21.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 16/3

(1)

Direktiivis 89/398/EMÜ käsitletakse eritoitu, mis tänu oma erilisele koostisele või tootmisprotsessile on ette nähtud teatavate elanikerühmade eriliste toitumisvajaduste rahuldamiseks. Üheks selliseks elanikerühmaks on tsöliaakiat põdevad inimesed, kellel on püsiv gluteenitalumatus.

(2)

Toidutööstus on loonud tootevaliku, mille esitlemiseks kasutatakse väljendit „gluteenivaba” või mõnda muud samaväärset väljendit. Selliste tootekirjelduste kasutamise tingimuste erinevused liikmesriikide õigusaktides võivad takistada asjaomaste toodete vaba liikumist ning põhjustada olukorra, kus ei saa tagada tarbijate kaitse ühtviisi kõrget taset. Selguse huvides ning liikmesriikides erinevate tootekirjelduste kasutamisega tarbijates segaduse tekitamise vältimiseks tuleks gluteeni puudumisega seotud väljendite kasutamise tingimused sätestada ühenduse tasandil.

(3)

Nisu (st kõik Triticum’i liigid nagu kõva nisu, spelta nisu ja kamut), rukis ja oder on teraviljad, mille gluteenisisaldus on teaduslikult tõestatud. Nendes teraviljades sisalduv gluteen võib kahjustada gluteenitalumatusega inimeste tervist ning seetõttu peaksid nad neid teravilju vältima.

(4)

Gluteeni eemaldamine gluteeni sisaldavast teraviljast on tehniliselt väga raske ja majanduslikult piiratud, mistõttu on täiesti gluteenivaba toidu tootmine keeruline. Sellest tulenevalt võib turul olev selline eritoit sisaldada vähesel määral gluteenijääke.

(5)

Enamik gluteenitalumatusega inimestest (kuid mitte kõik) võib oma toiduvalikusse kaasata kaera, ilma et see kahjustaks nende tervist. Selles valdkonnas käib pidev teadustöö ja uurimine. Suur probleem on see, et kaera hulka võib sattuda nisu, rukist või otra vilja koristamise, transpordi, ladustamise või töötlemise ajal. Seetõttu tuleks kaera sisaldavate toodete märgistamisel võtta arvesse võimalikku gluteenisisaldust.

(6)

Erinevad gluteenitalumatusega inimesed võivad teatavates piirides taluda erinevaid väikseid gluteenikoguseid. Et võimaldada inimestel leida turult erinevat toitu, mis vastaks nende vajadustele ja gluteenitundlikkusele, peaks olema võimalik nendes piirides valida erineva madala gluteenisisaldusega tooteid. On siiski oluline, et erinevad tooted oleksid korralikult märgistatud, et gluteenitalumatusega inimesed saaksid neid õigesti kasutada; selle juures on neile abiks liikmesriikides korraldatavad teavituskampaaniad.

(7)

Spetsiaalselt gluteenitalumatusega inimeste toitumisvajadusi arvestades koostatud, töödeldud või valmistatud eritoit, mida sellisena ka turustatakse, peaks olema märgistatud kas väljendiga „väga madala gluteenisisaldusega” või „gluteenivaba” vastavalt käeoleva määruse sätetele. Nende sätete tingimustele vastamiseks võib kasutada toitu, mida on spetsiaalselt töödeldud, et vähendada ühe või mitme gluteeni sisaldava koostisosa gluteenisisaldust, ja/või toitu, milles gluteeni sisaldavad koostisosad on asendatud muude, looduslikult gluteenivabade koostisosadega.

(8)

Direktiivi 89/398/EMÜ artikli 2 lõikes 3 on sätestatud võimalus eritoiduks sobiva tavatoidu puhul sellisele sobivusele viidata. Seetõttu peaks olema võimalik kasutada gluteeni puudumisele viitavaid väljendeid sellise tavatoidu puhul, mis sobib gluteenivabasse toiduvalikusse, sest see ei sisalda gluteeni sisaldavast teraviljast või kaerast saadud koostisosi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivis 2000/13/EÜ (toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (2) on nõutud, et märgistus ei tohi tarbijat eksitada, omistades toidule eriomadusi, kui sellised omadused on tegelikult kõigil sarnastel toitudel.

(9)

Komisjoni 22. detsembri 2006. aasta direktiiviga 2006/141/EÜ (imiku piimasegude ja jätkupiimasegude kohta ning millega muudetakse direktiivi 1999/21/EÜ) (3) on keelatud kasutada nimetatud toidu tootmisel gluteeni sisaldavaid koostisosi. Seetõttu peaks olema keelatud kasutada kõnealuste toodete märgistamisel väljendeid „väga madala gluteenisisaldusega” või „gluteenivaba”, sest käesoleva määruse kohaselt kasutatakse neid väljendeid sellise gluteenisisalduse tähistamiseks, mis ei ületa vastavalt 100 mg/kg või 20 mg/kg.

(10)

Komisjoni 5. detsembri 2006. aasta direktiivis 2006/125/EÜ (imikutele ja väikelastele mõeldud teraviljapõhiste töödeldud toitude ja muude imikutoitude kohta) (4) on sätestatud nõue märkida teave gluteeni sisalduse või selle puudumise kohta alla kuue kuu vanusele imikule ettenähtud toidu puhul. Gluteeni puudumisele sellistes toodetes tuleks viidata käesolevas määruses sätestatud nõuete kohaselt.

(11)

2008. aasta juulis võttis Codex Alimentarius’e komisjon oma 31. istungil vastu Codexi gluteenitalumatusega inimeste eritoidu standardi, (5) mille eesmärk on aidata neil inimestel leida turult nende vajadustele ja gluteenitundlikkusele vastavat toitu. Seda standardit tuleks käesolevas määruses asjakohaselt arvesse võtta.

(12)

Käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev peaks võimaldama ettevõtjatele tootmisprotsessi kohandamiseks vajaliku üleminekuaja. Tooteid, mis käesoleva määruse jõustumise kuupäeval juba vastavad selle sätetele, võib siiski ühenduses turustada alates määruse jõustumise kuupäevast.

(13)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

a)

„gluteenitalumatusega inimestele ette nähtud toit” – eritoit, mis on spetsiaalselt toodetud, valmistatud ja/või töödeldud gluteenitalumatusega inimeste erilisi toitumisvajadusi arvestades;

b)

„gluteen” – nisus, rukkis, odras, kaeras või nende ristandites ja derivaatides sisalduv valgufraktsioon, mida osa inimestest ei talu, ning mis on vees ja 0,5 M naatriumkloriidi lahuses lahustumatu;

c)

„nisu” – kõik Triticum’i liigid.

a)

tavatoit;

b)

eritoit, mis on spetsiaalselt toodetud, valmistatud ja/või töödeldud muude kui gluteenitalumatusega inimeste erilisi toitumisvajadusi arvestades, kuid mis on oma koostiselt siiski sobiv gluteenitalumatusega inimeste eridieeti.