21.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 126/13

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 401/2009,

23. aprill 2009,

Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu kohta

(kodifitseeritud versioon)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 175,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 7. mai 1990. aasta määrust (EMÜ) nr 1210/90 (Euroopa Keskkonnaagentuuri (3) ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu asutamise kohta) (4) on korduvalt oluliselt muudetud (5). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Asutamislepinguga on ette nähtud ühenduse keskkonnapoliitika arendamine ja rakendamine ning sätestatud eesmärgid ja põhimõtted, mis peaksid seda poliitikat reguleerima.

(3)

Keskkonnakaitse nõuded on osa teistest ühenduse tegevuse põhisuundadest.

(4)

Vastavalt asutamislepingu artiklile 174 võtab ühendus oma keskkonnaalase tegevuse ettevalmistamisel muu hulgas arvesse tema käsutuses olevaid teaduslikke ja tehnilisi andmeid.

(5)

Keskkonna kohta andmete kogumist, töötlemist ja analüüsi Euroopa tasandil on vaja, et anda objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet, mis võimaldaks ühendusel ja liikmesriikidel võtta vajalikke meetmeid keskkonna kaitseks, hinnata nende meetmete tulemusi ning tagada avalikkuse küllaldane informeeritus keskkonna seisundist.

(6)

Ühenduses ja liikmesriikides on juba olemas sellist teavet ja teenuseid pakkuvad asutused.

(7)

Need peaksid olema aluseks Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgule, mida ühenduse tasandil koordineeriks Euroopa Keskkonnaamet.

(8)

Põhimõtted ja piirangud, mis reguleerivad asutamislepingu artikliga 255 ettenähtud juurdepääsuõigust dokumentidele, on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (6).

(9)

Keskkonnaamet peaks tegema koostööd ühenduse tasandil olemasolevate struktuuridega, et komisjonil oleks võimalus tagada ühenduse keskkonnaalaste õigusaktide kohaldamine täies ulatuses.

(10)

Ameti staatus ja struktuur peaksid vastama sellelt oodatavate tulemuste objektiivsele iseloomule ning võimaldama täita tema ülesandeid tihedas koostöös olemasolevate riiklike ja rahvusvaheliste asutustega.

(11)

Keskkonnaamet peaks olema juriidiliselt iseseisev ning säilitama samas tihedad sidemed ühenduse institutsioonide ja liikmesriikidega.

(12)

On soovitav ette näha, et amet oleks teiste maade ja ühenduse vahel sõlmitavate lepingute alusel avatud nendele maadele, mis jagavad ühenduse ja liikmesriikide huvi ameti eesmärkide vastu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Käesolev määrus käsitleb Euroopa Keskkonnaametit ning seab eesmärgiks luua Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrk.

2.   Et saavutada asutamislepingus ja ühenduse keskkonnaalastes tegevusprogrammides ettenähtud eesmärke keskkonna kaitsmise ja parandamise ning säästva arengu alal, seatakse Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu sihiks anda ühendusele ja liikmesriikidele:

a)

objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet Euroopa tasandil, mis võimaldaks neil võtta vajalikke keskkonnakaitsemeetmeid, hinnata nende meetmete tulemusi ja tagada avalikkuse küllaldane informeeritus keskkonna seisundist, ja sel eesmärgil,

b)

vajalikku tehnilist ja teaduslikku tuge.

Artikkel 2

Artiklis 1 sätestatud eesmärgi saavutamisel on ameti ülesandeks:

a)

asutada koostöös liikmesriikidega artiklis 4 osutatud võrk ning koordineerida selle tegevust; seejuures vastutab amet andmete kogumise, töötlemise ja analüüsi eest, eriti artiklis 3 osutatud valdkondades;

b)

anda ühendusele ja liikmesriikidele objektiivset teavet, mida on vaja aruka ja tõhusa keskkonnapoliitika kujundamiseks ja rakendamiseks; anda sel eesmärgil komisjonile eriti sellist teavet, mida on vaja, et ta saaks edukalt täita oma ülesandeid keskkonnaalaste meetmete ja õigusaktide vajaduse väljaselgitamisel, ettevalmistamisel ja hindamisel;

c)

