13.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 118/1

(1)

Komisjoni 14. novembri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 1129/2008 (2) (edaspidi „ajutine määrus”) kehtestati ajutine dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit legeerimata terasest eel- ja järelpingestatud traatide ja trossikeede impordi suhtes.

(2)

Märgitakse, et dumpinguvastane menetlus algatati kaebuse põhjal, mille esitas Eurostress Information Service (ESIS) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 57 % ühenduse legeerimata terasest eel- ja järelpingestatud traatide ja trossikeede toodangust.

(3)

Nagu sätestatud ajutise määruse põhjenduses 13, hõlmas dumpingut ja kahju tekitamist käsitlev uurimine ajavahemikku 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2007 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohast asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2004 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(4)

Pärast nende oluliste faktide ja kaalutluste teatavakstegemist, mille põhjal oli otsustatud kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed („esialgsete järelduste teatavakstegemine”), esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles nad väljendasid oma seisukohti esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes seda soovisid, anti võimalus esitada oma seisukohad suuliselt. Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist.

(5)

Pärast ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamist jätkas komisjon uurimist ühenduse huvide suhtes ja tegi nende andmete analüüsi, mis sisaldusid mõnelt ühenduse kasutajalt küsimustikule saadud vastustes.

(6)

Kontrollkäigud tehti järgmiste kasutajatest äriühingute valdustesse:

(7)

Kõiki asjaosalisi teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist Hiinast pärit legeerimata terasest eel- ja järelpingestatud traatide ja trossikeede impordi suhtes ning ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summade lõplikku sissenõudmist. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealustest faktidest ja kaalutlustest teavitamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(8)

Huvitatud isikute esitatud suulisi ja kirjalikke märkusi võeti arvesse ja vajaduse korral tehti järeldustes vastavad muudatused.

(9)

Üks huvitatud isik väitis, et menetlusest tuleks välja jätta üks spetsiifilist laadi trossikee, mis koosneb 19 traadist, sest seda tooteliiki kasutatakse kitsalt konkreetsetes rakendustes ning seda ei ole võimalik kasutada betooni sarrustamiseks, riputuselementides ega rippsildades, mis on vaatlusaluse toote peamiseks rakendusvaldkonnaks; pealegi ei toodetavat seda toodet ühenduses. Ühenduse tootmisharuga konsulteeriti ja veenduti, et kirjeldatud toode, st 19 traadist koosnev trossikee, samuti enam kui 19 traadist koosnevad trossikeed, ei kuulu vaatlusaluse toote hulka. Seega aktsepteeriti kõnealune väide ja 19st või enamast traadist koosnevad trossikeed arvati vaatlusaluse toote hulgast välja.

(10)

Kuna vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 14–20.

(11)

Üks Hiina eksportiv tootja vaidlustas turumajandusliku kohtlemise võimaldamist käsitlevad esialgsed järeldused ning väitis, et ta vastab algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c esitatud 1.–3. kriteeriumile.

(12)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c esitatud 1. kriteeriumi puhul selgus turumajandusliku kohtlemise võimaldamise suhtes korraldatud uurimise käigus, et asjaomase eksportiva tootja elektrikulud, mis moodustasid olulise osa üldistest tootmiskuludest, ei ole usutavad. On välja selgitatud, et elektrikulusid käsitlevad arved esitati kolmanda äriühingu kaudu, mis oli likvideerimisel (selle asemel, et arve esitaks vahetult elektri tarnija). Selgituseks öeldi, et likvideerimisel olnud äriühingut, kes oli algselt vaatlusaluse toote tootmisel kasutatud tootmisrajatiste omanik, kuid läks vahepeal likvideerimisele, käsitati endiselt tootmisrajatiste osalise omanikuna. Elektriettevõte esitas seepärast arve kogu elektritarbimise eest likvideerimisel olevale äriühingule, kes omakorda esitas nende kulude kohta arve asjaomasele eksportivale tootjale.

(13)

Selgus siiski, et eksportiv tootja ostis tootmisrajatised uurimisperioodi ajal 2007. aastal ning oli vähemalt uurimisperioodi teatava osa jooksul tootmisrajatiste seaduslik omanik. Lisaks sellele ei klappinud teatavaks tehtud summad eksportiva tootja raamatupidamisandmetega. Pealegi ei esitanud äriühing pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist mingeid andmeid ega tõendeid, mis oleksid kinnitanud elektrikulude usutavust ning oleksid seega andnud põhjust kõnealuseid esialgseid järeldusi muuta.

