29.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 134/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 428/2009,

5. mai 2009,

millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks

(uuesti sõnastatud)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 22. juuni 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1334/2000 (millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia ekspordi kontrollimiseks) (1) on korduvalt oluliselt muudetud. Kuna määrusesse tehakse uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Kahesuguse kasutusega kaupade (sealhulgas tarkvara ja tehnoloogia) eksporti Euroopa Ühendusest tuleks tõhusalt kontrollida.

(3)

Kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi ühist tõhusat kontrollisüsteemi on vaja selleks, et tagada eelkõige tuumarelva leviku tõkestamise osas liikmesriikide ja Euroopa Liidu (EL) rahvusvaheliste kohustuste ja ülesannete järgimine.

(4)

Kahesuguse kasutusega kaupade vaba liikumise eelduseks ühenduses on ühise kontrollisüsteemi ning ühtlustatud jõustamis- ja järelevalvepõhimõtete olemasolu liikmesriikides.

(5)

Otsuse tegemine ühekordsete, koond- või riiklike üldiste ekspordilubade, vahendusteenuste osutamise lubade, ühenduseväliste kahesuguse kasutusega kaupade transiidi või IV lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade ühenduse piires edasitoimetamise lubade kohta on siseriiklike ametiasutuste ülesanne. Kahesuguse kasutusega kaupade eksporti reguleerivad siseriiklikud sätted ja otsused tuleb vastu võtta ühise kaubanduspoliitika ning eelkõige nõukogu 20. detsembri 1969. aasta määruse (EMÜ) nr 2603/69 (millega kehtestatakse ühised ekspordieeskirjad) (2) raames.

(6)

Otsused selliste kahesuguse kasutusega kaupade ühiste loetelude ajakohastamiseks, mille suhtes kohaldatakse ekspordikontrolli, peavad olema kooskõlas ülesannete ja kohustustega, mille liikmesriigid on võtnud tuumarelva leviku tõkestamise rahvusvahelise korra ja ekspordi kontrollimise korra raames või asjakohaste rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimise tulemusel.

(7)

Kahesuguse kasutusega kaupade, sihtkohtade ja suuniste ühised loetelud on tõhusa ekspordikontrolli korra oluline osa.

(8)

Samuti tuleks kontrollida tarkvara ja tehnoloogia edastamist elektrooniliste andmekandjate kaudu või faksi või telefoni teel ühendusest väljaspool asuvatesse sihtkohtadesse.

(9)

Erilist tähelepanu tuleb pöörata re-ekspordile ja lõppkasutusele.

(10)

Liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni esindajad kirjutasid 22. septembril 1998. aastal alla liikmesriikide, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri vaheliste asjakohaste kaitsemeetmete kokkulepete lisaprotokollidele, mis kohustavad liikmesriike muu hulgas andma teavet eriseadmete ja mittetuumamaterjalide edasitoimetamise kohta.

(11)

Ühendus on 12. oktoobri 1992. aasta määruses (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (3) (edaspidi „ühenduse tolliseadustik”) ja komisjoni määruses (EMÜ) nr 2454/93 (4) vastu võtnud nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 rakendamise tollieeskirjad, milles on muu hulgas kaupade eksporti ja re-eksporti reguleerivad sätted. Käesoleva määrusega ei kitsendata mingil viisil ühenduse tolliseadustiku ja selle rakendussätetega ette nähtud ega neist tulenevaid volitusi.

(12)

Avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks säilitavad liikmesriigid vastavalt asutamislepingu artiklile 30 ja kõnealuse artikli piires ning kuni kõrgema ühtlustatuse saavutamiseni õiguse kontrollida teatavate kahesuguse kasutusega kaupade edasitoimetamist ühenduses. Kui need kontrollimised on seotud ühendusest toimuva ekspordi kontrolli tõhususega, peaks nõukogu need regulaarselt läbi vaatama.

(13)

Käesoleva määruse nõuetekohase kohaldamise tagamiseks peaks iga liikmesriik võtma meetmeid, mis annavad pädevale asutusele asjakohased volitused.

(14)

ELi riigipead ja valitsusjuhid võtsid 2003. aasta juunis vastu massihävitusrelvade leviku tõkestamise tegevuskava (Thessaloniki tegevuskava). Euroopa Ülemkogu võttis 12. detsembril 2003 vastu kõnealust tegevuskava täiendava massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia. Nimetatud strateegia III peatüki kohaselt peab Euroopa Liit kasutama kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, et tõkestada, ära hoida, peatada ja võimaluse korral kõrvaldada ülemaailmsel tasandil muret tekitavad massihävitusrelvade levitamise kavad. Kõnealuse peatüki 30. punkti A osa alapunktis 4 viidatakse konkreetselt ekspordikontrolli poliitikate ja tavade tugevdamisele.

(15)

ÜRO Julgeolekunõukogu 28. aprillil 2004 vastu võetud resolutsioonis 1540 leitakse, et kõik riigid peavad võtma ja jõustama tõhusaid meetmeid, et kehtestada siseriiklik kontroll tuuma-, keemia- ja bioloogiliste relvade ning nende kandevahendite leviku tõkestamiseks, sealhulgas asjakohase kontrolli kehtestamise kaudu nendega seotud materjalide üle, ning muu hulgas kehtestama selleks transiidi ja vahendamise kontrolli. Seotud materjalid on asjakohaste mitmepoolsete lepingute ja kokkulepetega hõlmatud või riiklikesse kontrolliloeteludesse kantud materjalid, seadmed ja tehnoloogia, mida võib kasutada tuuma-, keemia- ja bioloogiliste relvade ning nende kandevahendite konstrueerimiseks, arendamiseks, tootmiseks või kasutamiseks.

(16)

Käesolevat määrust kohaldatakse ka selliste kaupade suhtes, mis ainult läbivad ühenduse territooriumi, st selliste kaupade suhtes, millele ei ole määratud muud tollikäitlusviisi või kasutust peale välistransiidiprotseduuri või mis on lihtsalt paigutatud vabatsooni või -lattu ja mille kohta ei pea pidama laoarvestust. Seega tuleks luua võimalus, mis lubab liikmesriigi asutustel juhtumipõhiselt keelata ühenduseväliste kahesuguse kasutusega kaupade transiidi juhul, kui neil on luureteenistustelt või muudest allikatest saadud teabe põhjal piisavalt alust kahtlustada, et kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid võidakse kasutada tervikuna või osaliselt massihävitusrelvade või nende kandevahendite levitamiseks.

(17)

Samuti tuleks kontrollida vahendusteenuste osutamist juhul, kui pädev riiklik asutus on teatanud vahendajale või vahendaja on teadlik, et selliste teenuste osutamise tagajärjeks võib olla massihävitusrelvade tootmine kolmandates riikides või nende tarnimine kolmandatesse riikidesse.

(18)

Soovitav on saavutada kontrolli ühtne ja järjekindel kohaldamine kogu ELis, et edendada ELi ja rahvusvahelist julgeolekut ning luua ELi eksportijatele võrdsed tegutsemistingimused. Kooskõlas Thessaloniki tegevuskava soovituste ja massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia üleskutsetega on seetõttu asjakohane laiendada ekspordiloa andmisele eelnevate liikmesriikidevaheliste konsultatsioonide ulatust. See lähenemisviis annaks näiteks kindluse, et eksport ühest liikmesriigist ei kahjusta teise liikmesriigi olulisi julgeolekuhuve. Käesolevas määruses loetlemata kahesuguse kasutusega kaupade riikliku kontrolli rakendamise tingimuste suurem ühtsus ning käesoleva määrusega kooskõlas antavate erinevate ekspordilubade kasutamistingimuste ühtlustamine tooks kaasa kontrolli ühtsema ja järjekindlama kohaldamise. Mittemateriaalsete tehnoloogiasiirete määratluse täiustamine, nii et see hõlmaks kontrollitava tehnoloogia kättesaadavaks tegemist väljaspool ELi asuvatele isikutele, aitaks kaasa julgeoleku edendamisele, nagu ka tundliku teabe liikmesriikidevahelise vahetamise menetluste suuremasse kooskõlla viimine rahvusvaheliste ekspordikontrollimeetmete puhul kohaldatavate menetlustega, eelkõige luues liikmesriikidevaheliseks teabevahetuseks turvalise elektroonilise süsteemi sisseseadmise võimaluse.

(19)

Iga liikmesriik peaks määrama käesoleva määruse sätete rikkumise korral rakendatavad tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISE OBJEKT JA MÕISTED

Artikkel 1

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks.

Artikkel 2

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„kahesuguse kasutusega kaubad” – kaubad, sealhulgas tarkvara ja tehnoloogia, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel, kaasa arvatud kaubad, mida saab kasutada nii rahuotstarbelisel eesmärgil, st mitte lõhkeainena, kui ka abivahendina tuumarelvade või muude tuumalõhkeseadmete tootmisel;

2)

„eksport” –

i)

ekspordiprotseduur määruse (EMÜ) nr 2913/92 (ühenduse tolliseadustik) artikli 161 tähenduses;

ii)

re-eksport kõnealuse tolliseadustiku artikli 182 tähenduses, kuid mis ei hõlma transiitkaupa, ning

iii)

tarkvara ja tehnoloogia edastamine elektrooniliste andmekandjate kaudu, kaasa arvatud faksi, telefoni, elektronposti või mõne muu elektroonilise vahendi teel väljaspool ühendust asuvasse sihtkohta; see hõlmab ka sellise tarkvara ja tehnoloogia elektroonilises vormis kättesaadavaks tegemist väljaspool ühendust asuvatele juriidilistele või füüsilistele isikutele või partnerlustele. Eksport hõlmab ka tehnoloogia suulist edastamist juhul, kui kõnealust tehnoloogiat kirjeldatakse telefoni teel;

3)

„eksportija” – mis tahes füüsiline või juriidiline isik või partnerlus:

i)

kelle nimel ekspordideklaratsioon esitatakse, st isik, kellel on deklaratsiooni aktsepteerimise ajal leping kolmanda riigi kaubasaajaga ning kellel on õigus teha otsus kauba saatmise kohta väljapoole ühenduse tolliterritooriumi. Kui ekspordilepingut ei ole sõlmitud või kui lepingupool ei tegutse iseenda nimel, on eksportija isik, kellel on õigus teha otsus kauba saatmise kohta väljapoole ühenduse tolliterritooriumi;

ii)

kes teeb otsuse tarkvara või tehnoloogia edastamise või kättesaadavaks tegemise kohta elektrooniliste andmekandjate kaudu, kaasa arvatud faksi, telefoni, elektronposti või mõne muu elektroonilise vahendi teel väljaspool ühendust asuvasse sihtkohta.

Kui kahesuguse kasutusega kaupade käsutaja on ekspordilepingu alusel väljaspool ühendust asuv isik, on eksportijaks ühenduses asuv lepingupool;

4)

„ekspordideklaratsioon” – dokument, millega isik väljendab ettenähtud vormis ja viisil oma soovi suunata kahesuguse kasutusega kaubad ekspordiprotseduurile;

5)

„vahendusteenused” –

selliste tehingute üle läbirääkimiste pidamine või selliste tehingute korraldamine, mille eesmärk on kahesuguse kasutusega kaupade ost, müük või tarnimine kolmandast riigist mõnda teise kolmandasse riiki või

kolmandates riikides asuvate kahesuguse kasutusega kaupade müümine või ostmine eesmärgiga toimetada need edasi mõnda teise kolmandasse riiki.

Käesoleva määruse puhul jäetakse pelgalt kõrvalteenuste osutamine käesolevast mõistest välja. Kõrvalteenused on transport, finantsteenused, kindlustus või edasikindlustus või üldine reklaam või müügiedendus;

6)

„vahendaja” – ühenduses elu-või asukohta omav füüsiline või juriidiline isik või partnerlus, kes tegeleb punktis 5 määratletud teenustega, osutades neid ühendusest kolmandate riikide territooriumitele;

7)

„transiit” – ühenduseväliste kahesuguse kasutusega kaupade veo sisenemine ühenduse tolliterritooriumile ja selle läbimine, sihtkohaga väljaspool ühendust;

8)

„ühekordne ekspordiluba” – luba, mis antakse ühele kindlale eksportijale kaupade edastamiseks ühele kolmanda riigi lõppkasutajale või kaubasaajale ja mis kehtib ühe või enama kahesuguse kasutusega kauba kohta;

9)

„ühenduse üldine ekspordiluba” – teatavatesse sihtriikidesse eksportimise luba, mis antakse kõigile eksportijatele, kes täidavad II lisas loetletud kasutustingmusi;

10)

„ekspordi koondluba” – luba, mis antakse ühele kindlale eksportijale kahesuguse kasutusega kaupade liigi või kategooria kohta ning mis võib kehtida eksportimiseks ühele või enamale kindlaksmääratud lõppkasutajale ja/või ühte või enamasse kindlaksmääratud kolmandasse riiki;

11)

„riiklik üldine ekspordiluba” – ekspordiluba, mis antakse kooskõlas artikli 9 lõikega 2 ning mis on määratletud siseriiklikes õigusaktides vastavalt artiklile 9 ja IIIc lisale;

12)

„Euroopa Liidu tolliterritoorium” – territoorium ühenduse tolliseadustiku artikli 3 tähenduses;

13)

„ühendusevälised kahesuguse kasutusega kaubad” – kaubad, millel on ühenduseväliste kaupade staatus ühenduse tolliseadustiku artikli 4 punkti 8 tähenduses.

II PEATÜKK

REGULEERIMISALA

Artikkel 3

1.   I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade ekspordiks on vaja ekspordiluba.

2.   Vastavalt artiklile 4 või 8 on luba vaja ka teatavate I lisas loetlemata kahesuguse kasutusega kaupade eksportimiseks kõikidesse või teatavatesse sihtkohtadesse.

Artikkel 4

1.   I lisas loetlemata kahesuguse kasutusega kaupade eksportimiseks on vaja luba juhul, kui eksportija asukohaliikmesriigi pädev asutus on eksportijat teavitanud, et kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada tervikuna või osaliselt keemia-, tuuma- või bioloogiliste relvade või teiste tuumalõhkeseadmete arendamiseks, tootmiseks, töötlemiseks, kasutamiseks, hooldamiseks, ladustamiseks, avastamiseks, identifitseerimiseks või levitamiseks või selliste relvade kanderakettide arendamiseks, tootmiseks, hooldamiseks või ladustamiseks.

2.   I lisas loetlemata kahesuguse kasutusega kaupade eksportimiseks on vaja luba ka juhul, kui ostjariik või sihtriik on hõlmatud relvaembargoga vastavalt nõukogu ühisele seisukohale või ühismeetmele või Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) otsusele või tema suhtes on kehtestatud relvaembargo ÜRO Julgeolekunõukogu siduva resolutsiooniga ning kui lõikes 1 osutatud asutus on eksportijat teavitanud, et kõnealused kaubad on või võivad olla tervikuna või osaliselt ette nähtud sõjaliseks lõppkasutuseks. Käesolevas lõikes tähendab „sõjaline lõppkasutus” järgmist:

a)

lülitamine liikmesriikide sõjalise otstarbega kaupade nimekirjas sisalduvate kaupade hulka;

b)

tootmis-, katse- ja analüüsiseadmete ja nende komponentide kasutamine eespool nimetatud sõjalise otstarbega kaupade nimekirjas sisalduvate kaupade arendamiseks, tootmiseks või hooldamiseks;

c)

lõpetamata toodete kasutamine eespool nimetatud sõjalise otstarbega kaupade nimekirjas sisalduvaid kaupu tootvas tehases.

3.   I lisas loetlemata kahesuguse kasutusega kaupade eksportimiseks on vaja luba ka juhul, kui lõikes 1 osutatud asutus on eksportijat teavitanud, et kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab tervikuna või osaliselt kasutada riigi sõjalise otstarbega kaupade nimekirjas sisalduvate selliste kaupade osade või komponentidena, mis on kõnealuse liikmesriigi territooriumilt eksporditud ilma selle liikmesriigi loata või vastuolus selle liikmesriigi õigusaktides sätestatud loaga.

4.   Kui eksportija on teadlik, et kahesuguse kasutusega kaubad, mida ta kavatseb eksportida ning mis ei ole loetletud I lisas, on ette nähtud kasutamiseks tervikuna või osaliselt mõnel lõikes 1, 2 või 3 osutatud eesmärgil, peab ta sellest teatama lõikes 1 osutatud asutusele, kes otsustab, kas sellise ekspordi korral on vaja luba.

5.   Liikmesriik võib kehtestada või säilitada siseriiklikud õigusaktid, mille alusel nõutakse I lisas loetlemata kahesuguse kasutusega kaupade eksportimiseks luba, kui eksportijal on põhjust kahtlustada, et need kaubad on tervikuna või osaliselt ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada mõnel lõikes 1 osutatud eesmärgil.

6.   Liikmesriik, kes vastavalt lõigetele 1–5 kehtestab loanõude I lisas loetlemata kahesuguse kasutusega kaupade eksportimiseks, teavitab sellest vajaduse korral teisi liikmesriike ja komisjoni. Teised liikmesriigid võtavad seda teavet asjakohasel viisil arvesse ning teatavad sellest oma tolliasutustele ja teistele asjaomastele riiklikele asutustele.

7.   Artikli 13 lõikeid 1, 2 ja 5–7 kohaldatakse juhul, kui tegemist on kahesuguse kasutusega kaupadega, mis ei ole loetletud I lisas.

8.   Käesolev määrus ei piira liikmesriikide õigust võtta siseriiklikke meetmeid vastavalt määruse (EMÜ) nr 2603/69 artiklile 11.

Artikkel 5

1.   I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupadega seotud vahendusteenuste osutamiseks on vaja luba juhul, kui vahendaja elu- või asukohaliikmesriigi pädev asutus on vahendajat teavitanud, et kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada tervikuna või osaliselt mõnel artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärgil. Kui vahendaja on teadlik, et I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaubad, mille puhul ta kavatseb vahendusteenuseid osutada, on ette nähtud kasutamiseks tervikuna või osaliselt mõnel artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärgil, peab ta sellest teatama pädevale asutusele, kes otsustab, kas selliste vahendusteenuste osutamiseks on vaja luba.

2.   Liikmesriik võib laiendada lõike 1 kohaldamist loetlemata kahesuguse kasutusega kaupadele nende kasutamise korral artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärkidel, ning kahesuguse kasutusega kaupadele, mis on ette nähtud sõjaliseks lõppkasutuseks ja kasutamiseks sihtkohtades, millele on osutatud artikli 4 lõikes 2.

3.   Liikmesriik võib kehtestada või säilitada siseriiklikud õigusaktid, mille alusel nõutakse kahesuguse kasutusega kaupade vahendamiseks luba, kui vahendajal on põhjust kahtlustada, et need kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada mõnel artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärgil.

4.   Käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud siseriiklike meetmete suhtes kohaldatakse artikli 8 lõikeid 2, 3 ja 4.

Artikkel 6

1.   Selle liikmesriigi pädevad asutused, kelle territooriumil toimub I lisas loetletud ühenduseväliste kahesuguse kasutusega kaupade transiit, võivad keelata nimetatud transiidi juhul, kui kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada tervikuna või osaliselt artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärkidel. Sellise keelu üle otsustamisel võtavad liikmesriigid arvesse ülesandeid ja kohustusi, mida nad on võtnud rahvusvaheliste lepingute ja tuumarelva leviku tõkestamise rahvusvahelise korra raames.

2.   Liikmesriik võib enne otsustamist, kas transiit keelata või mitte, ette näha, et tema pädevad asutused võivad kehtestada juhtumipõhiselt loanõude I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade konkreetse transiidi suhtes, kui kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada tervikuna või osaliselt artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärkidel.

3.   Liikmesriik võib laiendada lõike 1 kohaldamist loetlemata kahesuguse kasutusega kaupadele nende kasutamise korral artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärkidel, ning kahesuguse kasutusega kaupadele, mis on ette nähtud sõjaliseks lõppkasutuseks ja kasutamiseks sihtkohtades, millele on osutatud artikli 4 lõikes 2.

4.   Käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud siseriiklike meetmete suhtes kohaldatakse artikli 8 lõikeid 2, 3 ja 4.

Artikkel 7

Käesolevat määrust ei kohaldata teenuste osutamise või tehnoloogia edastamise suhtes, kui sellega kaasneb isikute piiriülene liikumine.

Artikkel 8

1.   Liikmesriik võib I lisas loetlemata kahesuguse kasutusega kaupade eksportimise keelata või kehtestada nende eksportimisel loanõude avaliku julgeoleku või inimõigustega seotud kaalutlustel.

2.   Liikmesriigid teatavad kõikidest lõike 1 kohaselt vastu võetud meetmetest viivitamata komisjonile ning esitavad nende üksikasjalikud põhjendused.

3.   Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata ka kõikidest lõike 1 kohaselt vastu võetud meetmetega seotud muudatustest.

4.   Komisjon avaldab vastavalt lõigetele 2 ja 3 teatavaks tehtud meetmed Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

III PEATÜKK

EKSPORDILUBA JA VAHENDUSTEENUSTE OSUTAMISE LUBA

Artikkel 9

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse teatava ekspordi puhul II lisas sätestatud ühenduse üldine ekspordiluba.

2.   Igasuguse muu ekspordi korral, mille jaoks on vastavalt käesolevale määrusele vaja luba, annab loa selle liikmesriigi pädev asutus, mille territooriumil eksportija asub. Kui lõikes 4 sätestatud piirangutest ei tulene teisiti, võib luba olla kas ühekordne, koond- või üldluba.

Kõik load kehtivad kogu ühenduses.

Eksportijad esitavad pädevale asutusele kõik ühekordse ekspordiloa ja ekspordi koondloa taotlemiseks nõutavad asjakohased andmed, et liikmesriigi pädeval asutusel oleks täielik teave eelkõige eksporditava kauba lõppkasutaja, sihtriigi ja lõppkasutuse kohta. Loa saamiseks võib vajaduse korral kehtestada kohustuse esitada aruanne lõppkasutuse kohta.

3.   Liikmesriigid vaatavad ühekordsete või koondlubade taotlused läbi siseriikliku õiguse või tavade kohaselt kindlaks määratava ajavahemiku jooksul.

4.   Riiklik üldine ekspordiluba:

a)

ei hõlma II lisa 2. osas loetletud kaupu;

b)

on määratletud siseriikliku õiguse või tavade kohaselt. Seda võivad kasutada kõik kõnealuseid lube väljastavas liikmesriigis elu- või asukohta omavad eksportijad, kui nad vastavad käesolevas määruses ja seda täiendavates siseriiklikes õigusaktides sätestatud nõuetele. Load antakse välja kooskõlas IIIc lisas sätestatud juhistega. Load antakse välja vastavalt siseriiklikule õigusele või tavale.

Liikmesriigid teatavad kõikidest riiklike üldiste ekspordilubade väljastamistest või muutmistest viivitamata komisjonile. Komisjon avaldab kõnealused teated Euroopa Liidu Teataja C-seerias;

c)

ei ole kasutatav juhul, kui asjaomased asutused on eksportijale teatanud, et kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab tervikuna või osaliselt kasutada mõnel artikli 4 lõigetes 1 ja 3 või artikli 4 lõikes 2 osutatud eesmärgil riigis, mis on hõlmatud relvaembargoga vastavalt nõukogu ühisele seisukohale või ühismeetmele või OSCE otsusele või mille suhtes on kehtestatud relvaembargo ÜRO Julgeolekunõukogu siduva resolutsiooniga, või kui eksportija on teadlik, et kaubad on mõeldud kasutamiseks eespool nimetatud eesmärkidel.

5.   Liikmesriigid võivad oma siseriiklikes õigusaktides säilitada või ette näha võimaluse anda ekspordi koondluba.

6.   Liikmesriigid esitavad komisjonile asutuste nimekirja, kelle pädevuses on:

a)

anda välja kahesuguse kasutusega kaupade ekspordilubasid;

b)

otsustada kahesuguste kasutusega kaupade transiidi keelamine vastavalt käesolevale määrusele.

Komisjon avaldab nende asutuste nimekirja Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

Artikkel 10

1.   Käesoleva määruse kohaste vahendusteenuste osutamise lubasid annab välja selle liikmesriigi pädev asutus, mille territooriumil on vahendaja elu- või asukoht. Kõnealune luba antakse kahe või enama kolmanda riigi vahel liikuvate kindlate kaupade kindlaksmääratud koguse kohta. Kõnealuste kaupade asukoht päritoluriigiks olevas kolmandas riigis, kaupade lõppkasutaja ja tema täpne asukoht peavad olema selgelt märgitud. Luba kehtib kogu ühenduses.

2.   Vahendajad esitavad pädevale asutusele kõik käesoleva määruse kohaselt vahendusteenuste osutamise loa taotlemiseks nõutavad asjakohased andmed, mis eelkõige hõlmavad üksikasjalikku teavet kahesuguse kasutusega kaupade asukoha kohta päritoluriigiks olevas kolmandas riigis, kõnealuste kaupade täpset kirjeldust ja nende täpset kogust, teavet tehinguga seotud kolmandate isikute, sihtriigiks oleva kolmanda riigi, selles riigis asuva lõppkasutaja ja tema täpse asukoha kohta.

3.   Liikmesriigid vaatavad vahendusteenuste osutamise lubade taotlused läbi siseriikliku õiguse või tavade kohaselt kindlaksmääratava ajavahemiku jooksul.

4.   Liikmesriigid esitavad komisjonile asutuste nimekirja, kelle pädevuses on anda käesoleva määruse kohaselt välja vahendusteenuste osutamise lubasid. Komisjon avaldab nende asutuste nimekirja Euroopa Liidu Teataja C-seerias

Artikkel 11

1.   Kui kahesuguse kasutusega kaubad, mille kohta on esitatud taotlus saada ühekordne luba eksportimiseks II lisas loetlemata sihtkohta või, IV lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade puhul, mis tahes sihtkohta, paiknevad või hakkavad paiknema ühes või mitmes liikmesriigis väljaspool seda liikmesriiki, kus taotlus on esitatud, märgitakse see asjaolu loataotlusele. Selle liikmesriigi pädev asutus, kellele loataotlus on esitatud, konsulteerib viivitamata kõnealuse ühe või mitme liikmesriigi pädeva asutusega ja esitab asjakohase teabe. Liikmesriik või liikmesriigid, kellega on konsulteeritud, teatavad kümne tööpäeva jooksul loa andmisega seotud võimalikest vastuväidetest, mis on siduvad selle liikmesriigi jaoks, kus taotlus on esitatud.

Kui vastuväiteid ei ole esitatud kümne tööpäeva jooksul, loetakse, et konsulteeritud liikmesriigil või liikmesriikidel vastuväited puuduvad.

Erandjuhul võib konsulteeritav liikmesriik taotleda kümnepäevase tähtaja pikendamist. Kõnealune ajapikendus ei või siiski ületada 30 tööpäeva.

2.   Kui eksport võib kahjustada liikmesriigi olulisi julgeolekuhuve, võib liikmesriik taotleda, et teine liikmesriik ekspordiluba ei annaks, või kui luba on juba antud, et see tühistataks, peatataks, tunnistataks kehtetuks või seda muudetaks. Taotluse saanud liikmesriik alustab taotluse esitanud liikmesriigiga viivitamata konsulteerimist, mis ei ole siduv ja mis tuleb kümne tööpäeva jooksul lõpule viia. Juhul kui taotluse saanud liikmesriik otsustab luba mitte anda, tuleb sellest teatada komisjonile ja teistele liikmesriikidele, kasutades selleks artikli 13 lõikes 6 nimetatud elektroonilist süsteemi.

Artikkel 12

1.   Kui liikmesriik otsustab käesoleva määruse alusel ühekordset ekspordiloa, ekspordi koondloa või vahendusteenuste osutamise loa andmist, võtab ta arvesse kõiki asjakohaseid kaalutlusi, sealhulgas järgmist:

a)

ülesandeid ja kohustusi, mida ta on võtnud tuumarelva leviku tõkestamise rahvusvahelise korra ja ekspordi kontrollimise korra raames või asjakohaste rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimise tulemusel;

b)

nõukogu ühise seisukoha või ühismeetme, OSCE otsuse või ÜRO Julgeolekunõukogu siduva resolutsiooniga kehtestatud sanktsioonidest tulenevaid kohustusi;

c)

riiklikke välis- ja julgeolekupoliitika kaalutlusi, sealhulgas neid, mis sisalduvad nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühises seisukohas 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad (5);

d)

kavandatud lõppkasutusega ja sellest kõrvalekaldumise ohuga seotud kaalutlusi.

2.   Lisaks lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele võtab liikmesriik ekspordi koondloa taotluse hindamisel arvesse, kas eksportija on kasutanud käesoleva määruse sätete ja eesmärkidega kooskõla tagamiseks ning loa tingimustele ja nõuetele vastamiseks proportsionaalseid ja asjakohaseid vahendeid ja menetlusi.

Artikkel 13

1.   Tegutsedes vastavalt käesolevale määrusele, võib liikmesriigi pädev asutus keelduda ekspordiloa andmisest ja tühistada, peatada või kehtetuks tunnistada tema poolt välja antud ekspordi või vahendusteenuste osutamise loa või seda muuta. Kui ekspordiloa andmisest keeldutakse, luba tühistatakse, peatatakse, tunnistatakse kehtetuks või seda piiratakse oluliselt või kui on otsustatud, et kavandatud eksporti ei saa lubada, teatab asutus sellest teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile ning jagab nendega asjakohast teavet. Kui liikmesriigi pädev asutus on ekspordiloa peatanud, teatatakse liikmesriikidele ja komisjonile peatamise perioodi lõpus lõplik hinnang.

2.   Liikmesriikide pädevad asutused vaatavad lõike 1 alusel teatatud loa andmisest keeldumised läbi kolme aasta jooksul pärast keeldumisest teatamist ning tühistavad või muudavad need või uuendavad neid. Liikmesriikide pädevad asutused teatavad läbivaatamise tulemustest teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile niipea kui võimalik. Keeldumised, mida ei tühistata ega muudeta, jäävad kehtima.

3.   Liikmesriikide pädevad asutused teatavad liikmesriikidele ja komisjonile viivitamata artikli 6 kohaselt tehtud otsustest keelata I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade transiit. Sellised teatamised sisaldavad kogu asjakohast teavet, sealhulgas kõnealuse kauba klassifikatsiooni, tehniliste parameetrite, sihtriigi ja lõppkasutaja kohta.

4.   Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse ka vahendusteenuste osutamise lubade suhtes.

5.   Enne seda, kui liikmesriigi pädev asutus annab käesoleva määruse kohaselt toimides välja ekspordiloa või vahendusteenuste osutamise loa või teeb transiiti käsitleva otsuse, vaatab ta läbi kõik kehtivad keeldumised või käesoleva määruse kohaselt tehtud otsused keelata I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade transiit, et tuvastada, kas teise liikmesriigi või teiste liikmesriikide pädevad asutused on põhimõtteliselt identse tehingu puhul (st tehing, mis hõlmab samale lõppkasutajale või kaubasaajale mõeldud kaupa, millel on põhimõtteliselt samad parameetrid või tehnilised näitajad) keeldunud loa andmisest või transiidi lubamisest. Ta konsulteerib kõigepealt liikmesriigi või liikmesriikide pädevate asutustega, kes vastavalt lõigetes 1 ja 3 ette nähtud korrale on keeldunud loa andmisest või on teinud otsuse keelata transiit. Kui liikmesriigi pädev asutus otsustab pärast sellist konsulteerimist siiski loa anda või transiiti lubada, teavitab ta sellest teiste liikmesriikide pädevaid asutusi ja komisjoni ning esitab otsuse põhjendamiseks kõik asjakohased andmed.

6.   Kõik käesoleva artikli kohaselt nõutavad teatamised tehakse turvaliste elektrooniliste teabeedastusvahendite teel, sealhulgas turvalise süsteemi kaudu, mis võidakse luua kooskõlas artikli 19 lõikega 4.

7.   Käesoleva artikli sätete kohaselt toimuva teabe jagamise puhul järgitakse artikli 19 lõigete 3, 4 ja 6 sätteid sellise teabe konfidentsiaalsuse kohta.

Artikkel 14

1.   Kõik ühekordsed ekspordiload, ekspordi koondload ja vahendusteenuste osutamise load antakse välja kirjalikult või elektrooniliste teabeedastusvahendite teel vormidel, mis sisaldavad kõiki IIIa ja IIIb lisas esitatud näidiste elemente ning on samas järjestuses kui näidistel.

2.   Koguselisi piiranguid sisaldavad ekspordi koondload kuuluvad eksportijate taotluse korral jagamisele.

IV PEATÜKK

KAHESUGUSE KASUTUSEGA KAUPADE LOETELU AJAKOHASTAMINE

Artikkel 15

1.   I lisas esitatud kahesuguse kasutusega kaupade loetelu ajakohastatakse kooskõlas selliste ülesannete ja kohustustega ning nende võimalike muudatustega, mida liikmesriigid on võtnud tuumarelva leviku tõkestamise rahvusvahelise korra ja ekspordi kontrollimise korra raames või asjakohaste rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimise tulemusel.

2.   IV lisa, mis on I lisa alajaotis, ajakohastatakse seoses Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikliga 30, nimelt liikmesriikide avaliku korra ja avaliku julgeoleku huvides.

V PEATÜKK

TOLLIPROTSEDUURID

Artikkel 16

1.   Kahesuguse kasutusega kaupade ekspordiformaalsuste täitmisel ekspordideklaratsiooni aktsepteerivas tolliasutuses tõendab eksportija, et nõuetekohane ekspordiluba on saadud.

2.   Eksportijalt võib nõuda mis tahes tõendava dokumendi tõlkimist selle liikmesriigi ametlikku keelde, kus ekspordideklaratsioon esitatakse.

3.   Ilma et see piiraks talle ühenduse tolliseadustikuga antud ja sellest tulenevaid volitusi, võib liikmesriik samuti peatada kaupade eksportimise oma territooriumilt ajavahemikuks, mis ei ületa lõikes 4 osutatud ajavahemikke, või vajaduse korral muul viisil takistada kehtiva loa saanud I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade väljaviimist ühendusest tema territooriumi kaudu, kui on põhjust kahtlustada, et:

a)

loa andmisel ei arvestatud asjakohast teavet või

b)

asjaolud on pärast loa väljaandmist oluliselt muutunud.

4.   Lõikes 3 osutatud juhul konsulteeritakse viivitamata ekspordiloa andnud liikmesriigi pädeva asutusega, et see võiks võtta meetmeid artikli 13 lõike 1 kohaselt. Kui pädev asutus otsustab loa kehtima jätta, esitab ta vastuse kümne tööpäeva jooksul, mida võib tema taotluse korral erandjuhul pikendada kuni 30 tööpäevani. Sel juhul, või kui vastust ei ole saadud 10 või 30 päeva jooksul, lubatakse kahesuguse kasutusega kaubad viivitamata eksporti. Loa andnud liikmesriik teatab sellest teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

Artikkel 17

1.   Liikmesriigid võivad ette näha, et kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi tolliformaalsusi võib täita üksnes selleks volitatud tolliasutustes.

2.   Liikmesriigid, kes kasutavad lõikes 1 sätestatud õigust, teevad komisjonile teatavaks nõuetekohaste volitustega tolliasutused. Komisjon avaldab selle teabe Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

Artikkel 18

Määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 843 ja artiklite 912a–912 g sätteid kohaldatakse selliste kahesuguse kasutusega kaupade ekspordile, re-ekspordile ja tolliterritooriumilt väljaviimisele kehtestatud piirangute suhtes, mille ekspordiks on käesoleva määruse alusel vaja luba.

VI PEATÜKK

HALDUSKOOSTÖÖ

Artikkel 19

1.   Liikmesriigid võtavad koostöös komisjoniga kõik vajalikud meetmed pädevate asutuste vahel otsese koostöö ja teabevahetuse sisseseadmiseks, eelkõige kõrvaldamaks ohtu, et võimalikud erinevused ekspordikontrolli kohaldamises kahesuguse kasutusega kaupade suhtes võivad põhjustada häireid kaubavahetuses, mis võib tekitada raskusi ühele või mitmele liikmesriigile.

2.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed pädevate asutuste vahel otsese koostöö ja teabevahetuse sisseseadmiseks, et suurendada ühenduse ekspordikontrolli korra tõhusust. Vahetatav teave võib hõlmata:

a)

teavet eksportijate kohta, kellelt on siseriiklike sanktsioonidega ära võetud õigus kasutada riiklikku üldist ekspordiluba või ühenduse üldist ekspordiluba;

b)

andmeid tundlike lõppkasutajate, kahtlases hanketegevuses osalejate ja võimaluse korral kasutatavate marsruutide kohta.

3.   Nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määrust (EÜ) nr 515/97 (liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks) (6) ja eriti selle sätteid teabe konfidentsiaalsuse kohta kohaldatakse mutatis mutandis, ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 23 kohaldamist.

4.   Komisjon võib, konsulteerides artikli 23 kohaselt asutatud kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühmaga, sisse seada turvalise ja krüpteeritud süsteemi teabevahetuseks liikmesriikide vahel ja vajaduse korral komisjoniga.

5.   Eksportijatele ja vahendajatele suuniste andmise eest vastutavad liikmesriigid, kus on eksportijate ja vahendajate elu- või asukoht. Komisjon ja nõukogu võivad samuti anda suuniseid ja/või soovitusi heade tavade kohta käesolevas määruses käsitletud valdkondades.

6.   Isikuandmete töötlemine toimub vastavalt eeskirjadele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (8).

VII PEATÜKK

KONTROLLIMEETMED

Artikkel 20

1.   Kahesuguse kasutusega kaupade eksportijad peavad ekspordi kohta üksikasjalikku registrit või arvestust vastavas liikmesriigis kehtiva siseriikliku õiguse või tava kohaselt. Nimetatud register või arvestus sisaldab eelkõige äridokumente, näiteks kaubaarved, lastimanifestid ning veo- ja muud lähetusdokumendid, mis sisaldavad piisavalt teavet, et kindlaks teha:

a)

kahesuguse kasutusega kaupade kirjeldus;

b)

kahesuguse kasutusega kaupade kogus;

c)

eksportija ja kaubasaaja nimi ning aadress;

d)

kahesuguse kasutusega kaupade lõppkasutus ja lõppkasutaja, juhul kui see on teada.

