikendada, tunnistades samas kehtetuks määruse (EÜ) nr 884/2001.

(42)

Saatedokumente ja registreid käsitleva jaotise kohaldamiseks peaksid liikmesriigid teatama komisjonile pädeva asutuse nime ja aadressi, et komisjon saaks edastada saadud teabe teistele liikmesriikidele.

(43)

Liikmesriigid peaksid käesoleva määruse rakendamise kontrollimiseks ja hindamiseks säilitama kontrollimiseks vajaliku perioodi jooksul vajaliku teabe.

(44)

Vedaja õiglase kohtlemise tagamiseks tuleks kehtestada sätted ilmse vea, vääramatu jõu ja muude erakorraliste asjaolude lahendamiseks. Ühtlasi tuleks kehtestada eeskirjad kunstlikult loodud eriolukordade jaoks, et vältida neist saadavat kasu.

(45)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   JAOTIS

ISTANDUSREGISTER

Artikkel 1

Eesmärk

Käesolevas jaotises sätestatakse määruse (EÜ) nr 479/2008 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses istandusregistriga.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas jaotises kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „põllumajandustootja”– füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, kelle põllumajandusettevõte asub ühenduse territooriumil, nagu on osutatud asutamiselepingu artiklis 299, ning kes harib viinamarjaistandust, olenemata sellest, missugune õiguslik seisund sellele rühmale ja rühma liikmetele on riikliku õigusega antud;

b)   „viinamarjakasvatuseks kasutatav maatükk”– viinapuid täis istutatud põllumajanduslik maatükk komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 (10) artikli 2 punkti 1a tähenduses;

c)   „viljelusest kõrvale jäetud kasvuala”– viinapuude kasvuala, mida ei harita enam korrapäraselt ega eesmärgiga saada turustatavat toodangut.

Artikkel 3

Istandusregistris sisalduv teave

1.   Istandusregistri koostamiseks ja pidamiseks koguvad liikmesriigid

a)

igalt põllumajandustootjalt, kelle viinapuude kasvuala pindala on vähemalt 0,1 hektarit või kes peab ühenduse või riiklike veinialaste õigusaktide kohaselt esitama deklaratsiooni, järgmisi üksikasju hõlmava teabe:

i)

identifitseerimisandmed;

ii)

viinamarjakasvatuseks kasutatavate maatükkide asukoht;

iii)

viinamarjakasvatuseks kasutatavate maatükkide pindala;

iv)

viinamarjakasvatuseks kasutatavatele maatükkidele istutatud viinapuude omadused;

v)

ebaseaduslikud istandused, istutusõigus ja väljajuurimiskava määruse (EÜ) nr 479/2008 V jaotise käsituses;

vi)

ümberkujundamine, muutmine ja roheline korje määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklite 11 ja 12 käsituses;

b)

nende viinamarjakasvatuseks kasutatavate maatükkide pindala, mis ei kuulu punkti a alla;

c)

iga füüsilise ja juriidilise isiku ja selliste isikute rühma puhul, kellel on kohustus esitada artiklis 9 osutatud toodangudeklaratsioon, järgmisi üksikasju hõlmava teabe:

i)

identifitseerimisandmed;

ii)

II jaotises osutatud kohustuslikud deklaratsioonid.

2.   Viinamarjakasvatuseks kasutatavate maatükkide omadusi käsitlevad andmed esitatakse põllumajandustootja toimikus iga maatüki kohta eraldi. Kui viinamarjakasvatuseks kasutatavad maatükid on samalaadsed, võib teave hõlmata mitmest kõrvuti asetsevast maatükist või kõrvuti asetseva(te)st maatüki osa(de)st koosnevat maa-ala, tingimusel et iga maatükki on siiski võimalik eristada.

3.   Istandusregister peab sisaldama vähemalt lõike 1 kohaselt kogutud teavet, mille üksikasjad ja täpsustused on esitatud käesoleva määruse I lisas.

4.   Teatavad liikmesriigid ei pea siiski koguma ega istandusregistrisse kandma järgmist teavet:

a)

I lisa punkti 1.1 alapunktis 3 ning punkti 1.2 alapunktides 5 ja 7 osutatud teave, kui liikmesriigis ei kohaldata istutusõiguse üleminekukorda määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 95 tähenduses;

b)

I lisa punkti 1.2 alapunktides 9 ja 10 osutatud teave, kui liikmesriigis ei kohaldata väljajuurimiskava määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 105 tähenduses;

c)

I lisa punkti 1.2 alapunkti 3 alapunktides b ja c osutatud teave, kui liikmesriik on vabastatud veiniviinamarjasortide liigitamisest määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 24 lõike 2 tähenduses.

Artikkel 4

Teabe säilitamine ja ajakohastamine

Liikmesriigid tagavad, et istandusregistris sisalduvaid andmeid säilitatakse nii kaua, kui see on vajalik asjaomaste meetmete järelevalveks ja kontrolliks ning igal juhul vähemalt viis veiniaastat pärast seda aastat, millele andmed osutavad.

Liikmesriigid tagavad istandusregistri korrapärase ajakohastamise sedamööda, kuidas kogutavad andmed muutuvad kättesaadavaks.

Artikkel 5

Teabe kontroll

Liikmesriigid kontrollivad vähemalt üks kord viie aasta jooksul iga põllumajandustootja ning füüsilise ja juriidilise isiku ja selliste isikute rühma puhul, kes peavad esitama artiklis 9 osutatud tootedeklaratsiooni, kas põllumajandustootja ja toodangu toimikutes esitatud struktuuriline olukord vastab tegelikule olukorrale. Kontrollimise põhjal tehakse toimikutesse muudatused.

II   JAOTIS

KOHUSTUSLIKUD DEKLARATSIOONID JA VEINITURU JÄLGIMISEKS VAJALIKU TEABE KOGUMINE

Artikkel 6

Eesmärk

Käesolev jaotis hõlmab määruse (EÜ) nr 479/2008 üksikasjalikke rakenduseeskirju seoses kohustuslike deklaratsioonidega ja veinituru jälgimiseks vajaliku teabe kogumisega.

Artikkel 7

Mõisted

Käesolevas jaotises kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „saagikoristaja”– füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, kes viinamarju kasvatab;

b)   „jaemüüja”– füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, kelle tegevusala hõlmab väikestes kogustes veini müüki otse tarbijale vastavalt iga liikmesriigi eeskirjadele, võttes arvesse kauplemise ja turustamise eripära, kuid mitte need isikud, kelle kasutuses on keldrid kauba ladustamiseks ja veini villimiseks suurtes kogustes.

I   PEATÜKK

Kohustuslikud deklaratsioonid

Artikkel 8

Saagideklaratsioonid

1.   Saagikoristajad esitavad igal aastal liikmesriigi pädevale ametiasutusele kindlaksmääratud haldusüksuses saagideklaratsiooni, mis sisaldab vähemalt II lisas ja vajaduse korral III lisas osutatud andmeid.

Liikmesriigid võivad lubada esitada ühe deklaratsiooni ühe põllumajandusettevõtte kohta.

2.   Saagideklaratsiooni ei pea esitama:

a)

saagikoristajad, kelle kogu viinamarjatoodang on ette nähtud tarbimiseks ilma töötlemata, kuivatamiseks või otse viinamarjamahlaks töötlemiseks;

b)

saagikoristajad, kelle põllumajandusettevõtte viinamarjakasvatusega hõlmatud ala on väiksem kui 0,1 hektarit ja kelle saaki ei ole mingil viisil turustatud ega turustata;

c)

saagikoristajad, kelle põllumajandusettevõtte viinamarjakasvatusega hõlmatud ala on väiksem kui 0,1 hektarit ja kes tarnivad kogu oma koristatud saagi veinitootjate ühistule või rühmale, mille osalised või liikmed nad on.

Esimese lõigu punktiga c ette nähtud juhtudel peavad saagikoristajad esitama veinitootjate ühistule või rühmale deklaratsiooni, milles on märgitud:

a)

viinamarjakasvataja perekonnanimi, eesnimi ja aadress;

b)

tarnitud viinamarjade kogus;

c)

asjaomaste viinamarjaistanduste pindala ja asukoht.

Veinitootjate ühistu või rühm kontrollib kättesaadavate andmete alusel deklaratsioonides sisalduvate andmete õigsust.

3.   Olenemata lõikest 1 ja ilma et see piiraks artiklist 9 tulenevate kohustuste kohaldamist, võivad liikmesriigid vabastada saagideklaratsioonide esitamisest:

a)

saagikoristajad, kes ise kogu oma viinamarjasaagi veiniks töötlevad või lasevad selle enda nimel töödelda;

b)

veinitootjate ühistu või rühma osalistest ja liikmetest saagikoristajad, kes tarnivad kogu oma saagi viinamarjadena ja/või viinamarjavirdena kõnealusele veinitootjate ühistule või rühmale, sealhulgas artikli 9 lõikes 3 osutatud saagikoristajad.

Artikkel 9

Toodangudeklaratsioonid

1.   Igal aastal esitavad füüsilised ja juriidilised isikud ja selliste isikute rühmad, sealhulgas veinitootjate ühistud, kes on vastava aasta saagist tootnud veini ja/või viinamarjavirret, liikmesriigi poolt määratud pädevale asutusele toodangudeklaratsiooni, mis sisaldab vähemalt IV lisas osutatud üksikasju.

Liikmesriigid võivad lubada esitada ühe deklaratsiooni ühe veinivalmistusrajatise kohta.

2.   Artikli 8 lõikes 2 osutatud saagikoristajad ja tootjad, kes saavad sisseostetud toodetest kohapeal veini valmistamise teel vähem kui 10 hektoliitrit veini, mida ei ole turustatud ega turustata mingil viisil, ei pea toodangudeklaratsiooni esitama.

3.   Toodangudeklaratsiooni esitamise kohustusest vabastatakse ka saagikoristajad, kes on osalised või liikmed veinitootjate ühistus, mis on kohustatud esitama deklaratsiooni, ja kes tarnivad kogu oma viinamarjasaagi kõnealusele ühistule, säilitades õiguse valmistada oma perekonna tarbeks veini koguses, mis ei ületa 10 hektoliitrit.

4.   Kui füüsilised või juriidilised isikud või nende rühmad turustavad veini eeltooteid, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et tootjatel, kes peavad esitama deklaratsioonid, oleks juurdepääs teabele, mis tuleb deklaratsioonis esitada.

Artikkel 10

Töötlus- ja/või turustusdeklaratsioonid

1.   Liikmesriigid võivad sätestada, et füüsilised ja juriidilised isikud ja selliste isikute rühmad, sealhulgas veinitootjate ühistud, kes enne artikli 16 lõikes 1 kindlaks määratud tähtpäeva on jooksval veiniaastal töödelnud ja/või turustanud veini eeltooteid, esitavad pädevatele ametiasutustele töötlus- ja/või turustusdeklaratsiooni.

2.   Töötlus- ja/või turustusdeklaratsiooni esitamise kohustusest vabastatakse saagikoristajad, kes on osalised või liikmed veinitootjate ühistus, mis on kohustatud esitama deklaratsiooni, ja kes tarnivad kogu oma viinamarjasaagi kõnealusele ühistule, säilitades õiguse valmistada oma perekonna tarbeks veini koguses, mis ei ületa 10 hektoliitrit.

Artikkel 11

Varude deklaratsioonid

Füüsilised ja juriidilised isikud ja selliste isikute rühmad, kes ei ole eratarbijad ega jaemüüjad, esitavad igal aastal liikmesriikide pädevatele asutustele 31. juuli seisuga nende käes olevate viinamarjavirde, kontsentreeritud viinamarjavirde, puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde ja veini varude deklaratsiooni, mis sisaldab vähemalt V lisas osutatud üksikasju. Ühenduse toodangu puhul ei sisalda selline deklaratsioon tooteid, mis on saadud sama kalendriaasta jooksul koristatud viinamarjadest.

Liikmesriigid, kelle iga-aastane veinitoodang ei ületa 50 000 hektoliitrit, võivad vabastada väikseid varusid omavad ettevõtjad, kes ei ole jaemüüjad, kohustusest esitada esimeses lõigus osutatud deklaratsioone, tingimusel et pädevatel ametiasutustel on võimalik edastada komisjonile liikmesriigis olevate varude statistiline hinnang.

II   PEATÜKK

Ühised sätted

Artikkel 12

Vormid

1.   Liikmesriigid koostavad deklaratsioonide näidisvormid ja tagavad, et nimetatud vormid sisaldavad vähemalt II, III, IV ja V lisas osutatud teavet.

Pädevate asutuste kehtestatud üksikasjalike eeskirjade kohaselt võib vorme välja anda ja kasutada arvutisüsteemide abil.

2.   Eespool nimetatud näidisvormid ei pea sisaldama selgesõnalist viidet pindalale, kui liikmesriigil on võimalik seda kindlaks teha deklaratsioonis sisalduva muu teabe, näiteks tootmisega hõlmatud ala, põllumajandusettevõtte kogusaagi või istandusregistri teabe alusel.