osutada abi keskkonnameetmete seire alal, toetades asjakohasel viisil andmete esitamise nõuet (sealhulgas osaledes küsimustike väljatöötamises, liikmesriikide aruannete läbitöötamisel ja tulemuste levitamisel) vastavalt oma mitmeaastasele tööprogrammile ning eesmärgiga koordineerida aruandlust;

d)

nõustada üksikuid liikmesriike nende taotlusel ja niivõrd, kui see on vastavuses ameti aastase tööprogrammiga, nende keskkonnameetmete seire süsteemide väljatöötamisel, kehtestamisel ja laiendamisel ning tingimusel, et selline tegevus ei ohusta muude käesoleva artikliga ametile pandud kohustuste täitmist; selline nõustamine võib liikmesriigi konkreetsel taotlusel hõlmata ka sama ala ekspertide hinnangut;

e)

talletada, võrrelda ja hinnata andmeid keskkonna seisundi kohta, koostada ekspertaruandeid keskkonna kvaliteedi, tundlikkuse ning koormuse kohta ühenduse territooriumil, näha ette keskkonnaandmete ühtsed hindamiskriteeriumid kõikides liikmesriikides, arendada välja ja pidada ülal keskkonnateabe võrdluskeskust; komisjon kasutab seda teavet, et tagada ühenduse keskkonnaalaste õigusaktide rakendamine;

f)

kaasa aidata, et keskkonnaalased andmed oleksid Euroopa tasandil võrreldavad ning vajaduse korral soodustada mõõtmismeetodite ühtlustamist asjakohaste vahenditega;

g)

soodustada Euroopa keskkonnateabe lülitamist sellistesse rahvusvahelistesse keskkonnaseire programmidesse, mida on koostanud näiteks Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja selle spetsialiseeritud asutused;

h)

avaldada iga viie aasta järel aruanne keskkonna seisundi, suundumuste ja väljavaadete kohta, täiendades seda konkreetseid küsimusi käsitlevate aruannetega;

i)

stimuleerida keskkonnaalase prognoosimismetoodika arendamist ja rakendamist, et oleks võimalik õigeaegselt võtta kohaseid ennetavaid meetmeid;

j)

stimuleerida keskkonnale tekitatud kahju ning keskkonnaalaste ennetus-, kaitse- ja taastusabinõude maksumuse hindamismeetodite arendamist;

k)

stimuleerida teabevahetust parima kättesaadava tehnoloogia abil, et ennetada või vähendada keskkonnale tekitatavat kahju;

l)

teha koostööd artiklis 15 osutatud asutuste ja programmidega;

m)

tagada usaldusväärse ja võrdlemist võimaldava keskkonnateabe ja eelkõige keskkonnaseisundit käsitleva teabe ulatuslik levitamine elanikkonna hulgas ning edendada uudse telemaatika tehnoloogia kasutamist sel eesmärgil;

n)

abistada komisjoni keskkonna hindamise metoodika ja heade tavade väljatöötamisega seotud teabevahetusprotsessis;

o)

abistada komisjoni asjakohaste keskkonnaalaste teadusuuringute tulemuste levitamisel viisil, millest on poliitika väljatöötamisel kõige rohkem abi.

Artikkel 3

1.   Ameti põhiline tegevus hõlmab võimalikult paljusid valdkondi, mis võimaldavad tal koguda teavet keskkonna hetke- ja tulevikuseisundi kirjeldamiseks, lähtudes järgmistest vaatepunktidest:

a)

keskkonna kvaliteet;

b)

keskkonna koormus;

c)

keskkonna tundlikkus;

sealhulgas asetades need säästva arengu konteksti.

2.   Amet annab teavet, mida saab vahetult kasutada ühenduse keskkonnapoliitika rakendamisel.

Esmatähtsaks peetakse järgmisi töövaldkondi:

a)

õhu kvaliteet ja paisangud atmosfääri;

b)

vee kvaliteet, saasteained ja veeressursid;

c)

mulla, loomade ja taimede ning biotoopide seisund;

d)

maakasutus ja loodusressursid;

e)

jäätmekorraldus;

f)

müra;

g)

keskkonnaohtlikud keemilised ained;

h)

ranniku- ja merealade kaitse.

Eriti käsitletakse piiriüleseid, mitut riiki haaravaid ning globaalseid ilminguid.