2.   Vahendajad peavad artikli 5 reguleerimisalasse kuuluvate vahendusteenuste kohta registrit või arvestust vastavas liikmesriigis kehtiva siseriikliku õiguse või tava kohaselt, et nõudmise korral tõestada vahendatud kahesuguse kasutusega kaupade kirjeldust, kaupade vahendamise ajavahemikku ja sihtkohta ning seda, milliseid riike vahendusteenuse osutamine puudutas.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud registrit või arvestust ja dokumente säilitatakse vähemalt kolm aastat alates ekspordi toimumise või vahendusteenuse osutamise kalendriaasta lõppemisest. Need esitatakse nõudmise korral selle liikmesriigi pädevale asutusele, mille territooriumil on eksportija või vahendaja elu- või asukoht.

Artikkel 21

Käesoleva määruse nõuetekohase kohaldamise tagamiseks võtavad liikmesriigid mis tahes meetmeid, et võimaldada oma pädeval asutusel:

a)

koguda teavet kahesuguse kasutusega kaupadega seotud tellimuste või toimingute kohta;

b)

tõestada ekspordi kontrollimeetmete nõuetekohast rakendamist, mis võib eelkõige seisneda õiguses siseneda eksporditoiminguga seotud isikute või selliste vahendajate valdustesse, kes on seotud vahendusteenuste osutamisega artiklis 5 sätestatud asjaoludel.

VIII PEATÜKK

MUUD SÄTTED

Artikkel 22

1.   IV lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade ühendusesiseseks edasitoimetamiseks on vaja luba. Üldluba ei hõlma IV lisa 2. osas loetletud kaupu.

2.   Liikmesriik võib nõuda luba muude kahesuguse kasutusega kaupade edasitoimetamiseks oma territooriumilt teise liikmesriigi territooriumile, kui edasitoimetamise ajal:

edasitoimetaja teab, et asjaomaste kaupade lõplik sihtkoht asub väljaspool ühendust;

see liikmesriik, kust kaubad edasi toimetatakse, nõuab vastavalt artiklitele 3, 4 või 8 luba nende kaupade eksportimiseks kõnealusesse lõppsihtkohta ning kui otse tema territooriumilt toimuvaks ekspordiks ei ole antud üld- või koondluba;

ei pea kaubad läbima selles liikmesriigis, kuhu need edasi toimetatakse, ühtki ühenduse tolliseadustiku artiklis 24 määratletud töötlemist või toimingut.

3.   Edasitoimetamise luba tuleb taotleda sellest liikmesriigist, kust kahesuguse kasutusega kaubad edasi toimetatakse.

4.   Kui liikmesriik, kust kaubad edasi toimetatakse, on artiklis 11 sätestatud konsultatsioonide käigus juba andnud nõusoleku kahesuguse kasutusega kaupade edasiseks eksportimiseks, antakse edasitoimetajale kohe edasitoimetamise luba, välja arvatud juhul, kui asjaolud on oluliselt muutunud.

5.   Liikmesriik, kes võtab vastu sellist nõuet sisaldava õigusakti, teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike meetmetest, mida ta on võtnud. Komisjon avaldab nimetatud teabe Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

6.   Lõigete 1 ja 2 kohased meetmed ei hõlma ühendusesisest piirikontrolli, vaid üksnes kontrolli, mis kuulub kogu ühenduse territooriumil mittediskrimineerival viisil kohaldatavasse tavalisse kontrollimenetlusse.

7.   Lõigete 1 ja 2 kohaste meetmete kohaldamine ei tohi mingil juhul põhjustada seda, et kauba edasitoimetamisele ühest liikmesriigist teise seatakse rangemad piirangud kui sama kauba eksportimisele kolmandatesse riikidesse.

8.   I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade ühendusesisese edasitoimetamise dokumente ja arvestusi säilitatakse vähemalt kolm aastat alates edasitoimetamise kalendriaasta lõppemisest ning need esitatakse nõudmise korral selle liikmesriigi pädevale asutusele, kust need kaubad edasi toimetati.

9.   Liikmesriik võib oma siseriiklikes õigusaktides sätestada nõude, et I lisa 2. osa 5. kategoorias loetletud ning IV lisas loetlemata kaupade ühendusesisese edasitoimetamise korral kõnealusest liikmesriigist esitatakse kõnealuse liikmesriigi pädevale asutusele nende kaupade kohta lisateavet.

10.   I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade ühendusesisest edasitoimetamist käsitlevates asjakohastes äridokumentides märgitakse selgelt, et ühendusest eksportimisel kuuluvad need kaubad kontrollimisele. Asjakohasteks äridokumentideks on eelkõige müügileping, tellimuse kinnitus, arve või lähetusteatis.

Artikkel 23

1.   Asutatakse kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühm, mille eesistuja on komisjoni esindaja. Iga liikmesriik määrab koordineerimisrühma oma esindaja.

Koordineerimisrühm uurib kõiki käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimusi, mida võib tõstatada eesistuja või liikmesriigi esindaja.

2.   Kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühma eesistuja või koordineerimisrühm konsulteerib käesolevas määruses käsitletud eksportijate, vahendajate ja muude asjaomaste sidusrühmadega, kui ta peab seda vajalikuks.

Artikkel 24

Liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse kõikide sätete nõuetekohane rakendamine. Liikmesriik kehtestab eelkõige käesoleva määruse sätete ja selle rakendamissätete rikkumise korral rakendatavad karistused. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 25

Liikmesriik teavitab komisjoni käesoleva määruse rakendamiseks vastu võetud õigus- ja haldusnormidest, sealhulgas artiklis 24 osutatud meetmetest. Komisjon teatab nendest teistele liikmesriikidele.

Iga kolme aasta järel vaatab komisjon käesoleva määruse rakendamise läbi ja esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle kohaldamise kohta aruande, mis võib sisaldada määruse muutmise ettepanekuid. Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu asjakohase teabe, mida on vaja aruande koostamiseks.

Artikkel 26

Käesolev määrus ei mõjuta:

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 296 kohaldamist,

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu kohaldamist.

Artikkel 27

Määrus (EÜ) nr 1334/2000 tunnistatakse kehtetuks alates 27. augustist 2009.

Enne 27. augustit 2009 esitatud ekspordiloa taotluste suhtes kohaldatakse siiski jätkuvalt määruse (EÜ) nr 1334/2000 asjakohaseid sätteid.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt VI lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 28

Käesolev määrus jõustub 90. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. mai 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

M. KALOUSEK


(1)  EÜT L 159, 30.6.2000, lk 1.

(2)  EÜT L 324, 27.12.1969, lk 25.

(3)  EÜT L 302, 19.10.1991, lk 1.

(4)  EÜT L 253, 11.10.1992, lk 1.

(5)  ELT L 335, 13.12.2008, lk 99.

(6)  EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1.

(7)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(8)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.


I LISA

Käesoleva määruse artiklis 3 osutatud loetelu

KAHESUGUSE KASUTUSEGA KAUPADE LOETELU

Käesoleva loeteluga rakendatakse kahesuguse kasutusega kaupade rahvusvaheliselt kokkulepitud kontrolli, mis hõlmab Wassenaari kokkulepet, raketitehnoloogia kontrollirežiimi (MTCR), tuumatarnijate gruppi (NSG), Austraalia gruppi ja keemiarelvade konventsiooni (CWC).

SISUKORD

Märkused

Mõisted

Akronüümid ja lühendid

0. kategooria

Tuumamaterjalid, rajatised ja seadmed

1. kategooria

Erimaterjalid ja nendega seotud seadmed

2. kategooria

Materjalide töötlemine

3. kategooria

Elektroonika

4. kategooria

Arvutid

5. kategooria

Telekommunikatsioon ja „infoturve”

6. kategooria

Sensorid ja laserid

7. kategooria

Navigatsiooni- ja lennuelektroonika

8. kategooria

Merendus

9. kategooria

Kosmosesõidukid ja tõukejõud

ÜLDMÄRKUSED I LISA KOHTA

1.

Sõjaliseks kasutuseks ettenähtud või kohandatud kaupade kontrolli osas vaadake üksikute liikmesriikide sõjaliste kaupade kontrollimist käsitlevaid loetelusid. Käesolevas lisas esinevad viited „VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJA” osutavad nimetatud loeteludele.

2.

Käesolevas lisas käsitletud kontrolli eesmärki ei tohiks kahjustada kontrolli alla mittekuuluvate kaupade (kaasa arvatud tehas) ekspordiga, mis sisaldavad üht või mitut kontrolli alla kuuluvat komponenti, kusjuures kontrolli alla kuuluv komponent või komponendid on kaupade põhiliseks koostisosaks ja seda (neid) on võimalik kergesti eraldada või kasutada muudel eesmärkidel.

Otsustades, kas kontrolli alla kuuluvat komponenti või komponente võib pidada põhiliseks koostisosaks, on vaja kaaluda koguse, väärtuse ja tehnoloogilise oskusteabega seotud tegureid ning muid eriasjaolusid, mis võiksid määrata kontrolli alla kuuluva komponendi või komponendid hangitavate kaupade põhiliseks koostisosaks.

3.

Käesolevas lisas määratletud kaubad hõlmavad nii uusi kui ka kasutatud kaupu.

TUUMATEHNOLOOGIAT KÄSITLEV MÄRKUS (NTN)

(Lugeda koos 0. kategooria E osaga.)

0. kategoorias kontrollitud kaupadega otseselt seotud „tehnoloogiat” kontrollitakse vastavalt 0. kategooria sätetele.

„Tehnoloogia”, mis on ette nähtud kontrolli alla kuuluvate kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”, jääb kontrolli alla kuuluvaks ka siis, kui seda kohaldatakse kontrolli alla mittekuuluvate kaupade suhtes.

Kaupade lubamine ekspordiks annab loa eksportida samale lõppkasutajale ka minimaalse „tehnoloogia”, mis on vajalik kõnealuste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks ja remondiks.

„Tehnoloogia” siirde kontrollimisi ei kohaldata „üldkasutatava” teabe või „fundamentaalteaduslike uuringute” suhtes.

ÜLDMÄRKUS TEHNOLOOGIA KOHTA (GTN)

(Lugeda koos 1.–9. kategooria E osaga.)

Sellise „tehnoloogia” eksporti, mis on „vajalik” 1.–9. kategoorias nimetatud kontrolli alla kuuluvate kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”, kontrollitakse 1.–9. kategooria sätete kohaselt.

„Tehnoloogia”, mis on vajalik kontrolli alla kuuluvate kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”, jääb kontrolli alla kuuluvaks ka siis, kui seda kohaldatakse kontrolli alla mittekuuluvate kaupade suhtes.

Kontrolli ei kohaldata sellise „tehnoloogia” suhtes, mis on minimaalselt vajalik selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) ja remondiks, mis ei kuulu kontrolli alla või mille eksport on lubatud.

See ei vabasta kontrolli alla kuulumisest punktides IE002.e, IE002.f, 8E002.a ja 8E002.b määratletud vastavat „tehnoloogiat”.

„Tehnoloogia” siirde kontrolli ei kohaldata „üldkasutatava” teabe või „fundamentaalteaduslike uuringute” või patenditaotluste tegemiseks vajaliku miinimumteabe suhtes.

ÜLDMÄRKUS TARKVARA KOHTA (GSN)

(Käesolev märkus on ülimusliku iseloomuga kõigi 0.–9. kategooria D osas loetletud kontrollimiste suhtes.)

Käesoleva loetelu 0.–9. kategoorias ei kontrollita „tarkvara”, mis on:

a.

üldiselt avalikkusele kättesaadav, kuna:

1.

seda müüakse varudest jaemüügikohtades piiramatult järgmistel viisidel:

a.

käsimüügi teel;

b.

postimüügi teel;

c.

elektrooniliste tehingute teel või

d.

telefonimüügi teel ning

2.

nad on ette nähtud paigaldamiseks kasutaja oma jõududega, ilma tarnija olulise abita, või

Tarkvara üldmärkuse punkt a ei vabasta kontrolli alla kuulumisest 5. kategooria 2. osas määratletud „tarkvara” („Infoturve”).

b.

„üldkasutatav”.

EUROOPA LIIDU TEATAJA TOIMETAMISKOKKULEPPED

Vastavalt institutsioonidevahelise stiilijuhise lõikele 101 leheküljel 86 (1997. a väljaanne) kasutatakse Euroopa Liidu Teatajas eesti keeles avaldatud tekstides:

täisarvude eraldamiseks kümnendkohtadest koma,

täisarvud esitatakse kolmeste jadadena ning jadad eraldatakse lühikese tühikuga.

KÄESOLEVAS LISAS KASUTATUD MÕISTED

‧Ühekordsetes jutumärkides‧ mõistete definitsioonid on antud vastava kauba juures toodud tehnilises märkuses.

„Jutumärkides” olevate mõistete definitsioonid on järgmised:

Viide kategooriale on märgitud defineeritud mõiste järele sulgudesse.

 

„Täpsus” (Accuracy) (2 6) – väljendab antud väärtuse maksimaalset positiivset või negatiivset kõrvalekallet tunnustatud standardi märgitud väärtusest või tegelikust väärtusest; enamasti mõõdetakse ebatäpsuse kaudu.

 

„Lennujuhtimise aktiivsüsteemid” (Active flight control systems) (7) – lennujuhtimise süsteemid, mille ülesandeks on vältida „õhusõidukite” ja rakettide soovimatud liikumised või soovimatud kerestruktuuri koormused, käsitledes autonoomselt paljudelt anduritelt tulevat teavet ning andes vajalikud ennetavad juhtimiskäsud automaatjuhtimisele.

 

„Aktiivpiksel” (Active pixel) (6 8) – väikseim tahkismassiivi (üksik) element, millel on fotoelektriline ülekandefunktsioon valguskiirguse (elektromagnetiline kiirgus) kasutamisel.

 

„Sõjaliseks kasutamiseks kohandatud” (Adapted for use in war) (1) – tähendab igat muudatust või eesmärgipärast valikut (nt puhtuse, säilivusaja, virulentsuse, levimisomaduste või ultraviolettkiirguskindluse muutmine), mille sihiks on inim- ja loomkaotuste tekitamise efektiivsuse tõstmine, vigastades seadmeid või kahjustades viljasaaki või keskkonda.

 

„Korrigeeritud maksimaalne jõudlus” (Adjusted Peak Performance) on maksimaalne kiirus, millega „digitaalarvuti” teeb 64bitiseid või suuremaid ujukoma liitmis- ja korrutustehteid, ja selle ühikuks on kaalutud teraFLOPS (WT). (1 teraFLOPS = 1012 korrigeeritud ujukomatehet sekundis)

Vt 4. kategooria tehnilist märkust.

 

„Õhusõiduk” (Aircraft) (1 7 9) – kas jäigatiivaline, muudetava tiivakujuga, pöörleva tiivaga (helikopter), kaldrootoriga või kaldtiivaga lennuaparaat.

Vt ka „tsiviilõhusõiduk”.

 

„Kõik olemasolevad kompensatsioonid” (All compensations available) (2) – võetakse arvesse kõik valmistaja käsutuses olevad võimalikud meetmed konkreetse tööpingi kõigi süstemaatiliste positsioneerimisvigade minimeerimiseks.

 

„ITU poolt eraldatud” (Allocated by ITU) (3 5) – sagedusribade eraldamine vastavalt Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) kehtivatele raadioside-eeskirjadele esmastele, lubatud ja teisestele teenustele.

Ei hõlma täiendavaid ja alternatiivseid eraldusi.

 

„Nurga juhuslik hälve” – nurga vea akumulatsioon ajas, mis tuleneb juhuslikest muutustest (valgest mürast) nurkkiiruses. (Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituudi inertsiaalsete sensorite terminoloogia standard – Institute of Electrical and Electronics Engineers Standard for Inertial Sensor Terminology (IEEE STD 528–2001))

 

„Pöördenurga hälve” (Angular position deviation) (2) – maksimaalne erinevus osutatud pöördenurga ja tegeliku, eriti täpselt mõõdetud pöördenurga vahel, kui pöördlaua töödeldava detaili alus on oma algasendist ära pööratud (vt VDI/VDE 2617 visand: ‧koordinaatmõõtemasinate pöördlauad‧ (Rotary tables on coordinate measuring machines).

 

„APP” (4) – „korrigeeritud maksimaalne jõudlus” (Adjusted Peak Performance).

 

„Asümmeetriline algoritm” (Asymmetric algorithm) (5) – kodeerimisalgoritm, mis kasutab kodeerimiseks ja dekodeerimiseks erinevaid matemaatiliselt omavahel seotud võtmeid.

„Asümmeetrilise algoritmi” tavaline kasutus seisneb võtme haldamises.

 

„Automaatne sihtmärgi järgimine” (Automatic target tracking) (6) – andmetöötlustehnika, mis automaatselt määrab ning väljastab reaalajas sihtmärgi kõige tõenäolisema asukoha ekstrapoleeritud väärtuse.

 

„Keskmine väljundvõimsus” (Average output power) (6) – „laseri” väljundenergia džaulides jagatud „laseri kestusega” (laser duration) sekundites.

 

„Hilistus põhiventiilis levimisel” (Basic gate propagation delay time) (3) – hilinemine levimisel, mis vastab „monoliit-integraallülituses” kasutatud põhivärati viivitusele. „Monoliit-integraallülituste”‧perekonnale‧ võib seda määratleda kas kui viivitust levimisel teatud ‧perekonna‧ tüüpilises ventiilis või kui tüüpilist viivitust levimisel ventiili kohta teatud ‧perekonna‧ sees.

„Hilistus põhiventiilis levimisel” ei tohi segi ajada „monoliit-integraallülituse” kompleksse sisend-/ väljundviivitusega.

‧Perekond‧ sisaldab kõiki integraallülitusi, mille tootmismetoodika ja spetsifikatsioonide suhtes on rakendatud kõik alljärgnev, arvesse võtmata nende konkreetseid funktsioone:

a.

ühtne riistvara ja tarkvara arhitektuur,

b.

ühtne konstruktsioon ja tootmistehnoloogia

c.

ühtsed põhiparameetrid.

 

„Fundamentaalteaduslikud uuringud” (Basic scientific research) (GTN NTN) – eksperimentaalne või teoreetiline töö, mida teostatakse põhiliselt uute teadmiste saamiseks nähtustest või vaadeldud faktide fundamentaalsetest põhimõtetest, ning mis ei ole otseselt suunatud mingi praktilise rakenduse või eesmärgi saavutamiseks.

 

„Algväärtus” (Kiirendusmõõtur) (7) – kiirendusmõõturi väljundi keskmine väärtus teatava aja jooksul, mida mõõdetakse teatavates toimimistingimustes ning millel puudub seos sisendkiirenduse või rotatsiooniga. „Algväärtust” väljendatakse grammides või meetrites ruutsekundi kohta (g/s2 või m/s2). (IEEE Std 528–2001) (mikrogramm = 1 × 106 g).

 

„Algväärtus” (güroskoop) (7) – güroskoobi väljundi keskmine väärtus teatava aja jooksul, mida mõõdetakse teatavates toimimistingimustes ning millel puudub seos sisendkiirenduse või rotatsiooniga. „Algväärtust” väljendatakse tavaliselt kraadides tunnis (deg/hr). (IEEE Std 528–2001).

 

„Aksiaallõtk” (Camming) (2) – teljesuunaline nihe peavõlli ühe pöörde jooksul, mõõdetuna peavõlli plaanseibiga risti asetseval tasapinnal punktis, mis on lähim peavõlli plaanseibile (vt ISO 230/1 1986, lõik 5.63).

 

„Süsinikkiu eelvormid” (Carbon fibre preforms) (1) – kaetud või katmata kiu reeglipärane asetus, mis on kavandatud moodustama detaili tugikarkassi enne „põhiaine” sisseviimist „komposiidi” moodustamiseks.

 

„CE” – vt „arvutuselement”.

 

„CEP (samavõrdne tõenäosusring)” (Circle of equal probability) (7) – täpsuse mõõt; märklauale tsentreeritud sellise spetsiifilise ulatusega ringi raadius, millesse jääb 50 % lõhkelaengu mõjust.

 

„Kemolaser” (Chemical laser) (6) – „laser”, millel ergastatud osakesed tekitatakse keemilisel reaktsioonil vabanenud energia arvel.

 

„Keemiline segu” (Chemical mixture) (1) – tahke, vedel või gaasiline toode, mis koosneb kahest või enamast komponendist, mis ei reageeri üksteisega segu säilitamise tingimustes.

 

„Õhuvoolu abil juhitud pöörlemisvastane või õhuvoolu abil juhitud suunajuhtimise süsteem” (Circulation-controlled anti-torque or circulation controlled direction control systems) (7) – süsteemid, mis kasutavad õhu voolu piki aerodünaamilisi pindu, et tugevdada või juhtida pinnale tekitatud jõude.

 

„Tsiviilõhusõidukid” (Civil aircraft) (1 7 9) – need „õhusõidukid”, mis on loendatud kasutusotstarbe järgi tsiviillennunduse ameti poolt avaldatud lennukõlblikkuse sertifitseerimise nimekirjas, lendamiseks sisemaistel ja välismaistel tsiviilkaubanduslikel marsruutidel või seaduslikuks kasutamiseks tsiviil-, era- ja ärilisel otstarbel.

Vt ka „õhusõiduk”.

 

„Segatud” (Commingled) (1) – kiudude segu termoplastsetest kiududest ja tugevduskiududest, kiukujulise tugevduskiu ja „põhiaine” segu tootmiseks.

 

„Peenestamine” (Comminution) (1) – materjali muutmine osakesteks purustamise või jahvatamise teel.

 

„Ühiskanaliga signaalimine” (Common channel signalling) (5) – signaalimisviis, mille korral üks kanal vahendajate vahel vahendab märgistatud sõnumite abil signaalteateid ühenduste või kõnede arvu kohta ning muud informatsiooni, mida näiteks kasutatakse võrgu haldamiseks.

 

„Teabevahetuskanali kontroller” (Communications channel controller) (4) – füüsiline liides, mis juhib sünkroonse või asünkroonse digitaalse info liikumist. Selle sõlme võib liita arvutile või telekommunikatsiooniseadmele, et tagada juurdepääs teabevahetusele.

 

„Kompensatsioonisüsteemid” (Compensation systems) (6) koosnevad primaarskalaarandurist, ühest või mitmest võrdlusandurist (näiteks vektormagnetomeetritest) koos platvormi jäiga keha pöörlemismüra vähendamist võimaldava tarkvaraga.

„Komposiit” (Composite) (1 2 6 8 9) – „põhiaine” ja sellesse teatud eesmärgil lisatud lisafaas või faasid, mis koosnevad osakestest, niitkristallidest, kiududest või mis tahes nende kombinatsioonist.

 

„Kombineeritud pöördlauad” (Compound rotary table) (2) – laud, mille abil saab töödeldavat detaili pöörata ning kallutada ümber kahe mitteparalleelse telje ning milliseid on võimalik „kontuurjuhtimise” jaoks samaaegselt koordineerida.

 

„Arvutuselement” (Computing element) („CE”) (4) – tähistab vähimat arvutuslikku ühikut, mis annab aritmeetilise või loogilise tulemuse.

 

„III/V ühendid” (3 6) – polükristallilised, binaarsed või kompleksmonokristallilised tooted, mis koosnevad Mendelejevi perioodilisussüsteemi tabeli IIIA ja VA grupi elementidest (nt galliumarseniid, gallium-alumiiniumarseniid, indiumfosfiid).

 

„Kontuurjuhtimine” (Contouring control) (2) – tööorgani kahe või enama liikumise „arvjuhtimine” käskudega, mis määravad ära järgmise nõutava asukoha ning vajalikud etteandmiskiirused sellele asukohale siirdumiseks. Neid etteandmiskiirusi varieeritakse üksteise suhtes soovitud kontuuri saavutamiseks (vt ISO/DIS 2806–1980).

 

„Kriitiline temperatuur” (Critical temperature) (1 3 6) (vahel nimetatud ka üleminekutemperatuuriks) – temperatuur, mille juures konkreetne „ülijuhtiv” aine kaotab täielikult oma elektrilise takistuse alalisvoolule.

 

„Krüptograafia” (Cryptography) (5) – teadusharu, mis hõlmab andmete muutmise põhimõtteid, vahendeid ja meetodeid eesmärgiga varjata nende informatiivset sisu, takistada andmete kontrollimatut muutmist või loata kasutamist. „Krüptograafia” all mõistetakse teabe muutmist, kasutades ühte või mitut ‧salajast parameetrit‧ (nt salamuutujad) või nendega seotud võtmete kasutamist.

‧Salajane parameeter‧ – konstant või võti, mida varjatakse teiste eest või mida teatakse üksnes teatavas rühmas.

 

„Pidevlainelaser” (CW laser) (6) – „laser”, mis võimaldab saada konstantse nimiväljundenergia rohkem kui 0,25 sekundiks.

 

„Andmebaasidega toetatavad navigatsioonisüsteemid” e „DBRN” (Data-Based Referenced Navigation – DBRN) (7) – süsteemid, milles kasutatakse eri allikatest pärinevaid eelnevalt mõõdetud geofüüsikalisi paikkonna koondandmeid, et saada muutuvates tingimustes täpset informatsiooni navigeerimiseks. Andmeallikateks võivad olla mere sügavuskaardid, tähekaardid, gravimeetrilised kaardid, magnetvälja tugevuse kaardid või kolmemõõtmelised digitaalsed maastikukaardid.

 

„Deformeeritavad peeglid” (Deformable mirrors) (6) (ka kohandatavad optilised peeglid) – peeglid, millel on:

a.

Üks pidev optiliselt peegeldav pind, mida saab dünaamiliselt deformeerida, kohaldades üksikuid väändemomente või jõude, et kompenseerida peeglile langeva optilise laine kuju moonutused,

b.

Palju optilisi peegelduvaid elemente, mida on võimalik eraldi ja dünaamiliselt väändemomente või jõude kasutades ümber paigutada, et kompenseerida peeglile langeva optilise laine kuju moonutused.

 

„Vaesestatud uraan” (Depleted uranium) (0) – uraan, milles isotoobi 235 sisaldus on kahandatud allapoole looduses esinevat taset.

 

„Arendus” (Development) (GTN NTN kõik) – on seotud kõikide seeriatootmisele eelnevate järkudega nagu näiteks: toote projektlahendus, projektlahenduse otsing, projektlahenduse analüüs, projektlahenduse põhimõtted, prototüüpide koostamine ja katsetamine, katsetootmiskavad, projektlahenduse andmed, projektlahenduse andmete tooteks muutmise protsess, osade suhtelise paigutuse kavand, terviku moodustamise kavand, skeemid.

 

„Difusioonkeevitus” (Diffusion bonding) (1 2 9) – vähemalt kahe erineva metalli molekulaarne tahkisliitmine üheks tükiks, mille ühine tugevus on sama suur kui kõige nõrgemal materjalil.

 

„Digitaalarvuti” (Digital computer) (4 5) – seade, mis ühe või mitme diskreetse muutuja kujul võib teha järgmist:

a.

Võtta vastu andmeid;

b.

Säilitada andmeid või käske muudetamatus või muudetavas (ülekirjutatavas) salvestusseadmes;

c.

Töödelda andmeid salvestatud käsujada abil, mida on võimalik muuta,

d.

Esitada töödeldud andmeid.

Salvestatud käsujada muutmine hõlmab muudetamatute salvestusseadmete asendamist, kuid mitte füüsilisi muutusi juhtmestikus või ühendustes.

 

„Digitaalne edastuskiirus” (Digital transfer rate) (5) – mis tahes kandjale edastatud informatsiooni täielik bitikiirus.

Vt ka „täielik digitaalne edastuskiirus”.

 

„Otsetoimehüdropressimine” (Direct-acting hydraulic pressing) (2) – deformeerimisprotsess, milles kasutatakse töödeldava detailiga kontaktis olevat vedeliktäitega elastset rakku.

 

„Triivi kiirus” (güroskoop) (Drift rate) (7) – güroskoobi väljundi komponent, mis on sisendpöörlemisest funktsionaalselt sõltumatu. Seda väljendatakse nurkkiirusena. (IEEE Std 528–2001).

 

„Dünaamiline adaptiivne suunamine” (Dynamic adaptive routing) (5) – liikluse automaatne suunamine, mis põhineb momendil võrgu aktuaalse seisundi määramisel ning analüüsil.

Siia ei kuulu suunamisotsused, mis on tehtud eelnevalt antud informatsiooni põhjal.

 

„Dünaamilised signaalianalüsaatorid” (Dynamic signal analysers) (3) – „signaalianalüsaatorid”, mis kasutavad digitaalset andmekogumis- ja muundustehnikat, et antud lainekuju Fourier’ esitusele lisada ka amplituudi- ja faasiteave.

Vt ka „signaalianalüsaatorid”.

 

„Lõhustuvate erimaterjalide efektiivgramm” (Effective gramme) (0 1) –

a.

Plutooniumi isotoopide ja uraan-233 puhul isotoobi kaal grammides;

b.

Uraan-235 suhtes 1 % võrra või enam rikastatud uraani puhul elemendi kaal grammides, mis on mõõdetud kaalu ja rikastusastme ruudu korrutisena ja väljendatud kümnendmurruna;

c.

Uraan-235 suhtes alla 1 % rikastatud uraani puhul elemendi kaal grammides korrutatuna 0,0001-ga;

 

„Elektroonikasõlm” (Electronic assembly) (2 3 4 5) – teatud hulk elektroonilisi komponente (st ‧vooluahela elemente‧, ‧diskreetkomponente‧, integraallülitusi jne), mis on ühendatud omavahel spetsiifilis(t)e funktsiooni(de) täitmiseks ning mida on võimalik tervikuna asendada ja mis on tavaliselt algkomponentideks lahtiühendatav.

‧Vooluahela element‧ on vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne.

‧Diskreetkomponent‧ on eraldi pakitud ‧vooluahela element‧, millel on oma välisühendused.

 

„Elektrooniliselt formeeritava suunadiagrammiga antenn” (Electronically steerable phased array antenna) (5 6) – antenn, mis moodustab kiire faasisidestuse abil, st et kiire suund määratakse kiirgavate elementide omavahel seostatud komplekssete ergastuskoefitsientide kaudu ning kiire tõusunurka ja asimuuti nii koos kui ka eraldivõetuna saab muuta nii ülekande kui ka vastuvõtu korral elektrilise signaali abil.

 

„Tööorganid” (End-effectors) (2) – tähendab haaratseid, ‧aktiivseid tööriistühikuid‧ ja kõiki muid töövahendeid, mis on kinnitatud „roboti” manipulaatori otsa kinnitusplaadile.

‧Aktiivne tööriistühik‧ (active tooling unit) on seade, mille abil rakendatakse töödeldavale detailile liigutavat jõudu, töötlemisenergiat või sondeeritakse seda.

 

„Ekvivalenttihedus” (Equivalent Density) (6) – optika mass optilise pindalaühiku kohta, mis on projitseeritud optilisele pinnale.

 

„Ekspertsüsteemid” (Expert systems) (7) – süsteemid, mis esitavad tulemusi, kohaldades eeskirju nende andmete suhtes, mis on salvestatud „programmist” sõltumatult ning millel on järgmised omadused:

a.

Muudavad automaatselt kasutaja antud „lähtekoodi”;

b.

Tekitavad teavet mingi kvaasi-loomuliku keele probleemide kohta või

c.

Omandavad enda arenguks vajalikke teadmisi (sümbolite õppimine).

 

„Lõhkeained” (Explosives) (1) – tahked, vedelad või gaasilised ained või ainete segud, mida kasutatakse lõhkepeades, lõhkeseadmetes või mujal esmase, võimendava või peamise lõhkelaenguna ning mille eesmärk on plahvatada.

 

„FADEC” (full authority digital engine control) – „täisautomaatne digitaalne mootori juhtimine”.

 

„Tõrketaluvus” (Fault tolerance) (4) – arvutisüsteemi võime jätkata inimsekkumiseta tööd pärast mis tahes riist- või „tarkvara”komponentide tõrget teataval toimimistasemel, mis tagab teatava aja jooksul töötamise pidevuse, andmete säilimise ja toimimistaseme taastumise teatud aja jooksul.

 

„Kiud- või niitmaterjalid” (Fibrous or filamentary materials) (0 1 2 8) hõlmavad järgmisi materjale:

a.

Pidevad „monokiud”;

b.

Pidev „lõng” ja „eelkedrus”;

c.

„Lindid”, kudumid, reeglipäratud matid ja punutised;

d.

Tükeldatud kiud, staapelkiud ja vanutatud viltvaibad;

e.

Mis tahes pikkusega monokristallilised või polükristallilised niitkristallid;

f.

Aromaatse polüamiidi pulp.

 

„Kile-tüüpi integraallülitused” (Film type integrated circuit) (3) – ‧vooluahela elementide‧ ja metallist ühendusradade kogu, mis moodustatakse paksude või õhukeste kilede sadestamisega isolatsioon„põhimikule”.

NB! ‧Vooluahela element‧ on vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne.

 

„Fikseeritud” (Fixed) (5) – kodeerimis- või pakkimisalgoritm ei võta vastu väljastpoolt antud parameetreid (nt šifreerimis- või võtmemuutujaid) ning kasutaja ei saa seda muuta.

 

„Lennujuhtimise optiliste andurite massiiv” (Flight control optical sensor array) (7) – jaotatud optiliste andurite võrgustik, mis kasutab „laser”kiiri, et edastada lennujuhtimise andmeid reaalajas pardal töötlemiseks.

 

„Lennutrajektoori optimeerimine” (Flight path optimisation) (7) – toiming, mis muudab minimaalseks kõrvalekalded soovitud neljamõõtmelisest (aeg ja ruum) trajektoorist ning põhineb sihtülesannete teostuse või efektiivsuse suurendamisel.

 

„Fokaaltasandiline massiiv” (Focal plane array) (6) – lineaarne või kahemõõtmeline üksikutest detektorelementidest koosnev tasapinnaline kiht või tasapinnaliste kihtide kombinatsioon, koos lugemiselektroonikaga või ilma, mis töötab fokaaltasandil.

Antud definitsioon ei kirjelda üksikute detektorelementide pinu või mingeid kahe-, kolme- või neljaelemendilisi detektoreid eeldusel, et ajaline viivitus ning integreerimine ei ole teostatud elementides.

 

„Osaribalaius” (Fractional bandwidth) (3 5) – „hetkribalaiuse” jagatis selle kesksageduse väärtusega, väljendatuna protsentides.

 

„Sagedushüplemine” (Frequency hopping) (5) – „hajaspektri” üks kujudest, milles üksiku sidekanali ülekandesagedust muudetakse diskreetselt sammhaaval juhusliku või pseudojuhusliku järjestuse alusel.

 

„Sageduse ümberlülitusaeg” (Frequency switching time) (3 5) – maksimaalne aeg (st viivitus), mis kulub signaalil, kui lülitutakse ühelt valitud väljundsageduselt teisele väljundsagedusele, et jõuda:

a.

sageduseni, mis erineb lõppsagedusest vähem kui100 Hz

b.

väljundtasemeni, mis erineb lõplikust väljundtasemest vähem kui 1 dB.

 

„Sagedussüntesaator” (Frequency synthesiser) (3) – mis tahes sagedusallikas või signaaligeneraator, olenemata kasutatavast tehnikast, mis tekitab mitmeid üheaegseid või vahelduvaid väljundsagedusi ühest või mitmest väljundist, mis on juhitud tuletatud või määratud vähema hulga standardsageduste (või põhisageduste) poolt.

 

„Täisautomaatne digitaalne mootori juhtimine” (Full Authority Digital Engine Control) („FADEC”) (7 9) – gaasiturbiini või kombineeritud tsükliga mootori elektroonne juhtimissüsteem, mis kasutab digitaalset arvutit, et juhtida muutujaid, mis on vajalikud mootori veojõu ja võlli väljundvõimsuse reguleerimiseks kogu mootori tööulatuses alates kütuse arvestamisest kuni kütuse sulgemiseni.

 

„Sulav” (Fusible) (1) – omadus, kui ainet saab kuumuse, radiatsiooni, katalüsaatorite jne abil ristsiduda või täiendavalt polümeriseerida (kõvastamine) või kui seda saab sulatada ilma pürolüüsita (koksistamine).

 

„Gaaspulverisatsioon” (Gas atomisation) (1) – protsess, mille käigus sula metallisulamijuga pihustatakse kõrgsurvelise gaasijoaga piiskadeks, mille läbimõõt on 500 mikromeetrit või vähem.

 

„Geograafiliselt hajutatud” (Geographically dispersed) (6) – olukord, kus iga asukoht asub mis tahes suunas enam kui 1 500 meetri kaugusel igast teisest. Liikuvad andurid loetakse alati „geograafiliselt hajutatud” olevateks.

 

„Juhtimissüsteem” (Guidance set) (7) – süsteem, mis ühendab sõiduki asukoha ja kiiruse mõõtmise ning arvutamise protsessi (st navigeerimise) sõiduki lennujuhtimise süsteemile lennu trajektoori korrigeerimiseks käskude arvutamise ja saatmise protsessiga.

 

„Kuumisostaattihendamine” (Hot isostatic densification) (2) – valu survestamise protsess üle 375 K (102 °C) temperatuuri juures suletud ruumis erinevate keskkondade (gaas, vedelik, tahked osakesed jne) vahendusel, tekitades valule võrdset survet kõigist suundadest, et vähendada või väljutada seal olevaid tühimikke.

 

„Hübriidarvuti” (Hybrid computer) (4) – seadmed, mis võimaldavad teha järgmist:

a.

Võtta vastu andmeid;

b.

Töödelda andmeid nii analoog- kui ka digitaalkujul

c.

Esitada töödeldud andmeid.

 

„Hübriidintegraallülitus” (Hybrid integrated circuit) (3) – mis tahes integraallülitus(t)e kombinatsioon või integraallülitus, mille ‧vooluahela elemendid‧ või ‧diskreetkomponendid‧ on ühendatud spetsiifiliste funktsioonide täitmiseks ning millel on kõik järgmised omadused:

a.