3.   Esimeses lõikes osutatud deklaratsioonides sisalduv teave koondatakse riiklikul tasandil.

Artikkel 13

Seos istandusregistriga

Erandina käesoleva määruse artiklitest 8 ja 9 ning II ja IV lisast võivad liikmesriigid, kes on vastavalt määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklile 108 seadnud sisse igal aastal ajakohastatava istandusregistri või samalaadse halduskontrollimeetme, vabastada eespool nimetatud artiklites osutatud füüsilised ja juriidilised isikud ja selliste isikute rühmad ning saagikoristajad pindala deklareerimise kohustusest.

Sellisel juhul koostavad liikmesriikide pädevad ametiasutused ise nimetatud artiklites osutatud deklaratsioonid, märkides pindala registris esitatud andmete alusel.

Artikkel 14

Erandid

1.   Liikmesriigid, kelle viinamarjakasvatusala ei ületa 500 hektarit ja kes on saanud muudest haldusaktidest osa teavet, mis peab sisalduma artiklites 8, 9 ja 10 osutatud deklaratsioonides, võivad kõnesoleva teabe deklaratsioonidest välja jätta.

Liikmesriigid, kelle viinamarjakasvatusala ei ületa 500 hektarit ja kes on saanud muudest haldusaktidest kogu teabe, mis peab sisalduma artiklites 8, 9 ja 10 osutatud deklaratsioonides, võivad vabastada ettevõtjad ühe või teise deklaratsiooni esitamisest.

2.   Liikmesriigid, kelle veinitoodang ei ületa 50 000 hektoliitrit veiniaasta kohta ja kes on saanud muudest haldusaktidest osa teavet, mis peab sisalduma artiklis 11 osutatud deklaratsioonis, võivad kõnesoleva teabe deklaratsioonidest välja jätta.

Liikmesriigid, kelle veinitoodang ei ületa 50 000 hektoliitrit veiniaasta kohta ja kes on saanud muudest haldusaktidest kogu teabe, mis peab sisalduma artiklis 11 osutatud deklaratsioonis, võivad vabastada ettevõtjad ühe või teise deklaratsiooni esitamisest.

3.   Liikmesriigid, kellel on arvutisüsteem, mis võimaldab viia kokku deklarandi, deklareeritud toodangu ja asjaomased viinamarjakasvatuseks kasutatavad maatükid, võivad vabastada oma tootjad II lisas sätestatud maatükkide koodide osutamisest, mis on ette nähtud kooskõlas artikliga 8. Selleks võib kasutada põllumajandusettevõtte koodi, maatükkide rühma viidet või istandusregistris sisalduvat viidet.

Artikkel 15

Kriteeriumid, millega tuleb arvestada

1.   Muude toodete kui veini koguste ümberarvutamiseks veini hektoliitriteks võivad liikmesriigid kehtestada koefitsiendid, mis võivad muutuda vastavalt ümberarvutamist mõjutavatele objektiivsetele kriteeriumidele. Liikmesriigid edastavad koefitsiendid komisjonile koos artikli 19 lõikes 1 osutatud kokkuvõttega.

2.   Artiklis 9 sätestatud toodangudeklaratsiooni märgitav veinikogus on peamise alkoholkäärimise tulemusel saadud üldkogus, kaasa arvatud veinisete.

Artikkel 16

Deklaratsioonide esitamise tähtpäevad

1.   Artiklites 8 ja 9 osutatud deklaratsioonid esitatakse hiljemalt 15. jaanuariks. Liikmesriigid võivad siiski sätestada varasema tähtpäeva või tähtpäevad. Liikmesriigid võivad samuti sätestada tähtpäeva, mille seisuga deklarantide valduses olevaid koguseid deklaratsioonide koostamisel arvestatakse.

2.   31. juuli seisuga deklarantide valduses olevate koguste kohta tuleb artiklis 11 osutatud deklaratsioonid koostada hiljemalt 10. septembriks. Liikmesriigid võivad siiski sätestada varasema tähtpäeva või tähtpäevad.

Artikkel 17

Kontrollimine

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud kontrollimeetmed, et tagada deklaratsioonide õigsus.

Artikkel 18

Karistused

1.   Isikute suhtes, kes peavad esitama saagi-, toodangu- või varude deklaratsiooni ja kes ei esita neid deklaratsioone käesoleva määruse artiklis 16 osutatud tähtpäevaks, välja arvatud vääramatu jõu korral, ei kohaldata kõnealusel või järgmisel veiniaastal määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklites 12, 15, 17, 18 ja 19 sätestatud meetmeid.

Kui käesoleva määruse artiklis 16 osutatud tähtpäevast ei peeta kinni, kuid tähtpäeva ei ületata rohkem kui kümme tööpäeva, kaasneb sellega üksnes jooksva veiniaasta eest makstavate summade proportsionaalne vähendamine, mille pädev ametiasutus määrab kindlaks vastavalt ületatud ajavahemikule, ilma et see piiraks riiklike karistuste kohaldamist.

2.   Kui liikmesriikide pädevad asutused leiavad, et lõikes 1 osutatud deklaratsioonid on puudulikud või ebatäpsed ning puuduv või ebatäpne teave on oluline määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklitega 12, 15, 17, 18 ja 19 ette nähtud meetmete nõuetekohaseks kohaldamiseks, vähendatakse makstavat abi proportsionaalselt, välja arvatud vääramatu jõu korral, pädeva asutuse kehtestatud summa võrra sõltuvalt rikkumise astmest; säte ei piira riiklike karistuste kohaldamist.

III   PEATÜKK

Liikmesriikide teavitamiskohustus

Artikkel 19

Liikmesriikide edastatav teave

1.   Liikmesriigid edastavad komisjonile elektrooniliselt:

a)

jooksva veiniaasta kohta

i)

hiljemalt 15. septembriks hinnangu nende territooriumil valmistatavate veinitoodete koguste kohta;

ii)

hiljemalt 30. novembriks hinnangu nende territooriumil saada olevate veinitoodete koguste ja nende kasutamise kohta;

iii)

hiljemalt 15. aprilliks toodangudeklaratsioonide lõpptulemuse;

b)

möödunud veiniaastate kohta

i)

hiljemalt 30. novembriks veiniaasta lõpu varude deklaratsioonide kokkuvõtte;

ii)

hiljemalt 15. detsembriks esialgse aruande eelmise veiniaasta kohta;

iii)

hiljemalt 15. märtsiks lõpparuande üle-eelmise veiniaasta kohta.

2.   Nimetatud aruanded saadetakse Euroopa Ühenduste Statistikaametile (Eurostat).

Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõikidest olulistest uutest asjaoludest, mis võivad tõenäoliselt märkimisväärselt muuta viimaste aastate jooksul saadud lõplike andmete alusel antud hinnangut olemasolevate koguste ja nende kasutuse kohta.

3.   Liikmesriigid, kelle veinitoodang on viimasel viiel aastal ületanud ühenduse keskmise veinitoodangu 5 % võrra, edastavad komisjonile hinnatõusu registreerimiseks määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punktis 1 osutatud veinide kohta:

a)

hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks kokkuvõtte eelmise kuu hindadest või

b)

1. augustiks 2009 avalikud teabeallikad, mida nad peavad hindade registreerimise suhtes usaldusväärseks.

Liikmesriigid tagavad komisjonile õiguse avaldada esimese lõigu punktis b osutatud teabeallikatelt saadud andmeid.

Liikmesriigid valivad välja nende territooriumil toodetud kaheksa valget ja kaheksa punast veini, mille müügi põhjal väljavalitud turgudel hinnaarengut registreerida.

Hinnad vastavad tootja käest tulevale pakendamata kaubale ja on väljendatud eurodes kraad/hektoliitri või hektoliitri kohta.

IV   PEATÜKK

Üld- ja lõppsätted

Artikkel 20

Üldsäte

Käesolev määrus ei mõjuta ühtegi riiklikku saagi-, toodangu-, töötlus- ja/või turustus- ega varude deklaratsiooni käsitlevat sätet, millega nähakse ette põhjalikuma teabe edastamine, eriti kui see hõlmab laiemat isikute ringi, kui on sätestatud artiklites 8, 9 ja 11.

III   JAOTIS

VEINITOODETE VEO SAATEDOKUMENDID JA VEINISEKTORIS PEETAVAD REGISTRID

I   PEATÜKK

Sisu, reguleerimisala ja mõisted

Artikkel 21

Sisu ja reguleerimisala

1.   Käesolevas jaotises sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 112 kohaldamiseks nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (11) I lisa XII osas osutatud veinisektori toodete saatedokumentide suhtes, ilma et see piiraks direktiivi 92/12/EMÜ kohaldamist. Käesolevas jaotises sätestatakse:

a)

veinitoodete veo saatedokumentide koostamise eeskirjad

i)

veoks liikmesriigis, juhul kui puudub direktiivil 92/12/EMÜ põhinevate ühenduse eeskirjadega ette nähtud dokument;

ii)

ekspordiks kolmandasse riiki;

iii)

ühendusesiseseks kaubanduseks, juhul kui:

—

vedajaks on väiketootja, kelle liikmesriik, kust vedu alustatakse, on vabastanud lihtsustatud saatedokumendi esitamisest või

—

veetakse veinitoodet, mille puhul ei kohaldata aktsiisimaksu;

b)

lisasätted järgmiste dokumentide koostamiseks:

i)

haldus-saatedokument või selle asemel kasutatav äridokument,

ii)

lihtsustatud saatedokument või selle asemel kasutatav äridokument;

c)

kaitstud päritolunimetuse (KPN) ja geograafilise tähisega (KGT) veinide päritolu tähistamise eeskirjad asjaomaste veinide veo saatedokumentides.

2.   Käesolevas jaotises sätestatakse muu hulgas eeskirjad, mille alusel peavad kutsetegevuse raames veinitooteid valdavad isikud pidama sissetulevate ja väljaminevate kaupade registrit.

Artikkel 22

Mõisted

Käesolevas jaotises kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „tootja”– füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, kelle valduses on või on olnud värskeid viinamarju, viinamarjavirret või käärivat toorveini ning kes töötleb neid veiniks või laseb neid enda nimel veiniks töödelda;

b)   „väiketootja”– tootja, kes valmistab keskmiselt alla 1 000 hektoliitri veini aastas;

c)   „jaemüüja”– füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, kelle tegevusala hõlmab veini müüki otse tarbijale väikestes kogustes, mille määrab kindlaks liikmesriik oma kaubandus- ja jaemüügitavade kohaselt, kuid mitte isikud, kelle kasutuses on keldrid kauba ladustamiseks või veini villimiseks suurtes kogustes või kes tegelevad vaadis veetava veini rändmüügiga;

d)   „haldus-saatedokument”– komisjoni määrusele (EMÜ) nr 2719/92 (12) vastav dokument;

e)   „lihtsustatud saatedokument”– komisjoni määrusele (EMÜ) nr 3649/92 (13) vastav dokument;

f)   „laota hulgikaupleja”– füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, kelle tegevusalaks on veinitoodete ost või müük, kuid kellel ei ole kõnealuste toodete ladustamiseks ruume;

g)   „sulgur”– alla viieliitrise nominaalmahuga mahuti sulgur;

h)   „villimine”– asjaomaste toodete pakendamine kaubanduslikul eesmärgil kuni 60-liitristesse mahutitesse;

i)   „villija”– füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, kes villib võib laseb seda enda nimel teha.

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel arvestavad liikmesriigid keskmise tootmistaseme vähemalt kolme järjestikuse aasta põhjal. Liikmesriigid ei pea käsitlema väiketootjatena tootjaid, kes ostavad värskeid viinamarju või viinamarjavirret nende veiniks töötlemiseks.

II   PEATÜKK

Veinitoodete veo saatedokumendid

Artikkel 23

Eesmärk

Hoolimata sellest, kas kasutatakse arvutipõhist andmetöötlust või mitte, koostavad kõik füüsilised ja juriidilised isikud, isikute rühmad, sealhulgas laota hulgikauplejad, kelle alaline asukoht või registrijärgne asukoht asub ühenduse tolliterritooriumil ning kes veavad veinitooteid või korraldavad nende vedu, omal vastutusel kõnealusel veol kaasas oleva dokumendi, edaspidi „saatedokument”.

Artikkel 24

Tunnustatud saatedokument

1.   Tunnustatud saatedokumendiks võib olla:

a)

toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse direktiivis 92/12/EMÜ sätestatud kaupade liikumisega seotud formaalsusi, järgmine dokument:

i)

peatatud aktsiisimaksuga ringlusse lubamise korral vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2719/92 koostatud haldus-saatedokument ja äridokument;

ii)

ühendusesisese liikumise ning lähteliikmesriigis tarbimiseks ringlusse lubamise korral vastavalt määrusele (EMÜ) nr 3649/92 koostatud lihtsustatud saatedokument ja äridokument;

b)

toodete puhul, mille suhtes ei kohaldata direktiivis 92/12/EMÜ sätestatud kaupade liikumisega seotud formaalsusi (sealhulgas väiketootjate toodetud vein), igasugune dokument, milles on vähemalt VI lisa punktis c osutatud teave ja liikmesriigi nõutud lisateave ning mis on koostatud vastavalt käesolevale määrusele.

