12.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 67/22

(1)

13. juunil 2008 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teate (edaspidi „algatamisteade”) (2) dumpinguvastase menetluse (edaspidi „dumpinguvastane uurimine” või „uurimine”) algatamisest Ameerika Ühendriikidest (edaspidi „USA” või „asjaomane riik”) pärit biodiisli ühendusse importimise suhtes.

(2)

Samal kuupäeval teatas komisjon Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (3) subsiidiumivastase menetluse algatamisest USAst pärit biodiisli ühendusse importimise suhtes ja algatas eraldi uurimise (edaspidi „subsiidiumivastane menetlus”).

(3)

Dumpinguvastase uurimise aluseks oli kaebus, mille 29. aprillil 2008 esitas Euroopa Biodiisli Nõukogu (edaspidi „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 25 % ühenduse biodiisli kogutoodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid nimetatud toote müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti dumpinguvastase uurimise algatamiseks piisavaks.

(4)

Komisjon andis menetluse algatamisest ametlikult teada USA eksportivatele tootjatele, teadaolevalt asjaga seotud importijatele, tarnijatele, kasutajatele ja ühingutele, USA ametiasutustele, kaebuse esitanud ühenduse tootjatele ja teistele teadaolevalt asjaga seotud ühenduse tootjatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Selline võimalus anti kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata.

(5)

Pidades silmas USA eksportivate tootjate ilmselgelt suurt arvu, nähti algatamisteates algmääruse artikli 17 lõike 1 alusel ette dumpingu kindlakstegemiseks väljavõtteline uuring.

(6)

Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valimi, paluti kõigil USA eksportivatel tootjatel endast uurimise algatamise kuupäevast arvates 15 päeva jooksul teada anda, esitada põhiteave biodiisli ekspordikäibe ja riigisisese müügikäibe kohta, teatada oma täpsed tegevused seoses biodiisli tootmise, segamise ja müügiga ning kõigi biodiisli tootmise, segamise ja müügiga tegelevate seotud äriühingute nimed ja täpsed tegevused uuritava ajavahemiku kohta, milleks oli 1. aprill 2007 kuni 31. märts 2008 (edaspidi „uurimisperiood”), nagu on märgitud ka allpool põhjenduses 15.

(7)

Representatiivse valimi moodustamise suhtes peeti nõu ka USA ametiasutuste ja Riikliku Biodiisli Nõukoguga (USA tootjate ühendus).

(8)

Algatamisteates määratud tähtaja jooksul esitasid nõutud teabe kokku 54 eksportivat tootjat või eksportivate tootjate rühma. Neist 29 teatasid biodiisli eksportimisest ühendusse uurimisperioodil ja avaldasid soovi väljavõttelises uuringus osaleda, samas kui 25 ettevõtjat teatasid, et nad ei ole ühendusse uurimisperioodil biodiislit eksportinud, ja neist kaks taotles menetlusest väljaarvamist. Seega arvati kõnealuse uurimisega seoses koostööd tegevate äriühingute hulka 52 eksportivat tootjat või eksportivate tootjate rühma.

(9)

Eksportivad tootjad, kes ei teatanud endast eespool nimetatud tähtaja jooksul või ei esitanud nõutud teavet tähtaegselt, loeti kõnealuse uurimisega seoses koostööst keeldunuks. Võrreldes USA ekspordistatistikat ning koostööd tegevate äriühingute poolt uurimisperioodi kohta esitatud andmeid vaatlusaluse toote ühendusse eksporditud mahtude kohta, võib USA eksportivate tootjate koostöötaset lugeda kõrgeks, nagu on osutatud ka allpool põhjenduses 57.

(10)

Valim moodustati algmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt ühendusse suunatud vaatlusaluse toote suurima tüüpilise ekspordimahu põhjal, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Eksportivatelt tootjatelt saadud andmete põhjal valis komisjon välja kuus eksportivat tootjat või eksportivate tootjate rühma, kelle ekspordimaht ühendusse on suurim. Väljavõttelise uuringu andmete kohaselt esindasid valitud tootjad või tootjate rühmad vaadeldaval ajavahemikul rohkem kui 73 % eespool põhjenduses 8 nimetatud koostööd tegevate eksportivate tootjate teatatud vaatlusaluse toote koguekspordist ühendusse. Seepärast leiti, et moodustatud valim võimaldab uurimisel piirduda mõistliku arvu eksportivate tootjatega, keda on võimalik ettenähtud aja jooksul uurida, tagades samal ajal representatiivsuse kõrge taseme. Valimi moodustamise asjus peeti nõu kõigi asjaomaste eksportivate tootjatega, samuti USA tootjate ühenduste ja USA ametiasutustega, kes kiitsid selle heaks.

(11)

Ühenduse tootjate valimi moodustamisel lähtuti kooskõlas algmääruse artikli 17 lõikega 1 ning pärast konsulteerimist kaebuse esitajaga suurimast tüüpilisest toodangu- ja müügimahust ühenduses, nagu on märgitud allpool põhjenduses 63. Selline valik võimaldas arvesse võtta ka ühenduse tootjate teatavat geograafilist jaotust. Selle tulemusena valiti valimi jaoks välja 11 ühenduse tootjat. Komisjon saatis 11 väljavalitud ettevõtjale küsimustikud. Üks esialgu valimisse kaasatud tootja tuli valimist välja arvata, kuna ta ei esitanud küsimustikule sisulist tähtsust omavat vastust. Ülejäänud kümnelt ettevõtjalt saadi määratud tähtaja jooksul asjakohased vastused. Need kümme valimisse kaasatud tootjat loeti esindavat ühenduse kõiki tootjaid.

(12)

Komisjon saatis küsimustiku kõikidele teadaolevatelt asjaga seotud isikutele ja kõikidele teistele ettevõtjatele, kes algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul endast teada andsid. Seega saadeti küsimustikud kuuele valimisse kaasatud USA eksportivale tootjale või tootjate rühmale, 11 valimisse kaasatud ühenduse tootjale, 18 kasutajale ja 90 toormetarnijale.

(13)

Vastused küsimustikule saadi kuuelt valimisse kaasatud USA eksportivalt tootjalt või tootjate rühmalt, kümnelt valimisse kaasatud ühenduse tootjalt, ühelt kasutajalt ja kuuelt toormetarnijalt.

(14)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu esialgse kindlakstegemise, dumpingust tuleneva kahju ja ühenduse huvide seisukohast. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

(15)

Dumpingut ja kahju tekitamist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2007 kuni 31. märtsini 2008 („uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste tendentside uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2004 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(16)

Algatamisteate kohaselt on väidetavalt dumpinguhinnaga müüdav toode määratletud kui USAst pärit mittefossiilse päritoluga sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel saadud rasvhappe monoalküülestrid ja/või parafiinsed gaasiõlid (üldtuntud kui biodiisel), kas puhtal kujul või segatuna, mida peamiselt, kuid mitte ainult, kasutatakse taastuvkütusena (edaspidi „vaatlusalune toode”), ja mida tavapäraselt deklareeritakse CN-koodide 3824 90 91, ex 3824 90 97, ex 2710 19 41, ex 1516 20 98, ex 1518 00 91, ex 1518 00 99 all.

(17)

USA maksuseadustiku (US Internal Revenue Code) (4) 26. jao lõike 40A punktis d on biodiisel määratletud pika ahelaga rasvhapete monoalküülestritena, mis saadakse taimse või loomse päritoluga ainetest, mis vastavad USA keskkonnakaitseagentuuri poolt puhta õhu seaduse (Clean Air Act; 42 U.S.C 7545) 211. jao alusel kütuste ja kütuselisandite suhtes kehtestatud registreerimisnõuetele ning USA Materjalide Katsetamise Ühingu (American Society of Testing and Materials – ASTM) standardi D6751 tingimustele.

(18)

Turuinformatsiooni ja üldsusele kättesaadava teabe (5) põhjal käsitatakse biodiislikütustena igat liiki biodiisleid ja biodiisli segusid (biodiisli ja mineraaldiisli segu, nagu on selgitatud põhjenduses 20, mida toodetakse ja müüakse USAs, ning need on osa õigusaktide paketist, mis käsitleb energiatõhusust, taastuvaid energiaallikaid ja alternatiivkütuseid.

(19)

Uurimine näitas, et USAs toodetud biodiisel on eelkõige „rasvhappe metüülester” (FAME), mida saadakse mitmesugustest taimeõlidest, mis on biodiisli lähteaine. (6) Mõiste „ester” viitab taimeõlide ümberesterdamisele, nimelt õli segunemisele alkoholiga. Termin „metüül” viitab metanoolile, protsessis kõige rohkem kasutatavale alkoholile, kuigi tootmisprotsessis on võimalik kasutada ka etanooli, mis annab tulemuseks „rasvhappe etüülestrid”. Ümberesterdamine on suhteliselt lihtne keemiline protsess, kuid kvaliteetse biodiisli saamiseks on vaja järgida kõige rangemaid tööstusstandardeid.

(20)

Uurimine kinnitas, et erinevate segude tootmiseks segavad tootjad USAs toodetud biodiisli üldjuhul mineraaldiisliga (edaspidi „biodiisli segud”) ning segud müüakse seejärel eri klientidele. Samuti ilmnes, et biodiislit müüdi puhtal kujul sõltumatutele äriühingutele, kes ostsid või importisid seda mineraaldiisliga segamiseks. Biodiisli segamine mineraaldiisliga on suhteliselt lihtne tegevus, mida on võimalik teha näiteks tsisternides segamise teel tootmispaigas enne segu tsisternautole toimetamist või tilkhaaval tsisternautos segamise teel, lisades soovitud biodiisli ja mineraaldiisli hulga järk-järgult, või samaaegse segamise teel, mille korral mõlemad komponendid jõuavad tsisterni või autosse üheaegselt.

(21)

Erinevate biodiisli segude selgeks tuvastamiseks on olemas „B” faktori („B” factor) nime all tuntud rahvusvaheliselt tunnustatud süsteem, mis näitab täpset biodiisli kogust biodiisli segus – näiteks saab „X” % biodiislit sisaldav biodiisli segu märgistuse B„X”, kuna puhta biodiisli märgistus on B100, mis tähendab, et see sisaldab 100 % biodiislit. USA turul müüdi tavaliselt B99 diislit, mis sisaldas 99 % (7) biodiislit ja 1 % mineraaldiislit. Vastupidiselt mineraaldiislile tuleks puhast biodiislit kasutada suhteliselt kiiresti ning sellel ei tohiks lasta seista kauem kui kolm kuni neli kuud, kuna vastasel juhul see oksüdeerub ega ole enam tarbimiseks sobiv. Biodiisli segamine mineraaldiisliga võimaldab kütust kauem säilitada. 1 % mineraaldiislit segus B99 on piisavalt toksiline biodiisli seente pärssimiseks.

(22)

Uurimine näitas, et kuigi biodiisel ja suure biodiisli sisaldusega segud (8) on üldiselt ette nähtud USA turul müümiseks eesmärgiga neid edasi segada, toodetakse väikese biodiisli sisaldusega segusid (9) harilikult USA turul tarbimiseks. Seega saab USAs eristada turgu suure biodiisli sisaldusega segude ja väikese sisaldusega segude jaoks.

(23)

Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et USAs toodetav ja müüdav ning ühendusse imporditav biodiisel ja teatud segud mõjutasid kaebuse esitanud ühenduse biodiisli tootjate majanduslikku olukorda. Kooskõlas asjaomaste USA tootjate ja siseturu omadustega oli vaatlusaluse toote määratluse eesmärk hõlmata ka asjaomastes biodiisli segudes olevat biodiislit. Nagu on märgitud algatamisteates ja põhjenduses 16, peaks vaatlusaluse toote määratlust selgitama, et teha kindlaks tooted, mida oli kavas uurimisse kaasata.

(24)

Uurimine näitas, et suurem osa USAs otsetarbimiseks müüdavatest biodiisli segudest on märgistusega B20, st segud, mis sisaldavad 20 % biodiislit, nagu on selgitatud põhjenduses 21, ning mida on võimalik kasutada 1992. aasta energiapoliitika seaduse järgimiseks (Energy Policy Act), (10) ning märgistusega B6, B5 ja B2. Üldsusele kättesaadava teabe kohaselt on mis tahes diiselmootor võimeline nende segudega töötama sisuliselt mingeid täiendusi tegemata ja autotootjate antud garantii kehtivust kaotamata. Väikese biodiisli sisaldusega segud (2 %–20 % biodiislit) toimivad sarnaselt mineraaldiisliga. Kasutades mootoris kõrgemat kui B20 biodiislikütust, võib tarbija kogeda teatavat langust võimsuses, pöördemomendis ja kütusesäästus, samuti ei kehti mootorile tekitatud kahju puhul üldjuhul autotootja garantii.

(25)

Uurimine on näidanud, et puhast biodiislit ja suure biodiisli sisaldusega segusid ei kasutata üldjuhul USAs otsetarbimiseks. Puhas biodiisel tuleb tavaliselt enne turustamist segada. Kõnealuseid segusid kasutatakse transpordisektoris diislikütusega töötavate maanteesõidukite kütusena, näiteks sõiduautodes, veoautodes ja bussides, ning samuti rongides. Biodiislit saab kasutada ka katlakütusena kodustes, kaubanduslikes või tööstuslikes kateldes ning generaatorite kütusena elektri tootmiseks. Hetkel katsetatakse biodiisli segude kasutamise võimalikkust õhusõidukites.

(26)

Seega tuleks uuritav vaatlusalune toode määratleda kui mittefossiilse päritoluga sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrid ja/või parafiinsed gaasiõlid, üldtuntud kui biodiisel, kas puhtal kujul või segudes, mis on suurema biodiisli sisaldusega kui B20 segud. Teisisõnu hõlmab vaatlusalune toode USAst pärit puhast biodiislit (B100) ja kõiki segusid, mis on suurema biodiisli sisaldusega kui B20 segud, st segusid, mis sisaldavad üle 20 % USAst pärit biodiislit (edaspidi „vaatlusalune toode”). Seda künnist peetakse sobivaks USA turul saadaolevate erinevat tüüpi segude selgeks eristamiseks.

(27)

On leitud, et olenemata võimalikest erinevustest tootmise jaoks kasutatavas tooraines või tootmisprotsessis, on kõnealusesse uurimisse kaasatud igat tüüpi biodiislid ja segudes olevad biodiislid samasuguste või väga sarnaste füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste omadustega ning neid kasutatakse samal otstarbel. Vaatlusaluse toote võimalikud varieerumised ei muuda selle põhimõistet, selle omadusi ega erinevatel isikutel sellest olevat ettekujutust.

(28)

Vaatlusalust toodet deklareeritakse CN-koodide ex 3824 90 91, ex 3824 90 97, ex 2710 19 41, ex 1516 20 98, ex 1518 00 91 ja ex 1518 00 99 all.

(29)

Leiti, et kõnealusesse uurimisse kaasatud tooted, mida toodetakse ja müüakse USA siseturul, ning USAst ühenduse turule eksporditavad tooted on sarnaste põhiliste füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste omadustega ning neid kasutatakse sarnasel otstarbel. Samamoodi on tooted, mida toodavad ühenduse tootjad ja mida müüakse ühenduse turul, ning tooted, mida eksporditakse asjaomasest riigist ühendusse, sarnaste füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste omadustega.

(30)

On väidetud, et mõned kasutajad, eriti Saksamaal, kasutavad vahetult puhast biodiislit (B100) odavama alternatiivina mineraaldiisli või tavaliste ühenduse turul otsetarbimiseks kasutatavate segude asemel. Selle väite uurimine näitas, et suurem osa ühenduse tootjate müügist ühenduse turul oli suunatud äriühingutele, kes segasid seda mineraaldiisliga. Asjaolu, et mõned autoparkide omanikud B100 biodiisli peale üle lähevad, on ühenduse tasandil pigem erand kui reegel. Biodiisel on pigem mineraaldiislit ühenduse turul täiendav toode, mitte seda asendav.

(31)

See ei muuda asjaolu, et USAs toodetavad ja ühendusse eksporditavad erinevat tüüpi vaatlusalused tooted on asendatavad toodetega, mida ühenduses toodavad ja müüvad ühenduse biodiisli tootjad. Kasutusviisides või tootjate ja tarbijate ettekujutustes tootest ei ole selliseid olulisi erinevusi, mis muudaksid samasuguse toote määrtalust.

(32)

Üks huvitatud isik väitis, et vaatlusalusel tootel, eriti puhtal biodiislil, on teistsugused füüsikalised ja keemilised omadused kui ühenduses toodetud samasugusel biodiislil. Kui EÜ biodiisli tootmine baseerub rapsiõlil, siis USA tootjad kasutavad ainult sojaõli. Seega väideti, et need kaks toodet ei ole omavahel asendatavad ega konkureeri teineteisega ühenduse turul. Kõnealune huvitatud isik rõhutas eelkõige asjaolu, et külma voo omadused ja joodiarvud on erinevad.

(33)

Komisjon uuris seda väidet ja jõudis järgmistele järeldustele:

(34)

Arvestades, et „samasugusus” ei nõua vastavalt algmääruse artikli 1 lõikele 4 toodetelt identsust kõigis aspektides, ei ole erinevate tootetüüpide vahelised väikesed erinevused piisavad selleks, et muuta üldist järeldust selle kohta, kas vaatlusalune toode ja ühenduse samasugune toode on sarnased.

(35)

Seega ei leitud vaatlusaluse toote erinevate tüüpide ning ühenduse turul müüdavate ühenduse samasuguste toodete vahel erinevusi, mis võiksid viia järelduseni, et ühenduse turul toodetavad ja müüdavad tooted ei ole samasugused tooted, millel on samasugused või väga sarnased põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused nagu USAs toodetavatel ja ühendusse eksporditavatel vaatlusaluse toote tüüpidel. Seetõttu otsustatakse esialgu, et igat tüüpi biodiislid on algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses sarnased.

(36)

Uurimise käigus leiti, et USAs võimaldatakse niinimetatud „segaja maksukrediiti” 1 USA dollar ühe galloni puhta biodiisli kohta biodiisli ja mineraaldiisli segus.

(37)

Kõik valimisse kaasatud eksportivad tootjad väitsid, et nende dumpingumarginaali kindlaksmääramisel tuleks korrigeerida nende eksporditava ja siseturul müüdava segatud biodiisli müügikäivet, suurendades müügihinda saadud maksukrediidi võrra või lahutades segaja maksukrediidi müüdud toodangu tootmiskuludest.

(38)

Tuleks märkida, et vastavalt asjakohastele õigusnormidele, nimelt algmääruse artikli 14 lõikele 1 ja nõukogu 6. oktoobri 1997. aasta määruse (EÜ) nr 2026/97 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, (11) artikli 24 lõikele 1 ei või ühegi toote kohta korraga kehtida dumpinguvastane ja tasakaalustav tollimaks, et korrigeerida üht ja sama dumpingust ja ekspordi subsideerimisest tulenevat olukorda. Subsiidiumivastases menetluses ilmnes aga, et segaja maksukrediit on subsiidium, mida võimaldatakse nii ekspordi kui ka siseriikliku müügi puhul täpselt samal viisil ja samasugustes summades ning seda ei saa seega pidada ekspordisubsiidiumiks. Seega asuti ajutiselt seisukohale, et korrigeerimise nõudeid ei saa rahuldada.

(39)

Algmääruse artikli 2 lõike 2 alusel normaalväärtuse kindlakstegemiseks uuris komisjon kõigepealt, kas siseturul sõltumatutele tarbijatele müüdud vaatlusaluse toote müügimaht oli tüüpiline, s.t kas sellise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % samasuguse toote ühendusse suunatud eksportmüügi kogumahust uurimisperioodil.

(40)

Ühe valimisse kaasatud eksportiva tootja puhul leiti, et tal kas puudus üldse või puudus tüüpiline vaatlusaluse toote müügimaht siseturul. Kõnealuse eksportiva tootja puhul tuli normaalväärtus arvutada algmääruse artikli 2 lõike 3 alusel.

(41)

Seejärel tegi komisjon nende valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul, kelle müügimahud siseturul olid tüüpilised, kindlaks need eksportivate tootjate siseturul müüdud tooteliigid, mis olid ühendusse ekspordiks müüdud tooteliikidega identsed või otseselt võrreldavad.

(42)

Konkreetse tooteliigi müüki siseturul peeti piisavalt tüüpiliseks, kui selle tooteliigi sõltumatutele klientidele suunatud müügi maht siseturul moodustas uurimisperioodi jooksul vähemalt 5 % või rohkem ühendusse ekspordiks suunatud võrreldava tooteliigi müügi kogumahust.

(43)

Seejärel uuris komisjon, kas asjaomaste ettevõtjate müüki siseturul võiks käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks tehti kindlaks, kui suure osa iga tooteliigi müügist moodustas uurimisperioodil tulutoov müük sõltumatutele klientidele siseturul.

(44)

Kui tootmiskuludega võrdse või neid ületava netomüügihinnaga müüdud tooteliigi müügimaht moodustas üle 80 % seda liiki toote müügi kogumahust ja seda liiki toote kaalutud keskmine hind võrdus tootmiskuludega või ületas neid, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal. See hind arvutati uurimisperioodi jooksul selle tooteliigi kõigi omamaiste müügihindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas selline müük oli tulutoov või mitte.

(45)

Kui tooteliigi tulutoova müügi maht moodustas seda liiki toote müügi kogumahust 80 % või alla selle, või kui kaalutud keskmine müügihind oli tootmiskuludest väiksem, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdus ainult asjaomase tooteliigi tulutoova müügi kaalutud keskmisega.

(46)

Tooteliikide puhul, mida siseturul ei müüdud tüüpilistes kogustes või mida ei müüdud tavapärase kaubandustegevuse käigus, tuli normaalväärtus arvutada algmääruse artikli 2 lõike 3 alusel. Selleks liideti uurimisperioodil kõnealuse tooteliigiga seotud eksportija keskmistele tootmiskuludele müügi-, üld- ja halduskulud ning põhjendatud kasumimarginaal. Algmääruse artikli 2 lõike 6 kohaselt võeti müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumimarginaali puhul aluseks müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumimarginaali kaalutud keskmine, mille esitas asjaomane eksportiv tootja samasuguse toote valmistamise ja tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügi kohta.

(47)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul, kelle müügimahud siseturul ei olnud tüüpilised, arvutati normaalväärtus algmääruse artikli 2 lõike 3 alusel, liites vaatlusaluse tootega seotud tootmiskuludele müügi-, üld- ja halduskulud ning põhjendatud kasumimarginaali. Algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti a kohaselt võeti müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumimarginaali kindlaksmääramisel aluseks teiste uurimisaluste eksportivate tootjate puhul kindlaksmääratud kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kaalutud keskmine kasumimarginaal seoses samasuguse toote valmistamise ja müügiga siseturul.

(48)

Ühe sellise ettevõtja puhul tehti algmääruse artikli 2 lõike 5 alusel korrektsioon, et võtta arvesse asjaolu, et ettevõtja oli alles tegevust käivitamas. Korrigeeriti selle ettevõtja üldkulusid, et võtta arvesse tootmisrajatiste tootmisvõimsuse madalat rakendusastet käivitamisetapis.

(49)

Ekspordihinnad määrati kindlaks vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8.

(50)

Kui eksportmüük ühendusse toimus ühenduses või väljaspool ühendust paiknevate seotud kaubandusettevõtete kaudu, määrati ekspordihinnad vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 kindlaks nende jaemüügihindade põhjal, millega tooted müüdi esimesele sõltumatule ostjale ühenduses ning mida korrigeeriti importimise ja edasimüügi vahelisel ajal kantud kuludega ning kasumiga.

(51)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasehindade tasemega.

(52)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi.

(53)

Sellest lähtuvalt võeti vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel arvesse transpordi-, mereveo-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid ning pakkimis- ja krediidikulusid ning komisjonitasusid.

(54)

Valimisse kaasatud ettevõtjate puhul võrreldi iga ühendusse eksporditud vaatlusaluse toote liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vastava vaatlusaluse toote liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12.

(55)

Selle põhjal on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid protsendina CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata järgmised:

(56)

Valimist väljajäetud koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmine dumpingumarginaal arvutati kooskõlas algmääruse artikli 9 lõike 6 sätetega. See marginaal arvutati valimisse kuuluvate eksportivate tootjate puhul kindlaksmääratud marginaalide põhjal. Selle põhjal määrati valimist väljajäetud koostööd tegevate eksportivate tootjate dumpingumarginaal ajutiselt tasemel 33,7 % CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata.

(57)

Kõigi teiste USA eksportijate puhul määras komisjon kõigepealt kindlaks koostöötaseme. Kõigi koostööd tegevate eksportivate tootjate väljavõttelise uuringu küsimustiku vastustes märgitud ekspordi kogumahtu võrreldi USAst pärit impordi kogumahuga, mis tuletati USA ekspordistatistikast. Koostöö moodustas 81 %. Selle alusel leiti, et koostöö tase on kõrge. Sellest lähtuvalt leiti, et on asjakohane määrata koostööd mittetegevate eksportivate tootjate dumpingumarginaal kindlaks vastavalt kõrgeimale koostööd tegeva eksportiva tootja dumpingumarginaalile, tagamaks meetmete efektiivsust.

(58)

Selle põhjal määrati üleriigiliseks dumpingumarginaaliks 57,3 % CIF-hinnast ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist.

(59)

Kogu kättesaadavat teavet, kaasa arvatud kaebuses esitatud teave, ning ühenduse tootjatelt enne ja pärast menetluse alustamist kogutud teavet kasutati ühenduse kogutoodangu välja selgitamiseks ning uurimise toetamiseks.

(60)

Nende andmete põhjal leiti, et ühenduse toodang oli uurimisperioodil ligikaudu 5 400 000 tonni. Tehti kindlaks, et kolm samasse kontserni kuuluvat ettevõtjat on seotud USA eksportivate tootjatega ja et see kontsern ise impordib märkimisväärsetes kogustes vaatlusalust toodet kontserniga seotud USA eksportijatelt. Seetõttu arvati kõnealused ettevõtjad välja ühenduse tootmisharu mõistest algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses. Selle tulemusena oli olukorra hindamisel aluseks võetav tootmismaht vahemikus 4 200 000–4 600 000 tonni.

(61)

Tehti kindlaks, et ettevõtjad, kes toetasid kaebust ja nõustusid uurimisel koostööd tegema, tootsid uurimisperioodil üle 60 % põhjenduses 60 esitatud ühenduse biodiislitoodangust. Põhjenduses 63 viidatud ettevõtjat, kes uurimises koostööd ei teinud, ei peetud kaebuse toetajaks. Jõuti järeldusele, et kaebuse ja uurimise aluseks on põhiosa ühenduse toodangust algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

(62)

Ühenduse tootjate suure arvu tõttu otsustati olulise kahju kandmise kindlakstegemiseks tugineda väljavõttelisele uuringule. Valimi moodustamiseks saadeti küsimustikud kõikidele ühenduse samasuguse toote võimalikele tootjatele. Esialgu andis valimi moodustamise küsimustikule sisulised vastused ja nõustus menetluses koostööd tegema rohkem kui 40 ettevõtjat. Põhjenduses 60 nimetatud kolm ettevõtjat jäeti samas põhjenduses esitatud põhjustel valimisse kaasamata.

(63)

Ülejäänud ettevõtjate seast moodustati 11 ettevõtjast koosnev valim, lähtudes suurimast tüüpilisest toodangu- ja müügimahust ühenduses, nagu kirjeldatakse eespool põhjenduses 11. Üks esialgu valimisse kaasatud tootja tuli valimist välja arvata, kuna ta ei teinud uurimisega seoses koostööd. Ülejäänud kümme valimisse kaasatud ettevõtjat loeti esindavat kogu ühenduse tootmist.

(64)

Edaspidi kasutatavate viidetega „ühenduse tootmisharule” ja „valimisse kaasatud ühenduse tootjatele” viidatakse neile kümnele valimisse kaasatud tootjale.

(65)

Nagu on nimetatud eespool põhjenduses 15, hõlmas kahju hindamise seisukohalt asjakohaste tendentside uurimine ajavahemikku 1. jaanuarist 2004 kuni uurimisperioodi lõpuni. Uurimise käigus ilmnes aga, et ühenduse tootmisharu oli 2004. aastal sisuliselt alles käivitumas. Seetõttu peeti kohasemaks analüüsida tendentse alates 2005. aastast kuni uurimisperioodini (edaspidi „analüüsitud ajavahemik”). Sellegipoolest esitatakse alljärgnevas hinnangus ka 2004. aasta kohta kogutud teave.

(66)

Ühenduse tarbimine tehti kindlaks ühenduse kõikide tootjate kogutoodangu alusel, millele viidati eespool põhjenduses 60, ning sellest lahutati ühenduse tootjate eksporditud toodang ja liideti asjaomasest riigist imporditud toodang ning muudest kolmandatest riikidest imporditud toodang.

(67)

USAst imporditud toodangu mahu kindlakstegemisel tugineti järgmistele teabeallikatele:

(68)

Selle teabe analüüsimisel ilmnes, et Eurostati andmeid ei saanud kasutada tarbimise hindamiseks, sest kuni 2007. aasta lõpuni puudusid vaatlusaluse toote erinevate liikide tolliklassifikatsiooni jaoks eraldi CN-koodid. Vaatlusaluse toote import liigitati mitmete koodide alla, mis hõlmasid ka muude toodete importimise andmed. Seega peeti kohasemaks kasutada usaldusväärsete impordi- ja tarbimisandmete ja imporditendentside kindlakstegemiseks USA ekspordistatistikat. Selle teabeallika kasutamisel võeti arvesse kauba USAst ühendusse tarnimiseks kuluvat aega, mistõttu ekspordistatistikat korrigeeriti ühe kuu võrra.

(69)

Teistest riikidest imporditud toodangu ja ühenduse tootjate eksporditud toodangu suhtes tugineti uurimisel kaebuses esitatud andmetele, kuna Eurostati andmeid ei olnud eespool nimetatud põhjusel võimalik arvesse võtta.

(70)

Eeltoodu põhjal leiti, et biodiisli tarbimine kasvas ühenduses aastatel 2005–2007 107 % ja seejärel vähenes uurimisperioodil ühe protsendipunkti võrra. Kokkuvõttes kasvas tarbimine analüüsitud ajavahemikul enam kui kaks korda.

(71)

Nõudluse kasv oli eelkõige tingitud biokütuste kasutamise edendamise meetmetest, mida liikmesriigid võtsid pärast seda, kui võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. mai 2003. aasta direktiiv 2003/30/EÜ, millega edendatakse biokütuste ja muude taastuvkütuste kasutamist transpordisektoris, (12) ja nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik. (13)

(72)

USAst imporditud toodangu mahud kasvasid märkimisväärselt: ligikaudu 11 500 tonnilt 2005. aastal umbes 1 137 000 tonnini uurimisperioodil.

(73)

Analüüsitud ajavahemikul suurenes järjepidevalt USAst dumpinguhindadega imporditud toodangu turuosa ühenduse turul: 0,4 %-lt 2005. aastal 17,2 %-ni uurimisperioodil. Seega on dumpinguhindadega imporditud toodangu maht märkimisväärselt kasvanud nii absoluutarvudes kui suhteliselt, arvestades tarbimist ühenduses nimetatud ajavahemikul.

(74)

Biodiisli tarnijad kasutavad väljendit splash and dash, kirjeldamaks seda, kuidas väidetavalt välismaise päritoluga biodiislit USA kaudu ühendusse tarnitakse: USAs lisatakse biodiislile sisuliselt tilgake tavalist diislit (0,01 % lõplikust segust), et segu valmistaja saaks kasutada USAs subsiidiumi.

(75)

USA osapooled on väitnud, et splash and dash selgitab USAst ühenduse turule saabunud impordimahu järsku kasvu ja et selliselt tarnitud toodang moodustas uurimisperioodil USAst imporditud toodangust väidetavalt 40 %. Need isikud on ka väitnud, et kuna uurimine algatati USAst pärineva biodiisli importimise suhtes, siis võib splash and dash-meetodil tarnitud kogused kahju analüüsist eraldada ja neid võib käsitleda muudest kolmandatest riikidest pärineva impordina.

(76)

Kaebuse esitaja väitis aga, et splash and dash-meetodil tarnitud kogus moodustaks parimal juhul üksnes 10 % USA ekspordimahtudest, olles seega tähtsusetu, ja see ei muuda järeldust, et ühenduse turule suunati suures koguses dumpinguhindadega imporditud toodangut, eriti uurimisperioodil.

(77)

Uurimine on näidanud, et USA ekspordistatistika ei võimalda eristada ükskõik millist väidetavalt splash and dash-protsessi raames eksporditud biodiislit ja muud USA eksporti, mis on märgitud statistikas eksporti käsitleva peatüki alla. Samast statistikast leiti äärmiselt vähe koguseid, mis olid deklareeritud reeksporti käsitleva peatüki all. USA ametiasutused väitsid ka, et kõik eksporti käsitlevas peatükis märgitud kogused on pärit USAst.

(78)

Lisaks teatas enamik uuritud USA ettevõtjaid, et ühendusse eksporditud või siseriiklikul turul müüdud koguste puhul ei ole võimalik eristada USAs toodetud või USAst pärinevaid koguseid ning splash and dash-meetodil tarnitud koguseid.

(79)

Uuritud USA ettevõtjate puhul leiti ka, et kogu biodiisli eksport deklareeriti USA päritolu biodiislina nii USAst eksportimise kui ühendusse importimise ajal.

(80)

Tuginedes ülaltoodule ning võttes eriti arvesse seda, et kui splash and dash-eksporti üldse esines, oli see eksporditud deklareerituna USAst pärinevana ja USA ametiasutused pidasid seda USAst pärinevaks; leiti, et pole põhjust käsitleda splash and dash-ekspordijuhte USAst mittepärineva impordina.

(81)

USA ekspordistatistikat kasutati ka USAst dumpinguhindadega imporditud toodangu hinnatendentside kindlakstegemiseks, eriti 2007. aasta ja uurimisperioodi puhul. Et kajastada hinnataset ühenduse piiril, korrigeeriti keskmisi ekspordihindu asjakohaste veo- ja kindlustuskuludega. Tuleks märkida, et analüüsitud ajavahemiku varasemate perioodide, nimelt 2005. ja 2006. aasta, aga ka 2004. aasta puhul ei ole USA ekspordistatistika müügihindade seisukohalt täiesti usaldusväärne, arvestades seda, et arvutatud keskmised ekspordihinnad leiti olevat ebaproportsionaalselt kõrged võrreldes koostööd tegevate eksportivate tootjate teatatud hindadega. Seetõttu lähtuti nende aastate puhul USA keskmise ekspordihinna kindlaks määramisel valimisse kaasatud USA eksportivate tootjate poolt küsimustikule antud vastustest.

(82)

USAst imporditud toodangu keskmised hinnad kõikusid vaatlusalusel perioodil, ent kokkuvõttes tõusid 2005. aasta ja uurimisperioodi vahel 7 %.

(83)

Hindade allalöömise analüüsimiseks võrreldi valimisse kaasatud ühenduse tootjate poolt sõltumatutele klientidele kohaldatud kaalutud keskmisi müügihindu (korrigeerituna tehasehindade tasemele) vastavate USAst pärit importtoodangu kaalutud keskmiste hindadega, mis olid valimisse kaasatud USA eksportivate tootjate puhul kindlaks määratud CIF-hindade põhjal. Vajaduse korral korrigeeriti tollimakse, impordijärgseid kulusid ning erinevusi biodiisli tootmiseks kasutatavates lähteainetes (vt järgmine põhjendus).

(84)

Uurimise käigus tehti kindlaks vaatlusaluse toote erinevad liigid, kusjuures liigituse aluseks olid ennekõike tootmisprotsessiks kasutatud lähteained. Kui ühenduses on peamiseks lähteaineks rapsiseemned, siis USA tootjad kasutavad muid lähteaineid, näiteks sojaube, rapsiõli, palmi jne. Arvestades asjaolu, et lähteaine on vaatlusaluse tootmisel kasutatav peamine toormaterjal, asuti seisukohale, et tuleks võimaldada korrigeerimist, võtmaks arvesse lähteaine erinevusi. Korrektsioon arvutati selliselt, et see vastaks vaatlusaluse toote asjakohaste liikide ja rapsiseemnetest toodetud toote vahelise erinevuse turuväärtusele. Selliselt võrreldi nii ühenduse tootmisharu kaalutud keskmisi müügihindu kui asjaomaste imporditud toodete kaalutud keskmisi hindu sama lähteaine – rapsiseemnete – baasil.

(85)

Eeltoodud metoodika kohaselt leiti, et erinevus USA ja ühenduse hindade vahel, väljendatuna protsendina ühenduse tootmisharu kaalutud keskmisest tehasehinnast, ehk hinna allalöömise marginaal oli vahemikus 18,9–33,0 %.

(86)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 sisaldas uurimine, mis käsitles dumpinguhindadega impordi mõju ühenduse tootmisharule, hinnangut kõikide ühenduse tootmisharu seisundit kajastavate majandusnäitajate kohta analüüsitud ajavahemikul.

(87)

Koos kasvava tarbimisega kasvas analüüsitud ajavahemikul järjepidevalt ka valimisse kaasatud ühenduse tootjate tootmisvõimsus. Tootmisvõimsus kasvas aastatel 2005–2006 42 %, seejärel 2007. aastal 68 % ning uurimisperioodi ja 2007. aasta vahel veel 15 %. Kogukasv analüüsitud ajavahemikul oli 174 %. Tootmisvõimsuse kasvu põhjuseks olid nõudluse kasvu prognoosi arvestades tehtud uued investeeringud.

(88)

Ühenduse tootmisharu tootmisvõimsuse kasv on selgitatav direktiivis 2003/30/EÜ seatud eesmärgiga saavutada ühenduses biokütuste ja teiste taastuvkütuste tarbimise 5,75 %-line osakaal, arvutatuna energiasisalduse alusel kogu transpordis kasutatavast bensiinist ja diislikütusest, mis on ühenduse turule toodud 31. detsembriks 2010. Lisaks kinnitas Euroopa Ülemkogu 2007. aasta märtsis kõikidele liikmesriikidele siduva miinimumeesmärgi saavutada 2020. aastaks biokütuste 10 %-line osakaal kogu ühenduse transpordis kasutatavast bensiinist ja diislikütusest. (14) Nii suureneks biokütuste tarbimine ühenduses nimetatud aastaks ligikaudu 33 miljoni tonni õli ekvivalendini. 2006. aastal oli tootmisvõimsus kogu ühenduses ainult umbes 6 miljonit tonni. Eeltoodut arvestades on mõistetav, et ühenduse tootjad on nõudluse kasvu prognoosidest tulenevalt investeerinud lisavõimsustesse.

(89)

Samasuguse toote valmistamine ühenduse tootmisharu poolt kasvas samuti järjepidevalt; kogukasv moodustas analüüsitud ajavahemikul 148 %.

(90)

Kuna tootmismahtude kasv oli tootmisvõimsuse kasvust veidi aeglasem, vähenes ühenduse tootmisharu tootmisvõimsuse rakendusaste analüüsitud ajavahemiku jooksul 9 %.

(91)

Koos tarbimise kasvuga kasvas stabiilselt ka ühenduse tootjate poolt ühenduse turul müüdud toodangu maht; kogukasv moodustas analüüsitud ajavahemikul 143 %. Samal ajavahemikul suurendas ühenduse tootmisharu ka oma turuosa 4,5 protsendipunkti võrra.

(92)

Ühenduse tootmisharu keskmised müügihinnad kasvasid analüüsitud ajavahemikul 23 %. Hinnatõus on põhjendatav toormaterjalide ja muude sisenditega seotud kulude kasvuga.

(93)

Ühenduse tootmisharu kasv kajastub mahunäitajates, milleks on näiteks toodangumaht ja müügimaht, ent eelkõige turuosas. Vaatamata tarbimise hoogsale kasvule ühenduse turul analüüsitud ajavahemikul jäi valimisse kaasatud ühenduse tootjate turuosa kasv suhteliselt tagasihoidlikuks. Näiteks 2006. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal kasvas valimisse kaasatud ühenduse tootjate turuosa üksnes 5,8 protsendipunkti võrra. Samal ajal kasvas dumpinguhindadega impordi turuosa üle 16 protsendipunkti. Asjaolu, et ühenduse tootmisharu ei saanud kasu kasvanud turust, avaldas kokkuvõttes negatiivset mõju selle majanduslikule olukorrale. Märkimisväärset mõju avaldati mitmetele teguritele, näiteks tootmisele, tootmisvõimsuse rakendusastmele, tootlikkusele, müügile, investeerimispoliitikale ja investeeringute tasuvusele.

(94)

Analüüsitud ajavahemikul kasvasid biodiisli varud ligikaudu 200 %. Varud kasvasid kogu analüüsitud ajavahemiku vältel ning isegi kiiremini pärast seda, kui ühenduse tootmisharu tootmismahud kasvasid samal ajavahemikul. Kuna biodiislit ei saa ladustada kuuest kuust pikema perioodi vältel (keskmine ladustamisperiood on üksnes kolm kuud), siis on varusid puudutavatel andmetel ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra hindamisel üksnes piiratud väärtus.

(95)

Valimisse kaasatud ühenduse tootjate kasumlikkus määrati kindlaks ühenduses samasuguse toote müügist teenitud maksustamiseelse puhaskasumi ja müügikäibe suhtena. Analüüsitud ajavahemikul langes valimisse kaasatud ühenduse tootjate kasumlikkus 18,3 %-lt 2005. aastal 5,7 %-ni uurimisperioodil. Seega oli langus analüüsitud ajavahemikul 12,6 protsendipunkti.

(96)

Valimisse kaasatud ühenduse tootjate poolt biodiisli tootmisse tehtud investeeringud kasvasid aastatel 2005–2006 235 %. See kasv oli seotud tootmisvõimsuse laiendamisega, kuna eeldati nõudluse kasvu ühenduses. Sellega seoses märgitakse, et enamikul juhtudel planeeritakse investeeringuid vähemalt kaks aastat enne, kui biodiislitehas täie võimsusega tööle hakkab. Samad tootjad jätkasid investeerimist 2007. aastal ja uurimisperioodil, ehkki palju aeglasemas tempos. See periood langeb samale ajale perioodiga, mil dumpinguhinnaga import ühenduse turul kiiresti suurenes.

(97)

Vähenes valimisse kuuluvate ühenduse tootjate investeeringutasuvus, mis väljendab nende maksustamiseelset tulu protsendina biodiisli tootmises kasutatud vahendite keskmisest bilansilisest puhasväärtusest arvestusperioodi alguses ja lõpus. Tegelik langus oli järsk: investeeringutasuvus vähenes analüüsitud ajavahemiku jooksul 91 protsendipunkti võrra. Asuti seisukohale, et investeeringutasuvuse vähenemine on selge märk ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra halvenemisest.

(98)

Rahavood, mis väljendavad tööstusharu võimet oma tegevust ise rahastada, kasvasid analüüsitud ajavahemikul 38 %. Vaatamata kasumlikkuse vähenemisele samal ajavahemikul viitab rahavoogude kasv positiivsele tendentsile, mis tulenes peamiselt kasvanud amortisatsioonikuludest, mida rahavoogude taseme kindlaksmääramisel arvesse võetakse. Teiseks kasvu põhjuseks oli asjaolu, et absoluutarvudes ei olnud kasumi vähenemine vaatlusalusel perioodil nii märkimisväärne kui käibe vähenemine. 2006. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal vähenesid rahavood siiski 15 %, märkides analüüsitud ajavahemiku lõpuosas toiminud langust, mis langes kokku dumpinguhinnaga impordi suurema osakaaluga ühenduse turul.

(99)

Koos tootmis- ja müügimahtude kasvuga suurenes ühenduse tootmisharus tööhõive analüüsitud ajavahemikul 178 %. Märgitakse, et biodiislitööstus on kapitalimahukas tööstusharu, mis ei vaja tootmisprotsessis palju tööjõudu.

(100)

Keskmine palk vähenes analüüsitud ajavahemikul 6 %. See on selgitatav asjaoluga, et ühenduse tootmisharus analüüsitud ajavahemiku lõpuosas tootmise laiendamiseks palgatud lisatööjõud ei pidanud olema kõrge kvalifikatsiooniga.

(101)

Tootlikkus vähenes 2005. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 11 %.

(102)

USA eksportivate tootjate dumpingumarginaalid, mis on esitatud dumpingut käsitlevas jaotises, ületavad miinimummarginaali märkimisväärselt. Dumpinguhindadega impordi mahtusid ja hindu arvestades ei saa tegelike dumpingumarginaalide mõju pidada tähtsusetuks.

(103)

Ühenduse turgu puudutavate andmete analüüsist ilmnes, et nende ühenduse tootjate, keda ei kaasatud valimisse ja keda ei mainita eespool põhjenduses 60, turuosa nende toodetud biodiisli müügi turul vähenes analüüsitud ajavahemikul ühenduses märkimisväärselt. Nende tootjate turuosa vähenemine moodustas analüüsitud ajavahemikul hinnanguliselt üle 20 protsendipunkti.

(104)

Kaebuse esitaja antud teabe põhjal ilmnes, et paljud neist äriühingutest lõpetasid tegevuse või vähendasid oma tegevust biodiisli alal ning ei olnud võimelised uurimise käigus küllaldaselt koostööd tegema.

(105)

Lisaks märkisid mitmed ettevõtjad, kes valimi moodustamisega seoses teavet edastasid, et nad olid USAst pärineva odava imporditud toodangu tõttu sunnitud oma tootmist ja personali vähendama. Sarnaseid kommentaare esitasid ka teised tootjad, kes olid olnud valmis tootmist alustama, ent pidid USAst pärineva odava imporditud toodangu mahu järsu kasvu tõttu (eriti uurimisperioodil) turule sisenemise edasi lükkama.

(106)

Ülaltoodud valimisse kaasamata tootjatega seotud andmed kinnitaksid järeldusi kahju kohta, mida kandsid valimisse kaasatud ühenduse tootjad.

(107)

Uurimine näitas, et tänu kasvavale nõudlusele paranes valimisse kaasatud ühenduse tootjate olukord analüüsitud ajavahemiku jooksul mõne mahunäitaja osas, nimelt tootmine (+150 %), tootmisvõimsus (+174 %) ja müügimaht (+143 %). Valmisse kuuluvad ühenduse tootjad suurendasid ka oma turuosa 25,3 %-lt 2005. aastal 29,8 %-ni uurimisperioodi ajal, nimelt tagasihoidliku 4,5 protsendipunkti võrra. Seoses biodiisli nõudluse kasvuga ühenduse turul kasvasid sel ajavahemikul ka tööhõive ja investeeringud. Kuna aga tootmismaht ei vastanud turu kasvule, vähenes tootmisvõimsuse rakendusaste analüüsitud ajavahemiku jooksul 9 % ja tootlikkus vähenes 11 %.

(108)

Peamised valimisse kaasatud ühenduse tootjate finantsolukorda kajastavad näitajad halvenesid analüüsitud ajavahemiku jooksul. Kasumlikkus vähenes 2005. ja 2006. aasta 18 %-lt uurimisperioodi jooksul tasemele alla 6 %. Vaatamata võimele ise oma tegevust finantseerida, eelkõige tänu suurenenud rahavoole, investeeringutasuvus vähenes uurimisperioodi ajal järsult – 80 %.

(109)

Lisaks ilmnes uurimise käigus, et aastatel 2005–2007 ning 2005. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal kasvasid järsult ka valimisse kaasatud ühenduse tootjate kulud (vastavalt +36 % ja +42 %); kulude kasvu põhjuseks oli lähteainete (peamiselt rapsiseemneõli ja sojaoaõli) hindade kasv, mis moodustavad peaaegu 80 % biodiisli kogukuludest. Kulude kasvu ei olnud võimalik täies ulatuses edasi kanda ühenduse turu klientidele.

(110)

Eeltoodu põhjal võib järeldada, et kogu ühenduse tootmisharu kandis olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(111)

Algmääruse artikli 3 lõigete 6 ja 7 kohaselt kontrolliti, kas USAst pärinev dumpinguhindadega import on põhjustanud ühenduse tootmisharule kahju ulatuses, mida võiks liigitada oluliseks. Lisaks dumpinguhindadega impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada ühenduse tootmisharu, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhindadega impordile.

(112)

Uurimine näitas, et USAst pärineva dumpinguhindadega impordi maht kasvas analüüsitud ajavahemikul märkimisväärselt – 100 korda. Selle tulemusena kasvas märkimisväärselt ehk 16,8 protsendipunkti võrra ka dumpinguhindadega impordi turuosa, mis 2005. aastal oli 0,4 % ja uurimisperioodil juba 17,2 %. Näitamaks USAst pärineva dumpinguhindadega impordi järsu kasvu ühendusele avaldatava mõju olulisust, märgitakse, et turuosa kasv 16,8 protsendipunkti võrra saavutati 15 kuuga.

(113)

Samal ajal kasvas ühenduse tootmisharu osa oma põhiturul analüüsitud ajavahemiku jooksul vaatamata tarbimise märkimisväärsele kasvule üksnes ligikaudu 4,5 protsendipunkti võrra. Uurimise käigus ilmnes, et see toimus üksnes teiste ühenduse tootjate arvelt, kes lõpetasid tootmise või vähendasid tootmist analüüsitud ajavahemikul.

(114)

Dumpinguhindadega impordi keskmised hinnad kasvasid 2005. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 7 %, ent olid märkimisväärselt madalamad ühenduse tootmisharu keskmistest hindadest samal ajavahemikul. Seega lõi dumpinguhindadega import ühenduse tootmisharu hinnad oluliselt alla; keskmine hinna allalöömismarginaal oli uurimisperioodil 25 %.

(115)

Dumpinguhindadega impordi mahu järsust kasvust ühenduse turul tulenev surve ei võimaldanud ühenduse tootmisharul kehtestada oma müügihindu kooskõlas turutingimuste ja kulude kasvuga. Uurimisperioodil olid ühenduse tootmisharus biodiisli tootmiseks kasutatava lähteaine keskmised hinnad 2006. aastaga võrreldes 25 % kõrgemad. Ühenduse tootmisharul oli võimalik hinnatõusukulud klientidele edasi kanda üksnes 4 % ulatuses, samas kui kogukulud kasvasid samal ajavahemikul 20 %. Väärib märkimist, et ka USA tootjate kasutatud peamise lähteaine – sojaoaõli – hind kasvas sel ajavahemikul märkimisväärselt. Nagu on märgitud ka eespool põhjenduses 109, ei kajastunud see kulude kasv dumpinguhindadega impordi hindades.

(116)

Et tõendada põhjuslikku seost USAst pärit madalate dumpinguhindadega impordi mahu järsu kasvu ja ühenduse tootmisharu kantud kahju vahel, võrreldi olukorda ühenduse turul aastatel 2005–2006, mil dumpinguhindadega importi ühenduse turul veel ei olnud, 2006. aastast uurimisperioodini valitsenud olukorraga, mil toimus madala hinnaga impordi järsk suurenemine.

(117)

Aastatel 2005–2006, mil dumpinguhindadega importi ühenduse turul veel ei olnud, kasvas tarbimine ligikaudu 1,8 miljoni tonni võrra. Kõik ühenduse tootjad võisid oma äriplaanide koostamisel tugineda kiiresti kasvava ja tugeva turu perspektiivile. Sel ajavahemikul kasvasid hinnad 19 % ja ühenduse tootmisharu kasum ulatus 18,3 %-ni. 2007. aastal ja uurimisperioodi vältel muutus olukord dramaatiliselt. Turule hakkas tulema USAst pärit madalate dumpinguhindadega import. Ehkki turg kasvas 1,6 miljoni tonni võrra, moodustas suurema osa turukasvust (üle ühe miljoni tonni) USAst pärinev dumpinguhindadega import. Ühenduse tootmisharu omandas vaid väikese turuosa, biodiisli tootmise kulud kasvasid sel ajavahemikul ligikaudu 25 %, ent keskmine müügihind kasvas vaid umbes 4 %. Seega halvenes üldine majanduslik ja rahaline olukord uurimisperioodi vältel, kuna kasum vähenes tasemele alla 6 % käibest.

(118)

Eeltoodu põhjal otsustatakse ajutiselt, et USAst pärit dumpinguhindadega import, mis lõi ühenduse tootmisharu hinnad uurimisperioodi jooksul oluliselt alla, kasvades samas märkimisväärselt ka mahult, mängis otsustavat rolli ühenduse tootmisharu kantud kahjus, mis kajastus eelkõige ühenduse tootmisharu finantsolukorra halvenemises uurimisperioodi ajal.

(119)

Kolmandatest riikidest pärit importi ei olnud eespool põhjenduses 69 selgitatud põhjustel võimalik täpselt hinnata. Seetõttu põhinevad ülal olevas tabelis esitatud andmed kaebuse esitaja edastatud hinnangutel.

(120)

Kolmandatest riikidest, mida kõnealune uurimine ei hõlma, pärinev import kasvas 2005. aasta 30 000 tonnilt uurimisperioodil 147 812 tonnini. Selle tulemusena kasvas turuosa samal ajavahemikul üksnes 1,3 protsendipunkti võrra. Seetõttu otsustati ajutiselt, et kolmandatest riikidest pärit import sai avaldada vaid tähtsusetut mõju ühenduse tootmisharu kantud kahjule.

(121)

Arvestades nõudluse olulist kasvu vaatlusalusel perioodil ja analüüsitud ajavahemikul, ei saanud ühenduse tootmisharu poolt uurimisperioodil kantud oluline kahju tuleneda nõudluse kaduvväikesest vähenemisest (-0,5 %), mida ühenduse turul täheldati 2007. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal.

(122)

Üks huvitatud isik väitis, et Saksamaal võis biodiisli puhul energiamaksude taaskehtestamine (15) negatiivselt mõjutada sellesse liikmesriiki biodiislit tarnivate ühenduse tootjate majanduslikku olukorda.

(123)

Uurimise käigus ilmnes, et puhastele biokütustele laienes Saksamaal alates 1999. aastast maksusoodustus, mida vähendati alates 1. augustist 2006. 1. jaanuaril 2007 kehtestati aga kohustusliku segamise nõue, (16) millega fikseeriti biodiisli kvoot tasemel 4,4 %, arvutatuna energiasisalduse alusel kogu transpordis kasutatavast bensiinist ja diislikütusest, mis on Saksamaa turule toodud. Ettevõtjad, kes seda kvooti ei täida, peavad maksma trahvi summas 0,60 eurot biodiisli liitri kohta, mis kvoodi täitmisest puudu jääb. See kohustusliku segamise nõue tundub suurel määral olevat korvanud väidetavad müügikahjumid ja tasakaalustanud stiimulite vähendamise. Uurimisel ilmneski, et Saksamaale tarnivate ja valimisse kaasatud ühenduse tootjate müügimahud kasvasid 2006. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 68 %.

(124)

Eeltoodut arvestades otsustatakse, et ühenduse ametiasutuste otsused ei kõrvalda põhjuslikku seost dumpinguhindadega impordi ja ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(125)

Üks huvitatud isik väitis, et biodiisli tootmise edendamiseks võetud poliitiliste meetmete tõttu otsustasid paljud ühenduse ettevõtjad investeerida olemasolevate tootmisvõimsuste laiendamisse ja uute tehaste rajamisse. See isik väitis ka, et ühenduse biodiisli tootmisvõimsus oli uurimisperioodil koguni 11,5 miljonit tonni. See isik lisas, et kuna tarbimise kasv ei vastanud ootustele, jäi märkimisväärne osa tootmisvõimsusest kasutamata ja oleks jäänud kasutamata ka USAst pärineva impordita. Selle tulemusena avaldasid suhtelised püsikulud negatiivset mõju ühenduse tootjate kasumlikkusele, investeeringutasuvusele ja rahavoogudele.

(126)

Sellega seoses märgitakse, et uurimisel keskenduti ühenduse tootjate olukorrale. Isegi kui vastab tõele, et ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus kasvas (+189 %) suhteliselt enam kui nõudlus (+106 %), tuleb tähele panna, et biodiisli tootmisel on suurimateks kuluartikliteks muutuvkulud. Nagu on märgitud eespool põhjenduses 109, moodustab biodiisli tootmisel kasutatava tooraine maksumus 80 % kogukuludest. Selle väite täiendaval uurimisel ilmnes, et püsikulude osakaal biodiisli tootmise ja müügiga seotud püsikuludes moodustas üksnes 6 % kogukuludest. Seega ei selgita kasutamata tootmisvõimsuse tõttu kasvanud püsikulude väidetav mõju ühenduse tootmisharu finantsolukorra halvenemist uurimisperioodi vältel.

(127)

Lisaks väärib märkimist, et nagu on märgitud tabelis 4, oli valimisse kuuluvate ühenduse tootjate tootmisvõimsuse realiseerimise määr uurimisperioodi vältel 80 %. Seega ei tõendatud väiteid ülemäärase tootmisvõimsuse kohta ühenduses.

(128)

Eeltoodu põhjal asutakse seisukohale, et kasutamata tootmisvõimsuse võimalik negatiivne mõju ühenduse tootmisharule ei kõrvalda põhjuslikku seost dumpinguhindadega impordi ja ühenduse tootmisharu kantud kahju vahel.

(129)

Üks huvitatud isik väitis, et seoses suurenenud nõudlusega rapsiseemnete ja rapsiseemneõli järele tõusid ühenduses toormaterjalide hinnad. Asjaolu, et ühenduse tootjad kasutavad peamise toormena rapsiseemneõli, selgitaks seda, miks nad kandsid rohkem kahju kui teised tootjad, kes kasutavad biodiisli tootmiseks teisi taimeõlisid, näiteks sojaoaõli või palmiõli.

(130)

Kõigepealt märgitakse, et uurimise käigus ilmnes, et valimisse kaasatud ühenduse tootjad ei kasutanud biodiisli tootmiseks mitte üksnes rapsiseemneõli, vaid ka teisi taimeõlisid (sojaoaõli, palmiõli, päevalilleõli) ning aeg-ajalt ka loomset rasva.

(131)

Pealegi mööndi juba eespool põhjenduses 109, et analüüsitud ajavahemikul kasvasid ühenduse tööstusharu kasutatava toormega (lähteainega) seotud kulud märkimisväärselt. Samas tuleb selle arengu puhul arvesse võtta põllumajandussaaduste üldist hinnatõusu kogu maailmas; sellega seoses märgitakse, et sojaoaõli (peamine asjaomase riigi tootjate kasutatav lähteaine) hinnatõus oli samal ajavahemikul suurem. Seega mõjutas lähteainete hindade tõus kõiki biodiisliliike.

(132)

Ausa konkurentsiga turul tuleks eeldada, et tootjatel on võimalik kulude kasvust toibuda ja kanda hinnatõus üle turule. Uurimise käigus ilmnes aga, et dumpinguhindadega impordi mahu järsu kasvu poolt ühenduse turule avaldatud surve ei võimaldanud ühenduse tootjatel kehtestada oma müügihindu kooskõlas turutingimuste ja kulude kasvuga. Nagu juba märgitud, kasvas analüüsitud ajavahemikul märgatavalt ka USA tootjate kasutatava peamise lähteaine – sojaoaõli – hind. Kulude kasv USAs ei kajastunud aga ühenduse turule suunatud dumpinguhindadega toodangu hindades.

(133)

Seda taustteavet arvestades tuleb otsustada, et toorme hinnatõus ei kõrvalda põhjuslikku seost dumpinguhindadega impordi ja ühenduse tootmisharu kantud kahju vahel.

(134)

Üks huvitatud isik väitis, et mineraaldiisli ja biodiisli hindade vahelise tugeva seose tõttu võis biodiisli hindade tõus, mis oli mineraaldiisli hinnatõusuga võrreldes järsem, eriti Saksamaal, põhjustada selle liikmesriigi turule oma toodangut tarnivate tootjate müügi vähenemise.

(135)

Kõigepealt märgitakse, et see isik ei esitanud oma väite toetuseks mingeid andmeid. Lisaks ilmnes uurimise käigus, vastupidiselt selle isiku väitele, et ühenduse tootmisharu oli analüüsitud ajavahemikul müüki ja turuosa suurendanud. Lisaks tuleb märkida, et kuna toornafta hinnad kehtestatakse ülemaailmselt, siis oleks see asjaolu pidanud avaldama vaatlusaluse toote müügile ühenduses toodetud biodiisliga võrreldes samasugust mõju.

(136)

Eeltoodut arvestades tuleb see väide tagasi lükata.

(137)

Üks huvitatud isik väitis, et mis tahes biodiislitootja asukoht on konkurentsivõime seisukohalt oluline tegur, ja kasutas näitena Saksamaad, osutamaks sellele, et sisemaal asuvad biodiislitootjad peavad kandma suuri transpordikulusid, kuna kõik suurkliendid, eriti rafineerimis- ja segamistehased, asuvad rannikul.

(138)

Uurimise käigus ilmnes, et sisemaal asub vaid väike osa ühenduse tootmisharu tootjatest. Lisaks leiti teatavate sisemaal asuvate tootjate puhul, et nende läheduses asuvad ka rafineerimistehased. Teiste tootjate puhul ilmnes uurimisel, et sisemaal asuvate biodiislitootjate ebasoodsat olukorda, mis seisneb asjaolus, et nad asuvad oma klientidest kaugel (segamis- ja rafineerimistehased), korvab see, et nad asuvad lähedal jahvatustehaste ja/või lähteainetarnijate lähedal.

(139)

Ülaltoodu alusel lükati tagasi väide, mille kohaselt põhjustab tehase asukoht sisemaal ühenduse tootmisharule olulist kahju.

(140)

Märgitakse, et põhjenduses 60 viidatud kolmelt USA ettevõtjalt imporditud toodangu mõju on arvesse võetud USAst pärit dumpinguhindadega impordi mõju analüüsis, mis on esitatud põhjendustes 112–118. Uurimise käigus ei avastatud nende ettevõtjate endi toodetud biodiisli müügi suhtes teistsugust hinnakujundust ega käitumist võrreldes valimisse kaasatud ühenduse tootjatega, eriti uurimisperioodi vältel.

(141)

Eespool esitatud analüüs tõendab, et 2005. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal suurenes USAst pärit madalate dumpinguhindadega import ja turuosa oluliselt. Lisaks leiti, et kõnealune import lõi oluliselt alla ühenduse tootmisharu hinnad uurimisperioodi vältel.

(142)

Uurimise käigus tuvastatud mitmesugustest asjaoludest ning aastate 2005–2006 ja 2007. aastast kuni uurimisperioodini kestnud ajavahemiku võrdluse analüüsist nähtub, et USAst pärit dumpinguhindadega impordi järsu kasvu ja ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra märkimisväärse halvenemise vahel, eriti uurimisperioodil, on selge ajaline kokkulangevus.

(143)

Eespool esitatud analüüsi põhjal, mille käigus eristati nõuetekohaselt kõigi teadaolevalt ühenduse tootmisharu olukorda mõjutanud tegurite toime dumpinguhindadega impordi kahjulikust mõjust, tehti esialgne järeldus, et USAst pärit dumpinguhinnaga import on tekitanud ühenduse tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(144)

Komisjon uuris algmääruse artikli 21 kohaselt, kas olenemata järeldusest kahjustava dumpingu kohta on kaalukaid põhjuseid, millest tulenevalt ei oleks ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamine käesoleval juhul ühenduse huvides. Ühenduse huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate asjaomaste huvide, sealhulgas ühenduse tootmisharu, importijate, toormetarnijate ning vaatlusaluse toote kasutajate huvide hindamisel.

(145)

Nagu eespool märgitud, kandis ühenduse tootmisharu USAst pärit dumpinguhindadega impordi tõttu olulist kahju. Meetmete võtmata jätmine tähendaks kõige tõenäolisemalt ühenduse tootmisharu finantsolukorra negatiivse tendentsi jätkumist. Ühenduse tootmisharu olukorda iseloomustas iseäranis kasumlikkuse vähenemine 12,6 protsendipunkti võrra 2005. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, mille põhjuseks oli ebapiisav hinnatõus. Arvestades kasumlikkuse vähenemise tendentsi, on väga tõenäoline, et meetmete võtmata jätmisel halveneks ühenduse tootmisharu finantsolukord veelgi. See viiks lõpptulemusena tootmise vähendamiseni ja edasise tootmisettevõtete sulgemiseni, mis omakorda ohustaks tööhõivet ja investeeringuid ühenduses.

(146)

Ollakse arvamusel, et meetmete kehtestamine taastaks turul ausa konkurentsi. Tuleks märkida, et ühenduse tootmisharu kasumlikkuse vähenemise tendents on tingitud raskustest konkureerimisel USAst pärit madalate dumpinguhindadega impordiga. Dumpinguvastaste meetmete kehtestamisel suudab ühenduse tootmisharu tõenäoliselt säilitada oma kasumlikkuse vähemalt tasemel, mida kõnealuse kapitalimahuka tootmisharu puhul vajalikuks peetakse.

(147)

Kokkuvõttes eeldatakse, et meetmete rakendamine annaks ühenduse tootmisharule võimaluse toibuda käesoleva uurimise raames tuvastatud kahjustavast dumpingust.

(148)

Menetluse algatamisel võeti ühendust umbes 25 ühenduse sõltumatu importija/hulgimüüjaga. Need isikud aga ei soostunud koostööd tegema.

(149)

Neil asjaoludel ei ole ajutiselt võimalik täpselt hinnata meetmete võimalikku mõju importijatele.

(150)

Ühendust võeti kõikide teadaolevate kasutavate ettevõtjatega, kes tegelevad mineraaldiisli tootmise ja turustamisega ning mineraaldiisli kohustusliku segamisega biodiisliga; neile saadeti menetluse algatamisel küsimustikud.

(151)

Koostööd soostus tegema vaid üks kasutav ettevõtja. See kasutaja edastas vastuse küsimustikule, milles märkis, et pooldab USAst pärineva odava impordi sissevoolu peatamist, kuna see moonutab konkurentsi ühenduses ning tekitab kahju diisli tootmise ja müügiga tegelevatele ettevõtjatele, kuna teatud konkurendid ei hoidu selle madala hinnaga toote ostmisest ja neil on seetõttu ebaõiglane konkurentsieelis nende ettevõtjate ees, kes seda madala hinnaga toodet ei osta. Samuti väitis see kasutaja, et meetmed võimaldaksid taaskäivitada estritootmistehased (eriti Saksamaal) ja/või alustada projekte uute estritootmistehaste rajamiseks ühenduses. Kuna Euroopas valmistatakse estrit traditsiooniliselt rapsiseemnetest (B99 tootmiseks parema kvaliteediga tooraine võrreldes palmi- või sojaoaõliga), siis tähendaks Euroopas tootjate arvu suurendamine suuremal arvul parema kvaliteediga tooteid; see omakorda alandaks estri hinda, mis on kasulik tarbijale.

(152)

Üks kasutajate ühendus, mis esindab ühe liikmesriigi importijate huve, väitis, et meetmete kehtestamine avaldaks negatiivset mõju ühenduse liikmete tegevusele. See isik väitis, et transpordisektori kuludes moodustavad diisliga seotud kulud 20–25 % ja et selle sektori väikest kasumlikkust (0–5 %) arvestades otsustab diisli hind tuhandete ettevõtjate püsimajäämise. Neid väiteid ei olnud aga võimalik kontrollida, sest küsimustikule ei saatnud eraldi vastuseid selle ühenduse ükski liige.

(153)

Neil asjaoludel tehti esialgu järeldus, et saadud teabe põhjal tundub dumpinguvastastel meetmetel olema vastandlik mõju ja seega ei saa teha ühest järeldust kasutajatega seotud kaalukate põhjuste olemasolu kohta, mis viitaksid käesoleval juhul meetmete kehtestamise ebaotstarbekusele.

(154)

Küsimustikule ei vastas kuus tarnijat. Neli neist toetas dumpinguvastaste meetmete kehtestamist, väites, et kui dumpinguvastaseid meetmeid ei kehtestata, seatakse ohtu ühenduse tootmisharu olemasolu pikas perspektiivis. Kui see peaks juhtuma, mõjuks see ilmselgelt negatiivselt nende olukorrale.

(155)

Kaks tarnijat, kes olid seotud USA eksportivate biodiislitootjatega, teatasid, et võimalikud meetmed ei avaldaks märkimisväärset mõju, kuna nende tulemuseks oleks nihe kaubavoogudes (üleminek importimisele riikidest, mille suhtes meetmeid ei kohaldata).

(156)

Eeltoodu põhjal otsustati, et meetmete kehtestamisel oleks kokkuvõttes positiivne mõju toormetarnijate olukorrale.

(157)

Üks huvitatud isik väitis, et käesolev menetlus ei ole kooskõlas rahvusvaheliste ja ühenduse poliitikast tulenevate otsustega edendada biokütuste tootmist ja müüki seoses keskkonnakaitsega ja vajadusega vähendada sõltuvust mineraalkütustest.

(158)

Sellega seoses märgitakse, et algmääruse artikli 21 kohaselt tuleb pöörata erilist tähelepanu vajadusele kaotada kahjustava dumpingu kaubandust moonutav mõju ja taastada tõhus konkurents. Seetõttu ei saa analüüsis arvesse võtta üldisi keskkonnakaitset ja mineraaldiisli tarnimist käsitlevaid kaalutlusi; need kaalutlused ei saa ka õigustada ebaõiglast kaubanduspraktikat.

(159)

Seoses ühenduse turuga jätkavad asjaomased USA eksportivad tootjad, arvestades nende tugevat turupositsiooni, dumpinguvastaste meetmete kehtestamisel tõenäoliselt oma toodete müümist, kuid mitte dumpinguhindadega. Samuti on tõenäoline, et ühenduse turule jääb siiski piisaval arvul suuri konkurente, nimelt ühenduse tootjad, kes ajutiselt tootmise lõpetasid, ja teised tootjad, kellel dumpinguhindadega impordi tõttu ei olnud võimalik tootmistegevust käivitada. Sellega seoses tuleb märkida, et analüüsitud ajavahemiku alguses moodustas kõnealuse uurimisega hõlmamata ühenduse tootjate müük ühenduse turul vähemalt 30 % ning see vähenes järsult USAst pärit dumpinguhindadega impordi tõttu. Seega saavad kasutajad tõenäoliselt ka edaspidi valida erinevate biodiislitarnijate vahel. Kui meetmeid ei kehtestata, oleks aga kaalul ühenduse tootmisharu tulevik. Selle kadumine vähendaks oluliselt konkurentsi ühenduse turul.

(160)

USAst pärit biodiisli impordi suhtes rakendatavate meetmete kehtestamine oleks ilmselgelt ühenduse tootmisharu huvides. See võimaldaks ühenduse tootmisharul kasvada ja toibuda dumpinguhindadega impordi põhjustatud kahjust. Meetmete kehtestamata jätmisel aga halveneks ühenduse tootmisharu olukord veelgi ja veel enam ettevõtjaid peaksid tegevuse lõpetama. Ehkki kasutajate ja importijate puhul ei olnud ühest järeldust võimalik teha, eeldatakse, et meetmete kehtestamine on toormetarnijate huvides.

(161)

Eespool öeldut silmas pidades jõuti esialgsele järeldusele, et ühenduse huvide seisukohalt ei ole käesoleval juhul dumpinguvastaste meetmete kehtestamise vastu mingeid kaalukaid põhjusi.

(162)

Dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades leitakse, et tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed, et dumpinguhindadega import ei tekitaks ühenduse tootmisharule lisakahju.

(163)

Dumpinguvastaste meetmete tase peab olema piisav, et kõrvaldada ühenduse tootmisharule dumpinguhindadega impordist tulenev kahju, kuid mitte suurem täheldatud dumpingumarginaalidest. Kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksusumma arvutamisel leiti, et mis tahes meede peaks võimaldama ühenduse tootmisharul saada sellist maksueelset kasumit, mida võiks mõistlikuks pidada tavapärastes konkurentsitingimustes, s.t dumpinguhindadega impordi puudumise korral.

(164)

Leiti, et 15 % on kohane kasumimarginaal, mille ühenduse tootmisharu võiks eelduste kohaselt saavutada dumpinguhindadega impordi puudumise korral, arvestades ühenduse tootmisharu tegevuse tulemit vaatlusaluse perioodi esimesel poolel (aastad 2004, 2005 ja 2006), ja see oleks mõistlik tase, tagamaks tulemuslikud pikaajalised investeeringud sellesse uude tööstusharusse.

(165)

Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus, võrreldes hinna allalöömise arvutuste abil kindlaks tehtud kaalutud keskmist impordihinda mittekahjustava hinnaga, millega ühenduse tootmisharu ühenduse turul samasugust toodet müüs. Mittekahjustava hinna saamiseks kohandati valimisse kaasatud ühenduse tootjate müügihindu uurimisperioodi jooksul saadud tegeliku kasumiga või tegelikult kantud kahjumiga ning liideti saadud tulemusele eespool nimetatud kasumimarginaal. Sellest võrdlusest saadud vahe esitati seejärel protsendimäärana kogu CIF-impordihinnast.

(166)

Eelöeldut silmas pidades leitakse, et kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 tuleks vastavalt väiksema tollimaksu reeglile kehtestada USAst pärit impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks kas dumpingu- või kahjumarginaalile, olenevalt sellest, kumb on madalam.

(167)

Paralleelses subsiidiumivastases menetluses kehtestatakse USAst pärit biodiisli impordi suhtes ka tasakaalustav tollimaks. Nimetatud paralleelse menetluse käigus kindlaks tehtud subsiidiumid ei ole ekspordisubsiidiumid ja seetõttu otsustatakse, et need ei ole mõjutanud ekspordihinda ega sellega seotud dumpingumarginaali. Arvestades asjaolu, et uuritud import on seotud mõlema menetlusega, võib dumpinguvastase tollimaksu kehtestada koos tasakaalustava tollimaksuga selliselt, et need kaks maksu kokku ei ületa kahju kõrvaldamist võimaldavat marginaali.

(168)

Sellest tulenevalt kehtestati dumpinguvastase tollimaksu määrad, võrreldes kahju kõrvaldamist võimaldavat marginaali, dumpingumarginaali ja tasakaalustava tollimaksu määra. Kavandatavad dumpinguvastase tollimaksu määrad on järgmised:

(169)

Pidades silmas asjaolu, et dumpinguvastast tollimaksu kohaldatakse segude suhtes, mis sisaldavad kaalu järgi üle 20 % biodiislit, vastavalt nende biodiisli sisaldusele, on asjakohane kehtestada tollimaksud kindlaksmääratud summadena biodiisli sisalduse põhjal, et liikmesriikide tolliasutused saaksid meetmeid efektiivselt rakendada.

(170)

Käesoleva määrusega ettevõtjatele määratavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seepärast peegeldavad need olukorda, mis uurimise käigus nende ettevõtjate puhul tuvastati. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikide teiste ettevõtjate” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit asjaomasest riigist ning mis on toodetud nimetatud ettevõtjate, seega konkreetsete juriidiliste isikute poolt. Kui imporditava toote on tootnud mõni teine äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei kohaldata tema suhtes nimetatud määrasid, vaid „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavaid tollimaksumäärasid.

(171)

Eespool esitatud esialgsed järeldused tehakse teatavaks kõikidele huvitatud isikutele, kellele pakutakse võimalust teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist. Enne lõplike otsuste vastuvõtmist analüüsitakse nende märkusi ja kui see on õigustatud, võetakse neid arvesse. Lõplike järelduste tegemisel võib osutuda vajalikuks esialgsed järeldused uuesti läbi vaadata,