Arvesse võetakse ka sotsiaal-majanduslikku dimensiooni.

3.   Amet võib teha teabevahetuse alast koostööd teiste asutustega, sealhulgas keskkonnaõiguse rakendamise ja jõustamise Euroopa Liidu võrguga (IMPELi võrk).

Amet püüab tagada, et tema tegevus ei kattuks teiste institutsioonide ja asutuste senise tegevusega.

Artikkel 4

1.   Võrku kuuluvad:

a)

riikide teabevõrkude peamised andmeandjad;

b)

riikide kontaktasutused;

c)

teemakeskused.

2.   Liikmesriigid hoiavad ametit kursis oma siseriiklike keskkonnateabevõrkude peamiste andmeandjatega, eriti artikli 3 lõikes 2 osutatud esmatähtsates valdkondades, sealhulgas mis tahes institutsioonidest, mis liikmesriikide hinnangul võiksid ameti tegevusele kaasa aidata, võttes arvesse vajadust tagada oma territooriumi võimalikult lai geograafiline hõlmatus.

Liikmesriigid teevad vastavalt vajadusele ametiga koostööd ning aitavad kaasa Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu tööle ameti tööprogrammi alusel, kogudes, kõrvutades ja analüüsides riigisiseseid andmeid.

Liikmesriigid võivad selles tegevuses ka ühineda, et teha riikidevahelist koostööd.

3.   Liikmesriigid võivad määrata lõikes 2 osutatud institutsioonide või teiste oma territooriumil asuvate organisatsioonide hulgast „kontaktasutuse”, kes kooskõlastab ja/või edastab teavet, mida tuleb riiklikul tasandil anda ametile ja võrku kuuluvatele institutsioonidele või asutustele, sealhulgas lõikes 4 osutatud teemakeskustele.

4.   Samuti võivad liikmesriigid 30. aprilliks 1994 kindlaks määrata institutsioonid või muud oma territooriumil asutatud organisatsioonid, kellele usaldada koostöö ametiga teatavate erilist huvi pakkuvate teemade puhul.

Sel viisil kindlaksmääratud institutsioonil peaks olema õigus sõlmida ametiga leping tegutseda võrgu kindlate ülesannetega teemakeskusena.

Need keskused teevad koostööd teiste võrku kuuluvate institutsioonidega.

5.   Teemakeskused määratakse artikli 8 lõikes 1 määratletud viisil moodustatud haldusnõukogu poolt ajaks, mis ei ületa ühegi artikli 8 lõikes 4 osutatud mitmeaastase tööprogrammi kestust. Määratud institutsioonide volitusi võib pikendada.

6.   Teemakeskuste konkreetsete ülesannete jaotus esitatakse artikli 8 lõikes 4 nimetatud ameti mitmeaastases tööprogrammis.

7.   Pidades eriti silmas mitmeaastast tööprogrammi, vaatab amet regulaarselt läbi lõikes 2 viidatud võrgu osad ning teeb neis võimalikud muudatused, mida haldusnõukogu on liikmesriikide poolt uusi määramisi arvestades otsustanud teha.

Artikkel 5

Amet võib vastavalt artiklile 4 võrku kuuluvate organisatsioonidega kokku leppida vajaliku koostöökorralduse, eriti lepingute suhtes, et nad saaksid ameti poolt neile usaldatud ülesandeid edukalt täita.

Oma territooriumil asuvate riiklike institutsioonide ja organisatsioonide puhul võib liikmesriik ette näha, et sellist koostööd ametiga tehakse kokkuleppel riigi kontaktasutusega.

Artikkel 6

1.   Ameti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001.

2.   Ameti poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklile 8 vastu võetud otsuse kohta võib esitada kaebuse Euroopa ombudsmanile või hagi Euroopa Kohtule, nagu on sätestatud vastavalt EÜ asutamislepingu artiklites 195 ja 230.

Artikkel 7

Amet on juriidiline isik. Tal on kõikides liikmesriikides kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mida vastavalt nende riikide seadustele antakse juriidilistele isikutele.

Artikkel 8

1.   Ametil on haldusnõukogu, kuhu kuulub üks esindaja igast liikmesriigist ning kaks komisjoni esindajat. Lisaks sellele võib vastavalt asjakohastele sätetele sinna kuuluda üks esindaja igast muust riigist, kes osaleb ameti töös.