2.   Erandina lõike 1 punktist b:

a)

võib liikmesriigi territooriumilt algava veo puhul liikmesriik nõuda, et saatedokument peab olema koostatud vastavalt VII lisas esitatud näidisvormile;

b)

võib liikmesriigi territooriumilt algava ja seal lõppeva veo puhul liikmesriik nõuda, et saatedokument ei oleks jaotatud lahtriteks ning et nõutavad märkused ei oleks nummerdatud nagu VII lisas esitatud näidisvormis.

Artikkel 25

Erandid

Olenemata artiklist 23, ei nõuta saatedokumenti:

a)

veinitoodete puhul mahutites nominaalmahuga üle 60 liitri, kui:

i)

viinamarjakasvataja veab ise enda tarbeks pressitud või pressimata viinamarju või viinamarjavirret tema enda viinamarjaistandusest või muust talle kuuluvast rajatisest tingimusel, et vahemaa ei ületa 40 km ning veo sihtkoht on:

—

üksiktootja puhul tema enda veinivalmistusrajatis;

—

rühma kuuluvate tootjate puhul rühma veinivalmistusrajatis;

ii)

viinamarjakasvataja veab ise pressitud või pressimata viinamarju enda viinamarjaistandusest või kui seda teeb tema nimel kolmas isik, kes ei ole kaubasaaja, tingimusel et:

—

veo sihtkoht on samas viinamarjakasvatusvööndis asuv kaubasaaja veinivalmistamisrajatis ja

—

kogu vahemaa ei ole pikem kui 40 km; erandkorras võib pädev asutus pikendada asjaomast vahemaad 70 kilomeetrini;

iii)

veetakse veiniäädikat;

iv)

veetakse toodet, mille vedu on pädev asutus lubanud ühes ja samas kohalikus haldusüksuses või vahetus läheduses asuvasse kohalikku haldusüksusesse või, juhul kui antakse ühekordne luba, ühes ja samas piirkondlikus haldusüksuses, eeldusel et:

—

toodet veetakse ühe ja sama ettevõtte kahe tegevuskoha vahel ning kohaldatakse artikli 38 lõike 2 punkti a või

—

toode ei vaheta omanikku ning vedu toimub veini valmistamise, töötlemise, ladustamise või villimise eesmärgil;

v)

veetakse viinamarjade pressimisjääke või veinisetet:

—

piiritustehasesse tingimusel, et tootega on kaasas kättetoimetamisteatis, mis on ette nähtud selle liikmesriigi pädevate ametiasutuste poolt, kus vedu algab, või

—

tingimusel, et vedu toimub kontrolli all ja toote veinivalmistamise protsessist kõrvaldamise eesmärgil vastavalt määruse (EÜ) nr 555/2008 artiklile 22;

b)

toodete puhul mahutites nominaalmahuga üle 60 liitri, mille puhul kohaldatakse direktiivi 92/12/EMÜ, kui:

i)

veetakse tooteid, mis on kuni viieliitrise nominaalmahuga sildistatud mahutites, mis on suletud ühekorrasulguriga, juhul kui kogu veetav kogus ei ületa:

—

puhastatud või puhastamata kontsentreeritud viinamarjavirde puhul viit liitrit;

—

kõigi teiste toodete puhul 100 liitrit;

ii)

veetakse veini või viinamarjamahla, mis on ette nähtud diplomaatilistele esindustele, konsulaatidele ja samalaadsetele asutustele kindlaks määratud koguste piires;

iii)

veetakse veini või viinamarjamahla,

—

mis ei ole ette nähtud müügiks, kodumajapidamiste kolimise käigus;

—

laevas, lennukis või rongis kohapeal kasutamiseks;

iv)

eraisikud veavad kaubasaaja või tema pere isiklikuks tarbeks ette nähtud veini või osaliselt kääritatud viinamarjavirret, välja arvatud punktis a osutatud juhtudel, tingimusel et veetav kogus ei ole suurem kui 30 liitrit;

v)

veetakse teaduslikeks ja tehnilisteks katseteks ette nähtud tooteid, kui veetav üldkogus ei ole suurem kui üks hektoliiter;

vi)

veetakse kaubanäidiseid;

vii)

veetakse proove ametiasutusse või laboratooriumisse.

Erandkorras võivad pädevad asutused pikendada esimese lõigu punkti a alapunktiga i ette nähtud 40 km pikkust vahemaad 70 kilomeetrini.

Esimese lõigu punkti b alapunktides i–v osutatud juhtudel peavad saatedokumendi esitamisest vabastatud kaubasaatjad, välja arvatud jaemüüjad ja üksikisikud, kes aeg-ajalt toimetavad tooteid teistele üksikisikutele, suutma igal ajal tõendada kõikidesse III peatükiga ette nähtud registritesse ja muudesse asjaomase liikmesriigi poolt nõutud registritesse tehtud kannete õigsust.

Artikkel 26

Saatedokumendi koostamine

1.   Saatedokument loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui see sisaldab VI lisaga ette nähtud teavet.

2.   Saatedokumenti võib kasutada üksnes ühe veo puhu.

3.   Artikli 24 lõike 1 punktis b ja lõikes 2 osutatud saatedokumente võib koostada ja edastada arvutisüsteemide abil kooskõlas liikmesriikide pädevate ametiasutuste kehtestatud eeskirjadega.

Saatedokumendi sisu elektroonilises vormis ja paberkandjal peab olema identne.

Artikkel 27

Saatedokumendi kasutamine ekspordil

1.   Kui kaubasaaja asub väljaspool ühenduse tolliterritooriumi, esitatakse eksportiva liikmesriigi pädevale tolliasutusele koos ekspordideklaratsiooniga veo saatedokumendi originaal ja selle koopia või vajaduse korral dokumendi esimene ja teine eksemplar. Tolliasutus tagab, et ekspordideklaratsioonile märgitakse esitatud dokumendi liik, kuupäev ja number ning saatedokumendi originaalile ja selle koopiale või vajaduse korral saatedokumendi mõlemale eksemplarile ekspordideklaratsiooni tüüp, kuupäev ja number.

Ühenduse tolliterritooriumilt väljumise kohas paiknev tolliasutus kinnitab eespool nimetatud dokumendi kahele eksemplarile nende ehtsuse tõestamiseks templiga ühe IX lisas olevatest märgetest. Kõnealune tolliasutus annab templiga varustatud saatedokumendi eksemplarid, millel on eespool nimetatud märge, eksportijale või tema esindajale. Viimane peab tagama, et üks eksemplar on eksporditava tootega kaasas.

2.   Lõike 1 esimeses lõigus osutatud viidetes täpsustatakse vähemalt dokumendi liik, kuupäev ja number ning ekspordideklaratsiooni korral pädeva ametiasutuse nimi ja aadress.

3.   Veinitoodetel, mida eksporditakse ajutiselt nõukogu määruses (EMÜ) nr 2913/92 (14) ja komisjoni määruses (EMÜ) nr 2454/93 (15) sätestatud välistöötlemise korra alusel ühte Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmesriiki ladustamise, laagerdamise ja/või pakkimise eesmärgil, peab olema saatedokumendiga kaasas 3. detsembri 1963. aasta tollikoostöö nõukogu ettepanekuga ette nähtud teabeleht. Sellel lehel kantakse toote kirjeldamiseks ette nähtud lahtritesse ühenduse ja riiklikele eeskirjadele vastav toote kirjeldus ning veetava veini kogus.

Kõnealune teave võetakse selle saatedokumendi originaalist, mille alusel on vein veetud tolliasutusse, kus teabeleht väljastatakse. Teabelehele märgitakse ka eelneva veo puhul kasutatud saatedokumendi liik, kuupäev ja number.

Kui esimeses lõikes osutatud tooted tuuakse tagasi ühenduse tolliterritooriumile, koostab teabelehe nõuetekohaselt pädev EFTA tolliasutus. Nimetatud dokument kehtib veo saatedokumendina ühenduse sihtkoha tolliasutuseni või ringlusse suunava tolliasutuseni, kui dokumendi lahtris „Kaupade kirjeldus” sisaldub esimeses lõigus kindlaks määratud teave.

Ühenduse asjaomane tolliasutus kinnitab kaubasaaja või tema esindaja esitatud dokumendi koopia või valguskoopia oma viisaga ning tagastab selle talle käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmiseks.

4.   Vastavalt käesolevale määrusele saatedokumendi alusel kolmandatesse riikidesse eksporditavate kaitstud päritolunimetusega ja kaitstud geograafilise tähisega veinide puhul tuleb nimetatud dokument esitada koos muude tõendavate dokumentidega pädevale ametiasutusele siis, kui sellised veinid lubatakse ühenduses vabasse ringlusse, juhul kui kõnealused tooted ei vasta lõike 3 tingimustele ega ole tagastatav kaup määruse (EMÜ) nr 2913/92 ning määruse (EMÜ) nr 2454/93 tähenduses. Kui tõendavad dokumendid loetakse tingimustele vastavaks, kinnitab asjaomane tolliasutus kaubasaaja või tema esindaja poolt esitatud kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise koopia või valguskoopia ning tagastab selle talle käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmiseks.

Artikkel 28

Vedu vaatides

1.   Kui saatedokument täidetakse veinitoote veoks mahutites nominaalmahuga üle 60 liitri, peab dokumendi viitenumbri andma pädev ametiasutus, mille nimi ja aadress on dokumendis märgitud. See asutus võib olla maksujärelevalveasutus.

2.   Viitenumber peab olema

a)

antud loomulikus järjekorras;

b)

eelnevalt trükitud.

Punktis b osutatud nõuet ei tule täita arvutisüsteemi kasutamisel.

3.   Lõikes 1 osutatud nõuetekohaselt täidetud saatedokumendi originaali ja selle koopia kinnitab eelnevalt iga kaubasaadetise puhul:

a)

viisaga selle liikmesriigi pädev ametiasutus, kust vedu algab, või

b)

kaubasaatja, pannes kaubasaadetisele ettenähtud templi või punktis a osutatud pädeva ametiasutuse poolt heakskiidetud markeerimismasina märgise.

4.   Kui kasutatakse määrusele (EMÜ) nr 2719/92 vastavat haldus-saatedokumenti või äridokumenti või lihtsustatud saatedokumenti või määrusele (EMÜ) nr 3649/92 vastavat äridokumenti, kinnitatakse eelnevalt dokumendi esimene ja teine eksemplar vastavalt lõikes 3 sätestatud korrale.

Artikkel 29

Üle 60-liitrise koguse vedu

Lisaks asjaomase veo puhul ette nähtud dokumendile nõutakse pädeva asutuse poolt heakskiidetud koopiat juhul, kui üle 60-liitrise kogusena veetakse üht järgmistest pakkimata veinitoodetest:

a)

ühendusest pärit tooted:

i)

kaitstud päritolunimetusega veiniks töötlemiseks ette nähtud vein;

ii)

osaliselt kääritatud viinamarjavirre;

iii)

puhastatud ja puhastamata kontsentreeritud viinamarjavirre;

iv)

värske viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamise teel;

v)

viinamarjamahl;

vi)

kontsentreeritud viinamarjamahl;

b)

tooted, mis ei ole ühendusest pärit:

i)

värsked viinamarjad, välja arvatud lauaviinamarjad;

ii)

viinamarjavirre;

iii)

kontsentreeritud viinamarjavirre;

iv)

osaliselt kääritatud viinamarjavirre;

v)

puhastatud ja puhastamata kontsentreeritud viinamarjavirre;

vi)

värske viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamise teel;

vii)

viinamarjamahl;

viii)

kontsentreeritud viinamarjamahl;

ix)

liköörvein nende toodete valmistamiseks, mis ei kuulu CN-koodi 2204 alla.

Esimest lõiku kohaldatakse järgmiste toodete puhul, sõltumata nende päritolust ja veetavast kogusest, ilma et see piiraks artiklis 25 osutatud erandite kohaldamist:

a)

veinisete;

b)

destilleerimiseks või muuks tööstuslikuks töötlemiseks ette nähtud viinamarjade pressimisjäägid;

c)

viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud vein (piquette);

d)

destilleerimiseks kangendatud vein;

e)

vein, mis on valmistatud viinamarjasortidest, mis vastavalt määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklile 24 koostatud liigituses ei ole loetletud veiniviinamarjasortidena selle haldusüksuse jaoks, kust nad on koristatud;

f)

tooted, mida ei tohi pakkuda või tarnida otseseks inimtarbimiseks.

