I LISA
DIREKTIIVI 97/24/EÜ 5. PEATÜKI II LISA MUUDATUSED
Direktiivi 97/24/EÜ 5. peatüki II lisa muudetakse järgmiselt.
|
1. |
Lisatakse punkt 1.10:
|
|
2. |
Lisatakse punkt 2.2.1.3:
|
|
3. |
Lisatakse 3. liide: „3. liide Heitmete katsemenetlused hübriidsete elektriliste mootorrataste ning kolme- ja neljarattaliste mootorsõidukite puhul 1. KOHALDAMISALA Käesolevas lisas sätestatakse hübriidelektrisõidukite tüübi kinnitamise erinõuded. 2. HÜBRIIDELEKTRISÕIDUKITE KATEGOORIAD
3. I TÜÜBI KATSEMEETODID I tüübi katse puhul katsetatakse hübriidelektrimootorrattaid ja kolmerattalisi hübriidelektrisõidukeid II lisa punktis 2.2.1.1.5 ette nähtud kohaldatava katsemenetluse alusel (1. liide või 1.a liide). Kummagi katsetingimuse korral peab heitmekatse tulemus vastama II lisa punktis 2.2.1.1.5 täpsustatud piirväärtustele. 3.1. Välise laadimisega ja ilma töörežiimi lülitita 3.1.1. Tehakse kaks järgmiste tingimustega katset.
Elektrisalvesti laetuse profiil I tüübi katse eri etappidel on esitatud 3. alaliites. 3.1.2. Tingimus A 3.1.2.1. Toiming algab elektrisalvesti tühjendamisega sõidu ajal:
Kütust tarbiv mootor seisatakse 10 sekundi jooksul pärast selle automaatset käivitumist. 3.1.2.2. Sõiduki ettevalmistamine 3.1.2.2.1. Enne katset hoitakse sõidukit ruumis, mille temperatuur on suhteliselt ühtlane, püsides vahemikus 293–303 K (20–30 °C). Ettevalmistus kestab vähemalt kuus tundi ja jätkub, kuni mootoriõli ja jahutusvedeliku (kui see on olemas) temperatuur ühtlustub ruumitemperatuuriga ± 2 K piires ja elektrisalvesti on punktis 3.1.2.2.2 ette nähtud laadimise tulemusel täielikult laetud. 3.1.2.2.2. Mootori jahtumise ajal laetakse elektrisalvestit, kasutades tavalist 2. alaliite punktis 4.1.2 osutatud üleöölaadimist. 3.1.2.3. Katsemenetlus 3.1.2.3.1. Sõiduk käivitatakse juhile tavakasutuseks ettenähtud vahenditega. Esimene tsükkel algab sõiduki käivitamise alustamisega. 3.1.2.3.2. Kasutada võib punktis 3.1.2.3.2.1 või punktis 3.1.2.3.2.2 kirjeldatud katsemenetlust. 3.1.2.3.2.1. Valimi võtmine algab enne sõiduki käivitamise alustamist või selle ajal ja lõpeb vastavalt kohaldatavas katsemenetluses sätestatule (1. liide või 1.a liide) (valimivõtu lõpp). 3.1.2.3.2.2. Valimi võtmine algab enne sõiduki käivitamise alustamist või selle ajal ning jätkub mitme korduva katsetsükli jooksul. See lõpeb viimase tühikäiguperioodi lõpus, kui elektrisalvesti on allpool kirjeldatud kriteeriumide kohaselt minimaalselt laetud (valimivõtu lõpp). Et määrata kindlaks, millal elektrisalvesti on minimaalselt laetud, kasutatakse elektrienergia bilanssi Q [Ah], mida mõõdetakse käesoleva liite 1. alaliites kirjeldatud viisil. Elektrisalvesti loetakse katsetsüklis N minimaalselt laetuks, kui elektrienergia bilanss katsetsüklis N + 1 ei ületa 3 % tühjendatud energiahulgast, mida väljendatakse protsendimäärana elektrisalvesti nimivõimsusest (Ah) selle maksimaalse laetuse juures. Tootja taotlusel võib teostada täiendavaid katsetsükleid ning lisada nende tulemused punktides 3.1.2.3.5 ja 3.1.2.3.6 osutatud arvutustesse, tingimusel et iga täiendava katsetsükli puhul näitab energiabilanss eelmisest katsetsüklist väiksemat elektrisalvesti tühjenemist. Iga tsükli vahel on lubatud kuni kümne minutiline periood kütuseaurude eraldumiseks. 3.1.2.3.3. Sõidukit käitatakse vastavalt kohaldatavale katsemenetlusele (1. liide või 1.a liide). 3.1.2.3.4. Heitgaase analüüsitakse vastavalt kohaldatavale katsemenetlusele (1. liide või 1.a liide). 3.1.2.3.5. Kombineeritud katsetsükli tulemused tingimuse A korral registreeritakse m1 väärtusena. Kui katse toimub punkti 3.1.2.3.2.1 kohaselt, on m1 lihtsalt ühe tsükli tulemus grammides. Kui katse toimub punkti 3.1.2.3.2.2 kohaselt, on m1 N tsükli tulemuste summa grammides.
3.1.2.3.6. Iga saasteaine keskmine sisaldus heitgaasis (grammides kilomeetri kohta) tingimuse A korral (M1) arvutatakse järgmise valemi alusel: M1 = m1/Dtest1, kus Dtest1 on tegelikult läbitud vahemaad tingimuse A alusel tehtud katses. 3.1.3. Tingimus B 3.1.3.1. Sõiduki ettevalmistamine 3.1.3.1.1. Sõiduki elektrisalvesti tühjendatakse vastavalt punktile 3.1.2.1. 3.1.3.1.2. Enne katset hoitakse sõidukit ruumis, mille temperatuur on suhteliselt ühtlane, püsides vahemikus 293–303 K (20–30 °C). Ettevalmistus kestab vähemalt kuus tundi ja jätkub, kuni mootoriõli ja jahutusvedeliku (kui see on olemas) temperatuur ühtlustub ruumitemperatuuriga ± 2 K piires. 3.1.3.2. Katsemenetlus 3.1.3.2.1. Sõiduk käivitatakse juhile tavakasutuseks ettenähtud vahenditega. Esimene tsükkel algab sõiduki käivitamise alustamisega. 3.1.3.2.2. Valimi võtmine algab enne sõiduki käivitamise alustamist või selle ajal ja lõpeb vastavalt kohaldatavas katsemenetluses sätestatule (1. liide või 1.a liide) (valimivõtu lõpp). 3.1.3.2.3. Sõidukit käitatakse vastavalt kohaldatavale katsemenetlusele (1. liide või 1.a liide). 3.1.3.2.4. Heitgaase analüüsitakse vastavalt kohaldatavale katsemenetlusele (1. liide või 1.a liide). 3.1.3.2.5. Kombineeritud katsetsükli tulemused tingimuse B korral registreeritakse m2 väärtusena. 3.1.3.2.6. Iga saasteaine keskmine sisaldus heitgaasis (grammides kilomeetri kohta) tingimuse B korral (M2) arvutatakse järgmise valemi alusel: M2 = m2/Dtest2, kus Dtest2 on tegelikult läbitud vahemaad tingimuse B alusel tehtud katses. 3.1.4. Katse tulemused 3.1.4.1. Kui katse toimub punkti 3.1.2.3.2.1 kohaselt, arvutatakse kaalutud väärtused järgmiselt: M = (De · M1 + Dav · M2)/(De + Dav) kus
3.1.4.2. Kui katse toimub punkti 3.1.2.3.2.2 kohaselt, arvutatakse kaalutud väärtused järgmiselt: M = (Dovc · M1 + Dav · M2)/(Dovc + Dav), kus
3.2. Välise laadimisega ja töörežiimi lülitiga 3.2.1. Järgmistel tingimustel tehakse kaks katset. 3.2.1.1. Tingimus A: katsetatakse täielikult laetud elektrisalvestiga. 3.2.1.2. Tingimus B: katsetatakse minimaalselt laetud (maksimaalselt tühjendatud) elektrisalvestiga. 3.2.1.3. Töörežiimi lüliti asend vastab järgmisele tabelile:
3.2.2. Tingimus A 3.2.2.1. Kui sõiduki ühe laadimisega ainult elektriga läbitav vahemaa on suurem kui üks terve tsükkel, võib tootja soovil ja kokkuleppel tehnilise teenistusega I tüübi katse teha täielikult elektrilisel režiimil. Sel juhul on väärtus m1 punktis 3.2.2.4.5 võrdne nulliga. 3.2.2.2. Toiming algab sõiduki elektrisalvesti tühjendamisega. 3.2.2.2.1. Kui sõidukil on täielikult elektriline töörežiim, sõidetakse elektrisalvesti tühjendamiseks sõidukiga (katserajal, šassiidünamomeetril jne) täielikult elektrilisel töörežiimil ühtlasel kiirusel, mis vastab 70 % (± 5 %) sõiduki maksimaalsest tootja määratud kiirusest. Tühjendamine lõpetatakse järgmistel juhtudel:
3.2.2.2.2. Kui sõidukil puudub täielikult elektriline töörežiim, sõidetakse elektrisalvesti tühjendamiseks sõidukiga
Kütust tarbiv mootor seisatakse 10 sekundi jooksul pärast selle automaatset käivitumist. 3.2.2.3. Sõiduki ettevalmistamine 3.2.2.3.1. Enne katset hoitakse sõidukit ruumis, mille temperatuur on suhteliselt ühtlane, püsides vahemikus 293–303 K (20–30 °C). Ettevalmistus kestab vähemalt kuus tundi ja jätkub, kuni mootoriõli ja jahutusvedeliku (kui see on olemas) temperatuur ühtlustub ruumitemperatuuriga ± 2 K piires ja elektrisalvesti on punktis 3.2.2.3.2 ette nähtud laadimise tulemusel täielikult laetud. 3.2.2.3.2. Mootori jahtumise ajal laetakse elektrisalvestit, kasutades tavalist 2. alaliite punktis 4.1.2 osutatud üleöölaadimist. 3.2.2.4. Katsemenetlus 3.2.2.4.1. Sõiduk käivitatakse juhile tavakasutuseks ettenähtud vahenditega. Esimene tsükkel algab sõiduki käivitamise alustamisega. 3.2.2.4.2. Kasutada võib punktis 3.2.2.4.2.1 või punktis 3.2.2.4.2.2 kirjeldatud katsemenetlust 3.2.2.4.2.1. Valimi võtmine algab enne sõiduki käivitamise alustamist või selle ajal ja lõpeb vastavalt kohaldatavas katsemenetluses sätestatule (1. liide või 1.a liide) (valimivõtu lõpp). 3.2.2.4.2.2. Valimi võtmine algab enne sõiduki käivitamise alustamist või selle ajal ning jätkub mitme korduva katsetsükli jooksul. See lõpeb viimase tühikäiguperioodi lõpus, kui elektrisalvesti on allpool kirjeldatud kriteeriumide kohaselt minimaalselt laetud (valimivõtu lõpp). Et määrata kindlaks, millal elektrisalvesti on minimaalselt laetud, kasutatakse elektrienergia bilanssi Q [Ah], mida mõõdetakse käesoleva liite 1. alaliites kirjeldatud viisil. Elektrisalvesti loetakse katsetsüklis N minimaalselt laetuks, kui elektrienergia bilanss katsetsüklis N + 1 ei ületa 3 % tühjendatud energiahulgast, mida väljendatakse protsendimäärana elektrisalvesti nimivõimsusest (Ah) selle maksimaalse laetuse juures. Tootja taotlusel võib teostada täiendavaid katsetsükleid ning lisada nende tulemused punktides 3.2.2.4.5 ja 3.2.2.4.6 osutatud arvutustesse, tingimusel et iga täiendava katsetsükli puhul näitab energiabilanss eelmisest katsetsüklist väiksemat elektrisalvesti tühjenemist. Iga tsükli vahel on lubatud kuni kümne minutiline periood kütuseaurude eraldumiseks. 3.2.2.4.3. Sõidukit käitatakse vastavalt kohaldatavale katsemenetlusele (1. liide või 1.a liide). 3.2.2.4.4. Heitgaase analüüsitakse vastavalt kohaldatavale katsemenetlusele (1. liide või 1.a liide). 3.2.2.4.5. Kombineeritud katsetsükli tulemused tingimuse A korral registreeritakse m1 väärtusena. Kui katse toimub punkti 3.2.2.4.2.1 kohaselt, on m1 lihtsalt ühe tsükli tulemus grammides. Kui katse toimub punkti 3.2.2.4.2.2 kohaselt, on m1 N tsükli tulemuste summa grammides.
3.2.2.4.6. Iga saasteaine keskmine sisaldus heitgaasis (grammides kilomeetri kohta) tingimuse A korral (M1) arvutatakse järgmise valemi alusel: M1 = m1/Dtest1, kus Dtest1 on tegelikult läbitud vahemaad tingimuse A alusel tehtud katses. 3.2.3. Tingimus B 3.2.3.1. Kui sõiduk võib töötada eri hübriidrežiimidel (näiteks sportlik, ökonoomne, linna-, linnaväline režiim jne), asetatakse lüliti sellisesse asendisse, et sõiduk töötaks enim kütust tarbival hübriidrežiimil (vt eespool punkt 3.2.1.3, märkus 3). 3.2.3.2. Sõiduki ettevalmistamine 3.2.3.2.1. Sõiduki elektrisalvesti tühjendatakse vastavalt punktile 3.2.2.2. 3.2.3.2.2. Enne katset hoitakse sõidukit ruumis, mille temperatuur on suhteliselt ühtlane, püsides vahemikus 293–303 K (20–30 °C). Ettevalmistus kestab vähemalt kuus tundi ja jätkub, kuni mootoriõli ja jahutusvedeliku (kui see on olemas) temperatuur ühtlustub ruumitemperatuuriga ± 2 K piires. 3.2.3.3. Katsemenetlus 3.2.3.3.1. Sõiduk käivitatakse juhile tavakasutuseks ettenähtud vahenditega. Esimene tsükkel algab sõiduki käivitamise alustamisega. 3.2.3.3.2. Valimi võtmine algab enne sõiduki käivitamise alustamist või selle ajal ja lõpeb vastavalt kohaldatavas katsemenetluses sätestatule (1. liide või 1.a liide) (valimivõtu lõpp). 3.2.3.3.3. Sõidukit käitatakse vastavalt kohaldatavale katsemenetlusele (1. liide või 1.a liide). 3.2.3.3.4. Heitgaase analüüsitakse vastavalt kohaldatavale katsemenetlusele (1. liide või 1.a liide). 3.2.3.3.5. Kombineeritud katsetsükli tulemused tingimuse B korral registreeritakse m2 väärtusena. 3.2.3.3.6. Iga saasteaine keskmine sisaldus heitgaasis (grammides kilomeetri kohta) tingimuse B korral (M2) arvutatakse järgmise valemi alusel: M2 = m2/Dtest2, kus Dtest2 on tegelikult läbitud vahemaad tingimuse B alusel tehtud katses. 3.2.4. Katse tulemused 3.2.4.1. Kui katse toimub punkti 3.2.2.4.2.1 kohaselt, arvutatakse kaalutud väärtused järgmiselt: M = (De · M1 + Dav · M2)/(De + Dav), kus
3.2.4.2. Kui katse toimub punkti 3.2.2.4.2.2 kohaselt, arvutatakse kaalutud väärtused järgmiselt: M = (Dovc · M1 + Dav · M2)/(Dovc + Dav), kus
3.3. Välise laadimisvõimaluseta ja ilma töörežiimi lülitita 3.3.1. Välise laadimisvõimaluseta ja ilma töörežiimi lülitita sõidukeid katsetatakse hübriidrežiimil vastavalt 5. peatüki I lisale. 3.3.2. Kõnealuseid sõidukeid käitatakse vastavalt kohaldatavale katsemenetlusele (1. liide või 1.a liide). 3.4. Välise laadimisvõimaluseta ja töörežiimi lülitiga 3.4.1. Välise laadimisvõimaluseta ja töörežiimi lülitiga sõidukeid katsetatakse hübriidrežiimil vastavalt 5. peatüki I lisale. Kui sõidukil on mitu hübriidrežiimi, tehakse katse režiimil, mis käivitub automaatselt süüte sisselülitamisel (normaalrežiim). Tootja esitatud teabe põhjal veendub tehniline teenistus, et iga hübriidrežiimi puhul järgitakse piirväärtusi. 3.4.2. Sõidukit käitatakse vastavalt kohaldatavale katsemenetlusele (1. liide või 1.a liide). 4. II TÜÜBI KATSEMEETODID 4.1. Sõidukeid katsetatakse vastavalt 2. liites kirjeldatud katsemenetlusele. 1. alaliide Välise laadimisega ja välise laadimisvõimaluseta hübriidelektrisõidukite aku elektrienergia bilansi mõõtmise meetod 1. Eesmärk 1.1. Käesoleva alaliite eesmärk on kirjeldada välise laadimisega ja välise laadimisvõimaluseta hübriidelektrisõidukite elektrienergia bilansi mõõtmise meetodit ja selleks vajalikke seadmeid. 2. Mõõtevahendid ja -seadmed 2.1. Punktides 3.1–3.4 kirjeldatud katsete ajal mõõdetakse aku voolu külgeühendatava või suletud tüüpi vooluanduriga. Vooluanduri (st andmehõiveseadmeta voolusensori) minimaalne mõõtetäpsus peab olema vähemalt 0,5 % mõõdetavast väärtusest või 0,1 % mõõteskaala maksimumväärtusest. Algseadmete valmistaja diagnostikaseadmeid selles katses ei kasutata. 2.1.1. Vooluandur paigaldatakse otse akuga ühendatud juhtme külge. Aku voolu hõlpsaks mõõtmiseks välise mõõteseadmega varustavad tootjad sõiduki võimaluse korral asjakohaste, ohutute ja juurdepääsetavate ühenduspunktidega. Kui see pole teostatav, on tootja kohustatud abistama tehnilist teenistust, nähes ette võimalused vooluanduri ühendamiseks akuga ühendatud juhtmete külge ülalkirjeldatud viisil. 2.1.2. Vooluanduri väljundsignaali diskreeditakse väikseima diskreetsignaaliga 5 Hz. Mõõdetud vool integreeritakse ajas, saades tulemuseks mõõdetud väärtuse Q ampertundides (Ah). 2.1.3. Temperatuuri anduri asukohas mõõdetakse ning diskreeditakse sama diskreetsignaaliga kui voolugi, et seda väärtust saaks kasutada vooluanduri võimaliku triivi kompenseerimiseks ja vajaduse korral ka vooluanduri väljundsignaali muundamiseks kasutatava pingeanduri triivi kompenseerimiseks. 2.2. Tehnilisele teenistusele esitatakse mõõteseadmete loend (tootja, mudeli nr, seerianumber), mida tootja kasutas aku minimaalse laetuse määramiseks punktides 3.1 ja 3.2 kirjeldatud katsemenetluses, ning vajaduse korral mõõteseadmete viimase kalibreerimise kuupäevad. 3. Mõõtmine 3.1. Aku voolu mõõtmine algab samaaegselt katse algusega ja lõpeb kohe, kui sõiduk on läbinud täieliku sõidutsükli. 2. alaliide Hübriidelektrijõuallikaga käitatavate sõidukite ning välise laadimisega hübriidelektrijõuallikaga käitatavate sõidukite ühe laadimisega läbitava vahemaa mõõtmise meetod 1. ÜHE LAADIMISEGA LÄBITAVA VAHEMAA MÕÕTMINE Selles alaliites kirjeldatud katsemeetod võimaldab mõõta välise laadimisega hübriidelektrijõuallikaga käitatavate sõidukite ühe laadimisega läbitavat vahemaad kilomeetrites. 2. PARAMEETRID, ÜHIKUD JA MÕÕTETÄPSUS Parameetrid, ühikud ja mõõtetäpsus on järgmised:
3. KATSETINGIMUSED 3.1. Sõiduki seisund
3.2. Ilmastikutingimused Väljas tehtavate katsete puhul peab ümbritseva keskkonna temperatuur olema vahemikus 5–32 °C. Siseruumis tuleb katsed teha temperatuuril vahemikus 20–30 °C. 4. TÖÖREŽIIMID Katsemeetod koosneb järgmistest etappidest:
Kui sõiduk tuleb etappide vahel teisaldada järgmisele katsealale, tehakse seda lükates (ilma uue laadimiseta). 4.1. Aku alglaadimine Aku laadimine koosneb järgmistest toimingutest. Märkus: aku alglaadimine tähendab aku esmakordset laadimist pärast sõiduki vastuvõtmist. Mitme järjestikku tehtud kombineeritud katse või mõõtmise korral on esimene laadimine aku alglaadimine, ülejäänud laadimised võib teha vastavalt tavalise üleöölaadimise toimingule (seda on kirjeldatud punktis 4.1.2.1). 4.1.1. Aku tühjendamine
4.1.2. Tavalise üleöölaadimise rakendamine Välise laadimisega hübriidelektrisõiduki elektrisalvestit laetakse järgmisel viisil. 4.1.2.1. Tavaline üleöölaadimine Laadimine toimub:
Toimingust jäävad välja kõik eritüüpi laadimised, mida saab käivitada automaatselt või käsitsi, näiteks tasandus- või hoolduslaadimised. Sõiduki tootja peab deklareerima, et katse ajal ei toimunud erilaadimist. 4.1.2.2. Laadimise lõpetamine Laadimine lõpetatakse pärast 12tunnist laadimisaega, v.a juhul, kui pardaseadmed osutavad juhile selgelt, et elektrisalvesti pole veel täielikult laetud. Sel juhul maksimaalne laadimisaeg = 3 × aku väidetav mahutavus (Wh)/laadimisvõimsus (W). 4.2. Tsükli rakendamine ja läbisõidu mõõtmine 4.2.1. Hübriidelektrisõiduki ühe laadimisega läbitava vahemaa kindlaksmääramine
4.2.2. Väliselt laetava hübriidelektrisõiduki ühe laadimisega läbitava vahemaa kindlaksmääramine
3. alaliide Väliselt laetava hübriidelektrisõiduki elektrisalvesti laetuse (SOC) profiil I tüübi katse puhul I tüübi katse tingimus A
I tüübi katse tingimus B
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
(1) Ka „väliselt laetav”.
(2) Ka „välise laadimise võimaluseta”.
(3) Kui on olemas rohkem kui üks hübriidrežiim, kasutatakse parempoolse veeru menetlust.
(4) Enim elektrit tarbiv hübriidrežiim:
hübriidrežiim, mille puhul tarbitakse kõigist tingimuse A kohaselt katsetatud hübriidrežiimidest enim elektrit ning mis määratakse kindlaks vastavalt tootja teabele ja kokkuleppel tehnilise teenistusega.
(5) Enim kütust tarbiv hübriidrežiim:
hübriidrežiim, mille puhul tarbitakse kõigist tingimuse B kohaselt katsetatud hübriidrežiimidest enim kütust ning mis määratakse kindlaks vastavalt tootja teabele ja kokkuleppel tehnilise teenistusega.