Lisaks sellele määrab Euroopa Parlament haldusnõukogu liikmeteks kaks keskkonnakaitse valdkonna teadlast, kes valitakse, arvestades nende võimalikku panust ameti töösse.

Haldusnõukogu igal liikmel võib olla asendusliige.

2.   Haldusnõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe kolmeks aastaks ja võtab vastu töökorra. Igal haldusnõukogu liikmel on üks hääl.

Haldusnõukogu valib büroo, millele ta vastavalt kehtestatavale töökorrale võib delegeerida otsuste täitmise.

3.   Haldusnõukogu otsuse tegemiseks on vaja kahte kolmandikku haldusnõukogu liikmete häältest.

4.   Pärast konsulteerimist artiklis 10 osutatud teaduskomiteega ning komisjoni arvamuse saamist võtab haldusnõukogu artiklis 9 osutatud tegevdirektori esitatud eelnõu alusel vastu artikli 3 lõikes 2 osutatud esmatähtsatele valdkondadele põhineva mitmeaastase tööprogrammi. Mitmeaastane tööprogramm sisaldab mitmeaastast eelarveprojekti, ilma et see piiraks ühenduse iga-aastast eelarvemenetlust.

5.   Pärast konsulteerimist teadusliku komiteega ning komisjoni arvamuse saamist võtab haldusnõukogu tegevdirektori esitatud eelnõu alusel vastu ameti iga-aastase tööprogrammi, mis kuulub mitmeaastase programmi raamesse. Aasta jooksul võib sama korda järgides programmi kohandada.

6.   Haldusnõukogu võtab vastu ameti tegevuse aastaaruande ja edastab selle hiljemalt 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja liikmesriikidele.

7.   Amet saadab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele kogu olulise teabe hindamismenetluste tulemuste kohta.

Artikkel 9

1.   Ametit juhib tegevdirektor, kelle haldusnõukogu määrab komisjoni ettepanekul ametisse viieks aastaks ja keda saab ametisse tagasi nimetada.

Tegevdirektor on ameti seaduslik esindaja.

Tegevdirektor vastutab:

a)

haldusnõukogus vastuvõetud otsuste ja programmide nõuetekohase ettevalmistamise ja elluviimise eest;

b)

ameti igapäevase juhtimise eest;

c)

artiklites 12 ja 13 määratletud ülesannete täitmise eest;

d)

artikli 2 alapunktis h nimetatud aruannete ettevalmistamise ja avaldamise eest;

e)

kõikide personaliküsimuste puhul artikli 8 lõigetes 4 ja 5 osutatud ülesannete täitmise eest.

Ameti teadustöötajate töölevõtmisel taotleb ta artiklis 10 osutatud teadusliku komitee arvamust.

2.   Tegevdirektor annab oma tegevusest aru haldusnõukogule.

Artikkel 10

1.   Haldusnõukogu ja tegevdirektorit abistab teaduskomitee, mis esitab oma arvamuse kõikidel käesolevas määruses ettenähtud juhtudel ning ameti teadustegevust puudutavas mis tahes küsimuses, mille talle esitab haldusnõukogu või tegevdirektor.

Teaduskomitee arvamused avaldatakse.

2.   Teaduskomitee moodustatakse liikmetest, kes on eelkõige pädevad keskkonnaspetsialistid ning kelle haldusnõukogu määrab ametisse neljaks aastaks ja keda saab ühel korral tagasi nimetada, võttes muu hulgas arvesse teadusvaldkondi, mis peavad komitees esindatud olema, et abistada ametit tema tegevusvaldkondades. Komitee tegutseb vastavalt artikli 8 lõikes 2 ette nähtud töökorrale.

Artikkel 11

1.   Igaks eelarveaastaks, mis ühtib kalendriaastaga, koostatakse ameti tulude ja kulude kalkulatsioon, mida arvestatakse ameti eelarve koostamisel.

2.   Eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3.   Ameti tulud koosnevad Euroopa ühenduste üldeelarve osaks olevast ühenduse toetusest ja osutatud teenuste eest saadud tasudest; see ei piira teiste vahendite kasutamist.