Kaubasaatja edastab esimeses lõigus osutatud koopia kiireimal viisil ja hiljemalt esimesel tööpäeval pärast kauba teelesaatmise päeva pädevale asutusele, kelle territooriumil asub pealelaadimiskoht. Pädev asutus edastab koopia kiireimal viisil ja hiljemalt esimesel tööpäeval pärast selle esitamise päeva või juhul, kui pädev asutus on selle ise koostanud, pärast väljaandmise päeva pädevale asutusele, kelle territooriumil asub mahalaadimiskoht.

Artikkel 30

Vabasse ringlusse lubatud kolmanda riigi toote vedu

Vabasse ringlusse lubatud kolmanda riigi toodete veo puhul ühenduse tolliterritooriumil märgitakse saatedokumendile:

a)

määruse (EÜ) nr 555/2008 artikli 43 kohaselt antud dokumendi VI 1 number;

b)

dokumendi koostamise kuupäev;

c)

dokumendi koostanud või dokumendi koostada lubanud kolmanda riigi asutuse nimi ja aadress.

Artikkel 31

Kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise tõendamine

1.   Kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise tõendina kehtib saatedokument, kui selle on nõuetekohaselt koostanud:

a)

kaubasaatja, kes on ise veetava veini valmistaja ning kes ei osta ega müü veinitooteid, mis on valmistatud viinamarjadest, mis on koristatud muudes piirkondades kui see, mille nime ta kasutab oma veinitoodangu tähistamiseks;

b)

kaubasaatja, kelle suhtes ei kohaldata punkti a, kui pädev asutus on saatedokumendil olevate andmete õigsust tõendanud kõnealuste toodete eelmiste vedude saatedokumentidel oleva teabe alusel;

c)

vastavalt artikli 33 lõikele 1, tingimusel et järgmised nõuded on täidetud:

i)

saatedokument on koostatud vastavalt näidisele, mis on ette nähtud:

—

haldus-saatedokumendiks;

—

lihtsustatud saatedokumendiks;

—

VII lisas osutatud näidise järgi koostatud saatedokumendiks või

—

artikli 24 lõike 2 punktis b osutatud dokumendiks;

ii)

saatedokumendis tehakse ettenähtud kohta järgmised märked:

—

kaitstud päritolunimetusega veinide puhul: „Käesolev dokument kehtib sellel nimetatud veinide kaitstud päritolunimetuse tõendina”;

—

kaitstud geograafilise tähisega veinide puhul: „Käesolev dokument kehtib sellel nimetatud veinide kaitstud geograafilise tähise tõendina”;

iii)

punktis ii osutatud märked kinnitab pädev asutus oma templi, kuupäeva ning vastutava isiku allkirjaga:

—

punkti i esimeses ja teises taandes osutatud näidise kasutamise puhul esimesel ja teisel eksemplaril või

—

punkti i kolmandas ja neljandas taandes osutatud näidise kasutamise korral saatedokumendi originaalil ja koopial;

iv)

pädev asutus on andnud saatedokumendile viitenumbri;

v)

ekspordi puhul liikmesriigist, mis ei ole tootjaliikmesriik, kui dokumendil on märgitud:

—

viitenumber;

—

koostamise kuupäev;

—

selle asutuse nimi ja aadress, millele on viidatud dokumentidel, mille alusel on veetud toodet enne edasisaatmist ning millel kaitstud päritolunimetus või kaitstud geograafiline tähis on tõendatud.

2.   Liikmesriik võib muuta kohustuslikuks oma territooriumil toodetud veinide kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise tõendamise.

3.   Liikmesriigi pädev asutus võib lubada kaubasaatjatel, kes vastavad lõikes 4 sätestatud tingimustele, kanda ise või lasta eelnevalt trükkida saatedokumendile kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähisega seotud märked, tingimusel et need:

a)

kinnitatakse eelnevalt pädeva asutuse templi, vastutava isiku allkirja ja kuupäevaga või

b)

kinnitatakse kaubasaatja enda poolt pädeva asutuse lubatud eritempliga, mis vastab VIII lisas esitatud näidisele; selle templi võib eelnevalt vormile trükkida, kui trükkimine on usaldatud selleks volitatud trükikojale.

4.   Lõikes 3 osutatud luba antakse ainult kaubasaatjale, kes tavapäraselt lähetab teele kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega veini sisaldavaid kaubasaadetisi, kui pärast esimest taotlust on kindlaks tehtud, et peetakse III peatükis sätestatud sissetulevate ja väljaminevate kaupade registrit ning seega on võimalik kontrollida dokumendis olevate andmete õigsust.

Pädev asutus võib loa kehtetuks tunnistada, kui kaubasaatjal puuduvad ettenähtud tagatised. Eelkõige võib loa kehtetuks tunnistada, kui kaubasaatja ei vasta esimeses lõigus sätestatud tingimustele või kui tal puuduvad nõutud tagatised.

5.   Kaubasaatjad, kellele on antud lõikes 3 osutatud luba, on kohustatud võtma kõik vajalikud meetmed, et kaitsta eritemplit ning pädeva asutuse templi ja eritempliga varustatud dokumendivorme.

6.   Kolmanda riigiga toimuva kaubavahetuse raames tõendab tootjaliikmesriigist lähtuva kaubasaadetise puhul kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise vastavust ühenduse ja riiklikele õigusnormidele üksnes lõike 1 kohaselt koostatud saatedokument. Ekspordi puhul liikmesriigist, mis ei ole tootjaliikmesriik, tõendab päritolunimetust ja geograafilist tähist lõike 1 kohaselt koostatud saatedokument, mille alusel toode eksporditakse, kui sellel on märgitud:

a)

viitenumber;

b)

koostamise kuupäev;

c)

lõikes 1 osutatud asutuse nimi ja aadress, nii nagu see on märgitud dokumentidel, mille alusel veeti toodet enne eksporti ning millel päritolunimetus või geograafiline tähistus on tõendatud.

7.   Imporditava veini puhul tõendab kolmanda riigi päritolunimetust ja geograafilist tähist saatedokument, kui see on koostatud käesoleva artikli kohaselt, kasutades lõike 1 punkti c alapunktis i osutatud näidiseid.

Artikkel 32

Toodete vastuvõtust keeldumine

Kui kaubasaaja keeldub saatedokumendi alusel veetud toodet või osa tootest vastu võtmast, teeb ta dokumendi tagaküljele koos kuupäeva ja oma allkirjaga märke „kaubasaaja keeldub vastu võtmast” ning märgib vajaduse korral vastu võtmata koguse liitrites või kilogrammides.

Sellisel juhul võib asjaomase toote saata kaubasaatjale sama saatedokumendi alusel, mis lähetatakse teele koos kaubaga või hoitakse vedaja tööruumides, kuni koostatakse uus dokument, mille alusel toode edasi saadetakse.

Artikkel 33

Kaubasaatja raske rikkumine

1.   Kui pädev asutus täheldab, et füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, kes korraldab või laseb korraldada veinitoote veo, on pannud toime ühenduse veinisektori eeskirjade või ühenduse eeskirjade kohaldamisel võetud riiklike õigusnormide raske rikkumise, või kui pädeval asutusel on põhjus sellist rikkumist kahtlustada, võib ta nõuda, et kaubasaatja koostaks saatedokumendi ja võtaks sellele pädeva asutuse viisa.

Kui viisa antakse, seotakse see vajaduse korral nõudega järgida toote edasise kasutamise tingimusi. Viisa koosneb templist, pädeva asutuse ametniku allkirjast ja kuupäevast.

2.   Lõiget 1 kohaldatakse ka nende toodete veol, mille tootmistingimused või koostis ei vasta ühenduse või riiklikele eeskirjadele.

Artikkel 34

Nõuetele mittevastav vedu

1.   Kui leitakse, et kaupu, mille veol nõutakse saatedokumendi olemasolu, veetakse ilma sellise dokumendita või valesid, vigaseid või puudulikke andmeid sisaldava dokumendi alusel, võtab selle liikmesriigi pädev asutus, kus selline rikkumine avastatakse, või mõni muu asutus, kes vastutab ühenduse ja riiklike eeskirjade täitmise tagamise eest veinisektoris, vajalikud meetmed:

a)

veo viimiseks kooskõlla nõuetega kas vigade parandamise või uue dokumendi koostamise teel;

b)

vajaduse korral karistamiseks rikkumise eest vastavalt selle raskusele, eelkõige kohaldades artikli 33 lõiget 1.

Esimeses lõigus osutatud pädev asutus või muu asutus kinnitab kõnealuse sätte kohaselt parandatud või koostatud dokumendid templiga. Veo nõuetega kooskõlla viimine ei tohi põhjustada kõnesoleva veo hilinemist rohkem kui möödapääsmatult vajalik.

Raskete ja korduvate rikkumiste puhul teatab mahalaadimiskoha piirkondlik või kohalik pädev asutus sellest pealelaadimiskoha piirkondlikule või kohalikule pädevale asutusele. Kui tegemist on ühendusesisese veoga, edastatakse teade määruse (EÜ) nr 555/2008 kohaselt.

2.   Kui vedu ei ole võimalik lõike 1 esimese lõigu tähenduses nõuetega kooskõlla viia, peatab pädev asutus või rikkumise avastanud asutus veo. Asutus teavitab kaubasaatjat veo peatamisest ja selle tagajärgedest. Nimetatud meetmetega võib keelata toote turule laskmist.

Artikkel 35

Ettenägematud asjaolud ja vääramatu jõud

Kui vääramatu jõu või ettenägematute asjaolude tõttu tuleb veo jooksul kaubad, mille veoks saatedokument on ette nähtud, osadeks jaotada või kui kaubad hävivad täielikult või osaliselt, palub vedaja selle koha pädeval asutusel, kus ettenägematud asjaolud ilmnesid või vääramatu jõu juhtum aset leidis, koostada aruande juhtunu üksikasjade kohta.

Võimaluse korral teavitab vedaja ettenägematute asjaolude või vääramatu jõu ilmnemise kohale lähimat pädevat asutust, et see saaks võtta vajalikud meetmed kõnealuse veo viimiseks nõuetega vastavusse.

III   PEATÜKK

Registrid

Artikkel 36

Eesmärk

1.   Füüsilised ja juriidilised isikud ja selliste isikute rühmad, kes valdavad veinitooteid ametialastel või ärilistel eesmärkidel, on kohustatud pidama nende toodete kohta sissetuleku ja väljamineku registrit, edaspidi „registrid”.

2.   Liikmesriigid võivad sätestada, et laota hulgikauplejad on kohustatud pidama registreid vastavalt nende poolt täpsustatavatele eeskirjadele ja korrale.

3.   Isikud, kes on kohustatud pidama registreid, registreerivad iga nende ruumidesse sisse tuleva ja sealt välja mineva tootepartii vastavalt lõikele 1 ning artikli 41 lõikes 1 osutatud toimingud. Samuti peab nendel isikutel olema iga sissetulevate ja väljaminevate kaupade registritesse tehtud kande kohta esitamiseks veo saatedokument või muu tõendav dokument, eelkõige äridokument.

Artikkel 37

Erandid

1.   Registreid ei pea pidama:

a)

jaemüüjad;

b)

ettevõtjad, kes müüvad jooke ainult kohapeal tarbimiseks.

2.   Registrite pidamist ei nõuta veiniäädika puhul.

3.   Füüsilised ja juriidilised isikud ning isikute rühmad, kelle valduses on või kes pakuvad müügiks üksnes veinitooteid väikestes mahutites, mis vastavad artikli 25 punkti b alapunktis i osutatud toodetega seotud tingimustele, ei ole kohustatud registreid pidama tingimusel, et kaupade sissetulekut, väljaminekut ja varusid saab kontrollida igal ajal teiste täiendavate dokumentide, eriti raamatupidamisaruannete jaoks kasutatavate äridokumentide põhjal.

Artikkel 38

Registrite koostamine

1.   Registreid peetakse:

a)

arvutisüsteemiga vastavalt liikmesriigi pädeva asutuse kehtestatud korrale; elektrooniliste registrite sisu peab olema identne paberkandjal asuvate registrite sisuga;

b)

järjestikuselt nummerdatud köidetud lehtedel;

c)

või pädevate asutuste poolt heaks kiidetud tänapäevase raamatupidamissüsteemi alusel, tingimusel et selles on võimalik kajastada andmeid, mis tuleks registritesse kanda.

Siiski võivad liikmesriigid sätestada:

a)

et hulgikauplejad, kes ei vii läbi artikli 41 lõikes 1 osutatud toiminguid ega tegele veinivalmistamisega, peavad registrisse kandma kõik saatedokumendid;

b)

et tootjad peavad registrisse kandma II jaotises ette nähtud saagi-, toodangu- ja varude deklaratsioonide tagaküljele või lisasse tehtud kanded.