(14)

Sama eksportiv tootja kordas oma väidet, et tema äritegevuse loa piiratud kehtivus ei kujuta endast riigi märkimisväärset sekkumist algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c esitatud 1. kriteeriumi tähenduses, nagu oli otsustatud turumajandusliku kohtlemise võimaldamist käsitlevas uurimises. Selle kohta märgiti, et äritegevuse loa piiratud kehtivusaega peetakse asjaoluks, mis takistab pikaajaliste majandusotsuste tegemist ja äritegevuse kavandamist pikas perspektiivis. Eelkõige leiti, et samas olukorras äriühingutel olid enamasti palju pikema kestusega äritegevuse load. Pärast esialgse uurimise tulemuste avaldamist selgus siiski, et kõnealuse eksportiva tootja äritegevuse loa pikendamine on tegelikult vaid formaalsus, mida ei saa pidada pikaajaliste majandusotsuste tegemist ja äritegevuse kavandamist takistavaks asjaoluks.

(15)

Eespool esitatu põhjal järeldati, et sellel konkreetsel juhul ei või äritegevuse loa kehtivusaega tõlgendada riigi märkimisväärse sekkumisena algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c esitatud 1. kriteeriumi tähenduses, ning asjaomase eksportiva tootja väitega nõustuti. Esialgsetes järeldustes tehti vastavad muudatused.

(16)

Kõnealune eksportiv tootja vaidlustas ka järeldused, milles väideti, et ta ei vasta algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c esitatud 2. kriteeriumile, mille kohaselt äriühingul peab olema üks selge peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeritakse kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega. Juhitakse tähelepanu, et turumajandusliku kohtlemise võimaldamist käsitleva uurimise käigus selgus, et märkimisväärne osa korduvatest laenudest oli raamatupidamises valesti kirjendatud. Eksportiv tootja väitis küll, et nimetatud järeldus ei vasta tõele, kuid ei esitanud mingit veenvat seletust ega arvestatavat tõendusmaterjali, mis tema väidet kinnitanuks. Seepärast tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(17)

Sama eksportiv tootja väitis ka seda, et tema tegevust ei mõjuta oluliselt endine mitteturumajanduslik süsteem, nagu on nõutud algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c esitatud 3. kriteeriumiga. Eelkõige vaidlustas eksportiv tootja järelduse, et tal oli võimalus laenata raha intressimääraga, mis oli turukursist palju madalam. Samal ajal ei esitanud eksportiv tootja mingeid uusi andmeid ega tõendeid, mille alusel võinuks muuta esialgseid järeldusi, ning seepärast tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(18)

Võttes arvesse eespool esitatut ja olenemata põhjenduses 14 esitatud järeldustest kinnitatakse kõnealuse eksportiva tootja suhtes turumajandusliku kohtlemise võimaldamist käsitleva uurimise käigus tehtud järeldused nii, nagu need on esitatud ajutise määruse põhjenduses 35.

(19)

Kuna turumajandusliku kohtlemise võimaldamise suhtes mingeid muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 25–36 esitatud järeldused.

(20)

Eksportiv tootja, kellele ei võimaldatud individuaalset kohtlemist, väitis, et tema otsuste tegemise protsess on riiklikust sekkumisest piisavalt sõltumatu, nagu on sätestatud algmääruse artikli 9 lõike 5 punktis c.

(21)

Selle väite toetuseks esitas kõnealune eksportiv tootja selgitused äriühingu juhatuse koosseisu ja osanike hääleõiguse kohta. Seega näitas nimetatud eksportiv tootja, et ta on oma hinnakujunduses riiklikust sekkumisest piisavalt sõltumatu algmääruse artikli 9 lõike 5 punkti c tähenduses. Lisaks sellele, nagu märgitud põhjenduses 14, esitas kõnealune eksportiv tootja andmed, mis kinnitavad, et tema äritegevuse loa kehtivusaega ei või tõlgendada riigi märkimisväärse sekkumisena. Sellest tulenevalt vastab kõnealune eksportiv tootja algmääruse artikli 9 lõikes 5 esitatud individuaalse kohtlemise tingimustele ja tema toodetud ja eksporditud toodetele tuleks määrata individuaalne lõplik tollimaks.

(22)

Nende kahe eksportiva tootja puhul, kellele võimaldati individuaalne kohtlemine, näitas pärast esialgsete meetmete kehtestamist saadud uus teave, et kõnealustes äriühingutes juhtivatel kohtadel olevad isikud olid riigiametnikud algmääruse artikli 9 lõike 5 punkti c tähenduses. Mõlemad äriühingud olid sellekohase teabe oma turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluses märkimata jätnud.