Sisaldab vähemalt üht korpuseta seadet;

b.

Ühendamisel on kasutatud tüüpilisi integraallülituste tootmismeetodeid;

c.

On tervikuna asendatav

d.

Tavaliselt ei ole demonteeritav.

‧Vooluahela element‧ on vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne.

‧Diskreetkomponent‧ on eraldi pakitud vooluahela element, millel on oma välisühendused.

 

„Pildiväärindus” (Image enhancement) (4) – väljastpoolt saadud, informatsiooni sisaldavate piltide töötlemine selliste algoritmidega nagu ajaline kokkusurumine, filtreerimine, väljaeraldamine, väljavalimine, korrelatsioon, konvolutsioon või piirkondadevahelised teisendused (nt Fourier’ kiirteisendus või Walsh’i teisendus). Siia hulka ei ole loetud algoritmid, mis kasutavad ainult üksiku kujutise lineaar- või rotatsioonteisendust nagu translatsioon, piirjoone eraldamine, registreerimine või vale värvimine.

 

„Immuunotoksiin” (Immunotoxin) (1) – on ühe rakuspetsiifilise monoklonaalse antikeha ja „toksiini” või „toksiini alamühiku” konjugaat, mis mõjutab valikuliselt haigeid rakke.

 

„Üldkasutatav” (In the public domain) (GTN NTN GSN) – siinkohal tähistab „tehnoloogiat” või „tarkvara”, mis on tehtud kättesaadavaks, seadmata piiranguid selle edasise levitamise suhtes (autoriõigusega seatud piirangud ei takista „tehnoloogiat” või „tarkvara” olemast „üldkasutatav”).

 

„Infoturve” (Information security) (4 5) – kõik vahendid ja funktsioonid, mis tagavad info või teabevahetuse kättesaadavuse, konfidentsiaalsuse või terviklikkuse, välja arvatud vahendid ja funktsioonid, mis on ette nähtud kaitseks tõrgete eest. Siia kuuluvad „krüptograafia”, ‧krüptoanalüüs‧, kaitse ohustavate lekete eest ja arvutiturve.

‧Krüptoanalüüs‧ on krüptograafiasüsteemi või selle sisendite ja väljundite analüüs, et kätte saada salamuutujaid või tundlikku teavet, kaasa arvatud selge tekst.

 

„Hetkribalaius” (Instantaneous bandwidth) (3 5 7) – ribalaius, mille puhul väljundvõimsus jääb 3 dB piirides konstantseks, ilma et peaks kohandama teisi tööparameetreid.

 

„Nägemisulatus” (Instrumented range) (6) – radari määratletud nägevuspiirkond, milles objektid on ühemõtteliselt eristatavad.

 

„Isolatsioon” (Insulation) (9) – kasutatakse rakettmootorite komponentide juures, st korpuse, düüsi sisselaskeava, korpusekattes ning kujutab endast isoleerivaid või tulekindlaid lisandeid sisaldavaid kõvastatud või poolkõvastatud kummimassist lehti. Seda võib kasutada ka pakiruumi või stabilisaatorite mehhaanilise pingetustajana.

 

„Ühendatud radarandurid” (Interconnected radar sensors) (6) – kaks või enam omavahel ühendatud radarandurit, mis vahetavad reaalajas vastastikku andmeid.

 

„Sisekatend” (Interior lining) (9) – siduv sobituskatend tahke kütuse ja kesta või isoleeriva vooderduse vahel. Tavaliselt kuumuskindlate või isoleerivate ainete vedelatel polümeeridel, nagu näiteks süsiniktäitega hüdroksüüliga termineeritud (lõpetatud) polübutadieenil (HTPB) või muul polümeeril põhinev dispersioon, millesse on lisatud tahkestavaid toimeaineid ning mis on pihustatud või kantud kesta sisepinnale.

 

„Sisemine magnetvälja gradiomeeter” (Intrinsic Magnetic Gradiometer) (6) – üksik magnetvälja gradiendi tajur ning selle juurde kuuluv elektroonika, mille väljundiks on magnetvälja gradiendi mõõt.

Vt ka „magnetgradiomeetrid”.

 

„Isoleeritud eluskultuurid” (Isolated live cultures) (1) – eluskultuurid soikeseisundis ja kuivatatud preparaatidena.

 

„Isostaatpressid” (Isostatic presses) (2) – seadmed, mille abil on võimalik survestada suletud ruumi erinevate keskkondade abil (gaas, vedelik, tahked osakesed) nii, et selles asuvale töödeldavale detailile või ainele mõjub kõikidest suundadest võrdne rõhk.

 

„Laser” (Laser) (0 2 3 5 6 7 8 9) – komponentide koost, mis toodab nii ruumiliselt kui ka ajaliselt koherentset valgust, mida võimendab stimuleeritud kiirgusemissioon.

Vt ka:

 

„kemolaser”,

 

„hiidvälkelaser”,

 

„ülivõimas laser”,

 

„siirdelaser”.

 

„Laseri kestus” (Laser duration) (6) – aeg, mille jooksul „laser” kiirgab „laser”kiirgust, „impulsslaserite” puhul vastab see ajale, mille jooksul kiiratakse üksik impulss või järjestikuliste impulsside seeria.

 

„Õhust kergemad õhusõidukid” (Lighter-than-air vehicles) (9) – õhupallid ja õhulaevad, mille õhkutõstmiseks kasutatakse kuuma õhku või muid õhust kergemaid gaase, näiteks heeliumi või vesinikku.

 

„Lineaarsus” (Linearity) (2) (enamasti mõõdetakse mittelineaarsuse kaudu) – maksimaalne tegeliku omaduse (skaala alumiste ja ülemiste näitude keskmine) positiivne või negatiivne kõrvalekalle sirgjoonest, mis on paigutatud selliselt, et võrdsustada ja vähendada maksimaalseid kõrvalekaldeid.

 

„Kohtvõrk” (Local area network) (4 5) – andmesidesüsteem, millel on kõik järgmised omadused:

a.

võimaldab mis tahes arvul sõltumatutel ‧andmesideseadmetel‧ üksteisega otse suhelda

b.

piirdub mõõduka suurusega geograafilise alaga (nt kontorihoone, tehas, ülikoolilinnak, ladu).

‧Andmesideseade‧ on seade, millega on võimalik edastada või vastu võtta digitaalset infot.

 

„Magnetvälja gradiomeetrid” (Magnetic gradiometers) (6) – seadmed, mis on ette nähtud väljaspool seadet ennast olevatest allikatest pärinevate magnetväljade ruumilise erinevuse kindlakstegemiseks. Koosnevad mitmest „magnetomeetrist” ja nendega seotud elektroonikast, mille väljundiks on magnetvälja gradiendi mõõt.

Vt ka „sisemised magnetvälja gradiomeetrid”.

 

„Magnetomeetrid” (Magnetometers) (6) – seadmed, mis on ette nähtud väljaspool seadet ennast olevatest allikatest tulenevate magnetväljade kindlakstegemiseks. Koosnevad ühest magnetvälja tajurist ja sellega seotud elektroonikast, mille väljundiks on magnetvälja mõõt.

 

„Põhimälu” (Main storage) (4) – peamine andmete või käskude salvesti, millele keskprotsessoril on kiire juurdepääs. Koosneb „digitaalarvuti” sisemisest mälust ja selle hierarhilistest laiendustest, nagu näiteks vahemälu või suvapöördusega välismälu.

 

„UF6 korrosioonile vastupidavad materjalid” (Materials resistant to corrosion by UF6 ) (0) – võivad olla vask, roostevaba teras, alumiinium, alumiiniumoksiid, alumiiniumisulamid, nikkel või sulam, mis sisaldab niklit 60 % kaalust või rohkem, ja UF6 korrosiooni suhtes vastupidavad fluorosüsivesinikpolümeerid, vastavalt sellele, mis on vajalik eraldusprotsessi liigist lähtuvalt.

 

„Põhiaine” (Matrix) (1 2 8 9) – oluliselt ühtlane aine faas, mis täidab osakeste, niitkristallide ja kiududevahelise ruumi.

 

„Mõõtehälve” (Measurement uncertainty) (2) – iseloomustav parameeter, mis 95 % usutavusega määrab ära, missuguses piirkonnas väljundväärtuse ümber mõõdetava muutuja õige väärtus asub. See võtab arvesse korrigeerimata süstemaatilised kõrvalekalded, korrigeerimata lõtku ja juhuslikud kõrvalekalded (vt ISO 10360–2 või VDI/VDE 2617).

 

„Mehaaniline legeerimine” (Mechanical Alloying) (1) – legeerimisprotsess, mis tekib elementide ja põhisulami pulbrite seostumisel, seose katkemisel ja uuesti seostumisel mehhaanilise põrke tagajärjel. Mittemetallilisi osakesi võib sulamisse segada, lisades vastavaid pulbreid.

 

„Sulandi eraldamine” (Melt Extraction) (1) – protsess, mille käigus ‧kiirel tahkestamisel‧ eraldatakse paelakujuline metallisulamist toode, mis saadakse pöörleva ja jahutatud lühikese plokisegmendi uputamisel sulametallisulami vanni.

‧Kiire tahkestamine‧ on sula aine tahkestamine jahutuskiirusega üle 1 000 K/s.

 

„Sulandi ketramine” (Melt Spinning) (1) – protsess, mille käigus ‧tahkestatakse kiiresti‧ sulametallijuga, mis põrkub vastu pöörlevat jahutatud plokki, tekitades helbe-, paela- või vardakujulisi saadusi.

‧Kiire tahkestamine‧ on sula aine tahkestamine jahutuskiirusega üle 1 000 K/s.

 

„Mikroarvuti mikroskeem” (Microcomputer microcircuit) (3) – „monoliit-integraallülitus” või „mitmekiibiline integraallülitus”, mis sisaldab aritmeetika-loogikaseadet (ALU), mis on võimeline täitma põhimälus asuvaid üldotstarbelisi käske põhimälus sisalduvate andmete kohta.

Põhimälu võib olla laiendatud välismälu abil.

 

„Mikroprotsessor-mikroskeem” (Microprocessor microcircuit) (3) – „monoliit-integraallülitus” või „mitmekiibiline integraallülitus”, mis sisaldab aritmeetika-loogikaseadet (ALU), mis on võimeline täitma välismälus asuvaid üldotstarbelisi käskude jadasid.

„Mikroprotsessor-mikroskeem” ei sisalda üldjuhul integraalse komponendina mälu, kuhu kasutajal oleks võimalik pöörduda, kuigi võib kasutada samal kiibil asuvat mälu oma loogiliste funktsioonide täitmiseks.

See definitsioon hõlmab ka kiibikomplekte, mis on kavandatud „mikroprotsessor-mikroskeemina” koos toimima.

 

„Mikroorganismid” (Microorganisms) (1 2) – bakterid, viirused, mükoplasmad, riketsiad, klamüüdiad või seened, nii looduslikult, parandatud või modifitseeritud, kas „isoleeritud eluskultuuride” või aine kujul, kaasa arvatud elusained, mida on teadlikult nakatatud või saastatud nimetatud kultuuridega.

 

„Rakettmürsud” (Missiles) (1 3 6 7 9) – terviklikud raketisüsteemid ja mehitamata õhusõidukisüsteemid, millega on võimalik tarnida vähemalt 500 kg kaaluvat lõhkelaengut vähemalt 300 km kaugusele.

 

„Monokiud” (Monofilament) (1) või elementaarkiud – kiu väikseim osa, tavaliselt mõne mikromeetrise läbimõõduga.

 

„Monoliit-integraallülitus” (Monolithic integrated circuit) (3) – passiivsete või aktiivsete või mõlemat liiki ‧vooluahela elementide‧ kombinatsioon, mis:

a.

Moodustatakse difusioonimenetluse, sisestusmenetluse või sadestusmenetluse teel ühe pooljuhtmaterjali tüki (nn kiibi) sees või peal;

b.

Mida võib käsitleda kui lahutamatut tervikut

c.

Mis täidab vooluahela ülesannet (ülesandeid).

‧Vooluahela element‧ on vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne.

 

„Monospektraalsed pildiandurid” (Monospectral imaging sensors) (6) – võimelised omandama kujutise andmeid ühest diskreetsest spektriribast.

 

„Mitmekiibiline integraallülitus” (Multichip integrated circuit) (3) – kaks või enam „monoliit-integraallülitust”, mis on ühendatud ühisele „põhimikule”.

 

„Multispektraalsed pildiandurid” (Multispectral imaging sensors) (6) – võimelised üheaegselt või järjestikku omandama kujutise andmeid kahes või enamas diskreetses spektriribas. Andureid, mis on tundlikud rohkem kui kahekümnes diskreetses spektraalribas, kutsutakse ka hüperspektraalseteks pildianduriteks.

 

„Looduslik uraan” (Natural uranium) (0) – looduses esinevat isotoopide segu sisaldav uraan.

 

„Võrgu juurdepääsu kontroller” (Network access controller) (4) – hajutatud teabevõrgu füüsiline liides. See kasutab sama edastusmeediumi, mis töötab kõikjal sama „digitaalse edastuskiirusega”, kasutades edastamisel arbitreerimist (nt loa või liikluse tuvastust). Sõltumata teistest, valib ta andmepaketid või andmegrupid (nt IEEE 802), mis on talle adresseeritud. Selle sõlme võib liita arvutile või telekommunikatsiooniseadmele, et tagada juurdepääs teabevahetusele.

 

„Neuroarvuti” (Neural computer) (4) – arvutusseade, mis on konstrueeritud või muudetud jäljendama üksiku neuroni või enamate neuronite käitumist, st arvutusseade, mille riistvaral on võime reguleerida eelnevate andmete põhjal suure hulga arvutuselementide omavaheliste seoste kaalu ja arvu.

 

„Tuumareaktor” (Nuclear reactor) (0) – terviklik reaktor, mis on võimeline käigus hoidma kontrollitavat isekulgevat tuumalõhustumise ahelreaktsiooni. „Tuumareaktor” hõlmab kõiki reaktorianumas paiknevaid või vahetult selle külge kinnitatud osi, seadmeid, mis reguleerivad reaktori südamiku võimsustaset, ning komponente, mis tavaliselt sisaldavad reaktori südamiku primaarset jahutusainet, puutuvad sellega vahetult kokku või kontrollivad seda.

 

„Arvjuhtimine” (Numerical control) (2) – sooritatava toimingu automaatjuhtimisseade, mis kasutab tavaliselt toimingu kestel sisestatavaid arvandmeid (vt ISO 2382).

 

„Objektkood” (Object code) (9) – ühe või mitme protsessi mugava esitusviisi („lähtekoodi” (lähtekeele)), seadme poolt täidetav vorm, mis on muundatud programmeerimissüsteemi abil.

 

„Optiline võimendamine” (Optical amplification) (5) – optilises sides kasutatav võimendustehnika, kus võimendatakse eraldiasetseva optilise allika genereeritud optilisi signaale neid elektrilisteks signaalideks muundamata, st kasutades optilisi pooljuhtvõimendeid, kiudoptilisi luminestsentsvõimendeid.

 

„Optiline arvuti” (Optical computer) (4) – arvuti, mis on konstrueeritud või kohandatud kasutama andmete esitamiseks valgust ning mille loogilised arvutuselemendid põhinevad omavahel vahetult seotud optilistel lülitustel.

 

„Optiline integraallülitus” (Optical integrated circuit) (3) – „monoliit-integraallülitus” või „hübriidintegraallülitus”, mis sisaldab üht või mitut osa, mis on kavandatud toimima valgusandurina või valguskiirgurina või täitma optilisi või elektro-optilisi funktsioone.

 

„Optiline kommuteerimine” (Optical switching) (5) – optiliste signaalide marsruutimine või kommuteerimine ilma nende muundamiseta elektrilisteks.

 

„Üldine voolutihedus” (Overall current density) (3) – mähise amperkeerdude arv (st mähise keerdude arv, mis on korrutatud maksimaalse voolu tugevusega, mis igas keerus voolab) jagatud kogu mähise ristlõikepindalaga (kaasa arvatud ülijuhtivad kiud, metallist maatriksid, milles asuvad ülijuhtivad kiud, kattematerjalid, jahutuskanalid jne.)

 

„Osalisriik” (Participating state) (7 9) – Wassenaari kokkuleppes osalev riik. (Vt www.wassenaar.org)

 

„Tippvõimsus” (Peak power) (6) – „laseri kestuse” ajal saavutatud kõrgeim võimsustase.

 

„Personaalvõrk” (Personal Area Network) (5) – andmesidesüsteem, millel on kõik järgmised omadused:

a.

võimaldab suvalise arvu sõltumatute või omavahel ühendatud ‧andmesideseadmete‧ omavahelist otsesuhtlust; ja

b.

seadmetevaheline suhtlus on piiratud üksikisiku või seadme vastutava käitaja vahetus läheduses (nt üks ruum, kabinet või sõiduk) asuvate seadmetega.

Tehniline märkus:

‧Andmesideseade‧ on seade, mis võimaldab digitaalse teabe edastamist või vastuvõtmist.

 

„Personaalne kiipkaart” (Personalized smart card) (5) – spetsiifiliseks kasutuseks programmeeritud ja mikrolülitust sisaldav kiipkaart või elektrooniliselt loetav isikut tõendav dokument (nt e-pass), mida kasutajal ei ole võimalik muudeks rakendusteks ringi programmeerida.

 

„Võimsuse juhtimine” (Power management) (7) – kõrgusmõõturi lähetatud signaali võimsuse muutmine selliselt, et „õhusõidukil” kõrgusemõõtmiseks vastuvõetud võimsus oleks alati minimaalne.

 

„Rõhuandurid” (Pressure transducers) (2) – seadmed, mis muudavad rõhu mõõtmised elektrisignaaliks.

 

„Eelnevalt eraldatud” (Previously separated) (0 1) – suvaliselt valitud protsessi kasutamine, mille eesmärgiks on jälgitava isotoobi kontsentratsiooni tõstmine.

 

„Põhijuhtimine” (Primary flight control) (7) – „õhusõiduki” stabiilsuse ja manöövrite juhtimine, kasutades jõudude/momentide tekitajaid, st aerodünaamilisi juhtpindu või tõukejõu reaktsiooni (vektorjuhtimist).

 

„Põhiline koostisosa” (Principal element) (4)–4. kategooria kohaselt on „põhilise koostisosaga” tegemist siis, kui selle asendamisväärtus on üle 35 % sellise süsteemi koguväärtusest, mille koostisosa see on. Koostisosa väärtus on hind, mida süsteemi valmistaja või koostaja selle koostisosa eest maksab. Koguväärtus on tavapärane rahvusvaheline müügihind, mille eest toimub müük mitteasjaomastele pooltele valmistamiskohas või kaubasaadetise kinnitamisel.

 

„Tootmine” (Production) (GTN NTN kõik) – kõik tootmisetapid, nagu näiteks: konstrueerimine, toote insenerlahendus, valmistamine, integreerimine, montaaž, järelevalve, katsetamine, kvaliteedi tagamine.

 

„Tootmisseadmed” (Production equipment) (1 7 9) – instrumendid, šabloonid, rakised, tööriistatornid, valuvormid, stantsid, kinnitusvahendid, joondamisseadmed, katseseadmed, muud masinad ning nende osad, mis on eraldi konstrueeritud või modifitseeritud „arenduse” või „tootmise” ühe või enama järgu jaoks.

 

„Tootmisrajatised” (Production facilities) (7 9) – seadmed ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud tarkvara, mis on integreeritud „arenduseks” mõeldud seadeldistesse või ühte või mitmesse „tootmis”järku.

 

„Programm” (Programme) (2 6) – käskude jada protsessi sooritamiseks elektronarvuti abil kas vahetult täidetaval või täidetavaks muundataval kujul.

 

„Impulsi kokkusurumine” (Pulse compression) (6) – radari signaalimpulsi kodeerimine ja töötlemine pikaajalisest lühiajaliseks, säilitades kõrge impulsienergia eelised.

 

„Impulsi kestus” (Pulse duration) (6) – „laseri” impulsi kestus mõõdetuna impulsi poollaiusena (FWHI) (st impulsi täislaius tema tippintensiivsuse poolkõrgusel).

 

„Impulsslaser” (Pulsed laser) (6) – „laser”, mille „impulsi kestus” on väiksem kui 0,25 sekundit või sellega võrdne.

 

„Kvantkrüptograafia” (Quantum cryptography) (5) – „krüptograafia” meetodite kogum, milles kodeeringu jagatud võti moodustub mingi füüsikalise süsteemi kvantmehhaaniliste omaduste (sh kvantoptikast, kvantväljateooriast või kvantelektrodünaamikast otseselt tulenevate omaduste) mõõtetulemustest.

 

„Hiidvälkelaser” (Q-switched laser) (6) – „laser”, milles pöördasustuses või optilises resonaatoris salvestatud energia kiiratakse salvestusele järgnevalt impulsis.

 

„Radari sagedusliikuvus” (Radar frequency agility) (6) – mis tahes tehnika, mis muudab pooljuhuslikus järjestuses radari impulss-saatja kandesagedust impulsside või impulsigruppide vahel vähemalt samavõrra kui on impulsi ribalaius või rohkem.

 

„Radari hajaspekter” (Radar spread spectrum) (6) – mis hajutab suhteliselt kitsa sagedusribaga signaali energia oluliselt laiemale sagedusribale, kasutades juhuslikku või pooljuhuslikku kodeerimist).

 

„Reaalajaline ribalaius” (Real-time bandwidth) (3) – „dünaamiliste signaalianalüsaatorite” kõige laiem sageduspiirkond, mille juures analüsaator on veel võimeline tulemusi näitama või salvestama mällu, põhjustamata seejuures sissetulevate andmete analüüsi katkestusi. Enama kui ühe kanaliga analüsaatorite korral tuleb arvutustes kasutada sellist kanalikonfiguratsiooni, mille puhul saavutatakse kõige laiem „reaalajaline ribalaius”.

 

„Reaalajas töötlemine” (Real time processing) (6 7) – andmetöötlus arvutisüsteemis, mis tagab nõutava teenindustaseme garanteeritud kosteajaga, sõltudes olemasolevatest vahenditest ja olenemata süsteemi koormusest, kui see teenus on käivitatud mingi välise sündmuse poolt.

 

„Reprodutseeritavus” (Repeatability) (7) – mõõdetava parameetri väärtuste kokkulangevuse määr identsetes mõõtetingimustes korratud mõõtmiste korral, juhul, kui tingimused on mõõtmiste ajal muutunud või kui mõõteoperatsioon ei ole toimunud pideva protsessina. (Viide: IEEE STD 528–2001 (standardhälve 1σ))

 

„Vajalik” (Required) (GTN 1–9) – kasutatuna koos sõnaga „tehnoloogia”, tähendab üksnes seda „tehnoloogia” osa, mis tagab kontrollitud toimimistaseme, näitajate või funktsioonide saavutamise või laiendamise. Sellist „vajalikku”„tehnoloogiat” võivad omavahel jagada mitmed tooted.

 

„Eraldusvõime” (Resolution) (2) – mõõteseadme väikseim inkrement; digitaalsetes mõõteseadmetes väikseim väärtust omav bitt (vt ANSI B-89.1.12).

 

„Mässuohje toimeained” (Riot control agents) (1) – ained, mis massirahutuste ohjamiseks eeldatavatel kasutustingimustel tekitavad kiiresti inimestel sensoorset ärritust või avaldavad neile halvavat füüsilist mõju, mis kaob lühikese aja jooksul pärast kokkupuute lõppemist.

Tehniline märkus:

Pisargaasid on „mässuohje toimeainete” alarühm.

 

„Robot” (Robot) (2 8) – manipulatsioonimehhanism, mis võib olla nii pideval rajal kui ka punktist punkti kulgev, võib kasutada andureid ning millel on kõik järgmised omadused:

a.

Multifunktsionaalsus;

b.

Selle abil saab erinevate liikumiste kaudu kohale asetada või suunata materjali, osi, tööriistu või Spetsiaalseid seadmeid kolmemõõtmelises ruumis;

c.

Koosneb kolmest või enamast suletud või avatud ahelaga servoseadmest, mille hulka võivad kuuluda ka samm-mootorid,

d.

On „kasutaja poolt programmeeritav” kas kasutades „õpetamine/kordamine” meetodit või elektronarvuti abil, mis võib olla programmeeritav loogiline kontroller, st ilma mehaanilise vahelesegamiseta.

Eespool esitatud definitsioon ei hõlma järgmisi seadmeid:

1.

manipulaatorid, mis on ainult käsi- või kaugjuhitavad;

2.

fikseeritud järjestusega manipulatsioonimehhanismid, mis on automaatselt liikuvad seadmed ning mis teostavad mehaaniliselt programmeeritud liikumisi. Programm on mehaaniliselt piiratud asetatavate peatustega, nagu tapid ja nukid. Liikumiste järjekord ja radade ning nurkade valik ei ole varieeritav ega muudetav ei mehaaniliselt, elektrooniliselt ega elektriliselt;

3.

mehaaniliselt juhitud muudetava järjestusega manipulatsioonimehhanismid, mis on automaatselt liikuvad seadmed ning teostavad mehaaniliselt kindlaid programmeeritud liikumisi. Programm on mehaaniliselt piiratud fikseeritud, kuid reguleeritavate peatustega, nagu tapid ja nukid. Liikumiste järjestus ning radade ja nurkade valik on varieeritav etteantud programmi mallide siseselt. Ühe või mitme liikumistelje programmi mallide varieerimine või muutmine (st tappide muutmine või nukkide ümberasetamine) on teostatav vaid mehaaniliste operatsioonide abil;

4.

muud kui servo-juhitud muutuva järjestusega manipulatsioonimehhanismid, mis on automaatselt liikuvad seadmed, ning mis teostavad fikseeritud, mehaaniliselt programmeeritud liikumisi. Programm on varieeritav, kuid järjestus toimub vaid mehaaniliselt kinnitatud elektriliste kahendseadmete või reguleeritavate peatustest saadavate kahendsignaalide põhjal;

5.

virnastamisseadmed, mis on defineeritud kui Descartes’i koordinaatidega manipulatsiooniseadmed ning mis on vertikaalselt asetatud laokastide virna integraalseks osaks ning on ette nähtud kastide sisu kättesaamiseks või taastamiseks.

 

„Rotatsioonpulverisatsioon” (Rotary atomisation) (1) – protsess, mille käigus tsentrifugaaljõu mõjul sulametallijuga või seisev sulametall pihustatakse mitte üle 500 mikromeetrise läbimõõduga tilkadeks.

 

„Eelkedrus” (Roving) (1) – ligikaudu paralleelsetest ‧heietest‧ (tavaliselt 12–120) koosnev kimp.

‧Heie‧ on kogum „monokiude” (tavaliselt üle 200), mis on ligikaudu paralleelsed.

 

„Viskumine” (Run out, out-of-true running) (2) – telje radiaalne nihe peavõlli ühe pöörde jooksul, mõõdetuna peavõlli teljega risti asetseval tasapinnal, uuritava pöörleva sise- või välispinna punktis (vt ISO 230/1 1986, lõik 5.61).

 

„Mastaabitegur” (Scale factor) (güroskoop või kiirendusmõõtur) (7) – väljundi väärtuse muudu suhe sisendi väärtuse muutu, mida kavatsetakse mõõta. Mastaabiteguri väärtus hinnatakse üldiselt sirge tõusust, mis saadakse sisend- ja väljundväärtusi vähimruutude meetodiga sobitades, muutes tsükliliselt sisendväärtusi üle kogu sisendväärtuste piirkonna.

 

„Seadumisaeg” (Settling time) (3) – aeg, mis kulub muundaja suvalise kahe nivoo vahel ümberlülitamise korral, et väljund saavutaks poolebitilise täpsusega lõppväärtuse.

 

„SHPL” (Super high power laser) – „ülivõimas laser”.

 

„Signaalianalüsaatorid” (Signal analysers) (3) – seadmed, mis on võimelised mõõtma ja näitama mitmesageduslike signaalide ühesageduslike komponentide põhiomadusi.

 

„Signaalitöötlus” (Signal processing) (3 4 5 6) – väljastpoolt tulnud infot kandvate signaalide töötlemine selliste algoritmidega nagu ajaline kokkusurumine, filtreerimine, väljaeraldamine, väljavalimine, korrelatsioon, domeenidevaheline konvolutsioon või teisendused (nt Fourier’ kiirteisendus või Walsh’i teisendus).

 

„Tarkvara” (Software) (GSN kõik) – ühest või mitmest „programmist” või ‧mikroprogrammist‧ koosnev kogum, mis on paigutatud mis tahes kättesaadavale väljundmeediale.

‧Mikroprogramm‧ on elementaarsete käskude jada, mida säilitatakse erilises mäluseadmes ja mille täitmise käivitab tema viitekäsu saabumine käsuregistrisse.

 

„Lähtekood” (või lähtekeel) (Source code or language) (4 6 7 9) – ühe või mitme protsessi otstarbekohane avaldis, mida võib programmeerimissüsteemi abil viia masinas täidetavale kujule („objektkood” (või objektkeel)).

 

„Kosmosesõiduk” (Spacecraft) (7 9) – aktiiv- ja passiivsatelliidid ja kosmosesondid.

 

„Kosmosekindel” (Space-qualified) (3 6) – kasutatakse toodete puhul, mis on konstrueeritud, valmistatud ja katsetatud nii, et need vastavad satelliitide või suurtes kõrgustes kasutatavate lennusüsteemide, mis töötavad 100 km kõrgusel või kõrgemal, väljasaatmise ja paigutamise suhtes kehtivatele erilistele elektri-, mehhaanika- või keskkonnanõuetele.

 

„Lõhustuv erimaterjal” (Special fissile material) (0) – plutoonium-239, uraan-233, „uraaniisotoobi U-235 või U-233 suhtes rikastatud uraan” ja kõiki eelnimetatuid sisaldavad materjalid.

 

„Erimoodul” (Specific modulus) (0 1 9) – Young’i moodul paskalites, vastavalt N/m2 jagatud erikaaluga N/m3 mõõdetuna temperatuuril (296 ±2) K ((23 ±2) °C), (50 ±5)% suhtelise niiskuse juures.

 

„Eritõmbetugevus” (Specific tensile strength) (0 1 9) – maksimaalne tõmbetugevus paskalites, vastavalt N/m2 jagatud erikaaluga N/m3 mõõdetuna temperatuuril (296 ±2) K ((23 ±2) °C), (50 ±5)% suhtelise niiskuse juures.

 

„Lamepulbri tootmine sulametallist” (Splat quenching) (1) – sulametalli joa ‧kiire tahkestamise‧ protsess joa põrkumisel jahutatud plokkide vastu, mille tulemusena moodustuvad helbed.

‧Kiire tahkestamine‧ on sula aine tahkestamine jahutuskiirusega üle 1 000 K/s.

 

„Hajaspekter” (Spread spectrum) (5) – tehnika, milles suhteliselt kitsaribalise sidekanali energia on levitatud üle palju laiema energiaspektri.

 

„Hajaspektriga” radar (Spread spectrum radar) (6) – vt „radari hajaspekter”.

 

„Stabiilsus” (Stability) (7) – teatava parameetri variatsiooni standardhälve (1 sigma) oma kalibreeritud väärtusest, mis on mõõdetud muutumatu temperatuuri tingimustes. Seda võib väljendada aja funktsioonina.

 

„Keemiarelvade konventsiooniga (mitte) ühinenud riigid” (States (not) Party to the Chemical Weapon Convention) (1) – riigid, kelle suhtes keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise konventsioon on/ei ole jõustunud. (vt www.opcw.org)

 

„Põhimik” (Substrate) (3) – alusmaterjali kiht koos ühendusradadega või ilma, mille peale või sisse võib paigutada ‧diskreetkomponente‧ või integraallülitusi.

‧Diskreetkomponent‧ on eraldi pakitud ‧vooluahela element‧, millel on oma välisühendused.

‧Vooluahela element‧ on vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne.

 

„Põhimikutoorikud” (Substrate blanks) (6) – monoliitsed ühendid, mille suurus on sobiv selliste optiliste elementide tootmiseks nagu peeglid või optilised aknad.

 

„Toksiini alamühik” (Sub-unit of toxin) (1) – struktuurselt ja funktsionaalselt kogu „toksiini” diskreetkomponent.

 

„Supersulamid” (Superalloys) (2 9) – nikli-, koobalti- või rauapõhised sulamid, mis on tugevamad kui mis tahes AISI 300 seeria sulamid temperatuuridel üle 922 K (649 °C) ja rasketes keskkonna- ja töötingimustes.

 

„Ülijuhtivad” (Superconductive) (1 3 6 8) – sellised materjalid, näiteks metallid, sulamid või ühendid, mis võivad kaotada täielikult oma elektritakistuse, st võivad omandada lõpmatult suure elektrijuhtivuse ning kanda üle väga suuri elektrivoole ilma Joule’i soojenemiseta.

Aine „ülijuhtivat” olekut iseloomustavad individuaalselt „kriitiline temperatuur”, kriitiline magnetväli, mis sõltub temperatuurist, ning kriitiline voolutihedus, mis sõltub nii temperatuurist kui ka magnetväljast.

 

„Ülivõimas laser” (Super High Power Laser) („SHPL”) (6) – „laser”, mille väljundenergia impulsis (tervikuna või osana sellest) ületab 1 kJ 50 ms jooksul või mille keskmine või pidevlaine (CW) võimsus ületab 20 kW.

 

„Üliplastne vormimine” (Superplastic forming) (1 2) – kuumvormimisprotsess, mille käigus saavutatakse metallidel, millistel toatemperatuuril tavalisel venitamiskatsel on katkemispunktis väike suhteline pikenemine (vähem kui 20 %), kuumutamist kasutades vähemalt kahekordne suhtelise pikenemise kasv.

 

„Sümmeetriline algoritm” (Symmetric algorithm) (5) – krüptograafiline algoritm, mis kasutab nii krüpteerimise kui ka dekrüpteerimise puhul ühesugust võtit.

„Sümmeetriliste algoritmide” tavakasutuseks on andmete konfidentsiaalsuse tagamine.

 

„Marsruudid” (System tracks) (6) – töödeldud, korreleeritud (radari sihtmärgi ja lennu plaanijärgse asukoha andmed) ning ajakohastatud õhusõiduki asukoha raport, mis on lennujuhtimiskeskuse lennujuhtidele kättesaadav.

 

„Süstoolsed maatriksarvutid” (Systolic array computer) (4) – arvutid, milles kasutaja võib dünaamiliselt ohjata andmete voogu ja muutumist loogikalülituste tasemel.

 

„Lint” (Tape) (1) – materjal, mis on valmistatud põimitud või ühesuunalistest „monokiududest”, ‧heietest‧, „eelketrusest”, „köisikutest” või „lõngadest” jm, tavaliselt vaiguga impregneeritud.

‧Heie‧ on kogum „monokiude” (tavaliselt üle 200), mis on ligikaudu paralleelsed.

 

„Tehnoloogia” (Technology) (GTN NTN kõik) – spetsiifiline teave, mis on ette nähtud kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”. See teave esineb ‧tehniliste andmete‧ või ‧tehnilise abi‧ kujul.

‧Tehniline abi‧ võib esineda juhiste, oskuste, väljaõppe, tööalaste teadmiste ja konsultatsiooniteenuste vormis ning võib sisaldada ka ‧tehniliste andmete‧ edastamist.

‧Tehnilised andmed‧ võivad esineda tehniliste jooniste, plaanide, diagrammide, mudelite, valemite, tabelite, insener-tehniliste projektide ja spetsifikatsioonide, käsiraamatute ja juhiste kujul kas kirjalikult või muudele andmekandjatele või seadmetele, nagu näiteks magnetkettad, helilindid, püsimälud, salvestatuna.

 

„Kallutatav spindel” (Tilting spindle) (2) – tööriista hoidev spindel, mis muudab masintöötlemisprotsessi käigus oma kesktelje pöördenurka mis tahes muu telje suhtes.

 

„Ajakonstant” (Time constant) (6) – aeg, mis kulub valgusmõjustuse andmisest 1–1/e-kordseks voolutugevuse kasvuks tema lõppväärtusest (st 63 %-ni lõppväärtusest).

 

„Täielikult automatiseeritud lennujuhtimine” (Total control of flight) (7) – „õhusõidukite” seisundi muutujate ja lennutrajektoori automatiseeritud kontroll, et tagada ülesande eesmärkide saavutamine vastavalt reaalajas muutunud andmetele eesmärkide, ohtude või teiste „õhusõidukite” kohta.

 

„Täielik digitaalne edastuskiirus” (Total digital transfer rate) (5) – ajaühikus digitaalse andmeedastussüsteemi vastavate seadmete vahel liikuvate bittide arv, kaasa arvatud reakodeerimisbitid, talitusbitid jne.

Vt ka „digitaalne edastuskiirus”.

 

„Köisik” (Tow) (1) – kogum „monokiude”, mis on tavaliselt ligikaudu paralleelsed.

 

„Toksiinid” (Toxins) (1 2) – toksiinid, mis esinevad sihilikult isoleeritud preparaatide või segudena, olenemata tootmisviisist, välja arvatud toksiinid, mis esinevad selliste teiste materjalide nagu patoloogiliste näidiste, põllukultuuride, toiduainete või „mikroorganismide” külvivarude saasteainetena.

 

„Siirdelaser” (Transfer laser) (6) – „laser”, milles laseri aktiivaine osakesi ergastatakse mitteaktiivaine aatomite või molekulide põrkumisel aktiivaine aatomite või molekulidega ülekantud energia abil.

 

„Timmitav” (Tunable) (6) – „laseri” võime tekitada pidevat väljundvõimsust igal sagedusel üle paljude „laser”siirete piirkonna. „Laserit”, mis võimaldab saada diskreetseid lainepikkusi ühel „laser”siirdel, ei loeta „timmitavaks”.

 

„Mehitamata õhusõiduk” e „UAV” (Unmanned Aerial Vechicle) – igasugune õhusõiduk, mis on võimeline lendu alustama ja sooritama kontrollitavat ja juhitavat lendu ning navigeerima ilma inimpiloodita pardal.