2.   Registreid peetakse eraldi iga ettevõtja kohta ning asjakohaseid dokumente hoitakse samades ruumides kus tooteidki.

Tingimusel, et kohas, kus tooteid tegelikult hoitakse, on toodete ja kaubavarude sisenemist ja väljumist võimalik igal ajal muude täiendavate dokumentide põhjal kontrollida, võib pädev asutus vajaduse korral asjaomaste suunistega lubada:

a)

registrite pidamist ettevõtja registreeritud tegevuskohas juhul, kui tooteid hoitakse mitmes ühele ja samale ettevõtjale kuuluvas eri laos, mis asuvad ühes ja samas kohalikus haldusüksuses või selle vahetus läheduses asuvas kohalikus haldusüksuses;

b)

registrite pidamise usaldamist sellele spetsialiseerunud ettevõttele.

Kui jaekauplused, kes müüvad tooteid otse tarbijale, kuuluvad ühele ja samale ettevõtjale ning neid varustab üks või mitu sellele ettevõtjale kuuluvat keskladu, peavad kõnealused kesklaod pidama registreid, ilma et see piiraks artikli 37 lõike 3 kohaldamist; tarned nimetatud jaekauplustesse kantakse sellistesse registritesse kaupade väljaminekuna.

Artikkel 39

Tooted, mille kohta kanne tehakse

1.   Registritesse kantavate toodete puhul peetakse eraldi arvestust:

a)

määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisas loetletud kategooriate kohta;

b)

kaitstud päritolunimetusega veini ja selliseks veiniks töödeldavate saaduste kohta;

c)

kaitstud geograafilise tähisega veini ja selliseks veiniks töödeldavate saaduste kohta;

d)

kaitstud päritolunimetuse ja geograafilise tähiseta sordiveini ja selliseks veiniks töödeldavate saaduste kohta.

Eri päritolu kaitstud päritolunimetusega veinid, mis on pakendatud kuni kuuekümneliitristesse mahutitesse ja sildistatud kooskõlas ühenduse eeskirjadega ning mis on ostetud kolmanda isiku käest ja mida vallatakse müügi eesmärgil, võib märkida registrisse ühtse kandena, tingimusel et pädev asutus või selleks volitatud talitus või organ sellega nõustub ning iga kaitstud päritolunimetusega veini sissetulek ja väljaminek on märgitud eraldi; sama kehtib kaitstud geograafilise tähisega veinide suhtes.

Kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise kasutusõigusest ilmajäämine tuleb registrisse kanda.

2.   Liikmesriigid täpsustavad, kuidas tehakse registritesse kandeid, mis on seotud:

a)

tootja ja tema pere isikliku tarbimisega;

b)

toodete mahu ettenägematute muutustega.

Artikkel 40

Registrite kanded

1.   Iga sissetuleva ja väljamineva toote kohta märgitakse registrisse:

a)

toote kontrollnumber, kui selline number on ette nähtud ühenduse või riiklike sätetega;

b)

toimingu kuupäev;

c)

tegelik sissetulev või väljaminev kogus;

d)

asjaomane toode, kirjeldatuna vastavalt kohaldatavatele ühenduse ja riiklikele sätetele;

e)

viide kõnealuse veo saatedokumendile.

2.   Määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punktides 1–9, 15 ja 16 osutatud veinide puhul kannab ettevõtja registrisse nimetatud määruse artiklis 60 osutatud valikulised üksikasjad, kui need esinevad toote sildil või on kavas sinna panna.

Esimeses lõigus osutatud valikulised üksikasjad võib juhul, kui registrit peab keegi muu kui tootja, asendada saatedokumendi numbri ja selle koostamise kuupäevaga.

3.   Lõikes 2 osutatud veinide ladustamiseks kasutatavad mahutid identifitseeritakse ja nende nominaalmaht märgitakse üles. Samuti märgitakse asjaomastele mahutitele liikmesriikide poolt sätestatavad asjakohased üksikasjad, et võimaldada kontrolli eest vastutaval asutusel teha kindlaks mahutite sisu, kasutades registreid või neid registreid asendavaid dokumente.

600-liitrise või väiksema mahuga mahutite puhul, mis sisaldavad sama toodet ja mida ladustatakse koos samas partiis, võib üksikute mahutite asemel märkida partii registrisse kui terviku, tingimusel et see on teistest partiidest selgelt eraldi.

4.   Artikli 31 lõikes 6 osutatud juhtudel kantakse väljaminevate kaupade registrisse viide dokumendile, mille alusel on toodet eelnevalt veetud.

Artikkel 41

Registritesse märgitavad toimingud

1.   Registritesse märgitakse järgmised toimingud:

a)

alkoholisisalduse suurendamine;

b)

hapestamine;

c)

hapetustamine;

d)

magustamine;

e)

kupaaž;

f)

villimine;

g)

destilleerimine;

h)

kõigi vahuveini tüüpide, poolvahuveini ja gaseeritud poolvahuveini valmistamine;

i)

liköörveini valmistamine;

j)

puhastatud ja puhastamata kontsentreeritud viinamarjavirde valmistamine;

k)

töötlemine veinivalmistuses kasutatava söega;

l)

töötlemine kaaliumferrotsüaniidiga;

m)

veini kangendamine destilleerimiseks;

n)

muud alkoholi lisamisega seotud protsessid;

o)

töötlemine muu kategooria tooteks, eriti aromatiseeritud veiniks;

p)

elektrodialüüs või töötlemine katioonivahetuspolümeeridega viinhappe soolade koguse stabiilsuse tagamiseks;

q)

dimetüüldikarbonaadi lisamine veinile;

r)

tammepuutükkide kasutamine veini valmistamisel;

s)

veini osaline alkoholitustamine;

t)

uute veinivalmistustavade katseline kasutamine, sealhulgas viide asjassepuutuva liikmesriigi antud loale;

u)

vääveldioksiidi, kaaliumbisulfiidi või kaaliummetabisulfiidi lisamine.

Kui ettevõtjale võimaldatakse registrite pidamist käesoleva määruse artikli 38 lõike 1 punktis c kirjeldatud lihtsustatud viisil, võib pädev asutus lugeda määruse (EÜ) nr 479/2008 V lisa D osa alapunktis 4 osutatud deklaratsioonide teiseks eksemplariks registritesse alkoholisisalduse suurendamise, hapestamise ja hapetustamise kohta tehtud märkeid.

2.   Iga lõikes 1 nimetatud toimingu kohta märgitakse muudesse kui artiklis 42 osutatud registritesse:

a)

läbiviidud toiming ja kuupäev;

b)

kasutatavate toodete laad ja kogused;

c)

töötlemise tulemusel saadud toote kogus, sealhulgas veini osalise alkoholitustamise tulemusel vabanenud alkohol;

d)

alkoholisisalduse suurendamisel, hapestamisel ja hapetustamisel ning magustamisel ja destilleerimiseks kangendamisel kasutatud toote kogus;

e)

toodete kirjeldus enne ja pärast toimingut vastavalt asjakohastele ühenduse ja riiklikele eeskirjadele;

f)

märgistus mahutitel, milles registritesse kantavad tooted enne toimingut olid ja milles nad on pärast toimingut;

g)

villimise korral täidetud pudelite arv ja nende sisu;

h)

lepingulise villimise korral villija nimi ja aadress.

Kui toote kategooria muutus ei ole tingitud ühestki lõike 1 esimeses lõigus osutatud toimingust, eelkõige viinamarjavirde käärimise puhul, märgitakse registritesse muutusjärgse toote kogused ja laad.

Artikkel 42

Vahuveini ja liköörveini registrid

1.   Vahuveini valmistamisel kantakse registritesse iga valmistatava kuvee kohta:

a)

valmistamise kuupäev;

b)

kõigi kvaliteetvahuveini kategooriate puhul tirage’i kuupäev;

c)

kuvee kogus ning kõik selle koostisosad, nende kogus, tegelik alkoholisisaldus ja potentsiaalne alkoholisisaldus;

d)

kasutatud tirage’i segu kogus;

e)

dosage’i segu kogus;

f)

saadud pudelite arv, märkides vajaduse korral vahuveini tüübi jääksuhkrusisalduse järgi, kui asjakohane märge esineb märgistusel.

2.   Liköörveini valmistamisel märgitakse registritesse iga partii kohta:

a)

määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punkti 3 alapunktides e ja f osutatud saaduste lisamise kuupäev;

b)

lisatud toote laad ja kogus.

Artikkel 43

Eraldi registri ja eraldi arvestuse pidamine

1.   Registrite pidajad peavad pidama eraldi registreid või eraldi arvestust järgmiste nende valduses olevate sissetulevate ja väljaminevate toodete kohta, sõltumata nende otstarbest, kaasa arvatud registrite pidajate ruumides kasutatavate toodete kohta:

a)

sahharoos;

b)

kontsentreeritud viinamarjavirre;

c)

puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirre;

d)

hapestamiseks kasutatavad tooted;

e)

hapetustamiseks kasutatavad tooted;

f)

veinist destilleeritud piiritus ja kanged alkohoolsed joogid.

Eraldi registrite ja eraldi arvestuse pidamine ei vabasta määruse (EÜ) nr 479/2008 V lisa D osa punktis 4 osutatud deklaratsioonide edastamisest.

2.   Lõikes 1 osutatud eraldi registrites ja eraldi arvestustes märgitakse iga toote kohta eraldi:

a)

sissetulevate toodete puhul:

i)

tarnija nimi või ärinimi ja aadress, viidates vajaduse korral toote veo saatedokumendile;

ii)

asjaomane kogus;

iii)

sissetuleku kuupäev;

b)

väljaminevate toodete puhul:

i)

asjaomane kogus;

ii)

kasutamise või väljaviimise kuupäev;

iii)

vajaduse korral kaubasaaja nimi või ärinimi ning aadress.

Artikkel 44

Kaod

Liikmesriigid määravad kindlaks ladustamise ja töötlemise käigus ning tootekategooria muutmise tõttu aurumisel tekkinud kadude suurimad lubatud protsendimäärad.

Registrite pidaja teavitab liikmesriigis kehtestatud tähtaja jooksul kirjalikult kohalikku või piirkondlikku pädevad asutust, kui kaod ületavad:

a)

veo jooksul VI lisa punkti B alapunktis 1.3 osutatud lubatud hälbe;

b)

esimeses lõigus osutatud juhtudel liikmesriikides kehtestatud maksimaalsed protsendimäärad.

Teises lõigus osutatud pädev asutus võtab vajalikud meetmed.

Artikkel 45

Registrisse kannete tegemise tähtpäev

1.   Andmed kantakse eraldi registritesse või eraldi arvestustesse järgmiselt:

a)

artiklites 39, 40 ja 44 osutatud andmed sissetulevate kaupade kohta hiljemalt vastuvõtmisele järgneval tööpäeval ning väljaminevate kaupade kohta hiljemalt lähetusele järgneval kolmandal tööpäeval;

b)

artiklis 41 osutatud andmed hiljemalt toimingule järgneval esimesel tööpäeval ning rikastamisega seotud andmete puhul rikastamise päeval;

c)

artiklis 43 osutatud andmed sissetulevate ja väljaminevate kaupade kohta hiljemalt vastuvõtmisele või lähetamisele järgneval tööpäeval ning toodete kasutamise puhul kasutamise päeval.

Liikmesriigid võivad lubada pikemaid tähtaegu, mis ei ületa 30 päeva, eriti elektroonilise laoarvestuse puhul, tingimusel et pädeval asutusel või volitatud talitusel või organil on võimalik sissetulevaid ja väljaminevaid kaupu ning artiklis 41 osutatud toiminguid igal hetkel muude tõendite põhjal, mida ta usaldusväärseks peab, kontrollida.

2.   Erandina lõike 1 esimesest lõigust ja arvestades liikmesriigis artikli 47 lõike 1 punktide j ja k kohaselt vastu võetud sätteid, võib ühe ja sama toote saadetiste kohta teha väljamineku registrisse kandeid korra kuus, kui asjaomased tooted on pakendatud artikli 25 punkti b alapunktis i osutatud mahutitesse.

Artikkel 46

Registri aruanne

Sissetuleku ja väljamineku registri aruanne tuleb esitada üks kord aastas (aastabilanss) kuupäeval, mille määrab liikmesriik. Aastabilanssi raames tehakse kaubavarude inventuur. Olemasolevad varud tuleb kanda registritesse sissetulevate toodetena aastabilansile järgneval kuupäeval. Juhul kui aastabilanss näitab erinevusi ametlike varude ja tegelike varude vahel, tuleb see märkida lõpparuandesse.

