EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/65/EÜ,

13. juuli 2009,

vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta

(uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 47 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (1)

ning arvestades järgmist:

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

SISUKORD

I PEATÜKK

SISU, REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjatele (eurofondid), kes on asutatud liikmesriikide territooriumil.

2.   Võttes arvesse artiklit 3, on eurofond käesoleva direktiivi tähenduses ettevõtja:

Liikmesriigid võivad lubada, et eurofond koosneb mitmest investeerimisüksusest.

3.   Lõikes 2 osutatud ettevõtjat võib õigusaktides sätestatud korras asutada lepingulise fondina (fondivalitseja juhitavad lepingulised fondid), usaldusfondina (unit trust) või põhikirja omava äriühinguna (äriühinguna asutatud fondid).

Käesolevas direktiivis:

4.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata äriühinguna asutatud fondide suhtes, mille vara on tütarettevõtjate vahendusel investeeritud põhiliselt muul viisil kui vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse.

5.   Liikmesriigid keelavad eurofondidel, mille suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi, muuta end investeerimisfondideks, mille suhtes käesolev direktiiv ei kehti.

6.   Vastavalt kapitali liikumist reguleerivatele ühenduse õiguse sätetele ning artiklitele 91, 92 ja artikli 108 lõike 1 teisele lõigule ei või liikmesriik teises liikmesriigis asutatud eurofondi või selle väljalastud osakute suhtes kohaldada muid kui ainult käesoleva direktiivi sätteid juhul, kui kõnealune eurofond turustab oma osakuid selle liikmesriigi territooriumil.

7.   Ilma et see piiraks käesoleva peatüki kohaldamist, võib liikmesriik kehtestada oma territooriumil asutatud eurofondide suhtes käesolevas direktiivis sätestatud nõuetest rangemad nõuded või lisanõuded, tingimusel et need on üldkohaldatavad ega ole vastuolus käesoleva direktiiviga.

Artikkel 2

1.   Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.   Lõike 1 punkti b kohaldamisel hõlmab fondivalitseja korrapärane majandustegevus II lisas osutatud ülesandeid.

3.   Lõike 1 punkti g kohaldamisel käsitatakse ühe filiaalina kõiki tegevuskohti, mille teises liikmesriigis paikneva peakontoriga fondivalitseja on ühes liikmesriigis asutanud.

4.   Lõike 1 punkti i alapunkti ii kohaldamisel kohaldatakse järgmist:

5.   Lõike 1 punkti j kohaldamisel võetakse arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/109/EÜ (läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele) (11) artiklites 9 ja 10 osutatud hääleõigust.

6.   Lõike 1 punkti l kohaldamisel kohaldatakse direktiivi 2006/49/EÜ artikleid 13 kuni 16 mutatis mutandis.

7.   Lõike 1 punkti n kohaldamisel ei hõlma vabalt võõrandatavad väärtpaberid artiklis 51 osutatud meetodeid ja instrumente.

Artikkel 3

Järgmised ettevõtjad ei ole käesoleva direktiivi tähenduses eurofondid:

Artikkel 4

Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse, et eurofond on asutatud oma päritoluliikmesriigis.

II PEATÜKK

EUROFONDILE TEGEVUSLOA ANDMINE

Artikkel 5

1.   Eurofond võib eurofondina tegutseda üksnes siis, kui talle on antud käesoleva direktiivi kohane tegevusluba.

Selline tegevusluba kehtib kõigis liikmesriikides.

2.   Lepingulisele fondile antakse tegevusluba ainult juhul, kui tema päritoluliikmesriigi pädevad asutused on kinnitanud fondivalitseja taotluse kõnealust lepingulist fondi valitseda, fonditingimused ja depositooriumi valiku. Äriühinguna asutatud fondile antakse tegevusluba ainult juhul, kui tema päritoluliikmesriigi pädevad asutused on kinnitanud nii tema põhikirja kui ka depositooriumi valiku ning vajaduse korral määratud fondivalitseja taotluse kõnealust äriühinguna asutatud fondi valitseda.

3.   Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, juhul kui eurofond ei ole asutatud fondivalitseja päritoluliikmesriigis, otsustavad eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused fondivalitseja taotluse üle eurofondi valitseda vastavalt artiklile 20. Loa saamise tingimuseks ei tohi seada, et eurofondi valitseks fondivalitseja, kelle registrijärgne asukoht on eurofondi päritoluliikmesriigis, või et fondivalitseja tegutseks või annaks oma ülesanded edasi eurofondi päritoluliikmesriigis.

4.   Eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused keelduvad eurofondile tegevusloa andmisest, kui:

Ilma et see piiraks artikli 29 lõike 2 kohaldamist, teatatakse fondivalitsejale või vajaduse korral äriühinguna asutatud fondile kahe kuu jooksul pärast nõuetekohase taotluse esitamist, kas tegevusluba antakse või mitte.

Eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused keelduvad eurofondile tegevusloa andmisest ka juhul, kui depositooriumi juhid ei ole laitmatu mainega või ei ole valitsetavat liiki eurofondide alal piisavalt kogenud. Sel eesmärgil edastatakse depositooriumite juhtide ning kõigi neid ametikohustuste täitmisel asendavate isikute nimed viivitamata pädevatele asutustele.

Juht on isik, kes seaduse või põhikirja alusel esindab depositooriumi või kes tegelikult juhib depositooriumi tegevust.

5.   Eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused ei anna tegevusluba, kui eurofondi osakute turustamiseks selle päritoluliikmesriigis on õiguslikke takistusi (nt fonditingimused või põhikirja sätted).

6.   Ilma eurofondi päritoluliikmesriigi pädevate asutuste heakskiiduta ei tohi asendada fondivalitsejat ega depositooriumi, muuta fonditingimusi ega äriühinguna asutatud fondi põhikirja.

7.   Liikmesriigid tagavad, et täielik teave käesoleva direktiivi rakendamiseks võetud õigus- ja haldusnormide kohta, mis käsitlevad eurofondi asutamist ja toimimist, on lihtsasti kättesaadav vahemaa tagant või elektrooniliselt. Liikmesriigid tagavad, et kõnealune teave on kättesaadav vähemalt ühes rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles, esitatud selgelt ja üheselt mõistetavalt ning on ajakohastatud.

III PEATÜKK

FONDIVALITSEJAGA SEONDUVAD KOHUSTUSED

1. JAGU

Majandustegevuse alustamise tingimused

Artikkel 6

1.   Fondivalitseja võib majandustegevust alustada üksnes fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevate asutuste eelnevalt antud tegevusloa alusel. Käesoleva direktiivi kohaselt fondivalitsejale antud tegevusluba kehtib kõikides liikmesriikides.

2.   Fondivalitseja ei tohi tegutseda muudel tegevusaladel kui käesoleva direktiivi alusel tegevusloa saanud eurofondide valitsemine, välja arvatud teiste käesoleva direktiiviga hõlmamata investeerimisfondide täiendav valitsemine, mille puhul fondivalitseja suhtes kohaldatakse usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet, kuid mille osakuid ei tohi vastavalt käesolevale direktiivile turustada teistes liikmesriikides.

Käesoleva direktiivi kohaldamisel hõlmab eurofondide valitsemine II lisas osutatud ülesandeid.

3.   Erandina lõikest 2 võivad liikmesriigid lubada fondivalitsejatel lisaks eurofondide valitsemisele osutada järgmisi teenuseid:

Mingil juhul ei tohi fondivalitsejale anda käesoleva direktiivi alusel tegevusluba üksnes käesolevas lõikes nimetatud teenuste või kõrvalteenuste osutamiseks, kui tal puudub tegevusluba esimese lõigu punktis a osutatud teenuste osutamiseks.

4.   Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 2 lõiget 2 ning artikleid 12, 13 ja 19 kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 3 osutatud teenuste osutamise suhtes fondivalitsejate poolt.

Artikkel 7

1.   Ilma et see piiraks siseriiklikes õigusaktides sätestatud muid üldkohaldatavaid tingimusi, annavad pädevad asutused fondivalitsejale tegevusloa üksnes juhul, kui järgmised tingimused on täidetud:

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel võivad liikmesriigid lubada fondivalitsejal lisamata jätta kuni 50 % punkti a alapunktis i nimetatud täiendavatest omavahenditest, kui neil on kõnealusele summale sellise krediidiasutuse või kindlustusandja tagatis, kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis või kolmandas riigis, tingimusel, et tema suhtes kohaldatakse usaldatavusnormatiive, mida pädevad asutused peavad võrdväärseks ühenduse õigusaktides sätestatutega.

2.   Kui fondivalitseja ja mõne teise füüsilise või juriidilise isiku vahel on märkimisväärne seos, annavad pädevad asutused tegevusloa ainult sel juhul, kui nimetatud märkimisväärne seos ei takista neil teostada tõhusat järelevalvet.

Samuti keelduvad pädevad asutused tegevusloa andmisest, kui fondivalitsejaga märkimisväärselt seotud ühe või enama füüsilise või juriidilise isiku tegevust reguleerivad kolmanda riigi õigusnormid või nimetatud õigusaktide rakendamisega seotud raskused takistavad neil teostada tõhusat järelevalvet.

Pädevad asutused nõuavad, et fondivalitsejad esitaksid neile teabe, mis on vajalik selleks, et pidevalt jälgida käesolevas lõikes esitatud tingimuste täitmist.

3.   Pädevad asutused teatavad taotlejale kuue kuu jooksul pärast nõuetekohase taotluse esitamist, kas tegevusluba antakse või mitte. Tegevusloa andmisest keeldumist tuleb põhjendada.

4.   Fondivalitseja võib majandustegevust alustada kohe, kui tegevusluba on antud.

5.   Pädevad asutused võivad käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvale fondivalitsejale antud tegevusloa kehtetuks tunnistada ainult juhul, kui see fondivalitseja:

Artikkel 8

1.   Pädevad asutused ei anna tegevusluba fondivalitseja majandustegevuse alustamiseks enne, kui neile on teatatud kõigi kaudselt või otseselt fondivalitsejas olulist osalust omavate füüsilisest ja juriidilisest isikust aktsionäride või liikmete nimed ning nende osaluste suurus.

Pädevad asutused keelduvad tegevusloa andmisest, kui nad fondivalitseja kindla ja usaldusväärse juhtimise tagamise vajadusest lähtudes ei ole veendunud esimeses lõigus osutatud aktsionäride või liikmete sobivuses.

2.   Selliste fondivalitsejate filiaalide suhtes, mille registrijärgne asukoht on väljaspool ühendust ja mis alustavad majandustegevust või juba tegutsevad, ei kohalda liikmesriigid sätteid, millega kaasneks soodsam kohtlemine kui see, mis saab osaks selliste fondivalitsejate filiaalidele, mille registrijärgne asukoht on liikmesriikides.

3.   Teise asjaomase liikmesriigi pädevate asutustega peetakse enne fondivalitsejale tegevusloa andmist nõu, kui see fondivalitseja on üks järgmistest:

2. JAGU

Suhted kolmandate riikidega

Artikkel 9

1.   Suhteid kolmandate riikidega reguleerivad direktiivi 2004/39/EÜ artikli 15 asjaomased sätted.

Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendavad direktiivi 2004/39/EÜ artiklis 15 osutatud mõisted „investeerimisühing” ja „investeerimisühingud”„fondivalitsejat” ja „fondivalitsejaid”; direktiivi 2004/39/EÜ artikli 15 lõikes 1 osutatud fraas „investeerimisteenuseid osutama” tähendab „teenuseid osutama”.

2.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõikidest üldistest probleemidest, mis eurofondidel tekivad oma osakute turustamisel mis tahes kolmandas riigis.

3. JAGU

Tegevusnõuded

Artikkel 10

1.   Fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused nõuavad, et fondivalitseja, kellele nad on andnud tegevusloa, täidaks alati artikli 6 ning artikli 7 lõigete 1 ja 2 nõudeid.

Fondivalitseja omavahendite summa ei tohi langeda allapoole artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud taset. Kui see siiski peaks juhtuma, võivad pädevad asutused põhjendatud asjaoludel lubada nendel äriühingutel selleks ettenähtud aja jooksul olukorda parandada või oma tegevuse lõpetada.

2.   Fondivalitseja usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve eest vastutavad fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused olenemata sellest, kas fondivalitseja asutab filiaali või osutab teenuseid teises liikmesriigis või mitte; eelöeldu ei piira käesoleva direktiivi nende sätete kohaldamist, mille alusel vastutavad fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused.

Artikkel 11

1.   Fondivalitsejas omatava olulise osaluse puhul kohaldatakse nõudeid, mis on ette nähtud direktiivi 2004/39/EÜ artiklitega 10, 10a ja 10b.

2.   Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendavad direktiivi 2004/39/EÜ artiklis 10 osutatud mõisted „investeerimisühing” ja „investeerimisühingud”„fondivalitsejat” ja „fondivalitsejaid”.

Artikkel 12

1.   Liikmesriigid kehtestavad usaldatavusnormatiivid, mida selles liikmesriigis tegevusloa saanud fondivalitsejad peavad käesoleva direktiivi alusel tegevusloa saanud eurofondide valitsemisel järgima.

Eelkõige nõuavad fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused, pidades silmas fondivalitseja valitsetavate eurofondide laadi, et fondivalitseja vastaks järgmistele tingimustele:

2.   Fondivalitseja, kelle tegevusluba hõlmab ka artikli 6 lõike 3 punktis a osutatud individuaalsete väärtpaberiportfellide haldamise teenust kliendi antud volituse alusel:

3.   Ilma et see piiraks artikli 116 kohaldamist, võtab komisjon 1. juuliks 2010 vastu rakendusmeetmed, millega määratakse kindlaks lõike 1 teise lõigu punktis a osutatud kord ja süsteemid ning lõike 1 teise lõigu punktis b osutatud ülesehitus ja korralduslikud nõuded huvide konflikti miinimumini viimiseks.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 112 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 13

1.   Kui fondivalitseja päritoluliikmesriigi õigusaktid lubavad fondivalitseja majandustegevuse tõhustamiseks fondivalitsejatel ühe või mitu oma ülesannet edasi anda kolmandatele isikutele, peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused:

2.   Asjaolu, et fondivalitseja on teatavad ülesanded edasi andnud kolmandatele isikutele, ei mõjuta fondivalitseja ega depositooriumi vastutust. Fondivalitseja ei tohi oma ülesandeid edasi anda sellisel määral, et ta ise muutub fiktiivseks äriühinguks.

Artikkel 14

1.   Iga liikmesriik koostab tegutsemiseeskirjad, mida nimetatud liikmesriigis tegevusloa saanud fondivalitsejad peavad alati täitma. Kõnealustes eeskirjades rakendatakse vähemalt käesolevas lõikes sätestatud põhimõtteid. Need põhimõtted tagavad, et fondivalitseja:

2.   Ilma et see piiraks artikli 116 kohaldamist, võtab komisjon 1. juuliks 2010 vastu rakendusmeetmed tagamaks, et fondivalitseja täidab lõikes 1 kehtestatud kohustusi, eelkõige selleks, et:

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 112 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 15

Fondivalitseja või, kui see on asjakohane, äriühinguna asutatud fond võtab artikli 92 kohaselt meetmed ning kehtestab asjakohase korra tagamaks, et ta tegeleb investorite kaebustega nõuetekohaselt ning investoritel ei takistata kasutada nende õigusi, juhul kui fondivalitseja on saanud tegevusloa muus liikmesriigis kui eurofondi päritoluliikmesriik. Kõnealused meetmed võimaldavad investoril esitada kaebusi tema liikmesriigi ametlikus keeles.

Fondivalitsejad kehtestavad asjakohase korra, et teha teave kättesaadavaks eurofondi päritoluliikmesriigi pädevate asutuste või avalikkuse nõudel.

4. JAGU

Asutamis- ja teenuste osutamise vabadus

Artikkel 16

1.   Liikmesriigid tagavad, et oma päritoluliikmesriigilt tegevusloa saanud fondivalitseja saab nende territooriumidel tegelda tegevusloas märgitud alal, asutades filiaali või kasutades teenuste osutamise vabadust.

Kui selliselt tegevusloa saanud fondivalitseja kavatseb filiaali asutamata turustada liikmesriigis, mis ei ole eurofondi päritoluliikmesriik, üksnes enda valitsetava eurofondi osakuid, nagu on sätestatud II lisas, kavandamata muid tegevusi või muude teenuste osutamist, kohaldatakse turustamise suhtes ainult XI peatüki nõudeid.

2.   Liikmesriigid ei tohi filiaali asutamiseks või teenuste osutamiseks nõuda tegevusluba, mis tahes asutamiskapitali või mõne muu samaväärse nõude täitmist.

3.   Vastavalt käesolevas artiklis sätestatud tingimustele võib eurofond vabalt määrata või eurofondi võib valitseda käesoleva direktiivi asjakohaste sätete kohaselt eurofondi päritoluliikmesriigist erinevas liikmesriigis tegevusloa saanud fondivalitseja tingimusel, et fondivalitseja järgib:

Artikkel 17

1.   Lisaks artiklitega 6 ja 7 kehtestatud tingimuste täitmisele teatab fondivalitseja, kes soovib tegevusloas märgitud alal tegutsemiseks teise liikmesriigi territooriumil asutada oma filiaali, sellest oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele.