4.   Ameti kulud hõlmavad muu hulgas töötajate töötasusid, haldus- ja infrastruktuuri kulusid, tegevuskulusid ning kulusid, mis tulenevad võrku kuuluvate institutsioonide ja asutuste ning kolmandate isikute vahel sõlmitud lepingutest.

Artikkel 12

1.   Igal aastal koostab haldusnõukogu tegevdirektori poolt koostatud eelnõu põhjal ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni. Kõnealuse kalkulatsiooni, mis sisaldab ametikohtade loetelu kava, esitab haldusnõukogu komisjonile hiljemalt 31. märtsiks.

2.   Komisjon edastab tulude ja kulude kalkulatsiooni aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi eelarvepädevad institutsioonid) koos Euroopa ühenduste üldeelarve esialgse projektiga.

3.   Komisjon sisestab kõnealusest eelnõust lähtudes Euroopa ühenduste üldeelarve esialgsesse projekti kalkulatsiooni, mida ta peab ametikohtade kava ja üldeelarvest eraldatava toetuse suurust silmas pidades vajalikuks, ning esitab selle eelarvepädevatele institutsioonidele asutamislepingu artikliga 272 ettenähtud korras.

4.   Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad ameti toetamiseks kasutatavad assigneeringud.

Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad ameti ametikohtade kava.

5.   Haldusnõukogu kinnitab eelarve. Eelarve on lõplik pärast Euroopa ühenduste üldeelarve vastuvõtmist. Vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt.

6.   Haldusnõukogu teatab võimalikult kiiresti eelarvepädevatele institutsioonidele oma kavatsusest rakendada projekte, millel võib olla oluline rahaline mõju eelarve rahastamisele, eelkõige kinnisvaraga, nagu hoonete üürimine või ostmine, seotud projektid. Eelarvepädevad institutsioonid teatavad sellest komisjonile.

Kui emb-kumb eelarvepädevatest institutsioonidest on teatanud oma kavatsusest esitada arvamus, edastab ta selle haldusnõukogule kuue nädala jooksul pärast projektist teatamist.

Artikkel 13

1.   Tegevdirektor vastutab ameti eelarve täitmise eest.

2.   Ameti peaarvepidaja saadab komisjoni peaarvepidajale hiljemalt iga järgneva eelarveaasta 1. märtsil esialgse raamatupidamisaruande koos aruandega, mis käsitleb eelmise eelarveaasta eelarvehaldust ja finantsjuhtimist. Komisjoni peaarvepidaja ühendab institutsioonide ja detsentraliseeritud organite esialgsed raamatupidamisarvestused kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (7) artikliga 128.

3.   Hiljemalt igale majandusaastale järgneva aasta 31. märtsiks edastab komisjoni peaarvepidaja kontrollikojale ameti esialgse raamatupidamisaruande koos kõnealuse majandusaasta eelarve- ja finantshalduse aruandega. Aruanne, mis käsitleb eelarveaasta eelarvehaldust ja finantsjuhtimist, saadetakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4.   Kui tegevdirektor on vastavalt nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklile 129 kätte saanud kontrollikoja märkused ameti esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab ta omal vastutusel ameti lõpliku raamatupidamisaruande ja esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

5.   Haldusnõukogu esitab oma arvamuse ameti raamatupidamisaruande kohta.

6.   Tegevdirektor edastab hiljemalt igale eelarveaastale järgnevaks 1. juuliks lõpliku raamatupidamisaruande ja haldusnõukogu arvamuse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

7.   Lõpparuanded avaldatakse.

8.   Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse kontrollikoja märkuste kohta hiljemalt 30. septembril. Tegevjuht saadab selle vastuse ka haldusnõukogule.

9.   Tegevdirektor esitab taotluse korral Euroopa Parlamendile nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 146 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja kõnealust eelarveaastat käsitleva eelarve täitmise aruande kinnitamismenetluse tõrgeteta rakendamiseks.

10.   Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament kinnituse tegevdirektori tegevusele aasta n eelarve täitmise kohta enne 30. aprilli aastal n + 2.

Artikkel 14

Haldusnõukogu võtab ameti suhtes kohaldatavad finantssätted vastu pärast konsulteerimist komisjoniga. Need ei või kõrvale kalduda komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185), (8) välja arvatud juhul, kui selline kõrvalekaldumine on vajalik ameti tööks ja komisjon on selleks eelneva nõusoleku andnud.