IV   PEATÜKK

II ja III peatüki ühissätted

Artikkel 47

Üld- ja üleminekusätted

1.   Liikmesriigid võivad:

a)

näha ette, et laoarvestust tuleb pidada sulgurite kohta, mida kasutatakse nende territooriumil turule lubatavate toodete pakendamisel artikli 25 punkti b alapunktis i osutatud kuni viieliitrise nominaalmahuga mahutitesse, ning et sulguritele peavad olema märgitud teatavad andmed;

b)

nõuda lisateavet nende territooriumil valmistatud veinitoodete veo saatedokumentidel, kui selline teave on vajalik kontrolli teostamiseks;

c)

näha saatedokumentidel ette koha teatava kohustusliku teabe märkimiseks nende territooriumil algava veinitoodete veo puhul, kui seda nõuab elektrooniline laoarvestuse süsteem, tingimusel et artikli 31 lõike 1 punkti c alapunktis i osutatud näidise vormi ei muudeta;

d)

lubada, et nende territooriumil algava ja lõppeva veo puhul, mille kestel ei läbita teise liikmesriigi territooriumi ega kolmandat riiki, võib andmed viinamarjavirde tiheduse kohta asendada 31. juulil 2015 lõppeva üleminekuperioodi jooksul andmetega tiheduse kohta Oechsle kraadides;

e)

sätestada, et nende territooriumil koostatud veo saatedokumentidele tuleb peale veo alguse kuupäeva märkida ka veo alguse kellaaeg;

f)

sätestada täienduseks artikli 25 punkti a alapunktile i, et ühtki dokumenti ei nõuta pressitud ja pressimata viinamarjade ega viinamarjavirde veoks tootjatelt, kes kuuluvad tootjarühma ja kes on viinamarjad või viinamarjavirde ise tootnud, ega kõnealuseid tooteid valdavalt tootjarühmalt ega siis, kui vedu toimub selliste tootjate või tootjarühmade nimel asjaomase rühma vastuvõtupunkti või veinivalmistusrajatisse ja tingimusel, et selline vedu algab ja lõpeb ühes ja samas viinamarjakasvatusvööndis ning kõnealune toode on ette nähtud töötlemiseks kaitstud päritolunimetusega veiniks asjaomases määratletud piirkonnas või vahetult sellega piirneval alal;

g)

täpsustada eri koopiate otstarve ja näha ette:

i)

et kaubasaatjal peab olema üks või mitu nende territooriumil algava veo saatedokumendi koopiat;

ii)

et kaubasaajal peab olema üks või mitu teises liikmesriigis või kolmandas riigis alanud ning nende territooriumil lõppeva veo saatedokumendi koopiat;

h)

näha ette, et artikli 25 punkti a alapunktis ii osutatud erandit, mis on seotud teatavate viinamarjade vedudega, ei kohaldata nende territooriumil algava või lõppeva veo suhtes;

i)

sätestada, et artiklis 29 osutatud veo puhul, mis algab nende territooriumil ja lõpeb teise liikmesriigi territooriumil, peab kaubasaatja saatma koos vastavalt nimetatud artiklile tehtud koopiatega mahalaadimiskoha pädeva asutuse nime ja aadressi;

j)

lubada olemasolevate registrite kohandamist ning kehtestada registrite pidamise ja kontrollimise suhtes täiendavaid ja rangemaid eeskirju ja nõudeid;

k)

sätestada artikli 33 lõike 1 kohaldamisel, et pädev asutus võib tagada registrite pidamise ise või usaldada selle volitatud talitusele või organile.

Punktis j osutatud juhtudel võivad liikmesriigid näha ette registrites eraldi arvepidamise toodete suhtes, mida nad määravad, või eraldi registrite pidamise teatud tootekategooriate või artikli 41 lõikes 1 loetletud toimingute suhtes.

2.   Ilma et see piiraks direktiivi 92/12/EMÜ kohaldamist, ei või liikmesriigid keelata ega piirata kasutatavate sulguritega seotud põhjustel artikli 25 punkti b alapunktis i osutatud kuni viieliitrise nominaalmahuga mahutitesse pakendatud toodete ringlust.

Siiski võivad liikmesriigid keelata oma territooriumil pakendatud toodete puhul teatud sulgurite ja teatud liiki pakendi kasutamise või seada selliste sulgurite kasutamisele lisatingimusi.

Artikkel 48

Saatedokumentide ja registrite säilitamine

1.   Ilma et see piiraks liikmesriikide võimalust kehtestada muudel eesmärkidel vastu võetavate riiklike seaduste ja menetluste kohaldamisel rangemaid sätteid, tuleb saatedokumente ja ette nähtud koopiaid säilitada vähemalt viis aastat alates nende koostamise kalendriaasta lõpust.

2.   Käesoleva määrusega ette nähtud registreid ja registritesse kantud toimingutega seotud dokumente tuleb säilitada vähemalt viis aastat pärast registrite kontode sulgemist. Kui registris jääb sulgemata üks või mitu kontot, mis kajastavad väikeseid veinikoguseid, võib need üle kanda teise registrisse nii, et esialgsesse registrisse tehakse ülekandmise kohta märge. Sellisel juhul algab lõikes 1 osutatud viieaastane periood ülekande päeval.

Artikkel 49

Teabevahetus

1.   Iga liikmesriik teatab komisjonile:

a)

käesoleva jaotise rakendamise eest vastutava asutuse või asutuste nime(d) ja aadressi(d);

b)

vajaduse korral pädeva asutuse poolt käesoleva jaotise rakendamiseks volitatud talituse või organi nime ja aadressi.

2.   Iga liikmesriik teatab komisjonile:

a)

lõikes 1 osutatud pädevate asutuste ja talituste või organitega seotud edasised muudatused;

b)

käesoleva jaotise rakendamiseks võetud meetmed, kui neil meetmetel on määruses (EÜ) nr 555/2008 osutatud liikmesriikidevahelise koostöö jaoks eriline väärtus.

3.   Komisjon koostab ja ajakohastab liikmesriigi edastatava teabe põhjal pädevate asutuste ning vajaduse korral volitatud teenistuste ja organite nimekirja. Komisjon avaldab nimetatud nimekirja internetis.

IV   JAOTIS

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 50

Teabevahetus

1.   Ilma et see piiraks käesoleva määruse sätteid, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada käesolevas määruses sätestatud teavitamistähtaegade järgimine.

2.   Liikmesriigid säilitavad käesoleva määruse alusel registreeritud teabe vähemalt viis veiniaastat pärast teabe registreerimist.

3.   Käesolevas määruses nõutud teatised ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ) nr 357/79 viinamarjakasvatusalade statistiliste vaatluste kohta.

Artikkel 51

Ilmsed vead

Igasugust käesoleva määruse kohaselt liikmesriigile edastatud teatist ja taotlust võib juhul, kui pädev asutus avastab selles ilmse vea, pärast selle esitamist igal ajal parandada.

Artikkel 52

Vääramatu jõud ja erandlikud asjaolud

Käesoleva määrusega ette nähtud karistusi ei kohaldata nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 (16) artikli 29 kohase vääramatu jõu ega erandlike asjaolude korral.

Artikkel 53

Kehtetuks tunnistamine ja viited

Määrused (EMÜ) nr 649/87, (EÜ) nr 884/2001 ja (EÜ) nr 1282/2001 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning loetakse vastavalt X lisas esitatud vastavustabelitele.

Artikkel 54

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. augustist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. mai 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1)  ELT L 148, 6.6.2008, lk 1.

(2)  EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1.

(3)  EÜT L 208, 31.7.1986, lk 1.

(4)  EÜT L 62, 5.3.1987, lk 10.

(5)  ELT L 170, 30.6.2008, lk 1.

(6)  EÜT L 54, 5.3.1979, lk 124.

(7)  EÜT L 176, 29.6.2001, lk 14.

(8)  EÜT L 76, 23.3.1992, lk 1.

(9)  EÜT L 128, 10.5.2001, lk 32.

(10)  ELT L 141, 30.4.2004, lk 18.

(11)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(12)  EÜT L 276, 19.9.1992, lk 1.

(13)  EÜT L 369, 18.12.1992, lk 17.

(14)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

(15)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

(16)  ELT L 30, 19.1.2009, lk 16.

I LISA

Istandusregistris sisalduv minimaalne teave (vastavalt artiklile 3) ja täpsustused sellise teabe kohta

1.   PÕLLUMAJANDUSTOOTJA TOIMIK

1.1.   Identifitseerimine ja asukoht

1)

Põllumajandustootja identifitseerimisandmed (andmed peavad ühilduma määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 15 lõike 1 punktis f sätestatud põllumajandustootja isikuandmete registreerimise süsteemiga).

2)

Viinamarjakasvatuseks kasutatavate maatükkide loetelu ja asukoht (andmed peavad ühilduma määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 15 lõike 1 punktis b ja artiklis 17 sätestatud põldude identifitseerimise süsteemiga).

3)

Eraldatud, kuid kasutamata istutusõigus ja vallatav taasistutusõigus (andmed peavad ühilduma määruse (EÜ) nr 555/2008 artiklis 74 ja XIII lisa tabelis 15 osutatud teabega).

1.2.   Viinamarjakasvatuseks kasutatavate maatükkide iseloomustus

1)

Viinamarjakasvatuseks kasutatavate maatükkide identifitseerimine: viinamarjakasvatuseks kasutatavate maatükkide identifitseerimise süsteem kehtestatakse kaartide, maakatastridokumentide või muude kartograafiliste alusmaterjalide abil. Kasutatakse arvutipõhisel geograafilisel informatsioonil põhinevaid meetodeid, sealhulgas eelistatavalt õhust või satelliidilt tehtud ortofotosid, mille standard tagab täpsuse, mis on vähemalt samaväärne mõõtkavas 1 : 10 000 oleva kaardiga.

2)

Viinamarjakasvatuseks kasutatavate maatükkide pindala.

Juhul kui viinapuid kasvatatakse koos teiste kultuuridega:

a)

asjaomase maatüki kogupindala;

b)

üksnes viinapuude all oleva maa-ala pindala (ümberarvestamiseks kasutatakse liikmesriikides kehtestatud asjakohaseid kordajaid).

3)

Viinamarjakasvatuseks kasutatava maatüki pindala või vajaduse korral üksnes viinapuude all oleva maa-ala pindala, kusjuures viimati nimetatud maa-ala liigitatakse vastavalt taimede omadustele järgmiselt:

a)

veiniviinamarjasortide all olev ala (andmed peavad ühilduma määruse (EÜ) nr 555/2008 artiklis 74 ja XIII lisa tabelis 14 osutatud teabega):

i)

viinamarjasordid, mis sobivad kaitstud päritolunimetusega veinide valmistamiseks

—

valged

—

punased/roosad

ii)

viinamarjasordid, mis sobivad kaitstud geograafilise tähisega veinide valmistamiseks

—

valged

—

punased/roosad

iii)

viinamarjasordid, mis sobivad kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähiseta veinide valmistamiseks

—

valged

—

punased/roosad

b)

ala, millele istutatud viinamarjasordid on liikmesriikide poolt kooskõlas määruse (EÜ) nr 479/2008 artikliga 24 koostatud liigituses märgitud ühe haldusüksuse puhul üheaegselt nii veiniviinamarjasortide kui ka vastavalt olukorrale lauaviinamarjasortide, rosinate valmistamiseks kasutatavate viinamarjasortide või veinipiirituse valmistamiseks kasutatavate viinamarjasortidena;

c)

ala, millele on istutatud veiniviinamarjasordid, mis ei esine või ei saa esineda liikmesriikide poolt kooskõlas määruse (EÜ) nr 479/2008 artikliga 24 koostatud liigituses;

d)

rosinate valmistamiseks kasutatavate sortide all olev ala;

e)

ala, millele on istutatud üksnes vegetatiivse paljundamise materjaliks ette nähtud taimed (pooktaimed);

f)

ala, millele on istutatud pookimata, ent pookimiseks ette nähtud taimed;

g)

täisistutatud ala, mis on viljelusest kõrvale jäetud;

h)

muu.

4)

Eri veiniviinamarjasortide all olevate alade hinnanguline pindala ja osakaal asjaomase maatüki kogupindalast (andmed peavad ühilduma määruse (EÜ) nr 555/2008 artiklis 74 ja XIII lisa tabelis 16 osutatud teabega).

5)

Pärast 31. augustit 1998 ilma istutusõiguseta täisistutatud ala (andmed peavad ühilduma määruse (EÜ) nr 555/2008 artiklis 58 ja XIII lisa tabelites 2 ja 3 osutatud teabega).

6)

Enne 31. augustit 1998 ilma istutusõiguseta täis istutatud ala (andmed peavad ühilduma määruse (EÜ) nr 555/2008 artiklis 58 ja XIII lisa tabelites 4 ja 7 osutatud teabega).

7)

Uusistutusõigusega ala (andmed peavad ühilduma määruse (EÜ) nr 555/2008 artiklis 61 ja XIII lisa tabelis 8 osutatud teabega).

8)

Väljajuurimistasu alusel täis istutatud ala (andmed peavad ühilduma määruse (EÜ) nr 555/2008 artiklis 73 ja XIII lisa tabelis 11 osutatud teabega).

9)

Ala, millelt on taimed välja juuritud ja mille eest on makstud vastavat tasu (andmed peavad ühilduma määruse (EÜ) nr 555/2008 artiklites 68 ja 73 ja XIII lisa tabelis 12 osutatud teabega).

10)

Ala, mis on täis istutatud määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 11 kohase ümberkujundamise ja muutmise raames (andmed peavad ühilduma määruse (EÜ) nr 555/2008 VII ja VIIIa lisa tabelites osutatud teabega).