 

„Uraaniisotoobi U235 või U233 suhtes rikastatud uraan” (Uranium enriched in the isotopes 235 or 233) (0) – uraan, mis sisaldab uraaniisotoopi U235 või U233 või mõlemat nimetatud uraaniisotoopi sellisel hulgal, et nende isotoopide summaarse koguse suhe isotoobi 238 kogusesse on suurem kui looduslikult esinev isotoopide 235 ja 238 suhe (0,71 %).

 

„Kasutamine” (Use) (GTN NTN kõik) – toimimine, paigaldus (sh kohapealne paigaldus), hooldus (kontroll), remont, kapitaalremont ja renoveerimine.

 

„Kasutajapoolne programmeeritavus” (User-accessible programmability) (6) – omadus, mis lubab kasutajal sisestada, modifitseerida või asendada „programme” teisiti kui:

a.

Muutes füüsiliselt lülitusskeemi või ühendusi või

b.

Talitlusviiside sättimine, kaasa arvatud parameetrite sisestuse abil.

 

„Vaktsiin” (Vaccine) (1) – ravimvormis olev ravim, millel on valmistaja- või kasutajariigi reguleerivate asutuste antud litsents või müügiluba või kliiniliste uuringutega seotud luba ja mis on mõeldud nende inimeste või loomade immunoloogilise kaitsesüsteemi tõhustamiseks haiguste ärahoidmise eesmärgil, kellele seda manustatakse.

 

„Vaakumpulverisatsioon” (Vacuum atomisation) (1) – protsess, mille käigus vaakumisse suunatud sula metallisulamijuga pihustub seal lahustunud gaasi kiirel paisumisel piiskadeks, mille läbimõõt on 500 mikromeetrit ja vähem.

 

„Muudetava tiivageomeetriaga aerodünaamilised pinnad” (Variable geometry airfoils) (7) –kandepinna tagumisel serval tagatiibade ja trimmerite või esiserval eestiibade või kallutatava nina langetamise kasutamine, mille asendit saab lennu ajal juhtida.

 

„Lõng” (Yarn) (1) – kimp keerutatud ‧heiet‧.

‧Heie‧ on kogum „monokiude” (tavaliselt üle 200), mis on ligikaudu paralleelsed.

KÄESOLEVAS LISAS KASUTATUD AKRONÜÜMID JA LÜHENDID

Defineeritud terminina akronüümi või lühendi leiab ka pealkirja alt „Käesolevas lisas kasutatud mõisted”.

Akronüüm või lühend

Tähendus

ABEC

Annular Bearing Engineers Committee (veerelaagritootjate ühendus)

AGMA

American Gear Manufacturers' Association (Ameerika ajamitootjate ühendus)

AHRS

attitude and heading reference systems (positsiooni ja suuna määramise süsteemid)

AISI

American Iron and Steel Institute (Ameerika Raua ja Terase Instituut)

ALU

arithmetic logic unit (aritmeetika-loogikaseade)

ANSI

American National Standards Institute (Ameerika Riiklik Standardiinstituut)

ASTM

American Society for Testing and Materials (USA Materjalide Katsetamise Ühing)

ATC

air traffic control (lennujuhtimine)

AVLIS

atomic vapour laser isotope separation (atomaarse gaasi isotoopiline laser-eraldus)

CAD

computer-aided-design (raalprojekteerimine)

CAS

Chemical Abstracts Service (keemiaalane referaatteenindus)

CCITT

International Telegraph and Telephone Consultative Committee (Rahvusvaheline Telegraafi ja Telefoni Konsultatiivkomitee)

CDU

control and display unit (juhtimis- ja kuvarmoodul)

CEP

circular error probable (tõenäolise vea ring)

CNTD

controlled nucleation thermal deposition (kontrollitud idustamisega termiline sadestamine)

CRISLA

chemical reaction by isotope selective laser activation (laseraktiveeritud keemiline reaktsioon)

CVD

chemical vapour deposition (keemiline aurustamine-sadestamine)

CW

chemical warfare (keemiasõda)

CW (for lasers)

continuous wave (pidevlaine)

DME

distance measuring equipment (kaugusmõõtur)

DS

directionally solidified (suunatult tahkestatud)

EB-PVD

electron beam physical vapour deposition (elektronkiire abil toimuv füüsikaline aurustamine-sadestamine)

EBU

European Broadcasting Union (Euroopa Ringhäälinguliit)

ECM

electro-chemical machining (elektrokeemiline töötlus)

ECR

electron cyclotron resonance (elektrontsüklotronresonants)

EDM

electrical discharge machines (elektroerosioontöötlus)

EEPROMS

electrically erasable programmable read only memory (programmeeritav elekterkustutusega püsimälu)

EIA

Electronic Industries Association (Elektroonikatööstuste Ühendus)

EMC

electromagnetic compatibility (elektromagnetiline ühilduvus)

ETSI

European Telecommunications Standards Institute (Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut)

FFT

Fast Fourier Transform (Fourier’ kiirteisendus)

GLONASS

global navigation satellite system (globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem)

GPS

global positioning system (globaalne positsioneerimissüsteem)

HBT

hetero-bipolar transistors (hetero-bipolaarsed transistorid)

HDDR

high density digital recording (kõrglahutuslik digitaalsalvestus)

HEMT

high electron mobility transistors (elektronide kõrgliikuvusega transistor)

ICAO

International Civil Aviation Organisation (Rahvusvaheline Tsiviillennundusorganisatsioon)

IEC

International Electro-technical Commission (Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon)

IEEE

Institute of Electrical and Electronic Engineers (Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut)

IFOV

instantaneous-field-of-view (hetkeline vaateväli)

ILS

instrument landing system (instrumentaalmaandumissüsteem)

IRIG

inter-range instrumentation group (salvestusmeetodite normeerimise komisjon)

ISA

international standard atmosphere (rahvusvaheline standardatmosfäär)

ISAR

inverse synthetic aperture radar (inverteeritud sünteesapertuuriga radar)

ISO-kood

International Organization for Standardization (Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon)

ITU

International Telecommunication Union (Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit)

JIS

Japanese Industrial Standard (Jaapani tööstusstandard)

JT

Joule-Thomson

LIDAR

light detection and ranging (laserlokaator)

LRU

line replaceable unit (liini vahetatav moodul)

MAC

message authentication code (sõnumi autentimiskood)

Mach

ratio of speed of an object to speed of sound (after Ernst Mach) (eseme kiiruse suhe heli kiirusesse samas keskkonnas (Ernst Machi järgi))

MLIS

molecular laser isotopic separation (molekulide laserergastusel põhinev eraldamine)

MLS

microwave landing systems (mikrolainemaandumissüsteemid)

MOCVD

metal organic chemical vapour deposition (keemiline aurustamine-sadestamine metallorgaanilistest ühenditest)

MRI

magnetic resonance imaging (magnetresonantskuvamine)

MTBF

mean-time-between-failures (keskmine tõrketusvältus)

Mtops

million theoretical operations per second (miljon teoreetilist operatsiooni sekundis)

MTTF

mean-time-to-failure (keskmine kasutusaeg tõrkeni)

NBC

Nuclear, Biological and Chemical (tuuma-, bioloogiline ja keemiline ehk massihävitus-)

NDT

non-destructive test (mittepurustav katsetus)

PAR

precision approach radar (täppislähenemisradar)

PIN

personal identification number (PIN-kood)

ppm

parts per million (miljondikosa)

PSD

power spectral density (võimsuse spektraaltihedus)

QAM

quadrature-amplitude-modulation (kvadratuurne amplituudmodulatsioon)

RF

radio frequency (raadiosagedus)

SACMA

Suppliers of Advanced Composite Materials Association (Edendatud Komposiitmaterjalide Tarnijate Assotsiatsioon)

SAR

synthetic aperture radar (sünteesapertuuriga radar)

SC

single crystal (monokristall)

SLAR

sidelooking airborne radar (õhusõiduki pardal külgvaateradar)

SMPTE

Society of Motion Picture and Television Engineers (Filmi- ja Televisiooniinseneride Ühing)

SRA

shop replaceable assembly (töökojas vahetatav agregaat)

SRAM

static random access memory (staatiline muutmälu)

SRM

SACMA Recommended Methods (SACMA soovitatavad meetodid)

SSB

single sideband (ühe külgribaga)

SSR

secondary surveillance radar (sekundaarseireradar)

TCSEC

trusted computer system evaluation criteria (Ameerika arvutisüsteemide informatsiooniturvalisuse hindamisnorm)

TIR

total indicated reading (kogu tulemus)

UV

ultraviolett

UTS

ultimate tensile strength (tõmbetugevus)

VOR

very high frequency omni-directional range (ülikõrgsageduslik ringsuunaline raadiomajakas)

YAG

yttrium/aluminum garnet (ütrium/alumiiniumgranaat)

0. KATEGOORIA

TUUMAMATERJALID, RAJATISED JA SEADMED

0A
Süsteemid, seadmed ja komponendid

0A001
„Tuumareaktorid” ja spetsiaalselt nende jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid:

a.

„Tuumareaktorid”;

b.

Metallanumad või nende olulised tööstuslikult toodetud osad, kaasa arvatud reaktorianuma kaas reaktori surveanuma jaoks, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud hoidma „tuumareaktori” südamikku;

c.

Manipuleeritavad seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud tuumakütuse „tuumareaktorisse” sisseviimiseks või sealt eemaldamiseks;

d.

Kontrollvardad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud „tuumareaktoris” toimuva tuuma lõhustumise protsessi kontrollimiseks, varraste toetus- ja riputustarindid, varraste ajamid ning varraste juhiktorud;

e.

Reaktori survetorud, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud sisaldama „tuumareaktori” kütuseelemente ja primaarjahutit töörõhul üle 5,1 MPa;

f.

Tsirkooniumist ja selle sulamitest valmistatud torud või torusõlmed, milles hafniumi ja tsirkooniumi suhe kaalu järgi on väiksem kui 1:500 ja mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks „tuumareaktorites”;

g.

Jahuti pumbad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud primaarjahuti tsirkulatsiooni tekitamiseks „tuumareaktoris”;

h.

‧Tuumareaktori siseosad‧, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks „tuumareaktoris”, sealhulgas südamiku kandetarindid, kütusekanalid, soojusekraanid, deflektorid, südamiku restplaadid ja hajutiplaadid;

Punktis 0A001.h tähendavad ‧reaktori siseosad‧ kõiki olulisi struktuure reaktorianumas, millel on üks või enam ülesannet, nagu südamiku toestamine, kütuse asetuse säilitamine, primaarjahuti voolu suunamine, reaktorianuma kiirgusvarje ning südamikusiseste seadmete juhtimine.

i.

Soojusvahetid (aurugeneraatorid), mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks „tuumareaktori” primaarjahutusringis;

j.

Neutronite detekteerimis- ja mõõteriistad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud neutronvoo taseme kindlaksmääramiseks „tuumareaktori” südamikus.

0B
Testimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed

0B001
Isotoopide eraldustehased „loodusliku uraani” isotoopide, „vaesestatud uraani” isotoopide ja „lõhustuvate erimaterjalide” isotoopide eraldamiseks ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid:

a.

Tehased, mis on spetsiaalselt kavandatud „loodusliku uraani” isotoopide, „vaesestatud uraani” isotoopide, „lõhustuvate erimaterjalide” isotoopide eraldamiseks järgnevalt:

1.

gaastsentrifugaaleraldustehas;

2.

gaasdifusiooneraldustehas;

3.

aerodünaamiline eraldustehas;

4.

keemilise vahetusprotsessiga eraldustehas;

5.

ioonvahetuseraldustehas;

6.

atomaarse gaasi isotoopide „laser”eraldustehas (AVLIS);

7.

molekulaarne isotoopide „laser”eraldustehas (MLIS);

8.

plasmaeraldustehas;

9.

elektromagnetiline eraldustehas;

b.

Gaasitsentrifuugid, komplektid ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud gaasilise tsentrifugaaleraldusprotsessi jaoks, nagu:

Punktis 0B001.b tähendab ‧kõrge tugevus/tihedussuhtega materjal‧ järgmist:

a.

martensiitvanandatud teras, mille tõmbetugevus on 2 050 MPa või rohkem;

b.

alumiiniumisulamid, mille tõmbetugevus on 460 MPa või rohkem,

c.

„kiud- või niitmaterjal”, mille „erimoodul” on suurem kui 3,18 × 106 m ning mille „eritõmbetugevus” on suurem kui 76,2 × 103 m;

1.

gaasitsentrifuugid;

2.

terviklikud rootorsõlmed;

3.

‧kõrge tugevuse/tiheduse suhtega materjalist‧ valmistatud rootori torusilindrid seinapaksusega 12 mm või vähem ja diameetriga 75–400 mm;

4.

‧kõrge tugevuse/tiheduse suhtega materjalist‧ valmistatud rõngad või lõõtsad seinapaksusega 3 mm või vähem ja diameetriga 75–400 mm, mis on mõeldud rootortoru kohalikuks toetamiseks või mitme sellise ühendamiseks;

5.

‧kõrge tugevuse/tiheduse suhtega materjalist‧ valmistatud ja rootortoru sisse paigaldamiseks mõeldud tõkestid diameetriga 75–400 mm;

6.

‧kõrge tugevuse/tiheduse suhtega materjalist‧ valmistatud ja rootortoru otstele mõeldud ülemised ja alumised korgid diameetriga 75–400 mm;

7.

magnetilised ripplaagrid, milles rõngasmagnet hõljub „UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” valmistatud ümbrises, sisaldades summutavat keskkonda ja omades magnetilist sidestust magnetpooluse või teise, rootori ülemisele kaanele sobitatud magnetiga;

8.

spetsiaalselt valmistatud laagrid, mis sisaldavad poolkerakujulisi vastaslaagreid (pivot-cup) ning on monteeritud summutile;

9.

molekulaarpumbad, mis koosnevad silindritest, millel on sisse freesitud või pressitud spiraalsed sooned ning puuritud augud;

10.

rõngakujulised mootori staatorid mitmefaasiliste vahelduvvoolu hüsterees- (või reluktants-) mootorite sünkroonseks tööks vaakumis sagedusvahemikus 600–2 000 Hz ja võimsuse vahemikus 50–1 000 VA;

11.

„UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” valmistatud või nendega kaitstud gaasitsentrifuugi rootortoru agregaadi korpus/vastuvõtja, mis koosneb jäigast silindrist seinapaksusega kuni 30 mm ja on täpselt töödeldud otstega;

12.

„UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” valmistatud või nendega kaitstud kulbid, mis koosnevad kuni 12mm sisediameetriga torudest ja on ette nähtud UF6 gaasi eraldamiseks tsentrifuugrootortorust Pitot’ toru meetodil;

13.

gaasi tsentrifuugrikastamise mootorite staatorite toiteks spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud sagedusmuundurid (konverterid või inverterid) ja nende spetsiaalselt konstrueeritud osad, millel on kõik järgmised tunnused:

a.

mitmefaasiline väljund 600–2 000 Hz;

b.

sageduse stabiilsus on parem kui 0,1 %;

c.

harmoonmoonutused on alla 2 %

d.

efektiivsus on üle 80 %;

14.

„UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” valmistatud või nendega kaitstud lõõtsklapid diameetriga 10–160 mm;

c.

Seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud gaasilise difusiooneraldusprotsessi jaoks:

1.

gaasilise difusiooni tõkked, mis on valmistatud „UF6 korrosioonile vastupidavast materjalist” st. poorsest metallist, polümeerist või keraamikast, pooride suurusega 10–100 nm, paksusega 5 mm või vähem ja torukujulised diameetriga 25 mm või vähem;

2.

„UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” valmistatud või nendega kaitstud gaasi difuusori korpused;

3.

kompressorid (sundtoitega, tsentrifugaalse ja teljesihilise vooluga) või gaasipuhurid imivõimsusega 1 m3/min või rohkem ja väljundrõhuga kuni 666,7 kPa ning mis on valmistatud „UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” või nendega kaitstud;

4.

punktis 0B001.c.3 nimetatud pöörleva võlli tihendid kompressoritele ja puhuritele, mille kavandatud puhvergaasi sisselekke kiirus on väiksem kui 1 000 cm3/min;

5.

soojusvahetid, mis on valmistatud alumiiniumist, vasest, niklist või sulamitest, mis sisaldavad rohkem kui 60 massi% niklit, või nende metallide kombinatsioonidest kattetorudena, mis on kavandatud tööks alarõhul sellise lekkekiirusega, mis piirab rõhutõusu väiksemaks kui 10 Pa tunnis, rõhuerinevusel 100 kPa;

6.

„UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” valmistatud või nendega kaitstud lõõtsklapid diameetriga 40–1500 mm;

d.

Seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud aerodünaamilise eraldusprotsessi jaoks:

1.

UF6 korrosioonile vastupidavad eraldusdüüsid, mis koosnevad pilukujulistest kumeratest kanalitest kõverusraadiusega alla 1 mm, millel on düüsi sees eralduslaba düüsist läbivoolava gaasi jaotamiseks kaheks vooks;

2.

„UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” valmistatud või nendega kaitstud tangentsiaalse sissevooluga juhitavad silindrilised või koonilised torud (turbulentstorud) diameetriga 0,5–4 cm ning pikkuse-diameetri suhtega 20:1 või vähem, mis on ühe või mitme tangentsiaalse sissevooluavaga;

3.

„UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” valmistatud või nendega kaitstud kompressorid (sundtoitega, tsentrifugaalse ja teljesihilise vooluga) või gaasipuhurid imivõimsusega 2 m3/min või enam ja pöörleva võlli tihendid nende jaoks;

4.

„UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” valmistatud või nendega kaitstud soojusvahetid;

5.

„UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” valmistatud või nendega kaitstud aerodünaamilise eralduselemendi korpused turbulentstorude või eraldusdüüside jaoks;

6.

„UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” valmistatud või nendega kaitstud lõõtsklapid diameetriga 40–1500 mm;

7.

protsessisüsteemid UF6 eraldamiseks kandevgaasist (vesinik või heelium) UF6 sisaldusega kuni 1 miljondikosa või vähem, kaasa arvatud:

a.

krüogeensed soojusvahetid ja krüoseparaatorid, mis taluvad 153 K (– 120 °C) või madalamat temperatuuri;

b.

krüogeensed jahutusseadmed, mis taluvad 153 K (– 120 °C) või madalamat tempeatuuri;

c.

eraldusdüüsi- või turbulentstoruseadmed UF6 eraldamiseks kandevgaasist;

d.

UF6 külmlõksud, mis taluvad 253 K (–20 °C) või madalamat temperatuuri;

e.

Seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud keemilisel vahetusel põhineva eraldusprotsessi jaoks:

1.

kontsentreeritud soolhappele vastupidavad kiirvahetuse vedelik-vedelik impulsskolonnid ühel astmel viibimisajaga 30 s või vähem (valmistatud või vooderdatud sobivate plastmaterjalidega, nt fluorosüsivesinikpolümeerid või klaas);

2.

kontsentreeritud soolhappele vastupidavad kiirvahetuse vedelik-vedelik tsentrifugaalsed kontaktorid töölava resideerimisajaga 30 s või vähem (valmistatud või vooderdatud sobivate plastmaterjalidega, nt fluorosüsivesinikpolümeerid või klaas);

3.

kontsentreeritud soolhappe lahusele vastupidavad elektrokeemilise reduktsiooni kambrid uraani taandamiseks ühest valentsolekust teise;

4.

sobivatest materjalidest (nt klaas, fluorosüsivesinikpolümeerid, polüfenüülsulfaat, polüeetersulfoon ja vaiguga immutatud grafiit) valmistatud või nendega kaitstud elektrokeemilise reduktsiooni kambrite etteandmise seadmed U+4 võtmiseks orgaanilisest voost ja nende protsessivooga kontaktis olevad osad;

5.

etteannet ettevalmistavad süsteemid kõrge puhtusega uraankloriidlahuse valmistamiseks, mis koosnevad lahustamise, lahusti eraldamise ja/või ioonvahetuse seadmetest lahuse puhastamiseks, ja elektrolüütilised rakud U+6 või U+4 taandamiseks U+3-ks;

6.

uraani oksüdeerimissüsteemid U+3 oksüdeerimiseks U+4;

f.

Seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud ioonvahetusega eraldusprotsessi jaoks:

1.

kiirelt reageerivad ioonvahetusvaigud, membraanikujulised või poorsed makrovõrgustikuga vaigud, milles aktiivsed keemilised vahetusrühmad piirduvad mitteaktiivse poorse tugistruktuuri pinnakattega ning teised komposiitstruktuurid mis tahes sobival kujul, kaasa arvatud osakesed või kiud diameetriga 0,2 mm või vähem, vastupidavad kontsentreeritud soolhappele ning projekteeritud omama väiksemat vahetuskiiruse poolaega kui 10 sekundit ja on töövõimelised temperatuuride vahemikus 100–200 °C (373–473 K);

2.

kontsentreeritud soolhappele vastupidavatest materjalidest (nt titaan või fluorosüsinikplast) valmistatud või nendega kaitstud ja temperatuuride vahemikus 373–473 K (100–200 °C) ning rõhul üle 0,7 MPa töövõimelised (silindrilised) ioonvahetuskolonnid, mille diameeter on üle 1 000 mm;

3.

ioonvahetuse tagasijooksu süsteemid (keemilised või elektrokeemilised oksüdatsioon- või reduktsioonsüsteemid) ioonvahetuse rikastuskaskaadides kasutatavate keemilise redutseerimise või oksüdeerumise toimeainete regenereerimiseks;

g.

Seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud atomaarse gaasi isotoopide „laser”eraldusprotsessi (AVLIS) jaoks, nagu:

1.

uraani aurustamissüsteemides kasutamiseks mõeldud suure võimsusega riba või skaneerivad elektronkiirte kahurid väljastatava võimsusega üle 2,5 kW/cm;

2.

sulauraani või uraanisulamite käsitlemiseks sobivad sulauraani kuumusele ja korrosioonile vastupidavatest materjalidest käitlemissüsteemid, mis koosnevad sobivatest korrosiooni- ja kuumakindlatest või nendega kaitstud materjalidest (nt tantaal, ütriumiga kaetud grafiit, grafiit, mis on kaetud teiste haruldaste muldmetallide oksiididega või nende segudega) valmistatud tiiglitest ning tiiglite jahutusseadmetest;

NB! VT KA PUNKTI 2A225.

3.

uraani korrosioonile vastupidavatest materjalidest (nt ütriumiga kaetud grafiit või tantaal) valmistatud või nendega vooderdatud saaduse ja jäätmete kogumissüsteemid;

4.

uraani auru allika, elektronkiirte kahuri ning saaduse- ja jäätmekogujate jaoks ettenähtud eraldusmoodulite korpused (silindrilised või täisnurksed anumad);

5.

pikemate ajavahemike jooksul töötamiseks mõeldud spektri sagedusstabilisaatoriga „laserid” või „laser”süsteemid uraani isotoopide eraldamiseks;

NB! VT KA PUNKTE 6A005 JA 6A205.

h.

Seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud isotoopide molekulaarseks „laser”eraldamiseks (MLIS) või isotoopselektiivselt laseraktiveeritud keemiliseks reaktsiooni (CRISLA) jaoks, järgmiselt:

1.

„UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” valmistatud ülehelikiirusliku paisumise düüsid UF6 ja kandevgaasi segude jahutamiseks temperatuurini 150 K (– 123 °C) või alla selle;

2.

„UF5/UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” uraanpentafluoriidi (UF5) saaduse kogujad, mis sisaldavad filtrit, põrke- või tsüklon-tüüpi kogujaid või nende kombinatsioone;

3.

„UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” valmistatud või nendega kaitstud kompressorid ja nende jaoks ettenähtud pöörlevate võllide tihendid;

4.

seadmed UF5 (tahke) fluoreerimiseks UF6-ks (gaasiline);

5.

protsessisüsteemid UF6 eraldamiseks kandevgaasist (nt lämmastik või argoon), kaasa arvatud:

a.

krüogeensed soojusvahetid ja krüoseparaatorid, mis taluvad 153 K (– 120 °C) või madalamat temperatuuri;

b.

krüogeensed jahutusseadmed, mis taluvad 153 K (– 120 °C) või madalamat tempeatuuri;

c.

UF6 külmlõksud, mis taluvad 253 K (–20 °C) või madalamat temperatuuri;

6.

pikemate ajavahemike jooksul töötamiseks mõeldud spektri sagedusstabilisaatoriga „laserid” või „laser”süsteemid uraani isotoopide eraldamiseks;

NB! VT KA PUNKTE 6A005 JA 6A205.

i.

Seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud plasmaeraldusprotsessi jaoks:

1.

üle 30 GHz väljundsagedusega ja üle 50 kW keskmise väljundvõimsusega võimsad mikrolaineallikad ja antennid ioonide tekitamiseks ja kiirendamiseks;

2.

üle 40 kW keskmist võimsust käsitleda võimaldavad raadiosageduslikud ioonergastuse poolid üle 100 kHz sagedustele;

3.

uraaniplasma genereerimissüsteemid;

4.

sulametalli käitlemissüsteemid sulauraani või uraanisulamite käitlemiseks, mis koosnevad sobivatest korrosiooni- ja kuumakindlatest või nendega kaitstud materjalidest (nt tantaal, ütriumiga kaetud grafiit, grafiit, mis on kaetud teiste haruldaste muldmetallide oksiididega või nende segudega) valmistatud tiiglitest ning tiiglite jahutusseadmetest;

NB! VT KA PUNKTI 2A225.

5.

kuumusele ja uraaniaurude korrosioonile vastupidavatest materjalidest (nt ütriumiga kaetud grafiit või tantaal) valmistatud või nendega kaitstud saaduse- ja jäätmekogujad;

6.

sobivast mittemagnetilisest materjalist (nt roostevaba teras) valmistatud eraldusmoodulite korpused (silindrilised) uraaniplasma allika, raadiosagedusliku ergutuspooli ning saaduse- ja jäätmekoguja jaoks;

j.

Seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud elektromagnetilise eraldusprotsessi jaoks:

1.

sobivatest mittemagnetilistest materjalidest (nt grafiit, roostevaba teras või vask) valmistatud üksikud või kombineeritud iooniallikad, mis koosnevad auruallikatest, ionisaatorist ja kiirte kiirendist ning mis on võimelised tekitama ioonkiire koguvooluga 50 mA või enam;

2.

sobivast mittemagnetilisest materjalist (nt grafiit või roostevaba teras) valmistatud, kahest või enamast pilust ja kogumistaskust koosnevad ioonkollektori plaadid rikastatud või vaesestatud uraani ioonkiirte kogumiseks;

3.

mittemagnetilistest materjalidest (nt roostevaba teras) valmistatud vaakumkorpused uraani elektromagnetilistele separaatoritele, mis on kavandatud tööks rõhul 0,1 Pa ja vähem;

4.

magnetpooluse detailid diameetriga üle 2 m;

5.

kõrgepinge toiteallikad iooniallikatele, millel on kõik järgmised omadused:

a.

võimelised pidevaks tööks;

b.

väljundpingega 20 000 V või rohkem;

c.

väljundvooluga 1 A või rohkem

d.

pingetundlikkusega, mis on 8 tunni vältel parem kui 0,01 %;

NB! VT KA PUNKTI 3A227.

6.

magnetite toiteallikad (suure võimsusega, alalisvoolulised), millel on kõik järgmised omadused:

a.

võimelised pidevaks tööks väljundvooluga 500 A või rohkem ja pingega 100 V või rohkem

b.

voolu- ja pingetundlikkus on 8 tunni vältel parem kui 0,01 %.

NB! VT KA PUNKTI 3A226.

0B002
Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud abisüsteemid, seadmed ja komponendid punktis 0B001 nimetatud isotoopide eraldusjaamadele, mis on valmistatud „UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” või nendega kaitstud:

a.

Etteande autoklaavid, ahjud või süsteemid UF6 läbilaskmiseks rikastusprotsessis;

b.

Desublimaatorid või külmlõksud, mida kasutatakse UF6 eraldamiseks rikastusprotsessist, selle järgnevaks kuumutamise abil toimuvaks edasitoimetamiseks;

c.

Saaduse ja jäätmete jaamad UF6 toimetamiseks mahutitesse;

d.

Veeldamis- või tahkestamisjaamad, mida kasutatakse UF6 eraldamiseks rikastusprotsessist UF6 kokkusurumise ja vedelasse või tahkesse olekusse viimise teel;

e.

Toru- ja kogujasüsteemid, mis on spetsiaalselt ette nähtud UF6 käsitlemiseks gaasilise difusiooni, tsentrifuug- või aerodünaamilistes kaskaadides;

f.

1.

Vaakumkollektorid või vaakumkogujad imivõimsusega 5 m3/min või rohkem või

2.

Vaakumpumbad, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks UF6 sisaldavas atmosfääris;

g.

Järgmiste omadustega UF6 mass-spektromeetrid/iooniallikad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud jooksvaks proovide võtmiseks etteandest, saadusest või jäätmetest UF6 gaasivoos:

1.

ühe aatommassiühiku lahutusvõime üle 320 amü (aatommassiühik) massi korral;

2.

iooniallikad, mis on valmistatud või vooderdatud nikroomiga, moneliga või on nikeldatud;

3.

elektronpommitamisel põhinevad ionisatsiooniallikad

4.

isotoopanalüüsiks sobivad kollektorsüsteemid.

0B003
Uraani konversiooniks ettenähtud tööjaam ja spetsiaalselt selleks projekteeritud või valmistatud seadmed:

a.

Süsteemid, mis on ette nähtud uraanimaagi kontsentraatide konversiooniks UO3-ks;

b.

Süsteemid, mis on ette nähtud UO3 konversiooniks UF6-ks;

c.

Süsteemid, mis on ette nähtud UO3 konversiooniks UO2-ks;

d.

Süsteemid, mis on ette nähtud UO2 konversiooniks UF4-ks;

e.

Süsteemid, mis on ette nähtud UF4 konversiooniks UF6-ks;

f.

Süsteemid, mis on ette nähtud UF4 konversiooniks uraanimetalliks;

g.

Süsteemid, mis on ette nähtud UF6 konversiooniks UO2-ks;

h.

Süsteemid, mis on ette nähtud UF6 konversiooniks UF4-ks;

i.

Süsteemid, mis on ette nähtud U02 konversiooniks UCl4-ks.

0B004
Raske vee, deuteeriumi ja selle ühendite tootmiseks või kontsentreerimiseks ettenähtud tehased ja spetsiaalselt selleks projekteeritud ja valmistatud seadmed ja komponendid:

a.

Järgmised süsteemid raske vee, deuteeriumi ja selle ühendite tootmiseks:

1.

vesi-vesiniksulfiid-vahetustehased;

2.

ammoniaak-vesinik-vahetustehased;

b.

Järgmised seadmed ja komponendid:

1.

peensüsinikterasest (nt ASTM A516) valmistatud vesi-vesiniksulfiid-vahetuskolonnid diameetriga 6–9 m, mis on töövõimelised 2 MPa või kõrgemal rõhul ning materjali korrosioonivaruga, mis on 6mm või suurem;

2.

üheastmelised madalsurvelised (st 0,2 MPa) tsentrifugaalventilaatorid või kompressorid vesiniksulfiidgaasi (st gaasi, mis sisaldab enam kui 70 % H2S) ringluse tagamiseks, mille jõudlus on 56 m3/sekundis või rohkem, imedes 1,8 MPa või kõrgemal rõhul, ning mille tihendid on ette nähtud taluma niisket H2S keskkonda;

3.

ammoniaak-vesinik-vahetuskolonnid kõrgusega 35 m või rohkem, diameetriga 1,5 m–2,5 m, mis on töövõimelised üle 15 MPa suurusel rõhul;

4.

torni siseosad, kaasa arvatud astmereaktorid ja astmepumbad, kaasa arvatud sukelpumbad, raske vee tootmiseks ammoniaak-vesinik-vahetusprotsessi abil;

5.

3MPa või suurema töörõhuga ammoniaagikrakkerid raske vee tootmiseks, kasutades ammoniaak-vesinik-vahetusprotsessi;

6.

infrapuna-absorptsioonanalüsaatorid, mis on võimelised jätkuvaks samaaegseks vesinik/deuteeriumi suhte analüüsiks deuteeriumi kontsentratsioonil 90 % või rohkem;

7.

katalüütilised põletid, ammoonium-vesinik-vahetusprotsessi abil rikastatud gaasilise deuteeriumi muutmiseks raskeks veeks;

8.

täielikud raske vee parandamise süsteemid või nende kolonnid raske vee deuteeriumisisalduse muutmiseks reaktorikõlblikuks.

0B005
„Tuumareaktorite” kütuseelementide tootmiseks ettenähtud tehased ja spetsiaalselt selleks projekteeritud või valmistatud seadmed.

„Tuumareaktori” kütuseelementide tootmise tehas sisaldab seadmeid, mis:

a.

on tavaolukorras kokkupuutes tuumamaterjalide tootevooga või osalevad otseselt selle tootmisel või juhtimisel;

b.

hermetiseerib tuumamaterjali kattesse;

c.

kontrollib katte terviklikkust või hermeetilisust

d.

kontrollib hermeetiliselt suletud kütuse lõppkäsitlemist.

0B006
„Tuumareaktoris” kiiritatud kütuseelementide ümbertöötamiseks ettenähtud tehased ja spetsiaalselt selleks projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid.

Punkt 0B006 hõlmab järgmist:

a.

„tuumareaktori” kiiritatud kütuseelementide ümbertöötlemistehased, kaasa arvatud seadmed ja nende osad, mis otseselt juhivad kiiritatud tuumakütuse ja enamiku tuumamaterjali lõhustumissaaduste käitlemisvooge ning on tavaolukorras sellega kokkupuutes;

b.

kütuseelemendi tükeldamise või hakkimismasinad, st kaugjuhitavad seadmed, kiiritatud „tuumareaktori” kütuse agregaatide, kimpude või varraste lõikamiseks, tükeldamiseks, hakkimiseks või lõikumiseks;

c.

lahustuspaagid, kriitilisturvalised mahutid (nt väikse diameetriga, rõnga- või plaadikujulised mahutid), mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks kiiritatud „tuumareaktori” kütuse lahustamisel ja mille tööpinnad on vastupidavad kuuma ja ülimalt korrodeeriva vedeliku suhtes ning mis on kaugjuhitavalt täidetavad ja hooldatavad;

d.

vastuvoolu lahustiekstraktorid ja ioonivahetusprotsessi seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks kiiritatud „loodusliku uraani”, „vaesestatud uraani” või „lõhustuvate erimaterjalide” ümbertöötlemistehases;

e.

säilitus- ja ladustamisanumad, mis on projekteeritud kriitilisturvaliseks ning korrosioonikindlaks lämmastikhappe söövitavale mõjule;

Säilitus- ja ladustamisanumatel võivad olla järgmised omadused:

1.

seinte ja sisestruktuuride booriekvivalendi väärtus on (arvutatakse kõikide koostisosade kohta, nagu on määratletud punkti 0C004 märkuses) vähemalt 2 %;

2.

silindriliste anumate diameeter ei ületa 175 mm

3.

plaadi- või rõngakujuliste anumate laius ei ületa 75 mm.

f.

protsessi juhtimisseadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kiiritatud „loodusliku uraani”, „vaesestatud uraani” või „lõhustuvate erimaterjalide” ümbertöötlemisprotsessi jälgimiseks ja juhtimiseks.

0B007
Plutooniumi konversiooniks ettenähtud tööjaam ja spetsiaalselt selleks projekteeritud või valmistatud seadmed:

a.

Süsteemid, mis on ette nähtud plutooniumnitraadi muutmiseks plutooniumoksiidiks;

b.

Süsteemid, mis on ette nähtud metallilise plutooniumi tootmiseks.

0C
Materjalid

0C001
„Looduslik uraan”, „vaesestatud uraan” või toorium metalli, sulami, keemilise ühendi või kontsentraadi kujul ja materjalid, mis sisaldavad mis tahes eelnevalt nimetatud ühendit või ühendeid;

Punkt 0C001 ei hõlma järgmist:

a.

„looduslik uraan” või „vaesestatud uraan”, kui seda on instrumentide anduriosades neli grammi või vähem;

b.

„vaesestatud uraan”, mis on spetsiaalselt valmistatud tsiviilkasutuseks järgmistel mitte-tuumaalastel eesmärkidel:

1.

kaitse;

2.

pakendamine;

3.

ballastid massiga kuni 100 kg;

4.

vastukaalud massiga kuni 100 kg;

c.

sulamid, mis sisaldavad alla 5 % tooriumi;

d.

tooriumi sisaldavad keraamikatooted, mis on valmistatud mitte-tuumaalastel eesmärkidel kasutamiseks.

0C002
„Lõhustuvad erimaterjalid”

Punkt 0C002 ei hõlma kogust, milleks on neli või vähem „efektiivgrammi” instrumentide anduriosades.

0C003
Deuteerium, raske vesi (deuteeriumoksiid) ja teised deuteeriumiühendid ning segud ja deuteeriumi sisaldavad lahused, milles deuteeriumi ja vesiniku isotoopsuhe on suurem kui 1:5 000.

0C004
Tuumatehnoloogilise puhtuseastmega grafiit, mille ‧booriekvivalent‧ on väiksem kui 5 miljondikku ja tihedus üle 1,5 g/cm3.

NB! VT KA PUNKTI 1C107.

Punkt 0C004 ei hõlma järgmist:

a.

grafiittooted, mille mass on alla 1 kg ja mis ei ole spetsiaalselt projekteeritud ega valmistatud kasutamiseks tuumareaktorites;

b.

grafiidipulber.

Punktis 0C004 on ‧booriekvivalent‧ (BE) määratletud kui lisandite BEz-de summa (v.a BEsüsinik, kuna süsinikku ei loeta lisandiks) koos booriga, kus:

BEZ(ppm) = CF × elemendi Z kontsentratsioon ppm-des;

kus CF on teisendustegur = Formula

ning σB ja σZ on vastavalt loodusliku boori ja elemendi Z soojuslike neutronite haarde ristlõige (barnides); AB ja AZ on vastavalt loodusliku boori ja elemendi Z aatommassid.

