19.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 338/87


KOMISJONI DIREKTIIV 2009/161/EL,

17. detsember 2009,

millega kehtestatakse kolmas loetelu ohtlike ainete soovituslike piirnormide kohta töökeskkonnas, et rakendada nõukogu direktiivi 98/24/EÜ, ning muudetakse komisjoni direktiivi 2000/39/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiivi 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 2,

võttes arvesse tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 98/24/EÜ kohaselt peab komisjon esitama Euroopa eesmärgina ettepaneku ohtlike ainete soovituslike piirnormide kohta töökeskkonnas (edaspidi „soovituslikud piirnormid”), mis tuleb kehtestada ühenduse tasandil, et kaitsta töötajaid keemilistest mõjuritest tulenevate ohtude eest.

(2)

Selle ülesande täitmisel abistab komisjoni töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee (SCOEL), mis asutati komisjoni otsusega 95/320/EÜ (2).

(3)

Soovituslikud piirnormid on tervisekaitsel põhinevad mittesiduvad normid, mis on tuletatud värskeimatest kättesaadavatest teaduslikest andmetest ning mille puhul võetakse arvesse mõõtmismeetodite kättesaadavust. Nendega kehtestatakse kokkupuute lävitase, millest allpool ei tohiks ükski aine üldjuhul põhjustada kahjulikke tagajärgi pärast lühiajalist või igapäevast kokkupuutumist tööea jooksul. Piirnormid on Euroopa tasandi eesmärk, et aidata tööandjal kindlaks määrata ja hinnata riske, nagu on ette nähtud direktiivi 98/24/EÜ artikliga 4.

(4)

Kõikide keemiliste mõjurite kohta, mille suhtes on ühenduse tasandil kehtestatud soovituslikud piirnormid, peavad liikmesriigid ühenduse piirnormi arvesse võttes kehtestama töökeskkonnas leiduvate ohtlike ainete riikliku piirnormi, kuid võivad määrata selle laadi riiklike õigusaktide ja tavade kohaselt.

(5)

Kõnealuseid soovituslikke piirnorme tuleks käsitleda olulise osana üldisest lähenemisviisist, mille abil tagatakse töötajate tervise kaitsmine ohtlikest keemilistest ainetest tulenevate riskide eest.

(6)

Nõukogu 23. märtsi 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 793/93 (olemasolevate ainete ohtlikkuse hindamise ja kontrolli kohta) (3) raames väljatöötatud riski hindamise ja riski vähendamise strateegia tulemused osutavad paljude ainete puhul vajadusele kehtestada nende suhtes piirnormid või vaadata läbi kehtivad piirnormid.

(7)

Komisjoni direktiiv 91/322/EMÜ, (4) mida on muudetud direktiiviga 2006/15/EÜ, (5) sisaldab piirnorme kümne aine kohta ning see direktiiv jääb jõusse.

(8)

Soovituslike piirnormide esimene ja teine loetelu on sätestatud komisjoni direktiivides 2000/39/EÜ (6) ja 2006/15/EÜ direktiivi 98/24/EÜ alusel. Käesolevas direktiivis sätestatakse direktiivi 98/24/EÜ alusel soovituslike piirnormide kolmas loetelu.

(9)

Direktiivi 98/24/EÜ artikli 3 kohaselt on SCOEL hinnanud 19 ainet, mis on loetletud käesoleva direktiivi lisas. Üks neist aineist, fenool, oli varem nimetatud direktiivi 2000/39/EÜ lisas. SCOEL on uurinud selle aine soovituslikku piirnormi, võttes arvesse viimaseid teaduslikke andmeid, ja soovitanud kehtestada lühiajalise kokkupuute piirnormi, et täiendada olemasolevat aja-kaalu keskmist soovituslikku piirnormi. Seetõttu tuleb see aine, mis on nüüd nimetatud käesoleva direktiivi lisas, jätta välja direktiivi 2000/39/EÜ lisast.

(10)

Elavhõbe on aine, millel võib olla tervisele ohtlik kumulatiivne mõju. Seepärast tuleks selle aine suhtes kehtestatud soovituslikku piirnormi täiendada direktiivi 98/24/EÜ artikli 10 kohaselt tervisekontrolliga, sealhulgas bioloogilise jälgimisega.

(11)

Samuti on vaja kehtestada lühiajalise kokkupuute piirnormid teatavate ainete suhtes, et võtta arvesse tagajärgi, mis tulenevad lühiajalisest kokkupuutest nendega.

(12)

Mõne aine puhul on parima võimaliku kaitse tagamiseks vaja arvestada ka selle aine läbi naha tungimise ohtu.

(13)

Käesolev direktiiv peaks kujutama endast konkreetset sammu siseturu sotsiaalse mõõtme konsolideerimisel.

(14)

Käesolevas direktiivis sätestatud meetmed on kooskõlas nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ (7) artikli 17 kohaselt asutatud komitee arvamusega, mis käsitleb töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesolevaga kehtestatakse lisas loetletud keemiliste mõjurite suhtes töökeskkonnas leiduvate ohtlike ainete soovituslike ühenduse piirnormide kolmas loetelu nõukogu direktiivi 98/24/EÜ rakendamiseks.

Artikkel 2

Liikmesriigid kehtestavad lisas loetletud keemiliste mõjurite suhtes riigisisesed ohtlike ainete soovituslikud piirnormid töökeskkonnas, võttes arvesse ühenduse piirnorme.

Artikkel 3

Direktiivi 2000/39/EÜ lisast jäetakse välja viide fenoolile.

Artikkel 4

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 18. detsembriks 2011.

Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud riiklike õigus- ja haldusnormide teksti.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 6

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 17. detsember 2009

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11.

(2)  EÜT L 188, 9.8.1995, lk 14.

(3)  EÜT L 84, 5.4.1993, lk 1.

(4)  EÜT L 177, 5.7.1991, lk 22.

(5)  ELT L 38, 9.2.2006, lk 36.

(6)  EÜT L 142, 16.6.2000, lk 47.

(7)  EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1.


LISA

CAS (1)

AINE

PIIRVÄÄRTUSED

Märge (2)

8 tundi (3)

Lühiajaline (4)

 

mg/m3  (5)

ppm (6)

mg/m3

ppm

 

68-12-2

N,N-dimetüülformamiid

15

5

30

10

nahk

75-15-0

Süsinikdisulfiid

15

5

nahk

80-05-7

Bisfenool A (sissehingatav tolm)

10

80-62-6

Metüülmetakrülaat

50

100

96-33-3

Metüülakrülaat

18

5

36

10

108-05-4

Vinüülatsetaat

17,6

5

35,2

10

108-95-2

Fenool

8

2

16

4

nahk

109-86-4

2-metoksüetanool

1

nahk

110-49-6

2-metoksüetüülatsetaat

1

nahk

110-80-5

2-etoksüetanool

8

2

nahk

111-15-9

2-etoksüetüülatsetaat

11

2

nahk

123-91-1

1,4 dioksaan

73

20

140-88-5

Etüülakrülaat

21

5

42

10

624-83-9

Metüülisotsüanaat

0,02

872-50-4

n-Metüül-2-pürrolidoon

40

10

80

20

nahk

1634-04-4

Tertsiaarbutüülmetüüleeter

183,5

50

367

100

 

Elavhõbe ja kahevalentsed anorgaanilised elavhõbedaühendid, sealhulgas elavhõbeoksiid ja elavhõbekloriid (mõõdetakse elavhõbedana) (7)

0,02

7664-93-9

Väävelhape (udu) (8)  (9)

0,05

7783-06-4

Vesiniksulfiid

7

5

14

10


(1)  CAS: Chemical Abstracts Service’i registrinumber.

(2)  Ohtlike ainete soovitusliku piirnormi juures olev märkus „nahk” tähendab, et aine võib olulisel määral imenduda naha kaudu.

(3)  Mõõdetud või arvutatud kaheksatunnise kontrollaja aja-kaalu keskmisega.

(4)  Lühiajalise kokkupuute piirnorm. Piirnorm, millest suuremat kokkupuudet ei tohiks esineda ja mis põhineb 15minutilisel ajavahemikul, kui pole näidatud teisiti.

(5)  mg/m3: milligrammi ühes kuupmeetris õhus 20 °C ja 101,3 KPa juures.

(6)  ppm: mahumiljondikku õhus (ml/m3).

(7)  Elavhõbeda ja selle kahevalentsete anorgaaniliste elavhõbedaühenditega kokkupuute mõõtmisel tuleks arvestada asjaomaseid bioloogilise järelevalve meetodeid, mis täiendavad ohtlike ainete soovituslikke piirnorme töökeskkonnas.

(8)  Kokkupuute asjakohase järelevalvemeetodi valimisel tuleks arvestada võimalikke piiranguid ja häireid, mis võivad tekkida väävliühendite esinemise korral.

(9)  Udu määratletakse ülemistesse hingamisteedesse jõudvate osakeste fraktsioonina.