11)

Ala, millel on tehtud määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 12 kohase roheline korje (andmed peavad ühilduma määruse (EÜ) nr 555/2008 VII ja VIIIb lisa tabelites osutatud teabega).

12)

Istutusaasta või selle puudumise korral asjaomase maatüki hinnanguline vanus (andmed peavad ühilduma määrusega (EMÜ) nr 357/79).

1.3.   Kohustuslikud deklaratsioonid

1)

Saagideklaratsioon (andmed peavad ühilduma artiklis 8 ning II ja III lisa tabelites osutatud saagideklaratsioonidega).

2)

Toodangudeklaratsioon (andmed peavad ühilduma artiklis 9 ja IV lisa tabelis osutatud toodangudeklaratsioonidega).

3)

Varude deklaratsioon (andmed peavad ühilduma artiklis 11 ja V lisa tabelis osutatud varude deklaratsioonidega).

2.   TOODANGUTOIMIK

2.1.   Identifitseerimine

Artiklis 9 sätestatud toodangudeklaratsiooni esitava füüsilise isiku või juriidilise isiku või isikute rühma identifitseerimisandmed.

2.2.   Kohustuslikud deklaratsioonid

1)

Toodangudeklaratsioon (andmed peavad ühilduma artiklis 9 ja IV lisa tabelis osutatud toodangudeklaratsioonidega).

2)

Varude deklaratsioon (andmed peavad ühilduma artiklis 11 ja V lisa tabelis osutatud varude deklaratsioonidega).

3.   MUU

Viinamarjakasvatuseks kasutatavate maatükkide kogupindala, mis ei kajastu põllumajandustootja toimikus, vastavalt käesoleva määruse artikli 3 lõike 1 punktile b.

II LISA

Viinamarjasaagi deklaratsioon (vastavalt artiklile 8)

Deklarant

…

…

…

Viinamarjakasvatuseks kasutatava ala pindala (ha) …

Tootmises olev pindala

Viinamarjasaagi kogus

(hl või 100 kg)

Viinamarjade sihtpunkt (hl)

Veiniks töötlemine deklarandi poolt

Tarnimine veinitootjate ühistule (1)

Müük veinivalmistajale (1)

Muu sihtpunkt (1)

Ha (2)

Maatüki kood

Punane

Valge

Punane

Valge

Viinamarjad

Virre

Viinamarjad

Virre

Punane

Valge

Punane

Valge

Punane

Valge

Punane

Valge

 

1.

Kaitstud päritolunimetusega veinide valmistamiseks sobiv istandus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.

Kaitstud geograafilise tähisega veinide valmistamiseks sobiv istandus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.

Kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähiseta sordiveinide valmistamiseks sobiv istandus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.

Kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähiseta veinide valmistamiseks sobiv istandus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

5.

Muu veini valmistamiseks sobiv istandus (3)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

(1)  Deklarandi poolt tarnitavate ja müüdavate viinamarjade puhul märgitakse nende kogumaht. Tarnimise ja müügi üksikasjad on esitatud III lisas.

(2)  Deklaratsiooni märgitakse viinamarjakasvatuseks kasutatava viinamarjaistanduse pindala liikmesriigi määratud haldusüksuses.

(3)  Muudeks veinideks loetakse veine, mis on valmistatud viinamarjasortidest, mis on määratletud liikmesriikide poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklile 24 (kui seda kohaldatakse) koostatud liigituses ühe haldusüksuse puhul üheaegselt nii veiniviinamarjasordina kui ka vastavalt olukorrale lauaviinamarjasordina, rosinate valmistamiseks sobiva viinamarjasordina või veinipiirituse tootmiseks sobiva viinamarjasordina.

III LISA

Viinamarjasaagi deklaratsioon (vastavalt artiklile 8)

(Enne toodangudeklaratsiooni esitamist müüdud või tarnitud tooted)

Kaubasaajad

Veinivalmistajale müüdud või veinivalmistajate ühistule tarnitud toodete laad (hektoliitrites või tsentnerites)

Viinamarjad ja virre

KPNi vein

KGT vein

Ilma KPNi ja KGTta sordivein

Ilma KPNi ja KGTta vein

Muud veinid

Punane

Valge

Punane

Valge

Punane

Valge

Punane

Valge

Punane

Valge

1.

…

…

…

…

…

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.

…

…

…

…

…

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.

…

…

…

…

…

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.

…

…

…

…

…

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

5.

…

…

…

…

…

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KPN – kaitstud päritolunimetus; KGT – kaitstud geograafiline tähis.

IV LISA

Toodangudeklaratsioon (vastavalt artiklile 9)

KPN – kaitstud päritolunimetus; KGT – kaitstud geograafiline tähis; p/r – punane/roosa; v – valge.

A.

Andmed deklarandi kohta (1)

…

…

…

…

B.

Toodete hoidmise koht

…

…

…

…


Asjaomaste toodete kategooriad (2)

Tarnija nimi ja aadress ning viide tarnedokumendile

(saatedokument või muu)

Tootmiseks kasutatavate istanduste pindala (kust valminud tooted pärit on)

Viinamarjad

(hl või 100 kg)

Veiniaasta algusest alates hangitud tooted ja muud tooted kui vein, mis deklaratsiooni esitamise kuupäeval on deklarandi valduses

(hl)

KPNi vein

KGT vein

Ilma KPNi ja KGTta sordivein

Ilma KPNi ja KGTta vein

Muu (3)

Virre (4)

Vein (5)

Virre (4)

Vein (5)

Virre (4)

Vein (5)

Virre (4)

Vein (5)

Virre

Vein (5)

p/r

v

p/r

v

p/r

v

p/r

v

p/r

v

p/r

v

p/r

v

p/r

v

p/r

v

p/r

v

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

(1)  Veinitootjate ühistu puhul esitatakse nimekiri nendest liikmetest, kes tarnivad ühistule kogu oma saagi, eraldi kõigist teistest liikmetest.

(2)  Viinamarjad, viinamarjavirre (kontsentreeritud viinamarjavirre, puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirre, osaliselt kääritatud viinamarjavirre), kääriv toorvein.

(3)  Selles veerus deklareeritakse kõik veiniaasta tooted peale nende, mis on deklareeritud eelmistes veergudes, ning deklaratsiooni esitamise ajal vallatava kontsentreeritud viinamarjavirde ja puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde. Kogused märgitakse kategooria kaupa.

(4)  Sealhulgas osaliselt kääritatud toorvein, ent välja arvatud kontsentreeritud viinamarjavirre ja puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirre.

(5)  Sealhulgas kääriv toorvein.

V LISA

Veini ja virde varude deklaratsioon (vastavalt artiklile 11)

31. juuli seisuga (hl)

Deklarant …

Koht, kus toodet hoitakse: …


Tootekategooria

Varud kokku

Punane ja roosa

Valge

Tähelepanekud

Vein

1.

Tootmisvarud:

—

kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein (1)

—

kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein (2)

—

ilma KPNi ja KGTta sordivein

—

ilma KPNi ja KGTta vein (3)

—

muu vein (4)

 

 

 

 

Kokku

 

 

 

2.

Müügivarud:

a)

ühendusest pärit veinid:

—

kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein (1)

—

kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein (2)

—

ilma KPNi ja KGTta sordivein

—

ilma KPNi ja KGTta vein (3)

b)

kolmandatest riikidest pärit vein

 

 

 

Kokku

 

 

 

3.

Read kokku (1+2)

 

 

 

Virre

1.

Tootmisvarud:

—

kontsentreeritud viinamarjavirre

—

puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirre

—

muu virre (5)

 

 

 

 

Kokku

 

 

 

2.

Müügivarud:

—

kontsentreeritud viinamarjavirre

—

puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirre

—

muu virre (5)

 

 

 

Kokku

 

 

 

3.

Read kokku (1+2)

 

 

 

(1)  Sealhulgas mpv-kvaliteetveinid.

(2)  Sealhulgas geograafilise tähisega lauaveinid.

(3)  Sealhulgas geograafilise tähiseta lauaveinid.

(4)  Selles veerus deklareeritakse kõik veinid, mis ei ole deklareeritud eelmistes veerus. Kogused märgitakse kategooria kaupa.

(5)  Sealhulgas viinamarjavirre, osaliselt kääritatud viinamarjavirre ja kuivatatud viinamarjadest valmistatud osaliselt kääritatud viinamarjavirre.

VI LISA

Artiklis 26 osutatud saatedokumentide koostamise lisajuhised

A.   Üldeeskirjad

1.

Saatedokument tuleb täita loetavalt ja kustumatus kirjas.

2.

Dokument ei tohi sisaldada kustutatud või ülekirjutatud sõnu. Saatedokumendi koostamisel tehtud viga muudab selle kasutamatuks.

3.

Ettenähtud saatedokumendi koopiale märgitakse „koopia” või tehakse samaväärne märge.

4.

Kui veinitoote puhul, mille suhtes ei kohaldata direktiivis 92/12/EMÜ sätestatud formaalsusi, kasutatakse saatedokumendina vastavalt määruse (EMÜ) nr 2719/92 lisas esitatud näidisele (haldus- või äridokument) või määruse (EMÜ) nr 3649/92 lisas esitatud näidisele (lihtsustatud saatedokument või äridokument) koostatud dokumenti, tuleb lahtrites, mille täitmine ei ole kohustuslik, tõmmata nurgast nurka diagonaaljoon.

5.

Kui kaubasaaja asub ühenduse tolliterritooriumil, kohaldatakse saatedokumendi kasutamise suhtes järgmisi eeskirju:

a)

aktsiisimaksuvaba toote veo puhul määrusele (EMÜ) nr 2719/92 lisatud selgitavate märkuste punkti 1.5 üldised märkused;

b)

aktsiisiga maksustatava lähteliikmesriigis tarbimisse suunatud toote ühendusesisese veo puhul määrusele (EMÜ) nr 3649/92 lisatud selgitavate märkuste punkti 1.5 üldisi märkuseid;

c)

juhtudel, mis ei kuulu punktide a ja b alla:

i)

kui kasutatakse punktides a ja b osutatud veo jaoks sätestatud saatedokumenti:

—

jääb esimene eksemplar kaubasaatjale;

—

on teine eksemplar tootega kaasas lähetuskohast mahalaadimiskohani ning antakse kaubasaajale või tema esindajale;

ii)

kui kasutatakse muud saatedokumenti:

—

on saatedokumendi originaal tootega kaasas lähtekohast alates ning antakse kaubasaajale või tema esindajale;

—

jääb koopia kaubasaatjale.

6.

Ühe ja sama kaubasaatja juurest ühe ja sama kaubasaaja juurde toimuva veo kohta võib koostada üheainsa saatedokumendi:

a)

kahe või rohkema partii sama kategooria toodete puhul või

b)

kahe või rohkema partii eri kategooria toodete puhul tingimusel, et tooted on kuni 60-liitrise nominaalmahuga sildistatud mahutites, mis on suletud ühekorrasulguriga.

7.

Artikli 33 lõikes 1 osutatud juhul või kui veo saatedokumendi koostab pädev asutus, kehtib dokument üksnes tingimusel, et vedu algab hiljemalt viiendal tööpäeval vastavalt olukorrale kas pärast dokumendi kinnitamise või täitmise kuupäeva.

8.

Kui tooteid veetakse mahuti eri sektsioonides või tooted segunevad veo vältel, tuleb saatedokument koostada iga osa kohta, mida veetakse kas eraldi või segu koostisosana. Sellises dokumendis märgitakse vastavalt asjaomases liikmesriigis sätestatud eeskirjadele segatud toote otstarve.

Siiski võib liikmesriik lubada kaubasaatjal või volitatud isikul koostada kogu segamise tulemusel saadud toote kohta üheainsa saatedokumendi. Sellistel juhtudel annab pädev asutus asjakohase juhendi, kuidas tõendada eri koormate kategooriat, päritolu ja kogust.

B.   Erieeskirjad

1.

Andmed tootekirjelduse kohta

1.1.

Toote liik

Märkida kategooria, millesse tooted kuuluvad, kasutades ühenduse eeskirjadele vastavat väljendit, mis kirjeldab toodet kõige täpsemalt, näiteks:

a)

ilma KPNi ja KGTta vein;

b)

ilma KPNi ja KGTta sordivein;

c)

KPNi või KGTga vein;

d)

viinamarjavirre;

e)

viinamarjavirre kaitstud päritolunimetusega veini jaoks;

f)

importvein.

1.2.

Määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punktides 1–9, 15 ja 16 osutatud veinide vaadis vedamise puhul kantakse saatedokumendile nimetatud määruse artiklis 60 osutatud valikulised üksikasjad, kui need esinevad toote sildil või on kavas sinna panna.

1.3.