Artikkel 15

1.   Amet taotleb aktiivselt koostööd ühenduse teiste asutuste ja programmidega, eriti Ühisuuringute Keskuse, Euroopa Ühenduste Statistikaameti (Eurostat) ning ühenduse keskkonnauuringute ja arenguprogrammidega. Eelkõige:

a)

hõlmab koostöö Ühisuuringute Keskusega ülesandeid, mis on sätestatud I lisa punktis A,

b)

järgitakse koordinatsioonis Eurostatiga ja Euroopa ühenduste statistikaprogrammiga I lisa punktis B esitatud juhiseid.

2.   Amet teeb aktiivset koostööd ka teiste organisatsioonidega, nagu näiteks Euroopa Kosmoseameti, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD), Euroopa Nõukogu ja Rahvusvahelise Energiaametiga ning ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja selle spetsialiseeritud asutustega, eriti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Keskkonnaprogrammiga, Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooniga ning Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuriga.

3.   Amet võib ühist huvi pakkuvates valdkondades teha koostööd ühendusse mitte kuuluvate riikide nende asutustega, kust võib saada vastastikku huvipakkuvaid ja ameti edukaks tööks vajalikke andmeid, informatsiooni, kogemusi ning andmete kogumise, analüüsimise ja hindamise metoodikat.

4.   Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud koostöö puhul tuleb arvesse võtta eelkõige vajadust vältida tegevuste kattumist.

Artikkel 16

Ameti suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 17

Ameti töötajate kohta kehtivad Euroopa ühenduste ametnike ja teiste teenistujate suhtes kohaldatavad määrused ja eeskirjad.

Amet kasutab oma töötajate suhtes ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule antud volitusi.

Haldusnõukogu võtab kokkuleppel komisjoniga vastu vajalikud rakenduseeskirjad.

Artikkel 18

1.   Ameti lepingulist vastutust reguleerib vastava lepingu suhtes kohaldatav õigus. Euroopa Kohtu pädevusse kuulub otsuste tegemine vastavalt ameti sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.

2.   Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab amet kõik kahjud, mida amet või selle teenistujad oma kohustuste täitmisel on tekitanud, vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele üldpõhimõtetele.

Kõikide selliste kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub kohtu pädevusse.

3.   Teenistujate vastutust ameti ees reguleerivad ameti töötajate suhtes kohaldatavad sätted.

Artikkel 19

Riikidele, kes ei ole ühenduste liikmed, aga jagavad ühenduste ja liikmesriikide huvi ameti eesmärkide vastu, on amet avatud lepingute kaudu, mis on nende ja ühenduse vahel sõlmitud, järgides asutamislepingu artiklis 300 sätestatud korda.

Artikkel 20

Määrus (EMÜ) nr 1210/90, mida on muudetud II lisas loetletud määrustega, tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt III lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 21

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 23. aprill 2009

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

P. NEČAS

(1)  ELT C 162, 25.6.2008, lk 86.

(2)  Euroopa Parlamendi 19. veebruari 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 23. märtsi 2009. aasta otsus.

(3)  Nime on muudetud: uus nimi on Euroopa Keskkonnaamet.

(4)  EÜT L 120, 11.5.1990, lk 1.

(5)  Vt II lisa.

(6)  EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(7)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(8)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

I LISA

A.

Koostöö ühisuuringute keskusega

—

Keskkonnaalaste mõõtmismeetodite ühtlustamine (1).

—

Instrumentide interkalibreerimine (1).

—

Andmete esitusviisi standardimine.

—

Uute keskkonnaalaste mõõtmismeetodite ja -instrumentide väljatöötamine.

—

Muud ülesanded vastavalt ameti tegevdirektori ja Ühisuuringute Keskuse peadirektori kokkuleppele.

B.

Koostöö statistikaametiga

1.

Amet kasutab võimaluste piires ühenduse ametlike statistikateenistuste kaudu saadud teavet. See saadakse Eurostati ja siseriiklike statistikateenistuste tööst sotsiaal- ja majandusstatistika, sealhulgas rahvamajanduse arvepidamise ja sellega seotud informatsiooni kogumisel, kinnitamisel ja levitamisel.