0C005
Gaasilise difusiooni tõkete valmistamiseks ettenähtud UF6 korrosioonile vastupidavad ühendid või pulbrid (nt nikkel või sulam, mis sisaldab 60 massi% või rohkem niklit, alumiiniumoksiid ja täielikult fluoritud süsivesinikpolümeerid) puhtusastmega 99,9 massi% või rohkem, mille osakeste suurus mõõdetuna vastavalt USA Materjalide Katsetamise Ühingu (ASTM) standardile B330 on 10 µm või vähem ning milles osakeste jaotus suuruse järgi on väga väike.

0D
Tarkvara

0D001
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud käesolevas kategoorias nimetatud kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”.

0E
Tehnoloogia

0E001
Tuumatehnoloogia märkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud käesolevas kategoorias nimetatud kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”.

1. KATEGOORIA

ERIMATERJALID JA NENDEGA SEOTUD SEADMED

1A
Süsteemid, seadmed ja komponendid

1A001
Järgmised fluoritud segudest valmistatud komponendid:

a.

Mansetid, tihendid, hermeetikud või kütusepõied, mis on spetsiaalselt kavandatud „õhusõidukitel” või kosmosesõidukitel kasutamiseks ning mille valmistamisel on kasutatud üle 50 massi% punktis 1C009.b või 1C009.c nimetatud materjale;

b.

Piesoelektrilised polümeerid ja kopolümeerid, mis on valmistatud vinülideenfluoriidmaterjalidest ja mis on loetletud punktis 1C009.a:

1.

lehe või kilena

2.

paksusega üle 200 µm;

c.

Mansetid, tihendid, klapipesad, põied ja membraanid, millel on kõik järgmised omadused:

1.

valmistatud fluoroelastomeeridest, mis sisaldavad vähemalt ühte vinüüleetri rühma,

2.

spetsiaalselt kavandatud „õhusõidukite” ja kosmosesõidukite ja ‧rakettmürskude‧ jaoks

Punktis 1A001.c tähendab ‧rakettmürsk‧ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme.

1A002
„Komposiit”struktuurid või -laminaadid, millel on mis tahes järgmine omadus:

NB! VT KA PUNKTE 1A202, 9A010 ja 9A110.

a.

sisaldavad orgaanilist „põhiainet”, mis on valmistatud punktis 1C010.c, 1C010.d või 1C010.e nimetatud materjalidest,

b.

sisaldavad metallilist või süsinik-„põhiainet” ja mis tahes järgmist materjali:

1.

süsinikust „kiud või niitmaterjal”, millel on kõik järgmised omadused:

a.

„erimoodul” on üle 12,7 × 106 m

b.

„eritõmbetugevus” on üle 23,5 × 104 m

2.

punktis 1C010.c nimetatud materjalid.

Punkt 1A002 ei hõlma komposiitstruktuure või- laminaate, mis on valmistatud epoksüvaiguga immutatud „süsinikkiust või niitmaterjalidest”, mis on ettenähtud „tsiviilõhusõiduki” tarindite või laminaatide parandamiseks, kui pindala ei ületa 100 cm × 100 cm.

Punkt 1A002 ei hõlma valmis- ega pooltooteid, mis on ette nähtud kasutamiseks tsiviilotstarbel:

a.

spordikaupadena;

b.

autotööstuses;

c.

tööpingitööstuses;

d.

meditsiinis.

Punkt 1A002.b.1 ei hõlma valmis- ega pooltooteid, mis sisaldavad maksimaalselt kahes suuruses või kahes mõõtmes põimitud kiudmaterjali ning mis on spetsiaalselt ette nähtud järgmisteks kasutusteks:

a.

metalli kuumtöötlemisahjud metalli karastamiseks;

b.

pirnikujuliste silikoonikristallide tootmisseadmed.

1A003
Mitte„sulavatest” aromaatsetest polüimiididest valmistatud kile-, lehe-, lindi- või paelakujulised tooted, millel on mis tahes järgmised omadused:

a.

Paksus üle 0,254 mm

b.

Kaetud või lamineeritud süsiniku, grafiidi, metallide või magnetiliste ainetega.

Punkt 1A003 ei käsitle tooteid, mis on kaetud või lamineeritud vasega ja on kavandatud trükkplaatide tootmiseks.

„Sulavate” aromaatsete polüimiidide kõigi vormide kohta vt punkti 1C008.a.3.

1A004
Kaitse- ja avastamisseadmed ning nende komponendid, mida ei ole nimetatud sõjaliste kaupade nimekirjas:

NB! VT KA PUNKTE 2B351 JA 2B352.

a.

Gaasimaskid, filtrid ja nende jaoks mõeldud saaste kõrvaldamise seadmed, mis on kavandatud või kohandatud kaitseks järgmise eest, ning spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid:

1.

„sõjaliseks kasutamiseks kohandatud” biotoimeained;

2.

„sõjaliseks kasutamiseks kohandatud” radioaktiivsed materjalid;

3.

kemoründemürgid

4.

„mässuohje toimeained”, sealhulgas:

a.

α-bromobenseenatsetonitriil (bromobensüültsüaniid) (CA) (CAS 5798–79–8);

b.

[(2-klorofenüül)metüleen] propaandinitriil, (o-klorobensülideenmalononitriil (CS) (CAS 2698–41–1);

c.

2-kloro-1-fenüületanoon, fenüülatsüülkloriid (ω-kloroatsetofenoon) (CN) (CAS 532–27–4);

d.

dibens-(b,f)-1,4-oksasefiin (CR) (CAS 257–07–8);

e.

10-kloro-5,10-dihüdrofenarsasiin, (fenarsasiinkloriid), (adamsiit), (DM) (CAS 578–94–9);

f.

N-nonanoüülmorfoliin, (MPA) (CAS 5299–64–9);

b.

Kaitseülikonnad, -kindad ja -jalatsid, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud kaitseks järgmise eest:

1.

„sõjaliseks kasutamiseks kohandatud” biotoimeained;

2.

„sõjaliseks kasutamiseks kohandatud” radioaktiivsed materjalid

3.

kemoründemürgid;

c.

Tuuma-, bioloogilise ja keemilise (NBC) saaste avastamise süsteemid, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud järgmise avastamiseks ja identifitseerimiseks, ning spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid:

1.

„sõjaliseks kasutamiseks kohandatud” biotoimeained;

2.

„sõjaliseks kasutamiseks kohandatud” radioaktiivsed materjalid

3.

kemoründemürgid.

d.

Elektroonilised seadmed, mis on kavandatud „lõhkeainete” jääkide automaatseks avastamiseks või kindlaksmääramiseks ning mis kasutavad ‧lõhkeaine jälgede avastamise‧ tehnikaid (nt akustiline pinnalaine, ioonide liikuvusspektromeetria, diferentsiaalse liikuvuse spektromeetria, massispektromeetria).

‧Lõhkeaine jälgede avastamine‧ on defineeritud kui suutlikkus avastada aure koguses alla 1 ppm, tahkeid aineid koguses alla 1 mg või vedelikke koguses alla 1 mg.

Punkt 1A004.d ei hõlma spetsiaalselt laboratoorseks kasutamiseks mõeldud seadmeid.

Punkt 1A004.d ei hõlma kontaktivabu läbikäidavaid turvaväravaid.

Punkt 1A004 ei hõlma järgmist:

a.

personaalsed radiatsioonidosimeetrid;

b.

seadmed, mille kasutamine nende konstruktsiooni või funktsioonide tõttu on piiratud kodumajapidamises ning tsiviiltegevuses, nagu all- ja pealmaakaevandamine, põllumajandus, ravimitööstus, meditsiin, veterinaaria, keskkond, jäätmekäsitlus, või toiduainetööstus ohustavate iseloomulike riskide eest kaitsmisega.

Tehniline märkus:

1.

Punkt 1A004 hõlmab seadmeid ja komponente, mis on kindlaks määratud, vastavad riiklikele standarditele ja mis on muul viisil osutunud tõhusaks „sõjaliseks kasutamiseks kohandatud” radioaktiivsete materjalide, „sõjaliseks kasutamiseks kohandatud” biotoimeainete, kemoründemürkide, ‧simulaatorite‧, „mässuohje toimeainete” avastamiseks ja kaitseks nende eest, isegi kui selliseid seadmeid ja komponente kasutatakse tsiviiltööstuses, nt kaevandustes, maardlates, põllumajanduses, farmaatsiatööstuses, meditsiinis, veterinaarias, keskkonna- ja jäätmemajanduses või toidutööstuses.

2.

‧Simulaator‧ on aine või materjal, mida kasutatakse (keemilise või bioloogilise) mürkaine asemel väljaõppe, teadusuuringute, katsetamise või hindamise ajal.

1A005
Kuulikindlad vestid ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid, välja arvatud need, mis on valmistatud sõjaliste standardite või spetsifikatsioonide kohaselt või nendega samaväärsete eeskirjade kohaselt.

NB! VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJA.

Kuulikindlate vestide valmistamiseks kasutatavate „kiud- ja niitmaterjalide” kohta vt punkti 1C010.

Punkt 1A005 ei hõlma kuulikindlaid veste või kaitserõivaid, kui inimene kasutab neid oma isiklikuks kaitseks.

Punkt 1A005 ei käsitle kuulikindlaid veste, mis on kavandatud pakkuma vaid frontaalset kaitset mittesõjaliste lõhkeseadeldiste kildude ja plahvatuse eest.

1A006
Järgmine spetsiaalselt isetehtud lõhkekehade kõrvaldamiseks kavandatud või kohandatud varustus ja spetsiaalselt sellele mõeldud komponendid ja lisaseadmed:

NB! VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJA.

a.

kaugjuhitavad sõidukid;

b.

‧disruptorid‧.

Tehniline märkus:

‧Disruptorid‧ on seadmed, mis on spetsiaalselt mõeldud lõhkekeha toimimise takistamiseks ja mis sel eesmärgil paiskavad välja vedelaid, tahkeid või purunevaid lendkehi.

Punkt 1A006 ei hõlma varustust, mida selle kasutaja endaga kaasas kannab.

1A007
Varustus ja seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud elektri abil laenguid ja energeetilist materjali sisaldavaid kehi lõhkama:

NB! VAATA KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJA JA PUNKTE 3A229 JA 3A232.

a.

lõhkeaine detonaatorite süütamise süsteemid, mis on ette nähtud punktis 1A007.b nimetatud detonaatorite käivitamiseks;

b.

elektriliselt juhitavad lõhkeaine detonaatorid:

1.

lõhkamissild (EB);

2.

lõhkamissilla juhtmed (EBW);

3.

lööksütik;

4.

plahvatava lehtmetalliga detonaator (EFI).

Tehniline märkus:

1.

Sõna „detonaator” asemel kasutatakse mõnikord sõna „initsiaator”.

2.

Kõik punktis 1A007.b nimetatud detonaatorid kasutavad väikest elektrijuhti (silda, sillajuhtmeid või õhukest lehtmetalli), mis plahvatusega vaporiseeruvad, kui neid läbib kiire kõrgvoolu impulss. Muude detonaatorite kui lööksütiku puhul vallandab plahvatav elektrijuht keemilise detonatsiooni elektrit juhtivas ja väga plahvatusohtlikus materjalis, nt PETN (pentaerütritooltetranitraat). Lööksütiku puhul paiskab elektrijuhi plahvatuslik vaporisatsioon lööknõela teisele poole tühimikku ning lööknõela põrge lõhkeaine pihta vallandab keemilise detonatsiooni. Mõnede mudelite puhul paisatakse lööknõel magnetvälja abil. Plahvatava lehtmetalliga detonaator võib tähendada nii EB-detonaatorit kui lööksütikuga detonaatorit.

1A008
Järgmised laengud, seadmed ja komponendid:

a.

‧vormitud laengud‧ e ‧suundlaengud‧, millel on kõik järgmised omadused:

1.

lõhkeaine puhaskogus (NEQ) on suurem kui 90 g;

2.

välise kesta läbimõõt on 75 mm või rohkem;

b.

lineaarse kujuga lõikelaengud, millel on kõik järgmised omadused, ning spetsiaalselt nende jaoks loodud komponendid:

1.

lõhkelaeng on suurem kui 40 g/m; ning

2.

laius 10 mm või rohkem;

c.

lõhkenöör, mille lõhkelaeng on suurem kui 64 g/m;

d.

punktis 1A008.b nimetamata lõike- ja katkestamisseadmed, mille lõhkeaine puhaskogus (NEQ) on suurem kui 3,5 kg.

Tehniline märkus:

‧Vormitud laengud‧ e ‧suundlaengud‧ on lõhkelaengud, millele on antud plahvatuse mõju suunav kuju.

1A102
Korduvküllastatud pürolüüsitud süsinik-süsinik-komponendid, mis on ette nähtud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides.

1A202
Komposiitstruktuurid, muud kui punktis 1A002 nimetatud, torude kujul, millel on mõlemad järgmised omadused:

NB! VT KA PUNKTE 9A010 ja 9A110.

a.

Sisediameeter 75–400 mm

b.

Valmistatud punktides 1C010.a või 1C010.b või punktis 1C210.a nimetatud „kiud- või niitmaterjalist” või punktis 1C210.c nimetatud süsinikprepregmaterjalist.

1A225
Platineeritud katalüsaatorid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud vesiniku isotoopidevahetusreaktsiooni aktiveerimiseks vesiniku ja vee vahel, triitiumi tagasisaamiseks raskest veest või raske vee tootmiseks.

1A226
Spetsiaalsed topendid, mida võib kasutada raske vee eraldamiseks tavalisest veest ja millel on mõlemad järgmised omadused:

a.

Valmistatud fosforpronksvõrgust, mida on märguvuse parandamiseks keemiliselt töödeldud,

b.

Kavandatud kasutamiseks vaakumdestillatsioonikolonnides.

1A227
Kõrgtihedad (pliiklaasist vms) kiirgusvarjeaknad, millel on kõik järgmised omadused, ning spetsiaalselt selliste akende jaoks projekteeritud raamid:

a.

(Kiirgusvaba) ‧külm piirkond‧ on suurem kui 0,09 m2;

b.

Tihedus on üle 3 g/cm3

c.

Paksus on 100 mm või rohkem.

Tehniline märkus:

Punktis 1A227 tähendab ‧külm piirkond‧ akna väljavaateala, mis on kavandatud kasutuse korral avatud madalaimale kiirgustasemele.

1B
Testimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed

1B001
Järgmised seadmed punktides 1A002 ja 1C010 nimetatud kiudude, prepregmaterjalide, eelvormide ja „komposiitide” tootmiseks ning nende jaoks ettenähtud komponendid ja lisaseadmed:

NB! VT KA PUNKTE 1B101 JA 1B201.

a.

Elementaarkiu poolimispingid, mille liikumine positsioneerimiseks, kiudude poolimiseks ja mähkimiseks on koordineeritud ja programmeeritud kolme või enama telje suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud „komposiit”struktuuride või -laminaatide tootmiseks „kiud- või niitmaterjalidest”;

b.

Lintimis- ja köisikupaigalduspingid, mille liikumine lindi, köisiku või lehtede positsioneerimiseks ja paigaldamiseks on koordineeritud ja programmeeritud kahe või enama telje suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud „komposiitsete” õhusõiduki plaanerite või ‧rakettmürskude‧ tarindite tootmiseks;

Punktis 1B001.b tähendab ‧rakettmürsk‧ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme.

c.

Mitmesuunalised ja -dimensioonilised kudumisteljed või põimimispingid kiudude kudumiseks, põimimiseks või punumiseks „komposiit”struktuuride tootmise eesmärgil ning nende adapterid ja ümberseadistamiskomplektid;

Tehniline märkus:

Punkti 1B001.c tähenduses hõlmab põimimine kudumist.

Punkt 1B001.c ei hõlma tekstiilitööstuses kasutatavaid seadmeid, mida ei ole seadistatud eelpool nimetatud lõppkasutuseks.

d.

Järgmised armeerimiskiudude tootmiseks ettenähtud või kohandatud seadmed:

1.

seadmed polümeerkiudude (nt polüakrüülnitriil, raion, pigi või polükarbosilaan) muutmiseks süsinikkiududeks või ränikarbiidkiududeks, kaasa arvatud eriseadmed kiudude pingutamiseks kuumutamise jooksul;

2.

seadmed kuumutatud kiudsubstraatide katmiseks elementide või ühenditega keemilise aursadestamise abil ränikarbiidkiudude tootmiseks;

3.

seadmed kuumuskindla portselani (nt alumiiniumoksiid) märgketruseks;

4.

seadmed lähteaineks olevate alumiiniumisisaldusega kiudude muutmiseks termotöötlemisel alumiiniumoksiidkiududeks;

e.

Seadmed punktis 1C010.e nimetatud prepregmaterjalide tootmiseks kuumsulatusmeetodil;

f.

Spetsiaalsed „komposiit”materjalide jaoks kavandatud mittepurustavad kontrollseadmed:

1.

röntgentomograafiasüsteemid defektide kolmemõõtmeliseks otsinguks;

2.

Arvjuhitavad ultrahelikatseseadmed, mille positsioneerimissaatjate või -vastuvõtjate liikumisi koordineeritakse ja programmeritakse samaaegselt nelja või enama telje suhtes, et jälgida kontrollitava komponendi kolmemõõtmelisi kontuure.

1B002
Seadmed, mis on ette nähtud metallisulamite, metallisulamipulbrite või legeeritud materjalide tootmiseks ja saastumise vältimiseks ning on spetsiaalselt kavandatud punktis 1C002.c.2 nimetatud protsessides kasutamiseks.

NB! VT KA PUNKTI 1B102.

1B003
Titaani, alumiiniumi või nende sulamite „üliplastseks vormimiseks” või „difusioonkeevitamiseks” ettenähtud tööriistad, stantsid, vormid ja rakised mis tahes järgmiste toodete valmistamiseks:

a.

õhusõidukite plaanerite või kosmosesõidukite tarindid,

b.

„õhusõidukite” või kosmosesõidukite mootorid

c.

komponendid, mis on spetsiaalselt loodud punktis 1B003.a nimetatud tarindite või punktis 1B003.b nimetatud mootorite jaoks.

1B101
Muud kui punktis 1B001 nimetatud seadmed, mis on ette nähtud järgmiste struktuurkomposiitide „tootmiseks”, ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid ja lisaseadmed:

NB! VT KA PUNKTI 1B201.

Punktis 1B101 määratletud komponendid ja lisaseadmed hõlmavad valuvorme, torne, stantse, rakiseid ning tööriistasid komposiitstruktuuride, -laminaatide ja nende toodete eelvormi pressimiseks, tahkestamiseks, valamiseks, paagutamiseks või kleepimiseks.

a.

Elementaarkiu poolimispingid või kiupaigaldusseadmed, mille liikumine positsioneerimiseks, kiudude poolimiseks ja mähkimiseks on koordineeritud ja programmeeritud kolme või enama telje suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud komposiitstruktuuride või -laminaatide tootmiseks kiud-või kiudmaterjalidest, ning koordineerimise ja programmeerimise juhtseadmed

b.

Lintimispingid, mille liikumine lindi või lehtede positsioneerimiseks ja paigaldamiseks on koordineeritavad ja programmeeritavad kahe või enama telje suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud komposiitsete õhusõiduki plaanerite või „rakettmürskude” tarindite tootmiseks;

c.

Järgmised „kiud- või niitmaterjalide”„tootmiseks” kavandatud või seadistatud seadmed:

1.

seadmed polümeerkiudude (nt polüakrüülnitriil, raion või polükarbosilaan) muutmiseks, kaasa arvatud spetsiaalne varustus kiudude pingutamiseks kuumutamise jooksul;

2.

kuumutatud kiudsubstraatidele elementide või ühendite aursadestamise seadmed;

3.

seadmed kuumuskindla portselani (nt alumiiniumoksiid) märgketruseks;

d.

Seadmed, mis on kavandatud või seadistatud spetsiaalseks kiudude pinnatöötluseks või punktis 9C110 nimetatud prepregmaterjalide ja eelvormide tootmiseks.

Punktis 1B101.d nimetatud seadmete hulka kuuluvad rullid, venitus-, pindamis- ja lõikeseadmed ning matriitsid.

1B102
Muud kui punktis 1B002 nimetatud metallipulbri „tootmisseadmed” ja järgmised komponendid:

NB! VT KA PUNKTI 1B115.b.

a.

Metallipulbri „tootmisseadmed”, mida saab kasutada punktis 1C011.a, 1C011.b, 1C111.a.1, 1C111.a.2 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud sfääriliste või atomiseeritud materjalide „tootmiseks” kontrollitavas keskkonnas;

b.

Spetsiaalselt kavandatud punktis 1B002 või 1B102.a nimetatud „tootmisseadmed”.

Punkt 1B102 hõlmab järgmist:

a.

plasmageneraatorid (kõrgsageduslik kaarleek), mida kasutatakse pihustatud või sfääriliste metallipulbrite saamiseks argoon-vesi keskkonnas teostatava menetlusega;

b.

elektrilahendusseadmed, mida kasutatakse pihustatud või sfääriliste metallipulbrite saamiseks argoon-vesi keskkonnas teostatava menetlusega;

c.

seadmed, mida kasutatakse sfääriliste alumiiniumipulbrite „tootmiseks”, pihustades sulametalli inertsesse keskkonda (nt lämmastik).

1B115
Muud kui punktis 1B002 või 1B102 nimetatud seadmed raketikütuse ja raketikütuse koostisosade tootmiseks ja nende jaoks ettenähtud komponendid:

a.

„Tootmisseadmed” punktis 1C011.a, 1C011.b, 1C111 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud vedelate raketikütuste või raketikütuse koostisosade „tootmiseks”, käitlemiseks või heakskiidukatseteks;

b.

„Tootmisseadmed” punktis 1C011.a, 1C011.b, 1C111 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud tahkete raketikütuste või raketikütuse koostisosade „tootmiseks”, käitlemiseks, segamiseks, tahkestamiseks, valuks, pressimiseks, töötlemiseks, ekstrusiooniks või heakskiidukatseteks.

Punkt 1B115.b ei hõlma perioodilisi segisteid, pidevsegisteid ega paiskveskeid. Perioodiliste segistite, pidevsegistite ja paiskveskite kontrolli vaata punktidest 1B117, 1B118 ja 1B119.

Sõjaliste kaupade tootmiseks spetsiaalselt kavandatud seadmete kohta vaata sõjaliste kaupade nimekirja.

Punkt 1B115 ei hõlma boorkarbiidi „tootmise”, käitlemise ja heakskiidukatsete seadmeid.

1B116
Düüsid, mis on spetsiaalselt kavandatud pürolüütiliselt saadud materjalide tootmiseks, mis on moodustunud valuvormil, spindlil või muul alusel lähtegaasidest, mis lagunevad temperatuurivahemikus 1 573 K (1 300 °C) kuni 3 173 K (2 900 °C), rõhul 130 Pa–20 kPa.

1B117
Perioodilised segistid segamiseks vaakumis rõhuvahemikus 0–13 326 kPa võimalusega reguleerida segamiskambri temperatuuri, millel on kõik järgmised omadused, ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid:

a.

Kogumaht 110 liitrit ja rohkem

b.

Vähemalt ühe ekstsentrilise segamis-/sõtkumisvõlliga.

1B118
Pidevsegistid segamiseks vaakumis rõhuvahemikus 0–13 326 kPa reguleeritava temperatuuriga segamiskambris, millel on mis tahes järgmised omadused, ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid:

a.

Kaks või rohkem segamis-/sõtkumisvõlli

b.

Üks pöörlev võnkliikuv võll, millel on sõtkumishambad/-sõrmed nii võllil kui ka segamiskambri seinte siseküljel.

1B119
Paiskveskid punktis 1C011.a, 1C011.b, 1C111 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud ainete peenestamiseks või jahvatamiseks ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid.

1B201
Elementaarkiu poolimispingid, muud kui punktis 1B001 või 1B101 nimetatud, ja nendega seotud järgmised seadmed:

a.

Elementaarkiu poolimispingid, millel on kõik järgmised omadused:

1.

mille liikumine positsioneerimiseks, kiudude poolimiseks ja mähkimiseks on koordineeritud ja programmeeritud kahe või enama telje suhtes;

2.

mis on ette nähtud komposiitstruktuuride või -laminaatide tootmiseks „kiud- või niitmaterjalidest”

3.

mis võimaldavad 75–400 mm diameetriga ja 600 mm pikkuste või pikemate silindriliste rootorite mähkimist;

b.

Punktis 1B201.a nimetatud elementaarkiu poolimispinkide koordineerimis- ja programmeerimisseadmed;

c.

Punktis 1B201.a nimetatud elementaarkiu poolimispinkide täpsustornid.

1B225
Elektrolüüsivannid fluori tootmiseks, mille tootmisvõimsus on enam kui 250 g fluori tunnis.

1B226
Elektromagnetilised isotoopseparaatorid, mis on kavandatud või varustatud ühe või mitme iooniallikaga, võimaldades maksimaalset ioonkiirte voolu 50 mA või rohkem.

Punkt 1B226 hõlmab separaatoreid:

a.

mis võimaldavad rikastada stabiilseid isotoope;

b.

millel mõlemad, nii iooniallikad kui ka kollektorid võivad asuda kas magnetväljas või väljaspool magnetvälja.

1B227
Ammoniaagi sünteesimiskonverterid või ammoniaagi sünteesiseadmed, milles sünteesgaas (lämmastik ja vesinik) eemaldatakse kõrgsurve ammoniaak/vesinik-vahetuskolonnist ja sünteesitud ammoniaak suunatakse tagasi samasse kolonni.

1B228
Vesiniku krüodestillatsiooni kolonnid, millel on kõik järgmised omadused:

a.

Ette nähtud tööks temperatuuril 35 K (– 238 °C) või vähem;

b.

Ette nähtud töötama siserõhul 0,5–5 MPa;

c.

Valmistatud:

1.

vähese väävlisisaldusega 300-seeria roostevabast terasest, mille austeniitse tera suurus on 5 või suurem ASTM-i (või samaväärse standardi) järgi,

2.

samalaadsetest ülimadalat temperatuuri ja H2 keskkonda taluvatest materjalidest

d.

Sisediameetriga 1 m või rohkem ning tegeliku pikkusega 5 m või üle selle.

1B229
Järgmised vesi-vesiniksulfiid-vahetuskolonnid ja nende ‧sisekontaktorid‧:

Spetsiaalselt raske vee tootmiseks kavandatud või valmistatud kolonnide kohta vt punkti 0B004.

a.

Vesi-vesiniksulfiid-taldrikvahetuskolonnid, millel on kõik järgmised omadused:

1.

võivad töötada rõhul 2 MPa või rohkem;

2.

valmistatud süsinikterasest, mille austeniitse tera suurus on 5 või suurem ASTM-i (või samaväärse standardi) järgi

3.

diameetriga 1,8 m või rohkem;

b.

Punktis 1B229.a määratletud vesi-vesiniksulfiid-taldrikvahetuskolonnide jaoks ettenähtud ‧sisekontaktorid‧.

Tehniline märkus:

Kolonnide ‧sisekontaktoriteks‧ on segmenditud taldrikud efektiivdiameetriga 1,8 m või rohkem, mis on konstrueeritud hõlbustama vastuvoolukontakti ning on valmistatud roostevabast terasest süsinikusisaldusega 0,03 % või vähem. Need võivad olla sõeltaldrikud, ventiiltaldrikud, kellakujulised või turbovõretaldrikud.

1B230
Pumbad, mis tsirkuleerivad kontsentreeritud või lahjendatud kaaliumamiidi katalüsaatorlahuseid vedelas ammoniaagis (KNH2/NH3) ja millel on kõik järgmised omadused:

a.

Õhutihedad (st hermeetiliselt suletud);

b.

Tootlikkusega 8,5 m3/h või rohkem

c.

Üks järgmistest omadustest:

1.

kontsentreeritud kaaliumamiidilahuste (1 %-lise või suurema kontsentratsiooniga) jaoks on töörõhk 1,5–60 MPa

2.

lahjendatud kaaliumamiidilahuste (alla 1 %-lise kontsentratsiooniga) jaoks on töörõhk 20–60 MPa.

1B231
Triitiumi tootmisrajatised või -tehased ning seadmed nende jaoks:

a.

Tootmisrajatised või -tehased triitiumi tootmiseks, taastamiseks, ekstraheerimiseks, kontsentreerimiseks või käitlemiseks;

b.

Seadmed triitiumi tootmisrajatiste või -tehaste jaoks järgmiselt:

1.

vesinik- või heeliumijahutusmoodulid jahutusvõimega 23K (– 250 °C) või sellest madalamale ning soojusärastamisvõimega 150W või rohkem;

2.

vesiniku isotoopide kogumis- ja puhastussüsteemid, mis koguvad ja puhastavad metallhüdriidide keskkonnas.

1B232
Turboekspandrid või turboekspander-kompressorgarnituurid, millel on järgmised omadused:

a.

Projekteeritud töötamiseks väljundtemperatuuril 35K (– 238 °C) või madalamal

b.

Projekteeritud vesinikgaasi tootlikkus on 1 000 kg/h või rohkem.

1B233
Liitiumi isotoopide eraldusrajatised või -tehased ning seadmed nende jaoks:

a.

Rajatised või tehased liitiumi isotoopide eraldamiseks;

b.

Seadmed liitiumi isotoopide eraldamiseks järgmiselt:

1.

täidetud vedelik-vedelik-vahetuskolonnid, mis on spetsiaalselt kavandatud liitiumamalgaamidele;

2.

elavhõbeda või liitiumamalgaami pumbad;

3.

liitiumamalgaami elektrolüüsikambrid;

4.

aurustid kontsentreeritud liitiumhüdroksiidilahuste jaoks.

1C
Materjalid

Tehniline märkus:

Metallid ja sulamid:

 

Kui ei ole sätestatud teisti, kuuluvad punktides 1C001–1C012 käsitletud mõistete ‧metall‧ ja ‧sulam‧ alla järgmised metallid ja sulamid töötlemata ja pooltöödeldud kujul:

Töötlemata kujul:

 

anoodid, kuulid, varbmaterjalid (kaasa arvatud sarrusvarvad ja traadi varbtoorikud), valutoorikud, pangad, bluumid, briketid, kamakad, katoodid, kristallid, kuubikud, pooljuhtmaterjalide toorikkristallid, terad, graanulid, kangid, känkrad, tabletid, toormetalli plokid, pulbrid, helmed, haavlid, slääbid e valtsplaadid, toorikud, käsnmetallid, latid;

pooltöödeldud kujul (pinnatud või pindamata, kaetud teisest metallist kihiga (metallitud), puuritud või augustatud):

a.

survetöödeldud või töödeldud materjalid, mida on valtsitud, tõmmatud, ekstrudeeritud, sepistatud, vormpressitud, pressitud, sõmerdatud, pihustatud ja jahvatatud, nagu: nurkmetall, karpmetall, ringmetall, kettad, tolm, helbed, fooliumid ning õhuke lehtmetall, sepis, plaat, pulber, pressitud ja stantsitud esemed, lindid, rõngad, vardad (sh katmata keevituselektroodid, traadi varbtoorikud ja valtstraat), profiilid, vormid, plekid (lehtmetall), laastud, torud (sh ümartorud, kandilised torud ning mis tahes ristlõikega õõnesmaterjalid), tõmmatud või ekstrudeeritud traat;

b.

valumaterjalid, mis on saadud valu valamisel mulda, matriitsi, metallist, kipsist või muudest materjalidest vormidesse, kaasa arvatud survevalu, paagutatud kujul ning pulbermetallurgia abil valmistatud kujul.

Kontrolli eesmärki ei tohi kahjustada materjalide eksport mitteloetletud kujul, mida väidetakse olevat lõpptooted, kuid mis tegelikult on töötlemata või pooltöödeldud kujul.

1C001
Materjalid, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks elektromagnetlainete neelajatena, või omajuhtivuslikud polümeerid:

NB! VT KA PUNKTI 1C101.

a.

Materjalid, mis neelavad sagedusi vahemikus 2 × 108 Hz kuni 3 × 1012 Hz;

Punkt 1C001.a ei hõlma järgmist:

a.

naturaalsetest või sünteetilistest kiududest kokkuseatud karvtüüpi neelajad, mittemagnetilise koormusega neeldumise tekitamiseks;

b.

neelajad, milles ei esine magnetilisi kadusid ning mille kohtamispind ei ole kujult tasane, hõlmates püramiide, koonuseid, kiile ning keerdunud pindu;

c.

tasapinnalised neelajad, millel on kõik järgmised omadused:

1.

valmistatud järmistest materjalidest:

a.

süsiniktäitega (painduvad või paindumatud) vahtplastikud, või orgaanilised materjalid, sh sideained, mis annavad metalliga võrreldes enam kui 5 %-lise kaja sagedusribas, mis ulatub üle ±15 % pealelangeva energia kesksagedusest ning mis ei talu temperatuuri üle 450K (177 °C),

b.

keraamilised materjalid, mis annavad metalliga võrreldes enam kui 20 %-lise kaja sagedusribas, mis ulatub üle ±15 % pealelangeva energia kesksagedusest ning mis ei talu temperatuuri üle 800 K (527 °C);

Tehniline märkus:

Punkti 1C001.a märkuse 1.c.1 puhul peavad neeldumise proovikehad olema ruudukujulised, küljepikkusega vähemalt viis kesksageduse lainepikkust ning asetatud kiirgava elemendi kaugvälja.

2.

tõmbetugevus väiksem kui 7 × 106 N/m2

3.

survetugevus väiksem kui 14 × 106 N/m2;

d.

paagutatud ferriidist valmistatud tasapinnalised neelajad, millel on kõik järgmised omadused:

1.

erikaal on üle 4,4

2.

maksimaalne töötemperatuur on 548 K (275 °C).

Mitte miski punkti 1C001.a märkuses 1 ei vabasta värvis sisalduvaid neeldumisotstarbelisi magnetilisi materjale.

b.

Materjalid, mis neelavad sagedusi vahemikus 1,5 × 1014 Hz kuni 3,7 × 1014 Hz ega ole läbipaistvad nähtavale valgusele;

c.

Omajuhtivusega polümeersed materjalid, mille ‧elektriline mahtjuhtivus‧ ületab 10 000 S/m (siimensit meetri kohta) või mille ‧kiht-/pindtakistus‧ on vähem kui 100 oomi/m2 ning mis põhinevad mis tahes järgmisel polümeeril:

1.

polüaniliin;

2.

polüpürrool;

3.

polütiofeen;

4.

polüfenüleenvinüleen

5.

polütienüleenvinüleen.

Tehniline märkus:

‧Elektriline mahtjuhtivus‧ ning ‧kiht-/pindjuhtivus‧ tuleb määrata kas ASTM D-257 või vastava siseriikliku standardi alusel.

1C002
Metallisulamid, pulbrid metallisulamitest ja legeeritud materjalid:

NB! VT KA PUNKTI 1C202.

Punkt 1C002 ei hõlma metallisulameid, metallisulamipulbreid ning sulandunud materjale põhimiku katmiseks.

Tehnilised märkused:

1.

Punktis 1C002 nimetatud metallisulamid on need, milles mainitud metalli sisaldus protsentuaalselt (massi%) sulamis on suurem kui mis tahes teisel elemendil.

2.

‧Pingetaluvusaega purunemiseni‧ tuleb mõõta vastavalt ASTM-i standardile E-139 või vastavale siseriiklikule standardile.

3.

‧Väsimisaeg vähetsüklilise väsitamise‧ korral tuleb mõõta vastavalt ASTM-i standardile E-606 „Recommended Practice for Constant-Amplitude Low-Cycle Fatigue Testing” (tööjuhend konstantse amplituudiga vähetsüklilise väsimuse katsetamiseks) või vastavale siseriiklikule standardile. Katsetamine peab toimuma teljesuunaliselt keskmise pingesuhtega 1 ning pingekontsentratsiooniteguriga (Kt)1. Keskmine pinge on defineeritud kui maksimaalse ja minimaalse pinge vahe, jagatuna maksimaalse pinge väärtusega.

a.

Järgmised aluminiidid:

1.

nikkelaluminiidid, mis sisaldavad vähemalt 15 massi%, kuid mitte üle 38 massi% alumiiniumi ja lisaks vähemalt veel ühte legeerelementi;

2.

titaanaluminiidid, mis sisaldavad 10 massi% või rohkem alumiiniumi ja lisaks vähemalt veel ühte legeerelementi;

b.

Järgmised metallisulamid, mis on valmistatud punktis 1C002.c nimetatud materjalidest:

1.

niklisulamid, millel on kas:

a.

‧pingetaluvusaeg purunemiseni‧10 000 tundi või rohkem temperatuuril 923 K (650 °C) ning pingel 676 MPa

b.

‧väsimisaeg vähesüklilisel väsitamisel‧10 000 tsüklit või rohkem temperatuuril 823 K (550 °C) ja maksimaalsel pingel 1 095 MPa;

2.

nioobiumisulamid, millel on kas:

a.

‧pingetaluvusaeg purunemiseni‧10 000 tundi või rohkem temperatuuril 1 073 K (800 °C) ning pingel 400 MPa

b.

‧väsimisaeg vähetsüklilisel väsitamisel‧10 000 tsüklit või rohkem temperatuuril 973 K (700 °C) ja maksimaalsel pingel 700 MPa;

3.

titaanisulamid, millel on kas:

a.

‧pingetaluvusaeg purunemiseni‧10 000 tundi või rohkem temperatuuril 723 K (450 °C) ning pingel 200 MPa

b.

‧väsimisaeg vähetsüklilisel väsitamisel‧10 000 tsüklit või rohkem temperatuuril 723 K (450 °C) ja maksimaalsel pingel 400 MPa;

4.

alumiiniumisulamid tõmbetugevusega:

a.

240 MPa või rohkem temperatuuril 473 K (200 °C)

b.

415 MPa või rohkem temperatuuril 298 K (25 °C);

5.

magneesiumisulamid, millel on nii:

a.

tõmbetugevus 345 MPa või rohkem;

b.

korrosioonikiirus vähem kui 1 mm aastas 3 %-lises naatriumkloriidi vesilahuses mõõdetuna vastavuses ASTM-i standardile G-31 või vastavale siseriiklikule standardile;

c.