Vaadis või kuni 60-liitrise nominaalmahuga sildistamata mahutites veetavate toodete alkoholisisalduse ja tiheduse suhtes:

a)

tuleb veini, välja arvatud kääriva toorveini tegelik alkoholisisaldus ja kääriva toorveini ja osaliselt kääritatud viinamarjavirde üldalkoholisisaldus väljendada mahuprotsentides ja mahuprotsendi kümnendikkudes;

b)

tuleb viinamarjavirde murdumisnäitaja arvutada ühenduse poolt tunnustatud mõõtmismeetodil. See väljendatakse potentsiaalse alkoholisisaldusena mahuprotsentides. Selle näitaja võib asendada tihedusnäitajaga, mis väljendatakse grammides kuupsentimeetri kohta;

c)

värske viinamarjavirde puhul, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamise teel, tuleb tihedus märkida väljendatuna grammides kuupsentimeetri kohta ning selle toote tegelik alkoholisisaldus tuleb märkida mahuprotsentides ja mahuprotsendi kümnendikkudes;

d)

kontsentreeritud viinamarjavirde, puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde ja kontsentreeritud viinamarjamahla suhkrusisaldus märgitakse üldsuhkrusisaldusena väljendatuna grammides liitri ja kilogrammi kohta;

e)

soovi korral võib lisada viinamarjade pressimisjääkide ja veinisette alkoholisisalduse näitaja, mis väljendatakse puhta alkoholi liitrites detsitonni kohta.

See teave tuleb esitada, kasutades ühenduse poolt tunnustatud vastavustabeleid, mis sisalduvad analüüsimeetodeid käsitlevates eeskirjades.

Ilma et see piiraks ühenduse sätete kohaldamist, millega on ette nähtud piirangud teatavatele toodetele, lubatakse järgmisi hälbeid:

a)

tegeliku ja üldalkoholisisalduse puhul 0,2 mahuprotsenti;

b)

tiheduse puhul kuus kümnetuhandikku (± 0,0006);

c)

suhkrusisalduse puhul 3 %.

1.4.

Muud andmed vaadis veetava veini ja virde kohta

a)   Viinamarjakasvatusvöönd

Viinamarjakasvatusvöönd, kust veetav toode pärineb, märgitakse vastavalt määruse (EÜ) nr 479/2008 IX lisa sätetele ja tähistatakse ühe järgmise lühendiga: A, B, C I, C II, C III a ja C III b.

b)   Teostatud toimingud

Toimingud, mille veetavad tooted on läbinud, märgitakse sulgudes järgmisi numbreid kasutades:

0

:

toode ei ole läbinud ühtki järgmistest toimingutest;

1

:

toodet on rikastatud;

2

:

toodet on hapestatud;

3

:

toodet on hapetustatud;

4

:

toodet on magustatud;

5

:

toodet on kangendatud destilleerimiseks;

6

:

tootele on lisatud toodet, mis on pärit muust geograafilisest üksusest kui kirjelduses märgitud üksus;

7

:

tootele on lisatud toodet, mis on saadud muust viinamarjasordist kui kirjelduses märgitud;

8

:

tootele on lisatud toodet, mis on koristatud kirjelduses märgitud aastast erineval aastal;

9

:

toote valmistamisel on kasutatud tammepuutükke;

10

:

toote valmistamisel on kasutatud katselisel eesmärgil uut veinivalmistustava;

11

:

toodet on osaliselt alkoholitustatud;

12

:

muud toimingud (täpsustada).

Näited:

a)

vööndist B pärit rikastatud veini puhul märkida: B (1),

b)

vööndist C III b pärit hapestatud viinamarjavirde puhul märkida: C III b (2).

Andmed viinamarjakasvatusvööndi ja teostatud toimingute kohta tuleb lisada toote kirjeldusega seotud andmetega samasse vaatevälja.

2.

Andmed netokoguse kohta:

Netokogus:

a)

tonnides ja kilogrammides väljendatud kontsentreeritud viinamarjavirde, puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde, kontsentreeritud viinamarjamahla, viinamarjade pressimisjääkide ja veinisette netokoguse puhul tuleb kasutada tähiseid „t” ja „kg”,

b)

hektoliitrites ja liitrites väljendatud toodete netokoguse puhul tuleb kasutada tähiseid „hl” ja „l”.

Vaadis veetavate toodete puhul lubatakse 1,5 % netokoguse hälvet.

C.   VII lisas esitatud saatedokumendi koostamiseks vajalikud näitajad

Eelmärkus:

VII lisas esitatud saatedokumendi näidisest tuleb täpselt kinni pidada. Siiski on näidisel joontega märgistatud lahtrite puhul, mis on ette nähtud nõutavate märgete jaoks, suurus üksnes soovituslik.

 

VII lisas esitatud näidise lahtri number

Kaubasaatja: nimi ja täielik aadress, sealhulgas postiindeks

1

Viitenumber: igal kaubasaadetisel peab olema viitenumber, mille abil saab seda kaubasaatja arvepidamises üles leida (näiteks arvenumber)

2

Kaubasaaja: nimi ja täielik aadress, sealhulgas postiindeks

3

Lähetuskoha pädev asutus: lähetuskohas äridokumendi koostamise kontrollimise eest vastutava asutuse nimi ja aadress. See märge on kohustuslik üksnes kauba saatmisel teise liikmesriigi ja ekspordil.

4

Vedaja: esimese veo eest vastutava isiku nimi ja aadress (kui see erineb kaubasaatjast)

Muud veoga seotud märked:

a)transpordivahendi liik (veoauto, kaubik, paakauto, sõiduauto, raudteevagun, tsisternvagun, lennuk)b)registreerimisnumber ja laevade puhul nimi (soovituslik)

5

Veo alguse kuupäev ja, kui liikmesriik, mille territooriumilt vedu algab, seda nõuab, veo alguse kellaaeg.

Transpordivahendi vahetamise korral märgib toote peale laadinud vedaja:

veo alguse kuupäeva

transpordivahendi liigi ja registreerimisnumbri autoveo ja nime laevade puhul

nime ja eesnime või ärinime ning postiaadressi, sealhulgas postiindeksi

6

Tarnekoht: tarnekoht, kui kaupu ei toimetata kaubasaaja aadressina märgitud kohta. Eksportkauba puhul tuleb teha IX lisas ette nähtud asjakohane märge.

7

Tootekirjeldus kooskõlas määrusega (EÜ) nr 479/2008 ning kehtivate riiklike sätetega, sealhulgas kohustuslik teave

Veopaki kirjeldus: veopakkide identifitseerimisnumbrid ja arv, veopakis olevate pakkide arv

Kirjeldus võib jätkuda eraldi lehel, mis lisatakse igale eksemplarile. Selleks võib kasutada pakkelehte.

Vaadis veetavate kaupade puhul:

veinide puhul tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides

kääritamata toodete puhul murdumisnäitaja või tihedus

käärivate toodete puhul üldalkoholisisaldus

veinide puhul, mille jääksuhkrusisaldus ületab 4 grammi liitri kohta, lisaks tegelikule alkoholisisaldusele ka üldalkoholisisaldus

8

Kogus:

vaadis veetavate toodete puhul üldnetokogus

pakendatud toodete puhul pakkide arv ja toodet sisaldavate mahutite nominaalmaht

9

Lähteliikmesriigis nõutavad täiendavad andmed:

kui lähteliikmesriik nõuab täiendavaid andmeid, tuleb need esitada; kui ei, tõmmatakse lahtrisse diagonaaljoon

10

Kaitstud päritolunimetuse ja geograafilise tähise tõendamine: vt artikkel 31.

11

VII LISA

Artikli 24 lõike 2 punktis a osutatud veinitoodete veo saatedokument

Image

VIII LISA

Artikli 31 lõike 3 punktis b osutatud eritempel

Image

IX LISA

Artikli 27 lõike 1 teises lõigus osutatud kanded

—

:

Bulgaaria keeles

:

И3HECEHO

—

:

Hispaania keeles

:

EXPORTADO

—

:

Tšehhi keeles

:

VYVEZENO

—

:

Taani keeles

:

UDFØRSEL

—

:

Saksa keeles

:

AUSGEFÜHRT

—

:

Eesti keeles

:

EKSPORDITUD

—

:

Kreeka keeles

:

ΕΞΑΧΘΕΝ

—

:

Inglise keeles

:

EXPORTED

—

:

Prantsuse keeles

:

EXPORTÉ

—

:

Itaalia keeles

:

ESPORTATO

—

:

Läti keeles

:

EKSPORTĒTS

—

:

Leedu keeles

:

EKSPORTUOTA

—

:

Ungari keeles

:

EXPORTÁLVA

—

:

Malta keeles

:

ESPORTAT

—

:

Hollandi keeles

:

UITGEVOERD

—

:

Poola keeles

:

WYWIEZIONO

—

:

Portugali keeles

:

EXPORTADO

—

:

Rumeenia keeles

:

EXPORTAT

—

:

Slovaki keeles

:

VYVEZENÉ

—

:

Sloveeni keeles

:

IZVOŽENO

—

:

Soome keeles

:

VIETY

—

:

Rootsi keeles

:

EXPORTERAD

X LISA

Artikli 53 teises lõigus osutatud vastavustabelid

1.   Määrus (EMÜ) nr 649/87

Määrus (EMÜ) nr 649/87

Käesolev määrus

Artikkel 1

Artikkel 1

Artikkel 2

Artikkel 2

Artikli 3 lõige 1

Artikli 3 lõige 3

Artikli 3 lõige 2

I lisa punkti 1.2 alapunkt 2

Artikli 3 lõige 3

Artikli 3 lõige 2

Artikkel 4

—

Artikkel 5

—

Artikkel 6

—

Artikli 7 lõige 1

—

Artikli 7 lõige 2

—

Artikkel 8

—

Artikkel 9

—

Artikkel 10

—

I lisa

I lisa

II lisa

—


2.   Määrus (EÜ) nr 884/2001

Määrus (EÜ) nr 884/2001

Käesolev määrus

Artikkel 1

Artikkel 21

Artikkel 2

Artikkel 22

Artikli 3 lõige 1

Artikkel 23

Artikli 3 lõiked 2 ja 3

Artikkel 24

Artikli 3 lõige 4

Artikkel 28

Artikkel 4

Artikkel 25

Artikli 5 lõige 1

Artikkel 33

Artikli 5 lõige 2

Artikkel 30

Artikkel 6 lõiked 1–2

Artikkel 26

Artikkel 6 lõiked 3–4

VI lisa

Artikkel 6 lõiked 5–6

Artikkel 34

Artikli 6 lõige 7

Artikkel 32

Artikkel 7

Artikkel 31

Artikli 8 lõige 1

VI lisa

Artikkel 8 lõiked 2–5

Artikkel 27

Artikkel 9

Artikkel 35

Artikkel 10

Artikkel 29

Artikli 11 lõike 1 esimene lõik ja lõige 3

Artikkel 36

Artikli 11 lõike 1 punktid a ja b

Artikkel 37

Artikli 12 lõiked 1 ja 2

Artikkel 38

Artikli 12 lõige 3

Artikli 39 lõige 1

Artikli 12 lõike 4 esimene lõik

Artikkel 44

Artikli 12 lõike 4 kolmas lõik

Artikli 39 lõige 2

Artikli 13 lõige 1

Artikli 40 lõiked 1 ja 4

Artikli 13 lõige 2

Artikkel 46

Artikli 14 lõiked 1–2

Artikkel 41

Artikli 14 lõiked 3–4

Artikkel 42

Artikkel 15

Artikkel 43

Artikkel 16

Artikkel 45

Artikkel 17

Artikli 47 lõike 1 punktid j ja k

Artikkel 18

Artikli 47 lõike 1 punktid a–i

Artikkel 19

Artikkel 48

Artikkel 20

Artikkel 49

Artikkel 21

—

Artikkel 22

—


3.   Määrus (EÜ) nr 1282/2001

Määrus (EÜ) nr 1282/2001

Käesolev määrus

Artikkel 1

Artikkel 6

Artikkel 2

Artikkel 8

Artikkel 3

II lisa

Artikli 4 lõiked 1, 3, 4 ja 5

Artikkel 9

Artikli 4 lõige 2

Artikkel 10

Artikkel 5

Artikkel 13

Artikkel 6

Artikkel 11

Artikkel 7 lõike 1 esimene kuni kolmas lõik

Artikli 12 lõige 1

Artikli 7 lõike 1 neljas lõik

Artikkel 17

Artikli 7 lõige 2

Artikkel 14

Artikkel 8

II lisa

Artikkel 9

Artikkel 15

Artikkel 10

Artikkel 20

Artikkel 11

Artikkel 16

Artikkel 12

Artikli 18 lõige 1

Artikli 13 lõike 2 esimene lõik

Artikli 18 lõige 2

Artikkel 14

—

Artikkel 15

—

Artikli 16 lõige 1

Artikli 19 lõige 1 ja lõike 2 esimene lõik

Artikkel 17

Artikli 19 lõike 2 teine lõik

Artikkel 18

—

Artikkel 19

—

Artikkel 20

—