2.

Keskkonnaalases statistikaprogrammi osas lepivad kokku ameti tegevdirektor ja statistikaameti peadirektor ning see esitatakse kinnitamiseks ameti haldusnõukogule ja statistikaprogrammi komiteele.

3.

Statistikaprogrammi väljatöötamine ja rakendamine toimub selliste rahvusvaheliste statistikaasutuste nagu ÜRO Statistikakomisjoni, Euroopa Statistikute Konverentsi ja OECD töö raames.

(1)  Koostöö puhul nendes valdkondades tuleb võtta arvesse ka Etalonainete ja Mõõtmiste Instituudi tegevust.

II LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatustega

(osutatud artiklis 20)

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1210/90

(EÜT L 120, 11.5.1990, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 933/1999

(EÜT L 117, 5.5.1999, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1641/2003

(ELT L 245, 29.9.2003, lk 1).

III LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EMÜ) nr 1210/90

Käesolev määrus

Artikkel 1, lõige 1

Artikkel 1, lõige 1

Artikkel 1, lõige 2, sissejuhatav osa

Artikkel 1, lõige 2, sissejuhatav osa

Artikkel 1, lõige 2, esimene taane

Artikkel 1, punkt 2, alapunkt a

Artikkel 1, lõige 2, teine taane

Artikkel 1, punkt 2, alapunkt b

Artikkel 2, sissejuhatav osa

Artikkel 2, sissejuhatav osa

Artikkel 2, punkt i

Artikkel 2, punkt a

Artikkel 2, punkt ii, esimene taane

Artikkel 2, punkt b

Artikkel 2, punkt ii, teine taane

Artikkel 2, punkt c

Artikkel 2, punkt ii, kolmas taane

Artikkel 2, punkt d

Artikkel 2, punkt iii

Artikkel 2, punkt e

Artikkel 2, punkt iv

Artikkel 2, punkt f

Artikkel 2, punkt v

Artikkel 2, punkt g

Artikkel 2, punkt vi

Artikkel 2, punkt h

Artikkel 2 punkt vii

Artikkel 2, punkt i

Artikkel 2, punkt viii

Artikkel 2, punkt j

Artikkel 2, punkt ix

Artikkel 2, punkt k

Artikkel 2, punkt x

Artikkel 2, punkt l

Artikkel 2, punkt xi

Artikkel 2, punkt m

Artikkel 2, punkt xii

Artikkel 2, punkt n

Artikkel 2, punkt xiii

Artikkel 2, punkt o

Artikkel 3, lõige 1, sissejuhatav osa

Artikkel 3, lõige 1, sissejuhatav osa

Artikkel 3, lõige 1, punkt i

Artikkel 3, lõige 1, punkt a

Artikkel 3, lõige 1, punkt ii

Artikkel 3, lõige 1, punkt b

Artikkel 3, lõige 1, punkt iii

Artikkel 3, lõige 1, punkt c

Artikkel 3, lõige 1, lõpuosa

Artikkel 3, lõige 1, lõpuosa

Artikkel 3, lõige 2, esimene lõik

Artikkel 3, lõige 2, esimene lõik

Artikkel 3, lõige 2, teine lõik, sissejuhatav osa

Artikkel 3, lõige 2, teine lõik, sissejuhatav osa

Artikkel 3, lõige 2, teine lõik, esimene taane

Artikkel 3, lõige 2, teine lõik, punkt a

Artikkel 3, lõige 2, teine lõik, teine taane

Artikkel 3, lõige 2, teine lõik, punkt b

Artikkel 3, lõige 2, teine lõik, kolmas taane

Artikkel 3, lõige 2, teine lõik, punkt c

Artikkel 3, lõige 2, teine lõik, neljas taane

Artikkel 3, lõige 2, teine lõik, punkt d

Artikkel 3, lõige 2, teine lõik, viies taane

Artikkel 3, lõige 2, teine lõik, punkt e

Artikkel 3, lõige 2, teine lõik, kuues taane