Metallisulamipulber või peeneteraline materjal, millel on kõik järgmised omadused:

1.

mis on valmistatud järgmistest segusüsteemidest:

Tehniline märkus:

X tähistab järgmistes valemites üht või enamat legeerelementi.

a.

niklisulamid (Ni-Al-X, Ni-X-Al), mis sobivad turbiinmootorite detailidele ja komponentidele, st vähem kui 3 (valmistamisprotsessis lisatud) läbimõõdult suurema kui 100 µm mittemetalse osakesega 109 sulamiosakese kohta;

b.

nioobiumisulamid (Nb-Al-X või Nb-X-Al, Nb-Si-X, või Nb-X-Si, Nb-Ti-X või Nb-X-Ti);

c.

titaanisulamid (Ti-Al-X või Ti-X-Al);

d.

alumiiniumisulamid (Al-Mg-X või Al-X-Mg, Al-Zn-X või Al-X-Zn, Al-Fe-X või Al-X-Fe)

e.

magneesiumisulamid (Mg-Al-X või Mg-X-Al);

2.

valmistatud kontrollitavas keskkonnas, mis tahes järgmise protsessiga:

a.

„vaakumpulverisatsioon”;

b.

„gaaspulverisatsioon”;

c.

„rotatsioonpulverisatsioon”;

d.

„lamepulbri tootmine sulametallist”;

e.

„sulandi ketramine” ja „peenestamine”;

f.

„sulandi eraldamine” ja „peenestamine”

g.

„mehaaniline legeerimine”

3.

need võivad moodustada punktis 1C002.a või 1C002. b nimetatud materjale.

d.

Lähtematerjalid, millel on kõik järgmised omadused:

1.

valmistatud punktis 1C002.c.1 nimetatud segusüsteemidest;

2.

mittepeenestatud helveste, ribade või peente varbade kujul

3.

valmistatud kontrollitavas keskkonnas, mis tahes järgmise protsessiga:

a.

„lamepulbri tootmine sulametallist”;

b.

„sulandi ketramine”

c.

„sulandi eraldamine”.

1C003
Magnetilised metallid, igat tüüpi ja mis tahes kujul, millel on järgmised omadused:

a.

Suhteline algne magnetiline läbitavus 120 000 või rohkem ja paksus 0,05 mm või vähem;

Tehniline märkus:

Suhtelise algse magnetilise läbitavuse mõõtmine peab olema teostatud täielikult lõõmutatud materjalidega.

b.

Magnetostriktiivsed sulamid, millel on mis tahes järgmised omadused:

1.

magnetostriktiivne küllastus rohkem kui 5  ×  10–4

2.

magnetomehaaniline sidestustegur (k) üle 0,8

c.

Amorfsed või ‧nanokristallilised‧ sulamiliistakud, millel on kõik järgmised omadused:

1.

koostis, mis sisaldab vähemalt 75 massi% rauda, koobaltit või niklit;

2.

magnetilise induktsiooni küllastuse (Bs) 1,6 T või rohkem

3.

mis tahes järgmistest:

a.

liistaku paksus 0,02 mm või vähem

b.

elektriline eritakistus 2 × 10–4 oomi/cm või rohkem.

Tehniline märkus:

Punktis 1C003.c nimetatud ‧nanokristallilised‧ materjalid on sellised materjalid, mille röntgendifraktsiooni abil määratud tera suurus on 50 nm või vähem.

1C004
Raua, nikli või vase baasil uraantitaan- või volframisulamid, millel on kõik järgmised omadused:

a.

Tihedus üle 17,5 g/cm3;

b.

Elastsuspiir üle 880 MPa;

c.

Tõmbetugevus üle 1 270 MPa

d.

Suhteline pikenemine üle 8 %.

1C005
„Ülijuhtivad”„komposiit”juhtmed, pikkusega üle 100 m või massiga üle 100 g:

a.

„Ülijuhtivad”„komposiit”juhtmed, mis koosnevad ühest või enamast nioobium-titaan‧kiust‧, ning millel on kõik järgmised omadused:

1.

asetatud muudesse „põhiainetesse” kui vask või vase baasil segude „põhiaine”

2.

ristlõikepindalaga vähem kui 0,28 × 10–4 mm2 (väiksem kui 6 µm diameetriga ümar‧kiud‧);

b.

„Ülijuhtivad”„komposiit”juhtmed, mis koosnevad ühest või enamast „ülijuhtivast”‧kiust‧, muud kui nioobium-titaan'kiud', ning millel on kõik järgmised omadused:

1.

„kriitiline temperatuur” magnetilise induktsiooni puudumise korral on üle 9,85 K (– 263,31 °C)

2.

temperatuuril 4,2 °K (– 268,96 °C) magnetvälja asetatuna säilitab „ülijuhtiva” oleku ka juhtme pikitelje suhtes risti oleva mistahes suunaga 12 T suuruse magnetilise induktsiooni ning juhtme ristlõike üldise kriitilise voolutiheduse korral, mis ületab 1 750 A/mm2.

c.

„Ülijuhtivad”„komposiit”juhtmed, mis koosnevad ühest või mitmest „ülijuhtivast”‧kiust‧, säilitavad „ülijuhtivuse” temperatuuril üle 115 K (– 158,16 °C);.

Tehniline märkus:

Punktis 1C005 nimetatud ‧kiud‧ võivad esineda traadi, silindri, kile, lindi või paela kujul.

1C006
Vedelikud ja määrdeained:

a.

Hüdraulilised vedelikud, mis sisaldavad oluliste koostisosadena mis tahes järgmist elementi:

1.

sünteetilised ‧silasüsivesinikõlid‧, millel on kõik järgmised omadused:

Tehniline märkus:

Punkti 1C006 a.1 tähenduses sisaldavad ‧silasüsivesinikõlid‧ eranditult räni, vesinikku ja süsinikku.

a.

‧süttimispunkt‧ üle 477 K (204 °C),

b.

‧hangumispunkt‧ 239 K (–34 °C) või madalam;

c.

‧viskoossusindeks‧ 75 või suurem

d.

‧terminiline stabiilsus‧ 616 K (343 °C) juures

2.

‧klorofluorosüsinik‧, millel on kõik järgmised omadused:

Tehniline märkus:

Punkti 1C006.a.2 tähenduses sisaldab ‧klorofluorosüsinik‧ eranditult süsinikku, fluori ja kloori.

a.

‧süttimispunkt‧ puudub;

b.

‧isesüttimistemperatuur‧ üle 977 K (704 °C),

c.

‧hangumispunkt‧ 219 K (–54 °C) või madalam;

d.

‧viskoossusindeks‧ 80 või suurem

e.

keemispunkt 473 K (200 °C) või kõrgem;

b.

Määrdeained, mis sisaldavad oluliste koostisosadena mis tahes järgmist elementi:

1.

fenüleen- või alküülfenüleeneetrid või tioeetrid või nende segud, mis sisaldavad rohkem kui kaht eetri või tioeetri funktsiooni või nende segusid,

2.

fluoritud silikoonvedelikud, mille kinemaatiline viskoossus on temperatuuril 298 K (25 °C) väiksem kui 5 000 mm2/s (5 000 sentistooksi);

c.

Summutus- ja flotovedelikud puhtusastmega üle 99,8 %, mis sisaldavad 100 ml kohta vähem kui 25 osakest suurusega 200 µm või rohkem ja mis koosnevad vähemalt 85 % ulatuses mis tahes järgmist elementi:

1.

dibromotetrafluoroetaan;

2.

polüklorotrifluoroetüleen (üksnes õli- ja vahalaadsed modifikatsioonid)

3.

polübromotrifluoroetüleen;

d.

Fluorosüsivesinikel põhinevad elektroonika jahutusvedelikud, millel on kõik järgmised omadused:

1.

sisaldavad 85 massi% või enam mis tahes järgmist ühendit või nende segu:

a.

perfluoropolüalküüleeter-triasiinide või perfluoroalifaatsete eetrite monomeersed vormid,

b.

perfluoroalküülamiinid;

c.

perfluorotsükloalkaanid

d.

perfluoroalkaanid;

2.

tihedus 1,5 g/ml või rohkem mõõdetuna temperatuuril 298 K (25 °C);

3.

temperatuuril 273 K (0 °C) vedelas olekus

4.

sisaldab 60 massi% või rohkem fluori;

Tehniline märkus:

Punkti 1C006 tähenduses kasutatakse:

1.

‧Süttimistemperatuuri‧ määramisel ASTM D-92-s kirjeldatud Clevelandi lahtise tiigli meetodit või vastavat siseriiklikku meetodit;

2.

‧Hangumispunkti‧ määramisel ASTM D-97-s kirjeldatud meetodit või vastavat siseriiklikku meetodit;

3.

‧Viskoossusindeksi‧ määramisel ASTM D-2270-s kirjeldatud meetodit või vastavat siseriiklikku meetodit;

4.

‧Termilise stabiilsuse‧ määramisel järgmist katsemeetodit või vastavat siseriiklikku meetodit:

 

20 ml uuritavat vedelikku valatakse 46 ml mahuga roostevabast terasest (tüüp-317) anumasse, millesse on eelnevalt asetatud 12,5 mm läbimõõduga kuulid: üks M-10 tööriistaterasest, üks 52 100-tüüpi terasest ning üks laevapronksist (60 % Cu, 39 % Zn, 0,75 % Sn).

 

Anum uhutakse seest lämmastikuga, suletakse atmosfäärirõhul õhukindlalt ja kuumutatakse temperatuurini 644 ± 6 K (371 ± 6 °C) ning hoitakse sellel temperatuuril kuus tundi.

Proov loetakse termiliselt stabiilseks, kui ülalkirjeldatud protseduuri lõppedes on täidetud järgmised tingimused:

a.

iga kuuli kaalukaotus on vähem kui 10 mg/mm2 kuuli pinna suhtes;

b.

algse viskoossuse muutus, mis on määratud temperatuuril 311 K (38 °C), on väiksem kui 25 %

c.

summaarne happe- või aluselisusnumber on väiksem kui 0,40;

5.

‧Isesüttimistemperatuuri‧ määramisel standardis ASTM E-659 kirjeldatud meetodit või vastavat siseriiklikku meetodit.

1C007
Keraamilised lähtematerjalid, mitte„komposiitsed” keraamilised materjalid, keraamilised „põhiaine”„komposiit”materjalid ja nende lähteained:

NB! VT KA PUNKTI 1C107.

a.

Titaani liht- või kompleksboriidide lähteained, mille metalliliste lisandite hulk (v.a kavatsetult lisatud lisandid) on väiksem kui 5 000 ppm ning osakeste keskmine suurus ei ületa 5 µm ja kuni 10 % osakeste suurus ei ületa 10 µm;

b.

Mitte„komposiitsed” keraamilised materjalid töötlemata või pooltöödeldud kujul, mis koosnevad titaanboriididest tihedusega 98 % või rohkem teoreetilisest tihedusest;

Punkt 1C007.b ei hõlma abrasiive.

c.

Keraamika-keraamika-„komposiit”materjalid klaas- või oksiid„põhiainega”, mis on armeeritud mis tahes järgmistest süsteemidest valmistatud kiududega:

1.

valmistatud järgmistest materjalidest:

a.

Si-N;

b.

Si-C;

c.

Si-Al-O–N

d.

Si-O–N

2.

mille „eritõmbetugevus” on üle 12,7 × 103 m;

d.

Keraamika-keraamika-„komposiit”materjalid, pideva metallfaasiga või mitte, mis liidavad osakesi, niitkristalle või kiude, milles räni, tsirkooniumi või boori karbiidid või nitriidid moodustavad „põhiaine”;

e.

Lähteained (nt spetsiaalsed polümeersed või metallorgaanilised ühendid) punktis 1C007.c nimetatud materjalide mõne faasi või faaside tootmiseks:

1.

polüdiorganosilaanid (ränikarbiidi tootmiseks);

2.

polüsilatsaanid (räninitriidi tootmiseks);

3.

polükarbosilatsaanid (räni-, süsinik- ja lämmastikkomponentidega keraamika tootmiseks);

f.

Keraamika-keraamika „komposiit”materjalid oksiid- või klaas„põhiainega”, mis on armeeritud mis tahes järgmistest süsteemidest saadud pidevkiududega:

1.

Al2O3

2.

Si-C–N.

Punkt 1C007.f ei hõlma „komposiite”, mis sisaldavad nendest süsteemidest kiude kiu tõmbetugevusega alla 700 MPa temperatuuril 1 273 K (1 000 °C) või kiudu tõmbe-roome-vastupanuga rohkem kui 1 % roomedeformatsiooni 100MPa koormisel, 1 273 K (1 000 °C) temperatuuril 100 tunni kestel.

1C008
Mittefluoritud polümeersed ained:

a.

1.

bismaleimiidid;

2.

aromaatsed polüamidoimiidid;

3.

aromaatsed polüimiidid;

4.

aromaatsed polüeeterimiidid, mille klaasistumistemperatuur (Tg) on üle 513 K (240 °C);

Punkt 1C008.a. hõlmab „sulavaid” vedelas või tahkes olekus aineid, sealhulgas vaike, pulbreid, tablette, kilet, lehti, linte või paelu.

Kile-, lehe-, lindi- või paelakujulises vormis esinevate mitte„sulavate” aromaatsete polüimiidide kohta vt punkti 1A003.

b.

Termoplastsed vedelkristallkopolümeerid, mille soojusliku deformeerumise temperatuur on üle 523 K (250 °C), mõõdetuna kooskõlas standardi ISO 75–2 (2004) meetodile A või vastavale siseriiklikule meetodile koormusega 1,80 N/mm2, ja mis koosnevad:

1.

mis tahes järgmistest ainetest:

a.

fenüleen, bifenüleen või naftaleen,

b.

metüül, tertsiaarbutüül või fenüüliga asendatud fenüleen, bifenüleen või naftaleen,

2.

mis tahes järgmisest:

a.

tereftaalhape;

b.

6-hüdroksü-2-naftohape

c.

4-hüdroksübensoehape;

c.

Ei kasutata;

d.

Polüarüleenketoonid;

e.

Polüarüleensulfiidid, mille arüleeni grupp on bifenüleen, trifenüleen või nende kombinatsioon;

f.

Polübifenüleeneetersulfoon, mille ‧klaasistumistemperatuur (Tg)‧ on üle 513 K (240 °C).

Tehniline märkus:

‧Klaasistumistemperatuuri (Tg)‧ määramisel punktis 1C008 nimetatud ainete puhul kasutatakse ISO 11357–2 (1999) standardit või vastavaid siseriiklikke meetodeid.

1C009
Töötlemata fluoritud ühendid:

a.

Vinülideenfluoriidi kopolümeerid, millel on ilma venituseta rohkem kui 75 % ulatuses beetakristalliline struktuur;

b.

Fluoritud polüimiidid, mis sisaldavad 10 massi% või rohkem seotud fluori;

c.

Fluoritud fosfatseenelastomeerid, mis sisaldavad 30 massi% või rohkem seotud fluori;

1C010
„Kiud- või niitmaterjalid”, mida võidakse kasutada orgaanilise, metallilise või süsinik-„põhiaine”„komposiit”struktuurides või -laminaatides:

NB! VT KA PUNKTE 1C210 ja 9C110.

a.

Orgaanilised „kiud- või niitmaterjalid”, millel on kõik järgmised omadused:

1.

„erimoodul” üle 12,7 × 106 m

2.

„eritõmbetugevus” on üle 23,5 × 104 m;

Punkt 1C010.a ei hõlma polüetüleeni.

b.

Süsinikust „kiud- võiniitmaterjalid”, millel on kõik järgmised omadused:

1.

„erimoodul” üle 12,7 × 106 m

2.

„eritõmbetugevus” on üle 23,5 × 104 m;

Punkt 1C010.b ei hõlma „kiud- või niitmaterjalidest” kangast, mis on ette nähtud „tsiviilõhusõiduki” tarindite või laminaatide parandamiseks eeldusel, et iga üksiku kangatüki mõõtmed ei ületa 100 cm × 100 cm.

Tehniline märkus:

Punktis 1C010.b nimetatud materjalide omadused määratakse SACMA poolt soovitatud meetoditel SRM 12–17, ISO 10618 (2004) 10.2.1 meetodil A või vastavate siseriiklike vedamiskatsetega ning need põhinevad kõigi katsetulemuste keskmistamisel.

c.

Anorgaanilised „kiud- või niitmaterjalid”, millel on kõik järgmised omadused:

1.

„erimoodul” üle 2,54 × 106 m

2.

sulamis-, pehmenemis-, lagunemis- või sublimatsioonipunkt on inertses keskkonnas üle 1 922 K (1 649 °C);

Punkt 1C010 ei hõlma järgmist:

a.

katkendlikud, mitmefaasilised, polükristallilised alumiiniumoksiidkiud tükeldatud kiudude või reeglipäratu mati kujul, mille ränisisaldus on 3 massi% või rohkem ning milleerimoodulon väiksem kui 10 × 106 m;

b.

molübdeen- ja molübdeenisulamkiud;

c.

boorkiud;

d.

katkendlikud keraamilised kiud, mille sulamis-, pehmenemis-, lagunemis- või sublimatsioonipunkt on inertses keskkonnas madalam kui 2 043 K (1 770 °C);

d.

„Kiud- või niitmaterjalid”, millel on mis tahes järgmised omadused:

1.

mis koosnevad järgmistest komponentidest:

a.

punktis 1C008.a nimetatud polüeeterimiidid

b.

Punktides 1C008.b–1C008.f nimetatud materjalid

2.

mis koosnevad punktis 1C010.d.1.a või 1C010.d.1.b nimetatud materjalidest, mis on „segatud” muude, punktides 1C010.a, 1C010.b või 1C010.c nimetatud kiududega;

e.

Vaigu või pigiga impregneeritud kiud (prepregmaterjalid), metalli või süsinikuga kaetud kiud (eelvormid) või „süsinikkiu eelvormid”:

1.

mis on valmistatud punktis 1C010.a, 1C010.b või 1C010.c nimetatud „kiud- või niitmaterjalidest”;

2.

mis on valmistatud orgaanilistest või süsinik-„kiud- või niitmaterjalidest”, millel on mis tahes järgmised omadused:

a.

„eritõmbetugevus” üle 17,7 × 104 m;

b.

„erimoodul” üle 10,15 × 106 m;

c.

mis ei ole hõlmatud punktidega 1C010.a ja 1C010.b

d.

mis on impregneeritud punktides 1C008 või 1C009.b nimetatud ainetega, mille ‧klaasistumistemperatuur (Tg)‧ on üle 383 K (110 °C), või fenool- või epoksüvaikudega, mille ‧klaasistumistemperatuur (Tg)‧ on 418 K (145 °C) või kõrgem.

Punkt 1C010.e ei hõlma järgmist:

a.

epoksüvaik-„põhiainega” eelimpregneeritud „kiud- või niitmaterjalid” (prepregmaterjalid) „tsiviilõhusõidukite” tarindite või laminaatide parandamiseks eeldusel, et iga üksiku lehe mõõtmed ei ületa 100 cm × 100 cm;

b.

prepregmaterjalid, mis on impregneeritud fenool- või epoksüvaikudega, mille ‧klaasistumistemperatuur (Tg)‧ on madalam kui 433 K (160 °C) ning tahkestumistemperatuur on madalam ‧klaasistumistemperatuurist‧.

Tehniline märkus:

‧Klaasistumistemperatuuri (Tg)‧ määramisel punktis 1C010.e nimetatud ainete puhul kasutatakse ASTM D 3418-s kirjeldatud kuivmeetodit. ‧Klaasistumistemperatuuri (Tg)‧ määramisel fenool- ja epoksüvaikude puhul kasutatakse ASTM D 4065-s kirjeldatud meetodit 1 Hz sageduse juures ning kuumutamiskiirusel 2 K (°C) minutis, kasutades kuivmeetodit.

1C011
Metallid ja ühendid:

NB! VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJA JA PUNKTI 1C111.

a.

Metallid, mille osakeste suurus ei ületa 60 µm, kas sfäärilistena, pihustatutena, sferoidsetena, helvestatutena või jahvatatutena, ja mis on valmistatud materjalidest, mis koosnevad 99 % või suuremas ulatuses tsirkooniumist, magneesiumist või nende sulamitest;

Tehniline märkus:

Hafniumi loomulik sisaldus tsirkooniumis (tüüpiliselt 2–7 %) arvestatakse koos tsirkooniumiga.

Punktis 1C011.a nimetatud metallid või sulamid on hõlmatud, olenemata sellest, kas metallid või sulamid on kapseldatud alumiiniumis, magneesiumis, tsirkooniumis või berülliumis.

b.

Boor või boorkarbiid 85 % puhtusega või puhtam, mille osakeste suurus ei ületa 60 µm;

Punktis 1C011.b nimetatud metallid või sulamid on hõlmatud, olenemata sellest, kas metallid või sulamid on kapseldatud alumiiniumis, magneesiumis, tsirkooniumis või berülliumis.

c.

Guanidiinnitraat;

d.

Nitroguanidiin (NQ) (CASi nr 556–88–7).

1C012
Järgmised materjalid:

Tehniline märkus:

Neid materjale kasutatakse enamasti tuumasoojusallikate puhul.

a.

Plutoonium mis tahes kujul, milles plutoonium-238 isotoobi sisaldus on üle 50 massi%;

Punkt 1C012.a ei hõlma:

a.

saadetisi, milles on plutooniumi 1 gramm või vähem;

b.

saadetisi, milles on 3 „efektiivgrammi” või vähem plutooniumi, kui see sisaldub instrumentide anduriosades;

b.

„Eelnevalt eraldatud” neptuunium-237 mis tahes kujul.

Punkt 1C012 ei hõlma saadetisi, milles neptuunium-237 sisaldus on 1 gramm või vähem.

1C101
Muud kui punktis 1C001 nimetatud materjalid ja seadmed, mis vähendavad märgatavust, näiteks radarikiirte tagasipeegeldumist, ultraviolett-/infrapuna-ja akustilisi signaale ja mida kasutatakse ‧rakettmõrskudes‧, „rakettmürskude” alamsüsteemides või punktis 9A012 nimetatud mehitamata õhusõidukites.

Punkt 1C101 hõlmab järgmist:

a.

konstruktsioonimaterjalid ja pinnakatted, mis on spetsiaalselt ette nähtud vähendama radarikiirte tagasipeegeldumist;

b.

pinnakatted, sh värvid, mis on ette nähtud vähendama või muundama peegeldavust või kiiratavust elektromagnetilise spektri mikrolaine, infrapuna või ultravioleti piirkonnas.

Punkt 1C101 ei hõlma pinnakatteid, mida kasutatakse satelliitide soojuse reguleerimiseks.

Tehniline märkus:

Punktis 1C101 tähendab ‧rakettmürsk‧ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

1C102
Korduvküllastatud pürolüüsitud süsinik-süsinik-materjalid, mis on ette nähtud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides.

1C107
Grafiit- ja keraamilised materjalid, muud kui punktis 1C007 nimetatud:

a.

Peeneteraline grafiit puistetihedusega 1,72 g/cm3 või rohkem, mõõdetud temperatuuril 288 K (15 °C), mille tera suurus on 100 µm või vähem ja mida kasutatakse rakettide düüside ja atmosfääri taassisenevate lennuaparaatide ninamike otste valmistamisel mis tahes järgneva toote jaoks:

1.

silindrid diameetriga 120 mm või rohkem ja pikkusega 50 mm või rohkem;

2.

torud sisediameetriga 65 mm või rohkem ja seinapaksusega 25 mm või rohkem ning pikkusega 50 mm või rohkem

3.

plokid mõõtudega 120 mm × 120 mm × 50 mm või rohkem.

Vt ka punkti 0C004.

b.

Pürolüütiline või kiudarmeeritud grafiit, mida kasutatakse „rakettmürskude”, punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide raketidüüsides ja atmosfääri taassisenevate sõidukite ninamike otstes;

Vt ka punkti 0C004.

c.

Keraamilised komposiitmaterjalid (dielektrilise läbitavuse konstandiga 6 ja vähem, sagedusvahemikus 100 Hz kuni 100 GHz), mida kasutatakse „rakettmürskude”, punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide radoomides;

d.

Masintöödeldavad ränikarbiidiga tugevdatud põletamata keraamilised materjalid, mida kasutatakse „rakettmürskude”, punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide ninamike otstes;

e.

Ränikarbiidiga tugevdatud keraamilised komposiidid, mida kasutatakse „rakettmürskude”, punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide ninamike otstes, atmosfääri taassisenevates sõidukites ja düüside labades.

1C111
Raketikütused ja raketikütuste keemilised komponendid, muud kui punktis 1C011 nimetatud:

a.

Tõukeained:

1.

sfäärilistest osakestest alumiiniumipulber, muu kui sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud, mille osakeste ühtlane diameeter on vähem kui 200 µm ja alumiiniumisisaldus 97 massi% või rohkem, kui vähemalt 10 % kogukaalust moodustavad vähema kui 63 µm läbimõõduga osakesed, vastavalt standardile ISO 2591:1988-le või vastavale siseriiklikule standardile;

Tehniline märkus:

Osakese suurus 63 µm (ISO R-565) vastab 250 mešile (Tyler) või 230 mešile (ASTM standard E-11).

2.

metallilised kütused, muud kui sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud, kas sfäärilised, pihustatud, helbekujulised või sferoidsed, mille osakesed on väiksemad kui 60 µm ja mis sisaldavad 97 massi% või rohkem mis tahes järgmist elementi:

a.

tsirkoonium;

b.

berüllium;

c.

magneesium

d.

eespool punktides a–c nimetatud metallide sulamid;

Tehniline märkus:

Hafniumi loomulik sisaldus tsirkooniumis (tüüpiliselt 2–7 %) arvestatakse koos tsirkooniumiga.

3.

vedelkütuse rakettmootorites kasutatavad järgmised oksüdeerivad ained:

a.

dilämmastiktrioksiid (CAS 10544–73–7);

b.

lämmastikdioksiid (CAS 10102–44–0) / dilämmastiktetroksiid (CAS 10544–72–6);

c.

dilämmastikpentoksiid (CAS 10102–03–1);

d.

lämmastikoksiidide segud (MON – Mixed Oxides of Nitrogen);

Tehniline märkus:

Lämmastikoksiidide segud (MON) on lämmastikoksiidi (NO) lahused dilämmastiktetroksiidis/lämmastikdioksiidis (N2O4/NO2), mida on võimalik kasutada raketisüsteemides. On olemas hulk erineva kontsentratsiooniga segusid, millele saab viidata lühendiga MONi või MONij, kus i ja j on täisarvud, mis näitavad lämmastikoksiidi kaalulist sisaldust protsentides antud segus (nt MON3 sisaldab 3 % lämmastikoksiidi, MON25 sisaldab 25 % lämmastiksoksiidi). Ülempiiriks on MON40 ehk 40 % lämmastikoksiidi).

e.

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJAS inhibeeritud suitsev lämmastikhape (IRFNA);

f.

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJA JA PUNKTI 1C238 fluorist ja ühest või enamast muust halogeenist, hapnikust või lämmastikust koosnevad ühendid;

4.

järgmised hüdrasiini derivaadid:

NB! VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJA

a.

trimetüülhüdrasiin (CAS 1741–01–1);

b.

tetrametüülhüdrasiin (CAS 6415–12–9);

c.

N,N diallüülhüdrasiin;

d.

allüülhüdrasiin (CAS 7422–78–8);

e.

etüleendihüdrasiin;

f.

monometüülhüdrasiindinitraat;

g.

asümmeetriline dimetüülhüdrasiinnitraat;

h.

hüdrasiiniumasiid (CAS 14546–44–2);

i.

dimetüülhüdrasiiniumasiid;

j.

hüdrasiiniumdinitraat;

k.

diimido-oksaalhappe dihüdrasiin;

l.

2-hüdroksüetüülhüdrasiinnitraat (HEHN);

m.

vt sõjaliste kaupade nimekirjast hüdrasiiniumperkloraat;

n.

hüdrasiiniumdiperkloraat;

o.

metüülhüdrasiinnitraat (MHN);

p.

dietüülhüdrasiinnitraat (DEHN);

q.

3,6-dihüdrasino-tetrasiinnitraat (1,4-dihüdrasiinnitraat) (DHTN);

b.

Polümeersed ained:

1.

karboksü-otsaga polübutadieen (sealhulgas karboksüül-otsaga polübutadieen) (CTPB);

2.

hüdroksü-otsaga polübutadieen (sealhulgas hüdroksüül-otsaga polübutadieen) (HTPB), muu kui sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud;

3.

polübutadieen-akrüülhape (PBAA);

4.

polübutadieen-akrüülhape-akrüülnitriil (PBAN);

5.

polütetrahüdrofuraanpolüetüleenglükool (TPEG);

Tehniline märkus:

Polütetrahüdrofuraanpolüetüleenglükool (TPEG) on polü-1,4-butaandiooli ja polüetüleenglükooli (PEG) plokk-kopolümeer

c.

Muud raketikütuse lisandid ja toimeained:

1.

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJAS karboraanid, dekaboraanid, pentaboraanid ja nende derivaadid;

2.

trietüleenglükooldinitraat (TEGDN) (CAS 111–22–8);

3.

2-nitrodifenüülamiin (CAS 119–75–5);

4.

trimetüüloletaantrinitraat (TMETN)(CAS 3032–55–1);

5.

dietüleenglükooldinitraat (DEGDN) (CAS 693–21–0);

6.

ferrotseeni derivaadid:

a.

vt sõjaliste kaupade nimekirjast katotseen;

b.

etüülferrotseen (CAS 1273–89–8);

c.

propüülferrotseen;

d.

vt sõjaliste kaupade nimekirjast n-butüülferrotseen;

e.

pentüülferrotseen (CAS 1274–00–6);

f.

ditsüklopentüülferrotseen;

g.

ditsükloheksüülferrotseen;

h.

dietüülferrotseen;

i.

dipropüülferrotseen;

j.

dibutüülferrotseen (CAS 1274–08–4);

k.

diheksüülferrotseen (CAS 93894–59–8);

l.

atsetüülferrotseenid;

m.

vt sõjaliste kaupade nimekirjast ferrotseenkarboksüülhapped;

n.

vt sõjaliste kaupade nimekirjast butatseen;

o.

muud ferrotseeni derivaadid, mida kasutatakse raketikütuse põlemiskiiruse modifikaatorina, v.a sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud.

7.

4,5-diasiidmetüül-2-metüül-1,2,3-triasool (iso-DAMTR), v.a sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud

Raketikütuste ja raketikütuste koostisse kuuluvate kemikaalide kohta, mida ei ole punktis 1C111 nimetatud, vaata sõjaliste kaupade nimekirja.

1C116
Martensiitterased lehtede, plaatide ja torude kujul, mille paksus või seina- või plaadipaksus ei ületa 5 mm ning mille tõmbetugevus temperatuuril 293 K (20 °C) on 1 500 MPa või üle selle.

NB! VT KA PUNKTI 1C216.

Tehniline märkus:

Martensiitterased on rauasulamid, mida reeglina iseloomustab kõrge nikli- ja väga madal süsinikusisaldus ning asenduselementide ja pretsipitaatide kasutamine sulami tugevdamise ja vanandamise eesmärgil.

1C117
Volfram, molübdeen ja nende sulamid samakujuliste sfääriliste või pihustatud osakeste kujul, mille osakeste diameeter ei ületa 500 mikromeetrit, puhtusastmega 97 % või rohkem, mis on ette nähtud „rakettmürskudes”, punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides kasutatavate raketimootorite komponentide (st soojusekraanid, düüsipõhimikud, düüsikõrid ja tõukevektori juhtimispinnad) valmistamiseks.

1C118
Titaanstabiliseeritud roostevaba dupleksteras (Ti-DSS), millel on:

a.

Kõik järgmised omadused:

1.

sisaldavad 17,0–23,0 massi% kroomi ja 4,5–7,0 massi% niklit;

2.

nende titaanisisaldus on üle 0,10 massi%

3.

nende raua-austeniidi mikrostruktuur (samuti viidatud kui kahefaasiline mikrostruktuur), millest vähemalt 10 mahu% on austeniiti (kooskõlas standardi ASTM E-1181–87 või vastavate siseriiklike standarditega),

b.

Mis tahes järgmine omadus:

1.

kangid või varvad mõõtmetega 100 mm või rohkem igas suunas;

2.

lehed laiusega 600 mm või rohkem ja paksusega 3 mm või vähem

3.

torud välisläbimõõduga 600 mm või rohkem ja seinapaksusega 3 mm või vähem.

1C202
Sulamid, muud kui punktis 1C002.b.3 või 1C002.b.4 nimetatud:

a.

Alumiiniumisulamid, millel on mõlemad järgmised omadused:

1.

‧võimalik‧ maksimaalne tõmbetugevus 460 MPa või rohkem temperatuuril 293 K (20 °C)

2.

torud või silindrikujulised täismaterjalid (sh sepised), mille välisläbimõõt on üle 75 mm;

b.

Titaanisulamid, millel on mõlemad järgmised omadused:

1.

‧võimalik‧ maksimaalne tõmbetugevus 900 MPa või rohkem temperatuuril 293 K (20 °C)

2.

torud või silindrikujulised täismaterjalid (sh sepised), mille välisläbimõõt on üle 75 mm;

Tehniline märkus:

‧Võimalik‧ tähistab antud juhul sulameid enne ja pärast termotöötlust.

1C210
‧Kiud- või niitmaterjalid‧ või prepregmaterjalid, muud kui punktides 1C010.a, 1C010.b või 1C010.e nimetatud:

a.

‧Süsinik- või aramiid'kiud või -niitmaterjalid‧, millel on üks järgmistest omadustest:

1.

„erimoodul” 12,7 × 106 m või rohkem

2.

„eritõmbetugevus” 235 × 103 m või rohkem;

Punkt 1C210.a ei hõlma aramiid‧kiude ja -niitmaterjale‧, mis sisaldavad 0,25 massi% või rohkem estril põhinevat kiupinna modifikaatorit;

b.

Klaas‧kiud või -niitmaterjalid‧, millel on mõlemad järgmised omadused:

1.

„erimoodul” 3,18 × 106 m või rohkem

2.

„eritõmbetugevus” 76,2 × 103 m või rohkem;

c.

Temperatuurikindla vaiguga impregneeritud pidevad „lõngad”, „eelkedrused”, „köisikud” ja „lindid”, mille laius ei ületa 15 mm (prepregmaterjalid) ja mis on valmistatud punktides 1C210.a või 1C210.b nimetatud süsinik- või klaas‧kiud- või -niitmaterjalidest‧.

Tehniline märkus:

Vaik moodustab siin komposiidi põhiaine.

Punktis 1C210 piirduvad ‧kiud- ja niitmaterjalid‧ pidevate „monokiudude”, „lõngade”, „eelkedruse”, „köisikute” ja „lintidega”.

1C216
Martensiitteras, muu kui punktis 1C116 nimetatud, mille ‧võimalik‧ maksimaalne tõmbetugevus temperatuuril 293 K (20 °C) on 2 050 MPa või üle selle.

Punkt 1C216 ei hõlma vorme, mille ükski lineaarmõõde ei ületa 75 mm.

Tehniline märkus:

‧Võimalik‧ tähistab antud juhul sulameid enne ja pärast termotöötlust.

1C225
Boor, mida on boor-10 isotoobi (10B) suhtes rikastatud üle selle isotoobi looduslikult esineva sisalduse, järgmiselt: elementkujul, ühenditena, boori sisaldavate segudena, nendest valmistatud toodetena, kõigi eelkirjeldatute heitmete või jäätmetena.

Punktis 1C225 boori sisaldavate segude hulka loetakse ka boori sisaldavad materjalid.

Tehniline märkus:

Boor-10 looduslik sisaldus on ligikaudu 18,5 massi% (20 aatomprotsenti).

1C226
Volfram, volframkarbiid ja sulamid, mis sisaldavad üle 90 massi% volframi, ja millel on mõlemad järgmised omadused:

a.

Õõnsad silindrikujulise sümmeetriaga detailid (sh silindrite segmendid) siseläbimõõduga üle 100 mm, kuid vähem kui 300 mm,

b.

Massiga üle 20 kg.

Punkt 1C226 ei hõlma spetsiaalselt kaaluvihtidena või gammakiirguse kollimaatoritena kasutamiseks valmistatud tooteid.

1C227
Kaltsium, millel on mõlemad järgmised omadused:

a.

Sisaldab kaaluliselt vähem kui 1 000 miljondikosa muid metallilisi lisandeid kui magneesium

b.

Sisaldab kaaluliselt vähem kui 10 miljondikosa boori.

1C228
Magneesium, millel on mõlemad järgmised omadused:

a.

Sisaldab kaaluliselt vähem kui 200 miljondikosa muid metallilisi lisandeid kui kaltsium

b.

Sisaldab kaaluliselt vähem kui 10 miljondikosa boori.

1C229
Vismut, millel on mõlemad järgmised omadused:

a.

Puhtusaste 99,99 massi% või rohkem

b.

Kaaluline hõbedasisaldus on vähem kui 10 miljondikosa.

1C230
Berüllium metallina ja sulamitena, mis sisaldavad üle 50 massi% berülliumi, berülliumiühendid, tooted nendest ning nende heitmed või jäätmed.

Punkt 1C230 ei hõlma järgmist:

a.

metallaknad röntgeniseadmetele või puuraukude sondidele;

b.

oksiidina kas valmistoodete või pooltoodete kujul, mis on spetsiaalselt ette nähtud elektroonika komponentide osadeks või elektronlülituste põhimikeks;

c.

berüll (berüllium- ja alumiiniumsilikaat) smaragdide või akvamariinide kujul.

1C231
Hafnium metallina ja sulamitena, mis sisaldavad üle 60 massi% hafniumi, hafniumiühendid, mis sisaldavad üle 60 massi% hafniumi, tooted nendest ning nende heitmed või jäätmed.

1C232
Heelium-3 (3He) või seda sisaldavad segud ning tooted ja seadmed, mis neid sisaldavad.