2.   Liikmesriigid nõuavad igalt fondivalitsejalt, kes soovib teise liikmesriigi territooriumil asutada filiaali, lõikes 1 ettenähtud teatamise raames järgmiste andmete ja dokumentide esitamist:

3.   Kui fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevatel asutustel ei ole põhjust kahelda fondivalitseja juhtimisstruktuuris või varalise olukorra vastavuses nõuetele, võttes arvesse kavandatavaid tegevusi, edastavad nad kahe kuu jooksul pärast lõikes 2 osutatud kogu teabe saamist selle teabe fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele ning teavitavad ühtlasi asjaomast fondivalitsejat. Nad edastavad ka kõik üksikasjad kõigi rakendatavate investori kaitse skeemide kohta.

Kui fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused keelduvad edastamast lõikes 2 osutatud teavet fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele, teatavad nad sellise keeldumise põhjused asjaomasele fondivalitsejale kahe kuu jooksul pärast kogu teabe saamist. Keeldumise või vastamata jätmise korral on fondivalitsejal õigus pöörduda päritoluliikmesriigi kohtusse.

Kui fondivalitseja soovib tegeleda II lisas nimetatud ühisportfelli haldamisega, lisavad fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele saadetavatele dokumentidele kinnituse selle kohta, et fondivalitsejale on antud tegevusluba vastavalt käesoleva direktiivi sätetele, ja kirjelduse fondivalitseja tegevusloa ulatuse kohta ning üksikasjalikud andmed kõikvõimalike piirangute kohta seoses eurofondide tüüpidega, mida fondivalitsejal on lubatud valitseda.

4.   Fondivalitseja, kes tegutseb vastuvõtva liikmesriigi territooriumil filiaali kaudu, järgib fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi poolt vastavalt artiklile 14 kehtestatud nõudeid.

5.   Fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused vastutavad järelevalve teostamise eest lõike 4 täitmise üle.

6.   Enne kui fondivalitseja filiaal alustab majandustegevust, teevad fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused kahe kuu jooksul pärast lõikes 2 osutatud teabe saamist ettevalmistusi järelevalve teostamiseks selle üle, kas fondivalitseja täidab nende vastutusvaldkonda kuuluvaid nõudeid.

7.   Filiaali võib asutada ja see võib majandustegevust alustada pärast teate saamist fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevatelt asutustelt või, kui need asutused ei ole teadet saatnud, pärast lõikes 6 sätestatud tähtaja möödumist.

8.   Juhul kui vastavalt lõike 2 punktidele b, c või d edastatud andmed muutuvad, teatab fondivalitseja sellest muudatusest kirjalikult nii oma päritoluliikmesriigi kui ka vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele vähemalt üks kuu enne muudatuse tegemist, et fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused saaksid muudatuse osas teha lõike 3 kohase otsuse ja fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused lõike 6 kohase otsuse.

9.   Juhul kui vastavalt lõike 3 esimesele lõigule edastatud andmed muutuvad, teatavad fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused sellest tema vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele.

Fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused ajakohastavad lõike 3 kolmandas lõigus osutatud kinnituses sisalduvat teavet ja teavitavad fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevaid asutusi muutustest fondivalitseja tegevusloa ulatuses või piirangute üksikasjades seoses eurofondide tüüpidega, mida fondivalitsejal on lubatud valitseda.

Artikkel 18

1.   Kui fondivalitseja soovib esimest korda alustada tegevusloas märgitud alal tegutsemist teise liikmesriigi territooriumil teenuste osutamise vabadusele tuginedes, edastab ta oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele järgmise teabe:

2.   Fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad ühe kuu jooksul pärast lõikes 1 märgitud teabe saamist selle fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele.

Fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad ka kõik üksikasjad võimalike rakendatavate investori kaitse skeemide kohta.

Kui fondivalitseja soovib tegeleda II lisas nimetatud ühisportfelli haldamisega, lisavad fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele saadetavatele dokumentidele kinnituse selle kohta, et fondivalitsejale on antud tegevusluba vastavalt käesoleva direktiivi sätetele, ja kirjelduse fondivalitseja tegevusloa ulatuse kohta ning üksikasjalikud andmed kõikvõimalike piirangute kohta seoses eurofondide tüüpidega, mida fondivalitsejal on lubatud valitseda.

Fondivalitseja võib seejärel alustada majandustegevust fondivalitseja vastuvõtvas liikmesriigis, kui artiklitest 20 ja 93 ei tulene teisiti.

3.   Fondivalitseja, kes osutab teenuseid teenuste osutamise vabadusele tuginedes, järgib eeskirju, mille fondivalitseja päritoluliikmesriik on kehtestanud vastavalt artiklile 14.

4.   Juhul kui lõike 1 punkti b kohaselt edastatud teabe sisu muudetakse, teatab fondivalitseja sellest muudatusest kirjalikult nii päritoluliikmesriigi kui ka vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele enne muudatuse rakendamist. Fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused ajakohastavad lõikes 2 osutatud kinnituses sisalduva teabe ja teavitavad fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevaid asutusi muutustest fondivalitseja tegevusloa ulatuses või piirangute üksikasjades seoses eurofondide tüüpidega, mida fondivalitsejal on lubatud valitseda.

Artikkel 19

1.   Fondivalitseja, kes osutab piiriülest ühisportfelli haldamise teenust, asutades selleks filiaali või tuginedes teenuste osutamise vabadusele, järgib fondivalitseja päritoluliikmesriigis fondivalitseja tegevuse korraldamise kohta kehtivaid nõudeid, sealhulgas ülesannete edasiandmise kord, riskijuhtimise protseduur, usaldatavusnormatiivid ja järelevalve, artiklis 12 osutatud kord ning fondivalitseja aruandlusnõuded. Need nõuded ei või olla rangemad kui ainult päritoluliikmesriigis tegutsevatele fondivalitsejatele kehtivad nõuded.

2.   Fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused vastutavad järelevalve teostamise eest lõikes 1 osutatu järgimise üle.

3.   Fondivalitseja, kes osutab piiriülest ühisportfelli haldamise teenust, asutades selleks filiaali või tuginedes teenuste osutamise vabadusele, järgib eurofondi päritoluliikmesriigi nõudeid eurofondi asutamise ja toimimise kohta, nimelt nõudeid, mida kohaldatakse:

4.   Fondivalitseja täidab fonditingimustes või põhikirjas sätestatud kohustusi ning prospektis sätestatud kohustusi, mis peavad olema kooskõlas lõigetes 1 ja 3 osutatud kohaldatava õigusega.

5.   Eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused vastutavad järelevalve teostamise eest lõigete 3 ja 4 täitmise üle.

6.   Fondivalitseja otsustab ja vastutab korralduste ja organisatsiooniliste otsuste tegemise ja rakendamise eest, mis on vajalikud, et tagada eurofondi asutamise ja toimimisega seotud eeskirjade järgimine ning fonditingimustes või põhikirjas sätestatud kohustuste ning prospektis sätestatud kohustuste täitmine.

7.   Fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused vastutavad järelevalve teostamise eest fondivalitseja korralduste ja tegevuse nõuetekohasuse üle, et fondivalitsejal oleks võimalik täita kõigi tema poolt valitsetavate eurofondide asutamise ja toimimisega seotud kohustusi ja eeskirju.

8.   Liikmesriigid tagavad, et ühes liikmesriigis tegevusloa saanud fondivalitsejale ei kohaldata eurofondi päritoluliikmesriigis kehtivaid muid nõudeid käesoleva direktiiviga reguleeritavates küsimustes, välja arvatud juhtudel, millele on käesolevas direktiivis sõnaselgelt osutatud.

Artikkel 20

1.   Ilma et see piiraks artikli 5 kohaldamist, esitab fondivalitseja, kes taotleb teises liikmesriigis asutatud eurofondi valitsemist, eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele järgmised dokumendid:

Kui fondivalitseja juba valitseb teisi sama tüüpi eurofonde selle eurofondi päritoluliikmesriigis, piisab viitest juba esitatud dokumentidele.

2.   Niivõrd kui see on vajalik nende vastutusvaldkonda jäävate eeskirjade täitmise tagamiseks, võivad eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused nõuda fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevatelt asutustelt selgitusi ja teavet lõikes 1 osutatud dokumentide kohta ning artiklites 17 ja 18 osutatud kinnitusele tuginedes selle kohta, kas fondivalitseja tegevusluba laieneb seda tüüpi eurofondile, mille valitsemiseks tegevusluba taotletakse. Vajaduse korral annavad fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused oma arvamuse 10 tööpäeva jooksul pärast esialgse taotluse esitamist.

3.   Eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused võivad fondivalitseja taotluse rahuldamata jätta vaid juhul, kui:

Enne taotluse rahuldamata jätmist konsulteerivad eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevate asutustega.

4.   Hilisematest olulistest muudatustest lõikes 1 osutatud dokumentides annab fondivalitseja eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele teada.

Artikkel 21

1.   Fondivalitseja vastuvõttev liikmesriik võib statistika eesmärgil nõuda, et fondivalitseja, kellel on filiaal selle liikmesriigi territooriumil, peab kõnealuse vastuvõtva liikmesriigi territooriumil toimuvast tegevusest korrapäraselt aru andma kõnealuse vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele.

2.   Fondivalitseja vastuvõttev liikmesriik võib nõuda tema territooriumil filiaali asutamise kaudu või teenuste osutamise vabaduse alusel tegutsevatelt fondivalitsejatelt teavet, mis on vajalik, et jälgida, kuidas need järgivad nende suhtes kohaldatavaid fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi vastutusalasse kuuluvaid nõudeid.

Kõnealused nõuded ei tohi olla rangemad nõuetest, mille sama liikmesriik on kehtestanud selleks, et kontrollida, kuidas järgivad samu norme fondivalitsejad, kes on selles liikmesriigis tegevusloa saanud.

Fondivalitsejad tagavad, et artiklis 15 osutatud meetmed ja kord võimaldavad eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatel asutustel saada otse fondivalitsejalt käesolevas lõikes nimetatud teavet.

3.   Kui fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused teevad kindlaks, et fondivalitseja, kellel on filiaal või kes osutab teenuseid selle riigi territooriumil, rikub mõnda nende vastutusalasse kuuluvat nõuet, nõuavad kõnealused asutused asjaomaselt fondivalitsejalt rikkumise lõpetamist ja teavitavad sellest fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi.

4.   Kui asjaomane fondivalitseja keeldub andmast fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele teavet, mis jääb tema vastutusalasse, või ei astu vajalikke samme, et lõpetada lõikes 3 osutatud rikkumine, teavitavad fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused sellest päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi. Fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused võtavad võimalikult kiiresti vajalikud meetmed tagamaks, et kõnealune krediidiasutus esitab fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi poolt vastavalt lõikele 2 taotletava teabe või lõpetab rikkumise. Nende meetmete laadist teatatakse fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele.

5.   Kui fondivalitseja keeldub jätkuvalt esitamast fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi poolt vastavalt lõikele 2 taotletavat teavet või jätkab vastuvõtvas liikmesriigis kehtivate samas lõikes märgitud õigusnormide rikkumist hoolimata fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevate asutuste võetud meetmetest või seetõttu, et need meetmed osutuvad ebapiisavaks või neid ei saa vastuvõtvas liikmesriigis rakendada, võivad fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused pärast päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele teatamist võtta asjakohaseid meetmeid, sealhulgas meetmeid artiklite 98 ja 99 alusel, edasise rikkumise takistamiseks või selle eest karistamiseks ning vajaduse korral kõnealuse fondivalitseja edasiste tehingute sooritamise tõkestamiseks oma territooriumil. Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil saab fondivalitsejale kätte toimetada kõnealuste meetmete võtmiseks vajalikke õigusdokumente. Kui fondivalitseja vastuvõtvas liikmesriigis osutatav teenus on eurofondi valitsemine, võib fondivalitseja vastuvõttev liikmesriik nõuda fondivalitsejalt kõnealuse eurofondi valitsemise lõpetamist.

6.   Lõigete 4 või 5 alusel tehtud otsuseid, mis sisaldavad meetmeid või karistusi, tuleb nõuetekohaselt põhjendada ning neist teatatakse asjaomasele fondivalitsejale. Iga sellise meetme võib vaidlustada selle meetme võtnud liikmesriigi kohtutes.

7.   Enne lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud menetluse rakendamist võivad fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused edasilükkamatul juhul võtta mis tahes ettevaatusmeetmeid, et kaitsta investorite ja muude selliste isikute huve, kellele teenuseid osutatakse. Komisjoni ja teiste asjaomaste liikmesriikide pädevaid asutusi teavitatakse sellistest meetmetest nii kiiresti kui võimalik.

Pärast konsulteerimist asjaomaste liikmesriikide pädevate asutustega võib komisjon otsustada, et asjaomane liikmesriik peab võetud meetmeid muutma või need tühistama.

8.   Fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused konsulteerivad enne fondivalitseja tegevusloa kehtetuks tunnistamist eurofondi päritoluliikmesriigi pädevate asutustega. Sellistel juhtudel võtavad eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused investorite huvide kaitsmiseks vajalikke meetmeid. Need meetmed võivad hõlmata otsuseid, millega takistatakse asjaomasel fondivalitsejal mis tahes uute tehingute alustamist liikmesriigi territooriumil.

Iga kahe aasta järel esitab komisjon aruande selliste juhtumite kohta.

9.   Liikmesriigid teatavad komisjonile, mitu korda ja mis tüüpi juhtudel nad on keeldunud tegevusloa andmisest artikli 17 alusel või jätnud rahuldamata taotluse artikli 20 alusel või on võtnud meetmeid vastavalt käesoleva artikli lõikele 5.

Iga kahe aasta järel esitab komisjon aruande selliste juhtumite kohta.

IV PEATÜKK

NÕUDED DEPOSITOORIUMILE

Artikkel 22

1.   Lepingulise fondi vara tuleb anda depositooriumisse hoiule.

2.   Depositooriumi vastutust, millele on osutatud artiklis 24, ei mõjuta asjaolu, et depositoorium on kogu talle hoiule antud vara või osa sellest varast andnud hoiule kolmandale isikule.

3.   Depositoorium:

Artikkel 23

1.   Depositooriumi registrijärgne asukoht või püsiv tegevuskoht on eurofondi päritoluliikmesriigis.

2.   Depositoorium on asutus, millele kohaldatakse usaldatavusnormatiive ja mille üle teostatakse pidevat järelevalvet. Ta pakub ka piisavaid finants- ja kutsealaseid tagatisi, et olla võimeline depositooriumina tõhusalt tegutsema ja täitma sellest tulenevaid kohustusi.

3.   Liikmesriigid määravad kindlaks, millistel lõikes 2 osutatud asutustel on õigus tegutseda depositooriumina.

4.   Depositoorium võimaldab eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatel asutustel saada taotluse korral kogu teavet, mille depositoorium on saanud oma kohustusi täites ja mida pädev asutus vajab, et teostada järelevalvet selle üle, kas eurofond täidab käesoleva direktiivi nõudeid.

5.   Kui fondivalitseja päritoluliikmesriik ei ole eurofondi päritoluliikmesriik, sõlmib depositoorium fondivalitsejaga kirjaliku lepingu, millega reguleeritakse teabe liikumine, mis on depositooriumile vajalik artiklis 22 ja muudes eurofondi päritoluliikmesriigi depositooriumide jaoks olulistes õigus- ja haldusnormides sätestatud ülesannete täitmiseks.

6.   Komisjon võib vastu võtta rakendusmeetmeid meetmete kohta, mida depositoorium peab võtma, et täita oma kohustusi seoses eurofondiga, mida valitseb teises liikmesriigis asutatud fondivalitseja, kaasa arvatud üksikasjad, mis tuleb lisada tüüplepingutesse, mida depositoorium ja fondivalitseja peavad kasutama vastavalt lõikele 5.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 112 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 24

Depositoorium vastutab kooskõlas eurofondi päritoluliikmesriigi siseriikliku õigusega fondivalitseja ning osakuomanike ees igasuguse neile tekitatud kahju eest, mille põhjuseks on depositooriumi põhjendamatu toimetulematus oma kohustustega või nende väär täitmine.

Osakuomanikud võivad nõuda tekitatud kahju hüvitamist vahetult või kaudselt fondivalitseja kaudu, sõltuvalt depositooriumi, fondivalitseja ja osakuomanike vaheliste suhete õiguslikust laadist.

Artikkel 25

1.   Ükski äriühing ei saa tegutseda nii fondivalitseja kui ka depositooriumina.

2.   Fondivalitseja ning depositoorium täidavad oma ülesandeid sõltumatult ja üksnes osakuomanike huvides.

Artikkel 26

Õigusaktid ja fonditingimused sätestavad fondivalitseja ja depositooriumi asendamise tingimused ning eeskirjad, mis tagavad osakuomanike kaitse sellise asendamise puhul.

V PEATÜKK

NÕUDED ÄRIÜHINGUNA ASUTATUD FONDIDELE

1. JAGU

Majandustegevuse alustamise tingimused

Artikkel 27

Äriühinguna asutatud fond võib majandustegevust alustada üksnes äriühinguna asutatud fondi päritoluliikmesriigi pädevate asutuste eelnevalt antud tegevusloa alusel.