(23)

Leiti, et nimetatud teabe märkimata jätmine on eksitav algmääruse artikli 18 lõike 1 tähenduses ning nende turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluses esitatud teave tuleb jätta arvesse võtmata. Asjaomastele äriühingutele anti võimalus esitada täiendavaid selgitusi vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 4. Asjaomased äriühingud rahuldavaid selgitusi ei esitanud. Seepärast ei võimaldata kõnealustele äriühingutele individuaalset kohtlemist.

(24)

Kolmanda äriühingu puhul, kellele võimaldati individuaalne kohtlemine, seadis ühenduse tootmisharu kahtluse alla, kas see äriühing on terves ulatuses välisomanduses ning kas ta vastab algmääruse artikli 9 lõike 5 punktis c sätestatud kriteeriumile. Kõiki äriühingu omandamisega seotud makseid ja pangaülekandeid oli võimalik uurimise ajal kontrollida ja võrrelda ning selgus, et tegemist on täies ulatuses välisomanduses oleva äriühinguga. Seepärast tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(25)

Teatavad huvitatud isikud väitsid, et võrdlusriigi valik on ebaõnnestunud. Eelkõige väideti, et kuna Türgi turul on vaid üks legeerimata terasest eel- ja järelpingestatud traatide ja trossikeede tootja, ei ole konkurentsi tase Türgis piisav, et selle tootja andmed saaks võtta normaalväärtuse aluseks.

(26)

Need isikud ei esitanud aga oma väite toetuseks mingeid uusi tõendeid, vaid üksnes kordasid enne ajutiste meetmete kehtestamist esitatud väiteid. Nagu märgitud ajutise määruse põhjenduses 44, olenemata asjaolust, et Türgis on ainult üks tootja, on impordil Türgis märkimisväärne osa, st see hõlmab üle 50 % Türgi turust. Toetudes eespool öeldule ja võttes arvesse, et võimalike võrdlusriikidena välja pakutud riikide tootjad ei teinud uurimises koostööd, kinnitatakse, et Türgi on asjakohane võrdlusriik algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a tähenduses.

(27)

Kuna võrdlusriigi suhtes mingeid muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 40–45 esitatud ajutised järeldused.

(28)

Üks eksportiv tootja väitis, et kasutatud normaalväärtus ei ole asjakohane, sest enamiku tooteliikide puhul arvutati normaalväärtus Türgi tootja tootmiskulude alusel, nii nagu märgitud ajutise määruse põhjendustes 48 ja 49. Kõnealune eksportiv tootja leidis, et Hiina eksportijate poolt eksporditavate kõnealuste tooteliikide puhul oleks pidanud normaalväärtuse arvutamisel aluseks võtma Hiina eksportijate endi tootmiskulud.

(29)

Tuleb märkida, et algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis a on selgesti sätestatud, et normaalväärtus määratakse turumajandusriigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse alusel. Asjaolu, et normaalväärtus määrati arvestusliku väärtuse alusel, ei anna seega põhjust järeldada, et kasutatud väärtused ei ole asjakohased. Märgitakse, et kuna kõnealusele eksportijale ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, ei peetud neid kulusid, mis tema esitas seoses eksporditud mudelitega, usaldusväärseiks. Võrdlusriigi kasutamise eesmärk on selgitada välja usaldusväärsed kulud ja hinnad, mis põhinevad asjakohaselt võrdlusriigilt saadud andemetel. Arvestades, et Türgi valimine võrdlusriigiks tunnistati asjakohaseks, ei olnud põhjust seada kahtluse alla vaatlusaluse tootega seotud kulude usaldusväärsust ega asjakohasust.

(30)

Kõnealune eksportiv tootja ei esitanud ühtki konkreetset põhjendust (lisaks põhjenduses 25 nimetatutele), miks võrdlusriigi valik ei ole asjakohane; eelkõige ei selgitanud ta, mis põhjusel ei ole võimalik võrrelda kõnealuse eksportiva tootja toodetud ja müüdud tooteid võrdlusriigi tootja toodetud ja müüdud toodetega. Seepärast tuli kõnealused väited tagasi lükata.

(31)

Kuna normaalväärtuse arvutamise meetodi suhtes mingeid muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 46–50 esitatud ajutised järeldused.

(32)

Ajutise määruse põhjenduses 52 nimetatud eksportiv tootja, kelle eksportmüük toimus ühenduses asuva seotud importija kaudu, väitis, et algmääruse artikli 2 lõike 9 kohasel ekspordihinna arvutamisel oleks tulnud kasutada tegelikku kasumit, mida seotud importija sai legeerimata terasest eel- ja järelpingestatud traatide ja trossikeede edasimüümisel ühenduses.

(33)

Tuleb märkida, et seotud isikute vahelisi hindu ei saa pidada usaldusväärseiks ostja ja müüja vaheliste sidemete tõttu. Sellest tulenevalt ei saa usaldusväärseks pidada ka edasimüügiga seotud kasumimarginaali. Kõnealune eksportiv tootja ei esitanud mingeid tõendeid, mis oleksid põhjendanud temaga seotud importija kasumimarginaali usaldusväärsust. Seepärast tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(34)

Märgitakse, et põhjenduses 32 nimetatud eksportivale tootjale ei võimaldatud individuaalset kohtlemist põhjendustes 22 ja 23 nimetatud põhjustel, ning arvestades, et seepärast määrati tema dumpingumarginaal põhjenduses 41 kirjeldatud metoodika kohaselt, ei ole enam tähtsust, mis metoodikat kasutati kõnealuse eksportiva tootja ekspordihinna määramisel.

(35)

Ühe sellise eksportiva tootja puhul, kellele võimaldati individuaalne kohtlemine, seadis ühenduse tootmisharu kahtluse alla tema esitatud ekspordihinna usaldusväärsuse. Väideti, et uurimisperioodi aegsed väiksed impordikogused ja konkreetsed asjaolud (eelkõige see, et eksporditud tootel puudus nõutud homologeerimistõend) viitavad sellele, et importija ja eksportiv tootja olid omavahel seotud ning seepärast ei tohiks vastavat ekspordihinda arvesse võtta. Ühenduse tootmisharu ei esitanud aga oma väite kinnituseks ühtki tõendit. Uurimise käigus ei avastatud mingeid sidemeid eksportiva tootja ja sõltumatu importija vahel. Seepärast tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(36)

Kuna ekspordihinna määramise suhtes mingeid muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 51 esitatud ajutised järeldused.

(37)

Kuna normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdluse suhtes mingeid muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 53 ja 54 esitatud ajutised järeldused.

(38)

Selliste äriühingute puhul, kellele võimaldati individuaalne kohtlemine, võrreldi kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga, nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõigetes 11 ja 12.

(39)

Lõplik kaalutud keskmine dumpingumarginaal, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmine:

(40)

Nagu märgitud ajutise määruse põhjenduses 57, oli koostöö tase madal.

(41)

Seetõttu peeti asjakohaseks määrata üleriigiline dumpingumarginaal selliste äriühingute esitatud andmete alusel, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist ega individuaalset kohtlemist.

(42)

Eespool esitatu alusel kehtestati selliste eksportivate tootjate puhul, kellele ei võimaldatud individuaalset kohtlemist, üleriigiliseks dumpingutasemeks 50,0 % CIF-hinnast ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist.

(43)

Kuna ühenduse tootmisharu toodangu ja määratluse kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 60–63.

(44)

Kuna ühenduse tarbimise kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 64–66.

(45)

Üks huvitatud isik väitis, et Hiina impordi keskmine hind oli lähedane ühenduse tootmisharu keskmisele müügihinnale. Sellega seoses näitasid komisjoni järeldused, mis põhinesid Eurostati andmetel Hiinast pärit impordi kohta ja kontrollitud andmetel ühenduse tootmisharu kohta, et see väide ei olnud õige. Seepärast tuli see väide tagasi lükata.

(46)

Kuna muid märkusi selle kohta pole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 67–70.

(47)

Üks kasutaja väitis, et ühenduse tootmisharu keskmised hinnad aastatel 2004 ja 2005 olid kõrgemad kui need, mis on esitatud ajutises määruses, ja seega ebaõiged. Selle väitega seoses tuleb rõhutada, et praegused järeldused on ELi tasandil ja mitte piirkondlikul või riigi tasandil tehtud uurimise tulemused. Kuna huvitatud isik ei esitanud selle väite kohta tõendeid, tuli see väide tagasi lükata.

(48)

Kuna muud märkused ühenduse tootmisharu olukorra kohta puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 71–91 esitatud järeldus, et ühenduse tootmisharu on kannatanud olulist kahju.

(49)

Teatavad huvitatud isikud väitsid, et Hiina impordi turuosa ei olnud piisav, et põhjustada ühenduse tootmisharule tekitatud kahju. Ajutise määruse põhjenduses 93 on selgelt näidatud, et dumpinguhinnaga impordi 2 106 % suurune tohutu suurenemine 2004. aasta ja uurimisperioodi vahel, nende turuosa vastav suurenemine ühenduses 0,4 protsendilt 2004. aastal 8,2 protsendile uurimisperioodil ning tuvastatud 18 % hindade allalöömine uurimisperioodil langesid ajaliselt kokku ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra halvenemisega.

(50)

Pealegi oleks pidanud põhitooraine, st valtstraadiga (mis moodustab 75 % tootmiskuludest) seotud kulude suurenemine mõjutama kõiki turuosalisi. Valtstraadi keskmised hinnad Hiinas aga 2004. aasta ja uurimisperioodi vahel langesid 45 %. Seepärast tehakse järeldus, et dumpinguhinnaga impordist, mille kogus ja turuosa suurenesid märkimisväärselt alates 2006. aastast, tulenev surve etendas olulist osa ühenduse tootmisharu kannatatud kahju tekkimises. Seetõttu lükatakse kõnealune väide tagasi.

(51)

Selle põhjal kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 92–94 esitatud järeldused.

(52)

Teatavad huvitatud isikud väitsid, et ühenduse tootmisharu kannatatud kahju oli tekitanud muudest kolmandatest riikidest pärit import. Nagu ajutise määruse põhjendustes 95 ja 96 näidatud, suurenes muudest kolmandatest riikidest pärit import 2004. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni 112 %. Ent selle impordi keskmised hinnad olid Hiina eksportivate tootjate ning isegi ühenduse tootmisharu hindadest palju kõrgemad. Järelikult ei saa neid pidada ühenduse tootmisharule tekkinud kahju süvendajaks.

(53)

Tehti kindlaks, et muudest kolmandatest riikidest kaks, kelle käes on kokku 2,5 % suurune turuosa, kohaldasid vaatlusaluse toote puhul Hiina impordihindadest madalamaid hindu. Ent arvestades asjaomase impordi väikest mahtu, ei saa pidada seda asjaolu piisavaks, et kaotada põhjuslik seos Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharu kannatatud kahju vahel.

(54)

Selle põhjal kinnitatakse järeldused, millele jõuti ajutise määruse põhjendustes 95 ja 96.

(55)

Teatavad huvitatud isikud väitsid, et ühenduse tootmisharu kannatatud kahju oli tekitanud tootmishinnast madalamate hindadega toimunud eksport. Samasuguse toote eksport väljaspool ühendust asuvatesse riikidesse moodustas uurimisperioodil ühenduse tootmisharu kogumüügist 14 %. See eksport suurenes 2004. aasta ja uurimisperioodi vahel 16 % võrra. Kuid ühenduse tootjate ekspordi ühiku müügihind langes 8 % – 715 eurolt tonni kohta 2004. aastal 660 eurole tonni kohta uurimisperioodil. Nagu selgitatud ajutise määruse põhjenduses 98, ei saa eeldada, et see müük toimus tootmishindadest madalamate hindadega. Selle põhjuseks on väga erinevad kulud ja hinnad äriühingute vahel ning ajalises lõikes. Ekspordihinna langus toimus Hiina ekspordi surve tõttu ka ühenduse tootmisharu peamistel eksporditurgudel hindade tugeva allasurumise teel.

(56)

Selle põhjal kinnitatakse järeldused, millele jõuti ajutise määruse põhjendustes 97–99.

(57)

Kuna puuduvad märkused tootmiskulude suurenemise ja teiste ühenduse tootjatega konkureerimise kohta, kinnitatakse järeldused, millele jõuti ajutise määruse põhjendustes 100–102.

(58)

Arvestades eespool esitatud analüüsi, milles on kõigi muude teadaolevate tegurite mõju ühenduse tootmisharule nõuetekohaselt eristatud dumpinguhinnaga impordi kahjustavast mõjust, leitakse, et kõnealused muud tegurid ei mõjuta tõsiasja, et hinnatud kahju tuleb seostada dumpinguhinnaga impordiga.

(59)

Eespool esitatut arvesse võttes kinnitatakse, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga eel- ja järelpingestatud traatide ja trossikeede import on tekitanud ühenduse tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(60)

Kuna selle kohta ei ole muid märkusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 103 ja 104 esitatud järeldused.

(61)

Kuna ühenduse tootmisharu huvide ja muude tootjate huvide kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 105–111.

(62)

Üks huvitatud isik, kes impordib Hiinast eel- ja järelpingestatud traate ja trossikeesid, väitis, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine mõjutaks tõsiselt importijate olukorda, sest neil ei oleks võimalik hinnatõusu oma klientidele üle kanda.

(63)

Uurimine näitas, et importijate kasumimarginaalid olid vaatlusaluse toote puhul suhteliselt suured. Pealegi peaks vaatlusaluse toote kulude väike osatähtsus klientide kogukuludes võimaldama importijatel võimalikku hinnatõusu neile üle kanda. Lisaks ei ole nende tarnijatega sõlmitud lepingute tingimused sellised, mis takistaksid importijaid vaatlusaluse toote tarneallikaid vahetamast kas äriühingute kasuks, mille suhtes tollimaksud ei kehti või mille puhul need on väiksed, või teiste tarneriikide kasuks, nagu Tai või Lõuna-Aafrika. Seetõttu tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(64)

Kuna selle konkreetse küsimuse kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 112–114 esitatud järeldused.

(65)

Mõni huvitatud isik väitis, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine mõjutaks tõsiselt eel- ja järelpingestatud traatide ja trossikeede kasutajate olukorda, sest neil ei oleks võimalik kanda hinnatõusu üle oma klientidele.

(66)

Nagu põhjendustes 4 ja 5 kirjeldatud, uuriti edasi meetmete võimalikku mõju kasutavale tööstusele pärast ajutiste meetmete kehtestamist, korraldades täiendavaid kohapealseid uurimisi nelja kasutaja valdustes. Kõnealused kasutajad olid kõik vahekasutajad, kes toodavad ja tarnivad betoonelemente betooni sarrustamiseks ning riputuselementide ja rippsildade jaoks.

(67)

Komisjoni uurimistulemused näitasid, et kõige tüüpilisema külastatud kasutaja puhul ja enamiku rakenduste puhul moodustas vaatlusalune toode ainult 5 % tootmise kogukuludest. Siiski võib selle keskmine osatähtsus kasutajate puhul ulatuda 13 protsendini. Dumpinguvastase tollimaksu mõju nende kuludele oli hinnanguliselt vahemikus 0–6 %. Sellele vaatamata on tollimaksu mõju nende lõplikele klientidele (peamiselt ehitusettevõtted) minimaalne ning igal juhul alla 1 % nende tootmise kogukuludest. Järelikult ei tohiks neil olla suuri raskusi tollimaksu ülekandmisega oma klientidele. Seetõttu tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(68)

Üks huvitatud isik väitis, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine põhjustab Ühendkuningriigis eel- ja järelpingestatud traatide ja trossikeede puuduse, sest Ühendkuningriigi turg sõltub impordist. Sellega seoses tuleb meeles pidada, et praegused järeldused on tehtud ELi tasandil ning mitte piirkonna või riigi tasandil. Ent isegi kui pidada silmas üksnes Ühendkuningriigi turgu, näitasid uurimistulemused, et uuritud Ühendkuningriigi tootjatel on turu varustamiseks suur vaba tootmisvõimsus. Lisaks on ühenduse tootmisharul tervikuna piisav vaba tootmisvõimsus, et rahuldada ELi kogutarbimist. Seetõttu tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(69)

Teatavad huvitatud isikud väitsid eel- ja järelpingestatud traatide ja trossikeede kartelli olemasolu ühenduse tootmisharus. Sellega seoses märgitakse, et komisjon saatis 2008. aasta oktoobris põhjendatud väited mitmele äriühingule, kes tegelevad eelpingestatud terase tarnimisega. Kuid komisjon ei ole selles küsimuses teinud veel lõplikku otsust. Põhjendatud väidete saatmist ei või mingil juhul käsitada menetluse lõpliku tulemuse ette otsustamisena.

(70)

Kuna selle konkreetse küsimuse kohta ei ole muid märkusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 115–117 esitatud järeldused.

(71)

Arvestades ühenduse huviaspektide edasise uurimise tulemusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 118 esitatud järeldused.

(72)

Mitu huvitatud isikut vaidlustas esialgse järelduse, mille kohaselt 8,5 % kasumimarginaal oleks kasumimarginaal, mille kõnealust tüüpi tootmisharu võiks selles sektoris tavapärastes konkurentsitingimustes usutavasti saavutada.

(73)

Üks huvitatud isik väitis, et 2005. aasta kasumlikkust ei tohiks ühenduse tootmisharu kasumimarginaali arvutamisel arvesse võtta, sest see aasta oli kõnealuse sektori jaoks erakordselt edukas aasta. Leiti, et see on tõsi, ja seepärast nõustuti väitega. Sellest lähtuvalt kasutati kahju kõrvaldamise taseme arvutamiseks 6,2 % kasumimarginaali, mis saavutati 2004. aastal, st ajal, kui Hiinast pärit impordi kogus ei olnud märkimisväärne ning hinnad olid ühenduse tootmisharu omadest kõrgemad.

(74)

Seejärel määrati vajalik hinnatõus, võrreldes hinna allalöömise arvutustega määratud kaalutud keskmist impordihinda ja nende toodete mittekahjustavat müügihinda, mida ühenduse tootmisharu müüs ühenduse turul. Sellest võrdlusest saadud vahe esitati seejärel protsentides kogu CIF-impordihinnast.

(75)

Üks huvitatud isik väitis, et kaalutud keskmise allalöömismarginaali arvutamisel tuleks kaaluna kasutada ühenduse tootmisharu müüdud iga tooteliigi kogust. On järjekindel tava kasutada allalöömismarginaali kaalutud keskmise arvutamisel kaaluna iga tooteliigi ekspordi CIF-hinda. Sellise arvutamise põhjus on, et sel viisil tollimaksu arvutamise tulemus oleks – kui seda kohaldatakse äriühingu müügi suhtes uurimisperioodil – nulliga võrduv hindade allalöömine, st mittekahjustav hind. Väite kohaselt ei oleks see nii, kui kaaluna kasutataks ühenduse tootmisharu müüdud iga tooteliigi kogust.

(76)

Ühe sellise Hiina eksportiva tootja puhul, kellele võimaldati individuaalne kohtlemine, nagu märgitud põhjenduses 24, arvutati kahju kõrvaldamist võimaldav tase uuesti vea tõttu, mis oli tehtud esialgse otsuse tegemise käigus. Selle tulemusena oli kahju kõrvaldamist võimaldav tase väiksem kui 2 %, mida peeti vähese tähtsusega. Järelikult ei tohiks kehtestada selle äriühingu toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes tollimaksu.

(77)

Kuna kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 119–122.

(78)

Üleriigiline kahju kõrvaldamist võimaldav tase arvutati uuesti selliste äriühingute esitatud andmete alusel, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist ega individuaalset kohtlemist.

(79)

Eespool esitatut silmas pidades ja kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks tasemel, millest piisaks dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju kõrvaldamiseks, ületamata seejuures kindlaksmääratud dumpingumarginaali.

(80)

Lõplike tollimaksude määr kehtestatakse lõplikult järgmisel viisil:

(81)

Käesolevas määruses esitatud äriühingute individuaalsed dumpinguvastased tollimaksu määrad määrati käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seega kajastavad need nimetatud äriühingute puhul uurimisega kindlaks tehtud olukorda. Neid tollimaksumäärasid (erinevalt „kõigi muude äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes selliste toodete impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ning mille on tootnud nimetatud äriühingud. Kui imporditava toote on tootnud muu äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole käesoleva dokumendi regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühinguga seotud üksused, ei kohaldata selle suhtes nimetatud määrasid, vaid kõigi muude äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksumäära.

(82)

Taotlus kohaldada individuaalse äriühingu jaoks ette nähtud dumpinguvastast tollimaksumäära (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva isiku asutamist) tuleks saata viivitamata komisjonile (3) koos kõikide vajalike andmetega, näidates eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate isikutega seotud võimalikud muudatused äriühingu tootmistegevuses, riigisiseses või eksportmüügis. Vajaduse korral muudetakse määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(83)

Kindlaks tehtud dumpingumarginaalide suurusjärku silmas pidades ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju taset arvesse võttes leitakse, et ajutise määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks lõplikult sisse nõuda lõplikult kehtestatud tollimaksumäära ulatuses. Kui lõplikud tollimaksud on ajutistest tollimaksudest madalamad, vabastatakse ajutiselt tagatiseks antud summad, mis ületavad lõplike dumpinguvastaste tollimaksude määra. Kui lõplikud tollimaksud on ajutistest tollimaksudest suuremad, nõutakse lõplikult sisse üksnes ajutiselt tagatiseks antud summad. Summad, mis anti ajutiselt tagatiseks toodete puhul, mis on põhjenduse 9 kohaselt toote määratlusest välja arvatud, tuleks vabastada.

(84)

Selleks, et minimeerida meetmetest kõrvalehoidmise ohtu, mis tuleneb tollimaksumäärade suurest erinevusest eksportivate tootjate seas, peetakse vajalikuks kehtestada erimeetmed, et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane kohaldamine. Erimeetmete hulka kuuluvad järgmised meetmed.

(85)

Käesoleva määruse lisas sätestatud nõuetele vastava kehtiva faktuurarve esitamine liikmesriikide tollile. Impordi suhtes, millele ei ole nimetatud arvet lisatud, rakendatakse kõigi muude eksportijate suhtes kohaldatavat dumpinguvastast jääktollimaksu.

(86)

Kui nende äriühingute ekspordimaht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb märgatavalt pärast asjaomaste tollimaksude kehtestamist, võib sellist mahu suurenemist käsitada kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sel juhul, ja juhul, kui tingimused on täidetud, võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalsete tollimaksumäärade kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(87)

Pärast seda, kui olid avaldatud olulised asjaolud ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti soovitada kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed, pakkus üks eksportiv tootja, kellele oli võimaldatud individuaalne kohtlemine, hinnakohustuse võtmist vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 1.

(88)

Seda pakkumist kaaluti ja leiti, et juba uurimisperioodi vältel oli vaatlusaluse toote hind väga kõikuv: kõnealuse äriühingu puhul erines samasse kategooriasse kuuluvate toodete ELi müümisel kõrgeim ja madalaim hind koguni 46 % võrra. Vaatlusalusel perioodil esines märkimisväärseid hinnakõikumisi ka ühenduse tootmisharu müügihindades. Seepärast ei sobi see toode kindlaksmääratud hinnakohustuse võtmiseks. Äriühing tegi ettepaneku, et miinimumhind tuleks indekseerida vastavalt toormaterjali, s.o valtstraadi hinnamuutustele. Arvestades, et puudus avalikkusele kättesaadav teave vaatlusaluse toote puhul kasutatava toormaterjali hinna kohta ning võrreldava materjali, s.o võrgutraadi hinnasuundumused olid vastupidised, ei olnud võimalik leida seost lõpptoote ühenduse müügihinna ja peamise toormaterjali müügihinna vahel. Seega tuleb hinnakohustuse pakkumist pidada ebaotstarbekaks algmääruse artikli 8 lõike 3 tähenduses, sest see ei võimalda kõrvaldada kindlakstehtud dumpingu kahjustavat mõju.

(89)

Pealegi esineb vaatlusalune toode mitme eri liigina. Selleks, et hõlbustada uurimise käigus nõutud aruandluse koostamist, lihtsustas äriühing klassifitseerimiskriteeriume ja sel viisil õnnestus tal koondada arvukad toodetud ja müüdud tooteliigid rühmadesse. See ei muuda aga asjaolu, et kõnealune äriühing tootis ja müüs uurimisperioodi jooksul ELi eri liiki traati ja trossikeesid. Et piirata hindade ristkompenseerimise võimalust eri liiki toodete vahel, pakkus äriühing, et ta järgib kolme kõige väiksemat impordihinda – üht terasest eel- ja järelpingestatud traadi hinda ja kaht trossikeede hinda vastavalt nende diameetrile. Võttes arvesse põhjenduses 88 esitatud põhjuseid, ei saanud eksportiva tootja pakutud kohustust vastu võtta.

(90)

Üks asjaomastest eksportivatest tootjatest, konsortsium, mis koosneb kahest omavahel seotud ettevõtjast, nimelt – Ossen MaanShan Steel Wire and Co. Ltd, Maanshan, and Ossen Jiujiang Steel Wire Cable Co. Ltd, Jiujiang – muutis uurimisperioodi järgselt käesoleva uurimise ajal oma nime, mis on nüüdsest järgmine: Ossen Innovation Materials Co. Joint Stock Company Ltd, Maanshan, and Ossen Jiujiang Steel Wire Cable Co. Ltd, Jiujiang.

(91)

Nime muudatusega ei kaasne olulisi muutusi, mis mõjutaksid käesoleva uurimise käigus tehtud järeldusi, ja seepärast otsustati, et järeldused, mis tehti äriühingu Ossen MaanShan Steel Wire and Co. Ltd, Maanshan, and Ossen Jiujiang Steel Wire Cable Co. Ltd, Jiujiang suhtes, kehtivad äriühingu Ossen Innovation Materials Co. Joint Stock Company Ltd, Maanshan, and Ossen Jiujiang Steel Wire Cable Co. Ltd, Jiujiang suhtes,