Artikkel 3, lõige 2, teine lõik, punkt f

Artikkel 3, lõige 2, teine lõik, seitsmes taane

Artikkel 3, lõige 2, teine lõik, punkt g

Artikkel 3, lõige 2, teine lõik, kaheksas taane

Artikkel 3, lõige 2, teine lõik, punkt h

Artikkel 3, lõige 2, kolmas lõik

Artikkel 3, lõige 2, kolmas lõik

Artikkel 3, lõige 2, neljas lõik

Artikkel 3, lõige 2, neljas lõik

Artikkel 3, lõige 3

Artikkel 3, lõige 3

Artikkel 4, lõige 1, sissejuhatav osa

Artikkel 4, lõige 1, sissejuhatav osa

Artikkel 4, lõige 1, esimene taane

Artikkel 4, lõige 1, punkt a

Artikkel 4, lõige 1, teine taane

Artikkel 4, lõige 1, punkt b

Artikkel 4, lõige 1, kolmas taane

Artikkel 4, lõige 1, punkt c

Artikkel 4, lõige 2, esimene lõik, „et”-st kuni „põhiosadeni”

—

Artikkel 4, lõige 2, esimene lõik, „eriti”-st kuni „hõlmatus”-ni

Artikkel 4, lõige 2, esimene lõik, lõpuosa

Artikkel 4, lõige 2, teine lõik

Artikkel 4, lõige 2, esimene, teine ja kolmas lõik

Artikkel 4, lõige 3

Artikkel 4, lõige 3

Artikkel 4, lõige 4

Artikkel 4, lõige 4, esimene, teine ja kolmas lõik

Artikkel 4, lõige 5, esimene lõik

—

Artikkel 4, lõige 5, teine lõik

Artikkel 4, lõige 5

Artikkel 4, lõiked 6 ja 7

Artikkel 4, lõiked 6 ja 7

Artikkel 5

Artikkel 5, esimene ja teine lõik

Artikkel 6, lõige 1

Artikkel 6, lõige 1

Artikkel 6, lõige 2

—

Artikkel 6, lõige 3

Artikkel 6, lõige 2

Artiklid 7 ja 8

Artiklid 7 ja 8

Artikkel 9, lõige 1, esimene lõik, esimene lause

Artikkel 9, lõige 1, esimene lõik

Artikkel 9, lõige 1, esimene lõik, teine lause

Artikkel 9, lõige 1, teine lõik

Artikkel 9, lõige 1, esimene lõik, sissejuhatav osa

Artikkel 9, lõige 1, kolmas lõik, sissejuhatav osa

Artikkel 9, lõige 1, esimene lõik, esimene taane

Artikkel 9, lõige 1, kolmas lõik, punkt a

Artikkel 9, lõige 1, esimene lõik, teine taane

Artikkel 9, lõige 1, kolmas lõik, punkt b

Artikkel 9, lõige 1, esimene lõik, kolmas taane

Artikkel 9, lõige 1, kolmas lõik, punkt c

Artikkel 9, lõige 1, esimene lõik, neljas taane

Artikkel 9, lõige 1, kolmas lõik, punkt d

Artikkel 9, lõige 1, esimene lõik, viies taane

Artikkel 9, lõige 1, kolmas lõik, punkt e

Artikkel 9, lõige 1, teine lõik

Artikkel 9, lõige 1, neljas lõik

Artikkel 9, lõige 2

Artikkel 9, lõige 2

Artikkel 10

Artikkel 10

Artikkel 11

Artikkel 11

Artikkel 12

Artikkel 12

Artikkel 13

Artikkel 13

Artikkel 14

Artikkel 14

Artikkel 15, lõige 1, sissejuhatav osa

Artikkel 15, lõige 1, sissejuhatav osa

Artikkel 15, lõige 1, esimene taane

Artikkel 15, lõige 1, punkt a

Artikkel 15, lõige 1, teine taane

Artikkel 15, lõige 1, punkt b

Artikkel 15, lõige 2

Artikkel 15, lõige 2

Artikkel 15, lõige 2a

Artikkel 15, lõige 3

Artikkel 15, lõige 3

Artikkel 15, lõige 4

Artikkel 16

Artikkel 16

Artikkel 17

Artikkel 17

Artikkel 18

Artikkel 18

Artikkel 19

Artikkel 19

Artikkel 20

—

—

Artikkel 20

Artikkel 21

Artikkel 21

Lisa

I lisa

—

II lisa

—

III lisa