Punkt 1C232 ei hõlma tooteid ega seadmeid, mis sisaldavad vähem kui 1 g heelium-3.

1C233
Liitium, mida on liitium-6 isotoobi (6Li) suhtes rikastatud üle selle isotoobi looduslikult esineva sisalduse ning tooted ja seadmed, mis sisaldavad rikastatud liitiumi järgmiselt: elementkujul, sulamitena, ühenditena, liitiumi sisaldavate segudena, nendest valmistatud toodetena, kõigi eelkirjeldatute heitmete või jäätmetena.

Punkt 1C233 ei hõlma termoluminestsentsdosimeetreid.

Tehniline märkus:

Liitium-6 looduslik sisaldus on ligikaudu 6,5 massi% (7,5 aatomprotsenti).

1C234
Tsirkoonium, milles hafniumi on kaaluliselt vähem kui 1 osa hafniumi 500 osa tsirkooniumi kohta järgmiselt: tsirkoonium metallina, sulamitena, mis sisaldavad üle 50 massi% tsirkooniumi, ühendid, tooted nendest ning nende heitmed või jäätmed.

Punkt 1C234 ei hõlma tsirkooniumi fooliumi kujul, mille paksus on 0,10 mm või vähem.

1C235
Triitium, triitiumiühendid, triitiumi sisaldavad segud, milles triitiumiaatomite suhe vesinikuaatomite suhtes on suurem kui 1:1 000, ning neid sisaldavad tooted ja seadmed.

Punkt 1C235 ei hõlma kaupu ega seadmeid, milles triitiumisisaldus on kuni 1,48 × 103 GBq (40 Ci).

1C236
Alfa-aktiivsed radionukliidid, poolestusajaga 10 päeva või rohkem, kuid vähem kui 200 aastat, järgmisel kujul:

a.

Elementkujul;

b.

Ühenditena, mille summaarne alfa-aktiivsus on 37 GBq/kg (1 Ci/kg) või rohkem;

c.

Segudena, mille summaarne alfa-aktiivsus on 37 GBq/kg (1 Ci/kg) või rohkem;

d.

Eelnimetatuid sisaldavate toodete või seadmetena.

Punkt 1C236 ei hõlma kaupu ja seadmeid, milles sisalduv alfa-aktiivsus on kuni 3,7 GBq (100 milliküriid).

1C237
Raadium-226 (226Ra), raadium-226 sulamid, raadium-226 ühendid ja segud, mis sisaldavad raadium-226, nendest valmistatud tooted ning neid sisaldavad tooted ja seadmed.

Punkt 1C237 ei hõlma järgmist:

a.

meditsiinilised seadmed;

b.

toode või seade, mis sisaldab vähem kui 0,37 GBq (10 milliküriid) raadium-226.

1C238
Kloortrifluoriid (ClF3).

1C239
Brisantlõhkeained, muud kui sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud, või ained või segud, mis sisaldavad neid üle 2 massi% ja mille kristalne tihedus on üle 1,8 g/cm3 ja detonatsioonikiirus üle 8 000 m/s.

1C240
Niklipulber või poorne (käsn) nikkel, muu kui punktis 0C005 nimetatud:

a.

Niklipulber, mille on mõlemad järgmised omadused:

1.

puhtusaste 99,0 massi% või rohkem

2.

keskmine osakese suurus alla 10 µm mõõdetuna vastavalt ASTM standardile B330;

b.

Poorne (käsn) nikkel, mis on toodetud punktis 1C240.a nimetatud materjalist.

Punkt 1C240 ei hõlma järgmist:

a.

kiuline niklipulber;

b.

üksikud poorsest niklist lehed pindalaga 1 000 cm2 või vähem.

Tehniline märkus:

Punktis 1C240.b peetakse silmas poorset metalli, mis saadakse punktis 1C240.a nimetatud materjalide kokkusurumisel ja paagutamisel metalseks materjaliks, mis sisaldab omavahel ühendatud peeneid poore läbi kogu selle struktuuri.

1C350
Kemikaalid, mida võidakse kasutada lähteainena mürkkemikaalide valmistamisel, ja üht või mitut nimetatud kemikaali sisaldavad „keemilised segud”:

NB! VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJA JA PUNKTI 1C450.

1.

Tiodiglükool (111–48–8);

2.

Fosforoksükloriid (10025–87–3);

3.

Dimetüülmetüülfosfonaat (756–79–6);

4.

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJAS metüülfosfonüüldifluoriid (676–99–3);

5.

Metüülfosfonüüldikloriid (676–97–1);

6.

Dimetüülfosfit (DMP) (868–85–9);

7.

Fosfortrikloriid (7719–12–2);

8.

Trimetüülfosfit (TMP) (121–45–9);

9.

Tionüülkloriid (7719–09–7);

10.

3-hüdroksü-1-metüülpiperidiin (3554–74–3);

11.

N,N-diisopropüül-ß-aminoetüülkloriid (96–79–7);

12.

N,N-diisopropüül-ß-aminoetaantiool (5842–07–9);

13.

3-kinoklidinool (1619–34–7);

14.

Kaaliumfluoriid (7789–23–3);

15.

2-kloroetanool (107–07–3);

16.

Dimetüülamiin (124–40–3);

17.

Dietüületüülfosfonaat (78–38–6);

18.

Dietüül-N,N-dimetüülfosforamidaat (2404–03–7);

19.

Dietüülfosfit (762–04–9);

20.

Dimetüülamiinhüdrokloriid (506–59–2);

21.

Etüülfosfinüüldikloriid (1498–40–4);

22.

Etüülfosfonüüldikloriid (1066–50–8);

23.

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJAS etüülfosfonüüldifluoriid (753–98–0);

24.

Vesinikfluoriid (7664–39–3);

25.

Metüülbensilaat (76–89–1);

26.

Metüülfosfinüüldikloriid (676–83–5);

27.

N,N-diisopropüül-ß-aminoetanool (96–80–0);

28.

Pinakolüülalkohol (464–07–3);

29.

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJAS O-etüül-2-diisopropüülaminoetüülmetüülfosfoniit (57856–11–8);

30.

Trietüülfosfit (122–52–1);

31.

Arseentrikloriid (7784–34–1);

32.

Bensüülhape (76–93–7);

33.

Dietüülmetüülfosfoniit (15715–41–0);

34.

Dimetüületüülfosfonaat (6163–75–3);

35.

Etüülfosfinüüldifluoriid (430–78–4);

36.

Metüülfosfinüüldifluoriid (753–59–3);

37.

3-kinoklidoon (3731–38–2);

38.

Fosforpentakloriid (10026–13–8);

39.

Pinakoloon (75–97–89);

40.

Kaaliumtsüaniid (151–50–8);

41.

Kaaliumbifluoriid (7789–29–9);

42.

Ammooniumvesinikfluoriid (1341–49–7);

43.

Naatriumfluoriid (7681–49–4);

44.

Naatriumbifluoriid (1333–83–1);

45.

Naatriumtsüaniid (143–33–9);

46.

Trietanoolamiin (102–71–6);

47.

Fosforpentasulfiid (1314–80–3);

48.

Diisopropüülamiin (108–18–9);

49.

Dietüülaminoetanool (100–37–8);

50.

Naatriumsulfiid (1313–82–2);

51.

Väävelmonokloriid (10025–67–9);

52.

Vääveldikloriid (10545–99–0);

53.

Trietanoolamiinhüdrokloriid (637–39–8);

54.

N,N-diisopropüül-2-aminoetüülkloriidhüdrokloriid (4261–68–1);

55.

Metüülfosfoonhape(993–13–5);

56.

Dimetüülmetüülfosfonaat (683–08–9);

57.

N,N-dimetüülaminofosforüül dikloriid (677–43–0);

58.

Triisoporüülfosfit (116–17–6);

59.

Etüüldietanoolamiin (139–87–7);

60.

O,O-dietüülfosforotioaat (2465–65–8);

61.

O,O-dietüülfosforoditioaat (298–06–6);

62.

Naatriumheksafluorosilikaat(16893–85–9);

63.

Metüülfosfoontiohappe dikloriid (676–98–2).

Keemiarelvade konventsiooniga mitteühinenud riikidesse eksportimisel ei hõlma punkt 1C350 „keemilisi segusid”, mis sisaldavad üht või mitut punkti 1C350 alapunktides 1, 3, 5, 11, 12, 13, 17, 18, 21, 22, 26, 27, 28, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 54, 55, 56, 57 ja 63 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 10 massi%.

Keemiarelvade konventsiooniga ühinenud riikidesse eksportimisel ei hõlma punkt 1C350 „keemilisi segusid”, mis sisaldavad üht või mitut punkti 1C350 alapunktides 1, 3, 5, 11, 12, 13, 17, 18, 21, 22, 26, 27, 28, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 54, 55, 56, 57 ja 63 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 30 massi%.

Punkt 1C350 ei hõlma „keemilisi segusid”, mis sisaldavad üht või mitut punkti 1C350 alapunktides 2, 6, 7, 8, 9, 10, 14, 15, 16, 19, 20, 24, 25, 30, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52, 53, 58, 59, 60, 61 ja 62 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 30 massi%.

Punkt 1C350 ei hõlma tarbekaupadena määratletavaid tooteid, mis on pakendatud jaemüügiks isiklikuks kasutamiseks või pakendatud üksikisikule kasutamiseks.

1C351
Inimpatogeenid, zoonoosid ja „toksiinid”:

a.

Viirused, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride” või materjalide kujul, kaasa arvatud elusmaterjalid, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1.

chikungunya viirus;

2.

Krimmi-Kongo hemorraagilise palaviku viirus;

3.

Dengue’i palaviku viirus;

4.

hobuste ida entsefalomüeliidi viirus;

5.

Ebola viirus;

6.

Hantaani viirus;

7.

Junini viirus;

8.

Lassa palaviku viirus;

9.

lümfotsütaarse koriomeningiidi viirus;

10.

Machupo viirus;

11.

Marburgi viirus;

12.

ahvide rõugeviirus;

13.

Rifti oru palaviku viirus;

14.

puukentsefaliidi viirus / vene kevad-suve entsefaliidi viirus;

15.

variola viirus (ehk tavaline rõugeviirus);

16.

hobuste venetsueela entsefalomüeliidi viirus;

17.

hobuste lääne entsefalomüeliidi viirus;

18.

White-pox’i viirus;

19.

kollapalaviku viirus;

20.

Jaapani entsefaliidi viirus;

21.

Kyasanur Foresti haiguse viirus;

22.

lammaste (šoti) entsefalomüeliidi viirus;

23.

Murray Valley entsefaliidi viirus;

24.

Omski hemorraagilise palaviku viirus;

25.

Oropouche'i viirus;

26.

Powassani viirus;

27.

Rocio viirus;

28.

St. Louis’i entsefaliidi viirus;

29.

Hendra viirus (hobuste leetriviirus);

30.

Lõuna-Ameerika hemorraagilise palaviku viirus (Sabia, Flexal, Guanarito);

31.

kopsu-neerusündroomiga hemorraagilise palaviku viirused (Sõul, Dobrava, Puumala, Sin Nombre);

32.

Nipah viirus;

b.

Riketsiad, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride” või materjalide kujul, kaasa arvatud elusmaterjalid, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1.

Coxiella burnetii;

2.

Bartonella quintana (Rochalimea quintana, Rickettsia quintana);

3.

Rickettsia provazekii;

4.

Rickettsia rickettsii;

c.

Bakterid, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride” või materjalide kujul, kaasa arvatud elusmaterjalid, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1.

Bacillus anthracis;

2.

Brucella abortus;

3.

Brucella melitensis;

4.

Brucella suis;

5.

Chlamydia psittaci;

6.

Clostridium botulinum;

7.

Francisella tularensis;

8.

Burkholderia mallei (Pseudomonas mallei);

9.

Burkholderia pseudomallei (Pseudomonas pseudomallei);

10.

Salmonella typhi;

11.

Shigella dysenteriae;

12.

Vibrio cholerae;

13.

Yersinia pestis;

14.

Clostridium perfringens epsilontoksiini produtseerivad tüübid;

15.

Enterohemorraagiline Escherichia coli, serotüüp O157 ja muud verotoksiini produtseerivad serotüübid;

d.

„Toksiinid” ja nende „alamühikud”:

1.

Botulismitoksiin;

2.

Clostridium perfingens’i toksiin;

3.

Konotoksiin;

4.

Ritsiin;

5.

Saksitoksiin;

6.

Shigatoksiin;

7.

Staphylococcus aureus’e toksiin;

8.

Tetrodotoksiin;

9.

Verotoksiin ja shigasarnased ribosoomi inaktiveerivad proteiinid;

10.

Mikrotsüstiin (Cyanginosin);

11.

Aflatoksiinid;

12.

Abrin;

13.

Kooleratoksiin;

14.

Diatsetoksisksirpenooltoksiin;

15.

T-2 toksiin;

16.

HT-2 toksiin;

17.

Modeksiin;

18.

Volkensiin;

19.

Viscum album Lectin 1 (viskumiin);

Punkt 1C351.d ei hõlma botulismitoksiini või konotoksiini toote vormis, mis vastab kõikidele järgmistele kriteeriumidele:

1.

on farmatseutilised formulatsioonid, mis on mõeldud inimeste meditsiiniliseks raviks;

2.

on eelnevalt pakendatud meditsiinitoodetena turustamiseks;

3.

on riigi ametiasutuse poolt lubatud turustamiseks meditsiinitoodetena.

e.

Seened, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride” või materjalide kujul, kaasa arvatud elusmaterjalid, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1.

Coccidioides immitis;

2.

Coccidioides posadasii.

Punkt 1C351 ei hõlma „vaktsiine” ja „immunotoksiine”.

1C352
Loompatogeenid:

a.

Viirused, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride” või materjalide kujul, kaasa arvatud elusmaterjalid, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1.

sigade aafrika katku viirus;

2.

lindude gripiviirus, mis on:

a.

mittekirjeldatud

b.

määratletud direktiivi 2005/94/EÜ I lisa punktis 2 (ELT L 10, 14.1.2006, lk 16) kui suure patogeensusega viirused:

1.

A- tüüpi viirused, mille intravenoosse patogeensuse indeks (IVPI) kuuenädalalastel tibudel on suurem kui 1,2,

2.

Alatüüpide H5 või H7 A-tüüpi viirused, mille mitmealuseliste aminohapete genoomijärjestuse kood hemaglutiniini molekuli lõikepiirkonnas on sarnane HPAI viiruse puhul täheldatuga, mis näitab, et peremeesorganismis üldlevinud proteaas saab hemaglutiniini molekuli läbi lõigata;

3.

lammaste katarraalse palaviku viirus;

4.

suu- ja sõrataudi viirus;

5.

kitsede rõugeviirus;

6.

sigade herpesviirus / Aujeszky haigus;

7.

sigade katku viirus;

8.

Lyssa-viirus;

9.

Newcastle’i haiguse viirus;

10.

väikemäletsejate katku viirus;

11.

sigade enteroviirus tüüp 9 (sigade vesikulaarhaiguste viirus);

12.

veisekatku viirus;

13.

lammaste rõugeviirus;

14.

Tescheni haiguse viirus;

15.

vesikulaarse stomatiidi viirus;

16.

veiste nodulaarse dermatiidi viirus;

17.

hobuste aafrika katku viirus;

b.

Mükoplasmad, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride” või materjalide kujul, kaasa arvatud elusmaterjalid, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1.

mükoplasma mükoidid, alamliik mükoidid (väike koloonia);

2.

mükoplasma capricolum, alamliik capripneumoniae.

Punkt 1C352 ei hõlma „vaktsiine”.

1C353
Geneetilised elemendid ja geneetiliselt muundatud organismid:

a.

Geneetiliselt muundatud organismid või geneetilised elemendid, mis sisaldavad punktides 1C351.a, 1C351.b., 1C351.c, 1C351.e, 1C352 või 1C354 nimetatud organismide patogeensusega seotud nukleiinhappejärjestusi;

b.

Geneetiliselt muundatud organismid või geneetilised elemendid, mis sisaldavad patogeensusega seotud nukleiinhappejärjestusi, mis kodeerivad punktis 1C351.d nimetatud mis tahes „toksiine” või nende „toksiinide alamühikuid”.

Tehnilised märkused:

1.

Geneetilised elemendid hõlmavada muu hulgas geneetiliselt muundatud või muundamata kromosoome, genoome, plasmiide, transponsoone ja vektoreid.

2.

Punktides 1C351.a., 1C351.b., 1C351.c., 1C351.e., 1C352 või 1C354 nimetatud mikroorganismide patogeensusega seotud nukleiinhappejärjestused on kõik nimetatud mikroorganismile omased järjestused, mis:

a.

ise või mille transkribeeritud või transleeritud produktid kujutavad endast olulist ohtu inimeste, loomade või taimede tervisele

b.

teatavalt suurendavad nimetatud mikroorganismi või mis tahes muu organismi, millesse neid võib sisestada või muul viisil integreerida, võimet kahjustada tõsiselt inimeste, loomade või taimede tervist.

Punkt 1C353 ei kehti nukleiinhappejärjestuste kohta, mis on seotud enterohemorraagilise Escherichia coli (serotüüp O157) ja muude verotoksiini produtseerivate tüvede patogeensusega, välja arvatud järjestused, mis kodeerivad verotoksiini või selle alamühikuid.

1C354
Taimpatogeenid:

a.

Viirused, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride” või materjalide kujul, kaasa arvatud elusmaterjalid, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1.

Potato Andean latent tymovirus;

2.

Potato spindle tuber viroid;

b.

Bakterid, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride” või materjalide kujul, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1.

Xanthomonas albilineans;

2.

Xanthomonas campestris pv. Citri, kaasa arvatud Xanthomonas campestris pv. citri tüüpidele A, B, C, D, E omistatavad tüved või teisiti klassifitseerituna Xanthomonas citri, Xanthomonas campestris pv. aurantifolia või Xanthomonas campestris pv. citrumelo;

3.

Xanthomonas oryzae pv. Oryzae (Pseudomonas campestris pv. Oryzae);

4.

Clavibacter michiganensis subsp. Sepedonicus (Corynebacterium michiganensis subsp. Sepedonicum või Corynebacterium Sepedonicum);

5.

Ralstonia solanacearum rassid 2 ja 3 (Pseudomonas solanacearum rassid 2 ja 3 või Burkholderia solanacearum rassid 2 ja 3);

c.

Seened, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride” või materjalide kujul, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1.

Colletotrichum coffeanum var. virulans (Colletotrichum kahawae);

2.

Cochliobolus miyabeanus (Helminthosporium oryzae);

3.

Microcyclus ulei (sünonüüm Dothidella ulei);

4.

Puccinia graminis (sünonüüm Puccinia graminis f. sp. tritici);

5.

Puccinia striiformis (sünonüüm Puccinia glumarum);

6.

Magnaporthe grisea (pyricularia grisea/pyricularia oryzae).

1C450
Mürkkemikaalid ja nende lähteained ning üht või mitut nimetatud kemikaali sisaldavad „keemilised segud”:

NB! VT KA PUNKTE 1C350 JA 1C351.d NING SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJA

a.

Mürkkemikaalid:

1.

Amiton: O,O-dietüül-S-[2-(dietüülamino)etüül]fosforotiolaat (78–53–5) ja vastavad alküülitud või protoneeritud soolad;

2.

PFIB: 1,1,3,3,3-pentafluoro-2-(trifluorometüül)-1-propeen (382–21–8);

3.

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJAS BZ: 3-kinoklidinüülbensülaat (6581–06–2);

4.

Fosgeen: karbonüüldikloriid (75–44–5);

5.

Tsüaankloriid (506–77–4);

6.

Vesiniktsüaniid (74–90–8);

7.

Kloropikriin: trikloronitrometaan (76–06–2);

Keemiarelvade konventsiooniga mitteühinenud riikidesse eksportimisel ei hõlma punkt 1C450 „keemilisi segusid”, mis sisaldavad üht või mitut punktides 1C450.a.1 ja 1C450.a.2 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 1 massi%.

Keemiarelvade konventsiooniga ühinenud riikidesse eksportimisel ei hõlma punkt 1C450 „keemilisi segusid”, mis sisaldavad üht või mitut punktides 1C450.a.1 ja 1C450.a.2 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 30 massi%.

Punkt 1C450 ei hõlma „keemilisi segusid”, mis sisaldavad üht või mitut punktides 1C450.a.4, 1C450.a.5, 1C450.a.6 ja 1C450.a.7 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 30 massi%.

Punkt 1C450 ei hõlma tarbekaupadena määratletavaid tooteid, mis on pakendatud jaemüügiks isiklikuks kasutamiseks või pakendatud üksikisikule kasutamiseks.

b.

Mürkkemikaalide lähteained:

1.

kemikaalid, välja arvatud sõjaliste kaupade nimekirjas või punktis 1C350 nimetatud, mis sisaldavad fosforiaatomit, millega on seotud üks (normaal- või iso-) metüül-, etüül- või propüülrühm, kuid mitte enam süsinikuaatomeid;

Punkt 1C450.b.1 ei hõlma järgmist: Fonofos: O-etüül-S -fenüületüülfosfonotiolotionaat (944–22–9);

2.

N,N-dialküül[metüül, etüül, n-propüül- või isopropüül-]-fosforamiidi dihalogeniidid, muud kui N,N-dimetüülaminofosforüül-dikloriid;

Vt punktist 1C350.57. N,N-dimetüülaminofosforüül-dikloriid.

3.

dialküül[metüül, etüül, n-propüül või isopropüül]-N,N-dialküül[metüül, etüül, n-propüül või isopropüül]-fosforamidaadid, muud kui punktis 1C350 nimetatud dietüül-N,N-dimetüülfosforamidaat;

4.

N,N-dialküül [metüül, etüül, n-propüül või isopropüül]aminoetüül-2-kloriidid ja vastavad protoneeritud soolad, muud kui punktis 1C350 nimetatud N,N-diisopropüül-(beta)-aminoetüülkloriidhüdrokloriid;

5.

N,N-dialküül-[metüül, etüül, n-propüül või isopropüül]aminoetaan-2-oolid ja vastavad protoneeritud soolad, muud kui punktis 1C350 nimetatud N,N-diisopropüül-(beta)-aminoetanool (96–80–0) ja N,N-dietüülaminoetanool (100–37–8);

Punkt 1C450.b.5 ei hõlma järgmist:

a.

N,N-dimetüülaminoetanool (108–01–0) ja vastavad protoneeritud soolad;

b.

N,N-dietüülaminoetanool ja vastavad protoneeritud soolad (100–37–8);

6.

N,N-dialküül-[metüül, etüül, n-propüül või isopropüül]aminoetaan-2-tioolid ja vastavad protoneeritud soolad, muud kui punktis 1C350 nimetatud N,N-diisopropüül-(beta)-aminoetaantiool;

7.

vt punktis 1C350 etüüldietanoolamiin (139–87–7);

8.

metüüldietanoolamiin (105–59–9).

Keemiarelvade konventsiooniga mitteühinenud riikidesse eksportimisel ei hõlma punkt 1C450 „keemilisi segusid”, mis sisaldavad üht või mitut punktides 1C450.b.1, 1C450.b.2, 1C450.b.3, 1C450.b.4, 1C450.b.5 ja 1C450.b.6 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 10 massi%.

Keemiarelvade konventsiooniga ühinenud riikidesse eksportimisel ei hõlma punkt 1C450 „keemilisi segusid”, mis sisaldavad üht või mitut punktides 1C450.b.1, 1C450.b.2, 1C450.b.3, 1C450.b.4, 1C450.b.5 ja 1C450.b.6 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 30 massi%.

Punkt 1C450 ei hõlma „keemilisi segusid”, mis sisaldavad üht või mitut punktis 1C450.b.8 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 30 massi%.

Punkt 1C450 ei hõlma tarbekaupadena määratletavaid tooteid, mis on pakendatud jaemüügiks isiklikuks kasutamiseks või pakendatud üksikisikule kasutamiseks.

1D
Tarkvara

1D001
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 1B001–1B003 nimetatud seadmete „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”.

1D002
„Tarkvara”, mis on ette nähtud orgaaniliste ja metalliliste „põhiainete”, süsinik„põhiaine”laminaatide või -„komposiitide”„arendamiseks”.

1D003
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud selleks, et seadmed saaksid täita punktis 1A004.c või 1A004.d nimetatud seadmete funktsioone.

1D101
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt ette nähtud või kohandatud punktis 1B101, 1B102, 1B115, 1B117, 1B118 või 1B119 nimetatud kaupade „kasutamiseks”.

1D103
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt ette nähtud selliste vähendatud märgatavusega signaalide analüüsiks nagu radarikiirte tagasipeegeldumine, ultraviolett-/infrapuna- või akustilised signaalid.

1D201
„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 1B201 nimetatud kaupade „kasutamiseks”.

1E
Tehnoloogia

1E001
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides 1A001.b, 1A001.c, 1A002–1A005, 1A006.b, 1A007, 1B või 1C nimetatud materjalide „arendamiseks” või „tootmiseks”.

1E002
Muu järgmine „tehnoloogia”:

a.

„Tehnoloogia” polübensotiasoolide või polübensoksasoolide „arendamiseks” ja „tootmiseks”.

b.

„Tehnoloogia” selliste fluoroelastomeerühendite „arendamiseks” ja „tootmiseks”, mis sisaldavad vähemalt ühte vinüüleetermonomeeri.

c.

„Tehnoloogia” järgmiste lähtematerjalide või mitte„komposiitsete” keraamiliste materjalide „tootmiseks”:

1.

lähtematerjalid, millel on kõik järgmised omadused:

a.

mis tahes järgmised ained:

1.

tsirkooniumi liht- või kompleksoksiidid ja räni või alumiiniumi kompleksoksiidid;

2.

boori lihtnitriidid (kuubilise võrega kristallide kujul);

3.

räni või boori liht- või komplekskarbiidid

4.

räni liht- või kompleksnitriidid;

b.

mis tahes järgmine metalliliste lisandite summaarne hulk (välja arvatud spetsiaalselt lisatavad):

1.

vähem kui 1 000 miljondikosa lihtoksiidide või karbiidide korral

2.

vähem kui 5 000 miljondikosa kompleksühendite või lihtnitriidide korral

c.

mis tahes järgmiste omadustega:

1.

tsirkooniumoksiid, mille keskmine osakeste suurus ei ületa 1 µm ja kuni 10 % osakeste suurus ei ületa 5 µm;

2.

muud lähtematerjalid, mille keskmine osakeste suurus ei ületa 5 µm ja kuni 10 % osakeste suurus ei ületa 10 µm

3.

mille on kõik järgmised omadused:

a.

liistakud, mille pikkuse ja paksuse suhe ületab 5;

b.

niitkristallid, mille pikkuse ja läbimõõdu suhe ületab 10 läbimõõtude korral, mis on väiksemad kui 2 µm,

c.

pidev või tükeldatud kiud, mille läbimõõt on väiksem kui 10 µm;

2.

mitte„komposiitsed” keraamilised materjalid, mis on valmistatud punktis 1E002.c.1 nimetatud materjalidest;

Punkt 1E002.c.2 ei hõlma „tehnoloogiat” abrasiivide väljatöötamiseks või tootmiseks.

d.

„Tehnoloogia” aromaatsete polüamiidkiudude „tootmiseks”.

e.

„Tehnoloogia” punktis 1C001 nimetatud materjalide installeerimiseks, hooldamiseks või parandamiseks.

f.

„Tehnoloogia” punktis 1A002, 1C007.c või 1C007.d nimetatud „komposiit”struktuuride, -laminaatide või -materjalide parandamiseks.

Punkt 1E002.f ei hõlma „tehnoloogiat”, mis on vajalik „tsiviilõhusõidukite” tarindite remondiks, kasutades süsinik„kiud- ja -niitmaterjale” ning epoksüvaike, mis sisalduvad õhusõidukivalmistaja käsiraamatus.

g.

‧Andmebaasid (parameetrilised tehnilised andmebaasid)‧, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud selleks, et seadmed saaksid täita punktis 1A004.c või 1A004.d nimetatud seadmete funktsioone.

Tehniline märkus:

Punktis 1E002.g tähendab ‧andmebaas (parameetriline tehniline andmebaas)‧ (parametric technical database) tehnilise teabe andmekogu, mille kasutamine võib tõhustada asjaomaste seadmete või süsteemide jõudlust.

1E101
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides 1A102, 1B001, 1B101, 1B102, 1B115–1B119, 1C001, 1C101, 1C107, 1C111–1C118, 1D101 või 1D103 nimetatud kaupade „kasutamiseks”.

1E102
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia” punktis 1D001, 1D101 või 1D103 nimetatud „tarkvara”„arendamiseks”.

1E103
„Tehnoloogia” temperatuuri, rõhu või atmosfääri reguleerimiseks autoklaavides või hüdroklaavides „komposiitide” või osaliselt töödeldud „komposiitide”„tootmisel”.

1E104
„Tehnoloogia” pürolüütiliselt saadud materjalide „tootmiseks”, mis on moodustunud valuvormil, spindlil või muul alusel lähtegaasidest, mis lagunevad temperatuurivahemikus 1 573 K (1 300 °C) kuni 3 173 K (2 900 °C), rõhkudel 130 Pa kuni 20 kPa.

Punkt 1E104 hõlmab „tehnoloogiat” lähtegaaside koostise jaoks, voolukiirusi ja protsessi juhtimise programmi ning parameetreid.

1E201
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides 1A002, 1A007, 1A202, 1A225–1A227, 1B201, 1B225–1B233, 1C002.b.3 või 1C002.b.4, 1C010.b., 1C202, 1C210, 1C216, 1C225–1C240 või 1D201 nimetatud kaupade „kasutamiseks”.

1E202
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides 1A007, 1A202 või 1A225–1A227 nimetatud seadmete või materjalide „arendamiseks” või „tootmiseks”.

1E203
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia” punktis 1D201 nimetatud „tarkvara”„arendamiseks”.

2. KATEGOORIA

MATERJALIDE TÖÖTLEMINE

2A
Süsteemid, seadmed ja komponendid

Müravabade laagrite kohta vaata sõjaliste kaupade nimekirja.

2A001
Veerelaagrid ja laagrisüsteemid ning nende komponendid:

Punkt 2A001 ei hõlma kuule, mille tootja poolt määratud tolerantsid ISO 3290 standardi kohaselt vastavad täpsusklassile 5 või on halvemad.

a.

kuullaagrid või tervikrull-laagrid, mille tootja määratletud tolerantsid vastavad ISO 492 täpsusklassile 4 (või ANSI/ABMA Std 20 täpsusklassile ABEC-7 või RBEC-7 või vastavatele siseriiklikele normidele) või on paremad ja mille veerevõrud ja -kehad (ISO 5593) on valmistatud monelmetallist või berülliumist;

Punkt 2A001 ei hõlma koonusrull-laagreid.

b.

muud kuullaagrid või tervikrull-laagrid, mille tootja määratletud tolerantsid vastavad ISO 492 täpsusklassile 2 (või ANSI/ABMA Std 20 täpsusklassile ABEC-9 või RBEC-9 või vastavatele siseriiklikele normidele) või on paremad;

Punkt 2A001.b ei hõlma koonusrull-laagreid.

c.

aktiivsed magnetlaagrisüsteemid, mis kasutavad mõnda järgmistest:

1.

materjalid, mille magnetvootihedus on 2,0 T või suurem ja voolavuspiir on üle 414 MPa;

2.

täiselektromagnetilised 3D homopolaarsed eelmagneetimiskonstruktsioonid ajamitele

3.

kõrgetemperatuurilised (450 K (177 °C) ja kõrgem) asendiandurid.

2A225
Tiiglid, mis on valmistatud vedelatele aktiniidmetallidele vastupidavatest materjalidest:

a.

tiiglid, millel on mõlemad järgmised omadused:

1.

mahutavus 150–8 000 cm3

2.

valmistatud järgmistest materjalidest või kaetud mis tahes järgmiste materjalidega, mille puhtusaste on 98 massi% või rohkem:

a.

kaltsiumfluoriid (CaF2);

b.

kaltsiumtsirkonaat (metatsirkonaat) (CaZrO3);

c.

tseeriumsulfiid (Ce2S3);

d.

erbiumoksiid (Er2O3);

e.

hafniumoksiid (HfO2);

f.

magneesiumoksiid (MgO);

g.

nitriiditud nioobiumi-titaani-volframisulam, mis sisaldab ligikaudu 50 % Nb, 30 % Ti ja 20 % W;

h.

ütriumoksiid (Y2O3)

i.

tsirkooniumoksiid (ZrO2);

b.

tiiglid, millel on mõlemad järgmised omadused:

1.

mahutavus 50–2 000 cm3

2.

valmistatud tantaalist või kaetud tantaaliga, mille puhtusaste on 99,9 massi% või rohkem;

c.

tiiglid, millel on kõik järgmised omadused:

1.

mahutavus 50–2 000 cm3;

2.

valmistatud tantaalist või kaetud tantaaliga, mille puhtusaste on 98 massi% või rohkem,

3.

kaetud tantaalkarbiidi, -nitriidi või -boriidiga või nende kombinatsiooniga.

2A226
Klapid, millel on kõik järgmised omadused:

a.

‧nimimõõt‧ 5 mm või rohkem;

b.

omab lõõtstihendit

c.

valmistatud alumiiniumist, alumiiniumisulamist, niklist või niklisulamist, mis sisaldab 60 massi% või rohkem niklit, või sellega kaetud.

Tehniline märkus:

Erinevate sisendava ja väljundava läbimõõtudega klappide korral tähistab punktis 2A226 ‧nimimõõt‧ väikseimat läbimõõtu.

2B
Testimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed

Tehnilised märkused:

1.

Täiendavaid paralleelseid kontuurtelgesid (nt horisontaalsete karussellsisetreipinkide w-telg või teisene pöördtelg, mille pöörlemistelg on paralleelne põhitelje pöörlemisteljega) ei loeta kontuurtelgede koguhulka. Pöördteljed ei pea pöörlema üle 360°. Pöördtelge võib pöörlema panna lineaarseade (nt tigu- või hammaslattajam).

2.

Punkti 2B tähenduses on nende telgede arv, mida võib samaaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks”, telgede arv, piki mida või mille ümber toimub mis tahes töödeldava detaili või tööriista samaaegne ja omavahel seotud liikumine. Sinna hulka ei loeta lisatelgi, piki mida või mille ümber toimub muu suhteline liikumine seadmes, näiteks:

a.

lihvimisketaste rihtimissüsteemi lihvmasinaid;

b.

paralleelseid pöördtelgesid, mis on kavandatud eraldi asuvate töödeldavate detailide paigaldamiseks;

c.

kolineaarseid pöörlevaid abitelgesid, mis on kavandatud sama töödeldava detaili käsitsemiseks, hoides seda kinni erinevatest punktidest.

3.

Telgede nimestik peab olema vastavuses rahvusvahelise standardiga ISO 841 Numerical Control Machines – Axis and Motion Nomenclature (numbrilised juhtimismasinad – telje ja liikumise nimestik).

4.

Punktide 2B001–2B009 tähenduses loetakse „kaldvõll” pöördteljeks.

5.

ISO 230/2 (1988)  (1) või vastava siseriikliku standardi kohaselt sooritatud mõõtmiste põhjal ‧kindlaksmääratud positsioneerimistäpsust‧ võib kasutada iga konkreetse tööpingimudeli puhul eraldi iga tööpingi katsetamise alternatiivina. ‧Kindlaksmääratud positsioneerimistäpsus‧ tähendab täpsuse väärtust, mis on ette nähtud selle asukohaliikmesriigi pädevate asutuste jaoks, kus eksportija konkreetse tööpingi mudeli täpsuse esindajana asub.

‧Kindlaksmääratud positsioneerimistäpsuse‧ määramine.

a.

valida viis tööpinki hinnatavast mudelist;

b.

mõõta lineaartelje täpsused vastavalt ISO 230/2 (1988)-le  (1) ;

c.

määrata iga tööpingi iga telje A-väärtused. A-väärtuse arvutamine on kirjeldatud ISO standardis;

d.

määrata iga telje A-väärtuste keskväärtus. Sellest keskväärtusest  saab uuritava mudeli iga telje kindlaksmääratud väärtus (Âx Ây …);

e.

kuna 2. kategooria nimekiri viitab igale lineaarsele teljele eraldi, siis on kindlaksmääratud väärtusi sama palju kui lineaarseid telgi;

f.

kui mõni sellise tööpingi mudeli telg, mis ei ole hõlmatud punktide 2B001.a–2B001.c või 2B201-ga, omab kindlaksmääratud täpsust Ā 6 mikronit lihvimispinkidel ja 8 mikronit frees- ja treipinkidel või paremat, peab valmistaja kinnitama täpsusastet kord kaheksateistkümne kuu jooksul.

2B001
Tööpingid ja nende kombinatsioonid metallide, keraamika ja „komposiitide” töötlemiseks (või lõikamiseks), mis vastavalt tootja tehnilisele spetsifikatsioonile võivad olla varustatud elektroonsete „arvjuhtimis”seadmetega, ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid:

NB! VT KA PUNKTI 2B201.

Punkt 2B001 ei hõlma eriotstarbelisi tööpinke, mida kasutatakse üksnes hammasrataste valmistamiseks. Selliste tööpinkide kohta vt punkti 2B003.

2B001 ei hõlma eriotstarbelisi tööpinke, mida kasutatakse üksnes järgmise tootmiseks:

a.

väntvõllid või nukkvõllid;

b.

tööriistad või lõiketerad;

c.

pressi tiguvõllid

d.

graveeritud või lihvitud juveeltooted.

Tööpinke, millel on vähemalt kaks kolmest võimalusest – treimise, freesimise või lihvimise võimalus (nt treipink, millel on ka freesimise võimalus) tuleb hinnata kõigi kohaldatavate punktide 2B001.a., 2B001.b. või 2B001.c. järgi.

Optiliste viimistlustööpinkide kohta vt punkti 2B002.

a.

