15.1.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 10/14


NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/162/EL,

22. detsember 2009,

millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) teatavaid sätteid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 113,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, (3) tuleks muuta, et viia sellesse sisse enamasti tehnilist laadi kohandused.

(2)

Seoses gaasi ja elektrienergia importimise ja tarnete maksustamise kohaga ilmneb direktiivi 2006/112/EÜ teksti sõnasõnalisel tõlgendamisel, et nõukogu 7. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/92/EÜ (millega muudetakse direktiivi 77/388/EMÜ seoses gaasi ja elektri tarnekohta käsitlevate eeskirjadega) (4) kohast erikorda ei kohaldata gaasi impordi ja tarnete suhtes, kui gaasi transporditakse gaasijuhtme kaudu, mis ei ole jaotusvõrgu osa, ega kohaldata eelkõige ülekandevõrgu gaasijuhtmete suhtes, mille kaudu toimub sellegipoolest palju piiriüleseid gaasijuhtmete kaudu tehtavaid tarneid. Direktiivi 2003/92/EÜ eesmärk oli aga sellegipoolest kohaldada seda erikorda ka kõnealustele piiriülestele tarnetele. Õigusakti eesmärgi ja sõnastuse kooskõlla viimiseks tuleks täpsustada, et erikorda kohaldatakse gaasi impordi ja tarnete suhtes mis tahes maagaasivõrgu kaudu, mis asub ühenduse territooriumil, või sellega ühendatud võrgu kaudu.

(3)

Tankerite abil imporditava gaasi omadused on samad mis gaasijuhtmete kaudu imporditud gaasil ning pärast taasgaasistamist on see samuti mõeldud gaasijuhtmete kaudu transportimiseks. Erapooletuse kaalutlustel tuleks seepärast kohaldada maksuvabastust impordile, mis toimub tankerite abil, kui gaas pumbatakse maagaasivõrku või tootmisvõrku.

(4)

Esimesed piiriülesed soojus- ja jahutusenergia võrgud juba toimivad. Soojus- ja jahutusenergia tarnimisel ja importimisel tekkivad probleemid ja probleemid, mis tekivad gaasi ja elektrienergia tarnimisel või importimisel, on samad. Kehtiva korra kohaselt nõutakse maagaasi ja elektrienergia puhul käibemaks sisse kohas, kus soetaja neid tegelikult tarbib, seega on välistatud igasugune liikmesriikidevahelise konkurentsi moonutamine. Soojus- ja jahutusenergia puhul tuleks järelikult kohaldada sama korda kui maagaasi ja elektrienergia puhul.

(5)

Seoses teenuste maksustamise kohaga ilmneb direktiivi 2006/112/EÜ teksti sõna-sõnalt tõlgendades, et direktiivi 2003/92/EÜ kohast erikorda kohaldatakse üksnes elektrienergia ja maagaasi jaotusvõrgule juurdepääsu tagamise suhtes ning seega mitte samalaadsetele tarnetele, mis on seotud ülekandevõrgu ja isegi tootmisvõrguga. Direktiivi 2003/92/EÜ eesmärk oli aga siiski kohaldada seda erikorda ka kõnealuste tarnete suhtes. Õigusakti eesmärgi ja sõnastuse kooskõlla viimiseks tuleks täpsustada, et erikorda kohaldatakse kõigi teenuste suhtes, mis on seotud juurdepääsu tagamisega mis tahes maagaasi- ja elektrivõrkudele või -süsteemidele ning soojus- ja jahutusenergia võrkudele.

(6)

Kehtiva menetluse (mille kohaselt peab komisjon otsustama, kas elektrienergia, maagaasi ja kaugkütte suhtes vähendatud maksumäära kohaldamise tulemusena eksisteerib konkurentsimoonutuse oht) hiljutise rakendamise käigus omandatud kogemused näitavad, et menetlus on iganenud ja liigne. Käibemaksuga maksustamise koha kindlaksmääramise kord tagab, et käibemaks nõutakse sisse kohas, kus soetaja maagaasi, elektri-, soojus- ja jahutusenergiat tegelikult tarbib. Seega on välistatud igasugune liikmesriikidevahelise konkurentsi moonutamine. Samal ajal on oluline tagada, et liikmesriik edastaks komisjonile ja teistele liikmesriikidele nõuetekohaselt teavet vähendatud maksumäärade kehtestamise kohta selles väga tundlikus sektoris. Seepärast on vaja eelnevalt konsulteerida käibemaksukomiteega.

(7)

Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide 8. aprilli 1965. aasta protokoll kui vabastamise õiguslik alus, mille kohaselt hüvitatakse või tagastatakse kaudsed maksud ja mida saavad kasutada ühendus ja teatavad ühenduse agentuurid ja muud organid nende ametlikuks kasutamiseks soetatava kauba ostmise korral, on erijuhtum ja seda tuleks eristada üldiselt rahvusvaheliste organite vajadustest lähtuvalt sooritatud teatavate tehingute suhtes kehtestatava käibemaksuvabastuse õiguslikust alusest. Seetõttu on asjakohane täpsustada direktiivi 2006/112/EÜ sõnastust veelgi ja näha ette konkreetne erand, mida saab kasutada maksutagastuse kujul; sellega välditaks teatavaid raskusi seoses erandite kohaldamisega ühenduste asutuste, eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 187 kohaselt loodud teatavate ühisettevõtete suhtes.

(8)

Euroopa Liiduga ühinemise käigus on Bulgaarial ja Rumeenial lubatud kohaldada maksuvabastust väikeettevõtjate suhtes ja jätkata maksuvabastuse kohaldamist rahvusvahelise reisijateveoga tegelevate ettevõtjate suhtes. Selguse ja ühtsuse tagamiseks tuleks kõnealused erandid lisada ka direktiivi 2006/112/EÜ.

(9)

Kehtivate põhimõtete kohaselt on maksukohustuslasel õigus käibemaks maha arvata ainult kaupade ja teenuste puhul, mis on vajalikud tema majandustegevuseks.

(10)

Kõnealust korda peaks seoses kinnisvara müügi ja sellega seotud kulutustega täpsustama ja tugevdama, et tagada maksukohustuslaste võrdne kohtlemine olukorras, kus nende äritegevuseks ette nähtud kinnisvara kasutatakse ka muul kui nende ettevõtluse eesmärgil.

(11)

Kuigi kõige olulisemad korra täpsustamist ja tugevdamist nõudvad olukorrad on seotud kinnisvara ja sellega seotud kulutustega, arvestades sellise vara väärtuse ja majandusliku eluea ning asjaoluga, et sellise vara segakasutus on väga levinud, tekib siiski vähetähtsam ja ebaühtlasemalt tõstatuv küsimus pikema kasutuseaga vallasvara kohta. Seetõttu tuleks subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt anda liikmesriikidele vahendid võtta vastavalt vajadusele samu meetmeid sellise vallasvara suhtes, mis kuuluvad ettevõtte vara hulka.

(12)

Seades eesmärgiks tagada mahaarvamisõiguse suhtes käibemaksukohustuslaste võrdne kohtlemine seoses uue korraga, tuleks kehtestada teiste mahaarvamiste korrigeerimisega seotud reeglitega kooskõlas olev korrigeerimissüsteem, millega võetakse arvesse muutused asjaomase vara kasutamise ulatuses ettevõtluse ja muul kui ettevõtluse eesmärgil.

(13)

Direktiivi 2006/112/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2006/112/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 2 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   „Aktsiisikaupade” all mõeldakse energiatooteid, alkoholi, alkohoolseid jooke ja töödeldud tubakat, nii nagu need on kehtivates ühenduse õigusaktides määratletud, kuid mitte gaasi, mida tarnitakse maagaasivõrgu kaudu, mis asub ühenduse territooriumil, või sellega ühendatud võrgu kaudu.”

2)

Artikli 13 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Liikmesriigid võivad lugeda ametivõimude tegevuseks avalik-õiguslike organisatsioonide tegevuse, mis on artiklite 132, 135, 136 ja 371, artiklite 374–377, artikli 378 lõike 2, artikli 379 lõike 2 või artiklite 380–390b alusel maksust vabastatud.”

3)

Artikli 15 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Elektrienergia, gaas, soojus- või jahutusenergia ja muu selline loetakse materiaalseks varaks.”

4)

Artikli 17 lõike 2 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

gaasi tarne ühenduse territooriumil asuva maagaasivõrgu või sellega ühendatud võrgu kaudu, elektrienergia tarne ning soojus- või jahutusenergia tarne asjaomase võrgu kaudu artiklis 38 või 39 sätestatud tingimustel;”.

5)

V jaotise 1. peatüki 4. jagu asendatakse järgmisega:

„4.   jagu

Gaasi tarned maagaasivõrgu kaudu, elektrienergia tarned ning asjaomaste võrkude kaudu toimuvad soojus- ja jahutusenergia tarned

Artikkel 38

1.   Ühenduse territooriumil asuva maagaasivõrgu või sellega ühendatud võrgu kaudu transporditava gaasi tarne puhul maksukohustuslasest maagaasi edasimüüjale, elektrienergia tarne puhul ning asjaomaste võrkude kaudu toimuva soojus- ja jahutusenergia tarne puhul loetakse kaubatarne kohaks koht, kus on maksukohustuslasest edasimüüja ettevõtte asukoht või püsiv tegevuskoht, kuhu kaupa tarnitakse, nimetatud asukoha või püsiva tegevuskoha puudumisel aga tema alaline elu- või asukoht või peamine elukoht.

2.   Lõike 1 kohaldamisel käsitatakse „maksukohustuslasest edasimüüjana” maksukohustuslast, kelle põhitegevus hangitava gaasi, elektrienergia ning soojus- ja jahutusenergia osas on selle edasimüümine ja kelle nende toodete omatarbimine on tühine.

Artikkel 39

Ühenduse territooriumil asuva maagaasivõrgu või sellega ühendatud võrgu kaudu transporditava gaasi tarne puhul, elektrienergia tarne puhul ning asjaomaste võrkude kaudu toimuva soojus- ja jahutusenergia tarne puhul, kui sellist tarnet ei reguleerita artikliga 38, loetakse tarnekohaks kohta, kus soetaja kaupa tegelikult kasutab ja tarbib.

Kui soetaja jätab tarbimata kogu gaasi ning elektri-, soojus- ja jahutusenergia või osa sellest, loetakse tarbimata kaup kasutatuks ja tarbituks kohas, kus on soetaja ettevõtte asukoht või püsiv tegevuskoht, kuhu kaupa tarnitakse. Sellise asukoha või püsiva tegevuskoha puudumisel on nimetatud kauba kasutamise ja tarbimise kohaks soetaja alaline elu- või asukoht või peamine elukoht.”

6)

Artikli 59 punkt h, mis on kehtestatud 12. veebruari 2008. aasta direktiiviga 2008/8/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses teenuste osutamise kohaga, (5) asendatakse järgmisega:

„h)

maagaasivõrgule, mis asub ühenduse territooriumil, või sellega ühendatud võrgule, elektrivõrgule ning soojus- ja jahutusenergia võrkudele juurdepääsu võimaldamine või nende võrkude kaudu toimuv edastamine ja jaotamine ning muude nendega otseselt seotud teenuste pakkumine;”.

7)

Artikli 80 lõike 1 punktis b asendatakse sõnad „artiklites 380–390” sõnadega „artiklites 380–390b”.

8)

Artikkel 102 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 102

Liikmesriigid võivad kohaldada vähendatud maksumäära maagaasi- ja elektritarnete ning kaugkütte suhtes pärast konsulteerimist käibemaksukomiteega.”

9)

Artikli 136 punktis a asendatakse sõnad „artiklite 380–390” sõnadega „artiklite 380–390b”.

10)

Artiklit 143 muudetakse järgmiselt:

a)

punkti f järele lisatakse järgmine punkt:

„fa)

kauba import Euroopa Ühenduse, Euroopa Aatomienergiaühenduse, Euroopa Keskpanga, Euroopa Investeerimispanga või selliste ühenduste asutatud asutuste poolt, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide 8. aprilli 1965. aasta protokolli, vastavalt piirangutele ja tingimustele, mis on ette nähtud nimetatud protokolliga ning selle rakendamiseks sõlmitud lepingute või peakorteritega sõlmitud lepingutega, tingimusel et see ei tekita konkurentsimoonutusi;”

b)

punkt g asendatakse järgmisega:

„g)

kauba import vastuvõtva liikmesriigi ametivõimude tunnustatud muude kui punktis fa nimetatud rahvusvaheliste organisatsioonide ja nende liikmete poolt vastavalt piirangutele ja tingimustele, mis on ette nähtud rahvusvaheliste konventsioonidega nimetatud organisatsioonide asutamise kohta või peakorterit käsitlevate kokkulepetega;”

c)

punkt l asendatakse järgmisega:

„l)

gaasi import maagaasivõrgu või sellega ühendatud võrgu kaudu või gaasi transportiva tankeriga maagaasivõrku või tootmisvõrku pumbatava gaasi import, elektrienergia import ning soojus- või jahutusenergia import asjaomase võrgu kaudu;”.

11)

Artikli 151 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)

punkti a järele lisatakse järgmine punkt:

„aa)

kauba tarne või teenuste osutamine Euroopa Ühendusele, Euroopa Aatomienergiaühendusele, Euroopa Keskpangale, Euroopa Investeerimispangale või sellistele ühenduste asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide 8. aprilli 1965. aasta protokolli, vastavalt piirangutele ja tingimustele, mis on ette nähtud nimetatud protokolliga ning selle rakendamiseks sõlmitud lepingute või peakorteritega sõlmitud lepingutega, tingimusel et see ei tekita konkurentsimoonutusi;”

b)

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

kauba tarne või teenuste osutamine vastuvõtva liikmesriigi ametivõimude tunnustatud muudele kui punktis aa nimetatud rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende liikmetele vastavalt piirangutele ja tingimustele, mis on ette nähtud rahvusvaheliste konventsioonidega nimetatud organisatsioonide asutamise kohta või peakorterit käsitlevate kokkulepetega;”.

12)

X jaotise 1. peatükki lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 168a

1.   Maksukohustuslase ettevõtte vara hulka kuuluva kinnisasja kasutamisel nii maksukohustuslase ettevõtte tegevuse eesmärgil kui ka maksukohustuslase või tema töötajate isiklikuks tarbeks või üldiselt muul kui ettevõtluse eesmärgil tohib kooskõlas artiklites 167, 168, 169 ja 173 sätestatud põhimõtetega kõnealuse kinnisasjaga seotud käibemaksu maha arvata üksnes selles ulatuses, milles kinnisasja kasutatakse maksukohustuslase ettevõtte tegevuse eesmärgil.

Erandina artiklist 26 võetakse esimeses lõigus osutatud kinnisasja kasutamise protsentuaalset muutumist arvesse kooskõlas artiklites 184–192 sätestatud põhimõtetega vastavalt nende sätete rakendamisele kõnealuses liikmesriigis.

2.   Liikmesriigid võivad neile sobival viisil kohaldada lõiget 1 ka muude ettevõtte vara hulka kuuluvate kaupadega seotud kulutuste käibemaksuga maksustamisel.”

13)

Artikli 221 lõikes 2 asendatakse sõnad „artiklite 380–390” sõnadega „artiklite 380–390b”.

14)

Artiklisse 287 lisatakse järgmised punktid:

„17)

Bulgaaria: 25 600 eurot;

18)

Rumeenia: 35 000 eurot.”

15)

XIII jaotise 1. peatüki 2. jaole lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 390a

Bulgaaria võib jätkata X lisa B osa punktis 10 nimetatud rahvusvahelise reisijateveo maksust vabastamist tema ühinemiskuupäeval kehtinud tingimuste kohaselt seni, kuni sama maksuvabastust kohaldatakse veel ühes 31. detsembri 2006. aasta seisuga ELi kuulunud liikmesriikidest.

Artikkel 390b

Rumeenia võib jätkata X lisa B osa punktis 10 nimetatud rahvusvahelise reisijateveo maksust vabastamist tema ühinemiskuupäeval kehtinud tingimuste kohaselt seni, kuni sama maksuvabastust kohaldatakse veel ühes 31. detsembri 2006. aasta seisuga ELi kuulunud liikmesriikidest.”

16)

Artiklis 391 asendatakse sõnad „artiklites 380–390” sõnadega „artiklites 380–390b”.

17)

X lisa pealkiri asendatakse järgmisega:

Artikkel 2

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. jaanuaril 2011. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 22. detsember 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

A. CARLGREN


(1)  Euroopa Parlamendi 8. juuli 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldatama) ning Euroopa Parlamendi 24. novembri 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldatama).

(2)  ELT C 204, 9.8.2008, lk 119.

(3)  ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(4)  ELT L 260, 11.10.2003, lk 8.

(5)  ELT L 44, 20.2.2008, lk 11.