Liikmesriigid määravad õigusliku vormi, millena äriühinguna asutatud fond tuleb asutada.

Äriühinguna asutatud fondi registrijärgne asukoht on äriühinguna asutatud fondi päritoluliikmesriigis.

Artikkel 28

Äriühinguna asutatud fond ei või arendada muud kui artikli 1 lõikes 2 osutatud tegevust.

Artikkel 29

1.   Ilma et see piiraks siseriiklikus õiguses sätestatud üldkohaldatavaid tingimusi, ei anna pädevad asutused tegevusluba äriühinguna asutatud fondile, kes ei ole määranud fondivalitsejat, kui äriühinguna asutatud fondil ei ole piisavat, vähemalt 300 000 euro suurust algkapitali.

Kui äriühinguna asutatud fond ei ole määranud käesoleva direktiivi alusel tegevusloa saanud fondivalitsejat, kohaldatakse järgmisi tingimusi:

Samuti keelduvad äriühinguna asutatud fondi pädevad asutused tegevusloa andmisest, kui äriühinguna asutatud fondiga märkimisväärselt seotud ühe või enama füüsilise või juriidilise isiku tegevust reguleerivad kolmanda riigi õigus- või haldusnormid või kui nimetatud õigus- või haldusnormide rakendamisega seotud raskused takistavad neil teostada tõhusat järelevalvet.

Äriühinguna asutatud fondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused nõuavad, et äriühinguna asutatud fondid esitaksid neile vajaliku teabe.

2.   Kui äriühinguna asutatud fond ei ole määranud fondivalitsejat, teavitatakse äriühinguna asutatud fondi kuue kuu jooksul pärast nõuetekohase taotluse esitamist, kas tegevusluba antakse või mitte. Tegevusloa andmisest keeldumist põhjendatakse.

3.   Äriühinguna asutatud fond võib majandustegevust alustada kohe, kui tegevusluba on antud.

4.   Äriühinguna asutatud fondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused võivad käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvale äriühinguna asutatud fondile antud tegevusloa kehtetuks tunnistada ainult juhul, kui kõnealune fond:

2. JAGU

Tegevusnõuded

Artikkel 30

Artikleid 13 ja 14 kohaldatakse nende äriühinguna asutatud fondide suhtes mutatis mutandis, kes ei ole määranud käesoleva direktiivi alusel tegevusloa saanud fondivalitsejat.

Esimeses lõigus osutatud artiklite kohaldamisel tähendab mõiste „fondivalitseja” mõistet „äriühinguna asutatud fond”.

Äriühinguna asutatud fond võib valitseda ainult oma portfelli vara ning äriühinguna asutatud fondi ei tohi mingil juhul volitada valitsema kolmanda isiku vara.

Artikkel 31

Iga äriühinguna asutatud fondi päritoluliikmesriik koostab usaldatavusnormatiivid, mida äriühinguna asutatud fondid, kes ei ole määranud käesoleva direktiivi alusel tegevusloa saanud fondivalitsejat, peavad alati järgima.

Eelkõige nõuavad äriühinguna asutatud fondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused, pidades silmas ka äriühinguna asutatud fondi laadi, et tal on kindel juhtimis- ja raamatupidamiskord ning elektroonilise andmetöötluse kontrolli- ja järelevalvesüsteem ning nõuetekohased sisekontrollimehhanismid, sealhulgas eelkõige töötajate isiklike tehingute jaoks kehtestatud nõuded või algkapitali investeerimiseks finantsinstrumentidesse tehtavate investeeringute hoidmise ja valitsemise kohta, mis tagavad vähemalt, et kõikide fondiga seotud tehingute päritolu, osalisi, iseloomu ning tegemise aega ja kohta on võimalik hiljem tuvastada ning et äriühinguna asutatud fondi vara investeeritakse põhikirja ning kehtivate õigusaktide kohaselt.

3. JAGU

Nõuded depositooriumile

Artikkel 32

1.   Äriühinguna asutatud fondi vara antakse depositooriumisse hoiule.

2.   Depositooriumi vastutust, millele on osutatud artiklis 34, ei mõjuta asjaolu, et depositoorium on kogu talle hoiule antud vara või osa sellest varast andnud kolmandale isikule.

3.   Depositoorium tagab, et:

4.   Äriühinguna asutatud fondi päritoluliikmesriik võib otsustada, et käesoleva direktiivi tähenduses ei nõuta depositooriumi äriühinguna asutatud fondilt, kes on asutatud tema territooriumil ja turustab oma osakuid üksnes ühe või mitme väärtpaberibörsi kaudu, kus nende osakud on ametlikult noteeritud.

Artikleid 76, 84 ja 85 ei kohaldata kõnealuste äriühinguna asutatud fondide suhtes. Sellegipoolest sätestatakse selliste äriühinguna asutatud fondide vara hindamise nõuded siseriiklikus õiguses või äriühinguna asutatud fondi põhikirjas.

5.   Äriühinguna asutatud fondi päritoluliikmesriik võib otsustada, et tema territooriumil asutatud äriühinguna asutatud fondilt, mis turustab vähemalt 80 % oma osakutest ühe või mitme talle põhikirjaga määratud väärtpaberibörsi kaudu, ei nõuta depositooriumi käesoleva direktiivi tähenduses tingimusel, et nende osakud on ametlikuks noteerimiseks vastu võetud nende liikmesriikide väärtpaberibörsidel, kelle territooriumil osakuid turustatakse, ning kõik tehingud, mis selline äriühinguna asutatud fond võib börsiväliselt sooritada, tehakse üksnes börsikursi alusel.

Äriühinguna asutatud fondi põhikirjas täpsustatakse väärtpaberibörs riigis, kus osakuid turustatakse ja kus kehtivad kursid määravad äriühinguna asutatud fondi börsiväliste tehingute kursid kõnealuses riigis.

Liikmesriik kasutab esimeses lõigus sätestatud erandit ainult juhul, kui ta on seisukohal, et osakuomanike kaitse on võrdväärne selliste eurofondide osakuomanike kaitsega, kellel on depositoorium käesoleva direktiivi tähenduses.

Käesolevas lõikes ning lõikes 4 osutatud äriühinguna asutatud fondid teevad eelkõige järgmist:

Sõltumatu audiitor kinnitab vähemalt kaks korda kuus, et osakute puhasväärtuse arvutamine toimub kooskõlas seaduse ja äriühinguna asutatud fondi põhikirjaga.

Audiitor teeb sellistel juhtudel kindlaks, et äriühinguna asutatud fondi vara investeeritakse seaduse ja äriühinguna asutatud fondi põhikirjaga sätestatud korras.

6.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni sellest, millised äriühinguna asutatud fondid kasutavad lõigetes 4 ja 5 sätestatud erandeid.

Artikkel 33

1.   Depositooriumi registrijärgne asukoht või püsiv tegevuskoht on selles liikmesriigis, kus on äriühinguna asutatud fondi registrijärgne asukoht või püsiv tegevuskoht.

2.   Depositoorium on asutus, millele kohaldatakse usaldatavusnormatiive ja mille üle teostatakse pidevat järelevalvet.

3.   Liikmesriigid määravad kindlaks, millistel lõikes 2 osutatud asutustel on õigus tegutseda depositooriumina.

4.   Depositoorium võimaldab eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatel asutustel saada taotluse korral kogu teavet, mille depositoorium on saanud oma kohustusi täites ja mida pädev asutus vajab, et teostada järelevalvet selle üle, kas eurofond täidab käesoleva direktiivi nõudeid.

5.   Kui fondivalitseja päritoluliikmesriik ei ole eurofondi päritoluliikmesriik, sõlmib depositoorium fondivalitsejaga kirjaliku lepingu, millega reguleeritakse teabe liikumine, mis on depositooriumile vajalik artiklis 32 ja muudes eurofondi päritoluliikmesriigi depositooriumide jaoks olulistes õigus- ja haldusnormides sätestatud ülesannete täitmiseks.

6.   Komisjon võib võtta rakendusmeetmeid meetmete kohta, mida depositoorium peab võtma, et täita oma kohustusi seoses eurofondiga, mida valitseb teises liikmesriigis asutatud fondivalitseja, kaasa arvatud üksikasjad, mis tuleb lisada tüüplepingusse, mida depositoorium ja fondivalitseja peavad kasutama vastavalt lõikele 5.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 112 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 34

Depositoorium vastutab kooskõlas äriühinguna asutatud fondi päritoluliikmesriigi siseriikliku õigusega äriühinguna asutatud fondi ning osakuomanike ees igasuguse neile tekitatud kahju eest, mille põhjuseks on depositooriumi põhjendamatu toimetulematus oma kohustustega või nende väär täitmine.

Artikkel 35

1.   Ükski äriühing ei saa tegutseda nii äriühinguna asutatud fondi kui ka depositooriumina.

2.   Depositoorium täidab oma ülesandeid üksnes osakuomanike huvides.

Artikkel 36

Õigusaktid ja äriühinguna asutatud fondi põhikiri sätestavad depositooriumi asendamise tingimused ja eeskirjad, mis tagavad osakuomanike kaitse sellise asendamise puhul.

VI PEATÜKK

EUROFONDIDE ÜHINEMINE

1. JAGU

Põhimõte, ühinemisloa andmine ja nõusoleku andmine

Artikkel 37

Käesoleva peatüki kohaldamisel hõlmab eurofond investeerimisüksusi.

Artikkel 38

1.   Liikmesriigid lubavad vastavalt käesolevas peatükis sätestatud tingimustele ning olenemata sellest, millisel viisil on eurofond vastavalt artikli 1 lõikele 3 moodustatud, artikli 2 lõike 1 punktides q ja r määratletud piiriüleseid ja riigisiseseid ühinemisi vastavalt ühele või mitmele artikli 2 lõike 1 punktis p sätestatud ühinemisviisile.

2.   Artikli 2 lõike 1 punktis q määratletud piiriüleste ühinemiste puhul kasutatavad ühinemismeetodid peavad olema sätestatud ühineva eurofondi päritoluliikmesriigi õiguses.

Artikli 2 lõike 1 punktis r määratletud riigisiseste ühinemiste puhul kasutatavad ühinemismeetodid peavad olema sätestatud selle liikmesriigi õiguses, milles eurofond on asutatud.

Artikkel 39

1.   Ühinemisele peavad loa andma ühineva eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused.

2.   Ühinev eurofond esitab oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele järgmise teabe:

Nimetatud teave esitatakse sellisel viisil, et nii ühineva kui ka ühendava eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatel asutustel on võimalik lugeda seda liikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest või pädevate asutuste poolt heaks kiidetud keeles.

3.   Ühineva eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad kohe pärast kõigi nõutavate dokumentide saamist koopiad lõikes 2 osutatud teabest ühendava eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele. Ühineva ja ühendava eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused hindavad kavandatud ühinemise võimalikku mõju vastavalt ühineva ja ühendava eurofondi osakuomanikele, et anda hinnang selle kohta, kas osakuomanikele on antud asjakohast teavet.

Juhul kui ühineva eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused peavad seda vajalikuks, võivad nad kirjalikult nõuda, et selgitatakse ühineva eurofondi osakuomanikele esitatavat teavet.

Juhul kui ühendava eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused peavad vajalikuks, võivad nad 15 tööpäeva jooksul pärast kogu lõikes 2 osutatud teabe koopiate kättesaamist kirjalikult nõuda, et ühendav eurofond muudaks oma osakuomanikele esitatavat teavet.

Sellisel juhul annavad ühendava eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused oma rahulolematusest teada ühineva eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele. Nad teavitavad ühineva eurofondi päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi 20 tööpäeva jooksul pärast teate saamist, kas nad on rahul ühendava eurofondi osakuomanikele esitatava muudetud teabega.

4.   Ühineva eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused annavad kavandatud ühinemisele loa, kui täidetud on järgmised tingimused:

5.   Kui ühineva eurofondi pädevad asutused leiavad, et dokumentatsioon ei ole täielik, taotlevad nad lisateavet hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast lõikes 2 osutatud teabe kättesaamist.

Ühineva eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused teavitavad ühinevat eurofondi 20 tööpäeva jooksul pärast lõike 2 kohaselt täieliku teabe esitamist, kas ühinemiseks antakse luba või mitte.

Ühineva eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused teavitavad oma otsusest samuti ühendava eurofondi päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi.

6.   Liikmesriigid võivad vastavalt artikli 57 lõike 1 teisele lõigule teha ühendavale eurofondile erandi artiklitest 52 kuni 55.

Artikkel 40

1.   Liikmesriigid nõuavad, et ühinev ja ühendav eurofond koostavad ühise ühinemislepingu projekti.

Ühises ühinemislepingu projektis tuuakse välja järgmised andmed:

Pädevad asutused ei või nõuda muu teabe lisamist ühisesse ühinemislepingu projekti.

2.   Ühinev ja ühendav eurofond võivad otsustada ühisesse ühinemislepingu projekti lisada täiendavaid punkte.

2. JAGU

Kolmandate isikute poolne kontroll, teave osakuomanikele ja osakuomanike muud õigused

Artikkel 41

Liikmesriigid nõuavad, et ühineva ja ühendava eurofondi depositooriumid kontrolliksid artikli 40 lõike 1 punktides a, f ja g esitatud andmete vastavust käesoleva direktiivi nõuetele ja asjaomaste eurofondide fonditingimustele ja põhikirjale.

Artikkel 42

1.   Ühineva eurofondi päritoluliikmesriigi õigus usaldab kas depositooriumi või vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiivile 2006/43/EÜ (mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit) (13) määratud sõltumatu audiitori hooleks järgmiste punktide kinnitamise:

2.   Lõike 1 kohaldamisel käsitatakse ühineva eurofondi vannutatud audiitoreid või ühendava eurofondi vannutatud audiitorit sõltumatute audiitoritena.

3.   Ühineva ja ühendava eurofondi osakuomanikele ja eurofondide asjaomastele pädevatele asutustele tehakse taotluse korral tasuta kättesaadavaks sõltumatu audiitori või vajaduse korral depositooriumi aruande koopia.

Artikkel 43

1.   Liikmesriigid nõuavad, et ühinev ja ühendav eurofond esitaksid oma osakuomanikele asjakohast ja täpset teavet kavandatud ühinemise kohta, et nad saaksid teadlikult hinnata kavandatud ühinemise mõju nende investeeringule.

2.   Teave esitatakse ühineva ja ühendava eurofondi osakuomanikele ainult pärast seda, kui ühineva eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused on kavandatud ühinemiseks andnud loa artikli 39 alusel.

Teave esitatakse vähemalt 30 päeva enne artikli 45 lõikes 1 osutatud viimast kuupäeva, mil võib taotleda tagasiostmist või -võtmist või vajaduse korral ümbervahetamist ilma lisatasuta.

3.   Ühineva eurofondi ja ühendava eurofondi osakuomanikele esitatav teave sisaldab asjakohast ja täpset teavet kavandatud ühinemise kohta, et osakuomanikud saaksid teha teadlikke otsuseid selle kohta, milline on kavandatud ühinemise mõju nende investeeringule, ning kasutada oma õigusi vastavalt artiklitele 44 ja 45.

Teave hõlmab järgmist:

4.   Kui ühinevat või ühendavat eurofondi on teavitatud vastavalt artiklile 93, esitatakse lõikes 3 osutatud teave vastava eurofondi vastuvõtva liikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest või kõnealuse liikmesriigi pädevate asutuste poolt heaks kiidetud keeles. Tõlkimise eest vastutab eurofond, kellelt nõutakse teabe esitamist. Kõnealune tõlge peab tõeselt kajastama algupärast teavet.

5.   Komisjon võib võtta vastu rakendusmeetmed, täpsustades üksikasjalikult lõigetes 1 ja 3 osutatud teabe sisu, vormi ning esitamise meetodi.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 112 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 44

Juhul kui liikmesriikide siseriikliku õigusega nõutakse, et osakuomanikud peavad eurofondide ühinemise heaks kiitma, tagavad liikmesriigid, et selliseks heakskiitmiseks ei ole vaja rohkem kui 75 % osakuomanike üldkoosolekul osakuomanike või nende esindajate poolt tegelikult antud häältest.

Esimest lõiku kohaldatakse, ilma et see piiraks siseriiklikus õiguses ettenähtud kohalolekukvoorumi kohaldamist. Kui see on asjakohane, ei kohalda liikmesriigid piiriülestele ühinemistele rangemat kohalolekukvoorumit kui riigisisestele ühinemistele ega eurofondide ühinemistele rangemat kohalolekukvoorumit kui äriühingute ühinemistele.

Artikkel 45

1.   Liikmesriikide õigusaktidega nähakse ette, et ühineva ja ühendava eurofondi osakuomanikel on õigus nõuda igasuguse lisatasuta, v.a see, mille eurofond peab kinni kapitali vähendamise kulude katteks, oma osakute tagasiostmist või -võtmist, või võimaluse korral nende ümbervahetamist teise sellise eurofondi osakuteks, millel on samalaadne investeerimispoliitika ja mida valitseb sama fondivalitseja või mõni muu äriühing, kellega fondivalitseja on seotud ühise juhtimise või järelevalve või otsese või kaudse olulise osaluse kaudu. See õigus kehtib alates sellest, kui ühineva eurofondi ja ühendava eurofondi osakuomanikele teatatakse kavandatud ühinemisest vastavalt artiklile 43 ning selle kehtivus lõppeb viis tööpäeva enne artikli 47 lõikes 1 osutatud vahetuskursi arvutamise kuupäeva.

2.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võivad liikmesriigid eurofondide ühinemise korral erandina artikli 84 lõikest 1 lubada pädevatel asutustel nõuda või lubada osakute märkimise, tagasiostmise või -võtmise ajutist peatamist, tingimusel et selline peatamine on osakuomanike huvide kaitse eesmärgil põhjendatud.

3. JAGU

Kulud ja jõustumine

Artikkel 46

Välja arvatud juhtudel, kui eurofond ei ole määranud fondivalitsejat, tagavad liikmesriigid, et ühinemise ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud mis tahes õigusabi-, konsultatsiooni- ja halduskulusid ei kanna ühinev ega ühendav eurofond ega kõnealuste fondide osakuomanikud.

Artikkel 47

1.   Riigisiseste ühinemiste puhul määratakse liikmesriikide õiguses kindlaks ühinemise jõustumise kuupäev ja kuupäev ühineva eurofondi osakute ühendava eurofondi osakuteks vahetamise kursi arvutamiseks ning vajaduse korral vara puhasväärtuse kindlaksmääramiseks rahaliste väljamaksete korral.

Piiriüleste ühinemiste puhul määratakse kuupäevad kindlaks ühendava eurofondi päritoluliikmesriigi õigusaktidega. Liikmesriigid tagavad, et vajaduse korral määratakse need kuupäevad kindlaks pärast ühinemise heakskiitmist ühendava eurofondi või ühineva eurofondi osakuomanike poolt.

2.   Ühinemise jõustumine avalikustatakse ühendava eurofondi päritoluliikmesriigi õigusaktides sätestatud viisil, kasutades kõiki asjakohaseid vahendeid, ja sellest teavitatakse ühineva ja ühendava eurofondi päritoluliikmesriikide pädevaid asutusi.

3.   Lõike 1 kohaselt jõustunud ühinemist ei saa tunnistada õigustühiseks.

Artikkel 48

1.   Artikli 2 lõike 1 punkti p alapunktis i sätestatud korras toimunud ühinemisel on järgmised tagajärjed:

2.   Artikli 2 lõike 1 punkti p alapunktis ii sätestatud korras toimunud ühinemisel on järgmised tagajärjed:

3.   Artikli 2 lõike 1 punkti p alapunktis iii sätestatud korras toimunud ühinemisel on järgmised tagajärjed:

4.   Liikmesriigid tagavad sellise korra kehtestamise, mille kohaselt ühendava eurofondi fondivalitseja kinnitab ühendava eurofondi depositooriumile, et varad ja vajaduse korral kohustused on üle antud. Kui ühendav eurofond ei ole fondivalitsejat määranud, annab ta nimetatud kinnituse ühendava eurofondi depositooriumile ise.

VII PEATÜKK

EUROFONDI INVESTEERIMISPOLIITIKAGA SEONDUVAD KOHUSTUSED

Artikkel 49

Käesolevas peatükis sätestatud eeskirjade kohaldamisel käsitatakse enam kui ühest üksusest koosneva eurofondi iga investeerimisüksust eraldi eurofondina.

Artikkel 50

1.   Eurofond investeerib üksnes järgmistesse väärtpaberitesse:

2.   Eurofond ei või:

Eurofondid võivad omada lisakäibekapitali.

3.   Äriühinguna asutatud fond võib omandada kinnis- või vallasvara, mis on hädavajalik tema otseseks äritegevuseks.

Artikkel 51

1.   Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond rakendab riskijuhtimise protseduure, mis võimaldavad igal ajal jälgida ja mõõta positsioonide riske ning nende mõju portfelli üldisele riskiprofiilile.

Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond järgib börsiväliste tuletisinstrumentide täpse ja sõltumatu hindamise korda.

Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond teatab oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele korrapäraselt tuletisinstrumentide liigid, nendega seotud riskid, koguselised piirmäärad ning tuletisinstrumentidega tehtavate tehingutega seotud riskide hindamise meetodid iga valitsetava eurofondi kohta.

2.   Liikmesriigid võivad eurofondil lubada kasutada liikmesriikide sätestatud tingimusi ja piirmäärasid, arvestades vabalt võõrandatavate väärtpaberite ning rahaturuinstrumentidega seotud tehnikaid ja instrumente, tingimusel et selliseid tehnikaid ja instrumente kasutatakse portfelli tõhusaks haldamiseks.

Kui toimingud on seotud tuletisinstrumentide kasutamisega, peavad kõnealused tingimused ja piirmäärad olema kooskõlas käesoleva direktiivi sätetega.

Mingil juhul ei tohi need toimingud põhjustada eurofondi kõrvalekaldumist investeerimiseesmärkidest, mis on sätestatud eurofondi fonditingimustes, põhikirjas või prospektis.

3.   Eurofond tagab, et tema tuletisinstrumentidega seotud üldrisk ei ületa tema portfelli puhasväärtust.

Riski arvutamisel võetakse arvesse tuletisväärtpaberite alusvara nüüdisväärtust, vastaspoole riski, turu tulevikusuundumusi ning positsioonide rahaks vahetamise aega. Seda kohaldatakse ka kolmanda ja neljanda lõigu suhtes.

Eurofond võib oma investeerimispoliitika raames ning artikli 52 lõikega 5 ettenähtud piirmäärasid arvestades investeerida tuletisinstrumentidesse, kui nende alusvaraga seotud kogurisk ei ületa artiklis 52 sätestatud investeerimispiiranguid. Kui eurofond investeerib indeksipõhistesse tuletisinstrumentidesse, võivad liikmesriigid näha ette, et kõnealuseid investeeringuid ei tule arvesse võtta vastavalt artiklis 52 sätestatud piirmäärade kohaldamisel.

Kui vabalt võõrandatav väärtpaber või rahaturuinstrument sisaldab tuletisinstrumenti, võetakse tuletusinstrumenti käesoleva artikli nõuete täitmisel arvesse.

4.   Ilma et see piiraks artikli 116 kohaldamist, võtab komisjon 1. juuliks 2010 vastu rakendusmeetmed, millega määratakse kindlaks:

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 112 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 52

1.   Eurofond ei või:

Eurofondi vastaspoole risk ei tohi börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtava tehingu puhul ületada:

2.   Liikmesriigid võivad lõike 1 esimeses lõigus sätestatud 5 % piirmäära suurendada kuni 10 protsendini. Sel juhul ei tohi kõigi selliste emitentide vabalt võõrandatavate väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide koguväärtus, millest igasse on eurofond investeerinud üle 5 % oma varast, ületada 40 % tema vara väärtusest. Nimetatud piirmäära ei kohaldata hoiuste suhtes ja börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute suhtes, kui need tehakse finantseerimisasutustega, kelle suhtes kohaldatakse usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet.

Olenemata lõikes 1 sätestatud üksikutest piirmääradest, ei tohi eurofondil, juhul kui selle tagajärjel rohkem kui 20 % tema varadest on investeeritud ühte asutusse, samal ajal olla:

3.   Liikmesriigid võivad lõike 1 esimese lõiguga ettenähtud 5 % piirmäära suurendada kuni 35 protsendini, kui vabalt võõrandatavad väärtpaberid või rahaturuinstrumendid on emiteerinud või taganud liikmesriik, tema kohalik omavalitsus, kolmas riik või selline avalik-õiguslik rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub vähemalt üks liikmesriik.

4.   Liikmesriigid võivad lõike 1 esimese lõiguga ettenähtud 5 % piirmäära suurendada kuni 25 protsendini, kui võlakirjad on emiteerinud krediidiasutus, mille registrijärgne asukoht on liikmesriigis ja mille suhtes kohaldatakse vastavalt õigusaktidele võlakirjaomanike kaitseks kavandatud erilist avalikku järelevalvet. Eelkõige tuleb selliste võlakirjade emissioonist laekuvad summad investeerida õigusaktides sätestatud korras varasse, mis kogu võlakirjade kehtivusaja vältel suudab tagada võlakirjadega seotud nõuded ja mida emitendi maksejõuetuse korral kasutataks esmajärjekorras põhisumma tagasimaksmiseks ning kogunenud intresside tasumiseks.

Kui eurofond investeerib üle 5 % oma varast esimeses lõigus osutatud võlakirjadesse, mille on emiteerinud üks emitent, ei tohi nende investeeringute koguväärtus ületada 80 % eurofondi vara väärtusest.

Liikmesriigid esitavad komisjonile esimeses lõigus osutatud võlakirjakategooriate ja nende emitentide loetelu, kellel on vastavalt õigusaktidele ja esimeses lõigus nimetatud järelevalve korrale õigus emiteerida käesolevas artiklis sätestatud kriteeriumidele vastavaid võlakirju. Loeteludele lisatakse teatis antavate tagatiste staatuse kohta. Komisjon edastab selle teabe viivitamata teistele liikmesriikidele koos kõigi märkustega, mida ta peab asjakohaseks, ning teeb nimetatud teabe üldsusele kättesaadavaks. Artikli 112 lõikes 1 osutatud Euroopa väärtpaberikomitee võib selliste teadete üle vahetada arvamusi.

5.   Lõigetes 3 ja 4 osutatud vabalt võõrandatavaid väärtpabereid ja rahaturuinstrumente ei võeta arvesse lõikes 2 osutatud 40 % piirmäära kohaldamisel.

Lõigetes 1 kuni 4 sätestatud piirmäärasid ei saa ühendada ning seega ei tohi lõigete 1 kuni 4 alusel tehtavate investeeringute kogumaht vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse või tuletisinstrumentidesse ületada 35 % eurofondi varast, kui emitendiks, hoiuse vastuvõtjaks või tehingu pooleks on üks ja sama asutus.

Äriühinguid, mis on koondatud ühte konsolideerimisgruppi direktiivis 83/349/EMÜ või tunnustatud rahvusvahelistes raamatupidamiseeskirjades määratletud konsolideeritud aruannete koostamiseks, käsitatakse käesolevas artiklis esitatud piirmäärade arvutamisel ühe asutusena.

Liikmesriigid võivad lubada ühe konsolideerimisgrupi vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse kokku investeerida kuni 20 %.

Artikkel 53

1.   Ilma et see piiraks artiklis 56 sätestatud piirmäärade kohaldamist, võivad liikmesriigid artikliga 52 ettenähtud piirmäärasid ühe ja sama asutuse emiteeritud aktsiatesse või võlakirjadesse investeerimise puhul suurendada kuni 20 protsendini, kui fonditingimuste või põhikirja kohaselt on eurofondi investeerimispoliitika eesmärgiks järgida mõne sellise aktsia- või võlakirjaindeksi koostist, mida on tunnustanud pädev asutus, tingimusel et:

2.   Liikmesriigid võivad lõikes 1 sätestatud piirmäära suurendada kuni 35 protsendini, kui see on tingitud erandlikest turutingimustest eelkõige sellistel reguleeritud turgudel, kus teatavad vabalt võõrandatavad väärtpaberid või rahaturuinstrumendid tugevalt domineerivad. Kõnealuse piirmäärani investeerimine on lubatud üksnes ühe emitendi puhul.

Artikkel 54

1.   Erandina artiklist 52 võivad liikmesriigid lubada eurofondidel, kooskõlas riski hajutamise põhimõttega, kuni 100 % oma varast investeerida mitmesugustesse vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse, mille emitent või tagaja on liikmesriik, üks või mitu tema kohalikest omavalitsustest, kolmas riik või avalik-õiguslik rahvusvaheline asutus, millesse kuulub üks või mitu liikmesriiki.

Eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused lubavad sellist erandit ainult juhul, kui nad leiavad, et eurofondide osakuomanike kaitse on samaväärne osakuomanike kaitsega eurofondides, mis peavad kinni artiklis 52 sätestatud piirmääradest.

Selline eurofond valdab vähemalt kuue eri väljalaske vabalt võõrandatavaid väärtpabereid, kuid ühe ja sama väljalaske vabalt võõrandatavad väärtpaberid ei tohi moodustada üle 30 % tema koguvarast.

2.   Lõikes 1 osutatud eurofondid märgivad fonditingimustes või äriühinguna asutatud fondi põhikirjas selgelt ära liikmesriigid, kohalikud omavalitsused või avalik-õiguslikud rahvusvahelised asutused, kelle väljalastud või tagatud väärtpaberitesse nad kavatsevad investeerida üle 35 % oma varast.

Sellised fonditingimused või äriühinguna asutatud fondi põhikirja kinnitavad pädevad asutused.

3.   Iga lõikes 1 osutatud eurofond lisab oma prospektile ja reklaamiteatele selgesti eristatava teate, et sellisele kinnitusele tähelepanu juhtida, ning märgib ära liikmesriigid, kohalikud omavalitsused või avalik-õiguslikud rahvusvahelised asutused, kelle väärtpaberitesse ta kavatseb investeerida või on investeerinud üle 35 % oma varast.

Artikkel 55

1.   Eurofond võib omandada artikli 50 lõike 1 punktis e osutatud eurofondide või muude investeerimisfondide osakuid, tingimusel et ta ei investeeri ühe eurofondi või muu investeerimisfondi osakutesse üle 10 % oma varast. Liikmesriigid võivad seda piirmäära suurendada kuni 20 protsendini.

2.   Selliste investeerimisfondide osakutesse tehtud investeeringud, mis ei ole eurofondid, võivad kokku moodustada 30 % eurofondi varast.

Kui eurofond on omandanud teise eurofondi või muu investeerimisfondi osakuid, võivad liikmesriigid sätestada, et asjaomaste eurofondide või muude investeerimisfondide vara ei pea arvesse võtma seoses artiklis 52 sätestatud piirmääradega.

3.   Kui eurofond investeerib sellise teise eurofondi või muu investeerimisfondi osakutesse, mida valitseb otse või volituse alusel sama fondivalitseja või mõni muu äriühing, kellega fondivalitseja on seotud ühise juhtimise või järelevalve või otsese või kaudse olulise osaluse kaudu, ei tohi see fondivalitseja või muu äriühing võtta väljalaske- ja tagasivõtmistasu eurofondi investeeringutelt selle teise eurofondi või investeerimisfondi osakutesse.

Eurofond, mis investeerib olulise osa oma varast teise eurofondi või investeerimisfondi, avaldab oma prospektis maksimaalsed valitsemistasud, mida võivad võtta tema ise ning teised eurofondid või investeerimisfondid, millesse ta kavatseb investeerida. Majandusaasta aruandes märgitakse valitsemistasude maksimaalne protsent, mida võivad võtta eurofond ise ning teised eurofondid või investeerimisfondid, millesse ta kavatseb investeerida.

Artikkel 56

1.   Äriühinguna asutatud fond või fondivalitseja, kelle tegevus seondub kõigi tema juhitud ja käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate lepinguliste fondidega, ei omanda hääleõigusega aktsiaid, mis võimaldaksid tal avaldada märkimisväärset mõju emitendi juhtimisele.

Edasise kooskõlastamiseni võtavad liikmesriigid arvesse teiste liikmesriikide õiguses sätestatud nõudeid, mis määratlevad esimeses lõigus sõnastatud põhimõtte.

2.   Eurofond ei või omandada rohkem kui:

Punktides b, c ja d sätestatud piirmäärasid võib omandamise ajal mitte arvestada, kui võlakirjade või rahaturuinstrumentide kogumaksumust või väljalastavate väärtpaberite puhasmaksumust ei saa sellel ajal välja arvutada.

3.   Liikmesriigid võivad loobuda lõigete 1 ja 2 kohaldamisest:

Käesoleva lõike esimese lõigu punktis d osutatud erand kehtib siiski ainult juhul, kui kolmanda riigi äriühing järgib oma investeerimispoliitikas artiklites 52 ja 55 ning käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirmäärasid. Juhul kui ületatakse artiklites 52 ja 55 sätestatud piirmäärasid, kohaldatakse artiklit 57 mutatis mutandis.

Artikkel 57

1.   Käesolevas peatükis sätestatud piirmäärasid ei pea eurofond järgima oma vara hulka kuuluvate vabalt võõrandatavate väärtpaberite või rahaturuinstrumentidega seotud märkimisõiguse rakendamise puhul.

Tagades küll riskide hajutamise põhimõtte järgimise, võivad liikmesriigid lubada hiljuti tunnustatud eurofondi puhul teha erandi artiklitest 52 kuni 55 kuue kuu jooksul alates eurofondile tegevusloa andmise kuupäevast.

2.   Kui lõikes 1 osutatud piirmäärad ületatakse eurofondist olenemata põhjustel või märkimisõiguse rakendamise tulemusena, likvideerib eurofond esmatähtsa ülesandena sellise olukorra, võttes igati arvesse osakuomanike huve.

VIII PEATÜKK

INVESTOR- JA ÜHISEUROFONDI STRUKTUUR

1. JAGU

Reguleerimisala ja heakskiitmine

Artikkel 58

1.   Investor-eurofond on eurofond või selle investeerimisüksus, millel on luba investeerida erandina artikli 1 lõike 2 punktist a, artiklitest 50, 52 ja 55 ning artikli 56 lõike 2 punktist c vähemalt 85 % oma varast teise eurofondi või selle investeerimisüksuse („ühiseurofond”) osakutesse.

2.   Investor-eurofond võib hoida kuni 15 % oma varast järgmiselt:

Artikli 51 lõike 3 järgimiseks võib investor-eurofond arvutada oma tuletisinstrumentidega seotud üldriski, kombineerides esimese lõigu punkti b kohast otsest riski:

3.   Ühiseurofond on eurofond või selle investeerimisüksus, mis vastab järgmistele tingimustele:

4.   Ühiseurofondi suhtes kohaldatakse järgmisi erandeid:

Artikkel 59

1.   Liikmesriigid tagavad, et investor-eurofondi investeeringud ühiseurofondi, mis ületavad teistesse eurofondidesse tehtavatele investeeringutele artikli 55 lõike 1 alusel kohaldatavat piirmäära, peavad investor-eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused eelnevalt heaks kiitma.

2.   Investor-eurofondile teatatakse 15 tööpäeva jooksul pärast kõigi nõutavate dokumentide esitamist, kas pädevad asutused on heaks kiitnud investor-eurofondi investeeringud ühiseurofondi.

3.   Investor-eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused annavad heakskiidu, kui investor-eurofond, selle depositoorium ja audiitor, samuti ühiseurofond, täidavad kõiki käesolevas peatükis sätestatud nõudeid. Selleks esitab investor-eurofond oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele järgmised dokumendid:

Kui investor-eurofond on asutatud ühiseurofondi päritoluliikmesriigist erinevas liikmesriigis, esitab investor-eurofond ühiseurofondi päritoluliikmesriigi pädevate asutuste kinnituse, et ühiseurofond on selline eurofond või selle investeerimisüksus, mis vastab artikli 58 lõike 3 punktides b ja c sätestatud tingimustele. Investor-eurofond esitab dokumendid investor-eurofondi päritoluliikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest või kõnealuse liikmesriigi pädevate asutuste poolt heaks kiidetud keeles.

2. JAGU

Investor-eurofondi ja ühiseurofondi käsitlevad üldsätted

Artikkel 60

1.   Liikmesriigid nõuavad, et ühiseurofond esitaks investor-eurofondile kõik dokumendid ja kogu teabe, mis on vajalik selleks, et investor-eurofond saaks täita käesolevas direktiivis sätestatud nõudeid. Investor-eurofond sõlmib sel eesmärgil ühiseurofondiga kokkuleppe.

Investor-eurofond ei investeeri ühiseurofondi osakutesse, ületades artikli 55 lõike 1 alusel kohaldatavaid piirmäärasid, seni kuni esimeses lõigus osutatud kokkulepe ei ole jõustunud. See kokkulepe peab olema soovi korral tasuta kättesaadav kõikidele osakuomanikele.

Juhul kui nii ühiseurofondil kui ka investor-eurofondil on sama fondivalitseja, võidakse leping asendada äritegevuse sise-eeskirjadega, millega tagatakse käesolevas lõikes sätestatud nõuete täitmine.

2.   Investor- ja ühiseurofond võtavad asjakohaseid meetmeid, et kooskõlastada oma vara puhasväärtuse arvutamise ja avaldamise ajastamist, et hoida ära turu ajastamist oma osakute osas ning vältida arbitraaži võimalusi.

3.   Ilma et see piiraks artikli 84 kohaldamist, võivad kõik ühiseurofondi investeerinud investor-eurofondid olenemata artikli 84 lõikes 2 sätestatud tingimustest peatada oma osakute tagasiostmise, tagasivõtmise või märkimise samaks ajavahemikuks nagu ühiseurofond, kui ühiseurofond ajutiselt peatab oma osakute tagasiostmise, tagasivõtmise või märkimise omal algatusel või pädevate asutuste nõudel.

4.   Ühiseurofondi likvideerimise korral likvideeritakse ka investor-eurofond, välja arvatud juhul, kui päritoluliikmesriigi pädevad asutused annavad nõusoleku järgmisteks toiminguteks:

Ilma et see piiraks siseriiklike sundlikvideerimise sätete kohaldamist, ei või ühiseurofondi likvideerimine toimuda mitte varem kui kolme kuu jooksul pärast seda, kui ühiseurofond teatas kõigile oma osakuomanikele ja kõnealuse investor-eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele siduvast otsusest likvideerida ühiseurofond.

5.   Kui ühiseurofond ühineb teise eurofondiga või jaguneb kaheks või enamaks eurofondiks, likvideeritakse investor-eurofond, välja arvatud juhul, kui investor-eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused annavad investor-eurofondile nõusoleku järgmiseks:

Ühiseurofondi ühinemine või jagunemine jõustub ainult juhul, kui ühiseurofond on esitanud kõigile oma osakuomanikele ja oma investor-eurofondide päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele vähemalt 60 päeva enne ühinemise või jagunemise kavandatud jõustumise kuupäeva artiklis 43 osutatud või sellega võrreldava teabe.

Välja arvatud juhul, kui investor-eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused on andnud nõusoleku vastavalt esimese lõigu punktile a, annab ühiseurofond investor-eurofondile võimaluse osta või võtta enne ühiseurofondi ühinemise või jagunemise jõustumist tagasi kõik osakud ühiseurofondis.

6.   Komisjon võib võtta vastu rakendusmeetmed, täpsustades järgmist:

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 112 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

3. JAGU

Depositooriumid ja audiitorid

Artikkel 61

1.   Kui ühis- ja investor-eurofondil on eri depositooriumid, nõuavad liikmesriigid, et kõnealused depositooriumid sõlmiksid teabevahetuse kokkuleppe, et tagada mõlema depositooriumi kohustuste täitmine.

Investor-eurofond ei investeeri ühiseurofondi osakutesse seni, kuni selline kokkulepe ei ole jõustunud.

Käesolevas peatükis sätestatud nõuete järgimisel ei riku ühiseurofondi ega investor-eurofondi depositooriumid teabe avaldamist piiravaid või andmekaitse eeskirju, kui sellised eeskirjad on sätestatud lepinguga või õigus- ja haldusnormidega. Nõuete järgimine ei anna alust vastutuse tekkeks depositooriumile või selle nimel tegutsevale isikule.

Liikmesriigid nõuavad, et investor-eurofond või vajaduse korral investor-eurofondi fondivalitseja vastutab selle eest, et investor-eurofondi depositooriumile edastatakse mis tahes ühiseurofondi käsitlev teave, mida on vaja investor-eurofondi depositooriumi kohustuste täitmiseks.

2.   Ühiseurofondi depositoorium teatab viivitamata ühiseurofondi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele, investor-eurofondile või vajaduse korral investor-eurofondi fondivalitsejale ja depositooriumile kõigist rikkumistest, mis ta tuvastab seoses ühiseurofondiga ning millel võib olla ebasoodne mõju investor-eurofondile.

3.   Komisjon võib võtta vastu rakendusmeetmed, täpsustades järgmist:

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 112 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 62

1.   Kui ühis- ja investor-eurofondil on eri audiitorid, nõuavad liikmesriigid, et kõnealused audiitorid sõlmiksid teabevahetuse kokkuleppe, et tagada mõlema audiitori kohustuste, sealhulgas lõike 2 nõuetele vastamiseks võetud meetmete täitmine.

Investor-eurofond ei investeeri ühiseurofondi osakutesse seni, kuni selline kokkulepe ei ole jõustunud.

2.   Auditi aruandes võtab investor-eurofondi audiitor arvesse ühiseurofondi auditi aruannet. Kui investor-eurofondil ja ühiseurofondil on erinevad aruandlusaastad, koostab ühiseurofondi audiitor ad hoc aruande investor-eurofondi aruandlusaasta lõppkuupäeva seisuga.

Eelkõige märgib investor-eurofondi audiitor auditi aruandes kõik ühiseurofondi auditi aruandes märgitud eeskirjade eiramise juhud ja nende mõju investor-eurofondile.

3.   Ühiseurofondi ega investor-eurofondi audiitorid ei riku käesolevas peatükis sätestatud nõuete järgimisel lepinguga või õigus- ja haldusnormidega teabe avaldamisele või andmekaitsele kehtestatud piiranguid. Nõuete järgimine ei anna alust vastutuse tekkeks audiitorile ega tema nimel tegutsevale isikule.

4.   Komisjon võib võtta vastu rakendusmeetmed, millega täpsustatakse lõike 1 esimeses lõigus osutatud kokkuleppe sisu.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 112 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

4. JAGU

Investor-eurofondi edastatav kohustuslik teave ja reklaamiteated

Artikkel 63

1.   Liikmesriigid nõuavad, et lisaks I lisa A loendis esitatud teabele sisaldab investor-eurofondi prospekt järgmist teavet:

2.   Lisaks I lisa B loendis esitatud teabele hõlmab investor-eurofondi aastaaruanne investor-eurofondi ja ühiseurofondi kogukulude aruannet.

Investor-eurofondi aasta- ja poolaastaaruandes osutatakse, kust saab vastavalt ühiseurofondi aasta- ja poolaastaaruande.

3.   Lisaks artiklites 74 ja 82 sätestatud nõuetele saadab investor-eurofond oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele prospekti, artikli 78 kohase investorile esitatava põhiteabe ja selle muudatused ning ühiseurofondi aasta- ja poolaastaaruande.

4.   Investor-eurofond avalikustab kõigis asjakohastes reklaamiteadetes, et ta investeerib püsivalt 85 % või rohkem oma varast kõnealuse ühiseurofondi osakutesse.

5.   Investorite nõudmisel annab investor-eurofond neile tasuta ühiseurofondi prospekti ning aasta- ja poolaastaaruanded paberkandjal.

5. JAGU

Olemasoleva eurofondi ümberkujundamine investor-eurofondiks ja ühiseurofondi vahetus

Artikkel 64

1.   Liikmesriigid nõuavad, et investor-eurofond, kes juba tegutseb eurofondina, sealhulgas teise ühiseurofondi investor-eurofondina, esitab kõigile oma osakuomanikele järgmise teabe:

Kõnealune teave esitatakse vähemalt 30 päeva enne esimese lõigu punktis c osutatud kuupäeva.

2.   Kui investor-eurofondist on teavitatud vastavalt artiklile 93, esitatakse lõikes 1 osutatud teave investor-eurofondi vastuvõtva liikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest või kõnealuse liikmesriigi pädevate asutuste poolt heaks kiidetud keeles. Teabe tõlkimise eest vastutab investor-eurofond. Tõlge peab tõeselt kajastama algupärast teavet.

3.   Liikmesriigid tagavad, et investor-eurofond ei investeeri teatava ühiseurofondi osakutesse, ületades artikli 55 lõike 1 alusel kohaldatavat piirmäära, enne lõike 1 teises lõigus osutatud 30 päevase ajavahemiku möödumist.

4.   Komisjon võib võtta vastu rakendusmeetmed, täpsustades järgmist:

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 112 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

6. JAGU

Kohustused ja pädevad asutused

Artikkel 65

1.   Investor-eurofond jälgib tõhusalt ühiseurofondi tegevust. Seda kohustust täites tugineb investor-eurofond ühiseurofondilt või vajaduse korral selle fondivalitsejalt, depositooriumilt ja audiitorilt saadud teabele ning dokumentidele, välja arvatud juhul kui on põhjust kahelda selle teabe või kõnealuste dokumentide õigsuses.

2.   Kui investor-eurofond, tema fondivalitseja või mis tahes isik, kes tegutseb investor-eurofondi või investor-eurofondi fondivalitseja nimel, saab seoses ühiseurofondi osakutesse tehtavate investeeringutega levitamistasu, komisjonitasu või rahalist tulu, tuleb need tasud või rahaline tulu maksta investor-eurofondi varadesse.

Artikkel 66

1.   Ühiseurofond teatab viivitamata ühiseurofondi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele iga sellise investor-eurofondi andmed, kes investeerib ühiseurofondi osakutesse. Kui ühiseurofond ja investor-eurofond on asutatud eri liikmesriikides, teatavad ühiseurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused sellisest investeeringust viivitamata investor-eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele.

2.   Ühiseurofond ei võta väljalaske- või tagasivõtmistasu investor-eurofondi investeeringutelt tema osakutesse või kõnealuste osakute võõrandamise eest.

3.   Ühiseurofond tagab, et investor-eurofondile või vajaduse korral selle fondivalitsejale, samuti investor-eurofondi pädevatele asutustele, depositooriumile ja audiitorile on õigeaegselt kättesaadav kogu teave, mida nõutakse käesoleva direktiivi, muude ühenduse õigusaktide, kohaldatavate siseriiklike õigusaktide, fonditingimuste või põhikirjaga.

Artikkel 67

1.   Kui ühiseurofond ja investor-eurofond on asutatud samas liikmesriigis, teatavad pädevad asutused viivitamata investor-eurofondile kõigist otsustest, meetmetest, käesolevas peatükis sätestatud tingimuste täitmata jätmistest või artikli 106 lõike 1 kohaselt esitatavast teabest seoses ühiseurofondiga või vajaduse korral selle fondivalitseja, depositooriumi või audiitoriga.

2.   Kui ühiseurofond ja investor-eurofond on asutatud eri liikmesriigis, teatavad ühiseurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused viivitamata investor-eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele kõigist otsustest, meetmetest, käesolevas peatükis sätestatud tingimuste täitmata jätmistest või artikli 106 lõike 1 kohaselt esitatavast teabest seoses ühiseurofondiga või vajaduse korral selle fondivalitseja, depositooriumi või audiitoriga. Investor-eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused teavitavad seejärel viivitamata investor-eurofondi.

IX PEATÜKK

INVESTORITE TEAVITAMISEGA SEOTUD KOHUSTUSED

1. JAGU

Prospekti ja perioodiliste aruannete avaldamine

Artikkel 68

1.   Äriühinguna asutatud fond, samuti fondivalitseja iga tema valitsetava lepingulise fondi kohta, avaldavad järgimise teabe:

2.   Aasta- ja poolaastaaruanded avaldatakse järgmiste ajavahemike jooksul pärast vastava aruandeperioodi lõppu:

Artikkel 69

1.   Prospekt sisaldab teavet, mis võimaldab investoritel neile pakutavat investeeringut ning eelkõige sellega seotud riske teadlikult hinnata.

Prospekt sisaldab selgesõnalist ja hõlpsasti mõistetavat selgitust fondi riskiprofiili kohta, sõltumata instrumentidest, millesse investeeritakse.

2.   Prospekt sisaldab vähemalt I lisa A loendis esitatud teavet, juhul kui kõnealune teave juba ei sisaldu artikli 71 lõike 1 kohaselt prospektile lisatud fonditingimustes või põhikirjas.

3.   Aastaaruanne sisaldab bilanssi või varade ja kohustuste aruannet, majandusaasta üksikasjalikku kasumiaruannet, majandusaasta tegevusaruannet, I lisa B loendis sisalduvat teavet ning kogu muud olulist teavet, mis võimaldab investoritel eurofondi tegevuse arengut ja tulemusi teadlikult hinnata.

4.   Poolaastaaruanne sisaldab vähemalt I lisa B loendi I kuni IV jaos sisalduvat teavet. Kui eurofond on maksnud või teeb ettepaneku maksta vahedividende, peavad arvandmetes kajastuma kõnealuse poolaasta tulemused pärast kõigi maksude tasumist ja makstud või kavandatud vahedividendid.

Artikkel 70

1.   Prospektis märgitakse, millist liiki varasse on eurofondil lubatud investeerida. Selles märgitakse, kas tehingud tuletisinstrumentidega on lubatud, sellisel juhul sisaldab see selgesti eristatavat teadet, kas nimetatud tehinguid võib kasutada riskide maandamiseks või investeerimiseesmärkide saavutamiseks, ning tuletisinstrumentide kasutamise võimalikku mõju riskiprofiilile.

2.   Kui eurofond investeerib peamiselt mõnesse artiklis 50 määratletud liiki varasse, v.a vabalt võõrandatavad väärtpaberid või rahaturuinstrumendid, või kui eurofond järgib vastavalt artiklile 53 mõnd aktsia- või võlakirjaindeksit, peab tema prospektis ja vajaduse korral reklaamiteadetes olema selgesti eristatav teade, mis juhib tähelepanu sellisele investeerimispoliitikale.

3.   Kui eurofondi vara puhasväärtus võib seoses fondi varade koosseisu või fondi varade haldamise meetodi tõttu tugevasti kõikuda, sisaldub tema prospektis ja vajaduse korral reklaamiteadetes selgesti eristatav teade, mis juhib tähelepanu sellisele iseärasusele.

4.   Investori taotlusel annab fondivalitseja lisateavet eurofondi riskijuhtimises kohaldatavate koguseliste piirmäärade, riskijuhtimiseks valitud võtete ning peamiste instrumendiliikide riskide ja tulususe viimase aja suundumuste kohta.

Artikkel 71

1.   Fonditingimused või äriühinguna asutatud fondi põhikiri moodustab prospekti lahutamatu osa ja lisatakse sellele.

2.   Lõikes 1 osutatud dokumente ei ole vaja prospektile lisada juhul, kui investorile on teatatud, et tema nõudmisel saadetakse talle need dokumendid, või talle teatatakse koht, kus ta võib nende dokumentidega tutvuda igas liikmesriigis, kus osakuid turustatakse.

Artikkel 72

Prospekti olulised andmed peavad olema ajakohastatud.

Artikkel 73

Aastaaruande andmeid auditeerivad üks või mitu isikut, kes on seadusega volitatud aruandeid auditeerima vastavalt direktiivile 2006/43/EÜ. Auditi aruanne koos kõigi reservatsioonidega esitatakse täielikult aastaaruandes.

Artikkel 74

Eurofond saadab prospekti koos kõigi selles tehtud muudatustega ning ka aastaaruanded ja poolaastaaruanded eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele. Eurofond esitab kõnealused dokumendid nõudmisel fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele.

Artikkel 75

1.   Investorile esitatakse nõudmisel prospekt ning viimati avaldatud aasta- ja poolaastaaruanne tasuta.

2.   Prospekti võib esitada püsival andmekandjal või veebisaidil. Kui investor nõuab, esitatakse talle paberkandjal prospekt tasuta.

3.   Aasta- ja poolaastaaruanne on investoritele kättesaadav prospektis ja artiklis 78 osutatud investorile esitatavas põhiteabes täpsustatud viisil. Investorile esitatakse nõudmisel paberkandjal aasta- ja poolaastaaruanded tasuta.

4.   Komisjon võib võtta vastu rakendusmeetmed, millega täpsustatakse tingimused, mida on vaja täita juhul, kui prospekt esitatakse muul püsival andmekandjal kui paberil, või veebisaidil, mille puhul ei ole tegemist püsiva andmekandjaga.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 112 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

2. JAGU

Muu teabe avaldamine

Artikkel 76

Eurofond avaldab iga kord, kui ta laseb välja, müüb, ostab või võtab tagasi oma osakuid, ning vähemalt kaks korda kuus sobival viisil oma osakute väljalaske-, müügi-, tagasiostu- või tagasivõtuhinna.

Pädevad asutused võivad lubada eurofondil vähendada avaldamise sagedust ühele korrale kuus, tingimusel et selline kõrvalekalle ei kahjusta osakuomanike huve.

Artikkel 77

Kõik investoritele suunatud reklaamiteated on selgesti sellistena äratuntavad. Reklaamiteated on tõesed, selged ja mitteeksitavad. Eriti eurofondide osakute ostmise kutsena käsitatav reklaamiteade, mis sisaldab konkreetset teavet eurofondide kohta, ei tohi sisaldada avaldusi, mis on vastuolus prospektis esitatud teabe ja artiklis 78 osutatud investorile esitatava põhiteabega või vähendab selle olulisust. Reklaamiteates osutatakse prospektile ja asjaolule, et artikli 78 kohane investorile esitatav põhiteave on kättesaadav. Selles täpsustatakse kus ja mis keeles on selline teave või dokumendid investoritele või potentsiaalsetele investoritele kättesaadavad või kuidas investorid saaksid nendega tutvuda.

3. JAGU

Investorile esitatav põhiteave

Artikkel 78

1.   Liikmesriigid nõuavad, et äriühinguna asutatud fond ning fondivalitseja (iga oma valitsetava lepingulise fondi kohta) koostavad lühikese dokumendi, mis sisaldab investoritele esitatavat põhiteavet. Käesolevas direktiivis osutatakse kõnealusele dokumendile kui „investorile esitatav põhiteave”. Kõnealuses dokumendis kasutatakse ühes artikli 94 lõike 1 punktis b osutatud keeles selgelt sõnu „investorile esitatav põhiteave”.

2.   Investorile esitatav põhiteave hõlmab asjaomase eurofondi peamisi näitajaid käsitlevat asjakohast teavet, mis esitatakse investoritele nii, et investorid suudaksid piisavalt mõista neile pakutava investeerimistoote olemust ja tootega seotud riske, et teha põhjendatud investeerimisotsuseid.

3.   Investorile esitatav põhiteave pakub asjaomase eurofondi kohta järgmist teavet:

Loetletud teave peab investorile olema arusaadav viideteta muudele dokumentidele.

4.   Investorile esitatavas põhiteabes täpsustatakse selgelt, kust ja kuidas saab kavandatavat investeeringut käsitlevat lisateavet, sealhulgas, kuid mitte üksnes, kust ja kuidas saab alati taotluse korral ja tasuta prospekti ning aasta- ja poolaastaaruande ning keel, milles kõnealune teave on esitatud.

5.   Investorile esitatav põhiteave esitatakse lühidalt ja mittetehnilises keeles. See koostatakse ühtses võrdlusi võimaldavas vormis, ja esitatakse nii, et see oleks arusaadav ka mittekutselisele investorile.

6.   Investorile esitatavat põhiteavet kasutatakse ilma muudatuste või lisandusteta (välja arvatud tõlge) kõigis liikmesriikides, kus eurofondil lubatakse artikli 93 kohaselt oma osakuid turustada.

7.   Komisjon võtab vastu rakendusmeetmed, täpsustades järgmist:

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 112 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 79

1.   Investorile esitatava põhiteabe puhul on tegemist lepingueelse teabega. See on tõene, selge ja mitteeksitav. Investorile esitatav põhiteave on kooskõlas prospekti asjakohaste osadega.

2.   Liikmesriigid tagavad, et isiku suhtes ei kohaldata tsiviilvastutust ainult investorile esitatava põhiteabe või selle mis tahes tõlke alusel, välja arvatud juhul kui investorile esitatav põhiteave või selle mis tahes tõlge on eksitav, ebatäpne või ei ole kooskõlas prospekti asjakohaste osadega. Investorile esitatavas põhiteabes esitatakse selle kohta selgesõnaline hoiatus.

Artikkel 80

1.   Liikmesriigid nõuavad, et äriühinguna asutatud fond, samuti selline fondivalitseja (iga oma valitsetava lepingulise fondi kohta), kes turustab eurofondi investoritele otse või teise füüsilise või juriidilise isiku kaudu, kes tegutseb tema nimel ning kelle tegevuse eest fond täielikult ja tingimusteta vastutab, edastab investoritele kõnealuse eurofondi kohta investorile esitatava põhiteabe aegsasti enne sellise eurofondi osakute kavandatud märkimist.

2.   Liikmesriigid nõuavad, et äriühinguna asutatud fond, samuti selline fondivalitseja (iga oma valitsetava lepingulise fondi kohta), kes ei turusta eurofondi investoritele otse või teise füüsilise või juriidilise isiku kaudu, kes tegutseb tema nimel ning kelle tegevuse eest fond täielikult ja tingimusteta vastutab, edastab investorile esitatava põhiteabe nõudmisel tootearendajale ja vahendajatele, kes nõustavad investorit või pakuvad talle võimalikku investeeringut sellisesse eurofondi või toodetesse, mille kaudu võetakse kõnealuses eurofondis risk. Liikmesriigid nõuavad, et vahendajad, kes pakuvad investorile võimalikku investeeringut eurofondi või nõustavad investorit, annavad oma kliendile või potentsiaalsele kliendile investorile esitatava põhiteabe.

3.   Investorile esitatav põhiteave antakse investoritele tasuta.

Artikkel 81

1.   Liikmesriigid lubavad äriühinguna asutatud fondidel, samuti fondivalitsejatel iga oma valitsetava lepingulise fondi kohta, investorile esitatavat põhiteavet edastada püsival andmekandjal või veebisaidil. Kui investor nõuab, esitatakse talle see igal juhul paberkandjal tasuta.

Lisaks avaldatakse ajakohastatud investorile esitatav põhiteave äriühinguna asutatud fondi või fondivalitseja veebisaidil.

2.   Komisjon võib võtta vastu rakendusmeetmed, millega täpsustatakse eritingimused, mis tuleb täita juhul, kui investorile esitatav põhiteave edastatakse muul püsival andmekandjal kui paberil või veebisaidil, mille puhul ei ole tegemist püsiva andmekandjaga.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 112 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 82

1.   Eurofond saadab investorile esitatava põhiteabe ja selles tehtavad muudatused oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele.

2.   Investorile esitatava põhiteabe olulised andmed peavad olema ajakohastatud.

X PEATÜKK

EUROFONDIDE ÜLDISED KOHUSTUSED

Artikkel 83

1.   Laenu on keelatud võtta järgmistel isikutel:

Eurofond võib siiski omandada välisvaluutat kompensatsioonilaenu („back-to-back”-laen) abil.

2.   Erandina lõikest 1 võib liikmesriik lubada eurofondil võtta laenu, tingimusel et selline laen:

Kui eurofondil on punkti a ja b kohaselt lubatud võtta laenu, ei tohi sellise laenu kogusumma ületada 15 % tema varast.

Artikkel 84

1.   Eurofond on osakuomaniku nõudmisel kohustatud oma osakud tagasi ostma või tagasi võtma.

2.   Erandina lõikest 1:

Punktis a osutatud ajutise peatamise võib ette näha ainult erijuhtudel, kui olukord seda nõuab ning kui peatamine on õigustatud võttes arvesse osakuomanike huvisid.

3.   Ajutise peatamise korral lõike 2 punkti a tähenduses on eurofond kohustatud oma otsusest viivitamata teatama oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele ja kõigi selliste liikmesriikide pädevatele asutustele, kus ta oma osakuid turustab.

Artikkel 85

Eurofondi vara hindamise ning tema osakute müügi- või väljalaskehinna ja tagasiostu- või tagasivõtuhinna arvutamise reeglid sätestatakse kohaldatavas siseriiklikus õiguses, fonditingimustes või äriühinguna asutatud fondi põhikirjas.

Artikkel 86

Eurofondi tulude jaotamine või reinvesteerimine toimub vastavalt õigusaktidele ja fonditingimustele või äriühinguna asutatud fondi põhikirjale.

Artikkel 87

Eurofondi osakut ei lasta välja juhul, kui väljalaske puhasväärtuse ekvivalent ei ole tavapärase tähtaja jooksul eurofondi varasse laekunud. See ei välistata tasuta osakute jaotamist.

Artikkel 88

1.   Ilma et see piiraks artiklite 50 ja 51 kohaldamist, ei tohi järgmised isikud anda laenu ega tegutseda kolmanda isiku käendajana:

2.   Lõige 1 ei takista selles osutatud ettevõtjatel omandamast artikli 50 lõike 1 punktides e, g ja h osutatud vabalt võõrandatavaid väärtpabereid, rahaturuinstrumente või muid finantsinstrumente, mille eest ei ole täielikult tasutud.

Artikkel 89

Vabalt võõrandatavaid väärtpabereid, rahaturuinstrumente või muid artikli 50 lõike 1 punktides e, g ja h osutatud finantsinstrumente ei tohi katteta müüa järgmised isikud:

Artikkel 90

Eurofondi päritoluliikmesriigi õiguses või fonditingimustes sätestatakse tasud ja kulud, mida fondivalitsejal on õigus sisse nõuda lepinguliselt fondilt, ja sellise tasu arvutamise viis.

Õigusaktis või äriühinguna asutatud fondi põhikirjas nähakse ette kululiigid, mille katab äriühinguna asutatud fond.

XI PEATÜKK

ERISÄTTED, MIDA KOHALDATAKSE EUROFONDIDE SUHTES, KES EI TURUSTA OMA OSAKUID MITTE SELLES LIIKMESRIIGIS, KUS NAD ON ASUTATUD, VAID TEISTES LIIKMESRIIKIDES

Artikkel 91

1.   Eurofondi vastuvõtvad liikmesriigid tagavad, et eurofond saaks turustada oma osakuid nende territooriumil pärast teate esitamist vastavalt artiklile 93.

2.   Eurofondi vastuvõtvad liikmesriigid ei kehtesta lõikes 1 osutatud eurofondile täiendavaid nõudeid või haldusmenetlusi käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas.

3.   Liikmesriigid tagavad, et piiriüleselt ja elektrooniliselt on lihtsasti kättesaadav täielik teave selliste õigus- ja haldusnormide kohta, mis ei kuulu käesoleva direktiiviga reguleeritavasse valdkonda, kuid mis on otseselt seotud teises liikmesriigis asutatud eurofondi osakute turustamise korraldusega kõnealuses liikmesriigis. Liikmesriigid tagavad, et see teave on kättesaadav rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles, esitatud selgelt ja mõistetavalt ning on ajakohastatud.

4.   Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab eurofond ka selle investeerimisüksusi.

Artikkel 92

Eurofond võtab kooskõlas eurofondi osakute turustamise liikmesriigis kehtivate õigus- ja haldusnormidega vajalikud meetmed, et selles liikmesriigis oleksid olemas võimalused osakuomanikele maksete tegemiseks, osakute tagasiostmiseks või tagasivõtmiseks ning sellise teabe saamiseks, mida eurofondid on kohustatud osakuomanikele andma.

Artikkel 93

1.   Kui eurofond kavatseb osakuid turustada muus liikmesriigis kui oma päritoluliikmesriigis, esitab ta kõigepealt teate oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele.

Teade sisaldab teavet vastuvõtvas liikmesriigis eurofondi osakute turustamise korra kohta ning muu hulgas teavet aktsiaklasside kohta, kui see on asjakohane. Artikli 16 lõike 1 kontekstis lisatakse märge, et eurofondi osakuid turustab eurofondi fondivalitseja.

2.   Eurofond lisab lõikes 1 osutatud teatele viimase ajakohastatud versiooni järgmistest dokumentidest:

3.   Eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused kontrollivad, kas eurofondi poolt vastavalt lõigetele 1 ja 2 esitatud dokumentatsioon on täielik.

Eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast teate ja lõikes 2 nimetatud täieliku dokumentatsiooni kättesaamist lõigetes 1 ja 2 osutatud täieliku dokumentatsiooni sellise liikmesriigi pädevatele asutustele, kus eurofond kavatseb oma osakuid turustada. Nad lisavad dokumentidele kinnituse selle kohta, et eurofond täidab käesoleva direktiiviga kehtestatud tingimusi.

Pärast dokumentide edastamist teatavad eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused viivitamata eurofondile dokumentide edastamisest. Eurofond võib siseneda eurofondi vastuvõtva liikmesriigi turule alates kõnealuse teate saamise kuupäevast.

4.   Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud teade ja lõikes 3 osutatud kinnitus esitatakse rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles, kui eurofondi päritoluliikmesriik ja vastuvõttev liikmesriik ei lepi kokku, et kõnealune teade ja kinnitus esitatakse mõlema liikmesriigi ametlikus keeles.

5.   Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused on nõus lõikes 3 osutatud dokumentide elektroonilise edastamise ja esitamisega.

6.   Käesolevas artiklis sätestatud teatamise korra kohaldamisel ei nõua sellise liikmesriigi pädevad asutused, kus eurofond turustab oma osakuid, muud täiendavat dokumenti, tõendit või teavet, mida ei ole ette nähtud käesoleva artikliga.

7.   Eurofondi päritoluliikmesriik tagab, et eurofondi vastuvõtva liikmesriigi pädevatel asutustel on elektrooniliste vahenditega juurdepääs lõikes 2 osutatud dokumentidele ja vajaduse korral nende tõlgetele. Päritoluliikmesriik tagab, et eurofond ajakohastab kõnealused dokumendid ja tõlked. Eurofond teavitab eurofondi vastuvõtva liikmesriigi pädevaid asutusi mis tahes muudatustest lõikes 2 osutatud dokumentides, märkides, kust neid dokumente elektrooniliselt hankida saab.

8.   Juhul kui vastavalt lõikele 1 esitatud turustamise korda käsitlev teave või turustatavad aktsiaklassid on muutunud, teavitab eurofond kirjalikult enne kõnealuse muutuse rakendamist sellest muutusest vastuvõtva liikmesriigi pädevaid asutusi.

Artikkel 94

1.   Kui eurofond turustab oma osakuid eurofondi vastuvõtvas liikmesriigis, esitab ta investoritele sellise liikmesriigi territooriumil kogu teabe ja kõik dokumendid, mida eurofond on IX peatüki kohaselt kohustatud esitama investoritele oma päritoluliikmesriigis.

Selline teave ja dokumendid esitatakse investoritele kooskõlas järgmiste sätetega:

2.   Lõikes 1 sätestatud nõudeid kohaldatakse ka kõnealuses lõikes osutatud teabe ja dokumentide muudatuste suhtes.

3.   Eurofondi osakute väljalaske-, müügi-, tagasiostu- või tagasivõtuhinna artikli 76 kohase avaldamise sagedus kehtestatakse vastavalt eurofondi päritoluliikmesriigi õigus- ja haldusnormidele.

Artikkel 95

1.   Komisjon võib võtta vastu rakendusmeetmed, täpsustades järgmist:

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 112 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

2.   Komisjon võib samuti võtta vastu rakendusmeetmed, täpsustades järgmist:

Kõnealused meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 112 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

Artikkel 96

Eurofond võib eurofondi vastuvõtvas liikmesriigis tegutsemiseks kasutada sama viidet oma õiguslikule vormile (näiteks äriühinguna asutatud fond või lepinguline fond), mida ta kasutab oma päritoluliikmesriigis.

XII PEATÜKK

TEGEVUSLUBADE JA JÄRELEVALVE EEST VASTUTAVAID ASUTUSI KÄSITLEVAD SÄTTED

Artikkel 97

1.   Liikmesriigid määravad pädevad asutused, kes täidavad käesoleva direktiiviga sätestatud ülesandeid. Nad teavitavad sellest komisjoni, näidates ära ülesannete jaotumise.

2.   Pädevad asutused on riigiasutused või riigiasutuste poolt määratud organid.

3.   Eurofondi päritoluliikmesriigi asutused on pädevad korraldama järelevalvet eurofondi üle, sh vajaduse korral artikli 19 kohaselt. Eurofondi vastuvõtva liikmesriigi asutused on pädevad kontrollima vastavust käesoleva direktiivi reguleerimisalast väljajäävatele sätetele ning artiklites 92 ja 94 sätestatud nõuete täitmist.

Artikkel 98

1.   Pädevatele asutustele antakse kõik nende ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve- ja uurimisvolitused. Selliseid volitusi kasutatakse:

2.   Lõike 1 alusel on pädevatel asutustel muu hulgas õigus:

Artikkel 99

1.   Liikmesriigid võtavad vastu sätted meetmete ja karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste sätete täitmine. Eelkõige tagavad liikmesriigid kooskõlas siseriikliku õigusega, et käesoleva direktiivi rakendamisel vastu võetud sätete rikkumisel võib õigusrikkumise eest vastutavate isikute suhtes võtta asjakohaseid haldusmeetmeid või rakendada halduskaristusi, ilma et see piiraks tegevusloa kehtetuks tunnistamise korda või liikmesriikide õigust rakendada kriminaalkaristusi.

Ettenähtud meetmed ja karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.   Ilma et see takistaks nende sätete kohaldamist, mis käsitlevad muude käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral kohaldatavaid meetmeid ja karistusi, sätestavad liikmesriigid eelkõige tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad meetmed ja karistused seoses kohustusega esitada investorile esitatav põhiteave viisil, et see oleks artikli 78 lõike 5 kohaselt arusaadav mittekutselisele investoritele.

3.   Liikmesriigid näevad ette, et pädevad asutused võivad avalikustada meetmed ja karistused, mis määratakse käesoleva direktiivi rakendamisel vastuvõetud sätete rikkumise korral, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine ohustaks tõsiselt finantsturge, kahjustaks investorite huve või tekitaks asjaomastele osalistele ebaproportsionaalset kahju.

Artikkel 100

1.   Liikmesriigid tagavad, et kehtestatakse tulemuslik ja tõhus kaebuste lahendamise ning kahju hüvitamise menetlus tarbijavaidluste kohtuväliseks lahendamiseks seoses eurofondide tegevusega, kasutades selleks võimaluse korral olemasolevaid asutusi.

2.   Liikmesriigid tagavad, et õigus- või haldusnormid ei takista lõikes 1 osutatud asutustel teha tõhusat koostööd piiriüleste vaidluste lahendamisel.

Artikkel 101

1.   Liikmesriikide pädevad asutused teevad käesolevast direktiivist tulenevate ülesannete täitmiseks vajaduse korral koostööd, kasutades käesolevas direktiivis või siseriiklikes õigusaktides sätestatud volitusi.

Liikmesriigid võtavad vajalikud haldus- ja korralduslikud meetmed, et lihtsustada käesoleva lõikega ettenähtud koostööd.

Pädevad asutused kasutavad oma volitusi koostööks isegi juhul, kui uuritava tegevuse puhul ei ole tegemist nende liikmesriigis kehtiva mis tahes õigusakti rikkumisega.

2.   Liikmesriikide pädevad asutused annavad üksteisele viivitamata teavet, mida on vaja käesolevast direktiivist tulenevate ülesannete täitmiseks.

3.   Kui ühe liikmesriigi pädeval asutusel on alust kahtlustada, et tema järelevalve alla mittekuuluvad üksused on pannud teise liikmesriigi territooriumil toime käesoleva direktiivi sätetega vastuolus oleva teo või on sellist tegu toime panemas, teatab ta sellest võimalikult konkreetsel viisil teise liikmesriigi pädevatele asutustele. Nimetatud asutused võtavad asjakohased meetmed ja teavitavad teavet edastanud pädevat asutust meetme lõpptulemusest ning võimaluse korral ka olulistest vahetulemustest. Käesolev lõige ei piira teavet edastanud pädeva asutuse volitusi.

4.   Ühe liikmesriigi pädevad asutused võivad taotleda teise liikmesriigi pädeva asutuse koostööd järelevalvetegevuse, kohapealse kontrolli või teise liikmesriigi territooriumil läbiviidava uurimise puhul nende käesolevas direktiivis sätestatud volituste raames. Kui pädev asutus saab taotluse seoses kohapealse kontrolli või uurimisega, toimib ta järgmiselt:

5.   Kui kontrolli või uurimise viib ühe liikmesriigi territooriumil läbi sama liikmesriigi pädev asutus, võib koostööd taotlenud liikmesriigi pädev asutus nõuda, et tema töötajad saaksid kohapealse kontrolli või uurimise läbiviimises osaleda. Kontroll või uurimine viiakse läbi siiski selle liikmesriigi üldise kontrolli all, kelle territooriumil kõnealust kontrolli või uurimist läbi viiakse.

Kui kontrolli või uurimise viib ühe liikmesriigi territooriumil läbi teise liikmesriigi pädev asutus, võib selle liikmesriigi pädev asutus, kelle territooriumil kontrolli või uurimist läbi viiakse, nõuda, et tema töötajad saaksid kohapealses kontrolli või uurimise läbiviimises osaleda.

6.   Selle liikmesriigi, kus kontrolli või uurimist läbi viiakse, pädevad asutused võivad lõike 2 kohasest teabe vahetamisest või koostöötaotluse alusel lõike 4 kohase uurimise või kohapealse kontrolli läbiviimisest keelduda ainult juhul kui:

7.   Pädevad asutused teavitavad taotuse esitanud pädevaid asutusi kõigist lõike 6 alusel tehtud otsustest. Kõnealuses teatises põhjendatakse otsust.

8.   Pädevad asutused võivad pöörduda komisjoni otsusega 2009/77/EÜ (15) loodud Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee poole järgmistel juhtudel:

9.   Komisjon võib võtta vastu kohapealse kontrolli või uurimise korda käsitlevad rakendusmeetmed.

Kõnealused meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 112 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

Artikkel 102

1.   Liikmesriigid sätestavad, et kõik isikud, kes töötavad või on töötanud pädevate asutuste heaks, samuti pädevate asutuste käest väljaõppe saanud audiitorid ja eksperdid, on kohustatud hoidma ametisaladust. See kohustus tähendab, et need isikud ei tohi konfidentsiaalset teavet, mida nad oma ametikohustuste täitmisel saavad, teatavaks teha ühelegi teisele isikule või asutusele, välja arvatud niisugusel kokkuvõtlikul või üldistatud kujul, kus eurofonde, fondivalitsejaid ja depositooriumeid („eurofondi äritegevusele kaasaaitavad äriühingud”) eraldi identifitseerida pole võimalik, ilma et see hõlmaks kriminaalõiguse valdkonda kuuluvaid kohtuasju.

Samas võib eurofondi või selle äritegevusele kaasaaitava äriühingu pankroti või sundlikvideerimise puhul tsiviil- või ärimenetluse käigus avalikustada konfidentsiaalset teavet, mis ei hõlma selle äriühingu päästmise katsetega seotud kolmandaid isikuid.

2.   Lõikega 1 ei takistata liikmesriikide pädevatel asutustel vahetada teavet vastavalt käesolevale direktiivile või eurofondide või nende äritegevusele kaasaaitavate äriühingute suhtes kohaldatavale muule ühenduse õigusele. Kõnealuse teabe puhul kehtib lõikes 1 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustus.

Käesoleva direktiivi alusel teiste pädevate asutustega teavet vahetavad pädevad asutused võivad teabe edastamise ajal märkida, et kõnealust teavet ei tohi avalikustada nende otsese nõusolekuta ja sellisel juhul võib kõnealust teavet vahetada üksnes eesmärkidel, milleks nimetatud asutused annavad oma nõusoleku.

3.   Liikmesriigid võivad sõlmida kolmandate riikide pädevate asutuste või käesoleva artikli lõikes 5 ja artikli 103 lõikes 1 kindlaks määratud kolmandate riikide asutuste või organitega teabevahetust sätestavaid koostöölepinguid ainult tingimusel, et edastatava teabe kohta kehtivad vähemalt samaväärsed ametisaladuse hoidmise tagatised, kui on nimetatud käesolevas artiklis. Sellise teabevahetuse eesmärk on kõnealuste asutuste või organite järelevalvefunktsiooni täitmine.

Kui teave pärineb teisest liikmesriigist, võib seda avalikustada üksnes teabe edastanud pädevate asutuste selgesõnalisel nõusolekul ja üksnes eesmärkidel, milleks need asutused on nõusoleku andnud.

4.   Lõigete 1 või 2 kohaselt konfidentsiaalset teavet saavad pädevad asutused võivad seda teavet kasutada ainult oma ametikohustuste täitmisel järgmistel eesmärkidel:

5.   Lõigetega 1 ja 4 ei välistata teabe vahetamist liikmesriigi siseselt või liikmesriikide vahel, kui teavet vahetavad pädevad asutused ja

Lõigetega 1 ja 4 ei takistata eespool nimetatud pädevatel asutustel järelevalveülesannete täitmist või teabe avalikustamist investori kaitse skeeme haldavatele organitele nende tööülesannete täitmiseks.

Esimese lõigu kohaselt vahetatava teabe suhtes kohaldatakse lõikega 1 kehtestatud ametisaladuse hoidmise kohustust.

Artikkel 103

1.   Olenemata artikli 102 lõigetest 1 kuni 4 võivad liikmesriigid lubada teabe vahetamist pädeva asutuse ja

2.   Liikmesriigid, kes kohaldavad lõikega 1 ettenähtud erandit, nõuavad vähemalt järgmiste tingimuste täitmist:

3.   Liikmesriigid teevad komisjonile ja teistele liikmesriikidele teatavaks nende asutuste nimed, kes vastavalt lõikele 1 võivad teavet saada.

4.   Olenemata artikli 102 lõigetest 1 kuni 4 võivad liikmesriigid finantssüsteemi stabiilsuse ja ühtsuse tugevdamise eesmärgil anda loa teabe vahetamiseks pädevate asutuste ja selliste asutuste või organite vahel, kes õigusaktide kohaselt vastutavad äriühinguõiguse rikkumiste tuvastamise ja uurimise eest.

5.   Liikmesriigid, kes kohaldavad lõikega 4 ettenähtud erandit, nõuavad vähemalt järgmiste tingimuste täitmist:

Punkti c kohaldamisel teatavad lõikes 4 osutatud asutused või organid teabe avalikustanud pädevatele asutustele selliste isikute nimed ja täpsed kohustused, kellele kõnealune teave tuleb saata.

6.   Kui liikmesriigi pädevad asutused või organid, millele on osutatud lõikes 4, täidavad oma tuvastamis- ja uurimisülesandeid selleks ametisse nimetatud eripädevusega isikute kaasabil, kes avalikus sektoris ei tööta, võib kõnealuse lõikega ettenähtud teabevahetuse võimalust laiendada sellistele isikutele lõikes 5 sätestatud tingimustel.

7.   Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele selliste asutuste ja organite nimed, kes vastavalt lõikele 4 võivad kõnealust teavet saada.

Artikkel 104

1.   Artiklid 102 ja 103 ei takista pädeval asutusel edastamast keskpankadele ja teistele rahandusasutustena tegutsevatele samasuguseid ülesandeid täitvatele organitele nende tööülesannete täitmiseks vajalikku teavet, samuti ei takista kõnealused artiklid nendel asutustel ega organitel edastamast pädevatele asutustele artikli 102 lõike 4 kohaldamiseks vajalikku teavet. Sellega seoses saadud teabe suhtes kohaldatakse artikli 102 lõikega 1 kehtestatud ametisaladuse hoidmise kohustust.

2.   Artiklid 102 ja 103 ei takista pädevatel asutustel edastamast artikli 102 lõigetes 1–4 osutatud teavet arvelduskojale või mõnele teisele oma liikmesriigi turu tarbeks siseriikliku õiguse alusel asutatud arveldus- ja tasaarveldusteenuseid osutavale asutusele, kui pädevad asutused leiavad, et kõnealuse teabe edastamine on vajalik selleks, et tagada nende asutuste nõuetekohane toimimine, juhul kui turuosalised ei täida kohustusi või võivad neid mitte täita.

Sellega seoses saadud teabe suhtes kohaldatakse artikli 102 lõikega 1 kehtestatud ametisaladuse hoidmise kohustust.

Liikmesriigid tagavad siiski, et artikli 102 lõike 2 alusel saadud teavet ei avalikustata käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud asjaoludel ilma teabe avalikustanud pädevate asutuste selgesõnalise nõusolekuta.

3.   Olenemata artikli 102 lõigetest 1 ja 4, võivad liikmesriigid seaduses ettenähtud juhtudel anda teatava teabe avalikustamiseks loa teistele keskvalitsuse asutustele, kelle vastutusalasse jäävad eurofonde ja nende äritegevusele kaasaaitavaid äriühinguid, krediidiasutusi, finantseerimisasutusi, investeerimisühinguid ning kindlustusandjaid käsitlevad järelevalvealased õigusaktid, ning kõnealuste asutuste nimel tegutsevatele inspektoritele.

Sellistel tingimustel võib teavet avalikustada siiski ainult selleks, et kontrollida usaldatavusnormatiivide täitmist.

Liikmesriigid sätestavad siiski, et artikli 102 lõigete 2 ja 5 alusel saadud teavet ei avalikustata käesolevas lõikes nimetatud asjaoludel kunagi ilma teabe avalikustanud pädevate asutuste sõnaselge nõusolekuta.

Artikkel 105

Komisjon võib võtta vastu rakendusmeetmed, millega täpsustatakse pädevate asutuste vahelise teabevahetuse kord.

Kõnealused meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 112 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

Artikkel 106

1.   Liikmesriigid sätestavad vähemalt, et kõik isikud, keda on tunnustatud direktiivi 2006/43/EÜ tähenduses ning kes teevad eurofondis või selle äritegevusele kaasaaitavas äriühingus direktiivi 78/660/EMÜ artikli 51, direktiivi 83/349/EMÜ artikli 37 või käesoleva direktiivi artikli 73 kohaselt kohustuslikku auditit või täidavad muid õigusaktides sätestatud tööülesandeid, on kohustatud viivitamata teavitama pädevaid asutusi kõikidest neile ülesannete täitmise käigus teatavaks saanud ja kõnealuse ettevõtjaga seotud asjaoludest või otsustest, mis võivad osutada järgmistele asjaoludele:

Kõnealune isik on kohustatud teatama kõikidest temale tööülesannete täitmisel teatavaks saanud punktis a kirjeldatud asjaoludest ja otsustest äriühingus, millel on kontrollisuhetest tulenevalt püsivad sidemed eurofondiga või selle äritegevusele kaasaaitava äriühinguga, kui ta täidab oma tööülesandeid kõnealuses äriühingus.

2.   Juhul kui isikud, keda on tunnustatud direktiivi 2006/43/EÜ kohaselt, edastavad pädevatele asutustele kõikide lõikes 1 osutatud asjaolude või otsuste kohta teavet heauskselt, ei käsitleta seda lepinguga või õigus- ja haldusnormidega teabe avaldamisele kehtestatud piirangu rikkumisena ning kõnealused isikud ei kanna selle eest mingit vastutust.

Artikkel 107

1.   Pädevad asutused põhjendavad kirjalikult igat tegevusloa andmisest keeldumise otsust ja igat eitavat otsust, mis tehakse käesoleva direktiivi rakendamiseks võetud üldmeetmete kohaldamisel, ning edastavad põhjendused taotlejale.

2.   Liikmesriigid näevad ette, et vastavalt käesolevale direktiivile vastuvõetud õigus- ja haldusnormide alusel tehtud otsused on nõuetekohaselt põhjendatud ja neid saab kohtusse kaevata, k.a juhul, kui kuue kuu jooksul alates kõiki nõutud andmeid sisaldava tegevusloa taotluse esitamisest otsust ei võeta vastu.

3.   Liikmesriigid näevad ette, et vastavalt siseriiklikule õigusele kindlaks määratud üks või mitu järgmist asutust võivad tarbijate huvides ja kooskõlas siseriikliku õigusega algatada kohtuasja või suunata asja lahendamiseks pädevatele haldusasutustele, et tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks võetud siseriiklike sätete kohaldamine:

Artikkel 108

1.   Kui ettevõtja rikub õigus- ja haldusnorme või fonditingimustes või äriühinguna asutatud fondi põhikirjas sätestatud norme, on ainult eurofondi päritoluliikmesriigi asutustel õigus tema suhtes meetmeid võtta.

Eurofondi vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused võivad siiski tema suhtes meetmeid võtta juhul, kui ettevõtja rikub õigus- ja haldusnorme, mis kehtivad selle liikmesriigi territooriumil ning mis ei kuulu käesoleva direktiivi reguleerimisalasse, või artiklites 92 ja 94 sätestatud nõudeid.

2.   Eurofondi päritoluliikmesriigi asutused teatavad eurofondi tegevusloa kehtetuks tunnistavast otsusest või tema suhtes võetud muudest tõsistest meetmetest või igast tema suhtes rakendatavast osakute väljalaskmise, tagasiostu või tagasivõtu peatamisest viivitamata eurofondi vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele ning, juhul kui eurofondi fondivalitseja on asutatud teises liikmesriigis, fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele.

3.   Fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused ja eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused võivad võtta meetmeid fondivalitseja vastu, kui fondivalitseja rikub eeskirju nende vastutusalas.

4.   Kui eurofondi vastuvõtva liikmesriigi pädevatel asutustel on selgeid tõendeid, mis annavad alust arvata, et eurofond, kelle osakuid turustatakse tema territooriumil, rikub käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud sellistest sätetest tulenevaid kohustusi, mis ei anna eurofondi vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele volitusi, teatavad nad tuvastatud asjaoludest eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele, kes võtavad asjakohased meetmed.

5.   Kui hoolimata eurofondi päritoluliikmesriigi pädevate asutuste võetud meetmetest või asjaolu tõttu, et sellised meetmed ei ole piisavad või asjaolu tõttu, et eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused ei võta meetmeid mõistliku aja jooksul, jätkab eurofond tegutsemist viisil, mis on selgelt vastuolus eurofondi vastuvõtva liikmesriigi investorite huvidega, võivad eurofondi vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused selle tagajärjel võtta ühe kahest järgmisest meetmest:

Komisjoni teavitatakse viivitamata kõigist esimese lõigu punkti a alusel võetud meetmetest.

6.   Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil on õiguslikult võimalik kätte toimetada õigusdokumente, mida eurofondi vastuvõtval liikmesriigil võib olla vaja lõigete 2 kuni 5 kohaste meetmete rakendamiseks eurofondi osas.

Artikkel 109

1.   Kui fondivalitseja tegutseb ühes või mitmes fondivalitseja vastuvõtvas liikmesriigis, osutades teenuseid või asutades filiaali, teevad kõikide asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused tihedat koostööd.

Taotluse korral annavad nad üksteisele kogu selliste fondivalitsejate juhtimist ja omandilist kuuluvust käsitleva teabe, mis võib hõlbustada järelevalvet, ja kogu teabe, mis võib hõlbustada selliste fondivalitsejate jälgimist. Eelkõige teevad fondivalitseja päritoluliikmesriigi asutused koostööd tagamaks, et fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi asutused saaksid koguda artikli 21 lõikes 2 osutatud andmeid.

2.   Niivõrd kuivõrd see on vajalik päritoluliikmesriigi järelevalvepädevuse teostamiseks, teavitavad fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi kõigist fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi poolt vastavalt artikli 21 lõikele 5 võetud meetmetest, mis hõlmavad fondivalitseja suhtes rakendatud meetmeid ja karistusi või fondivalitseja tegevuse piiramist.

3.   Fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused teavitavad eurofondi päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi viivitamata fondivalitseja tasandil tuvastatud mis tahes probleemist, mis võib oluliselt mõjutada fondivalitseja suutlikkust täita nõuetekohaselt oma kohustusi eurofondi suhtes, ja III peatükis sätestatud nõuete rikkumisest.

4.   Eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused teavitavad fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi viivitamata eurofondi tasandil tuvastatud mis tahes probleemist, mis võib oluliselt mõjutada fondivalitseja suutlikkust täita nõuetekohaselt oma kohustusi või järgida käesoleva direktiivi nõudeid, mis on eurofondi päritoluliikmesriigi vastutusalas.

Artikkel 110

1.   Iga fondivalitseja vastuvõttev liikmesriik tagab, et kui teises liikmesriigis tunnustatud fondivalitseja tegutseb tema territooriumil filiaali kaudu, saavad fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused pärast fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste teavitamist ise või selleks volitatud isikute kaudu artiklis 109 osutatud teavet kohapeal kontrollida.

2.   Lõikega 1 ei mõjutata fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste õigust käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmise raames kohapeal kontrollida selle liikmesriigi territooriumil asutatud filiaale.

XIII PEATÜKK

EUROOPA VÄÄRTPABERIKOMITEE

Artikkel 111

Komisjon võib võtta vastu käesoleva direktiivi tehnilised muudatused järgmistes valdkondades:

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 112 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 112

1.   Komisjoni abistab Euroopa väärtpaberikomitee, mis on loodud komisjoni otsusega 2001/528/EÜ (16).

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

XIV PEATÜKK

ERANDID NING ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

1. JAGU

Erandid

Artikkel 113

1.   Üksnes Taani eurofondide puhul käsitletakse Taanis väljalastud pantebreve`i samaväärsena artikli 50 lõike 1 punktis b osutatud vabalt võõrandatavate väärtpaberitega.

2.   Erandina artikli 22 lõikest 1 ja artikli 32 lõikest 1 võivad pädevad asutused lubada eurofondidel, millel oli kooskõlas siseriikliku õigusega 20. detsembril 1985 kaks või enam depositooriumit, säilitada olemasolevad depositooriumid juhul, kui kõnealused pädevad asutused saavad tagatise, et artikli 22 lõike 3 ja artikli 32 lõike 3 alusel ette nähtud ülesandeid tegelikult täidetakse.

3.   Erandina artiklist 16 võivad liikmesriigid anda fondivalitsejatele loa välja lasta esitajasertifikaate, mis esindavad teiste äriühingute registreeritud väärtpabereid.

Artikkel 114

1.   Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud investeerimisühingud, kellel on tegevusluba üksnes kõnealuse direktiivi I lisa A jao punktides 4 ja 5 sätestatud teenuste osutamiseks, võivad käesoleva direktiivi alusel saada tegevusloa eurofondide valitsemiseks ning kvalifitseeruda fondivalitsejaks. Sel juhul loobuvad kõnealused investeerimisühingud direktiivi 2004/39/EÜ alusel saadud tegevusloast.

2.   Fondivalitsejaid, kellele on enne 13. veebruari 2004 päritoluliikmesriigis direktiivi 85/611/EMÜ alusel antud tegevusluba eurofondi valitsemiseks, käsitatakse käesoleva artikli kohaldamisel tegevusluba omavatena, kui selle liikmesriigi õigusaktides sätestatakse, et sellise tegevuse alustamiseks peavad nad vastama tingimustele, mis on samaväärsed artiklite 7 ja 8 tingimustega.

2. JAGU

Ülemineku- ja lõppsätted

Artikkel 115

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi kohaldamise aruande hiljemalt 1. juuliks 2013.

Artikkel 116

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad hiljemalt 30. juuniks 2011 õigus- ja haldusnormid, mis on vajalikud, et täita artikli 1 lõike 2 teist lõiku, artikli 1 lõike 3 punkti b, artikli 2 lõike 1 punkte e, m, p, q ja r, artikli 2 lõiget 5, artiklit 4, artikli 5 lõikeid 1 kuni 4, 6 ja 7, artikli 6 lõiget 1, artikli 12 lõiget 1, artikli 13 lõike 1 sissejuhatavat lauset, artikli 13 lõike 1 punkte a ja i, artiklit 15, artikli 16 lõiget 1, artikli 16 lõiget 3, artikli 17 lõiget 1, artikli 17 lõike 2 punkti b, artikli 17 lõike 3 esimest ja kolmandat lõiku, artikli 17 lõikeid 4 kuni 7, artikli 17 lõike 9 teist lõiku, artikli 18 lõike 1 sissejuhatavat lauset, artikli 18 lõike 1 punkti b, artikli 18 lõike 2 kolmandat ja neljandat lõiku, artikli 18 lõikeid 3 ja 4, artikleid 19 ja 20, artikli 21 lõikeid 2 kuni 6, 8 ja 9, artikli 22 lõiget 1, artikli 22 lõike 3 punkte a, d ja e, artikli 23 lõikeid 1, 2, 4 ja 5, artikli 27 kolmandat lõiku, artikli 29 lõiget 2, artikli 33 lõikeid 2, 4 ja 5, artikleid 37 kuni 42, artikli 43 lõikeid 1 kuni 5, artikleid 44 kuni 49, artikli 50 lõike 1 sissejuhatavat lauset, artikli 50 lõiget 3, artikli 51 lõike 1 kolmandat lõiku, artikli 54 lõiget 3, artikli 56 lõiget 1, artikli 56 lõike 2 esimese lõigu sissejuhatavat lauset, artikleid 58 ja 59, artikli 60 lõikeid 1 kuni 5, artikli 61 lõikeid 1 ja 2, artikli 62 lõikeid 1, 2 ja 3, artiklit 63, artikli 64 lõikeid 1, 2 ja 3, artikleid 65 kuni 67, artikli 68 lõike 1 sissejuhatav osa ning punkt a, artikli 69 lõikeid 1 ja 2, artikli 70 lõikeid 2 ja 3, artikleid 71, 72 ja 74, artikli 75 lõikeid 1, 2 ja 3, artikleid 77 kuni 82, artikli 83 lõike 1 punkti b, artikli 83 lõike 2 punkti a teist taanet, artiklit 86, artikli 88 lõike 1 punkti b, artikli 89 punkti b, artikleid 90 kuni 94, artikleid 96 kuni 100, artikli 101 lõikeid 1 kuni 8, artikli 102 lõike 2 teist lõiku, artikli 102 lõiget 5, artikleid 107 ja 108, artikli 109 lõikeid 2, 3 ja 4, artiklit 110 ning I lisa. Nad teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid meetmeid alates 1. juulist 2011. aastal.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti peavad liikmesriigid lisama märkuse, et kehtivates õigusnormides esinevaid viiteid direktiivile 85/611/EMÜ käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Liikmesriigid näevad ette sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastust käsitlevad üksikasjad.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 117

Direktiiv 85/611/EMÜ, mida on muudetud III lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks alates 1. juulist 2011, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud III lisa B osas sätestatud direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt IV lisas esitatud vastavustabelile.

Viiteid lihtsustatud prospektile käsitatakse viidetena artiklis 78 osutatud investorile esitatavale põhiteabele.

Artikkel 118

1.   Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 1 lõiget 1, artikli 1 lõike 2 esimest lõiku, artikli 1 lõike 3 punkti a, artikli 1 lõikeid 4–7, artikli 2 lõike 1 punkte a–d, f–l ning n ja o, artikli 2 lõikeid 2, 3 ja 4, 6 ja 7, artiklit 3, artikli 5 lõiget 5, artikli 6 lõikeid 2, 3 ja 4, artikleid 7–11, artikli 12 lõiget 2, artikli 13 lõike 1 punkte b–h, artikli 13 lõiget 2, artikli 14 lõiget 1, artikli 16 lõiget 2, artikli 17 lõike 2 punkte a, c ja d, artikli 17 lõike 3 teist lõiku, artikli 17 lõiget 8, artikli 17 lõike 9 esimest lõiku, artikli 18 lõiget 1, välja arvatud sissejuhatav lause ning punkt a, artikli 18 lõike 2 esimest ja teist lõiku, artikli 21 lõikeid 1 ja 7, artikli 22 lõiget 2, artikli 22 lõike 3 punkte b ja c, artikli 23 lõiget 3, artiklit 24, artikleid 25 ja 26, artikli 27 esimest ja teist lõiku, artiklit 28, artikli 29 lõikeid 1, 3 ja 4, artikleid 30, 31 ja 32, artikli 33 lõikeid 1 ja 3, artikleid 34, 35 ja 36, artikli 50 lõike 1 punkte a kuni h, artikli 50 lõiget 2, artikli 51 lõike 1 esimest ja teist lõiku, artikli 51 lõikeid 2 ja 3, artikleid 52 ja 53, artikli 54 lõiget 1, artikli 54 lõiget 2, artiklit 55, artikli 56 lõike 2 esimest ja teist lõiku, artikli 56 lõiget 3, artiklit 57, artikli 68 lõiget 2, artikli 69 lõikeid 3 ja 4, artikli 70 lõiget 1, artikli 70 lõiget 4, artikleid 73 ja 76, artikli 83 lõiget 1, välja arvatud artikli 83 lõike 1 punkti b, artikli 83 lõike 2 punkti a, välja arvatud selle teist taanet, artikleid 84, 85, 87, artikli 88 lõiget 1, välja arvatud selle punkti b, artikli 88 lõiget 2, artiklit 89, välja arvatud selle punkti b, artikli 102 lõiget 1, artikli 102 lõike 2 esimest lõiku, artikli 102 lõikeid 3 ja 4, artikleid 103–106, artikli 109 lõiget 1, artikleid 111, 112, 113, 117 ja II, III ja IV lisa kohaldatakse alates 1. juulist 2011. aastal.

2.   Liikmesriigid tagavad, et eurofondid asendavad oma lihtsustatud prospektid, mis on koostatud vastavalt direktiivi 85/611/EMÜ sätetele, artikli 78 kohaselt koostatud investorile esitatava põhiteabega võimalikult kiiresti ja igal juhul mitte hiljem kui 12 kuu jooksul pärast artikli 78 lõike 7 esimeses lõigus osutatud tähtaega kõigi rakendusmeetmete rakendamiseks siseriiklikus õiguses. Kõnealuse ajavahemiku jooksul jätkavad eurofondi vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused lihtsustatud prospekti vastuvõtmist eurofondidelt, kes turustavad osakuid kõnealuste liikmesriikide territooriumil.

Artikkel 119

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

(1)  Euroopa Parlamendi 13. jaanuari 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 22. juuni 2009. aasta otsus.

(2)  EÜT L 375, 31.12.1985, lk 3.

(3)  Vt III lisa A osa.

(4)  ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.

(5)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(6)  ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

(7)  ELT L 177, 30.6.2006, lk 201.

(8)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(9)  ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

(10)  EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1.

(11)  ELT L 390, 31.12.2004, lk 38.

(12)  EÜT L 84, 26.3.1997, lk 22.

(13)  ELT L 157, 9.6.2006, lk 87.

(14)  EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11.

(15)  ELT L 25, 29.1.2009, lk 18.

(16)  EÜT L 191, 13.7.2001, lk 45.

I LISA

A LOEND

Teave depositooriumi kohta:

2.1.   nimetus või ärinimi, õiguslik vorm, registrijärgne asukoht ja peakontor, kui see erineb registrijärgsest asukohast;

2.2.   põhitegevus.

Teave konsultatsioonifirmade või välisnõustajate kohta investeeringute alal, kes nõustavad lepingu alusel, mille eest tasutakse eurofondi varast:

3.1.   konsultatsioonifirma nimetus või ärinimi või nõustaja nimi;

3.2.   fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondiga sõlmitud lepingu olulised tingimused, mis võivad olla osakuomanikele olulised, välja arvatud tasustamist käsitlevad tingimused;

3.3.   muu oluline tegevus.

4.   Teave osakuomanikele väljamaksete tegemise korra, osakute tagasiostmise või tagasivõtmise ja eurofondi käsitleva teabe kättesaadavaks tegemise kohta. Sellist teavet tuleb igal juhul anda liikmesriigis, kus eurofond on asutatud. Juhul, kui osakuid turustatakse mõnes teises liikmesriigis, antakse seda liikmesriiki käsitlevat teavet kõnealuses liikmesriigis avaldatavas prospektis.

Muu investeerimisteave:

5.1.   eurofondi senised tulemused (võimaluse korral) – kõnealune teave võib olla esitatud prospektis või prospektile lisatud;

5.2.   sellise tüüpinvestori profiil, kelle jaoks eurofond on mõeldud.

Majandusteave:

6.1.   võimalikud muud kulud või tasud lisaks punktis 1.17 nimetatud tasudele, näidates eraldi osakuomaniku tasutavad kulud ja tasud ning eurofondi varast tasutavad kulud või tasud.

B LOEND

Teave, mis peab sisalduma perioodilistes aruannetes

I.   Bilanss

II.   Ringluses olevate osakute arv

III.   Vara puhasväärtus osaku kohta

IV.   Väärtpaberiportfell järgmiselt liigitatuna:

analüüsituna kõige sobivamate kriteeriumide alusel, silmas pidades eurofondide investeerimispoliitikat (näiteks majanduslike, geograafiliste ja valuutakriteeriumide alusel) netovara protsendina; iga eespool nimetatud investeeringu puhul tuleks märkida selle osakaal eurofondi vara koguväärtuses.

Andmed väärtpaberiportfelli struktuuri muutumiste kohta aruande perioodil.

V.   Andmed eurofondi vara muutuste kohta aruande perioodil, sealhulgas:

VI.   Võrdlustabel kolme viimase majandusaasta kohta, kuhu iga majandusaasta lõpul lisatakse iga majandusaasta kohta:

VII.   Andmed tehinguliikide lõikes aruande perioodi jooksul eurofondi poolt artikli 51 tähenduses sooritatud tehingutest tulenevate kohustuste summa kohta.

(1)  Äriühinguna asutatud fondid käesoleva direktiivi artikli 32 lõike 5 tähenduses märgivad ka:

II LISA

Ühisportfelli haldamisega seotud ülesanded:

III LISA

A OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatuste loeteluga

(osutatud artiklis 117)

B OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevad

(osutatud artiklis 117)

IV LISA

Vastavustabel