Treipingid, millel on kõik järgmised omadused:

1.

positsioneerimistäpsus koos „kõigi olemasolevate kompensatsioonidega” on võrdne või väiksem (parem) kui 6 µm (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) vastavalt ISO standardile 230/2 (1988) (1) või vastavatele siseriiklikule standarditele,

2.

kaks või enam telge, mida võib üheaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks”;

Punkt 2B001.a ei hõlma treipinke, mis on spetsiaalselt ette nähtud selliste kontaktläätsede tootmiseks, millel on kõik järgmised omadused:

a.

masinjuhtimine on sisendandmete töötlemisprogrammide suhtes piiratud oftalmoloogilise tarkvara kasutamisega

b.

ei kasuta vaakumiga kinnituspadrunit.

b.

freespingid, millel on üks järgmistest omadustest:

1.

mille on kõik järgmised omadused:

a.

positsioneerimistäpsus koos „kõigi olemasolevate kompensatsioonidega” on võrdne või väiksem (parem) kui 6 µm (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) vastavalt ISO standardile 230/2 (1988) (1) või vastavatele siseriiklikule standarditele,

b.

kolm lineaarset telge ja üks pöörlemistelg, mida saab üheaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks”.

2.

viis või enam telge, mida saab üheaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks”;

3.

koordinaatpuurpinkide positsioneerimistäpsus, mis koos „kõigi olemasolevate kompensatsioonidega” on võrdne või väiksem (parem) kui 4 µm (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) vastavalt ISO standardile 230/2 (1988) (1) või vastavatele siseriiklikule standarditele,

4.

lendteraga lõikeseadmed, millel on kõik järgmised omadused:

a.

peavõlli „aksiaallõtku” ja „viskumise” koguväärtus on väiksem (parem) kui 0,0004 mm TIR

b.

liugliikumise nurkhälvete (võnkumine risti- ja pikisuunas ning pöördliikumine) koguväärtus 300mm teekonnal on väiksem (parem) kui 2 kaaresekundit TIR;

c.

lihvimispingid, millel on järgmised omadused:

1.

mille on kõik järgmised omadused:

a.

positsioneerimistäpsus koos „kõigi olemasolevate kompensatsioonidega” on võrdne või väiksem (parem) kui 4 µm (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) vastavalt ISO standardile 230/2 (1988) (1) või vastavatele siseriiklikule standarditele,

b.

kolm või enam telge, mida saab üheaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks”,

2.

viis või enam telge, mida saab üheaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks”;

Punkt 2B001.c ei hõlma järgmisi lihvimispinke:

a.

silindriliste välis-, sise- ja välis-sisepindade lihvimispingid, millel on kõik järgmised omadused:

1.

ainult silindriliste pindade lihvimiseks

2.

ainult selliste detailide töötlemiseks, mille maksimaalne välisläbimõõt või pikkus võib olla 150 mm;

b.

tööpingid, mis on spetsiaalselt kavandatud koordinaatlihvimispinkideks, millel puuduvad z-telg või w-telg, mille positsioneerimistäpsus koos „kõigi olemasolevate kompensatsioonidega” on väiksem (parem) kui 4 µm (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) vastavalt ISO standardile 230/2 (1988)  (1) või vastavatele siseriiklikele standarditele.

c.

pinnalihvimispingid.

d.

juhtmeteta elektroerosioonpingid (EDM), millel on kaks või enam pöördtelge, mida saab üheaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks”;

e.

tööpingid metallide, keraamika ja „komposiitide” eemaldamiseks, millel on kõik järgmised omadused:

1.

kasutavad materjalide eemaldamiseks üht järgmistest moodustest:

a.

vee- või muude vedelike joad, kaasa arvatud need, mis sisaldavad abrasiivlisandeid;

b.

elektronkiir

c.

„laser”kiir

2.

millel on kaks või enam pöördtelge ja kõik järgmised omadused:

a.

mida saab üheaegselt „kontuurjuhtimiseks” koordineerida

b.

positsioneerimistäpsus on väiksem (parem) kui 0,003°;

f.

puurpingid sügavate aukude puurimiseks ning sügavate aukude puurimiseks kohandatud treipingid, mis võimaldavad puuritava augu maksimaalseks sügavuseks enam kui 5 m, ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid.

2B002
Arvjuhitavad optilised viimistlustööpingid materjali selektiivse eemaldamiseks ja selle kaudu mittesfääriliste optiliste pindade tootmiseks ja millel on kõik järgmised omadused:

a.

valmistamistäpsus (tolerants) on väiksem kui 1,0  µm;

b.

pinna karedus on väiksem kui 100 nm rms.

c.

neli või enam telge, mida saab üheaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks”,

d.

mis kasutavad mis tahes järgmist protsessi:

1.

magneto-reoloogiline viimistlemine (‧MRF‧);

2.

elektro-reoloogiline viimistlemine (‧ERF‧);

3.

‧kõrge siseenergiaga osakeste joaga viimistemine‧;

4.

‧täispuhutava membraaniga tööriistaviimistlus‧

5.

‧vedelikujoaga viimistlemine‧.

Tehniline märkus:

Punkti 2B002 tähenduses:

1.

MRF materjali eemaldamise protsess, milles kasutatakse abrasiivset magnetilist vedelikku, mille viskoossust reguleerib magnetväli.

2.

ERF on eemaldamise protsess, milles kasutatakse abrasiivset vedelikku, mille viskoossust reguleerib elektriväli.

3.

Kõrge siseenergiaga osakeste joaga viimistlemisel kasutatakse materjali selektiivseks eemaldamiseks reaktiivset aatomiplasmat või ioonkiirgust.

4.

‧Täispuhutava membraaniga tööriistaviimistlus‧ on protsess, mille käigus kasutatakse surve all olevat membraani, mis deformeerub töödeldava pinnaga väga väikeses osas kokkupuuteks.

5.

‧Vedelikujoaga viimistlemisel‧ kasutatakse materjali eemaldamiseks vedelikujuga.

2B003
„Arvjuhtimisega” või manuaaltööpingid ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid, juhtimis- ja lisaseadmed, mis on ette nähtud karastatud (Rc = 40 või enam) sirghammastega silinderrataste, kaldhammasrataste ja noolhammasrataste, mille jaotusringjoone läbimõõt on suurem kui 1 250 mm ning mille hamba tööpinna laius on 15 % jaotusringjoone läbimõõdust või enam ning mis on viimistletud AGMA 14 või parema kvaliteediga (võrdne ISO 1328 klass 3-ga), lõikamiseks, viimistlemiseks, lihvimiseks või hoonimiseks.

2B004
Kuum„isostaatpressid” ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid ja lisaseadmed, millel on kõik järgmised omadused:

NB! VT KA PUNKTE 2B104 JA 2B204.

a.

termiliselt kontrollitav keskkond suletud töökambris ning kambri siseläbimõõt on 406 mm või rohkem

b.

mis tahes järgmised omadused:

1.

maksimaalne töörõhk üle 207 MPa;

2.

kontrollitava termilise keskkonna temperatuur üle 1 773 K (1 500 °C)

3.

võimalus süsivesinikega impregneerimiseks ja tekkivate gaasiliste lagunemisproduktide eemaldamiseks.

Tehniline märkus:

Kambri sisemõõde tähendab kambri selle osa mõõte, milles saavutatakse samaaegselt nii töötemperatuur kui ka töörõhk, ning siia ei arvestata kinnitusrakiseid. See mõõde on väiksem kas rõhukambri sisediameetrist või isoleeritud ahju sisediameetrist, sõltuvalt sellest, kumb kahest eespool nimetatud kambrist asub teise sees.

Spetsiaalselt konstrueeritud stantside, valuvormide ning tööriistade kohta vaata punkte B003, 9B009 ja sõjaliste kaupade nimekirja.

2B005
Seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud anorgaaniliste kihtide, pinnakatete ja pinna modifikatsioonide sadestamiseks ja töötlemiseks mitteelektroonsetele põhimikele ning protsessi käigu kontrollimiseks selliste menetluste abil, mis on esitatud punkti 2E003.f tabelis ja märkustes ning spetsiaalselt nende seadmete automaatseks kasutamiseks, positsioneerimiseks, käsitsemiseks ja kontrolliks kavandatud komponendid:

a.

keemilise aurustamise-sadestamise (CVD) seadmed, millel on kõik järgmised omadused:

NB! VT KA PUNKTI 2B105.

1.

ühe järgneva modifitseeritud protsessi kasutamine:

a.

CVD-katmine pulseeriva rõhu juures;

b.

kontrollitud idustamisega termiline sadestamine (CNTD)

c.

plasmaaktiveeritud või plasma osalusel CVD

2.

mis tahes järgmistest:

a.

kasutatakse pöörlevaid kõrgvaakumtihendeid (rõhk 0,01 Pa või vähem)

b.

protsessi käigus kontrollitakse pidevalt katte paksust reaalajas (in situ);

b.

ioonlegeerimisseadmed, milles ioonivoo vool on 5 mA või rohkem;

c.

elektronkiire abil toimuva aurustamise-sadestamise (EB-PVD) seadmed nimivõimsusega kokku üle 80 kW ja millel on üks järgmistest omadustest:

1.

vannis vedelikutaseme „laser”kontrollisüsteem, mis reguleerib täpselt kangide söötmiskiirust,

2.

arvuti abil juhitav kiirusemonitor, mis kontrollib kaht või enamat elementi sisaldava katte sadestamise kiirust ning toimib auruvoos ioniseeritud aatomite fotoluminestsentsi mõõtmise põhimõttel.

d.

plasmapihustusseadmed, millel on järgmised omadused:

1.

protsess viiakse läbi madalal rõhul kontrollitavas atmosfääris (10 kPa või vähem, mõõdetuna kahuri väljunddüüsi kohal 300 mm piirides) vaakumkambris, milles on võimalik vähendada rõhku kuni 0,01 Pa enne pihustamisprotsessi algust,

2.

protsessi käigus kontrollitakse pidevalt katte paksust reaalajas (in situ);

e.

atomisatsioonsadestusseadmed, mis võimaldavad voolutihedust 0,1 mA/mm2 või rohkem sadestuskiirusel 15 µm/h või rohkem;

f.

katoodsadestusseadmed, mis sisaldavad elektromagnetitest võret kaare otspunkti juhtimiseks katoodil;

g.

ioonpindamisseadmed, mis võimaldavad protsessi käigus pidevalt reaalajas (in situ) mõõta ükskõik kumba järgmistest:

1.

kattekihi paksus põhimikul ja sadestuskiirus

2.

optilised omadused.

Punkt 2B005 ei hõlma keemilise aurustamise-sadestamise, katoodsadestuse, atomisatsioonsadestuse, ioonpindamise või ioonlegeerimise seadmeid, mis on spetsiaalselt kavandatud lõikamis- või tööriistade jaoks.

2B006
Mõõtmelised kontrolli- või mõõtesüsteemid, seadmed ja „elektroonikasõlmed”:

a.

arvutiga juhitavad või „arvjuhitavad” koordinaatmõõtemasinad (CMM), millel kolmemõõtmeline (ruumiline) lubatud piirviga (MPEE) on masina tööpiirkonna igas punktis (st telgede pikkuse ulatuses) võrdne või väiksem (parem) kui (1,7 + L/1 000) µm (L on mõõdetud pikkus millimeetrites), mõõtes vastavalt ISO standardile 10360–2 (2001);

NB! VT KA PUNKTI 2B206.

b.

lineaarse ja nurknihke mõõtevahendid:

1.

‧lineaarnihke‧ mõõtevahendid, millel on mis tahes järgmised omadused:

Tehniline märkus:

Punktis 2B006.b.1 tähendab ‧lineaarnihe‧ mõõtepea ja mõõdetava objekti vahelise kauguse muutust.

a.

mittekontakt-tüüpi mõõtesüsteemid, mille „eraldusvõime” on kuni 0,2 mm mõõtepiirkonnas 0,2 µm või vähem (parem);

b.

lineaarpinge diferentsiaaltransformaatorsüsteemid, millel on kõik järgmised omadused:

1.

„lineaarsus” on 0,1 % või vähem (parem) kuni 5mm mõõtepiirkonnas

2.

triiv on väiksem (parem) kui 0,1 % päevas või sellega võrdne kontrollruumi standardtemperatuuri kõikumisel ±1K;

c.

mõõtesüsteemid, millel on kõik järgmised omadused:

1.

sisaldavad „laserit”

2.

säilitavad vähemalt 12 tunni jooksul temperatuuril 20±1 °C kõik järgmised omadused:

a.

„eraldusvõime” mõõteskaala täisulatuses 0,1 µm või väiksem (parem)

b.

õhu murdumisnäitaja osas kompenseerituna suuteline saavutama „mõõtehälve” on (0,2+L/2 000) µm (L on mõõdetud pikkus millimeetrites) või sellest väiksem (parem)

d.

„elektroonikasõlmed”, mis on spetsiaalselt ette nähtud tagasiside andmiseks punktis 2B006.b.1.c nimetatud süsteemides;

Punkt 2B006.b.1 ei hõlma interferomeetrilisi mõõtesüsteeme, millel on automaatkontrollsüsteem, mis ei kasuta tagasisidetehnoloogiat ja mis sisaldavad „laserit” tööpingi, mõõtekontrollimehhanismide või sarnaste seadmete nihkuri liikumise vigade mõõtmiseks.

2.

nurknihke mõõtevahendid, mille „mõõtehälve” on 0,00025° või väiksem (parem);

Punkt 2B006.b.2 ei hõlma optilisi seadmeid, nagu autokollimaatorid, mis kasutavad kollimeeritud valgust (nt laservalgust) peegli nurknihke määramiseks.

c.

seadmed pinna ebakorrapärasuste mõõtmiseks, mis mõõdavad optilist hajumist nurga funktsioonina, tundlikkusega 0,5 nm või vähem (parem).

Tööpingid, mida võib kasutada mõõtemehhanismidena, on hõlmatud, kui nad vastavad tööpinkide või mõõtemehhanismide funktsioonidele kindlaksmääratud kriteeriumitele või ületavad neid.

2B007
„Robotid”, millel on järgmised tehnilised omadused, ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud juhtimisseadmed ja „tööorganid”:

NB! VT KA PUNKTI 2B207.

a.

on võimelised kolmemõõtmelise kujutise täielikuks töötluseks või vaadeldava ruumilise tööala koos objektidega täielikuks kolmemõõtmeliseks (‧stseeni analüüsiks‧) reaalajas, et genereerida või teisendada „programme” või et genereerida või teisendada programmi arvandmeid.

Tehniline märkus:

‧Stseeni analüüsi‧ piirang ei hõlma kolmanda mõõtme lähendusi, kui vaadatakse antud nurga all, või piiratud hallskaala tõlgendusi sügavuse või tekstuuri tajumiseks heakskiidetud ülesannete jaoks (2 1/2 D).

b.

on spetsiaalselt projekteeritud rahuldama siseriiklikke ohutusnorme, mida kohaldatakse potentsiaalselt plahvatusohtliku sõjamoona ümbruses;

Punkt 2B007.b ei hõlma „roboteid”, mis on spetsiaalselt ette nähtud pulverisaatorvärvimiskambritele.

c.

on spetsiaalselt projekteeritud või liigitatud kiirgustkestvana, võimelisena taluma suuremat kui 5×103 Gy (räni) summaarset kiirgusdoosi, ilma toimimisvõime languseta,

Tehniline märkus:

Termin „Gy (räni)” tähistab ühes kilogrammis ekraneerimata räniproovis seda ioniseeriva kiirgusega kiiritamisel neeldunud energiahulka džaulides.

d.

spetsiaalselt ette nähtud töötama kõrgemal kui 30 000 m.

2B008
Agregaadid või moodulid, mis on spetsiaalselt ette nähtud tööpinkide jaoks, või mõõtmelised kontrolli- või mõõtesüsteemid ja -seadmed:

a.

lineaarasendi tagasiside moodulid, (nt induktiivanduriga seadmed, kalibreerimisskaalad, infrapuna- ja „laser”süsteemid), mille üldine „täpsus” on väiksem (parem) kui ((800 + (600 × L × 10–3)) nm (L on võrdne efektiivpikkusega mm-s);

„Laser”süsteemide kohta vaata ka märkust punktides 2B006.b.1.c ja 2B006.b.1.d.

b.

pöördasendi tagasiside moodulid (nt induktiivanduriga seadmed, kalibreerimisskaalad, infrapuna- ja „laser”süsteemid), mille „täpsus” on väiksem (parem) kui 0,00025°;

„Laser”süsteemide kohta vaata ka märkust punktis 2B006.b.2.

c.

„liitpöördlauad” ja „kallutatavad spindlid”, mis võimaldavad metallilõikepinke vastavalt tootja spetsifikatsioonidele täiustada, saavutades või ületades punktis 2B kirjeldatud või kõrgema taseme.

2B009
Trugimis- ja tõukamispingid, mis vastavalt tootja tehnilisele kirjeldusele võivad olla varustatud „arvjuhtimis”mooduliga või arvutijuhtimisega ja millel on kõik järgmised omadused:

NB! VT KA PUNKTE 2B109 JA 2B209.

a.

kahe või enama juhitava teljega, millest vähemalt kaht on võimalik üheaegselt „kontuurjuhtimiseks” koordineerida,

b.

valtsimisjõud üle 60 kN.

Tehniline märkus:

Tööpinke, milles on ühendatud nii trugimise kui ka tõukamise põhimõtted, käsitletakse punkti 2B009 tähenduses tõukamispinkidena.

2B104
„Isostaatpressid”, muud kui punktis 2B004 nimetatud, millel on kõik järgmised omadused:

NB! VT KA PUNKTI 2B204.

a.

maksimaalne töörõhk 69 MPa või suurem;

b.

konstrueeritud reguleeritava soojusliku 873 K (600 °C) või kõrgema temperatuurilise keskkonna saavutamiseks ning säilitamiseks

c.

kambriõõnsuse siseläbimõõt on 254 mm või rohkem.

2B105
Keemilise aurustamise-sadestamise (CVD) ahjud, muud kui punktis 2B005.a nimetatud, mis on kavandatud või kohandatud süsinik-süsinik-komposiitide tihendamiseks.

2B109
Tõukamispingid, muud kui punktis 2B009 nimetatud, ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid:

NB! VT KA PUNKTI 2B209.

a.

tõukamispingid, millel on kõik järgmised omadused:

1.

vastavalt tootja tehnilisele kirjeldusele võivad olla varustatud „arvjuhtimis”mooduli või arvutijuhtimisega ka siis, kui nad seda algselt ei ole,

2.

kahe või enama juhitava teljega, millest vähemalt kaht on võimalik üheaegselt „kontuurjuhtimiseks” koordineerida.

b.

punktis 2B009 või 2B109.a nimetatud tõukamispinkide jaoks spetsiaalselt konstrueeritud komponendid.

Punkt 2B109 ei hõlma masinaid, mis ei ole kasutatavad tõukemootori komponentide ja seadmete (nt mootorikestad) tootmiseks punktis 9A005, 9A007.a või 9A105.a nimetatud süsteemidele.

Tehniline märkus:

Tööpinke, milles on ühendatud nii trugimise kui ka tõukamise põhimõtted, käsitletakse punkti 2B109 tähenduses tõukamispinkidena.

2B116
Vibratsioonikatsetuste süsteemid, seadmed ja komponendid:

a.

vibratsioonikatsetuste süsteemid, milles kasutatakse tagasisidet või suletud ahela tehnikat ja mis sisaldab digitaalkontrollerit ning on võimeline väristama süsteemi kiirendusega 10 g (ruutkeskmine väärtus) või rohkem sagedusvahemikus 20 Hz–2 kHz ja tekitades samal ajal jõudu 50 kN või rohkem, mõõdetuna ‧tühjal aluslaual‧;

b.

digitaalkontrollerid, mis on varustatud spetsiaalse vibratsioonikatsetuste tarkvaraga, mille ‧reaalajalise kontrolli ribalaius‧ on üle 5 kHz ja mis on ette nähtud punktis 2B116.a nimetatud vibratsioonikatsetuste süsteemidele;

Tehniline märkus:

Punktis 2B116.b tähendab ‧reaalajalise kontrolli ribalaius‧ maksimaalset sagedust, millel kontroller on suuteline teostama diskreetimise, andmetöötluse ja kontrollsignaali edastamise terviklikke tsükleid.

c.

väristajad (raputusmoodulid), võimenditega või ilma, mis võimaldavad tekitada jõudu 50 kN või rohkem, mõõdetuna ‧tühjal aluslaual‧, ning on kasutatavad punktis 2B116.a nimetatud vibratsioonikatsetuste süsteemides;

d.

katsekehade toetustarindid ja elektroonikamoodulid, mis on ette nähtud paljude raputusmoodulite kombineerimiseks süsteemi, mis võimaldab saavutada efektiivset kombineeritud jõudu 50 kN või rohkem, mõõdetuna ‧tühjal aluslaual‧, ning on kasutatavad punktis 2B116.a nimetatud vibratsioonisüsteemides.

Tehniline märkus:

Punktis 2B116 tähendab ‧tühi laud‧ tasast lauda või pinda, millel puuduvad kinnitusrakised ja abidetailid.

2B117
Seadmete ja protsesside juhtimissüsteemid, muud kui punktis 2B004, 2B005.a, 2B104 või 2B105 nimetatud, mis on kavandatud või kohandatud raketidüüside ja atmosfääri taassisenevate lennuaparaatide ninamike otste struktuurkomposiitide tihendamiseks ja pürolüüsiks.

2B119
Järgmised balansseerpingid ja nendega seotud seadmed:

NB! VT KA PUNKTI 2B219.

a.

balansseerpingid, millel on kõik järgmised omadused:

1.

ei suuda tasakaalustada rootoreid/sõlmi, mille mass on suurem kui 3 kg;

2.

on võimelised tasakaalustama rootoreid/sõlmi suurematel kiirustel kui 12 500 p/min;

3.

on võimelised korrigeerima tasakaalustamatust kahel või rohkemal tasandil ja

4.

on võimelised tasakaalustama spetsiifilise jääktasakaalustamatuseni 0,2 g mm kilogrammi rootori massi kohta;

Punkt 2B119 ei hõlma balansseerpinke, mis on kavandatud või kohandatud hambaravi- või muudeks meditsiiniseadmeteks.

b.

indikaatorite pead, mis on kavandatud või kohandatud kasutamiseks punktis 2B119.a nimetatud masinatel.

Tehniline märkus:

Indikaatorite pead on mõnel juhul tuntud tasakaalustusseadmestikuna.

2B120
Liikumissimulaatorid või pöörlemislauad, millel on kõik järgmised omadused:

a.

kaks või rohkem telge;

b.

ette nähtud või kohandatud sisaldama kontaktrõngaid või integreeritud mittekontaktseid seadmeid, mis on võimelised edasi kandma elektrienergiat, signaaliteavet või mõlemaid;

c.

mis tahes järgmiste omadustega:

1.

mis tahes üksikul teljel on kõik järgmised omadused:

a.

võimaldavad kiirust 400 kraadi sekundis või rohkem või 30 kraadi sekundis või vähem

b.

nurkkiiruse eristamisvõime on 6 kraadi sekundis või vähem ja täpsus 0,6 kraadi sekundis või vähem;

2.

halvimal juhul on nurkkiiruse stabiilsus võrdne või parem (vähem) kui pluss või miinus 0,05 % keskmistatuna 10-e või enamale kraadile

3.

positsioneerimis„täpsus” on 5 kaaresekundit või vähem (parem).

Punkt 2B120 ei hõlma pöörlemislaudu, mis on loodud või kohandatud tööpinkide või meditsiiniseadmete jaoks. Tööpinkide pöörlemislaudade kohta vaata punkti 2B008.

Punktis 2B120 nimetatud liikumissimulaatorid või pöörlemislauad kuuluvad kontrolli alla olenemata sellest, kas ekspordi ajal on neile paigaldatud kontaktrõngad või integreeritud mittekontaktsed seadmed või ei.

2B121
Positsioneerimislauad (seadmed, mis võimaldavad täpset positsioneerimist mis tahes pöördteljel), muud kui punktis 2B120 nimetatud, millel on kõik järgmised omadused:

a.

kaks või rohkem telge

b.

positsioneerimis„täpsus” on 5 kaaresekundit või vähem (parem).

Punkt 2B121 ei hõlma pöörlemislaudu, mis on konstrueeritud või kohandatud tööpinkide või meditsiiniseadmete jaoks. Tööpinkide pöörlemislaudade kontrolli kohta vaata punkti 2B008.

2B122
Tsentrifuugid, mis on võimelised tekitama kiirendusi üle 100 g ja mis on ette nähtud või kohandatud sisaldama kontaktrõngaid või integreeritud mittekontaktseid seadmeid, mis on võimelised edasi kandma elektrienergiat, signaaliteavet või mõlemaid.

Punktis 2B122 nimetatud tsentrifuugid kuuluvad kontrolli alla olenemata sellest, kas ekspordi ajal on neile paigaldatud kontaktrõngad või integreeritud mittekontaktsed seadmed või ei.

2B201
Tööpingid ja nende kombinatsioonid, muud kui punktis 2B001 nimetatud, metallide, keraamika ja „komposiitide” töötlemiseks või lõikamiseks, mis vastavalt tootja tehnilisele kirjeldusele võivad olla varustatud elektronseadmetega kahel või enamal teljel üheaegseks „kontuurjuhtimiseks”:

a.

freespingid, millel on üks järgmistest omadustest:

1.

positsioneerimistäpsus koos „kõigi olemasolevate kompensatsioonidega” on võrdne või väiksem (parem) kui 6 µm (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) vastavalt ISO standardile 230/2 (1988) (1) või vastavatele siseriiklikule standarditele

2.

kaks või enam kontuurjuhitavat pöörlevat telge;

Punkt 2B201.a ei hõlma järgmiste omadustega freespinke:

a.

X-telje käigupikkus on suurem kui 2 m

b.

X-telje üldine positsioneerimistäpsus on suurem (halvem) kui 30 µm.

b.

lihvimispingid, millel on järgmised omadused:

1.

positsioneerimistäpsus koos „kõigi olemasolevate kompensatsioonidega” on võrdne või väiksem (parem) kui 4 µm (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) vastavalt ISO standardile 230/2 (1988) (1) või vastavatele siseriiklikele standarditele

2.

kaks või enam kontuurjuhitavat pöörlevat telge.

Punkt 2B201.b ei hõlma järgmisi lihvimispinke:

a.

silindriliste välis-, sise- ja välis-sisepindade lihvimispingid, millel on kõik järgmised omadused:

1.

ainult selliste detailide töötlemiseks, mille maksimaalne välisläbimõõt või pikkus võib olla 150 mm,

2.

millel on vaid x-, z- ja c-telg;b.

b.

koordinaatlihvimispingid, millel puuduvad z-telg või w-telg, mille positsioneerimistäpsus on väiksem (parem) kui 4 µm vastavalt ISO standardile 230/2 (1988)  (1) või vastavatele siseriiklikele standarditele.

Punkt 2B201ei hõlma eriotstarbelisi tööpinke, mida kasutatakse üksnes järgmiste detailide tootmiseks:

a.

a. hammasrattad;

b.

väntvõllid või nukkvõllid;

c.

tööriistad või lõiketerad;

d.

pressi tiguvõllid;

Tööpinke, millel on vähemalt kaks kolmest võimalusest – treimise, freesimise või lihvimise võimalus (nt. treipink, millel on ka freesimise võimalus) tuleb hinnata kõigi kohaldatavate punktide 2B001.a., või 2B201.a. või b. järgi.

2B204
„Isostaatpressid”, muud kui punktis 2B004 või 2B104 nimetatud, ning nende juurde kuuluvad seadmed:

a.

„isostaatpressid”, millel on mõlemad järgmised omadused:

1.

võimelised saavutama 69 MPa või suuremat maksimaalset töörõhku

2.

rõhukambri siseläbimõõt on üle152 mm;

b.

stantsid, valuvormid ning juhtimisseadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 2B204.a nimetatud „isostaatpresside” jaoks.

Tehniline märkus:

Punktis 2B204 tähendab kambri sisemõõde kambri selle osa mõõte, milles saavutatakse samaaegselt nii töötemperatuur kui ka töörõhk, ning siia ei arvestata kinnitusrakiseid. See mõõde on väiksem kas rõhukambri sisediameetrist või isoleeritud ahju sisediameetrist, sõltuvalt sellest, kumb kahest eespool nimetatud kambrist asub teise sees.

2B206
Mõõtmelised kontrolliseadmed, -riistad või -süsteemid, muud kui punktis 2B006 nimetatud:

a.

arvutiga juhitavad või arvjuhitavad koordinaatide kontrolliseadmed, millel on mõlemad järgmised omadused:

1.

kaks või rohkem telge

2.

ühemõõtmelise pikkuse „mõõtehälve” on võrdne või väiksem (parem) kui (1,25 + L/1 000) µm katsetades anduriga, mille „täpsus” on väiksem (parem) kui 0,2 µm (L on mõõdetud pikkus millimeetrites) (vt VDI/VDE 2617 osad 1 ja 2);

b.

süsteemid poolkoorikute lineaar- ja nurksiirde üheaegseks kontrolliks, millel on mõlemad järgmised omadused:

1.

„mõõtehälve” (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) on 5 mm kohta 3,5 µm või vähem (parem)

2.

„pöördenurga hälve” on 0,02° või vähem.

Tööpingid, mida võib kasutada mõõtemehhanismidena, kuuluvad kontrolli alla, kui nad vastavad tööpinkide või mõõtemehhanismide funktsioonidele kindlaksmääratud kriteeriumidele või ületavad neid.

Punktis 2B206 nimetatud seadmed kuuluvad kontrolli alla, kui nad ületavad kontroll-läve kus tahes oma toimimispiirkonnas.

Tehnilised märkused:

1.

Andur, mida kasutatakse koordinaatide kontrollsüsteemi mõõtemääramatuse määramiseks, peab olema kirjeldatud VDI/VDE 2617 osades 2, 3 ja 4.

2.

Kõik punktis 2B206 esitatud mõõteväärtuste parameetrid on antud pluss/miinus kõikumistena, st nad ei esinda kogu ribalaiust.

2B207
Järgmised punktis 2B007 nimetamata „robotid”, nende „tööorganid” ja juhtimismoodulid:

a.

„robotid” või nende „tööorganid”, mis on spetsiaalselt projekteeritud vastavalt siseriiklikele ohutusnormidele, mida kohaldatakse brisantlõhkeainete käsitlemisel (nt vastavad brisantlõhkeainetega töötamisel kohaldatavatele elektriohutuse eeskirjadele);

b.

juhtimismoodulid, mis on spetsiaalselt konstrueeritud punktis 2B207.a nimetatud mis tahes „robotile” või roboti „tööorganile”.

2B209
Tõukamispingid, trugimispingid, mis võimaldavad muude kui punktis 2B009 või 2B109 kirjeldatud tõukamisülesannete täitmist, ning südamikud:

a.

millel on mõlemad järgmised omadused:

1.

varustatud kolme või enama rullikuga (aktiiv- või juhikrullikud)

2.

vastavalt tootja tehnilisele kirjeldusele võivad olla varustatud „arvjuhtimis”mooduli või arvutijuhtimisega;

b.

rootori koolutussüdamikud, mis on ette nähtud sisediameetriga 75–400 mm silindriliste rootorite valmistamiseks.

Punkt 2B209.a hõlmab ka tööpinke, millel on ainult üks rull metalli deformeerimiseks ning kaks abirulli, mis toetavad südamikku, kuid ei osale otseselt deformeerimise protsessis.

2B219
Tsentrifugaalsed mitmetasandilised balansseerpingid, jäigalt kinnitatud või teisaldatavad, horisontaalsed või vertikaalsed:

a.

tsentrifugaalsed balansseerpingid, mis on ette nähtud painduvate, vähemalt 600 mm pikkuste rootorite tasakaalustamiseks ja millel on kõik järgmised omadused:

1.

pingi tsentri kõrgus või võllitapi läbimõõt on suurem kui 75 mm;

2.

kandevõime 0,9–23 kg

3.

võimalik pöörlemiskiirus tasakaalustamisel on üle 5 000 p/min;

b.

tsentrifugaalsed balansseerpingid, mis on ette nähtud õõnsate silindriliste rootorikomponentide tasakaalustamiseks ning millel on kõik järgnevad omadused:

1.

võllitapi läbimõõt on üle 75 mm;

2.

kandevõime 0,9–23 kg;

3.

võimaldab tasakaalustada tasapinna kohta 0,01 kg × mm/kg jääktasakaalustamatusega või väiksemaga

4.

rihmülekandega käitatavad.

2B225
Kaugjuhtimisega manipulaatorid, mis on kasutatavad kaugjuhitavaks tegutsemiseks radiokeemilistes eraldusprotsessides või kuumades kambrites ja millel on üks järgmistest omadustest:

a.

võime läbida 0,6 m või paksemat kuuma kambri seina (läbi seina tegutsemine)

b.

võime ulatuda tegutsema üle kuuma kambri 0,6 m või paksema seina ülemise ääre (üle seina tegutsemine).

Tehniline märkus:

Kaugjuhitavad manipulaatorid võimaldavad üle kanda seda teenindava isiku liigutused kaugel asuvale tegutsevale käele ning lõppklambrile. Manipulaatorid võivad olla ‧ülem-alluv‧-tüüpi või juhitavad juhtkangi või klaviatuuri abil.

2B226
Kontrollitava keskkonnaga (vaakum või väärisgaas) induktsioonahjud ning nimetatud ahjude juurde kuuluvad toiteallikad:

NB: VT KA PUNKTI 3B.

a.

ahjud, millel on kõik järgmised omadused:

1.

võimelised töötama temperatuuril üle 1 123 K (+850 °C);

2.

induktsioonimähiste läbimõõt on 600 mm või vähem

3.

kavandatud sisendvõimsus on 5 kW või rohkem;

b.

toiteallikad väljundvõimsusega 5 kW või rohkem, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 2B226.a nimetatud ahjude jaoks.

Punkt 2B226.a ei hõlma pooljuhtkristallide tootmiseks kavandatud ahjusid.

2B227
Vaakum- või muu kontrollitava atmosfääriga metallurgilise sulatamise ja valuahjud ning nende juurde kuuluvad seadmed:

a.

kaarleekümbersulatus- ja valuahjud, millel on mõlemad järgmised omadused:

1.

kasutatavate elektroodide ruumala on 1 000–20 000 cm3

2.

võimelised töötama sulamistemperatuuridega üle 1 973 K (+1 700 °C);

b.

elektronkiirsulatusahjud ja plasmapihustus- ning sulatusahjud, millel on mõlemad järgmised omadused:

1.

võimsus 50 kW või rohkem

2.

võimelised töötama sulamistemperatuuridega üle 1 473 K (+1 200 °C).

c.

arvutijuhtimis- ja valvesüsteemid, mis on konfigureeritud spetsiaalselt punktis 2B227.a või 2B227.b nimetatud ahjude jaoks.

2B228
Rootorite tootmis- ja koostamisseadmed, rootorite joondamisseadmed ning lõõtsade vormimiseks mõeldud tornid ja stantsid:

a.

rootori koostamisseadmed gaastsentrifuugi rootortoru sektsioonide, tõkestite ja otsakorkide monteerimiseks;

Punkt 2B228.a hõlmab täpsustorne, fiksaatoreid ja kahandamissobituspinke.

b.

rootori joondamisseadmed gaasitsentrifuugi rootori torusektsioonide reastamiseks ühisele teljele;

Tehniline märkus:

Punktis 2B228.b nimetatud seadmed koosnevad üldjuhul arvutiga ühendatud täpsetest mõõteanduritest, mis järgnevalt kontrollivad näiteks selliste pneumaatiliste rammide tegevust, mida kasutatakse rootori torusektsioonide reastamisel.

c.

Lõõtsa stantsimise tornid ja matriitsid, mis on ette nähtud ühe keeruga lõõtsade tootmiseks.

Tehniline märkus:

Punktis 2B228.c on lõõtsadel kõik järgmised omadused:

1.

siseläbimõõt 75–400 mm;

2.

pikkus 12,7 mm või rohkem;

3.

ühe keeru sügavus üle 2 mm

4.

valmistatud ülitugevast alumiiniumisulamist, vanandatud martensiitterasest või ülitugevast „kiud- või niitmaterjalist”.

2B230
„Rõhuandurid”, mis võimaldavad mõõta absoluutrõhku vahemikus 0–13 kPa ja millel on mõlemad järgmised omadused:

a.

rõhutundlikud elemendid on valmistatud alumiiniumist, alumiiniumisulamist, niklist või niklisulamist, milles on 60 massi% või rohkem niklit, või nendega kaetud,

b.

millel on üks järgmistest omadustest:

1.

täisskaala ulatus on väiksem kui 13 kPa ning ‧täpsus‧ on parem kui ±1 % täisskaala ulatusest

2.

täisskaala ulatus on 13 kPa või rohkem ning ‧täpsus‧ on parem kui ± 130 Pa.

Tehniline märkus:

Punkti 2B230 tähenduses sisaldab ‧täpsus‧ mittelineaarsust, hüstereesi ning ümbritseva keskkonna temperatuuril korratavust.

2B231
Vaakumpumbad, millel on kõik järgmised omadused:

a.

sisendtoru läbimõõt on 380 mm või rohkem;

b.

pumpamise kiirus 15 m3/s või rohkem

c.

võimeline saavutama paremat piirvaakumit kui 13 mPa.

Tehnilised märkused:

1.

Pumpamise kiirus on määratud mõõtepunktis kas gaasilise lämmastiku või õhu abil.

2.

Piirvaakum on määratud pumba sisendis suletud pumba sisendi korral.

2B232
Mitmeastmelised kerged gaasikahurid või teised suure lõppkiirusega relvasüsteemid (mähis-, elektromagnetilist ja elektrotermilist tüüpi ning teised edasiarendatud süsteemid), mis on võimelised kiirendama mürsku kiiruseni 2 km/s või rohkem.

2B350
Keemiatööstuse tootmisrajatised, -seadmed ja -komponendid:

a.

reaktsioonianumad või reaktorid, segistitega või ilma, mille kogu (geomeetriline) maht on üle 0,1 m3 (100 l), kuid alla 20 m3 (20 000 l), kui nimetatud seadmete ja komponentide tööpinnad, mis puutuvad otseselt kokku töödeldava(te) või säilitatava(te) kemikaali(de)ga, on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest: