|
31.3.2009
|
ET
|
Euroopa Liidu Teataja
|
L 87/42
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 217/2009,
11. märts 2009,
Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete esitamise kohta (uuesti sõnastatud)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 285 lõiget 1,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (1)
ning arvestades järgmist:
|
(1)
|
Nõukogu 30. juuni 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2018/93 Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete kohta (2) on korduvalt oluliselt muudetud (3). Kuna on tehtud uusi muudatusi, on selguse huvides soovitatav kõnealused sätted uuesti sõnastada.
|
|
(2)
|
Nõukogu määrusega (EMÜ) nr 3179/78 heakskiidetud Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsioonis, millega asutatakse Loode-Atlandi kalastusorganisatsioon (NAFO) (4), nõutakse, et ühendus esitaks NAFO teadusnõukogule kogu teadaoleva statistilise ja teadusliku info, mida teadusnõukogu oma töös vajalikuks peab.
|
|
(3)
|
NAFO teadusnõukogu peab oma töö seisukohast oluliseks, et talle esitataks tähtaegselt saaki ja kalapüüki käsitlevad statistilised andmed, mille alusel hinnata Loode-Atlandi kalavarude olukorda.
|
|
(4)
|
Mitmed liikmesriigid on taotlenud, et andmeid võiks esitada teistsuguses vormis või teistsugusel kandjal, kui on sätestatud V lisas (samaväärne eespool nimetatud Statlanti küsimustikega).
|
|
(5)
|
Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (5).
|
|
(6)
|
Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus kohandada liikide ja statistiliste püügipiirkondade loetelusid ning nende piirkondade kirjeldusi, samuti kalapüügi, püügivahendite, kalalaevade suuruse ja kalastusviisi koode ja määratlusi ning nende suhtes kohaldatavaid meetmeid. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele,
|
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Iga liikmesriik esitab komisjonile selles liikmesriigis registreeritud või tema lipu alla sõitvate Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate laevade püügiandmed, võttes nõuetekohaselt arvesse nõukogu 11. juuni 1990. aasta määrust (Euratom, EMÜ) nr 1588/90 konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta (6).
Nominaalsaaki käsitlevate andmete hulka arvatakse kõik merel lossitud või ümber laaditud kalasaadused, välja arvatud need, mis püüdmise järel merre tagasi heidetakse, laeva pardal tarbitakse või pardal söödaks kasutatakse. Vesiviljelustooteid ei arvestata. Andmed registreeritakse lossitud või ümberlaaditud koguste eluskaalu järgi, mis ümardatakse lähima tonnini.
Artikkel 2
1. Esitada tuleb kahed andmed:
|
a)
|
aastane nominaalpüük I lisas loetletud liikide lossitud või ümberlaaditud eluskaalu tonnides iga II lisas loetletud ja III lisas määratletud Loode-Atlandi statistilise püügipiirkonna kohta;
|
|
b)
|
punktis a määratletud püük ja vastav kalandustegevus püügikuude, püügivahendite, kalalaevade suuruse ja põhiliste püütavate liikide kaupa.
|
2. Lõike 1 punktis a nimetatud andmed esitatakse võrdlusaastale järgneva aasta 31. maiks ja need võivad olla esialgsed. Lõike 1 punktis b nimetatud andmed esitatakse võrdlusaastale järgneva aasta 31. augustiks ja need peavad olema lõplikud.
Kui lõike 1 punktis a nimetatud ja esitatud andmed on esialgsed, tuleb sellele selgesti osutada.
Andmeid ei pea esitama nende liikide ega kalastuspiirkondade kohta, mille osas ei ole võrdlusperioodi jooksul püüki registreeritud.
Kui asjaomane liikmesriik ei ole eelmise kalendriaasta jooksul Loode-Atlandi piirkonnas kalastanud, peab ta sellest komisjonile teatama järgmise aasta 31. maiks.
3. Kalandustegevust, püügivahendite kasutusviisi ja kalalaevade suurust käsitlevate andmete esitamisel kasutatavad määratlused ja koodid esitatakse IV lisas.
4. Komisjon võib muuta liikide ja statistiliste püügipiirkondade loetelusid ning nende piirkondade kirjeldusi, samuti kalandustegevuse, püügivahendite, kalalaevade suuruse ja kalastusviisi koode ja määratlusi ning nende suhtes kohaldatavaid meetmeid.
Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 6 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Artikkel 3
Kui ühise kalanduspoliitika sätetes ei ole ette nähtud teisiti, lubatakse liikmesriigil kasutada püügiandmete kogumisel valikumeetodit nende kalalaevastiku osade kohta, mille puhul andmete esitamine täies ulatuses põhjustaks liigset haldusmenetlust. Liikmesriigi vastavalt artikli 7 lõikele 1 esitatav aruanne peab sisaldama proovivõtumeetodite üksikasjalikku kirjeldust ja näitama sel viisil saadud andmete osakaalu üldandmetest.
Artikkel 4
Liikmesriigid täidavad komisjoni ees artiklitest 1 ja 2 tulenevad kohustused, esitades andmed V lisas esitatud vormingus.
Liikmesriigid võivad esitada andmeid VI lisas täpsustatud vormingus.
Komisjoni eelneval loal võivad liikmesriigid andmed esitada ka muus vormingus või muul kandjal.
Artikkel 5
Komisjon edastab aruannetes sisalduva teabe NAFO peasekretärile igal võimalusel 24 tunni jooksul pärast aruannete saamist.
Artikkel 6
1. Komisjoni abistab nõukogu otsusega nr 72/279/EMÜ (7) loodud alaline põllumajandusstatistika komitee, edaspidi „komitee”.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Artikkel 7
1. Liikmesriigid esitavad 28. juuliks 1994 komisjonile üksikasjaliku aruande, milles kirjeldatakse saake ja kalandustegevust käsitlevate andmete koostamise viise ning määratakse nende andmete esindavuse ja usaldusväärsuse aste. Komisjon teeb koostöös liikmesriikidega nendest aruannetest kokkuvõtte.
2. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist lõikes 1 sätestatud andmetes tehtud muudatustest kolme kuu jooksul muudatuste tegemisest arvates.
3. Metoodikaaruanded, andmete kättesaadavuse ja lõikes 1 nimetatud usaldusväärsuse ning muud käesoleva määruse kohaldamisega seotud asjakohased küsimused vaatab kord aastas läbi komitee pädev töörühm.
Artikkel 8
1. Määrus (EMÜ) nr 2018/93 tunnistatakse kehtetuks.
2. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt VII lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 9
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Strasbourg, 11. märts 2009
Euroopa Parlamendi nimel
president
H.-G. PÖTTERING
Nõukogu nimel
eesistuja
A.VONDRA
(1) Euroopa Parlamendi 17. juuni 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 26. veebruari 2009. aasta otsus.
(2) EÜT L 186, 28.7.1993, lk 1.
(3) Vt VI lisa.
(4) EÜT L 378, 30.12.1978, lk 1.
(5) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
(6) EÜT L 151, 15.6.1990, lk 1.
(7) EÜT L 179, 7.8.1972, lk 1.
I LISA
LOETELU LIIKIDEST, MIS TULEB ESITADA LOODE-ATLANDI KAUBANDUSLIKU KALAPÜÜGI STATISTILISTES ARUANNETES
Liikmesriigid peavad esitama andmed tärniga(*) märgitud liikide nominaalsaakide kohta. Andmete esitamine ülejäänud liikide nominaalsaakide kohta ei ole liikide kaupa kohustuslik. Nende liikide andmed, mida ei esitata, peavad sisalduma koondandmetes. Liikmesriigid võivad esitada andmeid ka liikide kohta, mida ei ole loetelus nimetatud, kui need liigid on selgesti määratletud.
|
Märkus
|
:
|
lühend „m.n” tähendab „mujal nimetamata”, „n.e.i.” – „not elsewhere identified”.
|
|
Eestikeelne nimi
|
3-täheline kood
|
Teaduslik nimi
|
Inglisekeelne nimi
|
|
PÕHJAKALAD
|
|
tursk
|
COD(*)
|
Gadus morhua
|
Atlantic cod
|
|
kilttursk
|
HAD(*)
|
Melanogrammus aeglefinus
|
Haddock
|
|
meriahvenad, m.n
|
RED(*)
|
Sebastes spp
|
Atlantic redfishes n.e.i.
|
|
hõbemerluus
|
HKS(*)
|
Merluccius bilinearis
|
Silver hake
|
|
punane ameerikaluts
|
HKR(*)
|
Urophycis chuss
|
Red hake
|
|
süsikas
|
POK(*)
|
Pollachius virens
|
Saithe (= pollock)
|
|
kuldne meriahven
|
REG(*)
|
Sebastes marinus
|
Golden redfish
|
|
nokk-meriahven
|
REB(*)
|
Sebastes mentella
|
Beaked redfish
|
|
harilik karelest
|
PLA(*)
|
Hippoglossoides platessoides
|
American plaice (L. R. dab)
|
|
pikklest
|
WIT
|
Glyptocephalus cynoglossus
|
Witch flounder
|
|
ruske soomuslest
|
YEL(*)
|
Limanda ferruginea
|
Yellowtail flounder
|
|
süvalest
|
GHL(*)
|
Reinhardtius hippoglossoides
|
Greenland halibut
|
|
harilik hiidlest
|
HAL(*)
|
Hippoglossus hippoglossus
|
Atlantic halibut
|
|
lestlane
|
FLW(*)
|
Pseudopleuronectes americanus
|
Winter flounder
|
|
suvi-ebapaltus
|
FLS(*)
|
Paralichthys dentatus
|
Summer flounder
|
|
kammeljas
|
FLD(*)
|
Scophthalmus aquosus
|
Windowpane flounder
|
|
lestalised, m.n
|
FLX
|
Pleuronectiformes
|
Flatfishes n.e.i.
|
|
ameerika merikurat
|
ANG(*)
|
Lophius americanus
|
American angler
|
|
ogakuked
|
SRA
|
Prionotus spp.
|
Atlantic searobins
|
|
atlandi pisitursk
|
TOM
|
Microgadus tomcod
|
Atlantic tomcod
|
|
antimora
|
ANT
|
Antimora rostrata
|
Blue antimora
|
|
põhjaputassuu
|
WHB
|
Micromesistius poutassou
|
Blue whiting (= poutassou)
|
|
huulkalalane
|
CUN
|
Tautogolabrus adspersus
|
Cunner
|
|
meriluts
|
USK
|
Brosme brosme
|
Cusk (= tusk)
|
|
valge mere tursk
|
GRC
|
Gadus ogac
|
Greenland cod
|
|
sinine molva
|
BLI
|
Molva dypterygia
|
Blue ling
|
|
harilik molva
|
LIN(*)
|
Molva molva
|
Ling
|
|
merivarblane
|
LUM(*)
|
Cyclopterus lumpus
|
Lumpfish (= lumpsucker)
|
|
kotkaskalalane
|
KGF
|
Menticirrhus saxatilis
|
Northern kingfish
|
|
kerakalalane
|
PUF
|
Sphoeroides maculatus
|
Northern puffer
|
|
lükoodid, m.n.
|
ELZ
|
Lycodes spp.
|
Eelpouts n.e.i.
|
|
ameerika emakala
|
OPT
|
Zoarces americanus
|
Ocean pout
|
|
polaartursk
|
POC
|
Boreogadus saida
|
Polar cod
|
|
kalju-tömppeakala
|
RNG
|
Coryphaenoides rupestris
|
Roundnose grenadier
|
|
põhja-pikksaba
|
RHG
|
Macrourus berglax
|
Roughhead grenadier
|
|
tobiad
|
SAN
|
Ammodytes spp.
|
Sandeels (= sand lances)
|
|
nolguslased, m.n
|
SCU
|
Myoxocephalus spp.
|
Sculpins n.e.i.
|
|
põhjaskapp
|
SCP
|
Stenotomus chrysops
|
Scup
|
|
tautoog
|
TAU
|
Tautoga onitis
|
Tautog
|
|
loode-atlandi hariahven
|
TIL
|
Lopholatilus chamaeleonticeps
|
Tilefish
|
|
valge ameerikaluts
|
HKW(*)
|
Urophycis tenuis
|
White hake
|
|
merihundid, m.n
|
CAT(*)
|
Anarhichas spp.
|
Wolf-fishes n.e.i.
|
|
harilik merihunt
|
CAA(*)
|
Anarhichas lupus
|
Atlantic wolf-fish
|
|
tähniline merihunt
|
CAS(*)
|
Anarhichas minor
|
Spotted wolf-fish
|
|
põhjakalad, m.n
|
GRO
|
Osteichthyes
|
Groundfishes n.e.i.
|
|
PELAAGILISED KALAD
|
|
harilik heeringas
|
HER(*)
|
Clupea harengus
|
Atlantic herring
|
|
makrell
|
MAC(*)
|
Scomber scombrus
|
Atlantic mackerel
|
|
hall müntkala
|
BUT
|
Peprilus triacanthus
|
Atlantic butterfish
|
|
põhjamenhenden
|
MHA(*)
|
Brevoortia tyrannus
|
Atlantic menhaden
|
|
makrellhaug
|
SAU
|
Scomberesox saurus
|
Atlantic saury
|
|
harilik antšoa
|
ANB
|
Anchoa mitchilli
|
Bay anchovy
|
|
sinikala
|
BLU
|
Pomatomus saltatrix
|
Bluefish
|
|
hiid-hobumakrell
|
CVJ
|
Caranx hippos
|
Crevalle Jack
|
|
makrelltuun
|
FRI
|
Auxis thazard
|
Frigate tuna
|
|
kavalla-kuningmakrell
|
KGM
|
Scomberomorus cavalla
|
King mackerel
|
|
tähniline kuningmakrell
|
SSM(*)
|
Scomberomorus maculatus
|
Atlantic Spanish mackerel
|
|
purikalad
|
SAI
|
Istiophorus albicans
|
Sailfish
|
|
valge odanina
|
WHM
|
Tetrapturus albidus
|
White marlin
|
|
sinine marliin
|
BUM
|
Makaira nigricans
|
Blue marlin
|
|
mõõkkala
|
SWO
|
Xiphias gladius
|
Swordfish
|
|
pikkuim-tuun
|
ALB
|
Thunnus alalunga
|
Albacore tuna
|
|
atlandi pelamiid
|
BON
|
Sarda sarda
|
Atlantic bonito
|
|
väiketuun
|
LTA
|
Euthynnus alletteratus
|
Little tunny
|
|
suursilm-tuun
|
BET
|
Thunnus obesus
|
Bigeye tuna
|
|
harilik tuun
|
BFT
|
Thunnus thynnus
|
Northern bluefish tuna
|
|
vööttuun
|
SKJ
|
Katsuwonus pelamis
|
Skipjack tuna
|
|
kulduim-tuun
|
YFT
|
Thunnus albacares
|
Yellowfin tuna
|
|
makrellased, m.n
|
TUN
|
Thunnini
|
Tunas n.e.i.
|
|
pelaagilised luukalad, m.n
|
PEL
|
Osteichthyes
|
Pelagic fishes n.e.i.
|
|
MUUD LUUKALAD
|
|
hallselg-aloosa
|
ALE
|
Alosa pseudoharengus
|
Alewife
|
|
serioolid, m.n
|
AMX
|
Seriola spp.
|
Amberjacks n.e.i.
|
|
meriangerjas
|
COA
|
Conger oceanicus
|
American conger
|
|
ameerika angerjas
|
ELA
|
Anguilla rostrata
|
American eel
|
|
ameerika aloosa
|
SHA
|
Alosa sapidissima
|
American shad
|
|
hõbekalad, m.n
|
ARG
|
Argentina spp.
|
Argentines n.e.i.
|
|
krookskala
|
CKA
|
Micropogonias undulatus
|
Atlantic croaker
|
|
tuulehauglane
|
NFA
|
Strongylura marina
|
Atlantic needlefish
|
|
atlandi matšueel
|
THA
|
Opisthonema oglinum
|
Atlantic thread herring
|
|
silepea
|
ALC
|
Alepocephalus bairdii
|
Baird's slickhead
|
|
trummkala
|
BDM
|
Pogonias cromis
|
Black drum
|
|
tõmmu mustahven
|
BSB
|
Centropristis striata
|
Black sea bass
|
|
siniselg-aloosa
|
BBH
|
Alosa aestivalis
|
Blueback herring
|
|
moiva
|
CAP(*)
|
Mallotus villosus
|
Capelin
|
|
paaliad, m.n
|
CHR
|
Salvelinus spp.
|
Char n.e.i.
|
|
seersantkala
|
CBA
|
Rachycentron canadum
|
Cobia
|
|
pompaano
|
POM
|
Trachinotus carolinus
|
Common (= Florida) pompano
|
|
põhja-puguheeringas
|
SHG
|
Dorosoma cepedianum
|
Gizzard shad
|
|
urisejalased, m.n
|
GRX
|
Haemulidae
|
Grunts n.e.i.
|
|
hikkorialoosa
|
SHH
|
Alosa mediocris
|
Hickory shad
|
|
laternsabad
|
LAX
|
Notoscopelus spp.
|
Lanternfish
|
|
kefaallased, m.n
|
MUL
|
Mugilidae
|
Mullets n.e.i.
|
|
valge müntkala
|
HVF
|
Peprilus alepidotus
|
North Atlantic harvestfish
|
|
urisejalane
|
PIG
|
Orthopristis chrysoptera
|
Pigfish
|
|
meritint
|
SMR
|
Osmerus mordax
|
Rainbow smelt
|
|
kotkaskalalane
|
RDM
|
Sciaenops ocellatus
|
Red drum
|
|
merikoger
|
RPG
|
Pagrus pagrus
|
Red porgy
|
|
stauriid
|
RSC
|
Trachurus lathami
|
Rough shad
|
|
kiviahvenlane
|
PES
|
Diplectrum formosum
|
Sand perch
|
|
merikogerlane
|
SPH
|
Archosargus probatocephalus
|
Sheepshead
|
|
kotkaskalalane
|
SPT
|
Leiostomus xanthurus
|
Spot croaker
|
|
varjukala
|
SWF
|
Cynoscion nebulosus
|
Spotted weakfish
|
|
hall varjukala
|
STG
|
Cynoscion regalis
|
Squeteague
|
|
triipahven
|
STB
|
Morone saxatilis
|
Striped bass
|
|
tuurlased, m.n
|
STU
|
Acipenseridae
|
Sturgeons n.e.i.
|
|
atlandi tarpoon
|
TAR
|
Megalops atlanticus
|
Tarpon
|
|
lõhed, m.n
|
TRO
|
Salmo spp.
|
Trout n.e.i.
|
|
kiviahvenlased
|
PEW
|
Morone americana
|
White perch
|
|
limapead
|
ALF
|
Beryx spp.
|
Alfonsinos
|
|
harilik ogahai
|
DGS(*)
|
Squalus acanthias
|
Spiny (= picked) dogfish
|
|
ogahailased, m.n
|
DGX(*)
|
Squalidae
|
Dogfishes n.e.i.
|
|
harilik heeringahai
|
POR(*)
|
Lamna nasus
|
Porbeagle
|
|
ogahailised, m.n
|
SHX
|
Squaliformes
|
Large sharks n.e.i.
|
|
atlandi makohai
|
SMA
|
Isurus oxyrinchus
|
Shortfin mako shark
|
|
atlandi teravninahai
|
RHT
|
Rhizoprionodon terraenovae
|
Atlantic sharpnose shark
|
|
must koletishai
|
CFB
|
Centroscyllium fabricii
|
Black dogfish
|
|
atlandi polaarhai
|
GSK
|
Somniosus microcephalus
|
Boreal (Greenland) shark
|
|
hiidhai
|
BSK
|
Cetorhinus maximus
|
Basking shark
|
|
kanada rai
|
RJD
|
Leucoraja erinacea
|
Little skate
|
|
teravkoon-rai
|
RJL
|
Dipturus laevis
|
Barndoor skate
|
|
talirai
|
RJT
|
Leucoraja ocellata
|
Winter skate
|
|
ogaline rai
|
RJR
|
Amblyraja radiata
|
Thorny skate
|
|
pehmerai
|
RJS
|
Malacoraja senta
|
Smooth skate
|
|
astelsaba gröönirai
|
RJQ
|
Bathyraja spinicauda
|
Spinytail (spinetail) skate
|
|
arktika rai
|
RJG
|
Amblyraja hyperborea
|
Arctic skate
|
|
raid, m.n
|
SKA(*)
|
Raja spp.
|
Skates n.e.i.
|
|
luukalad, m.n
|
FIN
|
Osteichthyes
|
Finfishes n.e.i.
|
|
SELGROOTUD
|
|
ebakalmaar
|
SQL(*)
|
Loligo pealeii
|
Long-finned squid
|
|
kalmaariline
|
SQI(*)
|
Illex illecebrosus
|
Short-finned squid
|
|
ebakalmaarlased, kalmaarlased, m.n
|
SQU(*)
|
Loliginidae, Ommastrephidae
|
Squids n.e.i.
|
|
kaunkarplane
|
CLR
|
Ensis directus
|
Atlantic razor clam
|
|
harilik ebaveenuskarp
|
CLH
|
Mercenaria mercenaria
|
Hard clam
|
|
islandi hiilakarp
|
CLQ
|
Arctica islandica
|
Ocean quahog
|
|
liiva uurikkarp
|
CLS
|
Mya arenaria
|
Soft clam
|
|
suur valgkarp
|
CLB
|
Spisula solidissima
|
Surf clam
|
|
karbid, m.n
|
CLX
|
Bivalvia
|
Clams n.e.i.
|
|
kammkarplane
|
SCB
|
Argopecten irradians
|
Bay scallop
|
|
kammkarplane
|
SCC
|
Argopecten gibbus
|
Calico scallop
|
|
islandi ebakammkarp
|
ISC
|
Chlamys islandica
|
Icelandic scallop
|
|
magellani kammkarp
|
SCA
|
Placopecten magellanicus
|
Sea scallop
|
|
kammkarplased, m.n
|
SCX
|
Pectinidae
|
Scallops n.e.i.
|
|
virgiinia hiidauster
|
OYA
|
Crassostrea virginica
|
American cupped oyster
|
|
söödav rannakarp
|
MUS
|
Mytilus edulis
|
Blue mussel
|
|
tavalised tõrikodalased, m.n
|
WHX
|
Busycon spp.
|
Whelks n.e.i.
|
|
ranniklased, m.n
|
PER
|
Littorina spp.
|
Periwinkles n.e.i.
|
|
limused, m.n
|
MOL
|
Mollusca
|
Marine molluscs n.e.i.
|
|
taskukrabi
|
CRK
|
Cancer irroratus
|
Atlantic rock crab
|
|
tavaline sinikrabi
|
CRB
|
Callinectes sapidus
|
Blue crab
|
|
tavaline rannakrabi
|
CRG
|
Carcinus maenas
|
Green crab
|
|
taskukrabi
|
CRJ
|
Cancer borealis
|
Jonah crab
|
|
astelkrabilane
|
CRQ
|
Chionoecetes opilio
|
Queen crab
|
|
kümnejalaline
|
CRR
|
Geryon quinquedens
|
Red crab
|
|
kivikrabilane
|
KCT
|
Lithodes maja
|
Stone king crab
|
|
ronivähilised, m.n
|
CRA
|
Brachyura
|
Marine crabs n.e.i.
|
|
ameerika homaar
|
LBA
|
Homarus americanus
|
American lobster
|
|
harilik süvameregarneel
|
PRA(*)
|
Pandalus borealis
|
Northern prawn
|
|
aesop-krevett
|
AES
|
Pandalus montagui
|
Aesop shrimp
|
|
viburhännakud, m.n
|
PEN(*)
|
Penaeus spp.
|
Penaeus shrimps n.e.i.
|
|
süvameregarneelid
|
PAN(*)
|
Pandalus spp.
|
Pink (= pandalid) shrimps
|
|
vähid, m.n
|
CRU
|
Crustacea
|
Marine crustaceans n.e.i.
|
|
söödav merisiilik
|
URC
|
Strongylocentrotus spp.
|
Sea urchin
|
|
hulkharjasussid, m.n
|
WOR
|
Polychaeta
|
Marine worms n.e.i.
|
|
odasaba
|
HSC
|
Limulus polyphemus
|
Horsehoe crab
|
|
veeselgrootud, m.n
|
INV
|
Invertebrata
|
Marine invertebrates n.e.i.
|
|
MEREVETIKAD
|
|
pruunvetikad
|
SWB
|
Phaeophyceae
|
Brown seaweeds
|
|
punavetikad
|
SWR
|
Rhodophyceae
|
Red seaweeds
|
|
merevetikad, m.n
|
SWX
|
Algae
|
Seaweeds n.e.i.
|
|
HÜLGED
|
|
grööni hüljes
|
SEH
|
Pagophilus groenlandicus
|
Harp seal
|
|
põishüljes
|
SEZ
|
Cystophora cristata
|
Hooded seal
|
II LISA
LOODE-ATLANDI STATISTILISED PÜÜGIPIIRKONNAD, MILLE KOHTA TULEB ANDMED ESITADA
Alapiirkond 0
Alapiirkond 1
Alapiirkond 2
Alapiirkond 3
Alapiirkond 4
Alapiirkond 5
Alapiirkond 6
Loode-Atlandi statistilised püügipiirkonnad
III LISA
LOODE-ATLANDI KALASTUSSTATISTIKAS JA KALANDUSALASTES ÕIGUSAKTIDES KASUTATAVATE NAFO ALAPIIRKONDADE JA RAJOONIDE KIRJELDUS
Loode-Atlandi kalastusorganisatsiooni konventsiooni XX artiklis sätestatud teaduslikud ja statistilised alapiirkonnad, rajoonid ja alarajoonid on järgmised:
Alapiirkond 0
See osa NAFO konventsiooni alast piirneb lõunas joonega, mis ulatub punktist 61o00′ põhjalaiust ja 65o00′ läänepikkust otse ida suunas punktini 61o00′ põhjalaiust ja 59o00′ läänepikkust, sealt kagu suunas piki loksodroomi punktini 60o12′ põhjalaiust ja 57o13′ läänepikkust; seejärel piirneb ala idas geodeetiliste joontega, mis ühendab järgmisi punkte:
|
Punkti nr
|
Laiuskraad
|
Pikkuskraad
|
|
1
|
60o12'0
|
57o13'0
|
|
2
|
61o00'0
|
57o13'1
|
|
3
|
62o00'5
|
57o21'1
|
|
4
|
62o02'3
|
57o21'8
|
|
5
|
62o03'5
|
57o22'2
|
|
6
|
62o11'5
|
57o25'4
|
|
7
|
62o47'2
|
57o41'0
|
|
8
|
63o22'8
|
57o57'4
|
|
9
|
63o28'6
|
57o59'7
|
|
10
|
63o35'0
|
58o02'0
|
|
11
|
63o37'2
|
58o01'2
|
|
12
|
63o44'1
|
57o58'8
|
|
13
|
63o50'1
|
57o57'2
|
|
14
|
63o52'6
|
57o56'6
|
|
15
|
63o57'4
|
57o53'5
|
|
16
|
64o04'3
|
57o49'1
|
|
17
|
64o12'2
|
57o48'2
|
|
18
|
65o06'0
|
57o44'1
|
|
19
|
65o08'9
|
57o43'9
|
|
20
|
65o11'6
|
57o44'4
|
|
21
|
65o14'5
|
57o45'1
|
|
22
|
65o18'1
|
57o45'8
|
|
23
|
65o23'3
|
57o44'9
|
|
24
|
65o34'8
|
57o42'3
|
|
25
|
65o37'7
|
57o41'9
|
|
26
|
65o50'9
|
57o40'7
|
|
27
|
65o51'7
|
57o40'6
|
|
28
|
65o57'6
|
57o40'1
|
|
29
|
66o03'5
|
57o39'6
|
|
30
|
66o12'9
|
57o38'2
|
|
31
|
66o18'8
|
57o37'8
|
|
32
|
66o24'6
|
57o37'8
|
|
33
|
66o30'3
|
57o38'3
|
|
34
|
66o36'1
|
57o39'2
|
|
35
|
66o37'9
|
57o39'6
|
|
36
|
66o41'8
|
57o40'6
|
|
37
|
66o49'5
|
57o43'0
|
|
38
|
67o21'6
|
57o52'7
|
|
39
|
67o27'3
|
57o54'9
|
|
40
|
67o28'3
|
57o55'3
|
|
41
|
67o29'1
|
57o56'1
|
|
42
|
67o30'7
|
57o57'8
|
|
43
|
67o35'3
|
58o02'2
|
|
44
|
67o39'7
|
58o06'2
|
|
45
|
67o44'2
|
58o09'9
|
|
46
|
67o56'9
|
58o19'8
|
|
47
|
68o01'8
|
58o23'3
|
|
48
|
68o04'3
|
58o25'0
|
|
49
|
68o06'8
|
58o26'7
|
|
50
|
68o07'5
|
58o27'2
|
|
51
|
68o16'1
|
58o34'1
|
|
52
|
68o21'7
|
58o39'0
|
|
53
|
68o25'3
|
58o42'4
|
|
54
|
68o32'9
|
59o01'8
|
|
55
|
68o34'0
|
59o04'6
|
|
56
|
68o37'9
|
59o14'3
|
|
57
|
68o38'0
|
59o14'6
|
|
58
|
68o56'8
|
60o02'4
|
|
59
|
69o00'8
|
60o09'0
|
|
60
|
69o06'8
|
60o18'5
|
|
61
|
69o10'3
|
60o23'8
|
|
62
|
69o12'8
|
60o27'5
|
|
63
|
69o29'4
|
60o51'6
|
|
64
|
69o49'8
|
60o58'2
|
|
65
|
69o55'3
|
60o59'6
|
|
66
|
69o55'8
|
61o00'0
|
|
67
|
70o01'6
|
61o04'2
|
|
68
|
70o07'5
|
61o08'1
|
|
69
|
70o08'8
|
61o08'8
|
|
70
|
70o13'4
|
61o10'6
|
|
71
|
70o33'1
|
61o17'4
|
|
72
|
70o35'6
|
61o20'6
|
|
73
|
70o48'2
|
61o37'9
|
|
74
|
70o51'8
|
61o42'7
|
|
75
|
71o12'1
|
62o09'1
|
|
76
|
71o18'9
|
62o17'5
|
|
77
|
71o25'9
|
62o25'5
|
|
78
|
71o29'4
|
62o29'3
|
|
79
|
71o31'8
|
62o32'0
|
|
80
|
71o32'9
|
62o33'5
|
|
81
|
71o44'7
|
62o49'6
|
|
82
|
71o47'3
|
62o53'1
|
|
83
|
71o52'9
|
63o03'9
|
|
84
|
72o01'7
|
63o21'1
|
|
85
|
72o06'4
|
63o30'9
|
|
86
|
72o11'0
|
63o41'0
|
|
87
|
72o24'8
|
64o13'2
|
|
88
|
72o30'5
|
64o26'1
|
|
89
|
72o36'3
|
64o38'8
|
|
90
|
72o43'7
|
64o54'3
|
|
91
|
72o45'7
|
64o58'4
|
|
92
|
72o47'7
|
65o00'9
|
|
93
|
72o50'8
|
65o07'6
|
|
94
|
73o18'5
|
66o08'3
|
|
95
|
73o25'9
|
66o25'3
|
|
96
|
73o31'1
|
67o15'1
|
|
97
|
73o36'5
|
68o05'5
|
|
98
|
73o37'9
|
68o12'3
|
|
99
|
73o41'7
|
68o29'4
|
|
100
|
73o46'1
|
68o48'5
|
|
101
|
73o46'7
|
68o51'1
|
|
102
|
73o52'3
|
69o11'3
|
|
103
|
73o57'6
|
69o31'5
|
|
104
|
74o02'2
|
69o50'3
|
|
105
|
74o02'6
|
69o52'0
|
|
106
|
74o06'1
|
70o06'6
|
|
107
|
74o07'5
|
70o12'5
|
|
108
|
74o10'0
|
70o23'1
|
|
109
|
74o12'5
|
70o33'7
|
|
110
|
74o24'0
|
71o25'7
|
|
111
|
74o28'6
|
71o45'8
|
|
112
|
74o44'2
|
72o53'0
|
|
113
|
74o50'6
|
73o02'8
|
|
114
|
75o00'0
|
73o16'3
|
|
115
|
75o05'
|
73o30'
|
ja sealt ulatub otse põhja suunas paralleelini 78o10′ põhjalaiust; läänes piirneb joonega, mis algab punktist 61o00′ põhjalaiust ja 65o00′ läänepikkust ning ulatub loode suunas piki loksodroomi East Bluffini Baffini saare rannikul (61o55′ põhjalaiust ja 66o20′ läänepikkust) ning sealt edasi põhja suunas piki Baffini, Byloti, Devoni ja Ellesmere'i saare rannikut ja mööda meridiaani 80o läänepikkust nende saarte vetes kuni punktini 78o10′ põhjalaiust; põhjas piirneb paralleeliga 78o10′ põhjalaiust.
Alapiirkond 0 koosneb kahest rajoonist
Rajoon 0A
Alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 66o15′ põhjalaiust põhja pool.
Rajoon 0B
Alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 66o15′ põhjalaiust lõuna pool.
Alapiirkond 1
Konventsiooniala osa, mis asub alapiirkonnast 0 idas ning põhja ja ida pool loksodroomi, mis ühendab punkti 60o12′ põhjalaiust ja 57o13′ läänepikkust punktiga 52o15′ põhjalaiust ja 42o00′ läänepikkust.
Alapiirkond 1 koosneb kuuest rajoonist
Rajoon 1A
Alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 68o50′ põhjalaiust põhja pool (Christianshaab).
Rajoon 1B
Alapiirkonna osa, mis asub paralleeli 66o15′ põhjalaiust (viis meremiili Umanarsugssuakist põhja pool) ja paralleeli 68o50′ põhjalaiust (Christianshaab) vahel.
Rajoon 1C
Alapiirkonna osa, mis asub paralleeli 64o15′ põhjalaiust (neli meremiili Godthaabist põhja pool) ja paralleeli 66o15′ põhjalaiust (viis meremiili Umanarsugssuakist põhja pool) vahel.
Rajoon 1D
Alapiirkonna osa, mis asub paralleeli 62o30′ põhjalaiust (Frederikshaab Glacier) ja paralleeli 64o15′ põhjalaiust (neli meremiili Godthaabist põhja pool) vahel.
Rajoon 1E
Alapiirkonna osa, mis asub paralleeli 60o45′ põhjalaiust (Cape Desolation) ja paralleeli 62o30′ põhjalaiust (Frederikshaab Glacier) vahel.
Rajoon 1F
Alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 60o45′ põhjalaiust lõuna pool (Cape Desolation).
Alapiirkond 2
Konventsiooniala osa, mis asub Hudson Strait‘i piirkonnas meridiaanist 64o30′ läänepikkust idas, alapiirkonnast 0 lõuna pool, alapiirkonnast 1 lõuna ja lääne pool ning paralleelist 52o15′ põhjalaiust põhja pool.
Alapiirkond 2 koosneb kolmest rajoonist
Rajoon 2G
Alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 57o40′ põhjalaiust põhja pool (Cape Mugford).
Rajoon 2H
Alapiirkonna osa, mis asub paralleeli 55o20′ põhjalaiust (Hopedale) ja paralleeli 57o40′ põhjalaiust (Cape Mugford) vahel.
Rajoon 2J
Alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 55o20′ põhjalaiust lõuna pool (Hopedale).
Alapiirkond 3
Konventsiooniala osa, mis asub paralleelist 52o15′ põhjalaiust lõuna pool ja ida pool joonest, mis ulatub Newfoundlandi põhjarannikul asuvast Cape Bauldist otse põhja punktini 52o15′ põhjalaiust; see alapiirkond asub paralleelist 39o00′ põhjalaiust põhja pool, ida ja põhja pool loksodroomi, mis algab punktist 39o00′ põhjalaiust ja 50o00′ läänepikkust, ulatub loode suunas läbi punkti 43o30′ põhjalaiust ja 55o00′ läänepikkust punktini 47o50′ põhjalaiust ja 60o00′ läänepikkust, kuni ristub sirgjoonega, mis ühendab Cape Rayd Newfoundlandi ranniku punktis 47o37,0′ põhjalaiust ja 59o18,0′ läänepikkust Cape Northiga punktis 47o02,0′ põhjalaiust ja 60o25,0′ läänepikkust Cape Bretoni saarel; sealt kirde suunas piki nimetatud joont Cape Rayni punktis 47o37,0′ põhjalaiust ja 59o18,0′ läänepikkust.
Alapiirkond 3 koosneb kuuest rajoonist
Rajoon 3K
Alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 49o15′ põhjalaiust põhja pool (Cape Freels, Newfoundland).
Rajoon 3L
Alapiirkonna osa, mis asub Newfoundlandi rannikul Cape Freelsist kuni Cape St. Maryni ulatuva joone ja joone vahel, mis ulatub Cape Freelsist otse itta meridiaanini 46o30′ läänepikkust, ulatudes sealt otse lõunasse paralleelini 46o00′ põhjalaiust, sealt otse läände meridiaanini 54o30′ läänepikkust, sealt piki loksodroomi Newfoundlandis asuva Cape St. Maryni.
Rajoon 3M
Alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 49o15′ põhjalaiust lõuna pool ja meridiaanist 46o30′ läänepikkust ida pool.
Rajoon 3N
Alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 46o00′ põhjalaiust lõuna pool ning meridiaanide 46o30′ läänepikkust ja 51o00′ läänepikkust vahel.
Rajoon 3O
Alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 46o00′ põhjalaiust lõuna pool ning meridiaanide 51o00′ läänepikkust ja 54o30′ läänepikkust vahel.
Rajoon 3P
Alapiirkonna osa, mis asub Newfoundlandi rannikust lõuna pool ja lääne pool joont, mis ulatub Newfoundlandil asuvast Cape St. Maryst punktini 46o00′ põhjalaiust ja 54o30′ läänepikkust ning sealt edasi otse lõunasse alapiirkonna piirini.
Rajoon 3P jaguneb kaheks alarajooniks:
loodealarajoon 3Pn on rajooni 3P see osa, mis asub loode pool joont, mis ulatub punktist 47o30,7′ põhjalaiust ja 57o43,2′ läänepikkust ligikaudu edelasse punktini 46o50,7′ põhjalaiust ja 58o49,0′ läänepikkust;
kagualarajoon 3Ps on rajooni 3P see osa, mis asub kagu pool alarajooni 3Pn puhul määratletud joonest.
Alapiirkond 4
Konventsiooniala osa, mis asub paralleelist 39o00′ põhjalaiust põhja pool, alapiirkonnast 3 lääne pool ja järgmisest joonest ida pool:
see joon algab Ameerika Ühendriikide ja Kanada vahelise riigipiiri lõpust Grand Manani väinas punktis 44o46′35,346" põhjalaiust ja 66o54′11,253" läänepikkust; kulgeb sealt otse lõuna suunas paralleelini 43o50′ põhjalaiust; sealt otse läände meridiaanini 67o24′27,24" läänepikkust; sealt piki geodeetilist joont edela suunas punktini 42o53′14" põhjalaiust ja 67o44′35" läänepikkust; sealt piki geodeetilist joont kagu suunas punktini 42o31′08" põhjalaiust ja 67o28′05" läänepikkust; sealt piki geodeetilist joont punktini 42o20′ põhjalaiust ja 67o18′13,15" läänepikkust;
sealt otse itta punktini 66o00′ läänepikkust; sealt piki loksodroomi kagu suunas punktini 42o00′ põhjalaiust ja 65o40′ läänepikkust ning edasi otse lõunasse paralleelini 39o00′ põhjalaiust.
Alapiirkond 4 koosneb kuuest rajoonist
Rajoon 4R
Alapiirkonna osa, mis asub Newfoundlandi rannikul Cape Bauldist kuni Cape Rayni ulatuva joone ja järgmise joone vahel: see joon algab Cape Bauldist, kulgeb sealt otse põhja suunas paralleelini 52o15′ põhjalaiust, sealt otse läände Labradori rannikuni, sealt piki Labradori rannikut Labradori-Quebeci piiri lõpp-punktini, sealt piki loksodroomi edela suunas punktini 49o25′ põhjalaiust ja 60o00′ läänepikkust, sealt otse lõunasse punktini 47o50′ põhjalaiust ja 60o00′ läänepikkust, sealt piki loksodroomi kagu suunas punktini, kus alapiirkonna 3 piir ristub Nova Scotias asuvat Cape Northi ja Newfoundlandil asuvat Cape Rayd ühendava sirgjoonega, ning sealt Newfoundlandil asuva Cape Rayni.
Rajoon 4S
Alapiirkonna osa, mis asub Quebeci lõunarannikul Labradori-Quebeci piiri lõpp-punktist Pte. des Montsi ulatuva joone ja järgmise joone vahel: see algab Pte. des Montsis, kulgeb sealt otse itta punktini 49o25′ põhjalaiust ja 64o40′ läänepikkust, sealt piki loksodroomi ida ja kagu suunas punktini 47o50′ põhjalaiust ja 60o00′ läänepikkust, sealt otse põhja punktini 49o25′ põhjalaiust ja 60o00′ läänepikkust ning edasi piki loksodroomi kirde suunas Labradori-Quebeci piiri lõpp-punktini.
Rajoon 4T
Alapiirkonna osa, mis asub Cape Northist kuni Pte. de Montsini ulatuva Nova Scotia, New Brunswicki ja Quebeci ranniku ning järgmise joone vahel: see joon algab Pte. des Montsis, kulgeb sealt otse itta punktini 49o25′ põhjalaiust ja 64o40′ läänepikkust, sealt piki loksodroomi kagu suunas punktini 47o50′ põhjalaiust ja 60o00′ läänepikkust ning sealt piki loksodroomi lõuna suunas Nova Scotias asuva Cape Northini.
Rajoon 4V
Alapiirkonna osa, mis asub Cape Northist kuni Fourchuni ulatuva Nova Scotia ranniku ja järgmise joone vahel: see joon algab Fourchus, kulgeb sealt piki loksodroomi ida suunas punktini 45o40′ põhjalaiust ja 60o00′ läänepikkust, sealt otse lõunasse piki meridiaani 60o00′ läänepikkust paralleelini 44o10′ põhjalaiust, sealt otse itta meridiaanini 59o00′ läänepikkust, sealt otse lõunasse paralleelini 39o00′ põhjalaiust, sealt otse itta punktini, kus alapiirkondade 3 ja 4 vaheline piir ristub paralleeliga 39o00′ põhjalaiust, sealt piki alapiirkondade 3 ja 4 vahelist piiri ja joont, mis ulatub loode suunas punktini 47o50′ põhjalaiust ja 60o00′ läänepikkust, ning sealt piki loksodroomi lõuna suunas Nova Scotial asuva Cape Northini.
Rajoon 4V jaguneb kaheks alarajooniks:
Põhjaalarajoon 4Vn on rajooni 4V see osa, mis asub paralleelist 45o40′ põhjalaiust põhja pool;
lõunaalarajoon 4Vs on rajooni 4V see osa, mis asub paralleelist 45o40′ põhjalaiust lõuna pool.
Rajoon 4W
Alapiirkonna osa, mis asub Halifaxist kuni Fourchuni ulatuva Nova Scotia ranniku ja järgmise joone vahel: see joon algab Fourchus, kulgeb sealt piki loksodroomi ida suunas punktini 45o40′ põhjalaiust ja 60o00′ läänepikkust, sealt otse lõunasse piki meridiaani 60o00′ läänepikkust paralleelini 44o10′ põhjalaiust, sealt otse itta meridiaanini 59o00′ läänepikkust, sealt otse lõunasse paralleelini 39o00′ põhjalaiust, sealt otse läände meridiaanini 63o20′ läänepikkust, sealt otse põhja suunas samal meridiaanil asuva punktini 44o20′ põhjalaiust ning edasi piki loksodroomi loode suunas Nova Scotial asuva Halifaxini.
Rajoon 4X
Alapiirkonna osa, mis asub alapiirkonna 4 läänepiiri ning New Brunswicki ja Nova Scotia ranniku vahel, ning New Brunswicki ja Maine'i vahelisest piirist Halifaxi ulatuva joone ja järgmise joone vahel: see joon algab Halifaxist, kulgeb sealt piki loksodroomi kagu suunas punktini 44o20′ põhjalaiust ja 63o20′ läänepikkust, sealt otse lõunasse paralleelini 39o00′ põhjalaiust ning edasi otse läände meridiaanini 65o40′ läänepikkust.
Alapiirkond 5
Konventsiooniala osa, mis asub alapiirkonna 4 piirist lääne pool, paralleelist 39o00′ põhjalaiust põhja pool ja meridiaanist 71o40′ läänepikkust ida pool.
Alapiirkond 5 koosneb kahest rajoonist
Rajoon 5Y
Alapiirkonna osa, mis asub Maine‘i, New Hampshire‘i ja Massachusettsi ranniku, (Maine‘i ja New Brunswicki vahelisest piirist punktini 70o00′ läänepikkust Cape Codis – ligikaudu 42o põhjalaiust) ja järgmise joone vahel: see joon algab Cape Codil asuvas punktis 70o läänepikkust (ligikaudu 42o põhjalaiust), kulgeb sealt otse põhja punktini 42o20′ põhjalaiust, sealt otse itta alapiirkondade 4 ja 5 piiril asuva punktini 67o18′13,15" läänepikkust ning edasi piki nimetatud piiri Kanada ja Ameerika Ühendriikide piirini.
Rajoon 5Z
Alapiirkonna osa, mis asub rajoonist 5 Y lõuna ja ida pool.
Rajoon 5Z jaguneb kaheks alarajooniks: idaalarajooniks ja läänealarajooniks, mida määratletakse järgmiselt:
idaalarajoon 5Ze on rajooni 5Z see osa, mis asub meridiaanist 70o00′ läänepikkust ida pool;
alarajoon 5Ze jaguneb kaheks alaüksuseks (1):
5Zu (Ameerika Ühendriikide akvatoorium) on alarajooni 5Ze see osa, mis asub lääne pool geodeetilisi jooni, mis ühendavad järgmiste koordinaatidega punkte:
|
Põhjalaius
|
Läänepikkus
|
|
A
|
44o11'12"
|
67o16'46"
|
|
B
|
42o53'14"
|
67o44'35"
|
|
C
|
42o31'08"
|
67o28'05"
|
|
D
|
40o27'05"
|
65o41'59".
|
5Zc (Kanada akvatoorium) on alarajooni 5Ze see osa, mis asub eespool nimetatud geodeetilistest joontest ida pool;
läänealarajoon 5Zw on rajooni 5Z see osa, mis asub meridiaanist 70o00′ läänepikkust lääne pool.
Alapiirkond 6
Konventsiooniala osa, mis piirneb joonega, mis algab punktist 71o40′ läänepikkust Rhode Islandil, kulgeb sealt otse lõunasse punktini 39o00′ põhjalaiust, sealt edasi otse itta punktini 42o00′ läänepikkust, sealt otse lõunasse punktini 35o00′ põhjalaiust, sealt otse läände Põhja-Ameerika rannikuni, sealt põhja suunas piki Põhja-Ameerika rannikut punktini 71o40′ läänepikkust Rhode Islandil.
Alapiirkond 6 koosneb kaheksast rajoonist
Rajoon 6A
Alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 39o00′ põhjalaiust põhja pool ja alapiirkonnast 5 lääne pool.
Rajoon 6B
Alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 70o00′ läänepikkust lääne pool, paralleelist 39o00′ põhjalaiust lõuna pool ning põhja ja lääne pool joont, mis kulgeb lääne suunas piki paralleeli 37o00′ põhjalaiust läänepikkuseni 76o00′ ning sealt edasi otse lõunasse Virginias asuva Cape Henryni.
Rajoon 6C
Alapiirkonna osa, mis asub läänepikkusest 70o00′ lääne pool ja rajoonist 6B lõuna pool.
Rajoon 6D
Alapiirkonna osa, mis asub rajoonidest 6B ja 6C ida pool ja läänepikkusest 65o00′ lääne pool.
Rajoon 6E
Alapiirkonna osa, mis asub rajoonist 6D ida pool ja läänepikkusest 65o00′ lääne pool.
Rajoon 6F
Alapiirkonna osa, mis asub rajoonist 6E ida pool ja läänepikkusest 55o00′ lääne pool.
Rajoon 6G
Alapiirkonna osa, mis asub rajoonist 6F ida pool ja läänepikkusest 50o00′ lääne pool.
Rajoon 6H
Alapiirkonna osa, mis asub rajoonist 6G ida pool ja läänepikkusest 42o00′ lääne pool.
(1) Nimetatud kaht alaüksust ei ole märgitud NAFO konventsiooni kuuendas trükis (mai 2000). NAFO üldnõukogu kinnitas need NAFO teadusnõukogu ettepanekul vastavalt NAFO konventsiooni XX artikli lõikele 2.
IV LISA
PÜÜGIANDMETE ESITAMISEL KASUTATAVAD MÕISTED JA KOODID
A) PÜÜGIVAHENDITE JA KALALAEVADE KATEGOORIATE LOETELU
(kooskõlas rahvusvahelise püügivahendite statistilise standardklassifikatsiooniga (ISSCFG))
|
Kategooria
|
Lühend
|
|
Traalid
|
|
|
Põhjatraalid
|
|
|
|
TBB
|
|
—
|
traallaudadega põhjatraalid (poordist või ahtrist)
|
|
OTB
|
|
—
|
traallaudadega põhjatraalid (poordist)
|
|
OTB 1
|
|
—
|
traallaudadega põhjatraalid (ahtrist)
|
|
OTB2
|
|
—
|
paaristraalid (kaks laeva)
|
|
PTB
|
|
|
TBS
|
|
|
TBN
|
|
—
|
põhjatraalid (määratlemata)
|
|
TB
|
|
Pelaagilised traalid
|
|
|
—
|
traallaudadega põhjatraalid (poordist või ahtrist)
|
|
OTM
|
|
—
|
traallaudadega põhjatraalid (poordist)
|
|
OTM1
|
|
—
|
traallaudadega põhjatraalid (ahtrist)
|
|
OTM2
|
|
—
|
paaristraalid (kaks laeva)
|
|
PTM
|
|
|
TMS
|
|
—
|
pelaagilised traalid (määratlemata)
|
|
TM
|
|
Kaksiktraal
|
OTS
|
|
Traallaudadega kaksiktraalid
|
OTT
|
|
Paaristraalid (kaks laeva) (määratlemata)
|
PT
|
|
Traallaudadega traalid (määratlemata)
|
OT
|
|
Muud traalid (määratlemata)
|
TX
|
|
Noodad
|
|
|
Kaldanoodad
|
SB
|
|
Paadi- või laevanoodad
|
SV
|
|
|
SDN
|
|
—
|
ankurdamata põhjanoodad
|
|
SSC
|
|
—
|
kaksiknoodad (kaks laeva)
|
|
SPR
|
|
Noodad (määratlemata)
|
SX
|
|
Haardnoodad
|
|
|
Kokkuveotrossidega (seinnoot)
|
PS
|
|
|
PS1
|
|
—
|
mida kasutavad kaks laeva
|
|
PS2
|
|
Ilma kokkuveotrossideta (avamerenoot)
|
LA
|
|
Nakkevõrgud (lõpus- ja takervõrgud)
|
|
|
Seisevvõrk (ankurdatud)
|
GNS
|
|
Triiviv nakkevõrk
|
GND
|
|
Haard-nakkevõrk
|
GNC
|
|
Seisevvõrk (vaiadel)
|
GNF
|
|
Abarad
|
GTR
|
|
Kombineeritud nakkevõrgud-abarad
|
GTN
|
|
Nakkevõrgud (lõpus- ja takervõrgud) (määratlemata)
|
GEN
|
|
Nakkevõrgud (määratlemata)
|
GN
|
|
Õnged ja jadad
|
|
|
Põhjaõngejada
|
LLS
|
|
Triivõngejada
|
LLD
|
|
Õngejadad (määratlemata)
|
LL
|
|
Ridvata ja ridvaga õnged (käsitsi kasutatavad)
|
LHP
|
|
Ridvata ja ridvaga õnged (mehhaniseeritud)
|
LTM
|
|
Veoõnged
|
LTL
|
|
Õnged ja jadad (määratlemata)
|
LX
|
|
Lõkspüünised
|
|
|
Seisevnoodad
|
FPN
|
|
Kaetud lõksud
|
FPO
|
|
Mõrrad
|
FYK
|
|
Piirded, tarad, ülevoolupaisud jne
|
FWR
|
|
Koonuslõksud
|
FSN
|
|
Õõtsevõrgud
|
FAR
|
|
Lõkspüünised (määratlemata)
|
FIX
|
|
Pealtheidetavad püünised
|
|
|
Viskevõrgud
|
FCN
|
|
Pealtheidetavad püünised (määratlemata)
|
FG
|
|
Tragid
|
|
|
Paaditragi
|
DRB
|
|
Käsitragi
|
DRH
|
|
Haarde- ja torkevahendid
|
|
|
Harpuun
|
HAR
|
|
Tõstevõrgud
|
|
|
Portatiivsed tõstevõrgud
|
LNP
|
|
Paadist kasutatavad tõstevõrgud
|
LNB
|
|
Kaldalt kasutatavad statsionaarsed tõstevõrgud
|
LNS
|
|
Tõstevõrgud (määratlemata)
|
LN
|
|
Saagikäsitsemismasinad
|
|
|
Pumbad
|
HMP
|
|
Mehhaniseeritud tragid
|
HMD
|
|
Saagikäsitsemismasinad (määratlemata)
|
HMX
|
|
Muud püügivahendid
|
MIS
|
|
Tundmatud püügivahendid
|
NK
|
B) PÜÜGIKOORMUSÜHIKUTE MÄÄRATLUSED PÜÜGIVAHENDITE KATEGOORIATE JÄRGI
Püügikoormuse andmed esitatakse võimaluse korral kolmel tasemel.
A-kategooria
|
Püügivahend
|
Püügikoormusühik
|
Mõisted
|
|
Haardnoodad (seinnoodad)
|
Püügivahendi kasutamiskordade arv
|
Arv, mitu korda püügivahendit on kasutatud, olenemata asjaolust, kas saaki saadi. See meede on asjakohane, kui kalaparve suurus ja tihedus on seotud kalavarude rohkusega või kui püügivahendi kasutamine on juhuslikku laadi
|
|
Kaldanoodad
|
Püügivahendi kasutamiskordade arv
|
Arv, mitu korda püügivahendit on kasutatud, olenemata asjaolust, kas saaki saadi
|
|
Paadinoodad
|
Kalastatud tundide arv
|
Arv, mitu korda noota on kasutatud, korrutatuna püügiaja keskmise pikkusega
|
|
Traalid
|
Tundide arv
|
Tundide arv, mille jooksul traal oli kalapüügiks vees (pelaagiline traal) või põhjas (põhjatraal)
|
|
Paaditragid
|
Kalastatud tundide arv
|
Tundide arv, mille jooksul tragi oli kalapüügiks põhjas
|
|
Nakkevõrgud (seisev- või triivvõrgud)
|
Püügikoormuse ühikute arv
|
Võrkude pikkus väljendatuna 100 meetristes ühikutes, korrutatuna kasutuskordade arvuga (= teatava aja jooksul kasutatud võrkude kogupikkus meetrites jagatuna 100ga)
|
|
Seisevvõrgud
|
Püügikoormuse ühikute arv
|
Võrkude pikkus väljendatuna 100 meetristes ühikutes, korrutatuna loomuste arvuga
|
|
Lõkspüünis (katmata seisevnoodad)
|
Püügikoormuse ühikute arv
|
Kalastuspäevade arv korrutatuna loomuste arvuga
|
|
Kaetud lõksud ja mõrrad
|
Püügikoormuse ühikute arv
|
Tõstete arv korrutatuna ühikute arvuga (= teataval ajavahemikul püütud ühikute arv)
|
|
Õngejadad (seisev- või triivjadad)
|
Õngekonksud tuhandetes
|
Teataval ajavahemikul kalastamiseks kasutatud õngekonksude arv jagatuna 1 000ga
|
|
Õnged (ridvaga õnged, vedelid, rullõnged)
|
Õngitsemispäevade arv
|
Teataval ajavahemikul kasutatud õngede arv
|
|
Harpuunid
|
|
(Märkida ainult püügikoormuse tasemed B ja C)
|
B-kategooria
Kalastuspäevade arv: päevade arv, mil toimus kalapüük. Kui püügi olulise osa saagi otsimine tuleks kalastuspäevade alla märkida päevade arv, mil tegeldi otsimisega, kuid ei kalastatud.
C-kategooria
Kaldapäevade arv: peale kalastuspäevade ja otsimisele kulunud päevade tuleb märkida ka kõikide ülejäänud päevade arv, mil laev oli püügikohas.
Arvestatud püügikoormusprotsent (proportsionaalselt jaotatud püügikoormus)
Kuna kogusaagi püügikoormusühikud ei pruugi kättesaadavad olla, tuleks märkida arvestatud püügikoormuse määr. See arvutatakse järgmiselt:
(((kogusaak) – (saak, mille kohta on märgitud püügikoormus))×100)/(kogusaak)
C) LAEVA SUURUSKATEGOORIAD
(kooskõlas rahvusvahelise kalalaevade statistilise standardklassifikatsiooniga (ISSCFV))
Mahutavusklassid
|
Kogumahutavuse kategooria
|
Kood
|
|
0–49,9
|
02
|
|
50–149,9
|
03
|
|
150–499,9
|
04
|
|
500–999,9
|
05
|
|
1 000–1 999,9
|
06
|
|
2 000–99 999,9
|
07
|
|
Teadmata
|
00
|
D) PEAMISED PÜÜTAVAD LIIGID
Need liigid, millele püük on peaasjalikult suunatud. Need ei pruugi olla liigid, mis moodustavad suurema osa saagist. Liigid tuleks näidata kolmetähelise koodiga (vt I lisa).
V LISA
MAGNETKANDJAL ESITATAVATE ANDMETE VORMING
A) MAGNETKANDJAD
|
Magnetlindid:
|
üheksarajaline rajatihedusega 1600 või 6250 bitti tollil ja ASCII koodidest EBCDIC koodiga, soovitavalt märgendatud. Märked peavad sisaldama ka faililõpukoodi.
|
|
Disketid:
|
MS-DOS-vormindusega 3,5tollised 720kilobaidised, 1,4megabaidised, 5,25tollised 360kilobaidised või 1,2megabaidised kettad.
|
B) KOODI VORMING
Artikli 2 lõike 1 punkti a kohaselt esitatud andmed
|
Baitide arv
|
Teave
|
Märkused
|
|
1 kuni 4
|
Riik (ISO kolmetäheline kood)
|
nt FRA = Prantsusmaa
|
|
5 kuni 6
|
Aasta
|
nt 90 = 1990
|
|
7 kuni 8
|
FAO peamine püügipiirkond
|
21 = Loode-Atlandi
|
|
9 kuni 15
|
Rajoon
|
nt 3 Pn = NAFO alarajoon 3 Pn
|
|
16 kuni 18
|
Liigid
|
kolmetäheline kood
|
|
19 kuni 26
|
Saak
|
tonnides
|
Artikli 2 lõike 1 punkti b kohaselt esitatud andmed
|
Baitide arv
|
Teave
|
Märkused
|
|
1 kuni 4
|
Riik
|
ISO kolmetäheline kood (nt FRA = Prantsusmaa)
|
|
5 kuni 6
|
Aasta
|
nt 94 = 1994
|
|
7 kuni 8
|
Kuu
|
nt 01 = jaanuar
|
|
9 kuni 10
|
FAO peamine püügipiirkond
|
21 = Loode-Atlandi
|
|
11 kuni 18
|
Rajoon
|
nt 3 Pn = NAFO alarajoon 3 Pn: tähtnumbriline
|
|
19 kuni 21
|
Peamised püütavad liigid
|
Kolmetäheline kood
|
|
22 kuni 26
|
Laeva ja püügivahendi kategooria
|
ISSCFG kood (nt OTB2 = traallaudadega põhjatraal): tähtnumbriline
|
|
27 kuni 28
|
Laeva suuruse klass
|
ISSCFV kood (nt 04 = 150-499.9 GT): tähtnumbriline
|
|
29 kuni 34
|
Keskmine kogumahutavus
|
Tonnides: number
|
|
35 kuni 43
|
Mootori keskmine võimsus
|
Kilovattides: number
|
|
44 kuni 45
|
Arvestatud püügikoormuse määr
|
Number
|
|
46 kuni 48
|
Ühik
|
Liigi või püügikoormusühiku 3täheline kood (nt COD = tursk, A – = Püügikoormuse meede A)
|
|
49 kuni 56
|
Andmed
|
Saak (tonnides) või püügikoormuse ühik
|
Märkused
|
a)
|
Arvväljad peavad olema paremjoondatud ja eestühikuga. Kõik sümbolväljad peavad olema vasakjoondatud ning lõputühikuga.
|
|
b)
|
Saak tuleb märkida lossitud saagi eluskaalu ekvivalendina ja lähima tonnini ümardatult.
|
|
c)
|
Kogused (baidid 49–56), mis on väiksemad kui pool ühikut, tuleb märkida numbriga –1.
|
|
d)
|
Teadmata kogused (baidid 49–56) tuleb märkida numbriga –2.
|
|
e)
|
Riigitähised (ISO koodid):
|
Austria
|
AUT
|
|
Belgia
|
BEL
|
|
Bulgaaria
|
BGR
|
|
Küpros
|
CYP
|
|
Tšehhi Vabariik
|
CZE
|
|
Saksamaa
|
DEU
|
|
Taani
|
DNK
|
|
Hispaania
|
ESP
|
|
Eesti
|
EST
|
|
Soome
|
FIN
|
|
Prantsusmaa
|
FRA
|
|
Ühendkuningriik
|
GBR
|
|
Inglismaa ja Wales
|
GBRA
|
|
Šotimaa
|
GBRB
|
|
Põhja-Iirimaa
|
GBRC
|
|
Kreeka
|
GRC
|
|
Ungari
|
HUN
|
|
Iirimaa
|
IRL
|
|
Island
|
ISL
|
|
Itaalia
|
ITA
|
|
Leedu
|
LTU
|
|
Luksemburg
|
LUX
|
|
Läti
|
LVA
|
|
Malta
|
MLT
|
|
Madalmaad
|
NDL
|
|
Norra
|
NOR
|
|
Poola
|
POL
|
|
Portugal
|
PRT
|
|
Rumeenia
|
ROU
|
|
Slovakkia
|
SVK
|
|
Sloveenia
|
SVN
|
|
Rootsi
|
SWE
|
|
Türgi
|
TUR
|
|
VI LISA
MAGNETKANDJAL ESITATAVATE ANDMETE VORMING
A. KOODI VORMING
Andmete edastamiseks kooskõlas artikli 2 lõike 1 punktiga a
Andmed tuleb esitada eri pikkusega väljadest koosnevate kirjetena, mis eraldatakse kooloniga (:). Kirje koosneb järgmistest väljadest:
|
Väli
|
Märkused
|
|
Riik
|
ISO 3täheline tähis (näit FRA = Prantsusmaa)
|
|
Aasta
|
näit 2001 või 01
|
|
FAO püügipiirkond
|
21 = Atlandi ookeani loodeosa
|
|
Püügirajoon
|
näit 3Pn = NAFO alarajoon 3Pn
|
|
Liigid
|
3-täheline kood
|
|
Saak
|
Tonnid
|
Andmete edastamiseks kooskõlas artikli 2 lõike 1 punktiga b
Andmed tuleb esitada eri pikkusega väljadest koosnevate kirjetena, mis eraldatakse kooloniga (:). Kirje koosneb järgmistest väljadest:
|
Väli
|
Märkused
|
|
Riik
|
ISO 3täheline tähis (näit FRA = Prantsusmaa)
|
|
Aasta
|
näit 0001 või 2001 aasta 2001 kohta
|
|
Kuu
|
näit 01 = jaanuar
|
|
FAO püügipiirkond
|
21 = Atlandi ookeani loodeosa
|
|
Püügirajoon
|
näit 3Pn = NAFO alarajoon 3Pn
|
|
Peamised püütavad liigid
|
3täheline kood
|
|
Laeva/püügivahendite kategooria
|
ISSCFG kood (näit 0TB2 = traallaudadega põhjatraal)
|
|
Laeva suurusklass
|
ISSCFV kood (näit 04 = 150-499,9 GT):
|
|
Keskmine kogumahutavus
|
Tonnid
|
|
Mootori keskmine võimsus
|
Kilovatid
|
|
Arvestatud püügikoormusprotsent
|
Numbritega
|
|
Ühik
|
Liigi 3täheline kood või püügikoormuse kood (näit COD = tursk või A = püügikoormus A)
|
|
Andmed
|
Saak (tonnides) või püügikoormusühik
|
|
a)
|
Saak tuleb märkida lossitud saagi eluskaalu ekvivalendina.
|
|
b)
|
Riigitähised:
|
Austria
|
AUT
|
|
Belgia
|
BEL
|
|
Bulgaaria
|
BGR
|
|
Küpros
|
CYP
|
|
Tšehhi Vabariik
|
CZE
|
|
Saksamaa
|
DEU
|
|
Taani
|
DNK
|
|
Hispaania
|
ESP
|
|
Eesti
|
EST
|
|
Soome
|
FIN
|
|
Prantsusmaa
|
FRA
|
|
Ühendkuningriik
|
GBR
|
|
Inglismaa ja Wales
|
GBRA
|
|
Šotimaa
|
GBRB
|
|
Põhja-Iirimaa
|
GBRC
|
|
Kreeka
|
GRC
|
|
Ungari
|
HUN
|
|
Iirimaa
|
IRL
|
|
Island
|
ISL
|
|
Itaalia
|
ITA
|
|
Leedu
|
LTU
|
|
Luksemburg
|
LUX
|
|
Läti
|
LVA
|
|
Malta
|
MLT
|
|
Madalmaad
|
NLD
|
|
Norra
|
NOR
|
|
Poola
|
POL
|
|
Portugal
|
PRT
|
|
Rumeenia
|
ROU
|
|
Slovaki Vabariik
|
SVK
|
|
Sloveenia
|
SVN
|
|
Rootsi
|
SWE
|
|
Türgi
|
TUR
|
|
B. EUROOPA KOMISJONILE ANDMETE EDASTAMISE MEETOD
Andmed tuleb võimaluse korral edastada elektroonilisel kujul (näiteks elektronkirjaga).
Kui see ei ole võimalik, võib andmeid edastada andmefailina 3,5" HD-disketil.
VII LISA
Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatustega
|
Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2018/93
(EÜT L 186, 28.7.1993, lk 1)
|
|
|
1994. aasta ühinemisakt, I lisa, lõike X punkt 6
(EÜT L 241, 29.8.1994, lk 189)
|
|
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1636/2001
(EÜT L 222, 17.8.2001, lk 1)
|
|
|
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003
(ELT L 284, 31.10.2003, lk 1)
|
ainult artikkel 3 ja III lisa punkt 44
|
|
2003. aasta ühinemisakt, II lisa, lõike 10 punkt 9
(ELT L 236, 23.9.2003, lk 571)
|
|
VIII LISA
Vastavustabel
|
Määrus (EMÜ) nr 2018/93
|
Käesolev määrus
|
|
Artikkel 1
|
Artikkel 1
|
|
Artikkel 2
|
Artikkel 2
|
|
Artikkel 3
|
Artikkel 3
|
|
Artikkel 4
|
Artikkel 4
|
|
Artikkel 5
|
Artikkel 5
|
|
Artikli 6 lõiked 1 ja 2
|
Artikli 6 lõiked 1 ja 2
|
|
Artikli 6 lõige 3
|
—
|
|
Artikli 7 lõige 1
|
Artikli 7 lõige 1
|
|
Artikli 7 lõige 2
|
Artikli 7 lõige 2
|
|
Artikli 7 lõige 3
|
—
|
|
Artikli 7 lõige 4
|
Artikli 7 lõige 3
|
|
Artikkel 8
|
—
|
|
—
|
Artikkel 8
|
|
Artikkel 9
|
Artikkel 9
|
|
Lisa I
|
I lisa
|
|
Lisa II
|
II lisa
|
|
Lisa III
|
III lisa
|
|
Lisa IV
|
IV lisa
|
|
Lisa V
|
V lisa
|
|
—
|
VI lisa
|
|
—
|
VII lisa
|
|
—
|
VIII lisa
|